Pöördumine

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 202 2 –202 5 programmide kinnitamine“ Lisa 8 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasva b ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 20 20–203 0 (RTA) Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm (TE03) Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervis e- ja sotsiaalteenused , mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud elu aastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist , on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Elluviimise periood 202 3 2 –202 5 6 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Põhilised k aasvastutajad Eesti Haigekassa (EH K ) Terviseamet (TA) Tervise Arengu Instituut (TAI) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Ravimiamet (RA) Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega I nimkeskse t ervishoiu programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise arengukava 20 20–203 0 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele p r o gr amm i dele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava st 2020–2030 lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk . I gale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik p rogrammid koosne vad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi ee smärgi saavutamis eks . Neid on täpsemalt kirjeldatud eraldi peatükis . Inimkeskse tervishoiu programm toetab tulemus valdkonna arengukava eesmär kide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist ( t abel 1) . Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmär kidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja selle saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkide st Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 Tulemusvaldkonna eesmärk : Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasva b ja ebavõrdsus tervises väheneb . Tervist toetavad valikud Programmi eesmärk ehk rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 a laeesmärk 1: Tervise edendamiseks, ri skikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused , et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Liht salt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tervist toetav keskkond Programmi eesmärk ehk rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 a laeesmärk 2: Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Inimkeskne tervishoid Programmi eesmärk ehk rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 a laeesmärk 3: Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Olukorra lühianalüüs Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL i keskmisele (20 20 . a Eestis 78, 8 ja ELis 81 , 3 eluaastat ) . Meeste ja naiste oodatava eluea vahe on endiselt suur – kui nais ed elavad 82, 8 -aastaseks , siis mehed 8 ,4 eluaastat vähem, ELis on eri nevus oluliselt väiksem (5,5 eluaastat) . Krooniliste haigete osakaalu suurenemine elanikkonnas halvenda b tervena ela da jäänud aastate arvu (20 19 . a Eesti naistel 5 7,6 ja meestel 5 4,1 ning 201 9 . a ELis vastavalt 6 5,1 ja 6 4,2 eluaastat). Endiselt on suur välditavate enneaegsete surmade arv ja riskikäitumisest tulenev tervisekadu . Tervena elatud ja oodatava eluea pikendamiseks tuleb tagada toimiv tervisesüsteem ning elanik konna vajadustele vastavate tervise - ja ravi teenuste kättesaadavus , mille nurgakivi ks on tervise vajadustele vastav ad esmatasandi tervishoiuteenused . Kui üldarstiabi ei toimi hästi , kasutavad abivajaja d rohkem eriarstiabi , kiirabi ja vältimatu abi teenuseid , mis vähendab nimetatud teenuste kättesaadavus t ning suurendab tervishoiukulutusi. Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine vajavad lahendusi . Haiglavõrk , sealhulgas kvalifitseeritud tervishoiutöötaj a d , pea vad jätkusuutlikult vastama vananeva elanikkonna vajadustele. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud , kuid üldhaiglates ja kohalikus haiglas saab ressursside kasutami st veel tõhus t a da . Sarnaselt teiste arenenud riikide ga on Eestis koondunud kõrgema etapi eriarstiabi suurematesse keskustesse. Samas võiksid e smatasandi t ervishoiuteenus ed ja sagedamini kasutatavad eriarstiabi teenused olla kättesaadavad inimestele võimalikult kodu lähedal . Väiksemate haiglate võrgustamine ning koostöö piirkondlike ja keskhaiglatega aitab tagada tervishoiuteenuste ühtlas e kättesaadavus e, ravikvalitee di ja ravi järjepidevus e, mida toetatakse taristu analüüsidega ja nendest lähtuvate otseinvesteeringutega . Tervishoiuteenuste kättesaadavus t ja kvalitee ti aita vad tagada kvalifitseeritud ja pädeva d tervishoiutöötaja d . Arstide koguarv 1000 elaniku kohta Eestis on EL i keskmise ga sarnane . P robleemiks on õdede ja teatud arstlike erialade (psühhiaatrid, perearstid) nappus , samuti arstide, eel k õige perearstide kõrge keskmine vanus . Perearstide keskmine vanuse on aastate jooksul järjest tõusnud – 20 15 . aastal ligi 55 aastat ja 2020. aastal ligi 56 aastat . Õendus töötajate suhtarv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud , kuid on endiselt oluliselt madalam kui ELis ( 20 20 . aastal Eestis 6 ,4 ja 2018. aastal ELis 8 , 16) . Samuti on p roviisoreid Eestis vähem ( 100 000 elaniku kohta 7 3 , 9 ) kui ELis keskmiselt (100 000 elaniku kohta 80,8 ) . Farmatseut ide arv võrreldes eelnevaga mõn evõrra lang es (201 9 . aastal 100 000 elaniku kohta 59,5 ja 2020. aastal 56,9 ). T ervishoiu t ööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem i OSKA raames tehtud analüüsis hinnat i , et perioodil 2017–2025 on täiendavalt vaja 260 proviisorit ja 330 farmatseuti , mis teeb aastas vastavalt ligi 29 proviisorit ja 37 farmatseuti. Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimeste vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu . Tervishoiu rahastami s e aluseks on solidaarsus , piiratud omaosalus ja ravikindlustushüvitiste võrd n e kättesaadavus. Nendest kahte viimast tegurit kasutatakse tervishoiusüsteemi toimivuse kirjeldamiseks . Ravikindlustuskaitseta inimeste osakaal o li alates 2012. aastast pigem langustrendis , kuid viimasel kahel aastal on see uuesti tõusutrendi näidanud ja 2020. aastal langenud alla 5% . Samas on uuringu s le it ud , et ravikindlustuseta tööealise elanikkonna osakaal võib olla suurem – 2017. aasta novembri seisuga oli neid 14,1 % ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist inimest. Paindlike töövormide kasutamine on laialt levinud ja kasvav trend nii Eestis kui mujal maailmas . See muudab ravikindlustuseta tööealis t e tegeliku osakaalu hindamise kogu elanikkonnas keeru lisemaks . Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavate töötajate arv ja osakaal kõigist töötajatest on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud. S eega võib eeldada, et paindlike töövormide laiema levikuga suureneb ka selliste inimeste hulk , kes ei panusta Eesti H aigekassa (edaspidi haigekassa) eelarvesse regulaarse lt sotsiaalmaksu maksmise kaudu . Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste EL i riikidega on pigem suurem (Eestis 201 9 . aastal 2 3,9 % ja EL is 201 8 . aastal keskmiselt 1 5, 5 %). Omaosalus koormusest kõige suurema osa moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 3 2 ,6 % (1 3,6 % käsimüügi- ja 1 7, 9% retseptiravimid). Teine suure m kululiik on hambaravi (2 8 %) . Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem , ent seda mõjutavad ka sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Ü ldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele , on tugev seos . Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse hindamiseks on koosta tud prognoosimudel , , mille ga on analüüsi tud erinevate tegurite (demograafia, tööjõud, hinnad, teenuste pakkumise struktuur, maksud, välisriskid) mõju tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkusele. P raeguse rahastamissüsteemi jätkudes ületavad alates 20 25. aastast h aigekassa kulud tulusid ning süsteem ei ole jätkusuutlik. 201 9 . aastal moodustasid tervishoiukulud SKPs Eestis 6,7% ja avaliku sektori osa SKPs oli 5% , ELi s oli d need näitajad 201 9 . aastal vastavalt 8,3 % ja 7,0 % . E lanike hinnangul on katmata tervishoiuteenuste vajadus rahaliste, geograafiliste ja pikkade ootejärjekordade tõttu suurim ELis ( 2020. aastal Eesti 1 3,0 % ja EL 1,7 %). Samas on see näitaja võrre l des 2019. aasta ga (15,5%) vähenenud . Nimetatud põhjustest on peamiseks pikk ooteaeg ( 2019. aastal 14,5% ja 2020. aastal 12,2% ). Eesti inimestele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on astutud samme , et tõhustada h aigekassa toimimis t ja suurendada tulusid muudest allikatest – alates 2018. aastast on haigekassa tulubaasi laiendatud ja täiendavalt panusta tud haigekassa eelarvesse mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvatest tehnoloogilis t est edusammudest , sealhulgas inimese tervisega seotud uute lahenduste , ravimite , meditsiiniseadmete jm kättesaadavuse tagamis t võimaldava st tervisetehnoloogia arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius vajalikesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kandub koos sellega maailmast üle hinnatõusu surve tervise - ja ravi teenustele. Seepärast tuleb samal ajal toetada innovatsiooni tervisevaldkonnas, tegeleda tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse suurendamisega ja leida võimalus i innovaatiliste lahenduste või tervistehnoloogia lahenduste ekspordiks . Selleks on oluline uute tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ning kohalike investeeringute ga endale edumaa luua, et seeläbi oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades saada uuenduste katselavaks. Samas eeldab läbimurre innovatsioonile suunatud ökosüsteemi loomist, mis toetaks kohalik ku teadus- ja arendustegevus t ning tulemite rakendamist tervishoiusüsteemi . Eesti inimes ed hinda vad tervishoiuteenuseid kvaliteetseks , kuid ootused kvaliteetse te teenuste suhtes üha kasvavad . See tõttu on oluline arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid ning arendada ja kasutusele võtta neid toetava id digilahendus i , et terv i shoiuteenused vastaksid paremini elanikkonna vajadustele . Kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust . Digiteenuste arendamise l tuleb arvestada nende mõju elanik konna võimestamisele ja terviseharitusele . Tervishoiutöötajate võimekus e toeta miseks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digitaalseid tööriist u , sealhulgas kliinilis i otsus e tuge si d ja teis i innovaatilis i la hendus i. Tervishoiusüsteem peab ravi järjepidevuse tagamiseks muutuma inimkesksemaks . Selle oluli ne eeldus on i nimese vajaduste st ja ootustest lähtuv a esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, iseseiseva lt osutatava õendus - ja ämmaemandusabi , sotsiaal - ja hoolekande süsteemi tõhus koostöö ning teenuste koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi võimestatus , mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust ennetusest, oma terviseprobleemidest ja ravivõimalustest ja oskust oma haigusega toime tulla. E lanikkonna terviseharitus e parandamiseks on oluline tõhustada tõenduspõhise tervisealase teabe kättesaadavust ja kasutamist . Programmi mõõdikud Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmi ülesed , meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKPs suureneb Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb Allikas: Eurostat 5,0% (2019) 13,0 % (20 20 ) 1 3 , 4 % 5,10% 1 2 , 7 % 5,10% 1 2 , 0 % 5,10% 1 1 , 3 % 7,7 % Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP - s suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 5,0 % (201 9 ) v 5, 1 % 12,70% 5,1 % 12,10% 5,1 % 12,10% 5, 1 % 5, 2 % Programmi meetmed, tegevused ja teenused Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisalda vad üldjuhul teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine Meede koosneb üheksast tegevus es t. Nendest esimes e kuue alla on koondatud teenused, mis on vajalikud inimkeskse tervishoiu arendamise poliitika kujundamiseks. S eitsmenda s ja kaheksandas tegevuses on teenused, mille abil tagatakse tõhusate , ohutute ja kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning vastava poliitika kujundamine ja elluviimine . Üheksanda tegevuse all kajastuvad n akkushaiguste ennetami se ja leviku tõkestami sega (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus) seotud te enused . Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Eurostat 137,5 (201 7 ) 1 26,9 134,1 1 24,8 130,6 1 22,7 127,2 1 2 0,6 1 10,0 T ege vu s 1.1.1. Inimkeskse t ervi shoiu valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: t õenduspõhise , eri osapooli ja sektoreid ning tasandeid kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Oodatav tulemus T õendusel põhinev a , terviklik u , rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) eesmärkidest lähtuv a ning teiste RTA programmidega (tervis t toetavad valikud ja tervist toetav keskkond) koostoimes eri osapooli, sektoreid ja tasandeid (üleriigiline, kohalik, esmatasand, haigla) kaasav a inimkeskse tervishoiusüst eemi arendamise poliitika põhimõtted on kokku lepitud . O sapooled on teadlikud valdkonna arengu suundadest ning oma rollist ja vastutusest selle elluviimisel . Inimkeskse t ervis hoiu poliitika ülesannete lahendamisel kasutatakse teadus- ja arendustegevuse tulemus i , et luua tõenduspõhiseid ja k asutajasõbralik ke lahendusi , mis loovad lisaväärtust ja arvestavad tervisevaldkonna eripärasid ning mille abil võimestatakse ettevõtteid uute innovaatiliste lahenduste loomisel ja tervisesüsteemis rakendamisel . Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks: viia kse ellu R TA eesmärke programmi tegevuste s 1.1.2 – 1.1.6 kirjeldatu alusel ; tegeletakse COVID-19 leviku ohjami sega Eestis . S elle mõju hindamine elanikkonna tervisekäitumise le ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele on olnud 2020. ja 2021. aastal põhitegevuseks , millesse tuleb panustada ka järgnevatel aasta te l . Oodatav a tulemus e saavuta miseks on vaja : k ujunda da tervisepoliitikat (sh õigusakt ide uuendamine) selliselt, et see soodustab inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist ning ohutute ja kvaliteetsete tervisetehnoloogiate hindamis e t egemist ; edendada inimkeskse tervishoiu arendamist toetavate innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist ; paranda da eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmis i inimkesksest tervishoiust , selle loomisest ja arendamisest ning ohutute ja kvaliteetsete tervis e tehnoloogiate kättesaadav aks tegemise võimalustest ; suurend a da e ri sektorite, valdkondade ja tasandite esindaja te teadlik kust rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist ; k aasata programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutus ed ja huvigrup id tulemuste saavutamisse ; kogu da tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalik k e andmeid, suurendades seejuures koosvõime t ja parandades andme kvalitee t i ; välja töötada tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks seiremetoodika , toetada tervisesüsteemis kaasaegse analüütika juurutamist ja suurendada andmeanalüüsi võimekust . Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Inimkesk n e t ervishoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud , r akendu slikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah (20 20 ) Jah Jah Jah Jah Jah Teenused ja nende sisu kirjeldus 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse raames töötatakse välja tervishoiupoliitika ja korraldatakse selle elluviimine, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenuste st ja nendega rahulolu. Lisaks luuakse eeldused tervisesüsteemi t õendus põhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tegevus 1.1.2 . Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse ning kogukondade võimestamine ja kaasamine Tegevuse eesmärk: inimeste terviseharituse parandamine ning kogukondade toetamine ja kaasamine aktiivsete partneritena inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel. Oodatav tulemus Tegevuse elluviimise tulemusel suureneb i nimeste terviseharitus tervislike valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes . Inimesed oskavad teha ja teevad informeeritud otsuseid enda t ervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on aktiiv sed partnerid tervisega seotud otsustusprotsessides. Kogukonnad ja p atsientide esindusorganisatsioonid toetavad ja aitavad aktiivselt kaasa inimkeskse tervisesüsteemi arendamis el e . T ugeva te esindusorganisatsioonid e abil on patsientide põhiõi gus ed ja huvid kaitstud . Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks : a lustatakse t erviseharituse parandamise raamistiku koostamise ga , et eri osapooltel oleks võimalik ühtsete põhimõtete alusel parandada tervisevaldkonna sekkumiste rakendamisel elanikkonna terviseharitust ning võimestada kogukondi ja patsientide ühendusi ; v iiakse veebiportaal digilugu.ee üle uuele visuaalsele kujundusele ja tehnilisele platvormile , et pakkuda inimestele ühtset usaldusväärset tervisealase info saamise allikat kasutajasõbralikus ja usaldusväärses keskkonnas . Alustatakse uute teenuste arendamist portaali lisamiseks ; koostatakse nõusolekute ja tahteavalduste protsessi lähteülesanne , hõlmates nii praegused patsiendiportaalis olevad tahteavaldused kui ka võimalikud uued tahteavalduse d tervisesüsteemis . Eesmärk on inimeste jaoks lihtsustada terviseportaali kaudu tervis e süsteemile suunatud tahteavalduste ja nõusolekute andmis t , muutmis t ja tagasivõtmis t ning taga da vastava info operatiivne jõudmine tervishoiuteenuse osutajateni ; d igit eeritakse t ervisetõendi d (tervisetõendite digit eerimise II etapp) , et m uuta relva- ja soetamisloa, eriteenistuja ja töötervise tervisekontrollide otsus t e (sh tervisedeklaratsioon) tegemine ja infovahetus digitaalseks . S eeläbi vähen eb inimes t e, tervishoiuteenuse osutajate, tööandjate ja riigiasutuste halduskoormus. Muudatuse tulemusel saab inime ne relva- ja soetamisloa, eriteenistuja ja töötervise tervisekontrollide puhul esitada tervisedeklaratsioon i digitaalselt ning otsuse tegemise järel saa b digitaal s e tervisetõend i . Samuti muutub andmevahetus riiklike andmekogude vahe l relva- ja soetamisloa tervisetõendi, eriteenistuja tervisekontrolli ja töötervishoiu tervisekontrolli otsust e kohta digitaalseks . Oodatav a tulemus e saavuta miseks on vaja : suurendada inimes t e teadlikkust terviseportaalis t ja selle kasutusvõimalustest ; välja töötada inimeste vajadustele vastavad terviseharituse tööriistad ja õppeprogrammid ; v õimesta da inimesi enda terviseseisun di jälgimisel ja parandamisel ning toeta da tervisesüsteemis orienteerumisel ; s uurenda da teadlikkust tervisetehnoloogiatest, sealhulgas teenus test , ravimi test ja meditsiiniseadm etest ning muudest sekkumistest , et soodustada tõenduspõhiste ja ohutute valikute tegemist ; välja töötada digi taalsed lahendused, mis tervise infosüsteemis ja tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis võimaldavad tervisetõendite kehtivust peata da, kui inimese terviseseisund muutu b või diagnoositakse vastunäidustus ; t õhusta da koostööd kogukondade ja patsiendiühendustega , et soodustada mitmekülgse ja täpse terviseharituse teadm use ja teabe jagamist osapoolte vahel ; t aga da inimeste , sealhulgas haavatavate rahva stikurühmade põhiõiguste kaitse tervisesüsteemis ; võimesta da patsientide esindusorganisatsioone ja edenda da huvikaitset . Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Patsiendiportaali kasutatavus suureneb Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 32,5% (201 9 ) 3 4 ,5% 3 5 , 2 % 3 5 , 9 % 3 6 , 6 % 40,0 % Suureneb osakaal 18-aastastest ja vanematest elanikest, kes on täitnud nõusoleku vormi loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamiseks Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1,9 % (2020) 5,1 % 6,7 % 8,4 % 10,0 % 20,0 % 0–14-aast aste laste hambaraviga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 7 1,9 % (201 9 ) 7 4 , 1 % 7 4 ,9 % 7 5,6 % 7 6 , 3 % 80,0 % 15-aastaste ja vanemate hambaravi ga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 4 9,2 % (201 9 ) 54,8 % 5 6 , 7 % 5 8 , 6 % 60,5 % 70 ,0 % 1 3 -aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin) vaktsineerimise ga hõlmatus suureneb Allikas: Terviseamet 5 2,9 % (20 20 ) 58,3 % 6 1,0 % 6 3,7 % 6 6,5 % 80,0 % Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega suureneb Allikas: Tervise amet 10,1 % (201 9 ) 1 5,6 % 1 7,4 % 1 9,2 % 21,0 % 30 % Emakakaelavähi sõeluuringu ga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 4 2, 1 % (20 20 ) 4 7,7 % 50,5 % 5 3,3 % 5 6 ,1 % 70,0 % Rinna vähi sõeluuringu ga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 5 3,4 % (20 20 ) 5 6,7 % 5 8,4 % 60,0 % 61, 7 % 70,0 % Jämesoolevähi sõeluuringu ga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 5 0,5 % (20 20 ) 5 4,4 % 5 6,4 % 5 8,3 % 60,3 % 70,0 % Tegevus 1.1.3 . Personali võimekus, juhtimi n e ja vastutus Tegevuse eesmärk: t ervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning juhtimise ja vastutuse tugevdamine. Oodatav tulemus T ervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele ning kes on võimekad juhtima vajalikke muutus i inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamises . Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõhis us el , mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud ja puudus vähendatud. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks : motiveeritud tööjõu ning ohutute ja kvaliteets e te tervishoiuteenuste pakkumiseks t agatakse pikaajaline t ervishoiutöötajate olemasolu ja panustatakse nende võimestami sse . Selleks jätkatakse tervishoiutöötaja te tervishoidu tagasi toomise projekte ja psühholoogide kutseaasta t ning arendatakse residentuurikorraldus t; a rendatakse riiklike registrite , mille vastutav töötleja on Terviseamet , funktsionaalsus t . Registrisse kogutud andmeid kasutatakse t ervishoiutöötajate ning tervishoiuteenuse osutamisel osalejate prognoosisüsteem i välja arendamiseks . Tulemusi kasutatakse koolituskohtade avamise ja programmide arendamise kaudu , et tagada piisaval hulgal tööjõu du; l eevendatakse regionaalset tööjõupuudust lähtetoetuse eraldamise mahu suurendamise ga , et tagada kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse osutamine sõltumata inimese elukohast , samuti t öötatakse välja lähtetoetuste maksmise erisused ; jätkatakse perearstide mentorlusprogrammiga, mille eesmärk on toetada arste enesearengul ning suurendada nende juhtimis pädevust. See võimaldab parandada ja ühtlustada üldarstiabi kvaliteeti ; töötatakse välja a rstlike erialade arengukavade koostami se ühtsed põhimõtted , mille alusel erialaseltsid arengukavasid koostavad ja uuendavad ; tehakse koostööd tervisesüsteemi osapooltega , et rakendada õ endus e arend amise rakendusplaan i s aastateks 2021 – 2030 kirjeldatud tegevus i , sealhulgas: t aga takse k valiteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks piisav arv õde si d ja ämmaemanda id ning lep itakse kokku v astutus valdkonnad . Õ d e sid ja ämmaemanda id on rohkem, järjepidev koolitus on tagatud ning nende pädevus ja vastutusvaldkond laieneb . Selle tulemusel on inimesel võimalik saada senisest inimkesksemat, ohutumat ja tema tervisevajadustest tulenevat õendus- ja ämmaemandusabi ; rakendatakse eriõde iseseisva spetsialistina kõikidel tervishoiu tasanditel . E riõe suurema kliinilise pädevuse kasutamine ja vastutuse laiendamine aitab kaasa patsiendi tervisemurede paremale lahendamisele . Ühtlasi v õimaldab see kokku hoida arsti tööa ega ja vähendada töökoormus t , samuti aitab lühendada ravijärjekord i ja tagada parem r avi järjepidevus. Oodatav a tulemus e saavuta miseks on vaja : investeeri da tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vajadustest, arvestades tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia ar engut ja ajas toimuvaid üldisi muutusi ; kohandada õppetöö ja praktiseerimisvõimalus ed vastavalt tervisesüsteemi arengu le inimkeskse integreeritud teenusemudeli elluviimist toetavaks ; p anusta da teenuse osutamist toetavate innovaatiliste IT-lahenduste arendamisse ja laialdasse kasutusele võttu ning suurendada t ervishoiutöötajate võimekus t neid kasutada , samuti suurendada teadlikkust infoturbest koolituste abil ja digi oskuste lisamise ga õppekavadesse ; arenda da tervishoiuteenuste kättesaadavus t toetava id teenuseid (sh eriarsti ja apteekrite lähtetoetu ste andmise süsteemi ) ning soodustada kaug teenus te kasutamist , arvesta des haja asustatud piirkondade vajadusi ; senisest enam pöörata tähelepanu tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiusüsteemis töötavate spetsialistide töötingimustele ja läbipõlemise ennetamisele ning tööta d a välja vastavad tööriistad , mida tervishoiuteenuse osutajad saavad ühtselt kasutusele võtta (nt vaimset tervist toetavate meetmete miinimumnõuded) ; tööta da koos sidusrühmadega välja õigusaktid e uuendamise ja täpsustamise kava , mis hõlmab tervishoiutöötajate registreerimise, kvalifikatsiooni, välisarstide Eestis tööle rakendamise ning tervise infosüsteemi andmetele l igipääsu ga seotud tegevusi. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Arstide arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 346,4 (2019) 347,8 (20 20 ) 3 54,8 347,8 3 58,4 349,1 3 61,9 350,5 3 65,4 3 8 3 ,0 Perearstide keskmine vanus langeb Allikas: Tervise Arengu Instituut 55,5 (2019) 55, 9 (20 20 ) 5 4,7 54,8 5 4, 1 54,1 5 3,5 53,4 5 3, 0 5 0,0 Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 15,7 (2019) 15, 9 (20 20 ) 1 7 , 7 16,9 1 8,6 18 1 9,5 19,2 20,5 2 5 ,0 Õdede arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 623 (2019) 6 37,9 (20 20 ) 6 79,3 650,5 700,0 678 720,7 705,4 741,5 84 5,0 Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 72,5 (2019) 7 3,9 (20 20 ) 7 5,1 73,4 7 5,7 74,4 7 6,3 75,3 7 6,9 80,0 Tagasi tervishoidu koolituse läbinute arv aastas suureneb Allikas: Sotsiaalministeerium 23 (2019) 2 9 (20 20 ) 3 0 23 3 0 23 3 0 23 3 5 3 5 Residentide õppe aasta keskmine arv suureneb Allikas: Tartu Ülikool 523 (2018) 52 9 (20 20 ) 5 44 5 51 5 5 8 5 65 600 Teenused ja nende sisu kirjeldus 71 Eriarsti lähtetoetus e rahasta mine (SoM) Lähtetoetuse eesmärk on mõjutada rahalise motivaatori toel residentuuris eriala omandanud arste valima endale vähemalt viieks aastaks erialane töökoht, mis paikneb väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende vahetut lähiümbrust. Eriarsti lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi kättesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust väljaspool peamisi tõmbekeskus i. Toetus on planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 54 2 lõike 7 alusel. 77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasi toomiseks tervishoiusüsteemi (SoM) V äljaspool tervishoiu süsteemi tegutsevatele tervishoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täiendamise koolitust , mille läbimise järel on neil võimalik registreerida end tervishoiutöötajate registris ning asuda tervishoiusüsteemi s kutsealasele tööle . Sel moel on võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes tervishoiusüsteemist lahkusid. 79 Residentuurikulude rahastamine (SoM) Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel vahendid residentuuri korraldamiseks, et koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Residentuurikulusid rahastatakse Tartu Ülikooli seadus e § 7 2 lõik e 7 alusel. 320 Psühholoogide kutseaasta rahastamine (SoM) Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialiseerumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupartnerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühholoogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmatasandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina . Tegevus 1.1.4 . Teenuste mudeli te ümberkujundamine Tegevuse eesmärk: t ervishoiuteenustele tervikliku lähenemise kujundamine olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse, koostöös teiste sektoritega. Oodatav tulemus T ervis hoiusüsteem taga b teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist , ravi järjepidevust , integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu- , sotsiaal - ja haridus süsteemi koostöös kui ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide koordineerimist, olenemata nende kuuluvusest avalikku , era - või kolmandasse sektorisse. Teenuste arendamisel ja osutamisel on keskmesse seatud inimene oma eripära, vajaduste ja võimalustega . Prioriteedid o odatava tulemuse saavutamiseks : arendatakse esmatasandi mudelit ja panustatakse üldarstiabi tugevdamisse , sealhulgas: jätkatakse esmatasandi korralduse põhimõtete ja arengu suundade aruteludega ; m oodustatakse töörühm , ke s alustab esmatasandi arengukava koostamise ga ; hinnatakse tervisekeskuste toimivust ; parema kaasamise ja infovahetuse nimel v õimestatakse regionaalset koostööd , sest e smatasandi arendamisel tuleb arvesse võtta piirkondlikke eripärasid, et muutused toetaksid arstiabi ühtl ast kättesaadavus t ja kvaliteeti ; jätkatakse õigus aktide muutmisega , et luua paindlikumad ja inimkesksemad võimalused kvaliteetse perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks ; kaasajastatakse ja laiendatakse õendus- ja ämmaemandusteenuseid (sh eriõe teenus) , et need vastaksid tänapäeva vajadustele ning toetaksid inimest tema raviteekonnal ; k oostatakse haiglaeelse erakorralise abi tulevikuvisioon , mille raames analüüsitakse erakorralise abi praegust korraldust ja selle muutmise vajadust vastavalt elanikkonna vajadustele ja ootustele , et tagada erakorralise meditsiinilise abi osutamise jätkusuutlikus ja efektiivne ressursikasutus ; koostatakse haiglavõrgu kava , mille eesmärk on luua pikemaajaline plaan kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks. Selle koostamise aluseks on aastatel 2019–2021 Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) toel tehtav analüüs „I nimkeskne integreeritud haiglavõrk 2040“ ; viiakse ellu haiglavõrgu arengukava haiglates (HVA) taristu ehitami s e ja kaasajastami s e investeeringud , mis vastavad patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitavad kaasa parema te ravitulemus te saavutamisele : Tallinna Haigla rajamine; SA Viljandi Haigla (TERVIKUM) uue haiglahoone rajamine; SA Ida-Viru Keskhaigla rekonstrueerimise lõpetamine; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla – psühhiaatriakliiniku uue hoone rajamine , B-korpuse palatiosakondade re konstru eerimine ; v erekeskuse rekonstrueerimine ; SA Tartu Ülikooli Kliinikum A- korpus e rekonstrueerimine ; SA Kuressaare Haigla psühhiaatria taristu kaasajastamine; AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna juurde ehitus ; SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus ; AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine ; I solatsioonipalatite , sh ventilatsioonisüsteemide kaasajastamin e ; Tallinna linn ja riik rajavad uue Tallinna Haigla , selleks moodustatakse praeguste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla te baasil ühine organisatsioon ja tagatakse vajalik rahastus ; luuakse eeldused personaalmeditsiini rakendamiseks , kus geneetilise info lisamine terviseandmetele võimaldab teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid. Selleks arendatakse välja IT -taristu , luuakse geeniandmete infosüsteem vajalike geeniandmete säilitamiseks ning uuendatakse õigusruum i . Uute teenuste tulemusel suureneb inimese teadlikkus oma terviseriskidest, mis on aluseks terviseteadlikumate otsuste tegemiseks, samuti tehakse tervishoiuteenuse osutajale kättesaadavaks geeniandmete l põhine v informatsioon ; tehakse Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi toel analüüs „E-tervise valitsemisraamistiku projekt“ . Selle käigus analüüsitakse e-tervise valitsemise hetkeseisu ning töötatakse E esti huvipooltega koostöös välja uuendatud e-tervise valitsemisraamistik ja rakendusplaan. Projekti tulemusena muutub e-tervise valitsemine senisest efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks ning kõikide tervise süsteemi osapoolte jaoks selgine vad e-tervise süsteemi korraldus ja selle peamised valitsemise protsessid ning osapoolte rollid ja vastutus ; v iiakse ellu uue põlvkonna tervise infosüsteemi projekt (upTIS) , mi lles uuendatakse tervise andmete vahetusega seonduvat korraldust ja in frastruktuuri . Eesmärk on tagada kiirem, paindlikum, töökindlam ja turvalisem tervisesüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe terviseandmete esitajatele ja kasutajatele , samuti võimalda da edaspidi süsteemi e fektiivsem alt ja jätkusuutlikum alt arenda da; j ätkatakse lapse sünni sündmusteenuse raames analüüsitud ettepanekute elluviimist ( lepitakse osapooltega kokku sündmusteenuse sisulised toimereeglid ning selle toimimiseks vajalik andmekoosseis ning uuendatakse kokkulepetest tulenevalt õigusruumi ), et tagada asjakohaste andmete digikanalis õigeaegse liikumisega lapseootus nii rasedale kui ka tervishoiutöötajale, kes saab andmeid arvestades planeerida vajalikud sekkumised . Oodatav a tulemus e saavuta miseks on vaja : arendada e lukaart kattev inimkeskne integreeritud jätkusuutlik ja optimaalne teenusemudel ning seda rakenda da valdkondadeüleselt , luua toetavad strateegilised rahastami s viisid , teenused ja infovahetus ning seda toetav õigusraamistik ; j ätkata esmatasandi tervisekeskuste loomisega, et tugevdada kvaliteetse, kättesaadava ja senisest enam haiguste ennetusele ja tervis edendusele suunatud üldarstiabi ja esmatasandi meeskonna rolli ; korrastada raviteekonnad, mille aluseks on koostatud raviteekondade / sündmuspõhise lähenemise raamistik ; luua i nnovaatilis ed inimest ja tervishoius töötavaid spetsialiste toetava d teenus ed ja lahendus ed ning rakenda da neid koos personaalmeditsiini , kaugtervishoiu , inimkeskse ja kasutajasõbraliku tervise infosüsteemi arendamisega ; koosta da raviplaani digilahenduse kirjeldus koos digilahenduse arendamise toimereeglitega, mis aitab parandada ravi kvaliteeti, järjepidevust ja ravi soostumust ning toeta da selle juurutamist ; luua tervisesüsteemis investeeringuid soodustav keskkond ja tagada tehtud investeeringute tõhusus ; valmistada ette täiendavad investeeringuvajadused HVA haiglate taristu rajamiseks ja kaasajastamiseks: Põhja-Eesti n aiste - ja l astekliiniku rajamine; SA Viljandi Haigla sundravihoone kaasajastamine, uue hooneosa ehitamine ja teenus e keskuse rajamine; SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakliiniku rajamine; HVA üldhaiglate taristu ehitamine ja kaasajastamine. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal perearstiabis tehtud vastuvõttudest suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 4 2,4 % (201 9 ) 4 8,5 % 45,30% 50,6 % 48,20% 52,7 % 51,10% 5 4,7 % 65, 0 % Koduõdede koduvisiitide arv 1000 elaniku kohta kasvab Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 293,1 (201 9 ) 315,4 3 22,9 33 0 , 3 3 3 7 , 8 3 75,0 Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad Allikas: OECD Statistics 25,9(2017) 2 4,1 (201 9 ) 2 3,4 25,4 2 3,1 24,9 2 2, 9 24,4 2 2 , 6 2 1, 4 Hospitaliseerimised kõrgvererõhktõve tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad 24 Allikas: OECD Statistics 104,3(2017) 86,7 (201 9 ) 86 ,3 101,9 86,1 99,5 86,0 97,1 85,8 85,0 Hospitaliseerimised diabeedi tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad 24 Allikas: OECD Statistics 108,3(2017) 10 4,1 (201 9 ) 10 3,0 107,8 10 2,6 107,3 10 2,3 106,8 10 1,9 10 0,0 Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 71, 5 % (201 9 ) 7 3,8 % 72,60% 7 4, 6 % 73,60% 7 5,4 % 74,70% 7 6,1 % 80,0 % Iseseisva statsionaarse õendusabi voodihõive suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 7 7,6 % (201 9 ) 7 9,6 % 78,50% 80,3 % 79,50% 81,0 % 80,40% 8 1 , 6 % 8 5,0 % Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde suurenevad Allikas: Eesti Haigekassa 42 % (201 9 ) 4 4, 2 % 43,00% 4 4,9 % 44,00% 4 5,6 % 45,00% 4 6,4 % 50 ,0 % Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde suurenevad Allikas: Eesti Haigekassa 3 1,8 % (201 9 ) 3 5,4 % 33,40% 3 6,6 % 35,10% 3 7,8 % 36,70% 3 9,0 % 45,0 % Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 63,0% (2016) 6 8,2 % 64,50% 6 9,0 % 66,00% 6 9,9 % 67,50% 70,7 % 7 5 ,0 % Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 14,0% (201 6 ) 1 6,6 % 14,80% 1 7,0 % 1 15,50% 7,4 % 16,30% 1 7,9 % 20,0 % Teenused ja nende sisu kirjeldus 69 Toetus h aiglavõrg u pädevuskeskuste kaasajastamiseks (SoM ) Ajakohastatakse pädevuskeskustena töötavad regionaal haiglad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega regionaal haiglatesse tugevdatakse haiglavõrgu pädevuskeskus i, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõt tu. Pädevuskeskuste taristu väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus, mis on piirkondlike haiglate maakonnahaiglate ga võrgustumise eelduse ks. TÜK is rajatakse perioodil 2017–2022 üheksa raviüks ust (mh lastekliinik, kõrvakliinik, päevaravi üksus) . PERH is rajatakse 2023. aasta augustiks 11 raviüksus t (mh patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad , psühhiaatriakliinik) . Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „ Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine “ vahenditest. 70 T oetus tervisekeskuste kaasajastamiseks (SoM) Investeeringutega toetatakse kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti , mis loob eeldused , et osutada suuremal arvul tervishoiuteenus eid esmatasandi tervisekeskustes. T ervisekeskustes hakkavad tööle perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks lu uakse tervisekeskus i, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele, sotsiaaltöötajale jne. Esmatasandi tervisekeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna paiknemist ja planeeritud tervishoiuteenuste mahu kasvu . T aotlusvooru de tulemusel ehitatakse või rekonstrueeritakse kokku 5 6 tervisekeskust üle Eesti. Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmär k on parandada koostöö d esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumid , meditsiiniseadme d, labor jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada koostööd tervishoi u - ja sotsiaalhoolekande süsteemi vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste kaasajastamine“ vahenditest. Lisaks rahastatakse TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ vahenditest vähemalt ühe peremeditsiinis kasutusel oleva tarkvara kaasajastamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. Perearsti meeskonna roll ja ülesanded on järjest enam laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal toimeloogikal. TAT „ Terviseportaali analüüs ja arendamine “ vahenditest rahastatakse ka terviseportaali uuendamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada olemasoleva patsiendiportaali kasutusmugavust ja laiendada pakutavaid funktsionaalsusi, et portaal toetaks maksimaalselt inimesi nii tervise säilitamisel kui ka ravis, arendades selle saavutamiseks välja uuendatud disaini ja identiteediga ning mugavat kasutuskogemust pakkuva üleriigilise terviseportaali . 76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (SoM) Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliametit tasuma Eesti Haigekassale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite , meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. 80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (SoM) Tartu Ülikooli g eenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine tuleneb i nimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõike st 1 . Teenusega toetatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada selle pidamine. Samuti tagatakse kogutud ko e proovide säilitamine. 83 S undraviteenuse rahastamine (SoM) Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse rahastamist reguleerib tervishoiu teenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaa trilisel sundravil pidevalt üle 100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi siht rühma moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud järelevalvega kon trollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. a asta jaanuaris psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne , mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna. Koostöös Justiitsministeeriumiga on ette valmistatud ja Vabariigi Valitsusele esitatud kohtupsühhiaatria memorandum, mille laiem eesmärk on valdkonna juriidiline ja materiaalne korrastamine. 8 9 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM) Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2022. aastal ette nähtud 150 000 eurot. Sellest te hakse personaalmeditsiini tervikliku lahenduse rakendamiseks vajalikud analüüsid, näiteks sellised, mis on seotud 2022. aasta lõpus jõustuvate õigusaktide muudatustega ning personaalmeditsiini pikaajalise programmi väljatöötamisega. Samuti on vahendid osaliselt ette nähtud uute personaalmeditsiiniteenuste tõenduspõhisuse uurimiseks. 159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA) Kiira bi teenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab kiirabi korraldamise eest oma pädevuse piires Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesan ne on teha järelevalve t kiirabibrigaadi pidajate üle ning juhtida kiirabiteenuse toimimiseks vajalik k e korralduslik k e tegevus i riiklikul tasandil, sealhulgas kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade kaupa, koguda ja analüüsida kiirabi statistikat, korraldada koostööd teiste operatiivasutustega. 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA) Üldarstiabi, mida osutab perearst koos temaga töötavate tervishoiutöötajatega, on esmatasandi tervishoiu põhiteenus, mille korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab üldarstiabi korraldamise ja planeerimise eest Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on tagada üle-eestiline üldarstiabi (sh perearstide) kättesaadavus Terviseametile määratud ülesannete piires ning teha toimingud, mis on seotud üldarstiabi korraldamisega – perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramine või muutmine , samuti vajaduse korral nimistuga perearsti ajutise asendamise korraldamine, isikute nimistusse määramine ja nimistust väljaarvamine. Terviseamet nõustab ka inimesi perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral ning teeb riiklikku järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide tellimuse esitab residentuuritellimuse raames Sotsiaalministeerium, koolituse eest vastutab Tartu Ülikool. Korralduslikud ülesanded on plaanitud seaduse muudatusega lii k u ma alates 2022 . aastast Eesti Haigekassa vastutusele. 167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA) Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal ning riigikaitseks valmistumisel , kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §- des 59 ja 58 1 . Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmis oleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet korraldab ja rahastab mitmeid kriisideks valmisolekut tagava id meetme id , sealhulgas rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osaleva Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma ( Estonian Disaster Relief Team Medical Unit ) tegevust ja valmisolekut, kiirabibrigaadi pidajate ja aktiivravi haiglate toimepidevuse riskianalüüside ja valmisoleku plaanide koostamist ja uuendamist ning kriisireguleerimise õppuste regulaarset läbiviimist. Samuti korraldab ja rahastab Terviseamet kiirabibrigaadi liikmete kriisikoolitus i ning töötab välja terviklahenduse, et tagada haiglapersonalile asjakohane ja jätkusuutlik kriisikoolituste korraldus. Terviseamet korraldab vähemalt ühe riikliku kriisireguleerimise õppuse iga kahe aasta jooksul ning osaleb teiste juhtivate asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise õppustel. Tervishoiusündmust lahendava juhtasutusena tagab Terviseamet ööpäev läbi toimiva valmisoleku ja reageerimise sündmusteks ning tagab selleks vajaliku valveringi koos võimekusega käivitada operatiivselt kriisiaegne juhtimisstruktuur. Lisaks koostab ja esitab Terviseamet Sotsiaalministeeriumile üks kord aastas tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt . 241 Toetus e riarstiabi arendami seks väljaspool pädevuskeskusi (SoM) Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud haigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks . Teenuse t ulemusena rajatakse diagnostika - ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Investeeringute ga ehitatakse ja rekonstrueeritakse 202 3 . aasta esimese kvartali lõpuks 11 raviüksust . Teenust rahasta ta kse ERF-i TAT „ Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas “ vahenditest . 272 Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA) 2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanadus pensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel. Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 66 8 . Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 5 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmete le , teeb ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja välja maksmise kord a on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanadus pensionäridele ja vanaduspensioniealiste le rahvapensio näridele arvestatud pensionilt. 2 89 Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste integreeritud teenuse mudeli välja töötamine ja rakendamine (SoM) T öötatakse välja kroonilise vaimse tervise probleemi ga , eelkõige psühhiaatrilisel ambulatoorsel sundravil olevate inimeste valdkondade ülene (ter vis, hoolekanne ja õigus ) integreeritud teenuse korraldamise mudel ja se e viiakse ellu . E esmärk on luua teenused ning kasutada hindamisinst ru mente, mis on tõenduspõhised , parandavad teenuste kvaliteeti ja aitavad tagada inimeste põhiõigusi , vähendades sunni rakendamise vajadust. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna ( EMP ) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ . 290 Toetus integreeritud tervishoiu - ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM) Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor projektidele, mille eesmärk on välja töötada tervishoiu- ja sotsiaal valdkonnas ning teiste s valdkondades kasutatavad instrumendid, mis toetavad eri valdkondade teenuste lõimimist . Eesmärk on luua vähemalt kaks instrumenti: 1) koduohutuse hindamisinstrument, mis võimaldab eri valdkondades infot vahetada ja vajaduse korra l reageerida; 2) koduvisiitide varajase märkamise teenusemudel koos koolitusega ämmaemandatele ja pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 322 Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid Investeeringutega toetatakse tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide soetamist ning COVID-19 testimist (testide soetamise ja tegemise kulud). Investeeringute tulemusena on tervishoiuteenuste osutamise suurenenud vajadusest tingitud kriisidele reageerimise suutlikkus Eestis paranenud ning tagatakse COVID-19 puhanguga toimetulekuks vajalik varustus ja meditsiiniseadmed ning piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalik ke vahend e id. Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme tegevuse 4.6.1 toetuse andmise tingimuste (TAT) „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ vahenditest. Selleks, et suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust kriisidele reageerida ning tagada tervishoiusektori toimepidevus nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste korral , tehakse investeeringuid haiglavõrgu kava haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks. Tegevust toetatakse REACT-EU ERFi meetme 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ TAT „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ raames . Haiglavõrgu haiglate olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomist, sh hapnikravi võimekuse suurendamist statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt haigla vajadustele , ning valmisoleku ja teenuste jätkamise võimekuse parandamist pikaajalis e elektrikatkestus e korral toetatakse REACT-EU ERFi meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ TAT „Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates“ raames. Lisaks tehakse investeeringuid COVID-19 -vastase vaktsiini ja vajalike tarvikute soetamiseks ning vaktsineerimise korraldamiseks REACT-EU ERFi meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ TAT „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ raames . 329 Tallinna haigla loomine (SoM) Aastaks 2027 on rajatud Lasnamäele kaasaegne Tallinna Haigla, kuhu koondatakse praeguse Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla eriarstiabi tegevused. Selle tulemusel paraneb Põhja- ja Ida-Eestis eriarstiabi kättesaadavus, tagatud on tervishoiutöötajate ja meditsiini t ehnoloogia tõhusam kasutamine ning parem valmisolek keerulisteks oludeks. Teenus: Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA) Tegevus 1.1.5 . Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Tegevuse eesmärk: t ervisesüsteemi kvaliteedi par e ndamine ja avatud patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine. Oodatav tulemus T ervi sesüsteemi kvaliteeti toetavate t õenduspõhiste tegevuste ja poliitikakujundamise arendamine , sh seire . V älja on arendatud avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks : koostatakse patsiendiohutuse riiklik tegevuskava, et tagada avatud patsiendiohutuse kultuuri koordineeritud ja ühtne arendamine erinevatel tasanditel ; l uuakse patsiendikindlustuse süsteem (sh kehtestatakse tervishoiuteenuse osutajate kohustuslik vastutuskindlustus) ja arendatakse patsiendiohutuse süsteemi, mille peamine eesmärk on paranenud patsiendiohutus ja patsientide huvide senisest parem kaitse. Lisaks aitab motiveerida raviasutusi tegelema välditavate ravivigadega, sh neid analüüsima ja nendest õppima ; panustatakse tõenduspõhise poliitika kujundamis s e ja teenuse kvaliteedi par andamisse : Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) projekti „ Health s ystem p erformance a ssessment framework for Estonia “ käigus luuakse tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik, mis võimaldab tõhustada rakendatud poliitikameetmete asjakohasust ja tervisesüsteemi strateegiliste eesmärkide täitmise seiramist. Projekti käigus lepitakse eri osapooltega kokku tervisesüsteemi seirenäitajad ja eesmärgid ning koostatakse tegevusplaan hindamise tegemiseks ; koostatakse ravi- ja patsiendijuhend id ravijuhendite nõukojas kokku lepitud prioriteetsetel teemadel ; tellitakse ja koostatakse tervisetehnoloogiate hindamise raport id prioriteetsetel teemadel ; arendatakse indikaatoreid , kogutakse andme id ja tehakse analüüsi d järgmistel teemadel : elanikkonna suutervise ja hambaraviteenuse kvaliteet, laste tervise jälgimine, õendusabi, sealhu l gas i seseis va statsionaar se õendusabi ja koduõendusteenus te kvaliteet ; tehakse koostööd tervisesüsteemi osapooltega vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 kirjeldatud tegevuste rakendamiseks ; toetatakse koolitervishoiuteenuse kvaliteedijuhendi elluviimist , et motiveerida kooliõdesid aktiivselt ja süsteemselt tegelema haiguste ennet amisega ja nakkushaiguste leviku tõkestamisega, efektiivsemalt jälgima krooniliste haigustega lapsi ning osutama lastele laiapõhjalisemat tervishoiuteenust ; tehakse koostööd tervisesüsteemi osapooltega laste tervise jälgimise juhendi tegevuste rakendamiseks ja nende hindamiseks ; inimesele kvaliteetse õendus teenuse osutamiseks t ehakse ettevalmistusi õendusdiagnooside, -sekkumiste ja -tulemuste klassifikaatori (3 N ) riigiüleseks kasutuselevõtuks ; t öötatakse välja ja juurutatakse tervisesüsteemi klassifika atorite ja koodiloendite haldusmudel , milles on defineeritud nende haldusega seotud protsessid ning osapoolte rollid ja vastutus. Selle tulemusena paraneb oluliselt tervisesüsteemi andmevahetuse koostalit l usvõime ning väheneb dubleerimine ja killustatus ; analüüsi takse tegevuslubade väljaandmise uuendamisega seotud arendusvajadusi ja tööta takse välja rakendusmeetmed inimkesksete tervishoiuteenuste järjepidevaks osutamiseks koos teenuste kättesaadavusega ning tehakse regulaar set järelevalve t teenuste kvaliteedi üle. Oodatav a tulemus e saavuta miseks on vaja : arendada patsiendiohutuse kultuuri koordineeritult, lõimides see tervishoiuasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemi, tervishoiutöötajate koolitustesse, tervishoiuteenuste mudelikujundamisse, innovaatiliste lahenduste kasutusele võttu ning patsiente ja nende lähedasi kaasava kultuuri arendamisse ; välja töötada ja rakendada patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise ning patsiendiohutusjuhtumite ja vigade registreerimise süsteem ; rakendada tervishoiutekkeliste nakkuste ja patsiendiohutusjuhtumite ennetamisega seotud tegevusi, sealhulgas koosta da tervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli ravijuhend ning tervishoiutöötajate ja elanikkonna seas paranda da teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ; ajakohastada tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste õigusraamistikku ja järelevalvesüsteemi ; süsteemselt investeerida tõhusate ja tõenduspõhiste tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendusse: koostatakse ravi- ja patsiendijuhendeid , teenus e osutamist toetavaid tegevusjuhendeid ja - juhiseid ning hinnatakse tervisetehnoloogia id , hallatakse klassifikaatoreid, seiratakse ravi- ja organisatsiooni kvaliteeti, arendatakse tervishoiutöötajate pädevust koos proaktiivse järelevalvesüsteemiga ; teha k oosta tud tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik u ja tegevuskava põhjal toimivuse analüüs ; osaleda ELi tervisetehnoloogiate hindamise arendamise võrgustikus ; a rendada tervisesüsteemis kasutusel olevat terminoloogiat, mis on hallatud ühtsetel alustel ; teha ettevalmistusi rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 11. versioonile (RHK 11) üleminekuks ja see Eesti tervisesüsteemis juurutada; Arendada aktiivset andmete ja teadmiste vahetust t ervisesüsteemi osapoolte vahel ja teiste sektoritega , mida toetavad innovatiivsed digilahendused ning jätkusuutlikult toetatud ja juurutatud kaasaegsed klassifikaatorid ; k orrastada andmekogude andmed selliselt , et need oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed nii osutatud teenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks ning tervishoiuteenuste arendamiseks kui ka teadustööks ; . luua hindamisinstrumentide keskkond ja koostada selle kontseptsioon tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas kasutusel olevate küsimustike ühtseks haldamiseks ja taaskasutamiseks ; arendada ühtset eestikeelset õendus- ja ämmaemandus terminoloogiat, et õe ja ämmaemanda tegevus oleks mõõdetav ja nähtav ; teha koostööd tervisesüsteemi osapooltega laste tervise jälgimise juhendi tegevuste rakendamiseks ja nende hindamiseks. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Aasta jooksul heakskiidetud ravijuhendite ja tervisetehnoloogiate hindamise raportite arv suureneb Allikas: Eesti Haigekassa 12 (2019) 1 3 (20 20 ) 1 3 1 4 1 4 1 5 1 8 Ägeda sse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb Allikas: OECD Statistics Müokardiinfark t iregister 12,3 (2017) 12, 7 (201 9 ) 1 1,7 11,9 1 1, 3 11,5 1 1, 0 11, 1 1 0,7 9 ,0 Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb 26 Allikas: OECD Statistics 17,3 (2015) 1 5,8 (201 9 ) 1 5,0 16,4 1 4,8 16,4 1 4,5 1 4,3 16 1 3, 0 Kopsuemboolia määr pärast puusa- või põlveliigese vahetamise operatsiooni väheneb Allikas: OECD Ststistics 147,7 (201 6 ) 14 6,6 147,2 14 6,4 146,7 14 6, 2 146,2 1 46, 0 14 5,0 Kõhuõõne operatsioonijärgse sepsise määr väheneb 27 Allikas: OECD Ststistics 3014,5 (201 7 ) 2733,9 2923,5 2 677,8 2832,5 2 621,7 2741,5 2 565,6 2 28 5,0 Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate ajalise üksiksünni tuse korral (Robson 1 + 2) väheneb Allikas: Eesti Haigekassa 16,7 (2017) 16, 2 (201 9 ) 1 5,9 16,6 1 5,8 16,5 1 5,6 16,5 1 5,5 1 5 , 0 Suitsiidide arv haiglaravis vähene b Allikas: Tervise Arengu Instituut … * 0 0 0 0 0 * Mõõdik u algtase töötatakse välja 202 2 . aasta jooksul Teenused ja nende sisu kirjeldus 73 Patsiendikaebuse menetlemine tervishoiuteenuste kvaliteedi osas (SoM) Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50 2 ja töökorda reguleerib sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“. K ui kahtlustatakse, et patsiendi tervisele on tekitatud kahju või teenuse osutamises võisid esineda tõsised kvaliteediprobleemid, on võ i malik esitada ametlik kaebus eksper dikomisjonile. Selle teenuse raames analüüsitakse esitatud kaebusi, s eejuures tegutseb eksper dikomisjon patsien tide sõltumatu nõustajana ja otsustel ei ole juriidilist jõudu. Kaebuste maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal analüüsiti 64 kaebust aastas, siis 20 20 . aastal pöörduti eksper dikomisjoni pool e 204 korral . 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM) Müokardiinfarkti registrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 14 4 alusel. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis eesmärgiga suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. 100 HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine (SoM) Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluv HIV-ravi andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV-ravi kohta Eestis. Andmekogu tegevust rahastatakse erinevatest allikatest, aga ka Sotsiaalministeeriumi poolt. 156 Labori referentteenuse osutamine (TA) Terviseamet korraldab referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas. Labori referentteenus e osutamine hõlmab haigustekitajate tüvede määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korra l kinnitava diagnostika tegemist , ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud refer ent labori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse kaheksas uuringu valdkonnas , sealhulgas grip p ja muud respiratoorse d viirus ed , muud viirused, tuberkuloosi ja mükobakterioosi tekitajad, s eksuaalsel teel levivate nakkushaigus te tekitajad, invasiivsete ba kteriaalsete haiguste tekitajad, muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad ( Salmonella, Campylobacter, E. coli, C. diphtheriae ) , antimikroobne resistentsus. Referentlabor on valdkonna juhtiv kompetentsikeskus, mis juhendab ja nõustab teisi laboreid metoodiliselt . Samuti on referentlabor uuringuvaldkonna keskne laboratoorse seire korraldaja ja tegija ning andmete koguja ning osaleb riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asjaomaste laborite ja muude institutsioonidega. 161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA) Teenuse eesmärk on väljastada t ervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusl uba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi ja eriarstiabi (haigla, haiglaväline, iseseisvalt osutatav õendusabi ja iseseisvalt osutatav ämmaemandusabi, sh kodusünnitus) osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloa l märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus tuleneb seadustest, sealhulgas tervishoiuteenuste korraldamise seadus , psühhiaatrilise abi seadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus jt. 163 Tervishoiutöötajate registreerimi s e ja kvalifikatsiooni tunnustamise ta otle mine (TA) Teenus hõlmab t ervishoiutöötajate registreerimi st , kvalifikatsiooni hindami st ja töötamise üle arvepidami st (sh riigikaitsel ise töökohustuse ametikohtadel), t ervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemi st ja järelevalve tegemist . Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala piir es, mille kohta on Terviseamet väljastanud tõendi tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ars t, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui ta o n registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, ning ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust os utav proviisor ja farmatseut, kui ta on vas tavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud proviisorite ja farmatseutide registris. Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Terviseamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust Eestis nõu etele ning kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna l iikmesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud suunatakse vastavuseksamile. 287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK) Projekti eesmär k on luua terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvorm , misläbi saaksid ettevõtted, t ervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arendusa sutused ligipääsu tervis e andmetele, et arendada ja katsetada innovaatilisi lahendusi ja teenus eid. Teenust rahastatakse osaliselt Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“ . 288 Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele (SoM) Ettevõtete toetuse eesmär k on koostöös tervishoiuteenuse osutajatega personaalmeditsiini valdkonnas arendada tarkvaratooteid ja neid Eestis rakendada. Toetatavad teemad on: otsustustoe riskijuhtimise platvormi arendamine esmatasandi arstiabile; väärtuspõhise kliinilise otsustustoe lahendused; raviplaani koostamise automatiseeritud lahendused; patsiendi tervise dünaamilise tervikinfo profiili koondamise lahendused. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. Teenus: Tervishoiuteenuse kvaliteeti puudutava patsiendikaebuse menetlemine (SoM) Teenus: Nakkushaiguste diagnostika referentteenuse osutamine ( TA) Tegevus 1.1.6 . Tervise e bavõrdsuse vähendamine Tegevuse eesmärk: tervise ebavõrdsus e vähendamine , inimes te ja leibkond ade kaitsmine vaesusesse sattumise eest ning tervishoiuteenuste kättesaadavus e tagamine , arvestades nende vajadusi. Oodatav tulemus E bavõrdsust tervises mõjutavate tegurite ( tervise käitumine, tervishoiuteenuste kättesaadavus , ravi kindlustuskaitse puudumin e või selle katkendlikkus , sotsiaal-demograafilised ja keskkonnast tulenevad tegurid) mõju vähendamise tulemusena on Eesti elanike tervise ebavõrdsus vähenemas . Väheneb selliste elanike osakaal, kes tervishoiukulude tõttu on sattunud või sattumas finantsriski . Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks : jätkatakse t ervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagami s e ja ressursside kasutamise tõhustamise võimaluste arutelusid ; jätkatakse r avikindlustuskaitse laiendami s e võimaluste arutelusid eesmärgiga tagada ennetus- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile Eesti elanikele ; jätkatakse p atsientide omaosaluse (sh täiskasvanute hambaravihüvitis , ravimi soodustused ) põhimõt ete muutmise võimaluste arutelusid eesmärgiga vähendada haavatavamate elanike rühmade omaosaluskoormusest tingitud vajalike tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimi te kasutamise st loobumist . E simese sammuna töötatakse välja omaosaluskoormuse isikupõhi ne mõõtmis e /jälgimis e süsteem . Oodatav a tulemus e saavuta miseks on vaja : vähendada elanike rahalisi ja mitterahalisi barjääre tervishoiuteenuste kasutamisel ning tagada kõigile elanikele püsiv üldine kindlustus kaitse ; barjääride vähendamiseks töötada välja ja rakendada vajalikud muudatused ; v ähendada kõige haavata vama te elanike rühmade omaosaluskoormust ja sellest tingitud vajalike st tervishoiu sekkumistest loobumis t ; tagada tõenduspõhiste ja tõhusate tervishoiuteenuste, sealhulgas kaugteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ; tervishoiuteenuste ebaühtlase kättesaadavuse parandamiseks ja sellest tuleneva tervise ebavõrdsuse süvenemise vähendamiseks arenda da ja võ tta kasutusele innovaatilisi lahendusi , sealhulgas tervishoiu kaugteenuseid toetava d lahendus ed; ennetuses, varases avastamises ja ravis ning tervishoiuteenuste planeerimisel ja korraldamisel arvestada inimeste individuaalsete, sotsiaal-demograafiliste, paikkondlike ja etniliste iseärasustega. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus suureneb Allikas: Eesti Haigekassa ja Statistikaamet 95, 2 % (20 20 ) 9 6,2 % 9 6 , 6 % 9 7,1 % 9 7 , 6 % 100 ,0 % Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 2 3,9 % (2019 ) 2 1,5 % 2 0,7 % 19,9 % 19,1 % 15,0 % Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) ham b aravihüvitise kasutamine suureneb Allikas: Eesti Haigekassa 15,6 % (20 20 ) 26,5 % 31,9 % 37,4 % 42 , 8 % 70,0 % Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja madalaima sissetuleku ga inimeste vahel väheneb Allikas: Eurostat 4 6,6 (20 20 ) 4 1,1 38,3 35,6 3 2,8 19,0 Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel väheneb Allikas: Eurostat 2 7,1 (20 20 ) 2 5,7 25,0 24,3 23,6 20 , 0 Tegevus 1. 1 . 7 . Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: r avimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe , kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Oodatav tulemus Ravimipoliitika kujundamise protsessis on kokku lepitud uues , terviklikus ja tervishoiupõhimõtteist lähtuvas ravimipoliitikas aastani 2030 ning konkreetses tegevuskavas, mis aita b kiirendada uute kliiniliselt efektiivsete ja kulutõhusate ravimite jõudmist patsientideni, vähendada veelgi patsientide omaosalust ravimite eest tasumisel, ennetada ravimite tarneraskusi ja leevendada nende mõju patsientidele ning toetada ravimite ratsion aalset kasutamist. Samuti on ravimipoliitikas olulisel kohal apteegiteenuse kättesaadavus, kvaliteet ja arendamine ning ravimivaldkonna vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu võimestamine. R avimipoliitika dokumendis on välja toodud ka Eesti peamis ed priorit ee did Euroopa Liidu ravimipoliitikas. Uu s ravimipoliitika dokumen t hõlmab ka veterinaarravim e id . Lisaks t oetab ravimipoliitika innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning seab olulisele kohale digitehnoloogia ja terviseandmete parema kasutamise. IT-arendus ed toetava d nii arsti kui patsienti ravimitega seotud info leidmis el ja kasuta m isel. Meditsiiniseadmete valdkon da reguleerivate EL i otsekohalduvate määruste rakendamiseks on riigisisesed õigusaktid ajakohastatud ning täpsustatud on osapoolte ülesanded õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel ja ülesannete täitmiseks vajaminevad ressursid, sh võimalikud IT-lahenduste vajadused. Olulisel kohal on Euroopa meditsiiniseadmete andme panga Eudamed kasutuselev õtt , mis peaks integreerima erinevad elektroonilised süsteemid, et võrrelda ja töödelda andmeid turul olevate seadmete ja asjaomaste ettevõtjate, vastavushindamise teatavate aspektide, teavitatud asutuste, sertifikaatide, kliiniliste uuringute, järelevalve ja turujärelevalve kohta . Meditsiinikiirituse kasutamisel on oluline tagada, et protseduurid on õigustatud ning toovad kiirituse saajale otsest kasu. Diagnostilisi referentsväärtusi kasutatakse asutusesiseselt viiteväärtustena patsiendidoosi optimeerimisel, samas võimaldavad üleriigilised referentsväärtused hinnata ka meditsiinikiirituse praktika asutustevahelisi erinevusi ja erisusi. Kehtivas riigi s iseses regulatsioonis on kirjeldatud 13 referentsprotseduuri, mille teostamisel kiirgustegevusloa omajad koguvad ning edastavad Terviseametile esitatud kriteeriumitele vastavate patsientide doosiandmed. Kiirgu s tegevusloa omajatelt saadud andmete põhjal ja koostöös osapooltega hinn a takse vajadust ja võimalust olemasolevaid viite di a gnostilist referentsväärtust ajakohastada ning kehtestada referentsväärtused ka muudele meditsiinikiirituse protseduuri de le. Ülekantavad verepreparaadid peavad olema patsiendile võimalikult ohutud, tõhusad ja raviks kättesaadavad. Selleks on vajalik rakendada kaasajastatud ja asjakohaseid nõudeid doonorite sobivusele, doonorvere nakkusuuringutele, patsientide ja doonorite immunohematoloogilistele uuringutele, verekomponentide kvaliteedikontrollile, vere käitlemise kvaliteedisüsteemile, jälgitavusele ning verevalvsusele. Verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks on oluline, et edendatud on vabatahtlikku ja tasuta doonorlust. Immunohematoloogiliste uuringute kvaliteedi tagamiseks on oluline toimiv immunohematoloogiliste uuringute referentteenus . Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks : R avimipoliitika ja rakendamise tegevuskava aastani 2030 – temaatiliste töögruppide arutelud e korraldamine ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava koostamiseks. Ravimipoliitika eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab inimeste tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Rakendamise tegevuskava kokkuleppimiseks kutsub S otsiaalministeerium kokku töögrupid, et koostöös huvigruppidega ühiselt üle vaadata, prioriseerida ja kokku leppida konkreetsed tegevused, vastutajad ja kaasatud osapooled, rahastuse vajadus, IT-lahenduse või õigusaktide muutmise vajadus ning täpsustatud eesmärgid aastateks 2025 ja 2030. R avimiregulatsiooni ajakohastamine – sh ravimiseaduse jt seaduste ning rakendusakt ide muu tmine ja uute väl j atöötamine nii inimtervishoius kui veterinaarias kasutatavate ravimite EL i otsekohalduvate õigusaktide rakendamiseks : r avimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus e 205 SE menetlemine ; r avimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e 413 SE menetlemine; T äiendatakse riigisiseseid õigusakte, mis puudutavad inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 536/2014 (milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/6 (milles käsitletakse veterinaarravimeid). Kavandatud muudatused vähendavad halduskoormust ja ühtlustavad EL i õigust. Inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid puudutavad muudatused tagavad patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitse ühtlaselt kogu EL is ning kliiniliste uuringute käigus saadud andmete stabiilsuse ja usaldusväärsuse . Lisaks t äiendatakse riigisiseseid õigusakte haiglaerandi ravimi regulatsiooniga erandkorras uudse ravimi valmistamiseks ja kasutamiseks Eestis konkreetse patsiendi raviks haiglas; r avimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (veterinaarravimid) menetlemine ; V eterinaarravimite valdkonnas tehakse täiendavad muudatused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6 (milles käsitletakse veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ) eesmärgiga vähendada halduskoormust, tugevdada siseturgu ja parandada veterinaarravimite kättesaadavust ning tagada samas rahva- ja loomatervise ning keskkonna parim võimalik kaitse . M editsiiniseadmete regulatsiooni ajakohastamine – õigusaktide muudatused in vitro diagnostika meditsiiniseadmete EL i otsekohalduva määruse (EL) 2017/746 (IVDR) rakendamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ moodustas in vitro diagnostikameditsiiniseadmete õigusraamistiku , mi lle asemel hakatakse alates 2022. aasta 26. maist kohaldama IVDR-i . IVDR- i ga luuakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmete jaoks kindel, läbipaistev, prognoositav ja jätkusuutlik EL i ülene õigusraamistik, mis tagab ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme, toetades samas innovatsiooni. IVDR-i rakendamiseks on vaja täpsustada meditsiiniseadme seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala ning tunnistada seaduses kehtetuks need sätted, mi da edaspidi reguleeri b IVDR . Oodatav a tulemus e saavuta miseks on vaja : koostada Eesti Haigekassa hüvitatavate meditsiiniseadmete loeteluga seonduvalt meditsiiniseadmete jaemüügi piirhindade kehtestamise regulatsiooni väljatöötamiskavatsus ; r avimite tarneraskuste ennetamiseks ning nende mõjude vähendamiseks patsiendile tööta da koostöös Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Terviseameti, ravimite hulgimüügiettevõtete, ravimitootjate ja ravimi müügiloa hoidjatega välja elanikkonna püsiva ravimivaru hoidmise põhimõtted ning hinnata veterinaarravimite varuvajadus t ; arendada a pteegiteenus t ja võimaldada apteekritele inimeste terviseandmetele teenusepõhi ne ligipääs – p atsiendikeskne ravimikasutuse hindamine ja uue ravimi alane nõustamine eeldab apteekri jaoks terviseandmetele teenusepõhist ligipääsu patsiendi nõusoleku olemasolul ; a nalüüsi da verevalvsuse, vere käitlemise, sealhulgas dokumenteerimise, järelevalve ja hea tava nõudeid, hinnata doonoriks sobivuse kriteeriume ja vere erakorralise kogumisega seotud asjaolusid ning v ajaduse korra l muu ta vereseadust ; EL i verekäitlemise regulatsiooni muudatusettepanekute analüüs i alusel kujundada Eesti seisukoh t ; m editsiinikiirituse regulatsioonis ajakohasta da diagnostilisi ref e rentsväärtusi ja täiendada regulatsiooni uute diagnostiliste referentsväärtustega. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe , kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatu d . Rakendu slikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah (20 20 ) Jah Jah Jah Jah Jah Teenused ja nende sisu kirjeldus 91 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL i otsustusprotsessis osalemist. Vajadus e korra l kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiirituse ga seotud õigusakte. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi. Tegevus 1. 1 . 8 . R avimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus Tegevuse eesmärk: i nimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. Oodatav tulemus I nimestele on tagatud ohutute, tõhusate , kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite pidev kättesaadavus ning ravimite tarnehäired ei ohusta patsientide tervist . Geneerilised ja sarnased bioloogilised ravimid on kättesaadavad ning võimaldavad pakkuda paljudele patsientidele kättesaadavat ja taskukohast ravi. Samuti võimaldavad need hinnakonkurentsile avalduva positiivse mõju kaudu tervishoiusüsteemides kulusid kokku hoida . Eestis on tagatud verekomponentidega varustuskindlus. T agatud on tõhusate ja nõuetele vastavate meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. T agatud on kvaliteetse apteegiteenuse jätkusuutlikkus. Inimeste teadlikkus ravimitest ja ravimite ratsionaalsest kasutamisest on suurenenud. Inimeste teadlikkus meditsiini seadme ohutust ja sihtotstarbekohasest kasutamisest ning defektsetest või võimalikest ohtlikest seadmetest teavitamisest on suurenenud . Asjakohane ravimiteave on kiiresti kättesaadav nii raviotsuste tegemiseks (näiteks ravimite väljakirjutamisel ravimile rakenduvate täiendavate riskivähendamise meetmete kuvamine) kui raviminõustamiseks (väljakirjutaja ja apteekri poolt). Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks : a pteekrite lähtetoetuse rahastamine – m uudetakse apteekri lähtetoetuse taotlemise aluseid, et need toetaksid apteegiteenuse osutamist piirkondades, kuhu apteekrit leida on osutunud keeruliseks ; i mmunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamine ; v eredoonorluse propageerimise toetamine – iga-aastane leping veredoonorluse toetuseks ; r avimite saadavuse (sh kogus) ja hinna info koondamine ravimiregistrisse – info a pteekides müügil olevate ravimite hinna ja saadavuse (sh koguse) kohta lisatakse ravimiregistri juures olevasse andmebaasi, mis võimaldab leida kogu olulise ravimeid puudutava info ühest kohast ning teeb riigi jaoks võimalikuks arendada proaktiivse id teenus eid erinevatele siht rühmadele (patsiendid, arstid, apteekrid). Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahust suureneb Allikas: OECD Statistics 38% (2019) 3 8, 8 % (20 20 ) 40 ,0 % 38,90% 40,7 % 39,80% 41,3 % 40,60% 4 1,9 % 4 5,0 % K ulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosaluse st vähenevad Allikas: Tervise Arengu Instituut 1 7, 9 % (201 9 ) 1 7, 1 % 17,40% 1 6,9 % 16,90% 1 6, 6 % 16,40% 1 6, 3 % 1 5 ,0 % Teenused ja nende sisu kirjeldus 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA) Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdava te ja käideldava te ravimi te kontrolli mine . Ravimiamet väljastab erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega Eestis. Pärast taotluse vastuvõtmist hinnatakse esitatud dokumentatsiooni põhjal ravimi kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse luba, tehakse lubav otsus või antakse hinnang . 29 Ravimi te alaste tegevuste inspekteerimine (RA) Teenuse eesmärk on t agada ravimite ja verepreparaatide ning rakkude, kudede ja elundite ohutus ja kvalitee t. Selleks teeb Ravimiamet järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa hoidjate üle. 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA) Ravimiametile esitatakse erinevaid teatisi, näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite teatis i , verevalvsusjuhtumite teatis i , müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitus i , ravimite kvaliteediprobleemide teate i d, ravimite kõrvaltoimete teatis i , kliiniliste uuringute kõrvalnähtude teatis i ja ravimite tarneraskuste teatis i . Teenuse raames süstematiseerib ja hindab Ravimiamet saabunud teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid ning annab tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse andmekogudesse. 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA) Ravimiametile esitatakse r avimite, rakkude , kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruande i d ja tehakse analüüsid. Samuti esitatakse aruandeid näiteks apteekide, ravimite hulgimüügi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, narkootikumide lähteainete käitlemise, rakkude ja kudede ohujuhtumite , verevalvsusjuhtumi te , ravimite reklaami jne kohta . Teenuse raames süstematiseerib ja koondab Ravimiamet saabunud aruanded, vajaduse korra l edastab koondaruanded riiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele . 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA) Teenuse raames kontrollitakse r avimite kvalitee di nõuetele vastavus t keemiliste analüüside abil . Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele, see on oluline ka võltsingute tuvastamiseks. Ravimiameti labor järgib koostatud turujärelevalve plaan i, mis valmib koostöös Ravimiameti teiste osakondadega ja selles on arvesta tud ravimite kvaliteediprobleemist tingitud riski suurus ega. 33 Ravimialase teabe edastamine (RA) Teenuse raames vahendab Ravimiamet asjakohast ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene teave jõuaks sihtrühmadeni. Lisaks peab Ravimiamet mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast teavet edastada . 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA) Teenuse raames lahendatakse ravimitega seotud õigusalas eid küsimusi ja seeläbi tagatakse kõigile inimestele õigusalane nõustamine . Tagatakse ravimitega seotud õigusalaste selgituste andmine ja vastavate juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine. 90 Apteekrite lähtetoetuse rahastamine (SoM) Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või va llasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Apteekri lähtetoetus on planeeritud ravimiseaduse § 62 1 alusel . Lähtetoetuse suurus on kehtivas seaduses 15 000 eurot. 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamine (SoM) Immunohematoloog iliste uuringute referent teenuse osutamist reguleeri vad vereseaduse §-d 16 – 18. Teenus hõlmab halduslepingu sõlmimise ettevalmistamist, täitmise kontrollimist ja teenuse osutamise analüüsimist. Perioodil 2017 – 2022 osutab teenust S A Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM) Teenuse eesmärk on toetada vere vabatahtlikku ja tasuta annetamist soodustavaid meetmeid, et tagada Eestis verekomponentidega varustuskindlus. Lisaks sisaldab teenus verekeskustele suunatud tervisekaitse toetust verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks ja parandamiseks. 300 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on tagada, et Eestis toimuvad meditsiiniseadme te kliinilised uuringud vastavalt õigusaktidele , tagada meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning et EL i turul on tõhusad ja võimalikult ohutud meditsiiniseadmed . Nõ uetele mittevastava d meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. 301 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus (TA) Teenuse eesmärk on tagada, et turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on minim eeritud, Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad õigusaktide kohaselt , rikkumised on sanktsioneeritud , soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud , vastuvõetamatu t ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud . Meditsiinikiirituse diagnostilised referentsväärtused on kehtestatud ning patsiendidoose jälgitakse ja ajakohastatakse perioodiliselt. Teenus: Ravimitega seotud tegevuste inspekteerimine (RA) Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR ) Tegevuse eesmärk: t e adlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest, elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ning antimikroobse resistentsuse leviku riski vähendamine. Oodatav tulemus I nimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud, oskus nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sealhulgas tervishoiuasutused, on valmis nakkushaiguste puhangu teks ja epideemiateks . Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse levik u risk Eesti s on viidud miinimumini. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks : COVID-19 leviku ohjamine . Eesmär k on vähendada COVID-19 epideemiast tingitud tervishoiusüsteemi koormus t , hoida ühiskon d lahti ning tagada parem valmisolek järgmisteks analoogseteks uudsete ohtlike nakkushaiguste puhanguteks ; l aiapõhjalise ja pikaajalise immuniseerimise tegevuskava koostamine ja selle rakendamine ; v a ldkondade ülese antimikroobse resistentsuse ohjamise koostöömudeli ning tegevusplaani koostamine ja rakendamine . Oodatav a tulemus e saavuta miseks on vaja : koostöös teiste osapooltega COVID-19 haiguse pandeemia ohjamisel seatud eesmärkide saavutamiseks rakenduskava nüüdisajastamine ning vajalike meetmete väljatöötamine . koostada i nimtervis hoius antimikroobse resistentsuse ohjamise (AMR) tegevusplaan ja seda rakendada ; tuvastada t ervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli probleemkoh ad ning ühtlustada nende käsitlus ; korraldada r ahvusvaheliste t ervise-eeskirjade auditeerimi ne ja leida selle käigus tuvastatud probleemkohtadele lahendus ed; t öötada välja terviklik ja kaasaegne nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje õigusraamistik ning rakendada seda koostöös partneritega ; n üüdisajastada nakkushaiguste andmete kogumise protsess selliselt, et väheneks eri osapoolte töökoormus ja lahendused vastaksid kasutajate vajadustele. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 91,9% (2019) 9 0,8 % (20 20 ) 9 1,6 % 92,30% 9 2,1 % 92,70% 9 2,5 % 93,10% 9 2,9 % 9 5,0 % 14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 89,5% (2019) 8 7,7 % (20 20 ) 88,6 % 89,80% 89,0 % 90,10% 89,4 % 90,40% 8 9, 9 % 9 2,0 % 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 91,9% (2019) 9 1 ,1 % (20 20 ) 9 1 , 9 % 9 2, 3 % 9 2,7 % 9 3, 1 % 9 5,0 % 7-aastaste hõlmatus revaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 78,9% (2019) 78, 7 % (20 20 ) 7 9, 4 % 79,30% 79,7 % 79,70% 80, 0 % 80,10% 80, 4 % 8 2,0 % 65-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega suureneb Allikas: Terviseamet 1 5,0 % (201 9 ) 23,2 % 18,80% 25,9 % 22,50% 28,7 % 26,30% 31,4 % 45,0 % Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 16,9% (2019) 1 5,0 % (20 20 ) 1 4,0 16,00% 1 3,5 % 15,20% 1 3,0 % 14,30% 1 2,5 % 1 0,0 % Teenused ja nende sisu kirjeldus 155 Nakkushaiguste seire korraldamine (TA) Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikut rendide hindamist , täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustus i ja osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse raames tagatakse, et vajalikud andmed on n akkushaiguste registrisse laekunud ja neid on analüüsitud , nakkushaiguste leviku t rendid on määratud ning p ädeva asutuse kohustus t e täit mine on tagatud õigel ajal ja täies mahus. Nakkushaiguste puhangute, epideemiate ja pandeemiate tingimustes soetatakse teenuse tagamiseks vajalikud tehnilised vahendid, ravimid, tarvikud jms ning arendatakse vajalikke täiendavaid või uusi teenuseid. 157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske , tõkestada nakkushaiguste levikut õigea e gsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamise ga ning epideemiate ja pandeemiate puhkemisel ohjata nende levikut elanikkonnas ja vähendada koormust tervishoiusüsteemile . Eesmärgi täitmiseks soetatakse vajalik k e ravim eid , vaktsiin e ja tarviku id ning arendatakse uusi või muudetakse olemasolevaid teenuseid. Terviseamet korraldab pädeva asutusena epidemioloogiliste uuringute tegemist nakkushaiguste esinemise korral ( sh põhjuslike seoste välja selgitamine ) , määrab patogeene nakkushaiguste laboris, korraldab tõrjemeetme id , teavitab ja nõustab elanikkonda ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate epideemiatõrje nõuete täitmise üle. Terviseamet täidab pädeva asutuse na Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) , r ahvusvaheliste t ervise-eeskirjade (IHR 2005) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) ülesandeid . 158 Immuniseerimiskava korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on tagada r iikliku s immuniseerimiskava s ettenähtud immuniseerimise ga hõlmatuse näitajad kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemel ning tervishoiutöötaja te õigeaeg ne varustatu s i mmuunpreparaatide ga. Selle tulemusena väheneb v aktsiin-välditavate nakkushaiguste esinemise sagedus või taasesinemise tõenäosus . Terviseamet kogub ja analüüsib immuniseerimisega hõlmatuse näitaja i d, te eb järelevalvet immuniseerimisteenust osutavate tervishoiuteenuse osutajate üle , immuniseerimiskava vaktsiinide külmahela nõuete täitmise üle, nõustab ja vajaduse korral osutab erialast ametiabi . Teavet immuniseerimise kohta avaldatakse veebilehel www. vaktsineeri.ee , mida haldab Terviseamet. 234 Mik roobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (TA) Antimikroob s e resistentsuse (AMR) valdkonnas rakenda t akse „Üks tervis“ ( o ne h ealth ) põhimõtet, mille puhul ühendatakse tervikuks inim-, veterinaar- ja keskonnatervis hoiu valdkondade teadmised ja praktika ning seatakse valdkondadeülesed eesmärgid. T erviseamet korraldab inimtervis hoiu valdkonnas antimikroobse resistentsuse seiret , tegeleb levikut rendide määramis e ja hindamis ega , samuti tegeletakse sihtrühmade teavitamis e ga mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Terviseamet pädeva asutusena täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kohustus i , s amuti osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse eesmär k on tagada toimiv mikroobide resistentsuse seiresüsteem ning andmevahetus mik roobide resistentsuse tekke ja leviku kohta nii Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate kui ka Vete rinaar- ja Toiduameti vahel. left 1260475 0 0 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Inimkeskse tervishoiu programmi 202 2 . aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 202 2 . aastast ei kajastu eelarvevahendite lõppemise tõttu tegevuse 1.1.2. all enam Sotsiaalministeeriumi teenust nr 72 „Patsientide huvikaitseline toetamine“. Tegevuse 1.1.4. alla on alates 2022. aastast lisandunud uus teenus nr 329 „ Tallinna haigla loomine “. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi t ervisesüsteemi arendamise osakond . Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. P rogrammi uuendatakse iga aasta esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimis el ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud programmi esmase versiooni RTA 2020 – 2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga aasta algul. Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020 – 2030 alaeesmärgi lahendusteede arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks üle vaate , tuues välja põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord S otsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtu takse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervise valdkond. Kaasamine Eri tasandite (üle riigi ja kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020–2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020 – 2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa ), arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad te gurid . R egulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleem idega tegelemiseks. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu, majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel . RTA 2020 – 2030 ja selle programmidega seotud teis i riiklikke arengukava si d ja strateegilis i eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020 – 2030 dokumendis. Seirekorraldus Iga aasta viimases kvartalis toimuvaks osapoolte ühiseks aruteluseminariks koostatakse programmi põhised rakendamise kokkuvõtte d ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. R TA 2020–2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel aastatel Statistika a meti juhtimislauale . Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 20 20–203 0 (RTA) Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm (TE01 ) Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Elluviimise periood 202 3 –202 6 Peavastutaja Sotsiaalministeerium ( SoM ) Põhilised k aasvastutajad Terviseamet (TA) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Keskkonnaministeerium (KKM) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Maksu- ja Tolliamet (MTA) KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri { regDateTime } käskkirjaga nr { regNumber } „Sotsiaalministeeriumi 202 3 –202 6 programmide kinnitamine“ Lisa 7 Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega T ervis t toetava keskkonna programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud ra hvastiku tervise arengukava 2020–203 0 e esmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. I gale p rogra mmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamis eks. Tervist toetava keskkonna programm toetab tulemus valdkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist ( t abel 1). Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmär kidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja nende saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkide st Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Tervist toetavad valikud Programmi eesmärk ehk rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärk 1 : Tervise edendamiseks, r iskikäitumise vähendamiseks ja elukaare üleselt tervisenäitajate parandamiseks on inimestel vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest või elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave , vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tervist toetav keskkond Programmi eesmärk ehk rahvastiku tervise arengukava 2020 –2030 alaeesmärk 2 : Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Inimkeskne tervishoid Programmi eesmärk ehk rahvastiku tervise arengukava 2020 –2030 alaeesmärk 3 : Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused , mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud elu aastaid , vähendada tervise ebavõrdsust , toetavad krooniliste haigustega elamist ning on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Olukorra lühianalüüs Inimese terviseseisund kujuneb geenide, inimese tehtavate valikute ja elustiili ning ümbritseva keskkonna koosmõjus. Inimest ümbritsev keskkond mõjutab tehtavaid valikuid , käitumist ja terviseseisundit sageli enam kui seda tajutakse. Elukeskkonda võivad mõjutada nähtavad või nähtamatud , peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest pärinevad (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) ohutegurid , kuid ohutegurid võivad pärineda ka looduslikest allikatest (n t päikese UV-kiirgus, radionukliidid joogivees , sinivetikad suplusvees , mürgised seened ja taimed ) . Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku vahetu kontakti, õhu, vee või toidu kaudu. Samuti võib kokkupuude ohuteguritega toimuda teiste inimeste või loomade kaudu. Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega. Eestis on teatud tegur eid uuritud , , kuid puudub terviklik ülevaade elukeskkonna tegurite mõjust ja nendest tingitud tervisekaotusest . Selline olukord on osaliselt tingitud asjaolust, et Eestis pole elukeskkonna erinevate tegurite väärtuste mõõtmisi ajas ja ruumis piisavalt tehtud , aga ka sellest, et metoodiliselt on keeruline hinnata inimese kokkupuudet erinevate teguritega ning seostada elukeskkonna tegureid terviseprobleemidega ( nt allergia d , närvikahjustus ed, kasvajad) , mis üldjuhul avalduvad oluliselt hiljem pärast kokkupuudet. Võib siiski eeldada, et see ei erine oluliselt rahvusvahelistest hinnangutest. Tervist toetava keskkonna eesmärkide täitmisel peetakse eelkõige silmas keskkonnatervis hoiu tegevuste elluviimis t. Keskkonnatervis hoid on rahvatervis hoiu haru , mis tegeleb inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite ja ohutegurite tervisemõju hindamise ga ning terviseriskide vähendamise ja ennetamisega. Suur osa tervist toetava keskkonna eesmärkide saavutamisel on elukeskkonna kujundamisel, mis aitab tervisemõjusid varajases staadiumis ennetada ja vältida. Ar ukas ruumiline planeerimine ja materjalide kasutamine on üks olulisemaid aspekte eluke skkonna kujundamisel . Inimeste tervist ja heaolu arvestavate p laneeringute ja ehitusprojektide ga on võimalik luua eeltingimused tervist toetava elukeskkonna loomiseks. Nende abil saab reguleerida õhusaaste, müra, radooni jt ohutegurite ilmnemist . Järjest enam on vaja seejuures arvestada ka kliima muutustega ja nendest tingitud riskidega (ekstreemsed temperatuurid, üleujutused jt). Euroopa Komisjon võttis 14. oktoobril 2020 vastu „Kestlikkust toetava kemikaalistrateegia“ . Strateegia eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda paremini kahjulike kemikaalide eest ning suurendada innovatsiooni, edendades ohutumate ja keskkonnasäästlik umate kemikaalide kasutamist. Kemikaaliohutus on keskkonnatervishoiu üks osa, mis hõlmab kemikaale kogu nende elutsükli vältel tootmisest jäätmekäitluseni. O htlikud kemikaalid põhjustavad kogu eluea jooksul inimesega kokkupuutel tervisehäireid ja mittenakkuslikke haigusi. Eesmärk on vähendada ohtlike kemikaalide negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale , kasutades kemikaale keskkonnale ja inimestele ohutul viisil . . Kemikaaliohutusega seotud eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline riigisisene koostöö eri osapoolte vahel ning aktiiv ne osalus Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsete s kemikaaliohutuse poliitika koostööalgatustes. Aastatel 2015– 2020 tegi Terviseamet koostöös Tartu Ülikooliga p õlevkivi arengukava rakendusplaani raames viis uuringut, mille käigus hinnati põlevkivi sektori mõju sellega kokkupuutuva elanikkonna seas. K asvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamise kontekstis on resistentsus biotsiidide (nt desinfektsioonivahendite) toimeainetele , . Eestis on üle saja keemiatööstuse ttevõtte. Keemiatööstusest umbes pool asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Viimastel aastatel on Eesti SKPst suhteliselt püsivalt umbes 1% tulnud just keemiatööstusest, suur osa toodangust läheb ekspordiks . Keemiaettevõtted vastutavad kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni ja taaskasutamiseni . Eesti ettevõtetele on jätkuvalt keerukas tulla toime turul konkurentsivõime säilitamisega , kohaneda kliimamuutuste eesmärkidega, parandada kemikaalide ja toodete registreerimiseks esitatud tea be kvaliteeti, asendada ohtlik ud kemikaal id ohutumate alternatiividega ning maandada tootmisel ja kasutamisel tekkivaid riske. Tööstus e ttevõte te jaoks on hea kvaliteediga keemiaalane teave võtmetähtsusega, kuna see aitab kaasa kemikaalide ohutule kasutamisele ja suurendab avalike andmete usaldusväärsust. Euroopa Liidu turul olevate kemikaalide omaduste ja riski de hindamist juhib ja koordineerib Euroopa Kemikaaliamet , kuid hindamine tugineb suurel määral liikmesriikide ekspertide hinnangutele . Tootjad ja importijad vastuta vad turul olevate kemikaalide kohta tõese ja piisava teabe olemasolu eest , Terviseamet hindab koos teiste liikmesriikide pädevate asutustega teabe nõuetele vastavust ning vajaduse korra l soovitab ja töötab välja meetmeid kemikaalide kasutamisel tekkivate riskide vähendamiseks . Terviseamet koostas aastatel 2018 – 20 20 toimiku taimekaitsevahendi toimeaine metribusiin kohta ning esitas Euroopa K emikaaliametile ettepaneku kehtestada EL-is ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus . 2021. aastal kiideti ECHA riskihindamise komitees heaks Terviseameti ettepanek metribusiini ühtlustatud klassifikatsioon kohta. Terviseamet tegeleb biotsiidide hindamisega ning lubade ja registreerimistunnistuste väljastamisega. Seoses COVID-19 levikuga suurenes 2020. aastal nõudlus desinfektsioonivahendite järele. Biotsiidide ga seotud menetluste ja nõustamiste arv suurenes 2020. aastal võrreldes 2019 . aastaga üle kahe korra, anti välja 248 uut registreerimistunnistust ja nõustati üle 3000 korra . 2020. aastal kehtestas Terviseamet COVID -19 levikuga väljakuulutatud eriolukorras riigisisesed erandid, mis võimaldasid tööstusel väljastatud lubade alusel suurendada desinfektsioonivahendite tootmist ning lennuliikluse seiskumise tingimustes kasutada kütusepaakides uut biotsiidi mikroorganismide kasvu tõrjumiseks. Desinfektsioonipostide ja desinfektsioonivahendite üle järelevalve korraldamine on jätkuvalt tähelepanu all. Terviseameti jaoks on tõsine katsumus järgnevatel aastatel tagada ohtlike kemikaalide kokkupuute, kasutusala ja riskijuhtimise meetmete hindamiseks pädevate ekspertide ja nõustajate olemasolu . Terviseameti riiklik ud kasutajatoed nõustavad kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest erinevaid siht rühmi , eelkõige Eesti väikeettevõtteid, kuid ka avalikkust . REACH kasutajatoe poole pöördutakse kemikaalide importimist ja ainete registreerimist puudutavates küsimustes. CLP kasutajatoe suurim küsimuste hulk (kuni 2/3) puudutab ohtlikest segudest teavitamist. BPR kasutajatoe poole pöördujad on ettevõtjad (peamiselt biotsiidi tootjad ja levitajad), kes küsivad nõu, millised on seadusest tulenevad nõuded ja kohustused biotsiidi turustamisel ja kasutamisel. Terviseametil on järelevalve koordineeri ja ja tegija roll ning ta teeb koostöö d kemikaalide ja biotsiidide järelevalvega tegelevate asutustega (n t Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet) . Näiteks , koostöö s TTJA- ga toimub de sinfektsioonipostide märgistus e kontrollimi ne, koostöös MTA-ga kontrollitakse kemikaalide, biotsiidide, kosmeetikatoodete, tubakatoodete jt toodete nõuetele vastavus t , sh terviseohutust . Tubakatoodete pädeva asutusena teeb Terviseamet koostööd kõigi teiste liikmesriikide pädevate asutustega, et turule ei satuks nõuetele mittevastavad ja ohtlikke koostisaineid (v.a nikotiin) sisaldavad tubakatooted. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud 24 h kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui tervishoiutöötajatele , helistamine on anonüümne . Mürgistusinfoliinil e pöördumiste arv nii kemikaalidest, ravimitest kui loodusest pärit mürkainetest põhjustatud mürgistuste tõttu kasvab , samas väheneb Eesti Haigekassa andmetel tervishoiuteenuse osutajate poole pöördunud mürgistuspatsientide arv . Iga teine kõne infoliinile on tehtud kuni 4 -aastase (k.a) lapsega toimunud mürgistuse tõttu. Iga l aastal suureneb alla 1-aastaste laste mürgistuste arv . Mürgistusteabekeskus on alates 2018. aastast pidanud igakuiseid loenguid mürgis t us t e ennetamisest AS i Ida-Tallinna Keskhaigla p erekoolis . 2019 . ja 2020. aastal korraldati m ürgistusennetusnädal . Ligi 90% mürgistusõnnetustest toimu b kodu des , mistõttu sa id inimesed mürgistus i varasemate aastatega võrreldes sagedamini ka 2020. aasta eriolukorra ajal. Iga teise kõne põhjuseks olev mürgiallikas on kemikaal, iga kolmas kõne tehakse ravimimürgistuse tõttu. COVID-19 leviku piirangute tingimustes sagenesid metsaandidest tingitud mürgistus ed , näiteks s eenemürgistuste arv suurenes 41 juhtumilt 2019. aastal 102 juhtumini 2020. aastal. Samuti suurenes r ästikult salvata saanud inimes te arv : 2019. aastal registreeriti 19 juhtumit, 2020. aastal aga 35 juhtumit. V enekeelse elanikkonna jaoks on jätkuvalt murekohaks teenuse vähene kättesaadavus. 25% elanikkonna suhtarvu kohta on venekeelsete inimeste pöördumisi infoliinile üksnes 8– 9%. Olukorra parandamiseks on tehtud veebilehel www.16662.ee teave kättesaadavaks ka vene keeles ning 2021. aastal korraldati mürgistusennetuse kampaania Virumaa elanikele. Teenuste valdkonnas on viimastel aastatel fookuses iluteenus ed. Seoses valdkonna aktiivse arenguga on üha keerulisem eristada iluteenus eid tervishoiu teenuste st . T eenuste iseloom muutub intensiivsemaks ning sellega suurenevad ka terviseriskid . Terviseamet on koostanud riskianalüüsid ja ohuprognoosid keskkonnatervis hoiu , teenuste ohutuse , kemikaali- ja tooteohutuse valdkonnas . Riskianalüüsid aitavad maandada ohuteguritega seotud riske ja tõhustada järelevalve t. Enam keskendutakse eri sektorite keskkonnatervis hoiu probleemide ennetamisele riskihindamise kontekstis. Planeerimise protsessi s võetakse inimese tervist ja terviseriske arvesse rohkem kui varem ning rakendatakse vastavaid meetmeid võimalike tervisemõjude vältimiseks ja ohjamiseks. Elanikkonna kindlustamine ohutu joogiveega on üks keskkonnatervis hoiu prioriteete. Terviseameti andmetel kasutas 2020. aastal 8 6,9 % elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. 99,2% ühisveevärgi tarbijatest saa b kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Suurem osa mittevastavustest on seotud indikaatornäitajatega (nt raud), mis ei kujuta terviseohtu. Suured investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Kuna Euroopa Liidu investeeringud veetaristusse ei ole igavesed ning keskkonna saastekoormus kasvab, on järgmise perioodi lahendamist vajav probleem säilitada tervisele ohutu joogivee kvalitee t. Ligikaudu 1 3,1 % elanikkonnast tarbib vett allikatest, mille üle ei tehta riiklik k u järelevalvet ja mille kvaliteedi kohta andmed puuduvad . Seetõttu on viimastel aastatel tähelepanu pööratud peale suurte veevärkide ka erakaevude ja eraveevärk ide vee kvaliteedile. U uringud näitavad veekvaliteedi ebastabiilsust ja kasutajate nõustamise vajadust . 2020 . aastal lõpetatud uuringu tulemusena on välja töötatud soovitused erakaevude omanike jaoks . Teatud Eesti piirkondades on looduslik radionukliidide sisaldus suhteliselt suur . Välja on töötatud metoodika joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamiseks. Metoodika kasutamine annab vastuse selle kohta , kui põhjendatud on joogivee puhastamine radionukliididest . Tuleviku s tuleb joogivee ohutuse tagamisel keskenduda kliimamuutustega kaasnevatele mõjudele, tööstuslikku päritolu endokriinsüsteemi kahjustavate le kemikaalidele, ravimijäätmetele ja mikroplastile. Joogivee ohutuse järelevalve peab muutuma riskihi ndamise l põhi nevaks, et veekäitluse kulu sid optimeerida ja suunata ressursid joogivee ahela kriitilistele punktidele . Suplusvee kvaliteet on Eestis aastate jooksul olnud stabiilne ja hea, kuid probleemiks on pidevalt vähenevate avalike supluskohtade arv. S upluskohtade arvu vähenemine on tingitud kohalike omavalitsuste ja supluskohtade omanike vähese st huvist supluskohta asutada . Kuigi suplusvee kvali teet on hea, on ette heidetud liiga rangete nõuete rakendamist randade korrashoiu tagamiseks . Aastast aastasse ametlike suplusrand ade osakaal vähenes ning üldsust ei kaasatud piisavalt suplus koha avamise protsessi. 2020. a asta jooksul võttis Terviseamet sihiks koostöös KOV - i dega suurendada avalike supluskohtade arvu. Eesmär k on tagada elanikele võimalikult palju avalikke supluskohti, kus suplusvesi vastab nõuetele ja toimub pidev vee kvaliteedi seire. Ujulate ja veekeskuste p eami ne probleem on hoida kloori sis aldus nõutud tasemel. Selle saavutamise peami ne pärssiv tegur on vajakajäämine ujujate isiklikus hügieenis. H ügieenialase teadlikkuse suurenda misega on vaja tegeleda ka edaspidi. Välisõhu saaste on olulis im keskkonnatervis hoiu risk, mille ohjamisega tuleb tegeleda . Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel sureb Eestis hinnanguliselt 500 inimest enneaegselt õhusaastest (PM 2,5) tingitud mõjude tõttu. M aapinnalähedane osoon põhjustab pikaajalisel kokkupuutel Eestis hinnanguliselt keskmi selt 134 varajast surma aastas, s ee teeb kokku 1 287 kaotatud e luaastat aastas. Maapinnalähedase osooni mõjul tekkivad s otsiaalmajanduslikud väliskulud on hinnanguliselt 240 miljonit eurot aastas varajase suremuse ja 1,2 miljonit eurot hospitaliseerimiste tõttu . Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemused näitavad, et Ida-Virumaa elanike tervis eseisund on mitme näitaja poolest halvem kui mujal Eestis ja selle peamine põhjus on põlevkivisektorist lähtuv õhusaaste. Ida-Viru maa vajab selles osas kaalukaid lahendusi, kuidas sotsiaalmajanduslikku olukorda pingestamata välisõhu saastet piirkonnas vähendada. Lisaks vajavad tähelepanu linnade ja kasvavate sadamat e (nt Muuga) müra ja õhu saaste (sh ebameeldiv lõhn) probleemid . 2017. aasta seisuga kannatab Eestis kõrgete müratasemete käes üle 300 000 inimese , mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Hinnanguliselt on Eestis 1 96 400 inimest mõjutatud pikaajalisest suurest (&gt; 50 dB ) öisest autoliikluse mürast . WHO soovitus öise müra kohta on &lt; 40 dB , et ennetada öise müra ebasoodsaid tervisemõjusid . Euroopa Keskkonnaagentuuri 2019. a asta raporti kohaselt on m üra tervisemõjusid var em pigem alahinnatud, mida Terviseameti andmetel kinnitab ka müraga seotud kaebuste ja pöördumiste kasv . Siseõhu kvaliteedi tagamiseks on vaja üle vaadata sisekliima ohutegurid ning kaasajastada õigusruumi, et projekteerimisel ja ehitamisel võetaks meetmeid terviseriskide maandamiseks. Päikesekiirguse ( nii UVA- kui UVB-kiirguse) eest kaitsmise vajadus tuleb selgelt välja statistikast. Kui vaadata andmeid alates 1968. a astast, on haigestumus naha mittemelanoomi tüüpi nahavähki Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvanud. Haigestumi ne on kasvanud ka lähiminevikus – 2008. a astal oli elanikkonna suremuskordaja 61,6 , 2017 . aastal 100,7 ja 2018. aastal 96,6 . Naha mittemelanoomi haigestum ise kohta on tehtud märksa vähem uuringuid võrreldes nahamelanoomiga . Programmi mõõdikud Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmi ülesed , meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Programmi üleselt m õõdetakse tulemuslikkust järgmise mõõdikuga: Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut 1 709 (201 9 ) 1 576 1 640 1 505 1 469 1 292 Programmi m eetmed, tegevused ja teenused Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine Meede koosneb neljast tegevus es t. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud tervist toetava keskkonna poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades, sektorites ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas . Ülejäänud kolm tegevust aitavad edendada kemikaaliohutust, vähendada keskkonnast tulenevaid terviseriske ning suurendada toodete ja teenuste ohutust ja vähendada riske. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Eurostat 247, 1 (201 7 ) 2 13,6 2 06,9 2 00,2 193,5 160,0 Tegevus 1.1.1 . Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine Tegevuse eesmärk: t ervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks . Oodatav tulemus T õendusel ja teadmistel põhinev a terviklik u keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamise ning tervist toetava keskkonna edendamise poliitika on kokku lepitud . K õik osapooled (üle riigi ja kohalikul tasandil; avalik, era- ja kolma s sektor; eri valdkon nad) on teadlikud valdkonna arengu suundadest ja oma rollist ning kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu. Probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada teiste valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripära arvestavaid eelnevalt rakendamata või oluliselt muudetud lahendusi. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on : COVID-19 leviku ohjamine . Eesmär k on vähendada COVID-19 epideemiast tingitud tervishoiusüsteemi koormus t, hoida ühiskond lahti ja tagada parem valmisolek järgmisteks analoogseteks uudsete ohtlike nakkushaiguste puhanguteks . Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetl emine . Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks. Süstemaatilise biomonitooringu eeltingimuste loomine ja võrgustiku käivitamine . Eesmär k on leppida kokku Eesti -sise sed eesmär gid , prioritee did ja tegevusplaan ning käivitada biomonitooring , et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest erinevate kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ning nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja: n üüdisajastada õ igusruumi . Vajalik on nüüdisajastada eelnevatel aastatel ette valmistatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu rakendusaktid , seejuures tuleb silmas pidada , et uuendused soodustaks id terviseriskide vähendamist, tervist toetava keskkonna edendamist ja innovatsiooni ; v õtta üle ja rakendada uus joogivee direktiiv . Selle käigus rakendatakse riskihindamisel põhinevat lähenemist, par andatakse juurdepääsu joogiveele, nüüdisajastatakse vee terviseohutuse infosüsteemi ja suurendatakse referentlabori võimekust uute joogivee parameetrite määramisel ; n üüdisajastada m itteioniseeriva kiirguse elukeskkonna terviseohutuse nõu ded . Selleks valmib teadusasutuse lt tellitud tervisemõjude uuring ning tehakse ettepanekud , mis võetakse aluseks regulatsiooni muutmise l ; s elgitada välja p õlevkivisektori tervisemõju . Selleks j ätkatakse vajalike projektidega, mille käigus hinnatakse tervisemõju ja töötatakse välja ennetus- ja leevendusmeetmeid ; p arandada k emikaaliohutust puudutava teabe kättesaadavust ja selle kasutamise oskus i ; parandada k eskkonnast tulenevate terviseriskide tõenduspõhise hindamise ja riskide maandamise sekkumiste väljatöötamiseks vajalike andmete kvalitee ti , kättesaadavus t ja koostoim et ; t öötada välja i nnovaatilis i ja kasutajasõbralik k e lahendus i , sh visualiseeri da andmed, ja parandada andmete kasutam ise oskust ; s uurendada laborite võimekust hinnata nakkushaiguste levikut keskkonnas ; s uurendada e ri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmis i ja oskus i tervist toetava keskkonna loomisest, arendamisest ja kättesaadavaks tegemise võimalustest ; s uurendada e ri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist . Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Tervise säilimist ja par an emist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah (20 20 ) Jah Jah Jah Jah Jah Teenused ja nende sisu kirjeldus 97 Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine ( SoM ) Tervis sõltub olulisel määral elukeskkonnast. Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks tuleb välja töötada nüüdisaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhili selt hõlmab see kemikaaliseadus t, biotsiidiseadus t, veeseadus t ja rahvatervis hoiu seadus t ning nende rakendusakt e. Poliitika kujundamisel lähtutakse sellest, et: 1) meid ümbritsev tehislik ja looduslik keskkond on tervist ja tervislikke valikuid toetav; 2) teave keskkonna terviseriskidest on õigel ajal ja võimalikult lihtsalt kättesaadav ja 3) elanikel on vajalikud oskused ja teadmised seda teavet kasutada. Järgmisel paaril aastal keskendutakse rahvatervis hoiu seaduse ja selle rakendus aktide uuendamisele ja rakendamisele. Samuti on plaanis välja arendada inimese biomonitooringu võrgustik Eestis, et tulevikus oleks olemas parem teadmine inimeste kokkupuutest kemikaalidega. Uudse ohtliku nakkushaiguse COVID-19 pandeemia on toonud esile elukeskkonna olul isuse nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes . Järgnevatel aastatel on poliitikakujundamisel vaja keskenduda sellele, et avalikes koh t ades oleksid kättesaadavad kätepesu võimalused ja kvaliteetsed desinfitseerimisvahendid, paraneksid inimeste ja tööandjate oskused elukeskkonna muutmisel selliseks , et keskkonnast tingitud haiguste levik oleks viidud miinimumini. Samuti on oluline tõhustada Terviseameti füüsika - ja keemialaboreid, et muu hulgas oleks vajaduse korra l võimalus hinnata haigustekitajate stabiilsust ja levikut keskkonnast tulenevalt. Tegevus 1.1.2. Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Tegevuse eesmärk: k eskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sh puhtale ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ning sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine. Oodatav tulemus E lanikkonna juurdepääs puhtale joogiveele on suurenenud, oskused ja võimalused joogi - ja suplusveest tulenevaid terviseriske hinnata on paranenud. Mitteioniseeriva kiirguse terviseriskid on maandatud ja neid on elanikkonnale selgitatud. Keskkonnam üra on ohjatud ning p ikaajalise suure müra käes viibivate inimeste arv on vähenenud . Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on : T ervise jaoks ohutule joogiveele juurdepääsu suurendamine . Seejuures on oluline uuendada riskide hindamise põhimõt teid. Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamise metoodika väljatöötamine ja rakendamine . Seejuures on oluline parandada joogivee käitlejate vajalik k e hindamisoskus i . Vee seisundi seire nüüdisajastamine . S aadud tulemuste põhjal tuleb luua kergesti mõistetav teave ja teha see tarbijatele kättesaadavaks . Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja: j ätkata õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames saasteainete seirega riiklikes seirejaamades , kuhu lisanduvad ka suuremat saastust põhjustavate ettevõtete seirejaamade andmed, mis on avalikult nähtavad ; p arandada eri sihtrühmade terviseriskide hindamise oskusi ja võimalusi ; t eha õhku, müra ja kiirgust puudutav teave inimestele kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks ; n üüdisajastada t erviseriskide hindamise ja seire süsteemi õhu, müra ja kiirguse vallas , sh rakendada riskihindamis e l põhineva t lähenemist (nt hinnatakse terviseriske ja leitakse leevendusmeetmeid varajase planeerimise etappides) ; teha vajalikud tõenduspõhised uuringud , mis annaksid selgemad hinnangud ohutegurite seo tusest tervisemõjudega . Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal on stabiilne Allikas: Terviseamet 99, 2 % (20 20 ) 99, 5 % 99,5% 99,5% 99,5% 99,5% Kvaliteetse veega basseinide osakaal suureneb Allikas: Terviseamet 8 7 % (20 20 ) 9 2 % 9 3 % 9 4 % 9 5 % 9 8 % Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või „heaks“, on stabiilne Allikas: Terviseamet 90 % (20 20 ) 90 % 90% 90% 90% 90% Teenused ja nende sisu kirjeldus 143 Vee terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab elanikkonnale joogi vee, loodusliku mineraal vee, ujula- ja suplusvee seiret ning teeb riiklikku järelevalvet, sealhulgas reageerib veega seotud ohuolukordadele, kogub ja avalikustab vee kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid, tegeleb nõustamisega ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel. Lisa ks eelnevale osutab Terviseamet joogivee uuringute referentteenust. Terviseamet on vee terviseohutuse i nfosüsteemi volitatud kasutaja. Teenuse aluseks on rahvatervise seadus ja veeseadus ning nendega seotud õigusaktid. Eesti õigusesse tuleb lähiajal üle võtta uus joogivee direktiiv, mis käsitleb elanikkonna joogivee le juurdepääsu tagamise parandamist , joogiveega kokkupuutuva id kontaktmaterjal e, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse riskihindamis t. Joogivee ohutuse järelevalve läheb samm -sammult üle riskipõhisele lähenemisele, mis on praeguse süsteemiga võrreldes jätkusuutlikum. Süsteemi rakendamine eeldab kogu joogivee valdkonna osapoolte koostööd. Vee seisundi andmete kvaliteedi parandamise ks on kavandatud revideerida v ee t erviseohutuse i nfosüsteemi (VTI) . Arendamisel on kaardirakenduse moodul, mis hõlbustab andmete kättesaadavust avalikkusele. Suplusrandade ja ujulate andmed on avalikud Maa - ameti kaardirakendustes ja Terviseameti kodulehel aktiivse kaardina. Suplusrannad kaardil on eraldatavad EL -i kvaliteedi klassidena. Kaardil on võimalik näha suplusrandade piire ja seirepunkte. Suplusrandade andmete all on link avaliku VTI viimaste veeproovide tulemustele. K a järel e valve all olevate ujulate andmete kaardikihil on link avaliku VTI viimaste vee analüüside tulemustele. Edaspidi on kavas luua joogiveekäitleja jaoks võimalus sisestada joogivee kontrollikava, et kõik andmed oleksid ühes kohas ja VTI võiks saata automaatteavitusi , kui tähtajad saabuvad ( nt kui joogivee kontrollkava on kooskõlastatud, siis tähtajad meelde tuletada ) . Analoogsed lahendused saavad olema ka supluskoha omanikele seirekalendri kooskõlastamise l. Loodusliku mineraalvee valdkonnas on võimalik, et seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust tekib vajadus viia läbi Ühendkuningriigi loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlus ed. Terviseamet on koostanud Tallinna Vesi AS terviseriski hinnangu esimese etapi 2020. aastal ja teise etapi 2021. aastal. Riskihinnang käsitleb kolilaadsete bakterite esinemist joogivees, kloreerimise mõju tervisele ning praktiliste soovituste andmi st riskide maandamiseks. 279 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine (TA) Terviseamet, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab /hindab strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele (planeerimisseaduse alusel), väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi (elektroonilise side seaduse ja rahvatervis e seaduse alusel) ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle , samuti hindab nii sise - kui välis keskkonnast tuleneda võivaid terviseriske, nõustab osapooli nendel teemadel ning annab soovitusi rakendada leevendusmeetme id. Sagedusloaga seonduvate tervisekaitsealaste uuringute ja kooskõlastuste maht on viimase nelja aasta jooksul mitu korda kasvanud, samuti on kasvanud elanikkonna küsimused ja hirmud 5G tehnoloogia juurutamise ning elektromagnetkiirguse mõju suurenemise ees. Se etõttu tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata asjakohastele ennetusmeetmetele, samuti tõenduspõhise le kommunikatsiooni le. Lähiaja suuremad tegevused sel suunal eeldavad tervisekaitsealaste tingimuste (kooskõlastuste) väljastamise arvutusliku metoodika üle vaatamist ja valdkonna pädevate teadlaste ja/või teadusorganisatsioone kaasamist. Tegevuste tulemusel on valdkonna terviseriskide hindamise põhimõtted aja- ja asjakohastatud ning tervisekaitset puudutav kommunikatsioon on senisest selgem. Kuna viimastel aastatel on mürakaebuste arv suurenenud , tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata riiklike müranormide ülevaatamisele, arendada müraalast koostööd asjaomaste ametkondade (nt Keskkonnaamet, Maanteeamet ) vahel ja suurendada valdkonna teadlikkust kohalikes omavalitsustes (nt mürakaartide koostami ne). Samuti tuleb müraprobleeme ennetada ruumilises planeerimises (nt üld - ja detailplaneeringud, keskkonnamõju hinnangud jms) nende eri etappides. Tegevuste tulemusel väheneb nende elanike arv, ke da kõrge d mürataseme d mõjutavad. Vi imastel aastatel on Terviseamet p õlevkivi kasutamise riikliku arengukava raames teostanud suuremahulisi projekte , millest „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ ja „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“ lõppe sid 202 0 ning perioodiks 2021– 2024 on plaanitud projekt id „Laste sünniregistri andmete uuring ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“ ja „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ . K liimamuutustega kohanemise arengukava raames on plaanitud ellu viia projekt id „Parasiitide riski maandamine, eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides (eriti tulvaperioodidel) ja sinivetikate toksiinide ohu kindlakstegemine“ j a „ Siirutajate kaudu levivate haiguste seire laiendamine kliimamuutuste mõju seisukohast“. Lisaks sellele koostab Terviseamet vastavalt vajadusele ja võimalustele keskkonnatervis hoiu valdkonnas (nii sise - kui väliskeskkonna kohta ) suuremahulisi terviseriski hinnanguid, mis on põhjendatud riiklikust või suure st avaliku st huvi st . Riskihindamise järel koostatakse meetmete kava, millel on praktiline tähendus ehk see on suunatud konkreetsele tegevusele riski maandamiseks või elimineerimiseks. Riski hindamise raames antakse kohalikele omavalitsustele, elanikkonnale ja teistele ametiasutustele soovitusi kuidas riski olukorras käituda. Näiteks, viimastel aastatel on koostatud ravimuda terviseohutuse riskianalüüs , riskianalüüs siseõhu keemiliste ainete piirnormide väljatöötamiseks ning analüüs elavhõbeda ja arseeni mõju kohta inimeste tervisele . Tegevus 1.1.3 . Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: k emikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arvu vähendamine ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse tagamine. Oodatav tulemus T eadlikkus kemikaaliohutusest on suurenenud, kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arv on vähenenud ning teave tervisele ohtlikest kemikaalidest , nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest on kättesaadav. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks: Süstemaatilise biomonitooringu eeltingimuste loomine ja võrgustiku käivitamine . Eesmär k on leppida kokku Eesti -sise sed eesmär gid, prioritee did ja tegevusplaan ning käivitada biomonitoorin , et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest erinevate kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ning nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele. Avalikkusele kemikaalide tervisemõjust kergesti mõistetava teabe pakkumine . Sealjuures tuleb pakkuda teavet ka kahjuliku tervisemõju vältimise tõhusate tegevuste kohta . J ärelevalvepõhimõt ete n üüdisajasta mine (riskipõhiseks muutmine ) ning teiste liikmesriikidega koostöö edendamine . Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja: e dendada koostööd teadusuuringute ja biomonitooringu vallas ning a rvestada nende tulemustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil kemikaaliohutuse valdkonna arendamisel ; n üüdisajastada ohtlike kemikaalide arvestuse põhimõtte d ja luua valdkondade ülene terviklik süsteem ; n üüdisajastada ja tugevdada sektorite ja sidusrühmade vahelise partnerluse koostöömudeleid , et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasatust, huvi ja teadlikkust kemikaalidest ja nendega seotud ohutusest , samuti luua tingimused tootearenduseks ja innovatsiooniks ; l uua terviklik mürgistus juhtumite analüüs , mida regulaarselt uuendata kse ning mis on vajalik kemikaaliohutuse poliitika kujundamiseks ja seiramiseks ; s oodustada o htlike kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamis t ja parima tehnoloogia kasutamis t ; a nalüüsida t ootearendust ja innovatsiooni soodustava id võimalus i ; n üüdisajastada antidootide halduskorraldust , mis seab tervishoiuteenuse osutajatele selgema vastutuse ning teavitussüsteemi ; h innata kliimamuutustega kaasneva id tervisemõjusid ja töötada välja vajalikud leevendusmeetmed. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Suureneb k emikaale , sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 86 % (20 20 ) 70 % 75 % 80 % 80 % 85 % Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 78 % (20 20 ) 70 % 7 5% 8 0% 80 % 85 % Teenused ja nende sisu kirjeldus 85 Terviseriskide hindamise võimekuse parendamine ( SoM ) J ärgmisel neljal aastal on põhirõhk hea laboritav a ( g ood l aboratory p ractice ) kvaliteedisüsteemi tagami sel . Seda rakendatakse kemikaalide tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid võivad kuuluda näiteks ravimite, biotsiidide, veterinaarravimite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik biotsiidide ja nende toimeainete hindamiseks esitatava teabe puhul. Hea laboritava nõuetele vastavust saab hinnata üksnes hea laboritava kontrollasutus. 151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi taotlemine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine. Teenuse aluseks on biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EÜ nr 648/2004 ning nendega seotud õigusaktid. Biotsiidi turustamiseks ja kasutamiseks on vaja taotleda Terviseametilt biotsiidi registreerimistunnistust või biotsiidi luba. Registreerimistunnistuse või biotsiidi loa taotlus e saab esitada isik, kes vastutab biotsiidi turulelaskmise eest teatavas liikmesriigis või liidus. Enne loa väljastamist hinnatakse biotsiidi ohutust ja tõhusust. Kui detergent sisaldab pindaktiivseid aineid, mille täieliku aeroobse biolagunduvuse tase on madalam kui detergendimääruse III lisas sätestatud, võib taotleda erandi tegemist tingimusel, et müügimahtudest ja kasutusviisidest tulenev oht keskkonnale või tervisele kogu ühenduses on väike võrreldes sotsiaalmajandusliku kasuga, sealhulgas toidu ohutuse ja hügieeninormide valdkonnas. 152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine (TA) REACH, CLP, BPR, PIC Eesti pädeva asutusena osaleb T erviseamet koostöös komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti ( ECHA ) ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL i regulatsioonide muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete välja töötamises. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste välja töötamises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali kasutamisega seotud riske, vajaduse korra l nõutakse lisateavet ja/või tehakse ettepanek rakendada regulatiivse t riskiohje mee det. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma pädevuse piires kemikaali de (sh biotsiidide ja detergentide ) käitlejaid ja teisi sidusrühmi. Teenuse korraldamise aluseks on kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP-määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, PIC- määrus ( EL ) nr 649/2012 ning nendega seotud õigusaktid , samuti keemiarelvade keelustamise konventsioon . Kemikaaliohutust reguleerivate EL i määruste pädeva asutusena jätkub töö Euroopa Komisjoni ja ECHAt REACH-, CLP- ja BPR-määruste rakendamist puudutavates küsimustes nõustavates ekspertgruppides ja komiteedes. 164 Mürgistusteabeala ne nõustami n e ja teadlikkuse tõstmine (TA) Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu , samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumis i, tervisekahjustus i ja suremus t. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale (eesti, inglise ja vene keeles) , koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklist 45, detergentide määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73 ja kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6. Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ning tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide varu moodustamiseks andmete andmine ja põhimõtete väljatöötamises osalemine, antidootide varu ladustamine ja käitlemine, samuti antidootide varu uuendamine, jaotamine ja säilitamine ning väljastamise korraldamine, mida soetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 7 alusel. Antidootide varu (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi) haldab Terviseamet, kes määrab varu loetelu , kogused ja jaotuse. Eesti Haigekassa osaleb varu hankeprotsessi korraldamises vastavalt mürgistusteabekeskuse hankeplaanile . Loomisel on a ntidootide nõukoda, kelle hinnata on hankemahud ja jaotuse d koostöös Eesti Haigekassaga. Tegevus 1.1.4 . Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: t oodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud vigastuste ja mürgistuste arvu vähendamine. Oodatav tulemus Tootja te ja teenus eosutajate teadlikkus oma kohustustest ohutuse tagamisel on paranenud, info kohustustest on kergelt kättesaadav, elanikkonna teadlikkus toodete ja teenuste ohutusest ning võimalikest terviseriskidest on suurenenud. Vähenenud on vigastused ja mürgistused , mis on seostatavad toodete või teenuste ohutuse või vale kasutusega . Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks: i nimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuete ja korralduse nüüdisajastamine ; t eenuseosutajatele nõuete järgimist abistav a tea be lihtsamalt kättesaadavaks ja mõistetavaks tegemine , kasutades seejuures võimaluse korra l ka digitaalseid lahendusi ; j ärelevalve põhimõtete nüüdisajastamine , muutes seejuures j ärelevalve ennetavaks ja riske hindavaks . Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja : s uurendada i nimeste teadlikkus t toodete märgistest, teenustele kehtivatest nõuetest , võimalikest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest ; s eirata tarbija tervisele suurema riskiga ilu- ja isikuteenuseid vajaliku regulaarsusega. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Suureneb k osmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 100 % (20 20 ) 7 5,5 % 77,3 % 79,1 % 80 ,9 % 90 ,0 % Suureneb i lusalongide osakaal, kes puudused kõrvalda sid Allikas: Terviseamet 7 3 % (20 20 ) 73,0 % 73,0 % 73,0 % 74,7 % 8 5 ,0 % Suureneb t ervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal kontrollitud haridusasutuste st Allikas: Terviseamet 64 % (20 20 ) 7 9 ,4 % 7 9 ,8 % 80 ,3 % 80 ,7 % 8 3 ,0 % Suureneb t ervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste osakaal kontrollitud sotsiaalasutuste st Allikas: Terviseamet 70 % (20 20 ) 63 ,5 % 63 ,7 % 6 3,9 % 6 4 ,1 % 6 5 ,0 % Teenused ja nende sisu kirjeldus 153 Toodete terviseohutuse edendamine (TA) Kosmeetika ja tubakatoodete valdkonna Eesti pädeva asutusena osaleb T erviseamet koostöös Euroopa K omisjoni ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL i regulatsioonide muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete välja töötamises , et ohjata teatud kosmeetikatoodetest ja nende komponentidest tekkida võivaid terviseriske. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste välja töötamises , kogutakse ja menetletakse kosmeetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga seotud juhtumeid (sh mürgistusjuhtumeid) ning nõustatakse seoses kosmeetika ja selles olevate ainete ga ettevõtteid ja tarbijaid. Teenuse korraldamise aluseks on toote nõuetele vastavuse seadus, rahvatervise seadus, kosmeetikamäärus EÜ 1223/2009, kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP-määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EL 648/2004, PIC -määrus EL nr 649/2012, atmosfääriõhu kaitse seadus, tubakaseadus ning nendega seotud õigusaktid. Tubakatoodete pädeva asutuse tegevustena avaldatakse teavituste info, vaadeldakse turul toimuvat, antakse eksperthinnangud ning nõustatakse järelevalveasutusi erinevates tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete küsimuses. Samamoodi nõustatakse pädevuse piires tubakatoodete ja nendega seotud toodete käitlejaid ning eraisikuid. Lähiaastatel on seoses uudsete toodete turule tulekuga plaanis leida põhjalikuma id materjal e tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete kohta ning kujundada hinnangu d ja seisukoh ad nende toodete võimalike tervisemõjude kohta, samuti teha sellest lähtuvalt õigusaktide muutmise ettepanekud ja muuta õigusakte. Terviseamet korraldab ja te eb kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Teenuse osutamiseks kasutatakse järgmisi infosüsteeme: RAPEX, ICSMS, EU-CEG, CPNP ja Interact p ortaal. Saadud infot kasutatakse muu hulgas turujärelevalve, turuanalüüsi, hindamise ja toodete nõuetele vastavuse kohta hinnangute andmiseks. Igal aastal avastab ja kõrvaldab järelevalve turult ohtlikke tooteid. Kui järelevalve kosmeetikatoodete, biotsiidide ja kemikaalide üle läheb täies mahus üle Terviseametile, siis on plaanis töötada välja täiendavad meetmed internetikaubanduse üle järelevalve tõhus tamiseks . 145 Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab järelevalvet haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete täitmise üle , nõustab ja annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks ning väljastab hinnanguid lähtuvalt õigusaktides t (rahvatervise seadus, sotsiaalhoolekande seadus, koolieelsete lasteasutuste seadus, põhikooli - ja gümnaasiumiseadus). Riske hinnatakse ning järelevalve tervisekaitsenõuete täitmise üle põhineb riskianalüüsil ja ohuprognoosil . Riskide hindamisel arvestatakse asutuste siht rühmi , esitatud kaebuste arvu ja järelevalve varasemaid tulemusi. Lisaks riskianalüüsil põhinevale järelevalvele tehakse järelevalvet kaebuste põhja l , samuti tehakse järelkontrolle, mille käigus kontrollitakse eelmisel kontrollimisel fikseeritud rikkumiste kõrvaldamist. Jätkub terviseohutuse hinnangute andmine haridus- ja sotsiaalasutuste poolt esitatavate taotluste alusel. Sihtrühmade teadlikkuse suurendamiseks kirjutatakse juhendeid, mida muudetakse vastavalt olukorrale ja vajadusele. Valminud on 2018 . –2019 . aastal tehtud sihtkontrolli „Koolide ja lastea edade sisekliima, sealhulgas valgustustiheduse olukorra kaardistamine“ kokkuvõte , mille alusel antakse soovitusi kohalikele omavalitsustele. Jätkub järelevalvealane koostöö Sotsiaalkindlustusametiga. Institutsionaalse toitlustamise korralduse valdkonnas pla anitakse seirata olukorda sihtrühma küsitluste tegemisega. 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenus t e tervisekaitse nõuete (rahvatervise seaduse alusel), majutusteenuste hügieenitingimuste (turismiseaduse alusel) ja reisirongide tervisekaitse nõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. Kontrolliprioriteetide määra misel võetakse arvesse ettevõtete eripära ning varasemate kontrollide tulemusi. Eesmärk on hinnata teenustest tuleneva i d terviserisk e, nõustada teenuse pakkujaid ja tarbijaid võimalik est ennetusmeetmetest ning seeläbi vähendada terviseriskide realiseer umist. Iluteenuste valdkonnas pakutakse pidevalt uusi intensiivsemaid esteetilisi protseduure. Paralleelselt kasvab ka avalikkuse huvi ning nõudlus selliste teenuste järel e . Seda kinnitab nii iluteenuse pakkujate veebimonitooring kui ka Terviseametile saabuvate pöördumis t e analüüs. Aastate l 2016– 2018 Terviseametile saabunud päringute analüüs näitas, et iluteenustega seotud päringute arv kolme aastaga kolmekordistus. Nendest pöördumistest pool on seotud intensiivsete esteetiliste iluprotseduuride ga. Intensiivsete protseduuride agressiivse iseloomuga on seotud suured terviseriskid. Sellest tulenevalt ning 2019 . aasta riskianalüüsile tuginedes on iluteenuste valdkonnas planeeritud lähiaastatel teha suunatud järelevalve t intensiivsete iluteenuste pakkujate üle. 233 Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine (TA) Rahvatervise seaduse alusel tehakse k eemilis i , mikrobioloogilis i , viroloogilis i ja parasitoloogilis i uuringu id , mõõdetakse füüsikalis i tegur eid ning tehakse muid tervisekaitsetoimingu id laborite võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks . -635 1308100 0 0 P rogrammi eelarv e Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond . Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. P rogrammi uuendatakse iga aasta esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimis el ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud programmi esmase versiooni RTA 2020 – 2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga aasta algul. Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate , tuues välja põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord S otsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtt e , RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervise valdkond. Kaasamine Eri tasandite (üleriigiline, kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020–2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari kaudu . Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa), arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad tegurid. R egulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleem idega tegelemiseks. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu, majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel . RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teis i riiklikke arengukavasid ja strateegilis i eesmär ke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis. Seirekorraldus Iga aasta viimases kvartalis eri osapooltega toimuvaks ühiseks aruteluseminariks koostatakse programmi põhised rakendamise kokkuvõtte d ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaa de . RTA 2020–2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel aastatel Statistika a meti juhtimislauale. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm (TE0 2 ) Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, r iskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused , et teha tervist toetavaid valikuid o lenemat a vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast . Lihtsalt mõistetav t erviseala ne teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad . Elluviimise periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Põhilised k aasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI ) Eesti Haigekassa (EHK ) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Kultuuriministeerium (KUM) Maaeluministeerium (MeM) Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 202 3 –202 6 programmide kinnitamine“ Lisa 6 Programmi eesmärk ja s eosed teiste programmidega T ervis t toetavate valikute programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud ra hvastiku tervise arengukava 2020–203 0 e esmärkide saavutamiseks. Kõikidele p rogra mm i dele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. I gale programmi le on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmär gi saavutamiseks . K õik programmid koos nevad meetmetest, tegevustest ja teenustest , mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamis eks . Tervist toetavate valikute programm t oetab tulemus valdkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist ( t abel 1). Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja nende saavutamiseks k oostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava eesmärkidest Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 Tulemusvaldkonna e esmärk: E esti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb. Tervist toetavad valikud Programmi eesmärk ehk rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 a laeesmärk 1 : Tervise edendamiseks, r iskikäitumise vähendamiseks ja elukaare üleselt tervisenäitajate parandamiseks on inimestel vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest või elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave , vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tervist toetav keskkond Programmi eesmärk ehk rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 a laeesmärk 2 : Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Inimkeskne tervishoid Programmi eesmärk ehk rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 a laeesmärk 3 : Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust, toetavad krooniliste haigustega elamist ning on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Olukorra lühianalüüs Keskmine eluiga pikeneb ning läheneb Euroopa Liidu keskmisele elueale, kuid erinevused on märkimisväärsed , kui võrrelda näitajat eri piirkondade , sugude, sissetuleku te suurus e või haridustasemete vahel . Erinevalt keskmisest elueast on t ervena elatud elu ea tõus pidurdunud, oleme jäänud umbes samale tasemele , nagu olime aastal 2009 . Enneaegse h aigestumu se ja suremuse peamised riskifaktorid on alkoholi liigtarvitamine, nikotiini tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene füüsiline liikumin e. Oma panuse annavad näitajatesse ka vaimse tervise probleemid, vigastused ja nakkushaigused. Enneaegse haigestumuse ja suremuse vähendamiseks tuleb elukeskkond ja eluviis muuta tervist toetavamaks. Alates 2018. aastast on kerkinud esile vaimse tervise probleemide ennetus ja ravi. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoosi sid psühhiaatri d 20 20 . aastal kokku 2 1 045 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu, millest 3 5,3 % moodustasid neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired , nt ärevushäired ja rasked stressireaktsioonid . Kokku käis psühhiaatri vastuvõtul 20 20 . aastal 87 996 inimest, kellest 9,4 % moodustasid 0–14-aastased lapsed. Ka s uitsi idsus on Eestis jätkuvalt suur. 20 20 . aastal hukkus suitsiidi tagajärjel 210 inimest, kellest 1 64 olid mehed. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumi s e 2017/2018 . õppeaasta uuringu andmete järgi on iga viies 15-aastane aasta jooksul mõelnud enesetapule . Tahtlik e enesekahjustuste registreeritud juhtumeid oli 201 9 . aastal kokku 1 582 , enim oli haigestumi si enesevigastamise tõttu vanuserühmades 15 – 24 eluaastat (3 98 juhtu) , aga sagedasti ka vanus es 25 – 34 ( 271 juhtu) ja 35 – 44 eluaastat (270 juhtu) . Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta on aastatega vähenenud – kui 2008. aastal oli 102,4 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis 201 9 . aastal oli see näitaja 59,2 . 2020. aastal langustrend ei jätkunud, nimetatud s uremuse üldkordaja oli 71 . Kuigi meeste vigastussuremus on aastate jooksul kiiremini vähenenud, on see endiselt 2, 6 korda suurem kui naistel. Hoolimata näitaja paranemisest oli Eesti vigastussuremus e kordaja 2015. aastal EL-i keskmisest näitajast ligi 1,8 korda kõrgem. Kõigist vigastussurmadest moodustasid 20 20 . aastal 2 1,9 % enesetapud, 1 5,3 % juhuslikud mürgistused, 1 0,3 % alkoholimürgistused ning 1 9,2 % juhuslikud kukkumised. Viima ti nimetatute ennetamisega riigi tasandil süsteemselt ei tegeleta . Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on praeguseks rohkem kui pool Eesti rahvastikust ülemäärase kehakaaluga (ülekaalulised ja rasvunud isikud, kelle KMI on vähemalt 25) , üheks oluliseks põhjuseks on tasakaalustamata toitumine , . Kui 2004. aastal oli Eesti täiskasvanud elanikest ülemäärase kehakaaluga veel 43,2% (meeste ja naiste näitajad olid vastavalt 45,9% ja 41,1%) , siis 2020 . aastal oli selliste isikute osakaal 5 1,6 % (meestel ja naistel vastavalt 6 2,6 % ja 4 4,2 %) . Meeste hulgas on ülemäärase kehakaalu kasv sagedasem kui naiste hulgas . Probleem ei ole üksnes täiskasvanute kehakaaluga. Iga neljas 1. klassi õpilane on Eestis ülekaaluline või rasvunud . Rahvastiku toitumise uuringu 2014. aasta andmetel algab kiire kaalutõus vahetult enne kooli: kui 2–5-aastaste hulgas on ülemäärase kehakaaluga lapsi 7%, siis 6–9-aastaste seas juba 31%. Tõus jätkub 10–13-aastaste seas (34%), kuid taandub pisut puberteedieas (24% 14–17-aastastel) . Liigne kehakaal on muu hulgas oluline riskitegur ka südame-veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähkkasvajate vormide ning teist tüüpi diabeedi tekkel . Kehaline aktiivsus on oluline kogu elukaare jooksul, toetades nii vaimset kui füüsilist tervist ning aidates ennetada mitmeid kroonilisi haigus i , samuti ülekaalulisuse ja rasvumise teket . L apseeas aitab kehaline aktiivsus kaasa orga nismi normaalsele arengule ja akadeemilisele võimekusele ning vanemas eas aitab muu hulgas säilitada lihastoonust ja liigeste liikuvust . Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohasel t peaksid täiskasvanud vanuses 18–64 eluaastat tegelema vähemalt 150 minutit nädalas keskmise intensiivsusega või vähemalt 75 minutit nädalas suure intensiivsusega liikumisega, et vähendada mittenakkushaigustesse haigestumise riski . Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring u põhjal olid 2018. aasta l vähemalt neljal korral nädalas kehaliselt aktiivsed 14,3 % täiskasvanutest, sh 11,9 % naistest ja 17,9 % meestest. Laste puhul on trendiks ealiselt vanemaks saades kehalise aktiivsuse vähenemine . Liikumissoovituste järgi peaksid kooliealised lapsed aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas . Eesti kooliõpilaste tervisekäitumi s e 201 7 / 2018 . õppeaasta uuringu andmetel lii kus piisavalt (vähemalt 60 minutit päevas) aga vaid 16% 11−15-aastastest lastest (sh 17% poistest ja 14% tüdrukutest) . Alkoholi kogu tarbimine Eestis on peatunud . Kui 2007. aastal tarbiti Eestis 14,8 liitrit absoluutalkoholi iga 15-aastase ja vanema elanik u kohta, siis aastaks 2016 oli see vähenenud 10,2 liitrini . Viimastel aastatel on alkoholi kogutarbimine väikese tõusutrendiga. 201 9 . aastal oli see näitaja 10, 4 liitrit ja 2020. aastal 10,5 liitrit . Alkoholitarbimine on Eestis tasemel , kus sellest tulenevad tervise- ja sotsiaalmajanduslikud kahjud on suured ning nendega kaasnevad kulud ületavad alkoholitööstuse toodetud tulu . Otseselt alkoholist tingitud haiguste tõttu kaotatakse Eestis igal aastal üle 50 000 eluaasta , neli viiendikku sellest tervisekaost langeb meestele . Ka regionaalselt on alkoholikahjud Eestis väga erinevalt jaotunud – näiteks suremus otseselt alkoholist tingitud haigustesse on Võrumaal kuus korda suurem kui Hiiumaal ja kaks korda suurem kui Harjumaal. Väga suure suremusega paistab silma ka Põlvamaa ning keskmisest suurem on suremus al koholi tõttu Valgamaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal . 40% 11 – 15-aastastest kooliõpilastest on elu jooksul tarvitanud alkoholi, viimase 30 päeva jooksul tarvitas alkoholi 16% 11–15-aastastest õpilastest. 18% 11–15 -aastastest kooliõpilastest on olnud purjus vähemalt üks kord elu jooksul (sh 11- aastastest 3%, 13-aastastest 12% ja 15-aastastest 40%). Ligi kolmandikule (29%) õpilaste st oli alkoholi pakkunud tema vanem. 11-aastaste st mõnevõrra vähem (16%), 13-aastaste st ligi veerandile (26%) ja 15-aastastest peaaegu pool ele (45%) olid vanemad pakkunud kunagi alkoholi . Nikotiini, sh tubaka tarbimine on oluliseks tervisekahjude põhjustaja ks, mille tulemusena võivad muu hulgas kujuneda südame-veresoonkonnahaigused ja kopsuvähk . Nikotiin tekitab tugevat füüsilist ja vaimset sõltuvust, millest on raske vabaneda . 20 20 . aastal oli 1 7,9 % elanikest igapäevasuitsetajad (201 8 . aastal 17,2 %), sealhulgas 2 5, 7 % meestest (20 18 . aastal 23,4 %) ja 12, 6 % naistest (201 8 . aastal 1 2,9 %). Kõige rohkem suitsetajaid on alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas 3 3 ,4% (2018. aastal 29,9%). Peale traditsioonilise suitsetamise on Eestis levinud ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamine. 20 20 . aastal oli 16–64-aastastest elanikest vähemalt mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 1 2,3 % (201 8 . aastal oli see näitaja 12,6% ). Regulaarselt (vähemalt mõnel korral kuus) e-sigarette tar vitavate isikute arv on Eestis püsinud suhteliselt stabiilne (20 20 . aastal tegi seda 16–64-aastastest Eesi elanikest 3, 8 %, 201 8 . aastal 3, 7 %). Kõig e rohkem oli regulaarseid e-sigareti tarvitajaid 16–24-aastaste hulgas, 1 9,2 % mehi ja 7,3% naisi (201 8 . aastal 1 6,5 % mehi ja 7,3 % naisi). Iga päev e-sigareti tarvitajate hulk on püsinud stabiilsena (20 20 . aastal 1,6% ja 2018. aastal 1,5%) . Kui vaadata 2018. aasta e-sigarettide tarbimist teismeliste hulgas, on seda elu jooksul proovinud 36% 11 – 15-aastastest poistest ja 24% sama van a dest tüdrukutest, mis on veidi vähem kui 2014. aastal (vastavalt 37% ja 28%). E-sigaretti on korduvalt tarvitanud 1% 11-aastastest, 6% 13-aastastest ja 10% 15-aastastest. Neist 47% praegu ei suitseta ning 53% tarbib paralleelselt ka tavalisi sigarette. Mõlemat tar vitavatest 11-aastastest proovis esimesena e-sigaretti 73%, 13-aastastest 61% ja 15-aastastest 42% . Narkootikumidest on 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas levinumad ained kanep, inhalandid, rahustid ja uinutid (arsti poolt kirjutamata retsepti või nõustamiseta tarbitavad) ning stimulandid. 2019. aasta uuringu järgi oli elu jooksul vähemalt üks kord tarvitanud kanepit 21% (viimase 30 päeva jooksul 7%), uinuteid ja/või rahusteid 15% ning ecstasy ’t 5% kooliõpilastest. Eesti paistab EL-is silma keskmisest suurema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas . Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16-aastastest, siis 2019. aastaks oli selliste õpilaste osakaal 38%. V õrreldes teiste ESPADi uuringus osalenud riikidega on Eesti koolinoored esikohal n-ö uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamises, mille hulka kuuluvad sünteetilised stimulandid, hallutsinogeenid ja kannabinoidid. Selliste ainete tugevus ja koostis on sageli teadmata, mi stõttu on nende tarvitamine suur terviserisk. 2018. aastal avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eesti täiskasvanud elanikkonnast (16–64-aastased) vähemalt üks kord elu jooksul meelelahutuslikul eesmärgil kanepit tarvitanud 33% meestest ja 18,2% naistest. Aastatel 1999–2018 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 1678 inimest. Aastatega on narkootikumide üledoosi tõttu surnud isikute keskmine vanus järjepidevalt kasvanud. Kui 2002. aastal oli keskmine narkootikumi üledoosi tõttu surnud isik 24-aastane, siis 2018. aastal 37-aastane. 2018. aastal vähenesid narkootikumide üledoosiga seotud surmad järsult 110 juhult 39 juhuni ning 2020. aastaks 31 juhuni. Selle oluliseks põhjuseks oli fentanüüli kättesaadavuse vähenemine illegaalsel turul ning teenuste kättesaadavuse paranemine . Näiteks on alates 2013. aastast naloksoon kättesaadav ka üledoosist tingitud surmade ennetamise programmi osana. Kui 2017. aastal sai naloksooni umbe s 350 inimest, siis järgnevatel aastatel on see number kahekordistunud . Positiivseks trendiks võib pidada seda , et hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on viimastel aastatel vähenenud ning keskmine vanus kasvanud . See näitab muu hulgas seda , et narkootikumide süstimist alustavate noorte arv on vähenenud. A astatel 2012 –2018 oli peamiseks süstitavaks narkootikumiks olenevalt piirkonnast fentanüül (ja fentanüüli derivaadid) või amfetamiin NOTEREF _Ref41485515 \h \* MERGEFORMAT 24 . Üle pool e narkootikume süstivatest inimestest ela b HIV-ga . U ute registreeritud HIV-juhtude arv Eestis oli 201 8 . aastal 100 000 elaniku kohta EL-is üks suur emaid , jäädes maha vaid Lätile ja Maltale : EL-is oli keskmiselt 5, 1 , Eestis 14,4 juhtu . Aastast 2010 on uute juhtude arv aastas vähenenud kaks korda. 201 9 . aastal registreeriti 13,5 uut HIV-juhtu 100 000 elaniku kohta . 2020. aastal registreeriti 11,1 juhtu 100 000 elaniku kohta. Naiste osakaal oli 2020. aasta uute juhtude seas 40%. Uutest juhtudest 52% avastati Tallinnas ja 27% Ida-Virumaal. Ligi pooltel juhtudel oli nakkus levinud heteroseksuaalsel teel, 7%-l juhtudest narkootikumide süstimisel ja 5%-l juhtudest homoseksuaalsel teel. Tõhusad tervishoiuteenused on võimaldanud üldjuhul vältida HIV-nakkuse levikut emalt lapsele , kuid üle kuue aasta registreeriti 2020. aastal kolm emalt lapsele nakkuse leviku juhtu. Hinnanguliselt on veel 13% selliseid HIVi ga nakatunu id, kellel ei ole seda diagnoositud . Probleemiks on HIV-nakkuse hiline diagnoosimine (2019. aastal diagnoositi sisuliselt AIDSi staadiumis 10% uutest HIVi juhtudest ) ja raviga hõlmatus (hinna n guliselt ei saa ravi kolmandik kõigist HIVi ga nakatunutest ) . Paremat ülevaadet oleks vaja ka levikuteedest – aastatel 2017– 2020 jäi levikutee teadmata umbes 40% juhtudel. Terviseameti andmetel on AIDSi läbi aastate diagnoositud 593 juhul, seejuures 2020. aastal 26 juhul. AIDSi suri 2020. aastal 32 inimest. Kokku on AIDSi surnud 737 inimest. Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumine on Eestis langustrendis (2019. aastal oli 100 0 00 inimese kohta 0,2 juhtu , 2018 . aastal ja 2017 . aastal 0,3 juhtu ning 2016. aastal 0,6 juhtu ) . B-viirushepatiiti nakatumine toimu b valdavalt seksuaalsel teel , aga ka süsti ta vate narkootikumide kasutamisel. Kui varem oli peami ne riskirühm noored, siis viimastel aastatel on haigestunuid peamiselt 30 – 49 -aastaste ja üle 60 -aastaste hulgas . Kroonilis s e B-viirushepatiit i haigestumis e juhte oli 2019 . aastal 100 000 inimese kohta 1,1 , 2018. aastal oli sama näitaja 1,2 ja 2017. aastal 0,8. Enam ik kroonilisse B-viirushepatiiti haigestunutest on üle 50 - aasta sed . Terviseameti hinnangul kuulub Eesti keskmise või väikese B-viirushepatiidi levimusega piirkonda. Viimasel kolmel aastal esines regionaalne suurem haigestumus Tallinnas ja Pärnus. Alates 2010. aastast ei ole B-viirushepatiidi haigusjuhte laste hulgas registreeritud . Ägeda C-viirushepatiidi juhte on registreeritud suhteliselt vähe. 2019. aastal oli 100 000 inimese kohta 0,6 juhtu, 2016. aastal oli sama näitaja 1,1. C-viirushepatiiti nakatumine toimub tavaliselt verega kokkupuutel, kõige enam narkootikumide süstimisel , harva seksuaalsel teel. Enam ik haigetest on vanus e rühmas 20 – 49 eluaastat. Kroonilis e C-viirushepatiidi juhtude arv on oluliselt suurem: 2019. aastal oli 100 000 elaniku kohta 10,0 juhtu ning e nam ik haigetest o li vanuses 30 – 59 eluaastat . Suure haigestumise peamiseks põhjuseks peetakse kroonilise C-viirushepatiidi arenemi st ja diagnoosimi st isikutel, kes on 90ndate lõpus põdenud ägeda t C-viirushepatiiti . Eesti Gastroenteroloogide Seltsi ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi eksper dihinnangul on C-hepatiidi levimus rahvastikus 1– 2% ehk kuni paarkümmend tuhat C-viirusega nakatunud patsienti . Tuberkuloos on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt Eestis kuulutatud eriti ohtlikuks nakkushaiguseks. Alates 2001. aastast on tuberkuloosi haigestumine Eestis vähenenud 6,5 korda ja tuberkuloosihaigete üldarv on tuberkuloosiregistri andmetel vähenenud 810 juhult 2001. aastal 124 juhule 2020. aastal, haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta on vastavalt 58,4 ja 9,3. Eesti on oma tuberkuloosiolukorra tõttu üks 18-st suurt tähelepanu vajava st riigist Euroopa regioonis. Ligi 20% esmastest ja üle 50% korduvatest nakkuslikest kopsutuberkuloosi juhtudest on multiravimresistentsed, samas kui Euroopa keskmine ravimresistentsete tuberkuloosijuhtude osakaal on 4%. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel rahvastikus kandepinda , seda tagasihoidlikum on nende levik. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest (95%) allapoole on Eesti jätkuvalt jäänud 2-aastaste laste leetri te, mumpsi ja punetiste (MMR) vastu vaktsineerimisega , 201 9 . aasta l oli see näitaja 9 1 ,9% (201 8 . aastal 9 2 , 9 %). 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha , lastehalvatustõve ja hemofiilusnakkuse vastu oli 201 9 . aastal 9 2 , 1 %, B-viirushepatiidi vastu 9 1 , 0 % (201 8 . aastal vastavalt 93, 3 % ja 92, 4 %). Alates 2006. aastast on 2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega ca 5% võrra vähenenud . Samuti on suurenenud vaktsineerimisest keeldujate arv. 31.12.2019 seisuga jäi immuniseerimiskava vaktsiinidega vaktsineerimata umbes 10 000 last vanuses 1–14 aastat. 2018. aastast lisandus immuniseerimiskavasse 12- ja 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Hõlmatus HPV -vastase vaktsineerimisega suurenes 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga kõikides vanuserühmades. Kui 2018. aastal oli hõlmatus 1. doosiga 56,1% ja 2. doosiga 36,7% sihtrühmast, siis 2019. aastal oli hõlmatus vastavalt 61,6% ja 47%. Nii 2018. kui 2019. aastal oli suurim hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega Ida-Virumaal (sh Narvas), Jõgevamaal ja Saaremaal. Sellegipoolest suurenes ka vaktsineerimisest keeldujate osakaal sihtrühma hulgas 2019. aastal 0,7% võrra. Kõige suuremad erinevused hõlmatuses ilmnevad koolide vahel – eristuvad n - ö väikese ja suure hõlmatusega koolid. Alates 2020. aastast on k ogu maailma oluliselt mõjutanud COVID-19 pandeemia . COVID-19 pandeemia on tervise valdkonna kõrval tugevalt mõjutanud ka kõiki teisi sektoreid . COVID-19 haiguse leviku pidurdamisel on olnud võtmerolliga elanikkonna vaktsineerimine COVID-19 vastu . COVID-19 -vastasel vaktsineerimisel on seatud üldiseks eesmär giks üle 12-aastaste elanike lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatus 80%. COVID-19 pandeemia kogu mõju Eesti elanike tervisenäitajatele on võimalik hinnata terviklikult alles pandeemia vaibumise jär gselt . Eestis puudub süsteemne ülevaade antimikroobse resistentsuse (AMR) trendidest ja levikust inimtervis hoius . Kuigi tervishoiuteenuse osutajad ja laborid tea tavad teatud nakkustekitajate tuvastamisest nakkushaiguste registri t , on tehniliste lahenduste probleemide tõttu olnud andmete edastamine Terviseametile lünklik . Tervishoiutekkelistest nakkustest teavitavad haiglad otse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC) . Ka AMR referentteenus ei ole Terviseameti laboril ressursipuuduse tõttu veel täismahus käivit unud . 2017. aastal ECDC poolt avaldatud andmete põhjal on muret tekitav kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide, reservrea antibiootikumide ning laia toim e spektriga antibiootikumide kasutuse tõusev trend. Seksuaal- ja reproduktiivtervise (SRT) edendamisel ja probleemide ennetamise l on väga olulisel kohal seksuaalharidus ning kättesaadavad integreeritud SRT-teenused . SRT-alase teadlikkuse suurenemise ga ning kvaliteetsete SRT -teenuste ja tänapäevaste rasestumisvastaste vahendite hea kättesaadavuse ga kaasneb soovimatute raseduste ja abortide arvu vähenemine. Abordimäär (indut seeritud abortide arv 100 elussünni kohta) on Eestis nelja aastaga vähenenud 35,2 -lt (2015. aastal) 26, 7 - le (2018. aasta l) . Oluline näitaja on ka teismeliste sünnit uste vähenemine: 2014. aastal oli 1000 teismelise (10 – 19 -aastased) kohta 7,7 sünnitajat , 201 9 . aastal aga 3,9 . Arenenud ühiskonnale omaselt on esmasünnitajate vanus Eestis aasta-aastalt tõusnud. Kui 2012. aastal oli Eestis esma ssünnitaja keskmiselt 26,8 -aastane , siis 2018. aastal juba 28,4 -aastane. See omakorda omab suurt rolli sündimuskordaja näitaja kujunemisel. Sündimuskordaja on E estis püsinud viimastel aastatel üsna stabiilsena ( 201 9 . aastal oli see 1, 7 ) NOTEREF _Ref41485745 \h \* MERGEFORMAT 30 ning panustada tuleks selle säilitamisse ja suurendamisse. Terviseseisundi jälgimine r asedusaegsel ja -järgsel perioodil on kesksel kohal vastsündinute ja emade heaolu tagamisel. Raseduse vältel suitsetanud s ünnitajate osakaal on Eestis viimaste aastate jooksul mõõdukalt vähenenud (2014. a astal 5, 9 % ja 201 9 . a astal 5, 0 %) NOTEREF _Ref41485745 \h \* MERGEFORMAT 30 . Jõudsalt on vähenenud imikusuremuskordaja (1000 elus sünni kohta): 2015. a astal 2,5 ja 2018. a astal 1, 7 . S eksuaalsel teel levivate haiguste tõkestamisel ja soovimatute raseduste ärahoidmisel on oluliseks meetmeks kondoomi kasutamine. 2018. aastal kasutas alla 35-aastaste hulgas juhupartneriga alati kondoomi üle poole inimestest, 35 – 44 -aastaste hulgas tegi seda vaid kolmandik (38,6% meestest ja 27,9% naistest). Vanemates vanuse rühmades kasutatakse kondoomi juhusuhetes aga veelgi harvem NOTEREF _Ref41643307 \h \* MERGEFORMAT 7 . Programmi mõõdikud Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmi ülesed , meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud . Programmi üleselt mõõdetakse tulemuslikkust järgmise mõõdikuga: Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Standarditud enneaegse suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku kohta) on vähenenud Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon 36 7 , 0 (2015) 316,0 3 08 ,0 3 01 ,0 294,0 257,0 Programmi meetmed, tegevused ja teenused Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis o n vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Meede koosneb seitsmest tegevust. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud terviseriskide ja riskikäitumise poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades, sektorites ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas . Ülejäänud kuus tegevust aitavad vähendada terviseriske ja riskikäitumist ning aitavad võimestada kogukondi ja paikkondi tervise edendamisel. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Eurostat 2 53,0 (201 8 ) 222,1 2 14,4 2 0 6,6 19 8,9 160, 2 Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Tegevuse eesmärk: t õenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ning tasandeid kaasava terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Oodatav tulemus Tõ endusel ja teadmistel põhineva tervikliku terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise ning tervisedenduse poliitika on kokku lepitud, kõik osapooled (üle riigi ja kohalikul tasandil; avalik , era- ja kolma s sektor ; eri valdkon nad) on teadlikud valdkonna arengu suundadest ja oma rollist ning kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu. Tervisepoliitika probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada eri valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripärasid arvestavaid lahendusi. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on: COVID-19 leviku ohjamine. Eesmär k on vähendada COVID-19 epideemiast tingitud tervishoiusüsteemi koormus t, hoida ühiskond lahti ja tagada valmisolek järgmisteks analoogseteks uudsete ohtlike nakkushaiguste puhanguteks . Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetl emine . Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja : n üüdisajastada õigusruumi . Õigusruum peab soodustama tervise hoidmist, tervislikke valikuid ja innovatsiooni ; p arandada tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete koostoime t ja kvalitee ti ning tulemuste kerget kättesaadavust ja mõistetavat visualiseerimist . Kvaliteetsete ja kergelt kättesaadavate andmete analüüs ja nende mõistetav visualiseerimine loob paremad tingimused igal tasandil ja sektoris tervist toetavate tulemuslike tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks ; e dendada innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamis t ja kasutamis t . Kõikide uute teenuste väljatöötamisel või olemasolevate arendamisel tuleb vähendada teenuste ligipääsetavuse takistusi ja halduskoormust ning lähtuda nende kasutajamugavusest ja osapoolte vajadustest ; s uurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmis i ja oskus i tervisedendamisest, tervist toetava keskkonna loomise ja arendamise ning tervislike valikute lihtsaks ja kätte saadavaks tegemise võimalustest . S eejuures on oluline jõuda põhimõtte „tervis igas poliitika s “ rakendamiseni ; s uurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindaja te teadlikkus t rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. T õhusa koostöö ga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud , rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad on esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah (20 20 ) Jah Jah Jah Jah Jah Teenused ja nende sisu kirjeldus 98 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Eestis on ligi pool kõikidest surmadest tingitud riskikäitumisest , tervena elatud aastaid vähendavad märkimisväärselt harjumused ja valikud elu viisi kujundamisel . Selleks, et enneaegsed surmad väheneksid ja tervena elatud aasta id oleks rohkem, tuleb luua keskkond ja võimalused tervislikeks valikuteks, suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest ning muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavaid valikuid toetavamaks. Vajalike muudatuste elluviimiseks on oluline kaasajastada valdkonna õigusaktid , kokku leppida pikemaajalised eesmärgid, välja töötada strateegiadokumendid ning tõenduspõhised ja innovaatilised inimeste vajadusi arvestavad sekkumised . Valdkonna kujundamisel on oluline k oostöö eri osapooltega nii rahvusvahelisel , riiklikul kui kohalikul tasandil , pöörates seejuures tähelepanu arendus- ja teadustegevuse potentsiaalile, parima le praktikale ja sekkumiste tulemuslikkuse hindamisele . Järgnevatel aastatel on oluline jätkata ja edasi arendada r iigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute nõustami st , et vähendada ja ohjata riskitegureid, ennetada ja ohjata nende toimet ning suurendada kaitsetegureid. Kuna tervist mõjutavad oluliselt tegurid väljaspool tervisevaldkonda, on oluline osaleda r ahvatervis hoiu ga tihedalt seotud valdkondade poliitika dokumentide , õigusakti eelnõude ja strateegiadokumentide ettevalmistamises eesmärgiga tagada tervise mõju hindamine ja sellega arvesta mine valdkondade arendamisel . Pikemas perspektiivis on vajalik jõuda selleni, et iga valdkonna arendamisel arvestataks nende mõjuga inimeste tervisele ja heaolule. Programmiperioodi olulisemateks tervis e poliitika elluviimisega seotud tegevus teks on rahvatervis hoiu seaduse eelnõu menetlemine ja rakendamine, alkoholipoliitika rohelise raamatu ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise tulemuslikkuse analüüsimine, vajaduse korra l nende uuendamine, elluviimise jätkamine ja koordineerimine, toitumise ja liikumise rohelise raamatu uuendamine ja kinnitamine , uimastitarvitamise vähendamise poliitika valges raamatus Sotsiaalministeeriumi vastutusel olevate ülesannete täitmise korraldamine , riikliku HIV-i tegevuskava elluviimise koordineerim ine , paikkondliku tervis e denduse arendustegevuste koordineerimine ja elluviimine . O luline on ka nakkushaiguste valdkonna (sh vaktsineerimise ja antimikroobse resistentsuse) poliitika kujundamine. Nakkushaiguste valdkonna tegevused on jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii tervislike valikute kui ka inimkeskse tervishoiu programmiga. Järgmiste aasta te jooksul on üheks oluliseks ülesandeks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje valdkonna kaasajastamine ja võimestamine (laboratoorne võimekus, koostöö asutuste vahel, operatiivne reageerimine sündmustele, järelevalve, elanikkonna teadlikkuse ja oskuste suurendamine nakkushaiguste leviku pidurdamise võimalustest). Uudsete ohtlike nakkushaiguste leviku viisidest ja ulatusest arusaamiseks on vaja teha alus- ja rakendusuuringuid ning arendada ole masolevat seiresüsteemi. 139 Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine (TAI) Tervisealaseid ennetustegevusi, riskikäitumise mõjude vähendamist ja vastavat ravi juhitakse tõenduspõhiselt , kujundatakse valdkonna poliitikat ning koostatakse ja arendatakse tegevusplaane. 140 Tervises tatistika kogumine ja registrite pidamine (TAI) Tervisestatistika ja -registrite ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldusväär s e id ja võrreldav a id rahvastikupõhiseid andmeid . Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde tegemise ks ning riiklik u tervisepoli itika väljatöötamiseks . T eabe analüüsi le tuginedes on võimalik välja valida või töötada sekkumised, mis vähendavad ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aitavad parandada tervisenäitajaid. Kvaliteetsema tervisestatistika tagamiseks on vajalik töödelda isikustatud terviseandmeid ja linkida erinevaid andmebaase, vähendad es seeläbi andme edastajate aruandluskoormust . Oluline on vähendada e ttevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel, jätka ta tervisestatistika tegemiseks olemasolevate riiklike andmeallikate sobivusanalüüse nende püsivaks kasutusele võtmiseks. Andmeallikate sobivuse tuvastamisel algatatakse vastavad seaduse muutmise ettepanekud. TAI on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri , vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse TAI hallatavat r ahvastikupõhis t registri t kokku kõik valdkonna registreerimisele kuuluvad juhud , tagades andmestiku, mis näitab riigi kogurahvastikus ja selle alarühmades haigestumust, sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne. Andmete kvaliteetsemaks kogumiseks ja kiiremaks avaldamiseks on vajalik kõigi registrite arenduste jätkamine ning järk järguline üleminek elektroonsele andmekogumisele . Teenusega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete avaldamine riiklike tervisepoliitika otsuste tegemiseks ning rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamiseks (sh Eurostat, OECD, WHO, ECDC jt). 142 Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks (TAI) Viiakse ellu evalveeritud teadusvaldkondade projekte ning avaldatakse ja jagatakse nende tulemused. Tervise Arengu Instituudi uurimi s suunad: z oonootilised ja hepatotroopsed patogeenid Eestis: uued ja vanemad emergeeruvad nakkused ning nende mõju rahvastiku tervisele ; p erekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja krooniliste haiguste longituudsed riskitegurite muutused ning riskeeriva tervisekäitumise mõjud ; m akromajanduslikud muutused ja nende mõju suremuse ebavõrdsusele: registripõhine suremusuuring Läänemere r iikides ; t eadus ja tehnoloogia lapseea ülekaalulisuse poliitikas ; v ähiravi ja -tulemite parandamine: reaalandmetele tuginev rahvastikupõhine uuring ; n arkootikumide tarvitamine, HIV-nakkuse ja teiste vere teel levivate infektsioonide ning nendega seotud riskikäitumise levimus eri rahvastiku rühmades . 127 Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö (TAI) T eenusega s uurendatakse kohaliku tasandi võimekust inimeste tervise ja heaolu edendamisel, sh tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Selleks: suurendatakse rahvatervishoiu spetsialistide pädevust ; kujundatakse spetsialistide ja e lanikkonna tervist toetavaid hoiakuid ning arendatakse nende oskusi ; tehakse rahvatervishoiu valdkonna uuringuid, sh üle aasta täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring ut; t oetatakse maakondade, kohalike omavalitsuste ja kogukondade tervisesuutlikkuse arengut ning arendatakse tegevuskohapõhist tervisedendust ; t öötatakse välja juhend- ja metoodilisi materjale ning pakutakse asutustele ja tööandjatele vajaduspõhist juhendamist ja koolitusi tervise ja heaolu valdkonnas ; koordineeritakse p aikkondades, sh suuremates omavalitsustes, tervist edendavate lasteaedade ja koolide võrgustikke ; v iiakse ellu Norra ja EMP finantsmehhanismide projekt „Rahvatervise alase võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ . Eelnimetatud Norra ja EMP finantsmehhanismi projekti elluviimisega parandatakse andmete kättesaadavust ning koostatakse analüüsimist ja rakendamist toetavaid töövahendeid paikkondadele . S amuti võimestatakse 20 KOV-i vastavalt vajadustele ja kohalike eripäradega arvestavalt planeerima ja ellu viima süsteemset jätkusuutlikku tõendus- ja teaduspõhist tulemustele orienteeritud ennetustööd. Lisaks k ohandatakse Eesti oludele ja testitakse lasteaedadele suunatud vanemaid kaasav sekkumine ( Toybox ehk „ Seikluste l aegas “ ), mis on suunatud 4–6-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele. 129 Laste ja noorte tervise ja h eaolu edendamine (TAI) Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamise teenuse elluviimisega s uurendatakse k oolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekus t laste ja noorte tervise ning heaolu edendamisel , sh tervisekäitumise kujund amisel ja toetava keskkonna loomisel . Samuti tehakse l aste ja no orte terviseuuringuid, sh kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut , j uhendatakse, nõustatakse ja koolitatakse paikkondlikke haridusasutuste tervisedenduse koordinaatoreid. Lisaks eeltoodule teenuse elluviimisel: s uurendatakse laste ja noortega töötavate spetsialistide, sh haridusasutuste töötajate teadmisi ja oskusi tervise ja heaolu valdkonnas ; t oetatakse diabeeti põdevate laste toimetulekut haridusasutustes ; t öötatakse välja j uhend- ja metoodilisi materjale , tõlgitakse ja kohandatakse rahvusvahelisi materjale Eesti oludele (m aterjalide süsteemseks kasutamiseks pakutakse asutustele ka koolitusi ja nõustamist ning hinnatakse rakendamist ); a rendatakse või kohandatakse eri sihtrühmadele ja eri keskkondadele suunatud sekkumisi, mille ellu viimise osaks on tulemuslikkuse, kvaliteedi ja ulatuse regulaarne mõõtmine (näiteks käitumisoskuste mäng VEPA) ; l uuakse tervikülevaade sellest, millised sekkumised on laste ja perede heaolu suurendamiseks eri ennetustasanditel olemas ja milliseid veel oleks vaja Eesti oludele kohandada ; k eskendutakse otsusetegijate ja poliitikakujundajate teadmiste ja hoiakute kujundamisele, kes otsustavad kuhu ressursid suunata ja milliseid tegevusi rahvatervishoiu valdkonnas ellu viia. 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI) Vähi sõeluuringute ga hõlmatuse suurendamiseks jätkatakse kutsete saatmist sihtrühmadele. K utse d (sh e-kutse d ja postikutse d ) ja korduskutse d saadetakse kõigile kutsutavatele . Sõeluuringu kutsete saatmise kõrval u uritakse ka hõlmatuse suurendamise lisameetmeid. Sõeluuringute tõhususe analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks jätkatakse andmekogumist tervise infosüsteemi kaudu. An dmete kvalitee di ja andmehõive otsustavaks parandamiseks võetakse koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega kasutusele uudne IT-lahendus – andmeait. Nimetatud teenuse raames toetab TAI v ähihaigete esindus organisatsioonide koolitustegevus t , vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi ning mammograafiabusside töö d . 131 P ersonaalmeditsiini arendamine (TAI) Person a almeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist . Teenuse raames : kogutakse geeniproovid ja geenidoonorite DNA genotüpiseeritakse mikrokiibi l ning koostatakse geenikaardid, mis on aluseks personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks ; a rendatakse informaatika- ja andmehaldustaristu personaliseeritud, s.o individuaalsetel tervise-, käitumis-, geneetilistel jm andmetel põhinevat haiguste ennetamis t ja rav i; t eavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest, sealhulgas projektist tuleneva st kasu st teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale ; t öötatakse välja koolituskava ja viiakse läbi koolitused tervisehoiutöötajatele , et kasutada geneetilis t informatsiooni ravi- ja ennetustöös Teenuste väljatöötamist rahastatakse ERF-i vahenditest. Teenuste väljatöötamisega paralleelselt muudetakse kehtivat õigusruumi, et oleks võimalik personaalmeditsiini teenuseid osutada. Tegevus 1.1.2 . Vaimse tervise edendamine Tegevuse eesmärk: v aldkondadeülene vaimse tervise teenuste ja võrgustike terviklik arendamine nii riigi kui kogukonna tasandil . Selle tulemusena muutu b elukeskkond vaimset tervist toetavamaks, vaimse tervise teenused muutuvad kättesaadavamaks ning suureneb inimeste oskus ise toime tulla ja toetada teiste toimetulekut erinevate eluetappide ja keskkondade muutustega. Oodatav tulemus I nimeste oskused tulla ise toime ja toetada teiste toimetulekut erinevate eluetappide ja keskkondade muutustega on paranenud , inimesi ümbritsev keskkond toetab nende vaimset tervist , vaimse tervise probleemide korral on vajalikud teenused piirkondlikult võrdselt kättesaadavad ja vaimse tervise probleemid on vähenenud. T ööandjatele on tutvustatud vaimse tervise esmaabi võimalus i ning töökohtadel on koolitatud vaimse tervise esmaabi andja id . V aimse tervise edendamise aluseks on vaimse tervise roheline raamat ja suitsiidiennetuse kava . Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on: Vaimse tervise rohelise raamatu elluviimine . V aimse tervise sekkumiste (sh teenused) kvalitee di ning kõigile elanikele piirkondlik u kättesaadav us e parandamine ja ühtlustamine . Suitsiidiennetuse kava koostamine . Selge arusaam sihtrühmadest ja nende puhul vajalikest tegevustest võimaldab järgnevatel aastatel süsteemsemalt probleemiga tegeleda. V aldkonna kvalifitseeritud spetsialistide (koolipsühholoogid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid jt) hulga suurendamine . Vajalik on suurendada ka laste ja peredega töötavate spetsialistide ning teiste valdkondade töötajate vaimse tervise toetamise oskusi, pakkudes vajalikku kvaliteetset välja- ja täiendusõpet. Ü hiskonna s eri osapoolte teadlikkus e suurendamine . Oluline on suurendada kogu elanikkonna teadlikkust vaimsest tervisest ning edenda da oskus i , kuidas toetada head vaimset tervist , kujundada vaimset tervist toetavat keskkonda, tunda ära vaimse tervise häirete tunnuseid ning pakkuda abi . Seeläbi väheneks muu hulgas häbimärgistav suhtumine vaimse tervise probleemide esinemise korral . O odatava tulemuse saavutamiseks on vaja : välja töötada ü htne metoodiline lähenemine laste vaimse tervise keskustes ja vaimse tervise spetsialistide koolitamises . Sellega luuakse eeldused, et tagada kvaliteetse teenuse kättesaadavus kõigis piirkondades ; r akendada haridusasutustes ja kogukondades sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise sekkumisi (näiteks programmid „Imelised aastad“, VEPA) . Sellega hoitakse ja edendatakse p ositiivse t vaimse t tervis t. Ühtlasi suurendatakse laste turvalist ja toetavat kasvukeskkonda ; h innata erinevate s ekkumiste kohandamisel, rakendamisel ja laiendamisel nende tulemuslikkust ja kvaliteeti . Selleks on vaja kokku leppida üheselt mõistetavad põhiprintsiibid ja põhinäitajad sekkumise tõenduspõhisuse mõõtmiseks ja hindamiseks Eestis, lähtudes mujal maailmas koostatud andmebaasidest ja hindamismetoodikatest ; k okku leppida laste ja perede heaolu valdkonnas standardiseeritud hindamisvahendite haldaja. Muu hulgas on vajalik analüüsi da , milliseid hindamisvahendeid on veel vaja Eestile kohandada, kogu da Eesti oludele vastavaid eakohaseid norme ning korralda da koolitusi hindamisvahendite kasutamiseks ja tulemuste tõlgendamiseks. Vaimse tervise süsteemi väljaarendamisel on oluline Haridus- ja Teadusministeeriumi aktiivne osalus . Oodatava tulemuse saavutamisel on olulisteks partneriteks S otsiaalministeeriumi strateegiline partner VATEK, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Väheneb 16 – 64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni Allikas: Eesti täiskasvanud rahv astiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 11,7 % (20 20 ) 10,8 % 10,3 % 9,8 % 9,4 % 7,0 % Väheneb 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal , kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiivseid episoode Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 32,8 % (201 7 /201 8 ) 28,5 % 27,5 % 2 6,4 % 2 5,3 % 2 0,0 % Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 1 5 , 6 ( 20 20 ) 1 4, 6 1 4, 0 1 3 , 5 1 3 , 0 1 0,5 0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 5,3 ( 20 20 ) 4,6 4,2 3,8 3,4 1,5 20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 17,2 ( 20 20 ) 1 5, 6 1 4, 7 13,9 1 3, 1 9,0 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 2 2,7 ( 20 20 ) 2 2,5 2 2,3 22,2 2 2, 1 2 1,4 15 – 34-aastaste tahtlike en e sevigastus t e arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 2 14,9 (201 9 ) 213,6 213,1 2 12,7 212,2 2 1 0 ,0 Teenused ja nende sisu kirjeldus 323 Elanikkonna vaimse tervise toetamine seoses COVID-19 olukorraga (SoM) T eenus lisandus programmi 2021. aastal. COVID-19 epideemia leviku tingimustes on vaimse tervisega seotud küsimused muutunud Eesti ühiskonnas senisest veelgi teravamaks . Vajalik on ellu viia tegevusi, mis soodustaks id vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, tervishoiuteenuste ja tervisealase nõustamise kvaliteedi edendamist , õigeaegset ja lihtsat kättesaadavust ning elukeskkonna muutmist nii vaimset kui füüsilist tervist hoidvaks. Tegevus 1.1.3 . Vigastuste ennetamine Oodatav tulemu s I nimeste oskused vigastusi ennetada on paranenud, riskeeriv käitumine ja vigastustest tingitud surmajuhtude arv on vähenenud. Vigastuste ennetust käsitle vad eri valdkon nad, lähtudes valdkonna eesmärkidest. Prioriteedid o odatava tulemuse saavutamiseks on : Vigastuste tekkepõhjuste ja tõenduspõhise ennetuse võimaluste analüüs . Analüüs on vajalik, et järgnevateks aastateks sihi tatult tegevusi planeerida ja ressursse suunata. Tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine . Seda on vajalik teha koostöös teiste sektorite ja valdkondadega ning kohaliku tasandiga. Oodatav a tulemus e saavuta miseks on vaja: s uurendada eri sektori te , valdkon dade ja tasandi te vahelist koostööd vigastuste vähendamisel ; s uurendada elanikkonna teadlikkust vigastustest ja nende ennetamise võimalustest. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 13 477 (201 9 ) 13 347 13 304 13 260 13 217 1 3 000 0–19-aastaste esmashaigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 20 942 (2016) 18 396 17 971 1 7 547 1 7 122 15 000 Ü le 65-aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 10 3 80 (201 9 ) 10 339 10 325 10 312 10 298 10 2 30 Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 71,0 (20 20 ) 65,0 62,0 5 9,0 5 6,0 41,0 0–19-aastaste vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 10 ,3 ( 20 20 ) 9, 5 9,1 8, 7 8, 3 6,4 Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 13,6 (20 20 ) 12,1 11,4 10,7 9,9 6,2 Tegevus 1.1.4 . Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Tegevuse eesmärk: t asakaalustatult toituvate ja füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaalu kasvatamine kõikides vanusrühmades, et vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi. Oodatav tulemus T asakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaal on suurenenud ning üleliigse kehamassiga inimeste hulk on langustrendis. Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline aktiivsus suurenenud kõikides vanusrühmades. Paranenud toitumis- ja liikumisharjumused toovad kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähkkasvajate vormide ning teist tüüpi diabeedi selge langustrendi. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on: Toitumise ja liikumise rohelise raamatu nüüdisajastamine ja kinnitamine. Valdkonna juhtimisel on lähtutud varem koostatud rohelisest raamatust, kuid see vajab nüüdisajastamist , võttes arvesse viimaseid teadmis i Eesti elanike ülekaalulisuse näitajatest, rahvusvahelisi kogemusi ja suundi ning tõenduspõhist teaduskirjandust . I nimeste teadlikkus e ja oskus te suurendamine . Teadlikkust on vaja suurendada t asakaalustatud toitumis est ja selle põhimõtetest ning istuva eluviisi kahjulikkusest . Teadlikkuse kõrval on oluline suurendada ka inimeste oskus i toitu valida, säilitada ja valmistada, aga ka teadlikumalt treenida ja füüsilist aktiivsust suurendada. O odatava tulemuse saavutamiseks on vaja : j ätka ta toidu ohutust ja tervist toetavaid valikuid silmas pidades toidu reformuleerimise (soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamine) plaani väljatöötamist ja selle elluviimist ; v älja tööt ada tegevusjuhis lastele suunatud suure rasva, soola ja lisatud suhkrute sisaldusega toodete turundamise vähendamiseks . Juhendi järgimine aitab kaitsta lapsi toidu valiku mõjutamise eest ; rakendada ü lekaalulise või rasvunud patsiendi käsitlusjuhend esmatasandil ; a nalüüsi da esmatasandil toimuvat toitumisalast nõustamist ja selle laiendamise võimalusi . Analüüsiga on oluline hõlmata inimeste ootus ed selliseks nõustamiseks , võimalik ud lahendus ed koostöös tervise-, sotsiaal- ja haridussektoriga ; t oeta da ja nõusta da tööandjaid töötajate liikumisharrastuste toetamisel ja tasakaalustatud toiduvalikute kättesaadavaks tegemisel ; j ätkat a liikumist edendavate koolide võrgustiku laiendamist ja selle koolisüsteemiga integreerimist ; j ätkata tehtud valdkondade- ja sektoriteülest süstemaatilist koostööd tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamisel. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 V abal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–64-aastaste osakaal kasvab Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 14 , 4 % (20 20 ) 1 5,3 % 1 5,8 % 1 6,3 % 1 6, 8 % 1 9,1 % I ga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivse te 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal kasvab Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 15,5% (2017/2018) 20,3 % 21,6 % 22,8 % 2 4,0 % 30,0 % Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal väheneb Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI) Tervise Arengu Instituut 26 , 5 % (201 8 /201 9 ) 2 5 ,0 % 2 4,5 % 2 4, 0 % 2 3,5 % 2 1,0 % Ülekaaluliste või rasvunud 1 –4 -aastaste laste osakaal väheneb Allikas: Tervise infosüsteem 28, 8 % ( 20 20 ) 2 8,0 % 2 7, 6 % 2 7,2 % 2 6, 9 % 2 5,0 % Ülekaaluliste või rasvunud 10–14-aastaste laste osakaal väheneb Allikas: Tervise infosüsteem 3 2 ,3% (20 20 ) 30 ,9 % 30,, % 2 9,4 % 2 8, 7 % 2 5,0 % Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 5 1,6 % (20 20 ) 5 1,3 % 5 1,1 % 5 1 , 0 % 50 , 8 % 50 ,0 % Teenused ja nende sisu kirjeldus 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine (SoM) Eestis on alates 2016. aastast edendatud liikuma kutsuva kooli võrgustikku. Tegemist on võ r gustikuga, kus kooli keskkond ja õppekorraldus muudetakse selliseks, et see soodustab laste kehalist aktiivsust koolipäeva jooksul ja vähendab istumise aega. 20 21 . aastal on võrgustikuga liitunud juba 148 kooli. Aastatel 2021– 2023 on seatud eesmärgiks võrgustik k u laienda da. Lisaks on plaanis liikumist toetava kooli senist mudelit edasi arendada, pidades silmas eesmärki, et võrgustik oleks jätkusuutlik. Võrgustikku kuuluvates koolides toimub ka personali koolitamine ja sekkumiste elluviimine. Edendatakse l iikumist soodustava t koolikeskkon d a, sh arendatakse füüsilis t keskkon d a ja kujundatakse sotsiaalseid norme . 112 Toitumise parendamine , uurimistöö ja andmekogu (TAI) Teenuse elluviimisel s uurendatakse i nimeste teadlikkus t tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest , korraldatakse toitumisalasei d koolitusi õpetajatele jt . Samuti s oodustatakse t ervist toetava id toitumisvalik uid , seejuures on o luliseks tegevuseks t oidu koostise muutmise (reformuleerimise) plaani väljatöötamine soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete vähendami seks toitudes , aga ka lasteasutuste toitlustajate teadmiste ja oskuste täiendamine . Toitumisalaste teadmiste ja oskuste suurendamiseks jätkatakse t oitumise infosüsteem i (ToIS, Nutridata) haldami st ja arendami st , koolituste väljatöötami st ja läbiviimi st , samuti osaletakse nõustamisteenuste väljaarendami se protsessis . Kavandatud on ka t oitumis valdkonna uuringu id , prioriteediks on kolmanda rahvastiku toitumise uuringu ettevalmistamine ja tegemine ca 10-aastase intervalliga (viimane uuring toimus 2014. a) . Paralleelselt toitumisuuringu ga on vajalik alavalimil määrata soola tarbimine biomonitooringuna. Jätkub WHO laste rasvumise seirealgatuse ( European Childhood Obesity Surveillance Initiative – COSI ) raames I klasside kasvu uuring, mis toimub iga kolme aasta järel alates 2016. aastast . Eesti plaanib liituda ka mini-COSI-ga (2– 5-aastased lapsed). Tegemisel on ka katseuuring , et hinnata laste kokkupuu det toidu digiturundusega. Tegevus 1.1.5 . Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Tegevuse eesmärk: ü hiskonna hoiakute muutmine tervist säästvat käitumist toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju. Oodatav tulemus U imastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tarvitamisest tingitud kahju on kõikides elanikkonna gruppides vähenenud. Ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on: n oorte uimastitarvitamise ennetamise ümberkorraldamine , mille tulemusena muutuks uimastitarvitamise ennetus valdkondadeüleseks , arvestades seejuures tõenduspõhi sust ; l egaalsete ja illegaalsete uimastite sõltuvuse vara n e avastami n e, nõustami n e ja raviteenuste arendamin e , seejuures vajaliku teenus e mahu tagamiseks lisavahendite taotlemi ne . Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja: r akendada noorte uimastitarvitamise ennetamiseks tõenduspõhist praktikat ning tagada sotsiaal-, õigus-, haridus- ja tervisesektori koostöös eri sihtrühmadele erinevates keskkondades sekkumiste , sh teenuste kättesaadavus olenemata elukohast, emakeelest, sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja erivajadustest ; t oetada ja nõustada tööandjaid uimastivaba töökeskkonna kujundamisel ; s uurendada elanikkonna teadlikkust uudsete tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tervisekahjust , pöörates sealjuures tähelepanu motivatsiooni suurendamisele nii tubaka- kui nikotiinitoodetest loobumisel ; o sutada nikotiinisõltuvusest vabanemise toetamiseks tõhusaid nõustamis- ja raviteenuseid ning arenda da v õimaluse korra l selleks innovatiivseid sekkumisi ; n üüdisajastada võimalike tervisekahjude vähendamiseks uudsete tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete regulatsiooni ; i ntegreerida alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus tervishoiu esmatasandile ja pakkuda seda üle Eesti ; parandada a lkoholi tarvitamise häire ravi kättesaadavus t ja kvalitee ti tervishoiusüsteemis ning integreeri da see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega ; t eha kättesaadavaks alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud tõenduspõhised eneseabi võimalused ; r akendada tõenduspõhiseid sekkumisi j oobes õigusrikkumiste toimepanijate le , sh joobes juhtide le ; t agada, et uimastite tarvitamise (sh alkoholi liigtarvitamise) nõustamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatakse Eesti oludele kohandatud ja valideeritud psühhomeetrilisi mõõdikuid ; p arandada narkootikumide tarvitajatele mõeldud sekkumiste , sh teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja integreeritust tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteemiga ; r akendada narkootikumide tarvitamisest tulenevate kahjude, sealhulgas üledoosist tingitud surmade vähendamiseks vajalikud sekkumised , sh teenused ; k ujundada karistuspoliitika, mis toetab narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähenemist. Narkootikume tarvitavatele õigusrikkujatele tehakse alternatiivina karistusmeetmetele kättesaadavaks tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal väheneb Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas (ESPAD) Tervise Arengu Instituut 38 ,0 % (201 8 /201 9 ) 3 1,2 % 3 0 ,0 % 28,9 % 27,7 % 22 ,0 % Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta väheneb (kolme aasta keskmine) Allikas: Tervise Arengu Instituut 24,4 ( 20 20 ) 21,5 20,1 18,6 17,2 10,0 Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta pidurdub Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 10, 5 liitrit ( 20 20 ) 10, 3 liitrit 10, 2 liitrit 10, 1 liitrit 10,0 liitrit 9,5 liitrit 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal väheneb Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 40,1% (2017/2018) 30 ,1 % 27,6 % 25,0 % 2 2,5 % 10,0 % Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 46,6 (20 20 ) 42,4 40,4 3 8,3 3 6 , 3 26,0 Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 8,0 (20 20 ) 7,9 7,8 7,7 7,7 7,4 Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste naiste hulgas väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahv astiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 12, 6 % (20 20 ) 12, 1 % 1 1,8 % 1 1,6 % 1 1, 3 % 1 0,0 % Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64 -aastaste meeste hulgas väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahv astiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 2 5,7 % (20 20 ) 2 3, 6 % 2 2 , 5 % 2 1, 4 % 2 0, 4 % 15,0 % Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16–64-aastaste hulgas väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 33,4 % (20 20 ) 30,7 % 2 9,4 % 2 8,0 % 2 6, 7 % 2 0,0 % 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal väheneb Allikas: Eesti kooliõp ilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 44,9% (2017/2018) 34, 9 % 32,5 % 3 0,0 % 27,5 % 15,0 % 16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 1 1,2 % (20 20 ) 9,0 % 7 ,8 % 6,7 % 5,6 % 0,0 % Teenused ja nende sisu kirjeldus 114 Alkoholitarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI) Suurendatakse e lanikkonna teadlikkus t alkoholikahjust, liig tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest ning edendatakse vähema alkoholitarvitamisega seotud sotsiaalseid norme . Arendatakse ja rakendatakse a lkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja ravitee nuse id. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel : v ähema alkoholiga elustiili propageerimine elanikkonna hulgas , veebileh tede alkoinfo.ee (sh eneseabi programm SELGE) ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine ; k oole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine (hindamisvahendid, koolitused, nõustamised) ; t estostlemisega jätkamine alaealiste alkoholi kättesaadavuse seiramiseks ja tõkestamiseks ; u uendatud r avijuhendi „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ sisust tulenevate muudatuste tegemine seotud teavikutes või uute teavikute koostamine ; a lkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ning selle üldarstiabisse integreerimise toetamine ; a lkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumine ja selle eriarstiabisse integreerimise toetamine ; s õltuvusravis ja nõustamis el kasutatavate psühhomeetriliste mõõdikute valideerimise toetamine ; t ervishoiutöötajatele mõeldud koolituste uuendamine ja läbiviimine alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks (sh teenuseosutajate koolitamine). 117 Tubakatarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI) Teenuse raames j ätkatakse t ubaka ja nikotiini tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustöö ga , sh www. tubakainfo.ee ajakohastami sega . Samuti j ätkatakse t ubakast loobumise nõustamissüsteemi arendami s t ja nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamis t koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassaga . Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel : t ubaka ja nikotiini tarvitamisest loobumise propageerimine , veebilehtede tubakainfo.ee ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine ; uute innovatiivsete eneseabi nutirakenduste arendamine tubakast ja nikotiinitoodetest loobumise toetamiseks ; passiivse suitsetamise vähendamine ja mittesuitsetajate kaitseks regulatsioonide väljatöötamise toetamine kortermajade akendel ja rõdudel suitsetamise keelustamiseks koostöös Sotsiaalministeeriumiga ; k oole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine ( valideeritud hindamisvahendid, koolitused, nõustamised) ; u udsete tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete tervisemõju kajastavate st teadusartiklite st olulise info koondamine ja kajastamine ; t ubakast loobumise nõustajate koolituste uuendamine ja koolituste läbiviimine tervishoiutöötajatele ja apteekritele . 119 Narkomaania ennetamine, ravi, kahjude vähendamine (TAI) Teenuse elluviimisel s uurendatakse narkomaania- ja narkootikumidealast teadlikkust ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades . Seejuures on oluline suurenda da mõistmist ja suhtumist, et narkootikumide tarvitaja on abi vajav inimene. Jätkatakse ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumist, sealhulgas seni puuduvate teenuste väljaarendamis t. Seni on Eestis kahjude vähendamise tegevused olnud peamiselt suunatud opioidide süstimisega seotud kahjudele ja üledoosidest põhjustatud surmade ennetamisele. Eesmärkide saavutamiseks on oluline pöörata enam tähelepanu narkootikumide tarvitamisega seotud kahjudele laiemalt, sealhulgas vaimse tervise probleemide ja õnnetuste ennetamisele. Edaspidi pannakse enam rõhku selliste kahjude vähendamisele nagu joobes juhtimine ja liiklusõnnetused, traumad, vaimse tervise probleemid ja peresuhete halvenemine. Rakendatakse sekkumisi peo- ja ööelus narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamisel peetakse silmas teenuste integreerimise ja seeläbi kättesaadavuse parandamise olulisust. Ravi- ja tugiteenused peavad moodustama tervikliku võrgustiku, kus üleminek ühelt teenus elt teisele on lihtne. Selleks leitakse lahendus, kuidas vahetada turvaliselt andmeid tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning teiste poolte vahel. Karistuspoliitika rakendamisel keskendutakse narkootikumide tarvitajate karistamise asemel nende suunamisele vajalike teenusteni. Tegevuste planeerimisel lähtutakse epidemioloogilisest olukorrast ja erinevate sihtrühmade vajadustest. Hinnatakse rakendatavate tegevuste tulemuslikkust, sealhulgas tehakse hindamis -, seire - ja teadusuuringuid , võttes kasutusele uusi metoodikaid (näiteks reovee uuringud , narkootiliste ainete tuvastamine kasutatud süstaldes jt). Selgitatakse välja koolitusvajadused ning koolitatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise-, sotsiaal-, korrakaitse- ja haridusvaldkonna spetsialiste, sh vangla- ja politseiametnikke, kriminaalhooldajaid jt. Perearstidele ja -õdedele , aga ka apteekide töötajatele pakutakse täiendusõpet sõltuvusteemadel, et nad oskaksid inimesi narkootikumide tarvitamisega seotud teemadel nõustada. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel : sõltuvushäirega lastele raviteenuste ning lastele ja nende peredele nõustamisteenuste osutamine; uimastite tarvitamise kogemusega noortele suunatud sekkumiste , sh teenuste väljatöötamine ja rakendamine; narkootikumide tarvitajatele vajaduspõhiselt nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumine, sealhulgas arvestades soolisi erinevusi ja erivajadusi (teenused psüühilis e erivajadus ega patsientidele, emadele jt); tugiisikuteenuse (programm SÜTIK) arendamine, sealhulgas teenuse piirkondliku kättesaadavuse laiendamine ning koostöös prokuratuuri, vanglate ja kriminaalhooldusega abivajajate suunamine teenust saama; kanepitarvitajatele mõeldud lühisekkumise VALIK rakendamine ning stimulantide tarvitajatele suunatud sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine; tarvitajate lähedastele mõeldud nõustamisteenuste arendamine; kahjude vähendamise teenuse osana mitmekülgne nõustamine ning sotsiaalse ja juriidilise abi tagamine; üledooside ennetamise alase nõustamise pakkumine ning kogukonnapõhise naloksooni programmi rakendamine ja laiendamine ; meelelahutusüritustel (ööklubid, festivalid) narkootikumide tarvitamise ning tarvitamisega kaasnevate kahjude vähendamise sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine; uute kahjude vähendamise sekkumiste arendamine , sh ohutuma tarvitamise alane nõustamine, tarvitajate hoiatamine uute ainete ohtlikkus t , narkootikumide tarvitamise eelne testimine; kahjude vähendamise teenuste pakkumine apteekides; eri sihtrühmadele suunatud teavitustegevuste ellu viimine, narkootikumide ja narkomaania alase infoteenuse arendamine; karistustele alternatiivisete mõjutusvahendite valiku laiendamine ning nende regionaalse kättesaadavuse ja teenuse osutamise kohtade arvu suurendamine. Tegevus 1.1.6 . Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Tegevuse eesmärk: n akkushaiguste leviku vähendamine , keskendudes teatud nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisele , nende leviku ennetamisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele. Oodatav tulemus I nimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on su urenenud, oskused nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond , sh tervishoiuasutused, on valmis puhanguteks ja epideemiate ks . Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse levik Eesti s on ära hoitud. T egevuse tulemused on tihedalt seotud inimkeskse tervishoiu programmi tegevusega 1.1.9 „ Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine ja antimikroobne resistentsus) “ , mille alusel viia kse ellu järgmis i teenuseid: t eenus 155 „ Nakk ushaiguste seire korraldamine “ , t eenus 158 „ Immuniseerimiskava korraldamine “ , t eenus 234 „ Mikroobide resistent suse tekke ja leviku ohjamine “ , t eenus 157 „ Epideemiatõrje tegevuste korraldamine “ . Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on : t erviklik u ja kaasaeg se nakkushaiguste ennetamise seire ja tõrje õigusraamistik u välja töötamine ja rakendamine ; r iikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) elluviimis e jätkamine ja seatud eesmärkide poole liikumiseks vajalike tegevuste elluviimine. Oodata va tulemuse saavuta miseks on vaja: j ätkata nakkushaiguste, sh HIV, hepatiitide ja tuberkuloosi diagnostika ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamist ja parandamist. Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Terviseamet 1 1,1 ( 20 20 ) 1 0,3 9,9 9,5 9,1 7,0 Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 1 1,5 ( 20 20 ) 9,6 8,7 7,7 6,8 2,0 Tuberkuloosi h aigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 9,3 ( 20 20 ) 8,4 8,0 7,6 7,2 5 ,0 Teenused ja nende sisu kirjeldus 123 HIV ennet amine, ravi ja mõjude vähendamine (TAI) Teenuse elluviimisel s uurendatakse e lanikkonna teadmis i HIV-nakkusest ja selle levikuteedest, parandatakse turvali st seksuaalkäitumist soodustava id teadmis i , oskus i ja hoiaku id . HIV-nakkuse leviku vähendamiseks pakutakse testimis - , nõustamis - ja tugiteenus eid ( sh meestega seksivatele meestele, narkootikume tarvitavatele inimestele, prostitutsiooni kaasatud inimestele, migrantidele, kinnipeetud isikutele ) , arvestades erinevate sihtrühmade vajadusi ning olenemata elukohast, emakeelest, sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja erivajadustest . Rakendatakse täies mahus HIV-testimise ravijuhendit ja HIV-infektsiooni kokkupuute-eel se ja -järgse profülaktika ning HIV-positiivsete isikute ravi ravijuhendit, sealhulgas korraldatakse HIV-ravi ning kontaktieelset ja kontaktijärgset profülaktikat. Samuti tehakse selle teenuse raames HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide seire t ning hinnatakse rakendatud sekkumis te , sh teenuste tulemuslikkust . K oolitatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise-, sotsiaal-, korrakaitse- ja haridusvaldkonna spetsialiste . Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel : HIV-testimine, nõustamine ja HIV iga inimeste ravile suunamin e vastavalt ravijuhenditele , sealhulgas laiaulatuslikum HIV-testimine esmatasandil ; a nonüümse ja vabatahtliku HIV-testimise ning nõustamise teenuse pakkumine , sealhulgas enesetestide võimaldamine olulise riskiga sihtrühmadele ; kontaktieelse profülaktika võimaldamine i nimestele, kel lel on oluline HIV i ga nakatumise risk lisaks tavapärastele ennetusmeetmetele (kondoomi kasutamine) ; m eestega seksivatele meestele HIV i ennetusmeetmete väljatöötamine ja pakkumine; t asuta STLI, hepatiit B ja C diagnostika ning STLI ravi tagamine HIVi ga nakatunutele ; j uhtumikorraldusteenus HIViga elavatele inimestele (sh psühholoogilise, sotsiaalse ja kogemusnõustamise pakkumine); HIV iga inimeste ja nende lähedaste vaimset tervist ja sotsiaalset toimetulekut toetavate nõustamisteenuste osutamine; HIVi ga nakatunute kontaktsete väljaselgitamine, testimine ja nõustamine , samuti HIV i levikuteede väljaselgitamine ; k ahjude vähendamise teenuste pakkumine , sealhulgas mobiilselt ja apteekides , ning uute kahjude vähendamise teenuste arendamine (sh ohutuma tarvitamise nõustamine) integreerituna teenuse nr 119 kahjude vähendamise meetmetega; o pioid i sõltuvuse asendusravi pakkumine, mis hõlmab lisaks metadoonile ka muude ravimite (buprenorfiin kombineerituna naloksooniga jm) kasutuselevõttu, apteegipõhise teenuse arendamine ning i ntegreeritud ARV-ravi ja opioid i sõltuvuse asendusravi pakkumine; h epatiit B tasuta vaktsineerimine opioid i sõltuvuse asendusravi saavate inimeste seas. 126 Tuberkuloosi ennetamine ja ravi (TAI) Teenuse elluviimisel k orraldatakse tuberkuloosi (TB) o tseselt kontrollitava ravi (OKR) ja ravi kvaliteedi tagamisega seotud tegevus i , sealhulgas regulaarse d ravikonsiiliumid ravimresistentsete ja kaksikdiagnoosi ga (TB/HIV) ravijuhtude konsulteerimiseks. Samuti k oolitatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Prioriteet on tuberkuloosi kui eriti ohtliku nakkushaiguse varajane avastamine, leviku tõkestamine ning ravimresistentsete vormide leviku peatamine, sealhulgas elanikkonna teavitamine. Tuberkuloosi ravi on pikaajaline ja vajab mitmete ravimite samaaegset igapäevast võtmist, ravimresistentse tuberkuloosi ravi kestab üle aasta. Ravimresistentsuse ohu tõttu tagatakse ravimid riigieelarvest ja ravi viiakse läbi WHO poolt soovitatud otsese kontrollitava ravi strateegiat järgides, mis sisaldab ka patsiendi motiveerimist, kaasuvate haiguste ja sõltuvuste ravi ning patsiendi psühhosotsiaalset toetamist. Kõi kidele patsientidele võimaldatakse tasuta ravi, sealhulgas otseselt kontrollitav ravi koos sotsiaalse nõustamise ja vajaduspõhise motiveerimisega ravisoostumuse parandamiseks (motiveeriv nõustamine ning erineva d stiimuli d, nagu kinkekaardid ja sõidukulude hüvitamine ). Sõltuvus häirega tuberkuloosihaigetele pakutakse integreeritud tuberkuloosi- ja sõltuvusravi (nii alkoholihäire kui ka narkootikumide tarvitamise häire ravi) . Tegevus 1.1.7 . Seksuaal - ja reproduktiivtervise edendamine Oodatav tulemus E lanikkonna seksuaal- ja reproduktiivtervisealane teadlikkus on suurenenud ning nõustamisteenused on kättesaadavad vastavalt sihtrühmade vajadustele. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on : T erviklik u seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise tegevusplaan i väljatöötamine koostöös erinevate osapooltega. S eksuaal- ja reproduktiivtervise alase teadlikkuse suurendami ne . Selleks on vaja koostada terviklik analüüs hetkeolukorrast, välja tööta da ja rakenda da sihtrühmapõhised meetmed . S eksuaal- ja reproduktiivtervise alas te tõenduspõhis te nõustamisprogrammide välja töötamine ja rakendamine . Seejuures on oluline arvestada eri sihtrühmade vajadusi . Oodatav a tulemu se saavutamiseks on vaja: l eida vajalikud finantsvahendid tegevuse elluviimiseks ; l uua toimiv ja aktiivne koostöövõrgustik . Mõõdik Algtase Sihttase 202 2 Sihttase 202 3 Sihttase 202 4 Sihttase 202 5 Sihttase 20 30 J uhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64-aastaste osakaal suureneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 3 1,5 % (20 20 ) 3 5,2 % 3 7,1 % 3 8 , 9 % 40, 8 % 50,0 % Indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 2 6,6 ( 20 20 ) 2 5,9 2 5 ,5 2 5,2 2 4,9 2 3,2 Teismeliste (10 –19) sünnitajate arv 1000 sama van a tüdruku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 3, 6 (20 20 ) 3, 4 3, 4 3, 3 3, 3 3, 0 Summaarne sündimuskordaja ei vähene Allikas: Tervise Arengu Instituut 1, 57 ( 20 20 ) 1, 6 1, 6 1, 6 1, 6 1, 6 Raseduse ajal suitsetanud s ünnitajate osakaal väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 5, 2 % ( 20 20 ) 5, 1 % 5,1 % 5,1 % 5,0 % 4, 8 % center 337820 0 0 Programmi eelarv e Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Tervist toetavate valikute programmi 2022. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2022. aastast kajastub programmi tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ all uus teenus nr 323 „Elanikkonna vaimse tervise toetamine seoses COVID-19 olukorraga“. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond . Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. P rogrammi uuendatakse iga aasta esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimis el ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud programmi esmase versiooni RTA 2020 – 2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga aasta algul. Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate , tuues välja põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord S otsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervise valdkond. Kaasamine Eri tasandite (üleriigiline, kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020–2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa), arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad tegurid. R egulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleem idega tegelemiseks. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu, majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel . RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teis i riiklikke arengukavasid ja strateegilis i eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis. Seirekorraldus Iga aasta viimases kvartalis eri osapooltega toimuvaks ühiseks aruteluseminariks koostatakse programmi põhised rakendamise kokkuvõtte d ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaa d e . RTA 2020–2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel aastatel Statistik a ameti juhtimislauale. Kätlin Pirk Saatja: Tõnis Jaagus Saatmisaeg: kolmapäev, 20. juuli 2022 10:38 Adressaat: Kätlin Pirk Teema: Ed: RTA programmide uuendamine - tähtaeg 2. sept. Manused: Inimkeskse tervishoiu programm 2023-2026.docx; Tervist toetava keskkonna programm 2023-2026.docx; Tervist toetavate valikute programm 2023-2026.docx Palun lisa deltasse ja pane vastamiseks Lainele, Terjele, Gerli Paat-Ahile ning mulle. Saatja: Heli Laarmann <[email protected]> Saatmisaeg: esmaspäev, 18. juuli 2022 09:59 Adressaat: Birgit Lao <[email protected]>; Mari-Anne Härma <[email protected]>; Rain Laane <[email protected]>; [email protected]; Annika Veimer <[email protected]>; Eha Nurk <[email protected]>; Margus Arm <[email protected]>; Tõnis Jaagus <[email protected]>; Katrin Kiisk <[email protected]>; Ott Laius <[email protected]> Koopia: [email protected]; Kersti Esnar <[email protected]>; Eda Lopato <[email protected]>; [email protected]; Eleri Lapp <[email protected]>; Nele Kunder <[email protected]>; Aive Telling <[email protected]> Teema: RTA programmide uuendamine - tähtaeg 2. sept. Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Tervise valdkonnaülene strateegiline dokument on rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, mis annab kogu valdkonnale eesmärgid. Tegevused eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud programmides: tervist toetav keskkond, tervist toetavad valikud ja inimkeskne tervishoid. Igal aastal uuendame ja kinnitame programmid, mis käsitlevad nelja aastat. Aastate 2023-2026 programme oleme asunud uuendama, selleks ootame kõikidelt tervisevaldkonna haldusala asutustelt käesoleva aasta programmide põhjadele muudatus- ja täiendusettepanekuid. Programmid leiate manusest. Palume kõik muudatused ja kommentaarid lisada nii, et neid oleks võimalik algsest tekstist eristada ja näha ka asutust, kellelt kommentaar on tulnud. Palume muudatus- ja täiendusettepanekud saata hiljemalt 02. septembriks Nele Kunderile ([email protected]) ja Eleri Lappile ([email protected]). Heade soovidega Heli 1