Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Laur Lilleoja (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Eesti elanikkonna usuline identiteet Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah – poliitikakujundamise uuring. Uuringu tellija on Siseministeerium ning uuring viiakse läbi avaliku poliitika kujundamise eesmärgil, tuginedes valdkondlikele seadusaktidele, ministeeriumi hankele ja sõlmitud lepingule. uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja - puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud - andmekaitsespetsialisti? Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Jah – TAI inimuuringute eetikakomitee Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. kooskõlastus Kas osa uuringust toimub andmesubjekti Jah nõusoleku alusel? 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja Eesti Kirikute Nõukogu kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 80044678 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Aadress: Tehnika 115, Tallinn Kontaktisik: Laur Lilleoja, projektijuht E-post: [email protected] Telefon: 5120024 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb - registriandmetest) 2. Volitatud töötleja üldandmed3 - 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) - 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) - 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 3. Mis on Vabariigi Valitsuse seadus: teadusuuringu § 66. Siseministeeriumi valitsemisala läbiviimise (1) Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, õiguslik alus? piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud Nimetage õigusakt, tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu ja elanikkonnakaitse mis annab Teile kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste õiguse ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude teadusuuringut läbi koostamine. viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise Siseministeeriumi põhimäärus: eesmärgil § 20. Usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine läbiviidava uuringu [RT I, 08.07.2015, 10 - jõust. 01.09.2015] puhul tuua välja Usuliste ühendustega seotud asjade korraldamisel ministeerium aitab kaasa volitusnorm, millest riigi ja kohalike omavalitsuste ning usuliste ühenduste ja nende nähtub, et asutus on struktuuriüksuste vaheliste suhete arendamisele ning majanduslike, selle valdkonna eest sotsiaalsete, hariduslike ja kultuuriliste probleemide lahendamisele, osaleb vastutav. Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks Akadeemilise uuringu korral võib vajalike strateegiate väljatöötamises, abistab vajaduse korral võimaluste piires see olla näiteks usulisi ühendusi ning nende struktuuriüksusi enesekorralduse teostamisel, Teadus- ja korraldab vastavate lepingute alusel ja täitmiseks kirikuvaradega seotud arendustegevuse küsimusi ning analüüsib ja üldistab usuelu küsimusi. korralduse seadus [RT I, 08.07.2015, 10 - jõust. 01.09.2015] või teadus- või arendusprojekti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll: avamise otsus, 3.2.6. Siseministeerium: politseikaplanaat, usuliste ühenduste tegevust leping vms. reguleerivad riiklikud õigusaktid, religioonialaste uuringute korraldamine, koostöö kohalike omavalitsustega; Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna põhimäärus: 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1. Osakonna põhiülesanded on usulisi ühendusi puudutava ja kodanikuühiskonna poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, usuelu küsimuste analüüsimine ning muude usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine ning ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste kodanikuühiskonna alase tegevuse koordineerimine. 2.2. Osakond oma põhiülesannete täitmiseks: 2.2.6 osaleb Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises; 2.2.7 koordineerib kirikute ja koguduste seaduse rakendamisel küsimuste lahendamist; 2.2.8 analüüsib usuelu küsimusi; Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõuniku ametijuhend: 3.5 Toetab ja aitab korraldada usuelu alaste uuringute läbiviimist. Vajalikud usuelu alased uuringud on läbi viidud, andmete kogumine ja analüüs on tagatud ning tulemused on jagatud asjakohaste osapooltega. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Käesoleva uuringu eesmärk on anda Siseministeeriumile usaldusväärne, ajakohane ja teaduspõhine sisend Eesti elanikkonna religioosse ja maailmavaatelise identiteedi ning sellega seotud hoiakute kohta, et toetada usu-, lõimumis- ja sotsiaalse sidususe valdkonna poliitikate kujundamist, rakendamist ja hindamist. Isikuandmete töötlemine on vajalik selleks, et: • moodustada esinduslik valim Eesti täisealisest elanikkonnast; • koguda võrreldavat ja üldistatavat teavet elanikkonna usuliste ja maailmavaateliste hoiakute kohta; • analüüsida hoiakute seoseid lõimumise, kogukondliku sidususe ja rändetaustaga elanikkonna ühiskonda kaasatusega; • hinnata ajas toimunud muutusi võrreldes varasemate samateemaliste uuringutega. Uuringuga soovitakse muu hulgas saada vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: • Milline on Eesti elanikkonna religioosne ja maailmavaatelik enesemääratlus? • Kuidas on nimetatud hoiakud ajas muutunud võrreldes varasemate uuringutega? • Millised on erinevused rändetaustaga ja kohaliku elanikkonna hoiakutes? • Millised seosed on usulisel kuuluvusel ja maailmavaatelisel identiteedil lõimumist toetavate või takistavate teguritega? • Kuidas saab arendada ja kohandada usuliste ühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöömudeleid, sealhulgas suurendada koguduste kaasatust kogukondliku kriisivalmidusega seotud tegevustesse? • Kuidas on usuliste ühenduste tegevus kohandunud regionaalsete muutustega (sh siseriiklik ränne) ning kuidas saab uuringu tulemusi kasutada avalike investeeringute ja projektitoetuste kavandamisel ja eraldamisel? Uuringu ülesehitus ja isikuandmete töötlemise etapid Uuring koosneb kahest omavahel seotud ja täiendavast osast: 1. Kvantitatiivne küsitlus • Tõenäosuslik rahvastikuregistri põhine valim täisealise elanikkonna seas; • Planeeritud vastajate arv: vähemalt 1000; • Eesmärk: saada statistiliselt usaldusväärne ülevaade elanikkonna hoiakutest ja arusaamadest ning võimaldada võrdlust varasemate uuringutega; Andmetöötluse etapid: 1. Kontaktibaasi loomine o Rahvastikuregistrist taotletakse 10 000 kontakti, mille põhjal moodustatakse kontaktibaas (krüpteeritud fail). o Vastutav uurija Laur Lilleoja genereerib igale kontaktile unikaalse koodi. o Vastutav uurija saadab kontaktibaasi põhjal välja uuringukutsed, mis sisaldavad unikaalseid koode. o Kontaktibaas kustutatakse kohe pärast küsitlusperioodi lõppu, hiljemalt 28.02.2026.  2. Andmete kogumine ja analüüsimine o Kvantitatiivse küsitluse andmete kogumise ja töötlemise viib läbi andmete volitatud töötleja Eesti Uuringukeskus OÜ. o Uurimisgrupile tehakse kättesaadavaks ainult anonüümne ja kaalutud andmebaas. o Pärast uuringu lõppu säilitatakse anonüümne andmebaas Eesti Kirikute Nõukogu serveris teaduslikuks ja mittetulunduslikuks kasutamiseks. o Kontaktibaasis sisalduvaid kontaktandmeid kasutatakse üksnes uuringukutsete saatmiseks; neid ei seostata küsitluse käigus kogutud andmetega. o Kõikidelt küsitluses osalejatelt küsitakse informeeritud nõusolekut. 2. Kvalitatiivsed fookusgrupi intervjuud • Sihtrühmad ja valimi moodustamine Fookusgrupi intervjuud viiakse tellija soovist lähtuvalt läbi kolme rändetausta ning religioosse identiteediga sihtrühma seas: – Eestis elav islamikogukond, – Ukraina kogukond, – muust rahvusest kristlike kogukondade liikmed. Valim moodustatakse sihipäraselt koostöös kogukondade esindajate ning uurimisrühma kontaktisikutega tagamaks osalejate sobivus valimi kriteeriumitega. Kokku kaasatakse fookusgrupi intervjuudesse kuni 80 osalejat. • Osalejatega ühenduse võtmine Potentsiaalsete osalejatega võetakse ühendust kogukondade kontaktisikute vahendusel ning neile edastatakse kutse koos uuringu kirjelduse ja osalemistingimustega. Osalemine on vabatahtlik. Vajadusel kasutatakse täiendavate osalejate kaasamiseks lumepallimeetodit. • Nõusolek ja andmekaitse Enne intervjuude läbiviimist antakse osalejatele kirjalik teave (lisana kaasas) uuringu eesmärkide, andmete kasutamise ja säilitamise kohta ning küsitakse eraldi teadlik nõusolek intervjuus osalemiseks ja vestluste salvestamiseks. Osalemisest on võimalik igal ajal loobuda. • Andmete kogumine ja töötlemine Kokku viiakse läbi kuni 18 fookusgrupi intervjuud, millest igaüks kestab kuni 1,5 tundi. Intervjuud salvestatakse krüpteeritud kõvakettale, seejärel transkribeeritakse ning anonümiseeritakse (osalejatele määratakse koodid). Pärast transkriptsioonide valmimist kustutatakse helisalvestised. Transkribeeritud andmeid analüüsitakse temaatilise sisuanalüüsi meetodil. Toorandmetele on ligipääs ainult uurimisrühma liikmetel. • Andmete säilitamine Helisalvestisi säilitatakse minimaalselt, anonümiseeritud transkriptsioonide valmimisel need koheselt kustutatakse.  Uuringus osalejad ja rollid • Siseministeerium: uuringu tellija ja vastutav töötleja; • Eesti Kirikute Nõukogu (EKN): volitatud töötleja, viib uuringu läbi Siseministeeriumi volitusel; • EKNi uurimisgrupi vastutav uurija: Laur Lilleoja – koordineerib tööd, töötleb rahvastikuregistri andmeid, vastutab kontaktkirjade saatmise eest, osaleb analüüsis; • EKNi uurimisgrupi põhitäitjad: Lea Altnurme, Meego Remmel, Ingmar Kurg, Helen Haas, Riin Pärnamets – metoodika ettevalmistamine, kvaitatiivsete intervjuude läbiviimine, anonümiseeritud andmete analüüs; • Eesti Uuringukeskus OÜ: volitatud töötleja, vastutab kvantitatiivse uuringu tehnilise läbiviimise eest, tegeleb küsitlusplatvormi halduse, andmete kogumise ja kvaliteedikontrolliga. Koordineerib kvalitatiivsete intervjuude läbiviimist vastavalt kokkulepitud metoodikale. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikut tuvastavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, et: • moodustada esinduslik juhuvalim; • tagada tulemuste üldistatavus; • võimaldada usaldusväärset võrdlust varasemate uuringutega 4. Esindusliku tõenäosusliku juhuvalimi moodustamiseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid minimaalses ja eesmärgipärases ulatuses: vanuserühm, sugu, rahvus, kontaktandmed (e-post/postiaadress), mis on vajalikud valimi moodustamiseks, kutsete saatmiseks ja vastajate jälgimiseks. Kontaktandmeid ei seostata küsitluse sisuliste andmetega. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuring on vajalik Eesti sisejulgeoleku ja lõimumispoliitika kujundamiseks, religiooniga seotud ühiskondlike muutuste hindamiseks ning varasemate riiklike uuringute jätkamiseks. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu raames toimuv isikuandmete töötlemine on kavandatud viisil, mis ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega vabadusi ega muuda tema õiguslikku olukorda või kohustuste mahtu. Isikuandmete töötlemisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid ja meetmeid: • Vabatahtlikkus ja kontroll: Uuringus osalemine on täielikult vabatahtlik. Andmesubjektil on õigus keelduda uuringus osalemisest või katkestada osalemine igal ajal, ilma et sellest tuleneks talle mingeid negatiivseid tagajärgi. • Minimaalsus: Töödeldakse üksnes neid isikuandmeid, mis on vältimatult vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Küsitluse ja intervjuude sisuline osa ei eelda otseseid isikut tuvastavaid andmeid. 4 Ajalise võrdlusbaasi moodustavad Eesti Kirikute Nõukogu eestvedamisel alates 1995. aastast iga viie aasta järel läbi viidud elanikkonnauuringud „Elust, usust ja usuelust“. Uuringu eelmine voor viidi läbi 2020. aastal ning see põhines samuti rahvastikuregistri andmetel koostatud tõenäosuslikul juhuvalimil täisealisest elanikkonnast. Käesoleva uuringu küsimustik sisaldab osaliselt kattuvaid indikaatoreid, mis võimaldab tulemuste ajas võrdlemist. Varasemate uuringute metoodika ülevaade on kättesaadav aadressil: https://ojs.utlib.ee/index.php/UA/article/view/24613/18742  • Piiratud töötlemine: Isikut tuvastavaid andmeid kasutatakse üksnes uuringusse kutsumise ja tehnilise läbiviimise eesmärgil ning need eraldatakse sisulistest uuringuandmetest. • Turvalisus: Isikuandmeid töödeldakse turvalistes infosüsteemides, kasutades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid, sealhulgas ligipääsupiiranguid, krüpteerimist ja rollipõhist juurdepääsu. • Pseudonümiseerimine ja anonümiseerimine: Isikut tuvastamist võimaldavad andmed eemaldatakse esimesel võimalusel ning uuringu edasine analüüs toimub anonümiseeritud andmete alusel. Uuringu käigus ei tehta andmesubjekti suhtes automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüsi IKÜM artikli 22 tähenduses, ega kujundata üksikisikut mõjutavaid hinnanguid. Andmete töötlemisel ei kaasne isikule õiguslikke tagajärgi ega muid olulisi mõjusid, sealhulgas ei muutu isiku õigused, kohustused ega juurdepääs avalikele teenustele. Uuringu tulemusi kasutatakse üksnes agregeeritud ja anonüümsel kujul teaduslikuks analüüsiks ja poliitikakujundamise toetamiseks ning üksikuid vastajaid ei ole võimalik tulemuste põhjal tuvastada ega käsitleda. Kvalitatiivses uuringus läbiviidavate fookusgruppide valimite moodustamiseks ei koostata osalejate nimekirju. Uuringusse kutsumine toimub kogukondades avaliku üleskutse kaudu ning osalejad annavad ise vabatahtlikult endast teada. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. • Rahvastikuregistri töötaja edastab krüpteeritud kontaktibaasi vastutavale uurijale. • Igale vastajale genereeritakse unikaalne kood, mis tagab ligipääsu veebiküsitlusele surveer.com keskkonnas (serverid ELis). • Kontaktibaas hoitakse krüpteeritud kõvakettal, küsitlusandmed anonümiseeritakse ja säilitatakse Eesti Kirikute Nõukogu serveris teaduslikuks kasutamiseks. • Kontaktandmed kustutatakse kohe pärast küsitlusperioodi, hiljemalt 28.02.2026. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Uuringu sihtrühmaks on täisealised Eesti elanikud. Uuringu läbiviimiseks moodustatakse rahvastikuregistri andmete alusel 10 000 isikust koosnev tõenäosuslik ja esinduslik juhuvalim täisealisest Eesti elanikkonnast. Uuringus osalemise kutse edastatakse kõigile juhuvalimisse kuuluvatele isikutele. Varasemate samalaadsete uuringute kogemusele tuginedes on oodatav vastamismäär ligikaudu 10%, mille tulemusel eeldatakse vähemalt 1000 vastaja osalemist kvantitatiivses küsitluses. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Andmed küsitakse 2026. a jaanuari rahvastikuregistri hetkeseisu alusel. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. • Vanuserühm – vajalik valimi koosseisu hindamiseks • Sugu – vajalik valimi koosseisu hindamiseks • Rahvus – vajalik valimi koosseisu hindamiseks ja kontaktkeele määramiseks • E-posti või postiaadress – vajalik kontakti loomiseks 5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Rahvastikuregister 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, rahvastikuregister on valmis väljastama andmed uuringu läbiviimiseks. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Uuringu käigus rakendatakse nii pseudonümiseerimist kui ka anonümiseerimist, sõltuvalt andmetöötluse etapist. Uuringu algfaasis töödeldakse rahvastikuregistrist pärinevaid isikut tuvastamist võimaldavaid andmeid (kontaktandmed, sugu, vanusegrupp, rahvus) üksnes esindusliku tõenäosusliku juhuvalimi moodustamiseks ja uuringukutsete edastamiseks. Igale valimi liikmele genereeritakse unikaalne personaalne kood, mille alusel on tal võimalik uuringus osaleda. Kontaktandmete ja koodi seos võimaldab kutsete edastamist, kuid ei sisalda küsitluse sisulisi vastuseid. Kvantitatiivse küsitluse käigus kogutakse vastajatelt üksnes taustaandmeid (vanuserühm, sugu, rahvus [eestlane/muu], haridustase), mis ei võimalda konkreetse isiku tuvastamist. Küsitlusandmeid kogutakse tehniliselt eraldi kontaktibaasist ning neid ei liideta isikut tuvastavate andmetega. Selles etapis on andmed pseudonümiseeritud. Pärast küsitlusperioodi lõppu (hiljemalt 28.02.2026) kontaktibaas kustutatakse ning võimalik tehniline seos kontaktandmete ja küsitlusvastuste vahel eemaldatakse pöördumatult. Alates nimetatud hetkest on küsitlusandmed anonümiseeritud ning neid ei ole võimalik ühegi konkreetse isikuga seostada. Pseudonümiseerimise ja anonümiseerimise tehnilised toimingud viib läbi vastutav uurija. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andmete koosseisu kuuluvad järgmised andmed: • unikaalne vastajakood; • küsitluse sisulised vastused; • taustaandmed: vanuserühm, sugu, rahvus (eestlane / muu), haridustase. Pseudonümiseeritud andmed ei sisalda isiku nime, isikukoodi, kontaktandmeid ega muid otseseid identifikaatoreid. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonümiseerimine viiakse läbi uuringu algfaasis vastutava uurija poolt. Rahvastikuregistri põhise tõenäosusliku juhuvalimi alusel moodustatakse kontaktibaas, milles genereeritakse igale valimisse kuuluvale isikule unikaalne vastajakood. Vastajakood asendab isikut tuvastavad andmed kogu küsitlusprotsessi vältel ning seda kasutatakse üksnes tehnilise identifikaatorina küsitluses osalemiseks ja vastuste salvestamiseks. Isikut tuvastavaid andmeid (kontaktandmeid) sisaldav kontaktibaas ning vastajakoodi ja kontaktandmete vahelist seost võimaldav koodivõti säilitatakse küsitlusandmetest eraldi, vastutava uurija hallataval krüpteeritud kõvakettal. Koodivõtit kasutatakse üksnes uuringukutsete edastamiseks ja vastamismäära tehniliseks jälgimiseks ning seda ei kasutata sisulise andmeanalüüsi käigus. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni küsitlusperioodi lõpuni, kuid mitte kauem kui 28.02.2026.  Pseudonümiseeritud andmete ajutine säilitamine on vajalik: • küsitluse tehniliseks läbiviimiseks; • vastamismäära jälgimiseks ja vajadusel meeldetuletuste saatmiseks; • andmete kvaliteedikontrolli ja tervikluse tagamiseks enne anonümiseerimist. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 - 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Vastajatelele esitatakse informeeritud nõusolek, teavitatakse. milles neid teavitatakse andmete töötlemise ja andmekaitsega seotud aspektides. Küsitletud peavad oma nõusolekut kinnitama. 11.3. Kust on leitavad informeeritud nõusolekust. andmekaitsetingimused7? 12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8 Ei 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse. - 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? - Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Laur Lilleoja 19.01.2026 (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad10:AKI taotlus Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht lisatud Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus lisatud Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm (küsitlus) lisatud Lisa 4: Küsimustik või selle kavand lisatud Lisa 5: Andmekaitsealane mõjuhinnang lisatud Lisa 6: Informeeritud nõusoleku vorm (fookusgrupp) lisatud 6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/48-8 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2026 Tallinnas Siseministeerium [email protected] Taotluse esitaja Laur Lilleoja MTÜ Eesti Kirikute Nõukogu [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada teadusuuringus "Eesti elanikkonna usuline identiteet", mille isikuandmete vastutav töötleja on Siseministeerium ning volitatud töötlejad MTÜ Eesti Kirikute Nõukogu ja OÜ Eesti Uuringukeskus, andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine 19.01.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus; 2. Siseministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 28.02.2026. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee otsusega (18.11.2025 nr 1523). Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 19.01.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 2 (2)