Eelnõu

Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 16.05.2022 nr 1-6/2522-1 Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse "Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Otsingu- ja päästetöö tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel" eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Eelnõu – 8 lehel; Eelnõu seletuskiri – 10 lehel. Arvamuse andmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Häirekeskus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Keskkonnaamet Transpordiamet Keskkonnaagentuur Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet MTÜ Päästeliit MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 12.05.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2022. a nr Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 5 ja Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega määratakse kindlaks ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimise ja päästmise (edaspidi otsingu- ja päästetööd) korraldus Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideer imise korraldus Eesti merealal ja piiriveekogudel. (2) Määrust ei kohaldata mereabi teenusele, muu hulgas isiku vara päästmisele. § 2. Eesti päästepiirkond (1) Eesti päästepiirkond on välislepingutega kokkulepitud piirkond, kus Eesti on kohustatud tegema otsingu- ja päästetöid. (2) Rahvusvahelises suhtlemises kasutatakse Eesti päästepiirkonna ingliskeelset nimetust ja lühendit: Estonian Search and Rescue Region – Estonian SRR. § 3. Reostustõrjeala ulatus Reostust tõrjutakse Eesti merealal ja piiriveekogudel. 2. peatükk Otsingu- ja päästetööd 1. jagu Üldsätted § 4. Otsingu- ja päästetööde juhtimine (1) Otsingu- ja päästetöid juhib Politsei- ja Piirivalveamet. 1 (2) Rahvusvahelises suhtlemises on Eesti päästepiirkonna otsingu- ja päästetööde koordinatsioonikeskus Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus, kes täidab lennu- ja merepääste ühendatud koordinatsioonikeskuse (edaspidi JRCC Tallinn) ülesandeid. § 5. Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatori õigused ja kohustused (1) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator on asjakohase väljaõppega JRCC Tallinna ametiisik, kes on määratud juhtima konkreetse juhtumi otsingu- ja päästetöid Eesti päästepiirkonnas. (2) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator määrab vajaduse korral sündmusko ha koordinaatori või lennutegevuse koordinaatori. (3) Ohuolukorras allub otsingu- ja päästeüksus otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatorile. (4) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatoril on õigus anda otsingu- ja päästetöödel korraldusi teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele või selle üksusele ning eraõiguslikule juriidilisele isikule, võttes arvesse asutuse või isiku oskusi ja volitusi. (5) Kui otsingu- ja päästetööde ning reostusjuhtum esinevad korraga, on esmatähtis päästa inimelusid ning juhtumit juhib JRCC Tallinn kuni otsingu- ja päästetööde lõppemiseni. § 6. Otsingu- ja päästetööde ohuolukorra kehtestamine ning selle seisundid (1) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator kehtestab Eesti päästepiirkonnast ja mujalt saadud teabe alusel esmase otsingu- ja päästetööde ohuolukorra ning selle seisundi. (2) Ohuolukorra seisundid on: 1) määramatuse seisund; 2) häireseisund; 3) õnnetusseisund. (3) Ohuolukorra seisund kehtestatakse, peatatakse või lõpetatakse Eesti päästepiirkonna lennu- ja merepääste plaani ning selle alusel koostatud operatsiooniplaani kohaselt. 2. jagu Eesti päästepiirkonna lennu- ja merepääste plaan ning operatsiooniplaan § 7. Eesti päästepiirkonna lennu- ja merepääste plaan (1) Eesti päästepiirkonna lennu- ja merepääste plaaniga (edaspidi lennu- ja merepääste plaan) määratakse kindlaks otsingu- ja päästetööde korraldus. (2) Lõikes 1 nimetatud plaanis on: 1) ohuolukorra kehtestamise, peatamise ja lõpetamise tingimused ja kord; 2) JRCC Tallinna ja Kaitseväe mereoperatsioonide keskuse ülesanded ohuolukorras; 3) ohuolukorrast teavitamise korraldus; 4) sidepidamise korraldus ja selleks kasutatavad tehnilised vahendid; 5) ilmateadete ja -prognooside ning muu asjaomase teabe saamise korraldus; 6) ressursside ümberpaigutamise ja suunamise korraldus ohuolukorra ja selle muutuste järgi; 7) teadete esitamise korraldus; 8) otsingu- ja päästeüksuste tegutsemisvalmiduse astmed ja nende rakendamise korraldus; 2 9) otsingu- ja päästeüksuste juhtimise põhimõtted ja sidepidamise korraldus; 10) avalikkuse teavitamine; 11) juhtimise üleandmise korraldus; 12) otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatori (SMC) ülesanded; 13) otsingu- ja päästetööde sündmuskoha koordinaatori (OSC) ülesanded; 14) otsingu- ja päästetööde üksuse (SRU) juhi ülesanded; 15) lennutegevuse koordinaatori (ACO) ülesanded; 16) otsingu- ja päästetöödele kaasatavad ressursid ning nende peamised ülesanded ohuolukorras, alaline asukoht, võimalused ja valmisolek; 17) otsingu- ja päästetöödel osalevate otsingu- ja päästeüksuste ja neid toetavate üksuste ülesanded ning ohuolukorras tegutsemise korraldus; 18) otsingu- ja päästetööde otsingumeetodid ning kaasatavad ressursid; 19) otsingu- ja päästetöödel osalevale või muule õhusõidukile juhiste andmise korraldus hättasattunud õhusõidukile lähenemiseks ning hättasattunud õhusõiduki abistamise meetodid; 20) koostöö korraldus lennuliiklusteenuse osutaja ja muude pädevate asutustega hättasattunud õhusõiduki abistamiseks; 21) koostöö korraldus riikide ja Euroopa Liidu pädevate asutustega ning abipalve esitamise ja vastuvõtmise ning abi osutamise korraldus. (3) Lennu- ja merepääste plaani kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning see kooskõlastatakse asutusega, kelle ressursid võidakse kaasata otsingu- ja päästetöödele. § 8. Operatsiooniplaan Ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimiseks ja päästmiseks koostab otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator operatsiooniplaani, millega määratakse kindlaks: 1) võimalik otsingu- ja päästepiirkond; 2) tegelik päästepiirkond; 3) ohuolukorra eri seisunditest tulenevad ülesanded; 4) osalevad otsingu- ja päästeüksused; 5) tegutsemise korraldus. 3. jagu Otsingu- ja päästetööde korraldamine ning nendel osalejate ülesanded § 9. Otsingu- ja päästetööde korraldamine (1) Otsingu- ja päästetööde korraldamise juhtimisel Politsei- ja Piirivalveamet: 1) korraldab Eesti päästepiirkonna pidevat vaatlust; 2) tagab lennu- ja merepääste plaanis ettenähtud otsingu- ja päästeüksuste valmisoleku otsingu- ja päästetöödeks; 3) kontrollib kaasatavate üksuste komplekteeritust ja valmisolekut; 4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut; 5) tagab ööpäevaringse valveteenistuse Eesti päästepiirkonnas; 6) teeb koostööd otsingu- ja päästetöödele kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 7) koostab ja kinnitab töökorra määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaks; 8) koordineerib ja suunab otsingu- ja päästeüksuste väljaõpet ning koostab väljaõppekavad; 9) omab pidevat ülevaadet kõigi Eesti päästepiirkonnas olevate veesõidukite asukohast; 10) korraldab otsingu- ja päästetöödeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist; 3 11) peab Eestis registreeritud veesõidukite avariiraadiopoide (EPIRB) ja personaalsete raadiopoide (PLB) arvestust. (2) Otsingu- ja päästetöid teeb selleks väljaõpetatud otsingu- ja päästeüksus, kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit. (3) Otsingu- ja päästeüksuse varustatuse ja väljaõppe tasemed kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. § 10. JRCC Tallinna ülesanded (1) JRCC Tallinn tagab hädaabiteadete katkematu vastuvõtmise ja menetlemise ning asjaomaste ressursside alarmeerimise otsingu- ja päästetöödele. (2) JRCC Tallinn kogub ööpäev ringi teavet Eesti päästepiirkonnas toimuva kohta. (3) JRCC Tallinn teavitab viivitamata asjakohaseid isikuid lennu- ja merepääste plaani kohaselt. (4) JRCC Tallinn alustab otsingu- ja päästetöid lennu- ja merepääste plaani kohaselt ning teavitab sellest kaasatavaid asutusi ja üksusi. (5) Ohuolukorra seisundi muutmisest, peatamisest või lõpetamisest teavitab JRCC Tallinn viivitamata otsingu- ja päästetöödele kaasatud asutusi ja üksusi. § 11. Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalejad ja nende ülesanded (1) Otsingu- ja päästetöödes osalevad või kaasatakse vastavalt juhtumile Päästeamet, Kaitsevägi, Transpordiamet, Keskkonnaamet, tervishoiuteenuse osutajad ja muud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning eraõiguslikud juriidilised isikud, kes on nimetatud lennu- ja merepääste plaanis. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitseväele vajalikud raadiosidekanalid ning sidepidamise ohtu sattunud veesõiduki ja päästeoperatsioonis osalevate veesõidukitega. (3) Maksu- ja Tolliamet tagab välisriikidest otsingu- ja päästetöödele appi saabuvate päästeüksuste isikkoosseisu ja vahendite eelisläbipääsu Eesti tolliterritooriumile. (4) Keskkonnaagentuur tagab ilmateadete ja -prognooside õigeaegse edastamise JRCC Tallinnale. (5) Sotsiaalkindlustusamet tagab kannatanu ja hukkunu perekonnaliikmete ja muude lähedaste, samuti päästeoperatsioonis osalenud isikute psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni. § 12. Otsingu- ja päästetööde komisjon Otsingu- ja päästetööde komisjon on valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon, kelle ülesanne on tagada otsingu- ja päästetööde valdkonna arendamine ning koostöö otsingu- ja päästetöödel osalevate asutuste ja isikutega. 4  3. peatükk Reostustõrje Eesti merealal ja piiriveekogudel 1. jagu Üldsätted § 13. Reostustõrje juhtimine (1) Reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamist Eesti merealal juhib Kaitsevägi. (2) Reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamist piiriveekogudel juhib Politsei- ja Piirivalveamet. (3) Rahvusvahelises suhtlemises on reostustõrje koordinatsioonikeskus Eesti merealal Kaitseväe mereoperatsioonide keskus ja piiriveekogudel JRCC Tallinn. § 14. Reostuse ohuolukorra kehtestamine ja selle seisundid (1) Kaitseväe mereoperatsioonide keskus kehtestab Eesti merealalt ja mujalt saadud teabe alusel esmase merereostuse ohuolukorra ja selle seisundi. (2) JRCC Tallinn kehtestab piiriveekogult ja mujalt saadud teabe alusel esmase piiriveeko gu reostuse ohuolukorra ja selle seisundi. (3) Reostuse ohuolukorra ja selle seisundi kehtestamisel rakendatakse § 6 lõiget 2 ning reostustõrjeplaani ja selle alusel koostatud operatsiooniplaani. § 15. Reostustõrje juhtumi vastutava koordinaatori õigused ja kohustused (1) Reostustõrje juhtumi vastutav koordinaator on isik, kes juhib reostustõrjet. (2) Reostustõrje juhtumi vastutav koordinaator määrab vajaduse korral sündmusko ha koordinaatori. (3) Reostustõrje juhtumist tekkinud vajaduse korral antakse reostustõrjeüksused reostustõrje juhtumi koordinaatori käsutusse ning nad täidavad merereostustõrje plaanist või piiriveeko gu reostustõrjeplaanist tulenevaid ülesandeid. (4) Kui otsingu- ja päästetööde ning reostusjuhtum esinevad korraga, on esmatähtis päästa inimelusid ning juhtumit juhib JRCC Tallinn kuni otsingu- ja päästetööde lõppemiseni. 2. jagu Merereostustõrje plaan ja piiriveekogu reostustõrjeplaan § 16. Merereostustõrje plaan ja piiriveekogu reostustõrjeplaan (1) Merereostustõrje plaaniga määratakse kindlaks merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise, sealhulgas rannikureostuse likvideerimise korraldus Eesti merealal. (2) Merereostustõrje plaanis on: 1) ohuolukorra kehtestamise, peatamise ja lõpetamise tingimused ja kord; 5 2) JRCC Tallinna ja Kaitseväe mereoperatsioonide keskuse ülesanded ohuolukorras; 3) ohuolukorrast teavitamise korraldus; 4) sidepidamise korraldus ja selleks kasutatavad tehnilised vahendid; 5) ilmateadete ja -prognooside saamise korraldus; 6) ressursside ümberpaigutamise ja suunamise korraldus ohuolukorra ja selle muutuste järgi; 7) teadete esitamise korraldus; 8) reostustõrjeüksuste tegutsemisvalmiduse astmed ja nende rakendamise korraldus; 9) reostustõrjeüksuste juhtimise põhimõtted ja sidepidamise korraldus; 10) avalikkuse teavitamine; 11) juhtimise üleandmise korraldus; 12) merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise vastutava koordinaatori (RC) ülesanded; 13) ranniku vastutava koordinaatori (SRC) ülesanded; 14) sündmuskoha juhtkoordinaatori (SOSC) ülesanded; 15) lennutegevuse koordinaatori (FC) ülesanded; 16) riikliku koordinaatori (NC) ülesanded; 17) reostuse, sealhulgas rannikureostuse avastamisele, lokaliseerimisele ja likvideerimise le kaasatavad ressursid ning nende peamised ülesanded ohuolukorras, alaline asukoht, võimalused ja valmisolek; 18) reostuse, sealhulgas rannikureostuse avastamisel, lokaliseerimisel ja likvideerimis e l osalevate reostustõrjeüksuste ja neid toetavate üksuste ülesanded ning ohuolukorras tegutsemise korraldus; 19) reostuse leviku mudelprognooside koostamine ja edastamine; 20) koostöö korraldus riikide ja Euroopa Liidu pädevate asutustega ning abipalve esitamise ja vastuvõtmise ning abi osutamise korraldus. (3) Piiriveekogu reostustõrjeplaan koostatakse lõikes 2 sätestatud nõuete kohaselt. (4) Eesti mereala merereostustõrje plaani kehtestab Kaitseväe juhataja ja see kooskõlastatakse asutusega, kelle ressursid võidakse kaasata reostustõrjesse Eesti merealal. (5) Piiriveekogu reostustõrjeplaani kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning see kooskõlastatakse asutusega, kelle ressursid võidakse kaasata reostustõrjesse piiriveekogudel. 3. jagu Reostustõrje korraldamine ja selles osalejate ülesanded § 17. Reostustõrje korraldamine Eesti merealal (1) Merereostustõrje korraldamise juhtimisel Kaitsevägi: 1) korraldab Eesti mereala seiret; 2) tagab merereostustõrje plaanis ettenähtud reostustõrjeüksuste valmiso lek u merereostustõrjeks; 3) kontrollib kaasatavate üksuste komplekteeritust ja valmisolekut; 4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut; 5) tagab ööpäevaringse valveteenistuse Eesti merealal; 6) teeb koostööd merereostustõrjesse kaasatud asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 7) koostab ja kinnitab püsitoimingud määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaks; 8) koordineerib ja suunab üksuste personali väljaõpet ning koostab väljaõppekavad; 9) omab pidevat ülevaadet kõigi Eesti merealal olevate veesõidukite asukohast; 10) korraldab merereostustõrjeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist. 6 (2) Merereostust tõrjub selleks väljaõpetatud reostustõrjeüksus, kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit. § 18. Kaitseväe mereoperatsioonide keskuse ülesanded (1) Kaitseväe mereoperatsioonide keskus kogub ööpäev ringi teavet olukorra kohta Eesti merealal ning korraldab merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise. (2) Eesti mereala reostusest ja merereostustõrjega alustamisest teavitab Kaitseväe mereoperatsioonide keskus JRCC Tallinna, Transpordiametit ja Keskkonnaametit. (3) Kaitseväe mereoperatsioonide keskus alustab merereostustõrjet merereostustõrje plaani kohaselt ning kaasab vajalikud asutused ja üksused. § 19. Reostustõrje korraldamine piiriveekogudel (1) Piiriveekogudel reostustõrje korraldamise juhtimisel Politsei- ja Piirivalveamet: 1) korraldab piiriveekogude pidevat vaatlust; 2) tagab piiriveekogu reostustõrjeplaanis ettenähtud reostustõrjeüksuste valmiso lek u reostustõrjeks; 3) kontrollib kaasatavate üksuste komplekteeritust ja valmisolekut; 4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut; 5) tagab pideva ööpäevaringse valveteenistuse piiriveekogudel; 6) teeb koostööd reostustõrjesse kaasatud asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 7) koostab ja kinnitab tegevuskava määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaks; 8) koordineerib ja suunab reostustõrjeüksuste personali väljaõpet ning koostab väljaõppekavad; 9) omab pidevat ülevaadet kõigi piiriveekogudel olevate veesõidukite asukohast; 10) korraldab reostustõrjeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist. (2) Piiriveekogude reostust tõrjub selleks väljaõpetatud reostustõrjeüksus, kes kasutab vajalik u tehnikaga vee- või õhusõidukit. § 20. JRCC Tallinna ülesanded (1) JRCC Tallinn kogub ööpäev ringi teavet olukorra kohta piiriveekogudel ja korraldab reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise. (2) Piiriveekogu reostusest ja reostustõrjega alustamisest teavitab JRCC Tallinn viivita ma ta asjakohaseid isikuid piiriveekogu reostustõrjeplaani kohaselt ning kaasab vajalikud asutused ja üksused. (3) Eesti mereala reostusest teavitab JRCC Tallinn Kaitseväe mereoperatsioonide keskust. § 21. Reostustõrje korraldamisel osalejad ja nende ülesanded (1) Reostustõrjes osalevad või kaasatakse vastavalt juhtumile Päästeamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet ja muud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning eraõiguslikud juriidilised isikud, kes on nimetatud merereostustõrje plaanis või piiriveekogu reostustõrjeplaanis. (2) Politsei- ja Piirivalveamet osaleb Eesti merealal merereostuse avastamisel. (3) Transpordiamet osaleb merereostustõrjes. 7 (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitseväele vajalikud raadiosidekanalid ning sidepidamise reostustõrjes osalevate veesõidukitega. (5) Maksu- ja Tolliamet tagab välisriikidest reostustõrjesse appi saabuvate reostustõrjeüks us te isikkoosseisu ja vahendite eelisläbipääsu Eesti tolliterritooriumile. (6) Keskkonnaagentuur tagab ilmateadete ja -prognooside õigeaegse edastamise Kaitseväe mereoperatsioonide keskusele ja JRCC Tallinnale ning reostuse liikumise prognoosi Eesti merealal Kaitseväe mereoperatsioonide keskusele. 4. peatükk Rakendussätted § 22. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2002. aasta määrus nr 237 „Otsingu- ja päästetöö, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning piiriveeko gus “ tunnistatakse kehtetuks. § 23. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kaja Kallas peaminister Kristian Jaani siseminister Taimar Peterkop riigisekretär 8  Vabariigi Valitsuse määruse „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogude l“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalvea me ti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõuga 572 SE (edaspidi eelnõu 572 SE) luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 01.01.2023. Eelnõuga 572 SE plaanitava muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi muu hulgas vastutama merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Eelnõu on töötatud välja, et rakendada eelnõuga 572 SE Kaitseväele pandud ülesannet korraldada merereostuse avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2002. aasta määruses nr 237 „Otsingu- ja päästetöö, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning piiriveekogus“ (edaspidi määrus nr 237) on merereostuse avastamise ja likvideerimise kord reguleeritud ühes otsingu- ja päästetööde korraldusega. Edaspidi vastutavad nende ülesannete täitmise eest kaks asutust . Otsingu- ja päästetööde korraldust ning PPA-s kujunenud praktikat ei saa automaatse lt kohaldada edaspidi Kaitseväe pädevuses merereostuse likvideerimise korraldusele. Ülesande selgeks piiritlemiseks kehtestatakse määruse nr 237 uus terviktekst, mille peamine eesmärk on kehtestada täpne regulatsioon merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamiseks. Uues terviktekstis ajakohastatakse ka määruse nr 237 sätteid, milles on reguleeritud otsingu- ja päästetööde korraldust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected]) ja Kaitseministeeriumi nõunik Malle Piirsoo ([email protected]) koostöös PPA arendusosakonna valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivpiiriametniku Rene Hartõkaineniga (tel 614 9156, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud eelnõuga 572 SE, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021‒2023 punkti 6.21 „Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret, suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetus t “ alapunktiga „Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseministeeriumi valitsemisala sse üleandmiseks vajalike seaduste muudatuste eelnõud“. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast peatükist, millest viimases on rakendussätted. Erinevalt määrusest nr 237 kehtestatakse eelnõu politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) ning Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) alusel. Eelnõuga 572 SE nähakse KKS-is ette uus 1 volitusnorm merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestamiseks. Samuti muudetakse eelnõuga 572 SE PPVS-is volitusnormi: edaspidi kehtestatakse otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas, mitte Eesti merealal ja piiriveekogudel, nagu on kehtivas PPVS-is, ning merereostuse avastamise ja likvideerimise kord üksnes piiriveekogudel, sest merereostuse avastamine ja likvideerimine Eesti merealal on edaspidi Kaitseväe ülesanne ning selle kord kehtestatakse KKS-i alusel. Eelnõu 1. peatükis sätestatakse üldsätetena määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, Eesti päästepiirkonna mõiste ning reostustõrjeala ulatus. Võrreldes määrusega nr 237 on üldsätetes kaks sisulist muudatust. Esiteks sätestatakse eelnõu § 1 lõikes 2, et määrust ei kohaldata mereabi teenusele ja isiku vara päästmisele. Ka määruses nr 237 ei ole reguleeritud mereabi teenust ega isiku vara päästmist, kuid seda ei ole seni sõnaselgelt sätestatud. Juhul kui inimesed ei ole ohuolukorras, ei ole praegu PPA-l kohustust osutada merel pukseerimisteenust ega päästa vara. Teise muudatusena võrreldes määrusega nr 237 tuuakse eelnõu §-s 2 Eesti päästepiirkonna mõiste. Muudatus tuleneb eelnõust 572 SE. Eesti päästepiirkond on välislepingute alusel kokkulepitud riiklikult määratud lennuinfopiirkond (Tallinn FIR1 ). Eestil on välislepingud nii Soome, Läti kui ka Rootsiga. Venemaaga on olemas riikidevaheline kokkulepe Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kohta. Sõnastus viiakse kooskõlla välislepingutes võetud kohustustega ning senise praktikaga otsingu- ja päästetööde tegemisel. Eesti päästepiirkond hõlmab nii mereala, maismaad kui ka piiriveekogusid. PPA jätkab Eesti päästepiirkonnas otsingu- ja päästetööde juhtimist ning tegemist õhusõidukite ja merel navigatsioonihooajal veesõidukitega, mis jäävad tema laevastikku. Piiriveekogudel tegutseb PPA talvisel ajal hõljukite ja mootorsaanidega. Kaitsevägi osaleb edaspidi otsingu- ja päästetööde tegemisel Eesti merealal eelnõuga 572 SE KKS-i lisatava § 3 lõike 1 punkti 49 kohaselt. Eelnõu 2. peatüki 1. jaos sätestatakse otsingu- ja päästetööde tegemise üldsätted. Eelnõu §-s 4 sätestatakse otsingu- ja päästetööde juhtimise korraldus ning võrreldes määrusega nr 237 seda ei muudeta. Otsingu- ja päästetöid juhib jätkuvalt PPA ning rahvusvahelises suhtlemises on Eesti päästepiirkonna otsingu- ja päästetööde ühendatud koordinatsioonikesk us endiselt PPA merevalvekeskus2 (edaspidi JRCC Tallinn). Eelnõu §-s 5 sätestatakse otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatori õigused ja kohustused , mis on praegu kirjeldatud määruse nr 237 §-s 13. Täpsustatakse, et juhtumi koordinaator määrab vajaduse korral sündmuskoha või lennutegevuse koordinaatori ning otsingu- ja päästetöödel on juhtumi koordinaatoril õigus anda korraldusi teistele asutustele ja isikute le. Otsingu- ja päästetöödel tõrjutakse ohtu isiku elule ja tervisele. Korralduste andmisel lähtub juhtumi koordinaator korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) ning PPVS-is sätestatud õigustest ja kohustustest. Näiteks võib PPVS-i § 77 kohaselt võtta sundkasutusse seadmeid ja abivahende id, kui see on vältimatult vajalik otsingu- või päästetöödeks. KorS-i § 16 järgi võib korrakaitseorgan kohustada isikut ohtu tõrjuma, kui isik on selleks võimeline ja täidetud on muud KorS-i § 16 lõikes 1 sätestatud tingimused. Eelkõige on siinkohal mõeldud olukordi, kus otsingu- ja päästetööde piirkonnas viibib muu veesõiduk, mida saab kohustada andma abi või 1 Ingl Flight Information Region. 2 Merevalvekeskus täidab ühendatud koordinatsioonikeskuse (ingl joint rescue coordination centre ehk JRCC) ülesandeid ja vastutab nii lennu- kui ka merepääste koordineerimise eest. Rahvusvaheliselt tuntud kui JRCC Tallinn. 2 piirkonnast lahkuma. Siinkohal on oluline, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni3 artikli 98 lõige 1 kohustab riiki nõudma, et tema lipu all sõitva laeva kapten, seadmata ohtu laeva, meeskonda või reisijaid: a) osutaks abi igale merehädalisele; b) suunduks pärast abivajadusest teadasaamist võimalikult kiiresti merehädalist päästma, kui seda võib temalt mõistlikult eeldada; c) osutaks pärast laevakokkupõrget abi teisele laevale ning selle meeskonnale ja reisijatele ning teataks teisele laevale oma laeva nime, kodusadama ja lähima külastatava sadama nime. Kaubandusliku meresõidu koodeksi § 67 kohustab kaptenit, kui ta saab seda teha, ohustamata oma laevapere liikmeid ja reisijaid: 1) abistama iga merehädalist; 2) minema nii kiiresti kui võimalik appi hädasolijatele, kui talle teatati, et nad vajavad abi, ja kui sellist tegevust tema poolt võib reaalselt arvestada. Kuna otsingu- ja päästetööd ning reostustõrje jagunevad PPA ja Kaitseväe vahel, sätestatakse eelnõu § 5 lõikes 5, et kui mõlemat ülesannet täidetakse samal ajal, prioriseeritakse inime lude päästmist ning juhtumit juhib JRCC Tallinn kuni otsingu- ja päästetööde lõppemiseni. Sätet on vaja, et vältida ja kõrvaldada kohustuste kollisiooni. Eelnõu §-s 6 sätestatakse otsingu- ja päästetööde ohuolukorra kehtestamine ning selle seisundid. Erinevalt määrusest nr 237 kehtestatakse, peatatakse või lõpetatakse ohuolukord Eesti päästepiirkonna lennu- ja merepääste plaani ning selle alusel koostatud operatsioonipla a ni kohaselt. Ohuolukorra seisundid on kirjeldatud rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonis4 (edaspidi Hamburgi konventsioon). Nõue ei ole uus: seisundid on kirjeldatud ka määruses nr 237. Eelnõu 2. peatüki 2. jaos sätestatakse Eesti päästepiirkonna lennu- ja merepääste plaan ning operatsiooniplaan. Eelnõu §-s 7 nähakse ette lennu- ja merepääste plaani kohustuslikud osad. Võrreldes määrusega nr 237 ei tehta olulisi muudatusi. Enamjaolt on tegu rahvusvahelise tsiviillennund use konventsiooni5 (edaspidi Chicago konventsioon) ja Hamburgi konventsiooni nõuetega, mille ga tuleb lennu- ja merepääste plaani koostamisel jätkuvalt arvestada. Lisaks on arvestatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) parimat praktikat ning kooskõla rahvusvahelise lennunduse ja merenduse otsingu- ja päästetööde käsiraamatuga „International Aeronautical and Maritime Search and Rescue Manual“. Edaspidi tuleb lennu- ja merepääste plaanis kirjeldada otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatori (SMC), otsingu- ja päästetööde sündmuskoha koordinaatori (OSC), otsingu- ja päästetööde üksuse (SRU) juhi ning lennutegevuse koordinaatori (ACO) ülesandeid. Seni ei ole lennu- ja merepääste plaani kohustusliku osana sätestatud hättasattunud õhusõiduki abistamise ega õhusõidukitele juhiste andmise korraldust. Chicago konventsiooni lisa 12 ja ICAO antud soovituste järgi peaksid osalisriigid lennu- ja merepääste plaanides arvestama hättasattunud õhusõiduki abistamise ga. Seetõttu tuleb lennu- ja merepääste plaanis edaspidi planeerida hättasattunud õhusõiduk i abistamise korraldust, sealhulgas korraldada koostöö lennuliiklusteenuse osutajaga. Hättasattunud õhusõidukina tuleks käsitada ka õhusõidukit, mille puhul kahtlustatakse õigusvastast sekkumist õhusõiduki käitamisse. 3 RT II 2005, 16, 48. 4 RT II 2001, 11, 56. 5 RT II 2000, 2, 12. 3 Erinevalt määrusest nr 237 kehtestab lennu- ja merepääste plaani edaspidi siseministri asemel PPA peadirektor. Lennu- ja merepääste plaani kohustuslikud osad kehtestatakse siseministr i ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega. Siseministrit ei ole vaja volitada kehtestama lennu- ja merepääste plaani, sest plaan mõjutab vahetult PPA asjaomaste üksuste tegevust ja kohustusi ning PPVS-i kohaselt vastutab PPA otsingu- ja päästetööde korraldamise eest. Lisaks, eelnõuga ei panda kohustust lennu- ja merepääste plaani iga aasta uuendada. See ei ole mõistlik kohustus, sest lennu- ja merepääste plaani koostamine ja kehtestamine on mahukas töö, mis mõjutab paljusid pooli, ning plaani tuleb uuendada vajaduse järgi. Kui vajadus puudub, on kohustus lik uuendamine otstarbetu. Eelnõu §-s 8 nähakse ette operatsiooniplaani koostamine. Võrreldes määrusega nr 237 ei uuendata sisu. Täpsustatakse ainult, et operatsiooniplaani koostab otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator, mitte JRCC Tallinn. Praktikas ongi see juhtumi koordinaatori ülesanne. Eelnõu 2. peatüki 3. jaos sätestatakse otsingu- ja päästetööde korraldamine ning nendel osalejate ülesanded. Eelnõu §-s 9 sätestatakse PPA ülesanded otsingu- ja päästetööde korraldamise juhtimis e l. Võrreldes määrusega nr 237 ei tehta sisulisi muudatusi. Täpsustatakse üksnes avariiraadiopo ide arvestuse pidamist: lisaks veesõiduki avariiraadiopoidele (EPIRB6 ) peab PPA ka personaalsete raadiopoide (PLB) arvestust. Personaalne raadiopoi on mõeldud isiku küljes kandmiseks ja toimib sama moodi veesõiduki avariiraadiopoiga. Arvestust peetakse nende avariiraadiopo ide üle, millest on PPA-d teavitatud. Määruse nr 237 ja ka eelnõu kohaselt on PPA ülesanne koordineerida ja suunata üksuste personali väljaõpet ning koostada väljaõppekavad. Võrreldes määrusega nr 237 sätestatakse eelnõu § 9 lõikes 3 sõnaselgelt, et otsingu- ja päästeüksuse varustatuse ja väljaõppe tasemed kehtestab PPA peadirektor. Eelnõu §-s 10 sätestatakse JRCC Tallinna ülesanded. Võrreldes määrusega nr 237 ei tehta sisulisi muudatusi otsingu- ja päästetööde tegemisel. Küll aga tehakse vajalikud muudatused lähtudes sellest, et merereostustõrjet teeb edaspidi Kaitsevägi. Määruse nr 237 kohaselt on JRCC Tallinnal sündmuse algamisel kaks teavitamiskohustust. Edaspidi teavitatakse asjakohaseid isikuid lennu- ja merepääste plaani kohaselt. Samuti on määruses nr 237 kaks teavitamiskohustust, kui sündmus lõpeb – tuleb teavitada nii inimeste päästmisest kui ka laeva paigutamisest sadamasse või ankrusse – või kui muutub ohuolukord. Edaspidi teavitatakse kõiki otsingu- ja päästetöödele kaasatud asutusi ja üksusi ohuolukorra seisundi muutmise st, peatamisest või lõpetamisest. Eelnõu §-s 11 sätestatakse otsingu- ja päästetöödel osalejad ja nende ülesanded. Tegemist on määruse nr 237 §-dega 17 ja 18. Otsingu- ja päästetöödes osalevad või kaasatakse vastavalt juhtumile Kaitsevägi, Päästeamet, Transpordiamet ja Keskkonnaamet. Uusi ülesandeid asutustele ei panda, ka määruse nr 237 kohaselt on nimetatud asutustel kohustus otsingu- ja päästetöödel osaleda, kuid see ülesanne on sõnastatud asjaomase ministeeriumi kohustusena tagada oma valitsemisala asutuste osalemine otsingu- ja päästetöödes. Regulatsioo ni ajakohastatakse ja ministeeriumide asemel nimetatakse asjaomased asutused, kellel on vahendid ja varustus vajadusel otsingu- ja päästetöödel osaleda. Erinevalt määrusest nr 237 sõnastatakse eelnõuga, et otsingu- ja päästetöödes osalevad või 6 EPIRB (ingl emergency position-indicating radio beacon) saadab hädakutse satelliitsidesüsteemi vahendusel lähimale päästekeskusele. 4 kaasatakse ka tervishoiuteenuse osutajad. Täiendus tehakse selguse eesmärgil, ka määrus nr 237 lubab otsingu- ja päästetöödele kaasata muid isikuid ja asutusi aga võrreldes teiste isikute ja asutustega tuleks tervishoiuteenuse osutajat käsitada põhiressurssina ning seetõttu valdkonda reguleerivas määruses ka otsesõnu nimetada. Kehtiva lennu- ja merepääste plaani kohaselt pakub tervishoiuteenuse osutaja (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla) otsingu- ja päästeüksuste le meditsiininõustamist, eelkõige on tegu meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenusega kannatanu transportimise ajal. Tervishoiuteenuse osutajana käsitatakse ka kiirabiteenuse osutajat, kes osaleb vahetult otsingu- ja päästetöödel. Tallinna Kiirabi operatiivjuht või peaarst osaleb vajadusel JRCC Tallinna töös, lisaks osalevad otsingu- ja päästetöödel kiirabi välijuht ja meedikud vastavalt lennu- ja merepääste plaanile. Muid asutusi ja isikuid (näiteks Kaitseliit) kaasatakse lennu- ja merepääste plaani kohaselt, sealhulgas kooskõlastatakse nende võimalik kaasamine enne lennu- ja merepääste plaani kehtestamist. Võrreldes määrusega nr 237 ei täpsustata, et kohalike omavalitsusüksuste ja eraõiguslike juriidiliste isikute osalemine tagatakse otsingu- ja päästetöödes osalemise lepingutega. Eraõiguslike juriidiliste isikutena tuleks mõista vabatahtlikke merepäästjaid, kellega PPA on sõlminud PPVS-i §-s 10811 nimetatud tsiviilõigusliku lepingu. Kohalike omavalitsusüksustega vastavaid lepinguid sõlmitud ei ole. Vajadusel muude eraõiguslike juriidiliste isikute kaasamine, kellele ei ole seadusega vastavat ülesannet pandud, tuleb sõlmida kokkulepe sõltumata sellest, kas käesolevas eelnõus vastav deklareeriv säte on või mitte. Eespool märgiti, et edaspidi ei nimetata ministeeriumide ülesandeid otsingu- ja päästetööde korraldamisel. Sellega seonduvalt nimetatakse eelnõus eraldiseisvalt need asutused, kes vahetult otsingu- ja päästetöödel ei osale, kuid kellel on määruse nr 237 kohaselt muud ülesanded, et otsingu- ja päästetööde tegemine oleks võimalik. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) tagab PPA-le ja Kaitseväele vajalikud raadiosidekanalid ning sidepidamise ohtu sattunud veesõiduki ja päästeoperatsioonis osalevate veesõidukitega. Määruse nr 237 kohaselt on tegu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandega. TTJA põhimääruse kohaselt on raadiosagedusressursside haldamine TTJA ülesanne. Asutuste omavahelises koostöös tuleb tagada PPA-le ja Kaitseväele eraldatud raadiosidekanalite toimepidevus. Maksu- ja Tolliamet tagab välisriikidest otsingu- ja päästetöödele appi saabuvate päästeüksuste isikkoosseisu ja vahendite eelisläbipääsu Eesti tolliterritooriumile. Määruse nr 237 kohaselt on tegu Rahandusministeeriumi ülesandega. Lisaks maismaapiiri ületamisel tuleb arvestada, et tolliseadustiku7 artikli 4 kohaselt kuuluvad Euroopa Liidu tolliterritooriumi alla liikmesriik ide territooriumid koos territoriaalvetega. Seega säilitatakse eelnõuga põhimõte, et kui otsingu- ja päästetöödele on vaja kaasata välisriigi laev, ei pea see laev täitma tolliformaalsusi juhul, kui riskianalüüsi põhjal oleks otsustatud teha tollijärelevalve toiminguid. Keskkonnaagentuur tagab ilmateadete ja -prognooside õigeaegse edastamise JRCC Tallinna le. Määruse nr 237 kohaselt on tegu Keskkonnaministeeriumi ülesandega, kuid Keskkonnaagentuuri põhimääruse kohaselt on meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi prognooside ning hoiatuste edastamine riigiasutustele Keskkonnaagentuuri ülesanne. Sotsiaalkindlustusamet tagab kannatanu ja hukkunu perekonnaliikmete ja muude lähedaste, samuti päästeoperatsioonis osalenud isikute psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni. Määruse nr 237 kohaselt on tegu Sotsiaalministeeriumi ülesandega. Sarnaselt teiste ministeeriumide 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik. – ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101. 5 ülesannetega kuulub valdkond küll Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse, kuid riiklikke sotsiaalteenuseid korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Määrus nr 237 nimetab ka Kaitseministeeriumi ülesande korraldada Kaitseväe ja Kaitseliid u osalemine otsingu- ja päästetöödesse. Eelnõus on arvestatud, et Kaitseväe osalemine otsingu- ja päästetöödes on eelnõu 572 SE kohaselt üks Kaitseväe põhiülesannetest. Samuti on võima lik Kaitseliidu võimalik osalemine leppida kokku lennu- ja merepääste plaanis. Ka kehtiv lennu- ja merepääste plaan arvestab Kaitseliiduga kui toetava ressurssina, mis kaasatakse ametiabi kaudu. Seetõttu ei nimetata eelnõus Kaitseliitu eraldiseisvalt otsingu- ja päästetöödel osalejana. Eelnõu §-s 12 sätestatakse otsingu- ja päästetööde komisjoni moodustamine. Vabariigi Valits use seaduse § 46 lõike 6 kohaselt võib minister oma valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid. Tegemist on uue sättega, mida ei ole määruses nr 237. Et suurendada kaasatud asutuste osalust, moodustatakse mere- ja lennupääste komisjon ning sinna kaasatakse kõik mere- ja lennupääste partnerid. Sellise komisjoni moodustamist on soovitatud ka valdkonnaga seotud rahvusvahelistes konventsioonides. Komisjoni abil tagatakse selge teabevahetus ja valdkonna ühine arendamine. Komisjoni moodustamise eesmärk on teha koostööd ja vahetada teavet, vältida ametkondade vahel dubleerimist, koostada ja menetleda valdkonnas olulisi ettepanekuid, aidata töötada välja strateegilisi dokumente ning leppida kokku ülesanded asutuste tegevuskavades ja jälgida nende täitmist. Eelnõu 3. peatüki 1. jaos sätestatakse üldsätted reostustõrje kohta Eesti merealal ja piiriveekogudel. Neid sätteid määruses nr 237 ei ole, sest määruse nr 237 kohaselt kohaldub reostustõrje korraldamisele otsingu- ja päästetööde regulatsioon. Eelnõu §-s 13 määratakse merereostuse ja piiriveekogu reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise juhtivaks asutuseks vastavalt Kaitsevägi ja PPA. Muudatus tuleneb Kaitseväe ja PPA pädevusjaotusest: eraldatakse reostustõrje Eesti merealal ja piiriveekogudel. Eelnõu §-s 14 sätestatakse Kaitseväe ja PPA pädevusjaotuse järgi reostuse ohuolukorra kehtestamine. PPA-le jääb ülesanne avastada ja likvideerida reostus piiriveekogude l, sest ka praegu ei ole võimalik selleks kasutada merel paiknevaid laevu. Eelnõu §-s 15 sätestatakse reostustõrje juhtumi vastutava koordinaatori õigused ja kohustused. Seni on määruse nr 237 järgi reostustõrjele kohaldatud otsingu- ja päästetööde regulatsioo ni, sealhulgas otsingu- ja päästetööde koordinaatori õigusi ja kohustusi. Õigusselguse huvides sätestatakse reostustõrje juhtumi vastutava koordinaatori õigused ja kohustused eraldi. Sisulis i muudatusi ei tehta ja juhtumi vastutava koordinaatori ülesanne on endiselt juhtida reostustõrjet ja koordineerida temale alluvate üksuste tööd. Oluline on märkida, et reostustõrje juhtumi vastutav koordinaator ei ole Eesti merealal ja piiriveekogudel sama isik. Eesti merealal merereostustõrje juhtumi vastutav koordinaator on merereostustõrje plaani kohaselt Kaitseväe ametiisik. Piiriveekogu reostustõrje juhtumi vastutav koordinaator on piiriveeko gu reostustõrjeplaani kohaselt JRCC Tallinna ametiisik. Eelnõu 3. peatüki 2. jaos nähakse ette Eesti mereala merereostustõrje plaan ja piiriveeko gu reostustõrjeplaan. Eelnõu §-s 16 nähakse ette merereostustõrje plaani ja piiriveekogu reostustõrjepla a ni kohustuslikud osad. Arvestades, et määruse nr 237 reguleerimisalas on otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine, tuleks reostustõrjepla a ni 6 koostamisel arvestada määruse nr 237 § 14. Seni ei ole reostustõrjeplaani eraldi reguleeritud. Regulatsiooni vajadus tuleneb lisaks praktilisele vajadusele ka rahvusvahelis te konventsioonidega võetud kohustustest. Näiteks on nähtud naftareostuseks valmisoleku ning sellele reageerimise ja koostöö 1990. aasta rahvusvahelises konventsioonis8 ette kohustus kehtestada riikliku valmisoleku ja reageerimise situatsiooniplaan. Eelnõus on arvestatud lennu- ja merepääste plaani kohustuslikke osi, kuna otsingu- ja päästetööde ning reostustõrje planeerimise põhimõtted on sarnased. Lisaks on arvestatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni9 alusel moodustatud Helsingi komisjoni (edaspidi HELCOM) soovitustega. HELCOM-i soovituste kohaselt tuleks merereostustõrje plaanis määrata eri tasandi koordinaatorite ülesanded. Seetõttu nähakse merereostustõrje plaani kohustusliku osana ette merereostuse avastamise ja likvideerimise vastutava koordinaatori (RC), ranniku vastutava koordinaatori (SRC), sündmusko ha juhtkoordinaatori (SOSC), lennutegevuse koordinaatori (FC) ja riikliku koordinaatori (NC) ülesanded. Sätestatakse, et piiriveekogu reostustõrjeplaan koostatakse merereostustõrje plaani nõuete järgi, ja asjaomaseid sätteid ei kirjutata eelnõusse kaks korda. Nagu lennu- ja merepääste plaanigi kehtestab merereostustõrje plaani asutuse juht ehk Kaitseväe juhataja. Merereostustõrje plaan kooskõlastatakse asjaomaste asutustega. Piiriveekogu reostustõrjeplaani kehtestab PPA peadirektor. Eelnõu 3. peatüki 3. jaos nähakse ette reostustõrje korraldamine ja selles osalejate ülesanded. Eelnõu §-s 17 sätestatakse Kaitseväe ülesanded merereostustõrje korraldamise juhtimis e l. Kaitseväe ülesannetel on üks eesmärk: tagada merereostustõrje. Selleks tagab Kaitsevägi esiteks radarseire ja valveteenistuse abil ülevaate Eesti merealast ning teiseks reageeriva ressursi olemasolu ehk üksuste valmisoleku varustuse ja väljaõppe kaudu. Eelnõu §-s 18 sätestatakse Kaitseväe mereoperatsioonide keskuse (edaspidi MOK) ülesanded. Nii nagu JRCC Tallinn otsingu- ja päästetööde puhul, juhib MOK merereostustõrjet ning kaasab vajalikud asutused ja üksused. Eelnõu §-des 19 ja 20 sätestatakse PPA ja JRCC Tallinna ülesanded piiriveekogu reostustõrje korraldamisel. Sarnaselt Kaitseväega on PPA-l ülesanne tagada ülevaade piiriveekogud e l toimuvast ning tagada üksuste valmisolek varustuse ja väljaõppe kaudu. JRCC Tallinn juhib reostustõrjet piiriveekogudel ning vajaduse korral kaasab selleks vajalikud asutused ja üksused. Arvestades, et PPA ülesandeks jääb osaleda merereostuse avastamisel, on JRCC Tallinna ülesanne teavitada avastatud merereostusest MOK-i. Eelnõu §-s 21 nimetatakse reostustõrjes osalejad. Täpsed ülesanded määratakse reostustõrjeplaanis, kuid peamine muudatus tuleneb PPA ja Kaitseväe pädevusjaotusest, millega eraldatakse reostustõrje Eesti merealal ja piiriveekogudel. Sarnaselt otsingu- ja päästetöödel osalejatega, ei arvestata reostustõrje regulatsioonis ministeeriumide ülesandeid, sest reostust tõrjub asjaomane asutus, mitte ministeerium. Peamiste asutustena nimetatakse Päästeamet, Transpordiamet ja Keskkonnaamet. 8 RT II 2008, 24, 70. 9 RT II 1995, 11, 57. 7 Kuna regulatsioon hõlmab nii merereostustõrjet kui piiriveekogu reostustõrjet, ei nimetata PPA- d eelnõu § 21 lõikes 1 osalejana, sest PPA on piiriveekogu reostustõrje eest vastutav. Selguse eesmärgil täpsustatakse eelnõu § 21 lõikes 2, et Eesti merealal osaleb PPA merereostuse avastamisel, sest seda ülesannet on võimalik täita õhusõidukite ja väiksemate veesõidukite ga. Samuti osaleb Transpordiamet edasi merereostuse likvideerimisel, seetõttu on eelnõu § 21 lõikes 3 Transpordiameti ülesannet piiritletud, sest talle ei panda ülesannet tõrjuda reostust piiriveekogul. Seega on reostustõrje peamised vastutajad PPA ja Kaitsevägi ning reostustõrjes peamised osalejad Päästeamet, Transpordiamet ja Keskkonnaamet. Kaasata võib ka muid isikuid, kes on nimetatud merereostustõrje plaanis või piiriveekogu reostustõrje plaanis. Eraõiguslike juriidilise isikutena tuleks eelkõige käsitada sadama pidajaid, kellel on seadusest tulenev kohustus sadamas reostuse viivitamatuks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Päästeameti peamine ülesanne on korraldada edasilükkamatuid tegevusi reostuse avastamiseks ja reostustõrjeks rannikul ning juhtida rannikureostustõrjes osalevate asutuste, isikute ja koostööpartnerite tegevust ning ressursside kaasamist ja kasutamist. Keskkonnaameti peamine ülesanne on korraldada pärast reostustõrjet keskkonna algseisundi taastamist, hinnata reostuse keskkonnaohtlikkust, selgitada välja looduskeskkonnale reostusega tekitatud kahju ning korraldada menetlustoiminguid reostaja väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks. Transpordiameti peamine ülesanne on edastada reostustõrje piirkonnas asuvatele aluste le navigatsioonihoiatus ja tagada ametiabina Kaitseväele reostustõrjeks laev ja vahendid Kaitseväe ja Transpordiameti koostöökokkuleppe järgi. Nagu määruses nr 237 ning otsingu- ja päästetööde puhul, sätestatakse ka reostustõrje puhul Eesti tolliterritooriumile eelisläbipääs, mida korraldab Maksu- ja Tolliamet. Tolliseadustik u10 artikli 4 kohaselt kuuluvad Euroopa Liidu tolliterritooriumi alla liikmesriikide territooriumid koos territoriaalvetega. Seega säilitatakse eelnõuga põhimõte, et kui reostustõrjesse on vaja kaasata välisriigi laev, ei pea see laev täitma tolliformaalsusi juhul, kui riskianalüüsi põhjal on otsustatud teha tollijärelevalve toiminguid. Samamoodi otsingu- ja päästetöödega on toodud välja ka TTJA ja Keskkonnaagentuuri rollid vastavalt raadiosidekanalite tagamisel ning ilmateadete ja -prognooside ja reostuse liikumise teabe edastamisel. Keskkonnaagentuur pakub merealaseid meteoroloogilisi teenuseid, muu hulgas modelleerib hoovuseid ja veetaset, mis on otseselt vajalik reostustõrjeks Eesti merealal. Eelnõu § 22 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määrus nr 237. Eelnõu §-s 23 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2023. aastal. Määruse jõustumise kuupäev on seotud eelnõu 572 SE kavandatud jõustumise ajaga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu muudatused on rakenduslikud ning tulenevad eelkõige eelnõuga 572 SE tehtavatest muudatustest ja rahvusvahelise õiguse nõuetest, mistõttu uuendatakse lennu- ja merepääste ning reostustõrje plaanide kohustuslikke osi. Muudatuste sihtrühmas on PPA ja Kaitseväe struktuuriüksuste töötajad (kokku u 250 inimest), kelle ülesanded ja pädevus muutuvad. Samuti 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik. – ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101. 8 on mõjutatud isikud, kes vajavad Eesti päästepiirkonnas abi. Aastatel 2019‒2021 on otsingu- ja päästesündmusi olnud keskmiselt 222 korral aastas. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõu 572 SE koostamisel on arvestatud, et otsingu- ja päästetööde võimekus Eesti merealal ei halveneks. See tähendab, et samamoodi PPA-ga on ka Kaitseväe laev osa reageerivast ressursist. Juhul kui Eesti päästepiirkonnas toimub otsingu- ja päästesündmus, vastutab selle juhtimise eest jätkuvalt PPA ning Kaitseväe ülesanne on sellele laevaga reageerida. Muudatusel ei ole olulist sotsiaalset mõju. Haldusvälistele adressaatidele ei teki eelnõuga uusi õigusi ega kohustusi. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Aastatel 2019–2021 oli merereostuse teateid keskmiselt 42 korral aastas ja kinnitatud reostusi oli neist umbes neljandik. Merereostuse avastamiseks kasutatakse praegu ja edaspidi kõiki PPA veesõidukeid ja lennusalga lennukit. Merereostuse likvideerimiseks merel kasutatakse vaid PPA laevu. Muudatus ei puuduta rannikureostuse likvideerimist, millega jääb tegelema Päästeamet. Merereostustõrje funktsioon Eesti merealal läheb üle Kaitseväele ning seda täidetakse edaspidi samas ulatuses ja mahus kui seni. Laevadega seotud töökoormus liigub ühelt asutuselt teisele, aga kuna funktsioonid, mida laevadega täidetakse, jäävad samaks, jääb avaliku sektori töökoormus pärast laevade üleandmist tervikuna samaks, välja arvatud laevade üleandmise ga seotud ühekordne suurem töökoormus. Uuendada tuleb lennu- ja merepääste plaani ning reostustõrjeplaane. Muudatusel on positiivne mõju, sest seni ei ole määruses nr 237 merereostuse valdkonna korraldust piisava põhjalikkusega sätestatud. Muudatuse tulemuse na peaksid lennu- ja merepääste plaan ning reostustõrjeplaanid olema selgemad ja täpsemad , sealhulgas arvestama senisest rohkem rahvusvaheliselt kokkulepitud nõudeid. Kuna merereostuse likvideerimise korraldamine liigub Siseministeeriumi valitsemisa la st Kaitseministeeriumi omasse, tähendab see, et ka osa Siseministeeriumi ülesannetest liigub Kaitseministeeriumi, mille tulemusel kasvab mõnevõrra Kaitseministeeriumi töökoormus. Muudatusega kaasneb vajadus Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel juhtida merereostuse valdkonna poliitika, ressursside ja tegevuste planeerimist. Edaspidi teeb merereostustõr je korraldamises Keskkonnaministeeriumiga koostööd Siseministeeriumi asemel Kaitseministeerium. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Seniseid ülesandeid Eesti merealal täidetakse vähemalt samal tasemel ja negatiivset mõju elanike turvalisusele ei esine. Riik täidab ikka otsingu- ja päästetööde ning reostustõrje ülesandeid. Eelnõuga 572 SE tehtavate muudatuste kohaselt saab Kaitsevägi koos talle pandud ülesannetega samad vahendid ja õigused, mis on praegu nende ülesannete täitmiseks PPA-l. Kuna Kaitsevägi saab Eesti merealal uued ülesanded, tuleb muuta riiklikke ja ametkondlikke merereostuse välislepinguid. Eelnõu avaldab vähesel määral positiivset mõju välissuhete le osas, mis puudutab tehnilisi täpsustusi lennu- ja merepääste plaanis ning merereostustõr je plaanis. Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale Muudatus ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda. Merereostustõrje funktsioon Eesti merealal läheb 9 üle Kaitseväele ning seda täidetakse edaspidi samas ulatuses ja mahus kui seni. Eesmärk on lähiaastatel parandada merereostustõrje võimekust, mis omakorda tagab tõhusama ja kiirema merereostuse likvideerimise, mille tulemusena säästetakse merereostuse korral lindude, loomade, taimede ja muude elusolendite elu ja elukeskkonda. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Eelnõu 572 SE rakendamise kulud on lisatud selle seletuskirjale (juurdepääsupiiranguga teave). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Määruse jõustumise kuupäev on seotud eelnõu 572 SE kavandatud jõustumise ajaga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valits use reglement“ § 6 lõike 1 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Keskkonnaagentuurile, TTJA-le, Transpordiametile, Päästeametile, PPA-le, Häirekeskusele, MTÜ-le Päästeliit ning MTÜ-le Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. 10