Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu

Justiitsministeerium Meie 22.09.2022 nr 1.2-2/118-11 Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Kuna Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022–2023 näeb ette eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise septembris 2022. a ning tegemist on 2023. a riigieelarve seadusega seotud eelnõuga, siis palume kooskõlastust reedeks, 23. septembriks 2022. Täname ja jääme lootma igakülgsele koostööle muudatuste menetlemisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. PHS muutmine_EN 2. PHS muutmine_SK 3. SK_Lisa Kooskõlastustabel Merlin Murumets 626 9806 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 22.09.2022 Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seadus § 1. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalkindlustusamet lõpetab perehüvitiste maksmise vanemale, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse arv „60“ arvuga „80“; 3) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse arv „19,18“ arvuga „80“; 4) paragrahvi § 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat alla 24-aastast last.“; 5) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse arv „300“ arvuga „600“; 6) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse arv „400“ arvuga „800“; 7) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse, kui peres kasvab: 1) kaks alla 24-aastast last – kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest; 2) üks alla 24-aastane laps – ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest. (5) Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel toetuse saamise tingimuste muutumisele järgnevast kuust.“; 8) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Lasterikka pere toetust indekseeritakse iga kalendriaasta 1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal toetuse summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud toetuse summa. (7) Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.“; 9) paragrahvi 26 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „peretoetuste“ tekstiosaga „, välja arvatud lasterikka pere toetuse“; 10) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: 1 „(5) Lasterikka pere toetuse saamise õiguse ja suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad või kasvanud alla 24-aastased lapsed, kes on või on olnud kuni 19- aastaseks saamiseni peretoetuste maksmisel selle pere koosseisus.“; 11) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 637 järgmises sõnastuses: „§ 637. Paragrahvi 21 rakendamine Enne 2023. aasta 1. jaanuari 16-aastaseks saanud lapse eest makstakse lasterikka pere toetust käesoleva seaduse § 21 alusel, juhul kui lapsel tekib alates 2023. aasta 1. jaanuarist lapsetoetuse saamise õigus vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõikele 2.“. § 2. Perekonnaseaduse muutmine Perekonnaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja lasterikka pere toetuse“; 2) paragrahvi 2172 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui enne 2023. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena sõltuvalt lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, ei võeta alates 2023. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetust selle kohtulahendi täitmisel elatise summa arvutamisel arvesse.“; 3) paragrahvi 2172 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11”. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2024. aasta 1. mail. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) 2  Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2022–20231 on kokku lepitud, et alates 1. jaanuarist 2023. a tõstetakse lastega perede parema toimetuleku tagamiseks ning perede väärtustamiseks järgmisi toetusi: 1. esimese ja teise lapse toetus suureneb 80 euroni kuus; 2. üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus; 3. lasterikka pere toetus suureneb 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus; Samuti on lepitud kokku lasterikka pere toetuse indekseerimises pensioniindeksiga alates 2024. aastast ja lasterikka pere toetuse maksmise sujuvas lõppemises. Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Muudatus aitab kaasa lasterikaste perede heaolu tagamisele, toetades sellega eelnõu üldist eesmärki. Peretoetuste suurendamine toetab perede majanduslikku toimetulekut ja suurendab kindlustunnet perelisa planeerimisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Perehüvitiste seaduse muudatused on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Merlin Murumets (tel 626 9806, [email protected]) ja perekonnaseaduse muudatused Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets (tel 620 8263, [email protected]). Eelnõu mõjude hindamise peretoetuste muudatuste osa on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira (tel 626 9141, [email protected]) ja nõunik Alis Tammur (tel 626 9750, [email protected]) ning elatist puudutava osa Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse nõunik Pilleriin Lindsalu (tel 620 8221, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2022–2023 7. peatüki „Toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine“ punktiga 7.3, mis seab eesmärgiks võtta 1. 1 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022-2023“ kinnitamine, https://www.riigiteataja.ee/akt/306082022001 1 novembriks vastu seadus, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023. a Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi. Eelnõuga muudetakse perehüvitiste seaduse (PHS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.06.2022, 3 ja perekonnaseaduse (PKS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.06.2022, 5. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut ja toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga, säilitades seega toetuse reaalväärtuse. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud. Eelnõu kohta ei ole koostatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) kohaselt väljatöötamiskavatsust, kuna muudatuste sisu ja tähtsuse tõttu on eelnõu menetlus kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PHS-i muudatused, teises PKS-i muudatused ja kolmandas seaduse jõustumine. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kehtivat PHS § 13 sätet, mille kohaselt ei maksta perehüvitisi vanemale, kellelt on perekonnaseaduse (PKS) § 135 alusel hooldusõigus ära võetud. Kehtiv regulatsioon ei kata neid olukordi, kus vanemad on pöördunud PKS § 137 lg 1 alusel kohtusse ja taotlenud, et lapse ainuhooldusõigus antakse täielikult teisele vanemale üle. Lisaks jõustub 01.07.2024 PKS-i säte (§ 1371), mille kohaselt on vanematel riikliku perelepitusteenuse abil võimalik kokku leppida ühise hooldusõiguse osalises või täielikus lõpetamises ja lapse hooldusõiguse osalises või täielikus üleandmises teisele vanemale. Sätte muutmine katab ära ka sellised olukorrad, mis tähendab, et kui vanemal puudub oma lapse osas täielikult hooldusõigus, siis perehüvitiste maksmine lõpetatakse. Eelnõu § 1 punktiga 2 suurendatakse PHS § 17 lõikes 3 sätestatud esimese ja teise lapse toetuse suurust 60 eurolt 80 euroni kuus. Muudatusega toetab riik senisest enam lapsi ja laste kasvatamist. Eelnõu § 1 punktiga 3 suurendatakse PHS § 19 lõikes 3 sätestatud üksikvanema lapse toetuse suurust 19,18 eurolt 80 euroni kuus. Ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega Eestis suurimas vaesuses. 2020. aastal elas suhtelises vaesuses 37,5% ühe täiskasvanuga lastega leibkondi. Absoluutne vaesus kasvas 2020. aastal võrreldes aasta varasemaga 5,3%-lt 6,4%-le, mis on ligi kaks korda enam kui kõigi Eesti lastega perede puhul keskmiselt. Toetuse suurendamisega tagatakse perele adekvaatses suuruses toetus, mis aitab kaasa vaesuse ennetamisele ja leevendamisele. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse PHS § 21 lõikes 1 sätestatud toetuse saamise tingimusi. Kehtivas seaduses on lasterikka pere toetuse maksmine seotud õigusega lapsetoetusele. Lasterikka pere toetust on seni makstud kuni pere kolmest lapsest vanim, kes õpinguid jätkas, saab 19-aastaseks. Eelnõuga ei ole lasterikka pere toetuse saamine enam seotud õppimise 2 tingimusega. Lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses seni, kuni pere noorimast kolmest lapsest vanim saab 24-aastaseks. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 suurendatakse PHS § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetuse suurust 300 eurolt 600 euroni kuus ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 400 eurolt 800 euroni kuus. Lasterikastele peredele tähelepanu pööramise vajadust on rõhutatud põhiseaduse §-s 28, mis ütleb, et lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Lasterikka pere toetus on lasterikastele peredele suunatud täiendav igakuine universaalne peretoetus, mis aitab kanda keskmisest suurema perega kaasnevaid kulusid. Toetuse maksmise aluseks on eeldus, et lasterikastel peredel on lastega seotud kulud tervikuna keskmisest suuremad ning ka suurema eluaseme või transpordivahendi hankimine ja ülalpidamine on perele täiendav majanduslik koormus. Lasterikka pere toetuse suurendamine võimaldab peredel säilitada nende senine toimetulekutase peale kolmanda ja järgneva lapse sündi, toetades seeläbi ka sündimust. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse PHS § 21 lõigetega 4 ja 5, millega luuakse lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon. Igakuine lasterikka pere toetus on kolme ja enama lapsega perele toeks läbi aastate, aidates vanematel lastega seonduvaid kulusid pikemalt ette planeerida ning tagades seeläbi perele parema kindlustunde. Lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse etapiviisiliselt, et aidata seeläbi peredel majanduslikult paremini toime tulla. Näiteks kasvavad pere kulud tunduvalt, kui 18-aastane laps jätkab õpinguid teises linnas. Uue korra järgi makstakse lasterikka pere toetust täies ulatuses kuni kolmest lapsest vanima 24-aastaseks saamiseni. Seejärel hakkab toetus etapiviisiliselt vähenema. Kui peres kasvab kaks last, jätkatakse toetuse maksmist 2/3 ulatuses kuni teise lapse 24-aastaseks saamiseni ning seejärel veel 1/3 ulatuses noorima lapse 24- aastaseks saamiseni. Seejärel lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse. Vähendatud suuruses toetuse maksmisel lähtutakse hetkel kehtivast lasterikka pere toetuse summast. Järgnevalt mõned näited lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise kohta. Näide 1 Peres kasvab kolm last. Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot (1. ja 2. lapse eest 80 eurot ja 3. lapse eest 100 eurot) ning 600 eurot lasterikka pere toetust. Lapsetoetusi makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse edasiõppimisel kuni 19-aastaseks saamiseni, misjärel õigus lapsetoetusele lõppeb. Lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses kuni pere vanim laps saab 24-aastaseks. Seejärel jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist 2/3 toetuse ulatuses kuni pere teise lapse 24-aastaseks saamiseni summas (600-200) 400 eurot. Kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni makstakse toetust 1/3 ulatuses toetuse summas (600- 400) 200 eurot. Peale seda lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse. Näide 2 Peres kasvab seitse last. Pere saab lapsetoetusi 1. ja 2. lapse eest 80 eurot ning 3. ja iga järgneva lapse eest 100 eurot ning lisaks 800 eurot lasterikka pere toetust. Lapsetoetusi makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse edasiõppimisel kuni 19-aastaseks saamiseni, misjärel õigus lapsetoetusele lõppeb. Perele makstakse 800 eurot lasterikka pere toetust kuni seitsmest lapsest vanima lapse 24-aastaseks saamiseni, misjärel hakkab pere saama toetust summas, mis on ette nähtud 3-6 lapsega perele – 600 eurot. Lasterikka pere 3 toetust makstakse 600 eurot kuus kuni kolmest noorimast lapsest vanim saab 24-aastaseks. Seejärel jätkub toetuse etapiviisiline vähenemine (vt näide 1). Näide 3 Peres kasvab kolm last, kellest esimesed kaks on kaksikud. Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot (1. ja 2. lapse eest 80 eurot ja 3. lapse eest 100 eurot) ning 600 eurot lasterikka pere toetust. Lapsetoetusi makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse edasiõppimisel kuni 19-aastaseks saamiseni, misjärel õigus lapsetoetusele lõppeb. Lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses (600 eurot) kuni vanimad lapsed (kaksikud) saavad 24-aastaseks. Seejärel jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni 1/3 toetuse ulatuses (600-400 eurot) 200 eurot. Misjärel lõpetatakse lapserikka pere toetuse maksmine täielikult. Näide 4 Peres kasvab kolm last ning teine ja kolmas laps on kaksikud. Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot (1. ja 2. lapse eest 80 eurot ja 3. lapse eest 100 eurot) ning 600 eurot lasterikka pere toetust. Lapsetoetusi makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse edasiõppimisel kuni 19-aastaseks saamiseni, misjärel õigus lapsetoetusele lõppeb. Lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses (600 eurot) kuni vanima lapse 24-aastaseks saamiseni. Seejärel jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist pere noorimate laste (kaksikute) 24-aastaseks saamiseni 2/3 toetuse ulatuses (600-200 eurot) 400 eurot. Misjärel lõpetatakse lapserikka pere toetuse maksmine täielikult. Näide 5 Peres kasvavad kolmikud. Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot (1. ja 2. lapse eest 80 eurot ja 3. lapse eest 100 eurot) ning 600 eurot lasterikka pere toetust. Lapsetoetusi makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse edasiõppimisel kuni 19-aastaseks saamiseni, misjärel õigus lapsetoetusele lõppeb. Lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses (600 eurot) kuni kolmikute 24-aastaseks saamiseni. Misjärel lõpetatakse lapserikka pere toetuse maksmine täielikult. Näide 6 Peres kasvab 3 last. Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot (1. ja 2. lapse eest 80 eurot ja 3. lapse eest 100 eurot) ning 600 eurot lasterikka pere toetust. Lapsetoetusi makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse edasiõppimisel kuni 19-aastaseks saamiseni, misjärel õigus lapsetoetusele lõppeb. Kahjuks sureb pere üks lastest. Seejärel jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist 2/3 toetuse ulatuses kuni pere kahest lapsest vanima 24-aastaseks saamiseni summas (600-200) 400 eurot. Kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni makstakse toetust 1/3 ulatuses toetuse summas (600-400) 200 eurot. Peale seda lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PHS § 21 lõigetega 6 ja 7, millega luuakse lasterikka pere toetuse indekseerimise regulatsioon. Selleks et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning et toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene. Vabariigi Valitsus kinnitab pensioniindeksi hiljemalt jooksva aasta 20. 4 märtsiks. Igal järgmisel aastal loetakse indekseeritavaks toetuse summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud toetuse summa. Hajutamaks pensionide ja peretoetuste väljamaksu riske ja tagamaks sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS2) jõudlust ning sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt kiiret ja kvaliteetset kliendihaldust, on vajalik pensionid ja peretoetused indekseerida erinevatel kuupäevadel. Eriti kriitiline saab olema indekseerimine 2024. aastal, kui 1. aprilliks indekseeritakse pensionid esmakordselt SKAIS2-s ja esmakordselt 1. maiks indekseeritakse ka lasterikka pere toetus. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 muudetakse PHS § 26 lõikeid 1 ja 2 ning täiendatakse lõikega 5. Paragrahv 26 koondab reeglid peretoetuste arvutamiseks. Kui kehtiva seadusega on õigus perel lasterikka pere toetusele üksnes juhul, kui pere kolm last vastavad lapsetoetuse saamise tingimustele, siis eelnõu kohaselt seotakse lasterikka pere toetuse saamise tingimused lapsetoetuse saamise õigusest lahti. Kuna lasterikka pere toetust hakatakse maksma kuni lapse 24-aastaseks saamiseni, ei saa eeldada, et täisealiseks saanud laps perega alati jätkuvalt koos elab. Lasterikka pere toetuse saamise õiguse ja suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad või kasvanud alla 24-aastased lapsed, kes on või on olnud 19-aastaseks saamiseni peretoetuste maksmisel selle pere koosseisus. Sätte eesmärk on tagada, et toetuse saamise eesmärgil ei liidetaks pere koosseisu täisealiseid lapsi, kes ei ole varasemalt selle pere koosseisus peretoetust saanud. Antud reegel välistab ka olukorrad, kus rahalise hüve saamise eesmärgil võetakse lapse oma perre üksnes lühiajaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse PHS-i 5. peatüki 1. jagu paragrahviga 637. Kuigi lasterikka pere toetuse saamise tingimused eelnõuga laienevad ning seaduse jõustumisel makstakse toetust perele kuni noorima lapse 24-aastaseks saamiseni, ei laiene uus regulatsioon peredele, kus 31. detsembri 2022 seisuga lasterikka pere toetuse maksmine on lõppenud. Üleminekusäte kehtestatakse perede jaoks, kus kasvab enne 2023. aasta 1. jaanuari 16-aastaseks saanud laps või lapsed, kellel tekib alates 2023. aasta 1. jaanuarist lapsetoetuse saamise õigus vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõikele 2. Ülemineku regulatsiooni loomine eelnimetatud sihtgrupile on oluline, tagamaks neil lastele ja peredele lapsetoetuse tingimustele vastamisel lasterikka pere toetuse saamise, mida kehtiv seadus neile võimaldab ja mida loodav regulatsioon ei tohiks kitsendada. Näide 1 Peres kasvab 3 last vanuses 4, 7 ja 17. 17-aastane laps ei õpi, mistõttu lapsetoetuse saamise tingimustele ta ei vasta ja seetõttu ei ole perel õigust ka lasterikka pere toetusele. Nüüd aga asub 17-aastane laps õppima, mistõttu tekib tal õigus lapsetoetusele ja perel lasterikka pere toetusele ja seda ka uue loodava regulatsiooni alusel. Näide 2 Peres kasvab 3 last vanuses 4, 7 ja 20. Selles peres makstakse lapsetoetust 4 ja 7-aastasele lapsele ja lasterikka pere toetusele perel õigust ei ole kehtiva seaduse ega ka uue loodava regulatsiooni alusel. Eelnõu §-ga 2 muudetakse PKS-is elatise regulatsiooni. Eelnõus ette nähtud PHS-i muudatused hakkaksid olulisel määral mõjutama senist miinimumelatise arvutamise valemit. Kehtiva PKS § 101 lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab 5 rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Viidatud säte jätab küll kohtuniku otsustada, millises ulatuses neid toetusi miinimumelatise summa vähendamisel arvestada, kuid Justiitsministeeriumi poolt miinimumelatise arvutamise lihtsustamiseks loodud elatiskalkulaatori2 valemis vähendatakse elatise summat vaikimisi iga lapse puhul poole lapsetoetuse ulatuses. Lisaks jagatakse lasterikka pere toetus pere kõikide laste vahel ja arvestatakse pool iga lapse osast elatise summast maha. Sarnastest põhimõtetest on miinimumelatise arvutamisel valdavalt lähtunud ka kohtunikud. Osa kohtunikke on lasterikka pere toetuse jaganud ära kõikide pereliikmete vahel (sh täiskasvanud), et arvutada ühe lapse osa sellest.3 Senistest põhimõtetest lähtudes tekiks PHS-i muudatuste jõustudes lahus elavate vanemate puhul olukord, kus kehtiva miinimumelatise arvutamise valemi kohaselt väheneks oluliselt miinimumelatise summa, mida last peamiselt kasvatava lasterikka pere vanem saaks teiselt vanemalt nõuda. Seda ilmestavad järgmised näited: Näide 1 (kehtiv õigus): Kui lähtuda elatiskalkulaatori arvutuskäigust, tuleb kolmelapselise pere puhul kehtiva õiguse järgi esimese kahe lapse miinimumelatise summaks 175,64 eurot ühe lapse kohta kuus ning kolmanda lapse miinimumelatise summaks 155,64 eurot ühe lapse kohta kuus.4 See teeb kokku 506,92 eurot, tingimusel et sellest summast ei tehta omakorda mahaarvamisi teise vanemaga koos veedetava aja5 ja laste väikese vanusevahe6 arvelt. Lisaks saab see pere lapsetoetust ja lasterikka pere toetust summas 520 eurot kuus (60+60+100+300). Elatise nõue ja toetused kokku on 1026,92 eurot kuus. Näide 2 (PHS muudatuste jõustudes): Kui PKS-i ei muudetaks, tuleks kolmelapselise pere puhul alates jaanuarist 2023 esimese kahe lapse miinimumelatise summaks 115,64 eurot ühe lapse kohta kuus ning kolmanda lapse miinimumelatise summaks 105,64 eurot ühe lapse kohta kuus.7 See teeb kokku 336,92 eurot, tingimusel et sellest summast ei tehta omakorda mahaarvamisi teise vanemaga koos veedetava aja8 ja laste väikese vanusevahe9 arvelt. Lisaks saaks see pere lapsetoetust ja lasterikka pere toetust summas 860 eurot kuus (80+80+100+600). Elatise nõue ja toetused kokku on 1196,92 eurot kuus. Lapsi peamiselt 2 Kättesaadav: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ 3 Vt Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-20735, p. 12.4. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=308604271. 4 Arvutuskäik: baassummale 209,20 eurot lisatakse 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast ehk 46,44 eurot. 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot. Eemaldame lapse elatise summast kehtiva lasterikka pere toetuse (300 eurot) jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust [255,64 – (300/2)/3 = 205,64] ning saadud summast lahutame omakorda kehtivast lapsetoetusest (esimese kahe lapse puhul 60, järgnevate puhul 100) pool [205,64 – (60/2) = 175,64 või 205,64 – (100/2) = 155,64]. 5 PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 6 PKS § 101 lg 7 näeb ette, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 7 Arvutuskäik: baassummale 209,20 eurot lisatakse 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast ehk 46,44 eurot. 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot. Eemaldame lapse elatise summast planeeritava lasterikka pere toetuse (600 eurot) jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust [255,64 – (600/2)/3 = 155,64] ning saadud summast lahutame omakorda planeeritavast lapsetoetusest (esimese kahe lapse puhul 80, järgnevate puhul 100) pool [155,64 – (80/2) = 115,64 või 155,64 – (100/2) = 105,64]. 8 PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 9 PKS § 101 lg 7 näeb ette, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 6 kasvatava vanema võit peretoetuste suurenemisest oleks sellisel juhul kehtiva õigusega võrreldes 170 eurot kuus (1196,92–1026,92). Võrdluseks koos elavate perede võit planeeritavast peretoetuste suurenemisest on 340 eurot kuus. Kuna lasterikka pere toetuse suurendamise eesmärk on tagada parem abi keskmisest suurema perega kaasnevate kulude katmisel, ei oleks muudatus eesmärgipärane, kui samal ajal väheneks elatist maksva vanema panus laste ülalpidamisse. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse PKS § 101 lõiget 5 ja jäetakse sellest välja viide lasterikka pere toetusele. Alates 01.01.2022 kehtiva õiguse kohaselt võetakse nii lapsetoetusi kui ka lasterikka pere toetust arvesse vanema ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel, mis tähendab, et vanema ülalpidamiskohustus on nende toetuste võrra väiksem. 1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS-i muudatuste seletuskirjas on välja toodud, et kuna tegemist on [lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse puhul] toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. 10 Selline regulatsioon toob kaasa olukorra, kus lasterikka pere toetuse suurenemisel väheneb teise vanema makstav elatis. Selline tulemus ei oleks kooskõlas siinse eelnõu eesmärgiga, milleks on lastega perede toimetuleku parandamine ja sündimuse toetamine. Näide 3 (lasterikka pere toetuse elatise valemist eemaldamisel): Eelnõuga kavandatud lahenduse korral, kus lasterikka pere toetus jääb elatise arvutamise valemist välja, tuleks kolmelapselise pere puhul alates jaanuarist 2023 esimese kahe lapse miinimumelatise summaks 215,64 eurot ühe lapse kohta kuus ning kolmanda lapse miinimumelatise summaks 205,64 eurot ühe lapse kohta kuus.11 See teeb kokku 636,92 eurot, tingimusel et sellest summast ei tehta omakorda mahaarvamisi teise vanemaga koos veedetava aja 12 ja laste väikese vanusevahe13 arvelt. Lisaks saaks see pere lapsetoetust ja lasterikka pere toetust summas 860 eurot kuus (80+80+100+600). Elatise nõue ja toetused kokku summas 1496,92 eurot kuus. Lapsi peamiselt kasvatava vanema võit peretoetuste suurenemisest ja elatise valemi muutmisest oleks sellisel juhul kehtiva õigusega võrreldes 470 eurot kuus (1496,92–1026,92). Võrdluseks koos elavate perede võit peretoetuste suurenemisest on 340 eurot kuus. Näitest 3 nähtub, et teisest vanemast lahus elav kolme last peamiselt kasvatav vanem võidaks lisaks suurenevale peretoetusele lastest lahus elava vanema arvel veel täiendavad 130 eurot kuus. Sellise muudatusega on tagatud, et lasterikka pere toetuse tõus parandab täiel määral laste toimetulekut, lisaks suureneb ka elatist maksva vanema rahaline kohustus oma laste ülalpidamisel. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse PKS § 2172 lõikega 11 ja lisatakse seadusesse rakendussäte, mis kohaldub enne eelnõus ette nähtud muudatuste jõustumist tehtud kohtulahenditele. 10 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474 SE) eelnõu seletuskiri, lk 6. 11 Arvutuskäik: baassummale 209,20 eurot lisatakse 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast ehk 46,44 eurot. 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot. Lahutame sellest summast planeeritavast lapsetoetusest (esimese kahe lapse puhul 80, järgnevate puhul 100) pool [255,64 – (80/2) = 215,64 või 255,64 – (100/2) = 205,64]. 12 PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 13 PKS § 101 lg 7 näeb ette, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 7 Kui eelnõu ning sellega koos ka PKS-i miinimumelatise arvutamise muudatus jõustub planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2023, on selleks hetkeks praegune miinimumelatise arvutamise kord kehtinud täpselt aasta – 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022. Seega tuleb lisaks uuel aastal kehtima hakkavale muutunud miinimumelatise valemile viia muudatustega kooskõlla ka aastal 2022 tehtud elatise kohtulahendid, milles on lasterikka pere toetust elatise summa kindlaksmääramisel muutuva suurusena arvesse võetud. Rakendussätte loomata jätmise korral koheldaks peresid erinevalt sõltuvalt nende suhtes elatise lahendi tegemise ajast. Ilma rakendussätteta oleksid 2022. aastal kindlaks määratud elatiste summad lasterikaste perede puhul uue regulatsiooni järgi kindlaksmääratavatest summadest oluliselt väiksemad ning realiseeruks eelpool näites 2 toodud olukord, mille kohaselt kataks peretoetuste kasv suures osas elatist maksma kohustatud vanema ülalpidamiskohustuse oma laste suhtes. Sellise olukorra ärahoidmiseks on vajalik rakendussäte, mille mõte seisneb selles, et kui kohus on 2022. aastal teinud lahendi, milles muutuva suurusena kindlaksmääratud elatise summa on seotud lasterikka pere toetuse suurusega, tuleks 2023. aastast alates selle kohtulahendi kohaselt elatise summa arvutada nii, et lasterikka pere toetuse võrra elatise summale juurde- ega mahaarvamisi ei tehta. Kohtulahendi muutmiseks ei ole tarvis eraldi kohtusse pöörduda. See tähendab, et kui võlgnik täidab elatise maksmise kohustust vabatahtlikult, arvutavad lapsevanemad ise elatise summa ümber (abivahendina on võimalik kasutada elatiskalkulaatorit14). Juhul kui elatise nõudega pöördutakse kohtutäituri juurde täitemenetluse algatamiseks, arvutab elatise summa ümber kohtutäitur. Rakendussättes ei eristata seda, kas tegemist on lastele määratud miinimumelatisega PKS § 101 kohaselt, miinimumist väiksemana kindlaks määratud elatisega PKS § 102 lõike 2 kohaselt või miinimumist suuremana kindlaks määratud elatisega PKS § 102 lõike 3 kohaselt. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse PKS § 2172 lõiget 2 ja laiendatakse selle sätte kohaldamisala uuele lõikele 11. Kuna lisatav rakendussäte võib erandlikel juhtudel tuua kaasa olukorra, kus kohtulahendiga välja mõistetud elatis osutub alates 01.01.2023 seda maksma kohustatud vanemale üle jõu käivaks, on vajalik võimalus pöörduda selle olukorra lahendamiseks kohtusse. Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine. Peretoetuste suurendamist ja elatise arvutamise regulatsiooni puudutavad muudatused jõustuvad 01.01.2023 ja lasterikka pere toetuse indekseerimine jõustub 01.05.2024. Muudatuste jõustumise ajad on lepitud kokku ja fikseeritud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2022–2023 ning need on kooskõlas riigieelarveliste võimaluste ja rakendamiseks vajaliku ettevalmistusajaga. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et eelnõu § 1 punkt 8, mis puudutab lasterikka pere toetuse indekseerimist, on planeeritud jõustuma 1. mail 2024. a. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 14 Justiitsministeeriumi väljatöötatud elatiskalkulaator, mis aitab vanematel saavutada kokkulepet lapsele makstava miinimumelatise osas. Kättesaadav: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ 8 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõus esitatud muudatustega võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Mõju majandusele avaldub leibkondade toimetulekus ja majanduslikes otsustes ning seda on käsitletud koos sotsiaalse mõjuga alapeatükis 6.1. Mõju olulisust hinnati nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Heaolu arengukava raames analüüsitakse ja hinnatakse iga-aastaselt seotud näitajaid (kohortsündimuskordaja, laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ning soovitud ja tegelike laste arvu vahe) ning seetõttu järelhindamiskohustust HÕNTE tähenduses perehüvitiste seaduses ei kavandata. 6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 6.1.1. Mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele Seaduseelnõus kirjeldatud muudatused puudutavad kõiki Eesti perehüvitisi saavaid lastega peresid ja nendes peredes kasvavaid lapsi. SKA andmetel maksti 2022. aasta juuli lõpu seisuga lapsetoetust kokku 161 440 perele 269 664 lapse kohta. Võrreldes lapsetoetust saavate laste koguarvu kuni 19-aastaste arvuga rahvastikus, selgub, et lapsetoetust saab hinnanguliselt 98% selles vanuses lastest. Lapsed moodustavad märkimisväärse osa Eesti ühiskonnast – eelnõu muudatustest on mõjutatud umbes viiendik Eesti elanikkonnast ning mõjutatud sihtrühma suurust võib hinnata keskmiseks. Eelnõuga kavandatud elatise arvutamise regulatsiooni muutmine puudutab lapsevanemaid, kes saavad või maksavad lapse ülalpidamiseks elatist. Elatist saavate sõltuvate lastega leibkondade arv oli 2020. aastal Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu andmetel hinnanguliselt 17 000. Muudatus puudutab eelkõige neid lapsi ja lapsevanemaid, kelle puhul mõistab elatise välja kohus, ning elatise suurus arvutatakse seega vastavalt PKS-ile. Aasta jooksul algatatakse kohtus paar tuhat elatisega seotud kohtuasja (2019. aastal 2323, 2020. aastal 2472)15. Eelnõu § 2 punktiga 2 lisatakse PKS-i rakendussäte enne 2023. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendite kohta, millest tulenevalt mõjutab muudatus ka neid lapsevanemaid, kelle puhul on elatis välja mõistetud enne muudatuse jõustumist ja kelle elatise suurus sõltub lasterikka pere toetusest. Eelnõu seostub lapse õigusega inimväärsele elatustasemele ning õigusega osa saada sotsiaalkindlustuse hüvedest, mis on sõnastatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis. Perehüvitistel on oluline roll laste vaesuse, sh pikaajalise vaesuse vähendamisel ning seda näitas ka lastetoetuste tõstmine alates 2013. aastast ning lasterikka pere toetuse kehtestamine 2017. aastal16. Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu andmetel on suhtelises vaesuses elavate laste 15 Andmed pärinevad perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474 SE) eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsist. 16 Sinisaar, H. (2022). Eesti perehüvitiste mõju laste vaesusele. Acta Politica Estica, 0(12), 30-62. Kättesaadav: http://publications.tlu.ee/index.php/actapoliticaestica/article/view/1074 Viira, A., Sinisaar, H. (2021) Laste elustandard. Kogumikus Lapsed Eesti ühiskonnas (2021) Õiguskantsleri Kantselei. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapsed-Eesti- Uhiskonnas_kogumik%202021.pdf 9 osakaal küll viimastel aastatel vähenenud (15,5% 2020. aastal), kuid absoluutses vaesuses elavate laste osakaal (2,5%) on jäänud samale tasemele või mõnevõrra suurenenud. Energia, kütuse ja toiduainete hüppeline kallinemine on juba muutnud ja muudab ka edaspidi lastega perede majandusliku toimetuleku varasemast keerulisemaks. Eelnõuga tehtavad muudatused suurendavad lastega perede majanduslikku heaolu ja kindlustunnet muutuva elatustasemega toimetulekuks. Eelnõus kirjeldatud muudatuste koondtulemusena (va lasterikka pere toetuse sujuv lõppemine) väheneb 2023. aastal alla 18-aastaste laste suhteline vaesus 2,3 protsendipunkti ning koguelanikkonnas 0,7 protsendipunkti17. Muudatuste majandusliku ja sotsiaalse mõju ulatus sõltub eelkõige lapsetoetust saavate laste arvust peres (vt tabel 1). Ligikaudu pooled Eesti pered on ühelapselised ning neile hakkab igakuiselt lapsetoetuse suurenemise tõttu laekuma 20 eurot varasemaga võrreldes rohkem. 35% peredest on kahe lapsega ning nemad saavad lapsetoetuse tõusust 40 eurot täiendavat sissetulekulisa. Muudatuste sotsiaalne ja majanduslik mõju on ulatuslikum siis, kui peres kasvab ka kolmas lapsetoetust saav laps. 3–6-lapselised pered saavad sissetulekulisa täiendavalt 340 eurot sõltumata sellest, kas peres kasvab kolm või kuus last. 3–6-lapselised lasterikkad pered moodustavad 14% kõigist Eesti peredest, samas elab neis 28% kõigist Eesti lastest. Seitsme- ja enamalapseliste perede sissetulekud suurenevad võrreldes kehtivaga 440 euro võrra. Neid peresid on Eestis siiski vaid veidi üle saja. Suurimas lapsetoetust saavas Eesti peres kasvab 13 last. Tabel 1. Lasterikka pere toetuse ja lapsetoetuse majanduslik mõju vastavalt laste arvule peres Perede Perede Laste Laste Perehüvitiste Perehüvitiste arv osakaal, arv osakaal, % suurenemine*, igakuine % eurot väljamakse kokku muudatuste jõustumisel*, eurot 1 lapsega 82181 51% 82181 30% 20 80 2 lapsega 56077 35% 112154 42% 40 160 3-6 23066 14% 74422 28% 340 860-1160 lapsega 7 ja 116 0% 907 0% 440 1460-2060 enama lapsega *Arvestatud on lapsetoetust ning lasterikka pere toetust, mitte üksikvanema lapse toetust või teisi perehüvitisi. Lähtutud on lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurusest jaanuari 2023 seisuga, indekseerimine alates maist 2024 suurendab lasterikka pere toetuse suurust iga- aastaselt pensioniindeksi võrra. Allikas: Sotsiaalkindlustusameti andmed 2022. aasta juuli lõpu seisuga ja Sotsiaalministeeriumi arvutused Kokkuvõttes suurenevad enim lasterikaste ehk kolme ja enama lapsega perede sissetulekud. Samas on neis peredes ka rohkem ülalpeetavaid, mis tähendab ka suuremaid kulutusi18 ning suuremat võimalikku negatiivset mõju elukalliduse tõusust, mida toetuselisa leevendada aitab. Täiendavalt aitab lasterikastel peredel palga- ja elukalliduse kasvuga toime tulla lasterikka pere 17 Arvutused on tehtud EUROMOD mikrosimulatsiooni mudeliga, mille aluseks olid Eesti Sotsiaaluuringu 2021. aasta andmed. Mudelis on arvestatud on ka sissetulekute suurenemisest tuleneva suhtelise vaesuse piiri muutumisega. 18 Lapse vajaduspõhine miinimmelatis. Uuringu lõpparuanne. (2020). Veebis kättesaadav https://www.just.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uudised/uuringud 10 toetuse iga-aastane indekseerimine. Lasterikka pere toetuse maksmine pere kolmest lapsest vanima lapse 24-aastaseks saamiseni ja seejärel hiljem toetuse maksmise sujuv lõppemine puudutab 2023. aastal neid peresid, kus kolmest lapsest vanim 16-19-aastane laps lõpetab õppimise või pere kolmas vanim laps saab 19-aastaseks. Neid peresid on aastas hinnanguliselt 190019. Täiendavalt mõjutab seadusemuudatus peresid, kus pere vanim kolmas 16-18-aastane laps lapsetoetusele õigust ei oma ja seetõttu pere ka lasterikka pere toetust ei saa. Kui aga lapsel tekib õigus lapsetoetusele, siis tekib perel õigus ka lasterikka pere toetuse saamiseks. Selliseid peresid, keda võib antud olukord puudutada, on potentsiaalselt umbes 500. Seadusemuudatuse tulemusena jätkub sellistele peredele lasterikka pere toetuse maksmine täissummas veel järgmised 4-7 aastat kuni pere kolmest lapsest vanima lapse 24-aastaseks saamiseni, enne kui toetuse maksmist hakatakse sujuvalt vähendama (vt seletuskirjas toodud näiteid lk 3-4). Lasterikka pere toetuse maksmise pikenemine täissummas kuni 24-aastastele lastele võimaldab peredel toetada veel pere leibkonna sissetulekutest sõltuvat ja/või õppivat täisealist last, kelle ülalpidamiskulud võivad näiteks õppimise tõttu kodust eemal elades suureneda. Statistikaameti analüüs EHISe andmetel näitab, et pärast üldkeskharidust või kutseharidust jätkavad õppimisega samal aastal ca pooled noored. Sh näitas analüüs, et lasterikastest peredest (neli ja enam alla 24-aastast last) pärit noored jätkavad õppimist kõrgkoolis väiksema tõenäosusega, kui need noored, kes kasvasid väiksemas peres 20. Üheks põhjuseks võivad olla kõrgkooli astumisega suurenevad pere kulutused, mida lasterikka pere toetuse muudatused leevendada aitavad. Seega võib olla muudatusel toetav mõju lasterikaste perede laste edasiõppimisele. Samuti aitab toetuse maksmise sujuv lõppemine lasterikka pere vanematel paremini majanduslikult toime tulla peres veel kasvavate laste eest hoolitsemisega. Ebasoovitav mõju võib samas kaasneda 16-19-aastaste laste õppimisele, sest vastupidiselt kehtivale regulatsioonile, hakatakse lasterikka pere toetust maksma ka nende laste eest, kes enam ei õpi. Seega võib mõnel juhul kaduda vanemate motivatsioon laste õppimise jätkamist soodustada. 86% peredest on aga ühe- ja kahelapselised ning neid mõjutab esimese ja teise lapse toetuse suurenemine. Eesti sotsiaaluuringu andmetel oli 2020. aastal lastega leibkondade netosissetulek kuus leibkonnaliikme kohta 741 eurot. Sissetuleku lisa 20 eurot lapse kohta moodustab leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust umbes 3%. Seega võib toetuse tõusust tuleva mõju ulatust lastega perede tarbimiskäitumisele ja toimetulekule lugeda väikeseks. Toetuse suurendamine vähendab inflatsiooni mõju. Täiendavalt on pere alates 2023. aastast toetatud siis, kui lapsetoetuse saaja on üksikvanem üksikvanema lapse toetuse saamise mõistes. See tähendab, et tema ühel või mitmel tema lastest puudub sünnitunnistustel isakanne või teine vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. SKA 2022. aasta juuni lõpu seisuga sai üksikvanema lapse toetust 8918 üksikvanemat 10 338 lapse eest, kes moodustavad 4% kõigist lapsetoetust saavatest lastest. Toetuse saajad on üksikute eranditega enamasti laste emad, kelle lapse sünnitunnistusel puudub isakanne, mistõttu ei ole neil õigus saada elatist, elatisabi või toitjakaotuspensioni. Senine 19,18 euro suurune toetus ei aidanud kompenseerida teise vanema puudumist ning oli teistest üksikvanematele suunatud toetusmeetmetest, nagu elatisabi või toitjakaotuspension, mitmeid kordi väiksem. Üksikvanema lapse toetuse suurendamine 80-le eurole aitab võrdsustada erinevate ühe vanemaga perede toetamist ning panustab laiemalt ühe vanemaga kasvavate laste vaesusriski 19 2021. aastal oli lasterikka peretoetuse skeemist lahkuvate perede arv 3lt-2le lapsele 1871 (sh 16-19-aastased mitteõppivad noored). 20 Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüsi võeti üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandanud inimesed aastatel 2019-2021 ning valimis olid need inimesed, kes olid kooli lõpetamise aasta 1. septembri seisuga alla 24-aastat vanad ning ei olnud eelnevalt astunud kõrgkooli. 11 leevendamisse. Üksikvanemate sihtrühma täiendav toetamine on eriti oluline olukorras, kus ühe täiskasvanu ja lapse/lastega leibkondade vaesusnäitajad on võrreldes kahe täiskasvanuga kasvavate lastega märkimisväärselt kõrgemad ning on viimaste aastate võrdluses näidanud ka kasvutendentsi. 2020. aastal elas suhtelises vaesuses 37,5% ühe täiskasvanuga lastega leibkondi. Absoluutne vaesus kasvas 2020. aastal võrreldes aasta varasemaga 5,3%-lt 6,4%-le, mis on ligi kaks korda enam kui kõigi Eesti lastega perede puhul keskmiselt. Ühe täiskasvanu ja lapse/lastega keskmine netosissetulek leibkonnaliikme kohta oli paarisaja euro võrra väiksem (543 eurot 2020. aastal) kui lastega leibkondades keskmiselt (741 eurot). Arvestades praeguseid sissetulekuid, on seaduseelnõus kirjeldatud peretoetuse suurenemisel üksikvanemate leibkondadele ka suurem majandusliku ja sotsiaalse mõju ulatus kui kahe täiskasvanuga lastega leibkonnale, eriti kui üksikvanema peres kasvab rohkem kui kaks last. Eelnõuga muudetava esimese ja teise lapse toetuse, üksikvanema lapse toetuse ja lasterikka pere toetuse mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna riiklikke peretoetusi, sh lapsetoetust, üksikvanema lapse toetust ja lasterikka pere toetust, makstakse iga kuu kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ning lapse õppimise korral kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Peretoetuste tõus ei sõltu vanemate sissetulekutest ega tööturualasest staatusest. Tegemist on universaalse toetusega, mistõttu ei ole otsest seost toetuse tõusu ja vanemate tööturustiimulite vahel, st vanema töölemineku korral ei vähene toetuse suurus. Samas on siiski oht, et lasterikaste perede sotsiaaltoetuste kogusuurus ning maksmise perioodi pikenemine (sh toetuse maksmise sujuv lõppemine) soosib lasterikaste perede vanemate, sh eriti emade koju jäämist ning suurendab juba praegu laste arvust tulenevaid märkimisväärseid tööturu lõhesid veelgi. Sotsiaalkindlustusameti andmed näitavad, et laste arvul on otsene seos lapsetoetuse saaja tööturul osalemise ja teenitava tulu suuruse vahel, lasterikaste perede lapsetoetuse saajate seas (enamik laste emad) on enim madalapalgalisi ja mittetöötavaid koduseid emasid. Ühe ja kahe lapsega lapsetoetuse saajatest ei teeninud 2021. aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustavat tulu 13%, kolme lapsega lapsetoetuse saajatest 18%, nelja lapsega lapsetoetuse saajatest 26% ning viie ja enama lapsega lapsetoetuse saajatest koguni 36%. Tallinna Ülikooli teadlaste REGE palgalõhe uuring toob välja, et naiste keskmine tunnipalk on seda väiksem, mida rohkem on neil lapsi ning mida enam lapsi, seda suurem on suhteline erinevus meeste ja naiste tunnipalga vahel: ühe lapsega meeste ja naiste palgalõhe on 22,2%, kuid nelja ja enama lapsega naiste ja meeste palgalõhe 32,2%. Sooline palgalõhe põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, mis väljendub hiljem ka väiksemates pensionides. Viimast aitab osaliselt leevendada laste kasvatamise eest makstav pensionilisa. Üksikvanema lapse toetuse suurendamise ebasoovitava mõju riskiks on isakande tegemata jätmine toetuse eesmärgil. Seda riski võib siiski hinnata väheseks, sest uus toetuse suurus ei ületa riikliku elatisabi keskmist väljamakset (87 eurot) ning intervjuud sihtrühmas näitavad21, et isakande tegemata jätmist põhjendatakse argumentidega nagu keerulised suhted lapse isaga või soov lapsi üksi kasvatada (nt on laps sündinud kunstliku viljastamise tulemusena). Lisaks saab isakande tegemata jätmist vaid toetuse saamise eesmärgil mõjutada ka mitteregulatiivsete meetmetega. Peretoetuste tõstmise kõrval kavandatakse eelnõuga ka muudatust alaealisele lapsele makstava elatise arvutamises. Kehtiv PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, ehk teisisõnu, miinimumelatise arvutamisel tuleb summat vähendada sõltuvalt lapsetoetuse ja 21 2022. aastal veebruar-märts viidi Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammi „Üksikvanema toetusmeede“ raames läbi 29 intervjuud üksikvanemaga, kelle lapse sünnitunnistusel puudus isakanne. 12 lasterikka pere toetuse suurusest. Kavandatava muudatuse kohaselt ei mõjuta edaspidi lasterikka pere toetus miinimumelatise suurust. Miinimumelatise täpsemat arvutuskäiku on kirjeldatud eelnõu § 2 selgituses, kuid lihtsustatult lähtutakse kehtiva õiguse kohaselt järgnevast valemist22: Eelnõu seadusena jõustumisel ei vähendata edaspidi miinimumelatise suurust tulenevalt lasterikka pere toetusest ehk antud komponent elatise arvutamise valemist kaob. Uus valem on lihtsustatud kujul järgnev: Muudatus toob kaasa PKS-i alusel arvutatud elatise suurenemise nende üksikvanemate jaoks, kes saavad lasterikka pere toetust. Täpsed andmed selliste üksikvanemate (ja nende laste) arvu kohta puuduvad, kuid 2021. aasta Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu kohaselt oli leibkondi, kus oli sõltuvaid lapsi ja ühtlasi saadi lasterikka pere toetust, ligikaudu 3700. Sihtrühma suurus on siiski indikatiivne, kuna hõlmab ka neid vanemaid, kelle lastel on erinevad vanemad ning seetõttu ei sõltu elatis lasterikka pere toetusest23. Rahalist mõju üksikvanematele aitavad kirjeldada eespool, eelnõu § 2 selgituses toodud näited – nende põhjal tasub näiteks välja tuua, et kui kehtiva õiguse kohaselt kujuneks kolmelapselise pere puhul laste miinimumelatiste summaks 506,92 eurot (näide 1), siis kõigi eelnõuga kavandatud muudatuste jõustudes oleks see 636,92 eurot (näide 3). Seega suureneks elatiste summa antud näite puhul 130 euro võrra ehk 26%. Üksikvanemaga leibkonnale on kahtlemata tegemist igakuise sissetuleku olulise suurenemisega. Lasterikaste perede elatist maksma kohustatud vanematele tähendab muudatus aga senisega võrreldes täiendavat rahalist kulu oma laste ülalpidamisel, mis võib avaldada vanema toimetulekule ebasoovitavat mõju. Lasterikka pere toetuse mitte arvestamine elatise arvutamisel tagab lasterikaste perede ühetaolise kohtlemise. Kehtiv seadus kohtleb lasterikkaid peresid erinevalt, lähtudes asjaolust, kas lastel on samad või erinevad vanemad. Kui lastel on samad vanemad, siis elatise arvutamisel võetakse lasterikka pere toetus arvesse ja elatise summa väheneb. Kui aga lastel on erinevad vanemad, nt üksikvanemal on 2 last ühe partneriga ja 1 laps teise partneriga, siis lasterikka pere toetust elatise arvutamisel arvesse ei võeta ja elatise summa suurust lasterikka pere toetus ei mõjuta. Ebasoovitava mõjuna tuleb märkida mõju neile elatist saavate laste vanematele, kellel on üks või kaks alaealist last ning kellel ei ole seega õigust lasterikka pere toetusele. Lapsetoetuse tõus tähendab sellisel juhul, et elatise arvutamisel maha arvestatav summa suureneb ning elatise suurus selle võrra väheneb. Näiteks kui kehtiva õiguse kohaselt saaks ühe lapsega vanem 22 Valem ei sisalda teise vanemaga koos veedetud aja ja laste väikse vanusevahe mõju miinimumelatise suurusele. 23 Näiteks võib neljalapselises peres olla kolm last, kelle mõlemad vanemad elavad koos, kuid neljanda lapse teine vanem ei ela leibkonnas ning tema eest saab üks lapsevanematest elatist. Selle lapse eest lasterikka pere toetust elatiskalkulaatoris arvesse ei võeta, sest lapse leibkonnast eemal elav vanem pole kohustatud pere teiste laste eest elatist maksma. 13 miinimumelatist 225,64 eurot, siis eelnõu jõustudes 215,64 eurot24. Tekib olukord, kus ühest küljest peretoetus tõuseb 20 euro võrra, kuid makstav elatis väheneb 10 euro võrra. 6.1.2. Mõju demograafiale Uuringute kohaselt soovivad ligi pooled kahe lapsega pered veel vähemalt ühte last, kuid reaalsuses jõuab selleni väiksem hulk peresid. Sündide statistika näitas (joonis 1), et lasterikka pere toetuse rakendumine 2017. aastal suurendas kolmandate laste sündide arvu ligi veerandi võrra. Kasv toimus peamiselt peredes, kus teine laps oli kolmeaastane või noorem (joonis 2) ja esimene 10-aastane või noorem. Kasvas kolme last järjest saavate perede hulk. Mida väiksema vahega lapsed sünnivad, seda suurema tõenäosusega toimub järgmise lapse sünd. Sellest saab järeldada, et toetus mõjutas sünniotsust siis, kui peres olid kõik kolm last väiksemad. Samas on näha, et vähemalt vaadeldud mõne aasta jooksul ei vähendanud see suurema sünnivahega laste sündi. 6 000 5 000 4 000 3 000 2 000 1 000 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 1. laps 2. laps 3. laps 4. laps ja järgmised Joonis 1. Lapsed sünnijärjekorra järgi Allikas: Statistikaamet 24 Arvutuskäik (kehtib eeldus, et teise vanemaga koos veedetud aeg ja laste vanusevahe ei mõjuta elatise summat): 1) Kehtiv regulatsioon: 209,2 (baassumma) + 46,44 (3% keskm. brutokuupalgast) – 0,5 x 60 (kehtiv lastetoetuse suurus) = 225,64. 2) Eelnõuga kavandatud regulatsioon: 209,2 + 46,44 – 0,5 x 80 = 215,64. 14  200 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 2. Kolmanda ja teise lapse sünni vahe kuudes (7 aastat) Allikas: Statistikaamet Aastatel 2020 ja 2021 on kolmandate sündide arv vähenenud, samas on neljanda ja järgmise lapse sündide arv veidi kasvanud. Kuna vähenenud on ka sünnitusealiste naiste hulk, siis toimus suhteline kolmanda ja järgmise lapse sündide arvu vähenemine peamiselt 30-34-aastaste naiste vanuserühmas (joonis 3). Sündide arvu vähenemises võis mängida rolli toetuse suhtelise suuruse muutumine elukalliduse tõusu tõttu, kuid samas tuleb arvestada, et laste saamise planeerimises mängivad olulist rolli ka paljud teised tegurid. 30,00 25,00 20,00 15,00 10,00 5,00 0,00 25-29 30-34 35-39 40-44 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Joonis 3. Kolmanda ja järgmise lapse sündide arv 1000 vastava vanuserühma naise kohta, 2015-2021 Allikas: Statistikaamet Lasterikka pere toetuse suurendamine ja indekseerimine loob eeldused, et majanduslikud motiivid ei takista kolmanda lapse saamist ja pered saavad pereplaneerimisel lähtuda enda 15 tegelikest soovidest. Kuidas mõjutab sündimust seekordne toetuse tõus ja selle indekseerimine, mis peaks vähendama toetuse devalveerumist, saab hinnata mõne aasta pärast. Kokkuvõttes kaasneb seadusemuudatustega oluline sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju. Kuna tegemist on Vabariigi Valitsuse prioriteetse ja kiireloomulise eesmärgiga, ei esitata eraldi põhjalikumalt mõjuanalüüsi eelnõus esitatud muudatuste kohta. 6.2. Mõju regionaalarengule Eelnõus esitatud muudatused mõjutavad kõiki kohalikke omavalitsusi, sest Eestis pole omavalitsust, kus ei elaks lapsetoetust saavaid peresid. Mõju ulatus aga sõltub sellest, kui palju on piirkonnas lastega peresid ja peredes lapsi ning kui suured on piirkonna keskmised sissetulekud. Suurim mõju on seaduseelnõul pigem maapiirkondadele, kus on väiksemad sissetulekud ja suurem vaesusrisk ning kus elavad suurema laste arvuga pered. Lasterikkaid peresid on proportsionaalselt enam ka Tallinna ja Tartu ümbruse eeslinnalistes piirkondades ja vähem suuremates linnades.25 Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu andmed näitavad, et 2020. aastal oli laste suhtelise vaesuse määr maalises asustuspiirkonnas 18,2% ning absoluutse vaesuse määr 3,5%, samas kui linnalistes ja väikelinnalistes asustuspiirkondades olid vastavad näitajad 14,3% ja 2,3%. SKA lapsetoetuste andmed näitavad, et ligi pooled lastega pered elavad Harjumaal, nendest omakorda enamik (67%) Tallinnas. Samas on Harjumaa pered pigem ühe- ja kahelapselised. Kolme- ja enamalapselisi peresid on suhteliselt rohkem Järva ja Põlva maakonnas (21% kõigist peredest). Statistikaameti andmestik on näidanud, et rohkem lapsi sünnib naistel, kes elavad maapiirkondades. Osaliselt tuleb see perede valikust – pärast esimeste laste sündimist kolitakse tihti suurematest linnadest kaugemale, et võimaldada suuremat elamispinda. Samas on tegu paljudele ka väärtuspõhine valikuga – maal elades saab lastele tihti pakkuda paremat elukeskkonda.26 Perehüvitiste suurenemine võib kaasa tuua kaudse positiivse mõju maapiirkondade arengule, kuhu võib sündida rohkem kolmandaid ja järgnevaid lapsi ja kus juba elavate lasterikaste perede toimetulek paraneb. Mõju ulatust on siiski raske prognoosida, sest tegu on pikaajalise suundumusega. Üksikvanema lapse toetuse tõus mõjutab enam Ida-Viru ja Valga maakonda, kus on suhteliselt rohkem toetuse saajaid. Kui kogu Eestis moodustavad üksikvanema lapse toetuse saajad keskmiselt 4% kõikidest 0–17-aastastest lastest, siis Ida-Viru ja Valga maakonnas on see osakaal vastavalt 8% ja 7%. Sihtrühma suurus võrreldes kõikide maakonnas elavate lastega on keskmine. Mõju sagedus on samuti keskmine (tegu on igakuise toetusega). Ebasoovitavate mõjude riskiks on neis piirkondades isakandeta laste osakaalu suurenemine veelgi, sest tegu on ka maakondadega, mida kirjeldab laste suurem vaesusrisk. Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu andmetel elas Ida-Virumaa lastest suhtelises vaesuses 26,1% ning Valga maakonna lastest 21,2%, samas kui kogu Eestis oli laste suhtelise vaesuse määr 15,5%. 6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 25 Tammur, A. 2020. Kus sünnivad lapsed ja kus elavad emad? Statistikablogi https://www.stat.ee/et/uudised/2020/05/10/kus-sunnivad-lapsed-ja-kus-elavad-emad 26 Laste sünd ja lastega pered. Kogumikus Lapsed Eesti ühiskonnas (2021) Õiguskantsleri Kantselei. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapsed-Eesti-Uhiskonnas_kogumik%202021.pdf 16 Perehüvitiste tõus ei mõjuta kohalike omavalitsuste korraldust, kuid mõjutab SKA ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskuse (TEHIK) ülesandeid ja protseduure. Igakuiselt makstavate toetuste summa suurendamine ja lasterikka pere toetuse indekseerimine nõuab SKAIS-i arendamist, mis kaetakse TEHIK-u 2022 eelarve vahenditest. Lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise alates 1. jaanuarist 2023 ettevalmistamiseks ja elluviimiseks suureneb SKA ja TEHIK-u töökoormus, mis nõuab täiendavat personaliressurssi ja varasemalt planeeritud tööde ümber korraldamist. Seaduse vastuvõtmisest muudatuste jõustumiseni ei jää SKA-le ja TEHIK-le piisavat aega seaduse rakendamiseks vajalike IT-arenduste tegemiseks ja testimiseks, mistõttu rakendab SKA lasterikka pere toetuste menetlemisel ja väljamaksmisel 2023. aastal osaliselt ka manuaalmenetlust. SKA-l tuleb seetõttu värvata 23 täiendavat ametikohta. Infosüsteemiväliselt nö „käsitööna“ tuleb esialgu menetleda kõik lasterikka pere toetuse jätkamised peredele, kus lasterikka pere toetuse maksmine lõppeb, kui peres on vähem, kui kolm lapsetoetust saavat last, ning püsivalt menetleda Euroopa Liidu perehüvitisi, teavitades teiste riikide asutusi ja inimesi ümberarvestusest. Lisaks on välishüvitiste puhul eraldi vaja käsitsi teha nende toetuste puhul indekseerimine. Kuna Euroopa Liidus eksporditakse peretoetusi ning vanema töötamise korral teises EL-i liikmesriigis tuleb sellel riigil, kus on suuremad peretoetused, hüvitada väiksema toetuse vahe, tekib Eestile muudatusega toetuste vahe hüvitamisel suurem roll. Kuue EL-i peretoetuste menetlemisega seotud ametikoha vajadus on püsiv, hoolimata arenduse valmimisest. Kümne täiendavalt loodava ametikoha vajadus kaob, kui arendus valmib. SKA planeerib, et järgmise kahe aasta jooksul vajadus nende ametikohtade järele kaob. Seaduse vastuvõtmisel saab SKA alustada lasterikka pere toetuse arenduse ettevalmistamisega. Arendustegevusteks on SKA-le vaja täiendavad neli ametikohta, kes töötavad välja juhendid, süsteemikontrollid ja protsessid käsimenetluse ajaks ning tagavad sisendi andmise, testimise ja süsteemi arenduste juurutamise arendusprojektis. Lisaks klientide teavitamisega ning kommunikatsiooniga seotud töökohustuste täitmine. Arenduse valmimiseni menetletakse lasterikka pere toetuse maksmise sujuvat lõpetamist manuaalmenetluses. Manuaalmenetlusega kaasnevad mitmed riskid, nt tekkida võivad enammaksud, kuna süsteemseid kontrolle, kas toetuse taotleja vastab toetuse saamise tingimustele, automaatselt teostada võimalik ei ole. Kuna 2023. aastaks on juba varasemalt planeeritud laiaulatuslikud SKAIS-i arendused seoses pensionide menetlemisega, siis plaaniväliselt peretoetuste arenduste lisandumisega tuleb arvestada riskiga, et süsteemis tehtavad ulatuslikud arendused mõjutavad kogu finantsarvestust ja väljamaksete moodulit, mistõttu võib realiseeruda risk, et pensionid ja peretoetuseid 2023. aastal ei saa välja maksta õigeaegselt. SKA ja TEHIK teeb endast olenevalt kõik, et peretoetused ja pensionid jõuaksid saajatele õiges summas ja tähtaegselt. Peretoetuste ja pensioni mittenõuetekohasel väljamaksmisel makstakse toetuse saajatele viivist vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seadusele. Muudatuste ettevalmistamiseks tuleb 2022. aastal SKA-l luua ja täita 23 ametikohta, TEHIK- ul on vajalik luua neli täiendavat töökohta. Muudatuse rakendamisega kaasnev SKA ja TEHIK-u täiendav personalikulu ning SKAIS-i arenduse 2022. a lisavajadus on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 7. Lisaks välja toodud kuludele kaasnevad eelnõu rakendamisega ka kaudsed kulud. Tööplaanivälise peretoetuste arendustega seoses lükkub edasi pensioniteenuse arenduste I etapp. Tegemist on 500 000 eurot maksva arendusprojektiga, mida rahastatakse Euroopa 17 Sotsiaalfondist (ESF) ja millest 112 000 eurot on juba riigile välja makstud. See raha tuleb nüüd riigil tagasi maksta ning kuna me samale arendusele ESFist hiljem raha uuesti taotleda ei saa, siis tuleb edaspidi need kulud planeerida riigieelarvesse. TEHIK-u hinnangul võib arvestada, et mõne aasta pärast on arenduste kuluks praeguse 500 000 euro asemel ca 1 miljon eurot. Perehüvitiste täiemahulise arenduse teostamiseks peame kas loobuma seadusest tulenevate arendusprojektide lõpuni viimisest: 1) Laste ja täisealiste puude raskusastme info edastamine KOV- (mõjutatud ca 200 000 isikut); 2) Tulumaksu vaba erisus pensioniealistele (mõjutatud üle 300 000 isiku) või 3) Viima läbi eraldi hankemenetluse uue partneri leidmiseks. Hankemenetluse puhul saame alustada arendustöödega 2022 aasta lõpust. Arenduse maksumus on 700 000 eurot ja teostamise aeg hinnanguliselt 12 kuud koos lähteülesande koostamise ja järeltegevustega. Miinimumelatise arvutamise regulatsiooni muutmine puudutab kohtuid ja perekonnaasjadega tegelevaid kohtunikke. Nii kohtunike kui lapsevanemate jaoks muutub miinimumelatise arvutamine mõnevõrra lihtsamaks, kuid mõju on nii vähene, et ei too kaasa kohtute töökoormuse muutumist ega mõju menetlusaegade pikkusele. Justiitsministeeriumile kaasneb kohustus teha väiksemahulisi infotehnoloogilisi arendusi elatiskalkulaatoris, kuid sellega ei kaasne täiendavat kulu riigieelarvele. Eelnevat arvestades võib eelnõukohase seaduse mõju riigiasutuste töökorraldusele ja töökoormusele hinnata tervikuna oluliseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatusega lisandub kulu riigieelarvele. Suurenevad püsikulud peretoetuste maksmisele alates 2023. aastast. 2024.–2026. aastal kasvavad kulud esimese ja teise lapse toetuse ning üksikvanema lapse toetuse suurenemise võrra, kusjuures toetuse saajate sihtrühm ei muutu. Lasterikka pere toetuse tõus ja toetuse indekseerimine 1. maist 2024 toob samuti täiendava riigieelarve kulu (lisakulu arvutused põhinevad Rahandusministeeriumi esialgsel pensioniindeksil). Täiendava kulu toob ka lisanduv lasterikka pere toetuse saajate sihtrühm (iga-aastaselt ca 1900 pere). Tabel 2. Riigieelarve lisavajadus toetuste suurendamisel Lisakulu, mln eurot 2023 2024 2025 2026 Lapsetoetuse suurendamine esimesele ja teisele lapsele 80 euroni kuus 56,81 56,75 56,49 56,13 Üksikvanema lapse toetuse suurendamine 80 euroni kuus 7,39 7,26 7,14 7,02 Lasterikka pere toetuse suurenemine 3-6-lapselise pere toetuse suurenemine 600 euroni + indekseerimine alates 2024 (maist) 84,47 90,61 100,96 111,57 7- ja enamalapselise pere toetuse suurenemine + indekseerimine alates 2024 (maist) 0,55 0,59 0,65 0,71 Lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõppemine 14,5 28,8 42,9 50,4 Kokku 163,7 184 208,1 225,8 18 Muudatused toovad kaasa SKAIS-i arenduse ning SKA ja TEHIK-u täiendava tööjõukulu. 2022. aasta kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist. 2023−2026 vajaliku SKA täiendava tööjõukulu ja TEHIK-u täiendava tööjõukulu ning jätkusuutlikkuse kulu alates 2023. aastast on taotletud RES 2023−2026 protsessis. Tabel 3. IKT arendus ja SKA ning TEHIK-u täiendavad tööjõukulud 2022-2026, eurot Aasta SKAIS2 SKA täiendav TEHIK-u täiendav KOKKU arendus tööjõukulu tööjõu- ja jätkusuutlikkuse kulu 2022 74 400 162 978 50 300 287 678 2023 700 000 775 255 206 200 1 681 455 2024 798 455 145 000 943 455 2025 400 543 145 000 545 543 2026 417 372 145 000 562 372 Allikas: SKA, TEHIK 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta, muuta ega kehtetuks tunnistada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Peretoetuste suurendamist ja elatist puudutavad muudatused (§ 1 punktid 1–7 ja 9–11 ning § 2) on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. a ning lasterikka pere toetuse indekseerimine (§ 1 p 8) on kavandatud jõustuma 1. mail 2024. a. Muudatuste jõustumise ajad on lepitud kokku ja fikseeritud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2022–2023 ja need on kooskõlas riigieelarveliste võimalustega. Seaduse vastuvõtmisest muudatuste jõustumiseni ei jää muudatustest mõjutatud asutustele – SKA-le ja TEHIK-le piisavat aega seaduse rakendamiseks vajalike infosüsteemiarenduste tegemiseks ja testimiseks, mistõttu rakendab SKA peretoetuste menetlemisel ja väljamaksmisel osaliselt ka manuaalmenetlust. SKA ja TEHIK teeb endast olenevalt kõik, et peretoetused jõuaksid saajatele õiges summas ja tähtaegselt. Peretoetuste mittenõuetekohasel väljamaksmisel makstakse toetuse saajatele viivist vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seadusele. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu esitati esmakordselt 29.08.2022 kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks saadeti eelnõu MTÜ Lastekaitse Liidule, MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidule, MTÜ Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, MTÜ-le Lapsele Vanemad, 19 MTÜ-le Oma Pere, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutusele, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ-le Ühendus Emade ja Laste Kaitseks, MTÜ-le Üksikvanema Heaks ning MTÜ-le Lasterikkad Isad. Eelnõule esitatud märkuste ja arvamuste alusel on eelnõud täiendatud. Märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisana. Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2022. a (allkirjastatud digitaalselt) 20  Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Ettepanek/märkus Sotsiaalministeeriumi/Justiitsministeeriumi kommentaar Riigikohus 12.09.2022 nr 6-6/22-46 Kavandatava muudatuse puhul, millega Mittearvestatud perekonnaseaduse paragrahvi 101 lõikest 5 Eelnõu eesmärk on suunata kogu lasterikka jäetakse välja tekstiosa „ja lasterikka pere pere toetuse suurenemine seda enim vajavale toetuse“, võib kerkida küsimus sihtrühmale ehk lastele ja vanemale, kes neid lapsevanemate põhjendamatust peamiselt kasvatab. ebavõrdsest kohtlemisest. Teeme ettepaneku kaaluda muid viise kõrvaldamaks seletuskirjas viidatud probleem, mille kohaselt lasterikka pere toetuse arvessevõtmise korral miinimumelatise nn valemis jääb lastest eraldi elava vanema rahaline ülalpidamispanus liialt väikeseks (kuivõrd riigi makstavad toetused aitavad suure osa lastega seotud kuludest katta). MTÜ Lastekaitse Liit 02.09.2022 nr1-8-2/22/35 Seletuskirja (lk 10) kohaselt tuleb Mittearvestatud ebasoovitava mõjuna märkida mõju neile Tegemist ei ole ebasoovitava mõjuga, sest elatist saavatele üksi koos lapsetoetuse tõusuga saab last peamiselt elavatele vanematele, kellel on üks või kasvatav vanem 10 eurot rohkem kui seni. kaks alaealist last ning kellel ei ole seega õigust lasterikka pere toetusele. Lapsetoetuse tõus tähendab sellisel juhul, et elatise arvutamisel maha arvestatav summa suureneb ning elatise suurus selle võrra väheneb. Näiteks kui kehtiva õiguse kohaselt saaks ühe lapsega üksikvanem miinimumelatist 225,64 eurot, siis eelnõu jõustudes 215,64 eurot. Kehtestada edaspidi lapsetoetuse suuruseks Mittearvestatud. 100 eurot iga lapse kohta, sõltumata, kas ta Käesolev eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse sünnib oma perre esimese, teise või koalitsioonilepingus kokkulepitust. kolmandana Edaspidiste võimalike muudatuste osas on teie ettepanek teadmiseks võetud. Mõjusid on hinnatud põgusalt ja Teadmiseks võetud. valikuliselt, sh seletuskirja p. 6.1.2. (Mõju Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse demograafiale) ei ole esitatud analüüsi koalitsioonilepingus kokkulepitust, mille seadusmuudatuste mõjust sündimusele ajaraami tõttu ei ole Sotsiaalministeerium tervikuna, jättes käsitlemata Eesti selle kohta põhjalikumat analüüsi tellinud, sündimuse kõige suurema probleemi elik vaid toetunud olemasolevatele analüüsidele ja esimesed lapsed uuringutele. Oleme seletuskirjas kirjeldanud vaid varasema lasterikka pere toetuse mõju, 1  kuid nende teadmiste pealt tulevikutrendide loomine ei ole võimalik olukorras, kus sündimust mõjutavad suurel määral lisaks perepoliitika meetmetele ka riigi üldine majanduse ja turvalisuse olukord. Esimeste laste sündimust ei ole antud mõjuhinnangus käsitletud, kuna eelnõus on tähelepanu all peamiselt kolme ja enama lastega pered ja üksikvanemad – pered, kus vaesusrisk ilma riiklike toetusteta on kõige suurem. Indekseerida mitte ainult lasterikka pere Mittearvestatud. toetus, vaid ka lapsetoetus, mis mõjuks Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse toetavalt igale lapsele Eestis. koalitsioonilepingus1 kokkulepitust. Sündimuse suurendamise puhul on vaja Arvestatud. terviklikku lähenemist, kuna Loodav „Heaolu arengukava 2023-2030“ ja lastesaamist mõjutavad sellised selle elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks valdkonnad nagu lastehoid, tulevaste Laste ja perede programm keskendub lapse emade ja isade õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja toetamine, töö- ja pereelu ühildamine, laste hoolekande arendamisele, perede regionaalne areng, elukeskkond. toimetuleku parandamisele. Eesmärgiks on tagada, et Eesti on hea paik pere loomiseks ja Tõhustada tuleb tervise, sotsiaal- ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on haridusvaldkonna järjepidevat koostööd, õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, kindlustamaks lastele ja lastega peredele turvalises ja arendavas keskkonnas. vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata pere elukohast. MTÜ Lapsele Vanemad Tõsta lapsetoetus esimese ja teise lapse Mittearvestatud. puhul 100. euroni ja lapsetoetus Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse indekseerida tarbijahinnaindeksiga. koalitsioonilepingus kokkulepitust. Kaotada üksikvanema toetus juhtudel, kui Mittearvestatud. lapse sünniaktis puudub isakanne ja tõsta Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse üksikvanemat toetust üksikvanematel, kui koalitsioonilepingus kokkulepitust. teine vanem on tagaotsitav. Ühtlasi soovitab MTÜ, et Täiendavalt selgitame, et toetus indekseeritaks Sotsiaalministeeriumis on koostöös tarbijahinnaindeksiga. Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammiga töös projekt üksikvanemate perede toimetuleku toetamiseks, sh soovime tõsta tulevaste vanemate teadlikkust isakande tähtsusest lapse õiguste seisukohalt. Töötame muuhulgas välja lahendusi, kuidas ennetada üksikvanemaks jäämist, leevendada üksikvanemaks jäämisel võimalikke 1 Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostööleping aastateks 2022– 2023, https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe#Toimetulek 2  negatiivseid tagajärgi ning vähendada toetuse saamise eesmärgil isakande tegemata jätmise riski. Indekseerida lasterikka pere toetus Mittearvestatud. tarbijahinnaindeksiga, mille Statistikaamet Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse avaldab iga aasta 1. aprillil koalitsioonilepingus kokkulepitust. Lasterikka pere toetus indekseeritakse iga- aastaselt pensioniindeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt muudetakse Mittearvestatud. perekonnaseaduse paragrahvi 101 lõiget 5 Tegemist on küll erineva kohtlemisega, kuid ja lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja mitte põhjendamatult ebavõrdse lasterikka pere toetuse“. MTÜ on kohtlemisega. Eelnõu eesmärk on soodustada seisukohal, et nimetatud lasterikaste perede vanemaid ja hüvitada neile muudatus on vastuolus vanemate võrdse suuremast perest tulenev koormus. kohtlemise põhimõttega. Lasterikaste perede soodustamine on põhiseaduse § 28 lg-s 4 sätestatud põhimõte. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 Mittearvestatud. planeeritakse täiendada PKS §-i 2172 Rakendussätte eesmärk on vältida vanemate lõikega 11 sõnastuses, et kui enne 2023. ebavõrdset kohtlemist sõltuvalt kohtulahendi aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi jõustumise ajast. Eelnõu kohaselt saavad kohaselt on vanem kohustatud tasuma kohtulahendist puudutatud osapooled alaealisele lapsele elatist muutuva vajadusel pöörduda kohtusse varasema suurusena sõltuvalt lasterikka pere toetuse kohtulahendiga määratud elatise suuruse suuruse muutumisest, ei võeta alates 2023. muutmiseks (selleks täiendatakse PKS § 2172 aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetust lõiget 2). selle kohtulahendi täitmisel elatise summa arvutamisel arvesse. MTÜ on seisukohal, et selline muudatus olla vastuolus põhiseaduse §-st 10 tuleneva kohtulahendi seadusjõu põhimõttega, mis kaitseb riiklike otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa tagantjärele meelevaldselt muuta. Eelnõu paragrahvi 2 punktis 3 muudetakse Teadmiseks võetud. PKS § 2172 lõiget 2 ja asendatakse Selle muudatuse eesmärk on sama, mis juba tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 olemasoleval lg-l 2 ehk selgelt sõnastatud ja 11 ”. MTÜ on juba eelnevalt välja võimaldada pöörduda kohtusse neil toonud, et vanemate seadusega pandud vanematel, kes muudatuste tõttu siiski ebavõrdne kohtlemine lasterikka pere raskesse olukorda sattuvad. ülalpidamiskohustuse jagamisel vanemate vahel ei ole põhjendatud. Eelnõus on uue mõistena kasutusel „elatist Arvesse võetud. saav üksikvanem”. See mõiste on 3 vastuolus tavapärase üksikvanema Eelnõus sellist mõistet ei ole, seletuskirja mõistega ja põhimõttega, et elatist mõjude osas on lauset täpsustatud. makstakse lapsele. Lisaks sellele jääb selgusetuks, kes on elatist saav üksikvanem. Eesti Advokatuur 12.09.2022 Eelnõuga kavandatud lapsetoetuste ja Teadmiseks võetud. lasterikka pere toetuse muudatused Tegemist on küll erineva kohtlemisega, kuid suurenevad oluliselt ja põhjendamatult mitte põhjendamatult ebavõrdse lõhet ühe- ja kahe lapsega peredele ning kohtlemisega. Eelnõu eesmärk on soodustada kolme ja rohkem lapsega peredele laste lasterikaste perede vanemaid ja hüvitada neile hooldamise, kasvatamise ja õppimisega suuremast perest tulenev koormus ning seotud kulutuste hüvitamiseks tasutavate toetada sündimust. Lasterikaste perede toetuste vahel. Leiame, et eelnõuga soodustamine on põhiseaduse § 28 lg-s 4 kavandatud muudatused peretoetuste sätestatud põhimõte. suuruses ei taga laste võrdselt kohtlemist. Peretoetustest üksnes lasterikka pere Teadmiseks võetud. toetuse indekseerimine ei taga laste ja Tegemist on küll erineva kohtlemisega, kuid perede võrdset kohtlemist. mitte põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisega. Eelnõu eesmärk on soodustada lasterikaste perede vanemaid ja hüvitada neile suuremast perest tulenev koormus ning toetada sündimust. Lasterikaste perede soodustamine on põhiseaduse § 28 lg-s 4 sätestatud põhimõte. PKS-i muutmine eelnõus soovitud viisil Teadmiseks võetud. toob kaasa nii laste kui vanemate Tegemist on küll erineva kohtlemisega, kuid ebavõrdse kohtlemise. mitte põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisega. Eelnõu eesmärk on soodustada lasterikaste perede vanemaid ja hüvitada neile suuremast perest tulenev koormus. Lasterikaste perede soodustamine on põhiseaduse § 28 lg-s 4 sätestatud põhimõte. MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, 12.09.2022 Oleks õige ja õiglane kui lapsetoetuse Mittearvestatud. suuruseks kehtestatakse 100 eurot kuus iga Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse lapse kohta, sõltumata sellest, kas ta sünnib koalitsioonilepingus kokkulepitust. perre esimese, teise või kolmandana. ELPL-i hinnangul ei ole põhjendatud jätta Arvestatud. lasterikka pere toetuse järk-järgulist Eelnõu täiendatud lasterikka pere toetuse vähenemist eelnõust välja, kuivõrd 1) see maksmise sujuva lõppemise sätetega. on olnud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe osa ning 2) see on lasterikastele peredele ääretult vajalik. Ühtlasi võiks seadusandja siinkohal juba Mittearvestatud. kaaluda ka PKS § 101 lg 5 Eelnõu eesmärk on soodustada lasterikaste ümbersõnastamist selliselt, et see annaks perede vanemaid ja hüvitada neile suuremast selgemini edasi seadusandja mõtet, et perest tulenev koormus. Lasterikaste perede lapsetoetust ei pea arvestama elatise hulka. soodustamine on põhiseaduse § 28 lg-s 4 sätestatud põhimõte. 4 Perede kindlustunde ja majandusliku Teadmiseks võetud. turvatunde tagamiseks on põhjendatud See mure ja kitsaskoht on seadust muuta selliselt, et ajutise sotsiaalministeeriumis teada ja tegutseme töövõimetuse hüvitise arvutamise aluseks lahenduse nimel. Rahalised valikud ei tohi võetakse vanemahüvitiselt tegelikult mõjutada otsuseid enda ja oma lapse tervise tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa eest hoolt kanda, st otsust jääda haigus- või ning see seotakse miinimumist lahti. hoolduslehele. Tagada tuleb väikelastega perede majanduslik toimetulek ja sellega nende laste heaolu ja toetada töö- ja pereelu ühildamist. MTÜ Oma Pere, 12.09.2022 Kui iga laps on vääruslik, siis ei tohiks Teadmiseks võetud. üldise lastetoetuse puhul teha vahet, Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse mitmendana lapsed sünnivad. koalitsioonilepingus kokkulepitust. Lastega perede heaolu ja toimetulekut Teadmiseks võetud. mõjutavad lisaks suurenenud toidu- ja Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse eluasemekuludele, sh kallimad huviringide koalitsioonilepingus kokkulepitust. tasud, suurenenud lasteaiatasud, kindlasti ka teenuste ja toe kättesaadavus. Seetõttu Lisaks selgitame, et loodav „Heaolu tuleks ikkagi vaadata lastega perede arengukava 2023-2030“ ja selle elluviimiseks toetamise puhul laiemat pilti, mõelda ja eesmärkide täitmiseks Laste ja perede näiteks sellele: millist mõju avaldaks see, programm keskendub laiemalt lapse õiguste kui kaotada lasteaiatasu, kuidas tagada ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste igale lapsele tasuta huviharidus mingiski hoolekande arendamisele, perede toimetuleku mahus, kuidas võidelda ääremaastumisega parandamisele. Eesmärgiks on tagada, et Eesti ja tagada kättesaadav tugi ning abi on hea paik pere loomiseks ja laste peredele kogu Eestis. kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. MTÜ Ühendus Isade Eest, 12.09.2022 Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt muudetakse Mittearvestatud. perekonnaseaduse paragrahvi 101 lõiget Elatist maksavad mõlemast soost vanemad. 5 ja lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja Asjaolu, et senises praktikas on isasid nende lasterikka pere toetuse“. Ühendus Isade hulgas rohkem, ei tähenda, et tegemist oleks Eest MTÜ-le teadaolevalt on elatise ühest soost vanemate põhjendamatult maksjad isad ja seda just eriti lasterikaste ebavõrdse kohtlemisega. perede puhul. Seetõttu tundub, et varjatud eesmärk on vanemate sooline ebavõrdne kohtlemine. Eelnõu paragrahv 2 punktis 2 täiendatakse Mittearvestatud. paragrahvi 2172 lõikega 11 järgmises Rakendussätte eesmärk on vältida vanemate sõnastuses: „(11) Kui enne 2023. aasta 1. ebavõrdset kohtlemist sõltuvalt kohtulahendi jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on jõustumise ajast. Eelnõu kohaselt saavad vanem kohustatud tasuma alaealisele kohtulahendist puudutatud osapooled lapsele elatist muutuva suurusena sõltuvalt vajadusel pöörduda kohtusse varasema lasterikka pere toetuse suuruse kohtulahendiga määratud elatise suuruse muutumisest, ei võeta alates 2023. aasta 1. muutmiseks (selleks täiendatakse PKS § 2172 jaanuarist lasterikka pere toetust selle lõiget 2). kohtulahendi täitmisel elatise summa 5 arvutamisel arvesse.“ Nimetatud säte on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Kehtivate kohtuotsuste muutmine seadusega ei ole lubatav. Sarnane arutelu toimus viimase elatise regulatsiooni välja töötamisel, kui Õiguskantsler ja kohtud juhtisid tähelepanu, et kehtivaid kohtulahendeid ei saa seadusega muuta. Eesti Naisühenduste Ümarlaud ja Eesti Naiste Varjupaikade Liit, 13.09.2022 Leiame, et ideaalis tuleks kohelda lapsi Mittearvestatud. võrdselt ja võrdsustada esimese ja teise Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse lapse toetus praegu kehtiva kolmanda ja koalitsioonilepingus kokkulepitust. iga järgneva lapse toetusega ehk universaalse lastetoetuse suuruseks võiks olla 100 eurot kuus. Leiame, et valitsuse koalitsioonileppes Arvestatud. sisalduv kava lasterikka pere toetusest Eelnõu täiendatud lasterikka pere toetuse etapiviisiliseks väljumiseks on väga maksmise sujuva lõppemise sätetega. tänuväärne algatus, mis suurendab lasterikaste perede kindlustunnet. Täiendavalt selgitame: Vabariigi Valitsus on leppinud kokku, et Teeme ettepaneku siduda lasterikka pere lasterikka pere toetuse maksmise sujuva toetuse maksmine vanima lapse 24. lõppemise põhimõtteid ei kitsendata lapse eluaastani tema õppimisega, nagu see on õppimise nõudega ega olukordades, kus laps, ka praegu kehtivas seaduses. Toetuse kelle eest makstakse vanemale lasterikka pere maksmise võiks lõpetada, kui lapsel endal toetust, saab ise lapse. sünnib laps ehk tekib uus pere. Kindlasti peaksid lasterikka pere toetusest etapiviisilist väljumist reguleerivad sätted sisalduma juba praegu algatatud eelnõus, mis on koalitsioonileppe kohaselt kavas vastu võtta 1. novembriks. Uus süsteem peaks käivituma võimalikult kiiresti, loodetavasti juba järgmise aasta jooksul. Justiitsministeerium 13.09.2022 nr 8-2/6016 Vabariigi Valitsuse tööplaani punkt 7.3.e – Arvestatud. Koalitsioonileppe 7. peatüki punkt 3 ja Eelnõu täiendatud lasterikka pere toetuse Vabariigi Valitsuse tööplaani punkt 7.3 maksmise sujuva lõppemise sätetega. näeb ette, et 1. novembriks võetakse vastu seadus, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023 Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi, sealhulgas toimub lasterikka pere toetusest väljumine etapiviisiliselt – kolmest lapsest vanema 24-aastaseks saamisel väheneb peretoetus 1/3 võrra ning sama mudel laieneb järgmistele lastele. Kuna nimetatud muudatused tuleb teha samuti perehüvitiste seaduses ning need 6 tuleb vastu võtta samal ajal kui käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused, siis palume need muudatused lisada käesolevasse eelnõusse. Lasterikka pere toetuse maksmise sujuvat Arvestatud. lõpetamist peaks saama rakendada 1. jaanuarist 2023, nagu koalitsioonileping ette näeb. Lisaks juhime tähelepanu, et lasterikka Teadmiseks võetud. pere toetuse andmise tingimused kärgperede puhul vajaksid tulevikus täiendavat analüüsi toetuse eesmärgist lähtuvalt. Järelhindamine − tulenevalt Mittearvestatud. õigusloomepoliitika põhialuste aastani Heaolu arengukava raames analüüsitakse ja 2030 punktist 12.4.1. tuleb hinnatakse iga-aastaselt seotud näitajaid alati ette näha järelhindamiskohustus, kui (kohortsündimuskordaja, laste suhtelise olulise mõjuga seaduseelnõu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ning ettevalmistamisel on soovitud ja tegelike laste arvu vahe) ning jäänud väljatöötamiskavatsus seetõttu järelhindamiskohustust HÕNTE kiireloomulisuse tõttu koostamata. tähenduses perehüvitiste seaduses ei kavandata. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas Arvestatud. esitatud seletuskirja failis tehtud märkustega eelnõu mõjude kohta. 7