Eesti lairiba plaan 2030 - avalik konsultatsioon

Eesti lairiba plaan 2030 AVALIK KONSULTATSIOON MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 2 1.1 Eesmärgid ...................................................................................................................................... 2 2. Juurdepääsuvõrgud ............................................................................................................................. 4 2.1 Hetkeolukord ................................................................................................................................. 4 2.2 Valge ala suurus............................................................................................................................. 7 2.3 Investeeringuvajadus .................................................................................................................... 9 2.4 Eelarve 2022-2027 ....................................................................................................................... 11 2.5 Juurdepääsuvõrkude arendamine maapiirkondades .................................................................. 14 3. 5G sidetaristu .................................................................................................................................... 17 3.1 Hetkeolukord ............................................................................................................................... 17 3.2 Investeeringuvajadus transpordikoridorides .............................................................................. 18 3.3 Eelarve 2022-2027 ....................................................................................................................... 22 3.4 5G taristu väljaehitamine olulisematel transpordikoridoridel .................................................... 22 3.5 5G leviala parandamine maapiirkondades .................................................................................. 23 4. Avaliku konsultatsiooni küsimused ................................................................................................... 24 4.1 Juurdepääsuvõrgud ..................................................................................................................... 24 4.2 5G taristu ..................................................................................................................................... 24 4.3 Täiendavad ühenduvust soodustavad ja toetavad valdkonnad .................................................. 24 1 1. Sissejuhatus Tänane maailm toetub järjest enam moodsale tehnoloogiale, automatiseerimisele ning interneti pakutavatele võimalustele. Kaugtöö tegemine sai aastal 2020 uueks normaalsuseks kordades suuremale arvule inimestest, kes varem sellele isegi mõelda ei osanud. Õppetöö ja huviringide läbiviimine läbi videokõnede muutus kõikidele õpilastele ja õpetajatele kohustuslikuks, kuna muud võimalust õppetööga jätkamiseks polnud. Lähima paarikümne aasta jooksul muutuvad isejuhtivad autod, bussid ja teised transpordivahendid uueks normaalsuseks meie teedel ja tänavatel ning paljud rutiinsed tööd teevad inimeste eest ära robotid. Kõik see vajab järjest paremat, kiiremat ja usaldusväärsemat ühendust, mis võimaldaks inimestel hea kvaliteediga kaugsuhtluse toimimist ning masinatele täpse tegutsemise. Käesolev lairiba arendamise plaani avalik konsultatsioon annab detailse ülevaate hetkeolukorrast juurdepääsuvõrkude kaetuse osas ning tutvustab riigi plaane toetamaks aastatel 2022-2030 sidetaristu ehitamist turutõrkepiirkondades. Samuti on riigil esmakordselt kavas toetada ka katkematu 5G ühenduse tagamist peamistel Eesti transpordikoridoridel. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on selgitada välja, mis on kõige parem ja efektiivsem viis piiratud ressursside tingimustes saavutada strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ ühenduvuse valdkonnas seatud eesmärgid. 1.1 Eesmärgid EL 2025 Gigabiti ühiskond Euroopa Komisjon seadis 2016. aastal digitaalse ühenduvuse poliitilised eesmärgid1: - tagada gigabitiühenduvus kõigi peamiste selliste sotsiaalmajanduslike keskuste jaoks nagu koolid, transpordisõlmed, avalike teenuste peamised osutajad ja intensiivselt digilahendusi kasutavad ettevõtted; - kõigil Euroopa majapidamistel nii maa- kui ka linnapiirkondades on internetiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s (allalink), mida saab suurendada gigabiti kiiruseni; - kõigis linnapiirkondades ja peamistel maapealsetel transporditeedel on alaline 5G levi. Nimetatud eesmärkide saavutamise hinnanguline täiendav investeerimisvajadus kogu ELis aastatel 2016-2025 on hinnanguliselt 500 miljardit eurot, mis on 155 miljardit rohkem kui sideettevõtjate tavapärane eeldatud investeerimine olemasolevate võrkude arendamisse ja uuendamisse. EL Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil Tulenevalt maailmas toimunud arengutest ning eelkõige COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidest uuendas Euroopa Komisjon 2021. aasta alguses strateegilisi eesmärke. Võtmetähtsusega eesmärgiks ühenduvuse osas on gigabitiühenduvuse saavutamine aastaks 2030. Kuigi selle eesmärgi võib saavutada ükskõik millise tehnoloogiate kombinatsiooniga, tuleks keskenduda kestlikumale järgmise põlvkonna püsi-, mobiil- ja satelliitühenduvusele, mille raames 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52016DC0587 2 ehitatakse välja väga suure läbilaskevõimega võrgud, sealhulgas 5G võrgud, mis põhinevad kiirelt välja antud ja tõhusal spektrijaotusel ning 5G küberturvalisuse meetmepaketi2 järgimisel. Euroopa Komisjoni kavandatud eesmärk aastaks 2030 on see, et kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-võrguga. Eesti digiühiskond 2030 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud strateegia „Eesti digiühiskond 2030“ 3 ühenduvuse valdkondlikuks eesmärgiks on seatud, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on kavas viia ellu järgmised tegevused: - Toetatakse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus ettevõtted konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee; - Eesti olulisematel transpordikoridoridel toetatakse baastaristu rajamist, mis võimaldab luua katkematu 5G leviala; - Valitud elu- ja ettevõtluspiirkondades toetatakse 5G levialaga katmist. Eelpool nimetatud tegevuste tulemused oleksid järgmised: - Aastaks 2030 on kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s; - Turutõrkepiirkondades on riigi- ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu; - Kogu Eesti on kaetud 5G levialaga. 2 3 https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 2. Juurdepääsuvõrgud 2.1 Hetkeolukord DESI indeks Euroopa Komisjoni poolt koostatavas DESI4 (The Digital Economy and Society Index) indeksis asub Eesti püsivõrgu kaetus poolest koos teiste lähiriikidega (sh. Soome ja Rootsiga) ELi keskmisest tagapool pingerea lõpus – tulenevalt vähesest asustustihedusest. Küll aga on Eesti näitajad paremad nii ülikiire lairibaühenduse kättesaadavuse kui ka mobiilse interneti kasutuselevõtu osas. Tabel 1. DESI indeks 2021. (Allikas: DESI 20215) Maapiirkondade kaetust saab võrrelda kahe näitaja alusel. Maapiirkondade NGA6 kaetuselt on Eesti 65,5%-ga 21. kohal (EL keskmine 67,5%). 4 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-economy-and-society-index-desi 5 https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/80583 6 Next Generation Access Network, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk – FTTH, FTTB, Cable Docsis 3.0 ja VDSL jt min. 30 Mbit/s püsivõrgud 4 Joonis 1. Maapiirkondade NGA võrkude kaetus ELis 2021. (Allikas Euroopa Komisjoni Digital Scoreboard) Väga suure läbilaskevõime juurdepääsuvõrkude (FTTH, FTTB, Cable Docsis 3.1) kaetuselt on Eesti 21,1 %-ga samuti 21. kohal (EL keskmine 37,1%). Joonis 2. Maapiirkondade väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkudega kaetus ELis 2021. (Allikas Euroopa Komisjoni Digital Scoreboard) Maapiirkondadeks loetakse piirkondi, kus elanike arv on alla 100 in/km2. Baasvõrgu arendamine 2009-2020 5 Eesti on juba aastast 2009 arendanud ELi struktuurifondide toel kogu riiki hõlmavat lairiba baasvõrku, mis on loonud eeldused kiiret internetiühendust võimaldavate juurdepääsuvõrkude rajamiseks turutõrke piirkondades ning võimaldanud pakkuda Euroopa üht parima katvusega mobiilset internetiteenust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel asutati Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmete poolt Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA), mille eesmärgiks on olnud viia ellu projekt EstWin. Asutamisel seati EstWini projekti eesmärgiks, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest oleks kiire interneti pakkumiseks sobivale fiiberoptilistel kaablitel põhinevale baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. EstWin võrk rajati ainult maapiirkondadesse, kuhu sideettevõtjad ise oma vahenditega võrku ei rajanud. Lisaks ELASA-le rajasid EL toetustega baasvõrku ka MTÜ Eesti Andmesidevõrk ja MTÜ Valguskaabel. Kokku valmis 2020 aasta lõpuks ca. 7000 km kogu riiki katvat baasvõrku ning algne eesmärk eelpool nimetatud kujul sai täidetud. Baasvõrgu rajamise kogumaksumuseks kujunes ca. 80,6 milj eurot. Joonis 3. EL toetusega ehitatud lairiba baasvõrk 2022. (Allikas: MKM) Juurdepääsuvõrkude arendamine 2018-2023 Alates 2018. aastast on Eestis kahel korral toetatud ka juurdepääsuvõrkude rajamist toetatavaid meetmeid. - 2018. aastal toimunud üleriikliku avaliku konkursi7 võitis Elektrilevi OÜ (nüüd Enefit Connect OÜ) ning nemad ehitavad 20 milj. euro suuruse toetuse eest 2019-2023 liitumise võimaluse valguskaabliga juurdepääsuvõrkudega 40 016 aadressile kõikides Eesti maakondades; - 2020. aastal läbi viidud avaliku konkursi8 tulemusel valmis 2021. aasta lõpuks 6 788 138 € toetuse eest liitumise võimalus valguskaabelvõrguga 5 287 aadressile. 7 https://ttja.ee/lairiba-esimene-etapp-alates-2017 8 https://ttja.ee/lairiba-teine-etapp-alates-2020 6 2.2 Valge ala suurus Turutõrke ala, ehk nn. valge ala suuruse hindamiseks saab kasutada kahte meetodit: - Kõikide hoonete ühendatus - Aastaringses kasutuses olevate hoonete ühendatus Kõikide hoonete ühendatus Kõikide hoonete ühendatus on üldisem ning hõlmab kõiki Eesti aadressiobjekte olenemata hoone kasutusotstarbest (eluhoone, ettevõte, suvila, garaaž jne). Maa-Ameti aadressiandmete ning sideettevõtjatelt saadud info põhjal selle kohta, kus on neil võimalik pakkuda lairibateenuseid üle püsivõrgu, on võimalik saada üldine pilt sellest, kus ja millistes piirkondades ning aadressidel on ühendus olemas või kavas ehitada ning kus see on puudu. Sellisel viisil on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viinud kolme korral (2018, 2020 ja 2021) enne iga toetusmeetme käivitamist läbi avalikke konsultatsioone. 2021. aastal läbi viidud avaliku konsultatsiooni9 tulemusel oli Eestis kokku 376 103 aadressiobjekti, millest 141 879 oli olemas vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirusega lairiba püsiühenduse võimalus, 50 319 oli see kavas lähema 3 aasta jooksul rajada (kas omainvesteeringutega või toetusmeetmete abil) ning 212 483 aadressi kuulusid valgesse alasse, kus pole vähemalt 30 Mbit/s ühendust ja pole seda ka kavas rajada. See teeb kogu Eesti valge ala suuruseks 56%. Siinkohal tuleb arvestada, et kuigi eraldivõetud aadresside mõttes on ühenduseta aadresside arv suur, siis tegelike leibkondade ja ettevõtete vaates pole olukord nii halb, kuna ühe aadressiobjektina käsitletakse samal moel nii üksikelamut kui ka kortermaja. Eesti elanikest ca. 70% elab kortermajades ning ca. 30% eramutes. Aadresse Üle 30 Mbits Investeeringud Valge Valge ala ühendusega kavad ala osakaal Harju maakond 105346 59524 18995 37812 36% Hiiu maakond 5836 1574 322 4195 72% Ida-Viru maakond 32077 6684 1041 25014 78% Jõgeva maakond 13989 3785 2660 9193 66% Järva maakond 12695 3332 1254 8751 69% Lääne maakond 10233 2413 508 7336 72% Lääne-Viru maakond 24421 7235 1430 16298 67% Põlva maakond 11762 2138 1917 8967 76% Pärnu maakond 33016 13744 3789 17853 54% Rapla maakond 18421 5784 2484 11516 63% Saare maakond 17370 3858 148 13367 77% Tartu maakond 41800 17525 5568 21200 51% Valga maakond 12153 3610 4705 6676 55% Viljandi maakond 19479 6768 1502 12116 62% 9 https://ttja.ee/lairiba-kolmas-etapp-alates-2021 7  Võru maakond 17505 3905 3996 12189 70% KOKKU 376103 141879 50319 212483 56% Tabel 2. Valge ala suurus maakondades 2021. Aastaringses kasutuses olevate hoonete ühendatus Teine võimalus turutõrke suuruse hindamiseks on ainult aastaringses kasutuses olevate hoonete arvesse võtmine. Sellekohase analüüsi teostas 2021. aastal Statistikaamet, kes koondas kokku olemasolevate ja plaanitavate sideühenduste andmed, Rahvastikuregistri ja Töötamise registri andmed. Selle tulemusel saadi teada pidevalt kasutuses olevate hoonete kaetus lairiba püsiühendustega. Selle kohaselt on Eestis kokku 84 463 aadressi, kus on elanikud või töötajatega ettevõtted ja kus puudub vähemalt 30 Mbit/s kiirusega ühendus. Enamik sellest (74 244 aadress) asub maa-asulates, ülejäänud osa jääb väikelinnalistesse asulatesse ja linnadesse. Linnad Väikelinnad Maa- KOKKU asulad Aadresside arv kokku 88 042 33 469 205 231 326 742 Elanike ja töökohtadega aadresside arv 65 940 24 926 116 980 207 846 30 Mbit/s ühendus olemas või plaanis 60 130 20 517 42 736 123 383 30 Mbit/s ühendus puudub ega ole 5 810 4 409 74 244 84 463 plaanis Tabel 3. Aastaringses kasutuses aadresside ühendatus. Maalised asustusüksused Maakond Aadressiobjekti 30 Mbit/s 30+ Mbit/s Valge de arv püsiühendus püsiühendus ala puudub ega olemas või osakaal ole plaanis plaanis Harju maakond 18818 9835 8983 52% Hiiu maakond 3168 1914 1254 60% Ida-Viru maakond 6289 3741 2548 59% Jõgeva maakond 7055 4366 2689 62% Järva maakond 4843 3429 1414 71% Lääne maakond 3043 2613 430 86% Lääne-Viru maakond 9519 6342 3177 67% Põlva maakond 5929 4108 1821 69% Pärnu maakond 10755 6883 3872 64% Rapla maakond 7774 4599 3175 59% 8  Saare maakond 6909 5443 1466 79% Tartu maakond 12212 8003 4209 66% Valga maakond 4934 2611 2323 53% Viljandi maakond 8393 5014 3379 60% Võru maakond 7339 5343 1996 73% KOKKU 116980 74244 42736 63% 37% Tabel 4. Maa-asulate aastaringses kasutuses aadresside ühendatus. 2.3 Investeeringuvajadus Turutõrkepiirkondade investeeringuvajadusele hinnangu andmine on võimalik ainult väga üldistatud tasemel, kuna sõltub mitmetest asjaoludest: - Asustustihedus: erinevad maakonnad ja omakorda neis asuvad külad on väga erinevad paiknemise ja tihedusega. Sõltuvalt asustustihedusest varieerub ühe aadressi ühendamise hind tuhandete eurode ulatuses. - Võrgu rajamise meetod: sõltuvalt sellest, kuidas ja millisel viisil uusi juurdepääsuvõrke rajatakse, kujuneb ka nende hind. Kaablite paigaldamine olemasoleva taristu peale või sisse (elektripostid, maa-alused torud) on palju odavam kui kaablite paigaldamine maasse. - Ehitushindade kallinemisest: mahukate ja pikaaegsete projektide maksumuste hindamisel on oluliseks määramatuse tekitajaks ka inflatsioon ning selle mõju tulemuste saavutamisele. Valguskaabel olemasolevatele elektripostidele Valguskaabli paigaldamine olemasolevale taristule, milleks hajaasustuses on ainult elektripostid, on ehituse mõttes kõige efektiivsem viis kaabelvõrgu rajamiseks. Samas kaasnevad sellega tõenäoliselt suuremad hilisemad hooldus- ja uuenduskulud võrreldes maasse paigaldatavate kaablitega. Samuti ei pruugi väga pikkade vahemaade puhul olla postidele paigaldamine efektiivseim lahendus, eriti kui olemasolevad postid ei asu lairibavõrgu rajamise mõttes optimaalseimal trassil või postid on liiga amortiseerunud suurema koormuse kandmiseks. 2018. aastal läbi viidud avalikul konkursil pidid toetuse taotlejad esitama analüüsi toetusega ehitatava sidevõrgu kogumaksumuse kohta. Kõik toetuse taotlejad nägid muuhulgas ette valguskaablite paigaldamist elektripostidele ja mujale olemasolevale taristule, kuid ka uute maa-aluste kulglate rajamine ei olnud välistatud. Parimaks osutunud Elektrilevi OÜ taotluse järgi oli 40 016 aadressiobjektile valguskaabli juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine kokku 68 394 000 €, mis jagunes alljärgnevalt: Üks aadressiobjekt Osakaal Riigi toetus 19 999 997 € 499,80 € 29,2 % Elektrilevi OÜ omafinantseering 48 394 003 € 1 209,37 € 70,8 % 9  (sh. tarbijate makstavad liitumistasud) KOKKU 68 394 000 € 1 709,17 € 2020. aastal oli toetust võimalik taotleda ka väiksemate projektide jaoks ning toetusele kvalifitseerus suurema arv taotlejaid. Siis ulatusid Elektrilevi taotlused ühele aadressile liitumise võimaluse loomise eest erinevate projektide raames 435 eurost kuni 2695 euroni. Valguskaabel maasse paigaldatuna Aastal 2016 koos sideettevõtjatega koostatud analüüsis hinnati hajaasustuses ühe aadressi maakaabliga ühendamise hinnaks 4 500 kuni 5 125 €. Kuna analüüsist on möödas üle 6 aasta ning hindade kasvu jätkumist võib eeldada ka tulevikus, siis võttes eelduslikult ühe maja ühendamise hinnaks 5 200 €, saame 74 244 aadressiobjekti hinnaks kokku 386 068 800 €. 2020. aasta toetusmeetmes oli keskmine toetuse suurus maasse paigaldatava valguskaabli puhul hinnanguliselt 1500 €, kõige suuremaks rahuldatud toetuse suuruseks enne eelarve ammendumist oli 3022 € ühe aadressi kohta. Võttes aluseks toetuse suuruse 3 000 € ning arvestades, et toetuse osakaal on ligi 100% siis tuleks kogumaksumuseks ca. 222 732 000 €. Asukohaga fikseeritud raadiolahendus Raadiolahenduste all saab käsitleda nii mobiilside (4G, 5G) kui ka nn. P2P (point to point) ja P2MP (point to multipoint) lahendusi. Kuna raadiolahendused on jagatud ressurss, sõltub iga lõppkasutaja poolt tarbitav maksimaalne võimalik kiirus lõppkasutajate koguarvust antud piirikonnas. Täiendav tehniline piirang sõltub andmesideks kasutatavate sageduste levialast – madalamad sagedusalad (nt. 700 MHz, 800 MHZ, 900 MHz) omavad küll väga head leviulatust, kuid ei võimalda suuri andmeside kiiruseid. Selleks, et tagada Euroopa Liidu 2030 eesmärgi (Gigabiti ühendus kõigile) täitmine kõigile hajaasustuse majapidamistele ja ettevõtetele, peaks oluliselt tihendama senist mastide võrgustiku. Ühe masti hind võib sõltuvalt kõrgusest olla 50 kuni 100 tuhat eurot ning sellele lisanduvad kulud masti ühendamisele valguskaabliga baasvõrku ning elektrivarustuse tagamisele. Kogumaksumus ühe masti puhul võib seega olla 100 000 kuni 300 000 eurot. 2020. aastal sai Elisa Eesti AS toetust 6 masti püstitamiseks, keskmise toetuse summaga 1387 eurot ühe aadressi kohta. Püstitatud masti raadiuses on kõigil liitumise võimaluse saavatel aadressidel võimalik liituda 100 Mbit/s allalaadimisega lairibaühendusega. Kuna ühe gigabiti tagamine nõuab veelgi tihedamat mastide paigutamist, siis võib eeldada toetuse vajaduse kasvu. Kogumaksumused Eeldades, et elektripostidele paigaldatava valguskaabli kogumaksumus ühe aadressi kohta on 2500 eurot, maasse kaevatava valguskaabli puhul 5200 eurot aadressi kohta ning raadiolahenduse puhul 2000 eurot aadressi kohta, siis on kogumaksumuse hinnangud järgnevad: 10  Maksumus Valge ala Valguskaabel Valguskaabel Raadiolahendus asustatud maasse elektripostide hoonete arv le maa-asulates HARJU MAAKOND 9835 51 142 000 € 24 587 500 € 19 670 000 € HIIU MAAKOND 1914 9 952 800 € 4 785 000 € 3 828 000 € IDA-VIRU MAAKOND 3741 19 453 200 € 9 352 500 € 7 482 000 € JÕGEVA MAAKOND 4366 22 703 200 € 10 915 000 € 8 732 000 € JÄRVA MAAKOND 3429 17 830 800 € 8 572 500 € 6 858 000 € LÄÄNE MAAKOND 2613 13 587 600 € 6 532 500 € 5 226 000 € LÄÄNE-VIRU MAAKOND 6342 32 978 400 € 15 855 000 € 12 684 000 € PÕLVA MAAKOND 4108 21 361 600 € 10 270 000 € 8 216 000 € PÄRNU MAAKOND 6883 35 791 600 € 17 207 500 € 13 766 000 € RAPLA MAAKOND 4599 23 914 800 € 11 497 500 € 9 198 000 € SAARE MAAKOND 5443 28 303 600 € 13 607 500 € 10 886 000 € TARTU MAAKOND 8003 41 615 600 € 20 007 500 € 16 006 000 € VALGA MAAKOND 2611 13 577 200 € 6 527 500 € 5 222 000 € VILJANDI MAAKOND 5014 26 072 800 € 12 535 000 € 10 028 000 € VÕRU MAAKOND 5343 27 783 600 € 13 357 500 € 10 686 000 € KOKKU 74244 386 068 800 € 185 610 000 € 148 488 000 € Tabel 5. Valguskaabli ja mastide paigaldamise hinnangulised kogumaksumused. (Allikas: MKM) 2.4 Eelarve 2022-2027 Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest - 24,29 milj. eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Resilience Facility, RRF) vahendid - 45 milj. eurot on Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid. Kuna RRF ja ERF vahendite kasutamise ajaraam ja rakendamismehhanismid on erinevad, siis esimeses järgus rakendatakse RRFist ettenähtud vahendid ning seejärel ERFi vahendid. RRFi vahendite kasutamiseks peavad kõik liikmesriigid oma toetuse andmise otsused tegema hiljemalt 2023. aastal ning toetust saab kasutada kuni 2026. aastani. RRFi puhul toetatakse projekte kuni 100% kaasfinantseeringuga 11 ERFi eelarve on kasutatav vahemikus 2021 kuni 2027, millele lisandub veel struktuurifondidele omane kolme aastane üleminekuperiood, mille jooksul saab veel varasema eelarveperioodi vahendeid kasutada. ERFist tohib käesoleval EL eelarveperioodil anda toetust kuni 70%, ülejäänud osa peab tulema toetuse saajatelt või lisarahastusena riigieelarvest. Kui eeldada ühele aadressile liitumise võimaluse loomise eest maksimaalselt toetuse suuruseks 3000 eurot, siis oleks võimalik eelpool nimetatud 69,29 miljoni euro eest luua liitumise võimalus ca. 23 000 aadressile. Selleks, et tagada regionaalne tasakaal on ettenähtud eelarve jaotatud kohalike omavalitsuste vahel. Eelarve jaotuse aluseks olid nelja andmekogu andmed: - Rahvastikuregister (seisuga 1. jaanuar 2021); - Töötamise register (seisuga 1. jaanuar 2021); - Maa-ameti aadressiandmete süsteem; - TTJA poolt kogutavad andmed olemasolevate sideühenduste kohta koos sideettevõtjate investeerimisplaanidega (seisuga juuni 2021). Eelarve on jaotatud järgmiste põhimõtete alusel: - Arvestatud on ainult maa-asulates asuvaid aadressiobjekte, kus on registreeritud elanikke ja/või töötajaid ning kus aadressiobjektidel puudub vähemalt 30 Mbit/s lairibataristu ning kuhu seda lähitulevikus ei ole kavas ka rajada; - Pool eelarvest on jaotatud vastavalt KOVi aastaringses kasutuses olevate valge ala aadresside osakaalule Eestis; - Pool eelarvest on jaotatud võrdsetes osades 15 maakonna vahel ning iga maakonnas asuv KOV on saanud summa vastavalt KOVi aastaringses kasutuses olevate valge ala aadresside osakaalule maakonnas. 30 Mbit/s KOV püsiühendus valge ala KOV RRF KOV ERF KOV eelarve Kohalik omavalitsus puudub ega ole osakaal eelarve eelarve kokku plaanis Eestis Alutaguse vald 1058 1,43% 402 054 € 744 850 € 1 146 904 € Anija vald 870 1,17% 213 939 € 396 347 € 610 286 € Antsla vald 793 1,07% 249 890 € 462 950 € 712 840 € Elva vald 1673 2,25% 442 931 € 820 581 € 1 263 512 € Haapsalu linn 671 0,90% 317 680 € 588 539 € 906 220 € Haljala vald 991 1,33% 288 628 € 534 717 € 823 345 € Harku vald 759 1,02% 186 644 € 345 779 € 532 422 € Hiiumaa vald 1914 2,58% 1 122 763 € 2 080 047 € 3 202 810 € Häädemeeste vald 1064 1,43% 299 213 € 554 326 € 853 539 € Jõelähtme vald 660 0,89% 162 299 € 300 677 € 462 976 € Jõgeva vald 1760 2,37% 614 294 € 1 138 049 € 1 752 342 € 12 Jõhvi vald 191 0,26% 72 582 € 134 467 € 207 050 € Järva vald 1795 2,42% 717 471 € 1 329 198 € 2 046 669 € Kadrina vald 626 0,84% 182 322 € 337 773 € 520 095 € Kambja vald 917 1,24% 242 778 € 449 774 € 692 552 € Kanepi vald 1142 1,54% 411 894 € 763 080 € 1 174 973 € Kastre vald 924 1,24% 244 631 € 453 208 € 697 839 € Kehtna vald 840 1,13% 285 293 € 528 539 € 813 832 € Kihnu vald 134 0,18% 37 683 € 69 812 € 107 495 € Kiili vald 369 0,50% 90 740 € 168 106 € 258 846 € Kohila vald 808 1,09% 274 425 € 508 404 € 782 829 € Kohtla-Järve linn 285 0,38% 108 304 € 200 645 € 308 949 € Kose vald 1066 1,44% 262 137 € 485 639 € 747 776 € Kuusalu vald 1309 1,76% 321 893 € 596 343 € 918 235 € Loksa linn 170 0,23% 41 804 € 77 447 € 119 251 € Luunja vald 517 0,70% 136 877 € 253 580 € 390 458 € Lääne-Harju vald 1247 1,68% 306 646 € 568 097 € 874 744 € Lääne-Nigula vald 1749 2,36% 828 052 € 1 534 061 € 2 362 113 € Lääneranna vald 1233 1,66% 346 738 € 642 372 € 989 110 € Lüganuse vald 919 1,24% 349 232 € 646 992 € 996 223 € Muhu vald 648 0,87% 202 394 € 374 957 € 577 351 € Mulgi vald 1218 1,64% 395 927 € 733 500 € 1 129 428 € Mustvee vald 1292 1,74% 450 947 € 835 431 € 1 286 379 € Märjamaa vald 1469 1,98% 498 924 € 924 313 € 1 423 237 € Narva-Jõesuu linn 639 0,86% 242 828 € 449 867 € 692 695 € Nõo vald 506 0,68% 133 965 € 248 185 € 382 150 € Otepää vald 1066 1,44% 504 943 € 935 465 € 1 440 409 € Paide linn 582 0,78% 232 629 € 430 971 € 663 600 € Peipsiääre vald 1261 1,70% 333 853 € 618 501 € 952 354 € Põhja-Pärnumaa vald 1187 1,60% 333 802 € 618 407 € 952 209 € Põhja-Sakala vald 1176 1,58% 382 275 € 708 207 € 1 090 482 € Põltsamaa vald 1314 1,77% 458 626 € 849 657 € 1 308 283 € Põlva vald 1856 2,50% 669 417 € 1 240 172 € 1 909 589 € Pärnu linn 1382 1,86% 388 639 € 719 999 € 1 108 638 € Raasiku vald 762 1,03% 187 381 € 347 145 € 534 527 € 13 Rae vald 540 0,73% 132 790 € 246 009 € 378 798 € Rakvere vald 837 1,13% 243 776 € 451 623 € 695 399 € Rapla vald 1482 2,00% 503 339 € 932 493 € 1 435 832 € Ruhnu vald 54 0,07% 16 866 € 31 246 € 48 113 € Rõuge vald 1498 2,02% 472 050 € 874 526 € 1 346 576 € Räpina vald 1110 1,50% 400 352 € 741 698 € 1 142 049 € Saarde vald 910 1,23% 255 906 € 474 095 € 730 000 € Saaremaa vald 4741 6,39% 1 480 785 € 2 743 323 € 4 224 108 € Saku vald 564 0,76% 138 692 € 256 942 € 395 634 € Saue vald 1423 1,92% 349 926 € 648 278 € 998 204 € Setomaa vald 955 1,29% 300 940 € 557 525 € 858 465 € Tapa vald 786 1,06% 228 922 € 424 105 € 653 027 € Tartu linn 463 0,62% 122 580 € 227 094 € 349 675 € Tartu vald 1742 2,35% 461 199 € 854 424 € 1 315 623 € Toila vald 649 0,87% 246 628 € 456 907 € 703 535 € Tori vald 973 1,31% 273 622 € 506 916 € 780 539 € Tõrva vald 734 0,99% 347 682 € 644 120 € 991 801 € Türi vald 1052 1,42% 420 490 € 779 006 € 1 199 496 € Valga vald 811 1,09% 384 155 € 711 691 € 1 095 846 € Viimsi vald 96 0,13% 23 607 € 43 735 € 67 342 € Viljandi vald 2620 3,53% 851 666 € 1 577 809 € 2 429 475 € Vinni vald 1532 2,06% 446 194 € 826 626 € 1 272 821 € Viru-Nigula vald 620 0,84% 180 575 € 334 535 € 515 110 € Vormsi vald 193 0,26% 91 375 € 169 282 € 260 656 € Võru vald 2097 2,82% 660 807 € 1 224 220 € 1 885 027 € Väike-Maarja vald 950 1,28% 276 687 € 512 595 € 789 282 € KOKKU 74244 100,00% 24 290 000 € 45 000 000 € 69 290 000 € Tabel 6. Eelarve jaotus kohalike omavalitsuste vahel. 2.5 Juurdepääsuvõrkude arendamine maapiirkondades Üldised põhimõtted 14 Kuigi toetuste rahastamisallikad on erinevad ning sellest tulenevalt ka raha kasutamisega seotud nõuded, on siiski oluline olla sisulistes valikukriteeriumites ja lähenemises ühtne. Toetuste eraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: - Eelarve kohalike omavalitsuste põhine jaotus. Selleks et tagada regionaalne tasakaal ning suunata raha vastavalt piirkondlikele arenguvajadustele sinna, kus puuduvate lairibaühenduste osakaal kõige suurem, on eelarve jaotatud vastavalt kohalikes omavalitsustes olevale järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valge ala suurusele. Igale kohalikule omavalitsusele ette nähtud eelarve jaguneb 2021-2027 peale ning toetust antakse voorude kaupa. - Toetust antakse ainult väljaspool linnu asuvate hoonete ühendamiseks. Linnades on kaetus püsiühendusega üldistel heal tasemel. Üksikud tänavad ja piirkonnad, kus osati võib püsiühendus seni rajamata olla, on see suure tõenäosusega lähiaastatel erainvesteeringutest realiseeritav. Suurem turutõrge on maa-asulates ja väikelinnalistes asulates ning põhifookus peaks minema sinna. - Toetuse saajad. Toetuse saajateks on sideettevõtjad, kes osutavad üldkasutatavat elektroonilise side teenust, lairiba ehitamise kogemusega ettevõtted või kohaliku omavalituste omanduses olevad juriidilised isikud. Toetuse saamisega kaasneb sideettevõtjatele kohustus tagada rajatud võrkudele hulgitasandi juurdepääs teistele sideettevõtjatele. - Liitumistasu lõppkasutajatele 200 eurot. Kuna riigi eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele taskukohane liitumise võimalus, siis sarnaselt praegu käimasolevate toetusmeetmega oleks ta tulevikus liitumise tasule seatav maksimaalne piirang 200 eurot. - Gigabiti kiiruse võimalikkus. Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab võimaldama osutada lairibateenust garanteeritud allalaadimiskiirusega kuni üks gigabitt sekundis. Hindamiskriteeriumid Kõiki projekte hinnatakse kohalike omavalitsuste põhiselt ning hindamiseks kasutatakse kahte hindamiskriteeriumit: - Toetuse suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressi kohta. Toetuse suurus on oluline kriteerium tagamaks maksimaalselt efektiivne avaliku toetusraha kasutamine. Samuti motiveerib see toetuse taotlejaid leidma suurima omafinantseeringu, mis majandusliku tasuvuse aspektist võimalik on. - Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osakaal. Osakaalu hinnatakse asustusüksuste põhiselt, mis võimaldab toetust taotleda nii väiksemate üht küla hõlmavate projektide elluviimiseks kui ka suuremat hulga külasid ja aleveid koondavate projektide teostamiseks. Toetuste andmise tingimused ja ajakava Taasterahastu NextGenerationEU (RRF): • Toetuse osakaal 70%, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot ühe aadressi kohta • Taotlusvoorud 2022-2023 • 2 taotlusvooru aastas • Toetuse saamise järel 2 aastat aega juurdepääsuvõrk valmis ehitada 15 Euroopa Regionaalarengufond (ERF): • Toetuse osakaal 70%, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot ühe aadressi kohta • Taotlusvoorud 2024-2027 • 2 taotlusvooru aastas • Toetuse saamise järel 2 aastat aega juurdepääsuvõrk valmis ehitada 16 3. 5G sidetaristu 3.1 Hetkeolukord Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise alguses kirjutasid Euroopa telekommunikatsiooniministrid alla Tallinna 5G deklaratsioonile. Sellega pandi alus 5G võrkude arendamiseks ja ettevõtetele investeerimiskindluse loomiseks Euroopas. Lisaks läbiti järgmine oluline etapp ning lepiti kokku üleeuroopaline detailne 5G tegevuskava10. Tegevuskava puudutab 5G sageduste kasutuse ja otstarbe harmoniseerimist ning nende sideoperaatoritele välja andmise plaane. 2025. aastaks soovitakse jõuda selleni, et viimses kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis on suurtes linnades ja peamistel transporditeedel olemas 5G ühenduvus. Lisaks saab toetuda komisjoni teatisele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“, mille üheks eesmärgiks tuuakse olukord, kus kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-võrguga. Eesti Digiühiskond 2030 seab sihiks, et kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga. Sealhulgas on turutõrkepiirkondades riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud 5G baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Samuti seatakse eesmärgiks, et Eesti on 6G turuletulekul nende võrkude kasutuselevõtuks valmis. Kuigi Eesti on meie madalale asustustiheduse vaatamata mobiiliside leviga hästi kaetud, siis on jätkuvalt piirkondi, kus selle parandamine on tuleviku ühenduvuse vajadusi arvesse võttes vajalik. Selleks, et tagada piirkondade tasakaalustatud areng ja kaasaegsete teenuste kättesaadavus, on nendes piirkondades vajalik 5G võrkude rajamise toetamine avalikest vahenditest. DESI indeks Tulenevalt 5G sageduste hilisemast välja andmisest on Eesti 5G kaetus teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes tagapool. 2022 aasta jooksul antakse sideettevõtjatele Eestis kasutada sagedused vahemikus 3410-3800 MHz11. Samuti on 2022. aastal plaanis käivitada avalik konkurss 700 MHz sagedusala välja andmiseks. 10 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/communication-5g-europe-action-plan-and-accompanying-staff-working-document 11 https://ttja.ee/uudised/jatkub-5g-konkurss-sagedusalas-3410-3800-mhz 17 Joonis 4. 5G võrguga kaetus - majapidamised Joonis 5. 5G võrguga kaetus maapiirkondades – majapidamised 3.2 Investeeringuvajadus transpordikoridorides 5G põhiste teenuste ellu kutsumise kõige olulisemaks eelduseks on võrgu arendamine, mis pikas perspektiivis peaks olema Eesti-ülene. Selle välja ehitamine saab toimuda teenuste kiiremaks turule tulekuks etapiliselt alustades tarbimise peamistest geograafilistest asukohtadest. Seetõttu on oluline panustada baasinfrastruktuuri/tugijaamade (sh mastid) rajamisse ning nende jaoks vajaliku elektritaristu ja optikavõrgu ehitamisesse. Lisaks taristu arengule on oluline ka sideteenuste arendamiseks vajaliku riist- ja tarkvara soetamine. 18 Tulenevalt 5G võrgu arendamisega seotud kõrgetest kuludest ei pruugi olla teatud geograafilistes piirkondades või valdkondades 5G võrgu või teenuste arendamine majanduslikult tasuv või see oleks ebaratsionaalselt pika tasuvusajaga. 5G baastaristu arendamisel on oluline kaasata seotuid osapooli, huvi- ja sidusrühmasid. Erinevate osapoolte kaasamine projekteerimise ning ehitamise protsessi võimaldab lõpptulemina saavutada parima tehnilise spetsifikatsiooniga võrgu olemasolu. Ühise koostööraamistiku loomine võimaldab taristu arendamise raames integreerida ka teisi olulisi kommunikatsioonilahendusi, mis on olulised teenuste toimimiseks (näiteks transpordikoridoride varustamine elektrivõrguga ning optikakaabli rajamine kogus võrgu pikkuses). 5G baasvõrgu all mõistame passiivset mobiili levi ( FWA) võimaldavat võrku.12 13 Passiivse võrgu all mõistame aktiivsete komponentideta võrku, näiteks tsiviilehituse taristu, torustik, kaablikanalisatsioon, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, pimekiud, kaablikapid, toiteplokid, antenniseadeldised, passiivantennid, mastid, postid ja tornid. Civitta ja Taltech 2021. a läbiviidud uuringust selgus, et suure avaliku mõju ning varase küpsusastmega kasutusjuhtumid arendatakse välja esmajärjekorras suurema nõudlusega piirkondades – transpordikoridorides. See on kooskõlas „Eesti 5G teekaardiga aastani 2025“, milles on sätestatud eesmärk katta 2025. a 5G leviga transpordikoridorid. See võimaldab kasutusjuhtumeid ellu kutsuda järgneva 5-10 aasta jooksul nendes piirkondades, kus need ka kõige rohkem kasutust leiavad. Pikemas perspektiivis peaks teenused olema kättesaadavad üle-eestiliselt kõigile tarbijatele, kuid selle selgeks eelduseks on laialdase 5G levi olemasolu. Vaatamata kasutusjuhtumite poolt 5G võrgule seatavate tehniliste nõuete erinevustele peab ühtne arendatav võrk toetama kõikide teenuste osutamist. Seetõttu on vajalik arvestada kõrgeimate tehniliste nõuetega. See hõlmab 1-10 Gbitt/s ulatuvaid andmeedastuse kiiruseid ja madalat latentsust (1-5 ms) väikest hilistusaega nõudvate teenuste toimimiseks. Toetusega rajatavad mastid paiknevad enamasti maapiirkondades ja tulenevalt riigiabi reeglitest peab avaliku raha eest rajatud taristu olema kättesaadav kõikidele sideettevõtjatele. Seega sideettevõtjad saavad paigaldada mastidele nii 4G seadmeid aga kindlasti peab paigaldama ka 5G aktiivseadmed või peab olema loodud valmidus 5G aktiivseadmete paigaldamiseks. Arvestades ERFst eraldatud rahalisi vahendeid, saab hetkel kaaluda eelkõige peamiste transpordikoridoride 5G võrguga katmist. Seega on alljärgnevale kaardile pandud võimalike projektide (transpordikoridoride) portfell ja maksumuse prognoosid (joonis 6, joonis 7 ja tabel 7). 12 Passive digital cellular network infrastructure for fifth generation wireless technology (5G). 13 5G infrastructure is used for Fixed-wireless connections (FWA) 19 Joonis 6. Transpordikoridoride mastid (joonisel on märgitud punase (maantee) ja mustaga (raudtee) täiendavate vajalike mastide hulk ning kollasega olemasolevate mastide katvus 2,5 km raadiuses.) 20 Joonis 7. Rail Baltica koridor TEN-T maanteed Raudteed (Eesti Raudtee ja Edelaraudtee) Maksumuse Nr Nimetus Maste prognoos 1 Pärnu - Ikla 4 592 000,00 € 2 Tallinn-Märjamaa-Pärnu 12 1 784 000,00 € 3 Tallinn-Põltsamaa 10 1 332 000,00 € 4 Põltsamaa-Tartu-Kambja 9 1 307 000,00 € 5 Kambja-Võru-Luhamaa-Tsiiruli 12 1 890 000,00 € 6 Tallinn-Rakvere 10 1 502 000,00 € 7 Rakvere-Narva 12 1 562 000,00 € 8 Pärnu - Paide 9 1 421 000,00 € 9 Paide-Rakvere 7 945 000,00 € 10 Tartu-Valga 10 1 246 000,00 € 11 Tartu-Mustvee 7 969 000,00 € 12 Mustvee-Jõhvi 9 1 707 000,00 € 13 Ääsmäe-Rohuküla 7 1 095 000,00 € 14 Risti-Virtsu 8 1 106 000,00 € 15 Rail Baltica 42 5 460 000,00 € 16 Tallinn-Tapa 8 1 482 000,00 € 17 Tapa-Tartu 15 2 609 000,00 € 18 Tapa-Narva 10 1 823 000,00 € 19 Tartu-Valga 8 1 200 000,00 € 20 Tartu-Luhamaa/Koidula 12 1 858 000,00 € 21 Valga-Luhamaa/Koidula 15 2 415 000,00 € 22 Valga-Uulu 15 2 041 000,00 € 23 Kilingi-Nõmme-Viljandi 7 847 000,00 € 24 Viljandi-Tartu 9 1 099 000,00 € 25 Kuressaare-Kuivastu 11 1 660 000,00 € 26 Tallinn-Türi-Viljandi 16 2 824 000,00 € KOKKU 43 776 000,00 € Tabel 7. Transpordikoridoride nimekiri 21 3.3 Eelarve 2022-2027 5G põhiste teenuste ellukutsumine nõuab investeeringud kolmes valdkonnas: taristu arendamine, teenuste arendamine ning teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamine. Võimalikud toetused taristu ehitamiseks ning teenuste arendamiseks võimaldavad saavutada kiiremat tasuvust kõigile osapooltele ning innustavad läbi viima teadus- ja arendustegevusi, mis omakorda soodustab innovatsiooni. Aastatel 2021-2027 on Euroopa Regionaalarengufondist (ERF) kavandatud rahalisi vahendeid 18,74 MEUR ja kõikidesse tegevustesse vahendeid ei jagu. Seega on esmajärjekorras mõistlik alustada baastaristu arendamisest. 3.4 5G taristu väljaehitamine olulisematel transpordikoridoridel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab ERFi vahenditest 5G taristu investeeringute toetamise meedet. Võimalik investeering on vajalik turutõrke piirkondades 5G tehnoloogiate kasutuselevõtu arenguhüppe ja 5G leviala tagamiseks olulisematel transpordikoridoridel ning elu- ja ettevõtluspiirkondades. Suure tõenäosusega riigi sekkumiseta 5G leviala väljaspool suuremaid linnu esialgu puudub. Meetme eesmärgiks on erinevate piirkondade tasakaalustatud arengu tagamine ja eelduste loomine kaasaegsete teenuste kättesaadavaks tegemisel. Samuti võimaldavad uued lairibataristu tehnoloogiad arendada elanikele vajalike side -ja sisuteenuste innovatsiooni. Lisaks on väga suure läbilaskevõimega lairibataristu, sealhulgas 5G võrk, vajalik seadmetele, mis üha kasvava andmemahu edastamiseks vajavad usaldusväärset ja kiiret ühendust. Toetusmeetme põhimõtted • 5G leviala tagamiseks on võimalik anda toetust selleks vajaliku taristu arendamiseks transpordikoridoridel ning elu- ja ettevõtluspiirkondades. Täpsemalt loodetakse meetme tulemusel Eesti olulisematel transpordikoridoridel ning valitud elu- ja ettevõtluspiirkondades tagada katkematu 5G leviala. • 5G võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt eeldab märkimisväärseid investeeringuid sideettevõtjate poolt ja seda mitte ainult 5G spetsiifilise taristu osas, vaid ka baasvõrgu ja tugijaamade paiknemise tihendamise näol. • 5G tehnoloogia potentsiaali avamiseks on oluline, et sideteenus oleks kättesaadav mitte ainult pilootprojektidena, vaid laiaulatuslikult ka seal, kus ärilised investeeringud kiiret tasuvust ei luba. • Olemasolev 7000 km baasvõrk on juba täna 4G võrgu alus ja annab hea võimaluse edasi investeerida 5G taristusse ja teenustesse. • Sellega luuakse eeldused ettevõtetele ja inimestele 5G sideteenuste kasutamiseks ja samas on loodud ka eeldused uudsete 5G sisu - ja äriteenuste arenguks. • Võimaliku meetme eelarve on 18,74 MEURi. Sellele lisanduks toetuse saaja omapanus 50% ulatuses 5G baasvõrku pluss sideettevõtjate 5G seadmete paigaldamisest tulenev omapanus peale 5G sageduste väljaandmist. • Seega kokku on võimalik minimaalselt riigil suunata ligi 40 MEURi investeeringuid otseselt väga suure läbilaskevõimega 5G võrkudesse. 22 • Võimalik ajakava meetme avamiseks sõltub 5G sageduste väljaandmisest ja sideettevõtjate esimeste investeeringute mõjust sideturul. Lisaks peab arvestama, et juurdepääsuvõrke ehitavad samad ettevõtjad, kes rajavad ka 5G võrke ning seetõttu võib esineda oht turu ülekuumenemiseks. Seega hinnanguliselt on mõistlik meede käivitada 2023. aasta keskpaiku. 3.5 5G leviala parandamine maapiirkondades Hajaasustuses uue taristu rajamine on tulevavalt potentsiaalsete klientide vähesusest väga riskantne ning kulukas. Tuleviku mobiilside vajab suurema kiiruse tagamiseks järjest tihedamat saatjate võrgusikku. Samas on vähetõenäoline, et erasektor oma investeeringutega lähimatel aastatel maapiirkondades sealsele elanikonnale ja ettevõtlusele vajaliku tasemega võrgu rajamise ette võtab, kuivõrd esmajärjekorras keskendutakse suurema klientide arvu ja parema tasuvusega piirkondadele. Toetusmeetme põhimõtted Toetusmeetme kujundamisel võetakse aluseks üldise grupierandi määruses14 artiklis 52a sätestatud põhimõtted. Toetust antakse passiivse taristu rajamiseks – mastid, seadmekonteinerid/kapid, valguskaabliühenduse loomine olemasoleva baasvõrguga, elektriühenduse loomine jaotusvõrguga. Aktiivseadmed, saatjad/vastuvõtjad ning kõik muu vajalik peab olema 5G operaatorite kohustus. Toetust antakse projektidele • mis rajavad passiive taristu piirkondesse, kus puudub vähemalt 3G levi ning kuhu lähima kolme aasta jooksul ei plaanita rajada 4G või 5G levi; • mille tulemusel vähemalt kaks 5G operaatorit tagavad uue masti piirkonnas täieliku 5G katvuse kõigil olemasolevatel 5G sagedustel; • millele on läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs kõigile 5G operaatoritele ning teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad raadiolahendusel ühendusi lõppkasutajatele; • mille on heaks kiitnud kohalik omavalitsus, mille territooriumil rajatav mast asuma hakkab; • mille passiivset taristut on võimalik kasutada riigile vajalike sideteenuste tagamiseks (riigiside). Toetusmeetme eelarve Aasta 2022 seisuga puudub kokku lepitud eelarve 5G levialade toetamiseks maapiirkondades. Eestis on kokku 79 omavalitsust. Kuigi linnadesse ei ole toetusmeedet vaja, siis kui soovida rajada keskmiselt üks kuni kümme masti iga kohaliku omavalitsuse kohta, siis tuleks rajada Eestis ca 80 kuni 1000 täiendavat 5G masti. Ühe masti rajamise eelduslikuks hinnaks koos vajalike valguskaabli- ja elektriühendustega on 300 000 eurot. Seega vajalik kogueelarve kõikjal Eestis 5G levi tagamiseks oleks 24 kuni 300 miljonit eurot. 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014R0651-20210801 23 4. Avaliku konsultatsiooni küsimused 4.1 Juurdepääsuvõrgud 1. Kas peatükis 2.2 esitletud statistika valge ala aadresside kohta on Teie hinnangul asjakohane? 2. Valge ala määratlemisel on kasutatud lävendina kiirust 30 Mbit/s. Kas järgmisel kaardistusel aastal 2023 tuleks lävendina kasutada kiirust 100 Mbit/s? 3. Kas peatükis 2.3 esitatud hinnangulised kogumaksumused on asjakohased? Milline on Teie arvates kogumaksumus püsiühenduste loomiseks kõigile aastaringses kasutuses olevatele aadressidele? 4. Peatükis 2.5 on toetuse andmise tingimuste all määratud maksimaalse toetuse osakaaluna 70% ja maksimaalse toetuse summana 3000 eurot ühe aadressi kohta. Kas Teie hinnangul on see piisav ning võimaldab perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist? Kui ei, siis millised oleks Teie arvates sobivad tingimused? 5. Kas lisaks olemasolevatele ja planeeritud toetusmeetmetele, mis on mõeldud sideettevõtjatele lairibataristu rajamiseks, tuleks luua täiendavaid toetusmeetmeid, mis oleks mõeldud kas individuaalsete ühenduste tegemiseks ettevõtetele ja eraisikutele või toetusmeetmed külaühistutele, kes soovivad ise võrku ehitada, omada ja opereerida? Millised võiksid olla selliste meetmete taotlemise tingimused? 6. Aasta 2020 lisaeelarve vahenditest viidi ellu toetusmeede, mille abil said inimesed taotleda 300 eurost toetust ostmaks väliantenne raadiolevi parandamiseks või liitumaks valguskaabelvõrguga. Kas Teie hinnangul oleks ka tulevikus vaja sarnast toetusmeedet, mis muudab lõppkasutajatele liitumise soodsamaks ning innustaks neid võtma kasutusele kiiremaid lairibavõrke? Kas selline toetusmeede peaks keskenduma raadiolevi parandavate antennide paigaldamisele, valguskaabelvõrkudega liitumise toetamiseks või muude alternatiivsete sideühendustega (näiteks satelliitsideühendus) liitumiseks? 4.2 5G taristu 1. Kas peatükis 3.2 kajastatud transpordikoridoridel katkematu 5G leviala tagamise hinnangulised maksumused on Teie arvates asjakohased? 2. Kas 50% toetuse määraga on võimalik vajalikud investeeringud transpordikoridoridel ellu viia? 3. Tulenevalt Via Baltica olemisest ainus piiriülene TEN-T maismaatranspordikoridor, on Tallinn- Pärnu-Ikla esimene prioriteet 5G katkematu levi loomiseks. Aga millised transpordikoridorid peaksid olema oma prioriteetsuselt järgmised? (vt. tabel 7) 4. Kas Teie hinnangul on vajalik eraldi 5G levialade toetusmeedet maapiirkondade jaoks? 5. Kui palju on Eestis selliseid piirkondi, kus puudub täna 3G levi ning kuhu peaks toetusega rajama 5G baastaristu? 6. Kas peatükis 3.5 antud hinnanguline vajadus rajada täiendavad 80-1000 masti ning nende eeldatava maksumus on asjakohased? Kas Teil on pakkuda täpsemaid kalkulatsioone mastide arvu ja nende maksumuse kohta? 4.3 Täiendavad ühenduvust soodustavad ja toetavad valdkonnad 1. Satelliitside ei ole ühenduvuse kontekstis senimaani Eestis olnud aktuaalne oma kõrge hinna, väiksema kiiruse ning Eesti kohal levi puudumise tõttu. Samas lähiaastatel tõotab satelliitside pakutav lairibaühendus olla midagi, mis jõuab ka laiemate kasutajate hulkadeni. Kuivõrd Teie 24  arvates on satelliitside pakutav lairibaühendus üheks alternatiiviks saavutamaks gigabiti võimekusega ühenduvuse katvust ka kõige eraldatumates kohtades Eestis? 2. Viimasel paaril aastal on kerkinud diskussioon hulgiturgude regulatsiooni jõustamise ja sidetaristu juurdepääsuhindade üle, milles on muuhulgas nähtud põhjust selles, et Eestis on väga suure kiirusega lairibaühenduste hinnad võrreldes naaberriikidega oluliselt kallimad ning konkurents selles vallas ei toimi. Kas Teie arvates on tegemist teemaga, kus täiendav riiklik sekkumine järelevalve kaudu on vajalik ja võimalik, võttes arvesse täna kehtivat õiguslikku raamistikku? 3. Seoses ühenduvuse vajadustega transpordikoridoridel, eelkõige maanteede ääres, on väga oluline tagada sinna võimalikult efektiivne ning säästlik taristu rajamine. Selle üheks eelduseks on valmisolek täiendavate sidekaablite ning -mastide paigaldamiseks olemasolevate ja uute rajatavate maanteede äärde. Mil viisil oleks seda kõige parem teostada? Milline võiks olla siinkohal rollijaotus riigi ja sideettevõtjate vahel? 4. Lisaks tuleviku ühenduvuse vajadustega arvestamisele on juba täna põhimaanteedel teatud kohtades probleeme mobiilsideleviga, mis põhjustavad kõnede ja andmesideühenduse katkestusi. Milliseid kiireid lahendusi oleks sideettevõtjatel võimalik rakendada antud probleemi lahendamiseks? 5. Kas tuleks õigusakti tasandil kehtestada mobiilsidelevile kindlad miinimumnõuded nii kõne- kui andmeside kontekstis? Millised võiksid need nõuded olla (kiirus, hilistumine jne)? 6. Milliseid täiendavaid poliitikaid (sh. seadusandlus) tuleks muuta või luua selleks, et aastaks 2030 oleks võimalik saavutada strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ seatud eesmärgid? 7. Kas lisaks rahalistele toetustele või nende asemel oleks ühenduvuse valdkonna eesmärkide saavutamisel vajalik välja töötada ka täiendavaid finantsinstrumentide meetmeid, mille abil sideettevõtjad saaksid vajalikke investeeringuid rahastada? Kas finantsinstrument annaks parema tulemuse, kui samas suuruses summa toetusena andmine? 25  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 17.06.2022 nr 13-2/22-0095/4197-1 [email protected] Lõõtsa 6 11415, Tallinn Eesti lairiba plaan 2030 - avalik konsultatsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib käesoleva aasta jooksul kokku panna detailsema tegevuskava lairiba ühenduste arendamiseks kuni aastani 2030. Tegemist oleks strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ ühenduvuse valdkonnas seatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete ja sammude detailsemaid kirjeldusi ja ajakava käsitleva dokumendiga, mis keskendub väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ning 5G baastaristu arendamisele. Strateegia „Eesti digiühiskond 2030“ ühenduvuse valdkondlikuks eesmärgiks on seatud, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. Täpsemalt tähendab see, et - Aastaks 2030 on kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s; - Turutõrkepiirkondades on riigi- ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu; - Kogu Eesti on kaetud 5G levialaga. Käesolevaga soovib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatada ühiskonnas võimalikult laiapõhjalise diskussiooni, kaasates Eesti lairiba plaani koostamise protsessi kõiki valdkonnast huvitatud osapooli ja huvigruppe, kelle jaoks ühenduvuse teema on oluline ning kes soovivad panustada tuleviku arenguid mõjutavate otsuste kujundamisse. Meie eesmärgiks on leida erinevate teemaga seotud osapoolte vahel võimalikult suur ühisosa, mille põhjal töötada juba välja edasised konkreetsed tegevused. Ootame kõigilt osapooltelt aktiivset osavõttu ja konstruktiivset tagasisidet. Kaasamise protsessi raames on kavas korraldada erinevaid teemapõhiseid arutelusid, töötubasid, ning kahepoolseid kohtumisi. Suurem kaasamise üritus koos erinevate teemade aruteludega on plaanitud toimuma 9. septembril 2022. Täpsema kutse koos ajakava ja programmiga edastame Teile mõne aja pärast. Käesoleva kirjaga edastame Teile antud dokumendi kavandi koos küsimustega, millele palume Teie kirjalikku tagasisidet hiljemalt 15. augustiks 2022. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Eesti lairiba plaan 2030 on kavas kinnitada 2022. aasta lõpus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisa: dokumendi kavand Lisaadressaadid: Tele2 Eesti AS Elisa Eesti AS Telia Eesti AS Enefit Connect OÜ Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Eesti Linnade ja Valdade Liit Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Transpordiamet Tallinna Linnavalitsus Tartu Linnavalitsus Pärnu Linnavalitsus Narva Linnavalitsus MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Eesti Arhitektide Liit Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Eesti Maaülikool Eesti Külaliikumine Kodukant Eesti Elektritööstuse Liit MTÜ Eesti Taristuehituse Liit*/ Raigo Iling 5594 1997 [email protected] 2 (2)