Vastus

LISA 1  Lp Kirsti Pent Teie 17.06.2022 Lp Mari Anne Valberg Advokaadibüroo TGS Baltic Meie 21.07.2022 nr 2-5/22/0057/35 [email protected] Bondora AS [email protected] VAIDEOTSUS Vaide esitaja Juriidilise isiku nimi: Bondora AS Seadusjärgsed esindajad: juhatuse liikmed Martha Skirta (volitatud kuni 19.02.2024) ja Pärtel Tomberg (volitatud kuni 14.09.2022) Registrikood: 11483929 Asukoht: A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn Kontaktandmed: [email protected] Lepinguline esindaja: Kirsti Pent, vandeadvokaat Mari Anne Valberg, advokaat Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Vaidlustatav haldusakt või toiming Vaie esitati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) 27.05.2022 ettekirjutusele nr 19-4/21-15669-017. RESOLUTSIOON Jätta Bondora AS 17.06.2022 vaie TTJA 27.05.2022 ettekirjutuse nr 19-4/21-15669-017 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]). Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  I. FAKTILISED JA ÕIGUSLIKUD ASJAOLUD NING VAIDE ESITAJA NÕUE 1. 11.05.2022 edastas TTJA Bondora AS-ile menetlusdokumendi nr 19-4/21-15669-014, millega TTJA juhtis Bondora AS tähelepanu reklaamiseaduse (edaspidi RekS) nõuete rikkumisele. TTJA poolt viidatud korrarikkumine seisnes asjaolus, et Bondora AS: a) ei ole tarbijakrediidi reklaamimisel esitanud RekS § 29 lõikes 2 toodud tarbijakrediidi reklaamile kohustuslikku üleskutset ja RekS § 29 lõikes 31 toodud tüüpilist näidet; b) on tarbijakrediidi reklaamimisel esitanud teavet tarbijakrediidi selliste tingimuste kohta, mis ei ole kohustusliku tüüpilise näite osaks ning mis ei ole RekS § 29 lõike 3 kohaselt lubatud; c) on tarbijakrediidi reklaamimisel esitanud reklaamlauseid, mis ei ole RekS § 29 lg 3 välja toodud lubatud teabe osaks ega ole vastutustundlikud RekS § 29 lg 7 mõistes. TTJA tõi menetlusdokumendis välja, et korrarikkumise kõrvaldamiseks tuleb Bondora AS- il eemaldada avalikustamiselt kõik reklaamid, mis on menetlusdokumendis nr 19-4/21- 15669-014 kirjeldatud viisidel vastuolus reklaamiseaduse nõuetega ning hoiduda edaspidiselt dokumendis kirjeldatud viisidel reklaamiseaduse nõudeid rikkumast. TTJA andis menetlusdokumendis vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 Bondora AS- ile võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. 2. 20.05.2022 edastas Bondora AS TTJA-le vastuväited menetlusdokumendis nr 19-4/21- 15669-014 viidatud korrarikkumise kohta. 3. 27.05.2022 koostas TTJA Bondora AS-le ettekirjutuse nr 19-4/21-15669-017, millega kohustati Bondora AS-i lõpetama kõikidel reklaamikandjatel Bondora AS-i tarbijakrediidi reklaamide avalikustamine: a) mis ei sisalda üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga; b) mis ei sisalda tarbijakrediidi tüüpnäidet; c) mis sisaldavad teavet tarbijakrediidi tingimuste kohta, mis ei ole kohustusliku tüüpilise näite osaks ja d) mis sisaldavad reklaamlauseid, mis ei ole RekS § 29 lg 3 välja toodud lubatud teabe osaks. Ettekirjutus oli täitmiseks kohustuslik hiljemalt 01.06.2022 ning ettekirjutuse täitmisest tuli TTJA-d teavitada e-posti teel. 4. 01.06.2022 teavitas Bondora AS TTJA-d, et on eemaldanud ettekirjutuses nr 19-4/21- 15669-017 toodud reklaamid. 5. 17.06.2022 esitas Bondora AS TTJA-le vaide (reg nr 2-5/22/0057/33), millega Bondora AS taotleb ettekirjutuse nr 19-4/21-15669-017 kehtetuks tunnistamist. 6. 22.06.2022 teavitas TTJA vaide esitajat vaide lahendamise tähtaja pikendamisest (reg nr 2-5/22/0057/34) haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 alusel kuni 27.07.2022, kuna vaide uurimiseks oli vaja täiendavat aega. II. VAIDEOTSUSE PÕHJENDUSED Direktiivis 2014/17/EL ette nähtud tarbijakrediidi reklaami nõuded 7. Vaide esitaja hinnangul on TTJA tõlgendanud reklaamiseadust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2014/17/EL (edaspidi direktiiv) lubamatult rangemalt, lubades tarbijakrediidi reklaami sisuks üksnes tüüpilise näite olemasolu. 8. Selgitame, et Euroopa Liidu direktiivide puhul ei ole tegu otsekohalduvate õigusaktidega ning direktiivid annavad liikmesriikidele raamistiku oma siseriiklikus õiguses regulatsioonide seadmiseks. Tarbijakrediidi reklaami käsitlev osa direktiivis on Eesti õiguses reguleeritud reklaamiseadusega, kusjuures direktiiv ei näe ette, et liikmesriigid ei 2 (12)  võiks siseriiklikus õiguses tarbijakrediidi reklaamimisele seada direktiivis ettenähtust rangemaid nõudeid. 9. Reklaamiseaduses, kui siseriiklikult kohalduvas õiguses, on esitatud täiendavaid ja täpsemaid nõudeid direktiiviga ettenähtule (nagu ammendav loetelu tarbijakrediidi reklaamis lubatud teabest ning täpsustav regulatsioon teabe esitamise viisile). TTJA nõustub, et nõuete, mis on siseriiklikusse õigusesse toodud Euroopa Liidu õigusest, tõlgendamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu õigusest. Samas tuleb Eestisjärgida siseriikliku õigusega kehtestatud nõudeid tarbijakrediidi reklaamimisele, mis võivad olla rangemad kui direktiivis sätestatud. 10. Vaide esitaja on viidanud, et TTJA lubab tarbijakrediidi reklaami sisuks üksnes tüüpilise näite olemasolu. 11. TTJA selle väitega ei nõustu, kuna tarbijakrediidi reklaamis on RekS § 29 lg 3 kohaselt lubatud esitada RekS § 29 lõigetes 2 ja 31–35 sätestatud teave, krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nimi ja tegevusloa number ning tegevuskoha kontaktandmed. Juhul, kui vaide esitaja pidas silmas asjaolu, et TTJA ettekirjutuse kohaselt on RekS § 29 lg 31 nimetatud tüüpilise näite osade välja toomine lubatud üksnes tüüpilise näite kujul, siis selgitame, et sellisena on direktiivile kitsendavalt reguleeritud tarbijakrediidi reklaami nõudeid siseriiklikus õiguses ehk reklaamiseaduses. Juhime tähelepanu sellele, et ka direktiiviga (artikkel 11 lg 3) on ette nähtud standardteabe esitamise kohustus tüüpilise näite kujul ning täpsustatud on, et kogu teave peab vastama sellele tüüpilisele näitele (ehk tüüpilise näite osad on üksteisest sõltuvad ja üheaegselt iseloomulikud kehtima). Direktiiv ei välista võimalust siseriiklikus õiguses täiendavaid või rangemaid kohustusi ette näha ning Eesti siseriiklikus õiguses ongi seadusandja otsustanud täiendavad piirangud RekS § 29 lg-ga 3 seada. 12. Siseriiklikus õiguses on esitatud ammendav loetelu tarbijakrediidi reklaamis lubatud teabest (RekS § 29 lg 3), mis sisaldab tarbijakrediidi tingimustena üksnes tüüpilise (RekS § 29 lg 31) näite kujul teabe esitamist reklaamis. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et reklaamiseadusega on kehtestatud direktiivist rangemad nõuded, siis ei saa tarbijakrediidi reklaamis esitada RekS § 29 lg-s 3 nimetamata teavet. Seega on vaide esitaja väide, et TTJA on tõlgendanud reklaamiseadust direktiivist lubamatult rangemalt, alusetu. Tüüpilise näite osade kuvamine tarbijakrediidi reklaamis 13. Vaide esitaja leiab, et TTJA on valesti tõlgendanud reklaamiseadusega kehtestatud nõuedeid, mille kohaselt on lubatud esitada RekS § 29 lg 31 loetletud teavet üksnes tervikliku tüüpilise näite kujul ning RekS § 29 lg 2 ja 31-35 loetletud teavet kokkuvõtlikult ja muust teabest eristatult. Vaide esitaja leiab, et RekS § 29 lg 31 loetletud tüüpilise näite osaks olevat teavet võib lisaks tüüpilisele näitele esitada reklaamis täiendavalt eraldiseisvana ja teistest tüüpnäite osadest esile tõstetult. TTJA vaide esitaja seisukohtadega ei nõustu. 14. RekS § 29 lõige 3 näeb ette lubatud teabe tarbijakrediidi reklaamis. RekS § 29 lg 3 kohaselt on reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, lubatud esitada üksnes RekS § 29 lõigetes 2 ja 31–35 sätestatud teavet, krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid. Seega on RekS § 29 lg 3 puhul tegu ammendava loeteluga tarbijakrediidi reklaamis lubatud teabest. 15. RekS § 29 lõigetes 31-35 on loetletud tarbijakrediidi reklaami kohustusliku teabe elemendid, mis tuleb § 29 lõike 31 kohaselt reklaamis esitada tüüpilise näite kujul. 16. RekS § 29 lg 3 kohaselt kuulub RekS § 29 lg-s 31 sisalduv teave tarbijakrediidi reklaamis lubatud teabe hulka. RekS § 29 lg-s 31 kohase teabega on tegu aga üksnes juhul, kui teabe elemendid on vastavalt sättele esitatud tüüpilise näite kujul. Seega juhul, kui tegu pole tüüpilise näite kujul esitatud RekS § 29 lg 31 loetletud tüüpnäite elementidest koosneva 3 (12)  teabega, siis ei ole tegu ka RekS § 29 lg 31 kohase teabega. Tarbijakrediidi tüüpilist näidet loetakse tüüpiliseks, kui see on iseloomulik reklaamitava tarbijakrediidi olulistele tingimustele. Tüüpilise näite osad on üksteisest sõltuvad ning annavad tarbijale ülevaate iseloomulikest tingimustest juhul, kui need on esitatud kogumis. Seadusandja on ette näinud tüüpilise näite esitamise kohustuse selleks, et tarbijal tekiks ettekujutus tarbijakrediidi võtmisel tekkivatest ligikaudsetest kohustustest. Sarnast ettekujutust ei teki tarbijal juhul, kui tarbija ei taju esitatud teavet ühtse näitena, mis kajastab kõiki olulisi aspekte. Tüüpilise näite kujul esitatud teabeks ei saa seega lugeda üksikute tüüpilise näite osade eraldi väljatoomist või esile tõstmist. 17. Tarbijakrediidi reklaamis lubatud teabe ammendavast loetelust (RekS § 29 lg 3) ei tulene tüüpilisele näitele täiendavat õigust tarbijakrediidi tingimuste esitamiseks. Lisaks on seadusandja tüüpilise näite kujul lubatud teavet reguleerinud ka RekS § 29 lg-s 8, mis sätestab, et lõigetes 2, 31 ja 33–35 nimetatud teave tuleb esitada selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt muust teabest eristuval viisil. Seega on seadusandja mõte olnud antud regulatsiooni puhul keelata tüüpilise näite (RekS § 29 lõige 31 ja kohaldataval juhul lõigete 33–35) osade eraldamine ja esile tõstmine reklaamis, kuna teave peab olema esitatud tarbijale arusaadavalt ühtse näitena ning kokkuvõtlikult ja muust reklaamis avaldatud teabest eristatult. TTJA leiab, et kui seadusandja eesmärk oleks olnud lubada tarbijakrediidi reklaamis kõigi tüüpilise näite osade eraldi välja toomist või vabalt valitud viisil esitamist, siis ei oleks seadusandja ette näinud, et selline teave peab olema esitatud tüüpilise näite kujul (vastavalt RekS § 29 lg 31 kirjeldatule) ja kokkuvõtlikult ning muust teabest eristatult (vastavalt RekS § 29 lg 8 nõudele). TTJA leiab, et RekS § 29 lg 3 1 loetletud teabe tüüpnäitest eraldi välja toomisel ei ole tegu lubatud teabega tarbijakrediidi reklaamis, kuna sellise teabe esitamiseks ei esine tarbijakrediidi reklaamile kehtivate nõuete (mh RekS § 29 lg 3, 31 ja 8) hulgas alust. 18. Vaide esitaja leiab, et reklaamiseadus ei keela esitada tarbijakrediidi reklaamis nii kasutusse võetavat krediidisummat kui ka krediidi ülempiiri. RekS § 29 lg 31 p 2 sätestab, et reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, tuleb esitada tüüpilise näite kujul muu teabe hulgas kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir. Ühe tüüpilise näite osana ei oleks võimalik esitada samaaegselt erinevate summadena nii krediidisummat kui tarbijakrediidi ülempiiri, kuna ülejäänud tüüpilise näite osad on käsitletavast summast sõltuvad. Näiteks ei annaks RekS § 29 lg 31 p 6 alusel tüüpilise näite osaks oleva tagasimaksete summa esitamine tarbijatele asjakohast teavet tarbijakrediidi tingimuste kohta juhul, kui tarbija ei ole teadlik, kas seda tagasimakstavat summat arvestatakse tüüpnäites esitatud krediidisummast või krediidi ülempiirist. Seega on tüüpilise näite puhul oluline, et krediidiandja valiks tüüpilise näite aluseks ühe kindla krediidisumma (olgu see siis krediidiandja määratud iseloomulik krediidisumma või pakutav krediidi ülempiir). Kuna RekS § 29 lg 31 p 2 nimetatud teave tuleb esitada tüüpilise näite kujul, siis ei ole lubatud ka ühe summa esitamine tüüpilisest näitest eraldiseisvana, nagu oleme selgitanud vaideotsuse eelnevates punktides. Seega ei nõustu TTJA vaide esitajaga ning leiab, et ühes tarbijakrediidi reklaamis ei ole mõlema teabe (nii tüüpilise näite krediidisumma kui ka krediidi ülempiiri) kuvamine lubatud. 19. Täiendavalt on vaide esitaja asunud seisukohale, et krediidi ülempiiri eraldiseisev väljatoomine tarbijakrediidi reklaamis on seadusega nõutav. RekS § 29 lg 31 p 2 kohaselt tuleb tarbijakrediidi reklaamis esitada tüüpilise näite kujul muu teabe hulgas kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir. Seega ei esine seadusest tulenevat kohustust (ega õigust) esitada krediidi ülempiiri tarbijakrediidi reklaamis tüüpilisest näitest eraldiseisvana. Ühtlasi tuleb tüüpilises näites esitada kas kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir, mitte mõlemad arvud üheaegselt. 20. Ühtlasi peab vaide esitaja TTJA tõlgendust RekS § 29 lg 8 kohta ebaproportsionaalselt piiravaks. Vaide esitaja on vaides välja toonud, et RekS § 29 lg 8 kohaldub üksnes RekS § 29 lg 2, 31–35 sätestatud teabele eesmärgiga tagada, et tarbija saaks aru tüüpilisest näitest 4 (12)  ning asjakohasest hoiatusest. Vaide esitaja lisab, et sätete koosmõjust ei ole võimalik tuletada, et tüüpnäite osaks oleva informatsiooni esitamine korduvalt ja eraldi (st esitades tüüpnäite terviklikult ning lisaks ka osalise kohustusliku informatsiooni) on keelatud. TTJA nõustub vaide esitajaga osas, mis puudutab RekS § 29 lg 8 eesmärki. Selleks, et tarbijale oleks tüüpiline näide ja asjakohane näide üheselt arusaadav, tuleks see esitada RekS § 29 lg-s 8 kirjeldatud viisil muust teabest eristatuna. Kuna RekS § 29 lg 3 lubab lisaks RekS § 29 lg-tes 2, 31–35 (mis peab olema vastavalt lõikele 8 esitatud kokkuvõtlikult ja selgelt eristatavalt muust teabest) loetletud teabele tarbijakrediidi reklaamis esitada vaid krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid, siis ei ole tarbijakrediidi reklaamis võimalik tarbijakrediidi tingimusi täiendavalt välja tuua. Ka RekS § 29 lg 31 näeb ette selles loetletud teabe lubamise üksnes tüüpilise näite kujul. Väljendi “kuni” kasutamine tarbijakrediidi reklaamis 21. Vaide esitaja on vaide põhjendustes välja toonud, et TTJA tõlgendus sõna „kuni“ kasutamisest on liialt piirav. Vaide esitaja viitab vaides TTJA soovituslikus juhendis „Tarbijatele suunatud finantsteenuse reklaami praktiline juhend“ (edaspidi praktiline juhend) välja toodud näidetele üleskutse esitamisest tarbijakrediidi reklaamis. Vaide esitaja poolt viidatud koha eesmärk juhendis oli selgitada üleskutse keeldu tarbijakrediidi reklaamis. 22. TTJA ei väitnud ettekirjutuses, nagu vaide esitaja oleks esitanud tarbijakrediidi reklaamis üleskutse tarbijakrediidi võtmiseks. Vaide esitaja asus ärakuulamise vastuses seisukohale, et kuna reklaamides polnud esitatud üleskutset raha laenamiseks, siis on väljendi „kuni“ (tarbijakrediidi ülempiirina nt „kuni 6 500 €“ ja „kuni 10 000 €“) kasutamine reklaamis lubatud. Seetõttu selgitas TTJA ettekirjutuses, et üleskutse puudumine ei tee igal juhul väljendi „kuni“ kasutamist tarbijakrediidi reklaamis lubatavaks. TTJA selgitas ettekirjutuses ka, et ülempiiri (nt „kuni 6 500 €“ ja „kuni 10 000 €“) esitamisel ei olnud lubatud teabega tegu seetõttu, et teave ei olnud esitatud tüüpilise näite kujul koos ülejäänud tüüpilise näite osadega ning tegu ei olnud ka muul viisil lubatud teabega. Kuivõrd TTJA ei ole asunud seisukohale, et vaide esitaja on esitanud sõna „kuni“ kasutamisel tarbijakrediidi reklaamis üleskutset tarbijakrediidi võtmiseks, siis ei ole vaide esitaja väide antud vaidemenetluse raames asjakohane ning ei vaja TTJA poolt vaideotsuses täiendavat analüüsi. Tarbijakrediidi reklaami vastutustundlikkus ja tasakaalustatus 23. Vaide esitaja leiab, et lisainformatsiooni andmine võimaliku maksimaalse laenusumma kohta (nt „kuni 6500 €“) ning eraldi välja toodud võimalik tarbijakrediidilepingu kestus või laenuperiood (nt „kuni 5 aastaks“) täidab RekS § 29 lg 7 vastutustundliku ja tasakaalustatud reklaami eesmärki ning on seetõttu lubatud. TTJA ei nõustu vaide esitajaga seisukohaga. 24. RekS § 29 lg 7 sätestab, et reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, peab olema vastutustundlik ning tasakaalustatud. Sama sätte kohaselt ei tohi reklaam jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. RekS § 29 lg 7 regulatsioon kehtib tarbijakrediidi reklaamis lubatud teabele (loetletud RekS § 29 lg-s 3) ja reklaami visuaalile, mis peab 5 (12)  olema tervikuna esitatud vastutustundlikult ja tasakaalustatult. RekS § 29 lg 3 loetelu on ammendav ning RekS § 29 lg 7 ei anna alust edastada reklaamis lisainformatsiooni. Kooskõla tarbijakaitseseadusega 25. Vaide esitaja on seisukohal, et TTJA reklaamiseaduse tõlgendus tooks vastuolu tarbijakaitseseadusega (edaspidi TKS). Vaide esitaja hinnangul oleks pealiskaudse või pooliku informatsiooni avaldamise puhul tegemist tarbija eksitamisega TKS § 16 mõttes, kuivõrd tarbijal ei ole TKS § 4 mõttes võimalik saada vajalikku teavet krediidiandja poolt pakutavate toodete kohta (sh laenu ülempiiri kohta). Samuti on vaide esitaja hinnangul sellisel viisil reklaamides välistatud krediidiandja poolt TKS § 17 (oluline teave ostukutsel) nõuetekohane täitmine. 26. Reklaamide puhul on tegu kauplemisvõttega tarbijakaitseseaduse mõistes ning reklaamid peavad vastama tarbijakaitseseaduses kauplemisvõtetele ettenähtule. Täiendavalt peavad kõik reklaamid vastama reklaamiseaduses ette nähtud nõuetele, kusjuures reklaamiseadusega on teabe esitamise piiranguid seatud mitmetele eri liiki toodetele ja teenustele. 27. TKS § 16 kirjeldatud eksitav kauplemisvõte on keelatud. Kauplemisvõtet peetakse TKS § 16 lg 2 alusel eksitavaks, kui tarbijale antud teave petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. TKS § 4 kohaselt on kaupleja kohustatud tarbijale andma pakutava kauba või teenuse kohta olulist teavet. TKS § 4 lg 2 täpsustab, et kaupleja on kohustatud andma tarbijale võlaõigusseaduses või teistes seadustes ettenähtud lepingueelset teavet enne tarbijapoolset kauba omandamist või teenuse kasutamist. Kusjuures sellise lepingueelse teabe esitamise kohustus seisneb kauplejal küll enne tarbijaga lepingu sõlmimist, kuid sellist teavet ei kohusta tarbijakaitseseadus kauplejal esitama tarbijale reklaamis. Kuna lepingueelne kohustuslik teave sisaldab konkreetse tarbijaga sõlmitava lepingu täpseid tingimusi, siis ei oleks tarbijakrediidi puhul kõigile tarbijatele üheaegselt selliste tingimuste esitamine reklaamis ka teostatav. Seega ei olnud seadusandja mõte kindlasti see, et reklaamis peaks kogu kohustusliku lepingueelse teabe tarbijale esitama. 28. Reklaami puhul on sisuliselt tegu ettepanekuga asuda lepingut sõlmima, mistõttu tarbija ühepoolse tegevuse järel ei saa leping sõlmituks. Seega on kauplejal võimalik ja kohustus esitada tarbijale oluline teave väljaspool reklaami ning vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Lepingueelse teabe andmise kohustus ei anna kauplejale õigust reklaamiseaduse nõudeid mitte järgida. Reklaamiseaduses lubatud teabele TKS § 4 kohase lepingueelse teabe reklaamis esitamata jätmisel ei ole tegu eksitava kauplemisvõttega TKS § 16 mõistes. 29. TTJA on seisukohal, et iga reklaami puhul ei ole tegu TKS § 17 kohase ostukutsega, nagu vaide esitaja on väitnud. Ostukutse eelduseks on, et tarbijale esitatakse kauba või teenuse omadused ja hind, ning sellega võimaldatakse tarbijal ostu sooritada. Tarbijakrediidi reklaamis tuleb esitada tüüpilise näite kujul iseloomulikud tarbijakrediidi tingimused (vastavalt RekS § 29 lg 31-35). Kusjuures iseloomulike tarbijakrediidi tingimuste esitamisel ei anta tarbijale hinnateavet – tarbijale ei esitata tarbijakrediidi kindlat kehtivat hinda ega hinna arvutamise aluseid. Samuti ei luba ega kohusta RekS § 29 lg 3 täiendavalt hinda esitada. Seega ei ole reklaamiseaduse nõuetele vastava tarbijakrediidi reklaami puhul tegu 6 (12)  ostukutsega TKS § 17 lg 1 mõistes, mistõttu ei pea see sisaldama TKS § 17 lg 2 loetletud ostukutse olulist teavet. 30. TTJA ei nõustu vaide esitaja argumentidega, et reklaamiseaduse nõuete järgimine tooks kaasa tarbijakaitseseaduse rikkumise. Google Ads reklaamkanali kasutamine 31. Vaide esitaja leiab, et Google Ads-e, mis avalduvad otsingumootorites, ei peaks käsitlema reklaamidena reklaamiseaduse mõistes. 32. Reklaamiseaduse kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil (RekS § 2 lg 1 p 3). Vaide esitaja on vaides välja toonud, et TTJA tõlgenduse kohaselt peaks iga otsingumootori tulemus kujutama endas eraldiseisvat reklaami. TTJA ei nõustu vaide esitajaga, kuna TTJA ei ole väitnud, et kõik otsingumootori tulemused on käsitletavad reklaamina reklaamiseaduse mõistes. 33. Tõsi on, et reklaamiseadus ei erista tasu eest avalikustatud teavet tasuta avalikustatud teabest. Küll aga on teabe reklaamina käsitlemise üheks eelduseks see, et teavet toote või teenuse kohta avalikustatakse teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise eesmärgil (tuleneb reklaami mõistest RekS § 2 lg 1 p-st 3). Otsingumootori tavatulemustena kokku kraabitava, sorteeritava ja kasutajatele esitatava teabe puhul puudub ilmselgelt eesmärk sellise teabe avalikustamisega konkreetse kauba müüki või teenuse osutamist suurendada. Kuna sellekohane eesmärk puudub, ei saa tavaliste otsingutulemuste puhul olla tegu reklaamidega reklaamiseaduse mõistes. 34. Google Ads reklaamikanali vahendusel on võimalik kauplejatel tellida reklaame, mida avalikustatakse Googlele kuuluvatel platvormidel ja veebipindadel. Muu hulgas on Google Ads-i vahendusel võimalik reklaamide kuvamine Google otsingumootoris. Google Ads-i vahendusel tellitud reklaame eristab platvorm teistest otsingutulemustest, lisades neile märke nagu näiteks „Ad“ või „Reklaam“. Kusjuures Google Ads-i vahendusel reklaami tellides on tellijal võimalik valida reklaami teksti sisu ning täiendavad reklaami esitamise kriteeriumid (nt märksõnad, mille puhul reklaami otsingumootoris kuvatakse). Sellise teabe edastamise tellimisel Google Ads platvormilt ei saa olla muud eesmärki, kui tõsta tellija toodet või teenust esile teatud otsingusõnade puhul ning seeläbi edendada pakutavate finantsteenuste kohta teabe jõudmist otsingumootori kasutajatele. Seda, et Google Adsi kasutamine on vajalik Google otsingutulemuste järjestuse paiknemise tõstmiseks, on kinnitanud ka vaide esitaja oma vaides. 35. Seega leiab TTJA, et Google Ads vahendusel otsingumootorites kuvatavad reklaamid on reklaamid reklaamiseaduse mõistes ning peavad vastama reklaamiseaduse nõuetele. Teised otsingutulemused ei kvalifitseeru aga reklaamideks reklaamiseaduse mõistes. 36. Vaide esitaja on asunud seisukohale, et TTJA on ettekirjutusega keelanud vaide esitajal Google platvormi kaudu reklaamide avalikustamise. Selgitame, et ettekirjutusega on TTJA kohustanud lõpetama reklaamiseaduse nõuetele mittevastavate reklaamide avalikustamise olenemata reklaami avalikustamise kanalist. Reklaamid, mis vastavad reklaamiseaduse nõuetele on lubatud ka reklaamikanali Google Ads vahendusel ning TTJA ei ole reklaamikanali valikut ettekirjutusega piiranud. 37. Vaide esitaja on vaides välja toonud, et Google’i loodud keskkond ei võimalda reklaamiseaduse kohase tüüpilise näite ja üleskutse täies ulatuses avaldamist. TTJA tuvastas, et 13.07.2022 oli Google Ads vahendusel Google otsingumootoris avalikustatud vaide esitaja väikelaenu reklaam (Lisa 1), mis sisaldas tarbijakrediidi reklaami kohustuslikku teavet (tüüpilist näidet ja üleskutset). Lisaks kohustuslikule teabele oli reklaamis esitatud ka teave „Ilma peidetud tasudeta. Eestikeelne klienditugi. 14 aastat kogemust“, mis ei kuulu tarbijakrediidi reklaamis ei kohustusliku ega lubatud teabe hulka. 7 (12)  Seega ei vasta vaide esitaja väide Google Ads-i mahupiirangute osas tema enda näite põhjal tõele ning Google Ads-i vahendusel on võimalik esitada kogu tarbijakrediidi reklaami kohustuslik teave. TTJA ettekirjutuse vastavus õiguskindluse põhimõttele ja hea halduse tavale 38. Vaide esitaja leiab, et TTJA järelevalvepraktika on muutunud, mis on vastuolus õiguskindluse põhimõttega ja hea halduse tavaga. Vaide esitaja heidab TTJA-le ette, et amet on muutnud oma tõlgendust tarbijakrediidi reklaamile kohaldatavatest sätetest. Vaide esitaja põhjendab oma väidet asudes seisukohale, et TTJA on 2017. aastal vaidlusaluste reklaamidega sarnaseid reklaame lubanud ning nende avaldamist vaide esitajaga kooskõlastanud. TTJA vaide esitaja seisukohtadega ei nõustu. 39. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et asutus oleks oma tegevuses järjekindel ja et kord antud haldusaktidele ja lubadustele saaks ka tulevikus tugineda. Haldusorgani tegevus peab olema kodanikule võimalikult ettenähtav (õigusselgus) ning haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust. Samas on viis aastat sedavõrd pikk aeg, et erinevad tegurid võivad olla muutunud ning põhjendatud juhtudel võib ka halduspraktikat muuta. 40. TTJA annab selgitusi oma pädevusse kuuluvate õigusaktide, sh reklaamiseaduse kohta. TTJA ülesandeks ei ole reklaamide avalikustamisele eelnev kooskõlastamine ning amet ei anna reklaamide avalikustamiseks lubasid. Samuti ei ole TTJA vaide esitaja esitatud 2017. aasta kirjavahetuses kooskõlastanud ega andnud luba vaide esitaja reklaami avalikustamiseks. Kirjavahetusest nähtub, et TTJA ametnik juhib tähelepanu vaide esitaja poolt edastatud reklaamis esinevatele puudustele ning annab selgitusi regulatsiooni kohta. Muu hulgas toob TTJA ametnik kirjavahetuses välja RekS § 29 lg 8 regulatsiooni. Arvestades, et TTJA ametnik juhtis edastatud kirjavestluses vaide esitaja tähelepanu reklaamis esinevatele puudustele, ei saanud vaide esitajal kirjast tulenevalt tekkida ka õiguspärast ootust, et reklaam vastab regulatsioonile või TTJA on reklaami kooskõlastanud. TTJA ametnik ei ole vaides viidatud kirjavahetuses esitanud ka muid TTJA ettekirjutusest nr 19-4/21-15669-017 erinevaid seisukohti. 41. TTJA algatas vaide esitaja suhtes menetluse 08.12.2021, mil edastas vaide esitajale esimese menetlusdokumendi seoses reklaamiseadusega vastuolus olevate tarbijakrediidi reklaamidega. TTJA andis menetluse jooksul menetlusalusele isikule pidevalt selgitusi tarbijakrediidi regulatsiooni kohta ning kolmel korral andis TTJA vaide esitajale võimaluse vastuväidete esitamiseks. TTJA vastas menetluse jooksul kõigile vaide esitaja esitatud vastuväidetele, selgitades vaide esitajale tarbijakrediidi regulatsiooni ning lükates ümber vaide esitaja vastuväited. TTJA ei ole vaide esitajale andnud menetluse jooksul lubadusi või selgitusi, mille tulemusena võiks vaide esitajal tekkida ootus teistsuguse resolutsiooniga haldusaktiks. Seega on TTJA järelevalvepraktika olnud õiguskindluse põhimõttele vastav. 42. Vaide esitaja leiab, et TTJA on rikkunud hea halduse tava, olles viimasel ajal halduspraktikat finantsteenuste reklaami osas suuresti muutunud, mis ei ole kooskõlas TTJA senise seaduse tõlgendusega. Vaide esitaja ei ole vaides täiendavalt põhjendanud ega tõendanud TTJA halduspraktika muutumist. Ainsa tõendina TTJA varasematest selgitustest on vaide esitaja edastanud eelnevalt kirjeldatud 2017. aasta kirjavahetuse, 8 (12)  milles ei ole TTJA poolt antud kooskõlastust ega luba reklaami avalikustada ega TTJA ettekirjutusest nr 19-4/21-15669-017 erinevaid selgitusi. TTJA ettekirjutus on piisavalt põhjendatud 43. Vaide esitaja on asunud seisukohale, et TTJA on rikkunud ettekirjutusega põhjendamiskohustust. Vaide esitaja on viidanud põhjendamiskohustuse rikkumisele kahe näite põhjal. 44. Esiteks leiab vaide esitaja, et TTJA on jätnud põhjendamata asjaolu, miks tüüpilise näite osade elementide eraldamine ülejäänud tüüpilisest näitest ei täida nõuet, et tüüpilise näite elemendid tuleb esitada arusaadavalt ühe näitena ning kokkuvõtlikult ja muust reklaamis avaldatud teabest eristatult. TTJA on ettekirjutuse punktis 29 viidanud sellele, et RekS § 29 lõigetes 31-35 on loetletud tarbijakrediidi reklaami kohustusliku teabe elemendid, mis tuleb reklaamis esitada tüüpilise näitena. Ettekirjutuse punktis 34 on TTJA viidanud täiendavalt RekS § 29 lg-st 8 tulenevale nõudele, mille kohaselt tuleb lõigetes 2, 31 ja 33– 35 nimetatud teave esitada „selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil“. TTJA järeldus sellest, et tüüpnäite (RekS § 29 lõige 31 ja kohaldataval juhul lõiked 33–35) osade eraldi esitamisel reklaamis ei ole teave esitatud arusaadavalt ühtse näitena ning kokkuvõtlikult ja muust reklaamis avaldatud teabest eristatult, tuleneb otse regulatsiooni (RekS § 29 lg 31 ja 8) sõnastusest ning ei vaja täiendavat analüüsi. 45. Teiseks leiab vaide esitaja, et TTJA ei ole esitanud põhjendusi vaide esitaja vastuväitele seoses sõnadega „kuni“ ja „alates“ tarbijakrediidi reklaamis. TTJA käsitleb vaide esitaja vastuväidet ettekirjutuses punktis 41: „Bondora AS on oma vastuväidetes välja toonud ka asjaolu, et sõnade „kuni“ ja „alates“ kasutamist on Turundajate Liidu ja TTJA soovituslikus juhendis käsitanud näitena laenuvõtmise üleskutse järel. Seetõttu leiab Bondora AS, et sõnade „kuni“ ja „alates“ kasutamise keeld on otseselt seotud üksnes üleskutsega ning kuna laenuvahemike esitamine üleskutset ei sisalda, siis on teave reklaamis lubatud. Selgitame, et viidatud koha eesmärk juhendis oli selgitada üleskutse keeldu tarbijakrediidi reklaamis. Siiski ei tähenda see, et sõnade kasutamine ilma üleskutseta oleks tarbijakrediidi reklaamis lubatud. Ühtlasi on juhendis välja toodud ka ammendav loetelu tarbijakrediidi reklaami lubatud ja kohustuslikust teabest. Muu teave on tarbijakrediidi reklaamis keelatud.“ TTJA selgitas kõnealuses ettekirjutuse punktis vaide esitajale, et asjaolu, et sõna „kuni“ ja „alates“ on praktilises juhendis välja toodud näidetena üleskutset kajastavas juhendi osas, ei tähenda, et üleskutse puudumisel oleks tegu ilmtingimata lubatud teabega. TTJA ei ole ettekirjutuses ega sellele eelnenud ärakuulamise menetlusdokumendis asunud seisukohale, et vaide esitaja tarbijakrediidi reklaamid sisaldavad üleskutset. Seetõttu ei olnud vaide esitaja vastuväide antud ettekirjutuse raames ka asjakohane, kuna väljendeid sisaldava teabe mittelubatavuseks esines ettekirjutuses erinev alus. TTJA juhtis vaide esitaja tähelepanu ka teistele nõuetele, mida on viidatud juhendis samuti selgitatud. TTJA on analüüsinud vaide esitaja reklaamides esinenud väljendite, mis sisaldasid muu hulgas sõna „kuni“ (nagu „5 aastaks, kuni 6 500 €“ ja „500 kuni 10 000 €“) keelatust tarbijakrediidi reklaamis põhjalikult ettekirjutuse punktides 28-43. Eelnevast tulenevalt ei ole TTJA rikkunud ettekirjutuse koostamisel vaide esitaja poolt viidatud olukordades põhjendamiskohustust. Ühtlasi leiab TTJA, et ka muud olulised asjaolud on ettekirjutuses piisavalt analüüsitud ja põhjendatud. Vaide esitaja on olnud menetluses ära kuulatud 46. TTJA ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et vaide esitajat pole haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) kohaselt ära kuulatud. HMS §-s 40 menetlusosalisele ette nähtud õiguse esitada enne haldusakti andmist või toimingu sooritamist asja kohta oma arvamus ja vastuväited, eesmärk on ühest küljest õige ja õiglase otsuse tegemiseks vajaliku 9 (12)  informatsiooni kogumine ning teisest küljest otsuse aktsepteeritavuse ja menetlusosalise kaasatuse tagamine. Riigikohus on leidnud, et isik saab oma õigust olla ära kuulatud kõige paremini kasutada siis, kui tal on võimalik olla informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest, kusjuures isikul ei pea olema võimalik tutvuda just haldusakti projektiga.1 TTJA andis menetlusalusele isikule võimaluse olla ära kuulatud 11.05.2022 menetlusdokumendiga nr 19-4/21-15669-014, milles TTJA juhtis tähelepanu kõigile 27.05.2022 ettekirjutuse nr 19-4/21-15669-017 resolutiivosas kirjeldatud rikkumistele ning põhjendas rikkumiste olemust. Menetlusalune isik esitas 20.05.2022 rikkumiste kirjeldusele oma arvamuse ja vastuväited. 47. Vaide esitaja leiab, et teda ei ole ära kuulatud seoses ettekirjutuse lisades 1, 3 ja 4 välja toodud reklaamidega. 48. Ettekirjutuse lisas 1 kuvatud reklaam ei vasta RekS § 29 lg 2 nõudele, kuna see ei sisalda üleskutset finantsteenuse tingimustega tutvumiseks ning vajaduse korral asjatundjaga konsulteerimiseks. TTJA on ärakuulamise dokumendis nr 19-4/21-15669-014 punktis 1 välja toonud, et vaide esitaja on tarbijakrediidi reklaamimisel rikkunud RekS § 29 lg-st 2 tulenevat nõuet, kuna pole reklaamimisel lisanud kohustuslikku üleskutset. Samuti sisaldab ettekirjutuse lisas 1 nimetatud reklaam reklaamlauset, mis ei ole RekS § 29 lg 3 välja toodud lubatud teabe osaks. TTJA on ärakuulamise dokumendis nr 19-4/21-15669-014 punktis 3 välja toonud, et vaide esitaja kasutab reklaamimisel reklaamlauseid, mis ei kuulu tarbijakrediidi reklaamis lubatud teabe hulka. Seega on vaide esitaja olnud ära kuulatud ettekirjutuse lisas 1 välja toodud reklaami kõigi rikkumise aspektide suhtes. 49. Ettekirjutuse lisades 3 ja 4 kuvatud reklaamid ei vasta RekS § 29 lg 2 nõudele, kuna need ei sisalda üleskutset vajaduse korral asjatundjaga konsulteerimiseks. TTJA on ärakuulamise dokumendis nr 19-4/21-15669-014 punktis 1 välja toonud, et vaide esitaja on tarbijakrediidi reklaamimisel rikkunud RekS § 29 lg-st 2 tulenevat nõuet, kuna pole reklaamimisel lisanud kohustuslikku üleskutset. Samuti ei vasta ettekirjutuse lisades 3 ja 4 kuvatud reklaamid RekS § 29 lg 31 nõudele, kuna need ei sisalda kohustuslikku tüüpnäidet. TTJA on ärakuulamise dokumendis nr 19-4/21-15669-014 punktis 1 välja toonud, et vaide esitaja on tarbijakrediidi reklaamimisel rikkunud RekS § 29 lg-st 31 tulenevat nõuet, kuna pole reklaamimisel lisanud kohustuslikku tüüpnäidet. Lisaks ei vasta ettekirjutuse lisades 3 ja 4 kuvatud reklaamid RekS § 29 lg-le 3, kuna need sisaldavad teavet tarbijakrediidi tingimuste kohta, mis ei ole RekS § 29 lg 31 kohase tüüpnäite osaks ning reklaamlauseid, mis ei kuulu samuti RekS § 29 lg 3 loetletud lubatud teabe hulka. TTJA on ärakuulamise dokumendis nr 19-4/21-15669-014 punktides 2 ja 3 viidanud asjaolule, et vaide esitaja tarbijakrediidi reklaamides vastavaid nõudeid rikub. Seega on vaide esitaja olnud ära kuulatud ettekirjutuse lisades 3 ja 4 välja toodud reklaamide kõigi rikkumise aspektide suhtes. 50. Täiendavalt leiab vaide esitaja, et TTJA on vormiliselt andnud vaide esitajale võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, kuid sisuliselt ei ole TTJA vaide esitaja vastuväiteid kaalunud ning jätnud need kohati täielikult analüüsimata, mistõttu ei ole vaide esitajat reaalselt ära kuulatud. Vaide esitaja ei ole täpsustanud, millised vastuväited on nende hinnangul jäätud ettekirjutuses kaalumata ning analüüsimata. TTJA hinnangul on ettekirjutuse koostamisel kaalutud vaide esitaja vastuväideteid ning neid ka otsuse 1 RKHKo 28.04.2012 haldusasi nr 3-3-1-52-13, p 34. 10 (12)  tegemiseks analüüsitud, mistõttu on TTJA hinnangul vaide esitaja olnud nõuetekohaselt ära kuulatud. TTJA järgib võrdse kohtlemise põhimõtet 51. Vaide esitaja leiab, et TTJA ei ole ettekirjutuse koostamisel lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest, kuna vaide esitajale teadaolevalt ei ole TTJA võtnud samme, et keelata teiste turuosaliste sarnaste reklaamide avaldamine. 52. TTJA algatas 08.12.2021 vaide esitaja suhtes menetluse seoses vaide esitaja tarbijakrediidi reklaamiga, mis oli reklaamiseaduse nõuetega vastuolus. Menetluse jooksul on vaide esitaja viinud korduvalt läbi mitmeid reklaamkampaaniaid, mille tarbijakrediidi reklaamid rikuvad erinevaid tarbijakrediidi reklaamidele kehtestatud nõudeid ning TTJA on sellele korduvalt vaide esitaja tähelepanu juhtinud. Samuti on TTJA menetluse jooksul vastanud vaide esitaja vastuväidetele ning andnud vaide esitajale korduvaid selgitusi kehtivate nõuete osas. Olenemata TTJA korduvatest selgitustest ja tähelepanu juhtimistest jätkas vaide esitaja tarbijakrediidi reklaamides reklaaminõuete rikkumist. Kuna korrarikkumise kõrvaldamiseks olid muud meetmed end ammendanud, otsustas TTJA diskretsiooniõiguse korras teha vaide esitajale ettekirjutuse korrarikkumise lõpetamiseks. 53. TTJA on enne vaide esitaja menetluse algust ning samaaegselt vaide esitaja menetlusega tuvastanud ka teiste turuosaliste poolt tarbijakrediidi reklaamimisel reklaamiseaduse nõuete rikkumisi ning nendele samuti vastavalt reageerinud ning menetlusi algatanud. Kui korrarikkumised kõrvaldatakse menetluse jooksul, siis ei ole TTJA-l olnud põhjust korrarikkumise lõpetamise kohustamiseks ettekirjutust koostada. TTJA jälgib kõigi turuosaliste reklaamide seadusele vastavust ning ei ole teiste turuosaliste tegevuse üle järelevalve teostamisel asunud erinevale seisukohale. 54. Seega ei nõustu TTJA vaide esitaja seisukohaga ebavõrdsest kohtlemisest ning leiab, et on kohelnud turuosalisi vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele. 55. Vaide esitaja on lisaks esitanud väite, et teised turuosalised tõlgendavad reklaamiseadust sarnaselt vaide esitajale, kuna sarnaseid rikkumisi esineb ka teiste turuosaliste seas. TTJA leiab, et antud asjas ei ole oluline teiste turuosaliste tõlgendus seadusest või kohusetundlikkus seaduse järgimisel. Vaide esitajal esineb iseseisvalt hoolsuskohustus seadusega ette nähtud nõuete täitmiseks. Samuti ei saa keegi õigustada liikluses oma kiiruse ületamist sellega, et veel keegi on kusagil kiirust ületanud, aga teda ei ole kinni peetud. TTJA ettekirjutus on õiguspärane ja otstarbekas 56. TTJA leiab, et ettekirjutus on õiguspärane, kuna see on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Arvestades asjaolu, et TTJA oli korduvalt vaide esitaja tähelepanu reklaamiseaduse nõuetele ja korrarikkumisele juhtinud, kuid vaatamata sellele jätkas vaide esitaja reklaamiseaduse nõuetele mittevastavatarbijakrediidi reklaami esitamist, oli ettekirjutuse andmine vajalik ja proportsionaalne meede. Ettekirjutusega ei ole vaide esitajale seatud põhjendamatuid, ebavajalikke või ebakohaseid kohustusi. Samuti ei esine ettekirjutuses või selle andmisele eelnenud menetluses minetusi, mis võiksid tingida ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise või muutmise. Vaiet läbi vaadates on TTJA HMS § 83 lg 1 kohaselt jõudnud seisukohale, et ettekirjutus nr 19-4/21-15669-017 on õiguspärane ja otstarbekas. Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3, § 85 punkti 4 ja § 86 alusel otsustan jätta rahuldamata Bondora AS-i esitatud vaide. 11 (12) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Lisad: Lisa 1 - Kuvatõmmis Bondora AS reklaamist Google Ads vahendusel. 12 (12)