Uuringumetoodika väljatöötamine täiendavate pinnase radooniuuringu vajadusega alade jaoks

LEPING 4-1/18/80 Keskkonnaministeerium (edaspidi tellija), mida esindab välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger asekantsleri ülesannetes, kes tegutseb keskkonnaministri 31.05.2017. a käskkirja nr 615 ja Eesti Geoloogiateenistus, (edaspidi töövõtja), mida esindab direktor Alvar Soesoo, kes tegutseb põhimääruse alusel, ning keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping): 1. Üldsätted 1.1. Lepingu esemeks on töövõtja poolt tellija huvides lepingu lisas1 nimetatud töö (edaspidi töö) tegemine lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel. 1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisadega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud ja teenuse lepingu raames. 1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu lahutamatuks osaks on 19.04.2018 töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleeriv ajaliselt varasema muudatus ees. 2. Lepingu täitmine 2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 2.2. Teostatava töö nõuded on toodud lisas 1. 2.3. Teostatava töö teostamise tähtajad on toodud lisas 1. Kui enne lepingu sõlmimist tekib vaidlus või esitatakse kaebus kohtule, pikenevad lepingus toodud tähtajad. 2.4. Kui töövõtja kasutab Töö teostamiseks alltöövõtjaid, ta kohustub nõudma oma allöövõtjatelt teostatava Töö kvaliteedi vastavust Lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab Töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. 2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 2.8. Tellija kohustub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja paranduste tegemiseks. 2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga. 2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 2.11. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses. 2.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise- vastuvõtmise aktis. 3. Töövõtjale makstav tasu 3.1. Lepingu kogumaksumus on 9 780 (üheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot mis sisaldab tasu töö teostamise eest, kõiki töö täitmise kulusid ja makse (edaspidi tasu). 3.2. Töövõtja esitab arve pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. 3.3. Töövõtja esitab arve elektrooniliselt nii punktis 5.1 nimetatud Tellija esindajale kui ka e-posti aadressile [email protected]. 3.4. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva. 3.5. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu tasumisele. 4. Poolte vastutus 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 4.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ja ettepanek rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 4.3. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest. 4.4. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi teostamata. 4.5. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse leppetrahv ja tekitatud kahju. 4.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 4.8. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 5. Poolte esindajad 5.1. Tellija esindaja on kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Maris Arro, tel: 6262 908, e-posti aadress [email protected]. 5.2. Töövõtja esindaja on vanemgeoloog Krista Täht-Kok, tel: 51938184, e-posti aadress [email protected]. 5.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 5.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e- postiaadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 6. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 6.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud. Leping kehtib kuni 01.11.2018. 6.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. 6.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 6.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel. 6.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija faktiliselt teostatud töö eest. 7. Lõppsätted 7.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega (teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujatele). 7.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 7.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. 7.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 7.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 7.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 7.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist, on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 8. Vaidluste lahendamine 8.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel. 8.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud. 8.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 8.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andest igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 8.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui või eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. Poolte rekvisiidid Tellija Täitja Keskkonnaministeerium Eesti Geoloogiateenistus Registrikood 70001231 Registrikood 77000387 Narva mnt 7a, 15172 Tallinn F.R.Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidi Koger Alvar Soesoo välisõhu osakonna juhataja direktor asekantsleri ülesannetes  Leping nr 4-1/18/80 Lisa 1: LÄHTEÜLESANNE Töö eesmärk: Koostada uuringumetoodika, mille alusel hakatakse läbi viima pinnase radoonisisalduse uuringuid nendes haldusüksustes, milles on vastavaid uuringuid tehtud liiga vähe, et saaks otsustada ala radooniriski osas. Taust 2016. a lõpus koostas Eesti Geoloogia Keskus Keskkonnaministeeriumi tellimusel töö, mille üheks väljundiks oli radooniriskiga alade määratlemine. Töö tulemuste põhjal, koostöös EGK ekspertide ja Keskkonnaameti kiirgusseire osakonnaga, koostati esialgne radooniriskialade kaart ja seati vastavalt püstitatud kriteeriumitele prioriteedid, mis lihtsustavad rakendusplaani jaoks tegevuste planeerimist. Esialgse radooniriski kaardi (lisa 2)1 koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest. Olemasolevate pinnaseõhu radooni mõõtmistulemuste baasil prioritiseeriti haldusüksused järgmiste tinglike kriteeriumite alusel: 1. mõõtmiste arv; 2. mõõdetud väärtused; 3. ala geoloogiline ehitus. I prioriteediga aladeks (lisa 3) valiti kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused, mille määratlemise tingimusteks olid: mõõtmistulemused on tehtud rohkem kui 5 uuringupunktis, millest vähemalt 10% on radooni aktiivsuskontsentratsioon pinnaseõhus > 75 kBq/m3. Põhja- Eesti klindivööndis asuvate haldusüksuste puhul oli piisava arvu mõõtetulemuste puudumisel kriteeriumiks ka ala geoloogiline ehitus. Kõrgendatud radooniriskiga alad on need, kus tuleb direktiivi 2013/59/Euratom2 kohaselt 0 ja 1 korruse töökohtadel teha radooni mõõtmised nimetatud ruumide siseõhus. II prioriteediga alade (lisa 4) valikus on täiendava uuringuvajadusega haldusüksused, millede osas puuduvad andmed radooniohtlikkuse kohta järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud <4). III prioriteediga alad (lisa 5) selekteerimisel võeti arvesse alade geoloogiat ja mõõtmistulemusi, mis võimaldasid järeldada, et radoonirisk on pigem keskmine või madal. 1 https://www.maaamet.ee/et/uudised/maa-ameti-halduspiiride-kaardirakenduses-korraga-nahtavad-nii-praeguse-kui- ka-uue 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0059 Töö sisu: Töö sisuks on täiendavate pinnase radooniuuringute vajadusega alade (II prioriteediga alade) jaoks uuringumetoodika väljatöötamine. 1) Selgitatakse välja optimaalne mõõtepunktide arv kõigi lisas 2 esitatud kohaliku omavalitsusüksuse kohta, mis võimaldaks radooniriski osas järeldusi teha; 2) Leitakse metoodika määramaks täiendavaid mõõtepunktide asukohti kõigis lisas 2 loetletud valdades, lähtudes külade asukohtadest ja valdade detailplaneeringutest. Mõõtepunkti täpsus määratakse koordinaatidega (Tasapinnalised ristkoordinaadid L-EST97 (EuEF89) või Lambert kooniline, Euref EST 92); 3) Uuringumetoodika koostamisel võetakse arvesse haldusüksuse suurust, geoloogilist eripära ning asustuse hajuvust; 4) Uuringumetoodika koostamisel võetakse arvesse haldusüksustes seni tehtud nii pinnaseõhu kui ka ruumide siseõhu radoonimõõtmiste andmed, jälgides, et uued mõõtepunktid kataksid mitte uuritud ala, kus on vaja saada selgust, kas on tegemist radooniriski alla kuuluva territooriumiga või mitte. Töö tähtaeg Töö esitamise tähtajaks on 1.november 2018.a. Valminud töö peab olema Microsoft Office Word failiformaadis.  Leping nr 4-1/18/80 Lisa 2: Eesti radooniriski kaart  Leping nr 4-1/18/80 Lisa 3: Kõrgendatud radooniriskiga kohalikud omavalitsused Alutaguse vald Haljala vald Harku vald Jõelähtme vald Jõgeva vald Jõhvi vald Kadrina vald Kastre vald Kiili vald Kohtla-Järve linn Kose vald Kuusalu vald Luunja vald Lääne-Harju vald Lüganuse vald Maardu linn Narva linn Narva-Jõesuu vald Peipsiääre vald Põhja-Sakala vald Põltsamaa vald Põlva vald Rae vald Rakvere linn Rakvere vald Saarde vald Sillamäe linn Tallinn Tapa vald Tartu linn Tartu vald Toila vald Türi vald Viimsi vald Viljandi vald Viru-Nigula vald Väike-Maarja vald  Leping nr 4-1/18/80 Lisa 4: Täiendava uuringuvajadusega kohalikud omavalitsused Anija vald Antsla vald Elva vald Haapsalu linn Järva vald Kanepi vald Keila linn Kihnu vald Mulgi vald Paide linn Ruhnu vald Rõuge vald Setomaa vald Tõrva vald Valga vald Viljandi linn Vinni vald Võru linn Võru vald  Leping nr 4-1/18/80 Lisa 5: Normaalse või keskmise radooniriskiga kohalikud omavalitsused Hiiumaa vald Häädemeeste vald Kambja vald Kehtna vald Kohila vald Loksa linn Lääne-Nigula vald Lääneranna vald Muhu vald Mustvee vald Märjamaa vald Nõo vald Otepää vald Põhja-Pärnumaa vald Pärnu linn Raasiku vald Rapla vald Räpina vald Saaremaa vald Saku vald Saue vald Tori vald Vormsi vald