Vardja aluskivimi paljand

Keskkonnaamet Narva maantee 7a, Tallinn 15172 Eesti Teie: Meie: 06 .0 4 .2018 1.1-5/18-0 20 291465 434340 Vardja paljand i kui looduse üksikobjekti kaitse vajalikkusest Vardja paljand asub Halliste jõe ääres Kanakülas (Saarde vald, Pärnumaa). Kaitseala Vardja aluskivimi paljand; Vardja kosk (KLO1000037; kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteemi KPOIS viimase muudatuse kuupäev 10.10.2017) on Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel ligikaudu 750 m pikk ja 55–60 m lai. Kaitseala piiridesse jääb Halliste jõe säng, jõe vasak ja parem kallas (vastavalt 30–40 m ja 0–20 m ulatuses). Kuigi Vardja paljandit ei käsitleta geoloogias stratotüübina , mille alusel piiritletakse uuritavaid kihte terve levila ulatuses, on Vardja paljand samanimelise kärestiku (kose) piirkonnas üks vähestest Devoni ladestu Narva ja Aruküla lademe piirikihtide paljanditest Edela-Eestis. Vardja paljand on tuntud eelkõige kui Devoni ajastu veekogus elanud fossiilsete kalade ja seal kujunenud lainevirede leiukoht, milles avanevaid kivimeid on kirjeldanud C. Grewingk (1861), W. Gross (1935, 1953), K. Orviku (1946; 1948, uuritud osa kõrgus 1,6 m), E. Mark- Kurik (välipäevikud) ja A. Kleesment (välipäevikud; Tamme 1962, 1964). Eesti geokogude infosüsteemis on talletatud paljandist kogutud 13 eksemplari (Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis on hoiul ka C. Grewingk’i kogutud 4 pala) ja 23 proovi andmed. Paleontoloogiliste leidude (kalade luud ja soomused, brahhiopoodide kodade fragmendid) tõttu on Halliste jõe kaldaastangutel avanevad Devoni ladestu kihid väärtuslikud eelkõige teaduslike uuringute ja Eesti geoloogilise kaardistamise seisukohast, sest Kanaküla (5341) kaardilehel ei ole üleriigilist geoloogilist kaardistamist mõõtkavas 1:50 000 veel tehtud. Teadaolevalt on kaardilehe piiridesse jääval alal geoloogilisi uuringupunkte (paljandid, puuraugud) aga niigi väga vähe. Kuigi Vardja paljand on looduslike protsesside tulemusel paiguti kinni kasvanud ja ulatuslikult jälgitav madala veeseisu ajal, on geoloogilist väärtust omavad Devoni kivimite kihid kaitsealal A. Kleesmendi poolt 1994. aastal läbi viidud revisjoni andmetel jätkuvalt uuringuteks avatud. Seda kinnitavad ka Vardja talu kanuumatkade korraldajate 2017. aasta suve vaatlused. A. Kleesmendi kirjelduse järgi paljanduvad Devoni liivakivid Ilvese katastriüksusel (71101:003:0082) oleva Vardja talu vahetus läheduses jõe mõlema kalda 100 m pikkusel lõigul (paljandi kõrgus kuni 0,9 m). Paljanduvate kivimite ala kogupikkus on talust 300 m ülesvoolu ja kuni 1 km allavoolu. Arvestades Vardja paljandi tähtsust teadusliku uurimistöö ja riikliku geoloogilise kaardistamise objektina vajab paljandite ala Vardja kärestikul jätkuvalt kaitset kui looduse üksikobjekt. Kärestiku esinemise eelduseks kaitsealuses piirkonnas on aluspõhja kivimite pealispinnale kujunenud reljeef. Kuna kaitseala (KLO1000037) paljandid asuvad veekaitsevööndis (10 m veepiirist), kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis (vastavalt 100 m ja 50 m) ning paiguti ka muinsuskaitseala ja maaparandussüsteemide kaitsevööndis, siis eraldi piiranguvööndi kohaldamist paljandile kui looduse üksikobjektile (piirangu ulatus 50 m) ei pea me vajalikuks. Kaitseala piirides oleks vaja ette näha võimalus läbi viia teaduslikke uuringuid (kivimite kirjeldamine ja proovimine, sh uuringuteks valitud ala eelnev puhastamine kasvukihist ja võsast). Kui kaitseala Vardja aluskivimi paljand; Vardja kosk (KLO1000037) siiski arvatakse kaitse alt välja, siis palume säilitada paljandi juurde suunava viida Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee ääres ja Halliste jõe ääres oleva infotahvli. Paljandi tuntust suurendaks kindlasti kaitsealuseid objekte tutvustava ajaloolise ja teadusliku teabe parem esitus. EELISe andmebaasis on Vardja paljandi kui ürglooduse objekti (KLO1000037) kirjeldus saanud eksitava pealkirja „Vardja kärestik“: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=43;334349141;est;eelisand;;&amp;comp=objresult=yrg&amp;obj_id=-846950794 Vardja paljandi andmeid otsides on EELISest leitav ka olulisel määral erinev teave aadressilt: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;-754447606;est;eelisand;;&amp;comp=objresult=ala&amp;obj_id=1221 Kui ülaltoodud lingil avaneva veebilehe vasakpoolse menüü valikust „Alal asuvad ürglooduse objektid“ ei avata linki „Vardja kärestik“ jääbki otsijal paljandi revisjoni kohta toodud põhjalik info leidmata. Vardja paljandi kohta levivate fotode vähesus on seletatav paljanduva ala tagasihoidliku kõrgusega ja vähese atraktiivsusega. Niisketes ja päikese eest varjatud kaldaastangutel tekib Devoni punastes ja valgetes toonides kivimite pealispinnale kiiresti tume kattekiht. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alvar Soesoo Direktor Anne Põldvere Teabespetsialist [email protected] +372 518 6327 Tere! Edastan Eesti Geoloogiateenistuse seisukoha Vardja aluskivimi paljandi kohta. Lugupidamisega Maris Lanno Juhiabi-personalispetsialist [email protected] Tel. 6302333 www.egt.ee -----Original Message----- From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, March 29, 2018 10:40 AM To: Info <[email protected]> Subject: Vardja aluskivimi paljand Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Vardja aluskivimi paljand", mis on registreeritud dokumendihaldussüsteemis 29.03.2018 10:19:21 numbriga 7-9/18/4729. Palun kinnitada dokumendi kättesaamist vastates e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee