Vaideotsus

VAIDEOTSUS 09.05.2022 nr 2-5/22/0025/29 Vaide esitaja: Föderaalne riiklik ühtne ettevõte „Ülevenemaaline riiklik televisiooni- ja raadioringhäälingu ettevõte“ (edaspidi VGTRK) Registrikood: 1027700310076 Asukoht: 125040, Moskva, Yamskogo Polya, 19-21 Esindaja: Petr Fedorov Vaidlustatud haldusaktid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 24.02.2022 ettekirjutus nr 17-16/2022-343 RESOLUTSIOON Jätta VGTRK 28.03.2022 vaie täies ulatuses rahuldamata. FAKTILISED ASJAOLUD 1. 24.02.2022 ettekirjutusega nr 17-16/2022/343 kohustas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ettekirjutuse adressaatideks olevaid meediateenuse osutajaid (kokku 21 ettevõtet) lõpetama teleprogrammide RTR Planeta, NTV Mir ja TNV Mir Baltic, Rossia 24, Belarus 24 ja TV Centre International taasedastamise Eesti Vabariigi territooriumil 12 kuuks. Ettekirjutuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et kõnealuste teleprogrammide eetris edastati Vene Föderatsiooni presidendi 24.02.2022 kõne või osa sellest kontekstis, mida saab pidada tervikuna Ukraina sõjalise rünnaku õigustamiseks, sellele üleskutsumiseks ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete eiramise õigustamiseks. 2. 28.03.2022 esitas VGTRK vaide, millega taotleb 24.02.2022 ettekirjutuse nr 17-16/2022- 343 (edaspidi ettekirjutus) aluseks olevate asjaolude ümberhindamist ning ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. 3. 05.04.2022 teatas TTJA, et pikendab vaide lahendamise tähtaega kuni 07.05.2022. 4. TTJA leiab, et VGTRK vaie on esitatud tähtaegselt ja vastab vaidele esitatavatele nõuetele.  2 VAIDEOTSUSE PÕHJENDUS Ettekirjutus on piisavalt põhjendatud 5. TTJA ei nõustu VGTRK etteheidetega ettekirjutuse ebapiisava põhjendamise kohta. Nagu TTJA ettekirjutuses selgitas, oli ettekirjutuse ajendiks ettekirjutuse esemeks olevate teleprogrammide eetris Vene Föderatsiooni presidendi kõne või osa sellest kontekstis, millega õhutati vaenu ukrainlaste vastu ja õigustati rahvusvahelise õiguse rikkumist ning sõjalist rünnakut. Sellise kõne edastamisega rikuti meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 19 lg-s 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist ning kujutas ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. 6. Lisaks MeeTS-le tuleneb õigus piirata teleprogrammi taasedastamist liikmesriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL1 (edadpidi AVMS direktiiv) art 3 lg-st 3, mis annab aluse teha ajutiselt erand audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduses, kui teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva meediateenuse osutaja osutatav audiovisuaalmeedia teenus rikub selgelt, oluliselt ja raskelt art 6 lg 1 p-s b sätestatud nõudeid või kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab endast tõsist ja suurt ohtu kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist. 7. Vene Föderatsioon alustas 24.02.2022 sõjalist agressiooni Ukraina vastu, millega seoses oli vaja Eesti avalikus meediaruumis astuda samme tõrjumaks teavet, mis võib kahjustada avalikku korda ja riigi julgeolekut, mh teavet, mis võib õhutada vaenu või levitada sõjapropagandat ning õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu. 8. Ettekirjutuse esemeks olevate telekanalite taasedastamise piiramise eesmärk oli muuta vihkamisele kihutav ning ühiskonna turvalisust ja riigi julgeolekut ohustav sisu Eesti Vabariigi territooriumil kättesaamatuks. 9. Eestis on keelatud sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riikide ja rahvaste vahelise rahu hoidmine ning inimsuse kaitse on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiip. Samuti on Eestis keelatud vaenu õhutamine. Teleprogramm rikkus sõjapropaganda keeldu 10. Tulenevalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-st 92 on Eestis sõjapropaganda keelatud. Sõjapropaganda KarS § 92 tähenduses on sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Sõjapropaganda iseenesest ei kahjusta rahvusvahelist rahu, kuid see õigushüve on nii kõrge väärtusega, et on Eesti õiguskorras täiendavalt kriminaliseeritud. 11. Rahvaste ja riikide vahelist rahu kui kaitstava õigushüve suurt kaalu Eestis näitab ka agressioonikuritegude kriminaliseerimine. Nimelt on Eestis keelatud agressiooniakti juhtimises, täideviimises või ettevalmistamises osalemine, samuti riigi esindaja poolt agressiooniaktiga ähvardamine (KarS § 91 lg 1). Seejuures loetakse agressiooniaktiks ka ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat relvajõu kasutamist teise riigi suhtes (KarS § 91 lg 3). 12. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted riikidevahelises suhtluses tulenevad eelkõige ÜRO põhikirjast. Sellest dokumendist tulenevaid põhimõtteid käsitleb eraldi ÜRO Peaassamblee 1970. aasta resolutsiooniga nr 2625 (XXV) kinnitatud deklaratsioon rahvusvahelise õiguse põhimõtetest seoses riikidevaheliste sõbralike suhete ja koostööga 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/1808.  3 vastavalt ÜRO põhikirjale. Mõlemad dokumendid käsitlevad kohustust hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest rahvusvahelistes suhetes ükskõik, millisel viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO põhikirjaga. 13. Sõjapropaganda keelatust rahvusvahelises õiguses rõhutab ka ÜRO Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICCPR), mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 16.12.1966 ja mis jõustus 23.03.1976. Eesti ühines nimetatud rahvusvahelise lepinguga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega 26.09.1991 ja selle täitmise üle valvab ÜRO Inimõiguste Komitee. Muuhulgas sätestab ICCPR artikkel 20 lõige 1, et igasugune sõjapropaganda peab olema seadusega keelatud. Sama artikli lõike 2 kohaselt peab olema seadusega keelatud igasuguse rahvusliku, rassilise ja usulise vihavaenu toetamine, mis kujutab endast diskrimineerimisele, vaenulikkusele ja vägivallale õhutamist. 14. Nimetatud ICCPR artikkel 20 aitab tõlgendada mh ka KarS § 92 süüteokoosseisu. ICCPR artikkel 20 sisaldab ennetavat keeldu, st selle eesmärk on vältida sõjapropaganda mõjul kahjuliku avaliku arvamuse kujunemist ühiskonnas. Sõjapropaganda süüteo koosseis on ICCPR artikkel 20 aspektist täidetud eelkõige siis, kui sooritatakse tahtlikult tegevust, (1) mille eesmärk on mõjutada inimesi ja (2) mis õhutab ÜRO põhikirjas määratletud sõda. Sellel normil on pakti teiste sätetega võrreldes eriline iseloom, see konkreetne piirang ei kujuta endast lihtsalt riigis seadusandlust kujundavat sätet. Pigem kohustab ICCPR artikkel 20 riike sõnaselgelt seadusega propagandakeelde kehtestama. 15. Seda, et sõjapropaganda levitamise keeld õigustab muude põhiõiguste ja -vabaduste piiramist, sealhulgas ka audiovisuaalsete teenuste osutamise vabadust, on käsitlenud enda praktikas ka nt Euroopa Liidu Kohus. Viimane on enda 04.07.2019 otsuses leidnud, et Euroopa Liidu liikmesriik võib avaliku korra huvides, sh sõjapropaganda ning vaenu õhutamise vastu võitlemisel, kehtestada piirangud mõnest teisest liikmesriigist pärit telekanali edastamisele (vt Euroopa Liidu 04.07.2019 Kohtu otsus nr C-622/17). 16. Sõjapropaganda levitamine seisneb üleskutses, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Üleskutse võib olla levitatud nii suulises kui kirjalikus vormis. Üleskutsumiseks tuleb pidada avalduse levitamist, millega õhutatakse sõda või muul viisil relvajõu kasutamisele rahvusvahelistes suhetes. 17. Ettekirjutuse esemeks olevates teleprogrammides avaldatud kõne võib pidada sõjapropagandaks ning agressioonikuriteo õigustamiseks. Vene Föderatsiooni president selgitas selles kõnes muu hulgas, et sõjalise erioperatsiooni eesmärk on kaitsta inimesi, kes on kaheksa aastat Kiievi režiimi poolt kiusamise ja genotsiidi all kannatanud. President sõnas, et puuduvad muud võimalused Venemaa ja oma rahva kaitsmiseks peale sõjalise erioperatsiooni. President õigustas kõnes sõda ja kutsus üles sõjaliselt ründama suveräänset riiki Ukrainat. Kõnel ei olnud konteksti, kus oleks sõna antud teisele poolele või mis oleks tasakaalustanud kõnes esitatud seisukohta. 18. Arvestades asjaolu, et Eestis on märkimisväärne vene keele kõnelejate kogukond, võib ettekirjutusega keelatud teleprogrammides kajastatud sõjapropaganda õhutada sõjalist konflikti või massilisi rahutusi ka siinsete elanike seas. Õhutamine võib vaatajates mh kutsuda esile soovi liituda sõjalise konfliktiga Ukrainas või ärgitada isikuid relvastatud konfliktiks Eestis. Eeltoodud ohtu kinnitab sõjapõgenike massiline saabumine Eestisse, mille tõttu võttis Politsei- ja Piirivalveamet 11.03.2022 kasutusele massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani. Teleprogramm rikkus vaenu õhutamise keeldu 19. Lisaks sõjapropaganda keelule on KarS §-st 151 tulenevalt keelatud ka vaenu õhutamine. Nimetatud sätte kohaselt on keelatud tegevus, millega avalikult kutsutakse üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale.  4 20. Vaenukõne kriminaliseerimise kohustuse näeb Eestile ette ka Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/913/JSK, 28 november 2008, teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega art 3 lg 2. 21. Viidatud art 3 lg 2 ja art 1 lg 1 p-i a koostoimes tuleb kriminaliseerida avalik ja tahtlik vägivallale või vihkamisele kihutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära, rahvuse või etnilise päritolu alusel, nähes sellise teo eest ette maksimummääras vähemalt ühe- kuni kolmeaastase vanglakaristuse. 22. Eestis on raamotsus üle võetud karistusseadustiku §-ga 151. Riigikohtu kriminaalkolleegium on sisustanud vägivallale ja vihkamisele üleskutset KarS § 151 mõttes RKKrK otsuses nr 3-1-1-117-05. Vägivallale ja vihkamisele üleskutse puhul on tegu süüteoga võrdõiguslikkuse vastu. Võrdsusõiguse rikkumine eeldab seda, et rahvuse, päritolu või poliitiliste veendumuste alusel eristatavate gruppide puhul ühe grupi ("meie") liige eitab teise gruppi ("nemad") kuuluvate isikute võrdväärsust esimese grupi liikmetega. Koosseisupärase teoga on tegu juhul, kui teise gruppi kuuluvate isikute võrdväärsust eitatakse ning kutsutakse üles ka teisi isikuid võrdväärsust eitama. 23. Seega peab edastatav sõnum olema selline, millega mitte lihtsalt ei väljendata oma vaenulikku meelestatust mingi grupi vastu, vaid mis võiks kutsuda vihkamist või vägivalda esile ka teistes isikutes ja tuua kaasa mingi sotsiaalse grupi vastu suunatud vihkamise või vägivalla levimist. 24. Kriminaalkolleegium lisas viidatud lahendis, et üleskutsest saab rääkida ainult juhul, kui see võib leida ühiskonnas vastuvõttu. See tähendab, et inimesed, kellele üleskutse võiks mõjuda, on tõsiselt võetavad nii oma arvukuselt kui ka sisuliste tunnuste poolest. Seejuures on oluline vaadelda konteksti, milles üleskutse on esitatud.2 25. Ettekirjutuse esemeks olevatel telekanalitel avaldatud kõne võib pidada vaenu õhutamiseks ukrainlaste kui rahvuse vastu. Ukrainlaste nimetamine natsistideks õhutab vähemalt kaudselt Ukraina võimu ja inimeste vihkamisele. Samuti õigustati kõnes Venemaa vägivaldset tegevust Ukraina inimeste suhtes. Vägivaldse tegevuse õigustamine riigi vastu koos vihkamise õhutamisega omab paratamatult ka vaatajate vägivalla toetamisele ja vägivallas osalemisele üleskutsuvat mõju. 26. Sellele, et inimesed, kellele üleskutse võiks mõjuda, on tõsiselt võetavad nii oma arvukuselt kui ka sisuliste tunnuste poolest (vrd ülal viidatud RK lahend), viitavad hiljuti meedias kajastatud arvukad intervjuud Venemaalt lähtuva sõjapropaganda ja viha õhutava sisu mõju all olevate inimestega, kellele on aastaid edastatud n-ö läänt vihkavat retoorikat ning kes praegu ei pea usutavaks versiooni, et Venemaa ründab rahumeelset Ukrainat ja sihilikult hävitab ka tsiviilelanikke. Kõnealuste telekanalite eetris esitatava sõjapropaganda ja vaenu õhutamise tõhusust kinnitab ka olukord Venemaal, kus vabast ja välismeediast ära lõigatud inimestel puudub ülevaade erapooletust ja usaldusväärsest infost. 27. Arvestades Venemaa jätkuvat sõjategevust Ukrainas, ohustab vihkamisele ja vägivallale kihutamine oluliselt sihtmärgiks olevaid isikuid ning seab ohtu nende elu, tervise ja vara. Venemaa sõjategevusele Ukrainas esineb toetajaid ka Eestis. Arvestades vene keelt kõnelevate ja vene meediat jälgivate inimeste arvu Eestis, esineb tõsine oht, et vihkamisele ja vägivallale õhutamine toimib ka Eesti elanikkonna suhtes. See võib omakorda ohustada Ukraina päritoluga inimesi Eestis, sealhulgas Ukraina sõjapõgenikke, kes on ajutiselt Eestisse asunud ning kellest vähemalt osa on sõja ja selle eest kodust põgenemise tõttu niigi traumeeritud. 2 RKKrKo 10.04.2006 nr 3-1-1-117-05, p 20.  5 Ettekirjutusega kohaldatud meede on proportsionaalne 28. TTJA ei nõustu VGTRK seisukohaga, et ettekirjutus piirab VGTRK õigusi suuremal määral, kui on vajalik sotsiaalselt oluliste eesmärkide kaitsmiseks. Samuti ei nõustu TTJA sellega, et antud juhul oleks saanud rakendada teisi, mõjult leebemaid meetmeid. 29. Ettekirjutuse esemeks olevate telekanalite edastamise keelamine Eesti territooriumil leviku piiramise näol on tegu sõnavabaduse (väljendusvabadus) sisulise piiramisega. Õigus sõnavabadusele tuleneb nii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist (art 19), Euroopa inimõiguste konventsioonist (art 10) kui Eesti Vabariigi põhiseadusest (§ 45). 30. Telekanalite edastamise ajutine piiramine piirab igaühe õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil (PS § 45 lg 1 lause 1). Nimetatud põhiõigusele on põhiseadusandja ette näinud spetsiaalse piiriklausli, mis lubab sõnavabadust seadusega piirata vaid teatud kindlatel alustel, s.o avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks (PS § 45 lg 1 lause 2). 31. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kui seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist (RKKrK otsus nr 3-1-1-113-99, p 2). 32. Selleks, et meede oleks proportsionaalne, peab see olema ka piirangu eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikuid avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. (RKÜK otsus nr 3-3-1-101-06, p 27). Antud juhul ei ole piirang tarbetu, kuna see vähendab oluliselt sõjapropaganda ja vaenu õhutamise kättesaadavuse võimalust Eestis. Seega on meede sobiv. 33. Meede on ka vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKÜK otsuse nr 3-3- 1-101-06, p 27). Kõnealustes teleprogrammides edastati sõjapropagandat ja vaenu õhutamist sisaldavat sisu. Teleprogrammides sõjapropaganda levitamise piiramiseks Eestis ei ole muud, vähemalt sama tõhusat meedet kui taasedastamise õiguse piiramine. 34. Meetme mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust (RKÜK otsus nr 3-3-1- 101-06, p 27). Edastades sõjapropagandat ja vaenu õhutavat sisu, ohustab see teiste isikute põhiõigusi (õigus elule, vabadusele, kodu puutumatusele jpm). Kõnealuses olukorras on oht teiste isikute õigustele suurema kaaluga kui telekanali õiguste omaja sõnavabadus. Seega ei riiva meede asjaolusid arvestades liigselt vaide esitaja sõnavabadust. Telekanalite taasedastamist ei keelatud alaliselt, vaid piirati 12 kuuks. Võib eeldada, et Venemaa Ukrainale suunatud rünnakutes akuutne periood ning sellele tõenäoliselt järgnev aktiivne kognitiivne sõda kestavad vähemalt 12 kuud. 35. Mitmete nn kremlimeelsete ja Moskva kontrollitavate telekanalite ning uudisteportaalide tegevust ei peeta isegi mitte ajakirjandus- ja sõnavabaduse alla kuuluvaks, vaid need liigituvad ohtlike infosõja relvade hulka. Venemaa sõjaliste tegevuste õigustamine ning teadlik valeinfo levitamine ohustab kaalukat õigushüve, s.o avalikku korda ja riigi julgeolekut. 36. Avalikku korda ja riigi julgeolekut võib ohustada muu hulgas see, kui kodanikele jääb ekslik mulje mingisugusest probleemist või selle probleemi suurusest. Sellest tingituna võivad inimesed heituda, pettuda ja kibestuda ning esineb suurem võimalus inimeste pahatahtlikeks rühmitusteks ning tegevusteks avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu. Vägivaldsete, äärmuslike väärtuste edastamine kannab suuremat ohtu juhul, kui esineb ka tõenäosus, et äärmuslikud vaated jõuavad nende inimesteni, kes võivad olla nendest mõjutatud. Mida rohkem selliseid inimesi ühes kogukonnas leidub, seda suurem on ka oht. Nii on olnud näha, kuidas aastatepikkune Vene riigimeedia on ajapikku ulatuslikult kujundanud venemaalaste ja vene keele kõnelejate avalikku arvamust. Eesti Sisekaitseakadeemia ülevaade hübriidsõja  6 ja hübriidohtude kohta toob näiteks välja, et Venemaa jõuline mõjutustegevus Krimmis algas umbes aasta enne annekteerimist, kuid mõjutustegevusega tegeleti süsteemselt juba aastakümneid varem.3 37. Muuhulgas on avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast ohtlik, kui nö ajakirjandus- ja sõnavabaduse sildi all tegeletakse teadlikult ja süsteemselt teabe levitamisega, mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu, täpsemalt eelkõige süütegusid nagu inimsuse vastane kuritegu (KarS § 89), genotsiid (KarS § 90), agressioonikuritegu (KarS § 91) jt. Võimalus, et osa meedia- ja infotarbijaid ei saa teada tegelikkuses toime pandud (sõja)kuritegudest või levib sellekohase tõese info usutavust kahjustav valeteave, suurendab sõjapropaganda võimalikku usutavust ning koos sellega riski, et osa inimesi peavad kuritegelikku käitumist ekslikult sotsiaalselt adekvaatseks tegevuseks. 38. Kohalikus meedias ja poliitilistes diskursustes on meediakasutust venekeelse elanikkonna seas peetud negatiivseks mõjuks nende identiteedi kujunemisprotsessile, see tähendab nende kodanikulojaalsuse nõrgenemist ja Vene riigivõimuga seotud identiteedi kinnistumist, mis võib kujutada endast ohtu riigi julgeolekule. Uuringute kohaselt 92% venekeelsest elanikkonnast tarbib vähemalt ühe Venemaa päritolu meediakanali sisu. 39. Arvestades, et suur osa Eestis ajutiselt paiknevatest ja alaliselt elavatest inimestest kõneleb vene keelt esimese või teise keelena, on venekeelse veebisisu tarbijaid riigis palju. Samuti viibib Eestis küllaltki suur hulk inimesi, kes eesti keelt ei kõnele või teeb seda vähesel määral ja kelle ainsaks teabe saamise võimaluseks on venekeelsete allikate jälgimine. Seega esineb Eestis reaalne oht selleks, et Eestis asuvad vene keelt kõnelevad isikud tarbivad üksnes või valdavalt nimetatud teleprogrammide sisu ning on selles avaldatud ning eelnevalt kirjeldatud seisukohtadest mõjutatud. Seeläbi esineb oht rahutuste tekkimiseks vene keelt kõneleva elanikkonna seas või vene keelt kõnelevate ja teisi keeli kõnelevate isikute vahel. 40. Riigikaitse oluliseks osaks on oma rahva kaitse inforuumis esinevate psühholoogiliste mõjutuste eest. Seega vaenu õhutava ja sõjapropagandat edastava telekanalite kättesaadavuse piiramine on oluline ja proportsionaalne meede Eesti inforuumi turvalisuse tagamiseks, kuna vaenu õhutava ja sõjapropagandat levitava sisu kättesaadavus Eesti territooriumil seab ohtu nii Eesti kui ka teiste riikide julgeoleku, ühiskonna turvalisuse ja avaliku korra. Avalike huvide kaitseks oli vaja viivitamatult tegutseda 41. VGTRK väited ärakuulamisõiguse rikkumisest ei ole asjakohased, kuivõrd TTJA hinnangul esines käesoleval juhul alus ärakuulamisõiguse andmata jätmiseks. 42. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1 sätestab üldreegli haldusakti adressaadi ärakuulamiseks nii koormava haldusakti andmise kui ka soodustava haldusaktist andmata jätmise korral. Samas on seaduses sätestatud erandlikel juhtudel haldusorganil õigus jätta menetlusosaline ärakuulamata. Üheks selliseks erandiks on HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud alus, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. 43. Ettekirjutuse adressaatidele ja sellest puudutatud isikutele vastuväidete esitamiseks võimaluse andmine oleks toonud kaasa viivituse vastuväidete ettevalmistamiseks, menetlusdokumentidega tutvumiseks ja haldusorganilt täiendavate selgituste saamiseks vajaliku aja võrra. Nagu TTJA ettekirjutuses selgitas, tingis kiireloomulise tegutsemise Eesti naaberriigi Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu 24.02.2022. Sõjapropagandat ja vaenu õhutavat sisu edastatavate telekanalite keelamisega viivitamine võinuks ohustada 3 Vrd Vladimir Sazonov, Hübriidsõjad ja hübriidsed ohud. Kas nende kaardistamiseks oleks vaja andmebaasi? 2022, Sisekaitseakadeemia.  7 ühiskonna turvalisust ja riigi julgeolekut. Seega oli nende õigushüvede kaitsmiseks vaja tegutseda viivitamatult. 44. TTJA viitas ettekirjutuses, et lisaks HMS-le võib AVMS direktiivi art 3 lg 5 alusel liikmesriik kiireloomulistel juhtudel hiljemalt ühe kuu jooksul pärast väidetavat rikkumist kalduda kõrvale sama artikli lg 3 p-des a ja b sätestatud tingimustest (12 kuu jooksul esinenud varasem rikkumine ning teatamine meediateenuse osutajale, liikmesriigile, mille jurisdiktsiooni alla see teenuseosutaja kuulub, ja komisjonile kirjalikult väidetavast rikkumisest ja proportsionaalsetest meetmetest, mida kavatsetakse võtta). Eeltoodust tuleneb liikmesriigile õigus kiireloomulistel juhtudel viivitamatult peatada ajutiselt audiovisuaalmeedia teenuse osutamine ning seejärel teavitada otsusest komisjoni ja liikmesriiki, mille jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, põhjendades, miks liikmesriik peab juhtumit kiireloomuliseks. 45. Isegi kui nõustuda väitega, et TTJA oleks pidanud VGTRK ära kuulama, ei ole ära kuulamata jätmine praegusel juhul selline materiaalõiguslik viga, mis toob kaasa ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise vajaduse. Olukorras, kus haldusorgani kaalutlusõigus on konkreetse juhtumi erandlike asjaolude tõttu kahanenud ühe valikuni, ei oleks isiku ärakuulamine saanud viia teissuguse otsuseni. Võimalikud puudused põhjendamisel ei too kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist 46. Isegi kui jõuda tulemusele, et ettekirjutus on puudulikult põhjendatud (millega TTJA ei nõustu), ei tooks põhjendamiskohustuse rikkumine kaasa vajadust ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. Kehtetuks tunnistamise vajaduse hindamisel lähtutakse HMS §-st 58, millest tulenevalt toob haaldusakti kehtetuks tunnistamise kaasa selline menetlus- või vorminõuete rikkumine, mis võis mõjutada haldusakti sisu (materiaalne õigusvastasus). Kui vaatamata menetlus- või vorminõude rikkumisele ei oleks haldusorgan saanud teistsugust otsust teha, siis jääb formaalselt õigusvastane, kuid sisult õiguspärane haldusakt kehtima. 47. Vaidlustatud ettekirjutuses välja toodud kõne edastamine kontektis, millega propageeriti sõda ja õhutati vihkamist, ei ole ainsad episoodid, millega VGTRK teleprogrammis on rikutud MeeTS-i ja AVMDS nõudeid. Toome siinkohal välja mõned täiendavad episoodid. 17.02.2022 vestlussaade „Õhtu Vladimir Solovjoviga“: 47.1. Saates osalejad arutavad Ukrainaga seotud sündmuste üle. Vestluse käigus arendatakse narratiivi selle kohta, et Venemaa seisab rahu eest, kuid lääneriikide ja NATO juhtide poliitika on muutunud valede poliitikaks ja nende hüsteeria õhutab sõjale. Saates rõhutatakse ja jääb läbivalt kõlama seisukoht, et Balti riike tuleb sisuliselt lugeda Vene riigi territooriumiks. 47.2. Ajavahemikul 23.41.10 kuni 23:41:55 tõdeb arutelus osaleja Karen Šahnazarov, et: „Nemad [mõeldud lääs ja NATO] on juba jõudnud Ukrainasse, nad on juba Baltikumis, kuid see on endine NSVL territoorium, see on meie riigi territoorium [st mõeldud Venemaa Föderatsiooni territooriumi]“. K. Šahnazarov ütleb, et nad (mõeldes läänt ja NATO-t) on juba lähenenud Peterburile. Nad on juba Gruusias ja Aserbaidžaanis ning ta küsib retooriliselt, kus ja kelle jaoks on punane liin. Ei saatejuht ega keegi teine diskusioonis osalejatest ei leia, et selline arvamus oleks küsitav. Avaldatud arvamus, et “/../ Baltikum on meie riigi (Venemaa) territoorium /../.”, omab vahetut ja selget ohtu suveräänsete Balti riikide julgeolekule ja territoriaalsele terviklikkusele. 18.02.2022 vestlussaade „60 minutit“: 47.3. Saates osalejad arutavad Ukrainaga seotud sündmuste üle. Avaldatakse arvamust, et toimub regulaarne Donbassi inimeste tulistamine Ukraina poolt ja et Ukraina on koondanud Donbassi rindeliinile suuri vägesid. Saates esitatud  8 seisukohtade kohaselt on okupeeritud Donbassi rindeliini valvavate Ukraina vägede puhul tegu peamiselt radikaalide, agressiivsete natsionalistide ja terroristidega. Sisuliselt avaldatakse teavet, milles on Ukrainat kujutatud agressorina, kes tahab rünnata Donbassi territooriumit ja arvatavasti tekitada militaarset konflikti või panna toime terrorismiga seotud kuritegusid. Saates avaldatakse teavet, mis ei vasta tegelikkusele ning kujutab seda äraspidiselt, justkui Ukraina ründaks Donbassi, ega oleks tegu Venemaa okupeeritud alaga. 47.4. Ei saatejuht ega keegi teine diskusioonis osalejatest ei leia, et selline arvamus oleks küsitav, samuti ei avaldata vastupidist arvamust. 20.02.2022 saade „Nädala uudised“: 47.5. Saates kajastatakse nädala sündmusi Venemaal ja maailmas. Arutletakse Ukraina ja Venemaa vahelise sõja võimalike teooriate üle. Avaldatakse seisukohta, et sõda tahavad ameeriklased ja britid, kuid kindlasti vajavad seda Volodõmõr Zelenskõi (Ukraina president) ja Ukraina natsid. 47.6. Ajavahemikul 19.30.32 kuni 19.30.49 järgneb teave selle kohta, et Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma on võtnud vastu otsuse pöörduda presidendi poole üleskutsega tunnustada Donetski ja Luganski rahvavabariike. See on vahetu ja selge signaal ohust Ukraina territooriumi terviklikkusele ja riigi julgeolekule, kuigi diplomaatiline, siiski otsene rünnak Ukraina suveräänsuse vastu. 21.02.2022 vestlussaade „60 minutit“: 47.7. Saadet juhib Olga Skabejeva ja saates osalejad arutlevad olukorda ja sündmusi Ukrainas. Saate ajal väljendavad selles osalejad selgelt negatiivset ja põlglikku suhtumist Ukraina riigi, selle elanike vastu; kõlab üleskutse vahetada Ukraina võim ebaseaduslikul viisil ja võimaliku sõja abil; kõlab üleskutse kasutada militaarset agressiooni, tagamaks kontrolli ukrainlaste ja Ukraina riigi üle, luuakse ettekujutus Ukrainast kui sõjalist rünnakut ettevalmistavast riigist, justkui lääs õhutaks sõda, justkui ukrainlased tervikuna oleksid parandamatud kurjategijad. Tasakaalustavaid, vastupidiseid ega seesugust lähenemist küsitavaks pidavaid arvamusi ei esitata. Muuhulgas kõlavad alltoodud seisukohad. 47.8. Ajavahemikul 12.07.22 kuni 12.08.15 Igor Korotšenko, Vene ajakirja Rahvuslik Kaitse peatoimetaja, avaldab arvamust, kuidas peab Venemaa reageerima olukorrale Donbassis: „Kollektiivne lääs aktiivselt juhib Ukrainat sõja suunas. See sõda võib saada reaalsuseks juba täna, tegelikult on see juba alanud. Toimub selle sõja informatiivne tagamine. Ja on küsimus, kuidas reageerib sellele Venemaa. On iseenesestmõistetav, et me loodame, et diplomaatilised meetodid ei ole veel ammendatud. Peab tegema kõike, et sõda ei muutuks reaalsuseks. Kuid juhul, kui see saab reaalsuseks, tuleb vastavalt rääkida uuest Ukraina ümberkorraldusest, et see riik oleks neutraalne, väljaspool blokke, vastava poliitilise valitsusega, kes ei ohusta rahu ja julgeolekut, nagu see on täna. Ja tegelikult süütab tänapäeva Ukraina kolmanda maailmasõja sütikut. Peab tegema kõike, et see ei muutuks reaalsuseks.“ 47.9. Ajavahemikul 12.24.29 kuni 12.25.23 Mihhail Deljagin, Venemaa Riigiduuma majanduspoliitika komitee aseesimees, ütleb Venemaa suhete kohta Ukrainaga aastast 2014: „Viimase kaheksa aasta sündmused tekitavad minus küsimuse Venemaa riikluse olemasolu kohta. Kaheksa aastat oleme me toitnud hulluks läinud fašistlikku režiimi, me toidame „marutaudis koeri“ [mõeldud ukrainlasi]. Silitame neid ja räägime pehme häälega. Kas keegi veel ei tea, et isegi kui sa toidad ja silitad marutaudis koera, hammustab ta sind niikuinii, sest ta on ju marutaudis. Ja nüüd, palun, tuleb kümneid tuhandeid, sadu tuhandeid põgenikke. See on äärmiselt tõsine humanitaarolukord Venemaa Föderatsiooniga piirnevates territooriumides. Vabandage, palun, aga kui lasta välja sada, poolteistsada „Kalibre“ [mõeldud Vene tiibraketti Kalibr], et seda agressiooni ei oleks, et kõik need „metsikud loomad“ [mõeldud ukrainlasi], kes praegu  9 tapavad inimesi Donetskis ja Luganskis, oleksid lihtsalt maapealt pühitud? See oleks palju säästlikum, vabandust, nii majanduslikust kui ka inimelude aspektist.“ 21.02.2022 erisaade „Uudised“: 47.10. Saadet juhib Ernest Mackevičius ja saates näidatakse fragmente Venemaa Föderatsiooni julgeolekunõukogu laiendatud istungist; kõlab teave, mis seab kahtluse alla Ukraina riiklikkuse legitiimsuse, Urkaina riigi olemasolu ja territoriaalse terviklikkuse; esitatakse üleskutseid, mis seavad ohtu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja Ukraina riigi julgeoleku. Muuhulgas kõlavad alltoodud seisukohad. 47.11. Ajavahemikul 15.52.47 kuni 15.53.56 Vladimir Putin (Venemaa Föderatsiooni president): „Ja nii pärast 2014. aastal Ukrainas toimunud riigipööret ei nõustunud osa riigi elanikkonnast selle riigipöördega. Tuletan meelde, et see oli põhiseadusvastane ja verine, sest nende sündmuste käigus kaotasid elu paljud süütud inimesed. See oli tõepoolest relvastatud riigipööre. Ausalt öeldes, selles osas puudub vaidlus. Kordan, osa riigi kodanikke ei nõustunud selle riigipöördega ja see puudutas Krimmi elanikke, samuti neid, kes elasid ja ka täna elavad Donbassis. Inimesed teavitasid, et nad asutavad kaks sõltumatut vabariiki – Donetski Rahvavabariigi ja Luganski Rahvavabariigi. Sellest hetkest algas konfrontatsioon Kiievi ja sellel territooriumil elavate inimeste vahel.“ 47.12. Ajavahemikul 15.56.18 kuni 15.57.08 Vladimir Putin: „Meie tänase istungi eesmärk on kuulata ära kolleege ja määrata kindlaks meie järgmised sammud selles suunas, arvestades, et Donetski Rahvavabariigi ja Luganski Rahvavabariigi juhid on pöördunud Venemaa poole palvega tunnustada nende suveräänsust ja et Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma on võtnud selle teema kohta vastu otsuse, millega kutsub üles riigi juhti tunnustama Donetski Rahvavabariigi ja Luganski Rahvavabariigi iseseisvust ja suveräänsust. 47.13. Ajavahemikul 16.52.53 kuni 16.54.12 Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin (Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma esindajana): „[…] Me lähtusime sellest, et olukord DRV-is [Donetski Rahvavabariigi lühend] ja LRV-is [Luganski Rahvavabariigi lühend] on muutunud kriitiliseks ja meie otsus lähtus eelkõike humanitaarsetest kaalutlustest, kuna hukkuvad inimesed ja see ei lõppe. Saadikud leiavad, et Kiiev teadlikult viivitab ja saboteerib Minski kokkulepet. See on lubamatu ja otsuse vastuvõtmisel me muidugi teadvustasime endale, et seal elavad meie kodanikud, meie riigi kodanikud – meie rahvuskaaslased. Avaldusi esitanute arv, kes soovivad saada Vene kodakondsuse, on 1 200 000. Ligi 800 000 on juba saanud kodakondsuse, kuid soovijaid on palju rohkem. Seega on tegu ennekõike meie riigi kodanike ja meie rahvuskaaslaste kaitsmisega. Samuti me lähtume asjaolust, et kaheksa aasta jooksul ei ole olukord muutunud. Enamgi, vaatamata teiste riikide esindajate kaasamisele selle küsimuse lahendamisel, saboteerib Kiiev kõik endale võetud kohustused. Seega, Vladimitš (pöördub Vladimir Putini poole), palume teid vaadata läbi Riigiduuma pöördumine ja tunnustada Donetski ja Luganski rahvavabariike.“ Vestlussaade „60 minutit“ (21. veebruari teine saade – erisaade): 47.14. Saates näidatakse ja kommenteeritakse fragmente uudistesaatest „Vesti“, kus edastati salvestused Venemaa Föderatsiooni julgeolekunõukogu laiendatud istungist. 47.15. Ajavahemikul 17.43.08 kuni 14.43.53 Denis Pušilin (isehakanud Donetski Rahvavabariigi juht) pöördub saates Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini poole palvega tunnustada Donetski Rahvavabariigi iseseisvust: „Rahvusvahelise õigussubjektsuse määramiseks ja selle tagajärjel täisväärtusliku sõjalise vastuseisu võimaldamiseks Ukraina valitsuse agressiooni vastu, et hoida ära tsiviilisikute ohvreid ja infrastruktuuri ning elamufondi hävitamist, kogu Donetski Rahvavabariigi rahva nimel palun teid tunnustada Donetski Riigivabariiki iseseisva, demokraatliku ja  10 seadusliku sotsiaalse riigina. Samuti palun kaaluda võimalust sõlmida sõprus- ja koostööleping Donetski Rahvavabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel, mis näeb ette kaitsealast koostööd.“ 47.16. Ajavahemikul 17.43.54 kuni 17.44.50 Leonid Pasetšnik (isehakanud Luganski Rahvavabariigi juht) pöördub saates Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini poole palvega tunnustada Luganski Rahvavabariigi iseseisvust: „Käesoleva aasta veebruaris saatsid Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma saadikud Teile adresseeritud üleskutse palvega tunnustada Donbassi vabariikide iseseisvust. Lugupeetud Vladimir Vladimirovitš, hoidmaks ära tsiviilisikute massilist hukkumist, kellest kolmsada tuhat on Venemaa kodanikud, palun tunnustada Luganski Rahvavabariigi suveräänsust ja iseseisvust. Samuti palun kaaluda võimalust sõlmida sõprus- ja koostööleping Luganski Rahvavabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel, mis näeb ette koostööd kaitse alal.“ 48. Lisaks sellele, et põhjenduste puudulikkus, millega TTJA ei nõustu, ei mõjutanud asja sisulist otsust, ei takistanud see ka VGTRK-il oma õigusi kaitsta. Isiku seisukohalt on haldusakti põhjendamine vajalik eelkõige selleks, et isik mõistaks, miks konkreetse sisuga haldusakt anti ning et nende põhjendustega mittenõustumisel saaks isik oma õigusi vaide- või kohtumenetluses efektiivselt kaitsta. Vaidest nähtuvalt on VGTRK saanud aru põhjustest, miks keelas TTJA teleprogrammide RTR Planeta, NTV Mir ja TNV Mir Baltic, Rossia 24, Belarus 24 ja TV Centre International taasedastamise Eesti Vabariigi territooriumil. Seega asjaolu, et TTJA ei ole ettekirjutuses toonud välja, millised sõnad, laused või lauseosad Venemaa presidendi 24.02.2022 kõnest vastavad MeeTS § 19 lg-s 1 sätestatule, ei ole takistanud VGTRK-l oma õigusi kaitsta. Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3, § 85 punkti 4 ja § 86 alusel otsustan jätta VGTR esitatud vaide rahuldamata. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]). (allkirjastatud digitaalselt) Teele Tohver Tugiteenuste osakonna juhataja peadirektori ülesannetes VAIDEOTSUS 09.05.2022 nr 2-5/22/0025/29 Vaide esitaja: Föderaalne riiklik ühtne ettevõte „Ülevenemaaline riiklik televisiooni- ja raadioringhäälingu ettevõte“ (edaspidi VGTRK) Registrikood: 1027700310076 Asukoht: 125040, Moskva, Yamskogo Polya, 19-21 Esindaja: Petr Fedorov Vaidlustatud haldusaktid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 24.02.2022 ettekirjutus nr 17-16/2022-343 RESOLUTSIOON Jätta VGTRK 28.03.2022 vaie täies ulatuses rahuldamata. FAKTILISED ASJAOLUD 1. 24.02.2022 ettekirjutusega nr 17-16/2022/343 kohustas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ettekirjutuse adressaatideks olevaid meediateenuse osutajaid (kokku 21 ettevõtet) lõpetama teleprogrammide RTR Planeta, NTV Mir ja TNV Mir Baltic, Rossia 24, Belarus 24 ja TV Centre International taasedastamise Eesti Vabariigi territooriumil 12 kuuks. Ettekirjutuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et kõnealuste teleprogrammide eetris edastati Vene Föderatsiooni presidendi 24.02.2022 kõne või osa sellest kontekstis, mida saab pidada tervikuna Ukraina sõjalise rünnaku õigustamiseks, sellele üleskutsumiseks ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete eiramise õigustamiseks. 2. 28.03.2022 esitas VGTRK vaide, millega taotleb 24.02.2022 ettekirjutuse nr 17-16/2022- 343 (edaspidi ettekirjutus) aluseks olevate asjaolude ümberhindamist ning ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. 3. 05.04.2022 teatas TTJA, et pikendab vaide lahendamise tähtaega kuni 07.05.2022. 4. TTJA leiab, et VGTRK vaie on esitatud tähtaegselt ja vastab vaidele esitatavatele nõuetele.  2 VAIDEOTSUSE PÕHJENDUS Ettekirjutus on piisavalt põhjendatud 5. TTJA ei nõustu VGTRK etteheidetega ettekirjutuse ebapiisava põhjendamise kohta. Nagu TTJA ettekirjutuses selgitas, oli ettekirjutuse ajendiks ettekirjutuse esemeks olevate teleprogrammide eetris Vene Föderatsiooni presidendi kõne või osa sellest kontekstis, millega õhutati vaenu ukrainlaste vastu ja õigustati rahvusvahelise õiguse rikkumist ning sõjalist rünnakut. Sellise kõne edastamisega rikuti meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 19 lg-s 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist ning kujutas ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. 6. Lisaks MeeTS-le tuleneb õigus piirata teleprogrammi taasedastamist liikmesriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL1 (edadpidi AVMS direktiiv) art 3 lg-st 3, mis annab aluse teha ajutiselt erand audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduses, kui teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva meediateenuse osutaja osutatav audiovisuaalmeedia teenus rikub selgelt, oluliselt ja raskelt art 6 lg 1 p-s b sätestatud nõudeid või kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab endast tõsist ja suurt ohtu kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist. 7. Vene Föderatsioon alustas 24.02.2022 sõjalist agressiooni Ukraina vastu, millega seoses oli vaja Eesti avalikus meediaruumis astuda samme tõrjumaks teavet, mis võib kahjustada avalikku korda ja riigi julgeolekut, mh teavet, mis võib õhutada vaenu või levitada sõjapropagandat ning õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu. 8. Ettekirjutuse esemeks olevate telekanalite taasedastamise piiramise eesmärk oli muuta vihkamisele kihutav ning ühiskonna turvalisust ja riigi julgeolekut ohustav sisu Eesti Vabariigi territooriumil kättesaamatuks. 9. Eestis on keelatud sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riikide ja rahvaste vahelise rahu hoidmine ning inimsuse kaitse on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiip. Samuti on Eestis keelatud vaenu õhutamine. Teleprogramm rikkus sõjapropaganda keeldu 10. Tulenevalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-st 92 on Eestis sõjapropaganda keelatud. Sõjapropaganda KarS § 92 tähenduses on sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Sõjapropaganda iseenesest ei kahjusta rahvusvahelist rahu, kuid see õigushüve on nii kõrge väärtusega, et on Eesti õiguskorras täiendavalt kriminaliseeritud. 11. Rahvaste ja riikide vahelist rahu kui kaitstava õigushüve suurt kaalu Eestis näitab ka agressioonikuritegude kriminaliseerimine. Nimelt on Eestis keelatud agressiooniakti juhtimises, täideviimises või ettevalmistamises osalemine, samuti riigi esindaja poolt agressiooniaktiga ähvardamine (KarS § 91 lg 1). Seejuures loetakse agressiooniaktiks ka ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat relvajõu kasutamist teise riigi suhtes (KarS § 91 lg 3). 12. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted riikidevahelises suhtluses tulenevad eelkõige ÜRO põhikirjast. Sellest dokumendist tulenevaid põhimõtteid käsitleb eraldi ÜRO Peaassamblee 1970. aasta resolutsiooniga nr 2625 (XXV) kinnitatud deklaratsioon rahvusvahelise õiguse põhimõtetest seoses riikidevaheliste sõbralike suhete ja koostööga 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/1808.  3 vastavalt ÜRO põhikirjale. Mõlemad dokumendid käsitlevad kohustust hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest rahvusvahelistes suhetes ükskõik, millisel viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO põhikirjaga. 13. Sõjapropaganda keelatust rahvusvahelises õiguses rõhutab ka ÜRO Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICCPR), mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 16.12.1966 ja mis jõustus 23.03.1976. Eesti ühines nimetatud rahvusvahelise lepinguga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega 26.09.1991 ja selle täitmise üle valvab ÜRO Inimõiguste Komitee. Muuhulgas sätestab ICCPR artikkel 20 lõige 1, et igasugune sõjapropaganda peab olema seadusega keelatud. Sama artikli lõike 2 kohaselt peab olema seadusega keelatud igasuguse rahvusliku, rassilise ja usulise vihavaenu toetamine, mis kujutab endast diskrimineerimisele, vaenulikkusele ja vägivallale õhutamist. 14. Nimetatud ICCPR artikkel 20 aitab tõlgendada mh ka KarS § 92 süüteokoosseisu. ICCPR artikkel 20 sisaldab ennetavat keeldu, st selle eesmärk on vältida sõjapropaganda mõjul kahjuliku avaliku arvamuse kujunemist ühiskonnas. Sõjapropaganda süüteo koosseis on ICCPR artikkel 20 aspektist täidetud eelkõige siis, kui sooritatakse tahtlikult tegevust, (1) mille eesmärk on mõjutada inimesi ja (2) mis õhutab ÜRO põhikirjas määratletud sõda. Sellel normil on pakti teiste sätetega võrreldes eriline iseloom, see konkreetne piirang ei kujuta endast lihtsalt riigis seadusandlust kujundavat sätet. Pigem kohustab ICCPR artikkel 20 riike sõnaselgelt seadusega propagandakeelde kehtestama. 15. Seda, et sõjapropaganda levitamise keeld õigustab muude põhiõiguste ja -vabaduste piiramist, sealhulgas ka audiovisuaalsete teenuste osutamise vabadust, on käsitlenud enda praktikas ka nt Euroopa Liidu Kohus. Viimane on enda 04.07.2019 otsuses leidnud, et Euroopa Liidu liikmesriik võib avaliku korra huvides, sh sõjapropaganda ning vaenu õhutamise vastu võitlemisel, kehtestada piirangud mõnest teisest liikmesriigist pärit telekanali edastamisele (vt Euroopa Liidu 04.07.2019 Kohtu otsus nr C-622/17). 16. Sõjapropaganda levitamine seisneb üleskutses, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Üleskutse võib olla levitatud nii suulises kui kirjalikus vormis. Üleskutsumiseks tuleb pidada avalduse levitamist, millega õhutatakse sõda või muul viisil relvajõu kasutamisele rahvusvahelistes suhetes. 17. Ettekirjutuse esemeks olevates teleprogrammides avaldatud kõne võib pidada sõjapropagandaks ning agressioonikuriteo õigustamiseks. Vene Föderatsiooni president selgitas selles kõnes muu hulgas, et sõjalise erioperatsiooni eesmärk on kaitsta inimesi, kes on kaheksa aastat Kiievi režiimi poolt kiusamise ja genotsiidi all kannatanud. President sõnas, et puuduvad muud võimalused Venemaa ja oma rahva kaitsmiseks peale sõjalise erioperatsiooni. President õigustas kõnes sõda ja kutsus üles sõjaliselt ründama suveräänset riiki Ukrainat. Kõnel ei olnud konteksti, kus oleks sõna antud teisele poolele või mis oleks tasakaalustanud kõnes esitatud seisukohta. 18. Arvestades asjaolu, et Eestis on märkimisväärne vene keele kõnelejate kogukond, võib ettekirjutusega keelatud teleprogrammides kajastatud sõjapropaganda õhutada sõjalist konflikti või massilisi rahutusi ka siinsete elanike seas. Õhutamine võib vaatajates mh kutsuda esile soovi liituda sõjalise konfliktiga Ukrainas või ärgitada isikuid relvastatud konfliktiks Eestis. Eeltoodud ohtu kinnitab sõjapõgenike massiline saabumine Eestisse, mille tõttu võttis Politsei- ja Piirivalveamet 11.03.2022 kasutusele massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani. Teleprogramm rikkus vaenu õhutamise keeldu 19. Lisaks sõjapropaganda keelule on KarS §-st 151 tulenevalt keelatud ka vaenu õhutamine. Nimetatud sätte kohaselt on keelatud tegevus, millega avalikult kutsutakse üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale.  4 20. Vaenukõne kriminaliseerimise kohustuse näeb Eestile ette ka Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/913/JSK, 28 november 2008, teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega art 3 lg 2. 21. Viidatud art 3 lg 2 ja art 1 lg 1 p-i a koostoimes tuleb kriminaliseerida avalik ja tahtlik vägivallale või vihkamisele kihutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära, rahvuse või etnilise päritolu alusel, nähes sellise teo eest ette maksimummääras vähemalt ühe- kuni kolmeaastase vanglakaristuse. 22. Eestis on raamotsus üle võetud karistusseadustiku §-ga 151. Riigikohtu kriminaalkolleegium on sisustanud vägivallale ja vihkamisele üleskutset KarS § 151 mõttes RKKrK otsuses nr 3-1-1-117-05. Vägivallale ja vihkamisele üleskutse puhul on tegu süüteoga võrdõiguslikkuse vastu. Võrdsusõiguse rikkumine eeldab seda, et rahvuse, päritolu või poliitiliste veendumuste alusel eristatavate gruppide puhul ühe grupi ("meie") liige eitab teise gruppi ("nemad") kuuluvate isikute võrdväärsust esimese grupi liikmetega. Koosseisupärase teoga on tegu juhul, kui teise gruppi kuuluvate isikute võrdväärsust eitatakse ning kutsutakse üles ka teisi isikuid võrdväärsust eitama. 23. Seega peab edastatav sõnum olema selline, millega mitte lihtsalt ei väljendata oma vaenulikku meelestatust mingi grupi vastu, vaid mis võiks kutsuda vihkamist või vägivalda esile ka teistes isikutes ja tuua kaasa mingi sotsiaalse grupi vastu suunatud vihkamise või vägivalla levimist. 24. Kriminaalkolleegium lisas viidatud lahendis, et üleskutsest saab rääkida ainult juhul, kui see võib leida ühiskonnas vastuvõttu. See tähendab, et inimesed, kellele üleskutse võiks mõjuda, on tõsiselt võetavad nii oma arvukuselt kui ka sisuliste tunnuste poolest. Seejuures on oluline vaadelda konteksti, milles üleskutse on esitatud.2 25. Ettekirjutuse esemeks olevatel telekanalitel avaldatud kõne võib pidada vaenu õhutamiseks ukrainlaste kui rahvuse vastu. Ukrainlaste nimetamine natsistideks õhutab vähemalt kaudselt Ukraina võimu ja inimeste vihkamisele. Samuti õigustati kõnes Venemaa vägivaldset tegevust Ukraina inimeste suhtes. Vägivaldse tegevuse õigustamine riigi vastu koos vihkamise õhutamisega omab paratamatult ka vaatajate vägivalla toetamisele ja vägivallas osalemisele üleskutsuvat mõju. 26. Sellele, et inimesed, kellele üleskutse võiks mõjuda, on tõsiselt võetavad nii oma arvukuselt kui ka sisuliste tunnuste poolest (vrd ülal viidatud RK lahend), viitavad hiljuti meedias kajastatud arvukad intervjuud Venemaalt lähtuva sõjapropaganda ja viha õhutava sisu mõju all olevate inimestega, kellele on aastaid edastatud n-ö läänt vihkavat retoorikat ning kes praegu ei pea usutavaks versiooni, et Venemaa ründab rahumeelset Ukrainat ja sihilikult hävitab ka tsiviilelanikke. Kõnealuste telekanalite eetris esitatava sõjapropaganda ja vaenu õhutamise tõhusust kinnitab ka olukord Venemaal, kus vabast ja välismeediast ära lõigatud inimestel puudub ülevaade erapooletust ja usaldusväärsest infost. 27. Arvestades Venemaa jätkuvat sõjategevust Ukrainas, ohustab vihkamisele ja vägivallale kihutamine oluliselt sihtmärgiks olevaid isikuid ning seab ohtu nende elu, tervise ja vara. Venemaa sõjategevusele Ukrainas esineb toetajaid ka Eestis. Arvestades vene keelt kõnelevate ja vene meediat jälgivate inimeste arvu Eestis, esineb tõsine oht, et vihkamisele ja vägivallale õhutamine toimib ka Eesti elanikkonna suhtes. See võib omakorda ohustada Ukraina päritoluga inimesi Eestis, sealhulgas Ukraina sõjapõgenikke, kes on ajutiselt Eestisse asunud ning kellest vähemalt osa on sõja ja selle eest kodust põgenemise tõttu niigi traumeeritud. 2 RKKrKo 10.04.2006 nr 3-1-1-117-05, p 20.  5 Ettekirjutusega kohaldatud meede on proportsionaalne 28. TTJA ei nõustu VGTRK seisukohaga, et ettekirjutus piirab VGTRK õigusi suuremal määral, kui on vajalik sotsiaalselt oluliste eesmärkide kaitsmiseks. Samuti ei nõustu TTJA sellega, et antud juhul oleks saanud rakendada teisi, mõjult leebemaid meetmeid. 29. Ettekirjutuse esemeks olevate telekanalite edastamise keelamine Eesti territooriumil leviku piiramise näol on tegu sõnavabaduse (väljendusvabadus) sisulise piiramisega. Õigus sõnavabadusele tuleneb nii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist (art 19), Euroopa inimõiguste konventsioonist (art 10) kui Eesti Vabariigi põhiseadusest (§ 45). 30. Telekanalite edastamise ajutine piiramine piirab igaühe õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil (PS § 45 lg 1 lause 1). Nimetatud põhiõigusele on põhiseadusandja ette näinud spetsiaalse piiriklausli, mis lubab sõnavabadust seadusega piirata vaid teatud kindlatel alustel, s.o avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks (PS § 45 lg 1 lause 2). 31. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kui seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist (RKKrK otsus nr 3-1-1-113-99, p 2). 32. Selleks, et meede oleks proportsionaalne, peab see olema ka piirangu eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikuid avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. (RKÜK otsus nr 3-3-1-101-06, p 27). Antud juhul ei ole piirang tarbetu, kuna see vähendab oluliselt sõjapropaganda ja vaenu õhutamise kättesaadavuse võimalust Eestis. Seega on meede sobiv. 33. Meede on ka vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKÜK otsuse nr 3-3- 1-101-06, p 27). Kõnealustes teleprogrammides edastati sõjapropagandat ja vaenu õhutamist sisaldavat sisu. Teleprogrammides sõjapropaganda levitamise piiramiseks Eestis ei ole muud, vähemalt sama tõhusat meedet kui taasedastamise õiguse piiramine. 34. Meetme mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust (RKÜK otsus nr 3-3-1- 101-06, p 27). Edastades sõjapropagandat ja vaenu õhutavat sisu, ohustab see teiste isikute põhiõigusi (õigus elule, vabadusele, kodu puutumatusele jpm). Kõnealuses olukorras on oht teiste isikute õigustele suurema kaaluga kui telekanali õiguste omaja sõnavabadus. Seega ei riiva meede asjaolusid arvestades liigselt vaide esitaja sõnavabadust. Telekanalite taasedastamist ei keelatud alaliselt, vaid piirati 12 kuuks. Võib eeldada, et Venemaa Ukrainale suunatud rünnakutes akuutne periood ning sellele tõenäoliselt järgnev aktiivne kognitiivne sõda kestavad vähemalt 12 kuud. 35. Mitmete nn kremlimeelsete ja Moskva kontrollitavate telekanalite ning uudisteportaalide tegevust ei peeta isegi mitte ajakirjandus- ja sõnavabaduse alla kuuluvaks, vaid need liigituvad ohtlike infosõja relvade hulka. Venemaa sõjaliste tegevuste õigustamine ning teadlik valeinfo levitamine ohustab kaalukat õigushüve, s.o avalikku korda ja riigi julgeolekut. 36. Avalikku korda ja riigi julgeolekut võib ohustada muu hulgas see, kui kodanikele jääb ekslik mulje mingisugusest probleemist või selle probleemi suurusest. Sellest tingituna võivad inimesed heituda, pettuda ja kibestuda ning esineb suurem võimalus inimeste pahatahtlikeks rühmitusteks ning tegevusteks avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu. Vägivaldsete, äärmuslike väärtuste edastamine kannab suuremat ohtu juhul, kui esineb ka tõenäosus, et äärmuslikud vaated jõuavad nende inimesteni, kes võivad olla nendest mõjutatud. Mida rohkem selliseid inimesi ühes kogukonnas leidub, seda suurem on ka oht. Nii on olnud näha, kuidas aastatepikkune Vene riigimeedia on ajapikku ulatuslikult kujundanud venemaalaste ja vene keele kõnelejate avalikku arvamust. Eesti Sisekaitseakadeemia ülevaade hübriidsõja  6 ja hübriidohtude kohta toob näiteks välja, et Venemaa jõuline mõjutustegevus Krimmis algas umbes aasta enne annekteerimist, kuid mõjutustegevusega tegeleti süsteemselt juba aastakümneid varem.3 37. Muuhulgas on avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast ohtlik, kui nö ajakirjandus- ja sõnavabaduse sildi all tegeletakse teadlikult ja süsteemselt teabe levitamisega, mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu, täpsemalt eelkõige süütegusid nagu inimsuse vastane kuritegu (KarS § 89), genotsiid (KarS § 90), agressioonikuritegu (KarS § 91) jt. Võimalus, et osa meedia- ja infotarbijaid ei saa teada tegelikkuses toime pandud (sõja)kuritegudest või levib sellekohase tõese info usutavust kahjustav valeteave, suurendab sõjapropaganda võimalikku usutavust ning koos sellega riski, et osa inimesi peavad kuritegelikku käitumist ekslikult sotsiaalselt adekvaatseks tegevuseks. 38. Kohalikus meedias ja poliitilistes diskursustes on meediakasutust venekeelse elanikkonna seas peetud negatiivseks mõjuks nende identiteedi kujunemisprotsessile, see tähendab nende kodanikulojaalsuse nõrgenemist ja Vene riigivõimuga seotud identiteedi kinnistumist, mis võib kujutada endast ohtu riigi julgeolekule. Uuringute kohaselt 92% venekeelsest elanikkonnast tarbib vähemalt ühe Venemaa päritolu meediakanali sisu. 39. Arvestades, et suur osa Eestis ajutiselt paiknevatest ja alaliselt elavatest inimestest kõneleb vene keelt esimese või teise keelena, on venekeelse veebisisu tarbijaid riigis palju. Samuti viibib Eestis küllaltki suur hulk inimesi, kes eesti keelt ei kõnele või teeb seda vähesel määral ja kelle ainsaks teabe saamise võimaluseks on venekeelsete allikate jälgimine. Seega esineb Eestis reaalne oht selleks, et Eestis asuvad vene keelt kõnelevad isikud tarbivad üksnes või valdavalt nimetatud teleprogrammide sisu ning on selles avaldatud ning eelnevalt kirjeldatud seisukohtadest mõjutatud. Seeläbi esineb oht rahutuste tekkimiseks vene keelt kõneleva elanikkonna seas või vene keelt kõnelevate ja teisi keeli kõnelevate isikute vahel. 40. Riigikaitse oluliseks osaks on oma rahva kaitse inforuumis esinevate psühholoogiliste mõjutuste eest. Seega vaenu õhutava ja sõjapropagandat edastava telekanalite kättesaadavuse piiramine on oluline ja proportsionaalne meede Eesti inforuumi turvalisuse tagamiseks, kuna vaenu õhutava ja sõjapropagandat levitava sisu kättesaadavus Eesti territooriumil seab ohtu nii Eesti kui ka teiste riikide julgeoleku, ühiskonna turvalisuse ja avaliku korra. Avalike huvide kaitseks oli vaja viivitamatult tegutseda 41. VGTRK väited ärakuulamisõiguse rikkumisest ei ole asjakohased, kuivõrd TTJA hinnangul esines käesoleval juhul alus ärakuulamisõiguse andmata jätmiseks. 42. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1 sätestab üldreegli haldusakti adressaadi ärakuulamiseks nii koormava haldusakti andmise kui ka soodustava haldusaktist andmata jätmise korral. Samas on seaduses sätestatud erandlikel juhtudel haldusorganil õigus jätta menetlusosaline ärakuulamata. Üheks selliseks erandiks on HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud alus, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. 43. Ettekirjutuse adressaatidele ja sellest puudutatud isikutele vastuväidete esitamiseks võimaluse andmine oleks toonud kaasa viivituse vastuväidete ettevalmistamiseks, menetlusdokumentidega tutvumiseks ja haldusorganilt täiendavate selgituste saamiseks vajaliku aja võrra. Nagu TTJA ettekirjutuses selgitas, tingis kiireloomulise tegutsemise Eesti naaberriigi Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu 24.02.2022. Sõjapropagandat ja vaenu õhutavat sisu edastatavate telekanalite keelamisega viivitamine võinuks ohustada 3 Vrd Vladimir Sazonov, Hübriidsõjad ja hübriidsed ohud. Kas nende kaardistamiseks oleks vaja andmebaasi? 2022, Sisekaitseakadeemia.  7 ühiskonna turvalisust ja riigi julgeolekut. Seega oli nende õigushüvede kaitsmiseks vaja tegutseda viivitamatult. 44. TTJA viitas ettekirjutuses, et lisaks HMS-le võib AVMS direktiivi art 3 lg 5 alusel liikmesriik kiireloomulistel juhtudel hiljemalt ühe kuu jooksul pärast väidetavat rikkumist kalduda kõrvale sama artikli lg 3 p-des a ja b sätestatud tingimustest (12 kuu jooksul esinenud varasem rikkumine ning teatamine meediateenuse osutajale, liikmesriigile, mille jurisdiktsiooni alla see teenuseosutaja kuulub, ja komisjonile kirjalikult väidetavast rikkumisest ja proportsionaalsetest meetmetest, mida kavatsetakse võtta). Eeltoodust tuleneb liikmesriigile õigus kiireloomulistel juhtudel viivitamatult peatada ajutiselt audiovisuaalmeedia teenuse osutamine ning seejärel teavitada otsusest komisjoni ja liikmesriiki, mille jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, põhjendades, miks liikmesriik peab juhtumit kiireloomuliseks. 45. Isegi kui nõustuda väitega, et TTJA oleks pidanud VGTRK ära kuulama, ei ole ära kuulamata jätmine praegusel juhul selline materiaalõiguslik viga, mis toob kaasa ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise vajaduse. Olukorras, kus haldusorgani kaalutlusõigus on konkreetse juhtumi erandlike asjaolude tõttu kahanenud ühe valikuni, ei oleks isiku ärakuulamine saanud viia teissuguse otsuseni. Võimalikud puudused põhjendamisel ei too kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist 46. Isegi kui jõuda tulemusele, et ettekirjutus on puudulikult põhjendatud (millega TTJA ei nõustu), ei tooks põhjendamiskohustuse rikkumine kaasa vajadust ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. Kehtetuks tunnistamise vajaduse hindamisel lähtutakse HMS §-st 58, millest tulenevalt toob haaldusakti kehtetuks tunnistamise kaasa selline menetlus- või vorminõuete rikkumine, mis võis mõjutada haldusakti sisu (materiaalne õigusvastasus). Kui vaatamata menetlus- või vorminõude rikkumisele ei oleks haldusorgan saanud teistsugust otsust teha, siis jääb formaalselt õigusvastane, kuid sisult õiguspärane haldusakt kehtima. 47. Vaidlustatud ettekirjutuses välja toodud kõne edastamine kontektis, millega propageeriti sõda ja õhutati vihkamist, ei ole ainsad episoodid, millega VGTRK teleprogrammis on rikutud MeeTS-i ja AVMDS nõudeid. Toome siinkohal välja mõned täiendavad episoodid. 17.02.2022 vestlussaade „Õhtu Vladimir Solovjoviga“: 47.1. Saates osalejad arutavad Ukrainaga seotud sündmuste üle. Vestluse käigus arendatakse narratiivi selle kohta, et Venemaa seisab rahu eest, kuid lääneriikide ja NATO juhtide poliitika on muutunud valede poliitikaks ja nende hüsteeria õhutab sõjale. Saates rõhutatakse ja jääb läbivalt kõlama seisukoht, et Balti riike tuleb sisuliselt lugeda Vene riigi territooriumiks. 47.2. Ajavahemikul 23.41.10 kuni 23:41:55 tõdeb arutelus osaleja Karen Šahnazarov, et: „Nemad [mõeldud lääs ja NATO] on juba jõudnud Ukrainasse, nad on juba Baltikumis, kuid see on endine NSVL territoorium, see on meie riigi territoorium [st mõeldud Venemaa Föderatsiooni territooriumi]“. K. Šahnazarov ütleb, et nad (mõeldes läänt ja NATO-t) on juba lähenenud Peterburile. Nad on juba Gruusias ja Aserbaidžaanis ning ta küsib retooriliselt, kus ja kelle jaoks on punane liin. Ei saatejuht ega keegi teine diskusioonis osalejatest ei leia, et selline arvamus oleks küsitav. Avaldatud arvamus, et “/../ Baltikum on meie riigi (Venemaa) territoorium /../.”, omab vahetut ja selget ohtu suveräänsete Balti riikide julgeolekule ja territoriaalsele terviklikkusele. 18.02.2022 vestlussaade „60 minutit“: 47.3. Saates osalejad arutavad Ukrainaga seotud sündmuste üle. Avaldatakse arvamust, et toimub regulaarne Donbassi inimeste tulistamine Ukraina poolt ja et Ukraina on koondanud Donbassi rindeliinile suuri vägesid. Saates esitatud  8 seisukohtade kohaselt on okupeeritud Donbassi rindeliini valvavate Ukraina vägede puhul tegu peamiselt radikaalide, agressiivsete natsionalistide ja terroristidega. Sisuliselt avaldatakse teavet, milles on Ukrainat kujutatud agressorina, kes tahab rünnata Donbassi territooriumit ja arvatavasti tekitada militaarset konflikti või panna toime terrorismiga seotud kuritegusid. Saates avaldatakse teavet, mis ei vasta tegelikkusele ning kujutab seda äraspidiselt, justkui Ukraina ründaks Donbassi, ega oleks tegu Venemaa okupeeritud alaga. 47.4. Ei saatejuht ega keegi teine diskusioonis osalejatest ei leia, et selline arvamus oleks küsitav, samuti ei avaldata vastupidist arvamust. 20.02.2022 saade „Nädala uudised“: 47.5. Saates kajastatakse nädala sündmusi Venemaal ja maailmas. Arutletakse Ukraina ja Venemaa vahelise sõja võimalike teooriate üle. Avaldatakse seisukohta, et sõda tahavad ameeriklased ja britid, kuid kindlasti vajavad seda Volodõmõr Zelenskõi (Ukraina president) ja Ukraina natsid. 47.6. Ajavahemikul 19.30.32 kuni 19.30.49 järgneb teave selle kohta, et Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma on võtnud vastu otsuse pöörduda presidendi poole üleskutsega tunnustada Donetski ja Luganski rahvavabariike. See on vahetu ja selge signaal ohust Ukraina territooriumi terviklikkusele ja riigi julgeolekule, kuigi diplomaatiline, siiski otsene rünnak Ukraina suveräänsuse vastu. 21.02.2022 vestlussaade „60 minutit“: 47.7. Saadet juhib Olga Skabejeva ja saates osalejad arutlevad olukorda ja sündmusi Ukrainas. Saate ajal väljendavad selles osalejad selgelt negatiivset ja põlglikku suhtumist Ukraina riigi, selle elanike vastu; kõlab üleskutse vahetada Ukraina võim ebaseaduslikul viisil ja võimaliku sõja abil; kõlab üleskutse kasutada militaarset agressiooni, tagamaks kontrolli ukrainlaste ja Ukraina riigi üle, luuakse ettekujutus Ukrainast kui sõjalist rünnakut ettevalmistavast riigist, justkui lääs õhutaks sõda, justkui ukrainlased tervikuna oleksid parandamatud kurjategijad. Tasakaalustavaid, vastupidiseid ega seesugust lähenemist küsitavaks pidavaid arvamusi ei esitata. Muuhulgas kõlavad alltoodud seisukohad. 47.8. Ajavahemikul 12.07.22 kuni 12.08.15 Igor Korotšenko, Vene ajakirja Rahvuslik Kaitse peatoimetaja, avaldab arvamust, kuidas peab Venemaa reageerima olukorrale Donbassis: „Kollektiivne lääs aktiivselt juhib Ukrainat sõja suunas. See sõda võib saada reaalsuseks juba täna, tegelikult on see juba alanud. Toimub selle sõja informatiivne tagamine. Ja on küsimus, kuidas reageerib sellele Venemaa. On iseenesestmõistetav, et me loodame, et diplomaatilised meetodid ei ole veel ammendatud. Peab tegema kõike, et sõda ei muutuks reaalsuseks. Kuid juhul, kui see saab reaalsuseks, tuleb vastavalt rääkida uuest Ukraina ümberkorraldusest, et see riik oleks neutraalne, väljaspool blokke, vastava poliitilise valitsusega, kes ei ohusta rahu ja julgeolekut, nagu see on täna. Ja tegelikult süütab tänapäeva Ukraina kolmanda maailmasõja sütikut. Peab tegema kõike, et see ei muutuks reaalsuseks.“ 47.9. Ajavahemikul 12.24.29 kuni 12.25.23 Mihhail Deljagin, Venemaa Riigiduuma majanduspoliitika komitee aseesimees, ütleb Venemaa suhete kohta Ukrainaga aastast 2014: „Viimase kaheksa aasta sündmused tekitavad minus küsimuse Venemaa riikluse olemasolu kohta. Kaheksa aastat oleme me toitnud hulluks läinud fašistlikku režiimi, me toidame „marutaudis koeri“ [mõeldud ukrainlasi]. Silitame neid ja räägime pehme häälega. Kas keegi veel ei tea, et isegi kui sa toidad ja silitad marutaudis koera, hammustab ta sind niikuinii, sest ta on ju marutaudis. Ja nüüd, palun, tuleb kümneid tuhandeid, sadu tuhandeid põgenikke. See on äärmiselt tõsine humanitaarolukord Venemaa Föderatsiooniga piirnevates territooriumides. Vabandage, palun, aga kui lasta välja sada, poolteistsada „Kalibre“ [mõeldud Vene tiibraketti Kalibr], et seda agressiooni ei oleks, et kõik need „metsikud loomad“ [mõeldud ukrainlasi], kes praegu  9 tapavad inimesi Donetskis ja Luganskis, oleksid lihtsalt maapealt pühitud? See oleks palju säästlikum, vabandust, nii majanduslikust kui ka inimelude aspektist.“ 21.02.2022 erisaade „Uudised“: 47.10. Saadet juhib Ernest Mackevičius ja saates näidatakse fragmente Venemaa Föderatsiooni julgeolekunõukogu laiendatud istungist; kõlab teave, mis seab kahtluse alla Ukraina riiklikkuse legitiimsuse, Urkaina riigi olemasolu ja territoriaalse terviklikkuse; esitatakse üleskutseid, mis seavad ohtu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja Ukraina riigi julgeoleku. Muuhulgas kõlavad alltoodud seisukohad. 47.11. Ajavahemikul 15.52.47 kuni 15.53.56 Vladimir Putin (Venemaa Föderatsiooni president): „Ja nii pärast 2014. aastal Ukrainas toimunud riigipööret ei nõustunud osa riigi elanikkonnast selle riigipöördega. Tuletan meelde, et see oli põhiseadusvastane ja verine, sest nende sündmuste käigus kaotasid elu paljud süütud inimesed. See oli tõepoolest relvastatud riigipööre. Ausalt öeldes, selles osas puudub vaidlus. Kordan, osa riigi kodanikke ei nõustunud selle riigipöördega ja see puudutas Krimmi elanikke, samuti neid, kes elasid ja ka täna elavad Donbassis. Inimesed teavitasid, et nad asutavad kaks sõltumatut vabariiki – Donetski Rahvavabariigi ja Luganski Rahvavabariigi. Sellest hetkest algas konfrontatsioon Kiievi ja sellel territooriumil elavate inimeste vahel.“ 47.12. Ajavahemikul 15.56.18 kuni 15.57.08 Vladimir Putin: „Meie tänase istungi eesmärk on kuulata ära kolleege ja määrata kindlaks meie järgmised sammud selles suunas, arvestades, et Donetski Rahvavabariigi ja Luganski Rahvavabariigi juhid on pöördunud Venemaa poole palvega tunnustada nende suveräänsust ja et Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma on võtnud selle teema kohta vastu otsuse, millega kutsub üles riigi juhti tunnustama Donetski Rahvavabariigi ja Luganski Rahvavabariigi iseseisvust ja suveräänsust. 47.13. Ajavahemikul 16.52.53 kuni 16.54.12 Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin (Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma esindajana): „[…] Me lähtusime sellest, et olukord DRV-is [Donetski Rahvavabariigi lühend] ja LRV-is [Luganski Rahvavabariigi lühend] on muutunud kriitiliseks ja meie otsus lähtus eelkõike humanitaarsetest kaalutlustest, kuna hukkuvad inimesed ja see ei lõppe. Saadikud leiavad, et Kiiev teadlikult viivitab ja saboteerib Minski kokkulepet. See on lubamatu ja otsuse vastuvõtmisel me muidugi teadvustasime endale, et seal elavad meie kodanikud, meie riigi kodanikud – meie rahvuskaaslased. Avaldusi esitanute arv, kes soovivad saada Vene kodakondsuse, on 1 200 000. Ligi 800 000 on juba saanud kodakondsuse, kuid soovijaid on palju rohkem. Seega on tegu ennekõike meie riigi kodanike ja meie rahvuskaaslaste kaitsmisega. Samuti me lähtume asjaolust, et kaheksa aasta jooksul ei ole olukord muutunud. Enamgi, vaatamata teiste riikide esindajate kaasamisele selle küsimuse lahendamisel, saboteerib Kiiev kõik endale võetud kohustused. Seega, Vladimitš (pöördub Vladimir Putini poole), palume teid vaadata läbi Riigiduuma pöördumine ja tunnustada Donetski ja Luganski rahvavabariike.“ Vestlussaade „60 minutit“ (21. veebruari teine saade – erisaade): 47.14. Saates näidatakse ja kommenteeritakse fragmente uudistesaatest „Vesti“, kus edastati salvestused Venemaa Föderatsiooni julgeolekunõukogu laiendatud istungist. 47.15. Ajavahemikul 17.43.08 kuni 14.43.53 Denis Pušilin (isehakanud Donetski Rahvavabariigi juht) pöördub saates Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini poole palvega tunnustada Donetski Rahvavabariigi iseseisvust: „Rahvusvahelise õigussubjektsuse määramiseks ja selle tagajärjel täisväärtusliku sõjalise vastuseisu võimaldamiseks Ukraina valitsuse agressiooni vastu, et hoida ära tsiviilisikute ohvreid ja infrastruktuuri ning elamufondi hävitamist, kogu Donetski Rahvavabariigi rahva nimel palun teid tunnustada Donetski Riigivabariiki iseseisva, demokraatliku ja  10 seadusliku sotsiaalse riigina. Samuti palun kaaluda võimalust sõlmida sõprus- ja koostööleping Donetski Rahvavabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel, mis näeb ette kaitsealast koostööd.“ 47.16. Ajavahemikul 17.43.54 kuni 17.44.50 Leonid Pasetšnik (isehakanud Luganski Rahvavabariigi juht) pöördub saates Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini poole palvega tunnustada Luganski Rahvavabariigi iseseisvust: „Käesoleva aasta veebruaris saatsid Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma saadikud Teile adresseeritud üleskutse palvega tunnustada Donbassi vabariikide iseseisvust. Lugupeetud Vladimir Vladimirovitš, hoidmaks ära tsiviilisikute massilist hukkumist, kellest kolmsada tuhat on Venemaa kodanikud, palun tunnustada Luganski Rahvavabariigi suveräänsust ja iseseisvust. Samuti palun kaaluda võimalust sõlmida sõprus- ja koostööleping Luganski Rahvavabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel, mis näeb ette koostööd kaitse alal.“ 48. Lisaks sellele, et põhjenduste puudulikkus, millega TTJA ei nõustu, ei mõjutanud asja sisulist otsust, ei takistanud see ka VGTRK-il oma õigusi kaitsta. Isiku seisukohalt on haldusakti põhjendamine vajalik eelkõige selleks, et isik mõistaks, miks konkreetse sisuga haldusakt anti ning et nende põhjendustega mittenõustumisel saaks isik oma õigusi vaide- või kohtumenetluses efektiivselt kaitsta. Vaidest nähtuvalt on VGTRK saanud aru põhjustest, miks keelas TTJA teleprogrammide RTR Planeta, NTV Mir ja TNV Mir Baltic, Rossia 24, Belarus 24 ja TV Centre International taasedastamise Eesti Vabariigi territooriumil. Seega asjaolu, et TTJA ei ole ettekirjutuses toonud välja, millised sõnad, laused või lauseosad Venemaa presidendi 24.02.2022 kõnest vastavad MeeTS § 19 lg-s 1 sätestatule, ei ole takistanud VGTRK-l oma õigusi kaitsta. Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3, § 85 punkti 4 ja § 86 alusel otsustan jätta VGTR esitatud vaide rahuldamata. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]). (allkirjastatud digitaalselt) Teele Tohver Tugiteenuste osakonna juhataja peadirektori ülesannetes