Väljaminev kiri

Riigikogu Keskkonnakomisjon 24.07.2025 nr 1-7/2025/25-066-1 Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected] Konkurentsiameti arvamus jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta (657 SE) 1. Sissejuhatus Konkurentsiamet analüüsis 2025 aasta esimesel poolel tagatisrahata pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse süsteemi konkurentsiolukorda Eestis, kus keskset rolli täidavad taaskasutusorganisatsioonid (TKO). Lühianalüüsi eesmärgiks oli selgitada süsteemi toimimise põhimõtteid, tuvastada valdkonnas esinevad võimalikud konkurentsitõkked ning panustada jäätmereformi kaudu konkurentsikeskkonna edendamisse. Analüüsi kohta tehtud ülevaate avaldasime 30. juunil 2025 Konkurentsiameti kodulehel (edaspidi analüüs). Kokkuvõtlikult tuvastasime analüüsis mitu turutõrget, mis takistavad konkurentsi, sealhulgas  takistused uute TKO-de turule sisenemisel ja pakendijäätmetele juurdepääsu saamisel;  puudused pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmisel, sh vähene konkurents ja läbipaistvus ning õiguslikult seotud jäätmekäitleja eelistamine hankeprotsessis;  vertikaalse integratsiooni ja huvide konflikti ohud, mis tekivad siis, kui TKO-del on tihedad õiguslikud ja pikaajalised majanduslikud sidemed konkreetse jäätmekäitlejaga;  riskid, mis tulenevad pakendijäätmete tekkekohal kogumise liitmisel korraldatud jäätmeveo riigihangetega ja selle mõjud konkurentsile olukorras, kus veoõigused on koondunud valdavalt ühe jäätmevedaja kätte;  jätkuvad probleemid jäätmeandmete kättesaadavuse ja kvaliteedi jälgitavusega;  samuti on probleemiks vähene läbipaistvus pakendijäätmete jagamisel TKO-de vahel ja nende turuosade määramisel. Olukorras, kus 96% pakenditootjatest Eestis on oma laiendatud tootjavastutuse kohustused andnud üle TKO-dele, on vajalik konkurentsitõkete lahendamiseks süsteemne muudatus, et tagada õiglane ja toimiv konkurentsikeskkond ning toetada ringlussevõtutööstuse arengut Eestis. Analüüsi tulemusel andsime konkurentsiseaduse § 61 lõike 1 alusel mitu soovitust konkurentsiolukorra parandamiseks riigiasutustele ja taaskasutusorganisatsioonidele, samuti tegime mitu ettepanekut jäätmereformi eelnõu raames pakendiseaduse (PakS) muutmiseks või täiendamiseks. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Soovituste eesmärgiks on vähendada TKO-de turule sisenemise barjääre, muuta pakendijäätmekäitleja valikuprotsessi läbipaistvamaks ja konkurentsipõhisemaks, tagada pakendijäätmete tekkekohal kogumisel ja nende TKO-dele üleandmisel konkurents ja läbipaistvus ning tagada TKO-de sõltumatus ja kontroll nende tegevuse üle. Kuigi käimasolev jäätmereform on astunud esimesi samme tagatisrahata pakendisüsteemi läbipaistvuse suurendamiseks ning TKO-de ja jäätmekäitlejate vertikaalse seotuse vähendamiseks, on siiski vaja võtta täiendavaid meetmeid eri konkurentsitõkete kõrvaldamiseks. Seetõttu esitame alljärgnevad ettepanekud PakS-i muutmiseks ja/või täiendamiseks koos alljärgnevate põhjendustega. 2. Konkurentsiameti ettepanekud pakendiseaduse täiendamiseks 2.1. Taaskasutusorganisatsioonide turule sisenemise barjääride vähendamine1 Eesti TKO-de turg on oligopoolne, kus kolm sarnase turuosaga TKO-d (Eesti Taaskasutusorganisatsioon OÜ, OÜ Eesti Pakendiringlus, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon) on tegutsenud järjepidevalt alates 2004. aastast kuni praeguseni. Sel perioodil ei ole turule ühtegi uut TKO-d lisandunud, mis viitab võimalikele turule sisenemise barjääridele. Analüüsi käigus leidis kinnitamist, et uute turuosaliste sisenemine on praktikas keeruline ja ajamahukas. Tegevusloa saamine eeldab mitmete õiguslike, finantsiliste ja informatsiooniliste nõuete täitmist ja mahuka dokumentatsiooni esitamist. Seejuures peaks uus TKO juba enne tegevusloa saamist lühikese aja jooksul tõendama vajalike ressursside olemasolu pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse süsteemi korraldamiseks, juhtimiseks ning toimiva aruandlussüsteemi haldamiseks. Uuel tegijal tuleb integreeruda juba olemasoleva kogumis- ja taaskasutussüsteemiga, mis on seotud kindla pakendijäätmete kogusega. Vajaliku konkurentsivõime ja mastaabisäästu saavutamiseks tuleb seega pakendiettevõtjaid uue süsteemiga liituma veenda ja pakendijäätmevoog ümber suunata. Samal ajal on olemasolevad TKO-d oma süsteemid välja töötanud aastate jooksul, saavutades ulatusliku mastaabisäästu ja kindlad turusuhted, millega uuel tulijal võib olla keeruline konkureerida. Edukas turule sisenemine eeldab ka koostööd olemasoleva taristu ja turuosalistega. Näiteks peaks uus TKO sõlmima koostöökokkuleppeid nii avaliku kui erasektori osalistega, sh kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate ja pakendiettevõtjatega. See nõuab kolmandatelt pooltelt usaldusväärset positsiooni juba enne uue süsteemi reaalset käivitamist. Kuivõrd PakS ei sätesta selgelt, kuidas selline koostöö ja toimivasse süsteemi integreerumine peaks toimuma, võib see muuta vajalike prognooside ja äriplaani koostamise ettearvamatuks. Lisaks võib turule sisenemise kavatsus üles kutsuda vastasseisu olemasolevate turuosaliste poolt ja vähendada valmisolekut koostööks. Kõik need tegurid võivad lõppkokkuvõttes kujutada endast märkimisväärset turule sisenemise barjääri. TKO-de vaheline konkurents on vajalik õiglase hinnakujunduse ja teenuse kvaliteedi tagamiseks, mistõttu teeme ettepaneku täiendada pakendiseadust sätetega, millega a) pikendatakse TKO tegevusloa andmise tähtaega, et lihtsustada turule sisenemist ja uue pakendite taaskasutussüsteemi ülesseadmist; b) seatakse TKO-dele koostöökohustus uute turule sisenejatega, et tagada nende integreerumine olemasolevasse süsteemi. 1 Vt lähemalt analüüsi lk 22-23. 2 (8) 2.2.Pakendijäätmekäitleja valikuprotsessi läbipaistvamaks ja konkurentsipõhisemaks muutmine2 Pakendiseadus sätestab, et TKO-de poolt pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuse ostmine peab toimuma konkurentsi alusel (PakS § 174 lg 1 p 5). Analüüsis leidsime, et TKO-de poolt korraldatud pakendijäätmekäitleja valiku protsess ei ole olnud alati piisavalt läbipaistev ega konkurentsipõhine. Tabel 1. TKO-de pakendijäätmete käitlusteenuste pakkumusmenetlused perioodil 2016– 2025 TKO TOIMINUD KESKMINE TKO-GA TKO-GA LEPINGU PAKKUMUS- PAKKU- DE IURE DE IURE KESTUS MENET- MUSTE SEOTUD SEOTUD LUSED ARV KÄITLEJA KÄITLEJA KÕIKIDE PAKKU- VÕIDU HANGETE MUSE OSAKAAL4 LÕIKES OSAKAAL3 ETO VEDU JA 10 1,5 70% 86% 1–5 aastat KÄITLUS TVO VEDU JA 7 2,25 71% 89% 2–5 aastat KÄITLUS EPR VEDU JA 4 1,25 100% 75% 4–5 aastat KÄITLUS Allikas: TKO-d (tabel Konkurentsiameti koostatud) Eeltoodust nähtub, et viimase 10 aasta jooksul on TKO-de korraldatud pakkumusmenetluste arv pakendikäitlusteenuste ostmiseks võrdlemisi erinev olnud. Seejuures nähtub, et toimunud hangetes on keskmine pakkujate arv jäänud 1–2 pakkuja vahele. Ametile esitatud andmed näitavad, et pakkumiskutsete tegemisel mängib olulist rolli TKO-dega vertikaalselt integreeritud jäätmevedajate ja -käitlejate kaasatus. Kinnitust on leidnud, et TKO-ga õiguslikult seotud jäätmekäitleja võidab hanke enam kui 80% juhtudest, mis annab neile selge konkurentsieelise teiste ees. Seda võib pidada oluliseks turuletuleku takistuseks jäätmekäitlejatele, kes ei ole juriidiliselt või majanduslikult mõne TKO-ga seotud. Konkurentsiolukorda pakendijäätmete käitlemise turul mõjutab ka TKO-dega sõlmitud lepingute kestus. Osadel juhtudel sõlmivad TKO-d pakendijäätmekäitlejatega lepingud viieks aastaks, mis sulgevad turu pikaks ajaks. Liiga pikad lepingud tõstavad turule sisenemise tõkkeid ja vähendavad konkurentsieeliseid. Euroopa Komisjon on soovitanud selliste lepingute kestuseks pigem kolm aastat. 2 Vt lähemalt analüüsi lk 27-30. 3 Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) ja tema tütarettevõte (100%) OÜ RP Pakend; OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) ja Ragn-Sells AS, kellest viimasele kuulub (100%) R-S Packaging OÜ, kes omab osalust (20,20%) TVO-s; OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) ja tema osanik (25%) Eesti Keskkonnateenused AS. Allikas: Äriregister andmed seisuga 18.05.2025. 4 Samas. 3 (8) Mitmel juhul on TKO-d hanketingimustes seadnud sisse osalustasude ja rahaliste tagatiste nõudeid, mis on jätnud mulje, et need võivad tegelikult toimida turulepääsu tõkkena või potentsiaalsete pakkujate heidutamise vahendina. Lisaks on TKO-de hankemenetluste kohta väga vähe avalikku infot. Kehtivas pakendiseaduses puudub kohustus avalikustada hangete tulemusi ja tingimusi läbipaistval viisil, mis võimaldaks TKO klientidel ehk pakenditootjatel ja teistel turuosalistel hinnata valikuprotsessi ausust ja konkurentsipõhisust. Näeme ohtu, et madal konkurents TKO hangetel võib viia kõrgema hinnatasemeni. Lõppkokkuvõttes maksavad kogu pakendite veo- ja käitlussüsteemi kinni pakenditootjad, kelle kulukoormus võib ebaefektiivsete käitlusteenuse hangete tõttu suureneda. Pakenditootjad liidavad sellised kulud aga oma müügihindadesse, mille maksab kinni tarbija poest kaupa ostes. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada pakendiseadust sätetega, millega a) keelatakse TKO hangetel osalustasude ja rahaliste tagatiste nõudmine; b) kohustatakse TKO-sid avaldama toimunud ja plaanitavate hangete kokkuvõtted, sealhulgas hanketulemused ja -tingimused nii oma veebilehel kui ka iga-aastases tegevusaruandes; c) piiratakse pakendikäitlusteenuste lepingute kestust maksimaalselt kolmele aastale; d) sätestatakse alus kehtiva lepingu kehtetuks tunnistamiseks, kui selgub, et TKO või hankel osalenud isik on hanke formaalseid nõudeid rikkunud. 2.3. KOJV raames pakendijäätmete tekkekohal kogumisel konkurentsi ja läbipaistvuse tagamine5 Pakendijäätmete tekkekohal kogumine korraldatud jäätmeveo (KOJV) kaudu on viimastel aastatel kiiresti levinud ja jäätmereformi kohaselt liigub süsteem täielikult üle KOJV-kesksele mudelile. See turutrend on toonud kaasa olulisi konkurentsiriske. Peamine risk tuleneb asjaolust, et KOJV turul on märkimisväärne turuosa, mida ta edasi suurendab, ühel jäätmevedajal, Eesti Keskkonnateenuste AS-il (EKT). Joonis 1. Korraldatud jäätmeveopiirkondade jäätmevedajate osakaal võrreldes kõigi jäätmeveopiirkondadega 01.04.2025 seisuga Lääne-Viru TJT Jäätmekeskus 5% 3% Ekovir 6% Ragn-Sells 23% EKT 62% Allikas: Kohalikud omavalitsused (joonis Konkurentsiameti koostatud) 5 Vt lähemalt analüüsi lk 15-21. 4 (8) 2024. aastal tuvastasime, et Eesti korraldatud jäätmeveo turg koondub üha enam just selle ettevõtja kätte. Seisuga 01.04.2025 korraldas EKT jäätmevedu juba 62% jäätmeveopiirkondades (01.04.2024 on see 59%), mis viitab ettevõtja järjest kasvavale mõjule jäätmeveo ja -käitluse turul. Lisaks omab sama ettevõtja osalust (25%) OÜ-s Eesti Pakendiringlus6 ning osutab samale taaskasutusorganisatsioonile ka eri pakendijäätmete käitlusteenuseid (kogumine, vedu, edasine käitlus jne). 2025. aasta jaanuari seisuga oli 58 kohaliku omavalitsuse hangetes segapakendi ja 26 kohaliku omavalitsuses klaaspakendi vedu juba KOJV-ga liidetud. Seejuures näitavad andmed, et turukontsentratsioon on kõrgem just nendes piirkondades, kus pakendijäätmete kogumine ja vedu on hangetes liidetud koos teiste jäätmeliikidega. Tabel 2. Turukontsentratsioon (HHI)7 segapakendite ja klaaspakendite KOJV hangetesse liitmise korral KOJV TURU HHI 95 SEGAPAKEND KLAAS VEOPIIRKONNAS ON LIIDETUD 5259 6302 KOJV HANKESSE 4480 EI OLE LIIDETUD 3317 3918 KOJV HANKESSE Allikas: Konkurentsiamet Leiame, et eri jäätmeliikidele eraldi hangete korraldamine võimaldaks avada turu rohkematele ettevõtjatele ning elavdaks konkurentsi. Seetõttu toetame igasuguseid seadusemuudatusi, mis aitavad vähendada KOJV riigihangete liigset komplekssust. Täiendavalt peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et pakendijäätmete veo üleminek KOJV- süsteemi ei mõjuta mitte ainult logistikavõrgustikke, vaid ka majanduslikku kontrolli jäätmevoogude üle. Analüüsi käigus juhtisid mitmed TKO-d ameti tähelepanu, et suurima turuosaga jäätmevedaja annab TKO-dele üheskoos tekkekohal kogutud pakendijäätmetega üle ka avalikust kogumisvõrgustikust pärit pakendijäätmed, millest viimane on oluliselt halvema kvaliteediga. Seejuures puudub TKO-del selge ülevaade või võimalus kontrollida, kui palju kogutud ja saadavast materjalist pärineb kodumajapidamistest ja kui palju avalikest kogumispunktidest. Samuti ei ole TKO-del piisavaid võimalusi kontrollimaks, kas neile üle antud jäätmed vastavad lepingutingimustele või seadusenõuetele. Selline asümmeetria suurendab riski, et andmeid kasutatakse majandusliku eelise saavutamiseks või konkurentide kahjustamiseks. Arvestades, et pakendijäätmed moodustavad TKO-de tegevuse keskse ja lahutamatu osa, on neile mõistlike, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate juurdepääsutingimuste tagamine äärmiselt oluline. Seetõttu tuleks pakendiseaduses kehtestada selged reeglid, kuidas kogutud jäätmeid eristada, arvestada ja vastutust jagada. 6 Äriregistri andmed seisuga 24.07.2025. 7 Herfindahl-Hirschmani indeks (HHI) on laialt kasutatav turukontsentratsiooni mõõdik, millega hinnatakse, kui koondunud on turg üksikute ettevõtjate kätte. HHI arvutatakse, liites kõigi turul tegutsevate ettevõtjate turuosade ruudud (protsentides). Indeksi väärtus jääb vahemikku 0 kuni 10 000: madalam väärtus viitab hajusale turule ja kõrgem väärtus suurele kontsentratsioonile. Näiteks HHI alla 1500 viitab konkurentsitihedale turule, vahemik 1500–2500 mõõdukale kontsentratsioonile ning üle 2500 kõrgele turukontsentratsioonile, kus konkurents on juba piiratud. Euroopa ja USA konkurentsiasutused kasutavad HHI-d tihti turujõu ja koondumiste mõju hindamisel. 5 (8) Samuti tuleks KOJV-keskse süsteemi üleminekul arvestada ka uute TKO-de turulepääsu võimalustega. Praegu kehtib tekkekohal kogutud pakendijäätmete vastuvõtmise õigus ja kohustus TKO-dele nende turuosade ulatuses (JäätS § 31 lg 5). Selline praktika võib aga piirata uute turuosaliste turule sisenemist, sest ilma ajaloolise turuosata puudub neil ligipääs kogutud pakendijäätmetele ja võimalus oma turuosa kasvatada. See omakorda võib lukustada turu olemasolevate TKO-de kasuks. Praegu puuduvad pakendiseaduses selged ja läbipaistvad alused, mille järgi määratakse TKO turuosad ning ei ole ka üheselt kindlaks määratud, kes vastutab turuosade arvutamise ja nende õigsuse eest, kuigi just turuosade põhjal jaotatakse pakendijäätmed. Täiendavalt, 2023. aastal eemaldati jäätmeseadusest varasem Keskkonnaameti järelevalvemehhanism (JäätS § 67 lg 4), mis võimaldas teostada korraldatud jäätmeveo riigihangete tingimuste ja alusdokumentide ex post kontrolli. Leiame, et selle lisakontrollmehhanismi taastamine aitaks parandada pakendijäätmete tekkekohal kogumise hangete kvaliteeti, läbipaistvust ja konkurentsipõhisust. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada pakendiseadust sätetega, millega a) eraldatakse korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete tekkekohal kogumise ja veo hankimine teistest jäätmeliikidest; b) kehtestatakse nõue, et avalikest kogumispunktidest ja KOJV raames tekkekohal kogutud pakendijäätmete tuleb koguda ja ladustada eraldi kuni nende üleandmiseni TKO-dele nende kogumisjärgses seisundis, ning pannakse eelnevaga seotud tõendamiskoormis jäätmevedajale; c) määratakse läbipaistvad pakendijäätmete üleandmiskoha kulude jagunemise põhimõtted ja kriteeriumid, eesmärgiga hoida ära kulude ülekandumist tarbija makstavasse pakendi hinda; d) määratakse selged TKO turuosa määramise alused ning sätestatakse, kes vastutab turuosade määramise ja nende õigsuse tagamise eest; e) taastatakse pakendijäätmete kogumise ja veo riigihanke alusdokumentide lisakontrollimehhanism (JäätS § 67 lg 4). 2.4.TKO-de sõltumatuse tagamine jäätmekäitlejast ning nende üle järelevalve tugevdamine8 Analüüs näitas, et Eestis on pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse süsteemis kujunenud tihedad õiguslikud ja majanduslikud sidemed TKO-de ja üksikute jäätmekäitlejate vahel. Need seosed võivad ohustada süsteemi sõltumatust ja takistada ausat konkurentsi. Nimelt on TKO-de jäätmekäitlusteenuste hanked sageli koondunud nendega juriidiliselt seotud jäätmekäitleja kätte. Meile teadaolevalt edastatakse ka hanke pakkumiskutsed piiratud ringile ning konkurents jääb väheseks. Seetõttu võib Eesti pakendijäätmete süsteemi pidada suures osas suletuks, kuna see on koondunud piiratud osalejate kätte. Õiguslik ja majanduslik seotus TKO ja jäätmekäitleja vahel võimaldab mõjutada nii teenuse osutamist, otsustusprotsesse kui ka jäätmeandmeid. Selline ülesehitus suurendab riske turu läbipaistvusele ja efektiivsusele ning võib viia olukorrani, kus süsteemi kaudu teenitakse põhjendamatult kasumit, millel on negatiivne mõju kogu pakendituru ja seotud turgude toimimisele. 8 Vt lähemalt analüüsi lk 30-37. 6 (8) TKO-d on loodud kasumit mittetaotlevate organisatsioonidena, seevastu jäätmekäitlejad tegutsevad kasumipõhiselt. Need erinevad majandushuvid võivad vähendada TKO motiveeritust korraldada teenuste ostu läbipaistvalt ja konkurentsipõhiselt. Eelistused õiguslikult seotud lepingupartnerite suhtes ning pikaajalised koostöölepingud piiravad konkurentsi ja suurendavad riske turumoonutusteks, sealhulgas konkurentsi kahjustavaks kokkumänguks või teabevahetuseks. Praeguseks on Eesti pakendijäätmeveo ja -käitluse turul kujunenud olukord, kus suurimate jäätmevedajate mõju ulatub kaugemale nende rollist teenuseosutajana ning hakkab mõjutama TKO-de omavahelist konkurentsitasakaalu. Seda tendentsi võimendab jäätmereformi suund, mille alusel viiakse kogu tarbijapakendite kogumise korraldus kohalike omavalitsuste pädevusse. Kuna omavalitsused tellivad teenust läbi KOJV hangete, väheneb TKO-de roll süsteemis ning suureneb turul domineerivate jäätmevedajate mõju. Kehtivas pakendiseaduses puuduvad hetkel selged kriteeriumid, mille alusel hinnata jäätmekäitleja valitsevat mõju TKO üle, samuti puuduvad selged tagajärjed sellise mõju tuvastamise korral. Riigikontroll ja Konkurentsiamet on ka korduvalt juhtinud tähelepanu jäätmeandmete ebapiisavale usaldusväärsusele ja kontrolli puudumisele. Kui läbipaistvus ei parane, võib see kaasa tuua jäätmete väärkäitlemise, turu manipuleerimise ja lõpptarbijate huvide kahjustamise. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada pakendiseadust sätetega, millega a) sätestatakse täpsemad reeglid valitseva mõju tuvastamiseks ja hindamiseks, mis võtab arvesse kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste, lepinguliste ja õiguslike sidemete kohta TKO ja jäätmekäitleja vahel; b) sätestatakse õiguslik alus TKO tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus ilmneb jäätmekäitleja de facto või de iure valitsev mõju TKO-s; c) välistatakse pakendijäätmekäitleja osalus, aktsiate omamine või liikmesus TKO-s. 2.5.Sisetehingu keeld korraldatud jäätmeveo ja käitluse teenuste tellimisele Peame oluliseks avaldada arvamust eelnõu § 1 lõike 51 (JäätS) sõnastuse kohta, mis käsitleb sisetehinguid. Täname, et olete eelnõus juba arvestanud Konkurentsiameti varasemate ettepanekutega säilitada sisetehingute keeld korraldatud jäätmeveo teenuste tellimisele. Siiski soovime taaskord rõhutada oma 2024. aasta korraldatud jäätmeveo analüüsi raames esitatud ettepanekuid, milles tõime esile vajaduse säilitada sisetehingute keeld kogu jäätmehooldussektoris tervikuna.9 Oma varasemates ettepanekutes soovitasime säilitada jäätmeseaduses sätestatud sisetehingu keelu kohaldumine jäätmeveo ja tulevikus, kui hanked eraldatakse, ka kogutud jäätmete edasise käitluse teenuste tellimisele.10 Kuna jäätmereformi raames plaanitakse lahutada jäätmeveo ja jäätmekäitluse riigihanked, võib praeguse õigusnormi sõnastuse põhjal jääda mulje, et sisetehingute keeld laieneb vaid jäätmeveo teenuste tellimisele. Selline tõlgendus võimaldaks kohalikel omavalitsustel tellida jäätmete edasise käitlemise teenuseid sisetehingu korras. 9 Konkurentsiameti ettepanekud korraldatud jäätmeveo konkurentsiolukorra parandamiseks jäätmereformi raames (26.11.2024 nr 5-5/2024-058). Vt ka korraldatud jäätmeveo analüüs ja soovitused (2024), lk 33-34. Mõlemad dokumendid kättesaadavad: https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-ja-uuringud/konkurentsijarelevalve#item- 2. 10 Korraldatud jäätmeveo analüüs ja soovitused (2024), soovitus nr 9. 7 (8) On selge, et Eesti jäätmeturg on juba praegu tugevalt kontsentreerunud. Oleme jätkuvalt seisukohal, et sisetehingu lubamine jäätmehooldussektoris, sh nii jäätmeveo kui ka -käitluse teenuste suhtes, tooks tõenäoliselt kaasa konkurentsiolukorra edasise halvenemise ja tarbija huvide kahjustamise võimaliku hinnatõusu näol. Jääme seisukohale, et sisetehingud toimivad turulepääsu piirangutena ning jäätmekäitluse turu sulgemiseks sisulised põhjendused puuduvad. Eeltoodut arvestades teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 lõike 51 sõnastust selliselt, et sisetehingu keeld kohalduks ka korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete edasise käitlusega seotud teenuste tellimisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Lepikult konkurentsiteenistuse juhataja Kristin Truus 6672457 [email protected] 8 (8)