Kiri

BELGIA KUNINGRIIK FÖDERAALNE MAJANDUS-, VKEde, KESKKLASSI- JA ENERGIAMINISTEERIUM [Kuupäev]. – Kuningliku dekreedi eelnõu 5G-võrkude asukohanõuete kohta ARUANNE KUNINGALE Teie Majesteet, ÜLDIST Teie allkirja saamiseks esitatud dekreedi eesmärk on rakendada 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse (edaspidi „13. juuni 2005. aasta seadus“) artikli 105 lõike 8 punkte 2 ja 3, mis lisati sellesse seadusesse 17. veebruari 2022. aasta seadusega, millega muudetakse erinevaid elektroonilise side sätteid, et kehtestada täiendavad turvameetmed 5G-mobiilsideteenuste osutamiseks. Käesoleva dekreediga rakendatakse 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 105 lõike 8 punkti 2, kehtestades vajalikud eeskirjad, et mobiilsideoperaator, kes osutab Belgias 5G-võrgu kaudu elektroonilisi sideteenuseid, tegeleks selle võrgu toimimiseks, turvalisuseks ja järjepidevuseks vajaliku tegevusega Euroopa Liidu territooriumil. Sama artikli kohaselt võetakse sel eesmärgil arvesse ka 11. detsembri 1998. aasta seaduse salastatuse taseme ja julgeolekukontrolli, sertifikaatide ja teadete kohta artikli 3 lõikes 1 nimetatud huve. Lisaks rakendatakse käesoleva dekreediga 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 105 lõike 8 punkti 3 tingimusel, et käesolevas dekreedis sätestatud nõudeid ja eeskirju kohaldatakse 5G-teenuseid osutavate täielikele virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorite ja asjaomaste 5G-võrgu operaatorite suhtes. KOMMENTAARID ARTIKLITE KAUPA Artikkel 1 1) „5G-võrk“ See määratlus ei nõua kommentaare. 2) „ 5G-võrgu põhielemendid“ See määratlus on vajalik täieliku virtuaalse mobiilsidevõrgu operaatori mõiste mõistmiseks (vt allpool). 3) „5G-teenus“ See määratlus ei nõua kommentaare. 4) „ MNO“ See ei nõua kommentaare. 5) „ Täielik virtuaalse mobiilsidevõrgu operaator“ Selle sättega kehtestatakse käesoleva dekreediga hõlmatud kõigi virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorite määratlus. Tuleb märkida, et 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 2 punktis 90 on virtuaalse mobiilsidevõrgu operaator määratletud kui „operaator, kes pakub elektroonilise mobiilside teenuseid, olemata mobiilsideoperaator“. See on määratlus, mis kehtib kõigi virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorite kohta. Käesolevas dekreedis määratletakse ja käsitletakse siiski ainult ühte virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorite kategooriat, nimelt täielikke virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatoreid. Muud virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorite kategooriad, nagu puhtakujulised edasimüüjad või kerged virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid (kerged/keskmised virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid), ei kuulu käesoleva dekreedi kohaldamisalasse. Virtuaalse mobiilsidevõrgu operaatoril ei ole oma raadiosidevõrku ega spektrikasutusluba. Virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorite kategooriaid on siiski kolm: (i) Puhtakujulised edasimüüjad („eetriaja edasimüüjad“): nende tegevus piirdub mobiilsideoperaatori teenuste turule laskmisega (turustamine, levitamine ja arveldamine). Nad müüvad vastuvõtva mobiilsideoperaatori tooteid ja teenuseid edasi oma nime all ja oma turustuskanalite kaudu. Nad ei kasuta võrguressursse; (ii) Kerged virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid („kerged/keskmised virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid“): nad ise kontrollivad kliendihaldust ja oma arveldussüsteemi mingil määral. Kuigi kergetel virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatoritel on teatav kaubandusvabadus, eelkõige seoses tariifipakkumise struktureerimisega, sõltuvad nad täielikult ka oma vastuvõtvast operaatorist ja haldavad vaid väikest osa seadmetest; (iii) Täielikud virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid: neil ei ole raadiosidevõrku (RAN-võrk) ning seetõttu rendivad nad hulgimüügilepingu alusel selle raadiosidevõrgu ressursse ja osa põhivõrgu ressurssidest mobiilsideoperaatorilt. Täielikul virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatoril on aga olemas teatav arv mobiilside põhivõrgu elemente, samuti oma mobiilinumeratsioonivahendid ja SIM- kaardid. Uue turuletulija jaoks seisneb loogiline areng kõigepealt turule sisenemises pelgalt võimsuse edasimüüjana, seejärel teatud võrguelementide kasutamises ja lõpuks täieliku virtuaalse mobiilsidevõrgu operaatoriks saamises. Tänu sellele täieliku virtuaalse mobiilsidevõrgu operaatori staatusele saab operaator veelgi eristada teenuseid, mida ta pakub oma vastuvõtva operaatori jaeturul pakutavatest teenustest. 6. „5G-privaatvõrgu asjaomased operaatorid“ Käesoleva dekreedi eesmärk on kohaldada ainult üksikuid 5G-privaatvõrgu operaatoreid (edaspidi „asjaomased operaatorid“), nii et laiendamine eravõrkudele piirdub 5G-privaatvõrkudega, mis on hädavajalikud ühiskonna ohutuse ja toimimise jaoks. Tegelikult kohaldatakse käesolevat kuninglikku dekreeti 5G-privaatvõrgu operaatori suhtes ainult niivõrd, kuivõrd selle 5G-võrgu (või 5G-võrgu) elemente kasutatakse elutähtsas taristus (vt 1. juuli 2011. aasta seadus) või tingimusel, et operaator on määratud võrgu- ja infoturbe seaduse tähenduses oluliste teenuste operaatoriks, kes kasutab selle 5G-privaatvõrgu elemente. Käesolevat dekreeti ei kohaldata ettevõtja suhtes, kes kasutab ainult mobiilsideoperaatori 5G-võrku. 7)„ Asjaomased ettevõtjad Selle määratluse eesmärk on hõlmata ühe mõistega kõik käesoleva dekreedi kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad (mobiilsideoperaatorid, kõik virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid ja asjaomased 5G-privaatvõrgu operaatorid).  Artikkel 2 Sissejuhatus Kõigepealt tuleks meelde tuletada, et 5G-vahendite kogum (edaspidi „CG väljaanne 01/2020: 5G- võrkude küberturvalisuse ELi riskimaandamismeetmete pakett“), mille võrgu- ja infoturbe koostöörühm avaldas 2020. aasta jaanuaris, on sätestatud meetmed, mida liikmesriigid peaksid võtma kasutusele 5G-ga seotud turvariskide leevendamiseks. Need on riskid, mis on kindlaks tehtud võrgu- ja infoturbe koostöörühma 9. oktoobri 2019. aasta aruandes küberturvalisuse riskihindamise kohta viienda põlvkonna (5G) võrkudes (CG väljaanne 02/2019 – 5G-võrkude riskihindamine) (täpsemalt vt ka xx/xx/xxxx seaduse selgitav märkus, millega muudetakse eri sätteid elektroonilise side kohta, et kehtestada täiendavad turvameetmed 5G-mobiilsideteenuste osutamiseks). Selles 5G-meetmepaketis on loetletud üksteist tehnilist meedet, mida saab kasutada küberturvalisuse koostöörühma 9. oktoobri 2019. aasta aruandes viienda põlvkonna (5G) võrkude koordineeritud küberturvalisuse riskihindamise kohta tuvastatud riskide maandamiseks. Viies tehniline meede näeb ette järgmist: „ Tagada, et mobiilsideoperaatorid haldavad oma võrgu operatiivkeskusi ja/või oma turvalisuse operatiivkeskusi kohapeal, riigis ja/või ELis. Võrgu operatiivkeskustel ja/või turvalisuse operatiivkeskustel on mobiilsideoperaatorite taristu olulised osad võrgu turvalise haldamise ja käitamise meetmete rakendamiseks ja järelevalveks.“ (Vaba tõlge). Käesolevas kuninglikus dekreedis võetakse kasutusele see tehniline meede: - suunates teatavaid võrgu operatiivkeskuste ja/või turvalisuse operatiivkeskuste ülesandeid; - nõudes, et need ülesanded asuks Euroopa Liidu territooriumil; - kehtestades selle nõude mobiilsideoperaatoritele ja täielikele mobiilsideoperaatoritele, kes pakuvad 5G-teenuseid, ning eraviisilise 5G-võrgu operaatoritele. Operatiivkeskuste ja turvalisuse operatiivkeskuste töötajad Kuningliku dekreedi eelnõu üle peetud avaliku arutelu käigus esitasid operaatorid mõned argumendid operatiivkeskuste ja turvalisuse operatiivkeskuste töötajate asukoha suurema paindlikkuse kohta. See personal peab tagama ööpäevaringse töökohustuse, mida on lihtsam täita, kui see personal saab töötada eri kontinentidel. Väljaspool Euroopa Liitu kättesaadavaid inimressursse saab kasutada ka tugiteenustena, et tagada teenuse järjepidevus. Töötajate asukoha paindlikkus võimaldab kasutada ära ka eriteadmisi väljaspool Euroopa Liitu ja piirata ettevõtjate kulusid. Hinnangute kohaselt on siiski vaja säilitada asjaomaste operatiivkeskuste ja turvalisuse operatiivkeskuste ülesannetega seotud töötajate asukoha nõuded. Tegelikult on need võrguhalduse ja turvalisuse põhiülesanded, mis on töötajate turvalisusest lahutamatud. Samuti on vaja säilitada mõned eksperditeadmised ELis, et neid saaks kasutada suurte intsidentide korral. Asjaolu, et operatiivkeskuste ja turvalisuse operatiivkeskuste töötajad peavad asuma Euroopa Liidu territooriumil, ei välista võimalust kaasata ELi-väliseid eksperditeenuseid, tingimusel et selline tugi ei kahjusta võrgu turvalisust. Operatiivkeskuste ja turvalisuse operatiivkeskuste asjakohased ülesanded Käesolevat dekreeti kohaldatakse operatiivkeskuste ja turvalisuse operatiivkeskuste teatavate ülesannete suhtes. Eskalatsioonimenetlus tähendab menetlust, mida tuleb järgida enne sündmuse, eelkõige intsidendi või kriisi haldamise üleviimist kõrgemale hierarhilisele või tehnilisele tasandile. Selline ülekandmine on sageli vajalik eelkõige selleks, et otsustada, millised vahendid ja oskused on ürituse korraldamiseks vajalikud. Eskaleerumise esimest tasandit tuleb mõista eskalatsioonimenetluse mõiste raames. Seetõttu jäetakse nende sätete kohaldamisalast välja isikud, kes ei teosta võrgu üle järelevalvet reaalajas, kuid kellele võib meelde tuletada, et nad võtavad võrgustikus piiratud meetmeid. Juurdepääsu kontrollimisega seotud tegevused on seotud nii halduse, loa andmise kui ka juurdepääsu võimaldamisega. Juurdepääsukontrolli tähtsus on selge ELi vahendite paketist. Lisaks üheteistkümnele tehnilisele meetmele on selles ELi meetmepaketis loetletud kaheksa strateegilist meedet, mida saab kasutada küberturvalisuse koostöörühma 9. oktoobri 2019. aasta aruandes küberturvalisuse riskide koordineeritud hindamise kohta viienda põlvkonna (5G) võrkudes. Neljanda strateegilise meetmega nähakse ette, et kui mobiilsideoperaator saab teenuseosutajalt kolmanda liini abi, tuleks kehtestada ranged juurdepääsukontrollid. See kehtib eelkõige võrgu kriitiliste ja/või tundlike osade kohta. Vajadust rangete juurdepääsukontrollide järele korratakse 5G-meetmepaketis loetletud üheteistkümnest tehnilisest meetmest kolmandas: „ Juurdepääsukontrolli põhimõtete määratlemisel tuleks erilist tähelepanu pöörata kolmandate isikute, sealhulgas suure riskiga teenuseosutajate kaugjuurdepääsu minimeerimisele ja/või vältimisele.“ Taristule juurdepääsu kontroll on 5G-võrkude kaitse seisukohast eluliselt tähtis. Oluline on tagada juurdepääsukontrolli seadmed, tarkvara ja andmed. Tugitaristud on elemendid, mis on vajalikud selliste võrkude toimimiseks nagu kliimaseadmed, elektritootmine, tuletõrjesüsteemid või seireelemendid. Asukoha nõue Euroopa Liidu territooriumil Asukohanõuet Euroopa Liidu territooriumil õigustavad järgmised asjaolud. Esiteks tagatakse kõigis liikmesriikides võrkude teatav kaitsetase, mis tuleneb ELi õiguse asjakohaste sätete ning võrgu- ja infoturbe koostöörühma töövahendite rakendamisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972 (millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) artiklitega 40 ja 41 on kehtestatud mehhanismid turvameetmete koordineerimiseks Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ning liikmesriikidevaheliste teabemehhanismide kaudu seoses turvaintsidentidega. Sellega seoses on Euroopa Liidul ühine küberstrateegia ja määrus IKT teenuste, toodete ja protsesside küberturvalisuse kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013. Teiseks põhineb liidu moodustamine vastastikuse usalduse põhimõttel, mida on aastakümnete jooksul tugevdatud ja mis on eelkõige võimaldanud välja töötada ühise raamistiku, mis käsitleb muu hulgas elutähtsate taristute käitajate või oluliste teenuste operaatorite ohutust. Eelkõige on Euroopa kõiki riske hõlmava lähenemisviisi (sealhulgas võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega seotud riskid) väljatöötamise tulemusena vastu võetud arvukad määrused ja direktiivid, mida kohaldatakse kogu Euroopa Liidus. Sellist vastastikuse usalduse suhet, mis põhineb kõigi suhtes kohaldatavatel ühtsetel kohustuslikel eeskirjadel ning mida võivad sanktsioneerida ühised ja sõltumatud kohtud, ei eksisteeri Euroopa Liidu kolmandate riikide suhtes. Seepärast käsitletakse ELi mittekuuluvate riikidega seotud geopoliitilisi riske erinevalt. Mobiilsideoperaatorid, täielikud virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid ja 5G-privaatvõrgu operaatorid Artikkel 2 on suunatud 5G-võrgule ja 5G-võrgu põhielementidele. Mobiilsideoperaatoritel ja asjaomastel 5G-privaatvõrgu operaatoritel võib olla 5G-võrk, samas on täielikul virtuaalse mobiilsidevõrgu operaatoril ainult 5G-võrgu põhielemendid. Iga asjaomane ettevõtja peab kohaldama käesoleva dekreedi nõudeid tema hallatava võrgu osade suhtes. Näiteks ei kohalda täielik virtuaalse mobiilsidevõrgu operaator käesoleva dekreedi nõudeid võrguelementide (nt ülekande- või raadiosidevõrk) suhtes, mida ta ei halda, vaid kasutab oma 5G-teenuste osutamiseks. Käesolev dekreet ei piira asjaomase ettevõtja kohustust taotleda pädeva haldusasutuse ettepanekul julgeolekualast arvamust isikute kohta, kes täidavad riikliku julgeolekuasutuse poolt heaks kiidetud ülesandeid vastavalt 11. detsembri 1998. aasta seaduse salastatuse taseme ning juurdepääsulubade, sertifikaatide ja arvamuste kohta artikli 22d lõikele 4. Riikliku julgeolekuasutuse otsuses osutatud asjaomaste ettevõtjate puhul hõlmavad riikliku julgeolekuasutuse otsuses osutatud ülesanded üldiselt operatiivkeskuste ja turvalisuse operatiivkeskuste töötajate täidetavaid ülesandeid. Vastavalt 8. mai 2018. aasta kuninglikule dekreedile, millega määratakse kindlaks 11. detsembri 1998. aasta seaduse salastatuse ning juurdepääsulubade, sertifikaatide ja arvamuste kohta artikli 22d lõikes 7 nimetatud tegevusalad ja pädevad haldusasutused, on IBPT elektroonilise side ja digitaalse infrastruktuuri valdkonnas pädev haldusasutus. Artikkel 3 Artiklit 2 ei kohaldata isikute suhtes, kes ei teosta võrgu üle järelevalvet reaalajas, kuid keda võidakse kutsuda võrgus piiratud toimingut tegema. See võimaldab näiteks asjaomasel ettevõtjal konkreetse probleemi lahendamiseks pöörduda eksperdi poole, kes ei viibi Euroopa Liidu territooriumil. Kuna see piiratud meede võib siiski kujutada endast võrgu turvariski, peavad operatiivkeskuste ja turvalisuse operatiivkeskuste liikmed seda reaalajas jälgima. Artikkel 4 Vastavalt XX/XX/XXXX seaduse (millega muudetakse erinevaid elektroonilise side sätteid eesmärgiga kehtestada täiendavad turvameetmed 5G mobiilsideteenuste osutamiseks) artiklile 8 jõustub käesolev kuninglik dekreet alles 1. jaanuaril 2028. Artikkel 5 See artikkel ei nõua kommentaare. Need on teie Majesteedile heakskiitmiseks esitatud dekreedi peamised sätted. Mul on au olla, söör, teie Majesteedi kõige lugupidavam ja ustavam teenija, telekommunikatsiooniminister BELGIA KUNINGRIIK FÖDERAALNE MAJANDUS-, VKEde, KESKKLASSI- JA ENERGIAMINISTEERIUM [Kuupäev] – Kuningliku dekreedi eelnõu 5G-võrkude asukohanõuete kohta Philippe I, belglaste kuningas, Tervitades kõiki praegusi ja tulevasi kodanikke, võttes arvesse 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse artiklit 105, mis lisati 17. veebruari 2022. aasta seadusega, võttes arvesse finantsinspektori [kuupäev] soovitust, võttes arvesse eelarveministri kokkulepet, välja antud [kuupäev], võttes arvesse 15. detsembri 2013. aasta seaduse artiklite 6 ja 7 kohaselt läbi viidud määruse mõjuhinnangut, mis sisaldab mitmeid halduskorra lihtsustamisega seotud sätteid, võttes arvesse konsulteerimist ministeeriumidevahelise telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja televisioonikomiteega [kuupäev], võttes arvesse [kuupäev] konsultatsioonikomitee nõusolekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/1535 (millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ja infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) artikli 5 kohast teadet XX/XX/XXXX viitenumbri 202X/XXX/B all, võttes arvesse riiginõukogu arvamust [number], mis on esitatud [kuupäev] riiginõukogu seaduse artikli 84 lõike 1 esimese lõigu punkti 2 alusel, mis võeti vastu 12. jaanuaril 1973, võttes arvesse tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9 kohast teadet, mis on esitatud XX/XX/XXXX viitenumbri G/TBT/N/BEL/XX all, võttes arvesse ajavahemikus 16.11.2021 kuni 17.12.2021 toimunud avalikku konsultatsiooni, telekommunikatsiooniministri ettepanekul ja seda nõukogus arutanud ministrite arvates, OLEME VASTU VÕTNUD JA KEHTESTAME JÄRGMISE: Artikkel 1. Käesoleva kuningliku dekreedi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „5G-võrk“: elektroonilise side võrk 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse artikli 105 lõike 1 punkti 4 tähenduses; 2) „5G-võrgu põhielemendid“: elemendid, mis täidavad täielikult või osaliselt järgmisi funktsioone või samaväärseid funktsioone: a) autentimisserveri funktsioon (AUSF); b) juurdepääsu ja liikuvuse juhtimise funktsioon (AMF); c) struktureerimata andmesalvestusfunktsioon (UDSF); d) võrgu kokkupuute funktsioon (NEF); e) võrguhoidla funktsioon (NRF); f) võrgu lõigu valimise funktsioon (NSSF); g) poliitika juhtimise funktsioon (PCF); h) seansihaldusfunktsioon (SMF); i) ühtne andmehaldus (UDM); j) ühtne andmehoidla (UDR); k) kasutajaplaneeringu funktsioon (UPF); l) rakendusfunktsioon (AF); m) 5G-seadmete identifitseerimisregister (5G-EIR); n) turvalisuse servakaitse puhverserver (SEPP); o) võrguandmete analüüsi funktsioon (NWDAF); p) laadimisfunktsioon (CHF); 3) „5G-teenus“: elektroonilise side teenus, mida osutatakse 5G-võrgu alusel; 4)„ Mobiilsideoperaator“: 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 2 punktis 89 nimetatud mobiilsideoperaator (mobiilsideoperaator); 5) „täielik virtuaalse mobiilsidevõrgu operaator“: 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 2 punktis 90 nimetatud virtuaalse mobiilsidevõrgu operaator, kellel on mitu 5G-võrgu põhielementi, nagu on määratletud lõikes 2, ja kellel on 27. aprilli 2007. aasta kuningliku dekreedi (riigi numeratsiooniala haldamise ning numbrite kasutamise õiguste jaotamise ja tühistamise kohta) artikli 1 lõikes 2 nimetatud oma numeratsioonivõimsus; 6) „5G-privaatvõrgu asjaomased operaatorid“: järgmised ettevõtjad, sealhulgas need, kelle suhtes kohaldatakse riigihankeid käsitlevaid õigusakte: a) aktsiaselts A.S.T.R.I.D., tingimusel et ta haldab 5G-privaatvõrku; b) ettevõtjad, kes on määratud elutähtsate infrastruktuuride käitajateks 1. juuli 2011. aasta seaduse (mis käsitleb elutähtsa infrastruktuuri ohutust ja kaitset) tähenduses, tingimusel et 5G-privaatvõrgu elemente kasutatakse ühes neist elutähtsatest infrastruktuuridest; c) ettevõtjad, kes on määratud olulisteks teenusepakkujateks 7. aprilli 2019. aasta seaduse, millega kehtestatakse avaliku julgeoleku tagamiseks üldist huvi pakkuvate võrkude ja infosüsteemide turvalisuse raamistik, tähenduses, tingimusel et olulise teenuse osutamiseks kasutatakse 5G- privaatvõrku; 7) „asjaomased ettevõtjad“: mobiilsideoperaatorid ja täielikud virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid, kes pakuvad 5G-teenuseid, ning asjaomased 5G-võrgu operaatorid. Artikkel 2. Tagamaks, et asjaomased ettevõtjad tegutsevad Euroopa Liidu territooriumil 5G-võrgu või 5G-võrgu põhikomponentide toimimiseks, turvalisuseks ja järjepidevuseks, tagavad nad, et sellel territooriumil on kehtestatud järgmised elemendid: - isikud, seadmed, tarkvara ja andmed, mis on vajalikud nende 5G-võrgu või 5G-võrgu põhielementide reaalajas seireks; - isikud, seadmed, tarkvara ja andmed, mis on seotud füüsilise ja loogilise juurdepääsu kontrollimisega oma 5G-võrgule või 5G-võrgu põhielementidele. „Reaalajas jälgimine“ lõike 1 esimeses taandes määratletud tähenduses: - võrgusignaalide vastuvõtmine ja haldamine;  - võrgu seisundit ning turva- ja võrguriske iseloomustavate näitajate jälgimine; - eskaleerumise esimene tase intsidendi või kriisiohje tasandil. „Füüsilise ja loogilise juurdepääsu kontroll“ lõike 1 teise taande tähenduses – tegevused, mis: - võimaldavad asjaomastel ettevõtjatel tuvastada ja autentida isikuid ja süsteeme, millel on loogiline või füüsiline juurdepääs võrkudele, sealhulgas selliste võrkude tugitaristule; - võimaldavad asjaomastel ettevõtjatel tagada juurdepääsu võrkudele, sealhulgas nende võrkude tugitaristule. Artikkel 3. Isikud, kes ei teosta võrgu üle järelevalvet reaalajas, kuid kellelt võidakse nõuda konkreetse meetme võtmist võrgustikus, võivad asuda väljaspool Euroopa Liidu territooriumi, tingimusel et nende sekkumist jälgivad pidevalt artikli 2 lõikes 1 osutatud isikud. Artikkel 4. Käesolev kuninglik dekreet jõustub 1. jaanuaril 2028. Artikkel 5. Käesoleva dekreedi rakendamise eest vastutab telekommunikatsiooniminister. Maret Ots Saatja: Karl Stern <[email protected]> Saatmisaeg: kolmapäev, 22. juuni 2022 11:36 Adressaat: Mart Laas; Maret Ots Teema: teatis Manused: 2022396B.docx Tere Saadan Belgia teatise 396 „Kuningliku dekreedi eelnõu 5G võrkude lokaliseerimisnõuete kohta“. Ooteaeg lõpeb 9.09. Teema. Elektroonilise sidevõrgu elemendid. Tutvustus. Eelnõu on osa 5G mobiilsete teenuste osutamiseks vajalike turvameetmete rakendamisest. Sellega nõutakse, et teatavad üksused tagaksid, et isikud, seadmed, tarkvara ja andmed, mis on vajalikud nende 5G võrgu (põhivõrgu põhielementide) reaalajas jälgimiseks ning mis on seotud nende 5G võrgule (põhivõrgu põhielementidele) füüsilise ja loogilise juurdepääsu kontrollimisega, asuvad ELi territooriumil. Isikud, kes ei teosta võrgu üle järelevalvet reaalajas, kuid kellelt võidakse paluda võrgustikus teha konkreetset toimingut, võivad asuda väljaspool ELi territooriumi, tingimusel et nende sekkumist jälgitakse pidevalt. Põhjendus. Eelnõuga rakendatakse 2005. a elektroonilise side seaduse artikli 105 lõike 8 punkte 2 ja 3. Sellega kehtestatakse eeskirjad mobiilsideoperaatoritele, täielikele virtuaalsetele mobiilsideoperaatoritele ja teatavatele eraviisilise 5G võrgu operaatoritele, mis on vajalikud nende võrgu toimimiseks, turvalisuseks ja järjepidevuseks ELi liikmesriikide territooriumil hädavajaliku tegevuse jaoks. Karl 1