Saatja: "Eliise Merila" <
[email protected]>
Teema: Sisendipalve (01.08): 2040. aasta kliimaeesmärgi ettepanek
Kuupäev: 2025-07-11 15:02
Head koostööpartnerid!
02.07 avaldas Euroopa Komisjon
<https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025PC0524&qid=1752138401376>
2040. a kliimaeesmärgi seadmise ettepaneku. Selleks, et jõuda aastal 2050
kliimaneutraalsuseni, on Euroopa Komisjon välja pakkunud vahe-eesmärgina
vähendada kasvuhoonegaaside heidet ELi üleselt 2040. aastaks –90%. Tegemist
on ELi ülese eesmärgiga, mis ei ole liikmesriikidele otsekohalduv. Eesmärgi
jaotumine eri sektorite ja poliitikavaldkondade vahel lepitakse kokku eraldi
valdkondlikes õigusaktides. Vastavad läbirääkimised algavad alates 2026.
aastast.
Võrreldes varasemate vahe-eesmärkidega on näha, et sihtide seadmisel ja
võimaluste hindamisel on lähenemine muutunud küpsemaks - lisaks
protsentuaalsetele eesmärkidele on ettepanekus välja toodud ka soodustavad
tingimused selleks, et eesmärkide poole liikuda:
1. Määruse tekst viitab, et alates 2036. aastast võib 3% ELi 1990. aasta
netoheitmest katta rahvusvaheliste süsinikukrediitidega.
2. negatiivse heite arvestamine heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS).
Eesmärk on võimaldada sektorites, kus heidet on keeruline vähendada,
kasutada selle kompenseerimiseks CO2 sidumise lahendusi. Küsimuseks on, kas
negatiivsed heited võiks olla osa HKSist ning kui jah, kas sellele tuleks
seada teatud piirangud või tuleks jätta negatiivsed heited HKSist
eraldiseisvana.
3. paindlikkused erinevate sektorite vahel, mis võimaldavad eesmärke
saavutada kulutõhusalt.
Eesti seisab kindlasti varasemate seisukohtade põhjal selle eest, et koos
heite vähendamise eesmärgi seadmisega määratletaks ka tingimused, mis selle
saavutamist võimaldavad:
* Uute tehnoloogiate olemasolu ja kättesaadavus, mis
muudaksid 90% eesmärgi täitmise reaalselt võimalikuks;
* Kõigi liikmesriikide, sh väikeste majanduste, võrdne
ligipääs rahastusele;
* Paindlikkus liikmesriikide erinevate lähtepositsioonide,
eripärade ja senise panuse arvestamisel KHG heitkoguste vähendamisse.
Laias laastus on positiivne, et need tingimused on esialgses ettepanekus
üldjoontes kajastatud. Samas näeme võimalusi nende selgemaks ja siduvamaks
sõnastamiseks, mille eest seisame kindlasti ka läbirääkimiste käigus. Peame
vajalikuks ka määrusesse ülevaatamisklausli lisamist.
Ettepanekut arutatakse edasi liikmesriikide vahel ja Euroopa Parlamendis.
Läbirääkimistega soovitakse jõuda lõpule suhteliselt kiiresti – juba
käesoleva aasta septembris-oktoobris on eesmärk jõuda liikmesriikide vahel
ühispositsioonile, mille järel alustada trilooge Euroopa Parlamendiga.
Ettepaneku läbirääkimistel plaanime peamiselt toetuda juba eelmisel aastal
kujundatud Eesti Vabariigi Valitsuse
<https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/ad757795-5692-4f7f-90e9-fad09a43f16d/>
2040. a kliimaeesmärgi seisukohtadele ning varasemaid seisukohti plaanis
muuta ei ole. Eelnõu uute elementide (nt rahvusvahelised krediidid), osas
kavandame koostada täiendavad seisukohad, mille osas palume teie arvamusi
ettepaneku kohta tähtajaga 1.08 (
<mailto:
[email protected]>
[email protected];
<mailto:
[email protected]>
[email protected];
<mailto:laura.remmelgas@kliimaministeerium>
[email protected];
[email protected]).
Täiendavate seisukohtadega on kavas jõuda Vabariigi Valitsuse istungile
augustis.
Lugupidamisega,
Eliise Merila
EL teemade valdkonnajuht | Välissuhete osakond
Head of EU affairs | Department of International Affairs
+372 626 2843 | <mailto:
[email protected]>
[email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
<http://www.kliimaministeerium.ee> www.kliimaministeerium.ee