OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Väike-Maarja Vallavalitsus [email protected] Pikk tn 7 30.04.2025 nr 11.3-1/25/1975 Väike-Maarja alevik 46202, Lääne-Viru maakond, Registrikood: 75011694 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi RTK või rakendusüksus) teeb meetme „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ raames otsuse Väike-Maarja Vallavalitsuse (toetuse saaja või hankija) projektile nr 2021-2027.4.08.24-0043 „Kaasava hariduskorralduse edendamiseks väikevahendite soetamine Väike-Maarja valla koolidele“ (edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole projektiga seotud riigihanke nr 281992 „Kaasava hariduskorralduse edendamiseks väikevahendite soetamine Väike-Maarja valla koolidele“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1729,35 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 p 4, § 28, Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1, § 36, § 37 lg 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 21 lg 1 ja § 228 ning haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määruse nr 43 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ (edaspidi meetme määrus) § 26, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1 17.06.2024 jõustunud redaktsioon.  1. Hankija on tunnistanud edukaks pakkumuse, mis ei vastanud lihthankes kehtestatud vastavustingimustele Toetuse saaja viis lihthankemenetlusena läbi riigihanke nr 281992 „Kaasava hariduskorralduse edendamiseks väikevahendite soetamine Väike-Maarja valla koolidele“. Hanketeade avaldati 04.07.2024 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29.07.2024. Hange oli jaotud seitsmeks osaks. Hanke osadele V ja VI pakkumusi ei esitatud ja osa VII pakkuja ei vastanud hanketingimustele, seega need lõpetati lepinguta. Osade I-IV puhul tunnistas hankija hindamiskriteeriumi „Maksumus, vähim on parim“ alusel edukateks järgmised pakkujad:  OÜ PT Mikro (10054132), osa I tahvelarvutid koos laadimiskohvritega, pakkumuse maksumus 13 685 eurot käibemaksuta ja 16 695,70 eurot käibemaksuga;  Aktsiaselts Datel (10324057), osa II interaktiivsed klassitahvlid, pakkumuse maksumus 9362 eurot käibemaksuta ja 11 421,64 eurot käibemaksuga;  Estrotech OÜ (11496493), osa III virtuaalprillide komplekt koos haldus- ja õppetarkvaraga, pakkumuse maksumus 5400 eurot käibemaksuta ja 6588 eurot käibemaksuga;  Dream Big Dreams OÜ (14319975), osa IV lasertööpink, pakkumuse maksumus 2999 eurot (pakkuja ei ole KM kohuslane). Nimetatud pakkujatega sõlmiti hankelepingud, mille täitmise tähtajad olid hanke osade lõikes erinevad2. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on hankelepingud täidetud ja vastavad kuludokumendid projekti juurde esitatud. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 281992 kontrollimisel, et hankija on tunnistanud osas III edukaks pakkumuse, mis ei vastanud kehtestatud vastavustingimustele. 1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Hankija on RHS § 77 lõigete 61 ja 71 ning § 125 lõike 5 alusel kehtestanud osas III vastavustingimustena keskkonnaministri 29.06.2021 määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ (edaspidi KHK määrus) kõik lisas 3 toodud keskkonnahoidlikud kriteeriumid3 (vastavustingimused 1-12). Rakendusüksus on koondanud III osas edukaks tunnistatud (Estrotech OÜ) pakkumuse tingimustele vastavuse analüüsi käesoleva otsuse lisas 1 toodud tabelisse (edaspidi Lisatabel). Alljärgnevalt on toodud tingimused4, millele kõnealune pakkumus ei vastanud:  Vastavustingimus 2. Pakkuja on viidanud dokumendile LISA 3 Maksumuse tabel.xlsx5, millest ei nähtu tõendid antud tingimuse täitmise kohta.  Vastavustingimus 3. Pakkuja on kinnitanud, et on ühinenud tootjavastutusorganisatsiooniga (TVO). Tingimuse sõnastuse kohaselt pidi hankija sellisel juhul teostama kontrolli probleemtooteregistrist (PROTO). Rakendusüksus tuvastas järelevalvemenetluse käigus, et pakkuja ei ole TVOga ühinenud, seega hankija ei ole vastavat kontrolli teostanud. 2 Osa I ja osa IV - tähtaeg 10.10.2024, osa II ja osa III - tähtaeg 07.10.2024. 3 KHK määruse lisa 3: Kontori IT-seadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid (kohustuslikud ja valikulised). 4 Tingimuse number on tabeli veerus Tingimuse nr ja sõnastus veerus Sisu. 5 LISA 3 Maksumuse tabel.xlsx on fail, milles pakkuja esitas ettenähtud kujul info pakutava toote nimetuse, artikli, koguse ja hinna kohta (hanke alusdokument).  Vastavustingimus 4. Lähtuvalt pakkuja antud kinnitusest, et ta on TVO liige, oleks pidanud nõutud kirjeldus olema üksikasjalikum ja hankija oleks pidanud selle üldsõnalisusele tähelepanu pöörama.  Vastavustingimus 7. Pakkuja ei andnud nõutud kinnitust, vastates „EI“.  Vastavustingimus 8. Pakkuja on kinnituse vastuseks märkinud „EI“ ja lisanud viite dokumendile LISA 3 Maksumuse tabel.xlsx, millest ei nähtu tõendid antud tingimuse täitmise kohta.  Vastavustingimus 9. Pakkuja ei ole esitanud nõutud tootja kinnitust või tehnilist dokumentatsiooni, vaid on lisanud viite dokumendile LISA 3 Maksumuse tabel.xlsx, millest ei nähtu tõendid antud tingimuse täitmise kohta.  Vastavustingimus 10. Pakkuja on kinnituse vastuseks märkinud „EI“, seega ei ole tootele varuosade saadavus nõutud perioodil tagatud.  Vastavustingimus 11. Pakkuja ei andnud nõutud kinnitust, vastates „EI“.  Vastavustingimus 12. Pakkuja on kinnituse vastuseks märkinud „EI“ ja lisanud viite dokumendile LISA 3 Maksumuse tabel.xlsx, millest ei nähtu tõendid antud tingimuse täitmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hankija rikkunud RHS § 114 lõiget 2, mille kohaselt tuleb pakkumus tagasi lükata, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Rakendusüksus märgib lisaks, et koos virtuaalprillidega Meta Quest 3 (mudel S3A VR Headset) soetati ka transpordikohver/laadimisjaam FIXIT TOOLS (mudel DM1215) ja ruuter. Nende osas ei ole hankija tingimustele vastavuse kontrolli läbi viinud ega nõutud dokumente küsinud. Samas ei nähtu vastavustingimuste sõnastustest, et pakkuja pidanuks neid laadimiskohvri ja ruuteri puhul järgima. Rakendusüksus ei käsitle Lisatabelis vastavustingimuste täitmist laadimiskohvri ja ruuteri osas. Pakkujalt ei õnnestunud järelevalvemenetluse käigus vajalikke andmeid saada, seetõttu ei ole võimalik ka tingimustele vastavust tuvastada. Nende puhul võtab rakendusüksus ka arvesse asjaolu, et nimetatud seadmed ei ole KHK § 7 mõistes kontori IT-seadmed6 ning ei ole seetõttu selle lisas 3 toodud tingimustega hõlmatud. Vastavustingimustes7 nr 7 ja 11 on nõutud konkreetsete dokumentide esitamist toote üleandmisel ja tegemist on oma olemuselt hankelepingu tingimustega (nende täitmine ei ole nõutav pakkumuse esitamisel). Hankekontrolli läbiviimise hetkeks oli vastav leping sõlmitud, seega palus rakendusüksus toetuse saajal vastavad dokumendid esitada. Kuna neid esitada polnud, ei ole hankija lepingu tingimusi järginud ja on sellega rikkunud RHS § 3 punktis 1 toodud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet. Hankekontrolli ja järelevalvemenetluse käigus tegi rakendusüksus toetuse saajale seoses pakkumuse tingimustele vastavuse kontrolliga mitmeid järelepärimisi. Lisatabeli veerus Rakendusüksuse päringu sisu on iga konkreetse vastavustingimuse osas esitatud vastav info. Toetuse saaja vastused on toodud Lisatabeli veerus Toetuse saaja vastus. Kas ja kuidas 6 Kontori IT-seadmed KHK määruse § 7 lg 1 tähenduses on: 1) paiksed arvutid (lauaarvutid, väikeserverid, tööjaamad); 2) kuvaseadmed (arvutimonitorid); 3) kaasaskantavad arvutid (sülearvutid, kaks ühes sülearvutid, tahvelarvutid, kaasaskantavad kõik ühes arvutid, mobiilsed kõhnklientarvutid). 7 Lisaks on toote üleandmisel nõutud dokumente ka vastavustingimustes 5 ja 6, kuid need ei ole virtuaalprillide puhul asjakohased, kuna tingimuste sõnastused viitavad arvutile ja kuvarile. rakendusüksus antud selgitusi ja vastuseid arvestas, on toodud Lisatabeli veerus Rakendusüksuse seisukoht. 1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus ÜM2022 § 11 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Väike-Maarja Vallavalitsus on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda. RHS § 125 lõike 5 kohaselt peab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima seaduse §-s 114 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. RHS § 114 lõige 2 sätestab: Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hanke alusdokumendi8 punkt 7.1 kehtestab: Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta alusdokumentides ja selle lisades esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankijale nõutud selgitusi või pakkuja poolt antud selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. Hankija peab pakkumuse sisuliseks kõrvalekaldeks tingimusi, mis: - vähendavad hanke mahule esitatud nõudeid; - vähendavad hanke kvaliteedile esitatud nõudeid; - ei vasta esitatud ajalistele nõuetele; - kitsendavad hankija õigusi või vähendavad pakkuja kohustusi. Rakendusüksus on seisukohal, et Estrotech OÜ pakkumuse mittevastavus KHK määruses sätestatud keskkonnahoidlikele tingimustele on sisuline ja hankija oleks pidanud vastavalt RHS § 114 lõikele 2 selle tagasi lükkama. Lisatabeli veerus I, Meta Quest 3 komplekt vastab tingimusele JAH/EI, on EI märgitud nende tingimuste juures, mille osas rakendusüksus tuvastas mittevastavuse (nr 2-4, 8-9 ja 12). Hankija on Estrotech OÜ pakkumuse puudustega aktsepteerimist põhjendanud sellega, et kehtestas osale III keskkonnahoidlikud tingimused ekslikult, sest Meta Quest 3 virtuaalprillid, transpordikohver/laadimisjaam ja tarkvara ei kuulu KHK määruse § 7 mõistes kontori IT-seadmete hulka. Rakendusüksus seda põhjendust ei arvesta. Riigihanke üldpõhimõtted (RHS 3) kehtivad igas riigihankes, olles universaalsed. Seega on hankija alati, ka lihthanke läbiviimisel, seotud enda poolt kehtestatud riigihanke alusdokumentidega. Kui hankija eirab iseenda kehtestatud korda, rikub ta sellega ühtlasi riigihanke aluspõhimõtteid (läbipaistvus ja kontrollitavus) ning riigihankes osalevate või osalemisest huvitatud isikute võrdse kohtlemise nõudeid, aga ka hea halduse tava. Kui hankija on vastavustingimused kehtestanud (ekslikult või mitte), siis on need pakkujatele täitmiseks ja hankijal kohustus nendele tingimustele vastavust kontrollida. 8 Dokumendi fail Hanke alusdokument.docx. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus samuti rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Rakendusüksus nõustab hankijaga selles osas, et KHK määrus § 7 mõistes tõepoolest Meta Quest 3 virtuaalprillid, transpordikohver/laadimisjaam ja tarkvara kontori IT-seadmete hulka ei kuulu ja hankija ei oleks pidanud neid osale III kehtestama. 1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% ÜM2022 § 34 lg 1 p 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse hankemenetluse rikkumise korral ÜM2014 paragrahve 22–228. Otsuses kirjeldatud rikkumise osas esinevad ÜM2014 §-s 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla riigihanke piirmäära korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksus peab otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks kõige rangema 25-protsendilise määra kohaldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 103 lõikest 1 ja ühissätete määruse selgituste punktist 70 tuleb rakendusüksusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine. Seega peab rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist kergendavad ja finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25-protsendiline finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada sellest madalamat, nt 10-, 5- või 2-protsendilist määra. Eeltoodut arvesse võttes hindas ja analüüsis rakendusüksus üksikasjalikult, kas antud rikkumise osas esineb selliseid kergendavaid ja finantsmõju vähendavaid asjaolusid, mille puhul oleks 25 protsendiline finantskorrektsiooni rakendamine selgelt ebaproportsionaalne ja võimalik oleks kohaldada ettenähtust madalamat määra ning jõudis järeldusele, et selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Hankija tunnistas edukaks pakkumuse, kus puudusid nõutud positiivsed, nn JAH- kinnitused9 ning pakkuja oli kinnitanud väite, mis ei vastanud tegelikkusele. Hankija küsis vajalikud JAH- kinnitused pakkujalt tagantjärele alles siis, kui rakendusüksus juhtis hankekontrolli ja järelevalve menetluse käigus nende puudumisele tähelepanu ja küsis sellekohast selgitust. Samuti tuvastati järelevalve menetluse käigus, et Estrotech OÜ kinnitus TVOga ühinemise kohta ei vasta tõele. Kui 9 Pakkuja oli vastustena nõutud kinnitustele vastanud ’EI’. hankija oleks antud pakkuja osas korrektselt tingimustele vastavuse kontrolli läbi viinud, oleks ta eeltoodud probleemid pakkumuses tuvastanud. Tegemist on hanke tulemusi reaalselt mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra rakendamine õigustatud. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata, oleksid hanke tulemused teistsugused. Võttes arvesse, et hanke III osale tegi ainsana pakkumuse Estrotech OÜ, puudus konkurents täielikult, mistõttu oleks hankija pidanud III osale korraldama uue hankemenetluse. Samuti ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke III osas osalevate pakkujate ring ja tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et vastavustingimustes kehtestatud keskkonnahoidlikke kriteeriume täitma ei pea ja need võivad pakkujal puududa. Eeltoodust tulenevalt peab rakendusüksus põhjendatuks vähendada hanke III osa alusel tekkinud (Estrotech OÜga seotud) abikõlblikke kulusid 25 protsendi võrra. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.4. Hanke kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Hanke nr 281992 III osaga seotud kulusid on projekti tegevuse nr 5 Õppe- või abivahendite või õppematerjalide või -vara ostmine raames esitatud abikõlblikus summas 6 588 eurot (KD nr 2), millele lisandus tegevuse nr 11 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 5%) abikõlblikus summas 329,40 eurot, kokku 6917,40 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus hanke III osaga seotud kuludest mitteabikõlblikuks tegevuse nr 5 osas 1647 eurot (6588*25%) ja tegevuse 11 osas 82,35 eurot (329,40*25%), kokku 1729,35 eurot, millest toetus moodustab 1469,95 eurot ja omafinantseering 259,40 eurot. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 saatis rakendusüksus 11.04.2025 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 25.04.2025. Toetuse saaja vastas tähtajaks, et ei esita otsuse eelnõule kommentaare.  3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Kaasava hariduskorralduse edendamiseks väikevahendite soetamine Väike-Maarja valla koolidele“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1729,35 eurot, millest toetus moodustab 1469,95 eurot; 2. vähendada riigihankega nr 281992 seotud KD nr 2 abikõlblikke kulusid 25% võrra; 3. vähendada projekti tegevuste 5 Õppe- või abivahendite või õppematerjalide või -vara ostmine ja 11 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 5%) eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud mitteabikõlblikus summas; 4. muuta 20.06.2024 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-31/24/661 punkti 2 alljärgnevalt: „2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 48 609,75 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 41 318,29 eurot mis hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kuni 70% ning riigipoolset kaasfinantseeringut 15% abikõlblikest kuludest.“ Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Lisa 1. Hanke osa 3 analüüs Koostaja: Marje Leppik 5917 4802 [email protected]