Karl Laas
Louis Kahni Eesti SA
[email protected] Meie 17.04.2025 nr 11.1-3/25/782-2
Vastus 07.04.2025 ettepanekule vaidluste
lahendamiseks läbirääkimiste teel
Austatud Karl Laas
Täname Teid 07.04.2025 saadetud kirja eest, kus esitasite ettepaneku projekti nr 2014-
2021.1.01.22-0022 „Estonian-Norwegian Cooperation Towards a Sustainable Architectural
Education and Diverse Creative Output“ vaidluste lahendamiseks läbirääkimiste teel.
Oleme tutvunud Teie kirjas toodud asjaolude ja ettepanekutega ning meie seisukohad on
järgmised:
1. On positiivne, et olete täitnud oma kohustust teavitada Riigi Tugiteenuste Keskust (RTK) ja
õiguskaitseorganeid pettuse kahtlusest ning rikkumistest. Ka Euroopa Majanduspiirkonna
(EMP) finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruse1 artikkel 1.3 punktis 2 toodud
rakenduspõhimõtete kohaselt tuleb korruptsiooni osas rakendada nulltolerantsi.
2. RTK peab lähtuma oma tegevuses EMP ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete
fondi raames toetuse andmisel vastavatest õigusaktidest, mis on toodud ka toetuslepingu
punktis 2.1.
3. Lähtuvalt EMP finantsmehhanismi rakendusmääruse artikkel 4.6 punktist 2 on kahepoolsete
suhete fondi abikõlblikkuse lõppkuupäev 30.04.2025. Sellest tulenevalt on antud projekti
elluviimise perioodi ka pikendatud 4 kuu võrra ehk kuni 30.04.2025, andes maksimaalse
võimaliku tähtaja projekti lõpetamiseks. Nimetatud tähtaja täiendav pikendamine ei ole
võimalik ning peale seda kuupäeva tehtud kulud ei ole antud fondist abikõlblikud. Käesoleval
juhul tuleb nii projekti lõpptähtaega kui kulude abikõlblikkuse tingimusi käsitleda kui toetuse
kasutamise erireegleid, mille on kehtestanud EMP ja Norra finantsmehhanismide doonorriigid.
Toetuse saamine ja selle väljamakse ei ole toetuse saaja subjektiivne õigus, vaid toetuse
väljamakse eeldab toetuse saaja vastusooritust ehk seatud kohustuste täitmist enne toetuse
väljamakset.
4. Toetuse saajaks on Louis Kahni Eesti Sihtasutus (edaspidi SA), kellega on sõlmitud ka
toetusleping ning kes peab täitma toetuse saaja kohustusi. Toetuslepingu punktis 3.1.16 on
välja toodud, et toetuse saaja on kohustatud mh. tegema projektiga seotud abikõlblikke kulusid
lepingu punktis 1.3 märgitud projekti perioodil ning kulud loetakse tekkinuks, kui kulu aluseks
olev arve on esitatud, tasutud ning töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse
projekti abikõlblikkuse perioodil. Erandina võib kulud lugeda abikõlblikeks, kui arve on
esitatud abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul ning tasutud 30 kalendripäeva jooksul
1
https://eeagrants.org/resources/regulation-implementation-eea-grants-2014-2021
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast ja kulude tekkimise aluseks olevad tegevused
toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. Seega on toetuse saaja kohustus tagada, et esitatud
kulud vastavad abikõlblikkuse tingimustele.
5. Vastavalt SA põhikirja punktile 3.3.1 teostab SA tegevuse (sh. juhatuse tegevuse) üle
järelevalvet SA nõukogu ja põhikirja punkti 4.2 kohaselt tagab SA sisekontrolli süsteemi
toimimise.
6. RTK on menetlenud antud projekti kulusid lähtuvalt oma protseduuridest, võttes arvesse ka
seirearuannetega esitatud infot ning vajadusel kasutanud oma õigust teostada järelevalvet
lepingu punkti 3.3 kohaselt.
7. Raamatu „The Nordic Latitudes“ eestikeelsena välja andmise ajaks oli projektis planeeritud
2022. aasta, kuid lähtudes toetuslepingu punktist 6.3 saab tegevuste planeeritud tähtaegu
vajadusel pikendada ning nimetatud muudatused on kooskõlastatud infosüsteemi
vahearuannete esitamise ja kinnitamise kaudu.
8. RTK eesmärgiks on menetleda antud projektis tuvastatud rikkumine võimalikult kiiresti, tehes
juba tõendatud mitteabikõlblike kulude osas finantskorrektsiooni otsuse esimesel võimalusel.
Eelnev ei pruugi tähendada, et projekti kui terviku kulud muutuvad mitteabikõlblikeks.
9. RTK peab lähtuma rahastajate rakenduspõhimõtetest ning kaitsma toetuse andjate huve.
Seetõttu ei ole võimalik maksta välja toetust olukorras, kus teada olev mitteabikõlblike kulude
maht on suurem kui menetluses olevate kulude summa.
Kokkuvõttes oleme seisukohal, et lepingu täitmise tähtaja täiendav pikendamine ei ole antud juhul
võimalik, kuna see tuleneb doonorriikide poolt Eesti riigile seatud toetuse andmise tingimustest,
mitte siseriiklikest õigusaktidest. Eelnevast lähtub oma tegevustes ja toimingutes ka Riigi
Tugiteenuste Keskus. Seega igasugune projektiga seotud tegevuste elluviimine väljaspool
abikõlblikkuse tähtaega ei ole antud juhul kindlasti võimalik, kuna see on vastuolus doonorriikide
kehtestatud toetuse kasutamise põhimõtetega ning on vastuolus doonorriikide finantshuvide kaitse
põhimõttega.
Oleme teinud operatiivset koostööd, toetamaks projekti tegevuste lõpule viimist antud keerulises
olukorras, arvestades samas toetusega seotud tingimusi. Mõistame Teie raskusi ajalises kitsikuses
projekti edukaks lõpuleviimiseks, ent RTK on käesolevaks hetkeks kasutanud kõiki võimalikke
õiguspäraseid võimalusi Teie toetamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmo Merila
peadirektori asetäitja
Angeelika Põldaru
[email protected]