Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus

Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 19.06.2023 nr 1-6/2785-1 Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüstee mi pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused anda 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu (4 lehel); 2) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri (5 lehel). Arvamuse andmiseks: Päästeamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Andmekaitse Inspektsioon Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Helen Ojamaa-Muru helen.ojamaa- [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 12.06.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 9 lõike 3 alusel. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51 . Infosüsteemi ülesehitus (1) Infosüsteemis on päästetöö andmestik, demineerimistöö andmestik, ohutuse andmestik, andmeladu ja e-teenuste portaal. (2) Päästetöö andmestikus on päästetööks valmisoleku, päästetöö, vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse ning muus päästesündmuses hukkunu ja vigastatu andmed. (3) Demineerimistöö andmestikus on demineerimistöö andmed. (4) Ohutuse andmestikus on ehitise tulekahju, tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse, tulekahjus hukkunu ja vigastatu, ohutusalase nõustamise ning ohutusalase koolitus- ja teavitustegevuse andmed. (5) Andmelaos on infosüsteemi andmestike edastatavad andmed ja Päästeameti sisestatavad statistilised andmed. Andmeladu peetakse, et analüüsida elukeskkonna turvalisust ja ohutegureid, arendada teenuseid, toetada poliitikakujundamist ning vastata teabenõuetele. (6) E-teenuste portaalis on rakendused vabatahtlikuks päästjaks saada soovijale, vabatahtlik ule päästjale, tuleohutusteenuse osutajale, välisele koostööpartnerile ja avalikkusele.“; 2) paragrahvi 6 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Ohutusalase nõustamise andmed on: 1) eluruumi valdaja ees- ja perekonnanimi; 2) eluruumi valdaja telefoninumber; 3) eluruumi valdaja elukoha aadress; 4) eluruumi valdaja eluviis, sealhulgas andmed suitsetamise ja alkoholitarbimise kohta; 5) suhtluskeel; 6) andmed eluruumi valdaja erilahenduse vajaduse kohta; 7) eluruumi valdaja leibkonna liikmete arv ja vanus; 1 8) eluruumi andmed, sealhulgas andmed eluruumi elektrisüsteemi seisukorra, küttesüstee mi seisukorra ja hoolduse, eluruumi tuleohutuspaigaldise, eluruumis lahtise tule kasutamise ning eluruumis tule leviku tõkestamise vahendite kohta; 9) hinnang eluruumist tuleneva riski kohta; 10) eluhoone ühiskasutuses pindade ja territooriumi ohutuse andmed; 11) ohuhinnang kodulähedastele veekogudele; 12) eluruumi valdaja kriisideks valmisolek; 13) nõustaja ees- ja perekonnanimi, regioon ja struktuuriüksus ning nõustamise kestus.“; 3) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61 . Andmelattu kantavad andmed (1) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud päästetööks valmis oleva isikkoosseisuga seotud andmed. (2) Andmelattu kantakse järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud päästetöö andmed: 1) punktis 1 nimetatud päästesündmuse esialgne info ja sündmusele reageerinud ressurss; 2) punktis 2 nimetatud päästesündmuse täpsustatud liik ja väljasõiduaste; 3) punktides 3–5 ja 7 nimetatud andmed; 4) punktis 9 nimetatud objektiga seotud isiku andmed, välja arvatud isikukood või sünniaeg; 5) punktis 10 nimetatud hukkunute, vigastatute, päästetute, evakueeritute ja pääsenute arv. (3) Andmelattu kantakse järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 4 nimetatud demineerimistöö andmed: 1) punktides 1–4 ja 9 nimetatud andmed; 2) punktis 10 nimetatud hukkunute, vigastatute, päästetute, evakueeritute ja pääsenute arv. (4) Andmelattu kantakse järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud ehitise tulekahju andmed: 1) punktides 1–10 ja 13–15 nimetatud andmed; 2) punktis 16 nimetatud hukkunute, vigastatute, päästetute, evakueeritute ja pääsenute arv; 3) punktides 17–24 nimetatud andmed, välja arvatud punktis 23 nimetatud automaatse lt tulekahjusignalisatsioonisüsteemilt saabunud tulekahjuteate tühistaja ning kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ja telefoninumber. (5) Andmelattu kantakse järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 7 nimetatud tulekahjus hukkunu ja vigastatu andmed: 1) punktides 1 ja 5–13 nimetatud andmed; 2) punktis 14 nimetatud eluruumide tuleohutuse seisukord; 3) punktides 16–18, 20–22, 24 ja 25 nimetatud andmed. (6) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõikes 8 nimetatud muus päästesündmuses hukkunute ja vigastatute arv. (7) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõike 9 punktides 1 ja 3–23 nimetatud vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse andmed, välja arvatud punktis 6 nimetatud eluaseme tüüp. 2 (8) Andmelattu kantakse järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 10 nimetatud ohutusa lase nõustamise andmed: 1) punktides 1–9, 11 ja 12 nimetatud andmed; 2) punktis 13 nimetatud andmed, välja arvatud nõustaja ees- ja perekonnanimi. (9) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõike 11 punktides 1–6 ja 9 nimetatud ohutusalase koolitus- ja teavitustegevuse andmed.“; 4) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Infosüsteemi andmeid säilitatakse 20 aastat andmete infosüsteemi kandmisest arvates. (2) Demineerimistöö andmeid säilitatakse päästeseaduse § 9 lõike 25 kohaselt 75 aastat andmete infosüsteemi kandmisest arvates. (3) Infosüsteemi andmeid kajastatakse isikustatuna kaks aastat andmete infosüstee mi kandmisest arvates, pärast mida isikuandmed eemaldatakse, välja arvatud käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1, lõike 3 punktis 1, lõike 4 punktides 2 ja 5, lõike 5 punktis 17, lõike 6 punktides 10 ja 11, lõike 10 punktis 13 ning lõike 11 punktis 9 nimetatud isikuandmed. (4) Käesoleva määruse § 6 lõike 6 punktis 151 nimetatud andmeid kajastatakse isikustatuna viis aastat andmete infosüsteemi kandmisest arvates või järelevalvemenetluse lõpuni, pärast mida isikuandmed eemaldatakse. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud säilitustähtaja möödumisel andmed kustutatakse. (6) Käesoleva määruse § 6 lõikes 7 nimetatud andmed kustutatakse infosüsteemist viivitamata, kui tulekahju menetlemisel selgub, et sündmuskohalt leitud hukkunu ei surnud tulekahju tagajärjel. (7) Käesoleva määruse § 6 lõikes 9 nimetatud andmed kustutatakse infosüsteemist viivitamata, kui veeõnnetuse menetlemisel selgub, et sündmuskohalt leitud hukkunu ei surnud vees uppumise tagajärjel.“; 5) paragrahvi 10 lõike 7 punktis 11 asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil“ sõnaga „Kliimaministeeriumil“; 6) paragrahvi 10 lõiget 7 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil – lõhkematerjali kohta lõhkekeha tuvastamiseks.“; 7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Juurdepääs andmelao andmetele on vastutava töötleja teenistujal vastutava töötleja kindlaksmääratud ulatuses ja korras. Juurdepääs andmelaos koostatud aruannetele ja aruannete koostamiseks on kindlaksmääratud Siseministeeriumi teenistujal vastutava töötleja kindlaksmääratud ulatuses ja korras.“; 8) paragrahvi 20 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 4  Siseministri määruse „Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kirjeldatakse päästeinfosüsteemi (edaspidi PÄIS) ülesehitust, nimetatakse andmed, mille Päästeamet kannab andmelattu, ja lisatakse andmesaajate loetellu Eesti Kohtuekspertiis i Instituut (edaspidi EKEI). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (helen.ojamaa- [email protected]). Koostamisel osales Päästeameti õigusosakonna juhataja Eneken Kost ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud andmekaitse vallas Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele- toimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (edaspidi PÄIS-i põhimäärus) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.12.2022, 9. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse PÄIS-i põhimäärust §-ga 51 PÄIS-i ülesehituse kohta. Praegu ei ole sellest PÄIS-i põhimääruses ülevaadet antud. PÄIS-i ülesehitus ega andmete töötlemise ulatus ei muutu. PÄIS-i andmed on nimetatud ka praegu PÄIS-i põhimääruse §-s 6. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ja eelkõige isikuandmete töötlemise läbipaistvust. Eelnõu kohaselt on PÄIS-is kolm andmestikku – päästetöö, demineerimistöö ja ohutuse andmestik – ning andmeladu ja e-teenuste portaal. Päästetöö andmestikus on andmed päästetööks valmisoleku, päästetöö, vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse ning peale tulekahju ja veeõnnetuse muus päästesündmus es 1 hukkunu ja vigastatu kohta. Neid andmeid on vaja töödelda, et hallata päästetööks vajalikku 1 Päästesündmus võib päästeseaduse § 3 lõike 1 kohaselt olla tingitud loodusõnnetusest, plahvatusest, liiklusõnnetusest, keskkonnareostusest või muust sarnasest olukorrast. 1 inimkoosseisu ja tehnikat. Samuti on neid vaja Päästeametil, et analüüsida veeõnnetuste ja muude päästesündmuste põhjuseid ja ennetamise võimalusi. Demineerimistöö andmestikus on demineerimistöö andmed, mis on seotud Päästeameti demineerimisülesannetega. Kõige ulatuslikum andmekoosseis on ohutuse andmestikus. Selles on andmed, mida on Päästeametil vaja, et analüüsida tulekahjude põhjuseid ja ennetamise võimalusi, sealhulgas andmed tulekahjus hukkunute ja vigastatute kohta. Ohutuse andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) ehitise tulekahju andmed; 2) tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed; 3) tulekahjus hukkunu ja vigastatu andmed; 4) ohutusalase nõustamise andmed; 5) ohutusalase koolitus- ja teavitustegevuse andmed. Andmelao regulatsioon on tervikuna uus: PÄIS-i põhimääruses ei ole andmeladu reguleeritud, kuid see on PÄIS-i osa. Päästeameti andmeladu PÄHKAL koosneb kindlatest andmetest, mille edastavad PÄIS-i andmestikud, ja statistilistest andmetest, mille Päästeamet sisestab andmetabelisse. Andmeladu peetakse, et analüüsida elukeskkonna turvalisust ja ohutegure id, arendada teenuseid, toetada poliitikakujundamist ning vastata teabenõuetele. Andmelattu kantavate andmete koosseisu reguleeritakse eelnõu punktiga 3. E-teenuste portaalis on rakendused vabatahtlikuks päästjaks saada soovijale, vabatahtlik ule päästjale, tuleohutusteenuse osutajale, välisele koostööpartnerile ja avalikkusele. Rakendused on koostööpartneritele ja avalikkusele, et neil oleks võimalik Päästeametiga mugava ma lt suhelda. Päästeameti e-teenustele pääseb ligi veebilehel https://ohutusportaal.paasteamet.ee/. Eelnõu punktiga 2 muudetakse PÄIS-i põhimääruse § 6 lõiget 10, milles on reguleer itud ohutusalases nõustamises kogutavaid andmeid. Võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse välja kuus punkti: punktid 7 (eluruumi valdaja sissetuleku andmed), 9 (eluruumi valdaja haridustase), 10 (andmed eluruumi valdaja töötamise kohta), 11 (andmed eluruumi valdajale makstavate sotsiaaltoetuste kohta), 13 (eluruumivälise ohu andmed) ja 14 (eluruumi valdaja tuleohutus- teadlikkuse andmed). Punktis 6 täpsustatakse, et töödeldakse andmeid eluruumi valdaja erilahenduse vajaduse kohta, mitte eluruumi kasutaja füüsilise või vaimse erivajaduse kohta. Selliselt vähendatakse töödeldavate isikuandmete mahtu kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse2 artikli 5 lõike 1 punktist c tuleneva põhimõttega koguda võimalikult vähe isikuandmeid. Punktist 12 jäetakse välja andmed, mida pole vaja ohutusalases nõustamises töödelda: eluruumi liik, ehitusmaterjal, põlemiskoormus ja andmed eluruumis toimunud tulekahju kohta. Muudatused tehakse põhjusel, et Päästeamet ei vaja neid andmeid enam ennetustöö planeerimisel. Loobutud on selliste andmete kogumisest, millel ei pruugi olla tuleohutusega olulist seost. Selle asemel keskendutakse tuleohutusega otseses seoses näitajate seiramisele ja nende põhjal analüüside koostamisele. Uute kogutavate andmetena lisatakse PÄIS-i põhimääruse § 6 lõikesse 10 Päästeameti teenistuja ohuhinnang kodulähedastele veekogudele ja eluruumi valdaja kriisideks valmiso lek. Neid andmeid kogub Päästeamet põhjusel, et kodulähedased veekogud on riskitegur, eriti 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 2 väikelastega peredele ja eakatele, kelle tähelepanu tuleb juhtida veekogudega seotud ohtudele. Lisaks võib selguda vajadus võtta meetmeid, et suurendada ohutust ja hoida ära võimalikke õnnetusi – selline teave on oluline edastada näiteks kohaliku omavalitsuse üksusele. Viimas te l aastatel on leidnud aset kriise, mis on näidanud, et inimesed peaksid oskama tulla iseseisva lt toime ka elutähtsa teenuse pikema katkestuse korral. Näiteks jättis 2022. aasta detsembri lumetorm Saaremaal ligikaudu nädalaks elektrita suure hulga majapidamisi. Seetõttu on inimeste kriisivalmidus päevakajaline ja elanikkonnakaitseasutusena soovib Päästeamet lisaks nõustamisele kaardistada elanike valmisolekut ja teadlikkust, et oma tegevusi paremini planeerida. Eelnõu punktis 3 nimetatakse andmed, mis kantakse andmelattu. Andmelao regulatsioon on uus: kehtivas PÄIS-i põhimääruses ei ole andmeladu reguleeritud. Andmeladu kasutatakse andmete analüüsiks. Selleks kantakse eelnõu punktis 3 nimetatud andmed PÄIS-i andmestikest andmelattu ja Päästeamet sisestab vajalikud statistilised andmed andmetabelisse. Justiits- ministeerium on asunud seisukohale, et juhul kui andmeladu kasutatakse andmeanalüüs iks, tuleb seda andmekogu põhimääruses reguleerida. Regulatsioon peab sisaldama andmelao pidamise eesmärki, viisi ehk seda, kas andmeid töödeldakse isikustatud või isikustamata kujul, ja andmete säilitamise tähtaega.3 Nii PÄIS-i andmestikes kui ka andmelaos on andmed säilitustähtaja lõppemiseni isikustatu na päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 9 lõikes 25 ja PÄIS-i põhimääruse §-s 9 sätestatud tingimustel. PäästeS-i § 9 lõike 25 kohaselt säilitatakse andmeid isikustatuna kuni viis aastat või järelevalvemenetluse lõpuni, kui see ületab viit aastat. PÄIS-i põhimääruse § 9 lõike 1 kohaselt säilitatakse andmeid PÄIS-is 20 aastat. PäästeS-i § 9 lõike 25 kohaselt säilitatakse PÄIS-is demineerimistöö tegemisega seotud andmeid 75 aastat. PÄIS-i põhimääruse § 9 lõike 5 kohaselt kustutatakse andmed andmelaost ja PÄIS-i andmestikest siis, kui nende säilitamise tähtaeg on möödunud. Eelnõu punktiga 4 antakse PÄIS-i põhimääruse § 9 tervikuna uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva PÄIS-i põhimäärusega ei muudeta § 9 lõigete 1 ja 5–7 sisu. Uue lõike 2 sisu ei ole samuti uus. Selles viidatakse PäästeS-i § 9 lõikele 25 , mille kohaselt säilitatakse demineerimis- töö tegemisega seotud andmeid PÄIS-is 75 aastat andmete PÄIS-i kandmisest arvates. Lõigetes 3 ja 4 muudetakse võrreldes kehtiva PÄIS-i põhimäärusega sõnakasutust. Kuna väljend umbisikustamine ei ole täpne, muudetakse sõnastust viisil, et PÄIS-ist eemaldatakse isikuandmed. Muudatus ei ole sisuline. Kuna eelnõuga nähakse ette, et isikuandmete säilita mise tähtaja möödumisel eemaldatakse PÄIS-ist isikuandmed, jäetakse PÄIS-i põhimäärusest välja § 9 lõige 4, mille kohaselt eemaldatakse umbisikustamisel andmesubjekti ees- ja perekonna- nimi, isikukood, sünniaeg, e-posti aadress ning telefoninumber. Eelnõu punktiga 5 asendatakse PÄIS-i põhimääruse paragrahvi 10 lõike 7 punktis 11 sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil“ sõnaga „Kliimaministeeriumil“. Muudatus on seotud ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldamisega alates 1. juulist 2023. Eelnõu punkti 6 kohaselt lisatakse PÄIS-i andmesaajate loetellu EKEI. EKEI andmevajadus tuleneb ülesandest tuvastada lõhkekehasid. Praegu on PÄIS-i demineerimise andmestik ainuke teadaolev digiandmebaas, kust on võimalik saada teavet nii mujal maailmas valmistatud kui ka Eestist leitud lõhkekehade kohta. Andmevahetusega parandatakse asutustevahelist koostööd ja 3 M ikiver, M onika 2021. Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM -st tulenevad nõuded regulatsioonile. Justiitsministeerium, lk 43–44. 3 hõlbustatakse lõhkekehade menetlemist. Kuna EKEI ülesanne on tuvastada lõhkekehasid, annab PÄIS talle selleks vajalikku teavet. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse PÄIS-i põhimääruse § 10 lõikega 8. Selles nähakse ette, et juurdepääs andmelao andmetele on PÄIS-i vastutava töötleja Päästeameti teenistujatel ulatuses ja korras, mille on Päästeamet kindlaks määranud. Juurdepääs andmelaos koostatud statistilistele andmegraafikutele ja -tabelitele ning aruannete koostamiseks on Päästeameti kindlaksmääratud Siseministeeriumi teenistujatel ulatuses ja korras, mille on määranud kindlaks samuti Päästeamet. Siseministeerium vajab statistilisi andmeid ennetuse ja tuleohutuse valdkonna poliitika kujundamiseks ja õigusloome planeerimiseks. PÄIS-i vastutav töötleja Päästeamet rakendab PÄIS-i põhimääruse § 10 lõike 3 kohaselt andmete kaitsmiseks kontrollimeetmeid: PÄIS-i andmetele on juurdepääs Päästeameti teenistujatel ulatuses, mille on PÄIS-i vastutav töötleja neile teenistus- või töökohustuste täitmiseks määranud. Vajaduse üle otsustab Päästeamet. PÄIS-i põhimääruse § 18 järgi logitakse kõik toimingud, mis PÄIS-is tehakse, ja kasutajate tegevust kontrollitakse perioodiliselt. Eelnõu punkti 8 kohaselt tunnistatakse kehtetuks PÄIS-i põhimääruse § 20 lõige 5. Selles on nähtud ette, et PÄIS-i põhimääruse § 9 lõikest 2 tulenevad kohustused PÄIS-i kantud isiku- andmed umbisikustada ja säilitustähtaja möödumisel või andmetöötluse vajaduse äralangemise l kustutada jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. Päästeamet ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) täidavad PÄIS-i põhimääruse § 9 nõudeid: kui andmete isikustatuna säilitamise tähtaeg või üldine säilitustähtaeg on möödunud, eemaldatakse isikuandmed või kustutatakse andmed PÄIS-i põhimääruse § 9 lõigete 2, 21 ja 5–7 alusel. Kuna kohustust täidetakse ja § 20 lõikel 5 pole enam sisulist väärtust, ei ole seda vaja säilitada ja selles viidatud sätete numeratsiooni muutmisega kaasneva ebamäärasuse vältimiseks tunnistatakse see kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega otsest puutumust. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet ja SMIT. Muudatus puudutab kaudselt Päästeameti ja SMIT-i teenistujaid, kes arendavad PÄIS-i. Neid on umbes kümme. Sihtrühm on võrreldes ametnike ja avaliku sektori töötajate koguarvuga väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus PÄIS-i põhimääruse muutmise mõju ulatus ja avaldumise sagedus on ühekordsed. Ebasoovitavat mõju eelduslikult ei kaasne. Muudatusega suurendatakse õigusselgust, kuna kirjeldatakse, milliseid andmeid andmelaos analüüsiks töödeldakse. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid siiski positiivne, väljendudes suuremas õigusselguses. 4 4.2. Mõju isikuandmete töötlemisele Eelnõu kohaselt ei tehta selliseid sisulisi muudatusi, mis mõjutaksid oluliselt PÄIS-is isiku- andmete töötlemist või suurendaksid töödeldavate andmete koosseisu. PÄIS-i täpse ülesehituse ja andmelattu kantavate andmete reguleerimisega tagatakse suurem õigusselgus ja isiku- andmete kaitse üldmääruse läbipaistvuspõhimõtte järgimine. Andmesubjektile luuakse selgem ülevaade, millisel juhul ja eesmärgil tema andmeid võidakse PÄIS-is töödelda. Eelnõu punkti 2 kohaselt vähendatakse isikuandmete töötlemist ohutusalases nõustamises. Selliselt tagatakse, et isikuandmeid töödeldakse vähimas vajalikus ulatuses. Eelnõuga ei kaasne mõju muudes mõjuvaldkondades. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid ega kulusid. Üldine tulu on PÄIS-i andmete töötlemise suurem õigusselgus. Määruse rakendamiseks ei ole vaja planeerida lisategevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuna määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida kohanemiseks lisaaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministee- riumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, SMIT-ile, Andmekaitse Inspektsioonile ja EKEI-le. 5