Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse uus versioon - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Failid

1.1-10.16118-1 26.07.2022 Väljaminev kiri.asice2715 KB

Sisu (failidest)

JUUNI 2022 KREDIIDITEABE JAGAMISE SEADUSE (NN POSITIIVSE KREDIIDIREGISTRI) EELNÕU VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS (VTK VERSIOON 2.0) 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 1.1. Üldist ja hetkeolukord .............................................................................................................................2 1.2. Seosed arengukavadega ja teostatud uuringud ........................................................................................2 2. PROBLEEM, EESMÄRK JA SIHTRÜHM ............................................................................................... 3 2.1. Probleemi kirjeldus ja positiivse krediidiregistri loomise peamised eesmärgid ......................................3 2.2. Sihtrühm ................................................................................................................................................12 3. ESIMESES VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUSES KÄSITLETUD TEEMAD JA TAGASISIDE ....... 13 4. VÕIMALIK LAHENDUS EHK POSITIIVSE KREDIIDIREGISTRI LOOMINE ............................ 20 4.1. Mudeli valik (era vs riiklik) ...................................................................................................................20 4.2. Tehniline lahendus (andmekogu vs platvorm) ......................................................................................22 5. KEHTIV REGULATSIOON, sh EL ÕIGUS............................................................................................ 26 5.1. Kehtiv siseriiklik regulatsioon ...............................................................................................................26 5.2. Euroopa Liidu õigus ..............................................................................................................................27 6. KOOSKÕLA PÕHISEADUSE JA ISIKUANDMETE KAITSE REGULATSIOONIGA................... 28 6.1. Isikuandmete kaitse põhiõigus...............................................................................................................29 6.2. Kooskõla Eesti Vabariigi Põhiseadusega .............................................................................................30 6.3. Ettevõtlusvabaduse riive ........................................................................................................................37 6.4. Plaanitava positiivse krediidiregistri kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega ..............................38 7. KAALUTUD MITTEREGULATIIVSED LAHENDUSED .................................................................... 41 8. KAVANDATAV REGULATSIOON ......................................................................................................... 43 8.1. Sobilik regulatiivne lahend: krediiditeabe jagamise seadus ..................................................................43 8.2. Kavandatava seaduseelnõu põhisisu ......................................................................................................44 9. SEADUSEELNÕU KAVANDI RAKENDAMISEGA SEOTUD MÕJUDE ANALÜÜS ..................... 50 10. RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD ............................................................................................................... 54 11. KAVANDATAV ÕIGUSLIK REGULATSIOON JA SELLE VÄLJATÖÖTAMISE TEGEVUSKAVA ................................................................................................................................................ 55 11.1. Eelnõu väljatöötamise võimalik ajakava ...........................................................................................55 11.2. Kaasatavad asutused ja organisatsioonid ...........................................................................................55 11.3. Käesoleva väljatöötamiskavatsuse koostajad ....................................................................................55 LISA 1. PLAANITAV SEADUSEELNÕU ....................................................................................................... 56 LISA 2. ÜLEVAADE KREDIIDITURUST ...................................................................................................... 63 LISA 3. TEISTE RIIKIDE MUDELID ............................................................................................................. 70 LISA 4. LAEKUNUD TAGASISIDE ................................................................................................................ 73 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 1. SISSEJUHATUS 1.1. Üldist ja hetkeolukord Rahandusministeerium avalikustas 2020. a 17. septembril krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse1 (konsultatsioonidokumendi), mille eesmärgiks oli analüüsida, kas Eestis tuleks reguleerida krediiditeabe vahetamist ja milline oleks sobivaim andmevahetusmudel. Rahandusministeerium sai konsultatsioonidokumendi küsimuste ja valikukohtade osas tagasisidet mitmetelt osapooltelt nii avalikust kui ka erasektorist. Enamik tagasiside andjatest leidis, et selline krediidiinfo andmebaas/andmekogu või andmevahetusplatvorm (edaspidi positiivne krediidiregister või register)2 oleks vajalik. Siiski toodi välja ka mõningaid riskikohti ja viidati, et teatud aspekte tuleks põhjalikumalt analüüsida. Muuhulgas palus Justiitsministeerium täpsemalt analüüsida, milline on antud juhul isikuandmete töötlemiseks sobiv õiguslik alus ja kui suur on eraelu puutumatuse riive. Seepärast on koostatud võrreldes esimese versiooniga uus (täiendatud) väljatöötamiskavatus (edaspidi VTK), mis sisaldab mh ka ülevaadet laekunud tagasiside kohta (vt käesoleva VTK lisa 4). LÜHIDALT – MIS ON TÄNANE PROBLEEM? Krediidiandjatel on kohustus enne laenuotsuse tegemist hinnata inimese võimet krediit tagasi maksta ehk rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks tuleb analüüsida inimeste krediidivõimelisust, eelkõige hinnata inimese sissetulekuid ja olemasolevate finantskohustuste suurust. Jätkuvalt on aga kuulda tihti olukordadest, kus inimene on oma maksevõimet üle hinnanud, võtnud krediiti erinevatelt pakkujatelt ja lõpuks maksmisega hätta jäänud. Selle üheks põhjuseks on kindlasti see, et teave inimese kõikide finantskohustuste kohta ei ole krediidiandjale alati kättesaadav, näiteks pangakonto väljavõte ei pruugi kajastada teavet kõikide võetud laenude kohta. Niimoodi saavadki laenu ka need, kes seda ehk saama ei peaks, või saavad seda liiga suures summas. Täna ei ole pankadel ega teistel krediidiandjatel kohustust erinevate finantskohustuste (laenud, liisingud, järelmaksud) kohta infot omavahel vahetada ehk erinevalt enamustest EL liikmesriikidest ei ole Eestis positiivset krediidiregistrit. Seetõttu ei pruugi nad saada väljastada laene piisavalt vastutustundlikult. Käesolevas VTK-s peetakse krediidipakkuja või krediidiandja all silmas nii krediidiasutusi kui ka muid tarbijatele laene väljastavaid juriidilisi isikuid. 1.2. Seosed arengukavadega ja teostatud uuringud 1.2.1. Seotud arengukavad Käesolev VTK on seotud Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukavaga aastateks 2021–2024 (edaspidi arengukava). Arengukavas on esitatud ühe peamine tegevusena see, et finantspoliitika eesmärgiks on eelduste loomine konkurentsivõime kasvatamiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks viisil, kus avalik huvi (tarbijad, investorid) ja ettevõtjate ärihuvi oleks omavahel tasakaalustatud, sealhulgas ka tarbijakaitselised ja sotsiaalsed riskid oleksid arvesse võetud3. Arengukavas on otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevuste all välja toodud krediidiandjate regulatsiooni võimalik täiendamine, et tagada vastutustundliku laenamise printsiibi tõhusam rakendamine. Lisaks on märgitud eelduste loomine eraisikute krediidi- ja muude finantskohustuste jagamist puudutava süsteemi tekkeks (nn positiivse krediidiregister). Nende tegevuste ajakavaks on märgitud aastad 2021–2023. 1.2.2. Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring Kõnealuse temaatikaga seotud probleemide paremaks lahendamiseks tellis Rahandusministeerium 2018. aastal uuringu „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring“, mille koostas Ernst & Young Baltic AS (edaspidi E&Y uuring), uuring avaldati 2019. aastal.4 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70cd9cf7-b014-40a0-804c-b9dafc4896a8 2 Täiendav märkus – kui käesolevas VTK-s kasutatakse terminit „positiivne krediidiregister“ või „register“, siis võib tähendada see seda, et selline register võib olla ka andmevahetusplatvormi kujul. 3 Rahandusministeerium, „Finantspoliitika programm“, https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/finantspoliitika_programm_2021-2024.pdf?download=1, lk 8. 4 Rahandusministeerium, „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring“, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ey-fyysiliste-isikute-finantskohustuste-andmevahetusmudelite-uuring_9_0.pdf 2 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Uuringu eesmärgini jõudmiseks ja huvirühmade kaasamiseks viidi erinevate osapooltega (krediidiandjad, krediidiinfo teenuseid osutavad ettevõtted, finantssektori katusorganisatsioonid, riiklikud osapooled jt) läbi mitmed intervjuud ja küsitlused, mille käigus leiti vastused tänast turuolukorda (sh takistusi ja võimalusi) puudutavatele küsimustele. Samuti uuriti osapoolte hinnangut füüsiliste isikute finantskohustuste jagamise vajalikkuse ning selle eesmärkide, organisatsioonilise ja tehnilise lahenduse ning reeglistiku kohta. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kas eraisikute laenu- ja muid finantskohustusi puudutava info vahetamine/jagamine kõikide pankade ja muude krediidiandjate vahel aitab vältida ülelaenamist ja sellest tingitud probleeme. Samuti kaardistas uuring erinevad mudelid, kuidas tagada piisav kontroll sellise info vahetamisel, ja analüüsis, mis kujul eraisikute finantskohustega seotud infot võiks vahetada ehk milline oleks Eesti jaoks sobilik mudel. Uuringus analüüsitud kolmest mudelist hinnati Eesti jaoks sobivaimaks variant, kus krediidiandjad ise hakkavad andmevahetust korraldama, kuid seda vastavalt riigi seatud tingimustele (nn krediidibüroo mudel). Sellise süsteemi korral on vajalik krediidibüroo kui teenusepakkuja tegevusloastamine, samuti tegevusnõuete kehtestamine, et tagada piisav usaldus, andmete turvalisus ja teenuse jätkuvus. Kui teenusepakkujaid on rohkem, on krediidiandja seotud vaid ühe krediidibürooga, kes vajadusel andmete saamiseks/edastamiseks „suhtleb“ ise teiste krediidibüroodega. 1.2.3. Krediidituru uuring Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) viis Rahandusministeeriumi tellimusel 2021. aastal läbi krediidituru uuringu, mille eesmärgiks oli selgitada, milline on Eesti krediidituru hetkeolukord, analüüsida, kuidas on mõjutanud 2015. a vastu võetud krediidiandjate ja -vahendajate seadus krediiditurgu ning töötada välja ettepanekud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise parendamiseks ja muude probleemkohtade lahendamiseks.5 Uuringu lõpptulemusena tehti mitmeid soovitusi vastutustundliku laenamise tõhustamiseks, aga ka üldisemalt tarbijate olukorra parendamiseks krediiditurul. Uuringu käigus analüüsitud kohtupraktika ja intervjuud tõendasid, et krediidipakkujatel on tihti keeruline hinnata ja välja selgitada tarbija varasemalt võetud finantskohustusi. Uuringu autorite hinnangul lihtsustaks positiivne krediidiregister krediidipakkujate jaoks tarbija krediidivõimelisuse hindamist ja aitaks nii tarbijatel endil kui ka krediidipakkujatel saada kõikset ülevaadet tarbija kohustustest ning seeläbi nõuetekohaselt tarbija krediidivõimelisust detailsema teabe alusel hinnata. Register aitaks eelduslikult vähendada riski, et krediiditoodet võimaldatakse tarbida isikul, kes tema sissetulekut ja varasemaid kohustusi arvestades laenu teenindada ei suuda. Seega on muudatuse elluviimine kaaluka positiivse mõjuga vastutustundliku laenamise tagamiseks.6 2. PROBLEEM, EESMÄRK JA SIHTRÜHM 2.1. Probleemi kirjeldus ja positiivse krediidiregistri loomise peamised eesmärgid Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudeli loomise vajalikkus tuleneb eelkõige vastutustundliku laenamise põhimõttest, kuna füüsiliste isikute finantskohustuste info kättesaadavus aitaks krediidipakkujatel klientide maksevõimet krediidiotsuse tegemisel täpsemalt hinnata. Hästi toimiva mudeli peamine mõju on ülelaenamise ja selle tagajärgede vältimine, olles krediidipakkujale abiks krediidivõimelisuse hindamisel, juhtimisel ja maandamisel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on oluline ka riigile, et tagada stabiilne majandus- ja finantskeskkond ennetamaks krediidi andmist isikutele, kes ei ole maksevõimelised, ning vältida seoses sellega ka makseraskustega kaasnevaid hilisemaid sotsiaalmajanduslikke probleeme. Eelnevast tulenevalt püüab VTK lahendada vastutustundliku laenamisega seotud kitsaskohti läbi kahe peamise teema: 1) krediiditeabe jagamise seaduse kehtestamine ehk füüsiliste isikute finantskohustuste andmete vahendamise teenusega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatakse tegevusnõuded ja järelevalve; 5 Rahandusministeerium, „Krediidituru uuring“: https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja- analuusid 6 „Krediidituru uuring“, lk 124. 3 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 2) krediidipakkujatele kehtestatakse kohustus hakata omavahel jagama füüsilistest isikutest laenutaotlejate7 finantskohustuste andmeid. 2.1.1. Võlglaste suur osakaal ühiskonnas Suur osa elanikkonnast ei suuda oma laene õigeaegselt tasuda – ülelaenamise probleemi ilmestab eelkõige viivituses olevate laenude (viivislaenude), maksehäirete, täitemenetluste, võlgade ümberkujundamise ja pankrotimenetluste arv ning nende muutus ajas. Pankade ja muude krediidiandjate poolt väljastatud viivislaenude maht ja jaotus on täpsemalt ära toodud VTK lisa 2 punkti 4 all. Maksehäired Maksehäirete koguarvu ja dünaamikat on keeruline hinnata, kuna maksehäireid kajastavad mitmed erasektori hallatavad andmebaasid, mille andmed võivad osaliselt kattuda ja andmebaaside statistikat üldjuhul ei avalikustata.8 Erandiks on Julianus Inkasso ja taust.ee avaldatav iga-aastane ülevaade enda andmebaasi(de) statistikast, mis ei kajasta siiski kõikide maksehäireregistrite andmeid. Seega alljärgnev ülevaade maksehäiretest kajastab vaid üht osa kõigist maksehäiretest. Julianus Inkasso ja taust.ee statistika näitab, et 2020. aasta veebruaris oli nende andmebaasides 234 085 aktiivset maksehäiret9, aasta hiljem oli aktiivseid maksehäireid 235 59410 ja käesoleva aastal 215 78711. Ka 2022. aastal jätkus varasemate aastate trend – väheneb makseraskustes olevate isikute arv, kuid samas suureneb keskmine võlasumma. Aasta Isikud, kellel on vähemalt üks Keskmine maksehäirete maksehäire suurus ühe isiku kohta (eurod) 2017 - 1 600 2020 101 000 2 214 2021 91 000 2 904 2022 84 090 3 048 Tabel 1. Keskmine maksehäirete suurus ühe isiku kohta. Andmed: Julianus Inkasso Ülelaneamise probleemi suurenemisele viitab fakt, et kui 2020. aastal oli 49%-l võlglastel rohkem kui üks aktiivne maksehäire, siis 2021. aastal suurenes see 55%-ni ning käesoleval aastal 56,4%-ni. Viimastel aastatel on kasvanud maksehäires olevate võlglaste lõikes isikute arv, kellel on viis või rohkem maksehäiret: 2017. aastal 6,1%, 2020. aastal 11,9%, 2021. aastal 15,4%. 2022. aastal näitaja langes marginaalselt 15,26%-le. Siiski tasub märkimist, et enam kui pooltel maksehäireregistris esinevatel isikutel on kaks või rohkem maksehäiret. Maksehäirete arvu kasvu trendi võib näha ka noorte seas: viimastel aastatel on kuni 25-aastaste vanuserühmas kasvanud võlgnike arv, kellel on rohkem kui üks aktiivne maksehäire (2017. aastal ca 20%, 2020. aastal 47%, 2021. aastal 53%). Seega viitab maksehäireregistri statistika maksehäirete kuhjumisele: kuigi võlglaste arv aasta lõikes langes, siis suurenes aktiivsete maksehäirete arv ja kasvas isikute arv, kes enne makseraskustesse sattumist on sõlminud hulga krediidilepinguid. Täitemenetlused Sotsiaalministeeriumi analüüsi12 kohaselt oli 2020. aasta märtsi seisuga Eestis 72 297 isikut, kelle suhtes oli algatatud täitemenetlus, seejuures oli neil isikutel täitemenetlusi kokku 412 782 võla suhtes. Juriidilise isiku tegevusala koodi järgi moodustavad suurima osa võla sissenõudjatest inkassoteenuse ja krediidiinfo tegevusala ettevõtted (17% juriidilise isiku võlgadest), sellele järgnevad avaliku korrakaitse- ja julgeolekuteenused (15%) ja 7 Laenutaotleja on füüsiline isik, kes taotleb mistahes krediiti, sh võlaõigusseaduse § 402 nimetatud krediiti. 8 Seejuures tasub märkida, et ainuüksi võlgade sissenõudmise tegevusalale on Eestis registreeritud 211 juriidilist isikut. 9 Julianus Inkasso, „Julianus Inkasso ülevaade Eesti eraisikute maksehäirete olukorrast 2020. aastal“, https://julianus.ee/julianus-inkasso- ulevaade-eesti-eraisikute-maksehairete-olukorrast-2020-aastal/ 10 Julianus Inkasso, „Julianus Inkasso ülevaade Eesti eraisikute maksehäirete olukorrast 2021. aastal“, https://julianus.ee/julianus- inkasso-ulevaade-eesti-eraisikute-maksehairete-olukorrast-2021-aastal-2/ 11 Julianus Inkasso, „Julianus Inkasso ülevaade Eesti eraisikute maksehäirete olukorrast 2022. aastal“, https://julianus.ee/statistika- eestlase-keskmine-volasumma-kasvab-aasta-aastalt/ 12 Sotsiaalministeerium, Hede Sinisaar, „Täitemenetluse võlgnike analüüsi kokkuvõte“ 4 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 rahandus- ja fiskaalpoliitikaga seotud tegevused (14%). Kokku on kõigi täitemenetluses olevate nõuete summa 811,1 mln eurot, millest juriidilisest isikutest sissenõudjate nõuded moodustasid 717,8 mln eurot (88,5%). Oluline on vaadelda võlgnevuste dünaamikat: 35%-l võlgnikest oli 2020. aasta seisuga vaid üks võlg, kuid pea sama paljudel (34%) oli viis või rohkem täitemenetluses olevat võlga. Keskmiselt oli ühel võlgnikul 5,2 võlga – see viitab asjaolule, et enne täitemenetlusse sattumist on isikud võtnud olulise hulga finantskohustusi. Samuti võib statistika viidata, et isikud on kas laene juurde võtnud varasemate laenude refinantseerimiseks või krediidiandjad ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud isikute maksevõimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise tõhustamise vajadusele viitab fakt, et 5,2% võla sissenõudjatest on pangad ja 14% rahandus- ja fiskaalpoliitikaga seotud ettevõtjad. Krediidiasutuste nõuete summa (195,5 mln eurot) moodustab 24,1% kõigi nõuete summast ning rahandus- ja fiskaalpoliitikaga seotud tegevusalade nõuete summa (106,9 mln eurot) 14,9% kõigi nõuete summast. Krediidiasutuste tegevusalal on nii kõrgeim keskmine (9143 eurot) kui ka mediaanvõlg (2809 eurot). Aasta Algatatud täitemenetluste arv Nendest seisuga 08.09.21 jätkuvalt menetluses (sh peatatud staatuses) 2010 136 211 33 990 2011 115 447 26 912 2012 119 638 29 241 2013 113 831 29 091 2014 61 949 24 814 2015 46 384 18 898 2016 158 173 45 285 2017 94 219 34 562 2018 80 340 33 870 2019 79 755 39 555 2020 87 990 53 473 Kokku 1 093 937 369 691 Tabel 2. Füüsiliste isikute vastu algatatud täitemenetlused 2010-2020. Allikas: Justiitsministeerium Pankrotimenetlused Viimaste aastate füüsiliste isikute pankrotiavalduste ja pankrottide arv on samuti pigem kasvutrendis. Vahemikus 2015-2020 kuulutati välja 2422 füüsilisest isiku pankrot13, mida võib pidada märkimisväärseks arvuks. Joonis 1. Võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavalduste, samal aastal lahendatud avalduste arv ning lahendatud avalduste arv kokku aastate lõikes. Andmed: Justiitsministeerium, joonis: TÜ RAKE 14 13 „Krediidituru uuring“, lk 66. 14 „Krediidituru uuring“, lk 65. 5 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Seega on krediidiregistri üheks peamiseks eesmärgiks vähendada ka tarbijate ülelaenamist ja sellest tulenevaid negatiivseid mõjusid laenuvõtjatele ja ühiskonnale laiemalt. Oluline on silmas pidada, et ülelaenamine ei mõjuta ainult isiku võimet oma sissetuleku arvel toime tulla, tagada endale eluase ja baasvajadused, vaid mõjutab ka võlgniku füüsilist ja vaimset tervist. Finants-stress ehk stress, mida põhjustavad üle jõu käivad finantskohustused, mõjutab oluliselt võlgnike meeleolu ning põhjustab vaimse tervise häireid. Näiteks on leitud, et võlgnikel esineb sagedamini enesetapumõtteid15 ning nad põevad kaks korda tõenäolisemalt depressiooni.16 Tähelepanu väärib, et vaimse tervise halvenemise juures mängivad rolli muuhulgas näiteks võla tagasimakse graafik ja intressimäärad, aga ka krediidi võtmise eesmärk. Näiteks tarbimise (poodlemisega) seotud laenu võtnud isikud olid suurema tõenäosusega kogenud enesetapumõtteid.17 Eelkõige omasid negatiivset mõju pikemaaegsed tagatiseta laenud (eelkõige tarbimislaenud) ja hüpoteeklaenud.18 Samuti mõjutas tarbijate vaimset tervist intressimäär: suurema intressimääraga krediit pigem suurendab muretunnet.19 Eraldi on välja toodud, et vaimset tervist mõjutas negatiivselt just inimeste tunne, et neil puudub kontroll oma finantsseisundi üle.20 Ülelaenamine mõjutab ka tarbijate füüsilist tervist. Soome elanikkonna ülemäärases võlgnevuses olevate isikute uuring aastatel 1995–2010 näitas, et ülelaenamine oli seoses kroonilistesse haigustesse haigestumise riskiga – ülelaenamisega kaasnes riski haigestuda 2. tüübi diabeeti ja psühhoosi.21 Lisaks kroonilistele haigustele seostatakse ülelaenamist ka kõrge vererõhuga22 ja ülekaalulisusega23. Seetõttu võib väita, et positiivse krediidiregistri eesmärk, vähendada ühiskonnas ülelaenamist, on kaudselt seotud ka rahvatervisega. Kahtlemata aitaks positiivne krediidiregister vähendada juhtumeid, kui tarbija võtab üle jõu käivaid laene, mis suurendavad nii vaimse kui füüsilise tervisele tulenevaid riske. 2.1.2. Krediidiandjad ei saa piisavalt vastutustundlikult laene väljastada EL ja Eesti siseriiklikust regulatsioonis on vastutustundliku laenamise põhimõte sisustatud läbi krediidiandjale pandud kohustuste. Krediidiandja kohustub enne tarbijaga krediidilepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimelisust. Selleks peab krediidiandja omandama teabe tarbija sissetulekute, rahaliste kohustuste ja finantskohustuste24 kohta, mille alusel on võimalik hinnata tarbija võimet laen tagasi maksta. Sellekohane teave saadakse (üldjuhul) tarbijalt endalt. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevalt peab krediidiandja ka kontrollima tarbija poolt esitatud andmeid näiteks avalikest andmebaasidest. Selleks kasutatakse peamiselt rahvastikuregistrit, kinnistusraamatut ja maksehäireregistrit. Täna ei ole krediidiandjatel alati võimalik kontrollida tarbija võetud finantskohustusi (mis ei ole veel viivises), nende hulka ja struktuuri, kuna pangakonto väljavõte ei pruugi seda näidata. Seega krediidiandjal ei ole kogu vajalikku teavet, et tõsikindlalt hinnata tarbija krediidivõimelisust ning täita seadusest tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet. Registri eesmärk on krediidiandjate tegevuse tõhustamine vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel. 15 BMC Public Health, „Health effects of indebtedness: a systematic review“, https://bmcpublichealth.biomedcentral.com/articles/10.1186/1471-2458-14-489 16 American Psychological Association, „Facing up to debt“, https://www.apa.org/gradpsych/2013/01/debt 17 BMC Public Health, „Health effects of indebtedness: a systematic review“, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4060868/ 18 Social Science & Medicine, „Does debt affect health? Cross country evidence on the debt-health nexus, https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0277953615000854?via%3Dihub 19 BMC Public Health, „Health effects of indebtedness: a systematic review“, https://bmcpublichealth.biomedcentral.com/articles/10.1186/1471-2458-14-489 20 The Journals of Gerontology, „Unsecured Consumer Debt and Mental Health Outcomes in Middle-Aged and Older Americans“, https://academic.oup.com/psychsocgerontology/article/69/3/461/2940085 21 International Journal of Public Health, „Over-indebtedness and chronic disease: a linked register-based study of Finnish men and women during 1995-2010“, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26733074/ 22 American Journal of Public Health, „Health Status of People Undergoing Foreclosure in the Philadelphia Region“, https://ajph.aphapublications.org/doi/10.2105/AJPH.2009.161380; 23 BMC Public Health, „Over-indebtedness as a marker of socioeconomic status and its association with obesity: a cross-sectional study“, https://bmcpublichealth.biomedcentral.com/articles/10.1186/1471-2458-9-286 24 Finantskohustus – lepinguline kohustus tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid, https://www.eestipank.ee/finantskohustus 6 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Teisisõnu – VTK üheks peamiseks eesmärgiks on võimaldada krediidiandjatel täita seadusest tulenevat kohustust kontrollida ja hinnata tarbija krediidivõimelisust toetudes usaldusväärsetele andmetele. Usaldusväärsed andmed aitavad täita krediidivõimekuse hindamise suuremat eesmärki – ennetada ülelaenamise tõenäosust ning ära hoida tarbija sattumine laenuorjusesse, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene varasemate finantskohustuste täitmiseks. Krediidiandja on kohustatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 kohaselt enne krediidilepingu sõlmimist ehk osana lepingueelsetest läbirääkimistest:  omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja  hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega tähendab krediidivõimelisuse hindamine ex ante hinnangu andmist, kas tarbija on võimeline täitma krediidilepingust tulenevaid kohustusi oma regulaarse sissetuleku arvelt ilma, et peaks realiseerima tagatise ja samal ajal täitma teisi finantskohustusi õigeaegselt täiendavat krediiti vajamata.25 Krediidivõimelisuse hindamiseks saab krediidiandja teavet eelkõige laenu taotlevalt isikult (VÕS § 403 4, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50), aga ka asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Seadusest tuleneb ka krediidiandja kohustus teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, mh tuginedes võimaluse korral iseseisvalt kättesaadavale teabele (KAVS § 50 lg 3). Lisaks tuleneb Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (edaspidi EBA) laenude väljastamise juhendist, et enne laenulepingu sõlmimist peaks krediidiasutusel olema „piisav, täpne ja ajakohane teave laenuvõtja krediidivõimelisuse ja riskiprofiili hindamiseks.“26 Seega kuigi VÕS § 4034 lõike 3 kohaselt kohustub tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks, peab krediidiandja tarbija esitatud teavet siiski kontrollima. Sellist seisukohta kinnitab ka Euroopa Kohus lahendis C-440/13 leides, et krediidivõimelisuse hindamisel ei saa piisavaks lugeda tarbija avaldatud andmeid, kui ei ole lisatud asjakohaseid tõendeid.27 Täna saavad krediidiandjad tarbijate teavet kontrollida eelkõige järgmistest andmekogudest:  Rahvastikuregister – isiku teovõime kohta käiv teave,  Kinnistusraamat – tagatise olemasolu ja omandisuhte kohta käiv teave,  Maksukohustuslaste register – pankadel on tänaseks sõlmitud Maksu- ja Tolliametiga automatiseeritud andmepäring eraisiku palgaandmete kohta laenutaotluse esitamisel,  Ametlikud Teadaanded – teave isiku käimasolevate pankrotimenetluste ja võlgadest vabastamise menetluste kohta,  Riigi Teataja – teave jõustunud kohtulahendite kohta,  Maksehäireregister – avaldab negatiivset krediidiinfot ehk rahalise kohustuse täitmisega viivitusse sattunud isikute nimed. Hetkel on krediidibüroode kaudu kättesaadav küll negatiivne krediidiinfo ehk võlgnevuste info, kuid positiivne krediidiinfo ehk finantskohustuste info (krediit, laenud, järelmaksud jms) pole täna kättesaadav.28 Näiteks sisaldavad nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute võlainfot mõned eraõiguslikud registrid – Creditinfo Eesti AS ja OÜ Krediidiregister maksehäireregistrid, mis ei ole 100% kattuvad ehk ülevaatliku info saamiseks peaks kontrollima mõlemat. Ülevaatlikku positiivset krediidiinfot ehk finantskohustuste infot ei koonda täna ükski eraettevõtja ega riigiasutus. Erasektoris tegelevad mõned ettevõtjad (nt Creditinfo AS, DataMe OÜ) positiivse krediidiregistri teenuse arendamisega, kuid neil puudub juurdepääs suurele osale eraisikute finantskohustuste infole. Eelpool nimetatud andmekogud peegeldavad eelkõige negatiivset infot, st näitavad juba realiseerunud makseraskuseid (maksehäireregister, Ametlikud Teadaanded). Lisaks esineb registrites mitmeid puuduseid, mis ei anna kogu vajalikust ja asjakohasest teabest ülevaadet. Näiteks Ametlikud Teadaanded ei avaldata andmeid nende füüsiliste isikute kohta, kelle pankrotimenetlus on lõppenud, kuid kelle osas viiakse parasjagu läbi kohustustest vabastamise menetlust. 25 Finantsinspektsioon, „Vastutustundliku laenamise nõuded“, p 9.17. 26 Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, „EBA suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (EBA/GL/2020/06), lk 33. 27 18. detsemberi 2014. a kohtuotsus CA Consumer Finance SA, C-449/13, ECLI:EU:C:2014:2464, p 37. 28 Positiivne ja negatiivne krediidiinfo on edaspidi nimetatud koos krediiditeave. 7 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Maksehäireregistreid on Eestis kaks: Creditinfo Eesti AS (1,8 miljonit maksehäiret) ja OÜ Krediidiregister (160 000 aktiivset maksehäiret). Nimetatud maksehäireregistrid koondavad teavet nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kohta. Seega on teave maksehäirete kohta killustatud kahe pakkuja vahel ning saamaks täielikku teavet isiku rikkumiste kohta tuleb kontrollida mõlema teenusepakkuja andmebaase. Samas ei ole siiski garantiid, et isegi mõlema registri kontrollimisel saaks täieliku ülevaate isiku maksekäitumisest. Maksehäireregistri kasutamine ei ole seadusest tulenev kohustus ja maksehäireregistris teabe avaldamine ei ole seadusega reguleeritud. Kuna tegemist on võlausaldaja jaoks tasulise teenusega, siis mitte kõik krediidiandjad ei pruugi maksehäireregistri teenust kasutada. Samuti võidakse maksehäireregistrit kasutada pigem sunnivahendina võlgnevuste sissenõudmisel, mitte eesmärgiga aidata kaasa vastutustundlikule laenamisele. Seetõttu ei ole haruldane, et info võlgnevuste kohta kustutatakse maksehäireregistrist osapoolte kokkuleppel võlgnevuse tasumisel. See aga vähendab veelgi maksehäireregistritest saadava teabe täpsust. Kahtlemata suurendab maksehäireregistrite olemasolu krediidivõtjate motivatsiooni lepinguid korrapäraselt teenindada. Kuid tasub märkida, et negatiivne krediidiinfo on ajas tagasivaatava iseloomuga ning ei võimalda tõsikindlalt prognoosida isiku maksevõimet tulevikus ega ka teavet isiku tulevikukohustuste kohta. Samuti ei pruugi KAVS § 50 lõikest 4 tulenva võimaluse täitmine (tarbija esitatud pangakonto väljavõtte kontrollimine) tagada tervikpilti tarbija finantskohustustest, kuna võetud laenude tagasimaksed võivad toimuda tarbija teistelt kontodelt. Tarbijal võib olla üsna selge stiimul (kindlustada laenu saamine) mittetäielike andmete esitamiseks krediidiandjale. Seega ei pruugi tarbija alati anda krediidiandjale täielikku ja täpset teavet oma kõigi finantskohustuste kohta. Lisaks tasub märkida, et uuringute kohaselt on negatiivse krediidiinfo kasutamine analüüsides ja riskihinnangutes oluliselt väiksema prognoosivõimega võrreldes riskihinnangutega, milles krediidiandjal on olnud ligipääs isiku positiivsele ja negatiivsele krediidiinfole.29 Näiteks uuring, mis võrdles kohustuste täitmata jätmise määrasid, leidis, et laenulepingute täitmata jätmise protsent nii positiivse kui negatiivse info olemasolul oli 1,9%, samal ajal ainult negatiivse info puhul 3,35%, ehk esines 43% vahe.30 Ka teised uuringud kinnitavad, et positiivne krediidiinfo aitab krediidiandjatel oluliselt täpsemalt hinnata tarbija krediidivõimelisust ning ennustada makseraskustesse sattumise riske.31 Täna krediidiandjate kasutuses olevad andmekogud tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks on oluliselt piiratud, kuna andmekogud ei võimalda kontrollida tarbija võetud ja tulevikus realiseeruvaid finantskohustusi piisava täpsusega. Krediidivõimelisuse hindamisel saavad krediidiandjad toetuda eelkõige negatiivsele krediidiinfole, mis, nagu eelpool aga käsitletud, ei pruugi see olla täielik ega täpne. Kuigi krediidiandja võib saada positiivset krediidiinfot tarbija pangakonto väljavõttest ja tarbija enda avaldatud andmetest, siis tegelikult pole krediidiandjal täielikku kindlust, et esitatud andmed on tõesed. Samuti puudub krediidiandjal täna võimalus tarbija esitatud andmeid finantskohustuste kohta kontrollida ametlikest allikatest. Tarbija esitatud andmete kontrollimiseks peaks krediidiandja tegema päringu kõigile krediidiandjatele, kes väljastavad tarbijakrediiti, keda Eesti turul on ca 100. Füüsilised isikud esitavad tööpäevas hinnanguliselt umbes 12 000 krediiditaotlust, st kuus umbes 240 000 taotlust.32 Kui krediidiandjad sooviksid kontrollida enne iga krediidiotsuse tegemist isiku finantskohustusi eraldi päringuga (ilma registri-või platvormipõhise lahenduseta) tähendaks see, et iga krediidiandja peaks päevas suutma vastata umbes 12 000-le andmepäringule. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kuna seadusest ei tulene krediiditeabe jagamise kohustust, siis tõenäosus, et taolisele päringule krediidiandjad ka vastaks, on väike. Kuna puudub avalik andmebaas tarbija esitatud teabe kontrollimiseks ja krediidiandjatel kohustus krediidiandmeid jagada, puudub krediidiandjatel sisuliselt võimalus täita seadusega pandud kohustust teha krediidivõimelisuse hindamine piisava põhjalikkusega. Seega, kuna puudub andmebaas/platvorm tarbija esitatud teabe kontrollimiseks, puudub krediidiandjatel sisuliselt võimalus täita seadusega pandud kohustust teha krediidivõimelisuse hindamine piisava põhjalikkusega. Seega pakub positiivne krediidiregister krediidiandjatele efektiivsemat lahendust oma hoolsuskohustuse täitmisel. 29 Maailmapank, „Improving Credit Information, Bank Regulation and Supervision: On the Role and Design of Public Credit Registries“, https://openknowledge.worldbank.org/bitstream/handle/10986/14194/WPS3443.pdf?sequence=1&isAllowed=y lk 13. 30 Maailmapank, „Credit Reporting Knowledge Guide 2019“, https://documents1.worldbank.org/curated/en/262691559115855583/pdf/Credit-Reporting-Knowledge-Guide-2019.pdf, lk 7. 31 Maailmapank, „Improving Credit Information, Bank Regulation and Supervision“, lk 25. 32 FinanceEstonia edastatud hinnangud. 8 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 2.1.3. Andmed ei ole alati usaldusväärsed ja tarbijate enda teadlikkus on madal Tarbija võib kas teadlikult või teadmatusest tulenevalt esitada oma finantskohustuste kohta kas valeinfot või ei anna täielikku ülevaadet kõigi võetud finantskohustuste kohta. VÕS § 4034 lõikest 3 tulenevalt on krediiti taotleval tarbijal kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks, sh teave finantskohustuste kohta. Tarbija sellekohane kohustus tuleneb ka VÕSi § 14 lõikest 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Seega ei tohi tarbija esitada krediidiandjale eksitavat teavet. Positiivne krediidiregister aitaks ennetada olukordi, kus tarbija teadlikult või teadmatusest tulenevalt esitab oma finantskohustuste kohta kas valeinfot või ei anna täielikku ülevaadet kõigi võetud finantskohustuste kohta. Teadmatusest valeinfo esitamise põhjustena võib välja tuua oma kohustustest ülevaate puudumise. Ka krediidiandjad ise nendivad, et kliendid ei oska oma kohustuste mahtu taotlustes täpselt välja tuua, kuna tarbijates tekitab tihti segadust kuumaksete ja intresside suurus ning tähtajad. Sellest tulenevalt ei pruugi taotluses esitatud teave vastata konto väljavõttes toodule. Samuti ei pruugi tarbija alati mõista, mida tähendab finantskohustus ehk missugused lepingud selle mõiste alla kuuluvad. Tarbija ei pruugi endale teadvustada, et ka järelmaks või liising on finantskohustused.33 Lisaks ei pruugi tarbija omada selget ülevaadet kõigist võetud finantskohustustest: mis ulatuses on kohustus võetud, kui suur osa on tasutud, kellega krediidileping on sõlmitud ja mis osas on nõuded täidetud. Juhul kui isik on sõlminud mitmeid erinevaid krediidilepinguid, ei ole täna võimalik kellelgi, kaasaarvatud tarbijal endal, saada kiirelt ja lihtsalt ülevaadet võetud finantskohustustest ning nende seisust. Probleemi tõsidust kinnitavad ka kohalike omavalitsuste juures töötavad võlanõustajad. Nende juurde jõuavad üldjuhul juba makseraskustesse sattunud tarbijad, kellel tihti puudub ülevaade võetud kohustustest.34 Positiivne krediidiregister aitaks seega rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet seeläbi, et tagab krediidiandjale usaldusväärse (õige ja täieliku) teabe kõigi tarbija kohustuste kohta. Lisaväärtusena annaks krediidiregister ka tarbijale endale võimaluse kontrollida tema sõlmitud lepinguid ja nende kohta käivat teavet, nt kellega lepingud sõlmitud on, mis osas on nõuded täidetud jms. Lisaks tarbija esitatud teabe usaldusväärsusega seotud probleemidele tuleb märkida ka, et krediidiandja käsutuses olevates andmebaasides esineb sisse-ehitatud pimeala. Eelkõige on probleemiks negatiivse krediidiinfo ehk maksehäireregistris sisalduva teabe piiratus. Negatiivne krediidiinfo annab teavet vaid realiseerunud riskidest, kuid ei näita potentsiaalseid riske tulevikus ehk isiku tegelikku võimet lepinguid teenindada. Negatiivne krediidiinfo ei aita tuvastada nö võlaringi sattunud isikuid ehk neid, kes ei suuda enam oma regulaarse sissetuleku arvel finantskohustusi täita ning laenu teenindatakse ja maksehäireregistrisse sattumist välditakse vaid laenude refinantseerimise läbi. Seega võetakse uusi, täiendavaid laenukohustusi, kuid tegelikkuses ei pruugi tarbija enam krediidivõimeline olla. Taoline võlgade refinantseerimine aga ei ole üldjuhul lahendus probleemile, vaid pigem loob lumepalliefekti kuna kohustused kuhjuvad ning nende teenindamine muutub järjest koormavamaks. Positiivse krediidiregistri kasuks räägib ka see, et maksehäireregistris saab märke võlgniku rikutud kohustuse kohta avaldada kui rikkumine on kestnud rohkem kui 45 päeva. Seega on tarbijal võimalik selle perioodi jooksul (alates lepingu sõlmimisest kuni maksehäire avaldamiseni) sõlmida uusi lepinguid mitme erineva krediidiandja juures. Kuna kohustus(ed) ei ole kantud veel maksehäireregistrisse, ei ole võimalik teisel krediidiandjal ka kontrollida ja lõplikult veenduda, kas tarbija on eelnevalt juba krediidilepinguid sõlminud. Kuna krediidivõimelisuse hindamine tähendab hinnangu andmist tarbija käitumise ja krediidi tagasimaksmise kohta tulevikus, peab krediidiandjal olema selgelt nähtav tarbija juba võetud finantskohustused ja nendest tulenevate kohustuste realiseerumine tulevikus. Maksehäireregistri teave, kuigi asjakohane, ei asenda teavet tarbija juba võetud finantskohustuste kohta, mis annab täpsema ülevaate tarbija kohustuste ja krediidivõimelisuse kohta. Lisaks – piiratud ligipääs standardsele ja usaldusväärsele teabele tähendab, et krediidiandjad võivad tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kasutada alternatiivset teavet. Alternatiivseks teabeks võib olla tarbija kohta käiv igasugune muu info, näiteks isiku kommunaal- ja üürimaksete ajalugu, kaardimaksete ajalugu (sh maksete kohad), 33 Rahandusministeerium, „Krediidituru uuring“, lk 70. 34 Sotsiaalministeeriumi „Heaolu arengukava“ töörühma kohtumised. 9 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 tarbimisharjumused jms. Lisaks loetakse alternatiivseks teabeks ka teavet tarbija käitumise kohta, näiteks sotsiaalmeedias avaldatud teave, veebilehitsemise harjumused, tutvusvõrgustik, töökogemused jms.35 Alternatiivse teabe kasutamisega tõstatuvad esmajärjekorras isikuandmete kaitsega seotud küsimused – kuidas ja mis õiguslikul alusel teavet kogutakse, töödeldakse ja kolmandate osapooltega jagatakse. Kuid krediidivõimelisuse hindamise perspektiivis on oluline märkida, et alternatiivne teave (nt sotsiaalmeediast leitav info) ei pruugi tagada, et krediidivõimekuse hindamisel toetutakse kvaliteetsele teabele, mille alusel võiks viia läbi nõuetekohast krediidivõimelisuse hindamist. Alternatiivse teabe kogumine ja kasutamine ei ole täna reguleeritud ning puudub kindlus, kas toetumine vaid alternatiivsele teabele annab täieliku ning piisava info, mille alusel krediidivõimelisust hinnata. Pigem võib selles kahelda, kuna alternatiivse teabe kogujad ei suuda täna koondada teavet tarbija juba võetud finantskohustuste kohta. Ka Maailmapank on oma analüüsis leidnud, et eelpool toodud kitsaskohtade tõttu ei ole alternatiivse teabe kasutamine krediidivõimekuse hindamisel piisav meede ülelaenamise ennetamiseks.36 Positiivse krediidiregistri üheks eesmärgiks on võimaldada krediidiandjatel tutvuda standardiseeritud teabega, mis aitab krediidiandjatel usaldusväärselt hinnata tarbija krediidivõimelisust. Seeläbi aitab positiivne krediidiregister vähendada krediidiandjate vajadust kasutada krediidivõimelisuse hindamisel alternatiivset teavet. Eraldi teema on ka isiku enda poolt nö laenukeelu panemine – täna on isikul, kes soovib endale seada laenukeeldu, ehk piirata enda võimalusi krediidilepinguid sõlmida, küllaltki keeruline taolist piirangut seada. Selleks peaks tarbija võtma ühendust iga krediidiandjaga eraldi. Võttes arvesse, et Eestis on ca 100 krediidiandjat, on endale laenukeelu seadmine keeruline ja kohmakas protsess. Seevastu positiivne krediidiregister võimaldaks füüsilistel isikutel sarnaselt hasartmängusõltlastele lisada end nimekirja, mis annaks krediidiandjatele märku, et isikuga ei tuleks krediidilepinguid sõlmida. Teave laenukeelu kohta kuvataks ühe andmeväljana positiivses krediidiregistris ning selleks ei loodaks eraldiseisvat andmekogu. Kuna krediidiregistri kontrollimine oleks igakordseks kohustuseks enne krediidilepingu sõlmimist, oleks võimalik läbi registri keskselt ja lihtsalt laenukeeldu rakendada. Seega paraneks tänu positiivsele krediidiregistrile oluliselt tarbijate olukord, kes leiavad, et neil on ülelaenamisega probleeme. 2.1.4. Krediidiandjad ise on ebavõrdses seisus ja tarbimiskrediit suhteliselt kallis Tänapäeva finantssüsteemid on muutunud oluliselt andmetekesksemaks kui varem. Krediidiandjatel on olemas krediidi andmisel otsuse tegemiseks küll teatud informatsioon laenusoovijate kohta, kuid see informatsioon ei ole jagunenud krediidipakkujate vahel võrdselt ja ühetaoliselt. Ehk mõnel teisel krediidipakkujal võib olla rohkem informatsiooni laenaja krediidivõime kohta kui parajasti krediidi väljastamist kaaluval krediidiandjal. Finantskohustuste kontrollimiseks ei pruugi seetõttu kõik krediidipakkujad omada vajalikku infot, kuna hetkel ei ole kohustust krediidipakkujatel sellekohast infot omavahel vahetada. Seega on krediiditurgudel tihti esinev probleem informatsiooni asümmeetria – muidugi krediidivõtjal endal peaks olema krediidiandjast parem ülevaade oma kohustustest ning võimekusest laenu teenindada (samas vastavalt eespool käsitletule ei ole see alati nii). Samuti on tarbija nn kodupangal üldjuhul parem ligipääs tarbija kohta käivale teabele, sh näiteks tarbimisharjumustele ja muule infole, mis aitab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Potentsiaalse krediidiandja seisukohast on oluline tarbija kohta olemasoleva teabe hulk ja selle kvaliteet, kuna seda täpsemalt saab krediidipakkuja hinnata ja hinnastada tarbijaga seotud riske. 37 On ka leitud, et parem ligipääs krediidiinfole ja lepingute jõustamise mehhanismidele (ehk hästitöötav kohtusüsteem) parandavad tarbijate juurdepääsu krediidile.38 Mida vähem või ebausaldusväärsem on krediidiandja käsutuses olev teave, seda keerulisem on riske hinnata. Teabe piiratus mõjutab otseselt intressimäärasid, kuna krediidiandja peab tagama, et suudab katta võimalikud tarbijast tulenevad kahjud (nt laenude mitteteenindamine). Kuna teabe vähesuse tõttu ei saa hinnata täpselt riskide taset, siis vähemalt krediidiasutuste puhul tingib see suurenenud omavahendite (so 35 Maailmapank, „Disruptive Technologies in the Credit Information Sharing Industry: Developments and Implications“, https://documents1.worldbank.org/curated/en/587611557814694439/pdf/Disruptive-Technologies-in-the-Credit-Information-Sharing- Industry-Developments-and-Implications.pdf, kl 26. 36 Ibid. lk 14. 37 Ibid., lk 3. 38 Maailmapank, „Doing Business 2020“, https://documents1.worldbank.org/curated/en/688761571934946384/pdf/Doing-Business- 2020-Comparing-Business-Regulation-in-190-Economies.pdf, lk 34. 10 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 kapilativajaduse) vajaduse, mis omakorda mõjutab tarbijale tehtava pakkumise hinda.39 Seega kompenseerimaks tähtaegselt tasumata laenudest tulenevaid potentsiaalset kahju ning omavahendite hoidmise kulu, suurendatakse tihti krediidi intressimäära või nõutakse tarbijalt lisatagatist. Kokkuvõttes muutub krediidi võtmine tarbija jaoks kallimaks. Eestis krediidiandjate väljastatavad tarbimislaenude intressid on kogu euroala kõige kõrgemate hulgas. Näiteks 2021. aasta aprillis oli Eesti pankade väljastatud kuni aastaste laenude intressimäär keskmiselt 12,16% (vrd euroala keskmine 5,13%), vaid Lätis oli sama näitaja kõrgem (15,16%).40 Lisaks aitab positiivne krediidiregister vähendada ka tehingute kulukust nii krediidipakkuja kui seeläbi ka tarbija jaoks. Eelkõige lubaks positiivne krediidiregister kokku hoida tarbija esitatud teabe kontrollimisega seotud aega ja kulusid, kuna võimaldab andmete kiiremat ja lihtsamat automaatset töötlemist. Täna on isiku krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks ning kontrollimiseks tavaline viis pangakonto väljavõtte analüüs, millega kaasneb ka isiku privaatsuse suur riive. Krediidiregister aitab vähendada seega informatsiooni asümmeetriat ning tagab, et kõik potentsiaalsed krediidipakkujad saavad ligipääsu vajalikule teabele võrdsel alusel. Seejuures on teave standardiseeritud, sarnane kõigile osapooltele ning tagatakse andmete kõrge kvaliteet. Seetõttu peaks tulevikus olema kõigil krediidiandjatel võimalik tarbija krediidivõimelisuse üle otsustada üldjoontes samale teabele toetudes. Informatsiooni asümmeetria ühe osana ei võimalda praegune süsteem krediidivõtjal kasu lõigata varasemalt kohusetundlikult käitumiselt ehk laenu õigeaegselt tagasimaksmiselt. Teave isiku positiivse käitumise kohta talletub vaid ühe krediidiandja juures, kes ei pea teavet isiku vastutustundliku laenuteenindamise kohta teiste krediidiandjatega jagama. Seega ei võimalda tänased lahendused, kus avaldatakse teavet vaid tarbija maksehäirete kohta, krediiti taotlevatel isikutel kasu lõigata varasemast vastutustundlikust laenukohustuste täitmisest. Kuna positiivne krediidiregister võimaldab krediidiandjal saada ülevaadet ka tarbija krediidilepingu korrapärase käitumise kohta, lubab see krediidiandjal täpsemalt hinnata ka tarbijaga seotud riske. Sellest tulenevalt oleks laenuvõtjal ligipääs parematele krediiditingimustele ja – pakkumistele.41 Uuringud on näidanud, et mida rohkem teavet on krediidiandjal tarbijate kohta, seda suurema tõenäosusega väljastas krediidiandja laene.42 Seda seostatakse eelkõige krediidivõimelisuse hindamise lihtsustamisega, mis aitab vähendada teabe kontrollimise ja hindamisega seotud kulusid. Seejuures on uuringud näidanud, et krediiditeabe jagamisest saavad kasu ka väikeseid krediidiandjaid, kuna võimaldab neil vältida mittetoimivates laenudest tulenevaid kahjusid ning suurendada laenumahte.43 Ka OECD hinnangul aitaks krediidiregistri loomine vähendada finantsvahenduse kulusid ja võib Eesti turule juurde tuua uusi pakkujaid.44 Nagu eespool märgitud, siis täna on isiku sissetulekutest, rahalistest- ja finantskohustustest ning üldisest tarbijakäitumisest kõige parem ülevaade tema kodupangal. Selleks, et võrrelda kodupanga pakkumist teiste krediidiandjate omaga, tuleb läbida tihti tarbija jaoks keerukas protsess – pangakonto väljavõtte jagamine, mida tavaliselt tehakse e-kirja teel. E-kirja teel pangakonto väljavõtte edastamine paljudele krediidiandjatele on tarbija jaoks kohmakas protsess. Selle tulemusel tarbijad pigem võtavad laenupakkimise vaid kodupangast, kuhu ei pea pakkumise saamiseks lisadokumente esitama ning üldjuhul piisab vaid internetis vormistatud laenupakkumise avaldusest. Positiivse krediidiregistri eesmärgiks on tõhustada krediidituru toimimist ja anda tarbijale paremad võimalused sobivaima pakkumise valimisel. Kuigi kohustus võtta krediidiotsuse tegemisel arvesse pangakonto väljavõttest ilmnevat teavet säilib ka tulevikus, lihtsustaks positiivne krediidiregister vähemalt esialgse pakkumise tegemise protsessi. See aga suurendab krediidiandjate omavahelist konkurentsi muutes ka laenu võtmise tarbijale mugavamaks ning võimalik, et ka soodsamaks (kuigi seda ei saa käesolevaga üheselt tõestada). Lisaks võimaldab teave täpsemalt hinnata tarbijaga seotud riske ning sellest tulenevalt kalibreerida krediidiandja vajalikke kapitalivajadusi. Ressursid, mida ei ole vaja hoida kapitalinõuete täitmiseks, vabanevad ning neid on 39 Maailmapank, „Credit Reporting Knowledge Guide 2019“, lk 4. 40 ERR, „Tarbimislaenude intressid on aastaga odavamaks läinud“ https://www.err.ee/1608244020/tarbimislaenude-intressid-on-aastaga- odavamaks-lainud 41 Maailmapank, „Disruptive Technologies in the Credit Information Sharing Industry“, lk 8. 42 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, „Discussion Paper on Credit Information Sharing“ https://www.oecd.org/global- relations/45370071.pdf, lk 4. 43 Maailmapank, „Credit Reporting Knowledge Guide 2019“, lk 9. 44 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, „OECD Economic Surveys Estonia“, https://www.oecd.org/economy/surveys/Estonia- 2017-OECD-economic-survey-overview.pdf, lk 43. 11 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 võimalik kasutada krediidi pakkumiseks.45 Seega lubab riskide parem hindamine suurendada krediidi pakkumist turul. 2.1.5. Järelevalve võib olla puudulik ja riigil on keeruline hinnata pikemaajalisi trende krediiditurul Positiivse krediidiregistri loomine aitaks tõhustada krediidisektori üle teostatavat järelevalvet ja parandada üldiselt rahanduse infrastruktuuri. OECD tõi oma soovitustes Eestile välja, et krediiditeabe vahendamine ja selle käigus kogutav teave aitaks Finantsinspektsioonil saada paremat ülevaadet pangandussektori olukorrast.46 Samast põhimõttest lähtub ka Soome, kus loodava positiivse krediidiregistri eesmärgiks on muuhulgas võimaldada teatud riigiasutustel (nt finantsjärelevalve asutusel, keskpangal, finantsstabiilsusjärelevalvel, konkurentsi- ja tarbijakatiseametil) kasutada andmeid järelevalvelistel eesmärkidel ja süsteemsete riskide realiseerumise ennetamiseks. 47 Nagu paljudes teistes riikides, rakendatakse Eestis Finantsinspektsiooni juhtimisel finantssektori riskipõhist järelevalvet. Selleks kogutakse finantsvahendajate kohta teavet järelevalvelisest aruandlusest ning lisaks hinnatakse üldist riskifooni finantssektoris, mille põhjal koostatakse riskihinnangud. Riskihinnangut mõjutab lisaks eelmainitule ka krediidivahendaja üldine riskiisu, osutavate teenuste riskisus ja ka kliendisegmendi riskisus. Samuti võetakse arvesse krediidipakkuja haavatavust riskidele, sealhulgas võimalikke organisatsiooni ja kaitsemeetmete puudulikkust.48 Kuna järelevalve keskendub pankade nõrkade kohtade hindamisele, saab krediidiregistri teavet kasutada riskipõhise järelevalve parendamisele.49 Täpsem teave laenude ja laenusaajate kohta võimaldaks Finantsinspektsioonil vajaduse korral põhjalikult hinnata krediidipakkuja riske ja jätkusuutlikust. Lisaks võimaldaks täpsemad andmed eelkõige pankade krediidiriskide kohta tõhustada stressitestide läbiviimist. Seega lubavad täiendavad andmed krediidisektori kohta Finantsinspektsioonil täita Finantsinspektsiooni seaduse § 3 lõikest 1 ja § 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, sh jälgida finantssektori süsteemseid riske ja finantsjärelevalve subjektidele suunatud seaduste täitmist. Lisaks on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse andnud välja suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta. Suuniste kohaselt peab krediidivõimelisuse hindamise raames kogutud teavet kasutama rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega võitlemiseks. Sealhulgas peab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kohaseks infoks ka finantskohustusi ja nende teenindamise kulusid.50 Seega on tarbija juba võetud finantskohustuste kohta käiva teabe usaldusväärsus oluline ka kuritegude tõkestamise ja kurjategijate tagamise (st rahapesu kui kuritegelike rahavoogude muundamise ja legaalsesse majandusse suunamise ning terrorismi rahastamise) aspektist. Lisaks võiks koondatud või üldistatud kujul info krediidiregistrist olla kasulik ka Rahandusministeeriumile ja Eesti Pangale pikemaajaliste krediidituru trendide jälgimisele ja vajadusel vastavate meetmete kehtestamiseks. 2.2. Sihtrühm Käesoleva VTK sihtrühm on esitatud järgmises tabelis. Tabel 3. Sihtrühmad ja nende suurused Sihtrühm Sihtrühma kuuluvate isikute arv I – isikud, kes võivad registrit Juhul kui teenust pakuks eraõiguslik isik, pole hetkel täpselt teada, mitu ettevõtjat või andmevahetusplatvormi võiksid olla huvitatud füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusteenuse pidada (s.t. osutada pakkumisest. Teatud kujul krediiditeabe teenuseid pakuvad täna Eestis juba mitmed krediiditeabe teenust) ettevõtjad (CreditInfo, Taust.ee, DataMe). 45 Maailmapank, „Improving Credit Information, Bank Regulation and Supervision“, lk 11. 46 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, „OECD Economic Surveys Estonia“, lk 43. 47 Soome Justiitsministeerium, „Positiivista luottotietorekisteriä koskeva lainsäädäntö“, https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/162972/OM_2021_13_ML.pdf?sequence=1&isAllowed=y, lk 29. 48 Finantsinspektsioon, „Finantsinspektsiooni järelevalvepoliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel“, https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-11/Finantsinspektsiooni_poliitikadokument.pdf, lk 5. 49 Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, „A Review of Credit Registers and their Use for Basel II“, https://www.bis.org/fsi/awp2004.pdf, lk iii. 50 Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, „EBA suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta (EBA/GL/2020/06), lk 24. 12 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 KOKKU: alla 10 isiku II – isikud, kes peavad hakkama 1) Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad isikud, kes tegelevad jagama või vahetama füüsiliste tarbijakrediidi andmise ja/või vahendamisega: isikute finantskohustuste infot - krediidiasutused [9 Eesti krediidiasutust ja 5 välisriikide krediidiasutuse filiaali] - krediidiandjad [57], - krediidivahendajad [9]51; 2) Finantsinspektsiooni järelevalve alla hetkel mittekuuluvad isikud, kes tegelevad tarbijakrediidi andmisega või kes tegutsevad tarbijakrediidi järelturul, eelkõige: - hoiu-laenuühistud [24] - inkassoteenuse pakkujad, kes tegelevad tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete sissenõudmistega, [umbes 200, aktiivseid siiski alla 10]**52 KOKKU: ca 100 isikut (välja arvatud inkassoteenuse pakkujad) III – isikud kelle kohta Täpne number on teadmata, kuid see võib puudutada suurt osa Eesti täiskasvanud krediidiinfot kogutakse või elanikkonnast. Kaudselt saab selle sihtrühma suuruse tuletada eraisikute jagatakse laenulepingute arvust. Siiski on paljudel inimestel mitu laenulepingut ja seepärast ei saa täpsema arvu kohta vastavat järeldust teha. Finantsinspektsiooni andmetel oli krediidiasutuste poolt eraisikutega sõlmitud eluasemelaenulepingute arv 2021. a. lõpu seisuga 189 356, tarbimislaenulepingute arv 194 895, krediitkaardilepingute arv 179 384, arvelduskrediidilepingute arv 30 162, õppelaenulepingute arv 20 422 ning muude laenulepingute arv 17 464. Muud pankadega seotud krediidiandjad (eelkõige liisingfirmad) olid sõlminud tarbimislaenulepinguid 2021. a. lõpuks 279 943 tükki ja pankadega mitte-seotud krediidiandjad 289 424 tükki.53 IV – nn riiklikud asutused, kes Finantsinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon peavad krediidiregistri tegevust kontrollima 3. ESIMESES VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUSES KÄSITLETUD TEEMAD JA TAGASISIDE 2020. aasta septembris avaldatud VTK-s paluti osapoolte tagasisidet mitmete kesksete küsimuste osas, eelkõige mil viisil nähakse vajadust andmevahetuse reguleerimiseks, millisel kujul võiks andmevahetus toimida (registripõhine lahendus või andmevahetusplatvorm) ning kes võiks olla registri/platvormi haldaja. Kokku andis tagasisidet 14 osapoolt, esindatud oli nii avalik kui ka erasektor. Allpool on lühikokkuvõte esitatud arvamustest ja Rahandusministeeriumi lühikommentaar. Tabel 4. Esimese VTK kohta saabunud tagasiside kokkuvõte ja RMi kommentaarid selle kohta KOKKUVÕTE TAGASISIDEST TEEMADE KAUPA RAHANDUSMINISTEERIUMI KOMMENTAAR 1. Andmevahetuse reguleerimise vajalikkus Kõik tagasisidet andnud osapooled toetasid vastutustundliku laenamise Rahandusministeerium arvestab tõstatatud põhimõtte paremat ja tõhusamat rakendamist. Samuti toetas valdav osa murekohtadega, eelkõige põhiõiguste riivega tagasisidet andud osapooltest krediiditeabe seaduse väljatöötamist, kuna ning lisab käesolevasse VTK-sse sellekohase nende hinnangul aitaks see tagada seaduses sätestatud vastutustundliku analüüsi. laenamise põhimõtte tõhusat rakendumist praktikas ning aitaks seeläbi Võttes arvesse krediidiregistri eesmärke (vastutustundlik laenamine, informatsiooni 51 Vt statistikat siit: https://www.fi.ee/et/teema/krediidiandjate-ja-krediidivahendajate-sektori-kvartali-ulevaated 52 Allikas: Äriregister, https://ariregister.rik.ee/detailparing 53 Finantsinspektsioon, „Eesti finantsteenuste turg 30. detsembri 2021 seisuga“, https://fi.ee/et/publikatsioonid/eesti-finantsteenuste-turg- 31-detsembri-2021-seisuga 13 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 vältida tarbijatele ülelaenamise tulemusel tekkivaid sotsiaal- asümmeetria vähendamine, usaldusväärse majanduslikke probleeme. teabe kättesaadavaks tegemine, järelevalve tõhustamine jm), ei taga väljapakutud Krediidiregistri loomise vajalikkuses väljendasid mõningast kahtlust vaid alternatiivsed meetmed eesmärkide Advokatuur ja Maksu- ja Tolliamet. Argumentidena toodi välja, et saavutamist. arvestades registri eesmärki ning lahendust selle eesmärgi täitmiseks, peeti füüsiliste isikute finantsandmete uude andmebaasi kogumisel Juba täna on krediidiandjal võimalik tekkivat põhiõiguste riivet liiga suureks. Teisalt leiti, et uue registri kontrollida isiku negatiivset krediidiinfot loomisele leidub vähemkoormavaid ja efektiivsemaid alternatiive. Näiteks maksehäireregistritest. Maksehäireregister pakuti, et tarbijakrediidipakkujatele võiks muuta kohustuslikuks teistelt annab ülevaate tarbija käitumisest minevikus, krediidipakkujatelt info küsimine (EMTA). Kuna eesmärgiks on hinnata ning ei anna ülevaadet tarbija kohustustest tarbija krediidivõimelisust, siis peeti näiteks sobivamaks vahendiks keskse tulevikus ega tema suutlikkusest maksehäirete registri loomist, millega kaasnevad riske ja tekkivat riivet krediidilepinguid teenindada. Kuna hinnati väiksemaks (Advokatuur). maksehäireregistris ei avaldata kõiki viivituses olevaid kohustusi, siis ei anna see ka täpset Probleemkohana toodi välja ka registriga kaasnevaid kulusid, mille ülevaadet tarbija käitumisest. Tänane statistika maksab kinni laenusaaja ja/või maksumaksja. Seega peeti vajalikuks maksehäirete, täitemenetluste ja eraisiku registri asemel kaaluda meetmeid, mis on juba tõestanud oma efektiivsust pankrottide kohta viitab siiski asjaolule, et laenuturu reguleerimisel, kuid millega ei kaasne lisakulusid: liigintresside negatiivse krediidiinfo kättesaadavus ei ole ja ebamõistlikes määrades intresside ja leppetrahvide piiramine aidanud ülelaenamist ennetada. normatiivsel tasandil ja kohtupraktikas (Advokatuur). Positiivse krediidiregistri loomisega Krediiditeabe seaduse ja positiivse krediidiregistri loomist toetas 14-st võimaldatakse krediidiandjatel kombineerida tagasiside andnud osapoolest 12, seejuures oli esindatud nii avalik kui nii positiivne kui ka negatiivne krediidiinfo erasektor, ehk toetus Rahandusministeeriumi ettepanekule oli ning seega täpsemalt hinnata tarbija laiapõhjaline. krediidivõimelisust. 2. Andmevahetuse mudel [eelkõige on võimalik kaaluda kahe andmevahetuse mudeli vahel - registripõhine lahendus (andmeid kogutakse kesksesse andmebaasi) või andmevahetusplatvorm (andmeid jagatakse üksnes päringu alusel ja kesksesse andmebaasi ei talletata] Tagasisides eelistati viiel juhul keskset registrit (Pangaliit, Nõustume, et ükskõik millise mudeli valikul FinanceEstonia, Finantsinspektsioon, TTJA, Eesti Infotehnoloogia ja tuleb tagada nii andmevahetuse turvalisus kui Telekommunikatsiooni Liit) ja kolm tagasisidet andud osapoolt toetasid ka turuosaliste jaoks andmetele piisav andmevahetusplatvormi põhist lahendust (Justiitsministeerium, AKI, osad ligipääsetavus. FinanceEstonia liikmed). Ülejäänud tagasisidet andud turuosalised ei Mööname, et andmevahetusplatvorm aitab avaldanud selget poolehoidu andmevahetuse mudeli kohta. paremini tagada andmete turvalisust, aga Andmevahetusplatvormi kasuks rääkis eelkõige lahenduse turvalisus – ilmselt ka kvaliteeti. Arvestades Eesti riigi e- Eesti avalikus sektoris on turvalisuse kaalutlustel aastaid juurutatud teenuste kvaliteeti ja taset üleüldisemat, siis ennekõike andmekogude hajusarhitektuuri lahendust (AKI). Taoline võiks olla platvormipõhine mudel esimene lahendus väldiks suure hulga tundliku teabe kogunemist ühte kesksesse eelistus. Samuti sobituks platvormipõhine andmebaasi, mis võiks saada sihtmärgiks rünnakutele ja lekke korral lahendus Eestis juurutatud infosüsteemide põhjustada olulist kahju. Lisaks andmevahetusplatvormi turvalisusele hajusa arhitektuuri põhimõtte ja digiriigi toodi ka välja, et andmevahetusplatvorm võimaldab kiiremat konteksti ning aitab vältida suure hulga teabe teabevahetust, mis omakorda tähendab täpsemat ja ajakohasemat teavet tsentraliseerimist. Nagu eespool juba viidatud, tarbija finantskohustuste kohta (FinanceEstonia). Justiitsministeeriumi tõi siis oleks see ka turvalisem variant – hajusa välja, et andmevahetusplatvormi kaudu üksikpäringute tegemine riivaks arhitektuuriga lahendus aitaks vähendada vähem eraelu puutumatust. võimalikke andmelekkeid, samuti oleks tagatud suurem vastupanuvõime näiteks Samas tõi näiteks MTÜ FinanceEstonia välja, et platvormiga liidestumine küberrünnakute korral. võib krediidipakkujatele osutuda keerukaks ja kulukaks, samas kui registripõhine lahendus on lihtne ja ligipääsetav ka väikestele Mõistame, et mitmete krediidiandjate jaoks krediidipakkujatele. Nende hinnangul eeldab andmevahetusplatvorm võib sellise mudeliga liidestumine nõuda kõrget tehnilist võimekust luua ja tagada adekvaatne serverite saadavuse kulutusi IT-võimekuse suurendamisele. aeg, turvalisus, usaldusväärsus, tõrkekindlus ning päringutele Soovime juhtida tähelepanu, et EAS-i kaudu on reageerimise aeg, mida täna ei suuda osa krediidipakkujaid tagada. Siiski võimalik taotleda digitaliseerimise teekaardi tõdeti, et kuna register ei peegelda andmeid reaalajas, vaid andmete toetust.54 Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja strateegiline dokument, millega antakse 54 EAS, digitaliseerimise teekaardi toetus: https://eas.ee/grants/digitaliseerimise-teekaardi-toetus/ 14 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 uuendamine toimuks teatud ajavahemike järel, võib see negatiivselt hinnang ettevõtja digitaliseerimisele, mõjutada registrist nähtuvate andmete kvaliteeti. kitsakohtade likvideerimiseks vajalikele investeeringutele, nende tasuvusele ja ajakavale ning mõjule ettevõtja majandustulemustele. Kahtlemata võib digitaliseerimise teekaardist olla kasu ka krediidiregistriga liidestumise kontekstis. 3. Andmevahetuse haldaja Kui andmevahetusmudeli osas omasid tagasisidet andnud osapooled Esimesele VTK-le antud tagasisidest nähtus, et selget eelistust (register), siis andmevahetuse korraldaja ja haldaja osas ükski avaliku sektori esindaja ennast võimaliku jagunes tagasiside küllaltki võrdselt riikliku (MKM, Pangaliit, registrihaldajana ei näinud (nt MTA, Kaubandus-Tööstuskoda, ITL, Creditreform) ja erasektori (TTJA, Justiitsministeeriumi loodav NAIS). FinanceEstonia, Advokatuur) põhise lahenduse vahel. Riiklikult korraldatud ja hallatud süsteemi eelisena toodi tagasiside välja, Andmete üleandmise riski on võimalik juhtida et lahendus võimaldaks andmevahetust odavamalt ning tagaks suurema sätestades selged reeglid, kohustused ja usaldusväärsuse isikuandmete kaitse osas (MKM, Pangaliit, Kaubandus- vastutuse registriandmete haldamise ning Tööstuskoda, ITL, Creditreform). üleandmise kohta. Rõhutame, et juba täna Tuginedes lähiriikide kogemusele võiks registri pidajaks olla keskpank, eksisteerib lahendusi, kus erasektori kellel on ka juba täna krediidiandmete töötlemise kogemus, kõrge teenusepakkuja haldab registrit, mille küberturvalisuse standard ja usaldusväärsus nii krediidiandjate kui üleandmine on riskide haldamiseks avalikkuse silmis. Riiklikku süsteemi hinnati erapooletumaks ja reguleeritud (nt Eesti kohustuslike ja usaldusväärsemaks lahenduseks, kuna erinevalt erasektorist ei teki vabatahtlike pensionifondide registri pidaja). küsimust andmete potentsiaalse väärkohtlemise kohta (Kaubandus- Tööstuskoda). Riik oleks võimeline tagama andmevahetuse jätkusuutlikkust, kuna erasektoripõhise lahenduse puhul tuleks reguleerida, kuidas toimuks andmekogu andmete üleandmine juhul, kui krediidibüroo lõpetab oma tegevuse (MKM). Potentsiaalse riskina märgiti, et riikliku registri eelistamine võib tekitada veniva rakendusprotsessi (Kaubandus-Tööstuskoda, FinanceEstonia). Erasektoripõhist lahendust eelistavas tagasisides leiti, et riske, mida erasektoriga seostatakse (nt andmete väärkasutamise jm turvariskid) annab maandada, sätestades samaväärsed turvanõuded registripidajale sõltumata sellest, kas tegemist on riikliku või erasektori registripidajaga (FinanceEstonia). Erasektori lahenduse tugevustena nähti paindlikku arendustegevust, arenduste kiirust ja reageerimisvõimekust turuvajadustele (Advokatuur, FinanceEstonia). Toodi ka välja, et Euroopa Liidu praktikas on sellised lahendused enim kasutatavad ja ennast tõestanud (FinanceEstonia). Riikliku registri puhul võib teenuse arendamine hankekohustuste kontekstis aeglasem ja keerulisem ning lõppkokkuvõttes kulukam. Kaheldi, kas riiklik lahendus suudaks pakkuda turuosaliste jaoks piisavalt paindlikku teenust ja arendusi. 4. Kohustatud isikute ring [millised krediidiandjad peaksid andmeid vahetama] Tagasisides leiti, et kohustatud isikute ringi (nii andmete esitamise kui ka Nõustume tagasisidega ja kohustatud isikute kontrollimise kohustus) peaksid kuuluma Finantsinspektsiooni järelevalve ringi peaksid kuuluma Finantsinspektsiooni alla kuuluvad isikud, kes tegelevad tarbijakrediidi andmise ja/või järelevalve alla kuuluvad tarbijakrediidi vahendamisega (krediidiasutused ning krediidiandjad ja –vahendajad). andmise või vahendamisega tegelevad isikud. Samuti peaks hõlmatud olema ka tarbijakrediidi järelturul tegutsevad Täna ei kuulu inkassofirmad ettevõtted, st inkassofirmad, mis täna ei ole Finantsinspektsiooni Finantsinspektsiooni järelevalve alla, seega järelevalve all (FinanceEstonia, Pangaliit). võib olla keerukas nende hõlmamine kohustatud isikute ringi. Siiski on EL-s vastu võetud direktiiv nö mittetöötavate laenude 15 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 kohta55, mille kohaselt peavad liikmesriigid sätestama täpsed tingimused inkassoettevõtjate tegevusloastamiseks ning järelevalveks. Seega jõuavad inkassoettevõtjad direktiivi ülevõtmise tulemusena Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning oleks seeläbi hõlmatud ka positiivse krediidiregistri kohustatud isikute ringi. 5. Kogutavad andmed (sh andmete koosseis) [millised andmeid eraisikute kohta peaks registrisse koguma või platvormi kaudu vahendama] Tagasisides rõhutati, et andmete kogumisel tuleks lähtuda minimaalsuse Nõustume, et registrisse kogutavad andmed põhimõttest (AKI, FinanceEstonia) – tagamaks registreeritava info peavad olema asjakohased krediidivõimelisuse usaldusväärsust, peaks info kogus olema pigem piiratum ja kajastama vaid hindamiseks ning seejuures ei peaks koguma krediidilepingu olulisi tingimusi. Koguma peaks vaid andmeid, mis on andmeid, mille ajakohasust on keeruline otseselt seotud krediidivõimelisuse hindamisega ning vältima kõrvaliste tagada. andmete juhuslikult registrisse sattumist (Finantsinspektsioon, MTA). Mitmed osapooled nõustusid algses VTK-s Seejuures ei peaks register dubleerima juba olemasolevaid andmekogusid, esitatud seisukohaga, et kogutavaks teabeks näiteks rahvastikuregistris olemasolevat teavet isiku teovõime kohta. võiks olla ka info isiku teovõime kohta, kuid Samuti märgiti, et kogutavad andmed peavad olema tõesed, ajakohased ja andmete minimaalsuse põhimõttest tulenevalt terviklikud – ainult sellisel juhul saab register pakkuda usaldusväärset oleme seisukohal, et täna juba teavet isiku finantskohustuste kohta. Seetõttu ei peaks registrisse võtma rahvastikuregistrist kättesaadavat teavet ei andmeid, mille ajakohasust ei suudeta tagada (näiteks teave leibkonna peaks krediidiregister dubleerima. kohta) (Advokatuur, Finantsinspektsioon). Ebaõigeks teabeks saab lisaks piiratud teabele lugeda ka mittevajalikku või asjakohatut teavet (Advokatuur), milleks taolise registri puhul võib olla nt isiku krediidiajalugu – juhul, kui aastate tagune kiirlaenu võtmine välistab isiku võimaluse aastaid hiljem laenu taotleda, siis ei saa seda nimetada vastutustundlikuks laenamiseks, vaid stigmatiseerimiseks (Advokatuur). 6. Päringute tegemine [kas päringu tegemine peaks olema kohustuslik, millal tuleks päring teha] Tagamaks vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist tuleks Nõustume seisukohaga, et päring osapoolte hinnangul muuta päringute tegemine registrisse kohustuslikuks krediidiregistrisse tuleb teha tarbija kõigile tarbijakrediidi pakkujatele. Päring tuleks teha enne krediidilepingu maksevõime hindamiseks enne krediidiotsuse sõlmimist ja kehtiva krediidilepingu tingimuste muutmist, sh kui tegemist. Päringu registrisse saab teha vaid muudetakse laenusummat, pikendatakse limiiditooteid, juhul, kui tarbija on esitanud krediidilepingu restruktureeritakse krediidilepingut, samuti kui muutub kaastaotleja, sõlmimiseks taotluse, mis juhul tekib käendaja või tagatis (Pangaliit, Finantsinspektsioon). Samas tuleks piirata krediidiandjal kohustus hinnata tarbija päringute tegemist krediidiregistrisse vaid seoses eelpool nimetatud krediidivõimelisust, sealhulgas võttes arvesse juhtudel ja välistama peaks õigusliku aluseta päringute tegemine. positiivses krediidiregistri olevat teavet. Seega on välistatud võimalus, et registrisse Registriandmed ei saa aga olla ainukeseks krediidivõimelisuse hindamise tehakse õigusliku aluseta päringuid. aluseks. Ka pärast korraliku andmestikuga positiivse krediidiregistri loomist tuleks hinnata erinevaid andmeid kogumis (JUM, FI, Samas nõustume ka seisukohaga, et päring FinanceEstonia). Krediidiandmebaas on vaid üks täiendav vahend, millele positiivsesse krediidiregistrisse on vaid üks osa krediidipakkujad saavad vastutustundliku laenamise nõude täitmisel krediidivõimelisuse hindamisest. Ka tulevikus tugineda, et teha kindlaks tarbija finantskohustused. Krediidipakkuja on peaks krediidivõimelisuse hindamise juures endiselt kohustatud hindama tarbija krediidivõimelisust võttes mh arvesse arvestama tarbija esitatud teabega, sh nii tema sissetulekuid, varalisi kohustusi, majapidamiskulusid, sõlmitava pangakonto väljavõttes tuleneva infoga. lepingu tingimusi jne. Seejuures säiliks krediidipakkujatel võimalus küsida tarbijalt ka pangakonto väljavõtet. Kuigi tarbija finantskohustusi 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2167, 24. november 2021, krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021L2167 16 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 on tulevikus võimalik kontrollida krediidiregistri kaudu, siis muid varalisi kohustusi (nt elatise maksmine) mitte (FI). 7. Andmete töötlemise eesmärgid ja õigusliku alus, säilitamine Andmete töötlemise õigusliku alusena nähakse isikuandmete kaitse Rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt üldmääruse artikkel 6 lg 1 punkti c ehk isikuandmete töötlemine juriidilise võiks tõenäoliselt kõige sobivam positiivse kohustuse täitmiseks (JUM). Teised osapooled rõhutavad, et registrile krediidiregistri kaudu andmete töötlemise andmete esitamine ja registrist päringule vastuse saamine ei tohiks sõltuda õigusliku alus olla isikuandmete kaitse krediiditaotleja nõusolekust ning seega tuleks kohustus sätestada seaduses üldmääruse artikkel 6 lg 1 punkt c. See näeb (Pangaliit, FinanceEstonia). Samas on ka osapooli, kes tagasisides leidsid, ette seadusest tuleneva kohustuse täitmise et krediidiandmete kogumine ja päringute tegemine võiks olla lubatud (kuna positiivse krediidiregistri eesmärk on vaid tarbija nõusolekul (MKM, MTA, Kaubandus-Tööstuskoda) täita krediidiandjatele seadusest tulenevat kohustust hinnata tarbijate krediidivõimelisust. Siiski tuleks täiendavalt hinnata ka muidu isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 6 sätestatud aluseid ja nende sobivust. 8. Järelevalve/kontroll Suurem osa tagasiside andnud osapooltest ei väljendanud eelistust Rahandusministeerium näeb järelevalve osas järelevalveasutuse osas. Tagasisidet andsid vaid esialgses VTK-s rolli nii Finantsinspektsioonil kui ka AKI-l võimalike järelevalveasutustena märgitud osapooled – FI ja AKI. osas, mis kuuluvad vastavalt nende järelevalve Järelevalve andmevahetuse ja andmete kasutamine krediidiotsuste alla. tegemisel üle võiks kuuluda AKI-le, kes teostab järelevalvet isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse jms täitmise üle (FI, AKI). Seejuures leidis FI, et kuna krediidibüroo tegevus on füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetus, siis peaks sellise tegevusega tegelemiseks tegevusloa väljastama AKI. 9. Õigus pääseda ligi füüsiliste isikute teovõimetusega seotud infole [väidetavalt ei ole kõigil krediidiandjatel ligipääsu infole, kas krediiditaotlejal on piiratud teovõime ja talle on määratud esindaja ehk kas registri või platvormi kaudu tuleks ka sellist infot koguda või vahetada] Tagasisides tõdeti, et isiku teovõime on krediidivõimelisuse hindamisel Isiku teovõime kohta käiv teave täna riiklikus määrava tähtsusega (MKM, FI, Pangaliit, FinanceEstonia). Kuid samas andmekogus, rahvastikuregistris. toonitasid kõik tagasisidet andnud osapooled, et tegemist on väga tundliku Krediidiandjad võivad andmete teabega ja selle hõlmamine registrisse kätkeb endas suurt riski (AKI, kontrollimiseks sõlmida rahvastikuregistriga TTJA). vastavasisulise lepingu. Seega ei ole mõistlik ega vajalik, et positiivne krediidiregister Lisaks toodi välja, et kui andmed isiku teovõime piiratuse kohta ei ole dubleeriks juba eksisteerivaid andmekogusid, krediidipakkujale teada, on tavapärane, et krediidipakkuja küsib seejuures suurendades andmete terviseandmete deklaratsiooni laenusoovijalt endalt (TTJA). Kui väärkasutamise ohtu. nimetatud deklaratsioonist ei piisa, on krediidipakkujal võimalus küsida laenusoovijalt vastavat tervisetõendit (nt arstlikku tõendit). Selline Seega ei ole põhjust tundlike andmete vähemsekkuv lahendus on tõhus ning tavapärane isegi riigiasutustes kajastamiseks positiivses krediidiregistris. läbiviidavates haldusmenetlustes, kus inimese tervisest lähtuv ühiskondlik ohupotentsiaal on oluliselt kõrgem (nt juhtimisõiguse andmisel). Samuti on taoline vähemsekkuv lahendus praktikas toimiv ka muude finantstoodete puhul lepingute sõlmimisel (nt tervise- ja elukindlustuse puhul) (TTJA). 10. Laenukeelu nimekiri 17 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 [anda füüsilisele isikule võimalus lisada end nö laenukeelu nimekirja] Seda ettepanekut toetasid pea kõik tagasisidet andnud osapooled. Samas Kuna laenukeelu nimekirja loomine leidis laenukeelu nimekirja loomisel tuleb eraldi analüüsida, mis tähendus oleks laiapõhjalist toetust, siis tehakse uues VTK-s sellisesse nimekirja lisatud keelul eraõiguslikult (JuM). Samuti tuleks ettepanek laenukeelu nimekirja loomiseks. reguleerida sarnaselt hasartmängu osalemise piiramisega, periood, mille Seejuures ei ole laenukeelu nimekiri eraldi jooksul ei ole nõusolekut võimalik tagasi võtta (MKM). andmekogu, vaid märge keelu kohta on üks kogutavatest ja registrisse päringu tegemisel vastena kuvatavatest andmeväljadest. 11. B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus [selle kohaselt andmeid vahetatakse krediidiandjate vahel volituse alusel ehk krediiditaotleja annab volituse krediidiandjale, et see tema nimel päriks teistest asjakohastest andmeallikatest tema krediidiinfo] Suurem osa tagasisidet andnud osapooli ei adresseerinud B2B Kuna tagasiside ei näidanud suurt toetust B2B andmevahetuse ja nõusolekuteenuse ettepanekut. Tagasisidet andnud andmevahetusele ja nõusolekuteenuse siiski pigem toetasid B2B andmevahetust (TTJA, FinanceEstonia) ja lisamisele, ning nimetatud teemade hõlmamine nõusolekuteenust, kuna leiti, et see aitaks turuosalistel ressursse kokku võib oluliselt mõjutada positiivse hoida. Samas ei täida Finantsinspektsiooni hinnangul antud ettepanek krediidiregistri rakendumise aeg, siis VTK-s püsistatud eesmärke, kuivõrd see hõlmab üksnes krediidiasutuste käesoleval ajal jäetakse B2B ja vahel andmete jagamist ning ei puuduta ülejäänud krediidipakkujad. nõusolekuteenus skoobist välja. Kuna VTK eesmärgiks on leida kogu tarbijakrediiditurgu hõlmav lahendus, mitte reguleerida ainult krediidiasutuste vahelist andmete jagamist, siis käesolev VTK ei võta skoopi B2B andmevahetust. 12. Nõuete ühtlustamine Baltikumis [eesmärk oleks, et potentsiaalse krediidibüroode tegevust reguleeriva raamistiku loomisel võiks lähtuda ka sellest, et kogu Baltikumi tasemel oleks vastav regulatsioon harmoniseeritud] Nagu ka eelmise ettepaneku puhul, siis see teema suurt vastukaja ei Vaatamata toetusele leiame, et käesoleval juhul saanud. Vähene tagasiside samas küll toetas seda ettepanekut, kuna on vaja täiendavat informatsiooni ettepaneku arvestades turu väiksust ning sarnaste või samade krediidiandjate põhjalikuks hindamiseks ja seega tuleks teemat tegutsemist Baltikumi turul ja seega hinnati nõuete ühtlustamise mõtet eraldi analüüsida. Sellest tulenvalt ei käsitle me Balti riikides mõistlikuks. plaanitavas lahendis nõuete ühtlustamist Baltikumis. 13. Negatiivsete krediidiandmete jagamine [Kehtiv õigusega on lubatud küll teatud tingimustel avaldada lepinguliste kohustuste mittetäitmise informatsioon, kuid puudub vastavasisuline kohustus ja täpsem õigusraamistik. Sellise informatsiooni avaldamine võib kohati olla ebaühtlane või mittetäielik] Üldine tagasiside toetas negatiivsete krediidiandmete jagamise Kuna osapoolte tagasisidest nähtub, et sellise reguleerimist, kuna krediidivõimelisuse hindamise seisukohast on nii nn negatiivsete krediidiandmete reguleerimise positiivsed kui ka negatiivsed krediidiandmed võrdselt olulise näol on tegemist keerulise õigusliku tähendusega. Seega on oluline ka tagada, et negatiivsed krediidiandmed küsimusega, mis vajab eraldi analüüsi, siis see oleksid usaldusväärsed (JUM). temaatika vajab eraldi kaalumist. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda näeb vajadust negatiivsete krediidiandmete õigsuse tagamiseks, kuna täitemenetluses on väga sageli võlgnikel probleemiks, et hoolimata nõuete tasumisest täitemenetluses ja 18 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 täitemenetluste lõpetamistest, on andmed tasumata nõuete kohta jätkuvalt Nt üks lahendus oleks, et kavandatav portaalides avalikult nähtavad. regulatsioon näeb ette eraldi nõuded ka nn negatiivse krediidiandmete FinanceEstonia liikmete seas on nii negatiivsete krediidiandmete jagamise avalikustamisele/jagamisele pooldajaid kui ka osapooli, kes selleks vajadust ei näe, kuid üldiselt leiti, et negatiivsete krediidiandmete jagamise kohustuse seadustamine parandab oluliselt finantsturu kõikide osaliste olukorda, üldist ärikultuuri ja laenuandjate distsipliini võlgnevuses olevate kohustuste õigeaegsel avaldamisel. Seejuures õigus negatiivsete krediidiandmete andmete jagamiseks võiks jätkuvalt olla piiramata, ehk kõikidel juriidilistel isikutel peaks õigus säilima sarnaselt tänase olukorraga. Samas Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole otstarbekas negatiivseid krediidiandmeid andmeid koguda, eelkõige kuna negatiivsete krediidiandmete kvaliteeti ei pruugita vajalikul määral tagada. Mitteusaldusväärsete või ebatäielike tõendite kasutamine on probleemne ega aita vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusamale järgimisele kaasa, mistõttu tuleks täiendavalt hinnata selliste andmete kogumise otstarbekust. Alternatiivina negatiivsete krediidiandmete jagamisele nähti näiteks täitemenetluse registri laenuandjatele avamist, kuna täitemenetlused on otseselt seotud võlgnevustega ning seeläbi saaks lahenduse ka andmekvaliteedi probleem (Creditreform Eesti OÜ). 14. Tunne oma klienti andmete jagamine [Väidetavalt ei taga kehtiv õigusraam ulatuslikult ja efektiivselt jagada nn tunne oma klienti (KYC) andmeid. Lahendusena pakuti välja luua (keskne) andmete kogumise, vahetamise ja töötlemise lahendus (ingl shared KYC utility). VTKs sooviti tagasisidet, kas tasuks luua võimalus jagada KYC andmeid tegevusnõudeid täitva krediidibüroo vahendusel] Tagasisides leiti, et KYC andmete vahetamise lahendus aitaks vähendada Kuna KYC andmete reguleerimiseks võib andmete korduvat esitamist erinevatele kohustatud isikutele, mis on sobivam olla rahapesu ja terrorismi rahastamise ettevõtjatele tihti koormav, kulukas ja ajamahukas. Seega toetas andmete tõkestamise regulatsioon, siis tuleb läbi viia kogumise, vahetamise ja töötlemise lahenduse loomist näiteks MKM ning täiendavaid analüüse. Seega jäetakse KYCi TTJA. kohaste andmete jagamise reguleerimine kavandatavast lahendist esialgu välja. Oma tagasisides juhtis FI aga tähelepanu asjaolule, et KYC andmete jagamist tuleks võimaldada ka teistel finantseerimisasutustel (nt e-raha asutused, makseasutused, investeerimisühingu, fondivalitsejad jne). FI hinnangul tuleks täiendavalt analüüsida ja kaaluda, kas krediiditeabe seadus on õige koht nn shared KYC utility loomiseks, kuivõrd kaastatud ja käsitletud pole kõiki erinevaid FI järelevalve all olevaid sektoreid. Samuti leidsid tagasisidet andnud osapooled, et KYC andmete jagamine ületab krediiditeabe seaduse skoopi, ja KYC andmete vahetamise reguleerimine oleks otstarbekam rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (Eesti Pangaliit). Lisaks leiti, et register peaks töötlema andmeid üksnes isikute finantskohustuste kohta ning kõikide muude andmete kogumist ning jagamist peaks vähemalt esialgu vältima, sest see muudaks kogu süsteemi keerulisemaks ning kohmakamaks. Lisaks nõuaks see täiendavaid analüüse andmete jagamise võimalikkuse ning nõuete kohta (FinanceEstonia). 15. Juriidiliste isikute finantskohustustega seotud teave VTKle antud tagasisides toodi välja nii juriidiliste isikute Kuigi tagasisidet andnud osapooled pigem finantskohustustega seotud teabe hõlmamist registrisse toetavaid toetasid juriidiliste isikute finantskohustustega seisukohti kui ka probleemkohti. seotud teabe jagamist, siis nõustume ka AKI 19 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Tagasisides toonitati, et Maailmapank on teinud Rahandusministeeriumile seisukohaga. Seetõttu välistatakse esialgu 2019. a ettepaneku, et kõnealune register peaks hõlmama ka juriidilisi plaanitava lahendi skoobist juriidiliste isikute isikuid (MKM). Lisaks avalati lootust, et juriidilistele isikutele finantskohustustega setud teave. andmevahetuse võimaluse loomisega väheneks ka juriidiliste isikute halduskoormus krediidiandjale tõestamisel, et tegemist on jätkusuutliku ettevõttega (TTJA). Samuti võimaldaks juriidiliste isikute andmete hõlmamine krediiditeabe registrisse saada usaldusväärseid andmeid eelkõige just mikro- ja väikeettevõtete kohustuste kohta, mis praegu ei pea oma majandusaruandeid auditeerima (FinanceEstonia). Teisalt rõhutati tagasisides, et kuna juriidiliste isikute suhtes vastutustundliku laenamise reeglid iseenesest ei kehti, tekib ilmselt küsimus selliste andmete kohustuslikus korras kogumise õigustatuses (JUM). Kuna kavandatav krediiditeabe seadus on seotud tarbija kui füüsilise isiku andmete töötlemisega, siis ei ole juriidiliste isikute majanduslike raskuste välja selgitamiseks mõeldud süsteemi reguleerimine krediiditeabe seaduses parim lahendus (AKI). Samuti võib juriidiliste isikute kohta teabe kogumine ja jagamine mõjutada oluliselt äriregistri omatulu: kui registri kaudu luuakse võimalus saada teavet näiteks osanike ning majandusaasta aruannete jt juriidilise isiku äriregistri andmetega tutvumiseks, siis võib see hinnanguliselt kaasa tuua rohkem kui 35% omatulu languse (krediidiasutuste päringud) või isegi 75% (juhul kui andmeid saavad edaspidi tasuta ka tänased krediiditeabe pakkujad) (JUM). Osapooled, kes toetasid juriidiliste isikute finantskohustustega seotudteabe kajastamist registris, nägid lahendusena registri loomist kahes etapis: esmalt arendataks välja register füüsiliste isikute finantskohustuste teabe jagamiseks ja alles pärast seda võiks analüüsida registri laiendamist ka juriidiliste isikute finantskohustustele (FinanceEstonia, Eesti Pangaliit). 16. Muud teemad, kus nähti reguleerimise vajadust Tagasisides peeti oluliseks, et kehtestatakse kord, millega reguleeritakse Vaiete menetlemise korra on kavas plaanitavas krediidiregistriga seotud vaidluste menetlemise kord ja selleks pädevad eelnõus reguleerida. organid. Toonitati, et see on eriti vajalik õiguskindluse ja –selguse loomiseks. Samuti aitaks see tagada, et registris avaldatud andmed on korrektsed – andmesubjektidele luuakse võimalus andmeid registris võrdlemisi kiiresti ja lihtsalt parandada. 4. VÕIMALIK LAHENDUS EHK POSITIIVSE KREDIIDIREGISTRI LOOMINE 4.1. Mudeli valik (era vs riiklik) Rahvusvahelises praktikas on krediidiinfosüsteemid tavapäraselt kas õigusaktidega reguleeritud riiklikud registrid või lepingulistel alustel toimivad eraõiguslike krediidibüroode andmebaasid. Füüsiliste isikute finantskohustuste kohta andmete jagamise ühes äärmuses võib olla minimaalse riikliku sekkumisega keskkond, mis võimaldab krediidiasutusel andmeid vahetada, vajadusel neid selleks ka kohustades, ja krediidiregister kujuneb vaba konkurentsi tingimustes. Telje teises äärmuses on riigi poolt korraldatav krediidiregister. Tabel 5. Eraõigusliku ja riikliku mudeli erinevused (kohendatud tabel E&Y uuringu põhjal) Tunnus Eraõiguslik Riiklik Juriidiline Vabatahtlik ja lepinguline süsteem. Eraõiguslik Õigusaktiga moodustatud platvorm. Riiklik vorm/staatus: operaator. operaator. 20 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Andmete Esmane – krediiditeabe jagamine, sh Reeglina moodustatud mitme (riikliku) kasutamise maksehäirete kohta info eesmärgi saavutamiseks: finantssüsteemi eesmärgid: jagamine/avalikustamine. stabiilsuse monitooring, statistiliste ülesannete Teisane – krediidivõimelisuse hindamine ja täitmine, leibkondade võlakohustuste monitooring, muud kommertseesmärgid (KYC monitooring, krediidivõimelisuse hindamine ja kohane infovahetus). vastutustundliku laenamise soodustamine Teenuste ulatus Laiem valik teenuseid, mis vastavad Kitsalt krediidiandmete vahetus. turunõudlusele ja -ootustele. Osalemine: Vabatahtlik/kohustuslik. Negatiivne mõju Krediidipakkujatele kohustuslik. andmekoosseisule. Võimalik seadusega kohustada andmeid esitama. Andmete kvaliteet: Üldjuhul lepingul põhinev krediidiandmete Krediidiandmete edastamine kohustuslik, edastamise kohustus. Seega ei pruugi andmed tavapäraselt ei hõlma muid finantskohustusi (nt olla kõikehõlmavad. Samas kommunaalteenuste kulud, telekomiteenuse lepingupartneriteks kaasatakse ka pakkujate arved). Krediidiandmete täielikkus mittereguleeritud turuosalisi, mille tulemusena sõltub regulatsiooniga kehtestatavatest võivad olla kajastatud ka muud finantsandmed nõuetest registreeritavatele krediidilepingutele lisaks krediidilepingutele. Andmete kvaliteeti ning kohustatud subjektide ringile võimalik tagada läbi regulatiivse kohustuse andmete edastamiseks. Vastastikune Jah Jah teabeedastamine: Järelevalve ja Lepingulised sanktsioonid (GDPR-i56 osas Riiklik järelevalve, seadusest (sh GDPR-ist) sanktsioonid: seadusest tulenevad). Tegevusloa nõude tulenevad sanktsioonid. kehtestamisel võimalik allutada eraõiguslik andmebüroo samuti riiklikule järelevalvele ja seadusest tulenevatele sanktsioonidele. Juurdepääs: Vastavalt platvormi reglemendile ja Piiratud krediidipakkujatega, kellele on teenusepakkuja otsusele. Regulatiivne osalemine seadusega kohustuslikuks tehtud. kohustus tagada juurdepääs Regulatiivne kohustus tagada juurdepääs mittediskrimineerival viisil. Diskrimineeriv mittediskrimineerival viisil. juurdepääsu piirangu risk suurem kui riikliku registri puhul. Andmekaitse Andmete väärkasutamise risk suurem. Riski Andmete väärkasutuse risk madalam. võimalik maandada regulatiivsete ja järelevalveliste meetmetega (nt tegevusloa regulatsioon, kontroll rakendatud süsteemide ja andmekaitse meetmete üle). Teenuse Teenuse jätkuvuse risk on kõrgem. Ei ole Riikliku süsteemi osas järjepidevuse risk väike, kättesaadavus: võimalik täielikult maandada ka regulatiivselt. kuna riik peab tagama süsteemi toimivuse. Õiguslik risk Lepingulise suhte puhul võivad poolte Seadusega loodud registri toimimisega positsioonid olla ebavõrdsed ja seeläbi ka seonduvad õiguslikud riskid on madalamad. õiguslik risk suurem. Võimalik maandada regulatiivsete meetmetega, kehtestades olulisemad õigused ja kohustused seaduse tasemel ning tagades efektiivse vaidluste lahendamise süsteemi. Mainerisk (seondub Võimalik mainerisk kõrgem. Kõrvaltegevuste Võimalik mainerisk madalam. Eelduslikult tõrgetega süsteemi võimalik negatiivne mõju avalik usaldus riikliku registri vastu kõrgem töös, teabe krediidiinfosüsteemile. Riski võimalik kui eraõigusliku krediidibüroo vastu. väärkasutuse maandada läbi tegevusnõuete ja riikliku juhtumitega jne) järelevalve. Seega tulenevalt teiste riikide praktikast ei ole selgelt varianti, et milline oleks parem – kas riiklik või erasektori poolt korraldatav register (muidugi on võimalik näha ette veel erinevaid kombinatsioone). Tulenevalt E&Y uuringust ja eelmise VTK kohta laekunud tagasisidest tulenevalt võib riikliku ja erasektori poolt korraldatud registri puhul tuua välja järgmised eelised ja puudused. 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus): https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 21 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Tabel 6. Riikliku ja erasektori poolt korraldatud krediidiregistri süsteemi eelised ja puudused RIIKLIK SÜSTEEM ERASEKTORI POOLT KORRALDATAV SÜSTEEM EELISED: EELISED: - kui vastutustundliku laenamise reguleerimist võiks - ei teki kahtlust, miks riik „võtab eraturult“ teenuse eelkõige käsitleda avaliku ülesandena, siis on süsteemi pakkumise ära, lisaks ei nähtu hetkel teenuse loomine riiklikuna põhjendatud; osutamisele turutõrget; - mõned turuosalised näevad riiklikult korraldatud - eelduslikult võimalik teha arendusi paindlikumalt ja süsteemi jätkusuutlikuma ja usaldusväärsemana (sh kiiremini; andmekaitsealasest aspektist); - turuosaliste poolt leitud teenusepakkuja saab positiivse - riikliku andmevahetussüsteemi puhul on krediidiinfo andmevahetuse funktsionaalsuse kõrval alginvesteeringu rahastamiseks võimalik kasutada arendada ka muid täiendavaid lisaväärtusteenuseid riigieelarvelisi või ELl-i struktuurifondide vahendeid; (tagades rangelt andmekaitse ja pangasaladusega - süsteem ei oleks suunatud kasumile ehk eelduslikult seotud piirangud); võiks turuosalisele kohustuse täitmise hind olla - turul on olemas antud ala ettevõtted, kes on odavam. motiveeritud teenust pakkuma ja enda peale süsteemi korraldaja rolli võtma. PUUDUSED: PUUDUSED: - sobiva tehnilise lahenduseni jõudmine võib osutuda - mõnede turuosaliste hinnangul tunnetatakse suuremat keeruliseks, kuna turuosaliste tehniline võimekus on andmete väärkasutuse ja süsteemi jätkusuutlikkuse väga erinev (suurtele turuosalistele kavandatud riski. Alternatiiv vajab tõhusat andmekaitsealast lahendused ei sobi väikestele ja vastupidi); järelevalvet ja reguleerida tuleb krediidibüroode - arenduste tegemisel tuleb arvestada riigihangete tegevusvaldkond; regulatsiooni ja suurema administratiivse koormusega, - turuosaliste poolt leitud teenusepakkuja peab võtma potentsiaalselt arenduse väiksem paindlikkus ja äririski ja tegema alginvesteeringu; kõigi innovaatilisus; turuosalistega kokkuleppele jõudmine võib osutuda - riiklikult korraldatud süsteemi puhul piirdub süsteem keerukaks; ainult minimaalse positiivse krediidiinfo haldamisega - esineb risk, et turuosaliste jaoks kujunevad nii ja täiendavaid lisaväärtusteenuseid ei pakutaks; liidestumise hind või ka jooksvalt makstavad - hetkel näevad Eestis tegutsevad nn riigiasutused (nt teenustasud liiga kõrgeks. EMTA, Eesti Pank) ka ise vähe võimalusi võtmaks enda peale süsteemi korraldaja rolli, mistõttu tekib organisatsiooniline risk süsteemi loomisel. Lisaks riikliku süsteemi korral võib pidada selle eeliseks andmete kättesaadavust statistikaks, finantsstabiilsuse analüüsiks ning mudeli kasutamist muu riigi jaoks olulise lisaväärtuse tekitamiseks. Samas võib taoline võimalus (saada järelevalve vaatest olulist statistikat) ka erasektori teenusepakkuja mudeli puhul. Teisalt erasektori süsteemi kasuks räägib eelkõige suurem paindlikkus ja innovaatilisus. Lisaks jõutaks valmis lahenduseni ilmselt kiiremini ja pakutaks teabe haldamisega seotud lisateenuseid; samuti on selleks turul täna olemas teenusepakkujad, kellest osadel on juba varasem taristu/kogemus krediiditeabe haldamisega. Lähtuvalt eelkõige sellest viimasest, on käesolevas VTK-s lähtutud edaspidi sellest, et krediidiregistrit korraldaks erasektor. Risk, et andmed ei ole hoitud sama usaldusväärselt, kui seda võiks riikliku süsteemi puhul eeldada, saab maandada läbi vastavasisulise litsentsi/tegevusloa ning läbi muude tegevusnõuete eraldi seadusega (vt järgmisi peatükke selles osas). 4.2. Tehniline lahendus (andmekogu vs platvorm) Tehnilisest aspektist on võimalik luua kaks põhimõttelist valikut: a) andmebaasi/andmekogupõhine variant – krediidiinfo andmeid kogutakse regulaarselt ja salvestatakse registrisse (andmekogusse); b) andmevahetusplatvorm – krediidiinfot ei koguta kesksesse andmebaasi, vaid krediidiandjad annavad infot füüsiliste isikute kohustuste kohta nö reaalajas (vastavalt päringutele). Lisaks on võimalik luua hübriidlahendus kahest eelpool nimetatud variandist. Kuna aga eelmise VTK-le saadud tagasisides hübriidlahendust ei toetatud, keskendub uus VTK kahe eespool viidatud variandi analüüsimisele. 22 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Tarbija perspektiivist on oluline märkida, et andmejälgija funktsiooni loomine on võimalik nii andmebaasi/andmekogu- kui ka andmevahetusplatvormipõhise lahenduse puhul, s.t. tarbija peab saama mõlema lahenduse puhul eesti.ee portaali kaudu jälgida, kes tema kohta päringuid on teinud. Mõlema variandi korral on võimalik selline lahendus, kus andmekogu/platvormiga ei liitu otse krediidipakkuja ise, vaid ta teeb seda agendi ehk enda esindaja (nt mõne krediidibüroo) vahendusel. Tabel 7. Tehniliste variantide omaduste võrdlus. Originaalallikas: Ernst & Young, autorite kohendused Tehniliste alternatiivide omaduste võrdlus Tunnus Andmebaas/andmekogu Andmevahetusplatvorm a) Süsteemis salvestatud andmete hulk Suurem Väiksem b) Maksumus liidestujale Odavam Tõenäoliselt kallim c) Päringu vastuse kiirus Suurem Sõltub liidestujate võimekusest d) Andmete terviklikkus Sõltub, mis regulaarsusega peab Sõltub liidestujate võimekusest andmebaasis andmeid uuendama e) Andmete lekkimise oht Suurem Väiksem Andmekogu variandi korral on lahenduseks keskne andmebaas, millega kõik krediidipakkujad kas otseselt või kaudselt liidestuvad. Sel juhul lisavad krediidipakkujad tarbija finantskohustuste andmed andmekogusse kokkulepitud regulaarsusega, sõltumata süsteemi tehtavatest päringutest. Krediidivõimekuse hindamisel tehakse päring registrisse, mis edastab vastuse andmesubjekti kõikide kohustuste kohta. Andmevahetusplatvormi puhul saab krediidiinfo päring alguse krediidivõimekust hindava krediidipakkuja juurest, liigub sealt andmevahetusplatvormile, kust omakorda saadetakse päring kõigile teistele krediidipakkujatele. Joonis 2. Tehniliste lahendite võrdlus (E&Y uuring, autorite kohendused) Eespool olevast joonisest on näha, et andmekogu-/andmebaasipõhise mudel korral esitavad kõik krediidiandjad (KAV, KA) tarbijate finantskohustuste info kõigepealt registrisse. Siis kui tarbija tuleb (uut) laenu võtma tehakse päring registrisse ja enam eraldi krediidiandjate poole ei pöörduta. Andmevahetusplatvormi korral aga eelnevalt midagi keskselt ei salvestata/kokku ei koguta, vaid laenu taotlemisel tehakse nn on-line päring kõigile krediidiandjatele. Tabel 8. Andmebaasi/andmekogu- ja andmevahetusplatvormipõhise lahenduse eelised ja puudused (E&Y uuring, autorite kohendused) ANDMEBAAS/ANDMEKOGU ANDMEVAHETUSPLATVORM Eelised: Eelised:  Seda süsteemi iseloomustab suurem terviklikkus ja stabiilsus. 23 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022  Süsteem ei sõltu niivõrd palju liidestunud  Eesti riigi infosüsteemide arhitektuuri üks peamine krediidiandjate tehnilisest võimekusest: üldiselt peaks nõue on hajusus57 – seega järgib andmeplatvormi olema välistatud, et mõne krediidiandja poolne lahendus Eestis juurutatud infosüsteemide hajusa tehniline rike võiks oluliselt mõjutada registri andmete arhitektuuri põhimõtet, et tagada turvalisus ka tõesust, kuna teave laetakse registrisse korrapäraste võimalike rünnakute korral. ajavahemike järel, mitte ei edastata reaalajas.  Andmevahetusplatvormi puhul vahetatakse infot  Süsteemiga liidestumine võib olla nö odavam, register süsteemi osapoolte vahel reaalajas – seega saab päringu võimaldab lihtsamat liidestust ka tehniliselt vähem tegija vastuseks ajakohasema teabe kui võimekatele ettevõtetele kuna ei nõuaks liidestujalt andmekogupõhise lahenduse puhul. endalt suuri kulutusi liidestusvõimekuse  Süsteemis ei ole keskset andmete salvestamise kohta ja väljaarendamisega. osapooled saadavad süsteemi andmeid vaid päringutele  Kuna vastav andmebaasi kogub kokku ja talletab tarbija vastamiseks. kohta käiva krediiditeabe, siis päringu tegemisel ei  Süsteemi iseloomustab kaasaegsem tehniline saadeta krediidiandjatele edasi päringut ja seeläbi lähenemine (andmete vähene dubleerimine). signaali, et tarbija on esitanud krediiditaotluse. Seega ei  Kuna tarbija kohta tehakse vaid ühekordseid päringuid, saa krediidiandjad seda teavet ära kasutada ärilistel mille mitmetest allikatest pärinevad vasted ei salvestu eesmärkidel. ega koondu kesksesse andmebaasi, siis seeläbi tagatakse ka minimaalne privaatsuse/eraelu riive.  Andmekaitse seisukohalt on see kõige turvalisem lahendus, kuna andmeid hoitakse vaid nende originaalallikates ja andmevahetuse kohta säilitatakse vaid päringute logi, mis ei sisalda isikuandmeid.  Andmesubjekti kohta käivate päringute ajalugu tuleb säilitada originaalallikas.  Süsteemi (platvormi) enda loomine võib olla madalama kuluga kui eraldi andmebaasi/andmekogu loomine, kuna puudub keskse andmebaasi haldamise ja ülalpidamise komponent. Puudused: Puudused:  Süsteem hõlmab endas suurt hulka andmeid, sh tarbijate  Süsteemi toimimisel võib olla peamiseks riskiks eraelu puudutavaid andmeid, aga ka tundlikku äriinfot andmete kättesaadavus, kuna kõik krediidiandjad ei krediiditoodete kohta. pruugi olla võimelised tagama piisavat vastamise  Lahendus on riskantsem andmekaitse aspektist, kuna kiirust, mille tulemusel võib jääda mõne krediidiandja süsteemi on koondatud suur hulk isikustatud andmeid. vastus saamata.  Süsteem võimaldab harvemini andmepäringutele  Selle lahenduse puhul tuleb täiendavalt analüüsida, vastata, nt edastatakse üks kord päevas antud päeva millise kanali kaudu hakkaks saama andmetele ligi jooksul muudetud ja loodud kohustuste info. Seega pole andmesubjekt ise, kuna andmeid registrisse ei võimalik tagada teavet reaalajas. salvestata.  Süsteemi toimimise garanteerimiseks peab süsteemis osalejate tehniline võimekus olema piisavalt hea. Süsteemile tuleb tagada kõrge käideldavus (tõrkekindlus, päringutele reageerimise aeg jms), kohustuste info tuleb leida ja edastada kõigil skeemis osalejatel kiirelt. Päringutele aeglaselt või üldse mitte vastavad osapooled võivad tuua kaasa poolikud vastused või pikad ooteajad riskihinnangu tegemisel.  Kui krediidiandja teeb päringu andmevahetusplatvormi, mis teeb omakorda päringu kõigile krediidipakkujatele, siis saavad krediidiandjad signaali, et tarbija soovib krediiti ning seda teavet võidakse ärilistel eesmärkidel ära kasutada. Võimalik on seda riski minimeerida teatud lisanõuete sätestamisega (nt keelata teistel krediidiandjatel sellele konkreetsele tarbijale pakkumiste tegemine). Esimesele VTK-le antud tagasisides mitmed turuosalised selget eelistust ei avaldanud, kui seisukoha võtnud tagasiside andjatest pooldasid pigem andmebaasi-/andmekogupõhist lahendust, kuna seda peeti liidestujatele odavamaks ja lihtsamaks. Samas tõdeti, et andmevahetusplatvorm tagaks läbi hajusa arhitektuuri põhimõtte järgimise andmete parema kaitse ja oleks eraelu puutumatust vähem riivavam lahendus. 57 Andmekaitse Inspektsiooni 2020 aastaraamat: https://aastaraamat.aki.ee/sites/default/files/aastaraamatud/aastaraamat_2020.pdf, lk 47. 24 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Platvormi või hajusa arhitektuuri lahendus aitaks vältida ühe uue ja suure andmekogu loomist ning seega ei peaks krediidipakkujad suurt hulka infot võimalikku uude andmebaasi migreerima ning seeläbi andmeid dubleerima. Selle asemel säiliksid iga krediidiandja juures juba täna eksisteerivad andmekogud (krediidiandja on kohustatud KAVS § 48 kohaselt tarbija kohta pidama krediiditoimikut). Need andmekogud vahetaksid päringute alusel omavahel andmeid, mis on vajalikud tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eelnevast tulenevalt on käesoleva VTK juurde lisatud seaduseelnõu kavandi väljatöötamisel lähtutud eelkõige sellisest variandist, et registrit peab eraõiguslik registripidaja ja register on ise on andmevahetusplatvormi tüüpi (vt järgmist joonist). Joonis 3. Turuosaleja korraldatud andmevahetusplatvormi mudel (E&Y uuring) Näiteks muudes valdkondades toimib täna andmevahetusplatvormipõhine andmevahetus juba järgmistes sektorites:  Tervishoiusektoris kasutatakse andmevahetusplatvormi piiriüleselt terviseandmete ja retseptide andmevahetusel. Andmevahetus toimub Euroopa Komisjoni hallataval andmevahetusplatvormil.58  Elektrituru seaduse § 421 kohaselt toimub Eestis andmevahetusprotsess avatud elektriturul digitaalselt andmevahetusplatvormi kaudu. Eesmärgiks on seeläbi tagada elektrituru tõhus toimimine ja konkurentsi soodustamine. Seeläbi tagatakse kõigi elektrituruosaliste, kellel on turul tegutsemiseks teavet vaja, tegevusvabadus – kõigil turuosalistel on võimalus andmeid platvormile edastada ning andmeid ka võrdsetel alusel saada. Muuhulgas võimaldab andmevahetusplatvorm vahetada elektrienergia mõõteandmeid turuosaliste vahel ja tagab, et soovi korral on tarbijal võimalik kiirelt elektrienergia tarnijaid vahetada.59 Ka positiivse krediidiregistri eesmärgiks on tagada, et kõiki krediidiandjaid koheldaks võrdväärselt ja et krediidivõimelisuse hindamiseks vajalik teave oleks kättesaadav. Seetõttu on vajalik luua lahendus, mis läbi tõhusa toimimise julgustaks konkurentsi ja pakuks lisandväärtust ka tarbijale. 58 Vt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, " Piiriülene andmevahetus“, https://www.tehik.ee/piiriulene-andmevahetus 59 Vt Elering, „Andmevahetus“, https://elering.ee/andmevahetus 25 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 5. KEHTIV REGULATSIOON, sh EL ÕIGUS 5.1. Kehtiv siseriiklik regulatsioon Käesoleval ajal ei ole krediidibüroode tegevus Eestis eriseadusega reguleeritud, kohalduvad üldised nõuded ettevõtlusele ning tarbija- ja andmekaitsele. Krediidipakkujatele ei ole kehtestatud kohustust vahetada omavahel krediiditaotlejate finantskohustuste infot. Käesoleva VTK kohaselt on vaja muuta järgmisi õigusakte:  krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS);  krediidiasutuste seadus (KAS);  hoiu-laenuühistute seadus (HLÜS);  isikuandmete kaitse seadus (IKS);  Finantsinspektsiooni seadus (FIS);  võlaõigusseadus (VÕS). Lisaks võib osutuda vajalikuks ka tarbijakaitseseaduse (TKS) muutmine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine tarbijatega sõlmitud laenulepingutes ja krediidivõimelisuse hindamise regulatsioon on kehtestatud võlaõigusseaduse paragrahvis 4034. Krediidivõimelisuse hindamise raames peab krediidiandja hindama kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija laenu teenindamise võimekust (st laenuvõtja suutlikkust krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta), sealhulgas tema varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Selleks küsib krediidiandja (vajaduse korral) tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Nimetatud paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Selline tarbijapoolne kohustus tuleneb ka võlaõigusseaduse üldpõhimõttest (VÕS § 14 lõikest 2), mille kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Krediidivõimelisust tuleb hinnata ka krediidisumma või -limiidi ülempiiri muutmisel. Vastutustundliku laenamise printsiip on laenuturu üldise põhimõttena sätestatud täiendavalt veel eraldi pankadele krediidiasutuste seaduse § 83 lõikega 3. Vastutustundliku laenamise sätted on kehtestatud ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduses, mille vastavaid sätteid kohaldatakse KAS § 83 lõikest 31 tulenevalt mh krediidiasutustele. KAVS-i § 49 lg 1 kohaselt peab tarbija krediidivõimelisuse hindamisel võtma arvesse järgmisi tarbijaga seotud näitajaid: a) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus (arvestades seejuures tarbija sissetulekuallikad, nende laekumise regulaarsust ning muid tingimusi. Sissetulekuallikate hindamisel tuleb võtta aluseks piisav ajavahemik ja teha jõupingutusi kontrollimaks sissetulekute tõendamiseks esitatud andmete ja dokumente õigsust); b) teised varalised kohustused, sh regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; c) varasem maksekohustuste, sh finantskohustuste, täitmine; d) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või üldkohaldatavate määradena; e) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; f) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; g) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sh võetava rahalise kohustuse suurus. KAVSi § 50 kohaselt toimub krediidivõimelisuse hindamine tarbijalt saadud andmetel, samuti asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest saadud andmete alusel. Tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta tuleb võimalusel kontrollida esitatud kontoväljavõttele tuginedes, kui muu kogutud teave ei ole krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. 26 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 5.2. Euroopa Liidu õigus Euroopa Liidu tasandil käsitleb vastutustundlikku laenamist ja selle raames tarbija krediidivõimelisuse hindamist kaks direktiivi:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (edaspidi tarbijakrediidi direktiiv või CCD),  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014 , elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (edaspidi hüpoteekkrediidi direktiiv või MCD). Euroopa Komisjoni avalikustas 2021. juunis ettepaneku CCD muutmiseks (edaspidi ettepanek).60 Võrreldes kehtiva direktiiviga ei ole Euroopa Komisjon teinud oma ettepanekus olulisi muudatusi seoses krediidiandmebaasidega. Vastav regulatsioon põhineb laenuandja ja laenutaotleja vastastikustel teavitamiskohustustel ning üldisel kohustusel hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. CCD artiklid 8 ja 9, mis reguleerivad kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust ja krediidiandjate juurdepääsu liikmesriikides kasutatavatele andmebaasidele, asuvad ettepaneku artiklites 18 ja 19. Ettepaneku artikkel 18 sätestab uuendusena selge kohustuse hinnata tarbija krediidivõimelisust võttes arvesse tegureid, mis aitavad prognoosida, kas tarbija suudab täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Kui kehtiva CCD kehtestab üldsõnalise kohustuse tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks, siis ettepaneku artikkel 18 lõikes 2 määratletakse täpsemalt, mida tuleb hindamisel arvesse võtta. Sealhulgas sätestatakse kohustus hinnata tarbija sissetulekut, kulutusi ja majanduslikku olukorda toetudes tõenditele sissetuleku, varade, aga ka teiste, juba võetud finantskohustuste kohta. Sellekohase teabe peab krediidiandja hankima asjaomastest ettevõttesisestest või - välistest allikatest, sealhulgas tarbijalt ning vajadusel tegema olemasolevatesse andmebaasidesse päringud. Ettepaneku artikkel 19, mis käsitleb andmebaase, ei erine oluliselt kehtivast CCD artiklist 9. Samaks jääb nõue, et kui liikmesriigis on kasutusel andmebaasid tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks, siis ei tohi diskrimineerida piiriüleseid krediidipakkujaid (sh ühisrahastuse teenuse osutajaid) ning tuleb tagada võrdne ligipääs andmebaasidele. Uuendusena täpsustatakse siiski, et kui liikmesriigis on kasutusel andmebaasid krediidivõimelisuse hindamiseks, siis peavad need hõlmama teavet vähemalt tarbijate võlgnevuste kohta ehk sisaldama negatiivse krediidiinfot. Sarnaselt kehtivale CCD-le ei kohusta ettepanek riike looma selliseid andmebaase ega kehtestama nende osas ka täpsemaid sisulisi nõuded (v.a juurdepääsu põhimõtted). CCD muutmise ettepanek on liikmesriikide vahel põhimõtteliselt kokku lepitud ja eeldatavasti juunis algavad ettevalmistused läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga. MCD, mis on kehtestatud pärast nn 2009. a. finantskriisi, on krediidivõimelisuse hindamist pisut täpsemalt sisustanud, sh kehtestanud keelu krediiti väljastada, kui krediidivõimelisuse hindamisel selgub, et laenutaotleja ei ole tõenäoliselt võimeline laenu teenindama (millele ei vastandu positiivset kohustust laenu anda, kui krediidivõimelisuse hindamine ei anna negatiivseid tulemusi).61 MCD sissejuhatuse punktis 59 selgitatakse: „Krediidivõimelisuse hindamisel on kasulik kasutada krediidiandmebaasi. Mõnes liikmesriigis on kehtestatud krediidiandjale kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades. Krediidiandjatel peaks samuti olema võimalus kasutada krediidiandmebaasi krediidi kehtivuse ajal, kuid üksnes selleks, et hinnata tarbija maksevõime äralangemise tõenäosust. Krediidiandmebaaside kasutamisele tuleks kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid tagamaks, et seda tehakse tarbija huvides krediidiriski varajaseks kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks, mitte äriläbirääkimiste tarvis päringute tegemiseks.“ Eeltoodut peab seega arvestama ka käesoleva VTK algusel väljatöötava seaduseelnõu kavandi puhul. Sõltumata eeltoodust ja faktist, et MCD art 18 lg 5(b) sätestab kohustuse teavitada tarbijat vastavalt isikuandmete kaitse regulatsioonile asjaolust, et krediidivõimelisuse hindamisel kavatsetakse tugineda andmebaasile, ei tulene ka sellest direktiivist imperatiivset kohustust kasutada krediidivõimelisuse hindamisel krediidiandmebaase. MCD viitab üksnes „asjakohastele sise- ja välisallikatele“.62 60 Euroopa Komisjon, „Ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv tarbijakrediidi kohta“, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0347&from=EN 61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014 , elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 EMPs kohaldatav tekst, artikkel 18 lg 5 62 Ibid., artikkel 20 lg 1 27 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Seega ei näe eeltoodud direktiivid ette luua nn krediidiinfo andmebaase, kuid nad sätestavad, et nende olemasolul tuleb tagada nendele juurdepääs mittediskrimineerival viisil ka teiste liikmesriikide krediidipakkujatele (CCD art 9 (ettepanekus artikkel 19) ja MCD (art 21)). Sealhulgas täpsustab tarbijakrediidi ettepanek, et see hõlmab nii eraõiguslikke krediidiregistreid kui ka avalikke andmekogusid, samuti laieneb see õigus nii krediidiasutustele kui ka muudele krediidipakkujatele, sh ühisrahastusteenuse osutajatele. Küll on liikmesriikidel õigus rakendada mittediskrimineerival viisil juurdepääsupiiranguid nagu juurdepääsu tasu või nõue, et juurdepääs võimaldatakse üksnes vastastikkuse põhimõttel (st juurdepääsuõigust taotlev krediidipakkuja peab edastama andmebaasi krediidiinfot ka oma klientide kohta).63 Kui krediidi andmisest keeldumine põhineb vastavatest krediidiandmebaasidest saadud teabel, siis tuleb nii CCD (art 9 lg 2, ettepaneku art 19 lg 4) kui ka MCD (art 18 lg 5(c)) kohaselt laenutaotlejast tarbijat (tasuta) teavitada sellise päringu tulemustest ja andmebaasi üksikasjadest. Ettepanekust on välja jäetud MCD art 18 lg 5(c) ja CCD art 9 lg 3 sätetatud erand, et päringu tulemustest ja andmebaasi üksikasjadest võib tarbijat teavitamata jätta kui sellise teabe edastamine on keelatud õigusaktidest tulenevalt (nt rahapesu tõkestamisest tulenevad nõuded) või see on vastuolus avaliku korra või julgeolekuga (nt kriminaalkuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmisega). Lähtuvalt eeltoodust ei tulene hetkel EL õigusaktidest ühest imperatiivset kohustust positiivse krediidiinfo andmebaasi osas. Kui sellised andmebaasid riigisiseselt eksisteerivad, siis nendele peab olema tagatud juurdepääs kõikide liikmesriikide krediidipakkujatele võrdsetel alustel ja asjaoludel. Lisaks eelpool nimetatud direktiividele on EL-s vastu võetud direktiiv 2021/2167/EL, millega ühtlustatakse krediidiasutuste väljastatud viivislaenude krediidihaldajate ja krediidiostjate suhtes kohaldatavaid norme 64. Direktiivi eesmärgiks on toetada eelkõige viivislaenude järelturu arengut EL-is ja selle raames ühtlustatakse krediidihaldajate (ehk inkassoteenuse osutajate) ja krediidiostjate suhtes kohaldatavaid norme. Muuhulgas kehtestatakse nõue, et krediidihaldajad peavad saama pädevatelt asutustelt tegevusloa ja alluma ka nende järelevalvele. Liikmesriigid kohustuvad direktiivid siseriiklikku õigusesse üle võtma 2023. aasta 29. detsembriks. Tulenevalt direktiivist jõuavad seega ka Eesti inkassoteenuse osutajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Kuigi krediiditeabe jagamise seaduse kohaldatavus inkassoteenuse osutajate suhtes eeldab täiendavat analüüsi, siis direktiivist tingitud seadusemuudatuste tulemusel võivad ka inkassoteenuse osutajad teatud tingimustel saada hõlmatud positiivse krediidiregistri skoopi. 6. KOOSKÕLA PÕHISEADUSE JA ISIKUANDMETE KAITSE REGULATSIOONIGA Justiitsministeerium ei kooskõlastanud oma 2020. a. 30. novembri kirjaga eelmist väljatöötamiskavatsust, leides, et selles VTK-s sisalduvaid valikuid ei ole põhjendatud, selgusetu on isikuandmete töötlemise65 õiguslik alus, mille määratlemine on aga riigi sekkumise põhjendatuse ja ulatuse seisukohast olulise tähtsusega, ning analüüsimata on eraelu puutumatuse riive s.h proportsionaalsus. Justiitsministeerium asus seisukohale, et tuleks analüüsida, milline meede aitab saavutada soovitud eesmärki isiku eraelu puutumatust suuremal määral austaval viisil. Seejuures tuleks aluseks võtta EL isikandmete kaitse üldmääruse (GDPRi ehk IKÜMi)66 asjakohane õiguslik alus. Hinnata tuleks, kas juba olemasolevad meetmed (vt järgmist lõiku) on piisavad. Kui mitte, siis milline meede on vähemriivavam. Eeltoodust tulenevalt analüüsitaksegi järgmisena eelkõige seda, kas krediidiregistri loomine võiks olla isikute põhiõigusi või vabadusi niivõrd intensiivselt riivav, et seda tuleks pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. 63 Ibid., põhjendused punkt 60 64 Direktiiv (EL) 2021/2167, 24. november 2021, krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021L2167&qid=1653917113673&from=en) 65 Vastavalt IKÜM art 4 p 2 on „isikuandmete töötlemine” – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. 66 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprillist 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 28 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 6.1. Isikuandmete kaitse põhiõigus 6.1.1. Rahvusvaheline õigus Füüsiliste isikute isikuandmete67 töötlemisel tuleb arvesse võtta isikute põhiõigusi. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artikli 8 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. EIÕK artikkel 8 tagab personaalautonoomia, identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise ja isiksuse muude kvaliteetide kaitse.68 Nimetatud artikli kaitsealas on ka kodu ja korrespondentsi saladus.69 EIÕK artikkel 8 lõige 2 (sarnaselt EV Põhiseaduse § 26 teise lausega) sätestab piirangute alused, kuid need ei ole täpselt kattuvad. Seejuures võib artiklist 8 tulenevat privaatsust piirata riigi majandusliku heaolu huvides, mida EV Põhiseadus põhiõiguste piirangu alusena ette ei näe.70 Eesti on ühinenud ka Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni71 ja selle konventsiooni muutmise protokolliga.72 Konventsiooni eesmärk on kaitsta iga isikut, olenemata tema kodakondsusest või alalisest elukohast, seoses tema isikuandmete töötlemisega, aidates seega kaasa tema inimõiguste ja põhivabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse õiguse austamisele. Konventsiooni kohaldatakse nii avalikus kui erasektoris. 6.1.2. Euroopa Liidu õigus Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta“) artikkel 8 lõikes 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikkel 16 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. Harta artikkel 8 on tihedalt seotud harta artiklis 7 sätestatud õigusega eraelu puutumatusele. IKÜM-ga kehtestati üldised alused isikuandmete töötlemiseks. Määrusega nö austatakse kõiki põhiõigusi ja peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja hartas tunnustatud põhimõtetest. Sellega tagatakse füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitse isikuandmete töötlemisel kõigis liikmesriikides samal tasemel ja ühtselt. Isikuandmete kaitse peaks olema tehnoloogiliselt neutraalne ega tohiks sõltuda andmete töötlemiseks kasutatavatest meetoditest. Euroopa Kohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et tuleb arvestada isikuandmete kaitse põhiõiguse seost teiste põhiõigustega ja vajadust tagada isikuandmete kaitsel õiglane tasakaal erinevate põhiõiguste vahel. 6.1.3. Eesti Vabariigi Põhiseadus EV Põhiseaduse (edaspidi PS) § 26 sõnastamisel on eeskujuks võetud EIÕK artikkel 8. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS §-i 26 käsitletakse üldise sättena, mida tuleb kohaldada juhul, kui kaitsmist vajav erasfääri kuuluv hüve ei ole PS-s kaitstud mõne erisättega (nt § 17, 27, 33, 42, 43). Kui erisäte on olemas, tuleb kohaldada vastavat erisätet ja § 26 kui üldisem säte peab taanduma.73 Sätte eesmärgiks on kaitsta inimeste eraelu põhjendamatu või omavolilise välise sekkumise eest, pannes avalikule võimule negatiivse kohustuse mitte sekkuda ning samas ka positiivse kohustuse luua asjakohased tingimused ja kaitsemehhanismid eraelu puutumatuse tagamiseks. Erinevalt rahvusvaheliselt tuntud õigusaktidest, omab Eestis eraelu kaitsemisel tähendust lisaks PS §-le 26 ka § 19 (üldine isikuõigus ja üldine vabadusõigus). PS §-st 26 tuleneva eraelu kaitse ja PS §-st 19 tuleneva üldise vabaduspõhiõiguse omavaheline piiritlemine ei ole Eest Põhiseaduse dogmaatikas lõpuni päris selge. PS § 19 lõikel 1 on võrreldes spetsiaalsete vabadusõigustega (nt § 26) üldine iseloom ja see kaitseb neid valdkondi, mida § 26 ei hõlma. PS §-st 19 tulenev õigus informatsioonilisele enesemääramisele seisneb üksikisiku õigustes otsustada põhimõtteliselt ise, millal ja millistes piirides isiklikke andmeid avaldada.74 67 Vastavalt IKÜM art 4 p 1 on „isikuandmed” igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti”) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. 68 Jaanimägi, K., Oja, L. PSK § 26/4. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017. https://arhiiv- 2017.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=31&p=26 69 Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduste kaitse. Juura, Tallinn 2004, lk 421. 70 vt. H. Vallikivi. Põhiõiguste ja –vabaduste piiramise alused. Inimõigused ja nende kaitse Euroopas. Koostaja U.Lõhmus. SA Iuridicum, Tartu, 2003, lk. 197, 200. 71 RT II 2001, 1, 3. 72 RT II, 03.07.2020, 2. 73 Jaanimägi, Oja. PSK § 26/14. 74 Alexy, R. Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica eriväljaanne 2001, lk. 50. 29 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Muuhulgas tuleb arvestada, et PS § 19 lõige 2 sätestab üldise austamis- ja arvestamiskohustuse – teiste isikute õiguste ja vabadustega tuleb igal juhul arvestada. Riigikohus on tuletanud sellest fraasist ühiskonda kooshoidva solidaarsuspõhimõtte. Eelkõige väljend „austama“ võimaldab Riigikohtu arvates järeldada, et „ka eraisikud ei saa oma hüvede kaitsel jätta teiste isikute õigustega meelevaldselt ja mõõdutundetult arvestamata“ (RKKKo 04.02.2005, 3-1-1-111-04, p 15). Tulenevalt PS § 26 ja 19 lg 1 on krediidiasutuste seaduse §-s 88 sätestatud pangasaladuse regulatsioon, mille kohaselt käsitatakse pangasaladusena kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Eeltoodust tuleneb, et andmed klientide kohustuste/võlgnevuste kohta (nn positiivne krediidiinfo) on pangasaladus. Pangasaladusena ei käsitata teavet kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees ehk nn negatiivset krediidiinfot (KAS § 88 lg 2 p 4). 6.2. Kooskõla Eesti Vabariigi Põhiseadusega 6.2.1. Eraelu puutumatus 6.2.2. Põhiõiguse kaitseala PS § 26 esimese lause kaitseala võib riivata iga sellega kaitstud õigusliku positsiooni ebasoodne mõjutamine riigi poolt, aga ka riigi kaitsekohustuse täitmata jätmine.75 PS §-st 26 tulenev põhiõigus eraelu puutumatusele on olemuselt tõrjepõhiõigus. Seetõttu on asjakohane lähtuda vabaduspõhiõiguste riive tüüpilisest kontrolliskeemist. Esemeline kaitseala Eraelu puutumatuse põhiõiguse esemelisse kaitsealasse kuulub kõik see, mis on käsitatav „eraeluna“ põhiseaduse tähenduses. Seejuures on PS § 26 üldnorm, kaitstes kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole hõlmatud eriõigustega (näiteks sõnumite saladus – PS § 43; isikupuutumatus – PS § 20, perekonnaelu – PS § 27 jne). Järgnevalt lähtutakse põhimõttest, et PS § 26 kaitseala on võimalikult avar ja sinna kuuluvad inimese integriteedi kõik kaitseaspektid.76 Käsitledes PS §-st 26 tulenevat põhiõigust eraelu puutumatusele võimalikult avarana, tuleb selle alla paigutada ka isiku informatsiooniline enesemääramise õigus ehk õigus otsustada, millist teavet ja kellele ta enda kohta avaldab. Riigikohus on PS § 26 kaitsealasse paigutanud isiku mõjusfääris oleva privaatse teabe.77 PS §-st 19 tulenev õigus informatsioonilisele enesemääramisele on osa üldisest isikuõigustest, s.t. tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse. Isikuline kaitseala (PS § 9) Isikulise kaitseala poolest on PS § 26 kõigi ja igaühe õigus. See tähendab, et § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut (PS § 9 lg 1). Eraldi tuleb välja tuua, et käesoleva VTK puhul on isikulises kaitsealas füüsilised isikud – tarbijad, kelle andmeid, muuhulgas finantskohustuste andmeid, hakatakse koguma ja vahetama krediidipakkujate vahel. Tarbijana käsitletakse füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega (tarbijakaitse seaduse § 2 lg 1 p 1). Positiivse krediidiregistri loomisel lähtutakse isikuandmete töötlemisel minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid, mis on kättesaadavad muudest avalikest registritest või andmekogudest või krediidisaajalt endalt, ei oleks vaja otseselt registris töödelda. Andmete töötlemisel ei riivata samasse leibkonda kuuluvate isikute, s.h. ülalpeetavate õigusi, kellega seotud rahalisi kohustusi hinnatakse täimaks vastutustundliku laenamise põhimõtet. 6.2.3. Riive ja selle põhiseaduslik õigustamine Põhiõiguse riive Õigusnorm, millele põhiõiguste riive tugineb, peab olema piisavalt määratud (nn määratuse põhimõte). Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: “eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.”78 PS §-ga 26 tagatud eraelu puutumatuse kaitset riivab seega tegevus, mille tulemusena piiratakse isiku õigust otsustada, kellele ta andmeid enda finantskohustuste ja regulaarsete maksete suuruse kohta annab või kes seda teavet saab. Olukorras, kus krediidiandjad saavad 75 Jaanimägi, Oja. PSK § 26/19. 76 Ernits, M. PSK § 19/7. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017. https://arhiiv- 2017.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=24&p=19 77 RKKKo 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 100. 78 RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19. 30 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 õiguse koguda ja vahetada andmeid tarbija finantskohustuste kohta, tekib krediidiandjatel võimalus saada teavet isiku majandusliku seisu ja majanduslike huvide kohta, ja see kujutab endast isiku eraelu riivet. Riive ulatus ja sügavus sõltuvad teisalt aga positiivse krediidiregistri mudelist – kes on isikuandmete töötlejaks (erasektor või avalik sektor) ja milline on andmetöötluse korraldus (andmekogu versus andmevahetusplatvorm). Riive kahjustab isiku õigusi ja huve vähemal määral kui tarbija annab krediidiandjale nõusoleku oma isikuandmete kogumiseks, vahetamiseks/ülekandmiseks ja säilitamiseks (IKÜM art 7, 20). Samas oleks sel juhul küsitav, kas positiivne krediidiregister oleks nö praktiliselt ka rakendatav. PS § 26 teise lause kohaselt on eraelu puutumatuse näol tegemist kvalifitseeritud piiriklausli põhiõigusega, mistõttu on võimalik eraelu puutumatust riivata üksnes PS § 26 teises lauses ette nähtud põhjusel, (mitte ei ole tegemist üldise seaduse reservatsiooniga põhiõigusega). Üldjuhul tuleb kvalifitseeritud piiriklauslis ette nähtud piirangute põhjuseid lugeda ammendavaks, nende laiendamine on võimalik ainult erilistes olukordades.79 PS § 26 on sõnastatud kitsamalt kui EIÕK § 8 lg 2. PS § 26 teine lause lubab eraelu puutumatust riivata ainult seaduse alusel ja siis, kui legitiimseks eesmärgiks on tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse, kuriteo tõkestamine või kurjategija tabamine. PS § 19 lõikest 1 tulenev isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele kui osa üldisest isikuõigustest ei ole piiramatult tagatud. Riigikohus on PS § 19 lõike 1 nimetanud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks ning nõustunud, et seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud.80 Vajalike isikuandmete kogumine ei ole välistatud, kui on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid. Teisest küljest tuleb aga kaitsta kodanikku nende ohtude eest, mille toovad endaga kaasa elektroonilised teabetöötlussüsteemid.81 Eeltoodust tuleneb, et isikuandmete töötlemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras, kui on olemas põhiõiguste riivet õigustavad kaalukad argumendid, mis on kooskõlas PS § 26 teise lausega. Riivest tulenevad piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11). Põhiõigust riivav õigusakt ei riku põhiõigust, kui see on põhiseaduspärane ehk formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. Selleks, et välja selgitada, kas tegemist on põhiõiguse riivega või põhiõiguse rikkumisega, tuleb analüüsida, kas põhiõiguse riive on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane. Riive formaalne põhiseadus pärasus Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Käesoleva VTK kohaselt töötatakse välja uus seadus, milles sätestatakse füüsiliste isikute finantskohustuste koha andmete kogumise, vahetamise ja säilitamise nõuded ja sätestatakse andmetöötleja kohta selged tegevusnõuded (sh tegevusloa nõuded). Riive materiaalne põhiseadus pärasus Riive materiaalse õiguspärasuse eeldused on seaduse legitiimne eesmärk ning PS § 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine: sobivus, vajalikkus, mõõdukus. Põhiõiguste materiaalsed piirangupõhjused sisalduvad PS § 19 lõikest 2 tulenevas üldises materiaalses piiriklauslis, üksikute põhiõiguste erilistes piiriklauslites, põhikohustustes ja muudes normides, mis sätestavad materiaalsed põhiseaduse printsiibid. Põhiõigusi on lubatud piirata mitte ainult teiste isikute põhiõiguste kasuks, vaid ka kollektiivsete ehk ühiskondlike hüvede kasuks.82 Legitiimne eesmärk Isikuandmete töötlemise regulatsiooni legitiimset eesmärki põhistavad argumendid peavad olema kooskõlas PS § 26 teise lausega ja PS §-ga 19. Eeltoodust tulenevalt võiks krediidiregistris isikuandmete töötlemisel eraelu puutumatuse põhiõiguse riive legitiimse eesmärgina kõne alla tulla avaliku korra või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse ning kuritegude tõkestamine ja kurjategija tabamine. Avalik kord Avaliku korra alla kuuluvaks loetakse sotsiaalsete normide kogum, mis on vajalik ühiskonna toimimiseks ja mida riik õiguskorra kaudu, vajadusel jõu kasutamisega ähvardades, kaitseb. Avalik kord on suunatud ühiskonna 79 Jaanimägi, Oja. PSK § 26/27. 80 RKPJKo 17.12.2019, 5-19-40/36, p 53; RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28; RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 11. 81 Alexy, (viide 9), lk 50. 82 Alexy, lk 37-38. 31 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 rahumeelse toimimise tagamiseks. Avalikku korda rikub inimese tegevus, mis kahjustab ühiskonda ja teisi inimesi.83 Korrakaitselistel eesmärkidel eraeluliste andmete kogumisele ja töötlemisele suunatud toimingud, mille puhul peab silmas pidama PS § 26 riive proportsionaalsust, on ette nähtud näiteks PPVS-s, KorS-s, JAS-s, VangS- s. Käesoleva VTK eesmärgiks on tagada positiivse krediidiregistri andmete põhjal vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhus järgimine, vähendades informatsiooni asümmeetriat krediidiotsuste tegemisel ja võimaldades põhjalikult analüüsida krediidiotsuse tegemisel krediiditaotleja rahalisi kohustusi ja eeltoodu abil vähendada finantsriskide (krediidiriskide) realiseerumist. Avaliku korra osaks on kindlasti ka finantssüsteemi kindel ja sujuv ning usaldusväärne toimimine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seoses on nii krediidiasutustel kui teistel krediidiandjatel m.h. avalik-õiguslikud ülesanded tulenevalt KAVS §- dest 49 ja 50. Finantskohustuste kohta andmete kogumine ja säilitamine ei ole vahetult suunatud avaliku korra tagamisele, kuid aitab sellele otseselt kaasa. Eelkõige krediidiasutustel on raskendatud neile pandud krediidiriski juhtimise ja hindamisega seotud kohustuste, sh usaldatavusnõuete täitmine, ilma, et krediidiasutustel oleks võimalik usaldusväärsete andmete alusel kindlaks teha krediidisaaja maksevõimelisus. Hüpoteekkrediidi direktiivi (MCD) põhjenduspunktis 66 öeldakse, et tarbija suutlikkusel tagastada krediit enne krediidilepingu kehtivuse lõppu, võib olla oluline osa konkurentsi edendamisel siseturul ning EL kodanike vaba liikumise tagamisel, samuti krediidilepingu kehtivuse ajal paindlikkuse ülesnäitamisel, mis on vajalik finantsstabiilsuse toetamiseks vastavalt Rahvusvahelise Finantsstabiilsuse Nõukogu (FSB – Financial Stability Board)84 soovitustele. Seega tarbijate krediidivõimelisuse hindamisel on eriti tugevad seosed krediidiasutuste krediidiriski juhtimise ja kapitalinõuetega hüpoteekkrediidi puhul. FSB on andnud soovituse, mille kohaselt peaks krediidivõimelisuse hindamine tuginema tarbija rahalist ja majanduslikku olukorda, sealhulgas sissetulekut ja kulusid käsitlevale teabele (MCD pp 58). Tuleks võtta arvesse viimase finantskriisi õppetunde ja tagada krediidiotsuste tegemine jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvalt (vt MCD pp 22). Finantssektori viimase süsteemse kriisi tekkimine oli otseselt seotud ka krediidiriskide ja ülelaenamise problemaatikaga. Seetõttu tuleks asuda seisukohale, et eraelu puutumatuse riive legitiimine eesmärk PS § 26 teise lause kohaselt on olemas. Teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse Eraelu puutumatuse riive legitiimseks eesmärgiks saab olla ka teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Isiku õiguste kaitse alla kuuluvad muuhulgas tsiviilõiguslikud nõuded, mida peab olema võimalik kohustatud isiku vastu maksma panna. Sellised tsiviilõiguslikud nõuded võivad tuleneda näiteks ülalpidamis- või krediidikohustusest. Siinkohal tuleb osundada põhiõiguste kolmikmõjule, s. t., et eraisikule kuuluva põhiõiguse teostamise võimalust ja ulatust mõjutab teisele isikule kuuluv põhiõigus. Kolmikmõju ilmnemisel on tegemist isikute õiguste kollisiooniga. Laenuandjal on õigus tugineda ettevõtlusvabadusele (§ 31) ja laenusaajal perekonna- ja eraelu puutumatusele (§ 26, 27 ja § 19 lg 1) ning samal ajal on mõlemal § 19 lõikest 2 tulenev kohustus austada ja arvestada teise põhiõigusi. Riigil on PS § 13 lõikest 1 tulenev kohustus luua oma isikute kaitseks positiivseid süsteeme ja lahendada kollisioone. PS § 13 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Traditsioonilise õigusteadusliku käsitluse kohaselt on PS § 13 lg 1 esimese lause peamiseks sisuks, et seadusandja kehtestaks piisava regulatsiooni, mis võimaldab kaitsta põhiõigusi ka eraõiguslike isikute vahelistes suhetes. 85 Selliselt määratletud kaitsepõhiõigus on subjektiivne põhiseaduslik õigus riigi faktilisele või normatiivsele tegevusele, mille esemeks on võrdväärsete õigussubjektide sfääride piiritlemine, nende nõuete realiseeritavus ja realiseerimine. Riigil on positiivne kohustus kehtestada piisavalt kaitsvaid ja kaitset võimaldavaid seadusi.86 Põhiseaduse § 31 tulenev ettevõtlusvabadus hõlmab ka isiku õigust nõuda riigilt selliste kaitseabinõude kasutamist, mis kaitsevad ettevõtjat teiste isikute eest, sh konkuretsi moonutuste eest. Erinevalt teistest EL liikmesriikidest, ei ole Eestis krediidisaajate finantskohustuste andmebaasi ja see asjaolu võib tingida teatavat konkurentsimoonutust, eelkõige hüpoteekkrediiditurul (vt. ka MCD pp 60). 83 Kodar, E., Kask, O., Kirss, K., Markvart, E., Purtsak, K. ja Põld, J. PSK § 130/6. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017. https://arhiiv-2017.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=143&p=130 84 Rahvusvahelise Finantsstabiilsuse Nõukogu koduleht https://www.fsb.org/ 85 Alexy. Põhiõigused Eesti põhiseaduses. – Juridica 2001 eriväljaanne, p 8.1.1.1. ja p 8.1.1.5. 86 Ernits, M. Põhiseaduse § 13/4 . – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017. https://arhiiv- 2017.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=18&p=13 32 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Riigikohus on nentinud, et üksikisikute kollideeruvate õiguste tasakaalustaja roll on esmajoones avalikul võimul.87 Tasakaalustamine avaldub nii seadusloomes kui ka seaduste rakendamisel. Käesoleva VTK eesmärgiks on tõhustada vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist praktikas ja parandada seeläbi krediidisuhetes osalevate isikute käitumist seeläbi, et nad võimalikult õigeaegselt pööraksid tähelepanu krediidisaaja maksevõimele, võimalikule maksejõuetusele ja võtaksid tarvitusele abinõud selle vältimiseks, kahjustamata seejuures iseenda (oma leibkonna) ja ka võlausaldajate huve. Krediidisaaja isikuandmete kogumist, vahetamist ja säilitamist tema maksevõimelisuse hindamiseks saab seega põhjendada teiste isikute õiguste kaitsega. Lisaks arvestades laenuturu osaliste olulisel määral vastandlikke huvisid, võib käesoleval juhul pidada isikuandmete töötlemisega seotud põhiõiguse riive legitiimseks eesmärgiks ka laenuturu tasakaalustatud arengu, s.h. tõusama konkurentsisituatsiooni soodustamise eesmärki. Kuritegude tõkestamine ja kurjategija tabamine Füüsiliste isikute andmete, muuhulgas krediidiandmete, kogumine ja vahetamine krediidipakkujate vahel on privaatsusõiguse riive üheks legitiimseks eesmärgiks ka kuritegude tõkestamine või kurjategija tabamine, sh rahapesu tõkestamine või avastamine ja muude finantspettustega seotud õigusrikkumiste ärahoidmine ja tõkestamine, neile kiirem jälile saamine. Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale, et andmesubjekti nõusolekuta toimuv isikuandmete töötlemine loetakse seaduslikuks muu hulgas vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Isikuandmete töötleja õigustatud huviks võib mh pidada isikuandmete töötlemist pettuse vältimiseks pooltevahelises õigussuhtes.88 IKÜM käsitab pettuste vältimiseks rangelt vajalikku isikuandmete töötlemist kui asjaomase vastutava töötleja õigustatud huvi (vt. IKÜM põhjenduspunkt 47). Krediidiriski juhtimisel peaksid krediidiandjad asjakohaste põhimõtete kujundamisel tagama nii sisemiste kui väliste finantspettuste riski vähendamise krediidiandmise protsessis ja seega tuleks kehtestada nõuetekohased protsessid kahtlaste või petturliku käitumise tuvastamiseks. 89 Positiivse krediidiregistri andmeid kasutatakse muuhulgas finantspettuste, rahapesu ja identiteedivarguste tõkestamisel näiteks Saksamaal. 90 Eelpool toodu alusel tuleks asuda seisukohale, et eraelu puutumatuse riive legitiimine eesmärk PS § 26 teise lause kohaselt on olemas. Sotsiaalriigi printsiip ja tervisepõhiõigus Arvestada tuleb PS §-st 10 tulenevat sotsiaalriigi printsiipi ja PS §-s 28 sätestatud tervisepõhiõigust ja õigust riigi abile puuduse korral ning ka Eestile siduvaid rahvusvahelisi kohustusi luua kollektiivselt rahastatav sotsiaalkindlustussüsteem, mille kaudu toetatakse elatusallika kaotanud inimesi. PS § 28 lõikest 1 tuleneb riigi kohustus võtta meetmeid vältimaks inimeste haigestumist, s.h. depressiooni.91 Erinevates riikides läbiviidud mitmekülgsed uuringud on näidanud, et inimeste ülevõlgnevuste ja neil inimestel esinevate krooniliste haiguste (nt diabeet) ning psüühilise seisundi, sh depressiooni vahel on selged seosed. PS § 28 lõikest 2 tulenev riigi kohustus anda abi puudust kannatavale isikule peaks olema selline, et abi katab inimese esmavajadused ehk vajadused toidule, riietele, hügieenile, tervishoiule, transpordile, eluasemele, ning tagada tuleb, et inimene saaks ilma häbita ja diskrimineerimiseta osaleda aktiivselt igapäevaelus.92 Samas ülelaenamise tõttu vaesusesse sattunud inimeste hakkamasaamine igapäevaelus on oluliselt häiritud ja võib muuhulgas kahjustada inimväärikust. Asjakohased andmebaasid, sh positiivne krediidiregister peaks soodustama tarbija huvides krediidiriski varajast kindlakstegemist lepingueelsete läbirääkimiste käigus.93 Krediidiandjad peaksid arvestama asjakohaseid tegureid, mis võivad mõjutada tarbija maksevõimelisust ning vältima alusetute raskuste ja liigse võlakoormuse tekitamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. 87 RKKKo 04.02.2005, 3-1-1-111-04, p 15 88 RKÜKKo 03.03.2021, 1-17-2359, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-17-2359/122 89 Vt. EBA suunise p 42. 90 Vt. täpsemalt https://www.schufa.de/en/schufa-information/schufa-information_en.jsp 91 Vt. Põhiseadus kommenteeritud väljaanne. § 28/8. 92 Henberg, A., Muller, K. PSK § 28/23. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017. https://arhiiv- 2017.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=33&p=28 93 MCD pp 59 33 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme).94 Positiivse krediidiregistri andmetele tuginedes suudavad krediidiandjad efektiivsemalt vähendada üle- laenamisest ja üle-võlgnevuste tekkimist ning eeldatavalt on sellel ka positiivne mõju tervisepõhiõiguse kaitsmisel (eelkõige vaimse tervise aspekt) ja muude ülelaenamisest tingitud sotsiaalprobleemide vähendamise suunas ühiskonnas. Seega võib sotsiaalriigi põhimõtetest lähtumist ja § PS 28-st tulenevaid kaalukaid õigusi käsitleda § 26 tuleneva põhiõiguse riive legitiimse eesmärgina. 6.2.4. Proportsionaalsuse kontroll Riive proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.95 Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.96 Hinnata tuleb selle eesmärgi kaalukust, mille saavutamise vahendiks riive on, s.t. kaalumise argumendid tulenevad legitiimsest eesmärgist. Abinõu proportsionaalsuse kaalumisel on vaja hinnata ka ühiskonnaolusid, s.t. majanduslikku ruumi, kus õiguslik regulatsioon toimib.97 Vahendi sobivus Riivatava põhiõiguse – põhiõigus eraelu puutumatusele – riive proportsionaalsuse hindamise esimese etapina tuleb tuvastada, kas isikute finantskohustuste registri loomisega kaasnev riive on sobiv käesoleva VTK-ga kavandatavate meetmete eesmärgi saavutamiseks. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist 98 Sobivuse nõude sisu on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest.99 Riigikohus on rõhutanud, et sobivuse kriteeriumi hindamisel piisab ka sellest, et eesmärki on põhimõtteliselt võimalik vaidlusaluse meetmega saavutada. 100 Kuna käesoleva VTK kohaselt alles töötakse välja vastavat regulatsiooni, mida pole veel rakendatud, saab hinnata üksnes selle abstraktset sobivust. Vastavalt eelpool toodule, on viidatud riive eesmärgiks muuhulgas avaliku korra, s.o. finantssüsteemi ja tsiviilõiguslike suhete tasakaalustatud toimimise kaitsmine, kuritegevuse tõkestamine, sotsiaalmajanduslike probleemide vältimine ning krediiditurul konkurentsi soodustamine. Laenutaotlejate finantskohustuste andmete kogumise ja omavahel jagamise kohustuse kehtestamine võib soodustada krediidiandjate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusamat järgimist, kuna loob krediidiandjatele efektiivsemad tingimused laenutaotleja finantskohustuste põhjalikuks hindamiseks krediidiotsuse tegemisel. Vastutustundlik laenamine on krediidiriski hindamise, mõõtmise ja juhtimise oluline vahend, mis võib mh soodsalt mõjuda krediidiasutuste kapitalivajadusele (vähendada kapitalinõuet krediidiriski katteks). Nagu juba eespool rõhutatud, siis positiivne krediidiregister vähendab informatsiooni asümmeetriat ja tagab tarbijate finantskohustuste kohta objektiivse teabe. Vastav uuring on näidanud, krediidiandmete vahetamine vähendab krediidikohustuste rikkumist, kuid positiivne efekt on väiksem, kui krediiditurg on kontsentreeritud.101 Selle kaudu soodustatakse tarbijakrediidi turul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad konkurentsitingimused (suured ettevõtjad, kellel on suur arv kliente, kaotavad informatsiooni asümmeetria vähenemise tõttu teatud ulatuses konkurentsieelist), ning see võib kaasa tuua tarbijate jaoks soodsamad lepingutingimused, s.h. tarbijakrediidi intressitaseme vähenemise. Positiivse krediidiregistri rakendumisel andmete kogumise käigus saadakse vajalikud andmed ja muuhulgas võrreldakse krediiditaotlejate andmetes võimalikke erinevusi ja vastuolusid, mis võivad viidata erinevatele finantspettustele või ka identiteedivargustele. Finantspettuste vähendamine aitab kaasa ausa konkurentsi toimimisele finantsturul, mis on põhjendatav ettevõtlusvabaduse kaitse vajadusega. Isiku- ja finantsandmete kogumine krediidiregistrisse või selle vahendusel võib seega kaasa aidata kuritegevuse ennetamisele, tõkestamisele või kurjategijate tabamisele. 94 Vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21. Vt. Ka VTK p 1.1.1. 95 Vt nt Riigikohtu 6.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 96 Vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29. 97 Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve Kolleegiumi 07.05.2012. otsus asjas 3-4-1-7-12 p 44. 98 Ibid. P 42. 99 RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15. 100 RKÜKo 11.06.2019, 5-18-8/19, p 62; vt ka RKPJKo 16.11.2016, 3-4-1-2-16, p 99. 101 International Journal of Finance & Economics, „Credit information sharing and bank loan pricing: Do concentration and governance matter?“, https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/ijfe.2099 34 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Registri andmete alusel teavad krediidiandjad täpsemalt tarbija kogu finantskohustuste suurust ja muid tingimusi ning krediidiandjad saavad rakendada tõhusamalt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle abil on võimalik tasakaalustada krediiditurul osalevate poolte erinevaid huvisid ja vähendada tarbijate üle-võlgnevuste tekkimise tõenäosust ja nn laenuorjusesse sattumist. Ülemääraste finantskohustuste tekkimise vältimine võimaldab efektiivsemalt sotsiaalriigi põhimõtete järgimist. Tasakaalustatud turg aitaks kaasa krediidiandjate ja –saajate vaheliste õigusvaidluste ja nendega seotud kulude vähenemisele (krediidikohustustega seotud kohtuvaidlused ja kohtuotsuste sundtäitmised tekitavad täiendavaid kulusid – õigusvaidlused on operatsioonirisk ja krediidiasutused peavad hoidma selle katteks täiendavat kapitali), samuti võib väheneda riigi poolt antavat abi vajavate inimeste arv. Muuhulgas tuleb vahendi sobivuse põhiseaduspärasuse hindamisel arvestada, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et KAS § 83 lg 3, mis kohustab krediidiasutust laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust tõlgendada seda sätet klientide huve piiravalt ega lähtuda sellest, et KAS-s reguleerib klientide kaitset üksnes KAS 7. ptk 3. jagu või koguni üksnes KAS § 89.102 Lisaks isikustamata (anonümiseeritud) või koondatud/konsolideeritud kujul võib positiivse krediidiregistri andmetel olla oluline tähtsus tarbijate üldise laenukoormuse analüüsimisel ja vastavate teadusuuringute läbiviimisel, kui selline andmete kasutamise eesmärk sätestatakse plaanitavas seaduseelnõu kavandis. Nt Saksamaal kasutatakse vastavaid andmeid asjakohaste uuringute läbiviimisel.103 Koondandmed võivad anda märku võimalikust nn majanduse ülekuumenemisest ja see võib viidata avalikes huvides makro- finantsjärelevalveliste meetmete võtmise vajadusele, et kaitsta finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majandusarengut Eestis. Järelikult on positiivse krediidiregistri loomine sobiv meede eeltoodud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks. Vahendi vajalikkus Kavandatava regulatsiooni vajalikkust hinnates tuleb kaaluda, kas võiks olla olemas puudutatud isikute õigusi vähem riivavaid abinõusid, mis aitaksid seatud eesmärke saavutada sama tõhusalt. Hinnata tuleb seatud eesmärkide, mille saavutamise vahendiks põhiõiguste riive on, kaalukust. Muid häid alternatiive, mis võimaldaksid krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet krediidisaaja finantskohustuste kohta koguda samaväärselt kui vastava teabe kogumine usaldusväärsesse andmebaasi, teadaolevalt teiste EL liikmesriikide õiguspraktikas ei ole. Nii tarbijakrediidi direktiivis (CCD-s) kui ka hüpoteekkrediidi direktiivis (MCD-s) tuuakse välja, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel on kasulik kasutada krediidiandmebaasi (CCD pp 28; MCD pp 59). Kooskõlas EBA suunise punktiga 85104 peaks krediidiandjatele krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil olema kättesaadavad andmed tarbija finantskohustuste ja nende teenindamise kulude kohta. Ühe võimaliku meetmena tuleb kaaluda näiteks juba kasutusel olevat võimalust küsida krediidivõimekuse hindamiseks vajalikku informatsiooni otse laenutaotleja käest, mis eelduslikult riivab isiku eraelu puutumatuse põhiõigust vähem kui krediidiandjate vahel andmete tsentraliseeritud kogumine ja/või vahetamine. Sellisel viisil võiks teoreetiliselt krediidiandja saada küll teavet, mis vastab tegelikkusele ja peaks olema täielik, ning on konkreetse otsuse tegemisel kooskõlas ka tarbija pangakonto väljavõtte andmetega. Praktikas selline lahend ei ole osutunud efektiivseks s.t. info küsimine otse tarbija käest. Esimese VTK tagasisides on välja toodud, et paljud tarbijad ei tea küllaltki sageli oma kohustuste suurust, s.h. intresside suurust. Vastavalt KAVS § 50 lõikele 4 on krediidiandjad kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks koguma andmeid isikute finantskohustuste ja sissetulekute kohta, muuhulgas võimalusel kontrollima andmeid krediiditaotleja nimel avatud konto kontoväljavõttelt. Samas tuleb silmas pidada, et Riigikohus on asunud seisukohale, et isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (Põhiseaduse § 26; vrd nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 27. aprilli 2017. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta. Kolleegiumi 102 RK Tsiviilkolleegiumi 31.01. 2018. otsus asjas nr. 2-14-21710 103 Vt. täpsemalt https://www.schufa.de/en/schufa-information/schufa-information_en.jsp 104 EBA suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta (EBA/GL/2020/06) 35 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 hinnangul ei saa eraelu puutumatuse sellist riivet nii selle ajalise kui ka esemelise ulatuse tõttu väheintensiivseks pidada.105 Finantskohustuste kohta teabe saamine asjakohasest andmebaasist või platvormi vahendusel riivab väiksema arvu isikute (nii tarbija kui tema lähikondsete, s.h. elatise saajate või maksjate või muude tarbijaga majanduslikult seotud isikute) eraelu, kui krediidiasutuses avatud konto väljavõtte esitamise kohustus. Konto väljavõtte pinnalt on krediidisaajale kõik tehingud nähtaval (nt millise raviasutuse arveid on tasutud, millistes restoranides einestatud, kus piirkonnas liigutud jne). Liiati ei sätesta kehtiv seadus, kui pikka perioodi peaks kontoväljavõte kajastama. Arvestades eeltoodut, s.h. teiste EL riikide praktikat, on positiivse krediidiregistri loomine vajalik meede eelpool toodud legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus) Vahendi vajalikkus kitsamas tähenduses ehk leebeima vahendi põhimõte – abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. Abinõu on mõõdukas siis, kui sellega taotletav eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive. 106 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused."107 Seetõttu esmalt tuleb kujundada seisukoht riive intensiivsuse osas. Riive intensiivsust vähendab asjaolu, et krediidiregistri andmeid töödeldakse plaanitava seaduseelnõu kavandis sätestatud konkreetsel eesmärgil, muuhulgas tarbija huvides krediidiriski varajaseks kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks, arvestades IKÜM-ist tulenevat minimaalsuse põhimõtet. Seejuures peavad krediidiandjad teavitama tarbijat registrisse päringu tegemisest enne päringu tegemist ning tarbijatel peaks olema õigus ja võimalus pääseda ligi neid puudutavatele andmetele andmebaasis, et vajaduse korral parandada, kustutada või nõuda nende töötlemise piiramist kui kõnealused andmed on ebatäpsed või neid on ebaseaduslikult töödeldud.108 Riive intensiivsus sõltub teatud ulatuses krediidiregistri mudeli valikust. Krediidivõimelisuse hindamiseks finantskohustuste teabe kogumise ja krediidipakkujate poolse vahetamise puhul tekkiv riive on mõnevõrra intensiivsem kui teabe kogumine krediidipakkuja poolt otse krediiditaotleja käest. Igal juhul on võimalik igal krediidiandjal määratleda oma sisekorraga konkreetsed töötajad, kes on õigustatud kliendi andmeid kontrollima ja töötlema ning krediidiandjal on seadusest tulenev kohustus kehtestada vastavad isikuandmete töötlemise protseduurireeglid ja sisekontrolli nõuded. Eraelu puutumatuse põhiõiguse riive on seda intensiivsem, mida isiklikumat laadi infot peab isik välja andma. Teave isiku finantskohustuste kohta ei kajasta inimese terviseandmeid, usulisi või poliitilisi vaateid ega muid eriliigilisi isikuandmeid. Teave, mis on seotud isiku sissetulekute ja rahaliste kohustuste väljaselgitamisega, ei ole sedalaadi tundliku iseloomuga. Tuleb siiski arvestada, et artikli 29 töörühm109 on liigitanud finantsandmed rangelt isiklikeks andmeteks, sest nende kuritarvitamisel on ilmselgelt suur mõju andmesubjekti igapäevaelule.110 Krediidiregistrisse kogutav teave võib olla aluseks krediidiandmisest keeldumiseks või mõjutada muul viisil negatiivselt isiku igapäevaelu ja seega tuleb leida mõistlik tasakaal erinevate huvide vahel. Uute krediidikohustuste võtmise üheks eelduseks saab olla krediidisaaja maksevõime. Maksevõime kohta vale teabe andmine on enamasti teatud määral õigusega mittekooskõlas olev käitumine, mida ei peaks saama varjata seetõttu, et see võib olla isiku jaoks majanduslikult kahjulik. Positiivse krediidiregistri andmetele tuginedes saaksid krediidiandjad tugineda krediidiotsuste tegemisel objektiivsest allikast pärinevale teabele. Ühtlasi annab krediidiregister tarbijale endale ülevaate, millised on tema finantskohustused ja millise teabe alusel krediidiandja teeb krediidivõimelisuse hinnangu, s.h. krediidilepingu sõlmimisest keeldumise põhjuste kohta. 105 RK Halduskolleegiumi 01.02.2021. otsus asjas nr. 3-18-1328. 106 RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 29. 107 RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21. 108 Vt. täpsemalt MCD pp 61. 109 Artikli 29 töörühm asutati andmekaitse direktiivi 95/46 artikkel 29 alusel sõltumatu nõuandva organina andmekaitse ja eraelu puutumatuse küsimustes, mis avaldas seisukohti kuni IKÜM-i jõustumiseni 2018.a mais. 110 Vt.täpsemalt Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 02/2021 krediitkaardiandmete ainult edasise elektroonilise kauplemise soodustamiseks säilitamise õigusliku aluse kohta Vastu võetud 19. mail 2021 https://edpb.europa.eu/system/files/2021- 07/recommendations022021_on_storage_of_credit_card_data_et.pdf 36 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Registriandmetel võib olla teatav kaitsehüve, sest krediidiotsuse tegemiseks kogutavate minimaalselt vajalike andmete kättesaadavus krediidiandjatele vähendaks vajadust koguda veel omal initsiatiivil muid andmeid (näiteks suhtlusportaalidest, suurandmete töötlemise teel) krediidivõimelisuse hindamiseks. Isikuandmete töötlemisel, kasutades selleks nn suurandmete süsteemide (big data) abil krediidivõimelisuse hindamisel ulatuslikult mittevajalikke andmeid, võib endas kätkeda mitmeid küsitavusi.111 Seega võib positiivne krediidiregister väheneda krediidiandjate huvi/vajadust muude meetmetega (sh big data) sekkuda isikute privaatsusesse. Positiivse krediidiregistri andmed toetavad krediidiandmise protsessi läbipaistvust ja registris isikuandmete töötlemine võib vähendada diskrimineerivaid praktikaid.112 Lisaks võib positiivne krediidiregister vähendada nii krediidiandja kui ka tarbija koormust ja kulusid lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Andmete kogumisega seoses teeks krediidiandja mõistlikke kulusid. Informatsiooni asümmeetria vähendamiseks võib krediidisaajate poolt isikuandmete töötlemine positiivses krediidiregistris omada teatavat positiivset mõju ka krediidi hinnale (krediidi kulukuse määradele või intressimääradele). Tuleb arvestada, et mida piiratum on krediidiandja käsutuses oleva teabe hulk, seda konservatiivsem peaks krediidiandja oma hinnangutes olema. Kui andmed on vähem veenvad ja eeldatav vigade ulatus suurem (nt ebatäpsused varasemate finantskohustuste summades ja tähtaegades), peab ka konservatiivsusmarginaal olema suurem (ehk seetõttu peaks ka tarbijakrediidi kulukuse määr olema kõrgem). Krediidivõimelisuse hindamise jaoks vajaliku teabe kogumist ja vahetamist positiivse krediidiregistri kaudu saab pidada mõõdukaks isiku privaatsusõiguse riiveks, sest riivet õigustavad kaalukad põhjused. Andes krediidipakkujatele võimaluse sellist teavet töödelda, väheneb informatsiooni asümmeetria krediiditurul ja see muudab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõhusamaks, mis omakorda parandab laenuturu konkurentsi olukorda ja tasakaalustab tsiviilõiguslike suhete toimimist. 6.3. Ettevõtlusvabaduse riive Krediidiandjate ja krediidiinfo infosüsteemide haldajate kontekstis on asjakohane käsitleda ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud õigusega valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Vaadeldavatel õigustel on tihe seos ka PS §-s 32 sätestatud omandiõigusega. Ettevõtlusvabaduse puhul on tegemist klassikalise vabaduspõhiõigusega, kuid sellel on ka soorituspõhiõiguse jooni: riigil on kohustus tagada, et olemas oleks õiguslik keskkond ettevõtlusega tegelemiseks. Ettevõtlusvabaduse alusel on isikul õigus nõuda, et riik ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest.113 Selle keskkonna osadeks on ühinguõigus ja äriõigus laiemalt, aga ka konkurentsiõigus, võlaõigus. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused Ettevõtlusvabaduse riive legitiimse eesmärgina saab käsitada kõiki eesmärke, mis on kooskõlas PS-ga (RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3- 02, samamoodi 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 51). Käesoleva VTK-ga kavandatava seaduseelnõuga sätestatakse krediidiandjatele kohustus vahetada teavet tarbijate finantskohustuste kohta. Selline kohustus küll piirab nende ettevõtjate ettevõtlusvabadust, kui teisalt paraneb konkurentsiolukord ja tagatud on krediidituru tasakaalustatum areng. 111 CCD muutmise direktiivi juurde kuuluv mõjuanalüüs: Brussels, 30.6.2021 SWD(2021) 170 final EUR-Lex - 52021SC0170 - EN - EUR-Lex (europa.eu) Mõjuanalüüsis märgitakse: „When carrying out creditworthiness assessments, lenders, through big data analytics, are increasingly making use of large numbers of data points, most of which are either not necessarily provided by the consumer or unknown to the consumer. This use is particularly common among certain non-traditional operators such as peer-to-peer lending platforms, but this practice is not restricted to new operators. The 2020 EBA report on big data and advanced analytics shows that 34% of business respondents declared using or planning to use big data for risk scoring. The use of such technology seem to result in a wider access to credit for consumers, but it raises fundamental rights concerns, in terms of potential infringements of the right to the protection to personal data, privacy and issues concerning direct or indirect discrimination.“ 112 Vt täpsemalt Maailmapank, „Credit Repoorting Knowledge Guide“, lk 37. 113 Kask, O., Ehrlich, S. A, ja Henberg, A. PSK § 31/6. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017. https://arhiiv- 2017.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=36&p=31 37 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 6.4. Plaanitava positiivse krediidiregistri kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega 6.4.1. Üldpõhimõtted Eestis kehtib IKÜM114 raamistik isikuandmete töötlemiseks ja seega peab kavandatava krediidiandmete töötlemise õiguslik alus olema kooskõlas ka IKÜM-iga. IKÜM-i põhimõtetest tulenevalt võib isikuandmeid töödelda üksnes kindlaksmääratud eesmärgil, piirdudes andmetega, mis on selle eesmärgi saavutamiseks asjakohased ja olulised (eesmärgipärasuse põhimõte); võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte (nn minimaalsuse põhimõte); isikuandmed peavad olema õiged, vajadusel ajakohastatud, kustutatud või parandatud (nn andmete õigsuse põhimõte). Isikuandmete töötlemisel peab olema tagatud andmete turvalisus, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise vastu, kasutades sobivaid tehnilisi või korralduslikke meetmeid (nn usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõte) ja isikuandmeid säilitatakse vaid niikaua kuni see on vajalik andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks (nn säilitamise piirangu põhimõte). Eeltoodud põhimõtteid tuleb arvestada ka positiivse krediidiregistri kavandamisel ja selle igapäevases tegevuses. 6.4.2. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus IKÜM-i kohaselt on oluline määratleda eesmärk, milleks võib isikuandmeid töödelda ja eristada õiguslik alus andmete töötlemiseks, sh millised on isikuandmete töötlemise aspektid /küsimuste ring ja eeltoodu tuleb sätestada seaduses. Krediidiregistris isikuandmete töötlemise eesmärgid on kirjeldatud käesoleva VTK alapeatükis 2 ja „Legitiimne eesmärk“. IKÜM-i artikkel 6 sätestab ammendava loetelu isikuandmete töötlemise õiguslikest alustest. Alljärgnevalt tuuakse välja artikkel 6 kohaselt sätestatud isikuandmete töötlemise alused ja analüüsitakse, millised võivad olla positiivse krediidiregistris isikuandmete töötlemiseks asjakohased/sobilikud alused. a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil (IKÜM art 6 p a) Paljudes riikides nt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Euroopa Liidus on krediidiregistrites andmete töötlemise aluseks õigusaktidega ettenähtud korras antud isiku nõusolek.115 Ka EBA suunise punkt 89 räägib tarbija nõusolekust: „Enne kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ning krediidiandjad teevad kolmandatele isikutele laenuvõtja isikuandmete kohta järelepärimise, peaksid nad veenduma, et järgivad määruse (EL) nr 2016/679 nõudeid, eelkõige seoses laenuvõtja teavitamise ja temalt loa saamisega“. Kuigi näiteks Saksamaal on olnud aastakümneid enne IKÜM-i jõustumist krediidiregistris isikuandmete töötlemise aluseks isiku nõusolek, siis viimastel aastatel on hakatud sellisest lähenemisest loobuma.116 Asjakohases krediidiregistris isikuandmete töötlemiseks sobiliku õigusliku alusega seoses menetleb Euroopa Kohus käesoleval ajal mitut kohtuasja117. Tuleb silmas pidada, et vastavalt KAS § 88 lõigetele 1 ja 2 käsitletakse pangasaladusena kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta, v.a. teavet kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees. Seega nn negatiivne krediidiinfo ei ole igal juhul pangasaladus, kuid teave olemasolevate finantskohustuste kohta ehk positiivne krediidiinfo on pangasaladus. Pangasaladuseks olevat teavet võib avaldada, kui klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku (KAS § 88 lg 3 p 2). Isiku nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks peab olema ühemõtteline, selge, lihtsas ja arusaadavas sõnastuses ning seisma eraldi muust infost või tingimustest. Nõusolekut küsides ei tohi seada tingimusi ning küsija peab olema kindel, et see on antud teadlikult ja vabatahtlikult. Nõusolek peab olema antud teadlikult (isik peab aru saama, millega ta nõustub). Teave, mis on vajalik selleks, et teha nõusoleku andmise või andmata jätmise kohta teadlik otsus, ei tohi olla peidetud üldistesse tingimustesse. Nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta (IKÜM põhjenduspunkt 42). On seega küsitav, kas krediiditaotlejal on 114 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus – edaspidi IKÜM) (ELT L 119 4.5.2016, lk 1) 115 Maailmapank, „Credit Repoorting Knowledge Guide 2019“, lk 43. 116 Vt. täpsemalt: https://www.jdsupra.com/legalnews/german-court-asks-cjeu-to-clarify-1438864/ 117 Vt. näit. kohtuasi C-552/21, kohtuasi C-26/22, kohtuasi C – 64/22. 38 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 krediidivõimekuse hindamise ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus oma isikuandmete töötlemise aspektist valikuvõimalust. Isiku nõusolek isikuandmete töötlemiseks hõlmab üksnes samal eesmärgil või samadel eesmärkidel tehtavaid isikuandmete töötlemise toiminguid.118 Tarbija nõusolek finantskohustuste andmete töötlemiseks peaks hõlmama kõiki samal eesmärgil või samadel eesmärkidel tehtavaid isikuandmete töötlemise toiminguid. Kui töötlemisel on mitu eesmärki, tuleks nõusolek anda kõigi nende kohta. Kindlasti peavad olema lisatud selgitused, milleks täpselt nõusoleku alusel andmeid kasutatakse. Andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid, mis tulenevad isikuandmete kaitse põhiõiguse riivamisest. Andmekaitse Inspektsioon on oma veebilehel selgitanud, et nõusolekut tuleb inimeselt küsida siis, kui muud õiguslikku alust andmetöötluseks ei ole, kuna selle kasutamine andmetöötluse alusena on ebakindel. Inimene saab oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta vastavalt IKÜM artiklile 7.119 FinaneEstonia on märkinud, et andmesubjekti nõusolek ei ole asjakohane alus positiivse krediidiregistri korral andmete töötlemiseks. Ka Justiitsministeerium on avaldanud kahtlust, kas andmesubjekti nõusolek on positiivses krediidiregistri puhul kohane õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks. Siiski kas õigusliku alusena saaks olla asjakohane tarbija nõusolek isikuandmete töötlemiseks, sõltub, millise mudeli kasuks otsustatakse. Avaliku sektori asutus vastutava töötlejana ei saaks tõenäoliselt tugineda töötlemisel andmesubjekti nõusolekule, sest kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, on vastutava töötleja ja andmesubjekti jõuvahekord selgelt ebavõrdne. Enamikul juhtudel on selge ka see, et andmesubjektil puuduvad realistlikud alternatiivid avaliku sektori vastutava töötleja teostatava töötlemisega (või selle tingimustega) nõustumisele. Kui registrist andmete pärimine ja registrisse andmete edastamine oleks seotud andmesubjekti nõusolekuga, võib tekkida olukord, et registrist ei nähtuks finantskohustused täies mahus, vaid üksnes kliendi poolt lubatud ulatuses. Sellisel juhul oleks sarnaselt tänase olukorraga endiselt võimalik olemasolevaid finantskohustusi soovi korral laenupakkuja eest kas varjata ning register ei kannaks oma tegelikku eesmärki. Kui tarbija annaks nõusoleku töödelda finantskohustuste andmeid vaid osaliselt, ei oleks tagatud andmete õigsuse põhimõtte täitmine. Krediidiandjad vajavad krediidiriski hindamiseks ja juhtimiseks erineva pikkusega aegridasid (sõltuvalt isikust ja kasutatavatest mudelistest). Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusoleku alusel on kohaldatav näiteks tarbijate suhtes, kellel ei ole ühtki kehtivat krediidilepingut (ega samalaadset krediidiriski kandvat lepingut – nt liisinglepingut) ja varasemad finantskohustused on tasutud, kuid tarbija soovib alustada uusi lepingueelseid läbirääkimisi krediidilepingu sõlmimiseks. Samuti võib isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusoleku alusel olla kohane andmete edastamisel näiteks nn. laenukeelu nimekirja pidajale (vt. VTK p 3.10) või asjakohasel juhul võlanõustajale või usaldusisikule (01.06.2022.a. vastu võetud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse tähenduses). Andmesubjekti nõusolek (IKÜM art 6 p a) isikuandmete töötlemise kohase alusena võib olla mingil määral mõeldav, kuid see võib siiski osutada eespoolt tulenevalt problemaatiliseks. Seetõttu mõeldav oleks erinevate aluste kombinatsioon. Samas andmesubjekti nõusolek võib olla kindlasti asjakohane alus positiivse krediidiregistri nö lisafunktsioonide jaoks – finantskohustuste andmetele ligipääsu andmesubjekti nõusoleku alusel võib kohaldada sõltuvalt erinevatest sihtrühmadest, nt võlanõustajad, pankrotihaldurid, usaldusisikud ja nn laenukeelu nimekirja pidaja. b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele (IKÜM art 6 p b) Krediidivõimelisuse hindamine on lepingueelsete läbirääkimiste etapp ja finantskohustuste andmete töötlemine ei oleks otseselt (grammatiliselt tõlgendades) vajalik lepingu täitmiseks. Finantskohustuste andmete töötlemise seos lepingu täitmisega ei ole täiesti otsene ja seetõttu ei oleks IKÜM art 6 p b kohane õiguslik alus. c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks (IKÜM art 6 p c) 118 Vt. täpsemalt RKHKo 06.01.2021, 3-19-1207/21 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-19-1207/21 119 Vt. täpsemalt Andmekaitse Inspektsioon, „Küsimus-vastus“: https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/kusimus-vastus 39 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Vastavalt VÕS § 4034 on krediidiandjad tarbijakrediidi andmisel kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selleks peab krediidiandja omandama teabe, et hinnata tarbija maksevõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamine laenude andmisel on krediidiasutuste kohustus vastavalt KAS § 83 lõikele 3 ja muude krediidiandjate osas vastavalt KAVS § 50 – seega tegemist on avalik-õigusliku kohustusega (nn turu toimimise reegel), kus eeldatakse krediidiandja õigustatud huvi. Vastutustundliku laenamise põhimõte on otseselt seotud krediidiandja krediidiriski juhtimise ja hindamisega, krediidiasutuste kapitalinõuete täitmisega. Nagu eespool viidatud, siis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates ei ole põhjust tõlgendada KAS § 83 lg 3 klientide huve piiravalt. Riigikohus on oma praktikas selgelt tunnustanud vastutustundliku laenamise kohustust eraõiguslikes suhetes ka enne vastavate sätete jõustumist VÕS-is. Vastutustundliku laenamise põhimõtet käsitletakse kui lepingueelset kohustust.120 Seega on krediidiandjate kohustus hinnata asjakohaste andmete alusel tarbija krediidivõimelisust sätestatud nii avalik-õiguslikes kui ka eraõiguslikes normides. Ehk käesolev alus võiks olla tõenäoliselt kõige sobivam alus andmete töötlemiseks käesoleva VTK kontekstis. d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks (IKÜM art 6 p d) Kuna see ei ole juba eos asjakohane alus, siis selle sobivust siin pikemalt ei analüüsita. e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (IKÜM art 6 p e) Krediidiandjad ei teosta avalikku võimu, küll aga on seaduse alusel krediidiasutustele ja teistele krediidiandjatele pandud avalikes huvides olevaid ülesandeid. Need on seotud krediidiasutuste usaldusväärse ja kindla juhtimisega, sh riskide hindamise ja juhtimisega. Krediidiasutused on kohustatud järgima avalikes huvides kehtestatud usaldatavusnõudeid, s.h. kapitalinõudeid, milliste täitmine on krediidiasutuse tegevusloa olemasolu eeldus. Kapitalinõuete suurus sõltub paljuski riskihinnangutest. Riskihinnangute tegemine on tihedalt seotud andmetöötlustega, sh isikuandmete töötlemisega. Seega krediidiasutuste puhul võib rääkida teatud määral avalikes huvides oleva ülesande täitmisest isikuandmete töötlemisel, samas on sätestatud krediidiandjate kohustused seoses krediidivõimelisuse hindamisega (p c). Krediidiandjate tegevuse õiguslik regulatsioon ei sekku sügavale ettevõtjate privaat autonoomiasse, sest avaliku huvi määr on väiksem kui krediidiasutuste puhul (puudub süsteemse riski ja võimaliku süsteemse kriisi argument). Krediidiandjate puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamine on seotud eelkõige tarbijakaitseliste aspektidega. Tarbija isikuandmete töötlemise seos krediidivõimelisuse hindamisega ja krediidiasutuste kapitalinõuetega, so avalikes huvides oleva ülesandega on kahtlemata olemas. KAVS alusel tegutsevate krediidiandjate suhtes riskipõhiseid usaldatavusnormatiive ei kohaldata ja avaliku huvi kriteeriumid on seotud eelkõige tarbijakaitseliste huvidega. Seetõttu oleks IKÜM artikkel 6 p e pigem kaudsemalt kohane õiguslik alus. Mitmetes riikides (näit. Iirimaal, Itaalias, Leedus) on positiivse krediidiregistri pidamine keskpanga kohustus, s.o. avalik ülesanne. f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral (IKÜM art 6 p f) Isikuandmete töötlemine õigustatud huvi korral on seaduslik, kui on täidetud kaks kumulatiivset tingimust: 1) isikuandmete töötlemine peab olema vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku õigustatud huvide elluviimiseks ja 2) andmesubjekti põhiõigused ja –vabadused ei kaalu neid huve üles. Seega tuleb kaaluda vastanduvaid õigusi ja huve, mis sõltuvad konkreetsetest asjaoludest, mille raames on vaja arvesse võtta EL põhiõiguste harta art 7 ja 8 tulenevate õiguste olulisust. Mõnedes riikides, kus positiivse 120 RKTsiviilKol 31.01. 2018., 2-14-21710/105. 40 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 krediiditeabe töötlemine toimub IKÜM art 6(1) f alusel, käsitletakse õigustatud huvina laenuandja õigustatud huvi ning üldist majanduskäibe usaldusväärsuse tagamist. Praktikaks on probleemiks osutunud õigustehniline võimalus vaidlustada õigustatud huvi olemasolu. Nt Saksamaal on maksevõimelisuse hindamisel isikuandmete töötlemise aluseks IKÜM art 6 (1) p a ja f. Nõusolekut võib igal aja tagasi võtta ja selline nõusoleku tagasivõtmine ei puuduta isikuandmete töötlemist, mis on toimunud enne nõusoleku tagasivõtmist. Justiitsministeerium on asunud aga pigem seisukohale, et õigustatud huvi korral on riigi sekkumise ulatus seadusandluse näol väike. IKÜM artikkel 6 p f ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel. Seega IKÜM artikkel 6 p f ei oleks kohane alus isikuandmete töötlemisel, sest krediidiandja ei ole mitte ainult õigustatud isikuandmeid töötlema oma õigustatud huvist lähtuvalt, tarbija krediidivõimelisuse hindamisel, vaid see on krediidiandja selgesõnaline seadusest tulenev kohustus. Mh on AKI oma tagasides viidanud, et p f ei pruugi olla asjakohane õiguslik alus. Kokkuvõttes leiame, et kõige sobivamad alused isikuandmete töötlemiseks võiks antud juhul olla IKÜM artikkel 6(a) ehk isiku nõusolek oma andmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil või 6(c) ehk isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks.121 Erinevate teiste osapoolte hinnangul on positiivse krediidiregistriga seotud isikuandmete töötlemisel kõige asjakohasemaks ja sobivamaks õiguslikuks aluseks artikli 6 punkt c, seejuures on oluline ära näidata nii andmete töötlemise eesmärk, kui ka andmete töötlemise õigus ja kohustus. Lisaks märgime, et ka Soomes on hetkel käsil positiivse krediidiregistri loomine kodumajapidamiste üle- laenamise vältimise ja inimeste krediidivõimelisuse täpsema hindamise eesmärgil. Selle loomisel kavandatakse aluseks võtta IKÜM artikkel 6 p c, kusjuures seadusest tulenev kohustus peaks vastama avaliku huvi eesmärkidele ja vastama proportsionaalsuse kriteeriumile.122 7. KAALUTUD MITTEREGULATIIVSED LAHENDUSED Järgnevalt on esitatud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused. Nagu tabelist näha, siis tegelikult üksi mitteregulatiivne lahendus saavutavat eesmärki paraku ei taga. Tabel 9. Võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlus Võimalik Kas lahendusega on võimalik saavutada seatud Selgitus, miks antud lahendus ei sobi mitteregulatiivne eesmärk? Millised on lahenduse plussid ja lahendus miinused? 121 GDPR – „Article 6. Lawfulness of processing - (a) the data subject has given consent to the processing of his or her personal data for one or more specific purposes; (c) processing is necessary for compliance with a legal obligation to which the controller is subject;“ 122 Soome Justiitsministeerium, „Positiivista luottotietorekisteriä koskeva lainsäädäntö“, lk 40. 41 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 1. Avalikkuse EI Eesmärkide saavutamine: Avalikkuse Ainuüksi tarbijate teavitamine ei aita saavutada (tarbijate) teavitamisega on võimalik mõningal määral ülejäänud käesoleva VTK esimeses peatükis teavitamine parandada tarbijate rahatarkust ja seeläbi nimetatud eesmärke – näiteks ei saa tarbijate eeldatavasti vähendada võlglaste osakaalu teavitamine parandada informatsiooni asümmeetriat, ühiskonnas. Rahandusministeerium on konkurentsi krediiditurul või järelevalvet kuna need avaldanud „Eesti elanike rahatarkuse strateegia eesmärgid ei ole sõltuvad tarbijatest. aastateks 2021–2030“, eesmärgiga et inimesed Samuti on tarbijate teavitamine pikaaegne protsess, kasutaksid rahatarkuse teadmisi igapäevalus, mille tulemid ilmnevad kesk-pikas perioodis, kuid ei näiteks planeerivad pika- ja lühiajaliselt oma võimalda muuta tarbijate käitumist nii efektiivselt ja kulusid/tulusid ning arvestavad rahalisi lühikese ajaperioodi jooksul kui seda teeks positiivne võimalusi ja vajadusi. krediidiregister. Rahatarkuse edendamine ei muuda Lahenduse plussid: kõikide tarbijate käitumist, samas kui krediidiregistrit - Rahatarkuse sihtrühma kuulub kogu kasutatakse kõigi krediiti taotlevate isikute puhul. elanikkond, sh alaealised, kes täiskasvanueas peaksid paremini oskama arvestada krediidilepingutega kaasnevaid riske ja kohustusi. Lahenduse miinused: - Mõju lühikeses perioodis (kuni viis aastat) on pigem väike kuna isikute käitumisharjumuste (sh tarbijakäitumise ja finantsoskuste) ümberkujundamine on pikaajaline protsess. 2. Avalikkuse EI Seatud eesmärkide saavutamine: teavitamise läbi Krediidipakkujad ei ole iseseisvalt füüsiliste isikute (krediidiandjate) võib paraneda krediidiandjate koostöö finantskohustuste infot suutnud vahetama hakata, teavitamine krediidiandmete jagamisel. Eelkõige võib see kuigi algatusi selleks on tehtud. Peamiste paraneda krediidiasutuste vahel, kellel on murekohtadena on välja toodud usaldusväärsuse suutlikkus ja võimalused luua koostöö puudumine omavahel (täpselt ei tea, kes milleks infot haldamiseks tehnoloogilisi lahendusi (nt 2001. a kasutada võib) ja ka teenusepakkuja (isik, kes hakkaks lõid pangad maksehäireregistri). VTK kõnealust infot krediidipakkujatele vahendama) osas. eesmärkidest võib see kaasa aidata võlgnevuste Mitteregulatiivselt ei ole võimalik tagada, et kõik vähendamisele. tarbijakrediidi pakkujad hakkaksid teavet vahetama. Lahenduse plussid: VTK eesmärke on võimalik saavutada vaid juhul, kui - Otseselt puuduvad. kõik krediidiandjad teabevahetuses osalevad, kuna eesmärgiks on tagada, et: Lahenduse miinused: - tarbija kohta jagatakse kogu tema krediiditeavet, ei - Kui koostööd hakkavad tegema vaid osad tohi olla teabelünki (vastutustundliku laenamise (eelduslikult suurimad) tarbijakrediidi põhimõtte täitmine, usaldusväärse teabe pakkujad (nt pangad), siis süveneb turul kättesaadavuse tagamine); informatsiooni asümmeetria – väikestel - kõik tarbijakrediidi pakkujad saaksid teavet turuosalistel võib olla mitteametliku (eesmärk vähendada informatsiooni asümmeetriat ja teabevahetuslahendusega keeruline liidestuda; parandada konkurentsi krediiditurul). - informatsiooni asümmeetria suurenemine pärsib omakorda konkurentsi krediiditurul; Seega ei ole võimalik teavitamise kaudu lahendada - keeruline teostada järjepidevat (st mitte ainult informatsiooni asümmeetria, usaldusväärse teabe juhtumipõhist) järelevalvet isikuandmete kättesaadavuse, vastutustundliku laenamise ja vahetamise ja töötlemise üle. järelevalvega seotud probleeme. 3. Rahastuse EI Seatud eesmärkide saavutamine: Rahastuse suurendamise läbi saab tegeleda suurendamine Rahastuse suurendamist oleks võimalik ülelaenamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte adresseerida eesmärki vähendada võlglaste mittekohase rakendamise järelmitega. osakaalu ühiskonnas. Eelkõige võiks rahastuse Krediidiregister aga on selgelt ennetava sellisel juhul suunata ennetustöösse (tarbijate funktsiooniga – ülelaenamist välditakse ning sellega teavitamine), järelmitega tegelemisse seotud sotsiaalmajanduslikke probleeme välditakse. (võlanõustamine). Samas saaks seeläbi Rahastuse suurendamine ei lahenda krediidiandjate saavutada vaid ühe seatud eesmärkidest. poolseid probleeme, sh informatsiooni asümmeetria ja Lahenduse plussid: krediidituru konkurentsiga seotud probleeme. - täna on võlanõustamisele eraldatavad ressursid pigem tagasihoidlikud ning seeläbi oleks võlanõustamine ligipääsetav suuremale 42 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 hulgale abivajajatele, sh ka neile, kellel ei pruugi olla krediidivõlgnevusi vaid probleemid tulenevad mujalt; Lahenduse miinused: - Tegemist on tagajärgedega tegelemisega: rahastuse suurendamise läbi saaks tegeleda eelkõige tarbijatega seotud probleemidega ja sedagi juba realiseerunud probleemide (ülelaenamine) järelmitega võlanõustamise läbi; - Rahastuse suurendamine ei aita leevendada probleeme ega saavutada eesmärke, mis on seotud tarbijakrediidi pakkujatega, sh informatsiooni asümmeetria ja vastutustundliku laenamise põhimõtte tõhusam täitmine; - Võrreldes krediidiregistri loomisega oleks kindlasti rahastuse suurendamine maksumaksja jaoks kulukam, aga ka vähemefektiivsem lahendus. 4. Olemasoleva EI Seatud eesmärkide saavutamine: Krediidipakkujad ei ole iseseisvalt füüsiliste isikute olukorra Olemasoleva olukorra säilitamisega ei ole finantskohustuste infot suutnud vahetama hakata, säilitamine võimalik lahendada käesolevas VTK-s tõstatatud kuigi algatusi selleks on tehtud. Peamiste probleeme ega saavutada seatud eesmärke. murekohtadena on välja toodud usaldusväärsuse puudumine nii omavahel (täpselt ei tea, kes milleks Lahenduse plussid: infot kasutada võib) kui ka teenusepakkuja (isik, kes - Otseselt puuduvad. hakkaks kõnealust infot krediidipakkujatele Lahenduse miinused: vahendama) osas. - Olukord ei muutu ning VTK peatükis 1 nimetatud probleemid jäävad samaks, eesmärke ei saavutata; - Võttes arvesse, et statistika näitab maksehäirete, täitemenetluste ja füüsilistest isikutest pankrotiavalduste kasvu aasta-aastalt, siis on oht, et olukorra säilimisel ülelaenamise probleem ühiskonnas süveneb veelgi. 5. Senise EI Seatud eesmärkide saavutamine: VTKs seatud eesmärkidest (vt peatükk 1) ei ole regulatsiooni VTKs nimetatud probleemkohad ei ole otseselt regulatsiooni parema kohaldamisega võimalik parem tingitud regulatsiooni vähesest või puudulikust saavutada informatsiooni asümmeetria vähendamist, rakendamine rakendamisest kuna probleem tuleneb usaldusväärse teabe kättesaadavuse tagamist, regulatsiooni (krediiditeabe jagamise kohustuse) krediidituru konkurentsi parendamist, laenukeelu puudumisest. seadmise lihtsustamist, kuna need eeldaksid regulatsiooni loomist. Näiteks ei ole võimlaik informatsiooni asümmeetria probleemi ületada kuna täna puudub regulatsioon, mis kohustaks krediidiandjaid jagama omavahel teavet. Seega on nimetatud eesmärki võimalik saavutada vaid vastava regulatsiooni loomisega, millega vähendatakse informatsiooni asümmeetriat turul ehk luuakse kohustus krediiditeabe jagamiseks krediidiandjate vahel. 8. KAVANDATAV REGULATSIOON 8.1. Sobilik regulatiivne lahend: krediiditeabe jagamise seadus Saavutatava olukorra jaoks on vajalik, et: 43 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 a) krediidipakkujate vahel toimuks efektiivne infovahetus füüsilisest isikust krediiditaotlejate finantskohustuste osas ehk krediidipakkujatele kehtestatakse kohustus hakata vahetama füüsiliste isikute finantskohustuste infot; b) füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusteenust pakkuvatele ettevõtjatele oleks kehtestatud tõhus regulatiivne raamistik ja järelevalve; c) lisaks kõrvaldatud oleksid muud regulatiivsed takistused füüsiliste isikute finantskohustuste andmete vahetamiseks. Seega kuna mitteregulatiivne lahendus ei taga soovitud eesmärki, siis lahendusena pakutakse käesolevas VTK-s välja võimalik seaduseelnõu kavand – krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (vt täpsemalt käesoleva VKT lisa 1). Eelnõu kohustaks krediidipakkujaid edastama ja pärima füüsiliste isikute finantskohustuste andmeid. Regulatsioon peaks olema samas selline, mis tagaks andmevahetuse piisava turvalisuse. 8.2. Kavandatava seaduseelnõu põhisisu Krediiditeabe jagamise seadusega kehtestatakse eelkõige äriühingutele, kes hakkavad pakkuma füüsiliste isikute finantskohustuste andmete vahendamise teenust: a) tegevusnõuded ja b) järelevalve. Muudatuse sisu: Kehtestada tuleb põhinõuded tehnilisele lahendusele, mille põhjal eraõiguslik ettevõtja süsteemi sobilikul kujul üles ehitab. Muu hulgas tuleb defineerida nõuded andmekoosseisule, andevahetuse sagedusele, reeglid andmevahetuse eriolukordade jaoks (nt andmete muutmise, kustutamise reeglid, andmepäringule mittevastamise reeglid). Selline regulatsioon peaks määratlema andmete vahetamise juriidilised ja tehnilised tingimused ning süsteemi korraldamisega seotud vastutused. 8.2.1. Töödeldavad andmed – milliseid andmeid tuleb registri kaudu jagada Tavapäraselt käsitletakse positiivsete krediidiandmetena andmeid laenutaotluste kohta, mille kohta otsuste langetamisel tuleb eelnevalt krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teostada päringud, s.o. andmed finantskohustuste summa, regulaarsete maksete ja intressi suuruse ning kohustuse tähtaja kohta. Maailmapanga ülevaatest123 nähtub, et krediidiinfo registrites töödeldavate andmete ring sätestatakse tavaliselt õigusnormidega ja see varieerub üksjagu riigiti. Mõnedes riikides on andmete hulk lai (info sissetulekute, leibkonna kohta jms), samas kui teistes riikides on lubatud töödelda ja vahetada üksnes positiivset krediidiinfot. Näiteks Saksamaal (suurimas ja vanimas krediidiandmebaasis SCHUFA) töödeldakse järgmiseid andmeid: isiku ees- ja perekonnanimi (ka varasemad nimed, kui nime on muudetud), sünniaeg, sünnikoht, aadress ja varasem aadress. Finantskohustustena käsitleks arvelduskrediite, krediitkaarte, mobiililepinguid, liisinglepinguid, krediidilepinguid ja järelmakse. Avalikule teabele on juurdepääs olemas ja iga krediidiandja saab ise otsustada, millist avalikku teavet kasutab.124 EL-is tuleb lähtuda IKÜM-is sätestatud põhimõtetest. Isikuandmete töötlemisel tagatakse, et andmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt, s.o. võimalikult väheste andmete kogumine ehk minimaalsuse põhimõte (IKÜM artikkel 5 lõige 1 p c). Arvestades väga laialdasi IT-tehnilisi võimalusi, mida kasutatakse krediidivõimelisuse hindamisel (automatiseeritud otsuste tegemisel ja laenuvõtjate reitingute/skooringute andmisel), tuleb väga põhjalikult kaaluda, millised andmed krediidiandjale on vajalikud krediidivõimelisuse hindamisel. Arvestades eelmise VTK kohta esitatud seisukohti (vt VTK lisa 4) ja eelviidatud IKÜM-i sätet tuleks seaduses sätestada isikuandmete kogumise eesmärk ning millised andmed on selle eesmärgi täitmiseks minimaalselt vajalikud ja sobivad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Õigusnormiga tuleb sätestada kogutavate andmete põhiline loetelu. Samas ilmselt oleks mõistlik, et vastava valdkonna minister võiks oma määrusega mõnevõrra täpsustada andmete koosseisu (mitte siiski minnes kaugemale seaduses sätestatud nn raamloetelust). Seaduse väljatöötamisel tuleks arvestada, et:  Finantskohustuste kohta teabe kogumise kohustus tuleneb eelkõige VÕS § 4034 lõikest 2. Lisaks vastavalt KAVS § 49 lõikele 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise- eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, 123 Maailmapank, „Credit Repoorting Knowledge Guide 2019“, lk 41. 124 Vt. täpsemalt https://www.schufa.de/en/schufa-information/schufa-information_en.jsp 44 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse muuhulgas teisi varalisi kohustusi, sh regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused;  Eestis on avalike andmete, samuti riiklikest andmekogudest üldiselt andmete kättesaadavuse hulk on suhteliselt suur. Krediidiandjatel on võimalus vastava lepingu alusel saada krediiditaotleja isikuandmeid nt rahvastikuregistrist (vt rahvastikuregistriseaduse § 46). Seetõttu ei ole praktilist vajadust koguda ja töödelda positiivse krediidiregistri vahendusel näiteks krediidisaaja isikut tõendavate dokumentide, tema elukoha, alaealiste laste jms andmeid. Samuti nt Ametlikest Teadaannetest saab teavet isiku suhtes infot käimasoleva pankrotimenetluse kohta.  Tulevikus – alates 2024. a jaanuarist on kooskõlas täitemenetluse seadustiku § 63 täitmisregistrist avalikult kättesaadav teave, kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sissenõudva kohtutäituri kontaktandmed ning täitemenetluse number. Täitmisregistrist saab avalikult kättesaadavaks teave, kas isikul on täitmisele antud võlgnevus. Teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg.  Arvestada tuleb ka seda, et kooskõlas kehtiva tarbijakrediididirektiivi (CCD) artikliga 9 peaks krediidiregistri andmetele olema juurdepääs ka teiste liikmesriikide krediidiandjatel ja seetõttu ei oleks põhjendatud registris töödeldavate andmete suured erinevused võrreldes teiste EL liikmesriikidega.  Vastavalt eeltoodule tuleb jätkuvalt aga rõhutada, et positiivne krediidiregister ei saa olla ainuke teabeallikas, mille alusel hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab koguma teavet ka krediidisaajalt endalt, nt teavet isiku leibkonna koosseisu kohta (juhul kui see ei ole muudest allikatest kättesaadav). Leibkonna andmete kogumine positiivses krediidiregistris ei oleks seega nii õiguslikel kui ka praktilistel kaalutlustel mõistlik, sellega kaasneks intensiivne privaatsuse riive, mille proportsionaalsus oleks kaheldav. Seadusega tuleks positiivses krediidiregistris töödeldavate andmete koosseisu määratlemisel lisaks arvestada:  Hüpoteekkrediididirektiivi (MCD) pp 55 mõtte kohaselt tuleks tarbija krediidi teenindamise ja täielikult tagasimaksmise suutlikkuse hindamisel eelkõige arvesse võtta tulevasi makseid või maksete suurenemist, mis on tingitud negatiivsest amortisatsioonist või laenu põhiosa või intresside edasilükatud tasumisest, ning kaaluda neid muude regulaarsete kulude, võlgade ja muude rahaliste kohustuste, samuti sissetuleku, säästude ja vara kontekstis;  EBA suunis laenude väljastamise ja jälgimise kohta (mida krediidiasutustel ja teistel krediidiandjatel tuleb üldjuhul täita alates 30.06.2021) – selle kohaselt peaks tarbija krediidivõimelisuse hindamisel olema kättesaadavad andmed tarbija finantskohustuste ja nende teenindamise kulude kohta koos vajalike ja asjakohaste tõenditega. Vajalikud on andmed kohustuste põhisumma, kestuse, intressimäärade kohta.125 Seega võiks seaduses sätestada, et registrisse võiks kanda:  isikuandmed: nimi, isikukood (või sünniaeg, kui tegemist on isikuga, kellel ei ole Eesti ID-d) ja isiku roll lepingu raames (krediidivõtja, kaastaotleja, käendaja);  krediidilepingu andmed: eelkõige krediidi tüüp/liik (arvelduskrediit, krediitkaart, liising, järelmaks, hüpoteekkrediit vms) põhisummas, krediidi vääring (EUR, USD vms), intressimäär, kohustuse tähtaeg, antud tagatis (kui on asjakohane). Kaaluda tuleks, kas eraldi välja tuua krediidi vääringuna krüptovääring, kui nõudesumma on lepingus toodud krüptovääringus. Siiski tuleb veel täiendavalt kõigi osapooltega seaduseelnõu väljatöötamise käigus analüüsida, milline andmekoosseis oleks optimaalne arvestades registri eesmärki ja andmesubjektide põhiõigusi. 8.2.2. Andmete jagamine – kes on kohustatud päringutele vastama Arvestades siin samuti eelmise VTK kohta esitatud seisukohti ja IKÜM artikkel 5 tulenevat andmete minimaalsuse põhimõtet peaksid tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepingute kohta krediidiregistri vahendusel andmeid jagama ainult isikud, kes annavad tarbijakrediiti kooskõlas VÕS-iga. Ehk nendeks on Eestis asutatud krediidiasutused ja välisriikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalid, Eestis asutatud krediidiandjad ja – vahendajad, s.h. liisingettevõtjad ja hoiu-laenuühistud. Kooskõlas KAVS-iga võivad ka mõned Eestis asutatud ühisrahastusplatvormid olla käsitatavad krediidivahendajatena. Ka muudetava tarbijakrediidi direktiivi kohaselt126 hõlmatakse ühisrahastusplatvormi kaudu tarbijakrediidi pakkujad eelnimetatud direktiivi kohaldamisalasse ja 125 EBA suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta (EBA/GL/2020/06) p 85(e) ja p 98. Vt. EKP nõukogu otsus 17.08.2020. https://www.ecb.europa.eu/press/govcdec/otherdec/2020/html/ecb.gc200925~80d0b93a01.et.html ja FI juhatuse otsus 09.11.2020.a. https://www.fi.ee/sites/default/files/2021- 01/EBA%20suunised%20laenude%20v%C3%A4ljastamise%20ja%20j%C3%A4lgimise%20kohta%20%28EBAGL202006%29.pdf 126 Euroopa Komisjon, „Euroopa Komisjon, „Ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv tarbijakrediidi kohta“. 45 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 seega peaksid krediidivõimelisust hindama ja vastavaid andmeid vahetama edaspidi ka eelnimetatud platvormipidajad. Vastavalt kehtivale tarbijakrediidi direktiivi artiklile 9 ja hüpoteekkrediidi direktiivi artiklile 21 tagavad liikmesriigid piiriüleselt krediidi andmise korral teiste liikmesriikide krediidiandjatele juurdepääsu selles liikmesriigis kasutatavatele andmebaasidele tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks. Juurdepääsu tingimused ei tohi olla diskrimineerivad. Hüpoteekkrediidi direktiivi põhjenduspunkti 60 kohaselt tuleks kohaldada nõudeid, mille kohaselt peab esitama andmebaasile andmeid vastastikkuse põhimõtte alusel. Seega tuleb plaanitava seadusega täpsustada neid tingimusi, mille täitmisel on teiste liikmesriikide krediidiandjatele tagatud võimalus krediidiregistrist andmeid saada ja andmeid esitada. Lõplik isikute ring, kellelt kogutakse või kes on kohustatud jagama andmeid krediidiregistri vahendusel, määratakse kindlaks seaduseelnõu väljatöötamise käigus. Täiendavalt vajab analüüsi plaanitava seaduse kohaldatavus KAVS § 2 lõike 9 alusel tegutsevate ettevõtjate suhtes ja nn inkassoettevõtjate suhtes. Samuti vajab täpsemat analüüsi krediidivõimelisuse hindamise regulatsioon, kui krediidiandmine toimub krediidiandja agendi või piiriüleste krediidivahendajate vahendusel.127 Lisaks tuleb seaduseelnõu väljatöötamise käigus täiendavalt analüüsida (arvestades tehnilisi aspekte), kuidas krediidiregister vahendab teise liikmesriigi krediidibüroodelt või krediidiregistritest saadud andmed (võimalikud andmekoosseisu erisuste ja keeleprobleemid) arvestades registri eesmärki ja andmesubjektide põhiõigusi. 8.2.3. Andmete väljastamine ja kasutamine Andmesubjekti kohta jagatava positiivse krediidiinfo kasutamine saab olla lubatud ainult kooskõlas krediidiregistri eesmärgiga, s.o. seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisega („eesmärgi piirang“ kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 p b). Efektiivse krediiditeabe jagamise süsteemi toimimiseks on vaja kehtestada krediidipakkujatele tarbijakrediidi väljastamisel seadusest tulenev kohustus nii andmete edastamiseks kui päringu tegemiseks. Lisaks on vaja muuta eriseadustest tulenevad võimalikud piirangud sellisele andmevahetusele, sh laiendada krediidiasutuste seaduse § 88 tulenevat pangasaladuse erandit krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil andmete edastamiseks ka teistele krediidipakkujatele (kes ei ole krediidiasutused) ja krediiditeabe süsteemi korraldaja(te)le. Ka tuleb eraldi hinnata, kas see andmete koosseis tarbija kohta, mis üks krediidpakkuja registrile esitab, peaks olema samal kujul täpselt kättesaadav teistele krediidipakkujatele (nt on võimalik anda üksnes laenude üldine suurusjärk, mitte edastada infot konkreetse intressimäära kohta jne). Registripidaja edastab vastavad andmed asjakohasel alusel krediidiandjale kavandatavas seaduses sätestatud isikule ilma omapoolse täiendava töötlemiseta. Esialgse hinnangu kohaselt ei peaks registripidaja ise andma hinnanguid ega reitinguid/skooringuid, kuivõrd tal ei ole kõiki hinnangu andmiseks vajalikke andmeid (nt tarbija leibkonna kohta). Siiski vajab see teema täpsemat analüüsi. Plaanitava seaduse alusel peaks olema õigus saada registri vahendusel andmeid õiguskaitseasutusel, kui see on vajalik süüteo tõkestamise, avastamise või kriminaalasja menetlemiseks kooskõlas IKS 4. peatüki sätetega või kui krediidisuhte osapool vajab registri vahendusel andmeid seoses tsiviilõigusliku vaidluse lahendamisega kohtu määruse alusel. Kui krediidiregistri vahendusel jagatavaid andmeid soovitakse kasutada muul eesmärgil (nt võlanõustajad), võib neid andmeid kasutada üksnes andmesubjekti selge nõusoleku alusel, mis on antud kooskõlas IKÜM-i sätetega. Ka tuleks seadusega täpselt määratleda alused ja isikud, kellele registripidaja võib positiivset krediidiinfot registri vahendusel avaldada: (i) krediidipakkujatele laenutaotluse alusel krediidivõimelisuse hindamiseks; (ii) andmesubjektidele nende kohta käivate andmete edastamiseks; (iii) välisriigi krediidipakkujatele mittediskrimineerival viisil (eelduseks võib olla vastastikkuse printsiibi järgimine ning regulatiivne järelevalve krediidipakkuja või -vahendaja üle); (iv) kolmandatele isikutele andmesubjekti selgel nõusolekul, s.o. võlanõustajatele, kohtutäituritele, pankrotihalduritele, usaldusisikutele ja inkasso teenuse osutajatele. Eraldi on vajalik täiendavalt analüüsida, milliseid andmeid oleks optimaalne jagada kolmandatele isikutele (nt võlanõustamise teenust osutavatele isikutele). 127 Vastavalt KAVS § 22 lõikele 3 peaks krediidisaaja maksevõimelisust hindama agent. 46 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 8.2.4. Andmete staatus Krediidiregistri andmetel saab olla eelkõige informatiivne tähendus. Need andmed ei oma õiguslikku staatust (konstitutiivset tähendust) finantskohustuste kohta. Ka eelmise VTK tagasisides märgiti, et registriandmed on üks täiendav vahend, millele on võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel tugineda. Seega on krediidiregistri päring vaid üks meede krediidivõimelisuse hindamiseks ning sellel ei ole ettemääratud tähendust ja seda ei käsitada piisavaks tõendiks vastutustundliku laenamise nõuete täitmise kohta (ehk see ei välista muude meetmete rakendamist). 8.2.5. Andmete säilitamine Juhul kui positiivne krediidiregister luuakse andmeplatvormi kujul Eristada tuleb andmeplatvormipidaja ja krediidipakkuja poolt krediidivõimelisuse analüüsiks vajalike andmete säilitamise tähtaega. Krediidipakkujate, kes on kohustatud pidama krediiditoimikut, andmete säilitamise kohustused tulenevad seadustest (täpsemalt järgmises alapeatükis). Seejuures tuleb lähtuda põhimõttest, et andmeid võib säilitada vaid seni, kuni see on vajalik andmete töötlemise eesmärgi täitmiseks (nn andmete säilitamise piirang vastavalt IKÜM art 5 lg 1 p e). Planeeritavas seaduses tuleb eraldi täpsustada andmeplatvormipidaja kätte kogunevad andmed ja nende andmete säilitamise aeg. Platvormi kasutatakse vaid krediidiandmete vahetamiseks, mitte nende säilitamiseks. Seega kogunevad platvormipidaja juurde andmed eelkõige tarbija kohta tehtud päringute kohta, st kes ja millal on tarbija kohta andmepäringuid platvormi kaudu teinud. Tarbija kohta tehtud päringute logi peaks eelduslikult kajastuma ka eesti.ee portaalis, et tarbija saaks andmejälgijat kasutades näha tema kohta tehtud andmepäringuid. Täpsemalt tuleb analüüsida, kas ja kuidas platvormipidaja juurde talletub teave ka andmepäringule saadud vastuste kohta. Seega tuleb seaduses kehtestada nõuded platvormipidaja säilitatavate andmete tähtaja kohta, võttes arvesse halduskoormust ja kulusid. Näiteks platvormile esitatud päringute andmeid ei peaks säilitama kauem kui üks aasta päringust (sama tähtaega kohaldatakse nt ka Saksamaal). Lähtuda võiks järgmistest soovitustest: (i) info päringute kohta – 1 aasta; (ii) andmed laenutaotluste kohta – 1 aasta. Juhul kui positiivne krediidiregister luuakse andmekogu kujul Plaanitav seadus peaks sätestama registri andmete säilitamise erinevad tähtajad (päringud, laenutaotlused, krediidiinfo ise) sõltuvalt andmekoosseisust. Eristada tuleb krediidiregistris andmete säilitamise ja krediidipakkuja poolt krediidivõimelisuse analüüsiks vajalike andmete säilitamise tähtaega. Krediidipakkujad on kohustatud pidama krediiditoimikut, mis peab andma piisavalt informatsiooni krediidi andmise eest vastutavale isikule või struktuuriüksusele, samuti siseaudiitorile ja audiitorile ning Finantsinspektsioonile tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastavalt KAVS § 48 lõikele 3 peab krediidipakkuja tagama kogu krediidiperioodi jooksul tarbija krediidivõimelisuse analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu krediiditoimikus. Sisuliselt sama nõue tuleneb EBA suunise punktist 94. KAVS § 47 lg 5 kohaselt tuleb krediidiandjal säilitada krediidi väljastamise ja teenindamisega seotud andmed lepingu lõppemise järgselt veel kolm aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 2 tuleb tarbija maksevõimelisuse hindamisel arvestada andmeid tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta. Muudetava tarbijakrediidi direktiivi ettepaneku artikkel 18 ja EBA suunis ei nimeta samas andmeid varasemate kohustuste täitmise kohta. Nagu ka platvormi korral tuleb väljatöötava seadusega kehtestada nõuded andmete säilitamise tähtajale, arvestades registripidaja mõislikku halduskoormust ja terve sektori kulusid. Seega on vajalik täiendavalt analüüsida, millised oleks andmete säilitamise optimaalsed tähtajad erinevate andmekoosseisude põhiselt. Lähtuda võiks järgmistest soovitustest: (iii) info päringute kohta – 1 aasta; (iv) andmed laenutaotluste kohta – 1 aasta; (v) positiivne krediidiinfo – 3 aastat lepingu lõppemisest; (vi) isikuandmed – seni kuni registris on registreeritud krediidiandmed andmesubjekti kohta. 47 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 8.2.6. Andmete kvaliteet ja turvariskid Planeeritav seadus peab kehtestama minimaalsed nõuded andmete kvaliteedi tagamiseks ja turvalisuseks. Kooskõlas IKÜM art 5 peab krediidiregister (st nii andmeplatvorm kui andmebaas) tagama andmete õigsuse, konfidentsiaalsuse ja turvalise hoidmise. Plaanitav seadus peaks kehtestama minimaalsed nõuded teabe jagamise korral andmetele autoriseerimata juurdepääsu vältimise ja andmete turvalise säilimise kohta ning registri vahendusel andmetele ebaseadusliku juurdepääsu kasutamise tagajärjed.128 Krediidiregistri andmed peavad tulenevalt IKÜM-i art 5 lg 1 p d olema õiged ja ajakohastatud. Samuti tuleb kasutada mõistlikke meetmeid, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutatakse või parandatakse viivitamata. Registripidaja peab olema võimeline täitma IKÜM artiklist 32 tulenevaid isikuandmete töötlemise turvalisuse nõudeid. Plaanitava seadusega tuleb kehtestada IT turvalisuse auditi nõue – kui registriteenused seotakse portaaliga eesti.ee, kohalduks asjakohaseid nõuded ja vastavad auditid. Turvariskide asjakohaseks juhtimiseks saab kehtestada seadusega üldise nõude, et registrile tuleb teha iga-aastane turvaaudit. Tehnilisi turvanõudeid võib täpsustada asjakohase delegatsiooninormi alusel (vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega). Seejuures tuleb pidevalt tegeleda turvalisuse arendamise ja tõstmisega. On oluline mõista, et kuna kõik päringud logitakse, siis ei saa tekkida tuvastamatut andmete väärkasutuse olukorda. 8.2.7. Andmesubjekti õiguste teostamine Registripidaja kui nn finantssektori infrastruktuuri lüli omab tähtsat rolli finantsturu usaldusväärsusel toimimisel ja seetõttu on väga oluline, et tarbijad nö usaldaksid positiivset krediidiregistrit. Eeltoodu on vahetult seotud andmesubjektide õiguste teostamisega, s.h. IKÜM-ist tulenevate õiguste reaalne teostamine. IKÜM-ist tulenevad tarbija/andmesubjekti õigused seoses talle asjakohase teabe andmisega, andmesubjekti õigus tema kohta tehtud päringutega tutvumiseks (logi vms); õigus nõuda andmete parandamist või ebaõigete andmete/vaieldavate andmete töötlemise piiramist (IKÜM art. 16, 18); andmesubjekti õigused registriandmete õigusvastase kasutamise korral ja tarbija teavitamine sellest, et tema andmeid on kuritarvitatud (IKÜM art 34). Plaanitava seadusega tuleks sätestada andmesubjekti õiguste teostamisega seoses:  protseduur andmesubjekti poolt tema kohta esitatud päringutega ja registreeritud andmetega tutvumiseks;  protseduur andmete õigsuse tagamiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks või kustutamiseks. Sealhulgas peab registripidaja (kas otse või läbi andmed edastanud krediidipakkuja) teavitama parandatud andmetest isikuid, kellele valesid andmeid on väljastatud. Täiendavat analüüsi vajab tarbija/andmesubjekti õiguste teostamine seoses piiriüleste laenudega. 8.2.8. Tegevusluba (litsents) ja tegevusnõuded Arvestades krediidiinfo olulisust laenuturu õiglase, konkurentsivõimelise ja efektiivse toimimise seisukohast, laiemalt kogu finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast ja teisalt tarbijate (põhi-)õiguste kaitsmise olulisust nende isikuandmete töötlemisel, peab plaanitava seadusega kehtestama registripidajale selged ja proportsionaalsed tegevusnõuded. Sealhulgas tegevusloa taotlemise nõuded enne tegevuse alustamist tagamaks registripidaja usaldusväärne juhtimine ning tegevuse jätkusuutlikkus. Arvestades olulisi avalikust huvist tulenevaid põhjusi ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevaid põhimõtteid, peaks positiivse krediidiregistri pidaja tegevus olema lubatud üksnes pädeva järelevalveasutuse (tõenäoliselt Finantsinspektsiooni) poolt väljaantud tegevusloa alusel. Seoses tegevusloaga (litsentsiga) on vajalik määratleda:  tegevusloa taotlemise tingimused ja menetluslikud erisused (täiendavalt haldusmenetluse seadusele), sh (i) taotluse esitamine, (ii) taotluse lahendamine, (iii) otsuse tegemine (sh avalikustamine); (iv) AKI seisukoht tegevusloa taotluse suhtes;  tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused, s.h. isikuandmete töötlemise nõuete oluliste rikkumiste mõju tegevusloa kehtivusele, menetluslikud erisused positiivse krediidiregistri pidaja lõpetamisel, s.h. positiivse krediidiregistri andmete säilitamise ja üleandmise nõuded. 128 Vt täpsemalt Maailmapank, „Credit Repoorting Knowledge Guide 2019“, lk 45. 48 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Tegevusloa (litsentsi) kontrolliesemesse kuuluvad nii esemelised kui isikulised positiivse krediidiregistri pidaja majandustegevuse nõuded. Kindlasti peaks tegevusloa andmise menetlus hõlmama ettevõtja äriplaani ja selle jätkusuutlikkuse hindamist, nõudeid algkapitalile ja vastutuskindlustusele, nõudeid suuromanikele (olulist osalust omavatele isikutele) ja juhtide sobivusnõudeid, organisatoorseid nõudeid, s.h. andmekaitsespetsialisti nõuet tulenevalt IKÜM-ist ja näiteks nn kasutaja või klienditoe loomise nõuet ning riskijuhtimise reegleid ja protseduure, andmete töötlemise protseduurireegleid, tehnilisi lahendusi kooskõlas IKÜM artiklitega 40 ja 41. Tegevusloa osas võib kaaluda erandit krediidiasutustele, kui mõni krediidiasutus sooviks korraldada/osutada positiivsete krediidiandmete jagamise teenust (sarnaselt Rootsi mudelile). See aitaks maandada ka eraõigusliku juriidilise isikuna tegutseva registri toimimise jätkuvuse riski, mille korral krediidiasutus(t)el oleks võimalik süsteemi administreerimine vajadusel ise üle võtta. Loamenetlus tuleks ette näha ka registripidajas nn suuromanikud vahetuvad ehk uute olulist osalust omavate aktsionäride suhtes (sarnaselt täna teiste finantsjärelevalve subjektidega), samuti loa menetlus registripidaja ühinemisel või ettevõtte võõrandamisel teisele ettevõtjale. Juhul kui uuteks omanikseks tahavad saada nt kolmandate riikide isikud, siis tuleks sel juhul vastavaid kaasnevaid riske väga põhjalikult kaaluda (nt kas isikuandmete kaitse reeglid selles kolmandas riigis on samal tasemel kui EL-s jms). Nn jooksvate tegevusnõuete (kapitalinõuded, organisatsioonilised nõuded) kehtestamise eesmärk on tagada, et registripidaja ärijuhtimise, sh finantsiline ja tehniline võimekus ja tegevus, eelkõige andmesubjektide isikuandmete töötlemisel ja andmesubjektide õiguste kaitsmisel oleks üldiselt mõistlikuks peetaval tasemel (vt. eespool olevat punkti 6) Andmete kvaliteet ja turvariskid). Arvestades IKÜM-ist tulenevaid nõudeid tuleks seadusega kehtestada registriandmete töötlemise ja säilitamise füüsilised ja organisatoorsed aspektid ja andmete turvalisuse tagamise kohustus, asjakohased konfidentsiaalsusnõuded töötajatele, samuti turvariskide puhuks käitumisjuhised, s.h. andmete lekkimise või andmete kadumise korral, samuti volituseta kasutamisel. Samuti peaks olema reguleeritud organisatoorsed nõuded võimalike huvide konfliktide vältimiseks (juhul kui nt registripidajaga kuulub samasse gruppi mõni krediidiandja), tegevuse edasiandmise tingimused (nt kui IT teenus ostetakse väliselt sisse). Peamiseks eesmärgiks on välistada regulatiivsetest nõuetest kõrvalehoidumine või liigsete (turva)riskide võtmine. Plaanitavas seaduses tuleks sätestada turvaintsidentide kohta teadete/aruannete esitamise kohustus. Täiendavat analüüsi vajab sõltumatu IT auditi läbiviimise kohustus ja kas peaks olema tegevusloa taotlemisel tingimuseks andmekaitsealase mõjuhinnangu eelnev koostamine kooskõlas IKÜM artikliga 35 ja AKI seisukoht selle kohta. 8.2.9. Andmevahetusplatvormi/andmebaasi üleandmine Reguleerida tuleks eraldi andmevahetusplatvormi/andmebaasi üleandmine juhul kui pädev järelevalveasutus ei ole andnud olulise osaluse omandamise luba, ühinemisluba või luba ettevõtte võõrandamiseks; samuti andmevahetusplatvormi üleandmine registripidaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või tegevuse lõpetamisel. Andmevahetusplatvormi/andmebaasi võiks üle anda üksnes isikule, kellel on registriandmete töötlemiseks vajalik tegevusluba. See peaks toimuma pädeva järelevalveasutuse loal. Eespool toodud eraõigusliku ja riigi poolt peetava registri võrdluses on välja toodud, et eraõigusliku juriidilise isikuna tegutseva krediidiregistriga kaasneb oluliselt suurem tegevuse jätkuvuse risk kui riikliku registri puhul ja seega tuleks seda riski kindlasti adresseerida. Seda on võimalik tegevusloa nõuetega küll maandada (eelkõige läbi äriplaani hindamise ja usaldatavusnõuete), kuid tegevuse jätkuvuse riski lõplikult välistada ei ole võimalik. Kui registrit on võimalik „anda hoiule“ või likvideerida järelevalveasutuse kontrolli all, siis uue registripidaja sisenemine turule ei ole garanteeritud. Sellisel juhul peab riik ise leidma võimaluse andmevahetusplatvormi/andmebaasi ülevõtmiseks ja haldamiseks kuni sobiva püsiva teenuse osutaja leidmiseni. 8.2.10. Järelevalve Plaanitava seadusega tuleb sätestada, milline pädev järelevalveasutus annab registripidajale tegevusloa ja millised on selle asutuse konkreetne pädevus ja volitused järelevalve teostamisel. Maailmapank märgib oma raportis, et järelevalve on oluline, et tagada krediidiinfo usaldusväärne vahetamine ja läbipaistvus. Selle kohaselt on tavaliselt tegevusloa andjaks ja järelevalve teostajaks keskpank, finantsjärelevalve asutus, andmekaitseasutus, rahandus- või majandusministeerium või tarbijakaitseasutus.129 129 VT. täpsemalt Maailmapank, „Credit Repoorting Knowledge Guide 2019“, lk 48. 49 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Järelevalvet on vaja teostada kahel erineval eesmärgil:  eesmärgil, et krediidipakkujad, kellel on kohustus süsteemi kasutada (andmeid edastada ja sealt päringuid teha) oleksid sellega liidestunud, toimuks reaalne andmevahetus ja päringute kohaselt saadud andmete kasutamine krediidiotsuste tegemisel. Sellise järelevalve funktsiooni võiks esialgsel hinnangul täita Eestis riiklik finantsjärelevalve teostaja, kelleks on Finantsinspektsioon. Järelevalve positiivse krediidiinfo edastamise ja kasutamise üle toimuks tavapärase krediidiasutuste ning krediidiandjate ja -vahendajate üle toimuva järelevalve raames, kuna selle protsessi käigus hinnatakse vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ja positiivse krediidiinfo kasutamine on osa krediidivõimelisuse hindamisest. Krediidivõimelisuse hindamisel kasutatav positiivne krediidiinfo peab kajastuma krediiditoimikus ja olema taasesitatav järelevalvele. Finantsinspektsioon võib registripidajale teha nõuete mittevastavuse korral ettekirjutuse, määrata sunniraha või alustada väärteomenetlust. Lisaks peaks registripidaja maksma Finantsinspektsioonile eraldi järelevalvetasu (sarnaselt teistele finantsjärelevalve subjektidele);  eesmärgil, et süsteemis hallatavate isikuandmete töötlemine toimuks vastavalt isikuandmete kaitse nõuetele. Isikuandmete kaitse alase järelevalve funktsiooni täidab Andemakaitse Inspektsioon. Sealjuures on AKI-l tulenevalt IKÜM-ist ja IKS-i sätetest pädevus ja volitused väärteomenetlustes karistuste määramiseks. Tänases olukorras langeks AKI-le eelkõige juhtumipõhine menetlus, kuid mingil määral võib AKI-le anda ülesandena ka teatud regulaarse kontrolli teostamise (nt kuidas peetakse logisid, kuidas tehakse päringuid). 9. SEADUSEELNÕU KAVANDI RAKENDAMISEGA SEOTUD MÕJUDE ANALÜÜS Kavandatav meede nr 1 – nõuded krediidibüroodele: a) nõuded asutamisele, sh tegevusloa taotlemisele ja omanikele b) nõuded tegevusele, sealhulgas isikuandmete kaitsele ja IT süsteemide turvalisuse tagamisele Mõju valdkond: I Mõju majandusele ja turuosalistele Sihtrühm: POTENTSIAALSED nn POSITIIVSE KREDIIDIREGISTRI TEENUSE OSUTAJAD (KREDIIDIBÜROOD) ERASEKTORIS Hetkel osutavad Eestis nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega seotud maksehäirete avaldamise/jagamise teenust mitmed eraõiguslikud registrid (Creditinfo ja Taust.ee). Ülevaatlikku positiivset krediidiinfot ehk finantskohustuste infot ei koonda täna ükski eraettevõtja ega riigiasutus. Mõned ettevõtjad (nt Creditinfo AS, DataMe OÜ) tegelevad küll positiivse krediidiregistri teenuse arendamisega, kuid neil puudub juurdepääs suurele osale eraisikute finantskohustuste infole. Ehk hetkeseisuga võib täna tegutseda Eestis 2–3 isikut, kes on võimelised nn positiivse krediidiregistri teenust osutama. Samas ei saa välistada, et turule võib tulla ka täiesti uusi teenusepakkujaid. Mõju ulatus: Suureneb nende ettevõtjate halduskoormus, kes soovivad hakata pakkuma füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetuse teenust. Samas on ettevõtjad, kes soovivad kõnealust teenust pakkuma hakata, avaldanud, et neil on juba käesoleval ajal suuresti olemas võimekus kõnealuse teenuse pakkumiseks. Seega täiendav halduskoormus ei pruugi olla oluline. Regulatsioonis kehtestatavate kvaliteedinõuete täitmiseks on vajalik teha investeeringuid nii infotehnoloogilistesse lahendustesse kui tööprotsessidesse. Sektori vajadusi ja kasu arvestades võib investeeringute mahtu hinnata pigem mõõdukaks ja samas vältimatuks. Ka regulatsiooniga kehtestatavad selged sisu- ja kvaliteedinõuded võimaldavad efektiivset investeeringute planeerimist ja toetavad investeeringute pikaajalist kasutamist. Vastavalt E&Y uuringule130 on süsteemi kulusid võimalik hinnata ainult ligikaudselt. Uurimuse käigus erinevate ekspertide poolt välja käidud hinnangud süsteemi maksumusele jäävad vahemikku 200 000 kuni 500 000 eurot. Arvestades aga vahepeal aset leidnud hinnatõusu, siis peaks seda maksumust kindlasti ülespoole korrigeerima. Süsteemi maksumus sõltub muu hulgas ka sellest, kas süsteem luuakse mõne olemasoleva sarnase infosüsteemi juurde, kus on võimalik osaliselt ära kasutada selle funktsionaalsust, või luuakse süsteem täiesti uue ja eraldiseisvana. Seega on võimalik, et juba praegu turuosalistega andmevahetusliideseid omavad ettevõtted suudavad vajaliku funktsionaalsusega süsteemi luua ka väiksema eelarvega. 130 Rahandusministeerium, „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring“, lk 75. 50 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Uuringus toodud arvutuste põhjal on registri/platvormi jooksvate kulude maht ligikaudu 64 000 eurot aastas (administratiivne korraldamine 20 000 eurot, halduskulu 44 000 eurot). Kokkuvõttes – uuringus toodud arvutuste kohaselt kujuneb registripidamise (krediidibüroo enda) omakuluks 5 aasta jooksul ca 0,7 miljonit. Sellele lisandub iga krediidipakkuja liidestumise kulu ca 10 000 eurot, mille kannab liidestuja Lisaks – arvestades eelnimetatud uuring on läbiviidud aastatel 2018 – 2019, siis peaks kindlasti täna eespool väljatoodud kulusid indekseerima vähemalt THI-ga s.t. ilmselt on kulud siiski eeltoodust suuremad. FinanceEstonia poolt saadud informatsiooni kohaselt tehakse Eestis päevas hinnanguliselt 10 000 positiivset krediidiotsust, mis tähendab, et päringuid tehakse veelgi rohkem. Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline Mõju olulisus: Mõju olulist on keeruline määratleda. Täna ei ole eraldi nõudeid selles tegevusvaldkonnas kehtestatud ja sellest lähtekohast on mõju oluline. Samas krediidibüroo tegevusloa taotlemine on vabatahtlik s.t. ei ole kohustust vastavat teenust pakkuda Kavandatav meede nr 2: Nõuded krediidiasutustele ja teistele krediidi pakkujatele: a) kohustus jagada krediiditeavet b) kohustus teha päring enne krediidiotsuse tegemist Mõju valdkond: I Mõju majandusele ja turuosalistele Sihtrühm: KREDIIDIPAKKUJAD 2022. aasta alguses tegutses Eestis 94 krediidipakkujat, millest 70 kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kes oleksid käesolevaga kohustatud infot krediidilepingute kohta krediidiregistrile andma. Täpsem krediidipakkujate jaotus ja lepingute arv on järgmine (2021. a. lõpu seisuga): Suurimad Laenuandjate Eraisikutele väljastatud Laenuandjate jaotus laenuandjad Lepingute arv vastavalt laenude jääk kokku (kategooriad) selles arv kategooriatele kategoorias  Pangad 14 Swedbank, KOKKU 10,4 mlrd, millest: 631 683 tk (sh 5 välisriigi SEB, - eluasemelaenud 9,45 mlrd panga Eestis Luminor, - tarbimislaenud 436 mln asutatud LHV - krediitkaardid 144 mln filiaali)  Pankadega seotud 11 Swedbank KOKKU laenud eraisikutele 279 943 tk krediidiandjad Liising, SEB 1,17 mlrd, millest: Liising, Luminor - sõidukiliising 841 mln Liising  Muud krediidiandjad 45 IPF Digital KOKKU laenude jääk 237 289 424 tk Estonia, Placet mln, millest: Group, Creditstar - nö lühiajaline tarbimiskrediit 152 mln - järelmaks 38 mln  Hoiu-laenuühistud 24 Tartu HLÜ KOKKU laenud eraisikutele Ei ole teada 25,7 mln  Muud laenuandjad Ei ole teada (välismaised laenuandjad, eraisikult eraisikule sotsiaalmeedia kaudu vms) Lisaks on kaalumisel, kas eelnimetatud krediidiandjatele, peaksid ka muud selles valdkonnas füüsiliste isikute finantskohustustega tegelevad juriidilised isikud olema kohustatud krediidiregistri vahendusel infot andma – eelkõige nn inkassofirmad. 51 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Samuti on antud juhul oluline eristada suuremaid krediidipakkujaid ja väiksemaid krediidipakkujaid. Suuremateks krediidipakkujateks on pangad, väiksemateks pankadega mitteseotud krediidiandjad ja hoiu-laenuühistud. Mõju ulatus: Krediidipakkujate jaoks tekivad kavandatava süsteemiga järgmised peamised kohustused: - krediidi väljastamisel tuleb teha päring krediiditaotleja juba olemasolevate kohustuste kohta positiivse krediidiregistri vahendusel. - registri kaudu tuleb esitada andmed päringu korral juba väljastatud krediidilepingute kohta (vastavalt kokkulepitud andmekoosseisule). Seega on krediidipakkujatel vajalik luua endal tehniline võimekus andmete pärimiseks ja esitamiseks. Ehk oluline on välja tuua ka krediidipakkujate endi kantavad kulutused, mis tuleb teha süsteemiga liidestumiseks. E&Y viis uuringu raames läbi küsitluse, mille andmetel hindas enamik vastajaid liidestuste väljatöötamise töömahuks 40–120 töötundi, kuid mitmed vastajad pakkusid töömahuks ka vahemiku 121–400 tundi ja üle selle. Arvestades asjaoluga, et tõenäoliselt ei piisa andmeid edastava krediidipakkuja puhul ainult liideste arendamisest, vaid vajalikuks võivad osutuda suuremad arendustööd (täiendava vaheandmebaasi loomine), siis võeti arvutuste aluseks keskmine hinnanguline töömaht 200 tundi, mis kasutades arendustunni maksumust 50 eurot, teeb kuluks 10 000 eurot liidestuja/krediidipakkuja kohta. Samas on võimalik kaaluda ka vähemakulukamaid alternatiive – kuna eelkõige on ebaselge, kui paljud väiksemad krediidipakkujad oleksid valmis oma süsteeme kas registriga liidestama, sest just neile võib see osutuda tehniliselt liiga keerukaks või kulukaks. E&Y uuringu kohaselt jääb sellisel juhul võimalus hakata andmeid süsteemiga vahetama veebiliidese kaudu. Veebiliidese korral saaks krediidipakkuja siseneda turvalise kasutajaliidese kaudu andmevahetussüsteemi ning kontrollida krediiditaotleja kohustusi. Samuti oleks seal võimalus lisada uusi isikute kohustusi ka käsitsi või faili süsteemi laadimise teel. Samuti juhul kui hakatakse kasutama andmevahetuskihi X-tee lahendust, siis sellega seoses peavad krediidipakkujad investeerima ka selle süsteemiga liitumiseks täiendavalt turvaserverisse ja liidestusega seotud arenduskuludesse. Liitumiseks kulub ühel krediidipakkujal hinnanguliselt 200 - 2000 eurot sõltuvalt päringute mahust ja ajaliselt 2 nädalat kuni pool aastat olenevalt krediidipakkuja valmidusest. Teenuse kasutamisel on aastaseks püsikuluks minimaalselt 200 eurot, millele lisanduvad päringu tasud vastavalt SK ID Solutions AS-i hinnakirjale. Lisaks saab olema tasuline ka päringute tegemine registrisse. Eelnimetatud E&Y uuringu kohaselt tehakse aastas registri vahendusel ca 2 mln päringut, mis arvutuste kohaselt teeks ühe päringu hinnaks 3 eurosenti (vt täpsemalt uuringu lk 78). Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline Mõju olulisus: Mõju on oluline. Kavandatav meede nr 3: a) Füüsiliste isikute kõikide finantskohustuste (krediidilepingute) kajastamine registris b) Füüsiliste isikute õigus kontrollida enda kohta kajastatud teavet registris Mõju valdkond II Mõju kodanikele ja sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: FÜÜSILISED ISIKUD (EELKÕIGE, KES PLAANIVAD VÕTTA TARBIMISLAENU) Mõju ulatus: Eestis on sõlmitud üle miljoni krediidilepingu, mis puudutavad füüsilisi isikuid. Siiski kuna üks isik on sõlminud rohkem kui ühe lepingu, siis konkreetset isikute arvu ei ole teada. Käesolevaga on aga oluline arvesse võtta ka seda, et suure tõenäosusega on kaalumisel variant, kus andmeid registrisse nö ette ei salvestata. Ehk kui isik esitab laenutaotluse, siis üksnes sel juhul tuleb krediidipakkujatel edastada info kõigi temaga seotud krediidilepingute kohta registri vahendusel. Füüsiline isik, kes peale registri nn rakendumist laenu enam võtta ei plaani, siis tema kohta päringuid ei tehtagi. Või siis kui isik soovib võtta krediidi nt 10 aasta pärast, siis alles see hetk tema kohta esimene päring olemasolevate krediidilepingute kohta. Otsesed positiivsed mõjud:  Ebajõukohase laenukoormuse vältimine – täieliku maksekäitumise informatsiooni mittesaamisel on oht, et krediidipakkujad teevad otsuse, millega võimaldavad füüsilisest isikust laenutaotlejale mittejõukohast laenukoormust. Selle tagajärjeks on füüsilisest isikust laenutaotleja suutmatus oma kohustusi täita ja halvimal juhul maksejõuetusse 52 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 sattumine ning isegi oma varast ilmajäämine. Piisav ja kvaliteetne informatsioon olemasolevate finantskohustuste kohta võimaldab objektiivselt hinnata maksevõimet ja vähendada tuleviku probleemide tekkimise riske.  Laenutaotlemisprotsessi efektiivsemaks muutumine – ebatäielik andmestik ja täiendavad krediidipakkujate poolt teostatavad andmete/faktide kontrollid toovad laenutaotlejale kaasa kohustuse esitada täiendavaid tõendusmaterjale. Lisaks tähendavad täiendavad tegevused pikemat otsustamisprotsessi. Krediidiandmete kättesaadavus ja tagatud kvaliteet muudavad seega laenutaotlemist ka laenutaotleja jaoks kiiremaks ja mugavamaks.  Pettuste suurem ärahoidmine.  Eraelu puutumatuse riive võib hoopis väheneda (nt ei pea küsima enam pangakonto väljavõtet kui info sissetulekute kohta saab kätte nt EMTA-st). Kaudsemad positiivsemad mõjud:  Laenu hind (intressimäära võimalik alanemine) – efektiivsem laenutaotlemise protsess ja kvaliteetsemate laenuotsuste tulemina madalamad laenukahjumid avaldavad positiivset mõju krediiditoodete hinnastamisele. Samuti kuna kõigile krediidipakkujatele on kättesaadav samasugune info füüsiliste isikute finantskohustuste kohta, siis võiks eeldada ka positiivset mõju konkurentsile (need krediidiandjad, kes omavad hetkel suuremat turuosa ja seeläbi ka rohkem infot oma klientide kohta, ei saa seda edaspidi sellise eelisena kasutada). Kokkuvõttes peaks see tähendama, et riskid on krediidipakkujate jaoks väiksemad ja võrdsed tingimused info saamiseks kõikidele krediidipakkujatele suurendavad konkurentsi ning seeläbi võiksid alaneda ka tarbijakrediidi intressimäärad (krediidi kulukuse määrad).  Võlanõustajad saavad parema ülevaate võlgniku olemasolevatest finantskohustustest – täna ei pruugi võlgnikul endal olla täielikku ülevaadet oma olemasolevatest võlgnevustest. Juhul kui võlgnik annab võlanõustajale juurdepääsu registri vahendusel olemaolevate finantskohustuste seisule, siis on ka võlanõustajal võimalik efektiivsemalt võlgnikku nõustada. Kaasnevad negatiivsed mõjud:  Andmete kuritarvitamise risk –krediidipakkujad võivad kasutada registri vahendusel saadud informatsiooni mitte sihipäraselt (nt kasutavad infot uute pakkumiste tegemiseks). Samas kui rakendatakse seaduseelnõu kavandis olevaid kõiki eelnimetatud riske maandavaid meetmeid ja tagatakse piisav kontroll (nii füüsilise isiku enda poolt kui ka riikliku järelevalve – FI ja AKI), siis võib krediidiandmete kuritarvitamise riski pidada üsna minimaalseks.  Laenude kättesaadavuse vähenemine teatud osale ühiskonnale – teatud osale füüsilisest isikutest laenusoovijatest tähendab krediidiregister rakendumine seda, et nad enam laenu (tarbimiskrediiti) ei saa. Krediidi mitte- kättesaadavusele täpse hinnangu andmine on väga keeruline (nt kui palju leibkondadest enam krediiti selle tagajärjel enam ei saa). Eesti Pank on oma 2019. a. Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringus131 toonud välja, et 8,1% leibkondadest, kes taotles viimase kolme aasta jooksul laenu (2017. a. seisuga) ei saanud seda (vt lk 40 – 41). Täpsemalt laenu ei saanud eelkõige need leibkonnad, kes olid nö üürniku staatuses, kes olid kõige madalama sissetulekute tasemega, kes olid vanemad kui 75, kuid ka vanusegrupis 16 – 34 oli laenude kättesaadavus rohkem piiratud (vt uuringu lk 45). Hinnanguliselt ilmselt eeltoodud number (8,1%) suureneb ehk laenude kättesaadavus teatud ühiskonna gruppidele kindlasti väheneb. Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline Mõju olulisus: Mõju on oluline. Kavandatav meede nr 4: Järelevalve kehtestamine krediidibüroodele: järelevalve kohustused Finantsinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: FINANTSINSPEKTSIOON Mõju ulatus: Finantsinspektsioonis töötas 2021. aasta seisuga 122 inimest (sh 16 peatatud töölepingut). 131 Eesti Pank, „Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring: 2017. aasta küsitluse tulemused“, https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/teemapaberid/2019/12019-jaanika-merikull-tairi-room-eesti-leibkondade-finantskaitumise-ja- tarbimisharjumuste-uuring 53 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Finantsinspektsiooni halduskoormus teatud määral tõuseb, kuna järelevalvesubjektide arv suureneb, mis võib tähendada ka täiendavate inim- ja rahaliste ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. 2021. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2973 eurot. Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb subjektide poolt makstavatest menetlustasudest ja järelevalvetasudest. See tähendab, et isikud, kes taotlevad krediidibüroo tegevusloa peavad maksma nii ühekordse tasu (tegevusloa menetlustasu) kui edaspidi jooksvat järelevalvetasu. Uutest tasudest laekuvad summad peaksid üldiselt katma uute subjektide järelevalvele kuluvad summad. Ehk eesmärk on need järelevalvetasud kehtestada (võimaluse korral) kulupõhiselt. Siiski võib juhtuda, et täies ulatuses kogu Finantsinspektsiooni järelevalvekulu, mis läheb taoliste ettevõtjate üle järelevalve teostamisele, laekuvad summad siiski ei kata (siis tuleb see kulu katta muude subjektide poolt laekuvate tasude arvelt). Kokkuvõtvalt võivad kaasnevad muudatused avaldada teatud mõju nö käitumisele, küll kohanemisvajadus puudub (kuna uute subjektide lisandumine selles valdkonnas ei ole suur). Mõju avaldumise sagedus: Seaduse rakendumise alguses avaldub suurem mõju, kui kõik sihtrühma kuuluvad teenuseosutajad hakkavad tegevusluba taotlema. Edaspidi on mõju pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjude riski otseselt ei ole. Alguse poole võib tegevuslubade väljastamise menetlus nõuda suuremat ressursi Finantsinspektsiooni poolt. Mõju olulisus: Mõju on ebaoluline (arvestades seda, et tervikuna Finantsinspektsioon ei pea oma töös suuri ümberkorraldusi siiski tegema). Sihtrühm: ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Mõju ulatus: Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) koosseisus on hetkel 19 teenistuskohta. Plaanitava seaduseelnõu kavandi kohaselt AKI kohustused ülemäära ei kasva. Mõju avaldumise sagedus: Plaanitava seaduseelnõu kavandi rakendamisel võib kasvada kaebuste esitamine AKI-le, võib suureneda AKI poolt kohapealsete auditite tegemise vajadus ning põhjendatuse korral ettekirjutuste tegemine, sunniraha määramine või ka väärteomenetluse alustamine. Juhul kui AKI-le pannakse peavastutaja roll järelevalve eest krediidibüroode üle, siis võib see AKI hinnangul tähendada 2–4 uue ametikoha loomist. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Väike. Mõju olulisus: Ebaoluline. 10. RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Eelnõus sisalduvate muudatustega riigile ja kohalikele omavalitsustele täiendavaid kulusid ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastatakse järelevalvetasudest (mitte riigieelarvest) ning seega puudub siin mõju riigieelarvele. Juhul kui andmevahetus hakkaks toimuma läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi X-tee, siis lisavõimaluseseks on võimalik kasutada andmekoguga suhtlemisel X-tee andmejälgija funktsiooni, mis võimaldab: a) salvestada päringuid teinud ettevõtete logid andmesubjekti andmete juurde; b) andmesubjektile juurdepääsu enda kohta tehtud päringutest läbi Eesti.ee. X-teega mitteliitunud turuosalised peavad investeerima süsteemiga liitumiseks täiendavalt turvaserverisse ja liidestusega seotud arenduskuludesse. Liitumiseks kulub ettevõttel hinnanguliselt 200–2000 eurot sõltuvalt ettevõtte päringute mahust ja ajaliselt 2 nädalat kuni pool aastat olenevalt ettevõtte valmidusest. Teenuse kasutamisel on aastaseks püsikuluks minimaalselt 200 eurot, millele lisanduvad päringu tasud vastavalt SK ID Solutions AS-i hinnakirjale. Kui X-tee päringut teostab inimene, siis peab olema päringu päises autentinud kasutaja andmed ja infosüsteemi kood. Kui päringut teostab infosüsteem, peab päises olema infosüsteemi RIHA kood. X-tee haldaja ehk Riigi Infosüsteemide Ameti jaoks peaks eeltooduga kaasnev kulu olema üsna minimaalne kuna sellega suuri IT arendusi ei kaasne. 54 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 11. KAVANDATAV ÕIGUSLIK REGULATSIOON JA SELLE VÄLJATÖÖTAMISE TEGEVUSKAVA 11.1. Eelnõu väljatöötamise võimalik ajakava 1. Käesoleva väljatöötamiskavatsuse esitamine arvamuse avaldamiseks juuni/juuli 2022 2. Eeldatav eelnõu ettevalmistamine 2022 II pool 3. Eeldatav eelnõu esitamine avalikule konsultatsioonile (I. kooskõlastusring) 2023 I pool 4. Eelnõu esitamine VV-le heakskiitmiseks 2023 II pool 5. Õigusakti eeldatav vastuvõtmise aeg detsember 2023 6. Seaduse jõustumine/rakendumine 2024 11.2. Kaasatavad asutused ja organisatsioonid Käesolev VTK esitatakse arvamuse avaldamiseks kõikidele seotud osapooltele: Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Andmekaitse Inspektsioonile, MTÜ-le FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule, Advokatuurile, jt. 11.3. Käesoleva väljatöötamiskavatsuse koostajad Käesoleva VTK on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna järgmiste ametnike poolt:  Marit Maidla ([email protected]);  Kadri Siibak ([email protected]);  Thomas Auväärt ([email protected]). 55 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 LISA 1. PLAANITAV SEADUSEELNÕU EELNÕU KAVAND SEPTEMBER 2021 [FÜÜSILISTE ISIKUTEGA/TARBIJATEGA SEONDUVA] KREDIIDITEABE JAGAMISE SEADUS 1. osa ÜLDOSA 1. peatükk ÜLDSÄTTED § xxx. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus krediiditeabe jagamist, krediiditeabe jagamise teenuse osutamist, seda teenust osutavate isikute (edaspidi krediidibüroo) tegevust ja vastutust ning järelevalvet nende isikute üle. § xxx. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse: 1) kõigile Eestis asutamisel olevatele, asutatud ja tegutsevatele krediidibüroodele, sealhulgas Eestis asutatud ja tegutsevale välisriigi krediidibüroo filiaalidele; 2) kõigile Eestis asutatud isikutele, kes annavad või vahendavad tarbijatele krediiti, sealhulgas hoiu-laenuühistutele, kes annavad oma füüsilistest isikutest liikmetele krediiti (edaspidi krediiditeabe andja). (2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka Eesti krediidibüroode ja nende filiaalide tegevusele välisriigis, kui välisriigi õigusaktidest ei tulene teisiti. § xxx. Krediidibüroo ja krediidiregister (1) Krediidibüroo on käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle [peetava krediidiregistri] vahendusel jagatakse tarbijate [füüsiliste isikute] finantskohustuste kohta käivaid andmeid eesmärgiga tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte tõhus rakendamine. (2) Krediidibüroo võib krediidiregistrit korraldada andmevahetusplatvormina [või andmekoguna/andmebaasina]. Krediidiregister on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub andmevahetus krediidiandmete edastamiseks/jagamiseks. (2) Krediidibüroo võib tegutseda aktsiaseltsina või osaühinguna. (3) Krediidibürool on õigus koguda andmeid ka muudest andmekogudest ja neid jagada. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib krediidibüroo osutada järgmiseid teenuseid: [sõltub, kas võimaldatakse ka lisateenuseid – nt KYC infovahetus, nn reitingute andmine või skoorimine jms] § xxx. Krediiditeave ja krediiditeabe jagamine (1) Krediiditeave käesoleva seaduse tähenduses on igasugune füüsiliste isikute finantskohustuste kohta käiv info, sealhulgas võlaõigusseaduse § 401 lõigetes 1 ja 2 nimetatud krediit. (2) Krediiditeave võib sisaldada ka võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid (negatiivseid krediidiandmeid). (3) Krediiditeabe jagamine käesoleva seaduse tähenduses on igasugune krediiditeabe kogumine, kasutamine, edastamine, lugemine või muu töötlemine. (5) Krediiditeabe jagamine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 6 punkti 1 alapunkti(de) … alusel. [(6) Krediiditeabe jagamine toimub vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja peab olema kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega.] § xxx. Krediiditeabe andja (1) Krediiditeabe andja isik, kes on kohustatud andma krediidibüroole teavet nende füüsiliste isikute finantskohustuste kohta, kellele ta on krediiti andmas või andnud [ALT: sõlmimas krediidilepingut või sõlminud krediidilepingu]. (2) Krediiditeabe andjateks on käesoleva seaduse kohaselt järgmised isikud: 1) [Eestis asutatud] krediidiasutused, sealhulgas välisriigi krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalid; 56 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 2) [Eestis asutatud] krediidiandjad ja -vahendajad, sealhulgas hoiu-laenuühistud; 3) [Eestis asutatud] võlgade sissenõudmise teenuse pakkujad, kui algse krediidilepingu muutmisega kaasnevad tarbijale täiendavad kohustused; 4) [Eestis asutatud] krediidibürood, kui nad on kohustatud andmeid edastama teisele Eestis asututud krediidibüroole. § xxx. Muud mõisted (1) Andmesubjekt käesoleva seaduse tähenduses on … (2) Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 nimetatud isik. (3) Klient käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kellele krediidibüroo oma teenust osutab või isik, kes on krediidibüroo poole pöördunud teenuse saamise eesmärgil. (4) Krediidipäring käesoleva seaduse tähenduses on … 2. osa NÕUDED KREDIIDIBÜROOLE 2. peatükk TEGEVUSLOA TAOTLEMINE § xxx. Tegevusluba ja tegevusloa ulatus § xxx. Tegevusloa taotlemine ning andmete ja dokumentide esitamine § xxx. Tegevusloa taotluse läbivaatamine ja tegevusloa andmise otsus § xxx. Tegevusloa andmisest keeldumise alused § xxx. Tegevusloa kehtivuse lõppemine § xxx. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine § xxx. Krediidibüroo andmete avalikustamine tema tegevusloa kohta 3. peatükk OMANIKE VAHETUS/OLULINE OSALUS [määratletakse see, et mis tingimustel saavad nn suuromanikud vahetuda ehk kui osalus on üle 10%. Eelduslikult on vaja FI luba] 4. peatükk JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS § xxx. Krediidibüroo asukoht ja peakontor [tõenäoliselt tuleks sätestatakse, et büroo juriidiline asukoht ja peakontor peaksid asuma Eestis, vastasel juhul on riikliku järelevalve teostamine komplitseeritud] § xxx. Nõuded juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nõuded andmekaitsespetsialistile [krediidibüroo nõukogu ja juhatuse liikmetele nähakse ette tavapärased fit&proper nõuded – laitmatu maine, sobivus jms, töötajatele nähakse ette erialased nõuded] § xxx. Krediidibüroo töötaja kohustus Finantsinspektsiooni või Andmekaitse Inspektsiooni teavitada (1) Krediidibüroo töötaja on kohustatud Finantsinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) krediidibüroo tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine; 2) krediidibüroo juhi või töötaja tekitatud oluline varaline klientidele või andmesubjektidele. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile andmete esitamisega ei riku krediidibüroo töötaja talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust. § xxx. Juhtide ja audiitori vahetumine, juhi tagasikutsumine § xxx. Krediidibüroo sise-eeskirjad 57 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 § xxx. Sisekontroll ja siseaudit § xxx. Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord § xxx. Andmete töötlemisega seotud tegevuste edasiandmine (1) Registriandmete töötlemiseks ja registri pidamiseks kasutatava infosüsteemiga seotud tegevuste edasiandmisele kohaldatakse […]. (2) Registri pidamiseks kasutatavas infosüsteemis (edaspidi käesolevas paragrahvis infosüsteem) olevaid andmeid võib edastada ja majutada üksnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik). (3) Registripidaja kooskõlastab väljaspool Eestit infosüsteemi majutamise tingimused ning tingimuste hilisemad olulised muudatused eelnevalt Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametiga. (4) Registripidaja võimaldab Finantsinspektsioonil, Riigi Infosüsteemi Ametil ja Andmekaitse Inspektsioonil igal ajal kontrollida käesoleva paragrahvi lõike … kohaselt valitud turvastandardite rakendamist nii registripidaja, infosüsteemi majutamisteenuse pakkuja kui ka infosüsteemi majutamise asukohas. Kui infosüsteemi majutatakse väljaspool Eestit, tuleb registripidajal hüvitada kontrollijale kohapealse kontrolliga seotud mõistlikud kulutused. (5) Finantsinspektsioonil, Riigi Infosüsteemi Ametil ja Andmekaitse Inspektsioonil on õigus nõuda infosüsteemis olevate andmete teises lepinguriigis majutamise lõpetamist, kui käesoleva paragrahvi lõikes … nimetatud kontrollimine on takistatud. (6) Registripidaja lähtub infosüsteemi infoturbe tagamisel avaliku teabe seaduse alusel kehtestatud infosüsteemide turvameetmete süsteemist või muust samaväärsest standardist. 5. PEATÜKK TEGEVUSELE ESITATAVAD NÕUDED § xxx. Üldnõuded krediidibüroo tegevusele [siin tuleks sätestada: 1) operatsiooni riski juhtimise nõudeid; 2) andmete kvaliteedile esitatavad üldised minimaalsed nõuded – teabe kogumise, andmetele autoriseerimata juurdepääsu vältimise ja andmete turvalise säilimise kohta ehk võimekus täita GDRPi artikkel 32 nõudeid; 3) nõuded andmekaitse mõjuhinnangu koostamisele kooskõlas GDRP artikliga 35.] § xxx. Registri vahendusel töödeldavad andmed [andmekoosseis] ning andmete töötlemise eesmärk (1) [tulenevalt GDRP artiklist 23(2) tuleks siin esmalt sätestada andmete töötlemise eesmärk] (2) Registri vahendusel töödeldakse järgmisi füüsilisi isikuga seotud andmeid: 1) isiku üldised isikuandmed; 2) […] (3) Registri vahendusel töödeldavate andmete täpsema koosseisu, andmevahetuse korralduse ja logide säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § xxx. Krediidibüroo talitluspidevuse tagamine (1) Talitluspidevuse planeerimine on protsess, mille kaudu krediidibüroo kindlustab ärikatkestuste või erakorraliste sündmuste esinemisel oma tegevuse jätkuvuse või taastamise, sealhulgas teenuste osutamise klientidele. (2) Krediidibüroo peab pidevalt hindama oluliste ärikatkestuste mõju äri- ja muudele protsessidele, võimalikke ohtusid ning selgitama välja olulisemad riskid. (3) Krediidibüroo peab oluliste ärikatkestuste juhtimiseks ja oma tegevuste jätkamiseks välja töötama ning rakendama ärimõju analüüsi abil tuvastatud taaste-eesmärkidel põhineva talitluspidevuse plaani. Krediidibüroo vaatab plaanid regulaarselt üle, testib ja vajaduse korral uuendab neid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud plaanis peab määrama vähemalt: 1) talituspidevuse plaani otstarbe, ulatuse ja eesmärgid; 2) plaani kasutuselevõtu tingimused; 3) rakendusprotseduurid; 4) rollid, kohustused ja volitused; 5) kommunikatsiooniprotseduurid asutusesiseseks ja oluliste osapooltega väliseks suhtlemiseks; 6) ettevõttesisesed ja -välised sõltuvused; 58 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 7) ressursinõuded; 8) dokumendihalduse. (6) Talitluspidevuse planeerimise raames tuleb koostada süsteemide taasteplaanid, mis kirjeldaksid, kuidas oluliste ärikatkestuse korral erinevad süsteemid saavad taas tegevust alustada. § xxx. Nõuded küberturvalisusele (1) Krediidibüroo rakendab kõiki asjakohaseid meetmeid, et vähendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide mõju osutatava teenuse jätkusuutlikkusele. (2) Krediidibüroo töötab välja küberturvalisusega seotud kliendikaebuste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendamise korra, mis sisaldab vähemalt: 1) krediidibüroo võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõudeid; 2) intsidentidest teatamise korda. (3) Krediidibüroo ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korda vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. (4) Krediidibüroo teavitab viivitamata pädevat järelevalveasutust olulisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist, mis on seotud tema pakutavate teenustega. Olulise intsidendi mõiste sisustamisel lähtutakse küberturvalisuse seaduse § 8 lõike 2 punktides 1–5 sätestatust. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intsidendil on või võib olla mõju klientide finantshuvidele, teavitab krediidibüroo viivitamata kliente intsidendist ja kõigist abinõudest, mida saab võtta kasutusele intsidendi negatiivse mõju leevendamiseks. (6) Krediidibürool tuleb vähemalt 1 kord aastas läbi viia küberturvalisuse audit. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimisele ja intsidentidest teavitamisele täpsemad nõuded ning küberturvalisuse auditi läbiviimise täpsema korra. § xxx. Kliendi ja andmesubjekti kaebuse lahendamine (1) Krediidibüroo on kohustatud vastama kliendi või andmesubjekti esitatud kaebusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teavitama kliendi või andmesubjekti nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva pärast kaebuse saamist. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul ei ole krediidibüroost mitteoleneval põhjusel võimalik kaebusele vastata või kaebuse lahendamiseks kõiki vajalikke toiminguid teha, on krediidibüroo kohustatud kliendile või andmesubjektile viivitust põhjendama ning määrama vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja, mis ei või olla pikem kui 35 tööpäeva. § xxx. Registritoimingute finantseerimine (1) Krediidibüroo katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt oma kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. (2) Teenuste eest võetavad tasud peavad põhinema teenuse efektiivsel osutamisel ning olema arvestatud põhjendatud kulude alusel. (3) Rakendatav hinnakiri peavad olema avalikustatud krediidibüroo veebilehel. (4) Krediidibüroo ei võta tasu kohtulahendi, uurimisorgani määruse, Finantsinspektsiooni või Andmekaitse Inspektsiooni päringu, otsuse või muu haldusakti alusel tehtud väljavõtete eest. § xxx. Krediidiandmete jagamisele esitatavad nõuded ning andmete säilitamine (1) Registrisse kantud andmete osas kohalduvad järgmised säilitamise tähtajad: 1) infot krediidipäringute kohta säilitatakse 1 aasta; 2) andmeid laenutaotluste kohta säilitatakse 1 aasta. (2) Krediidibüroo töötaja, juht, aktsionär või osanik, kellel on juurdepääs kliendi isikuandmetele, on kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud isikuandmeid tähtajatult, kui isikuandmete kaitse seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 6. PEATÜKK NÕUDED KREDIIDIBÜROO KAPITALILE, RAAMATUPIDAMISELE JA ARUANDLUSELE § xxx. Krediidibüroo aktsia- ja osakapital (1) Krediidibüroo aktsia- või osakapital peab olema täielikult sisse makstud. 59 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 (2) Krediidibüroo aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 50 000 [125 000] eurot. § xxx. Nõuded vastutuskindlustusele § xxx. Raamatupidamise korraldamine § xxx. Aruanded ja nende esitamine § xxx. Audiitorkontroll 7. PEATÜKK ÜMBERKUJUNDAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE NING KREDIIDIBÜROO TEGEVUSE LÕPETAMINE, REGISTRI ÜLEANDMINE 3. osa NÕUDED KREDIIDITEABE JAGAMISELE 8. PEATÜKK KREDIIDITEABE JAGAMINE, KREDIIDITEABE ANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED § xxx. Krediidibüroole andmete esitamise kohustus (1) Iga krediiditeabe andja on kohustatud esitama õigustatud krediidipäringu korral käesoleva seaduse §-s … sätestatud andmed Eestis asutatud krediidibüroole … (2) Juhul kui krediiditeabe andja on juba ühele Eestis asutatud krediidibüroole andmed füüsilise isiku finantskohustuste kohta esitanud ei pea ta seda enam teisele krediidibüroole tegema. § xxx. Krediidibüroole esitatavate andmete koosseis (1) Väljastatud krediidi kohta esitab krediiditeabe andja krediidibüroole järgmise info: 1) krediidilepingu number, sõlmimise kuupäev ja krediidilepingu kehtivus (krediidi lõpptähtaeg); 2) krediiditaotleja tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, isikukood); 3) krediidi tüüp (näiteks hüpoteeklaen, väikelaen, liising, krediitkaart, käendus) ja valuuta; 4) isiku roll lepingu raames (krediidivõtja, kaastaotleja, käendaja); 5) krediidi summa; 6) järgmise kuue kuu maksed, 7) krediidi kasutatud osa; 8) krediidi vaba limiit; 9) 7 päeva üle maksetähtaja hilinenud maksete summa; 10) maksepuhkus; § xxx. Krediidibüroole andmete esitamise/jagamise sagedus [Sõltub mudelist – kas on reaalajas andmete esitamine või mingi viiteajaga.] § xxx. Andmete esitamisega seotud tehnilised tingimused § xxx. Krediidipäringute tegemine (1) Iga krediiditeabe andja on õigustatud tegema päringu krediidibüroole selle füüsilise isiku finantskohustuste kohta, kes on esitanud taotluse krediidi saamiseks. (2) Päringus tuleb ära näidata isiku nimi ja muud tema tuvastamist võimaldavad andmed ning tema tahteavaldus krediidi saamiseks. § xxx. Krediidiandmete jagamine krediidibüroode vahel (1) Krediidibüroo on kohustatud jagama krediidiandmeid teisele krediidibüroole järgmistel tingimustel: … § xxx. Krediidiandmete edastamine muudel eesmärkidel 60 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 (1) Krediiditeavet krediidibüroo poolt on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse §-s 44 nimetatud võlanõustamisteenust osutavatel isikutel juhul kui andmesubjekt on andnud selleks nõusoleku. (2) Krediiditeavet krediidibüroo poolt on õigus saada üldistatud kujul statistikaks, kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, järgmistel isikutel: 1) Rahandusministeerium, 2) Eesti Pank, 3) Finantsinspektsioon. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega konkreetsed nõuded statistiliste andmete pärimiseks. § xxx. Kohustuste mittetäitmine ja andmete väärkasutuse tagajärjed 9. PEATÜKK ANDMESUBJEKTI ÕIGUSED JA ANDMESUBJEKTI POOLNE KONTROLL § xxx. Andmesubjekti õigused (1) Krediidibüroo on kohustatud andmesubjektile edastama järgmise info: 1) andmesubjekti kohta kajastatud kogu krediiditeave ja sellega seotud andmed [ALT: isikuandmete kaitse seaduse §-s 36 sätestatud logi]; 2) päringute kohta, mille erinevad krediiditeabe andjad on selle isiku kohta teinud. (2) Andmesubjekt võib esitada taotluse krediidibüroole ebaõigete andmete parandamiseks või kustutamiseks ning krediidibüroo peab põhjendatuse korral andmed parandama või need kustutama. 4. osa JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 10. PEATÜKK JÄRELEVALVE [siin sätestatakse eraldi FI ja AKI poolt läbiviidava kontrolli/järelevalve ulatus ja vastavad meetmed] 11. PEATÜKK VASTUTUS 12. PEATÜKK RAKENDUSSÄTTED 13. PEATÜKK MUUDATUSED TEISTES SEADUSTES Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse § 47-i täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Krediidiandja või –vahendaja on kohustatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvestama võlaõigusseaduse § 403 4 lõikes 31 sätestatud nõuetega.“ Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse § 48 lõiget 5 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) märge selle kohta, kas tarbija kohta on tehtud päring krediiditeabe jagamise seaduse alusel moodustatud registrisse.“ Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) selline kohustus tuleneb krediiditeabe jagamise seadusest ja on vajalik isiku krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) § 4034 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid või andmevahetusplatvorme. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.“; 61 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 2) §-i 4034 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud andmekogude või andmevahetusplatvormide kasutamisel peab krediidiandja kontrollima isiku finantskohustusi krediidibüroost vastavalt krediiditeabe jagamise seaduses ettenähtud korrale. Positiivse krediidiotsuse korral esitab krediidiandja asjaomased andmed krediidibüroole krediiditeabe jagamise seaduses ettenähtud korras.“ 62 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 LISA 2. ÜLEVAADE KREDIIDITURUST 1. Üldine ülevaade Eesti finantssektorist Eesti finantssektor on panganduskeskne, st alternatiivsed kapitali kaasamise mahud on pangalaenudega võrreldes üsna väikesed. Järgmisel joonisel on näha, kuidas suhestuvad erinevad finantssektori valdkonnad SKP-ga. Kuigi pärast 2008. aasta majanduslangust on pankade osatähtsus mõnevõrra vähenenud, moodustavad pankade varad endiselt ligikaudu kaks kolmandikku finantssektori varadest. Järgmine joonis ei peegelda küll päris viimast seisu (andmed on üle 2 aasta vanad), kuid siiski on üldine finantssektori struktuur ka täna sama võrreldes kahe aasta tagusega. Joonis 4. Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2015. ja 2020. a lõpus 132 Vastavalt Eesti Panga ülevaatele on Eesti finantssektor rahvusvahelises võrdluses ka üpris väike. Kui Eesti finantssektori finantsvarad moodustasid konsolideerimata kujul 2019. aasta lõpus ehk enne koroonakriisi ligikaudu 230% SKPst, siis Euroopa Liidu mediaan oli ligikaudu 1,5 korda suurem. Ka majanduses loodavast lisandväärtusest moodustab finantssektori oma Eestis väiksema osa (4,5%) kui Euroopa Liidus keskmiselt (5%). Ent erinevalt ülejäänud Euroopa Liidust on Eesti finantssektor ja mõlemad suhtarvud viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Tabel 10. Finantsasutuste arv, kes on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Allikas: Eesti Pank 132 Eesti Pank, https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori-struktuurist 63 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Eeltoodud tabelist on näha Eestis tegutsevate finantsasutuste arvu (täpsemalt on seal välja toodud need, kes kuuluvad Finantsinspektsiooni järelevalve alla). Punase kastikesega on märgistatud krediidisektoris tegutsevad isikud ehk juriidilised isikud, kelle põhitegevuseks on laenude väljastamine. Lisaks tegutsevad selles valdkonnas ka hoiu-laenuühistud, kes aga ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Hetkel tegutseb Eestis ca 24 hoiu-laenuühistut, suuresti on aga ühistute laenutegevus suunatud ettevõtetele. 2. Laenude väljastamine eraisikutele Nagu järgmisest tabelist näha, siis domineerivad laenude väljastamises jätkuvalt pangad ja eelkõige suurte Skandinaavia pankade tütarfirmad. Siiski viimastel aastatel on turule tulnud ka mitmeid väiksemaid panku, kes mh on asunud väljastama ka eluasemelaene. Lisaks krediidiasutustele väljastavad laene (eelkõige lühiajalisi laene) eraisikutele pankade tütarfirmadest liisingandjad ja pankadega mitte-seotud laenufirmad. Kui arvestada väljatatud eluasemelaenude mahtu, siis viimaste osakaal kogu eraisikute laenuturust on siiski suhteliselt väike. Siiski jättes eluasemelaenud ja liisingud välja, siis on pankadega mitte-seotud laenufirmade poolt väljastatud laenude maht päris märkimisväärne. Samuti on oluline märkida, et II pensionisamba väljamaksed tõid eraisikute laenuportfelli mitmeid muutusi: ühelt poolt maksti tagasi laene, eelkõige tarbimis- ja eluasemelaene, teisalt kasutati laekunud raha uute eluasemelaenude omafinantseerimiseks. Vaatamata sellele, et lepingute arv vähenes peaaegu kõikide laenuliikide arvestuses (v.a eluasemelaenud), kasvas eraisikute koondlaenujääk eluasemelaenude toel hoogsalt 2021. aastal. Tabel 11. Eestis eraisikutele krediiti andvad laenuandjad ja nende väljastatud laenud eraisikutele (allikas: Finantsinspektsioon), 2021. a. 31. detsembri seisuga133 Laenuandjate Suurimad Eraisikutele väljastatud Laenuandjate jaotus arv vastavalt laenuandjad selles laenude jääk kokku Lepingute arv (kategooriad) kategooriatele kategoorias  Pangad 14 Swedbank, KOKKU 10,4 mlrd, millest: 631 683 tk (sh 5 välisriigi SEB, - eluasemelaenud 9,45 mlrd panga Eestis Luminor, - tarbimislaenud 436 mln asutatud LHV - krediitkaardid 144 mln filiaali)  Pankadega seotud 11 Swedbank Liising, KOKKU laenud eraisikutele 1,17 279 943 tk krediidiandjad SEB Liising, mlrd, millest: Luminor Liising - sõidukiliising 841 mln  Muud krediidiandjad 45 IPF Digital Estonia, KOKKU laenude jääk 237 mln, 289 424 tk Placet Group, millest: Creditstar - nö lühiajaline tarbimiskrediit 152 mln - järelmaks 38 mln  Hoiu-laenuühistud 24 Tartu HLÜ KOKKU laenud eraisikutele 25,7 Ei ole teada mln  Muud laenuandjad Ei ole teada (välismaised laenuandjad, eraisikult eraisikule sotsiaalmeedia kaudu vms) Mh on huvitav märkida, et pankade keskmine tarbimislaenu summa (2237 eurot) ületab märkimisväärselt krediidiandjate keskmise tarbimislaenu summat (1050 eurot). Finantsinspektsiooni andmetel kasvas panga keskmine tarbimislaen 2021. aastal 226 euro võrra, samal ajal kui krediidiandja keskmine tarbimislaen 266 euro võrra. 2.1. Krediidiasutuste poolt väljastatud laenud eraisikutele Krediidiasutuste poolt tarbijatele väljastatud laenudest on viimasel aastal ja ka viimasel poolaastal kasvanud just eluasemelaenude väljastamine. Ja seda vaatamata koroonaviiruse leviku ohust tingitud ebakindlusele majanduses. 133 Finantsinspektsioon, „Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2021 seisuga“, https://fi.ee/sites/default/files/finantsteenuste_turu_ulevaade_seisuga_31.12.21_1.pdf 64 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Samas üle pika aja on vähenenud igapäevase tarbimisega seotud laenude jäägid: nii tarbimislaenud, krediitkaartide laenujääk ja arvelduskrediidi jääk ning ka õppelaenude maht. Lisaks nagu juba eespool mainitud, siis II pensionisamba väljamaksed tõid eraisikute laenuportfelli mitmeid muutusi: ühelt poolt maksti tagasi laene, eelkõige tarbimis- ja eluasemelaene, teisalt kasutati laekunud raha uute eluasemelaenude omafinantseerimiseks. Vaatamata sellele, et lepingute arv vähenes peaaegu kõikide laenuliikide arvestuses (v.a eluasemelaenud), kasvas eraisikute koondlaenujääk eluasemelaenude toel hoogsalt. Joonis 5. Pankade poolt väljastatud laenud eraisikutele (allikas: Finantsinspektsioon 134) Eraisikute laenude jääk mln eurodes Eraisikute laenude keskmine jääk eurodes Nagu ülaloleva tabeli paremast osast näha, siis keskmine eluasemelaenude jääk on aastaga kasvanud, ulatudes 2021. aasta lõpuks 49 902 euroni. Sellele järgnes sõidukiliising, mille keskmine jääk on 11 160 eurot. Muude laenude keskmine jääk (18 743) on niivõrd suur seetõttu, et neid laene võetakse väidetavalt eraisikute poolt ka oma äritegevuse rahastamiseks. Joonis 6. Eraisikutele väljastatud laenude turujaotus pankade vahel (allikas: Finantsinspektsioon) Eraisikute eluasemelaenude turu jaotus 2021. aasta Eraisikute tarbimislaenude turu jaotus 2021. aasta lõpus lõpus (sulgudes 2020. aasta lõpp) (sulgudes 2020. aasta lõpp) 134 Finantsinspektsioon, „Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2021 seisuga“, https://fi.ee/sites/default/files/finantsteenuste_turu_ulevaade_seisuga_31.12.21_1.pdf 65 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Nagu eespool juba viidatud, siis valdava osa eraisikutele väljastatud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mille osakaal oli 2021. aasta lõpus 91%. Seega on just eluasemelaenude turu jaotus see, mis kõige rohkem eraisikute pangalaenuturul toimuvat mõjutab. 2021. aastal väljastasid uusi eluasemelaene enim neli panka: Swedbank, SEB Pank, LHV Pank ja Coop Pank. Ning nagu eeltoodud jooniselt näha, siis Coop Pank kasvatas seejuures ka veidi oma turuosa. Samas suuri muutusi turujaotuses toimunud ei ole. Swedbanki ja SEB Pank jäävad eluasemelaenude turul liidriteks. Pankade tarbimislaenude turujaotust mõjutas 2021. aastal Inbanki tarbimislaenude üleviimine krediidiandjasse, mis suurendas automaatselt ülejäänud pankade turuosasid. Tarbimislaenude portfelli kasv mõjutas turuosa muutust kõige rohkem TF Bank Eesti filiaali puhul. Aastaga kasvas TF Bank Eesti filiaali turuosa 13%lt 20%le, tõustes oma laenuportfelli suuruse poolest teisele kohale. Suurim osa (50%) väljastatud tarbimislaenudest kuulus Swedbankile. Kokkuvõttes on Eesti pankade tarbimislaenude turul toimunud üpriski arvestatavad muutused turujaotuses, mis omakorda mõjutab ka konkurentsiolukorda (just positiivses suunas). 2.2. Muude krediidiandjate (sh liisingfirmade) poolt väljastatud laenud eraisikutele Võrreldes pankadega tegutseb Eestis tunduvalt rohkem mitte-pankadest krediidiandjaid. 2021. aasta lõpus tegutses turul 48 pankadega mitte-seotud krediidiandjat ning 11 pankadega seotud krediidiandjat (eelkõige liisingfirmad) ning lisaks 9 krediidivahendajat. Peamine osa eraisikutele antud laenujäägist kuulub samas pankadega seotud krediidiandjatele, mis moodustab 83% krediidiandjate turust. Ülejäänud 23% turust katsid pankadevälised krediidiandjad. Seda aga eelkõige põhjusel, et sõidukite liisingut annavad eelkõige pankadega seotud krediidiandjad ning sõidukiliising on mahtude mõttes teisel kohal peale eluasemelaene. Siiski on viimasel aastal pankadega mitte-seotud krediidiandjate turuosa mõnevõrra tõusnud. Nagu allolevast jooniselt näha, siis pankadega seotud krediidiandjate poolt eraisikutele väljastatud keskmine laen on üldjuhul suurem. Seda eelkõige liisingu ja samuti järelmaksu väljastamisel. Joonis 7. Keskmine laenulepingute jääk (eurodes) pankadega seotud ja pankadega mitte-seotud krediidiandjate võrdluses (allikas: Finantsinspektsioon) Mis puudutab turujaotust, siis nagu alloleva joonise vasakust osast näha – pankadega seotud krediidiandjate sektoris valitsevad turgu kolme suurpanga liisinguettevõtted. Aasta lõpus kuulus Swedbank Liisingule, SEB Liisingule, Inbank Finance’le ja Luminor Liisingule pankadega seotud krediidiandjate laenujäägist kokku 78% turust. Pankadeväliste krediidiandjate sektoris on pilt kirjum. Seal jaguneb valdav osa turust vähem kui poolte krediidiandjate vahel. 86% laenuportfelli jäägist kuulus aasta lõpus kümnele krediidiandjale 48-st. Suurim turuosa kuulus IPF Digital Estoniale ja talle järgnes PLACET GROUP. 66 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Joonis 8. Pankadega seotud ja mitte-seotud krediidiandjate eraisikute laenuportfellide turujaotus (allikas: Finantsinspektsioon) Pankadega seotud krediidiandjate turu jaotus Pankadeväliste krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel 2021. aasta lõpus (sulgudes laenuportfelli jäägi alusel 2021. aasta lõpus (sulgudes 2020. aasta lõpp) 2020. aasta lõpp) Lisaks tarbijakrediidi pakkujatele tegutsevad turul krediidivahendajad. Kui veel mõni aasta tagasi tegutseti tarbijakrediiditurul ennekõike krediidiandjatena, siis nüüd on krediidivahendajate koguarv tõusnud kümneni. Krediidivahendajate kogukäive oli 2021. aastal 19 miljonit eurot, mis jääb krediidiandjate käibele (906 miljonit eurot) märkimisväärselt alla. Krediidivahendajate seas kuulus suurim turuosa käibe järgi Omaraha OÜ-le (41%) ning talle järgnesid Ühisraha OÜ (24%) ja OÜ Altero (17%). Tarbijakrediidilepinguid vahendati kokku 19 853, mida on 23% rohkem kui 2020. aastal. 2.3. Hoiu-laenuühistute poolt väljastatud laenud eraisikutele Nagu allpool näha, siis moodustavad suurema osa ühistute laenuportfellist laenud ettevõtetele. Eraisikutele antavate laenude jääk oli 2021. a. lõpus 25,7 mln eurot. Suurem osa eraisikutele antavate laenude tähtaeg on rohkem kui 1 aasta. Joonis 9. Hoiu-laenuühistute poolt väljastatud laenud (allikas: Eesti Pank 135) Hoiu-laenuühistute väljastatud laenude jääk Eraisikutele väljastatud laenude tähtaegade struktuur 135 https://www.eestipank.ee/press/statistikateade-hoiu-laenuuhistute-liikmete-arv-suurenes-kvartaliga-enam-kui-300-vorra-28042022-0 67 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 3. Intressimäärad Pankade poolt väljastatud eluasemelaenude intressimäär on varasematel aastatel olnud üle 2%-ndi. Kodumajapidamistele antud tagatisega eluasemelaenude keskmine intressimäär oli aga 2022. a. veebruari lõpus 1,94%, mis on ajaloo madalaim tase. Mis puudutab aga tarbimislaene (lühiajalised laenud, liising jm), siis seal on keskmised intressimäärad (täpsemalt tarbimiskrediidi kulukuse määrad) viimaste aastate jooksul samuti mõnevõrra langenud, kuid samas mitte märkimisväärselt. Lisaks krediidi kulukuse määr on pankadega seotud krediidiandjatel ja pankadega mitte-seotud (pankadevälistel) krediidiandjatel endiselt väga erinev. Finantsinspektsiooni avaldatud andmete136 põhjal on pankadeväliste krediidiandjate laenud keskmiselt kliendile märgatavalt kallimad kui pankadega seotud krediidiandjate laenud. 2021. a. lõpus oli sõidukiliisingu keskmine krediidi kulukuse määr pankadega seotud krediidiandjate puhul 5% ja pankadeväliste krediidiandjate puhul 23%. Muu rahalise krediidi (nn tavalised lühiajalised tarbimiskrediidid) keskmine krediidi kulukuse määr oli pankadega seotud krediidiandjate puhul 14% võrrelduna pankadeväliste krediidiandjate 45%ga. Vaid järelmaksu puhul oli krediidi kulukuse määr suhteliselt ühel tasemel nii pankadega seotud krediidiandjate (keskmiselt 18%) kui ka pankadeväliste krediidiandjate puhul (keskmiselt 19%). 4. Eraisikute võlgnevused Joonis 10. Krediidiasutuste laenuportfellis üle 60 päeva viivises olevad laenud, osatähtsus (allikas: Eesti Pank 137) Eespool olevast joonisest on näha, et pankade poolt väljastatud eluasemelaenude portfellis on viivises olevate laenude osakaal suhteliselt väike ja see on viimaste aastatega ka vähenenud (2022. märtsi seisuga oli see üksnes 0,1% ja jäägina 10,4 mln eurot). Muu krediidi osas on viivises olevate laenude osakaal pankade laenuportfellis üksjagu suurem, 2022. a. märtsis oli see 1,2% (ja jäägina 12 mln eurot). Teisalt ei ole siiski ka nii suur number (mh võrdluses ka teiste riikidega), mis näitab, et suur osa inimesi jõuab pankadelt tarbimiseks võetud laenu korrektselt tagasi maksta. Iseenesest võib see muidugi näidata ka pankade konservatiivsemat laenupoliitikat võrreldes mitte-pankadest krediidiandjatega. Viivises olevate laenude ehk nn probleemsete laenude osakaal on aga üksjagu suurem pangaväliste krediidiandjate puhul. Finantsinspektsiooni andmetel on muude krediidiandjate laenuportfelli kvaliteet eelmisel aastal küll pisut paranenud, kuid viivises olevate laenude osakaal krediidiandjate väljastatud laenudes on siiski tunduvalt suurem võrreldes pankadega (see viivislaenude näitaja sisaldab nii pankadega seotud kui mitteseotud krediidiandjate viivislaene). Kui 2021. a. lõpus oli pankadega seotud krediidiandjate laenudest viivises alla 2% lepingutest, siis pankadeväliste krediidiandjate laenudest oli viivises peaaegu 15%. Kokku oli 2021. a. lõpus 136 https://fi.ee/et/publikatsioonid/krediidiandjate-sektori-iv-kvartali-2021-ulevaade 137 Eesti Pank, https://www.eestipank.ee/press/statistikateade-viivislaenude-osakaal-pankade-laenuportfellis-jatkuvalt-madal-28032022 68 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 makseraskustes klientide lepinguid (viivises, kvartali jooksul maha kantud ja loovutatud lepingud kokku) 73 000. Hoiu-laenuühistute puhul on see seis märksa parem – ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (nii ettevõtete kui eraisikute vastu) moodustasid 2022. a. I kvartali lõpus 850 956 eurot ehk 0,7% ühistute laenuportfellist. Aastaga on aga samas ebatõenäoliselt laekuvate nõuete maht kasvanud 7,8% ehk 61 000 euro võrra. Ehk sisuliselt on hoiu- laenuühistute viivislaenude osakaalud võrreldavad pankade viivislaenude portfelliga. 69 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 LISA 3. TEISTE RIIKIDE MUDELID Järgnevalt antakse ülevaade teiste riikide füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelitest, millega on esindatud erinevad krediidiandmete jagamises süsteemid: Läti (ulatuslik riiklik keskregister), Rootsi (eraõiguslik lahendus, kus krediidibüroo tegevus eeldab andmekaitse inspektsiooni tegevusluba), Saksamaa (eraõiguslik lahendus), Belgia (riiklik keskregister) ja Soome (loomisel olev riiklik keskregister) Tabel 12. Välisriikide finantskohustuste andmevahetusmudelite võrdlustabel (Autor: Ernst&Young, autorite lisandused) Tunnus Läti Rootsi Saksamaa Belgia Soome (planeeritav lahendus) Omandivorm Avalik (keskpank) Era Era Avalik (keskpank) Avalik (maksuameti (mitu pakkujat, (mitu pakkujat, juures asuva sissetuleku Lisaks on turul millest suurim suurim Schufa registri juurde) eraõiguslikud Upplysningscentrale Holding AG) teenusepakkujad, n) suurim Kredītu informācijas birojs (Creditinfo grupp) Õiguslik alus Avalik: seadus Lepinguline, Lepinguline Seadus Seadus Era: leping, teenusepakkujale teenusepakkujale laieneb tegevusloa laieneb tegevusloa regulatsioon regulatsioon Kohustus Jah (keskpanga Ei Ei Jah Jah raporteerida registrisse) positiivset Ei (eraõigusliku krediidiinfot teenusepakkuja registrisse) Mudeli vorm Avalik: register Register Register Register Register Era: register Andmete Avalik: pangad ja muud Pangad ja muud Pangad ja muud Pangad ja muud Pangad ja muud andjad laenuandjad laenuandjad, laenuandjad laenuandjad, krediidiandjad ettevõtted, liisingufirmad, Era: pangad ja muud valitsusasutused kindlustusfirmad laenuandjad, negatiivse info puhul ka muud ettevõtted Kogutud Era: eraisiku kohta Eraisiku kohta: Eraisiku kohta: Eraisiku kohta: Füüsiliste ja juriidiliste andmed - Hetke kohustused - Igakuine sissetulek - - Finantskohustused isikute kohta: - Aktiivsed võlgnevused - Igakuine Kontaktinformatsi ja nendega seotud - Väljastatud krediit - Kustutatud kulutamine oon iseärasused (summa) võlgnevused - Osalus firmades ja - Informatsioon - Negatiivne - Krediidi tüüp (laen, - Subjekti kohta omatud kinnisvara töö kohta krediidiinformatsioo liising jne) päringuid teinud ning nendega seotud - Omatud n - Tagasimakse tähtaeg ettevõtete nimekiri laenud kinnisvara - Kontaktandmed - Igakuiste maksete - Krediidireiting - Eraisiku laenud - Pangaandmed suurus - Teave tagatise kohta - Negatiivne - Laenud Ettevõtte kohta: - Igakuine sissetulek (nt tagatise väärtus, aga krediidiinfo - Krediidisumma - Ajakohastatud teave ka tagatise väärtuse Ettevõtte kohta: - Krediiditüüp üle 60-päeva hindamise metoodika) Ettevõtte kohta: - Juriidilised - Kohustuse alg- ja viivismaksete kohta - Käive dokumendid lõppkuupäev - Teave krediidikeelu Avalik: - Finantskohustus - - Informatsioon kohta - Finantskohustuse tüüp - Tegevusvaldkond firma kohta - Kohustuse tähtajad Likviidsussuhtarvud - Osanike - Muu - Kohustuse summa nimekiri informatsioon, mis - Võlgnevus - Pangakontod aitab hinnata - Päringu teinud isikud - Omatav krediidi andmise kinnisvara riski ja Vt täpsemalt: krediidivõimelisust https://datnes.latvijasba nka.lv/legal/160-Credit- Register-regulation- 01072021.pdf 70 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Krediidiinfo Avalik: 1 x päevas 1 x kuus 1 x tööpäevas 1 x tööpäevas 1x tööpäevas andmete (laenuandmed) Teave krediitkaartide uuendamine Era: 1 x päevas jm limiitide muutmise ja limiidi kasutamise kohta uuendatakse 1 kord kuus Krediidiinfo Avalik: laenude ajalugu 3 aastat lepingu 10 aastat lepingu Õigeaegselt 2 aastat lepingu andmete säilitatakse 10 aastat lõppemist sõlmimisest või tagastatud laenude lõppemisest hoiustamine peale lepingu lõppemist, lepingu puhul 1 kuu + 8 (krediidiraportil näha logisid hoiustatakse 1 lõppemisel päeva peale lepingu vaid kasutusel olev aasta päringu tegemisest (olenevalt kumb lõppemist krediit, ajaloolist infot on pikem periood) ei kuvata) Era: laenude ajalugu säilitatakse 5 aastat Logisid hoitakse 1 aasta peale lepingu lõppemist Liidestused Era: - XML Gateway Belgia „X-tee“ - XML Gateway - Veebi - Veebi kasutajaliides kasutajaliides - Meil (batch - SAP processing) - Sftp ja meil (batch processing) Teenuse Avalik: tasuta 49 SEK/kuu *- 1 x aastas - 1 x aastas Andmesubjektile tasuta kasutamise andmesubjektile andmesubjektile – võimalik kontrollida maksumus Era: tasuta tasuta oma kohustusi eraisikule - 2 x aastas 3.95–6.95 riigiportaali kaudu andmesubjektile tasuta *Teenustasude EUR/kuu: 17 EUR/aasta: kohta loe: - Piiramatu - Täielik interaktiivne https://www.mein kasutamine raport eschufa.de/downl - Krediidiriski - Creditinfo poolt välja oads/preisliste.pdf hindamise mudel töötatud krediidiriski ja - Täiendavad hindamise mudeli järgi https://praxistipps. aruanded lisatasu arvutatud krediidireiting focus.de/was- eest - Piiramatu arv kostet-eine- aruandeid schufa-auskunft- die-preise-im- ueberblick_11262 5. *(Parandus tehtud 2019. a detsembris) Uuringus teostatud rahvusvahelise praktika analüüsist tuleneb:  Krediidiinfo teenuse pakkumine toimub rahvusvahelises praktikas tavapäraselt kahel viisil: andmevahetus läbi riiklike krediidiregistrite või eraõiguslike krediidibüroode. Mitmetes riikides eksisteerivad need kaks süsteemi paralleelselt, eelkõige kui riiklike registritega soovitakse saavutada täiendavaid avalik-õiguslikke eesmärke lisaks krediidivõimelisuse hindamisele. Näiteks Soomes loomisel oleva positiivse krediidiregistri üks peamiseid eesmärke vastutustundliku laenamise kõrval on finantsturgude ja makromajanduse analüüs, lisaks soovitakse andmeid kasutada ka kriisilahenduses.  Reeglina on riiklikud krediidiregistrid loodud olukorras, kus eraõiguslikke krediidibüroosid vaba turukonkurentsi tingimustes ei ole tekkinud või need ei täida eesmärke soovitud ulatuses. Lepingulistel alustel toimivate krediidibüroode suureks puuduseks on olnud asjaolu, et krediidiandjatel puudub kohustus nendega liitumiseks ja krediidiandmete vahetamiseks, mis oleks vastavalt ka sanktsioneeritud. Seetõttu on ka krediidibüroode kujunemine olnud pärsitud jurisdiktsioonides, kus oluline osa krediiditurust on jaotunud väikese arvu krediidipakkujate vahel.  Võrdlusjurisdiktsioonidest on Saksamaal ja Rootsis kujunenud ajalooliselt efektiivne eraõiguslike krediidibüroode süsteem, mistõttu sealne regulatiivne sekkumine on olnud minimaalne. Kuna Eestis ei ole sellist süsteemi krediidituru kontsentreeritud iseloomust tulenevalt kujunenud, siis on põhjendatud ulatuslikum riiklik sekkumine, kehtestades mh krediidipakkujatele kohustuse krediidiinfo vahetamiseks ja enne tarbijakrediidi väljastamist krediidiinfosüsteemi päringu tegemiseks.  Kui riiklik valik osutub eraõigusliku krediidibüroo kasuks, siis Rootsi ja Läti regulatsioon pakuvad hea võrdlusmaterjali eraõiguslike krediidibüroode tegevuse reguleerimiseks, sh tegevusloa nõuete osas. Samas tuleb arvestada Eesti eripäradega, kus pädevaks ametiasutuseks ei sobiks praegust tegevusprofiili arvestades 71 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 tõenäoliselt Andmekaitse Inspektsioon (AKI) ning pigem on selleks vajalikud kompetentsid ja kogemused olemas FI-l.  Võrdlusriikidest Lätis, Belgias ja Iirimaal on riiklik krediidiregister, Soomes on riiklik register loomisel. Nimetatud võrdlusriikide andmenõuded on heaks võrdlusaluseks Eesti süsteemi väljatöötamisel sobiva (ja vähima vajaliku) andmekoosseisu määratlemiseks.  Soomes plaanitakse luua positiivne krediidiregister maksuameti juurde, kus täna asub juba sissetulekute register. Krediidiregistrisse tehtava päringu tulemusel vastena saadav krediidiraport peaks tulevikus Soomes sisaldama andmeid ka füüsilise isiku aastasissetuleku kohta. Samuti esitatakse Lätis ja Soomes krediidiraportis teave üle 60 päeva viivises oleva krediidi kohta.  Nii Lätis, Iirimaal, Belgias kui ka tulevikus Soomes kogutakse ja registreeritakse isiku krediidiandmetena ka teavet tema antud isiklike tagatiste (garantii, käendus) kohta, kuna sellised võimalikud viitkohustused võivad isiku krediidivõimelisuse hindamisel samuti mõju omada.  Arvestades puudusi piiriülese krediidiinfo ristkasutuses, siis Iirimaa nõuab krediidipakkujatelt ka laenutaotleja poolt välisriikides võetud kohustuste väljaselgitamist ja registris registreerimist.  Riiklike registritega võrdlusriikide regulatsioonid määratlevad täpsemalt andmete edastamise ja väljastamise tingimused ning korra, nende hoidmise ja kaitse nõuded, samuti andmesubjektide õiguste teostamise korra. Seadusest tuleneb krediidipakkujate kohustus andmete edastamiseks ja päringu tegemiseks enne krediidi väljastamist. Belgias kehtestab seadus selge keelu tarbijale krediidi andmiseks, kui registri kohaselt on laenutaotlejal üle 1000 euro suurune maksevõlgnevus. Väiksemate võlgnevuste korral võib uue krediidilepingu sõlmida, kui selleks on eriline põhjus, mis tuleb registreerida tarbija krediiditoimikus.  Läti seaduses on selgelt sätestatud, et registriandmed on informatiivsed. Seega üksnes registrile tuginemine ei tõenda vastutustundliku laenamise nõuete täitmist.  Tagamaks andmesubjekti kontrolli tema andmete õiguspärase kasutamise üle ning aitamaks kaasa pettuste riski maandamisele peavad Rootsis krediidibürood teavitama iga kord andmesubjekti tema kohta andmete väljastamisest. Samasugust lahendust planeeritakse ka Soomes loodava krediidiregistri osana. 72 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 LISA 4. LAEKUNUD TAGASISIDE Märkuste/ettepanekute esitaja Märkuste numbrid Justiitsministeerium märkused 1–25 Sotsiaalministeerium märkused 26-28 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkused 29-35 Andmekaitse Inspektsioon märkused 36-43 Maksu- ja Tolliamet märkused 44-48 Finantsinspektsioon märkused 49-55 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda märkused 56-58 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda märkused 59-62 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkused 63-77 Advokatuur märkused 78-82 Eesti Pangaliit märkused 83-98 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit märkused 99-102 Finance Estonia MTÜ märkused 103-125 Creditreform Eesti OÜ märkused 126-137 Nr Ettepaneku sisu Rahandusministeeriumi seisukoht JUSTIITSMINISTEERIUMI MÄRKUSED 1. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus Uues VTK alapeatükis 4.2. VTK-s on tehtud valik kehtestada seaduses teatud tingimused, millest täpsustatakse mudeli valiku aluseid, juhindudes erasektor korraldab asjakohase andmevahetuse. Seejuures ei eelkõige toetutakse ole kuidagi selgitatud, miks on langetatud valik just sellise mudeli Rahandusministeeriumi tellitud kasuks. „Füüsiliste isikute finantskohustuste Kavandatava süsteemi keskmes on laenutaotleja isikuandmete andmevahetusmudelite uuringus“ töötlemine. Isikuandmete töötlemise eelduseks on õigusliku aluse väljatoodud erinevate lahenduste olemasolu (isikuandmete kaitse üldmääruse 138 art 6 lg 1 punktid a-f). analüüsile. Konkreetse õigusliku aluse määratlemine on olulise tähtsusega, sest Uues VTK-s kasutatakse läbivalt sellest sõltub seadusandja sekkumise põhjendatus ja ulatus.. Õigusliku terminit positiivne krediidiregister, mis aluse määratlemise olulisust on mööndud ka lk 30 (alajaotus viitab andmevahetuse lahendusele „Isikuandmete töötlemise raamistik“): „Seega on oluline määratleda ja üldisemalt, st lõpplahendus eristada õiguslik alus andmete töötlemiseks ning eesmärk, milleks krediidiandmete jagamiseks võib olla näiteks seaduse alusel ja millisel juhul on vajalik andmesubjekti nii andmekogupõhine register või ka nõusolek“. Seetõttu pidanuks VTK esmaseks ja kõige olulisemaks osaks andmevahetusplatvorm. Nõustume, et olema isikuandmete töötlemise asjakohase õigusliku aluse määratlemine. andmevahetusplatvormi-põhise Õiguslikeks alusteks vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele lahenduse kasuks räägib eelkõige (üldmäärus) on: lahenduse infotehnoloogiline a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel turvalisus, tarbijate eraelu puutumatuse või mitmel konkreetsel eesmärgil; väiksem riive (vt JUM kommentaar 2) b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud ja andmete parem kvaliteet. lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete Täna on turul olemas sarnast teenust võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; (registripõhist maksehäirete registrit) c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise pakkuvad isikud ning ei nähtu kohustuse täitmiseks; turutõrget. Seega leiame, et ei ole d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu põhjust teha riigieelarvelisi kulutusi füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; registri ülesehitamiseks. e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; Isikuandmete töötlemise õigusliku f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda aluse analüüs on esitatud uue VTK isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad peatükis 6. üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps. VTK ei sisalda selget ja arusaadavat analüüsi, milline üldmääruse artikli 6 lõikes 1 toodud alustest asjakohane on. VTK lk-l 30 on õiguslikest alustest esile toodud: 138 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) (OJ L 119, 4.5.2016, lk 1–88). 73 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 1) andmesubjekti nõusolek: nenditakse, et on küsitav, kas VTK-s kirjeldatud juhul oleks tegemist üldmääruses sätestatud nõuetele vastava nõusolekuga; 2) lepingu täitmine (või lepingu sõlmimise kavatsus): nenditakse, et on vaieldav, kas päring krediidiregistrisse, olgu see riiklik andmekogu või eraõigusliku krediidibüroo poolt peetav register, on selleks tingimata vajalik. Klient võib näiteks argumenteerida, et ta esitab kõik vajalikud andmed ise; 3) õigustatud huvi: õigustatud huviks oleks vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamise tagamine, ülelaenamise ja laenukahjude negatiivse mõju vähendamine. GDPR-i sissejuhatuse punktis 47 on viidatud, et selline õigustatud huvi võib olemas olla näiteks siis, kui andmesubjekti ja vastutava töötleja vahel on asjakohane ja sobiv suhe, näiteks kui andmesubjekt on vastutava töötleja klient või töötab tema teenistuses. Igal juhul eeldab õigustatud huvil põhinev andmete töötlemine andmesubjekti õiguste põhjalikku kaalumist, millega kaasneb täiendav ebakindlus andmetöötluse õiguspärasuse suhtes. Sellele tuginedes jõutakse järeldusele, et „[arvestades] eeltoodut ja tagamaks krediidiregistri andmete töötlemiseks kindel alus, on soovitatav see kehtestada seadusandlikul tasemel. GDPR-i kohaselt võiks sobivas õigusaktis olla sätestatud üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks (sh avalik-õigusliku või eraõigusliku andmetöötleja valiku osas), töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, andmete säilitamise aeg ning muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks.“ Justiitsministeeriumi hinnangul ei tugine see järeldus selgel ja jälgitaval argumentatsioonil. Ei ole arusaadav, mida peetakse silmas „on soovitav see kehtestada seadusandlikul tasemel“. Millisele üldmääruse artikli 6 õiguslikule alusele seejuures tuginetakse, ei ole arusaadav. Lisaks on märkimisväärne, et õigustatud huvi ei käsitata asjakohase õigusliku alusena põhjusel, et sellele tuginemisega kaasneb täiendav ebakindlus. Märgime, et isikuandmete töötlemise õigusliku aluse määratlemine ei sõltu sellest, mis on mugav vastutava töötleja jaoks, vaid isikuandmete töötlemise tegelikust sisust. Isiku nõusolekul eraõiguslikes suhetes isikuandmete töötlemine on võimalik eeldusel, et nõusolek vastab üldmääruses sätestatud nõuetele: on vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega (art 1 punkt 11). Ka Justiitsministeerium kahtleb selle õigusliku aluse kohaldatavuses antud juhul. Selleks, et isikuandmete töötlemine õigustatud huvi korral oleks seaduslik, tuleb täita kaks kumulatiivset tingimust: 1) isikuandmete töötlemine peab olema vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks, ning 2) andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused ei kaalu neid huve üles. Teise tingimuse puhul on vajalik kõnealuste vastanduvate õiguste ja huvide kaalumine, mis sõltub põhimõtteliselt asjaomase üksikjuhtumi konkreetsetest asjaoludest ning mille raames peab kaalumist teostav isik või institutsioon võtma arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 7 ja 8 tulenevate andmesubjekti õiguste olulisust. 139 Kui tegemist on üksikjuhtumi asjaoludest sõltuva kaalutlusotsusega, siis ei saa siseriiklikus õiguses lõplikult ette määratleda vastanduvate õiguste ja huvide kaalumise tulemust, ilma et lubatud oleks konkreetse juhtumi erilistest asjaoludest lähtuv teistsugune tulemus. Seega on õigustatud huvi korral riigi sekkumise ulatus seadusandluse näol väike. VTK-s põhjendatakse uue seaduse väljatöötamise vajadust eesmärgiga tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusam järgimine. 139 Euroopa Kohtu 24.11.2011 otsus liidetud kohtuasjades C-468/10 ja C-469/10 (ASNEF ja FECEMD); p 40 74 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine on krediidiandjale seadusest tulenev kohustus (VÕS § 4034). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab vaidluse korral tõendama krediidiandja (VÕS § 4034 lg 13). Seda silmas pidades on arusaamatu, miks ei käsitata VTK-s asjakohase õigusliku alusena üldmääruse art 6 lg 1 punkti c ehk isikuandmete töötlemine juriidilise kohustuse täitmiseks. Riigi sekkumist eraõiguslikesse suhetesse saab põhjendada ka avaliku huviga. Asjakohaseks õiguslikuks aluseks on sel juhul üldmääruse art 6 lg 1 punkt e: isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Selle eelduseks on avaliku huvi määratlemine võlaõiguslikus suhtes või sellest suhtest tuleneva mõjuna. VTK-s seda käsitletud ei ole. Seega võib järeldada, et sellist avalikku huvi ei eksisteeri. 2. Ettevõtja ärihuvid vs eraelu puutumatuse riive Eraelu puutumatuse riive analüüs on Problemaatiline on ärihuvidest lähtuv ettevõtjakesksus VTK-s. Eraelu esitatud uue VTK alapeatükis 6.2. puutumatuse riivet ei ole analüüsis riive ulatust arvestades sellevääriliselt analüüsitud. Muudatuste vajadust põhjendatakse laenutaotleja jaoks laenutaotlemise protsessi väiksema koormusega (lk 5) ning ära on märgitud põhiseaduse asjassepuutuv säte (lk 27), ent põhiõiguste riive analüüsi, s.h proportsionaalsuse hinnangut VTK-st ei nähtu. Tegemist on olulise aspektiga, mille tähtsust ei ole kahetsusväärselt teadvustatud. Selles kontekstis tuleks analüüsida, milline meede aitab saavutada soovitud eesmärki isiku eraelu puutumatust suuremal määral austaval viisil. Seejuures tuleks aluseks võtta üldmääruse asjakohane õiguslik alus. Hinnata tuleks, kas juba olemasolevad meetmed (vt järgmist lõiku) on piisavad. Kui mitte, siis milline meede on vähemriivavam (nt andmevahetusplatvormi kaudu üksikpäringutena toimiv andmeedastus aitab saavutada sama eesmärki kahtlemata vähemriivaval moel kui keskne register). On selgusetu, miks ei toimi olemasolevad meetmed: 1) Lk 22 on kaalutud võimaliku mitteregulatiivse lahenduse tabelis avalikkuse teavitamise meetme kohta märgitud selle mittekaalumise põhjendusena järgmist: „Krediidipakkujad ei ole iseseisvalt füüsiliste isikute finantskohustuste infot suutnud vahetama hakata, kuigi algatusi selleks on tehtud. Peamiste murekohtadena on välja toodud usaldusväärsuse puudumine omavahel (täpselt ei tea, kes milleks infot kasutada võib) ja ka teenusepakkuja (isik, kes hakkaks kõnealust infot krediidipakkujatele vahendama) osas. Regulatsioon aitab kaasa usalduse tõusule“. Esiteks on arusaamatu põhjenduse seos avalikkuse teavitamisega. Siin tuleks hoopis esile tuua, kas ja milliseid kampaaniaid on krediidiandjad (või riik) laenutaotlejate teadlikkuse tõstmiseks teinud. Kui selline teavitamine on toimunud, siis vajab selgitust, miks ei ole see toiminud. 2) Vastutustundliku laenamise põhimõte hõlmab endas ka laenutaotleja kohustust anda krediidipakkujale teavet, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi (VÕS § 14 lg 2). See tähendab, et laenuandja peab andma krediidipakkujale teada kõigist tema krediidivõimekust mõjutavatest rahalistest kohustustest. VTK-st ei nähtu, kas ja kuidas selle kohustuse rikkumine VTK ajendanud probleemi lahendamist mõjutab. 3) Krediidiandja või krediidivahendaja on enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale (VÕS § 4035 lg 1). VTK-st ei nähtu, kas ja kuidas on krediidiandjad selle kohustust täitnud ja kui suur on selle osakaal koguprobleemist. 3. Mudeli valik Mudeli valiku põhjuseid on täpsemalt VTK-s keskendutakse mudelile, mille lahutamatuks osaks on analüüsitud alapeatükis 4.1. kus krediiditeabeteenuse osutajad: „Uuringus analüüsitud kolmest mudelist tuuakse välja nii era- kui avaliku hinnati Eesti jaoks sobivaimaks varianti, kus krediidiandjad ise hakkavad sektori peetud andmevahetusmudeli andmevahetust korraldama vastavalt riigi seatud tingimustele. Sellise eelised ja puudused. 75 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 süsteemi korral on vajalik teenusepakkuja litsentseerimine, et kehtestada sobivad ja proportsionaalsed nõuded tagamaks piisava usalduse, andmete turvalisuse ja teenuse jätkuvuse. Juhul kui teenusepakkujaid on rohkem, on krediidipakkuja seotud vaid ühe krediidibürooga, kes vajadusel andmete saamiseks suhtleb ise teiste krediidibüroodega info saamiseks. Seejuures on nende roll jäänud lahti seletamata.“ (lk 4). Ei ole jälgitav, millistele argumentidele tuginedes on jõutud just sellise mudeli valikuni. Samuti ei nähtu VTK-st, millist rolli nähakse teenusepakkujal. See on aga oluline üldmäärust silmas pidades (vastutav vs volitatud töötleja ning sellest tulenev vastutus). Usalduse ja andmete turvalisuse vaates on isikuandmete töötlejate paljusus pigem teatavaks riskiks. 4. Isikuandmete kaitse seaduse muudatused Võtame Justiitsministeeriumi Kuivõrd VTK-s on määratlemata jäänud isikuandmete töötlemise tagasiside teadmiseks. õiguslik alus ning põhjendamata valitud mudel, siis on raske nõustuda ka isikuandmete kaitse seaduse kavandatava muudatusega. VTK-s on maksehäireregistri puhul tuginetud isikuandmete kaitse seaduse § 10 selgitusele, mille kohaselt tugineb krediidivõimelisuse hindamine üldmääruse art 6 lõike 1 punktile e, võimaldab liikmesriigil kehtestada seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks, kui selle eesmärk on avalikes huvides oleva ülesande täitmine. Tuleb möönda, et see selgitus ei ole korrektne ning asjakohane õiguslik alus on õigustatud huvi. Samal seisukohal on ka Andmekaitse Inspektsioon käesoleva aasta juunis infoportaalide osas avaldatud seisukohas (vt lk 2). Õigustatud huvi on õigusliku alusena isikuandmete töötlemisel krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil tunnustatud juba ka 01.01.2008-14.01.2019 kehtinud isikuandmete kaitse seaduses ja veel enne seda kehtinud seaduses. 5. Juba plaanitavate arenduste kasutamine Kohtumistel Justiitsministeeriumiga Justiitsministeerium ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) on (18.02.2021) selgus, et NAISiga käima lükanud uue nõuete ja arestide infosüsteemi (edaspidi NAIS) liitumine ei ole käesoleval juhul analüüsi. NAIS on planeeritud andmevahetuskanalina krediidi- ja andmevahetuseks sobiv võimalus. makseasutustele ning valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele, NAIS alustab tööd alles 2024. aastal. kes vajavad pangainfot seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. NAISi Rahandusministeeriumi eesmärk tööle rakendamise tähtaeg on seatud 2024 aastasse. NAIS hakkab andmevahetusmudel ellu kutsuda sisaldama osalist negatiivset krediidiinfot (isiku vastu esitatud nõuded ja sellest oluliselt varem. Lisaks selgus, et nende alusel alustatud täitemenetlused). Teiseks toimub süsteemi NAISi arengukava, st tööle vahendusel võlgniku arvelduskonto arestimine krediidi- ja rakendamise järgmise versiooni makseasutustes (kuni NAISi rakendamiseni täidab neid eesmärke RIK arenduskava, on juba tänaseks halduses olev elektrooniline arestimissüsteem - eArest). VTK-s esitatud planeeritud ning sinna ei ole võimalik andmevahetuse platvormi kontsept langeb kokku NAIS uusi funktsioone lisada. See tähendab, kasutajagruppidega ja on loogiline edasiarendus süsteemile. et kui oleks soov lisada uues VTK-s NAISi mõjutaks enim andmevahetuse korraldamise alternatiiv, kus kirjeldatud funktsioon NAISi, siis krediidiinfo kogumiseks loodav süsteem oleks riiklikult korraldatav. lükkuks andmevahetusmudeli NAISi juurde kogu vajaliku krediidiinfo loomine on võimalik ning looks arendamine ja töösse rakendamine ühese lahenduse isiku krediidivõimekuse hindamiseks minimaalsete teadmatusse kaugusesse. arendusvajaduste ja -kuludega. Üks asukoht nii negatiivse kui ka positiivse krediidiinfo kogumiseks ja kuvamiseks täidaks VTK-s väljendatud eesmärke. Ettepanek kajastada registris ka negatiivne krediidiinfo (VTK lk 13) sobitub laiemas plaanis NAISi tänase eesmärgiga, kuna suur osa maksehäirete registris olevatest nõuetest liigub enamasti edasi täitemenetlusse. Seega maksehäirete kuvamine koos täitemenetluse infoga loob terviklikuma pildi laenaja maksedistsipliinist. Samuti oleks maandatud huvide konflikt (VTK lk 14). VTK-s ei ole välja toodud võrdlust teenuse hinnastamise kohta era ja avalikus sektoris. Registerlahendus on potentsiaalselt kõige odavam ning sarnaneks suuresti juba täna eArestis (tulevikus NAISis) olevatele teenustele. Positiivse krediidiregistri loomine NAISi toob kaasa mõnevõrra väiksema halduskulu, kuivõrd olemasoleva süsteemi täienduse tõttu lisanduks vaid osaline majutus- ja halduskulu, võrreldes täiesti uue süsteemi kõrvale loomisega. Samuti ei muutu positiivse krediidiregistri lisamisel ka süsteemi ISKE klass ja sellest tulenevad kulud, kuivõrd NAIS juba vahendaks pangasaladust. 76 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Erasektori poolt teenuse pakkumisel peab arvestama riskiga, et teenusepakkujad loobuvad teenuse osutamisest. Riikliku registri korral on see risk maandatud. RIKil on olemas krediidiasutustega suhtlemise ja andmevahetuse kogemus. Võimaliku negatiivse mõjuna saab välja tuua, et riikliku registri puhul suureneks kaebuste arv registrihaldajale ja sellest tulenevalt registrihaldaja töökoormus, kuivõrd isikud pöörduvad tihti info korrastamiseks registrihaldaja poole, kellel andmete parandamiseks sisulist pädevust ei ole. 6. VTK mõju RIKi omatuludele Uuest VTK eraldi KYC temaatikat ei VTK toob välja, et potentsiaalne krediiditeabe seadus võiks anda analüüsita, samuti ei ole VTK skoobis krediidibüroole õiguse saada avalikest registritest KYC põhimõttel B2B ettepanekut. Seega uuest VTK-st andmeid ja infot. Eeltoodust ning täpsest andmekoosseisust lähtuvalt on nimetatud teemade käsitlus välja võib VTK mõjutada oluliselt äriregistri ja kinnistusraamatu omatulu, jäetud välja kuna tagasiside ei näidanud kuna mõlema registri puhul moodustavad krediidiasutuste ning suurt toetust KYC ja B2B andmete krediiditeabe pakkujate poolt tehtud päringud olulise osa omatulust. jagamisele (vt peatükk 3). Lisaks Kui kinnistusraamatu info oleks krediidiasutustele tasuta kättesaadav, mõjutaks nende teemade hõlmamine võib see kaasa tuua kinnistusraamatu omatulu langemise rohkem kui registri rakendumise ajakava. 30% ulatuses. Lisaks on VTKs ettepanek koguda ja jagada infot juriidiliste isikute Seega ei mõjuta potentsiaalne kohta (sh B2B ja nõusolekuteenuse ettepanek), mis võib mõjutada krediiditeabe seadus äriregistri ega oluliselt äriregistri omatulu. Samas ei täpsusta VTK konkreetset kinnistusraamatu omatulu. andmestikku, mis peaks tasuta kättesaadav olema. Juba täna on kohustatud isikutele tegelike kasusaajate infoga tutvumine tasuta kättesaadav. Kui aga sellele peaks lisanduma ka nt osanike info ning majandusaasta aruannete jt juriidilise isiku äriregistri andmetega tutvumise vajadus, siis võib see kaasa tuua rohkem kui 35% omatulu languse (krediidiasutuste päringud) või isegi 75% (juhul kui andmeid saavad edaspidi tasuta ka tänased krediiditeabe pakkujad). Märgime, et omatulu moodustab RIKi eelarvest ligi 33%, See on oluline osa RIKi eelarvest nn avaandmete direktiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiiv 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)) art 14 lõike 5 mõttes, mistõttu on võimalik rakendada RIKi suhtes viidatud direktiivis ette nähtud erandit ning jätkata äriregistri andmete eest tasu võtmist veel kahe aasta jooksul pärast Euroopa Komisjoni poolt sama direktiiv art 14 lõike 1 alusel antud rakendusmääruse jõustumist. RIK klienditoele tekiks oluline töökoormuse kasv juhul, kui andmetega tutvumist peaks kõigile osapooltele võimaldama ka äriregistri veebilehe/teenuste kaudu (sh kontrollides ka tutvumisalust ja volitusi). 7. Üldine tähelepanek Võlaõiguse seisukohast on krediiditeabe seaduse väljatöötamine kindlasti tervitatav. Sellega oleks meie hinnangul võimalik tagada VÕS- is ja KAVS-is sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte tõhusam rakendumine praktikas ning seeläbi vältida tarbijatele ülelaenamise tulemusel tekkivaid probleeme. Seega oleks vastaval regulatsioonil kindlasti oluline tarbijakaitseline mõju. Kuigi tarbija krediidivõimelisust tuleks ka pärast korraliku andmestikuga positiivse krediidiregistri loomist hinnata erinevate andmete kogumis (st mitte üksnes registriandmetele tuginedes), võiks sellise registri olemasolu muuta krediidiandjatele nende seadusest tulenevate kohustuste täitmise vähem koormavaks, ilmselt tõuseks ka kasutatavate andmete kvaliteet. Samuti võiks see aidata vähendada võimalikke vaidlusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise üle. VTK leheküljel 11 väljapakutud täpsustust VÕS-i regulatsioonis saab Justiitsministeeriumi hinnangul pidada põhjendatuks. Allpool esitame oma seisukohad konkreetsete valikukohtade suhtes. 8. Info mittetarbijate kohta Uus VTK ei hõlma teabe kogumist Iseenesest on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohustus juriidiliste isikute kohta: kuna ette nähtud suhetes tarbijatega. Selle eesmärk on tarbija kui lepingulise nimetatud teema nõuab eraldi suhte nõrgema poole kaitse. Tarbijaks mitteolevatele isikutele need põhjalikku käsitlust, siis oleme reeglid üldiselt ei kohaldu, erandi teeb sellest reeglist VÕS-i § 403 lg 2, otsustanud selle teema analüüsimise mille kohaselt kohaldatakse VÕS-i tarbijakrediiti puudutavaid reegleid edasi lükata. 77 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 (st ka vastutustundliku laenamise reegleid) ka füüsilise isiku poolt sõlmitud lepingule krediidi võtmiseks iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks, mille puhul kasutusse võetav krediit või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat. Arvestades, et juriidiliste isikute suhtes vastutustundliku laenamise reeglid iseenesest ei kehti (kuigi ka nende puhul on krediidiandjal ilmselt huvi eelneva krediidivõimelisuse hindamise läbiviimise vastu), tekib siin ilmselt tugevamalt küsimus selliste andmete kohustuslikus korras kogumise õigustatuses. Täiendavalt tuleks analüüsida, kas loodav krediidiregister sobiks selleks kohaks, kus juriidiliste isikute osas rakendatakse varajase hoiatuse süsteemi. Lisaks võiks analüüsida, kas krediidiregister koos varajase hoiatusega sobiks Maksu- ja Tolliameti juurde. 9. Info piiratud teovõime kohta Uus VTK ei hõlma teavet isiku Info avaldamine selle kohta, et isiku teovõime on piiratud, tekitab teovõime kohta (vt peatükk 3). eelkõige andmekaitselisi küsimusi. Eraõiguse seisukohast saab aga välja Tegemist on tundliku teabega, mis on tuua, et isiku teovõime piiratus on faktiline seisund. Kohus ei piira isiku täna juba riiklikus andmekogus teovõimet, vaid tuvastab vastava seisundi olemasolu ja määrab (rahvastikuregistris) kättesaadav ja eestkostja. Mõju tehingute kehtivusele ei teki sellest hetkest, kui kohus eesmärgiks on vältida teabe eestkostja määrab, vaid juba siis, kui vastav seisund on tekkinud. Kuna dubleerimist andmekogudes. selliseid andmeid ei saa kuskil olemas olla, siis ei saa olemas olla ka piiratud teovõimega isikute registrit. Võimalik on üksnes eestkostetavate register. 10. Negatiivne krediidiinfo Negatiivse krediidiinfo avalikustamise Kui krediidiregistritega seonduvat reguleerida, siis oleks teema vajab täiendavat põhjalikku Justiitsministeeriumi hinnangul mõistlik tegeleda nii positiivse kui ka analüüsi ja uues VTK-s ei ole seda negatiivse krediidiinfoga. Negatiivne krediidiinfo on iseenesest otseselt käsitletud. erinevatest maksehäireregistritest praegu paremini kättesaadav kui positiivne krediidiinfo, seega siin on regulatiivse sekkumise vajadus ilmselt väiksem. Samas kui vastav regulatsioon luua, oleks iseenesest mõistlik ja loogiline, et negatiivset ja positiivset infot vaadeldaks koos. Krediidivõimelisuse hindamise seisukohast on need mõlemad võrdselt olulise tähendusega. 11. Andmete avaldamise tähtaeg Võtame Justiitsministeeriumi VÕS-is sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalikult seisukoha teadmiseks. tõhusa järgimise jaoks on krediidiinfo kättesaadavus oluline. Negatiivse krediidiinfo puhul nõustume VTK-s viidatud seisukohaga, et kui nõue on täitmata ja see ei ole aegunud, siis ei ole põhjust seda infot mingi aja (nt 15 aastat) möödudes registrist kustutada. Vastasel juhul ei nähtuks registrist õiged andmed. 12. Maksehäireandmete järjepidevus Negatiivse krediidiinfo avalikustamise Toetame eesmärki tagada, et registri loomisel kajastada selles teema vajab täiendavat põhjalikku võimalikult täpselt andmed tekkinud võlgnevuste kohta. Nõustume analüüsi ja uues VTK-s ei ole seda VTK-s väljatooduga, et sellel teemal on seosed ka VÕS-i nõuete otseselt käsitletud. loovutamise regulatsiooniga, mis praegu ei sisalda nõude loovutamisel võlgniku teavitamiskohustust. Lihtsalt kui võlgnikku ei ole nõude loovutamisest teavitatud ja ta täidab kohustuse vanale võlausaldajale, siis loetakse, et ta on enda kohustuse täitnud õigele isikule (VÕS § 169). Seega kui kohustada vastavad andmed registrisse kanda, siis kujutaks see teatud mõttes erisust võrreldes VÕS- i regulatsiooniga. Eelnõu koostamisel tuleks sellele teemale kindlasti tähelepanu pöörata. 13. Laenukeelu nimekiri Võtame Justiitsministeeriumi VTK-s pakutud laenukeelu nimekiri väärib Justiitsministeeriumi seisukoha teadmiseks. hinnangul kaalumist kui meede selliste tarbijate jaoks, kes on sattunud n- ö võlaringi ja kellel võib olla lisaks majanduslikele raskustele ka sõltuvusprobleeme jms. Samas tuleks seejuures läbi mõelda, mis tähendus oleks sellisesse nimekirja lisatud keelul eraõiguslikult. Eelkõige tekib see küsimus olukorras, kus krediidiandja ei austa tarbija varem väljendatud soovi, et temaga lepingut ei sõlmitaks. Läbi tuleks mõelda, kas sellisel juhul oleks sellel keelul ka mingi eraõiguslik tagajärg konkreetses lepingulises suhtes. Ilma selleta ei oleks vastaval nimekirjal ilmselt erilist tähendust. 78 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 14. VTK üheks peamiseks eesmärgiks on kaardistada olemasolevad Uut VTK-d on täiendatud peatükiga probleemid ning seada sellest lähtuvalt eesmärgid. Kuidas eesmärkideni 2.1., milles tuuakse täpsemalt välja jõuda ehk selle erinevad võimalikud lahendusviisid, kaalumaks, millised peamised sõlmprobleemid (nt võlglaste neist on sihtrühmadele vähim koormust tekitavad ja vähim sekkumist suur osakaal ühiskonnas, nõudvad, on väljatöötamiskavatsuse koostamise peamine mõte. Selleks krediidiandjatele esitatud andmete tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka võimalikele mitteregulatiivsetele usaldusväärsusega seotud küsimused meetmetele, mida esitatud VTK-s on mingil määral küll tehtud, kuid jne). esitatud analüüs jääb üsna pealiskaudseks. Paljuski on põhjus selles, et VTK-s ei alustata mitte tegeliku probleemi defineerimisest (nt võlgnevuste suur osakaal majanduses, füüsiliste isikute raskused laenude teenindamisel, ettevõtjate nõrk maksevõime, andmete vähene usaldusväärsus või krediidivaldkonna ettevõtjate vaheline usaldamatus), vaid pannakse üsna koheselt paika soovitav eesmärk (vastutustundlik laenamine) ning seda paraku läbi regulatiivsete meetmete, milleks olevat seaduse ja kohustuste kehtestamine, mis ju aga eeldabki otsest ja vaid regulatiivset sekkumist. Loomulikult ei ole sellisel juhul mitteregulatiivsete meetmete analüüsil enam mõtet, kuna regulatiivse sekkumise vajadusena esitletud probleemi ei ole mitteregulatiivselt tõepoolest võimalik lahendada. Järeldusena võib öelda, et just seetõttu ei ole esitatud VTK piisavalt veenev osas, mis puudutab võimalike mitteregulatiivsete lahendite põhjalikumat kaalumist, nt avalikkuse teavitamist liigse laenamise ohtudest või senise regulatsiooni parema rakendamise võimalustest. Mitteregulatiivsete meetmete korral tuleb pakkuda lahendust reaalsele probleemile, mitte aga näidata selle sobimatust regulatiivse lahendina. Siiski väärib tunnustust, et VTK-s on ära märgitud oluline asjaolu, et krediidipakkujad ei ole seni ise suutnud nt finantskohustuste alast infot vahetama hakata omavahelise usalduse puudumise tõttu. 15. Probleeme esitledes on samuti oluline neid tõenduspõhiselt kajastada. VTK-sse on lisatud ajakohastatud teave VTK-s on viidatud küll OECD, Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga tähtajaks tasumata krediidi osakaalu soovitustele, kuid samas on puudu täpsem analüüs tähtajaks tasutama kohta, lisaks ka täitemenetluste ja krediidi sisuliste põhjuste ja avalduvate trendide kohta. Nt on VTK-s küll pankrotiavalduste ning –menetluste tänuväärse infona ära toodud krediidiandjatele ja –vahendajatele üle 90 kohta. päeva tähtajaks tasumata krediidi osakaal (VTK, tabel 1), kuid puudu on Rahandusministeeriumi tellimusel sealt nähtuvate trendide analüüs (nt on viimastel aastatel probleeme viiakse 2021. a läbi krediidituru uuring, autoliisingute ja vara järelmaksuga ostmisel, kuid trend on langev muu mille eesmärgiks on välja selgitada krediidivõlgnevuse osas vmt). Eesti krediidituru hetkeolukord ning selle põhjal välja töötada ettepanekud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise parendamiseks. Nimetatud uuring valmib 2021. a lõpuks. 16. Edastame mõned kokkuvõtvad märkused VTK mõjude analüüsi osale, Mõjuhinnangut on vastavalt kuna need esinesid valdavalt korduvalt. Mõju olulisuse hindamise Justiitsministeeriumi märkmetele lõppjärelduseks ei saa tõdeda, et see on „keskmine“. Mõju on täpsustatud. kokkuvõttes sihtrühmale kas oluline või ebaoluline (väheoluline) ning aluse sellise järelduse tegemiseks annab neljal mõjukriteeriumil põhinev mõjuanalüüs, kus võetakse arvesse nii sihtrühma suurust (absoluutset, aga vajadusel ka suhtelist), mõju esinemise sagedust (igapäevane, mitte igapäevane, aga regulaarne või siis harv ja juhuslik), mõju ulatust ehk sihtrühma kohanemisvajadust ja -võimet (kas käitumist vaja muuta või kas see on keeruline ehk aja- ja rahamahukas) ning ebasoovitavate mõjude esinemise tõenäosust ehk riski koos asjakohase põhjenduse ning võimalike leevendusmeetmetega, mis enamasti VTK-st siiski puudusid. VTK-s oli kriteeriumitel põhine info esitatud mitmel juhul kas pealiskaudselt või piirdus mõnedel juhtudel ka vaid tabelis toodud abstraktsete väärtuste väljatoomisega ilma sisuliste põhjendusteta. Eelkõige on oluline kriteeriumite hindamisel tuua välja tõenduspõhine info ja faktid ning võimalusel allikatele viidata. Mitmel juhul tundus VTK-s kriteeriumitele antud hinnang olevat lisaks ka põhjendamatu ehk ekslik, nt mis puudutas järelevalvet või krediidiinfobüroode tegevusi, mille sagedus ei peaks eelduslikult olema harv ja juhuslik, vaid pigem regulaarne või ka igapäevane. 79 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Rohkem oli probleemne Tunne Oma Klienti andmete kogumise mõjude analüüsi osas, kus antud väärtuste hindamise tulemused jäid mitmetel juhtudel arusaamatuks ehk põhjendamatuks, kuna kriteeriumile antud hinnangut polnud üldse põhjendatud ja lisaks tundusid need kohati olevat lausa ekslikult määratletud. Juhime tähelepanu, et just positiivsete krediidiandmete teemas leiti mitmele sihtrühmale avalduv oluline mõju, mis vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale (edaspidi HÕNTE) eeldab selliste mõjude põhjalikumat analüüsi (vt § 46 lg 3) eelkõige just selle mõttega, et tuvastada ja valida parim lahendus probleemile, mis osalistele on kõige vähem koormavam ja vähim sekkumist vajav. Kuivõrd on siin toeks VTK koostamise üheks aluseks olnud ja korduvalt viidatud füüsiliste isikute andmevahetusmudelite uuring, jäi samas selgusetuks. 17. Laenutaotlejate sihtrühma arvulisel määratlemisel tuleb lähtuda Mõjuhinnangut on täiendatud võlgnike olemasolevatest andmetest ehk määratledes seeläbi, kui suur on osakaalu osas, millele toetudes on elanikkonnas nende osakaal, kes on laenu võtnud või ka taotlenud. lisatud ka prognoos muutuste kohta. Eristada tuleb nii füüsilisi isikuid (sh võimalusel ka piiratud teovõimega Täna ei koguta riigi poolt teavet krediiti laenuvõtjate või -taotlejate hulk) kui ka juriidilisi isikuid, kuna taotlenud isikute kohta, ega isiku ettevõtjate ja füüsiliste isikute laenamine võib märkimisväärselt erineda teovõimega setud teavet. Seega ei ole ning puudutada ühtesid sagedamini ning tugevamalt kui teisi. Niisamuti võimalik ka VTK-d sellekohaselt oleks vaja mõjude hindamisel teha võimalusel prognoose, kas täiendada. laenutaotlejate hulk peaks (nt eriti lähtuvalt kavandatavatest muudatustest) tulevikus kasvama, kahanema või üldjoontes samaks jääma. Ühest küljest võib soov ülelaenamist piirata vähendada laenude arvu. Seetõttu võib see osadele sihtrühmadele olla ka ebasoovitavaks mõjuks nt just nn piiripealsete juhtumite korral, kus laenust sõltub kellegi hea käekäik, kuid teisest küljest muidugi võib kvaliteetsemate andmete tagajärjel antud laenude intress hakata langema, kuna võlgu olijate hulk võiks üldiselt väheneda ja tuua kaasa väiksema arvu laenukahjusid. 18. VTK-st lähtuvalt vajab täpsustamist ka Tunne Oma Klienti andmete Tunne oma klienti andmete jagamine jagamisel kohustatud isikute ja klientide, partnerite jt rahapesu ja on uuest VTK-st välja jäetud, kuna terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega ettenähtud isikute arv. nende andmete hõlmamine eeldaks Samamoodi tuleb täpselt määratleda ka Tunne Oma Klienti subjektide eraldi põhjalikku analüüsi, mis arv ning analüüsida ja kirjeldada neile avalduvat mõju, kuna see on mõjutaks registri rakendumise ajakava. tihedalt seotud andmekaitse teemadega ning eelduslikult märkimisväärsete ebasoovitavate mõjude riskide esinemisega. Seetõttu tuleb kindlasti käsitleda põhjalikumalt ka leevendusmeetmeid ning sihtrühma teadlikkuse suurendamist võimalikest riskidest. 19. Avaldame tunnustust mõjude hindamise osale, mis teatud juhtudel eristas Mõjude hinnangut on vastavalt krediidiasutusi ja suuremaid krediidiandjaid väiksematest Justiitsministeeriumi kommentaaridele krediidiandjatest ja –vahendajatest ning hoiu- laenuühistutest. Samas täpsustatud. leiame, et selline vajadus esineb ilmselt mitmes mõju analüüsimise kategoorias, seega soovitame kaaluda sarnase laiendi loomist ka kohtades, kus seda praegu ei olnud tehtud. Juhime ka tähelepanu, et hinnates nende sihtrühmade kokkupuudet muudatuste mõjudega, tuleks nt eeldada, et ka mõju avaldumise sagedus neile on ilmselt erinev, mis VTK-s toodud infost hetkel ei ilmne. 20. VTK-s oli tekitas segadust krediidiinfobüroode kohta esitatud mõnevõrra Mõjude hinnangut on vastavalt vastuoluline info. Kui valdavalt võis aru saada, et VTK koostaja eeldab Justiitsministeeriumi kommentaaridele tulevikus vaid mõne üksiku litsentseeritud krediidiinfobüroo teket turule, täpsustatud. siis kavandatava muudatuse 4 alajaotises f) sihtrühma 2 (krediidibürood) puhul leiti, et muudatuste järgselt konkurents seal suureneb. Selgitamist vajaks, kuidas saab 1-2 büroo puhul konkurents praegusega võrreldes suureneda. Niisamuti tuleks krediidiinfobüroode tegevuse ümberkujundamisel hinnata ka mõju praegustele selles vallas tegutsejatele ehk et kui nt litsents antakse vaid mõnele neist, siis mis saab ülejäänutest ehk teisisõnu, hinnata turu korrastamise tulemusel tekkivat ebasoovitavate mõjude riske praegu tegutsevatele valdkonna ettevõtjatele. Hetkel hindab VTK selliseid ebasoovitavaid mõjusid ilma lähemalt selgitamata väheseks. 21. VTK-st on puudu laenutaotlejate (või üldisemalt elanikkonna) Rahandusministeeriumi tellitud hinnangud, arvamused või küsitlused osas, mis puudutaksid soovi anda krediidituru uuringu ühe osana oma isiklikud andmed lihtsamalt kasutusse, et kiirendada kas 80 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 laenutaotlemise protsessi või saada laenu sel asjaolul eelduslikult veidi püütakse saada ka ülevaadet odavama intressimääraga. Teisisõnu, kas laenutaotlejad oleksid pigem hinnangutest krediidiregistrile. ise nõus isikuandmete senisest invasiivsema kasutusega, eelkõige nt mis Eesmärgiks on krediidiregistrisse puudutab nt positiivset krediidiregistrit. Samuti tuleks analüüsida, kas hõlmata vaid krediiti taotleva isiku mõjutatud on ka need füüsilised isikud, kes laenutaotlusi ei esita, kuid andmed, st teavet ei koguta isiku kelle andmed siiski andmebaasidesse satuvad. perekondliku seisu, leibkonna jms kohta ehk järgida IKÜM-ist tulenevat andmete minimaalsuse põhimõtet. Seega välistatakse võimalus, et registrisse satuvad andmed isikute kohta, kes krediiti ei taotle. 22. Soovitame kaaluda, kuidas oleks mõistlik edaspidises menetluses Mõjude analüüsi on vastavalt kavandatavaid muudatusi osadeks jaotada. VTK-s esitatu tundus olevat Justiitsministeeriumi tagasisidele keeruline jälgida, kuna samad sihtrühmad kordusid pidevalt. Seetõttu täiendatud. võib nt kaaluda sihtrühma põhist muudatuste koondmõju hindamist või jaotamist muudel alustel, arvestades mh ka mõjuvaldkondi – tuvastatud olid mõjud riigile ja omavalitsusasutustele, majanduslik mõju (eraettevõtjaile ja füüsilistele isikutele) aga väga olulisena ka sotsiaalne mõju isikuandmete kaitse vaatevinklist. Palume nende jaotistega kindlasti arvestada. 23. Koondmõju hinnangutes palume lisaks halduskoormuse kokkuvõtvale Mõjude analüüsi on vastavalt hinnangule sarnaselt hinnata mõju ka erinevate riigiasutuste nagu Justiitsministeeriumi tagasisidele Finantsinspektsioon, Andmekaitseinspektsioon, Maksuamet, Rahapesu täiendatud. Andmebüroo, jne töökoormusele võttes arvesse kõiki kavandatavaid muudatusi. 24. VTK-s on viidatud Euroopa Komisjoni tööplaanis olevale tarbijakrediidi Euroopa Komisjoni esitas regulatsioonide ülevaatamisele, millega võib kaasneda ka tarbijakrediidi läbivaatamise raames krediidiinfosüsteemide nõuete ühtlustamine, tagamaks ühisturu ettepaneku direktiivi 2008/48/EÜ efektiivset toimimist tarbijakrediidi valdkonnas. Selle raames on muutmiseks.140 Komisjoni ettepanek ei algatatud avalik konsultatsioon, direktiivi ülevaatamise tulemused on näe ette olulisi muudatusi seoses Komisjonil plaanis avaldada aprillis 2020. Soovitavalt tuleks VTK-ga andmebaasidega, mida kasutatakse kavandatavate muudatuste valguses ka selle konsultatsiooni tulemuste ja tarbija krediidivõimelisuse Euroopa Komisjoni edasiste kavatsustega arvestada. hindamiseks (artikkel 19). Ettepaneku tekst ei kohusta liikmesriike krediidiandmebaase looma. Uuendusena täpsustatakse, et krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatavatele andmebaasidele peab olema ligipääs ka ühisrahastuse ettevõtjatel ja piiriülestel krediidipakkujatel. 25. Palume edasisel mõjude hindamisel vältida analüüsis esinenud järeldusi, Mõjude analüüsi on vastavalt millel puudusid sisulised täpsustused. Näitena toome välja mõned silma Justiitsministeeriumi tagasisidele hakanud väljendid: „peaks muutuma olukord õigusselgemaks“, „suurt täiendatud. mõju ei kaasne“, „väga suuri muudatusi ei kaasne“, „ei tohiks kõnealune muudatus väga mõjutada“, „ulatuslikku mõju muudatusega ei kaasne“, „sisuliselt taastatakse varasem olukord“ jne. Selle asemel või lisaks tuleks kasutada sisulist infot reaalse edasise olukorra kirjeldamisel. SOTSIAALMINISTEERIUMI MÄRKUSED 26. Eestis on ligi 100 000 inimest, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus. Nõustume Sotsiaalministeeriumiga, et Kindlasti on vastutustundliku laenamise põhimõtte vähene järgimine üks eksisteerib seos vastutustundliku põhjus, miks täitemenetluse võlgnike hulk on niivõrd suur. laenamise ja täitemenetluse suure Finantsasutused annavad laene ka inimestele, kelle majanduslik seis neid võlgnike arvuga. Täitemenetluste, aga tegelikult teenindada ei võimalda ja kes võtavad laenu vanade ka pankrotiavalduste muutumise trende laenukohustuste täitmiseks. Nii satuvad inimesed laenates järjest on täpsemalt kirjeldatud alapeatükis suurematesse toimetulekuraskustesse. 2.1.1. Võlgnikel on väga suur risk sattuda vaesusesse, sest nende sissetulekud kuluvad vaid laenude teenindamiseks. Seejuures väheneb ka nende ajend 140 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0347&from=EN 81 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 legaalselt töötada, sest täitemenetluses pööratakse nõue nende sissetulekule. Samuti on võlgnikel suurem risk sattuda depressiooni. Inimeste võlgadest tulenevate probleemide lahendamisega tegelevad nii kohalikud omavalitsused, Eesti Töötukassa kui ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteem, kuid kahjuks on juba tekkinud võlaprobleemi lahendamine sageli äärmiselt keeruline või isegi võimatu. Seetõttu peab sotsiaalministeerium üle jõu käivate finantskohustuste võtmise ennetamist väga oluliseks. Välja pakutud lahendus annaks krediidipakkujatele paremat informatsiooni inimeste finantskohustuste ja -käitumise kohta, mistõttu saaksid nad vastutustundliku laenamise põhimõtet paremini järgida ning riigil oleks võimalik seda neilt rangemalt nõuda. Neil põhjustel toetame vajalike muudatuste väljatöötamist, oleme valmis pakkuma seejuures tuge ja loodame, et teete seda võimalikult peatselt. 27. Soovitame eelnõu koostamisel kaaluda, kas krediidiregistri abil oleks VTK-s tehakse ettepanek laenukeelu võimalik inimesi suunata vastutustundlikumalt laenama. Näiteks võiksid nimekirja loomiseks, millega inimesed saada registri abil loobuda võimalusest võtta laenu, nagu on muudetakse oluliselt lihtsamaks võimalik iseendale seada hasartmängude mängimise piirang. Samuti tarbijal endale laenukeelu panemine. oleks võimalik panna laenuandjale kohustus pakkuda laenu andmisel või Kuna krediidiandjatele tehakse kui laen jääb tagasi maksmata laenuvõtjale võlanõustamist. positiivse krediidiregistri kontrollimine enne krediidi andmist kohustuslikuks, siis saab seeläbi tagada ka laenukeelu toimimise. Krediidiandjale kohustus laenu andmisel või laenu tagasimaksmata jätmisel võlanõustamist: juba täna on krediidiandjatel VÕS § 541 tulenev kohustus anda enne lepingu sõlmimist tarbijale olulises ulatuses teavet, sh finantsteenuse koguhind, mille tarbija tasub finantsteenuse osutajale, sealhulgas kõik finantsteenusega seonduvad tasud, maksud ja kulud. Seega antakse tarbijale teavet, et isikud saaksid hinnata enda laenu teenindamise võimet. Lisaks tegeleb rahandusministeerium rahatarkuse arendamisega läbi vastava strateegia („Rahatark Eesti. Eesti elanike rahatarkuse strateegia aastateks 2021–2030“). Strateegia eesmärgiks on muuhulgas muuta elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja käitumist laenukohustuste võtmisel ning parendada vastutustundlikku laenamist. Meile teadaolevalt pakuvad mõned suuremad krediidiasutused juba täna võlglastele võlanõustamise teenust. Kahjuks ei ole meil täpsemat ülevaadet krediidiasutuste võlanõustamise kvaliteedist, tingimustest, ulatusest jms. 28. Mööname, et krediidiregistri loomine võib riivata finantsasutuste Uue VTK skoobist jäetakse välja isiku ettevõtlusvabadust ning laenuvõtjate eraelu puutumatust. Seejuures jääb teovõimega seotud teave, kuna meile arusaamatuks tervisenäitajate töötlemise vajadus, mida ei tehta tegemist on tundliku infoga, mida analoogsete registrite puhul ka teistes riikides. Palume selgitada, miks on kogutakse juba rahvastikuregistris. see vajalik. Samas on registri loomisega taotletav eesmärk väga kaalukas Seega ei ole krediidiregistris vaja seda ning kaalub tõenäoliselt üles suure osa riivetest. hõlmata ja dubleerida (vt ka peatükk 3). MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI (MKM) MÄRKUSED 29. Toetame väljatöötamiskavatsuse eesmärki tagada vastutustundliku Eesmärgiks on kehtestada piisavad laenamise põhimõtete tõhusam järgimine. läbi: standardid turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks, mis peaks 82 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 a) krediiditeabe seaduse kehtestamise ehk füüsiliste isikute välistama krediidiregistris kajastuvate finantskohustuste andmete vahendamise teenusega tegelevatele andmete kuri- ja väärkasutamise. ettevõtjatele kehtestatakse tegevusnõuded ja järelevalve; Täpsemalt reguleeritakse seadusega, b) kohustuse kehtestamise krediidipakkujatele hakata omavahel jagama millistel juhtudel ja mis ulatuses võib füüsilistest isikutest laenutaotlejate finantskohustuste andmeid. isikuandmeid kasutada. Arvestades, et enamikus Euroopa riikides eksisteerib toimiv eraisikute finantskohustuste infot sisaldav register või andmevahetusplatvorm, Riskide maandamiseks kehtestatakse oleks selline süsteem vajalik kasutusele võtta ka Eestis. Hetkel kehivate esmalt tegevusloa saamise kohustus, õigusaktide alusel ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet võimalik mille menetlemise käigus täies ulatuses rakendada. Nimetatud registri loomine peaks selle olukorra kontrollitakse teenusepakkuja likvideerima. organisatoorset ja infotehnoloogilist Laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamise tõhustamise kõrval on valmidust andmevahetusteenust oluline, et: pakkuda. Lisaks kehtestatakse a) välistatakse krediidiregistrist saadud andmete võimalik järelevalve kontrollimaks kuritarvitamine; teenusepakkuja tegevust jooksvalt. b) tagatakse, et krediidiandmeid kasutatakse eesmärgipäraselt üksnes kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks. Samuti nähakse ette meetmed seoses Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine on oluline nii isikuandmete väärkasutamisega: krediidivõtjale kui ka krediidipakkujale ja riigile. Laenulepingute, st ettekirjutuste tegemine, sunniraha krediidiriski kandvate lepingute (eelkõige eluasemelaenude) pikaajalisus määramine, väärteomenetluse ja pankade nõustamiskohustuse suurenemine tulenevalt vastutustundliku läbiviimine. laenamise printsiibist ja seoses krediidiriski kapitalinõuete arvutamise kohustustega peaksid krediidiasutused laenusaaja maksevõimet Tarbija jaoks lihtsustab positiivne võimalikult täpselt hindama. krediidiregister krediidiandjate pakkumiste võrdlemist, kuna registris Krediidipakkujatel on olemas krediidi andmisel otsuse tegemiseks olevat infot ei pea kõigile informatsioon laenajate kohta, kuid see informatsioon ei ole jagunenud krediidiandjatele eraldi saatma ja krediidipakkujate vahel sümmeetriliselt – sageli on laenajal või mõnel tõendama, vaid potentsiaalne teisel krediidipakkujal rohkem informatsiooni laenaja krediidivõime laenuandja saab ligipääsu kohta kui parajasti krediidi väljastamist kaaluval ettevõtjal. usaldusväärsele teabele. Kuna mitmete Finantskohustuste kontrollimiseks ei pruugi seetõttu kõik pakkumiste võtmine lihtsustub, siis krediidipakkujad omada vajalikku infot, kuna hetkel ei ole kohustust lihtsustub ka pakkumiste võrdlemine, krediidipakkujatel sellekohast infot omavahel vahetada. Kuigi mis peaks suurendama konkurentsi vastutustundliku laenamise põhimõte laieneb ka krediidivõtjatele, mis turul. tähendab kohustust esitada krediidiandjale korrektseid ning tõeseid andmeid, ei täida krediidivõtjad seda kohustust korrektselt. Lisaks aitab taoline lahendus tagada Eesti tarbimislaenude intressimäär on 3 korda kõrgem Euroopa usaldusväärse teabe kättesaadavuse – keskmisest. Põhjuseks väike turg ja vähene konkurents ning tagatiseta see aga lubab krediidiandjal kokku laenu väikesed summad. Suure tõenäosusega Eesti elanike laenusummad hoida ettevõttesiseseid kulusid, mis ei suurene oluliselt ka edaspidi, samuti jääb turg endiselt väikeseks, tulenesid tarbija esitatud teabe mistõttu võib eeldada, et kui laenamise protsessi lisanduvad andmete usaldusväärsuse kontrollile. vahedamise teenusega tegelevad ettevõtjad, võib see veelgi kergitada laenutoote hinda. Väide, et kui laenamise protsessi lisanduvad andmete vahendamise Eeltoodust tulenevalt oleks riiklikult korraldatud ja hallatud süsteemid teenusega tegelevad ettevõtjad, siis (alternatiivid 1 ja 2) eelistatumad. Selline lähenemine võimaldaks võib laenutoote hind kerkida – tõsi andmevahetust odavamalt ja oleks suurem usaldusväärsus isikuandmete laenuandjad peavad tegema kulutusi kaitse osas. Kahjuks mõjude hindamise puhul keskendub VTK suures andmevahetusteenuse süsteemiga osas vaid alternatiivile 3. liitumiseks. Siiski erinevad uuringud on näidanud, et kui laenuandjale on info isiku olemasolevate kohustuste kohta kättesaadav, siis võivad pikemas perspektiivis pigem laenude intressimäärad alaneda (kuna laenuandja saab teha laenuotsuse tuginedes usaldusväärsetele andmetele). Riiklikult korraldatud ja hallatud süsteemi puhul on nii eelised kui ka miinused, seda on täpsemalt kirjeldatud uue VTK alapeatükis 4.1. 83 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 30. Kavandatava muudatuse üheks eesmärgiks on muuta laenutaotlemise Muudatuste eesmärgiks on parandada protsess vähem koormavaks nii laenuandjale kui -taotlejale. Samas võib tarbija krediidivõimelisuse hindamise juba täna täheldada, et mõnede laenukontorite kaudu laenu saamine on protsessi. Selleks tehakse tehtud väga lihtsaks ja tarbija krediidivõimelisuse hindamine jätab krediidiandjatele kohustuslikuks enne soovida, kusjuures laenuandjale ei järgne selle eest ka mingeid krediidi väljastamist päringu tegemine sanktsioone. Ka positiivse laenuregistri puhul on oluline, et laenuandjad krediidiregistrisse, et kontrollida tarbija järgiksid vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja hindaksid tarbijate juba eksisteerivaid laenukohustusi ja ka krediidivõimelisust. seda, kas isiku on endale pannud laenukeelu. Päring krediidiregistrisse on vaid üks samm krediidivõimelisuse hindamisel ja kindlasti ei saa see asendada näiteks pangakonto väljavõtte küsimist või muid meetmeid, mida krediidiandjad kasutavad juba täna krediidivõimelisuse hindamisel. Lisaks positiivse krediidiregistri puhul on võimalik ette nähta, et krediidiandja ei või enne laenu anda kui ta on saanud laenusoovija kohta registrist viimase seisu tema laenukohustuste kohta. 31. Krediidiandjal on krediidivõimelisuse hindamise kohustus seoses Kuna krediidiregistri eesmärk on anda tarbijale antava krediidiga ehk siis krediidiga, mille isik võtab väljaspool ülevaade kõigist tarbija võetud oma majandus- või kutsetegevust. VTK-st ei selgu, mida täpsemalt finantskohustustest, siis peaks see peetakse silmas füüsiliste isikute finantskohustuste all. Kas lisaks hõlmama ka ettevõtlusega alustamiseks tarbimislaenudele lähevad sinna alla ka käendused ja laenud võetud laene ja VÕS § 143 kohased ettevõtlusega alustamiseks? On oluline, et füüsilise isiku laenuandmete tarbijakäenduslepingud. koosseisu lisataks ka juriidilise isiku laenudele antud käendused või muud andmed kui isik on pantinud oma vara juriidilisele isikule antud laenu tagatiseks. 32. VTKs on leitud, et Eesti jaoks sobivaim variant on alternatiiv 3, kus Kaalume veel täiendavalt seda krediidiandjad ise hakkavad andmevahetust korraldama vastavalt riigi ettepanekut. Siiski on võimalik teiste seatud tingimustele. Sellisel juhul teeme ettepaneku kaaluda varianti, kus riikide näitel seda korraldada ka nii, et krediiditeabe andmiseks ja pärimiseks kohustatud isikutele pannakse andmevahetusteenust pakuvad mitu seadusega kohustus asutada nn krediidibüroo. Näiteks sihtasutusena. erinevat eraõiguslikku registrit, kes on Sarnaselt on ravimüüjate poolt asutatud Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA. omavahel liidestatud. Sellisel juhul Loodavale juriidilisele isikule saaks määrata keskse/ainukese oleks igal juhul ka riiklik järelevalve krediidibüroo ülesanded s.h andmekogu pidamine ja andmevahetuse kõige nende eraõiguslike tagamine selleks kohustatud isikute vahel. Loodavale juriidilisele isikule registripidajate üle. saab anda seadusega ülesande tegutsemiseks avalikes huvides. 33. Isikute kõigi laenuandmete koondamine ühte andmekogusse on seotud Väljatoodud riskide maandamiseks suurte riskidega. Isiku kohta krediidiandmete kogumine (päringute kaalume vajalikke meetmeid, need tegemine) krediidibüroo poolt või vahendusel peab käivituma esitatud sätestatakse eraldi seadusega. laenutaotluse alusel ja isik peab sellest olema teadlik ning andnud selleks Plaanitava regulatsiooni kohaselt - nõusoleku. Kõigi laenuandmete koondamisel tekib risk, et isikuid krediidiandjal, kelle poole tarbija ei ole võidakse laenuandjate poolt hakata profileerima, mille tulemusel laenupakkumise saamiseks pöördunud, võidakse hakata neile tegema isikustatud laenupakkumisi, muutma ei saa ligipääsu registris olevale isiku ebasoodsamaks juba olemasolevate laenulepingute tingimusi jne. Lisaks kohta käivale teabele. Seeläbi on näeme suurt riski krediidibüroo andmekogu andmete üleandmises välistatud võimalus, et tarbijaid näiteks juhul, kui krediidibüroo lõpetab oma tegevuse. hakatakse profileerima ning neile isikustatud laenupakkumisi tegema. Juba eksisteerivate laenulepingute tingimuste ebasoodsamaks muutuminetuleks meie hinnangul välistada, täpsemalt vajab eraldi aga analüüsimist, mis on sobiv lahend. 34. Tehnoloogiliselt soovime rõhutada X-tee olulisust Positiivse krediidiregistri liidestus X- andmevahetusplatvormina ja sõltumata sellest, kui suures mahus teega ja riigiportaaliga on planeeritava erasektor platvormi pakub, võiks olla liidestus riigiportaaliga ning krediidiregistri üks osa. Seeläbi saavad andmejälgijaga, sest ligipääs sellistele andmetele peaks olema isikule füüsilised isikud kontrollida registris endale näha ka usaldatavast allikast. enda kohta käivaid andmeid, samuti andmejälgija funktsiooni kaudu võimaldatakse isikutel näha, kes on 84 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 nende kohta registrisse päringuid teinud. Kaalumisel on lisada registrile ka RIA arendatav nõusolekuteenuse lahendus, mille kaudu võimaldatakse isikul lihtsalt ja turvaliselt anda nõusolek mitte-krediidiandjatest kolmandatele isikutele (nt võlanõustajad, kohtu määratud nõustaja võlgade ümberkujundamise menetluses) registris olevate andmete kontrollimiseks. 35.1. Juriidiliste isikute andmevahetus Saame sellest soovist küll aru, kuid Peame väga vajalikuks, et lisaks füüsilistele isikutele hõlmaks esialgu oleme otsustanud info krediiditeabe (nii positiivse kui negatiivse) jagamine ka äriühinguid. äriühingute kohta registrist välja jätta. Seda vastavalt Maailmapanga analüüsis välja toodud ettepanekule hõlmata seaduse ulatusse ka juriidilised isikud. Selline hõlmatus aitaks kaasa varase hoiatuse teenuse kujundamisele, ennetamaks ettevõtja maksejõuetust. 35.2. Füüsiliste isikute teovõimega seotud info Uuest VTK-st on välja jäetud teabe Tänasel päeval puudub krediidipakkujatel ligipääs infole, kust oleks kogumine isiku teovõime kohta (vt võimalik näha, kas krediiditaotleja on piiratud teovõimega isik või on alapeatükk 3). Tegemist on tundliku talle määratud eestkostja. Sageli on krediidipakkujatel seda võimatu ka teabega, mis on täna juba riiklikus krediiditaotluse saamisel hinnata, mis võib lepingu sõlmimisel kaasa tuua andmekogus (rahvastikuregistris) tehingu tühisuse ja/või muutub lepingu täitmine koormavaks teovõimega kättesaadav ja eesmärgiks on vältida isiku eestkostjale või kohalikule omavalitsusele. Arvestades eeltoodut teabe dubleerimist erinevates ning asjaolu, et info isiku tervisliku seisundi kohta on delikaatne, peaks andmekogudes andmekogudes. füüsiliste isikute teovõimetusega seotud infole ligipääsu lubamist eelnevalt hoolikamalt analüüsima ja hindama probleemi olulisust. 35.3. Negatiivsete krediidiandmete jagamine Esialgu oleme otsustanud vastavalt Meie hinnangul tuleks reguleerida ka negatiivsete krediidiandmete uuele VTK-le negatiivsete kogumist, vahetamist, säilitamist, samuti isikuandmete töötlemise krediidiandmete jagamise õiguslikku alust. VTK-s esitatud ettepanek regulatsiooni osas on reguleerimise välja jätta, siiski kaalume asjakohane (lk 14). Regulatsiooniga tagatakse ka negatiivsete seda edaspidi seaduseelnõu krediidiandmete usaldusväärsus. väljatöötamise käigus. lk 17 on ebakorrektsus - IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei või maksehäireid avaldada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui 5 aastat. 35.4. Vaiete menetlemise korra reeglid Uues VTK-s sisaldub ka vaiete Pooldame, et kavandatavas krediiditeabe seaduses sätestatakse ka vaiete menetlemise kord, milles menetlemise korra reeglid, millega määratakse vaidluste lahendamise täpsustatakse, kuidas saab vaideid kord ja selleks pädevad organid. esitada, milline on konkreetne menetlus ja kes on pädev järelevalveorgan. 35.5. Õigus saada andmeid avalikest registritest Uus VTK ei hõlma õigust saada Meie hinnangul võiks potentsiaalne krediiditeabe seadus anda andmeid avalikest registritest, kuid litsentseeritud krediidibüroole õiguse saada krediidivõime, sh analüüsime nimetatud ettepanekut maksevõime ehk finantsilise usaldusväärsuse infot, samuti muu tulevikus. usaldusväärsuse (tunne oma klienti ehk KYC põhimõte, sobivuse ehk fit&proper põhimõte) kohta avalikest registritest andmeid ja infot, mis on vajalikud krediidipakkujatele. 35.6. Tunne on klienti ehk KYC andmete jagamine Uus VTK ei hõlma KYC andmete Kohustatud isikute ja klientide, partnerite jt rahapesu ja terrorismi jagamist, kuid analüüsime nimetatud rahastamise tõkestamise seadusega ettenähtud isikute poolt KYC ettepanekut tulevikus. andmete kogumisele kuluv aeg on väga suur ja see kasvab veelgi. Samade andmete korduv esitamine erinevatele kohustatud isikutele on koormav. Kogu ärikeskkonnale (kõikidele äriühingutele) on kulukas ja ajamahukas kontrollida oma partnerite tausta, seda eelkõige piiriüleselt. Pooldame lahendusena välja pakutud (keskse) andmete kogumise, vahetamise ja töötlemise lahenduse (ingl shared KYC utility) loomist. Regionaalne seadusandluse harmoniseerimine aitaks regionaalsetel ettevõtjatel luua eskaleeritavaid lahendusi ehk hoida vastavuskontrolli kulusid kontrolli all. 85 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 35.7. B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus Uus VTK ei hõlma B2B Jääb selgusetuks, kas see võiks olla üks alternatiividest, mis asendaks andmevahetust, kuna tagasiside ei positiivse krediidiinfo kohustuslikku jagamist? näidanud sellele suurt toetust (vt B2B andmevahetuse teostamiseks ja ressursi kokkuhoidu arvestades täpsemalt peatükk 3). oleks mõistlik, kui laenutaotleja annab juba laenutaotluse esitamisel krediidiandjale nõusoleku ja volituse asjakohastest andmebaasidest vajaliku info saamiseks. 35.8. Nõuete ühtlustamine Baltikumis Uus VTK ei sisalda otseselt nõuete Arvestades turu väiksust ning sarnaste või samade krediidiandjate ühtlustamist Baltikumis, küll on aga tegutsemist Baltikumi turul, on nõuete ühtlustamine Balti riikides igati vastava regulatsiooni väljatöötamisel mõistlik. mingil määral võetud eeskujuks eelkõige Läti vastav seadusandlus (täpsemalt peatükis 3). 35.9. Laenukeelu list Laenukeelu nimekirja loomine leidis Pooldame põhimõtet, et inimestel endal peaks olema võimalik sarnaselt esimeses tagasisides laiaulatuslikku hasartmängusõltlastele lisada end nimekirja, millega indikeeritakse, et ei toetust ning seega tehakse ettepanek soovita mistahes krediiti võtta. Krediidiandjatel oleks kohustus võimaldada tarbijal ennast lisada kontrollida, kas isik on listis või mitte. Kui isik on listis, rakendub laenukeelu nimekirja. laenukeeld. Kui isik märgib, et ei soovi laenupakkumisi, siis võiks Laenukeelu nimekirja sisustamine ja rakenduda ka periood, mille jooksul ei ole nõusolekut võimalik tagasi selle täpsemad tingimused on veel võtta (nt 1 aasta). Täiendavalt tuleks analüüsida, kas antud nimekiri võiks lahtised, kuid eelduslikult peaks olema olla portaalis Eesti.ee või e-MTA. hõlmatud see samas registris, kus Lisaks on vaja kehtestada selged tingimused eneselt laenukeelu asuvad ka muud krediidiandmed ehk eemaldamise võimaluse ning laenukeelu tähtaja kohta. Läbipaistvuse laenukeelu nimekiri peaks olema tagamiseks võiks olla laenukeelunimekirja haldavas veebikeskkonnas ka positiivse krediidiregistri osa. logi, kust isikud näeksid, millised krediidiandjad on nende kohustusi vaadanud. 35.10. Eesti Pangaliidu ettepanekud Oleme regulatsiooni kavandi mitmetes Toetame Eesti Pangaliidu ettepanekuid registri loomisel, esitatavate punktides Eesti Pangaliidu andmete, nõuete, regulatsioonide, kohustatud isikute ringi ja andmete ettepanekuid arvesse võtnud. töötlemise määratlemisel jm ettepanekute osas. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI (AKI) MÄRKUSED 36. VTK lk-l 4 on kirjeldatud nii võimalikke tehnilisi lahendusi Uue VTK versiooni juurde on lisatud (registripõhine lahendus; andmevahetusplatvorm; nende kahe hübriid) konkreetsem plaanitava seaduseelnõu kui ka andmevahetuse korraldamise kolme alternatiivi. VTK-s on kavand, mis peaks seega tooma ennekõike analüüsitud kolmandat alternatiivi (riiklikult kehtestatud suurema selguse, mismoodi tingimustele vastav, kuid erasektori poolt korraldatud süsteem, kus andmevahetusplatvormi ülesehitus ja turuosalised ise loovad organisatsioonilise ja tehnilise võimekuse tingimused peaksid võiksid tulevikus andmevahetuse korraldamiseks), kuid ei ole välistatud ka alternatiive 1 välja näha. ja 2 (vastavalt: riiklik süsteem, kus registri pidamist ja haldamist teevad riigiasutused; või riiklik süsteem, kus registripidamine on tellitud Nõustume, et iga andmetöötluse jaoks hankega erasektorist). ei ole vaja alati luua uut andmekogu. Iga uue andmetöötluse jaoks ei ole alati vaja luua uut andmekogu. Seetõttu on ka VTKs lähtutud pigem Praegugi toimub suuremate pankade vahel andmete vahetus andmevahetusplatvormi-põhisest andmevahetussüsteemi kaudu – selleks ei ole loodud eraldi andmekogu lahendusest, mis täidaks või registrit. Kui toimub päringu põhine andmete vahetus, siis on infotehnoloogilise hajusa arhitektuuri andmete väljastajal ka parem võimalus hinnata, kas päringu tegemine on nõudeid ja tagaks andmete turvalisuse. õigustatud. Ka Eesti avalikus sektoris on turvalisuse kaalutlustel aastaid Samuti aitaks taoline lahendus vältida juurutatud ennekõike andmekogude hajusarhitektuuri lahendust. Seetõttu uute andmebaaside teket. AKI pooldab ennekõike andmevahetusplatvormi lahendust, mitte keskset Kuna füüsilised isikud esitavad Eestis andmekogu. umbes 12 000 krediiditaotlust päevas, VTK-s on hetkel üldistatud tasemel kirjeldatud, mida kavandatav eelnõu st kuus kokku umbes 240 000 taotlust, peaks sisaldama ehk tegemist ei ole lõpliku eelnõuga. VTK-s on siis võimaldaks eelistatud andmevahetuse korralduse süsteemi ehk alternatiivi 3. andmevahetusplatvormi-põhine Hoolimata eelnõuga reguleeritava alternatiivi valikust, peab kandavav lahendus krediidiandjatel täita krediiditeabe seadus olema piisavalt selgelt ja arusaadavalt sõnastatud. seadusest tulenevat kohustust hinnata Ebaselge regulatsioon tekitab praktikate killustatust, mis omakorda tarbija krediidivõimelisust. Kui tekitab isikuandmete väärtöötlemise olukordi. krediidiandjad kohustuksid kontrollima enne krediidiotsuse tegemist isiku finantskohustusi ilma andmeplatvormipõhise lahenduseta, tähendaks see, et taotluse saanud krediidiandja peaks tegema 86 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 teabepäringu teistele krediidiandjatele (turul umbes 100 krediidiandjat) ja iga krediidiandja peaks päevas suutma vastata umbes 12 000-le andmepäringule. 37. Lisaks tuleks ka hinnata, et kas alternatiivide 2 ja 3 korral võib ilmneda Võtame AKI tagasiside arvesse. olukord, kus eraõiguslikule juriidilisele isikule antakse üle avalik ülesanne, mille korral ta muutub avaliku teabe seaduse mõistes teabevaldajaks. Meie praktikas on paraku mitmeid juhtumeid, kus avaliku ülesande üle andmine ei ole selge – nii selle ülesande üleandjale kui ka selle ülesande saajale, rääkimata valdkondliku õigusakti koostajale. VTK punktis 2 (lk 5) on mainitud Majandus- ja Uue VTK versiooni kohaselt hõlmab Kommunikatsiooniministeeriumi nn eelhoiatussüsteemi, millel võib olla register füüsiliste isikute kohta käivat mõju ka kavandatavale krediiditeabe seadusele. Eelhoiatussüsteem on krediidiinfot. Eelhoiatussüsteemi mõeldud ennekõike juriidiliste isikute majanduslike raskuste välja lisamist kaalutakse pigem edaspidi. selgitamiseks – see ei ole otseselt seotud tarbija kui füüsilise isiku maksekäitumise andmete töötlemisega. Seetõttu ei tuleks seda krediiditeabe seaduses reguleerida. 38. Kavandatav muudatus 1 – krediiditeabe seadus (VTK lk 7-10) Oleme seisukohal, et nn privaatsuse VTK-s on avaldatud arvamust, et kavandatava süsteemi loomisel võib loovutamise hind ei ole nii laenu saamine muutuda odavamaks (VTK lk 6). Paraku toimub see märkimisväärne kui seda võrrelda nö inimese privaatsuse loovutamise hinnaga – krediidiandja teeb laenuvõtja saadava hüvega – krediidiandjatel on kohta erinevaid päringuid seaduse alusel ehk ilma tema nõusolekuta (vt positiivse krediidiregistri näol senisest VTK lk 7). tunduvalt usaldusväärsem info isiku Efektiivse krediidiinfosüsteemi toimimiseks on vaja kehtestada finantskohustuste kohta, et teha krediidipakkujatele tarbijakrediidi väljastamisel seadusest tulenev kaalutletud laenu andmise otsus ja kohustus nii andmete edastamiseks kui päringu tegemiseks (VTK lk 10 tervikuna peaks vähenema inimeste algus). Sisuliselt on krediidivõimelisuse hindamine vabatahtlik- sattumine võlgnevustesse ning sellest sunniviisiline, kuna laenuvõtja ei saa muud moodi uut maksekohustust peaks lõpuks võitma terve ühiskond. võtta. Ilmselgelt ei ole kõikide maksekohustuste jaoks vajalik inimese Millal tuleb teha päring registrisse finantskäitumise taustauuringut, sh teha erinevaid päringuid. VTK-s ei krediidiandja poolt - päring ole analüüsitud, kas VTK-ga soovitud eesmärki on võimalik saavutada krediidiregistrisse tuleb teha enne, kui ka muul viisil. Eeldame, et seda tehakse eelnõu väljatöötamise käigus. krediidiandja annab tarbijale krediiti. VTK-s on kirjeldatud võimalikke töödeldavaid andmeid, sh nt Ka täna on krediidiandjatel kohustus töödeldakse ka andmeid isiku perekonnaseisu, leibkonna suuruse, täita vastutustundliku laenamise omandatud haridustase jne kohta. On kaheldav, kas kõikide tulevaste põhimõtet (VÕS § 4034 jj) ning sellest maksekohustuste puhul on vajalik ja õigustatud koguda neid andmeid, et tulenevalt peab ta hindama tarbija hinnata isiku krediidivõimelisust. Loodava seadusega tuleb selgelt paika krediidivõimelisust, seejuures panna ainult need kogutavad andmekoossisud, mis on ka reaalselt kasutama krediidivõimelisuse konkreetse maksekohustuse täitmiseks vajalik. Siin tuleb rangelt järgida hindamiseks asjakohaseid isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid andmekogusid. Seega ei kaasne VTK- (vt isikuandmete kaitse üldmääruse ehk IKÜM art 5 lg 1 punkte b ja c). ga põhimõttelist muudatust Andmeandjate ja nende andmete kvaliteedi osas märgime, et meie tarbijakrediidi väljastamisel – juba täna praktikas esineb tihti olukordi, kus maksehäire andmed annavad peab krediidiandja analüüsima tarbija võlgnikule eksitavat teavet tema tegeliku maksehäirete kohta. Seda on finantskäitumist ning selleks tegema käsitletud ka VTK lk-del 14-15 (maksehäireandmete järjepidevus). vajalikke päringuid, sh Praktikas võib andmekoosseisu kvaliteedi tagamine olla keeruline. finantskohustuste kohta. Positiivse Sellest hoolimata tuleb kavandatavas eelnõus selgelt reguleerida krediidiregistri eesmärgiks on meetmed, mis välistavad võimaluse vahetada aegunud võlaandmeid. võimaldada krediidiandjal saada Andmete säilitamise osas on pakutud, et teave päringute kohta võiks usaldusväärset teavet tarbija juba säilitada üks aasta. Meil puudub teadmine, kas siin on mõeldud ka eksisteerivate finantskohustuste kohta. päringutega seotud logisid. Kui siin on ka mõeldud logisid, siis Kokkuvõtvalt on krediidivõimelisuse soovitame hinnata, kas tegemist on sobiva tähtajaga – eriti, kui hiljem on hindamine kehtiva õiguse järgi selge vajalik teostada logide kontrollimist ja järelevalvet, sh võtta kohustus krediidiandjatele – küsimus süüteomenetluses või haldustrahvimenetluses isikuandmete töötleja ongi selles, et kui efektiivselt nad seda vastutusele. täna ilma positiivse krediidiregistri Andmesubjekti õiguste teostamise osas peaks loodav süsteem kohe olemasoluta täita suudavad. Uues VTK kindlasti andma andmesubjektile võimaluse tutvuda, kellele on tema versioonis on seda ka põhjalikumalt andmeid edastatud ehk kes on tema kohta päringuid teinud. Riikliku selgitatud. andmekogu puhul saab kasutada andmejälgija lahendust, kuid sarnane Lähtudes andmete minimaalsuse nõue võiks olla ka erasektori süsteemi puhul. põhimõttest seatakse uue VTK versioonis eesmärgiks koguda nii vähe 87 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Andmesubjekti õiguste puhul tuleb ka arvestada, et eelkõige tulevad need andmeid kui võimalik eesmärgi õigused otse IKÜM-st (vt IKÜM art 12-22). Kui neid õigusi soovitakse täitmiseks. Seega ei seata uues VTK-s piirata, siis piirangud peavad vastama IKÜM art 23 nõuetele, sh peab eesmärgiks koondada registrisse siseriiklik piirang vastama sama artikli lõikes 2 toodud tingimustele. andmeid isiku perekonnaseisu, VTK kohaselt võiks järelevalve ülesande anda nii AKI-le (isikuandmete leibkonna suuruse, haridustaseme jms töötlemise osas) kui ka Finantsinspektsioonile (kontrollib kohta. Nimetatud teave on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja krediidivõimelisuse krediidivõimelisuse hindamise juures hindamist). On arusaadav, miks isikuandmete kaitsega seotud järelevalve küll asjakohane, kuid mitte primaarse peaks tulema AKI-le, kuid ilma täiendava ressurssi lisandumiseta ei ole tähtsusega. Samuti koondavad teised seda ülesannet võimalik kohaselt täita. Eriti, kui poliitilise otsuse riiklikud andmekogud (eelkõige tulemusena pannakse AKI-le ülesanne teostada regulaarselt kontrolli, rahvastikuregister) juba nimetatud mitte ainult juhtumipõhiselt. Siin tuleks ka üle vaadata VTK lk-l 32 olev teavet. hinnang eelnõu mõjudest AKI-le. Uue VTK kohaselt nähakse ette, et Järelevalve juures on jäänud märkimata vajadus reguleerida nö positiivse krediidiregistri lahendus sisekontrolli nõuded. Hoolimata riiklike järelevalveasutuste olemasolust peab võimaldama andmesubjektil peavad ka loodava lahenduse osapooled või selle süsteemi vastutav hõlpsasti kontrollida, kes on tema kohta töötleja tegema ka ise kontrolli toimunud isikuandmete töötlemise üle. positiivsesse krediidiregistrisse Siin viitame AKI andmekogude juhendi alapeatükile nr 4.5.1. 141 päringuid teinud. Selleks kasutatakse Järelevalve teostamiseks on vajalik ka täpselt ja selgelt ära määratleda, eelduslikult andmejälgija lahendust, mida tähendab „krediidivõimelisuse hindamine“ – sellest oleneb, kas mida on tarbijal võimalik kontrollida toimuv isikuandmete töötlemine on õiguspärane või mitte. eesti.ee kaudu. Järelevalve ülesandeid käsitletakse uue VTK alapeatükis 8.2.10. 39. Kavandatav muudatus 2 - regulatsiooni väljatöötamine krediidipakkujate Uut VTK-d on täpsustatud ja vaheliseks andmevahetuseks (VTK lk 10-11). muuhulgas selgitatud, et positiivse Siinkohal juhime veelkord tähelepanu andmekvaliteedi probleemile krediidiregistri kasutamine (sellesse (käesoleva kirja punkti 4) ning rõhutame, et õigusnormides muudatuste päringu esitamine enne krediidiotsuse tegemisel tuleb hinnata, kas andmete vahetamise ja päringute tegemise tegemist ja andmete esitamine kohustuse kehtestamine on igas olukorras vajalik ja proportsionaalne. registrisse krediidilepingu sõlmimisel) VTK (lk 10) kohaselt soovitakse eelnõu koostamisel hinnata, kas võiks muutuks krediidiandjatele teha krediidiandjatele kohustuslikuks litsentseeritud krediidibürood (v.a. kohustuslikuks. Seega välditakse juhul, kui krediidipakkuja ise hindab enda meetmeid piisavaks). võimalust, et mõni krediidiandja ei liitu Siinkohal tekib küsimus, miks peaks krediidiandja üldse litsentseeritud registriga kuna hindab enda meetmeid krediidibürood kasutama olukorras, kus ta peab enda meetmeid piisavaks. Eesmärgiks on vältida krediidivõimekuse hindamiseks piisavaks ning kui sellisel juhul ebatäpset teavet (sh puudulikku teavet) kasutamine kohustuslik ei ole, siis miks ta peaks üldse hakkama andmeid sisaldava andmekogu tekkimist. esitama krediidibüroole, kui ta ise seda teenust ei kasuta. Siin on ka oht, et krediidibürood küll koguvad andmeid, aga samas need, kellele teenus Seaduseelnõu kavandis on VÕS § 4034 esmajärjekorras suunatud peaks olema, neid ei kasutagi. Mis omakorda lõike 3 sõnastust uuendatud. tähendab, et krediidibüroodel võib tekkida majanduslik huvi neid andmeid muudel eesmärkides kasutada anda. Võlaõigusseaduse § 4034 lõikega 3 seotud muudatus ilmestab, et kavandatav krediiditeabe seadus lähtub eeldusest, et tekivad nii (tsentraalsed) registrid kui ka andmevahetusplatvormid, mida tuleks kasutada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks. Meile arusaadavalt ei ole veel lõplikult otsustatud, milline andmevahetuslahendus luuakse, mistõttu tuleb võlaõigusseadusega seotud muudatusettepaneku sõnastus üle vaadata. 40. Kavandatav muudatus 3 – muud regulatiivsed muudatused (VTK lk 11- Uues VTK-s on täpsustatud positiivsete 12) krediidiandmete jagamise alust ja selle VTK järgi soovitakse muuta kehtiva isikuandmete kaitse seaduse § 10 kooskõla IKÜM-iga peatükis 6. sõnastust nii, et see hõlmaks ka finantskohustusi ehk positiivseid finantsandmeid. AKI arvates tuleb siin üldse üle hinnata, kas nii IKS § 10 kehtiv kui ka planeeritav sõnastus üldse on IKÜM-ga kooskõlas. Viidatud paragrahv täpsustab siseriiklikult IKÜM art 6 lg 1 punkti f ehk õigustatud huvi kui õiguslikku alust. Leiame, et siseriikliku õigusega pole võimalik IKÜM ei võimalda õigustatud huvi kui õiguslikku alust kitsendada. Praktikas lähtuvad IKS § 10 regulatsioonist mitte ainult laenuandjad, Märkus KAS § 88 osas teadmiseks vaid ka üürileandjad, tööandjad paljud teised, kes suudavad oma võetud. Kaalume muudatuse tegemist. 141 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 88 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 õigustatud huvi andmete saamiseks ära põhjendada. Sama olukord eelduslikult ilmneb ka positiivse maksekäitumise andmete kasutamise puhul. Siin tuleb AKI osas täiendada krediidiasutuste seaduse §-i 88, kuna AKI- l ei ole juurdepääsu pangasaladusele. Vastava juurdepääsuta on pärsitud järelevalve teostamine. 41. Kavandatav muudatus 4 – täiendavad ettepanekud krediiditeabe seaduse Uue VTK kohaselt on teave isiku reguleerimisala laiendamiseks (VTK lk 12-20). Viidatud muudatus teovõime kohta välja jäetud (vt peatükk hõlmab endas ettepanekuid, mida ei analüüsitud varasemas uuringus. 3). Tegemist on tundliku teabega, mis Nende osas (punktid a-i) soovitakse tagasisidet, kas need peaksid olema on täna juba riiklikus andmekogus ka hõlmatud kavandatavas eelnõus. (rahvastikuregistris) kättesaadav ja Leiame, et kavandatav eelnõu ei peaks hõlmama selles muudatuses eesmärgiks on vältida teabe kirjeldatud punkte a, f ja h. dubleerimist andmekogudes. Punkti b osas (õigus saada juurdepääs isiku teovõimetuse andmetele) leiame, et sellise õiguse tekitamisel tuleb kriitiliselt hinnata selle teabe Maksehäiretega seotud info avaldamise saamise vajalikkust, mil määral seda teavet krediidiandjale avaldatakse ja jagamise täpsemat reguleerimist ning kuivõrd on ta üldse pädev otsustama, kas piiratud teovõime või mõni kaalume edaspidi. muu tervislik seisund on selline faktor, mis mõjutaks krediidi andmist. Siin peab arvestama ka asjaoluga, et lisaks IKÜM art 6 peab eriliigiliste isikuandmete (ennekõike terviseandmete) töötlemiseks tulema õiguslik alus ka IKÜM artiklist 9. Võttes arvesse, et hetkel on VTK-s välja pakutud andmevahetuseks erasektori poolt korraldatav süsteem, kätkeb selliste andmete kogumine ja vahetamine ka väga suurt riski. Punkti c (täpsemalt lk 15 olev alateema maksehäireregistrit haldava ettevõtja õigusliku alus isikuandmete töötlemiseks) osas selgitame, et IKS-i seletuskirjas on kirjeldatud vääralt, et IKS § 10 eeskujuks on IKÜM art 6 lg 1 punkt e ehk avaliku ülesande täitmine. Kui seadusandja krediiditeabe seadusega kehtestabki ettevõtjale avaliku ülesandena kohustuse pidada maksehäireregistrit, siis on teine olukord, kuid ka sel juhul tuleb selgelt määratleda, mis on seadusega kehtestatud avalik ülesanne. Vt siin ka käesoleva seisukoha punkte 2 ja 6. Punktis c (täpsemalt lk 15-16 olev alateema maksehäireregistrisse sisestavate ja avaldatavate andmete õigusse kontroll ja registripidaja vastutus) soovitatakse maksehäireregistri pidaja seadusega vabastada maksehäireregistrisse sisestatavate andmete õigsuse kontrollimise kohustusest, samuti vastutusest, mis kaasneb seoses sellega, et võlausaldaja on registrisse sisestanud ebaõiged andmed. Kui maksehäireregistri pidaja on iseseisev vastutav töötleja IKÜM art 4 punkti 7 mõistes, siis ei ole meie arvates IKÜM-ga kooskõlas siseriiklik õigusakt, mis võimaldaks välistada isikuandmete töötlemise põhimõtete (IKÜM art 5) kohaldamise. Leiame, et siin ei ole võimalik IKÜM art 23 järgi vastavat erisust tekitada. Punktis c (täpsemalt lk 16 olev alateema õigusliku aluse kontroll maksehäireandmete edastamisel kolmandatele isikutele) on tehtud ettepanek, et maksehäireregistri pidaja kontrolliks ainult õiguslike aluse olemasolu, kuid mitte selle sisu ja vastavust. Leiame, et siin tuleb kontrollida õiguslikku alust sisuliselt, mitte formaalselt – vastasel korral võib tekkida olukord, kus maksehäireregistri pidaja on õigusliku aluseta väljastanud isikuandmeid. Punkti e (õigus saada andmeid avalikest registritest) osas soovitame andmekogudele juurdepääsude tegemise puhul hinnata kriitiliselt, kas ning millistele andmekogudele (sh selles sisalduvatele andmetele) on reaalselt vajalik juurdepääs saada. 42. VTK-s kirjeldatud ettepanekutega seotud mõjude hindamise juures Mõjuanalüüsi on vastavalt tagasisidele (VTK lk 33-35) ei ole kõigi ettepanekute juures hinnatud ettepanekute täpsustatud. mõjusid AKI-le, ennekõike järelevalve teostamise mõttes. Ka AKI-ga seotud kulusid pole analüüsitud (vt VTK lk 44 olev punkti 13). 43. VTK-s ei ole ka täiel määral teostatud andmesubjektile avalduvate Andmesubjektile avalduvate andmekaitseliste riskide analüüsi ja hinnatud neid riske maandavaid andmekaitseliste riskide analüüs meetmeid ehk tehtud andmekaitsealast mõjuhinnangut (vt IKÜM art 35). esitatakse eelnõu seletuskirjas. Eeldame, et seda tehakse eelnõu koostamise käigus, nt eelnõu seletuskirjas. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI (EMTA) MÄRKUSED 89 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 44. VTK kohaselt soovitakse tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte Uue VTK alapeatükis 2.1. on täpsemalt tõhusamat järgimist, mistõttu kaalutakse eraldi registri, põhjendatud, mis põhjustel on andmevahetusplatvormi või hübriidlahenduse loomist (erinevad positiivse krediidiregistri loomine süsteemsed lahendused edaspidi selguse huvides ühiselt nimetatud vajalik. Eelkõige võib välja tuua teabe register). VTK kohaselt võib finantskohustuste info vahetamine muuta asümmeetria vähendamise, (i) eraisiku jaoks laenutaotlemise protsessi vähem koormavamaks ning vastutustundliku laenamise põhimõtte (ii) krediidipakkuja jaoks tõhusamaks maksevõimelisuse hindamise parema järgimise ja krediidiandjatele protsessi. kättesaadava info kvaliteedi MTA hinnangul puudub vajadus sellise registri loomiseks. Arvestades parandamise – neid eesmärke ei ole VTK-s välja toodud registri eesmärki ning lahendust selle eesmärgi võimalik saavutada vaid teistelt täitmiseks, on tegemist ebaproportsionaalse riivega füüsiliste isikute krediidiasutustelt andmete küsimise finantsandmete uude andmebaasi kogumisel. kohustuse panemisega krediidiandjale. MTA-le jääb selgusetuks, milleks on vajalik täiendava registri loomine, Eesti krediiditurul pakub tarbijakrediiti kui olukord on lahendatav ka juba täna, küsides taotlejalt nõusolekut üle 100 ettevõtja, kes on väga erineva tema kohta käivate finantsandmete küsimiseks teistelt haldusvõimekusega. Ka suurele tarbijakrediidipakkujatelt. Eriti arvestades asjaolu, et juba täna küsivad krediidiasutusele oleks päringu krediidiandjad laenu taotlejalt nõusolekut tema andmete töötlemiseks tegemine kõigile tarbijakrediiti ning teatud juhul tema kohta käivate andmete küsimiseks teistelt pakkuvatele ettevõtjatele ning seejärel asutustelt. Probleemi lahendaks juba see, kui tarbijakrediidipakkujatele saadud vastuste analüüsimine ja muudetakse kohustuslikuks teistelt krediidipakkujatelt info küsimine. haldamine üle jõu käiv kohustus. Lisaks võib üksikpäringute tegemine kõigile turuosalistele võtta määramatu aja. Seega tekiks krediidiandjatele ülemäära koormav kohustus, mida suudaks täita vaid vähesed. Turvalise, korrapärase ja kõigi osapoolte jaoks võimalikult lihtsa teabevahetuse tagamiseks tuleks luua andmevahetusplatvorm, mis lihtsustaks teabe pärimist ning samaaegselt annaks tarbijale ülevaate, kes ja mis alusel teeb tema krediidiinfo kohta päringuid. 45. Võttes arvesse vahetatavate andmete tundlikust, peaks andmevahetuses Uues VTK-s täpsustatakse, et olema hõlmatud võimalikult vähe isikuid, st vaid laenu taotleja ja lähtepunktiks on andmete minimaalsus, tarbijakrediidiandjad. Samuti peaks MTA hinnangul andmevahetus ehk et kogutakse vaid täitma vaid ühte kindlat eesmärki - koguda faktipõhiselt kokku isikute krediidivõimekuse hindamiseks olemasolevad kohustused, mis aitaks kaasa krediidiasutustel otsuste vajalikku teavet. Seega välistatakse tegemisel, arvestades vastutustundliku laenamise põhimõtet. Igasugused kogutava teabe hulgast info, mis on kõrvalised andmete kogumised muudest registritest on ebavajalik ja kättesaadav teistest andmekogudest või ebaproportsionaalne konkreetse eesmärgi täitmiseks. mis ei ole asjakohane. 46. Samuti juhib MTA tähelepanu, et isikute krediidiandmete töötlemine Uues VTK-s on seda täpsemalt ja peaks olema lubatud vaid isiku nõusolekul, mitte seaduse alusel. Vaid põhjalikult analüüsitud, mis alustel laenutaotlust esitades võib krediidiandja küsida ning töödelda füüsiliste isikute finantsikohustuste laenutaotleja finantsandmeid. Igasugune muu füüsiliste isikute infot jagatakse (sh mis on õiguslik alus finantsandmete töötlemine ning nende andmete sidumine muudest sellise info jagamiseks, vt alapeatükk avalikest registritest saadud infoga riivab ebaproportsionaalselt 6.4.). füüsilisele isikule põhiseadusest tulenevat eraelu kaitse põhimõtet. 47. Juhul, kui siiski peetakse registri loomist vajalikuks, siis MTA registri Teadmiseks võetud. Seaduseelnõu korraldamises ja halduses endal rolli ei näe, kuna registris hoitav info ei kavandi kohaselt on lähtutud eeldusest, ole seotud maksude tasumisega. et sellist registrit peab (või teenust osutab) erasektor. 48. Täiendavalt juhime tähelepanu, et 2021. aastal laiendame maksuandmete Teadmiseks võetud. x-tee teenust krediidiandjatele, millega tehakse maksuandmete x-tee teenus avatuks kõigile krediidiettevõtetele ning ka muudele ettevõtetele, kellele füüsiline isik annab nõusoleku oma maksuandmeid kasutada. Seega on alates 2021. aastast kõikidel krediidiettevõtetel võimalik kasutada laenutaotlemise protsessis MTA käsutuses olevaid maksuandmeid. FINANTSINSPEKTSIOONI (FI) MÄRKUSED 49. Krediidibüroode järelevalve Finantsinspektsiooni pädevuses. VTK Uue VTK kohaselt on eelkõige lehekülje 9 kohaselt langeks peamine järelevalvekoormus kaalumisel lahend, kus järelevalve on 90 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 krediidibüroode osas Finantsinspektsioonile, lisaks peaks jagatud Finantsinspektsiooni ja Finantsinspektsioon hakkama väljastama tegevuslube krediidibüroodele. Andmekaitse Inspektsiooni vahel. Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul võiks järelevalve reaalse andme-vahetuse ja andmete kasutamine krediidiotsuste tegemisel kuuluda asutusele, mille põhitegevus on peamiselt seotud eelnimetatud teemadega (näiteks Andmekaitse Inspektsioon). Selline tegevus võimaldab isikuandmeid koguda ja jagada väga suures ulatuses, mis tähendab mh seda, et järelevalve peamine eesmärk peaks olema tagada kogutavate ja jagavate isikuandmete kõrgetasemelise kaitse. VTK kohaselt kehtestatakse tegevusloale nõuded, mis hõlmavad äriplaani ja selle jätkusuutlikkust, organisatoorseid ja kapitalinõudeid (sh vastutuskindlustus), riskijuhtimise reegleid ja protseduure, andmete töötlemise protseduurireegleid, tehnilisi lahendusi ja nõudeid olulist osalust omavatele aktsionäridele. Finantsinspektsioon ei ole sobiv asutus hindamaks andmete töötlemisega kaasnevaid riskijuhtimise reegleid ja protseduure, andmete töötlemise protseduurireegleid, tehnilisi lahendusi jms. Kuna krediidibüroo tegevus on füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetus, siis peaks sellise tegevusega tegelemiseks tegevusloa väljastama Andmekaitse Inspektsioon, kes teostab järelevalvet isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse, elektroonilise side seaduse ja teiste rahvusvaheliste õigusaktide täitmise üle, mis reguleerivad piiriülest isikuandmete töötlemist. 50. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine. VTK lehekülje 8 kohaselt on Nõustume FI-ga, et varasemate andmetel üksnes informatiivne tähendus. Need ei oma õiguslikku staatust krediidilepingute puudumine ei (tõendi väärtust) finantskohustuste kohta. Seega on krediidiregistri tähenda, et tarbija suudab sõlmitavast päring vaid üks meede krediidivõimelisuse hindamiseks ning see ei ole krediidilepingust tulenevaid kohustusi absoluutseks tõendiks vastutustundliku laenamise täitmise kohta ega ei täita. Seega tuleb tarbija välista muude meetmete rakendamist. krediidivõimelisuse hindamisel hinnata Ettepanek: Finantsinspektsioon nõustub, et krediidiandmebaas on vaid lisaks positiivsest krediidiregistrist üks täiendav vahend, millele krediidipakkujad saavad vastutustundliku nähtuvatele andmetele ka muud tarbija laenamise nõude täitmisel tugineda, et teha kindlaks tarbija kohta käivat teavet. finantskohustused. Näiteks olukorras, kus hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja ei tohi tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et hüpoteegiga tagatud krediidi tagatiseks olev kinnisvara väärtus ületab laenusumma, või selle väärtus tulevikus ületab laenusummat, ei tohi krediidiandja või –vahendaja tulevikus krediidi väljastamisel tugineda vaid krediidiandmebaasist saadavale informatsioonile. Asjaolu, et tarbijal ei ole varasemalt krediidilepinguid sõlmitud või tarbija on neid sõlminud minimaalselt, ei viita sellele, et tarbija suudab sõlmitavast krediidilepingust tulenevad kohustused täita. Krediidipakkuja on endiselt kohustatud hindama tarbija krediidivõimelisust võttes mh arvesse nii tema sissetulekuid, varalisi kohustusi, majapidamiskulusid, sõlmitava lepingu tingimusi jne. 51. Tarbija pangakonto väljavõtte kontrollimine. VTK-s on läbivalt toodud Nõustume, et positiivne krediidibüroode positiivse mõjuna asjaolu, et krediidipakkujate krediidiregister ei pruugi asendada halduskoormus väheneb, kuna enam ei ole vaja analüüsida tarbijate pangakonto väljavõtte küsimist ja ka pangakonto väljavõtteid. Selgitatakse, et krediidipakkujad ei pea enam pärast päringu tegemist registrisse peab üldjuhul kontrollima ja tarbija ei pea enam esitama pangakonto krediidiandja hindama tarbija muid väljavõtet, et tõendada oma kohustuste olemasolu. kohustusi (nt rahalisi kohustusi nagu Ettepanek: Muuta sõnastust nii, et VTK-st ei jääks mulje, justkui elatis) toetudes muule teabele, eelkõige krediidipakkujad ei pea enam tarbijalt pangakonto väljavõtet küsima, KAVS § 50 lõike 4 kohaselt kuna informatsioon tarbija kohustuste kohta saadakse krediidibüroodelt. pangakonto väljavõttele. Uue VTK Juhime esmalt tähelepanu, et näiteks vastavalt KAVS § 50 lõikele 4 sõnastust on selles osas täpsustatud. kontrollib krediidiandja või –vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul ei ole krediidiandjal kohustust konto väljavõtet küsida, kui krediidiandja sise- eeskirjas on krediidivõimelisuse hindamise metoodikas välja toodud, kuidas kogutakse tarbija kohta info muudest allikatest nii, et see on piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. See tähendab, et pangakonto väljavõtet 91 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 ei ole vaja küsida ainult siis, kui mujalt kogutud teave on piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandmebaaside loomine ei tohiks tähendada seda, et krediidipakkuja ei pea enam tarbija pangakonto väljavõtet küsima, kuna tarbija kohustused on andmebaasis olemas. Krediidiandmebaasid peaksid võimaldama krediidipakkujatel kontrollida tarbija esitatud teavet tema finantskohustuste kohta, mis omakorda võimaldab anda tarbija krediidivõimelisusele realistlikum hinnang võrreldes varasemaga. Teiseks, vastavalt VTK-le sisalduvad krediidiandmebaasis andmed tarbija finantskohustuste kohta ehk sisuliselt sõlmitud krediidilepingute kohta. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse kohaselt peab krediidipakkuja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma tarbija varalisi kohustusi sh finantskohustusi. Kui tarbija finantskohustusi on tulevikus võimalik kontrollida krediidibüroode kaudu, siis muid varalisi kohustusi mitte. Näiteks kuulub varalise kohustuse alla ka elatis. Pangakonto väljavõte ei anna ülevaadet ainult tarbija finantskohustustest vaid sellelt nähtub muu hulgas informatsioon tarbija muude varaliste kohustuste, varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, tema regulaarsete majapidamiskulude kohta ja nähtuvad lisaks muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel (nt hasartmängurlus). 52. Finantskohustuste sisestamine krediidiandmebaasi. VTKs on kirjeldatud, Uue VTK kohaselt peab positiivses et seaduse jõustumise järel on krediidipakkujatel kohustus tarbija krediidiregistris kajastatav teave olema krediidivõimelisuse hindamisel kasutada krediidiandmebaasi (positiivset täpne ja ajakohane, st et andmed registrit) ehk kohustus süsteemi andmeid edastada ja sealt küsida. peavad peegeldama tegelikkust ning Ettepanek: Käesolevas VTK-st ei nähtu, kas ja kuidas on planeeritud olema ajakohastatud. andmebaasi tarbijate kohta juba olemasolevate andmete kandmine, mistõttu palume eeltoodut täpsustada. Lisaks palume täpsustada, kas Tarbijate varasemate andmebaasi kantakse mh need krediidilepingud, mis on krediiditeabe finantskohustustega seonduvate seaduse jõustumise hetkel juba sõlmitud või ainult need, mis sõlmitakse andmete (eelkõige teave sõlmitud peale krediiditeabe seaduse jõustumist. Finantsinspektsiooni hinnangul krediidilepingute kohta) registrisse vajavad antud küsimused eelnõu koostamise ajaks täiendavaid selgitusi. kandmist kaalume täiendavalt. Mh on võimalik ka lahend, et registrisse kantakse andmed sellel hetkel, kui isik esitab uue laenutaotluse (st peale seda kui register on nö tööle hakanud). Kui isik esitab laenutaotluse, teeb register päringu kõigile krediidiandjatele ning päringu tulemusel kujuneb kogupilt tarbija kohustustest, mis talletatakse seejärel registrisse. Seega ei hõlma register tööle rakendumise hetkel kõigi isikute krediidiandmeid, vaid andmebaas kujuneb aja jooksul järk- järgult. 53.1. VTK-s on märgitud, et isikuandmetes tuleb fikseerida isiku leibkorra Uue VTK kohaselt ei hõlma positiivne suurus ehk ülalpeetavate arv ning seosed leibkonna liikmetega. krediidiregister teavet isiku leibkonna Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul on ülalpeetavate arvu suuruse, ülalpeetavate arvu, omandatud märkimine tervitatav, kuna see on tarbija krediidivõimelisuse hindamisel haridustaseme kohta. Eelpool oluline. Samas on keeruline hinnata ülejäänud leibkonna kohta andmete nimetatud andmed välistatakse ja seoste kogumise vajalikkust, välja arvatud juhul, kui leibkonna liikmed registrist, sest nimetatud teavet on ei ole krediiti taotleva isiku jaoks ülalpeetavad. Samuti on küsitav, kas võimalik saada teistest andmekogudest krediidiandmebaasis suudetakse tagada leibkonna vaheliste suhete (nt rahvastikuregister) ja teiste allikate usaldusväärsus ja ajakohasus. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks kaudu (nt isiku enda poolt antav teave). täiendavalt selgitada, kas ja kuidas sellist informatsiooni krediiditaotleja Kuna uue andmekogu loomisel on krediidi-võimelisuse hindamisel arvesse võetakse. oluline vältida andmete dubleerimist, siis positiivne krediidiregister ei koonda eelpool nimetatud teavet. 53.2. Positiivsed krediidiandmed Nõustume, et positiivne Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul peaks positiivsetes krediidiregister peaks hõlmama krediidiandmetes kajastatav info sisaldama krediidilepingu olulisi krediidilepingu olulisi tingimusi. tingimusi – igakuise tagasimakse suurus, fikseeritud või fikseerimata Eelkõige peaks registrisse kandma: kas 92 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 intress, krediidi tagasimakse periood, tagasimaksmisele kuuluv laen on võetud fikseeritud või kogusumma ja info selle kohta, kui mõni tagasimakse on suurem (nt fikseerimata intressiga, krediidi viimane osamakse). Samuti võiks krediidiandmebaasist nähtuda andmed tagasimakse periood, tagasimaksmisele krediidilepingu muutmise kohta. Hinnata tuleks ka seda, kuidas kuuluv kogusumma. Muud andmed, nt esitatakse andmed nn krediidiliini puhul, kus tarbija osas kinnitatakse igakuise tagasimakse suurus, on ajas krediidilimiit, mille raames on tal võimalik oma krediidisummat varieeruv ning tuvastatav ka vastavalt oma äranägemisele suurendada. pangakonto väljavõtte alusel. Ehk kaalume selle lisamist seaduseelnõu kavandisse. 53.3. Andmete kogumine Lähtutakse eeldusest, et Ettepanek: VTK-s on märgitud, et tuleb määratleda, millistel alustel registrisse/andmebaasi esitavad registrisse andmeid koguda (ja verifitseerida) võib. Finantsinspektsioon andmeid üksnes krediidiandjad, mitte leiab, et andmesubjektilt andmete kogumisel tuleb täiendavalt analüüsida tarbijad ise. kas ja kuidas neid andmeid kontrollitakse. Krediidi-andmebaasi eesmärgiks on tagada võimalus kontrollida tarbija poolt krediidi taotlemisel esitatud andmeid usaldusväärsest allikast. Kui krediidiandmebaasi andmed tuginevad tarbija enda esitatud (kontrollimata) andmetele, siis kaob vähemalt osaliselt krediidiandmebaasi eesmärk. 54.1. VTK-st nähtub, et hindamiskohaks on kas vajalik seaduse tasemel Nõustume FI-ga, et tagamaks kindlust, kehtestada täpsem protseduur andmete esitamiseks või piisab üksnes et andmed on ühetaolised, võrreldavad kohustustest. ning ajakohased, tuleb kehtestada Ettepanek: Tagamaks andmete ühetaolisust ja võrreldavust, tuleks ühtne andmete esitamise protsess. andmete esitamise protsess kehtestada seadusega. Andmete esitamine erineva protseduuri raames võib põhjustada olukorra, kus kõik andmed ei ole esitatud võrreldaval kujul ja see võib kahjustada andmete kvaliteeti. 54.2. VTK-st nähtub, et hinnata tuleb kas on vajalik kehtestada Nõustume FI-ga, et päringu tegemine krediidipakkujatele kohustus ka enne laenuotsuse tegemist positiivsesse krediidiregistrisse peaks krediidibüroole laenutaotleja ja tagatise andja (nt käendus) kohta päringu olema tarbijakrediidi väljastamise esitamiseks. protsessi osa, st päring registrisse tuleb Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul võiks olla päring teha enne krediidi andmise otsuse krediidibüroole igakordne kohustus. Lisaks tuleb kehtestada kord, et tegemist, et oleks võimalik täpselt oleks välistatud tarbija topelt finantseerimine mitme krediidiandja poolt. hinnata tarbija krediidivõimelisust. See võib juhtuda, kui tarbija esitab taotluse erinevatele krediidiandjatele ja võtab nende pakkumised vastu, kuid tema tegelik krediidivõime ei võimalda selliste kohustuste võtmist. Selle olukorra vältimiseks andmed laenutaotluse protsessi kohta võiks olla kajastatud krediidiandmebaasis. 55.1. Ettepanek: Finantsinspektsioon nõustub, et füüsilise isiku teovõimetust Uue VTK kohaselt on välja jäetud puudutav info on laenulepingu sõlmimisel määrava tähtsusega, mistõttu teave isiku teovõime kohta (vt peatükk kui on võimalus tagada ligipääs sellisele infole, oleks see väga vajalik. 3). Tegemist on tundliku teabega, mis Ilma vastavat informatsiooni omamata ei ole krediidiandjal võimalik on täna juba riiklikus andmekogus isiku teovõimetust arvesse võtta. Krediidiandja sise-eeskirjas võiks (rahvastikuregistris) kättesaadav ja piirata isikute arvu, kellele antakse õigus füüsilise isiku teovõime eesmärgiks on vältida teabe kontrollimiseks. dubleerimist andmekogudes. 55.2. c) Negatiivsete krediidiandmete jagamine Negatiivsete krediidiandmete Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole otstarbekas selliseid (maksehäiretega seonduva teabe) andmeid koguda. VTK-s kirjeldatust nähtub, et negatiivsete jagamise reguleerimist kaalutakse krediidiandmete kvaliteeti ei pruugita vajalikul määral tagada. edaspidi. Mitteusaldusväärsete või ebatäielike tõendite kasutamine on probleemne ega aita vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusamale järgimisele kaasa, mistõttu tuleks täiendavalt hinnata selliste andmete kogumise otstarbekust. 55.3. d) Vaiete menetlemise korra reeglid Nõustume, et vaiete menetlemise kord Ettepanek: Finantsinspektsioon toetab VTK-s avaldatut, et kehtestada tuleb seaduse tasandil reguleerida. tuleks vaiete menetlemise kord. 55.4. e) Õigus saada andmeid avalikest registritest Uus VTK ei hõlma õigust saada Ettepanek: Palume täpsustada andmete töötlemise alust, kuivõrd VTK-st andmeid avalikest registritest, kuid seda ei nähtunud. Igasugune andmetöötlus peab olema õigustatud ning analüüsime nimetatud ettepanekut punktist e) ei selgu, milliste juhtudel ja missugust informatsiooni silmas tulevikus. peetakse. Eeltoodust tulenevalt ei pea Finantsinspektsioon võimalikuks antud punkti täiendavalt kommenteerida. 93 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 55.5. Tunne oma klienti ehk KYC (ingl k know your customer) andmete Tunne oma klienti andmete jagamise jagamine lisamist kaalutakse edaspidi. Ettepanek: Võimaldada ka teistel finantseerimisasutustel (nt e-raha asutused, makseasutused, investeerimisühingu, fondivalitsejad jne) jagada füüsiliste isikute andmeid krediidibürooga ehk olla kaasatud nn shared KYC utility loomisele. Arvestades, et finantsteenuste osutamisega kaasnevate rahapesu- ja terrorismi rahastamise riskide maandamine (sh eelnimetatud riskidega seonduva olulise teabe omamine) on nende tegevuses samuti väga oluline (nt makseteenuste puhul). Eeltoodu tähendaks seda, et lisaks krediiditaotlejale, puudutaks nn shared KYC utility loomine ka teiste finantsteenuste (nt makseteenuste, investeerimisteenuste) tarbijaid. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks täiendavalt analüüsida ja kaaluda, kas nn shared KYC utility loomiseks oleks vaja käsitleda eraldi VTK-s ning kas käesolev VTK on õige koht nn shared KYC utility loomiseks, kuivõrd kaastatud ja käsitletud pole kõiki erinevaid Finantsinspektsiooni järelevalve all olevaid sektoreid. 55.6. g) B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus B2B andmevahetus jäetakse uuest Ettepanek: Finantsinspektsiooni hinnangul ei täida antud punkt VTK-s VTK-st välja, küll aga kaalutakse püsistatud eesmärki, kuivõrd see hõlmab üksnes krediidiasutuste vahel edaspidi nõusoleku teenuse lisamist (vt andmete jagamist ning ei puuduta ülejäänud krediidipakkujad. peatükk 3). Palume selgitada, kuidas B2B andmevahetus ja nõusoleku teenus aitab kaasa VTK-s püsistatud eesmärgi täitmisele. 55.7. h) Nõuete ühtlustamine Baltikumis Uue VTK kohaselt on eelkõige Ettepanek: Teha täiendav analüüs seoses nõuete ühtlustamisega analüüsitud Läti vastavat regulatsiooni, Baltikumis, et hinnata selle mõjusid. Finantsinspektsioon nõustub VTK- kas seda oleks võimalik seaduseelnõu s toodud ettepanekuga, ent leiab, et käesoleval juhul on vaja täiendavat väljatöötamisel arvestada. informatsiooni selle hindamiseks. 55.8. i) Laenukeelu list Seda on kavas arvestada. Ettepanek: Finantsinspektsioon toetab laenukeelu nimekirja teket. 55.9 j) Eesti Pangaliidu ettepanek andmevahetussüsteemi mudeli osas – kas Käesolevaga ei ole see veel lõplikult register või platvorm. otsustatud. Ettepanek: Finantsinspektsioon pooldab Eesti Pangaliidu ettepanekut, et tuleks luua pigem üks keskne krediidiinfo register. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA MÄRKUSED 56. Kaubanduskoda toetab ka hetkel olemasolevat lahendust, kus on Leiame, et kui andmete jagamise võimalik infot füüsiliste isikute finantskohustuste kohta jagada aluseks peab olema isiku nõusolekuteenuse kaudu. Sellisel viisil on finantssektori ettevõtetel (laenutaotleja) nõusolek, siis ei võimalus saada ning jagada isikuandmeid laenutaotleja volituse alusel. saavutataks VTK-s toodud eesmärke. Kaubanduskoja hinnangul võiks andmevahetus toimuda finantssektori Nõusolekuteenusega saaks tarbija anda ettevõtete enda süsteemide vahel (X-tee või selle sarnase lahenduse vaid nõusoleku, et krediidiandja teeb kaudu). Selline võimalus loob eeldused andmeturbe riskide tema kohustuste kohta päringu teistele maandamiseks, kuna andmeid liigutavad finantssektori ettevõtted krediidiandjatele. Kuna Eesti turul on omavahel ning laenutaotlejate positiivset krediidiinfot keskselt ühtsesse üle 100 krediidiandja, kes peaksid kõik süsteemi ei koguta. Kindlasti ei pea me põhjendatuks piirangut krediidi päringule vastama ning päringu teinud andmisele olukorras, kus laenutaotleja ei ole nõusolekut andmete ettevõtja peaks ettevõtte siseselt vahetamiseks andnud või ei soovi seda teha. Juhul kui krediidiasutus vastuseid haldama. Võttes arvesse, et soovib sellisel juhul riski võtta, peaks see olema ka lubatud ning krediidi füüsilised isikud teevad päevas umbes andmist ei saa panna sõltuvusse positiivse krediidiinfo olemas olust või 12 000 laenutaotlust, peaksid selle puudumisest. krediidiandjad samale arvule päringutele ka igapäevaselt vastama. Taoline protsess ning saadud teabe kogus oleks koormuseks ka suurematele krediidiasutustele. Nõusolekuteenus saab moodustada ühe osa registrisse päringu tegemise protsessist, kuid seda eeldusel, et nõusolekuteenuse kasutamine tehakse võimalikuks lisaks krediidiasutustele ka teistele krediidipakkujatele. 94 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 57. Kui riik siiski otsustab, et on vajalik luua ühtne positiivne Uue VTK peatükis 4 on käsitletud ühe krediidisüsteem, siis märgime ära, et osad tagasisidet andnud ja teise variandi plusse ja miinuseid. Kaubanduskoja liikmed pooldavad ka riiklikult korraldatud süsteemi, kus andmevahetussüsteemi toimimist korraldab riigiasutus ja süsteemi haldust teostab samuti riiklik IT-asutus. Riikliku süsteemi eelistena erasektori poolt pakutava lahenduse ees toodi välja, et riiklikult tagatakse stabiilne hind ning see on kõige erapooletum lahendus. Lisaks mainiti, et riiklikult hallatud süsteem maandaks tundlike andmete väärkasutuse riski ning tagaks paremini ka isikuandmete turvalisuse. Potentsiaalse riskina märgiti, et riikliku registri eelistamine võib tekitada veniva rakendusprotsessi. 58. Juhul kui riik siiski otsustab, et erasektori ettevõtted peaksid looma Võtame arvesse toetust tegevusnõuete vajalikud süsteemid ning hakkama positiivseid krediidiandmeid ja järelevalve kehtestamise osas. haldama, siis toetame põhimõtet, et krediidibüroodele kehtestataks tegevusnõuded ja järelevalve. Oluline on, et tagatud oleks kvaliteedi- ja andmeturbenõuete järgimine ning krediidibüroode tegevuse üle toimuks efektiivne järelevalve. KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA MÄRKUSED 59. Peame väga oluliseks krediiditeabe seaduse eelnõu Uue VTK kohaselt kaalutakse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostajate püüdlust tagada võimalust laiendada ligipääsu vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusam järgimine. Kuigi VTK positiivsele krediidiinfole ka avalik- on suunatud eelkõige laenutehingutele eelnevasse perioodi, et laenuandja õiguslikke funktsioone täitvatele saaks juba enne tehingut hinnata tehingu riskantsust, peame vajalikuks isikutele, sh kohtutäituritele. laiendada VTK fookust ka kohtumenetlusjärgsele tsiviilnõuete täitemenetlusele. Isikute finantskohustuste andmetele juurdepääs on vajalik ka kohtutäituritele, et menetleda võlgniku avaldust maksegraafiku sõlmimiseks. Maksegraafikujärgseid makseid tasub võlgnik arestivabade vahendite arvel ning reeglina vabastab kohtutäitur võlgniku pangakonto aresti alt, kui on sõlmitud maksegraafik. Võimalike pettuste või täitemenetlusest hoidumiste vältimiseks oleks kohtutäiturile kindlasti abiks, kui ta saab tutvuda võlgniku muude finantskohustuste andmetega. 60. Lisaks on Justiitsministeerium ette valmistamas täitemenetluse Kaalume veel esitatud ettepaneku seadustiku, kohtutäituri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste sisseviimist. muutmise seaduse eelnõu, milles kavandatakse täiendava ametitoimingu - võlgniku täitemenetluslik profiil – võimaldamist. Võlgniku täitemenetluslik profiil on kohtutäituri koostatav dokument, mis annab kehtivat täitedokumenti omavale sissenõudjale ülevaate tema nõude sundtäitmisele pööramise perspektiivikusest (võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, nõuete rahuldamise võimalustest ja võlgniku majanduslikust olukorrast). VTK-s kavandatud andmed võlgniku finantskohustuste (registervara) kohta annaksid sissenõudjale veelgi parema aluse hindamaks oma nõude sundtäitmisele pööramise perspektiivikust. Teeme ettepaneku, et VTK alusel koostatava eelnõuga lubataks andmesubjekti kohta kogutava positiivse krediidiinfo kasutamist lisaks vastutustundlikule laenamisele ka täitemenetluslikeks toiminguteks. 61. Lisaks toetame VTK-s esitatud märkusi andmesubjektide kohta Kaalume negatiivse krediidiinfo avaldatavate negatiivsete krediidiandmete õigsuse tagamise vajaduse avaldamise ja jagamisega seonduvat kohta. Täitemenetluses on väga sageli võlgnikel probleemiks, et edaspidi. hoolimata nõuete tasumisest täitemenetluses ja täitemenetluste lõpetamistest, on andmed tasumata nõuete kohta jätkuvalt portaalides avalikult nähtavad. VTK-s viidatud Riigikohtu 13.03.2019 nr 2-17-1026 otsuses öeldu, et maksehäireregistri pidaja peab kontrollima võlausaldaja edastatud maksehäireteadet piisava põhjalikkusega, kui tal oli selline kohustus ja ka võimalus, saab realiseeruda vaid juhul, kui täitemenetlusregistri andmed nõuete täitmise kohta oleksid avalikult juurdepääsetavad. 62. Eelneva teemaga seondub ka asjaolu, et alates 5. aprillist 2021 rakendub Vt eelmist kommentaari. tsiviilnõuete täitmise aegumisele 10-aastane tähtaeg (tsiviilseadustiku Justiitsministeeriumi tagasiside üldosa seaduse § 157 lg 1). Näeme antud muudatuse puhul ohtu, et kohaselt avaldataks teave näiteks elatise võlgnike vastu esitatud muude nõuete täitmine pigem pankrotimenetluste kohta Ametlikes aegub enne nende reaalsele sundtäitmisele pööramisele jõudmist, kuna Teadaannetes ja teadete avaldamise 95 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 igakuise perioodi elatisnõue võib ühe lapse puhul olla sundtäitmisel kuni aeg tuleneb andmekaitselistest 18 aastat (lapse õpingute jätkumisel kuni 21 aastat), mitme lapse puhul reeglitest. Lisaks tuleb vältida veelgi kauem. Täitemenetluse seadustiku § 63 lg 11 alusel avaldatakse pankrotistunud isiku stigmatiseerimist riigiportaalis elatisevõlgnevuse korral vaid sissenõutava võla jäägi ja anda võimalus naasta normaalsesse suurus. Teeme ettepaneku, et vastutustundlikule laenajale oleksid majandusellu. kättesaadavad ka andmed igakuise elatise sundtäitmisele pööramise perioodi kestuse ja nõude jäägi dünaamika kohta. Jätkuvalt on Eestis loomata pankrotistunud füüsiliste isikute riiklik register, kus oleksid kättesaadavad andmed füüsiliste isikute üle läbiviidavate pankrotimenetluste või kohustustest vabastamise menetluste kohta. Hetkel ei ole krediidiandjal võimalik lõpuni veenduda, ega krediidi taotleja ole parasjagu näiteks kohustustest vabastamise menetluses. Teeme Rahandusministeeriumile ettepaneku algatada avalikkusele kättesaadavaks tehtud negatiivsete krediidiandmete kvaliteedi tagamiseks laiem arutelu koostöös Justiitsministeeriumi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning portaalide haldajatega. TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI (TTJA) MÄRKUSED 63. TTJA toetab krediiditeabe seaduse ja positiivse krediidiregistri loomist Nõustume TTJA-ga väljatoodud ning pooldab registri haldamise andmist erasektori kätte, kes hakkaks probleemkohtade osas, mida positiivne seda tegema riigi poolt seatud tingimustel. Laenutaotleja krediidiregister aitaks lahendada. Vt krediidivõimelisuse hindamise tõhustamise kõrval, on oluline, et lisaks ka eespool olevat EMTA poolt välistatakse ka krediidiregistrist saadud andmete võimalik avaldatud, mille kohaselt plaanitakse kuritarvitamine. edaspidi kättesaadavaks teha nn Hetkel kehivate õigusaktide alusel ei ole vastutustundliku laenamise maksuinfo ka teistele krediidiandjatele põhimõtet võimalik täies ulatuses rakendada. Ka TTJA-sse saadetud peale krediidiasutuste. pöördumistest nähtub, et kitsaskohaks on juba nn probleemseks saanud võlglased. Nimelt, täna on neil võimalik enda kohustusi krediidiandjate ees varjata ning see loob olukorra, kus krediiti võivad saada isikud, kes tegelikult ei ole krediidivõimelised. Kuigi vastutustundliku laenamise põhimõte laieneb ka krediidivõtjatele, siis tulenevalt võimalikust sõltuvussuhtest (vajadus saada iga hinna eest krediiti) kaalub üles nende kohustuse esitada krediidiandjale korrektseid ning tõeseid andmeid. Nimetatud registri loomine peaks selle olukorra likvideerima. Lisaks võib see hüpoteetiliselt langetada ka laenude intressimäära, kuivõrd riskitase langeb ning laenusaajad on „kvaliteetsemad“. Praegusel hetkel on kõigil krediidipakkujatel küll kohustus järgiga vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid küsimusi tekitab, kas ja mil määral seda tegelikult tehakse. Samuti nähtub üheselt Eesti Võlanõustajate Liidu arvamustest/kogemustest ning Finantsinspektsiooni poolt kogutud andmetest üle 90 päeva viivises oleva krediidi osakaalu kohta, et praeguse korra järgi saavad erinevatel põhjustel krediiti madala või olematu krediidi võimelisusega inimesed. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et vaatamata seadusest tulenevale kohustusele hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust, ei hinnata seda siiski piisava hoolsusega. On võimalik, et üheks põhjuseks, miks laenutaotleja krediidivõimelisust piisavalt ei hinnata, on asjaolu, et paljudel krediidipakkujatel on n-ö partner inkassoettevõtte näol, kes on väga huvitatud sissenõutavaks muutunud laenuportfelli ära ostma. Seega võivad osad krediidipakkujad suhtuda krediidivõimelisuse hindamisse teatava ükskõiksusega, sest nemad ei pea hakkama hiljem kohtus tõendama, et krediidivõimelisust on piisava hoolikusega hinnatud. Teiseks põhjuseks on krediidivõimelisuse hindamiseks vajalike andmete kättesaadavus. Praegusel hetkel on pankadel võimalik laenutaotleja sissetulekute kontrollimiseks kasutada maksuameti palgainfot, kuid väiksematele turuosalistele, kes on krediidiandjad, mitte pangad, on hetkel see info kättesaamatu. Seega on suurem osa krediidiandjad kasutanud II pensionisamba infot, sest enamus tööl käivatest inimesest on sellega liitunud. Kuivõrd hetkel on riik peatanud omapoolsed maksed II pensionisambasse ning alates oktoobrist on võimalik inimesel endal ka maksed sinna peatada, väheneb selle infoallika väärtus märgatavalt. Seega võib TTJA hinnangul tekitada küsimusi see, kuidas saada kõik krediidipakkujad planeeritava positiivse krediidiregistriga liituma, sest 96 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 pankadel on hetkel võrreldes krediidiandjatega parem võimalus krediidivõimelisust hinnata. Positiivse krediidiregistri kasuks räägib ka see, et VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja öelda tarbijakrediidilepingu üles üksnes siis, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega on tarbijal võimalik selle perioodi jooksul (alates lepingu sõlmimisest kuni krediidiandja poolt lepingu ülesütlemiseni) sõlmida lepinguid mitme erineva krediidiandja juures. Kuna kohustus(ed) ei ole muutunud sissenõutavaks, st pole veel maksehäireregistrisse lisatud, ei ole võimalik teisel krediidiandjal ka kontrollida, kas tarbija on eelnevalt juba krediidilepinguid sõlminud. Lisaks kaoks positiivse krediidiregistri loomisega ära ka laenusoovija motiiv esitada valeandmeid oma sissetulekute ja/või finantskohustuste kohta. 64. TTJA toob välja, et kõnealuses VTK-s ei ole tähelepanu pööratud Positiivne krediidiregister hõlmab võimalikule olukorrale, kus isikud, kes seoses positiivse krediidiregistris ainult krediidiandjate poolt väljastatud sisalduvale teabele ei kvalifitseeru uue krediidi taotlemisel laenusaajaks, krediiti, ning ei peegelda eraisikute pöörduvad alternatiivsete ning registreerimata laenuandjate poole, mille vahel antud laene. Mööname, et teie tulemusel on võimalik nn musta turu tekkimine. poolt esitatu võib olla probleem, kuid uue VTK versioonis seda siiski põhjalikult ei käsitata. 65. Samuti ei ole kõnealuses VTK-s kajastatud TTJA puutumust planeeritava Positiivse krediidiregistri loomisega ei registriga. Samas on näiteks vastutustundliku laenamise põhimõtte muutu TTJA vastutustundliku rakendamise järelevalve pädevus ka TTJA-l (TKS § 65 lg 1), paralleelselt laenamise põhimõtte rakendamise Finantsinspektsiooniga. Kas ja kuidas muutuks registri loomisel TTJA järelevalve pädevus. pädevus vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kontrollimise osas? 66. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Kaalume juriidiliste isikutega seotud a) Juriidiliste isikute andmevahetus finantsinfo lisamist registrisse pigem TTJA pooldab ettepanekut, et andmevahetus peaks hõlmama ka edaspidi. ettevõtjate finantskohustusega seotud infot. Juriidilistele isikutele andmevahetuse võimaluse loomisega tõenäoliselt väheneks ka ettevõtete halduskoormus krediidiandjale tõestamisel, et tegemist on jätkusuutliku ettevõttega. Eeldatavasti peaks see vähendama ettevõtete saneerimis- ja pankrotimenetlusi. 67. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Uus VTK ei hõlma teavet isiku b) Füüsiliste isikute tervise ja teovõimega seotud info teovõime kohta (vt peatükk 3). Krediidipakkujate huvi saada ligipääs infole, kust oleks võimalik näha, Tegemist on tundliku teabega, mis on kas krediiditaotleja on piiratud teovõimega isik või on talle määratud täna juba riiklikus andmekogus eestkostja, on loomulik (VTK lk 12). Sarnane huvi on potentsiaalselt (rahvastikuregistris) kättesaadav ja mistahes võlaõigusliku lepingut sõlmival isikul. Siiski peab arvestama, eesmärgiks on vältida teabe et info isiku tervisliku seisundi kohta on äärmiselt delikaatne, millele dubleerimist andmekogudes. ligipääs on erandlik isegi riigiasutuste jaoks. Mõeldamatu oleks inimese terviseinfole ligipääsu andmine krediidipakkujatele. Kui andmed isiku teovõime piiratuse kohta ei ole krediidipakkujale teada, on tavapärane, et krediidipakkuja küsib terviseandmete deklaratsiooni laenusoovijalt endalt. Kui nimetatud deklaratsioonist ei piisa (nt on alust kahelda inimese teovõimes), on krediidipakkujal võimalus küsida laenusoovijalt vastavat tervisetõendit (nt artlikku tõendit, väljavõtet tervise infosüsteemist vms). Selline vähemsekkuv lahendus on tõhus ning tavapärane isegi riigiasutustes läbiviidavates haldusmenetlustes, kus inimese tervisest lähtuv ühiskondlik ohupotentsiaal on oluliselt kõrgem (nt juhtimisõiguse andmisel). Samuti on taoline vähemsekkuv lahendus praktikas toimiv ka muude finantstoodete puhul lepingute sõlmimisel (nt tervise- ja elukindlustuse puhul). Eeltoodu ei välista võimalust, et piiratud teovõime või mõni tervisenäitaja võiks olla aluseks, millisel juhul oleks krediidipakkumine isikule piiratud või keelatud. 68. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Kaalume veel negatiivsete c) Negatiivsete krediidiandmete jagamine krediidiandmete jagamise TTJA pooldab negatiivsete krediidiandmete avaldamist, sest see annab reguleerimist eraldi. teistele krediidiandjatele vajaliku signaali laenutaotleja maksekäitumise kohta ning krediidiandja saab sellest tulenevalt põhjalikumalt hinnata, 97 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 kas ja millistel tingimustel maksehäires olevale krediiditaotlejale krediiti väljastada. Samas tuleb ka negatiivsete krediidiandmete kogumiseks, kajastamiseks ja jagamiseks luua ühtne süsteem ja regulatsioon, mis loob selged kriteeriumid andmete kogujatele ja andmete sisule. VTK-s esitatud ettepanek regulatsiooni osas on asjakohane (lk 14). Regulatsiooniga tagatakse ka negatiivsete krediidiandmete usaldusväärsus. 69. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Nõustume TTJA-ga ning töötatakse d) Vaiete menetlemise korra reeglid välja vaiete menetlemise kord. TTJA pooldab seda, et kavandatavas krediiditeabe seaduses sätestatakse ka vaiete menetlemise korra reeglid, millega määratakse vaidluste lahendamise kord ja selleks pädevad organid. 70. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Uus VTK ei hõlma õigust saada e) Õigus saada andmeid avalikest registritest andmeid avalikest registritest, kuid TTJA hinnangul on avalikest registritest info saamise võimaluse loomine analüüsime nimetatud ettepanekut asjakohane litsentseeritud krediidibüroodele. Avalikest registritest tulevikus (vt peatükk 3). saadavad andmed aitavad veelgi paremini hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. 71. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Uus VTK ei hõlma KYC andmete f) Tunne oma klienti ehk KYC andmete jagamine jagamist, kuid analüüsime nimetatud Kuivõrd KYC andmete kogumine on finantsteenuse pakkujatele väga ettepanekut tulevikus (vt peatükk 3). ressursimahukas, samuti on see koormav laenutaotlejatele, kes peavad samu andmeid esitama korduvalt erinevatele kohustatud isikutele, siis TTJA pooldab krediidibüroodele ühtse KYC lahenduse loomist. 72. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Kaalume veel seda, et kas ja g) B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus missugusel kujul peaks võimaldama B2B andmevahetuse teostamiseks ja ressursi kokkuhoidu arvestades nõusolekuteenust. oleks mõistlik, kui laenutaotleja annab juba laenutaotluse esitamisel krediidiandjale nõusoleku ja volituse asjakohastest andmebaasidest vajaliku info saamiseks. Samas on sellisel juhul oluline, et enne laenutaotlejalt sellekohase nõusoleku saamist selgitatakse talle andmevahetuseks nõusoleku andmise tingimusi, tagajärgi ja nõusolekust loobumise korda. 73. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Uue VTK kohaselt ei ole otseselt h) Nõuete ühtlustamine Baltikumis nõuete ühtlustamist Baltikumis plaanis, Balti riikide vaheline koostöö nõuete ühtlustamise osas on igati kuid siiski on seaduseelnõu kavandi tervitatav. Arvestades turu väiksust ning sarnaste või samade väljatöötamisel osaliselt lähtutud Läti krediidiandjate tegutsemist Baltikumi turul, on nõuete ühtlustamine Balti vastavast regulatsioonist. riikides igati mõistlik. 74. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Kaalume uue VTK versiooni kohaselt i) Laenukeelu list selle lisamist. Kui füüsiline isik ise teadvustab endale, et tal on probleem ning soovib end lisada nimekirja, millega kinnitab, et ei soovi krediiti võtta, siis TTJA leiab, et füüsilisel isikul peab olema selline valikuvabadus sarnaselt hasartmängusõltlastele. Analüüsimist vajab aga see, kas selline nimekiri luua eesti.ee või e-MTA juurde ning see, kuidas teave laenukeelu kohta krediidiandjateni jõuab. Lisaks on vaja kehtestada selged tingimused eneselt laenukeelu eemaldamise võimaluse ning laenukeelu tähtaja kohta. Läbipaistvuse tagamiseks võiks olla laenukeelunimekirja haldavas veebikeskkonnas ka logi, kust isikud näeksid, millised krediidiandjad on nende kohustusi vaadanud. 75. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Võtame ettepaneku teadmiseks, j) Krediiditeabe jagamise kohustuslikkus VÕS alusel kaalume, kus oleks mõistlik vastav TTJA ei toeta kindlasti uute avalik-õiguslike kohustuste sätestamist kohustus sätestada. VÕS-s, mis on olnud selgelt vaid lepinguõigust reguleeriv õigusakt. Muuhulgas ei ole õige asuda VÕS-s sätestama krediidiandjast ettevõtja kohustust jagada positiivse krediidiotsuse korral asjaomaste andmete jagamist nn „krediidibürooga“ (vt VTK lk 11). Taoline kohustus tuleks sätestada uues loodavas krediiditeabe seaduses. 76. TTJA tagasiside uuringus analüüsimata ettepankute (punktid a-i) kohta: Uues VTK on täpsemalt kirjeldatud, k) Krediidiandja andmevahetuse kohustuse seos laenusoovija mis on asjakohane õiguslik alus nõusolekuga on ebaselge IKÜM-i tähenduses füüsiliste isikute 98 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Üldiselt võib lepingupool lepingulises suhtes kasutatavaid isikuandmeid finantskohustustega seotud teabe kasutada vaid tingimusel, et andmesubjekt on andnud selleks omapoolse jagamiseks. nõusoleku. Seega võib eeldada, et loodava eelnõu kohaselt kantakse VTK-d on täiendatud alapeatükis 2.1. tarbijalaenu kohta andmed krediidibüroo poolt peetavasse andmekogusse andmetega, mis käsitlevad täpsemalt üksnes inimese enda nõusolekul. Samas ei puuduta laenamisega seotud probleeme, väljatöötamiskavatsus küsimust, kuidas on lahendatud olukord, kus eelkõige suurt täitemenetluste ja inimene teeb laenutaotluse, kuid märgib, et ei soovi, et krediidiandja pankrotimenetluste arvu. väljastaks tema laenuandmeid kandmiseks krediidibüroo poolt Ettevõtlusvabaduse riivet on täpsemalt peetavasse registrisse. Selgelt tuleks väljendada, kas edaspidi tohib analüüsitud alapeatükis 6.3. krediidiandja laenulepingut sõlmida vaid tingimusel, et inimene peab andma nõusoleku oma laenuandmete kandmiseks registrisse. Vastamata on väljatöötamiskavatsuses küsimus, milline oleks nõusoleku mitteandmise tagajärg, s.t kas krediidiasutusel on lubatud klienti teenindada ja laenulepingut sõlmida. Eeltoodule jaatavalt vastates tõusetub vähemalt kaks olulist märkust: - Esmalt on küsitav, kuidas põhjendada vastutustundliku laenaja laenuandmete kogumist, kui probleemid on siiski vaid teatud inimestega. Väljatöötamiskavatsus ei sisalda informatsiooni, kui suure osakaalu moodustavad vastutustundetud tarbijad, keda tuleb enda nö lõhkilaenamise eest kaitsta. Kuidas seda vastuolu lahendada? Kuivõrd kõikide inimeste laenude kohta andmete kohustuslikus korras kogumine krediidibüroo poolt peetavasse andmekogusse (sõltumata tegelikust laenukäitumisest) on intensiivselt sekkuv abinõu, võib see olla proportsionaalne, kui lahendatav probleem on kaalukam. Selleks palume väljatöötamiskavatsust täiendada andmetega, mis näitab vastutustundetu laenusoovijate osakaalu ühiskonnas. - Teiseks on laenulepingu andmete esitamise kohustuse näol tegemist ettevõtlusvabaduse riivega, sest laenutoodete pakkumine hakkaks sõltuma laenusoovija valmisolekust enda laenuandmete väljastamiseks. Nimetatud ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsust tuleks väljatöötamiskavatsuses eraldiseisvalt hinnata. 77. Esialgu võib piisata vähempiiravast abinõust Nõustume, et regulatsiooni üheks Krediidiandjate umbusk enda kliendiandmete jagamisel on loomulik eesmärgiks on aidata kaasa usalduse võttes arvesse krediidiandjate kõrgeid usaldusnorme ning ka tõusule krediidiandjate sektoris. Kuid pangasaladust. Samas nimetatud põhimure lahendab loodav ainuüksi usalduse suurenemist „krediiditeabe seaduse“ kehtestamine ehk finantskohustuste andmete turuosaliste vahel ei piisa, et tagada vahendamise teenusega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatakse efektiivne ja turvaline teabevahetus tegevusnõuded ja järelevalve (loakohustus, kontrolliese jms). Ka kõigi krediidiandjate vahel. väljatöötamiskavatsuses on rõhutatud, et pelgalt avalikkuse Eesmärgiks on muuhulgas tagada teavitamisega ei ole siiani saavutatud seatud eesmärke, sest andmete parem kvaliteet, mis krediidipakkujad ei ole füüsiliste isikute finantskohustuste infot saavutatakse üksnes juhul kui vahetama asunud põhjusel, et puudub omavaheline usaldus (ei teata standardiseeritud andmeid vahetatakse täpselt, kes milleks infot kasutada võib) ja ka teenusepakkuja (isik, kes standardiseeritud protsessi kaudu. hakkaks kõnealust infot krediidipakkujatele vahendama) osas. Kuivõrd Samuti tagatakse, et positiivses väljatöötamiskavatsus rõhutab, et loodav uus regulatsioon aitab kaasa krediidiregistris olevale teabele on usalduse tõusule (VTK lk 22), siis on võimalik, et krediidiandjad on ise ligipääs vaid krediidiandjal, kelle poole motiveeritud laenuinfot vahetama ilma, et see oleks kohustuslik. tarbija on pöördunud krediidi Tulenevalt eeltoodud küsimustest leiame, et esialgu võib piisata saamiseks ehk esitanud laenuandmete kogumise usaldusväärsemaks muutmisest. Seega võiks krediiditaotluse. Lisaks vajalike kavandatav laenuandmete kogumise reform toimuda kahes etapis: andmete edastamisele (eelkõige võetud - Esiteks tuleks proovida laenuandmete vahetamine toimima saada finantskohustused), aitab register ka krediidiandjate vabatahtlikkuse alusel (krediidiandja võib andmed piirata mittevajaliku teabe jagamist. krediidibüroole esitada, kui ta seda mõislikuks peab, kuid ei pea seda alati Näiteks näeb krediidiandja vastena tegema). päringule üksnes koondinfot isiku - Alles seejärel, kui vabatahtlik mudel ei toimi, on võimalik ja mõistlik finantskohustuste kohta, kuna teha samm edasi ning kohustada laenuandjaid esitama positiivse krediidivõimelisuse hindamiseks laenuotsuse korral kliendi laenuandmeid registrisse. perspektiivist ei mängi olulist rolli, Ühtlasi leiame, et krediidiandjate poolt krediidibüroole n-ö peale milline krediidiandja on eelneva laenu sunnitud korras enda klientide laenukohustuste kohta krediiditeabe väljastanud. Seega aitab väljastamine ei ole ka sisuliselt kõige õnnestunum tee. Leiame, et kogu krediidiregister paremini kaitsta tarbija nn positiivse krediiditeabe jagamise kontseptsioon võiks siiski põhineda krediidiandmeid. eelkõige krediidiandjate nn praktilisel motivatsioonil saada krediiditeabe tsiviilõiguslikel alustel vahetamisest laenulepingute hindamisel 99 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 kasulikku teavet (eelkõige laenusoovija krediidivõime hindamiseks). Nii Kui luua krediidiregistri kasutamine on võimalik tasakaalustada olukord, kus laenusoovija on taotluses vabatahtlikkuse alusel, siis ei suuda märkinud, et ei soovi enda laenuandmete jagamist kolmandate register täita ühte oma peamistest osapooltega. Uue loodava regulatsiooni tõttu ei tohiks tekkida praktikas eesmärkidest – anda usaldusväärne ja laenutoodete pakkumisel n-ö sisemist lukku seeläbi, et krediidiasutus ei täielik ülevaade tarbija kõigist saa laenutaotlust lahendada üksnes sel põhjusel, et laenusoovija ei taha finantskohustustest. Vabatahtlikkuse enda laenuandmete väljastamist kolmandale isikule. alusel loodud registril on pea võimatu tagada, et registrisse jõuavad kõik asjakohased andmed. Seega ei saa ka registri kasutaja lõplikku kindlust, et päringu vastena saadud teave kajastab tarbija kõiki finantskohustusi, mis on vajalikud krediidivõimelisuse hindamiseks. See aga võib omakorda vähendada turuosaliste motivatsiooni registrit kasutada, nii päringute tegemiseks kui ka omapoolsete andmete esitamiseks. ADVOKATUURI MÄRKUSED 78. I. Advokatuur toetab vastutustundliku laenamise põhimõtte tõhusamat Märgime, et enamik teie poolt juurutamist, kuid on kaheldav, kas VTK-s planeeritav krediidiinfo väljatoodud nn probleemkohad ja register või andmevahetusplatvorm (edaspidi Register) on selle eesmärgi riskid on asjakohased. Sellest saavutamiseks tõhus ja põhiõiguste riive seisukohalt proportsionaalne tulenevalt selgitame, kuidas vastavaid meede. Tegemist on Registriga, mille eesmärk on hakata laenusaajaid riske on kavas minimeerida: profileerima – Registrisse kantud andmete pinnalt kujundada kuvand  Isikuandmete kaitse üldmääruse art laenuvõimelisest ja -võimetust isikust. Registri andmete õigust 5 lg 1 p d kohaselt on isikuandmete presumeeritakse (kui seda ei tehta, siis tekib üldse küsimus, mis on õigsus isikuandmete töötlemise Registri loomise eesmärk) ja nendel saab olema juba etteulatuvalt väga üldpõhimõte. Esialgsete kavade tugev soosiv või välistav mõju isiku võimalusele saada krediiti. Sellega kohaselt ei ole registri eesmärk seonduvalt on oluline pidada silmas järgmist: laenusaaja profileerimine • Registrisse kantavate andmete mahu osas peab ambitsioon olema (skooringu või reitingu andmine). realistlik, et tagada Registri andmete võimalikult kõrge tõele vastavus – Register vahendab üksnes infot kõiki võlasuhteid Registrisse kanda ei ole võimalik, samas kui nt tarbija olemasolevate krediidivõimekuse osas võivad isiku kõige olulisemad kohustused olla laenukohustuste kohta kui tarbija hoopiski tinglikud (nt käendus) ja sama kohaldub ka varade kohta (nt soovib nö uut krediiti võtta. Tarbija optsioonid). Ühtlasi ei ole eluliselt usutav, et Register suudaks hõlmata krediidivõimelisusele hinnangu eraisikult eraisikule antavaid laene vms võlakohustusi. See omakorda andmine (või profileerimine) on tähendab, et kõikehõlmava finantskohustuste Registri loomine, mis jätkuvalt krediidiandja enda kajastaks ka tegelikku olustikku, ei ole realistlik eesmärk ja selleks, et ülesanne. tagada registreeritava info usaldusväärsus, peaks info kogus olema pigem  Lisaks on kavandatav lahendus piiratum kui avaram; selline, et krediidiandja, kes teeb • Finantskohustuste maht ei ole krediidivõime näitaja - Üksnes päringu, näeb üksnes koondinfot finantskohustuste pinnalt ei saa hinnata isiku krediidivõimet, kui puudub olemasolevate finantskohustuste ülevaade isiku varadest. Samas nii isiku varade kui kohustuste kohta kohta, mitte täpselt seda, millisest andmete kogumine on taotletavat eesmärki silmas pidades ilmselgelt krediidiandjast on varem nö laenu ebaproportsionaalne ja tooks kaasa isiku põhiõiguste põhjendamatu riive. võetud. Liiatigi ei ole võimalik tagada sellises mahus andmete täielikkust,  Uus VTK lähtub (kooskõlas mistõttu ei ole võimalik tegelikult saavutada tervikpilti isiku varalise varasema VTK tagasisidega) seisundi kohta. Seetõttu tuleks keskenduda pigem keskse maksehäirete andmete minimaalsuse e. registri loomisele, mis on sobivam meede ning millega kaasnevad riskid võimalikult väheste andmete ja riived on väiksemad; kogumise põhimõttest (ehk • Registrisse kantavate andmete stigmatiseeriva mõju piiramine ja lahenduse kaudu vahendatakse välistamine – Registrisse kantavate andmete pinnalt hakkavad üksnes isikuga seotud ja laenuandjad isikuid liigitama krediidivõimelisteks ja -võimetuteks. olemasolevat finantskohustuste Kuniks see on täielikule ja tõesele teabele rajanev analüüs, on see teavet). Selle vahendusel ei vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas ja soosib (nagu ka vahetata infot juba varem võetud VTK-s märgitakse) isikute lihtsamat ligipääsu krediidile. Juhul, kui see laenude kohta, mis on juba tasutud. rajaneb aga ebatõesele infole (milleks mh on ka piiratud info isiku varadest ja kohustustest), siis tõstab see alusetult „lävepakku“ krediidile Isiku maksevõimelisuse hindamisel on ligipääsemisel, piirates seeläbi isikute ettevõtlus – ja tegevusvabadust. isiku olemasolevate finantskohustuste Ebaõigeks teabeks saab lisaks piiratud teabele lugeda ka mittevajalikku andmed obligatoorne element, et või asjakohatut teavet, milleks taolise Registri puhul võib olla nt isiku hinnata isiku suutlikkust täita oma krediidiajalugu – juhul, kui aastate tagune kiirlaenu võtmine välistab kohustusi. Registri andmete 100 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 isiku võimaluse aastaid hiljem laenu taotleda (või muudab selle oluliselt kasutamisel kaasneks mõõdukas kallimaks), siis ei saa seda nimetada vastutustundlikuks laenamiseks, privaatsuse (eraelu puutumatuse) riive. vaid stigmatiseerimiseks. Võrdlusena nt karistusregistriga, siis Isiku kohustuste kohta muudest karistusregistri andmed kustutatakse teatud ajaperioodi möödumisel allikates andmete kogumisel (nt selleks, et anda isikule uus võimalus. Kindlasti tuleks Registri andmete pangakonto väljavõttelt) kaasneb kogumisel ja säilitamisel pidada silmas vajadust välistada andmete privaatsuse riive veelgi suuremas stigmatiseeriv mõju; mahus. Ehk sisuliselt hetkel ilma • Kas on põhjendatud lisakulu tekitamine, mille maksab ühel või teisel positiivse krediidiregistri olemasoluta viisil kinni laenusaaja – Registri ühel või teisel kujul loomine tähendab peavad krediidiandjad kontrollima kulu, mille maksab kinni laenusaaja ja/või maksumaksja. Enne taolise olemasolevaid laenukohustusi läbi kulu tekitamist tuleks hinnata, kas vastutustundliku laenamise meetme pangakonto väljavõtte, mis nagu tõhustamiseks kohaldatava meetme - Registri – loomise kulud peaks eespool mainitud, on selgelt kinni maksma just paljuski need, kes ise on vastutustundlikud laenajad. intensiivsem privaatsuse riive. Tõsi, ka probleemsed laenud maksavad kinni vastutustundlikud Samas võib nõustuda väitega, et laenuandjad, kuid seda mitte laenuturu üleselt vaid pigem laenuturu krediidile ligipääsu „lävepakk“ võib sektorite kaupa – kõige enam tuleb seda teha liigkasuvõtjalikus tõusta kavandatava seaduse laenusektoris, samas kui krediidiasutuste puhul on see koormis vastuvõtmisel. Eesmärk on parandada suhteliselt madal. Ehk siis tuleks Registri kui abimeetme kõrval vastutustundliku laenamise põhimõtte keskenduda nendele meetmetele, mis juba tänaseks on toonud kaasa järgimise tõhusust ja ennetada laenuturu olulisel määral puhastumise – liigintresside ja ebamõistlikes „lõhkilaenamist“. Siiski registri kaudu määrades intresside ja leppetrahvide piiramine normatiivsel tasandil ja esitatakse minimaalselt vajalikud kohtupraktikas. Ehk siis tuleb kaaluda Registri (aga ka selle ulatuse) andmed ja seadusega tagatakse tarbija kuluefektiivsust võrdluses nende meetmetega, mis tänaseks on juba end võimalused kontrollida teda õigustanud ja hinnata, kas Register annab siin kuluefektiivset lisakasu; puudutavaid andmeid, parandada • Hoolsuskohustuse piirid - Tsiviilkäibes osalejate autonoomsus on üks andmeid ja piirata andmete kasutamist keskseid põhiseaduslikke väärtusi – väärtus, mis on paljude põhiseaduse kuni andmed on parandatud. II ptk põhivabaduste aluseks ja mille lahutamatuks osaks on vastutus oma Seadusega sätestatakse andmete tegevuse eest. Riik saab seada siin piire ja olla abiks üksnes selliselt, et säilitamise erinevad kategooriad ja isiku autonoomsus (ja ka seeläbi vastutus) säiliksid. Autonoomselt vastavad tähtajad. tsiviilkäibes tegutsev isik peab olema hoolas - olema ise vastutav selle Kavandatava seaduse eesmärk on eest, et ta annaks ja võtaks laenu vastutustundlikult. Ja arusaadavalt peab informatsiooni asümmeetria riik aitama piirata kuritarvitusi, kuid seda üksnes piirini ja hinnaga, mis vähendamise teel tõhustada laenuturu ei moonuta tervikut. Advokatuuri hinnangul on see piir seal, kus konkurentsi. laenuandjatele tuleb anda märku isiku võimetusest juba võetud kohustusi Positiivse krediidiregistri kasutamine täita ehk siis isiku maksehäiretest. Maksehäire olemasolu loob eelduse, praktikas peaks vähendama kulusid, sh et isikul puudub krediidivõime. Vastupidine eeldab tõendamiskoormise vähendama kulutusi alternatiivsete täitmist ehk siis vastutustundliku laenuandja poolt hilisema järelevalve andmetöötluse lahendite käigus veenva tõendusteabe esitamist selle kohta, et tegelikkuses oli väljatöötamisele (nt big data maksehäire erandliku ja ajutise iseloomuga ja laenusaaja lahendused). Näiteks Ernst ja Youngi varade/kohustuste seis võimaldas talle laenu anda. Muus osas peaks tehtud analüüsi kohaselt võib laenuandja vastutustundliku laenaja kohustuste täitmiseks endiselt viima andmekogupõhise registri omakuluks 5 läbi tõendi-põhise menetluse, kus isik peaks esitama oma varade ja aasta jooksul kujuneda umbes 700 000 kohustuste kohta selgitusi ja tõendeid. Ehk siis ei peaks Registri eesmärk eurot, sellele lisaks tuleb arvestada, et olema sõnastada „kogu tõde“, vaid pigem esmast „lähtekohta“. igal turuosalisel tuleks kanda Arvestades juba olemasolevate eraõiguslike krediidireitingu liidestumisega seotud kulusid andmebaaside hulka, siis seisneks uue ja täiendava Registri loomise (ühekordne kulu umbes 10 000 mõttekus üksnes selles, et oluliselt parandada teabe kvaliteeti. See saab eurot).143 aga olla võimalik vaid juhul, kui aluseks võetakse väga piiritletud teabehulk ja luuakse seeläbi laenuandjale hoolsuskohustuse Negatiivse krediidiinfo kättesaadavus miinimumpiir, mis on selgelt tajutav, mõõdetav ja selle rikkumine on osutunud ebapiisavaks meetmeks etteheidetav. „lõhkilaenamise“ vähendamisel. Seega ei toeta advokatuur VTK-s ette pandud laiapõhjalise Registri Maksehäirete arv ja summad on loomist ja teeb ettepaneku piiritleda Registrisse edastatava teabe kasvanud ja seetõttu on valikud hulk üksnes maksehäireid kajastava teabega. See võimaldaks täiendavad meetmed laenuturu turuosalistel Registrile selles kitsas piiritletud osas rajaneda, säilitades ohjeldamiseks. Siiski kaalume, kas ka seejuures hoolsuskohustuse viia läbi tõendi-põhine laialdasem laenusaaja maksehäirete kohta info avaldamine finantsolukorra analüüs; ühtlasi piirates Registri stigmatiseerivat mõju või vahendamine vajaks täiendavat (mis paratamatult kaasneks, kui Register määratleks end kõikehõlmava reguleerimist (ühtlustamist). andmebaasina) ja muutes selle rajamise kuluefektiivsemaks (paljuski sarnaneks Register sellele, mis täna juba Eesti finantsturul olemas on). 143 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ey-fyysiliste-isikute-finantskohustuste-andmevahetusmudelite- uuring_9_0.pdf lk 75 101 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Mis puutub Registri korralduslikku ülesehitust, siis selles osas saab Kokkuvõttes - krediidivõimelisuse toetada alternatiivi nr 3.142 Alternatiivi 3 eeliseks on paindlik hindamisega kaasneb alati teatud arendustegevus, arenduste kiirus ja reageerimisvõimekus stigmatiseeriv mõju, kuid leiame, et see turuvajadustele, konkurents, olemasoleva infrastruktuuri kasutamine ja siiski positiivse krediidiregistri konkurentsivõimelisem tasu (kuigi see ei pruugi olla reegliks ning loomisega ülemäära ei suurene. näiteks Läti ja Belgia näidete põhjal on riiklikud registrid odavamad kui erasektori registrid). Juhul, kui VTK-s toodud laiapõhjalise Registri plaaniga on siiski kavas edasi liikuda, siis lisaks eeltoodud murekohtadele toome välja ka mõned küsimused ja seisukohad, mida peaks advokatuuri hinnangul täiendavalt analüüsima ja millele tuleks eelnõu väljatöötamisel tähelepanu pöörata. Juhime tähelepanu, et paljud nendest küsimustest on asjakohased ka siis, kui edasi liigutakse eespool kirjeldatud piiritletud Registri kavaga. 79. 1. Arusaamatuks jääb, kas Finantsinspektsiooni järelevalve on Järelevalve ulatus ja täpne sisu on veel planeeritud laienema nii Registri tegevusele kui ka teenusepakkujate analüüsimisel – võimalik, et registri poolt pakutava info kvaliteedi kontrollimisele? enda üle teeb järelevalvet eelkõige 2. Kas Register hakkaks kajastama ka negatiivseid laenuotsuseid? Kas Finantsinspektsioon, kuid andmete negatiivse krediidiinfo jagamise kohustus peaks olema samadel (väär)kasutamist kontrolliks AKI. subjektidel nagu see on positiivse krediidiinfo puhul? 3. Jääb ebaselgeks, millist infot hakkaksid vahendama inkassoteenuse Register ei kajastaks positiivseid ega pakkujad. negatiivseid laenuotsuseid vaid register 4. Isiku võlglaseks või madala laenuvõimekusega isikuks vahendab infot üksnes füüsiliste isikute „tembeldamine“ peaks toimuma väga kontrollitult ja ettevaatlikult. olemasolevate finantskohustuste kohta Kindlasti peaks säilima isikul endal õigus andmeid täiendada ja infot. täpsustada ning võlainfo ei tohiks jõuda Registrini liiga kergekäeliselt. Vaidluste korral võlasumma või võla üle, ei peaks nimetatud Registril Inkassoteenuse pakkujate lisamine tekkima nn. survestavat mõju vaidluste lahendamisele ning vaidluse all seaduseelnõu kavandi kohaldumisalla olevad asjaolud ei peaks Registrisse jõudma ilma isiku enda nõusolekuta. on veel kaalumisel. 5. Seadus peaks reguleerima nende võlausaldajate vastutust, kes edastavad oma võlgnike võlgu maksehäireregistrisse nende võlgade Registriandmete töötlemine peab avaldamiseks maksehäiretena. Võlausaldajad peaksid täielikult olema kooskõlas isikuandmete kaitse vastutama maksehäireregistrisse edastatava võla eksisteerimise ja üldmääruse nõuetega. sissenõutavuse eest, et vähendada maksehäiretega manipuleerimist ning maksehäirete avaldamisega seoses tekkivaid pikaajalisi ja enamikel juhtudel põhjendamatuid vaidlusi registripidaja ja võlgniku vahel. Kaalume täiendavalt, kas kavandatava Registripidajal ei ole vaidluse korral, kas võla avaldamine maksehäirena seaduseelnõuga peaks täpsemalt on põhjendatud või mitte, võimalik ise otsust langetada ega infot koguda. reguleerima ka maksehäirete Antud küsimused tuleks ära reguleerida hetkel Rahandusministeeriumi avaldamist või sellega seotud teabe poolt ministeeriumidele ja huvigruppidele välja saadetud vahendamist. finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli Rahandusministeeriumi tellitud väljatöötamiskavatsuses. „Füüsiliste isikute finantskohustuste 6. Oluline on tasakaal lisanduva administratiivkoormuse ning teenuse andmevahetusmudelite uuringus“144 on hinna vahel ning seda mõjuhinnangut ei ole hetkel tehtud. välja toodud teenuse hinna 7. Kavandatav muudatus seoses nõuete loovutamise instituudi moodustumise alused, sh põhimõtete muutmisega, vajab kindlasti täiendavat analüüsi. Esmapilgul registrihaldaja administratiivkoormuse ei näe me põhjust kehtiva süsteemi, mille kohaselt nõuete loovutamisel kulud (umbes 22 000 eurot aastas) ja ei ole võlgniku teavitamine vajalik, muutmiseks. halduskulud (44 000 eurot aastas). Inkassoteenuse osutajate hõlmamist kaalume tulevikus. 80. II. Advokatuuri maksejõuetusõiguse komisjoni märkused VTK osas Negatiivse krediidiinfo kättesaadavus esitame järgnevalt. on osutunud ebapiisavaks meetmeks Maksejõuetusõiguse komisjon on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole „lõhkilaenamise“ vähendamisel. otstarbekas luua uut registrit, vaid efektiivsemaks ja Maksehäirete arv ja summad on kasutajasõbralikumaks tuleks muuta juba olemasolevaid registreid ja kasvanud ja seetõttu on valikud infosüsteeme. 2001. a (s.o peatselt ligi 20 aastat tagasi) on Eestis täiendavad meetmed laenuturu 142 Ernst & Young Baltic AS poolt koostatud aruandes „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring“ on eelistatud lahendusena välja toodud riiklikult kehtestatud tingimustele vastava, riigi järelevalve all kuuluva, kuid erasektori poolt korraldatud süsteemi, kus turuosalised ise loovad organisatsioonilise ja tehnilise võimekuse andmevahetuse korraldamiseks (alternatiiv 3). Sama eelistust järgib seaduse väljatöötamiskavatsus. 144 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ey-fyysiliste-isikute-finantskohustuste-andmevahetusmudelite- uuring_9_0.pdf, lk 75. 102 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 tegutsevad krediidiasutused asutanud n.ö ametliku maksehäireregistri, ohjeldamiseks ehk vajalik on positiivse mida käesoleval ajal haldab Creditinfo Eesti AS. Registris olevate krediidiregistri loomine. Nendime aga, andmetega on võimalik tutvuda õigusaktides ettenähtud korras ning kuna et ka maksehäiretega seotud info tegemist on krediidiasutuste enda poolt ellu kutsutud registriga, on avaldamine või jagamine võib vajada krediidiasutustel tõenäoliselt võimalik andmevahetus korraldada täiendavat reguleerimist. kõnealuse registri vahendusel. Isikute maksekäitumist on võimalik muuhulgas hinnata Registrite ja Ärikeeldude ja pankrotimenetluste Infosüsteemide Keskuse poolt hallatava äri- ja ettevõtluskeeldude registri lõppemise andmete kohta oleme alusel ning Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadete alusel, mis edastanud tagasiside võimaldab eraldi otsingut pankrotimenetlusega seotud ametlike Justiitsministeeriumile. teadaannete hulgast. Tegemist on infosüsteemidega, milles avaldatakse andmeid juba kehtivate seaduste alusel või registritega mida peab riik või kohus. Komisjoni hinnangul on eespool nimetatud registritel siiski mõned puudused, mida saab kõrvaldada. Eelduslikult on selliste puuduste kõrvaldamine oluliselt efektiivsem ning odavam nii õigusloome kui ka IT-lahenduste arenduste seisukohast. Esimese puudusena toob komisjon esile, et andmeid ärikeeldude kohta avalikustatakse vastavalt äriseadustiku § 69¹ alusel. Pankrotihalduritena igapäevaselt tegutsevad komisjoni liikmed on juhtinud aga tähelepanu, et selles registris ei sisaldu kõikide füüsiliste isikute andmed, kelle osas on välja kuulutatud pankrot ning kellele kohus ei ole andnud pankrotiseaduse §91 lg 1 alusel õigust olla ettevõtja. Võimalik, et siinkohal on tegemist andmesisestusvigadega. Teise puudusena toob komisjon esile, et väljaandes Ametlikud Teadaanded ei avaldata andmeid nende füüsiliste isikute kohta, kelle pankrotimenetlus on lõppenud, kuid kelle osas viiakse parasjagu läbi kohustustest vabastamise menetlust (pankrotiseaduse 11. peatükk, §169 jj). Eeltoodu ei tähenda, et kavatsuse alusel loodav register kõnealused probleemid kõrvaldaks või aitaks kaasa nende lahenemisele. Tegemist oleks tõenäoliselt registri või andmevahetusplatvormiga, mis saaks oma andmed muuhulgas olemasolevatest registritest. Kui olemasolevates registrites on puudulikud andmed, ei saa tagada ka andmevahetusplatvormil andmete korrektsust. 81. III.1 Eesmärk tagada vastutustundliku laenamise põhimõte on legitiimne Nõustume, et kavandatav regulatsioon VTK peamine eesmärk on tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete peab olema proportsionaalne, s.o. tõhusam järgimine, adresseerides kahte peamist teemat: sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täpsemalt a) krediiditeabe seaduse kehtestamine ehk füüsiliste isikute oleme vastava riive proportsionaalsust finantskohustuste andmete vahendamise teenusega tegelevatele analüüsinud uue VTK alapeatükis ettevõtjatele kehtestatakse tegevusnõuded ja järelevalve; 6.2.4. b) krediidipakkujatele kehtestatakse kohustus hakata omavahel jagama füüsilistest isikutest laenutaotlejate145 finantskohustuste andmeid. Enamikus Euroopa riikides eksisteerib eraisikute finantskohustuste infot sisaldav register või andmevahetusplatvorm, millele krediidipakkujad ligi pääsevad. Näiteks OECD hinnangul tuleks ka Eestis luua hästi organiseeritud krediidiinfo jagamise skeem, mis hõlmaks nii ettevõtjatest kui eraisikutest laenajaid ning koguks nii positiivset kui ka negatiivset krediidiinfot.146 Füüsiliste isikute finantskohustuste info vahetamine võib muuta: a) eraisiku jaoks laenutaotlemise protsessi nö vähem koormavamaks (kuna eraisik peab esitama ise vähem tõendeid/andmeid krediidi saamiseks); b) krediidipakkuja jaoks tõhusamaks maksevõimelisuse hindamise protsessi (kuna krediidipakkuja saab otsuse teha senisest rohkem teada olevatel andmetel). PÕK põhimõtteliselt toetab meetmeid, mis aitavad kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisele. 145 Laenutaotleja on füüsiline isik, kes taotleb mistahes krediiti, sh võlaõigusseaduse § 401 lõikes 2 nimetatud krediiti. 146 Organisation for Economic Co-operation and Development, OECD Economic Surveys, Estonia, Overview, September 2017, lk 11, 43 http://www.oecd.org/economy/surveys/Estonia-2017-OECD-economic-survey-overview.pdf. 103 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Krediidiandjatel on seadusest tulenev kohustus hinnata tarbijate krediidivõimelisust, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ning selle kohustuse rikkumise eest on ette nähtud sanktsioon. VTK-s kirjeldatud register võimaldaks koguda kvaliteetseid andmeid, et krediidiandjatel oleks võimalik oma seadusest tulenevat kohustust kvaliteetselt täita. See oleks kasulik nii krediidiandjatele kui ka krediidivõtjatele. Selliselt võiks väheneda isikute arv, kes finantskirjaoskamatusest laenu võtavad, suutmata seda olemasolevate sissetulekute ja kohustuste korral täita. Riigikohus on leidnud, et õigus eraelu puutumatusele ei ole üksnes kaitseõigus riigi sekkumise vastu, aga see loob riigile ka positiivseid kohustusi.147 Eesmärk kaitsta isikuid „ülelaenamise“ eest ja lihtsustada laenu saamist neil isikutel, kes laenu vältimatult vajavad ja oleksid suutelised selle tagasi maksma, on legitiimne. VTK-s kirjeldatud lahendused vastutustundliku laenamise tagamiseks riivavad krediidiandja vaatest PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ja krediidivõtja seisukohast PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatust. Selleks, et tagada PS § 26 ja 31 sätestatud riivete proportsionaalsus, tuleb edasise menetluse käigus tähelepanu pöörata alljärgnevalt välja toodud riskidele. 82. III.2. Valida tuleb kõige vähem eraelu puutumatust riivav Nõustume, et kavandatav regulatsioon andmevahetusmudel peab tagama isikute põhiõiguste kaitse VTK-s on välja toodud kolm alternatiivi finantskohustuste ja olema kooskõlas EL isikuandmete andmevahetuseks: kaitse üldmääruse sätetega. Oleme seda a) Alternatiiv 1 – riiklikult korraldatud süsteem, kus teemat põhjalikumalt käsitlenud uue andmevahetussüsteemi toimimist korraldab riigiasutus ja süsteemi VTK peatükis 6. haldust teostab samuti riiklik IT-asutus. b) Alternatiiv 2 – riiklikult korraldatud süsteem, kus andmevahetussüsteemi korraldamine ja tehniline haldamine (registripidamine) on tellitud hankega erasektorist. c) Alternatiiv 3 – riiklikult kehtestatud tingimustele vastav, kuid erasektori poolt korraldatud süsteem, kus turuosalised ise loovad organisatsioonilise ja tehnilise võimekuse andmevahetuse korraldamiseks. PÕK ei eelista ühtegi alternatiivi, kuna igaühel neist on omad plussid. Alternatiiv 3 paistab samas olevat Euroopa Liidu liikmesriikide praktikas enim kasutatav (eraisikute positiivse krediidiinfo ehk finantskohustuste info jagamine toimub 23 riigis 26-st). Siiski soovib PÕK juhtida tähelepanu, et mistahes alternatiivi rakendamisel tuleb hinnata eraelu puutumatuse riive proportsionaalsust ning valida eraelu puutumatust kõige vähem riivav meede, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. See tähendab, et sõltumata sellest, kas registripidaja on riik või erasektor, peab olema tagatud, et:  Registrisse kantavad andmed on tõesed.  Registrisse kantavate andmete häbistava mõju piiramine ja välistamine.  Isiku võlglaseks või madala laenuvõimekusega isikuks kvalifitseerimine toimuks kontrollitult ja oleks loodud tõhusad võimalused isikul ebaõigete andmete parandamiseks.  Isikute andmeid töötlevad üksnes selleks õigust omavad isikud.  Andmeid töödeldakse eesmärgipäraselt ning oleks reguleeritud vastutus selle kohustuse rikkumise eest.  Andmed on turvaliselt hoitud.  Andmekasutusele on võimalik teha järelevalvet, et tagada andmetöötlejate ning andmetöötluse usaldusväärsus ning kvaliteet. EESTI PANGALIIDU (EPL) MÄRKUSED 83. Pangaliit toetab vastutustundliku laenamise edendamist ning eesmärgiga tagada piisavate meetmete rakendamine vastutustundlikul laenamisel, vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusam järgimine ja 147 RKHKo 3-3-1-85-15 p 15. 104 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 ülelaenamise piiramine on Pangaliidu hinnangul vajalik koostöös riigiga positiivse krediidiinfo andmevahetuse korraldamine krediidiandjate vahel. 84. Andmevahetussüsteemi mudel. Võtame seisukoha teadmiseks. Pangaliidu eelistus on üks keskne positiivse krediidiinfo register (edaspidi register). Pangaliit ei toeta lahendust, kus turul tegutsevad mitmed positiivse krediidiinfo teenuse pakkujad. Kui niisugune lahend peaks siiski realiseeruma, siis peab riik tagama, et kohustatud isikute jaoks on üks vastaspool. 85. Registri korraldus. Võtame seisukoha teadmiseks, kuid Pangaliit toetab lahendust, kus registri korraldajaks ja pidajaks on riik. toonitame, et juba täna on Riiklik register maandaks paremini registris olevate (tundlike) andmete andmekogusid, mida haldavad väärkasutuse riski. Tuginedes lähiriikide kogemusele võiks registri erasektori pakkujad (nt pidajaks olla keskpank, kellel on ka juba täna krediidiandmete töötlemise Pensionikeskus, EVK, Eleringi kogemus, kõrge küberturvalisuse standard ja usaldusväärsus nii hallatav andmevahetusplatvorm). krediidiandjate kui avalikkuse silmis. Lisaks võib eeldada, et keskpank Andmete väärkasutuse risk on kestlik pikas perspektiivis ning ei ole kasumile orienteeritud. maandatakse läbi seaduses sätestatud ja täpselt määratletud tegevusnõuete ja – piirangute. 86. Kohustatud isikute ringi määratlemine. Võtame seisukoha teadmiseks. Nn Pangaliidu hinnangul peaks nii andmete esitamise kui kontrollimise inkassoteenuse pakkujate lisamine kohustus hõlmama kõiki FI tegevusloa alusel tegutsevaid krediidiasutusi, seaduseelnõu kavandi kohaldumisalla krediidiandjaid ja vahendajaid ning liisingettevõtjaid, hoiu-laenuühistuid on veel kaalumisel. ja laenuandmise platvorme. Andmete esitamise kohustus peaks laienema ka inkassofirmadele eelpool loetletud krediidiandjate poolt loovutatud nõuete osas. 87. Registrile esitatavate kohustuste ring. Võtame seisukoha teadmiseks. Pangaliidu hinnangul tuleks registrile esitada info eraisikute nii tagatud Nõustume, et juriidiliste isikute kohta kui tagamata tarbijakrediitide, liisingute, järelmaksude, krediitkaartide ja käiva teabe hõlmamine käenduste osas. krediidiregistrisse nõuab täiendavat Registri laiendamise osas ka juriidiliste isikute infole on Pangaliit pigem analüüsi. toetaval seisukohal, kuid leiame, et seda temaatikat tuleb adresseerida teises etapis, pärast eraisikute infol põhineva registri käivitamist. 88. Registrile esitatavate andmete koosseis. Oleme (osaliselt) arvestanud Esitame oma esialgse nägemuse andmete koosseisu osas lisas 1. seaduseelnõu kavandi väljatöötamisel Vajadusel edastame teile täpsustused (sh käendaja andmete osas) seaduse pakutud andmete kooseisu. eelnõu edasise ettevalmistamise käigus. 89. Teave isiku piiratud teovõime kohta. Uus VTK ei hõlma teavet isiku Krediidi andmisel on oluline, et krediidiandjad kontrolliksid isiku teovõime kohta (vt peatükk 3). teovõimet. Kuna vastav info on riiklikes andmekogudes olemas, võiks Tegemist on tundliku teabega, mis on see sisalduda ka registris, mis aitaks mh välistada selliseid juhtumeid täna juba riiklikus andmekogus nagu VTK-s viidatud. Kuna tegemist on sedavõrd delikaatsete (rahvastikuregistris) kättesaadav ja andmetega, siis toetame nende andmete registris kajastamist üksnes eesmärgiks on vältida teabe juhul, kui registri pidajaks on riik. dubleerimist andmekogudes. 90. Laenu keelu list. Võtame seisukoha teadmiseks. Sarnaselt hasartmängu sõltlastega võiks luua võimaluse, et isik ise saaks registrisse lisada enda suhtes laenukeelu. 91. Tunne Oma Klienti andmed. Võtame seisukoha teadmiseks. Uue Pangaliit ei toeta Tunne Oma Klienti andmete vahetamise reguleerimist VTK kohaselt on otsustatud vähemalt krediiditeabe seaduse raames. Leiame, et selle küsimuse reguleerimine esialgu nn tunne oma klienti andmete oleks otstarbekam rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vahetamise temaatika välja jätta. Siiski seaduses. kaalume seda võimalust edaspidi, mh võtame arvesse ka seda, et see oleks kooskõlas RahaPTS-i eesmärkidega. 92. Andmete registrile esitamise kohustus, registrist päringu tegemise Kavandatava seaduseelnõu kohaselt on kohustus ja andmete töötlemise õiguslik alus krediidiandjatele. andmete esitamine registrile ja sealt On oluline seaduse tasandil näha krediidiandjatele ette nii kohustus päringu tegemine sätestatud registrile andmete esitamiseks kui kohustus teha tarbija kohustusena (mitte võimalusena). krediidivõimelisuse kontrollimiseks registrisse päring (sõltumata Seega tuleneks krediidiandjale laenusummast). Päringu tegemata jätmine kujutab endast kohustus teha päring positiivsesse krediidivõimelisuse hindamise nõuete rikkumist. Päringu korduva krediidiregistrisse iga kord kui 105 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 tegemata jätmise ja andmete korduva mitte esitamise korral peaks krediidiandjal lasub kohustus hinnata pädeval asutusel olema õigus krediidiandjat sanktsioneerida. tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjate poolt andmete registrile esitamine ja registrist päringule Laenutaotleja isikuandmete töötlemise vastuse saamine ei tohiks sõltuda krediiditaotleja ega krediidivõtja aluseks on eelkõige isikuandmete nõusolekust, vaid selliseks andmete töötlemiseks peab luba tulenema kaitse üldmääruse art 6 lg 1 punkt c, seadusest. See on oluline komponent andmete usaldusväärsuse ehk isikuandmete töötlemine juriidilise tagamiseks. Siinjuures märgime, et analoogiline regulatsioon (st andmete kohustuse täitmiseks. Seega ei sõltu töötlemine põhineb õigusnormil ja ei sõltu isiku nõusolekust) peab krediidiregistri kasutamine selgesõnaliselt olema sätestatud ka negatiivse krediidiinfo osas. VTK-s krediidivõtja nõusolekust, vaid nimetatud regulatiivsed eesmärgid saavad täidetud ainult juhul, kui sellekohane kohustus sätestatakse vastava teabe eesmärgipärane ning proportsionaalses ulatuses töötlemine seaduse tasandil. toetub selgelt õigusnormile ja ei sõltu isiku nõusoleku saamisest. Registrisse päringu tegemise ja ka teabe esitamisele ei ole plaanis kehtestada ülem- ega alampiiri, st päringu tegemine ning andmete edastamine on igakordne kohustus ja ei sõltu väljastatava krediidi suurusest. 93. Andmete töötlemise eesmärgid. Võtame seisukoha teadmiseks. Oleme Päringu tegemine on kohustuslik enne krediidilepingu sõlmimist ja selle ettepanekuga suures osas kehtiva krediidilepingu tingimuste muutmist (sh kui muudetakse arvestanud seaduseelnõu kavandi laenusummat, pikendatakse limiiditooteid, restruktureeritakse väljatöötamisel. krediidilepingut, samuti kui muutub kaastaotleja, käendaja või tagatis). Päring tuleb teha kliendi maksevõime hindamiseks enne vastava krediidiotsuse tegemist. Päringu tegemine on õigustatud ainult eeltoodud juhtudel. 94. Täiendav info registrilt kasutajatele. Uue VTK kohaselt kaalutakse Leiame, et on oluline, et register annaks registri kasutajatele isikupõhist võimalust eesti.ee andmejälgija infot päringute tegemise aktiivsuse kohta (nt viimase 90 päeva osas). funktsiooni kaudu tarbijal näha tema Niisugune registripoolne tagasiside aitab vähendada pettuste jm kohta registrisse päringute tegemise väärkasutuste riski. aega, päringu tegijat jms. 95. Andmevahetuse tehnilised tingimused ja ajakohasus. Võtame seisukoha teadmiseks. Esimeses etapis toimuks kohustatud isikute poolt registrile andmete Viidatud tehnilised tingimused on veel muudatuste esitamine üks kord päevas. Teises etapis lisanduks on-line lahtised ja iseasi on ka see, kas ja kui sündmuspõhine andmete edastamine (sündmuseks on nt uus täpselt peaks seda seaduse tasemel krediidileping). Tagada tuleb andmete ajakohasus, konsistentsus, reguleerima (alternatiiv on need õiguspärane kasutus, järelevalve ja auditeerimine. nõuded kehtestada määrusega). Kohustuste mittetäitmine ja andmete väärkasutuse tagajärjed. Võtame seisukoha teadmiseks. Andmete muul eesmärgil kasutamine registripidaja või krediidiandjate Nõustume, et andmete kasutamine poolt on käsitletav rikkumisega ning peab olema sanktsioneeritav. Samas muudel kui seaduses sätestatud on see temaatika meie hinnangul juba kaetud andmekaitse normistikuga eesmärkidel on käsiteltav rikkumisena. ja piiratud ka registri pidamise ja sellest päringute tegemise eesmärgi Lisaks isikuandmete kaitse seadusele kaudu, mistõttu ei pruugi olla vajalik eraldi sanktsiooninormide piiritleme krediidiregistri andmete kehtestamine. kasutamist ka kavandatavas seaduseelnõus. 96. Andmete säilitamine. Nõustume, et isikute täidetud Registris säilitatakse andmed viimati esitatud kujul e. isikute kohustuste finantskohustused ei tohiks hakata hetkeseisu. Pangaliit ei toeta andmekogu loomist, milles säilitatakse moodustama eraldi andmekogu ehk et andmeid ajaloolises vaates (nt isikute kohustused viimase 5 a jooksul). tuleb sätestada selge ajaline piirang, Kohustatud isikud sh pangad säilitavad logid päringute tegemise (nt kes, mille järel teave täidetud kohustuste millal, kelle kohta), registri vastuste jms kohta. Register peab registri kohta registrist kustutatakse. eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks säilitama logid selle kohta Seega sätestatakse kavandatava kes, mis ajal ja kelle kohta registrisse päringu on teostanud. Andmete seaduseelnõuga andmete säilitamise säilitamise kord tuleks reguleerida seaduse tasandil. erinevad kategooriad ja vastavad tähtajad. 97. Seadusandlikud muudatused registri loomiseks. Võtame seisukoha teadmiseks. Registrile esitatavad nõuded tuleks reguleerida eraldi seaduses, mis näeb Vastavad nõuded plaanitakse sätestada ette nii registri loomise eesmärgi (milleks on vastutustundliku laenamise kavandatavas seaduseelnõus. edendamine), nõuded andmete töötlemisele (sh andmete väljastamisele), nõuded registri pidajale ning järelevalvele. 98. VTK-s toodud seadusnormide muutmine. Võtame need ettepanekud teadmiseks Pangaliidu kommentaarid ja ettepanekud lisas 2. ja võimalusel arvestame. 106 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT (ITL) MÄRKUSED 99. Üldised seisukohad Hetkel on tunne oma klienti andmete ITL-i kuulvad elektroonilise side teenuse osutajad, kes pakuvad oma hõlmamine veel kaalumisel ja vajab klientidele ka tarbijakrediiditeenust, toetavad VTK-d, kuna füüsiliste täiendavat analüüsi. isikute finantskohustuste andmevahetusmudeli loomine aitaks tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist ja oleks suureks abiks krediidipakkujatele isiku krediidivõimelisuse hindamisel. Füüsiliste isikute finantskohustuste info kättesaadavus aitaks krediidipakkujatel klientide maksevõimet krediidiotsuse tegemisel teadlikumalt hinnata. Selle tulemusena saaks ennetada ülelaenamist ja selle tagajärgi. Toetame Tunne-Oma-Klienti (KYC) andmete töötlemise ja jagamise keskse lahenduse loomist, mis koondaks võimalused hankida nii kohalikku kui ka globaalset infot nii omanike, tegelike kasusaajate kui ka kaubanduspartnerite osas. Krediidipakkujate jaoks on oluline oma klientide ja äripartnerite tundmine, et vältida negatiivseid tagajärgi, milleks võivad olla nii mainekahju kui ka pettused. Keskse andmete jagamise kanali kaudu krediidipakkujate halduskoormus kindlasti väheneks, kuna andmeid saadakse läbi ühe kanali ning selline võimalus on ka kindlasti kulu- ja ajaefektiivsem. 100. Andmevahetuse korraldamine Võtame ITL-i seisukoha teadmiseks, VTK-s on leheküljel 4 kirjeldatud kolme finantskohustuste kuid toonitame, et juba täna on loodud andmevahetuse korraldamise alternatiivi. sarnaseid lahendused, mida haldavad Toetame alternatiivi 1, kuna riiklikult korraldatud ja hallatud süsteem erasektori pakkujad (nt tagaks suurema usaldusväärsuse (sh ka eesmärgipärase kasutamise osas) Pensionikeskus, EVK, Eleringi nii andmekaitsealasest kui ka süsteemi jätkusuutlikkuse aspektist. hallatav andmevahetusplatvorm). Meie hinnangul on seaduse tasandil võimalik kehtestada piisavad nõuded minimeerimaks andmete väärkasutamise riski, samuti tagamaks võimalikult kõrged turvanõuded loodavale süsteemile ning andmete üleandmise juhul kui erasektori teenusepakkuja peaks soovima lõpetada positiivse krediidiregistri haldamise. 101. Töödeldavad andmed Võtame ITL-i seisukoha teadmiseks. Peame oluliseks, et kavandatav regulatsioon ei tekitaks ettevõtetele Jagame ITL-i seisukohta, et andmete liigset halduskoormust seoses sellega, et on kavatsus kehtestada kogumine ei tohi muutuda liigselt krediidipakkujatele kohustus hakata omavahel jagama füüsilistest koormavaks ning võimaldama isikutest laenutaotlejate finantskohustuste andmeid. krediidivõimelise hindamist krediidi Registrisse esitatavate andmete ulatuse määramisel tuleb meie hinnangul võtmise ajahetkel. Ka vältida seda, et andmete kogumise tõttu muutub krediidi väljastamise Rahandusministeeriumi hinnangul protsess liigselt keeruliseks ja aeganõudvaks. Seega tuleb arvestada juba peaks andmete edastamisel lähtuma kogutavate andmete kogumit ja mahtu, mis tuleneb muudest kehtivatest minimaalsuse põhimõttest ning vältima seadustest [nt krediidiandjate ja vahendajate seadus (KAVS) ja rahapesu muudest usaldusväärsetest allikatest (nt ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS)]. rahvastikuregister) täna juba Näiteks KAVS-i kohaselt määratleb krediidiandja tarbija kättesaadavate andmete kogumist. krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika ise oma sise-eeskirjas. Isikuandmete kogumise ulatus, mida registrile edastada, peab olema optimaalne ja võimaldama konkreetse isiku krediidivõimelisust hinnata krediidi võtmise ajahetkel. See ei pea laienema leibkonna liikmete seostele, hõlmama perekonnaseisu andmeid ega ka muid selliseid isiku personaalseid andmeid, mis kaudselt võivad mõjutada krediidivõimelisuse hinnangut. 102. Ettepanekud krediiditeabe seaduse reguleerimisala laiendamiseks Uue VTK kohaselt ei koguta teavet Toetame kavandatava muudatuse nr 4 osas, et kavandatav eelnõu isiku teovõime kohta (vt peatükk 3) just reguleeriks järgmisi teemasid: tulenevalt põhimõttest, et positiivne • Õigus pääseda ligi füüsiliste isikute teovõimetusega seotud infole krediidiregister ei peaks koguma (vastutustundlik laenamine ja piiratud teovõime); andmeid, mis juba on kättesaadavad • Vaiete menetlemise korra reeglid; muudest usaldusväärsetest • Õigus saada andmeid avalikest registritest; andmekogudest. Tegemist on tundliku teabega, mis on täna juba riiklikus 107 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 • Tunne oma klienti ehk KYC (ingl know your customer) andmete andmekogus (rahvastikuregistris) jagamine; kättesaadav ja eesmärgiks on vältida • B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus; teabe dubleerimist andmekogudes. • Laenukeelu list; Nõustume, et vaiete menetlemise korra • Andmete säilitamine. reeglid tuleb selgelt sätestada. Samuti tehakse ettepanek laenukeelu nimekirja loomiseks. Uue VTK kohaselt B2B andmevahetust esialgu ei reguleerita. Analüüsime tunne oma klienti andmete hõlmamist registrisse tulevikus. FINANCE ESTONIA MTÜ MÄRKUSED 103. FinanceEstonia toetab valdavas osas kõiki väljatöötamiskavatsuses Võtame FinanceEstonia seisukoha esitatud eesmärke ja lahendusi, et tagada laenutaotlejate teadmiseks. krediidivõimelisuse hindamise parem kvaliteet ning tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusam järgimine ja vältida ülelaenamist. FinanceEstonia 90 liikmel on kasutusel erinevad ärimudelid, mistõttu esineb erinevaid seisukohti, kuidas tuleks finantskohustuste informatsiooni töötlemine korraldada. Soovime rõhutada, et oluline on tasakaal lisanduva halduskoormuse ning teenuse hinna vahel. Uus teenus ei tohiks muuta krediidi taotlemist kulukamaks. 104. Nii registril kui andmevahetusplatvormil on oma eelised Võtame FinanceEstonia esitatud Paljud FinanceEstonia liikmeid toetavad finantskohustuste andmete erinevate turuosaliste seisukohad haldamiseks registri loomist andmevahetusplatvormi asemel, kuna teadmiseks. Nõustume, et positiivse platvormi puhul peljatakse liiga keerulisi ja kulukaid IT nõudeid, mida krediidiregistri loomisel tuleb silmas kõik turuosalised ei pruugi olla võimelised veel täitma. pidada turuosaliste võimekust Andmevahetusplatvormi vahendusel andmete jagamine sõltub suures registriga liidestuda. Juhime ulatuses turuosaliste tehnilisest võimekusest luua ja tagada adekvaatne tähelepanu, et turuosalistel on võimalik serverite saadavuse aeg (availability), turvalisus, usaldusväärsus, EAS-i kaudu taotleda digitaliseerimise tõrkekindlus ning päringutele reageerimise aeg. teekaardi toetust (vt peatükk 3 „2. Eesti turul tegutsevad Laenuandjad on väga erineva suurusega ning IT- Andmevahetuse mudel“). alase võimekusega ja mitte kõik Laenuandjad ei ole veel võimelised tagama piisavalt kõrget andmete käideldavust. Kui väiksemad Laenuandjad ei ole võimelised tagama stabiilset andmevahetust, siis see mõjutab negatiivselt andmete terviklikkust ja nende usaldusväärsust, aga ka krediidiotsuse tegemise võimalust. Registrisse andmete esitamiseks vajalike liidestuste arendamine on tõenäoliselt lihtsam ning seega kättesaadavam kõigile turuosalistele, samuti on näiteks korra päevas laadimisega tagatud ka süsteemi tõrgeteta töö, kuna eelmise päeva andmed saab edastada teatud ajavahemiku jooksul. Juhul kui kõik Laenuandjad suudavad luua piisava tehnilise võimekuse või väikese mahuga Laenuandjate puhul ei nõuta reaalajalist info edastust, siis võiks andmevahetusplatvorm teoreetiliselt olla turvalisem ning pakkuda värskemat informatsiooni suurema osa turu kohta. Registris olevate andmete puhul on alati küsimus andmete õigsuses, kuna andmete tekkimise ja muutmise originaalallikas asub Laenuandjate juures. Samuti võib registris andmete hoidmine suurendada küberturbe riske, kuna eduka rünnaku korral on ligipääs suuremale hulgale andmetele. Küberturvariski maandamiseks tuleb seaduses (või ministri määrusega) sätestada vastavad IT-tehnilised nõuded. Täna oleme siiski olukorras, kus osad Laenuandjad haldavad oma laenuportfelli näiteks Excelis, mistõttu reaalajalise andmevahetusplatvormiga liitumiseks tehniliste nõuete täitmine ei ole lähiajal teostatav. Täiendavad, ilma Laenuandja suurusest tulenevate eranditeta nõuded tekitavad tõenäoliselt olukorra, kus osad Laenuandjad peavad oma tegevuse sundkorras lõpetama. 105. Registri(d) või platvormi võiks luua ja hallata erasektor Võtame FinanceEstonia seisukoha Väike osa FinanceEstonia liikmetest toetab riikliku registri ideed ning teadmiseks. arvatakse, et riigihanke teel korraldatud register tagab andmekaitse Registri haldaja küsimust analüüsitakse kvaliteedi, teenuse läbipaistvuse ja teenuse mõistliku hinna, kuna näiteks täpsemalt uue VTK alapeatükis 4.1. 108 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Lätis ja Belgias pakuvad riiklikud registrid teenust soodsamalt. Samas Nendime, et positiivne krediidiregister Lätis tegeleb registri ülalpidamisega kümmekond keskpanga töötajat, edastaks tundlikku teavet, kuid kelle aastane kulu on suurusjärgus 400 000 eurot, mistõttu riik doteerib andmete väärkasutamise riski on registri ülalpidamist märkimisväärselt. võimalik maandada läbi sätestades Samuti arvatakse, et kui register/platvorm koondab endas väga palju täpsed andmete töötlemise eesmärgid isikuandmeid, siis riiklikult korraldatud süsteemi puhul on paremini ja piirid. Samuti alluks positiivne maandatud andmete väärkasutamise risk ja risk, et andmeid töödeldakse krediidiregister ja selle haldaja suuremas ulatuses kui vajalik registri eesmärkide saavutamiseks. järjepidevale järelevalvele kõigi Märgitakse, et riigil on ka suur varasem kogemus selliste registrite sätestatud nõuete ulatuses. loomisel ja haldamisel, mis suurendaks veelgi krediidiandjate usaldust andmete jagamise osas. Samas, kõiki neid riske annab maandada, sätestades samaväärsed turvanõuded registripidajale sõltumata sellest, kas tegemist on riikliku või erasektori registripidajaga, Näiteks on Lätis sätestatud, et iga registripidaja läbib igal aastal IT-turvalisuse auditi Andmekaitse Inspektsiooni poolt akrediteeritud audiitori(te) vahendusel. Siiski, tagasisidet andnud FinanceEstonia liikmetest enamus on arvamusel, et finantskohustuste andmete registri või andmevahetusplatvormi (edaspidi Register) teenust peaksid pakkuma erasektori ettevõtted tegevusloa alusel. See oleks Eesti jaoks selgelt parim paindlikkuse, arenduse kiiruse, turvalisuse, olemasoleva infrastruktuuri ärakasutamise ja eelnevate mõjul eeldatavasti ka kuluefektiivsuse poolest. Euroopa Liidu praktikas on sellised lahendused enim kasutatavad ja ennast tõestanud. Erinevates Euroopa riikides toimub positiivsete krediidiandmete jagamine erineval moel. Paljudes riikides on andmevahetuse korraldajaks üksnes eraõiguslikud krediidibürood, üksikutes riikides on olemas üksnes avalik-õiguslik krediidiregister ja mitmetel juhtudel esinevad mõlemad üheaegselt. Järgnevalt on esitatud EL-i statistika eraisikute krediidiandmete jagamise kohta 26 riigis (andmed puuduvad Luksemburgi kohta). 21 riigis on võimalik krediidiandmete jagamine eraõiguslike krediidibüroode vahendusel. Neist 9 riigis toimub andmete jagamine ainult eraõiguslike lahenduste vahendusel; 12 riigis on lisaks eraõiguslikele lahendustele kasutusel ka avalik-õiguslikud krediidiregistrid. Vaid 5 riiki on otsustanud lahenduse kasuks, kus krediidiandmete jagamine on täna võimalik üksnes avalik-õiguslike krediidiregistrite vahendusel. Eraisikute positiivse krediidiinfo ehk finantskohustuste info jagamine toimub Euroopa Liidus 23 riigis. Lisaks Eestile ei ole vastavat kogu finantssektorit katvat kohustuslikku lahendust loodud Soomes ja Prantsusmaal. Nimetatud riikides on küll võimalik ja kasutatakse vabatahtlikkusel ja turuosaliste kokkuleppel põhinevat andmete vahendamist. Eraõiguslike krediidibüroode tegutsemise võimaldamist on pidanud oluliseks 17 riiki. Neist 12 riiki on otsustanud vaid eraõiguslike krediidibüroode kasuks; 5 riigis tegutsevad kõrvuti nii eraõiguslikud krediidibürood kui ka avalikõiguslikud krediidiregistrid. Vaid 6 riiki on otsustanud lahenduse kasuks, kus positiivse krediidiinfo jagamine on täna võimalik ainult avalik-õiguslike lahenduste vahendusel. Euroopa Liidu statistikat kokku võttes on valdav praktika positiivsete krediidiandmete jagamine ja suurem osa riike on eelistanud siin eraõiguslike krediidibüroode kasutamist andmevahetuse korraldajana. Ernst & Young Baltic AS koostatud aruandes „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring“ on eelistatud lahendusena välja toodud riiklikult kehtestatud tingimustele vastava, riigi järelevalve alla kuuluva, kuid erasektori poolt korraldatud süsteemi kus turuosalised ise loovad organisatsioonilise ja tehnilise võimekuse andmevahetuse korraldamiseks. Sama eelistust järgib seaduse väljatöötamiskavatsus. Riikliku registri puhul võib teenuse arendamine hankekohustuste kontekstis aeglasem ja keerulisem ning lõppkokkuvõttes kulukam, kuna tuleb läbida rohkem erinevaid kooskõlastus ja kokkuleppe protsesse. Eesti turul tegutsevad Laenuandjad on väga erineva suurusega ning IT- alase võimekusega ja mitte kõik Laenuandjad ei ole võimelised tagama 109 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 piisavat kõrget andmete käideldavust. On kaheldav, kas riiklik Register suudab pakkuda piisavalt paindlikkust. 106. Erasektori põhineva Registri eelised on järgmised: Võtame FinanceEstonia seisukoha • Paindlikkus ja arenduse efektiivsus. Süsteemi loomine ja hilisem teadmiseks. haldamine ning edasiarendamine turu vajaduste kohaselt toimub kiiresti. • Innovaatilisus. Erasektoril on valmisolek kasutada uusimaid tehnoloogilisi lahendusi nii andmeturvalisuse kui ka kasutajamugavuse suurendamiseks. • Olemasolevate lahenduste taaskasutus. Erasektoril on juba täna olemas võimekus registrite loomiseks, erinevate tehnoloogiliste lahendustega liidestumiseks, andmete kombineerimiseks ja andmete kvaliteedi tagamiseks ning väljundi andmiseks vastavalt etteantud nõuetele. Näiteks osadel maksehäireregistri pidajatel on juba olemas liidestused ühelt poolt nii suure osa kohalike ja rahvusvaheliste andmeallikatega, kui ka teiselt poolt enamuse Eesti finantssektori ettevõtete kui andmete kasutajatega. • Turvalisus. Olemasolevad erasektoris kasutatavad andmevahetuseteenused juba vastavad andmekaitse ja andmeturvalisuse nõuetele. Täiendavalt lisanduvad litsentseerimis- ja järelevalve nõuded vähendavad turvalisuse riske veelgi. • Konkurents. Praktikas läbiproovitud edukaim moodus tagada üheaegselt nii kvaliteet kui kuluefektiivsus on konkurentsi olemasolu või selle võimalus. Hea näide on Läti, kus tekkis kaks registrit ja mis on kõige värskem alternatiivil 3 põhinev lahendus. Riiklikult reguleeritud ja litsentseeritud raamistikus tegutseb kaks eraõiguslikku krediidibürood, kes pakuvad omavahel konkureerides sama teenust, järgides samas samu nõudeid ja vahetades omavahel andmeid. See tähendab, et kasutajal piisab liidestusest ühe teenusepakkujaga ja tema teenuste kasutamisest, sest krediidibüroodel on kohustus omavahelise andmevahetusega anda kasutajale terviklik vastus, ükskõik millise krediidibüroo poole viimane otsustab pöörduda. • Euroopa Liidu praktika. Nii nagu esimeses peatükis esitatud statistikast nähtub, on selgelt enim levinud eraõiguslike krediidibüroode teenuste kasutamine. Väga oluline on siinjuures märkida, et olulisi andmekvaliteedi või andmekaitse probleeme ei ole nendel puhkudel esinenud. Paljudes riikides toimivad eraõiguslikud krediidibürood juba mitmed aastakümned ja on seega ennast igal moel tõestanud. • Lisateenuste võimalus. Tõenäoliselt hakkaksid erasektori teenusepakkujad looma turuosaliste soovil kiiresti ka lisavõimalusi, näiteks negatiivsed maksehäired, PEP ja sanktsioonide kontrollimine, negatiivse meedia kontrollimine ja seda olukorras, kus riiklik register pakuks spetsiifiliselt vaid finantskohustuste informatsiooni. Näiteks on turul mitmeid teenusepakkujaid, kes peegeldavad äriregistri informatsiooni, kuid erasektori teenusepakkujad (nt Creditinfo, Äripäeva Infopank, Teatmik, jt) on äriregistri andmetele lisanud maksuinformatsiooni, kinnistusregistri andmed, meediakajastuse jmt, mis muudab isiku usaldusväärsuse kontrollimise oluliselt kiiremaks, lihtsamaks ja mugavamaks, kui sellist informatsiooni peaks koguma käsitsi erinevatest andmebaasidest ja veebilehtedelt. • Monopoli vältimine. Läbi riigihanke ühe registripidaja loomine ei taga parimat hinda ning pigem luuakse monopol. 107. Isikud, kes peavad hakkama vahetama finantskohustuste infot Võtame FinanceEstonia seisukoha Toetame väljatöötamiskavatsuses esitatud isikute loetelu, kes peavad teadmiseks. Kaalume nn hakkama vahetama positiivset krediidiinfot: inkassoteenuste pakkujate hõlmamist • Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad isikud, kes tegelevad kohustatud isikute hulka. tarbijakrediidi andmise ja/või vahendamisega (krediidiasutused ning krediidiandjad ja –vahendajad); • Finantsinspektsiooni järelevalve alla hetkel mittekuuluvad isikud, kes tegelevad tarbijakrediidi andmisega (sh nt hoiu-laenuühistud), rahapesu andmebüroo tegevusloa alusel tegutsevad finantseerimisasutused (kes väljastavad tarbijatele krediiti, kuid ei ole käsitletavad krediidiandjatena) või tarbijakrediidi järelturul tegutsevad ettevõtted (nt inkassoteenuse pakkujad, kes tegelevad tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete 110 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 sissenõudmistega ning nõuete ümbervormistamisega uuteks laenukohustusteks). 108. Andmevahetuse kiirus Võtame FinanceEstonia seisukoha Oluline on määratleda, mis intervalliga ja tingimustel informatsiooni teadmiseks. Registrisse edastatakse. FinanceEstonia pooldab lahendust, et andmete uuendamine Registris toimub näiteks korra päevas. Hiljem turuosaliste võimekuse suurenedes saaks andmete uuendamist muuta sagedamaks. Juhul, kui minnakse andmevahetuse platvormi teed, siis peaks andmevahetus olema kas reaalajaline vastavalt andmepäringute algatamisele. Registrisse andmete esitamiseks vajalike liidestuste arendamine on lihtsam ning seega kättesaadavam kõigile turuosalistele, samuti on korra päevas laadimisega tagatud ka süsteemi tõrgeteta töö, kuna eelmise päeva andmed saab edastada teatud ajavahemiku jooksul. Isegi kui esimene laadimine miskipärast ei õnnestu on seda võimalik korrata. 109. Töödeldavad andmed Nõustume FinanceEstoniaga, et Registris töödeldavaid andmeid tuleks hoida minimaalsetena. See andmete edastamisel tuleks lähtuda tähendab, et Registris ei peaks töötlema rohkem isikuandmeid kui minimaalsuse põhimõttest ning konkreetsete eesmärkide jaoks vajalik. Register ei peaks sisaldama vahendada vaid krediidivõimelisuse andmeid isiku perekonnaseisu, leibkonna suuruse või haridustaseme hindamiseks vajalikku teavet. kohta. Vastavad andmed on Laenuandjatele kättesaadavad teiste Positiivne krediidiregister ei peaks registrite vahendusel (eelkõige rahvastikuregister), seega puudub koguma ega vahendama teavet, mille vähemalt esialgu vajadus nende andmete hõlmamiseks Registrisse. õigsust on keeruline tagada, nt teavet Kuigi selliseid andmeid ei peaks Register sisaldama, kuid samas võiks leibkonna suuruse kohta. olla registripidajale võimaldatud ligipääs vastavatele andmetele registripidaja kliendi õigustatud huvi raames, et registripidaja saaks vajadusel erinevaid andmekoosseise väljundvastusena koostada. See võimaldab optimeerida kogu andmevahetust vastutustundliku laenamise kontekstis. Tegevusloaga registripidaja saab vähendada riigi halduskoormust erinevate klientidega liidestamisel (läbirääkimised, lepingute sõlmimine jne) ning samas oleks tagatud turvaline ja süsteemne ülevaade, kes mis andmeid kasutab ning millised mahus. Sellist lahendust plaanib kasutusele võta Läti ja Soomes tegutseb Asiakastieto juba sellistel põhimõtetel. Alati jääb kliendile võimalus kas ise otse riigi andmebaasidega liidestuda või kasutada vahepealset teenusepakkujat, kes võib pakkuda eelkõige väiksematele turuosalistele lisateenuseid (nt andmeanalüüs). See avardaks veelgi konkurentsi turul. 110. Andmete staatus Positiivse krediidiregistri eesmärgiks FinanceEstonia ei toeta seisukohta, et krediiditeabe andmetel oleks on aidata krediidiandjatel täita nende üksnes informatiivne tähendus. Nõustume, et andmetel ei saa olla tõendi seadusest tulenevat kohustust hinnata väärtust, kuid Laenuandjatel peaks olema võimalik tugineda tarbija krediidivõimelisust ning anda laenutaotleja avaldatud teabele ning Registri andmetele, vajaduseta võtta selleks tarbija finantskohustuste kohta mistahes muid meetmeid kliendi kohustuste väljaselgitamiseks (välja asjakohast ning täpset teavet. arvatud kui Laenuandja teab, et Registris sisalduvad andmed ei pruugi Positiivsest krediidiregistrist vastena olla korrektsed). saadud teave on üheks, kuid mitte Kui Laenuandjatel on kohustus andmeid Registrisse esitada, siis peaks ainsaks krediidivõimelisuse hindamise olema Laenuandjatel õigus ka neile andmetele tugineda. Kui aluseks. Lisaks päringu tegemisele Laenuandjad ei saa andmetele tugineda ja kohustuvad võtma veel krediidiregistrisse tuleb ka tulevikus täiendavaid meetmeid isikute finantskohustuste tuvastamiseks, siis ei kontrollida muid asjakohaseid allikaid, täida Register oma eesmärki ning tekitab vaid täiendavat halduskoormust näiteks pangakonto väljavõtteid, et ja kulusid laenude väljastamise protsessis. Andmete õigsuse eest vastutab välja selgitada tarbija muud rahalised iga Laenuandja ning Register vastutab andmete õigsuse eest selles osa, kohustused (nt elatise maksmise kui on Laenuandjalt saadud infot muutnud. kohustus jms). Samas annab positiivne krediidiregister krediidiandjale siiski kindluse, et registri kaudu saadakse asjakohane ja õige teave tarbija kõigi tarbijakrediidilepingute kohta. 111. Isikuandmete töötlemise alus Kaalume eelkõige seda lahendit, et Toetame lähenemist, et krediiditeabe avaldamisel Registrile ning isikuandmete töötlemise aluseks on päringute tegemisel töödeldakse isikuandmeid seadusest tuleneval alusel isikuandmete kaitse üldmääruse ning eraldi nõusolekut selliseks töötlemiseks ei peaks küsima. Kui artikkel 6 lõige 1 punkt c ehk 111 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 töötlemine toimuks üksnes nõusoleku alusel, siis ei oleks tagatud registri isikuandmete töötlemine juriidilise andmete täielikkus ning usaldusväärsus. Kui andmed ei ole täielikud ja kohustuse täitmiseks. usaldusväärsed, ei täida Register oma eesmärke. Kuna vastavalt seadusele võib nõusoleku igal ajahetkel ka tagasi võtta, siis nõusoleku alusel süsteemi käivitamine ei taga Registri andmete täiuslikkust. Samas on vaja Laenuandjatel oma laenuportfelli ka regulaarselt monitoorida ehk päringuid on vaja teha registrisse laenu kestuse ajal. 112. Töötavate nõuete loovutamine Nõuete loovutamine vajab täiendavat Tähelepanu äratab Kavatsuse lk 14-15 toodud diskussioon seoses sellega, analüüsi ja uus VTK seda teemat kas Registrisse võiks hakata koguma ka nõuete loovutamisega seonduvat täpsemalt ei käsitle. teavet maksehäireregistri järjepidevuse tagamiseks. FinanceEstonia leiab, et see teema vajab täiendavat analüüsi ning hetkel ei näe me vajadust, et nö töötavatest krediidilepingutest tulenevate nõuete loovutamisest teavitamine peaks muutuma kohustuslikuks, kuna selline regulatsioon ei ole ka mujal Euroopas üldjuhul levinud. Kavandatav regulatsioon puutub kokku erinevate huvidega: Laenuvõtja huvid: Kavatsus viitab, et peamine eesmärk oleks tagada, et laenuvõtjad on teadlikud, kellele nende nõuded on loovutatud. Praktikas lepitakse loovutamise õigus kokku juba krediidilepingu sõlmimisel. Samuti on iga Laenuandja sisedokumentatsioonis üldiselt ette näinud mehhanismid kliendi teavitamiseks juhul, kui nõue loovutatakse ja loovutamisest teatamise järgi tekib vajadus. Kliendi teavitamine nõude loovutamisest on üldiselt oluline nii Laenuandjale kui ka inkassoteenust osutavale ettevõttele. Kui see on praktiline probleem, tuleks pigem täiendada võlaõigusseaduse regulatsiooni informeerimiskohustuste osas. Mõju Laenuandjatele: See tooks kindlasti kaasa täiendava halduskoormuse, kuid lisandväärtust ei looks, kuna loovutatakse igal juhul võlas olevaid nõudeid, mis nähtub üldiselt ka maksehäirete registrist. Praktikas esineb juhtumeid, kus krediidiasutus või krediidiandja on likviidsuse tekitamiseks laenuportfelli kokkulepitud perioodiks ära müünud või tagatiseks andnud (Kavatsuse lk 15 nimetatud tagatisloovutamine), kuid teenindab laenusid ise edasi. Seetõttu pole mõistlik tekitada laenuvõtjates segadust, kus laenuvõtjaid teavitatakse uuest võlausaldajast, kuid laenusid tuleb teenindada nõude loovutajale, kes võib jällegi teatud tingimuste täitumisel nõude tagasi omandada. Järelevalveasutuste ligipääs teabele. Arvestades, et üldiselt loovutatakse võlas olevaid nõuded (vastavalt Laenuandja sisereeglites toodud tingimustele), on kaheldav Registri lisaväärtus järelevalve aspektist vaadatuna. Isegi, kui täiendavat teavet oleks vaja, siis võiks järelevalveasutusi huvitada eelkõige nõuete loovutamise koondandmed. 113. Maksehäires nõuete loovutamine Negatiivse krediidiinfo kogumise ja Eraldi vajab analüüsimist, kas maksehäires ehk lõpetatud nõuete loovutamise teemad vajavad krediidilepingute loovutamine tuleb reguleerida. Kui turul on mitu täiendavad analüüsi, mida uus VTK ei maksehäire registrit ning ühte on sisestatud maksehäired, kuid need hõlma. Siiski võib sellekohase analüüsi nõuded müüakse uuele võlausaldajale (nt inkassoettevõte), siis võib tegemine osutuda vajalikuks olenevalt tekkida olukord, kus uus võlausaldaja palub ostetud nõuete osas käesolevale VTK-le saadavast maksehäire lõpetada või kustutada. Kui uus võlausaldaja maksehäiret tagasisidest. samas registris ei avalda või sisestab selle teise registrisse, siis esimese registri andmed muutuvad eksitavaks kui mitte ebaõigeks, kuna maksehäire tegelikult ei lõppenud vaid muutus ainult võlausaldaja. Sellisel juhul võiks esimeses registris säilida märge, et võlgnevus ei ole tasutud vaid loovutatud. See annaks oluliselt täpsema informatsiooni maksehäire tegeliku staatuse osas, sest lõpetatud maksehäire ja loovutatud maksehäire sisuline erinevus on väga suur ja seda just vastutustundliku laenamise kontekstis. Registrile peaks loovutamise korral olema teada, kellele nõue on loovutatud. Siis saab vajadusel need 2 erinevat maksehäiret kokku siduda (juhul, kui nad on samas registris). Päringu väljundiks oleks vaid staatus “loovutatud” ja mitte kunagi uue võlausaldaja nimi. Viimane jääks vaid maksehäireregistri enda teada, et vajadusel erinevaid maksehäired nö kokku siduda. 112 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 114. Negatiivsete krediidiandmete jagamine Nõustume, et negatiivsete FinanceEstonia mõned liikmed ei poolda negatiivsete krediidiandmete krediidiandmete jagamine vajab jagamist, kuid tagasisidet andnud liikmetest enamus seda siiski täiendavat analüüsi, samas uus VTK pooldavad, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete korrektne seda veel ei hõlma. täitmine (nt Läti süsteem). Samas ollakse seisukohal, et see teema nõuab põhjalikumat analüüsi. Seadus võiks katta teema kogu kirjeldatud ulatuses, et väheneks võimalus maksehäiretega manipuleerimiseks, tekitades huvide konflikte (sh inkassoettevõte eelistab ühte klienti teisele või kasutab maksehäire mitteavaldamist võlgnevuse sissenõudmisel läbirääkimiste argumendina). Negatiivsete krediidiandmete jagamise kohustuse seadustamine parandab oluliselt finantsturu kõikide osaliste olukorda ja üldist ärikultuuri. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus laenukohustuse nö mittenäitamiseks võib tekkida võlgnikul huvi jääda võlgnevusse, et laenukohustus Registris lõppeks. Kui sellist kohustust maksehäireregistris ei avaldata, siis oleks laenukohustus justkui täidetud. Osaline negatiivsete andmete mitteavaldamine võib olla ohuks ka laenusaajale ning põhjustada üleliigset laenukoormust. Seega tuleks analüüsida, kas hõlmata Registrisse ka andmed olemasolevate finantskohustuste rikkumise kohta, see tähendab, et Registris võiks olla kajastatud nii kehtivad makseviivitused kui ka isiku makseviivituste ajalugu. Kehtivate makseviivituse osas võiks Registris kajastuda info kohustuste kohta, mis on võlas olnud vähemalt 30 päeva ja kus võlgnetav summa ületab 20 eurot. Makseviivituste ajalugu võiks kajastada andmeid näiteks viimase 36 kuu finantskohustuste täitmise kohta, sh andmeid (i) mitu korda selle perioodi jooksul on klient olnud oma kohustuste täitmisega viivituses üle 30 päeva, ja (ii) mitu päeva kokku on klient makseviivituses olnud. See info oleks siis kättesaadav vaid Laenuandjatele, kuid muudele sektoritele kehtiksid tänased kriteeriumid maksehäireregistrist saadavale infole – võla suurus minimaalselt 30 eurot ja võla vanus minimaalselt 45 päeva. Negatiivsete krediidiandmete jagamisel Registris saaksid kohustatud isikud esitada andmeidkorraga nii sõlmitud, lõpetatud kui ka võlgnevuses lepingute kohta ja samas saada ülevaatlikku infot nii isiku olemasolevate kohustuste kui ka praeguse ja varasema maksekäitumise kohta. Negatiivsete krediidiandmete jagamine Registris suurendaks tõenäoliselt Laenuandjate distsipliini võlgnevuses olevate kohustuste õigeaegsel avaldamisel, tagaks andmete esitamise samadel alustel kõikide Laenuandjate poolt ning tagaks andmete terviklikkuse ning suurema usaldusväärsuse ning seeläbi Laenuandjate võimaluse teha paremaid krediidiotsuseid kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Positiivse ja negatiivse krediiditeabe koondamine ühte Registrisse võimaldaks Laenuandjatel kõige paremini täita oma seadusest tulenevaid kohustusi ning parandaks kõige tõenäolisemalt ligipääsu krediidile. Õigus negatiivsete krediidiandmete andmete jagamiseks võiks jätkuvalt olla piiramata, ehk kõikidel juriidilistel isikutel peaks õigus säilima sarnaselt tänase olukorraga. Igal aastal kasutab võimalust oma lepinguliste partnerite võlainfo avaldamiseks rohkem kui pool tuhat juriidilist isikut. Igasuguses olukorras, kus üks osapool hindab teise osapoole suutlikkust tulevikus võetavaid maksekohustusi täita, on vajalik, et omada piisavat informatsiooni lepingupartneri kohustuste kohta. Selliste andmete avaldamine korrastab üldist ettevõtlusmaastikku ja aitab tagada lepinguliste kohustuste täitmist. Samuti saavad litsentseeritud krediteerijad kasutada väärtuslikku täiendavat infot väljastpoolt finantssektorit teadlike krediidiotsuste langetamiseks. 115. Laenuandja vastutus andmete edastamisel Registrile ning vaiete Uues VTK-s ei ole täpsemalt menetlemise kord analüüsitud negatiivse krediidiinfo Kui eelnõus asutakse seisukohale, et krediiditeabe registrid võiksid kogumist, kuid planeerime seda teha kajastada ka negatiivset krediidiinfot, siis peaks uus seadus reguleerima tulevikus. maksehäire avaldamisega seotud vaiete menetlemist. Andmete jagamise 113 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 ja eriti negatiivsete krediidiandmete avaldamise vaiete lahendamise põhimõtete reguleerimine loob õigusselguse ja kiirendab vaiete lahendamist. Seadus peaks reguleerima nende võlausaldajate vastutust, kes edastavad oma võlgnike võlgu maksehäireregistrisse nende võlgade avaldamiseks maksehäiretena. Võlausaldajad peaksid täielikult vastutama maksehäireregistrisse edastatava võla eksisteerimise ja sissenõutavuse eest, et vähendada maksehäiretega manipuleerimist ning maksehäirete avaldamisega seoses tekkivaid pikaajalisi ja enamikel juhtudel põhjendamatuid vaidlusi registripidaja ja võlgniku vahel. Registripidajal ei ole vaidluse korral otsuse langetamiseks, kas võla avaldamine maksehäirena on põhjendatud või mitte, tihti piisavalt tõendusmaterjali (seda ei ole alati võimalik hankida ka võlausaldajalt – nt pankade puhul on sellise info edastamine keelatud pangasaladuse hoidmise kohustusega) ja isegi, kui on, ei saa registripidaja siin asuda kohtu rolli. Kohtumisel Rahandusministeeriumiga on Creditinfo Eesti selle probleemi ka välja toonud ja Rahandusministeerium on indikeerinud, et siinkohal võiks kasutada Eesti õigusruumis kehtivat kohtutäituri vastutuse analoogiat – ka täitur ei vastuta täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi õigsuse eest. Analoogselt võiks reguleerida ka registripidaja vastutust: registripidaja vastutaks maksehäirena avaldatud võlaandmete eest üksnes sellisel juhul, kui registripidaja süü tõttu on muudetud võlausaldaja poolt edastatud võlaandmeid ja seetõttu on maksehäirete pärijatele avaldatud ebaõiget infot. Hetkel on Rahandusministeeriumi poolt ministeeriumidele ja huvigruppidele välja saadetud ka teine seaduse väljatöötamiskavatsus - finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsus. FinanceEstonia ettepanek on reguleerida eelnimetatud seadusega võlausaldaja õigus avaldada maksehäireregistris maksehäirena võlg, millega vaidlevad pooled on käinud lepitusmenetluses ja millise osas on pooled lepituses jõudnud ka kokkuleppele, kuid mida võlgnik ei ole asunud teatud aja jooksul täitma. Sellise võla osas ei tohiks võlgnikul enam olla vaidlustamise õigust. 116. Registripidaja tegevusluba Kuigi tunne oma klienti andmete FinanceEstonia on seisukohal, et litsentseeritud ja järelevalve all tegutsev hõlmamist positiivsesse Registripidaja tagab andmete turvalisuse ja protsesside kvaliteedi, mis krediidiregistrisse ei ole uues VTK-s võimaldab ulatuslikumat ja efektiivsemat andmevahetust erinevatel hõlmatud (vt peatükk 3), siis nendime, eesmärkidel. et nimetatud andmete kaasamine võib Tagades ligipääsu avalike registrite andmetele selleks ettenähtud osutuda vajalikuks tulevikus. Teema eesmärkidel, sealhulgas tunne oma klienti nõuete täitmiseks, ja andmete vajab täiendavat analüüsi. vahendamine õigustatud huviga isikutele suurendab kliendisuhte loomise ja krediidiprotsessi efektiivsust ning annab võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele sõltumata nende suurusest. 117. Juriidiliste isikute finantskohustuste hõlmamine registrisse Juriidiliste isikute finantskohustuste Toetame ettepanekut hõlmata juriidilised isikud Registri hõlmamist positiivsesse reguleerimisalasse, kuid seda tuleks teha alles pärast seda kui füüsiliste krediidiregistrisse ei ole uues VTK-s isikute osas on Register valminud. täpsemalt käsitletud. Teema vajab Juriidiliste isikute andmete hõlmamine krediiditeabe registrisse täiendavat analüüsi. võimaldaks saada usaldusväärseid andmeid eelkõige just mikro- ja väikeettevõtete kohustuste kohta, mis praegu ei pea oma majandusaruandeid auditeerima. Juriidiliste isikute andmete hõlmamise soovituse on andnud nii Maailmapank kui ka OECD. Samuti on juriidiliste isikute positiivsete krediidiandmete vahetamise vajadus olulise tingimusena välja toodud Maailmapanga poolt koostöös Euroopa Komisjoniga koostanud analüüsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1023, 20. juuni 2019, kohta. Antud direktiiv käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ja see nõuab liikmesriikidelt, et nad tagaksid võlgnikele juurdepääsu ühele või mitmele selgele ja läbipaistvale varajase hoiatamise vahendile, mis 114 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 aitavad tuvastada asjaolusid, mis võivad põhjustada maksejõuetuse tõenäolisust, ja anda võlgnikule märku vajadusest viivitamatult tegutseda. Eeltoodust tulenevalt on juriidiliste isikute positiivsete krediidiandmete hõlmamine oluline ja vajalik. Kuna aga vajadus füüsiliste isikute finantskohustuste saamise kohta on hetkel prioriteetsem, siis oleks mõistlik jagada krediiditeabe registri loomine kahte etappi, mille esimeses etapis tehakse vajalikud arendused füüsiliste isikute finantskohustuste jagamiseks ja alles pärast seda kui esimene etapp on edukalt tehtud võiks jätkata arendustega juriidiliste isikute hõlmamiseks krediiditeabe registrisse, vastasel juhul võib osutuda Registri loomine liigselt keerukaks ja lükata Registri valmimise liiga kaugesse tulevikku. 118. Lisavõimalused registripidaja kui litsentseeritud teenusepakkuja Võtame FinanceEstonia seisukoha vahendusel teadmiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõte hõlmab ka muude andmete Uue VTK kohaselt ei hõlmata teavet vajalikkust peale positiivse ja negatiivse krediidiinfo. Erinevatel isiku teovõime kohta (vt peatükk 3). turuosalistel on erinevad IT-tehnilised võimekused ja seega oleks hea, Tegemist on tundliku teabega, mis on kui ettevõte, kes on saanud “registripidaja” tegevusloa ning seega oleks täna juba riiklikus andmekogus kontrollitud ning turvaline osapool vahendamaks erinevate riiklike ja (rahvastikuregistris) kättesaadav ja riikide registrite ja andmebaaside infot neile Laenuandjatele, kellel eesmärgiks on vältida teabe selleks on soov ja vajadus. Suuremad laenuandjad on võimekamad dubleerimist andmekogudes. loomaks erinevaid liidestusi ning lisamaks majasisest andmeanalüüsi, Uue VTK kohaselt ei ole otseselt kuid väiksemad turuosalised on selleks kasutanud vahepealseid nõudeid Baltikumi tasandil ühtlustatud, teenusepakkujaid. Lähiriikides on seda teed läinud Läti ja Soome, kus kui teatud määral on kavandatava vastavad litsentseeritud/auditeeritud teenusepakkujad on lisateenustena seaduseelnõu väljatöötamisel võetud arendanud riiklike andmebaaside alusel vajalikke teenuseid eeskuju Läti vastavast regulatsioonist. laenuandjatele, et kogu turul oleksid võrdsed võimalused ning oleks Uue VTK kohaselt tehakse laenukeelu võimalus luua uusi innovatiivseid lahendusi. nimekirja loomise ettepanek, kuna Praktikast lähtuvalt oleks sellisteks andmeteks: sellesisuline idee on saanud laialdast i) Andmed piiratud teovõime kohta toetust. FinanceEstonia ei toeta ettepanekut teha andmed füüsiliste isikute teovõime kohta kättesaadavaks Registri vahendusel. FinanceEstonia hinnangul tuleks Registris järgida minimaalsuse printsiipi ning hõlmata registrisse üksnes need andmed, mis on vajalikud laenu- ja muude finantskohustuste tuvastamiseks. Delikaatsete ehk eriliiki isikuandmete hõlmamine Registri reguleerimisalasse ei ole vajalik krediiditeabe registri eesmärkide saavutamiseks ja võib pigem takistada Registri loomist. Andmed füüsiliste isikute teovõime piirangute kohta võiks olla kättesaadavad pigem teistest registritest (nt rahvastikuregistrist). Alternatiivselt võib siiski kaaluda, kas on võimalik märkida Registrisse piiratud teovõimega isiku andmetesse tema eestkostja andmed ja info et ilma eestkostja nõusolekuta ei ole võimalik isikul teha tehinguid. Päringu tulemus näitab mitte seda, kas isikul on piiratud teovõime, vaid seda, kas isikul on eestkostja või mitte. ii) Tunne oma klienti andmete jagamine FinanceEstonia liikmed ei toeta tunne oma klienti andmete jagamist Registri vahendusel, sest Register peaks töötlema andmeid üksnes isikute finantskohustuste kohta ning kõikide muude andmete kogumist ning jagamist peaks vähemalt esialgu vältima, sest see muudaks kogu süsteemi keerulisemaks ning kohmakamaks. See nõuaks ka täiendavaid analüüse andmete jagamise võimalikkuse ning nõuete kohta. Samas võiks Registripidajal olla võimalik kombineerida muu vajalik info kokku lõpp-päringuks, et oleks lihtsustatud tunne oma klienti nõuete täitmine laenuandmise protsessis. Tänase praktika kohaselt on juba välja arendatud teenused, kus kliendi soovil kombineeritakse erinevate registrite päringud ühtseks vastusfailiks, mis teeb laenuandmise ja kliendisuhte loomise protsessi efektiivsemaks. Kui tegevusloaga teenusepakkujale on seaduses ka vastav õigus antud, siis väheneb vahepealne halduskoormus iga riikliku andmebaasi ja registriga läbirääkimiste pidamisel erinevate klientide osas (näiteks maksuinfo on täna kättesaadav vaid kohalikele krediidiasutustele, kuid välisriigi krediidiasutustele ning krediidiandjatele Eesti Tolli ja Maksuamet sellist 115 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 õigust ei ole andnud). Kogu protsessi saaks standardiseerida ning litsentseeritud teenusepakkujad oleksid aktsepteeritavad partnerid ka riigile töötamaks välja uusi innovatiivseid lahendusi. iii) Maksuinfole ligipääs võrdsetel alustel Kavatsuse punktis 3 tuuakse välja, et Kavatsuse peamine eesmärk on tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Selle realiseerimiseks tuleks lisaks positiivsele ja negatiivse registri loomisele luua kõikidele Laenuandjatele (sh krediidiandjatele ja Eestis tegutsevatele välisriigi krediidiasutustele sarnaselt kohalikele krediidiasutustele) võimalus saada samasugune automatiseeritud juurdepääs Eesti Maksu- ja Tolliameti kogutud füüsiliste isikute maksuinfole. Alternatiivselt saab siin tegevusloaga Registripidaja olla kvaliteetne teenuse vahendaja, et pakkuda ka väiksematele Laenuandjatele seda võimalust. iv) Välisriigi registri andmete avaldamine Nõuete ühtlustamine Baltikumis Registripidajal peaks olema seaduslik alus liidestada Registriga teiste riikide registrid eeldusel, et välisriigi registrist on õigus andmeid Eestisse edastada. Tuleks analüüsida, kas Registril peaks olema õigus andmeid teistele registritele väljastada. v) Laenukeelu nimekiri FinanceEstonia ei toeta laenukeelu nimekirja hõlmamist vähemalt esialgu krediiditeabe seaduse reguleerimisalasse. Hetkel ei ole infot, kas ja kui suur on probleem laenude taotlemisel nö impulsi ajel, mida laenukeelu nimekirja panemine lahendaks. Samas võiks Registripidajal olla õigus sõlmida isikutega kokkuleppeid pidada laenukeelu nimekirja ning avaldada seda Laenuandjatele. Juba praegu on võimalik isikutel soovi korral mitmete krediidiandjate juures end lasta lisada nö „musta nimekirja“ krediidiandjale vastava taotluse esitamisel. Igasuguste täiendavate võimaluste loomine krediiditeabe seadusega muudaks kogu protsessi keerulisemaks ning ajamahukamaks. Samas peaks seda teemat täiendavalt analüüsima, sest selle vajalikkuse korral saaks Laenuandjad ühe päringuga kätte ka laenukeelu informatsiooni. 119. Kas Registrisse sisestatakse informatsioon laenutaotluse, positiivne Positiivse krediidiregistri eesmärgiks krediidiotsuse ja/või väljastatud krediidi kohta? Kui Register sisaldab on kajastada eelkõige väljastatud vaid väljastatud krediite, siis tekib olukord, kus samaaegselt on võimalik krediiti ehk tegelikult eksisteerivaid taotleda krediiti mitme Laenuandja käest. Samuti võib mõni Laenuandja tarbija finantskohustusi. Nagu ka olla teinud positiivse krediidiotsuse, kuid kuna tagatiste seadmine vmt FinanceEstonia märgib, siis lisatingimused võivad võtta nädalaid aega, siis samal ajal tekib positiivsele laenuotsusele ei järgne alati laenutaotlejal võimalus veel täiendavaid laenusid võtta. Samas ei pruugi lepingu sõlmimine ja krediidi positiivsele laenuotsusele järgneda laenu väljastamine, mistõttu väljastamine. Tarbija võib saada tõenäoliselt oleks kõige adekvaatsem kajastada Registris siiski vaid positiivse laenuotsuse mitme väljastatud laenusid. krediidiandja juurest, kuid valida krediidi võtmiseks vaid ühe pakkuja. Seega hetkel hindame, et ei oleks asjakohane krediidiregistris kajastada positiivseid krediidiotsuseid, kuid analüüsime nende kajastamise vajadust täiendavalt. 120. Kas ja kuidas on planeeritud tagada, et korrektselt Registrisse päringu Positiivse krediidiregistri eesmärgiks teinud Laenuandja ei vastuta asjaolude eest, mida Register sel hetkel ei on võimaldada krediidipakkujal kajastanud? Register saab vastutada selle osa eest, mis puudutab krediidivõimelisuse hindamisel Laenuandjalt saadud info avaldamist ehk algandmete eest vastutab siiski tugineda registrist päringu tegemise Laenuandja. Päringu teinud Laenuandja peaks saama tugineda Registri tulemusel saadud teabele. andmetele. Seaduses sätestatakse täpne krediiditeabe edastamise kohustus, andmete koosseis, andmete edastamise sagedus jm kohustused, mis tagavad, et krediidiregistri andmed oleksid 116 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 võimalikult ajakohased iga krediidiotsuse tegemise hetkel. Täpsemad vastutuse põhimõtted ja vastutuse jaotus on veel väljatöötamisel kavandatava seaduseelnõu raames. 121. Kas FI järelevalve on planeeritud laienema nii Registri tegevusele kui ka Asjakohase järelevalvena näeme hetkel Laenuandjate poolse informatsiooni kvaliteedi kontrollimisele? Finantsinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni. Siiski nende konkreetne rollijaotus on veel täpsustamisel. 122. Kavatsuse lk 10 märgitakse, et kui mõni krediidipakkuja hindab oma Uues VTK-s oleme analüüsi käigus protseduurides, et vastutustundliku laenuandmise nõuded on leidnud, et päring krediidiregistrisse efektiivsemalt täidetud muul viisil, kui krediidibürood kasutades, siis peaks olema krediidiandjale seadusest võib säilida valikuõigus krediidibüroo mittekasutamiseks. Sellest tulenev igakordne kohustus enne tulenevalt on mõistlik nimetada VÕS § 403*4 lõikes 3 lõpuosas tänase krediidi väljastamist. Seega ei sõltu „ja kasutab asjakohaseid andmekogusid „asemele märkida pigem „ja krediidiregistrisse päringu tegemine kasutab asjakohaseid registreid ja andmevahetusplatvorme üksnes juhul, sellest, kas krediidiandja hindab oma kui krediidiandja enda vastutustundliku laenuandmise nõuded ei ole protseduure piisavaks efektiivsemalt täidetud muul viisil“. krediidivõimelisuse hindamisel. VÕS § 403*4 võiks täiendada lõikega 3*1 järgmises sõnastuses: „(3*1) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud registrite või andmevahetusplatvormide kasutamisel peab krediidiandja kontrollima isiku finantskohustusi krediidibüroost vastavalt krediiditeabe seaduses ettenähtud korrale. Positiivse krediidiotsuse korral [või lepingu jõustumisel] esitab krediidiandja asjaomased andmed krediidibüroole krediiditeabe seaduses ettenähtud korras.“ Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse § 47 (Krediidi andmisele ja krediidi vahendamisele esitatavad nõuded ning andmete säilitamine) täiendatakse lõikega 4*1 järgmises sõnastuses: „(4*1) Krediidiandja või –vahendaja on kohustatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvestama võlaõigusseaduse § 403 4 lõikes 3 1 sätestatud nõuetega.“ Kommentaar: sõna „arvestama“ asemel kasutada sõna „järgima“. Krediidiasutuste seaduses asjaomast muudatust teha ei ole vaja, kuna KAS § 83 lõige 3*1 viitab KAVSi paragrahvile 47*1. Hoiu- laenuühistute seaduse paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3*1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvestama võlaõigusseaduse § 403*4 lõikes 3*1 sätestatud nõuetega.“ Kommentaar: sõna „arvestama“ asemel kasutada sõna „järgima“. 123. Kas Register võiks anda ka soovitusliku krediidiskooringu ja näidata ka Võtame FinanceEstonia seisukoha isiku vaba krediidivõimet, mis tugineb finantskohustuste, maksehäirete teadmiseks. Esialgu me siiski ei näe, et ning Maksu- ja Tolliametist saadud maksuinfo põhjal. krediidiregister peaks pakkuma ka nn skoorimise teenust. 124. Pangakonto informatsiooni nõudmine Nõustume, et pangakonto väljavõtte Kavatsuse lk 34 toob välja Registri positiivse aspektina, et pangakonto küsimine ning analüüsimine on väljavõtte küsimine võiks väheneda. FinanceEstonia on seisukohal, et jätkuvalt oluline meede tarbija pangakonto väljavõtte küsimine võib kaduda väiksemate krediidiotsuste krediidivõimelisuse hindamisel. tegemisel, kuid suuremate ja pikaajaliste laenuotsuste (nt kinnisvara Plaanis ei ole kehtestada alammäära omandamine) tuleb pangakonto väljavõtet siiski analüüsida. Tõenäoliselt pangakonto väljavõtte küsimisele laenutaotluste tüki arvu hinnates on väiksemate ja lühiajaliste krediitide krediidiotsuse tegemisel. hulk suurem, mistõttu Register muudab kogu turgu vaadates laenuotsuste tegemise siiski kiiremaks, kvaliteetsemaks ja soodsamaks. Pangakonto väljavõtte formaat või kanal võib muutuda, sest üha rohkem kasutatakse kontoinfo teenust ja seega võib arvata, et paberil väljavõtted ja emailiga saadetud pangaväljavõtete osakaal ajas väheneb. 125. Muud meetmed vastutustundliku laenamise põhimõtete paremaks Võtame FinanceEstonia ettepanekud tagamiseks vastutustundliku laenamise põhimõtte Kinnistusraamatu andmetele ligipääs tasuta või mõistliku hinnaga paremaks tagamiseks teadmiseks. Uues Krediidivõimelisuse hindamiseks tuleb tihti kontrollida VTK-s ei ole täpsemalt käsitletud kinnistusraamatust, kas laenutaotlejal on vara ning kas see on koormatud ligipääsu kinnistusraamatu andmetele, kellegi kasuks või lasub sellel üldse keelumärge. Andmete kontrollimine kohtulahendite registrile ega maksab kogu registriosa kohta 3 eurot. See tasu peaks olema oluliselt pankrotiteadete teadete aegumise madalam või Laenuandjatele laenutaotleja krediidivõimelisuse probleemistikku. Nimetatud teemad kontrollimiseks tasuta. vajavad täiendavat ulatuslikku analüüsi 117 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 Ametlikud Teadaanded ja pankrotiteadete aegumine ja oleme tagasiside ka Ametlikud teadaanded aeguvad liiga kiiresti nt isiku pankrotimenetluse Justiitsministeeriumile edastanud. lõpu järel pole võimalik enam teada, et isik tegi pankroti läbi. Kõiki teateid ei tohi ka muuks otstarbeks kui kliendi informeerimiseks kasutada, kuid krediidivõimekuse hindamisel on need väga olulise tähtsusega teated, mida võiks ja peaks saama kasutada pikema ajaperioodi jooksul. Kohtulahendite register Kohtulahendite register ei ole kasutatav isikukoodita ning isiku kohtuvaidlused ning käitumine seniste lepingupartneritega ei ole hinnatav. Koostöös Rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti, Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooniga ning turuosalistega (sh FinanceEstoniaga) tuleks analüüsida olemasolevate registrite ligipääsu võimalusi. CREDITREFORM EESTI OÜ MÄRKUSED 126. Krediiditeabe seaduse eelnõu VTK on äratanud huvi ka rahvusvaheliselt analoogilise teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Creditreform on Saksa taustaga ettevõte, kellel on pikaajaline kogemus krediidiinfo teenustega nii Saksamaal kui ka Eesti lähiriikides. Näiteks Lätis on Creditreformil krediidibüroo riiklik litsents. Oleme huvitatud Võimaliku konkursi korral süsteemi pidaja teenuse pakkumisest. Oma suurele kogemustepagasile toetudes anname hea meelega omapoolse panuse ka TVK partnerina. 127. Krediiditeabe seaduse eelnõus TVK-s on mitmetes kohtades viidatud, et Võtame Creditreform Eesti OÜ Eestis töötas 1994-2001 Eesti Krediidiregister. Nimetatud register töötas seisukoha teadmiseks. Juhime 100% erainitsiatiivina ja oli kooskõlas nii omaaegsete seaduste kui ka tähelepanu, et 1994-2001. a tegutsenud turunõuetega. Ka antud TVK-s on arutletud „erasektori poolt korraldatud süsteem põhines vabatahtlikkusel ning süsteemi, kus turuosalised ise loovad organisatsioonilise ja tehnilise andmevahetuse kohustus ning kord oli võimekuse …“. Creditreform Eesti OÜ juhib siin tähelepanu ka seaduses reguleerimata. omaaegsetele probleemidele. Eesti krediidisektoris on suhteliselt väike Uue VTK eesmärgiks on reguleerida arv ettevõtteid. 1994-2001 toiminud andmevahetuses esines sageli krediiditeabe vahetamist kõigi konflikte, mis olid tingitud just reguleerimatusest ning mille tulemusena krediidipakkujate vahel – selgelt ka register 2001 suleti. Seetõttu soovitame kaaluda lahendust, kus kehtestada andmete vahetamise vastutustundliku laenamise põhimõtet saab teostada lahendusega, kus kohustus, selle ulatus, andmete Süsteemi korraldajal on riiklik taust. koosseis, andmete vahetamise protsess ja muu oluline, et tagada krediiditeabe vahetamise efektiivsus, järjepidevus ja jätkusuutlikkus. Leiame, et eelpool nimetatud eesmärgid ei eelda tingimata riiklikult korraldatud krediidiregistri haldajat, kuna lahenduse jätkusuutlikkus on võimalik tagada seadusandluse tasandil. 128. TVK lk 12 punkt a) Juriidiliste isikute hõlmamine skoopi ehk Võtame Creditreform Eesti OÜ andmevahetus peaks hõlmama ka ettevõtjate finantskohustustega seotud seisukoha teadmiseks. Siiski esialgu infot me juriidiliste isikute Creditreform Eesti OÜ ei pea vajalikuks juriidiliste isikute skoopi finantskohustustega seotud teabe võtmist. Ülesande püstituse käigus on väga selgelt välja toodud, et vahetamist hõlmata ei plaani. erinevalt eraisikutest peab äriühing raamatupidamislikku arvestust ja seetõttu omab täpset ülevaadet oma kohustustest. Maailmapanga ja OECD seisukohad põhinevad eelkõige riikide kogemustel, kus kesksete registrite loomisega tekkis suurem usaldus ja seega riik tervikuna võitis. Eestis töötab väga korrektne registrite süsteem (sh Äriregister ) juba aastakümneid ja sellist efekti, nagu Maailmapank silmas peab siin ei saavutata. 129. TVK lk 12 punkt b) Õigus pääseda ligi füüsiliste isikute Uue VTK kohaselt ei hõlma teavet teovõimetusega seotud infole (vastutustundlik laenamine ja piiratud isiku teovõime kohta (vt peatükk 3). teovõime) Tegemist on tundliku teabega, mis on Kindlasti on veel probleeme, mis vastutustundliku laenamise põhimõtte täna juba riiklikus andmekogus järgimiseks on vaja lahendada. Positiivse registri eesmärk võiks siiski (rahvastikuregistris) kättesaadav ja 118 Krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK versioon 2.0), juuni 2022 piirduda ülevaate saamisega isikute kohustustest. Isiku teovõime (ja ka eesmärgiks on vältida teabe ülalpeetavate arv) on teiste registrite info, mida dubleerida kindlasti ei dubleerimist andmekogudes. ole mõtet. Pealegi on tegu eriliigiliste isikuandmetega. Creditreform Eesti OÜ ettepanek on isiku teovõimet puudutav info jätta antud ülesande skoobist välja. Küll aga võiks teha ettepaneku vastava registri pidajale, et info isikute teovõime kohta võiks olla paremini kättesaadav. 130. TVK lk 12 punkt c) Negatiivsete krediidiandmete jagamine Kuna negatiivsete krediidiandmete Uue Isikuandmete Kaitse Seadusega on hetkel toimivad jagamise reguleerimine nõuab maksehäireregistrid selges vastuolus. Vastutava töötlejana ei ole täiendavat analüüsi, siis me esialgu negatiivse sisuga krediidiajaloo andmete töötlemiseks mingit seda hõlmata ei plaani, kuid kaalume seaduslikku alust. Creditreform Eesti OÜ näeb siin kahte lahendust. seda edaspidi. Esiteks luua seadusandlik raamistik uue Negatiivse krediidibüroo kohta (paraku on tegu väga mahuka teemaga ja see eeldaks eraldi uuringut) või teiseks muuta Täitemenetluse register kreeditoridele avatuks. Kuna viimane on sisuliselt 1:1 võlgade register, siis oleks lahendatud andmete kvaliteediprobleemid, aga ka paljud antud VTKs, lk 13 p c) välja toodud probleemid. Ühtlasi kaoks ära vajadus suuremahulise ja kuluka Negatiivse krediidibüroo väljatöötamiseks. 131. TVK lk 12 punkt d) Vaiete menetlemise korra reeglid Vaiete menetlemise korra täpsem Creditreform Eesti OÜ nõustub, et vaiete menetlemise kord on vajalik reguleerimine leidis laiapõhjalist toetust, seega sätestatakse täpsem vaiete menetlemise kord ning pädevad organid krediiditeabe seaduses. 132. TVK lk 12 punkt e) Õigus saada andmeid avalikest registritest Tunne oma klienti andmete hõlmamine Creditreform Eesti OÜ on seisukohal, et KYC teemasid ei ole antud TVK positiivsesse krediidiregistrisse nõuab raames otstarbekas skoopi võtta. täiendavat analüüsi ja seega esialgu me seda teemat hõlmata ei plaani. 133. TVK lk 12 punkt f) Tunne oma klienti ehk KYC (ingl know your Vt eelmist kommentaari. customer) andmete jagamine Antud punktis käsitletakse sisuliselt isikute varade päritolu puudutava AML temaatikaga. Creditreform Eesti OÜ on seisukohal, et KYC teemasid ei ole antud TVK raames otstarbekas skoopi võtta. 134. TVK lk 12 punkt g) B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus Uus VTK ei hõlma B2B Nõusolekuteenuse väljatöötamist ei ole antud TVK raames analüüsitud. andmevahetust. Creditreform Eesti OÜ-l puudub selle teenuse suhtes seisukoht. Kaalume nõusolekuteenuse võimaldamist kui andmesubjekt ehk tarbija soovib positiivse krediidiregistri andmeid jagamisel kolmandate osapooltega (eelkõige näiteks võlanõustaja, finantsplaneerija vm sarnase teenuse osutajaga). 135. TVK lk 12 punkt h) Nõuete ühtlustamine Baltikumis Uus VTK ei hõlma otseselt nõuete Creditreform Eesti OÜ seisukohast on Baltikum kliiga väike piirkond, et ühtlustamist Baltikumis, küll on aga nõuete ühtlustamine end ära tasuks. Küll aga võiks see toimuda laiemalt mingil määral seaduseelnõu kavandi EL tasemel. väljatöötamisel eeskuju võetud Läti vastavast regulatsioonist. 136. TVK lk 12 punkt i) Laenukeelu list Võtame teadmiseks. Creditreform Eesti OÜ-l puudub laenukeelu listi suhtes seisukoht. 137. TVK lk 12 punkt j) Eesti Pangaliidu ettepanekud (25.04.2019 Võtame Creditreform Eesti OÜ kiri nr 18) seisukoha teadmiseks. Creditreform Eesti OÜ nõustub Eesti Pangaliidu seisukohtadega. 119 Justiitsministeerium [email protected] Meie 26.07.2022 nr 1.1-10.1/6118-1 Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse uus versioon Esitame teile käesolevaga kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse uue versiooni. Palume teie seisukohta nimetatud väljatöötamiskavatsuse osas 20 tööpäeva jooksul arvestades kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa: Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Marit Maidla [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Finantsinspektsioon Andmekaitse Inspektsioon Eesti Pank Sotsiaalkindlustusamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Pangaliit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Maksu- ja Tolliamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 2

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →