ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Eve Mägi Teie 05.01.2026
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
[email protected] Meie 20.01.2026 nr 2.2-9/26/32-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise küsimusega kinnipeetavate terviseandmete
väljastamise kohta Tallinna Vanglale seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõuetele vastamisega.
Esmalt selgitan, et AKI annab siduvaid õiguslikke hinnanguid ainult järelevalvemenetluse raames.
Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
seaduse (MSVS) §-st 3 saab Andmekaitse Inspektsioon anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni
tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta, mistõttu vastame Teie kirjale osas,
mis jääb selgitustaotluse raamidesse.
Isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklis
5 sätestatud põhimõtetega, sh peab töötlemiseks (päringute tegemine, andmete edastamine jms)
esinema IKÜM artiklis 6 nimetatud õiguslik alus. Eriliiki isikuandmete töötlemisel on lisaks
vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud eranditest, mis lubaks töödelda eriliiki
isikuandmeid, sh terviseandmeid. Muul juhul on eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lõike 1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja
tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel
või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi
kohta, samuti hoolitsema selle eest, et tervishoiuteenuse osutamist kajastavates dokumentides
sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või
kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Seega saab terviseandmete väljastamine toimuda,
kas patsiendi nõusolekul või seaduse alusel. Kui patsiendi nõusolek võimaliku alusena ära langeb,
peab terviseandmete avaldamiseks õiguslik alus tulenema seadusest.
Riigikohus on lahendis nr 1-20-50712 selgitanud, et seadusest tulenev alus terviseandmete
väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete avaldamist lubav või selleks kohustav. Kohustus
patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on
seadusandja otsustanud, et avalik huvi on olulisem patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse
osutamise käigus avaldatud andmed saladuses, nt abivajavast lapsest teavitamise kohustus.
Samas lubav alus saladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks saab olla muu hulgas
vastamisel uurimisasutuse nõudele seoses neile seadusega pandud ülesannete täitmisega. Näiteks
psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 5 lg 2 sätestab, et psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav
teave on isiku eraelu saladus ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku
enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei,
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta
2
RKKK 01.04.2022 lahend 1-20-5071, p 23 jj
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel. PsAS § 5
lõikes 3 sätestatud arsti konfidentsiaalsuskohustuse eesmärki silmas pidades tuleb PsAS § 5 lõiget
2 tõlgendada nii, et see lubab asutusele viimase nõudmisel esitada üksnes info selle fakti kohta,
kas isik on ravi saanud ning seoses millise diagnoosiga. Norm ei anna aga alust VÕS §-s 768
sätestatud saladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks laiemalt, s.o avaldada andmeid ravi
täpsema sisu, diagnoosi nüansside ning ravi käigus teatavaks saanud muude asjaolude kohta,
rääkimata kogu haigusloo avaldamisest. Kohtu hinnangul ei loo ükski seadus iseseisvat õiguslikku
alust nõuda kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna
ka arstile õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda
täpsustavad sätted (nt PsAS § 5).
Kokkuvõttes võib AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Tallinna Vanglale isiku terviseandmeid
väljastada juhul, kui andmesubjekti nõusoleku puudumisel on andmete avaldamiseks olemas
seadusest tulenev õiguslik alus. Sealjuures tuleb arvestada, et ka õigusliku aluse olemasolul ei või
välja anda kogu teavet isiku tervisliku seisundi kohta. Seaduse alusel terviseandmete väljastamisel
tuleb lähtuda õiguslikus aluses sätestatud piiridest ning ka IKÜM artiklis 5 sätestatud
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõudest. Kahtluse korral tuleb andmete taotlejalt üle küsida,
milliseid andmeid vajatakse, millisel õiguslikul alusel ja miks just sellises ulatuses andmed on
vajalikud eesmärgi täitmiseks.
Lisaks soovitab inspektsioon konkreetsete isikuandmete töötlemisega seotud küsimuste korral
pöörduda alati esmalt oma asutuse andmekaitsespetsialisti poole, kelle üheks ülesandeks on
teavitada ja nõustada isikuandmeid töötlevaid töötajaid seoses andmekaitsenormidest tulenevate
kohustustega (IKÜM art 39 lg 1 punkt a). AS Lääne-Tallinna Keskhaigla andmekaitsespetsialist
on Eed Allik-Hõimoja, kontakt
[email protected].
Loodan, et selgitustest oli abi.
Lugupidamisega
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)