Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine

LEPING 4-1/18/72 Keskkonnaministeerium (edaspidi tellija), mida esindab asekantsler Harry Liiv, kes tegutseb keskkonnaministri 31.05.2017. a käskkirja nr 615 alusel ja Eesti Geoloogiateenistus, (edaspidi töövõtja), mida esindab direktor Alvar Soesoo, kes tegutseb majandus-ja taristuministri 13.04.2017 käskkirja 1.1-1/17-080 kinnitatud moodustamisotsuse ja põhimääruse alusel, ning keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping): 1. Üldsätted 1.1. Lepingu esemeks on töövõtja poolt tellija huvides lepingu lisas nimetatud töö (edaspidi töö) tegemine lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel. 1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisadega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud ja teenuse lepingu raames. 1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu lahutamatuks osaks on 28.02.2018 töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleeriv ajaliselt varasema muudatus ees. 2. Lepingu täitmine 2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 2.2. Teostatava töö nõuded on toodud lisas. 2.3. Teostatava töö teostamise tähtajad on toodud lisas. Kui enne lepingu sõlmimist tekib vaidlus või esitatakse kaebus kohtule, pikenevad lepingus toodud tähtajad. 2.4. Kui töövõtja kasutab Töö teostamiseks alltöövõtjaid, ta kohustub nõudma oma allöövõtjatelt teostatava Töö kvaliteedi vastavust Lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab Töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. 1 2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 2.8. Tellija kohustub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja paranduste tegemiseks. 2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga. 2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 2.11. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses. 2.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise- vastuvõtmise aktis. 3. Töövõtjale makstav tasu 3.1. Lepingu kogumaksumus on 77 000 (seitsekümmend seitse tuhat) eurot mis sisaldab tasu töö teostamise eest, kõiki töö täitmise kulusid ja makse (edaspidi tasu). 3.2. Töövõtja esitab arve pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. 3.3. Töövõtja esitab arve elektrooniliselt nii punktis 5.1 nimetatud Tellija esindajale kui ka e-posti aadressile [email protected]. 3.4. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva. 3.5. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu tasumisele. 3.6. Lepingut rahastab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK), mille tarbeks sõlmivad KIK-i ja tellija sihtfinantseerimise lepingu. KIK-i finantseerimise kord on kättesaadav KIK-i kodulehel: www.kik.ee 3.7. Töövõtja kinnitab, et: 3.7.1 on tutvunud punktis 3.6 nimetatud korraga ja tal ei ole selles toodud tingimuste, nõuete ja tähtaegade suhtes pretensioone; 3.7.2 on teadlik asjaolust, et kui tellija ja KIK-i vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel KIK keeldub tellijale väljamakse tegemisest, on töövõtjal nõudeõigus tellija, mitte KIK-i vastu. 4. Poolte vastutus 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 4.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ja ettepanek rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 4.3. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest. 4.4. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi teostamata. 4.5. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse leppetrahv ja tekitatud kahju. 4.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele 2  kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 4.8. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 5. Poolte esindajad 5.1. Tellija esindaja on veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk, tel: 626 2809, e-posti aadress [email protected]. 5.2. Töövõtja esindaja on hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi, tel: 630 2339, e-posti aadress [email protected]. 5.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 5.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e- postiaadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 6. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 6.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib kuni 30.04.2019. 6.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest 6.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 6.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel 6.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija faktiliselt teostatud töö eest. 7. Lõppsätted 7.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega (teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujatele). 7.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 7.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. 7.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 3 7.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 7.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 7.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist, on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 8. Vaidluste lahendamine 8.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel. 8.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud. 8.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 8.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andest igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 8.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui või eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. Poolte rekvisiidid Tellija Täitja Keskkonnaministeerium Eesti Geoloogiateenistus Registrikood 70001231 Registrikood 77000387 Narva mnt 7a, 15172 Tallinn F.R.Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Alvar Soesoo Asekantsler Direktor 4  Leping nr 4-1/18/72 Lisa: Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine LÄHTEÜLESANNE 1. Taust Veemajanduse korraldamiseks, sh vee kasutamise ja kaitse planeerimiseks on Eesti territoorium jagatud kolmeks vesikonnaks – Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Vesikondade kohta tehakse regulaarselt ülevaateid ja analüüse (vaata täpsemalt veeseaduse § 3 18 - vesikonna tunnuste, koormuse, inimtegevuse ja veekasutuse analüüs). Nimetatud analüüsid ja ülevaated peavad vastama muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitikaalane tegevusraamistik (edaspidi veepoliitika raamdirektiiv), artikli 5 ja 9 nõuetele. Veeseaduse §318 lõike 1 kohaselt korraldab vesikonna tunnuste analüüsi, ülevaate vesikonda mõjutavast koormusest, mida inimtegevus avaldab pinna- ja põhjaveele, ning veekasutuse majandusanalüüsi koostamist Keskkonnaministeerium. Tegevus peab vastama veepoliitika raamdirektiivi lisadele II ja III ning lähtuma Euroopa Komisjoni Ühtse rakendamise Strateegia juhendmaterjalidest antud teemas. Sarnased ülevaated ja analüüsid koostati esimest korda aastatel 2004-2006 ning 2012-2014 kui neid kasutati veemajanduskavade koostamiseks. Veeseaduse § 318 lõike 2 kohaselt peavad analüüside tulemused ja ülevaated olema uuesti läbi vaadatud ja ajakohastatud hiljemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust. Järgmine veemajanduskava tuleb kinnitada hiljemalt 22. detsembril 2021, seega peab analüüside tulemuse ja ülevaadete ajakohastamine olema lõpetatud hiljemalt 22. detsembriks 2019. Tulenevalt veeseaduse §32 lõikest 2 kavandatakse ning korraldatakse pinna- ja põhjavee kasutamist ja kaitset valgalapõhiselt vesikondade kaupa, arvestades veekogude valgalade hüdroloogilisi piire. Seda põhimõtet tuleb hanke täitmisel järgida. Lisaks veeseaduse § 318 kirjeldatud analüüside tulemustele ja ülevaadetele sisaldab töö ka § 320 lõike 5 punktis 2 nimetatud oluliste veemajandusprobleemide ülevaate ettevalmistamist ja esitamist. Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade on iseloomult koondanalüüs § 318 alusel koostatud analüüside tulemustest ja ülevaadetest, tuues eraldi välja kõige olulisemad veemajandusvaldkonna probleemid. Veeseaduse §320 lõike 6 kohaselt tuleb §320 lõike 5 punktis 2 nimetatud oluliste veemajandusprobleemide ülevaade esitada kuus kuud kestvale avalikule väljapanekule vesikonna territooriumil asuvates maavalitsustes ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Avaliku väljapaneku ajal korraldatakse avalikke arutelusid. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Esitatud kirjalikele ettepanekutele ja vastuväidetele tuleb Keskkonnaministeeriumil kirjaga vastata kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tuleb teha oluliste veemajandusprobleemide ülevaates või sellega seotud dokumentides vajalikud parandused ja täiendused. 1.1 Üldine olukord 23. oktoobril 2000. a võeti vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (edaspidi VPRD). VPRD eesmärk on säilitada või saavutada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund. Lisaks VPRD-le võeti 12. detsembril 2006. a vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (edaspidi põhjaveedirektiiv). Põhjaveedirektiiviga täpsustatakse VPRD sätteid saasteainete põhjavette viimise ärahoidmiseks või piiramiseks ning kõikide põhjaveekogumite seisundi halvenemise vältimiseks. VPRD rakendamiseks moodustavad liikmesriigid põhjaveekihtidest põhjaveekogumid. Eestis on moodustatud 39 põhjaveekogumit, võttes arvesse keskkonnaministri kinnitatud põhjaveevaru olemasolu, põhjaveekihist vett tarbivate inimeste arvu, põhjaveekihi tootlikkust ja põhjavee looduslikku keemilist koostist. VPRD eesmärkide saavutamiseks koostatakse kuue aasta pikkuseks perioodiks veemajanduskavad. Veemajanduskava perioodi alguses hinnatakse põhjaveekogumite seisundit ja kirjeldatakse kõiki põhjaveekogumi seisundit mõjutada võivaid survetegureid. Lähtudes surveteguritest hinnatakse, kas põhjaveekogumi seisund on järgmise veemajanduskava perioodi alguses endiselt hea või mitte. VPRD lisa V punkti 2 alusel on liikmesriigid kohustatud läbi viima põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seiret, et hinnata põhjaveekogumite koguselist ja keemilist seisundit ning direktiivi kohaste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse looduslikult esinevate ainete või ioonide või nende näitajate kõrget taset põhjaveekogumis või põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui need on tingitud hüdrogeoloogilistest tingimustest ja mida ei loeta reostuseks veeseaduse tähenduses, ning põhjavee voolusuuna ja keemilise koostise ruumiliselt piiratud ajutisi muutusi, mis ei ole inimtegevusest põhjustatud. Eestis on määratud põhjavee läviväärtused põhjaveekogumite tasandil. Põhjavee saasteainesisalduse läviväärtus näitab põhjavett ohustava saasteaine kontsentratsiooni põhjaveekogumis, mille ületamisel on oht, et põhjavesi ei vasta hea keemilise seisundiklassi nõuetele. Põhjavee saasteainesisalduse läviväärtus ja põhjavett ohustavad saasteained määratakse iga põhjaveekogumi kohta, arvestades muuhulgas ka põhjavee saasteainesisalduste taustataset. Survetegurite mõju hindamiseks ja põhjaveekogumi vee looduslike muutuste jälgimiseks koostatakse seireprogramm ja põhjaveeseire tulemustest lähtudes kavandatakse meetmed põhjaveekogumi seisundi parandamiseks või säilitamiseks. Euroopa Komisjoni koostatud juhendmaterjalide järgi on põhjaveekogumi kontseptuaalne mudel hüdrogeoloogilise süsteemi lihtsustatud skemaatiline kujutis – põhimõtteline põhjaveekihi toitumise mudel. Põhjaveekogumi kontseptuaalne mudel on vahend põhjaveekihtide, hüdrogeoloogiliste protsesside ning nende omavaheliste suhete kirjeldamiseks ja mõistmiseks. Hüdrogeoloogiline kontseptuaalne mudel kirjeldab põhjaveekogumi geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi omadusi, sealhulgas põhjavee toitumist, põhjaveevoolu suunda ja liikumise kiirust, põhjavee keemilist koostist, põhjavee keemilist koostist kujundavaid hüdrogeokeemilisi ja hüdrobioloogilisi protsesse, bilanssi teiste põhjaveekihtide või -kogumitega ning pinnaveega, põhjaveekogumi seost teiste põhjaveekihtide ja -kogumitega ning pinnaveega ja maismaaökosüsteemidega. Nimetatud komponendid moodustavad põhjaveekogumite looduslikud tunnusjooned, mis annavad arusaamise põhjaveevoolu süsteemist ja vee kvaliteedi looduslikust muutlikkusest. Kontseptuaalse mudeli teise poole moodustab informatsioon põhjavee surveteguritest (veevõtt, punktreostusallikad, hajureostus, looduslik kaitstus ja toitumise mõjulepääs). Põhjavee seirekaevude määratlemine tehakse kontseptuaalsetele mudelitele tuginedes. Seega tuleb enne põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamist kirjeldada põhjaveekogumite uusi piire ja koostada põhjaveekogumite kaardid. Põhjaveekogumite ja kontseptuaalsete mudelite ajakohastamisel tuleb arvesse võtta samaaegselt tehtava järgmise tööga: „Vesikonna tunnuste, inimtegevuse, veekasutuse ja oluliste veemajandusprobleemide analüüsid ja ülevaated“, selle töö teostamise ja vaheetappide tähtaegadega ning tegema koostööd nimetatud töö tegijaga: Tegevus Tulemuse esitamise tähtaeg 1. Vesikonna tunnuste analüüsi läbivaatamine ja 1. detsember 2018 ajakohastamine 2. Vesikonna pinna- ja põhjavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaate läbivaatamine ja ajakohastamine, sh:  Tegevus Tulemuse esitamise tähtaeg inimmõju pinnaveele kõikide koormuste suhtes, 1. veebruar 2019 kirjeldades mõju pinnavee kvaliteedis kvaliteedinäitajate ja parameetrite alusel või kaitset vajavate alade eesmärke kirjeldavate indikaatorite/näitajate alusel esialgsed ettepanekud inimmõju leevendamiseks 1. märts 2019 pinnaveele kehtivate keskkonnaeesmärkide 1. aprill 2019 saavutamise ülevaade ja 2021 eesmärkide saavutamise tõenäosus. 1. Veekasutuse majandusanalüüsi läbivaatamine ja 1. veebruar 2019 ajakohastamine. a. Oluliste veemajandusprobleemide ülevaate koostamine, sh: Oluliste veemajandusprobleemide ülevaate eelnõu 1. märts 2019 Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade 1. detsember 2019 b. Avalikustamine ja üldsuse kaasamine 1. november 2019 Oluliste veemajandusprobleemide ülevaate avalik 1. aprill – 1. september 2019 väljapanek Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja 2 kuu jooksul peale avalikku kommentaaridele vastamine väljapanekut – 1 november 2019 2. Kinnitamine Veemajanduskomisjonile kinnitamiseks esitamine 1. november 2019 Keskkonnaministrile kinnitamiseks esitamine 22. november 2019 1.2 Seadusandlus ja kasutatavad materjalid. Koostatav uuring annab sisendi põhjavee osas järgneva perioodi veemajanduskavade vesikonna tunnuste analüüsile. Vesikonna tunnuste analüüside tulemused ja ülevaated vaadatakse uuesti läbi ja ajakohastatakse vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust. Uuringu tegemisel lähtutakse järgmisest seadusandlusest ja kavadest: Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ. http://www.envir.ee/et/veepoliitika-raamdirektiivi- rakendamine. Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ. Veeseadus, mille alusel on välja töötatud keskkonnaministri määrused, milles on reguleeritud põhjavee kasutamist ja kaitset. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseaduse § 2 p 6 järgi on põhjavesi maapõues sisalduv vesi, mineraalvesi on põhjavee alaliik. Põhjaveekiht on üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärselt voolata, või millest saab olulises koguses põhjavett võtta. Veekogum on vee seisundi hindamise üksus, mis võib olla pinnaveekogum, põhjaveekogum, tehisveekogum või tugevasti muudetud veekogum. Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Keskkonnaministri 29. detsembri 2009. a määrus nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord1“. Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid", millega on määratud joogivee uuringute kord ning näitajad, mille sisalduse alusel hinnatakse joogivee kvaliteeti. Määruse nõuded ei laiene isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest, kuid selles toodud nõudeid ja piirsisaldusi mikrobioloogilistele ja keemilistele kvaliteedinäitajatele ning indikaatoritele on siiski võimalik kasutada erakaevude joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamiseks. Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“, millega on kehtestatud kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. Keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“. Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks 2015-2021), mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016. http://www.envir.ee/VMK Uuringuaruande sisu ja ülesehitus peavad põhinema Euroopa Komisjoni põhjavee juhenditel, mis on koostatud VPRD ja põhjaveedirektiivi ühise täitmise strateegia väljatöötamise käigus. Kasutatakse vähemalt järgmisi veepoliitika alase tegevusraamistiku juhiseid: veepoliitika alane tegevusraamistik, rakendamise juhised nr 2, 3, 15, 17, 18, 21 ja 26. Juhised on kättesaadavad: http://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/facts_figures/guidance_docs_en.htm Euroopa Komisjoni juhendmaterjalid – www.CIRCAB.eu Guidance Document No 2. Identification of Water Bodies. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2003. Guidance Document No 3. Analysis of Pressures and Impacts. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2003. Guidance Document No.15. Guidance on Groundwater Monitoring. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2007. Guidance Document No.17. Guidance on preventing or limiting direct and indirect inputs in the context of the Groundwater directive 2006/118/EC. Common Implementation Strategy for the Water Framework (2000/60/EC). European Communities, 2007. Guidance Document No.18. Guidance on Groundwater Status and Trend Assessment. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2009. Guidance Document No. 21. Guidance for reporting Under the Water Framework Directive. Guidance Document No 26. Risk Assessment and the Use of Conceptual Models for Groundwater. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2010. WFD Reporting Guidance 2016. Final Draft 6.0.6. Eesti-Vene piiriülese põhjavee geoloogiline ja hüdrogeoloogiline modelleerimine. Tallinn, 2007. Eesti Geoloogiakeskus OÜ.  2. Eesmärk Projekti eesmärk on täpsustada põhjaveekogumite ulatus ja piirid vastavalt uuenenud geoloogilisele, hüdrogeoloogilisele ja muule asjakohasele teabele ning koostada teemakohased kaardid. Vaja on koostada iga põhjaveekogumi kohta selle hüdrogeoloogiline kontseptuaalne mudel ja esitada ettepanekud põhjaveekogumite seirevõrgu loomiseks, arvestades riikliku põhjaveeseire andmeid, 2014 a põhjaveekogumite seisundite hinnanguid ning uusi vajadusi. Käesoleva aruande sisu ja ülesehitus peab põhinema Euroopa Komisjoni ja siseriiklikel juhenditel, mis on koostatud VPRD ja põhjaveedirektiivi ühise täitmise strateegia väljatöötamise käigus. Iga põhjaveekogumit on vaja iseloomustada vastavalt lähteülesande punktidele. Eesmärk on veel täpsustada ja üle kontrollida ning arvutada arvutuslike mudelitega põhjaveekogumite looduslikud ja tegelikud põhjaveeressursid. Vaja on esitada põhjaveekogumite ja muude ökosüsteemide omavaheline mõju kontseptuaalsetes mudelites. Uuringu tulemustest lähtuvalt muudetakse asjakohaseid õigusakte (veeseadus, keskkonnaseire seadus, keskkonnaministri määrus põhjaveekogumite kohta jne) ja vaadatakse üle kehtivad veemajanduskavad. Käesoleva perioodi veemajanduskavade kontseptuaalsed mudelid tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2012 a uuringus „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“. Järgmise perioodi veemajanduskavas on vaja esitada veeseaduse §-s 318 nimetatud vesikonna tunnuste analüüsi tulemuste ja veekasutuse majandusanalüüsi kokkuvõtted ning ülevaade vesikonda mõjutavast märkimisväärsest koormusest, mida inimtegevus avaldab pinna- ja põhjaveele. Töö annab sisendi põhjavee osas vesikonna tunnuste analüüsi koostamisele. 3. Tegevused lähteülesande lahendamiseks Uuringu tegijal on andmeid võimalik koguda olemasolevatest andmebaasidest sh keskkonnaregistrist, Keskkonnaministeeriumist ja selle valitsemisala asutustelt, Maaeluministeeriumist ja selle valitsemisala asutustelt, Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala asutustelt, kohalike omavalitsusüksuste vastavatest andmebaasidest, vee- erikasutuslubadest, põhjaveeuuringutega tegelevatelt teadus- ja arendusasutustest, Eesti Geoloogiafondist, ehitisregistrist, ettevõtete andmebaasidest jm analoogsetest allikatest. Koostatakse iga põhjaveekogumi kohta selle hüdrogeoloogiline kontseptuaalne mudel, mis on edaspidi aluseks veemajanduskava perioodi põhjaveekogumitega seotud tegevuste planeerimisel (põhjaveekogumite seisundi hindamine, meetmete kavandamine ja riiklik seire). Kaartide koostamise metoodikad ja seletuskirjad esitatakse uuringuaruandes. Töö lahendamiseks peab Töövõtja läbi viima järgnevad tegevused: 3.1. Vajadusel uute põhjaveekogumite moodustamine, olemasolevate põhjaveekogumite piiride ülevaatamine ja täpsustamine 3.1.1 Uute põhjaveekogumite moodustamine, kui see on vajalik vastavalt veeseaduse ja põhjaveedirektiivi nõuetele. Põhjaveekogumid peavad olema sellise suurusega, et nendes on võimalik kavandada tõhusalt meetmeid kogumi seisundi parandamiseks või säilitamiseks ning väljastada vee erikasutuslubasid põhjaveekogumi veeressursi kasutamiseks selliselt, et puuduvad negatiivsed mõjud põhjavee kvaliteedile ja kogusele. 3.1.2 Olemasolevate põhjaveekogumite piiride ülevaatamine ja vajadusel täpsustamine vastavalt uuenenud geoloogilisele, hüdrogeoloogilisele ja muule asjakohasele (põlevkivi kaevandamine, põhjaveevarude hindamine, veevõtud jne.) teabele. 3.1.3 Põhjaveekogumite kaartide uuendamine ja koostamine. 3.2 Kontseptuaalsete mudelite kaasajastamine 3.2.1 Koostada iga põhjaveekogumi hüdrogeoloogilised kaardid (kivimite veejuhtivus jt asjakohased näitajad, põhjaveetasemed, voolusuunad) ja läbilõiked, tuues välja põhjaveekogumite toite- , transiit- ja väljavoolualad, põhjaveekogumi loodusliku kaitstuse jmt. 3.2.2 Koostada iga põhjaveekogumi hüdrogeokeemilised kaardid ja läbilõiked koos seletuskirjaga, sh tuues välja põhjavee keemilised tüübid, olulisemad saasteaine jmt. 3.2.3 Koostada põhjaveekogumite kaupa koormusallikate nimistud, teha koormuste prioritiseerimine ja jaotamine vastavalt EK koormusallikate raporteerimise juhendile. Anda koormusallikate kirjeldused ja koostada koormusallikate kaardid (sh koormusallikate mõjualad). Analüüsida koormusallikate mõju põhjavee seisundile põhjaveekogumite kaupa. 3.2.4 Koostada veehaarete ja nende sanitaarkaitsealade ja toitealade kaart, põhjaveemaardlate ning põhjaveevaruga alade kaardid põhjaveekogumite kaupa. 3.2.5 Koostada saastunud põhjaveega alade kaardid põhjaveekogumite kaupa. 3.2.6 Kirjeldada pinnaveekogumite ja maismaaökosüsteemide ning põhjavee omavahelist mõju, sh veebilanssi ja reostuse levikut. 3.2.7 Koostada koormusallikate ja keskkonnameetmete omavahelise mõju analüüs põhjaveekogumite kaupa. 3.2.8 Juhendi „Guidance Document No 26. Risk Assessment and the Use of Conceptual Models for Groundwater. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2010.“ alusel anda põhjaveekogumite ohustatuse hinnnag. 3.2.9 Arvutada põhjaveekogumite looduslik ja tegelik ressurss, mis on aluseks veekasutuse planeerimisel ja põhjaveekogumite koguselise seisundi hindamisel. Tegelik põhjaveeressurss (VPRD termin ‘available groundwater resource’) on põhjaveekogumi keskmine pikaajaline aastane toitumismäär, millest on lahutatud pikaajaline aastane vooluhulk, mis on vajalik sellega seotud (VPRD artiklis 4 osutatud) pinnavee ökoloogilise kvaliteedi alaste eesmärkide saavutamiseks, sellise vee ökoloogilise seisundi olulise halvenemise ärahoidmiseks ja sellega seotud maismaaökosüsteemide olulise kahjustumise ärahoidmiseks. 3.3 Põhjaveekogumitele mõju avaldavate koormusallikate määramine, prioritiseerimine ja klassifitseerimine Vesikonna põhjavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaate läbivaatamise ja ajakohastamise tulemus on sisendiks samaaegselt tehtava uuringule „Vesikonna tunnuste, inimtegevuse, veekasutuse ja oluliste veemajandusprobleemide analüüsid ja ülevaated“ veekasutuse majandusanalüüsi läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks ning oluliste veemajandusprobleemide ülevaate koostamiseks ning avalikustamise ja üldsuse kaasamisega seotud tegevustele. Koormusallikate ülevaate koostamisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni poolt avaldatud juhendeid ning nendes antud soovitusi (nt Veepoliitika Raamdirektiivi Ühtse Rakendamise Strateegia juhendmaterjalid nr. 3 „Analysis of Pressures and Impacts“ ja nr 21 „Guidance Document No. 21 „Guidance for reporting Under the Water Framework Directive“ ). Tehakse kindlaks iga surveteguri tähtsus põhjaveekogumi jaoks, võttes arvesse iga surveteguri tähtsust eraldiseisva koormusallikana ning erinevate survetegurite kumulatiivset tähtsust. Survetegurite tähtsuse piiritlemiseks võetakse aluseks kinnitatud veemajanduskavades olev informatsioon ning esitatakse ettepanek uute/täiendavate piiride/ulatuse määratlemiseks (veemajanduskavades nimetatud kui olulised survetegurid ja survetegurite olulisus). Survetegurite mõju iga põhjaveekogumi kohta esitatakse kvantitatiivselt (numbrite, osakaalude, protsentide jms.), kui see ei ole võimalik siis kokkuleppel töö tellijaga kvalitatiivselt (oluline, väheoluline, ei mõjuta jms.). Koormusest tulenevad riskid, määrates põhjaveekogumi ohustatuse (keskkonnaeesmärgi saavutamine ohustatud või mitte ohustatud) või täiendava uurimise vajaduse ning ohustatust või täiendava uurimise vajadust selgitavad asjaolud. 3.3.1 Koormuste liigitamine on aluseks hiljem põhjaveemeetmete valimisel ja kolmanda veemajanduskava täitmise raporti koostamisel. 3.3.2 Hinnatakse olulisemate maaparanduse eesvoolude otse karsti suunamise mõju põhjaveekogumite seisunditele koormusallikatena ja vajadust põhjavee riikliku seirekava täiendamiseks või muuks seireks. Seirekaeve ei ole praegu maakuivendussüsteemide juures, mille vesi juhitakse karsti kaudu põhjavette. Eestis on 20 kohta (töö tellija edastab töö tegijale nimekirja nendest kohtadest), kus kuivendusvesi juhitakse karsti, kuid vaid kahe puhul on olemas seirekaev (Saueaugu, Muru), mis võimaldab mõõta sellega kaasnevat saastust põhjavees. Saueaugu seirepunktis 2016. a mõõdetud nitraate 35 mg/l, aastate 2001–2016 keskmine on 22,7 mg/l; Muru karstis vastavalt 25 ja 11,9 mg/l. Ülejäänud 18 kohta puhul juhitakse kuivendusvesi karsti, mille läheduses ei ole ühtegi seirekaevu. Karsti juhitavad veed sisaldavad nitraate ja taimekaitsevahendite jääke, kuid VMK meetmekavades ei ole ette nähtud ühtegi tegevust saasteainete seiramiseks. Samas tuleb veepoliitika raamdirektiivi kohaselt saasteainete otse põhjavette juhtimise puhul uurida, kas ja kui palju saasteaineid tekib, ning vajaduse korral põhjavette juhtimist piirata (2000/60 EL art 11 lõige 3). Tellija edastab töö tegijale asjakohased nimekirjad asukohtade kohta, kus kuivendusvesi juhitakse karsti. 3.3.3. Koostatakse põhjaveekogumite kaupa koormusallikate kaardid. 3.4 Olemasoleva põhjavee riikliku seirevõrgu, seire sageduse ja tiheduse analüüs ning ettepanekute tegemine 3.4.1 Analüüsitakse olemasoleva põhjaveekogumite riikliku seirevõrgu olukorda ja vastavust direktiivide ja seadusandluse nõuetele ning EK juhendites soovitatule. 3.4.2 Tehakse ettepanekud seirevõrgu muutmiseks. Seirepunktide kohta ettepanekute tegemisel võetakse aluseks koostatud kontseptuaalsed mudelid, põhjaveekogumite seisundi hindamise tulemused, riikliku põhjaveeseire ja ettevõtteseire tulemused, keskkonnaregistri andmed ja vastavaid juhendeid. Arvestatakse põhjaveekogumite kontseptuaalses mudelis käsitletud põhjavee loduslikku kvaliteeti ja kogust, kogumi geoloogilist ehitust ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, koormusallikate võimalikku mõju ning riskihinnangu tulemusi. Koostatud seirevõrk peab võimaldama hinnata keskkonnameetmete tulemuslikkust VPRD ja põhjaveedirektiivi eesmärkide täitmisel ning põhjaveekogumite seisundi usaldusväärset hindamist. 3.4.3 Tehakse põhjaveekogumite riikliku seirevõrgu tiheduse analüüs. Analüüsimisel kasutatakse muude nõuete hulgas eelmise veemajanduskava perioodi põhjaveekogumite seisundite hinnangute käigus 2014 a tehtud järeldusi seisundi hindamise testide usaldusväärsusele ja hilisemaid põhjaveeseire tulemusi. Analüüsitakse kogumite kaupa,  kuidas ja kas on vaja muuta seirevõrgu tihedust, et tõsta seisundi hindamise testide ja põhjaveekogumite seisundi hindamise usaldusväärsust. 3.4.4 2017 a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse uuringu „Avatud puuraukude likvideerimine Lääne- ja Ida-Viru maakondades (I etapp)“. Selles on tehtud ettepanek jätta osa inventariseeritud endiseid uuringupuukaeve riiklikku põhjaveeseiresse. Vaja on hinnata nende 17 väljavalitud uuringupuurkaevu vajadust riikliku põhjaveeseires. Kuna need puurkaevud on nimetatud uuringu käigus inventariseeritud, siis nende kohapealset vaatlust ei ole vaja teha. Tellija esitab töö tegijale võimalike seirekaevude nimekirja. 3.4.5 Koostatakse põhjaveekogumite kaupa põhjaveeseire kaardid. 3.5 Läviväärtuste ülevaatamine ja vajadusel korrigeerimine 3.5.1 Vaadatakse üle põhjaveekogumitele määratud läviväärtused vastavalt põhjaveeseire tulemustele. Tehakse ettepanekud põhjaveekogumite uute läviväärtuste määramiseks, olemasolevate muutmiseks või ärajätmiseks. 3.5.2 Läviväärtuste määramisel lähtutakse saasteainete taustatasemetest. Taustataseme määramiseks on vaja koondada seire ja uuringuandmed ning neid analüüsida. 3.5.3 Uuringus antakse hinnang, kas olemasolevad seireandmed ja teave geokeemiliste protsesside kohta on taustatasemete määramiseks piisavad või on taustatasemete määramiseks vajalikud täiendavad hüdrogeokeemilised ja geokeemilised uuringud või tõhustada põhjavee riiklikku seiret. Kui teave geokeemiliste protsesside kohta ei olnud piisav, siis kirjeldatakse, milliseid lähteandmeid on taustataseme täpsemaks hindamiseks järgmiste uuringute jaoks vajalik täiendavalt koguda. Analüüsitakse, millistes vaatluspunktides mis põhjavee kvaliteedi näitajaid on lisaks vaja määrata järgnevates uuringutes hüdrogeokeemiliste protsesside kirjeldamiseks. 3.5.4 Põhjaveekogumis esinevate looduslike ainete või ioonide või vee füüsikalis-keemiliste näitajate taustataseme määramisel lähtutakse põhjaveekogumi kirjeldusest ning põhjaveeseire tulemustest. Seireandmete analüüsimisel võetakse arvesse põhjavee voolusuunda ja keemilise koostise muutlikkust nii lateraal- kui ka vertikaalsuunas. 3.5.5 Kui olemasolevatest põhjaveeseire andmetest ei piisa taustataseme määramiseks, siis kogutakse rohkem andmeid. 3.5.6 Taustataseme võib määrata piiratud andmete põhjal, kasutades näitajaid, mille alusel saab hinnata inimtegevuse mõju puudumist. Arvesse võetakse ka teavet geokeemiliste protsesside kohta põhjaveekogumis, kui selline teave on olemas. 3.5.7 Kui olemasolevad põhjaveeseire andmed on ebapiisavad ja teave geokeemiliste protsesside kohta on puudulik, siis võetakse taustatasemete hindamisel aluseks sama tüüpi põhjaveekihtide statistilised võrdlustulemused muudes piirkondades, mille kohta on seireandmeid piisavalt. 3.6 Uuringu tulemuste põhjal peab uuringu tegija koostama aruande. 3.7 Kogutud andmed tuleb kanda eraldi xlsx-formaadis tabelitesse. Kaardikihtide ja tabelite täpne formaat tuleb kooskõlastada tellijaga ja Keskkonnaagentuuriga. Ajakohastatakse kõikide põhjaveekogumite kaardid. 4. Töö teostamise korraldus ja tulemused Töö lõpptulemuseks on kirjalik aruanne tehtud tegevustest ja saadud tulemustest. Töö aruandeks on nimetatud tegevuste raames valmivad kirjalikult esitatavad dokumendid ning nende dokumentide ettevalmistamiseks kasutatud/koondatud elektrooniline taustinformatsioon tabelite, kaartide, graafikute, andmestike või lisatekstide kujul. Töö tulemused on sisendiks järgmise veemajanduskava perioodi vesikonna tunnuste, inimtegevuse, veekasutuse ja oluliste veemajandusprobleemide analüüsidele. Kõik lõpptulemused esitatakse elektroonselt ja kahes eksemplaris paberkandjal eesti keeles. Töö sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema nii eesti kui inglise keeles. Töö teostamise korraldamiseks konsulteerib töö teostaja tellijaga regulaarselt ning edastab informatsiooni töö täpsustatud tegevuste täitmise kohta vähemalt 1 kord kuus töö teostamise aja jooksul. Töö teostaja on kohustatud kohale ilmuma tellija poolt korraldatud kolmele nõupidamisele (üks kontseptuaalsete mudelite ja koormusallikatega, teine läviväärtustega ja kolmas seirevõrgu analüüsiga seoses) tööga seotud tegevuste täitmise või töö tulemuste tutvustamiseks ning informatsiooni vahetamiseks. 4.1 Vajadusel on moodustatud uued põhjaveekogumid ja kirjeldatud nende piirid, koostatud neile kontseptuaalsed mudelid, määratud koormusallikad, hinnatud põhjaveekogumite ohustatus, kirjeldatud riikliku põhjaveeseire seirevõrk ja määratud läviväärtused. 4.2 Põhjaveekogumite piirid on üle vaadatud ja vajadusel korrigeeritud. Erilise täpsusega on üle kontrollitud põlevkivi kaevandamisega seotud põhjaveekogumite piirid vastavalt kaevandustegevusele ja muudele asjaoludele. 4.3 Kõigi 39 põhjaveekogumi hüdrogeoloogilised kontseptuaalsed mudelid, kaardid ja hüdrogeoloogilised läbilõiked on täpsustatud. 4.4 Koormusallikad põhjaveekogumitele on kindlaks tehtud ja prioritiseeritud ning vastavad andmebaasid ja kaardid ajakohastatud. 4.5 Hinnatud on kõigi põhjaveekogumite ohustatus riskianalüüsi alusel. 4.6 On arvutatud ja kontrollitud arvutuslike mudelitega põhjaveekogumite looduslikud ja tegelikud veeressursid. 4.7 On kirjeldatud põhjaveekogumite ja maismaaökosüsteemide ning pinnaveekogumite omavaheline mõju. 4.8 Olemasoleva riikliku põhjaveeseire võrgu kohta on koostatud analüüs ja tehtud ettepanekud seirevõrgu optimeerimiseks. Üle on kontrollitud olemasolev põhjavee riiklik seirevõrk ning tehtud ettepanekud seirepunktide ja seiratavate näitajate kohta ning veeproovide võtmise sageduse kohta. On kaasajastatud vastavad kaardid iga põhjaveekogumi seirevõrgu ja seiratavate näitajate kohta põhjaveekogumite kaupa. 4.9 Iga tegevuse kohta on esitatud uuringuaruandes kirjeldus. Töö tegemisel peab arvestama, et uuringu tulemustest lähtuvalt võidakse muuta asjakohaseid õigusakte (veeseadus, keskkonnaministri määrus põhjaveekogumite kohta jne) ja vaadatakse üle kehtivad veemajanduskavad. 5. Töö teostamise etapid ja tähtajad Töövõtja peab lepingust sätestatud ajagraafikust kinni pidama ning tellijat teavitama juhul, kui ajagraafikut ei suudeta järgida. Juhul, kui ajagraafikut ei suudeta täita, saab seda vaid töö tellija nõusolekul muuta. I etapi aruandes on toodud esialgne kontseptsioon kõikide lähteülesande punktis 3 nimetatud tegevuste kohta ja koostatud iga põhjaveekogumi kohta selle esialgne hüdrogeoloogiline kontseptuaalne mudel, kirjeldatud põhjaveekogumite piire, koostatud põhjaveekogumite esialgsed kaardid ning koormusallikate esialgne kirjeldus ja liigitus. Töö I etapi aruanne esitatakse tellijale 16.11.2018. Töö lõpparuanne esitatakse kooskõlastamiseks põhjaveekomisjonile 15.03.2019. Töö lõpparuande esitamise tähtaeg on 30.04.2019. KeM leping tagasi -- Kind regards / Tervitustega Alvar Soesoo, PhD Director [email protected] Geological Survey of Estonia +372 51 36 994 www.egt.ee <http://www.egt.ee/> On 20/04/2018, 15:39, "Maris Lanno on behalf of Info" <[email protected] on behalf of [email protected]> wrote: Tere, Alvar! Edastan Keskkonnaministeeriumi lepingu allkirjastamiseks. Tervitades Maris Lanno Juhiabi-personalispetsialist Eesti Geoloogiateenistus [email protected] 6302333 www.egt.ee -----Original Message----- From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, April 20, 2018 3:35 PM To: Info <[email protected]> Subject: Lepingu edastamine allkirjastamiseks Saatja: Keskkonnaministeerium Pealkiri: Leping_Eesti Geoloogiateenistus Registreerimisnumber: 4-1/18/72 Palume Teil juuresolev leping digitaalselt allkirjastada ja tagastada e-posti aadressile [email protected] Lugupidamisega üldosakond Keskkonnaministeerium