Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine

KÄSKKIRI 04.07.2022 nr 28 Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine Sotsiaalministri 28. augusti 2019. a käskkirja nr 50 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine“ punkti 25 alapunkti 4 ning Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ §3 lõike 2, lõike 5 punkti 1 ja lõike 6 alusel kehtestan Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) töötajatele töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise korra lisas oleva terviktekstina. Tunnistan kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktori 06.10.2020 käskkirja nr 36 „Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine“ ja 29.06.2021 käskkirja nr 40 „Käskkirja „Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine“ muutmine“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Tera Direktori ülesannetes Lisa 1 - Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine  Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine Sotsiaalministri 28. augusti 2019. a käskkirja nr 50 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine“ punkti 25 alapunkti 4 ning Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ §3 lõike 2, lõike 5 punkti 1 ja lõike 6 alusel kehtestan Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) töötajatele töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise korra järgnevalt: 1. Töötervishoiuteenuse korraldamine 1.1. TEHIK korraldab töötajatele töökeskkonna riskide mõjude hindamiseks tervisekontrolli (edaspidi tervisekontroll) vähemalt üks kord kolme aasta jooksul vastavalt töötervishoiuarsti märgitud ajale või töötaja nõudmisel. 1.1.1. Töötajal on õigus nõuda täiendavat tervisekontrolli kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete või luu- ja lihasvaevuste, nt valud kaela- või õlapiirkonnas, selja alaosas, tekkimisel mõistliku aja möödumisel pärast eelnevat tervisekontrolli. 1.1.2. Kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral võib töötaja kokkuleppel tööandjaga käia nägemisteravuse kontrollis silmaarsti või optometristi (edaspidi silmaarst) juures. 1.1.3. Töötajal on lubatud tervisekontrollis käia ka võimaluse korral ravikindlustuslepingu partneri juures. Sellisel juhul katab töötaja kontrolli tasu enda ravikindlustushüvitise arvelt. 1.2. Tervisekontrolli kulud katab TEHIK. 1.3. Kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete või luu- ja lihasvaevustest tingitud töötervishoiu- või silmaarsti tervisekontrolli vajaduse lepib töötaja kokku personalijuhiga. 1.4. Töötaja suunatakse esmasesse tervisekontrolli nelja kuu jooksul alates tööle asumisest. 2. Töötervishoiuteenuste kulude hüvitamine 2.1. Nägemist korrigeerivate abivahendite hüvitamine 2.1.1. Kui töötervishoiu- või silmaarsti kontrolli raames selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud ja töötaja vajab seetõttu tööks kuvariga prille, hüvitatakse kuvariga tööks ettenähtude prillide (prilliklaasid ja –raamid) või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (edaspidi prillide) maksumus kuni 200 eurot (koos käibemaksuga) kahe kalendriaasta kohta. Töötaja omavastutus on 50%. 2.2. Ennetustegevuse või taastusravi hüvitamine 2.2.1. Töötajale hüvitatakse töötervishoiuarsti otsuses määratud ennetustegevuse või taastusravi, sh ka luu-lihaskonna väljakujunenud vaevuste leevendamisega seotud tegevused (edaspidi taastusravi), kuni 250 eurot (koos käibemaksuga) kalendriaastas. 2.2.2. Kui töötaja ei ole TEHIKus täiskalendriaastat töötanud, hüvitatakse ennetustegevuse või taastusraviga seotud kulud proportsionaalselt töötatud ajale. 2.2.3. Ennetustegevuse või taastusravi kuludega koos hüvitatakse nakkusohu vältimiseks kasutatavad isikukaitsevahendid, kui need on taastusravi teenuse raames eraldi tasustatavad. 2.3. Psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või ravi hüvitamine 2.3.1. Töötajale hüvitatakse psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud teenuse kulud summas kuni 48o eurot (koos käibemaksuga) kalendriaastas. 2.3.2. Kui töötaja ei ole TEHIKus täiskalendriaastat töötanud, hüvitatakse psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud kulud proportsionaalselt töötatud ajale.  2.3.3. psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud kulud hüvitatakse kui vastavat teenust on osutanud vastava eriala tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omav isik. 2.4. Töötervishoiuteenuste kulude hüvitamiseks esitab töötaja riigitöötaja portaali (RTIP) kaudu majanduskulude aruande, millele lisab tasumist tõendava dokumendi. Prillide hüvitamisel lisatakse RTIPi ka prillide retsept. 2.5. Hüvitise tasumise kohta teeb Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliarvestaja RTIPist saadud info alusel märke töötaja isikukaardile. 3. Tervise edendamise kulude hüvitamine 3.1. Tervise edendamiseks hüvitatakse töötajatele kulud kuni 100 euro (koos käibemaksuga) ulatuses kvartalis. Kui töötaja ei ole kogu kvartalit töötanud, makstakse tervise edendamise hüvitist proportsionaalselt töötatud ajale. 3.2. Tervise edendamise kuludena hüvitatakse: 3.2.1. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused (liikmemaksud, osalustasud, kasutustasud); 3.2.2. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasud (sh välisriigis toimuva spordiürituse osavõtutasud); 3.2.3. tasud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele; 3.2.4. ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed. 3.3. Tervise edendamise kuludena ei kuulu hüvitamisele: 3.3.1. spordiriided, –tarvikud ja –vahendid; 3.3.2. toitlustuskulud, spordijoogid; 3.3.3. transpordikulud; 3.3.4. muud tervise edendamisega otseselt mitte seotud kulud. 3.4. Tervise edendamise kulude hüvitamiseks esitab töötaja taotluse tööandja aktsepteeritud tervisehüvitiste haldamise keskkonnas (nt stebby.ee) või tööandja personalijuhile taotluse liituda kehtiva ravikindlustuslepinguga. 4. Käesolevas käskkirjas toodud hüvitisi ei summeerita, ei lükata edasi teise arvestusperioodi ega saa kanda üle teisele isikule (isikupõhine arvestus). 5. Tunnistan kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide direktori 06.10.2020 käskkirja nr 36 „Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine“ ja 29.06.2021 käskkirja nr 40 „Käskkirja „Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine“ muutmine“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Tera Direktori ülesannetes