dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
OtsusAvalik

OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus · 17. aprill 2025
Viit
11.2-1/25/1862
Registreeritud
17. aprill 2025
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
11.2 Toetuste rakendamine: periood 2014-2020 alates 2025-
Sari
11.2-1 Toetuste rakendamisega seotud taotlused ja otsused
Toimik
11.2-1/2025
Vastutaja
Ketlyn Pass (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus)

Failid

  • 📎11.2-1251862 17.04.2025 Otsus.asice634 KB

Sisu (failidest)

17.04.2025 nr 11.2-1/25/1862 e-Pavement OÜ Mäealuse tn 2/1 Tallinn 12618 Harju maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) raames otsuse e-Pavement OÜ (registrikood 1452774, edaspidi toetuse saaja või ettevõte) projekti „Nutika teekatendi tootmise sisseseadmine“ (nr 2014-2020.5.01.20-1502, edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus projekti raames makstud kulude osas finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks 911,79 eurot, sh toetus 729,43 eurot. Otsuse tegemise aluseks on STS § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 2 ja 3, § 46, § 48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 23 lg 1, meetme määruse § 30, 25.11.2019 taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-27/0650 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus), samuti projekti raames esitatud maksetaotlused ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 26 punktiga 2 ja § 29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine 1.1 Rikkumise asjaolud Taotluse rahuldamise otsuse p 3 kohaselt on projekti eesmärgiks käivitada päikeseelektrit tootvate teekivide väikeseeria tootmine. Projekti abikõlblikkuse periood on 20.02.2020-19.02.2021. Projekti kogumaksumuseks oli 18 750 eurot, millest toetus oli maksimaalselt 15 000 eurot ja omafinantseering minimaalselt 3750 eurot. Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemus- ja väljundinäitajate saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 15 000 eurot, viimane osa toetusesummast on makstud 11.08.2020. Taotluse rahuldamise otsuse p-s 10.3 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad tulemus- ja väljundnäitajad: - projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu 1 350 000 eurot; - 5 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust üheks aastaks ning 5 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks, mis tasustatakse vähemalt 50% statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise brutopalgaga (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 655,00 eurot). Toetuse saaja poolt esitatud aruandlusest selgub, et ettevõtte tulemus- ja väljundinäitajad pole nõutavas mahus saavutatud. Vastavalt meetme määrusele pidi hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt viis töötajat ja teisel aastal vähemalt viis töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (§ 29 lg 1 p 1). Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule pidi projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu olema 1 350 000 eurot, meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab müügitulu suuruseks vähemalt 80 000 eurot. Äriregistrisse esitatud 2021. majandusaasta aruandes kajastub palgakulu suuruseks 66 585 eurot, 2022. majandusaasta aruandes on palgakulu suuruseks 85 464 eurot ning 2023. majandusaasta aruandes kajastub palgakulu suuruseks 39 864 eurot. 2021 aastal oli ettevõttel 6 töötajat, 2022 aastal oli ettevõttel 6 töötajat, 2023 aastal esimesed kolm kvartalit oli ettevõttel 6 töötajat, peale seda ei ole ettevõttel enam ühtegi töötajat olnud. Rakendusüksusele esitatud andmete põhjal on ettevõtte müügitulu 2023. aastal olnud 5580 eurot. Aastal 2022 on müügitulu olnud 82 115 eurot ja 2021. aastal 181 040 eurot. Teatmik.ee kohaselt on ettevõttel 2024. majandusaastal olnud müügitulu 9506 eurot. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole saavutanud kokkulepitud tulemus- ja väljundnäitajaid. 1.2 Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja on 10.03.2025 rakendusüksusele tagasisidestanud: „Aastatel 2022-2024 muutsime testimiste tulemustest lähtuvalt meie lahenduste arhitektuuri ja disaini. Alates 2023. aastast ei ole e-kivide vastupidavuse osas probleeme esinenud, küll on seda aga olnud maa-alustes juhtmetes, kaablites ja ühenduselementides, mis ei talu alati vibratsiooni, soolvee ja alalisvoolu koostoimet. Vahetasime omal kulul täielikult välja Raja-Mäepealse ristmiku lahenduse ning Pirita teel ja Lauluväljaku lähistel asuva lahenduse. Paigaldasime uued ülekäiguradade lahendused Haabneemele (2 ülekäiku), Ülemiste Citysse, Tartu Lõunakeskuse juurde ning Maardusse Selveri Logistikakeskuse juurde. 2025 arendame ja paigaldame uudse, turvalise raudteeülekäigukoha lahenduse Sauele. Antud lahenduse abil on võimalik tuvastada rongi lähenemist ja anda jalakäijatele erinevaid valgussignaale, sekkumata raudtee juhtimissüsteemide tegevustesse. Meie majanduslikud eesmärgid olid optimistlikud, me ei suutnud prognoosida võimaliku pandeemiat ja selle hukutavat mõju meie tarneahelatele ning võimaliku turu valmisolekut tellida milt lahendusi. Käesoleval ajal on meil eelkokkulepped demode valmistamiseks Poola (Varssavi, Lodz) ja suhtleme ka Araabia Ühendemiraatide võimalike partneritega. Skaleeritava tootmise jaoks on meil tarvis täisautomaatse tootmisliini lahendust. Et loodetud müüki pole toimunud, ei ole meil võimalik hoida palgal inimesi. Enamus tööst on toimunud viimastel aastatel vabatahtlikkuse alusel, müügitulu on läinud materjalide ostuks, ruumi rendiks ning turuvõimekuseloomiseks. Töötasude väljamakselehed meil palgal olnud inimeste kohta oleme lisanud. Meie lahendus on unikaalne, mitte keegi teine maailmas ei suuda toota analoogset lahendust, mis oleks modulaarne nagu meie oma. Meie kava aastateks 2025-30 on järgmine: 2025 – sissepääs vähemalt ühte ärikiirendisse, EIC kiirendi projekt, RUP projekt, täisautomatiseeritud tootmise demoprojekti alustamine koostöös AIREga. Müük 80 000, ettevõtteväliste investorite kaasamine 0,5 miljoni euro ulatuses arenduseks ja turunduseks, samuti äriarenduseks 2026-demod AÜEs ja võimalusel Saudi-Araabias, Poolasse tootmis- ja müügiüksuse rajamine koostöös Poola partneritega. Ettevalmistused USA turule sillapea loomiseks. Ettevalmistused investeeringute kaasamiseks 10 M€ ulatuses täisautomaatse konteinertehaseprototüübi loomiseks, äriarenduseks ja turunduseks. 2028 – 30 – tootmise ja paigalduse ning hoolduse litsentseerimine, võimalikud exitid.“ 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Taotluse rahuldamise otsuse p 4.1 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja täidab kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 p-de 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama töökohtade ja müügituluga seonduvad tulemused. Antud kohustused on meetme määruse § 4 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal. Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel. Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetusraha sihtotstarbelist kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt investeeringute teostamine vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte jätkusuutlik ning kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Konkreetse projekti puhul on projektis kavandatud tegevused täies mahus ellu viidud, kuid saavutatud pole meetme määruses ette nähtud tööhõive ja müügitulu näitajaid. Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi starditoetuse. Meetme määruse § 29 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest, et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014- 2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele. Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. See on aga käesoleval juhul jäänud meetme määruses ettenähtud mahus saavutamata. Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood oli 20.02.2020-19.02.2021, siis alates 20. veebruarist 2021 kuni 19.veebruarini 2023 oleks toetuse saajal pidanud meetme määruse järgi olema vähemalt kaks töötajat. Vastavalt meetme määrusele oleks nõuetekohase brutotöötasu suurus ühe töötaja osas pidanud olema vähemalt 655 eurot. Brutopalga kogukulu (arvestades kohustusaluse perioodi pikkusega, st 24 kuud) oleks meetme määruse kohaselt olema suurusjärgus 31 440 eurot (655 eurot x 24 kuud x 2 töökohta = 31 440 eurot). Toetuse saaja tööjõukulu alates 20. veebruarist 2021 kuni 19. veebruarini 2023 on olnud ligikaudu 150 000 eurot, mis täidab ära meetme määruses nõutu. Projekti tegevusest hõlmatud müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud 2023. aastal müügitulu summas 5580 eurot. Nõutava müügitulu saavutamise puhul, on rakendusüksuse hinnangul tegemist olulise kõrvalekaldega ning meetme määruses sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid pole suudetud saavutada. Meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab, et projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 80 000 eurot, § 8 lg 1 sätestab, et abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse punktile 3 on projekti eesmärgiks käivitada päikeseelektrit tootvate teekivide väikeseeria tootmine. Seega on tegevuste elluviimise kulud abikõlblikud ainult sellisel juhul, kui nende kulude kaudu on suudetud saavutada meetme määruses sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid. Kahtlemata on toetuse saaja teinud pingutusi, et projekt võiks algselt planeeritud kujul tööle hakata, samas tõdeb toetuse saaja ka ise, et müügitulu kasv pole vastavuses prognoositule. Müügitulu näitajate osas on toetuse saaja saavutanud 6,98% meetme määruses ettenähtud mahust: meetme määruses ettenähtud minimaalse müügitulu 80 000 euro asemel on toetuse saaja suutnud müügitulu suuruseks saavutada 5580 eurot 2023. aastal. Toetuse saaja ei ole taganud taotluse rahuldamise otsuses kohustusena määratletud kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi, saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks eesmärgiks. Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 , meetme määruse § 26 punktiga 2 ja § 29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus) on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS-i seletuskirjas on selgitatud mõju kulude abikõlblikkusele ühissätete määruse artikli 85 lg 2 punkti b tähenduses. Selgitatud on, et antud väljendi all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui kahjustatud on EL konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet. STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse, millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema põhjendatud, tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust. Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Ühendmääruse § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on osaliselt eiranud oma kohustusi ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata. Toetuse saamine on sõltuvuses toetuse andmise tingimuste täitmisest, mis omakorda seostuvad projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise korral ei saa asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Sellest lähtuvalt ja koosmõjus STS § 2 p-ga 5 ja ühendmääruse § 2 lg-ga 1 leiab rakendusüksus, et kohustuse täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Meetme määruse § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 p 2 kohaselt panustab määrus meetme tulemus- ja väljundinäitajate saavutamisse, milleks on muuhulgas alustavate ettevõtjate arvu suurendamine, mille aastakäive on toetuse saamise aastale järgneval kolmandal majandusaastal vähemalt 80 000 eurot ja tööhõive kasv toetust saanud ettevõtjates. Arvestades sellega, et toetuse saaja on suutnud siiski maksta meetme määruse nõuetele vastavat töötasu ning tegemist on tegutseva ettevõttega, mis aktiivselt otsib lahendusi ettevõtte töö käigushoidmiseks, pole õigustatud kohaldada finantskorrektsiooni määrana 100%. Arvestades sellega, et toetuse saaja on suutnud siiski täita tööhõivenäitaja, on õigustatud osalise finantskorrektsiooni määra rakendamine ning arvestades ka asjaoluga, et toetuse saaja on suutnud maksta meetme määruse varasemas redaktsioonis sätestatud töötasu, siis on rikkumise rahaline mõju pigem väiksem. Seetõttu on võimalik rakendada väiksemaid finantskorrektsiooni määrasid. Siiski on müügitulu näitaja saavutamata ning seetõttu pole õigustatud ka kõige väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine. Rakendusüksus on seisukohal, et tegemist on rikkumisega, mille puhul on põhjendatud ja proportsionaalne vähendada projekti tegevustele eraldatud toetust 5%. Kuna kogu makstud toetus on olnud suunatud eesmärkide saavutamisele, peab rakendusüksus õigeks kohaldada tagasinõude määra kogu projekti tegevuste kogumile, mitte üksikutele tegevustele. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk 911,79 eurot (18 750*5%), millest toetus on 729,43 eurot ja omafinantseering 182,36 eurot. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-st 1 edastas rakendusüksus 21.03.2025 toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu projektile koostatava finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mille kohta ootas tagasisidet hiljemalt 04.04.2025. Toetuse saaja ei esitanud finantskorrektsiooni otsuse eelnõule omapoolseid vastuväiteid. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Nutika teekatendi tootmise sisseseadmine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 911,79 eurot, millest toetus moodustab 729,43 eurot ja omafinantseering 182,36 eurot; 2. vähendada projekti eelarvet käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud mitteabikõlbliku toetuse ja omafinantseeringu ulatuses (abikõlblike kulude vähenemine 5% võrra); 3. nõuda toetuse saajalt tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas 729,43 eurot; 4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 729,43 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:  SEB Pank a/a EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või  Swedbank a/a EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või  Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või  LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida projekti number; 5. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8). Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi, intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas (STS § 48 lg 4). Reeglina on ajatamisperioodiks 1 aasta kuid põhjendatud juhtudel on võimalik ka pikem ajatamisperiood. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51). (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Ketlyn Pass 5915 7852 [email protected]
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel