Majandusaasta aruande esitamine

Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4 10142 TALLINN [email protected] [email protected] 25 .0 3 .20 2 5 nr 3-9.2 / 17 Majandusaasta aruande esitamine Lähtudes kehtivast õiguskorrast, sealhulgas rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „ Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend “ § 11 lõikes 7 sätestatust, esitame Riigi Tugiteenuste Keskusele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisuse eelarve aasta tegevusaruand e ning majandusaasta aruande 20 2 4 , mis kinnitati korralisel ameti- ja kutsekogul 2 0 . märtsil 202 5 . Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Helen Rives Koja kantsler Lisa: Kohtutäiturite ja Pankrotih aldurite Koja eestseisuse eelarveaasta tegevusaruanne ning majandusaasta aruanne 20 2 4 Jaan Lõõnik, [email protected] , 6464619 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Roosikrantsi 8b , 101 1 9 Tallinn Avalik-õiguslik juriidiline isik Registrikood 74002523 KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA EESTSEISUSE EELARVEAASTA TEGEVUSARUANNE JA MAJANDUSAASTA ARUANNE 20 2 4 Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp 01.01.20 2 4 31.12.20 2 4 Põhitegevusala 06100 – Muud üldised valitsussektori teenused SISUKORD TEGEVUSARUANNE 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2 9 Eestseisuse deklaratsioon 2 9 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED 30 Bilanss 30 Tulemiaruanne (skeem 1) 3 2 Rahavoogude aruanne 33 Kapitali aruanne 33 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvest u smeetodid ja hindamise alused 3 4 Lisa 2 Raha 3 5 Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks 3 5 Lisa 4 Viitlaekumised liikmetelt 3 5 Lisa 5 Liikmete e ttemaksed 3 5 Lisa 6 Maksukohustused 3 5 Lisa 7 Viitvõlad 3 5 Lisa 8 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud 3 6 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes 3 6 Lisa 10 Tööjõukulud 3 7 Lisa 1 1 Omakapital 3 7 TEGEVUSARUANNE I ÜLDINE ÜLEVAADE KOJA TEGEVUSEST 20 2 4 . AASTAL Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi vastavalt pankrotihaldurid ja saneerimisnõustajad ). 31.12.20 2 4 seisuga oli Koja ametikogu liikmeks 3 9 kohtutäiturit ja kutsekogu s oli 6 8 liiget (6 1 pankrotihalduri na tegutsemise õigust omavat isikut, kellest 3 tegevus oli peatatud ja 30 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavat isikut) . Aasta jooksul lisandus kutsekogu liikmeks 6 ja lõpetas kutsekogu liikmeks oleku 5 inimest. 2024. aastal jõustus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus, millega kohus tühistas j ustiitsministr i 2021. aasta käskkirja kohtutäitur Arvi Pingi ametist tagandamise kohta ja sellega taastusid Arvi Pingi ametivolitused kohtutäiturina. Kehtivast õiguskorrast tulenevalt oli Koja ülesannete realiseerimise aluseks eelkõige kohtutäituri seaduses, pankrotiseaduses, täitemenetluse seadustikus ning ameti- ja kutsekogu otsustes sätestatu ning eelnevast tulenevalt ka Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste otsuste n ing teiste Koja organite otsu ste täitmise korraldamine. Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kutsekogu ning eestseisus. Korraline ameti- ja kutsekogu koosolek toimus 27 . märtsil 20 2 4 . aastal. Korraline ameti- ja kutsekogu kinnitas eestseisuse 20 2 3 . eelarveaasta tegevusaruande ja 20 2 3 . majandusaasta aruande , tegi muudatused kutsekogu juhatuse koosseisus ja muutis head kutsetava . Päevakorras oli ka Koja arengukava 2024-2027 vastuvõtmine, kuid et Justiitsministeerium selle eelnõu ei kinnitanud, jättis ameti- ja kutsekogu arengukava vastu võtmata. Korraline ametikogu hääletas maha ka ettepaneku tunnistada kehtetuks ametikogu liikmemaksu suurust määratlev otsus. Koja eestseisus kinnitas 24 .01.202 4 Koja 20 2 4 . aasta töökava, mis oli üheks aluseks Koja ja tema institutsioonide tegevuste korraldamisel. Aktiivselt tegid tööd Koja kõik organid ja teised Koja institutsioonid – eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus, aukohus, eksamikomisjon, metoodikakomisjon, revisjonikomisjon, arengu - ja õiguskomisjon . Vastavalt pädevusele on Koja kantselei oma ülesanded täitnud Koja tegevuse korraldamisel ja Koja organite teenindamisel. Eestseisus on Koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib Koja tegevust ning korraldab Koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Koja eestseisus on 7-liikmeline, koosseisus : esimees, aseesimees ja viis liiget. Kehtivast õiguskorrast ja Koja organite otsustest tulenevate ülesannete täitmiseks käis eestseisus 20 2 4 . aastal koos 1 0 korral (seaduse kohaselt peab eestseisus pidama koosolekuid vähemalt ühe korra kvartalis). Eestseisuse ja teiste organite koosolekute protokollid on kättesaadavad Koja intranetis . Olulisemateks eestseisuse koosolekute päevakordi läbivateks teemadeks olid Koja eelarve ja finantseerimise küsimused , nõupidamised justiitsministriga, Koja täiendusõppe küsimused, Koja infokirja väljaandmisega seonduv ja teised Koja tegevuse ning arengu jaoks olulised teemad. Koja esimeheks oli Terje Eipre ja alates 3. aprillist Katrin Vellet ja aseesimeheks Katrin Vellet ja alates 3. aprillist Maarja Roht . Kutsekogu juhatuse esimees oli Terje Eipre ja alates 10. aprillist Maarja Roht . Ametikogu juhatus e esimeheks oli Aive Kolsar . Regulaarselt on toimunud ametikogu ja kutsekogu juhatuste koosolekud. Teised Koja organid ning eestseisuse loodud Koja toimkonnad ja töörühmad on toiminud arvestades nende ülesandeid ja pidanud oma koosolekuid v astavalt vajadusele. Koja esime e s an d is välja 5 korraldust. Koja organid, Koja kantselei ja muud Koja institutsioonid on oma ülesanneteg a valdavalt hästi toime tulnud . Koja kantslerina töötab Helen Rives. Ametikogu juhatus viis 2024. aastal läbi ühe korralise haldusjärelevalve , kaks erakorralist haldusjärelevalvet ja jätkas ühe erakorralise haldusjärelevalvemenetlusega. Kutsekogu juhatus viis aasta jooksul läbi viis haldusjärelevalvet juhatusele esitatud teadete alusel. Suure osa kutsekogu juhatuse töökoormusest moodustas maksejõuetuse teenistuse saadetud ettepanekute, teadete ja märgukirjade läbitöötamine. Teenistus andis juhatusele teada 11 kaasusest, kus teenistuse hinnangul toimus pankroti - või saneerimis menetluses kehtiva õiguse rikkumine. Juhatus kontrollis iga kaasust, vestles asjaomaste pankrotihalduritega ning algatas 4 haldusjärelevalvemenetlus t . Neist ühel juhul tuvastati rikkumine, kahel juhul puudused ja ühel juhul rikkumist ega puudusi ei tuvastatud. Koda korraldas 2024. aastal 11 täiendusõppe koolitust , 3 praktikumi ametikogu liikmetele ja 2 praktikumi kutsekogu liikmetele . Usaldusisikute esmase koolituse läbis kolmes voorus 59 isikut, kellest 49 esitas 2024. aastal avalduse enda kandmiseks usaldusisikute nimekirja. Kõik avalduse esitanud kanti usaldusisikute nimekirja. Aasta jooksul lahkus üks isik nimekirjast. 2013. aasta st haldab Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkon d a www.oksjonikeskus.ee . 20 2 4 . a asta jooksul korraldati elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna vahendusel elektroonilisi enampakkumisi või avaldati muul viisil korraldatava enampakkumise või müügi kuulutusi 7714 korral. 2018. aastal moodustati kohtutäituri seaduses jõustunud muudatuse alusel vaidluste kohtuvälise lahendamise organ ina Koja vahekohus . Koja vahekoh tu pädevuses on poolte kokkuleppel menetleda rahalisi nõudeid. 20 2 4 . aastal ühtegi vahekohtumenetlust läbi ei viidud. Koja ametikogu jätkas täitemenetluse infotehnoloogilise lahenduse TAPAIS2 ja e-Täituri arendamist . A asta jooksul oli jätkuvalt suurimaks tööks ettevalmistused infosüsteemi d e täitmisregistriga liidestamiseks . T äitemenetluse infosüsteem i s e-Täitur tehti mahukaid arendusi selleks, et oleks võimalik hakata e-Täiturisse üle tooma seni kohtutäiturite autonoomsetes infosüsteemides menetletavate täiteasjade andmeid . E-Täituris muudeti avaliku võimu kandja nõuete jaotusloogikat, kuna täitmisavalduste massiline ümberjaotamine hakkas võimendama nõuete ebavõrdset jaotamist . Kasutajapöördumisi laekus aasta jooksul infosüsteemide kasutajatoele 29 6 8 , lahendus anti 2950 pöördumisele. Koja meenemündi andis kutse kogu juhatus 202 4 . aastal pikaaegsele kutsekogu liikmele pankrotihaldur Kalle Mõtsnikule seoses Koja kutsekogu liikmeks oleku lõppemisega. Koda on pidanud valdkonna õigusloomes osalemist üheks olulisemaks tegevuseks ning tulenevalt eelnevast on nii Koja eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus , kantselei kui ka Koja arengu- ja õiguskomisjon p ingu tanud selle nimel väga palju. Valdavateks teemadeks olid ettepanekute tegemine täitemenetluse seadustiku , pankrotiseaduse , füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmiseks . Vaatamata Koja taotlusele ei tulnud sisuliselt päevakorda ei riiginõuete täitmisele pööramise ümberkorraldamise kava ega võlgnike sissetulekute arestimise ümberkorraldamise eelnõu. Kohtutäiturite tasumäärade eelnõu sätteid arutati Justiitsministeeriumi esindajatega vaid osaliselt. Koja sisedokumentidest uuendati aasta jooksul koolitustele registreerumise ja koolitustest osavõtu maksumuse korda ja metoodikakomisjoni liikmetele hüvitise maksmise korda . Vastavalt kavandatule olid Koja olulisemateks tegevusteks 20 2 4 . aastal: Koja aktiivne osalemine õigusloome valdkonna väljaarendamisel ja õiguse rakendamise praktika analüüsimisel; E-Täituri ja TAPAIS2 infosüsteemi arendamise , ümberkorraldamise ning täitmisregistri andmesiirde ga seonduv; Ko htutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilis e enampakkumiste oksjonikeskkonna haldamine ja arendamine; R iigi registritele juurdepääsuvõimaluste laiendamine, infoturbekorralduse rakendamine ja selle seire ; Koja liikmete le täienduskoolituse ja praktikumide korraldamine ; Koja liikmetele pandud täiendusõppekohustuse täitmise hindamise läbiviimine ; Koja eksami te korraldamine ; Järelevalve- ja distsiplinaarmenetluste korraldamine Koja liikmete tegevuse üle. Kojasiseste organisatsiooniliste küsimuste lahendamine ; Usaldusisikuks saada soovijatele esmaste koolituste korraldamine. Koja kohtuvaidluste ülevaade. Harju Maakoh t us jätkus 14.04.2023 alanud menetlus tsiviilasjas nr 2-22-18087 Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi nõudes Koja ning Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu 137 108,61 euro väljamõistmiseks. Nõue tulenes ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahjust. Kohus tegi kostjatele kahel korral kompromissettepaneku . Ametikogu juhatus võttis seisukoha, et kohtu pakutud kompromiss võimaldab Koja ametikogul lõpetada kohtu vaidlus õigusrahu saavutamisega ja võttis mõlemal korral kompromissettepaneku vastu. Justiitsministeeriumi esindaja kompromissiga ei nõustunud ja menetlus jätku b eelmenetluse staadiumis. Tallinna Halduskohtus jätkus Ko ja avalduse alusel 4.09.2023. aastal alustatud kohtumenetlus haldusasjas 3-23-1739 KTS § 9 lg 6 põhiseadusvastasuse ning riigivastutuse tuvastamiseks ja Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) Koja kasuks endise kohtutäituri Urmas Tärno tekitatud kahju hüvitis e väljamõistmiseks. Riigikohus jättis Koja määruskaebuse 13.04.2024 kohtumäärusega menetlusse võtmata . Halduskohtu 4. novembriks 2024 määratud istung lükkus vastustaja esindaja haigestumise tõttu edasi. Pärnu maakohus tegi 18.10.2024 tsiviilasjas 2-23-148908 otsuse, millega mõistis Kiur Põllult Ko j a kasuks välja liikmemaksu võla 750 eurot ja lisaks ka menetluskulud täies ulatuses. Kiur Põl d esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus aasta lõpuks kaebuse kohta määrust ei andnud. Tallinna Halduskoh us tegi k ohtutäitur Rannar Liitmaa kaebus e alusel 19.04.2023 alanud haldusasjas 3-23-706 Koja aukohtu 1.03.2023 otsuse nr 8-8 tühistamiseks menetlusosalistele ettepaneku kompromissi saavutamiseks. Koda tegi kompromissi täpsustava ettepaneku. Menetlusosalised kompromissi ei sõlminud. Kohus pidas istungi 5.12.202 4 ja menetlus jätkub 2025. aastal. Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2024 haldus asjas 3-23-2745 rahuldamata kohtutäitur Kristiina Feinmani kaebus e Koja ametikogu juhatuse 1.11.2023 otsuse nr 35 tühistamiseks ja Koja kohustamiseks tagastama kaebajale 4119,02 eurot , millele lisanduvad intressid. Kohtutäitur Kristiina Feinman esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus võttis selle 15.08.2024 menetlusse. Koda esitas kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele. Kohus aasta lõpuks lahendit ei teinud. Tallinna Halduskohus võttis 29.05.2024 kohtumäärusega menetlusse Raivo Kiisa 16.05.2024 kaebus e Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni 17.04.2024 otsuse nr 72 p 2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada tunnistada kaebaja vastavaks usaldusisikule kehtestatud usaldusväärsuse nõuetele või alternatiivselt vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Koda esitas kaebusele vastuse ja kaebaja seisukoha Koja vastusele. Kohus määras 29.08.2024 kohtumäärusega menetlusosalistele täiendava te taotlus te , seisukoht ade ja tõen dite esitamise tähtajaks 14. märtsi 2025. Seoses Koja organite otsuste vaidlustamise pinnalt alustatud kohtuasjadega on üles kerkinud õiguslik küsimus, kes on pädev esitama kohtule vastuseid ja seisukohti Koja nimel – kas Koja esimees või otsuse teinud organ või selle esimees? Küsimuse muudab aktuaalseks asjaolu, et mitte kõik Koja organid ei tegutse allutatult Koja põhikirjale. Koja eelarve. Koja eelarvet on täidetud vastavalt kehtivale õiguskorrale ja tagatud eelarve distsipliin. Järjepidevalt on jälgitud liikmemaksude laekumisi, vajadusel motiveeritud liikmemaksu aruannete esitamise või tasumisega viivituses olevaid võlg nevusi tasum a . Liikmemaksu maksmise distsipliin on üldiselt hea. Siiski on üksikute liikmetega olnud probleeme õigeaegse aruannete esitamise ja liikmemaksu tasumisega. Olukorra parandamiseks on saadetud meeldetuletusi . Ametikogu üksikosa tuludena kavandati 20 2 4 . aasta eelarves laekumisi liikmemaksust 684 000 eurot, tegelikult esitati liikmemaksu arveid summas 7 0 3 19 9 , 7 7 eurot. Kutsekogu üksikosa eelarve tuludena kavandati laekumisi liikmemaksust 12 3 142 , 33 eurot ( kassaline täitmine 12 2 630,1 3 eurot , sh igakuise arvestuse alusel laekus 64 487 , 80 eurot ning juurdemaksena 20 2 3 . aasta eest 58 142,33 eurot ) . Kokku arvestati 20 2 4 . aasta eest eelarve kutsekogu üksikossa liikmemaksu 94 357,98 eurot (millest igakuise arvestuse alusel laekus 64 48 7 , 80 eurot ning juurdemaksena 20 2 4 . aasta eest 29 870,18 eurot). Koja tegevust korraldati kooskõlas kinnitatud eelarvega. Koja eelarve üksikosade kulud täideti kinnitatud mahu piires, samuti täideti ettenähtud ulatuses Koja eelarve ühisosa. Vastavalt kehtivale õiguskorrale ja Koja eelarvele toimusid kulutused nii Koja ühisosas kui ka ameti- ja kutsekogu üksikosades. 20 2 4 . aastal töötas Kojas töölepingu alusel keskmiselt 6 koosseisulist töötaja t , kelle palgafond koos sotsiaa l- ja töötuskindlustusmaksetega oli kokku 326 341,07 eurot. Koja töötajate ametijuhendid on avaldatud Koja veebis. Lisaks tasuti töövõtulepingute alusel koolitustel esinenud lektoritele ja kantselei koosseisuvälisele töötajale . Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 202 4 . aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 37¹ alusel välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu 10 189,36 eurot. Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 202 4 . aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 37 2 alusel a laealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstav at t asu 148 707,19 eurot ning sellele lisanduvalt arvestati 747,60 eurot tasutuks 2023. aastal tehtud tasude ettemaksu ga . Riigieelarvest 2023. aastal Kojale eraldatud metoodikakomisjoni tegevuse ja usaldusisikuks saada soovivatele isikutele esmase koolituse korraldamise finantseerimiseks toetus es t ( 45 000 eurot ) kasutati 2024. aastal 24 695,14 eurot. Koja organid ja teised Koja institutsioonid jätkavad oma tegevust Koja ees seisvate ülesannete lahendamiseks ning Koja arendamiseks. II ÜLEVAADE KOJA 20 2 4 . AASTA TEGEVUST ISELOOMUSTATAVATEST OLULISEMATEST VALDKONDADEST Hea ameti- ja kutsetava rakendamine Koja aukohtusse jõudis 2024. aastal kokku seitse kaebust, millest viiel juhul pidas aukohus vajalikuks aukohtumenetluse algatamist, kahel juhul alustati aukohtumenetlus kaebuse esitamisega Justiitsministeeriumi kaudu, kahel juhul ei olnud 2024. aasta lõpu seisuga menetluse alustamise või alustamata jätmise tulemused teada ning kolmel juhul aukohus 2024. aasta lõpuks otsust ei teinud. Menetluses 20 2 4 alguses 20 2 4 algatatud menetlused 20 2 4 lõpetatud menetlused Menetluses 20 2 4 lõpus 0 5 2 3 11. jaanuaril 2024 otsustas Koja aukohus algatada kaebaja 1. detsembri 2023 esitatud kaebuse alusel aukohtumenetluse pankrotihalduri kutsetegevuse osas. Kaebuses heidetakse pankrotihaldurile ette kaebaja kohta kallutatud ja ebaõige teabe jagamist kolmandatele isikutele. Kaebaja pöördus Koja poole 29. mail 2023 analoogilise kaebusega, et pankrotihaldur levitab kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid, märgib võlgnike ettekannetes/aruannetes kaebaja kohta ebaõigeid väiteid ja jagab klientidele kaebaja kohta subjektiivseid hinnanguid. Kutsekogu juhatus luges 2023. aastal läbi viidud haldusjärelevalve tuvastatuks puudused pankrotihalduri kutsetegevuses seoses kaebaja kohta hinnangute ja andmete avaldamisega. Kaebaja esitatud tõendist nähtu s aga , et pankrotihaldur on ka pärast kutsekogu juhatuse antud soovitusest ja haldusjärelevalve aktist teada saamist jätkanud kaebaja kohta liigsete kommentaaride andmist. Aukohtumenetluses tuvastas aukohus, et pankrotihaldur ei käitunud pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate heale kutsetavale (edaspidi ka PHKT) vastavalt ning on jätkanud kommentaaride ja hinnangute andmist kaebaja kohta ja seega rikkunud PHKT 2 lg 1, PHKT § 4 lg 2, PHKT § 8 ja PHKT § 12 lg 1 tulenevaid kohustusi, kuid tuvastamist ei leidnud asjaolu, et kaebajale oleks pankrotihalduri käitumise tagajärjel tekitatud konkreetne kahju. Kutsekogu juhatuse soovituse mittejärgimise osas aukohus rikkumist ei tuvastanud. Kokkuvõtvalt märkis aukohus, et PHKT sätete rikkumine on tuvastatud, kuid leidis, et antud juhul piisab aukohtu poolsest rikkumise tuvastamisest ning tagajärgede puudumise tõttu ei ole distsiplinaarkaristuse määramine vajalik. Aukohus otsustas 11. jaanuaril 2024 lõpetada aukohtumenetlus distsiplinaarkaristust määramata ning te gi pankrotihaldurile ettekirjutus e järgida PHKT sätestatut ning mitte avaldada kohtule ja menetlusosalistele kolmandate isikute kohta hinnanguid ja kommentaare, mis ei ole konkreetsetes pankrotimenetluses asjakohased. Aukohus juhtis pankrotihalduri tähelepanu asjaolule, et hea kutsetava mittejärgimine võib endaga kaasa tuua distsiplinaarmenetluse. Aukohus rõhutas, et hea kutsetava sätestab pankrotihalduri kutsega kaasnevad käitumise üldised põhimõtted ning nende järgimine on kohustuslik kõikidele kutsekogu liikmetele. 4. jaanuaril 2024 edastas Justiitsministeerium Koja aukohtule kaebuse aukohtumenetluse läbiviimiseks kohtutäituri ametitegevuse osas. Kaebaja märgukirja kohaselt võis kohtutäitur kasutada enda huvides temale ametitegevuse raames teatavaks saanud informatsiooni. Kaebaja teata s , et kohtutäitur omandas tema elukohaks oleva kinnisasja ning on alust kahtlustada, et informatsioon vara ostu võimaluse kohta ning müüja kontaktandmed said kohtutäiturile teatavaks kas täitemenetluse või kohtutäituri läbi viidud pärandvara inventuuri menetluse raames. Aukohtule esitatud kaaskirjas palus Justiitsministeerium anda igakülgne hinnang kohtutäituri tegevusele, mh. vastata: 1. kas ametitegevuse raames saadud informatsiooni kasutamine enda huvides on kooskõlas hea ametitava § 5 lg-ga 1 ning kohtutäitur on selliselt tegutsedes erapooletu ning tema tegevusest jääb ka vastav mulje; 2. kas hea ametitava §-st 6 tulenev konfidentsiaalsus kohustus on täidetud ka siis, kui kohtutäitur kasutab temale ametitegevuses teatavaks saadud informatsiooni ise enda kasuks eraisikuna tsiviilkäibes; 3. kas märgukirjas kirjeldatud kohtutäituri tegevus seab kahtluse alla usaldatavuse ja sõltumatuse (hea ametitava § 7); 4. kas kasutades temale ametitegevuses teatavaks saadud informatsiooni enda kasuks eraisikuna tsiviilkäibes väldib kohtutäitur isiklike huvide ja ametialase tegevuse konflikti (hea ametitava § 16); 5. kas avaldajalt kohtutäiturile kuuluva kinnisasja kasutamise eest tasu nõudmise puhul on tegemist ärilise tegevusega ning kas see tegevus võib olla vastuolus hea ametitava §-s 26 kehtestatud piirangutega; 6. kas märgukirjas kirjeldatu viitab veel mõne teise heas ametitavas toodud põhimõtte rikkumisele? Antud kaasuses on kohtutäitur hinnanud pärandvara inventuuri käigus kinnistu, mille hiljem omandas madalama hinnaga. Aukohtu hinnangul tuleb ligi pool aastat hiljem soetatud kinnisvara ostu vaadata avalikkuse vaatenurgast. Aukohus on arvamusel, et avalikkus võib teadmata pärandvara inventuuri sisu ja muid asjaolusid enampakkumisel olnud kinnisvaraga (näiteks, et tegemist on probleemse kinnistuga ja üliprobleemsete elanikega) antud juhul näha seda kui ametipositsiooni tõttu saadud eelist. Selline käitumine võib tekitada avalikkuses küsimuse, kas kohtutäitur (avalik - õigusliku ameti kandja, kellele riik on usaldanud avalik-õigusliku ülesande täitmise) on käitunud ausalt ja usaldusväärselt. Kolmandad isikud ei pruugi aru saada, millisel juhul täidab kohtutäitur avalik-õiguslikke ülesandeid ning millisel juhul tegeleb eraisikuna, mis on kohtutäituri ametist eraldiseisev. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et piir kohtutäituri ja eraisiku vahel võib olla vahest väga ebamäärane. Samuti seab selline käitumine (nimelt esmalt kinnisvara hindamine pärandvara inventuuri käigus ning hiljem selle soetamine madalama hinnaga) kahtluse alla ka kohtutäituri kohustuse vältida isiklike huvide ja ametialase tegevuse konflikti. Aukohus leidis, et kohtutäitur peab hoiduma tegevusest, mis võib seada küsimuse alla tema sobivust temale usaldatud ülesannete täitmiseks ning vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu. Kohtutäitur peab äratama avalikkuse ees usaldust, seega ei tohiks osaleda üheski tegevuses või suhtes, mis võiks kahjustada või mille puhul võiks näida, et see kahjustab kohtutäituri usaldusväärsust ja ausust. Selline osalemine sisaldab tegevusi või suhteid, mis võivad olla vastuolus kohtutäiturite hea ametitava (edaspidi ka KHAT) sätetega. Vastupidine käitumine võib halvustada kohtutäituri mainet ning tuua endaga kaasa halva maine kogu ametkonnale. Aukohus leidis, et kohtutäituri ametitegevus ja selline tehingu tegemise viis (pärandvara inventuuri käigus hinnatud kinnisvara hilisem omandamine) ei pruugi olla kooskõlas KHAT § 5 lg 1, § 7 lg 2 ja § 16 lg 1 põhimõttega. Kohtutäituril ei ole lubatud kasutada eraisikuna neid õigusi, mis talle on ametitoimingute tegemiseks seaduse alusel antud või mis tulenevad tema ametikohast. Ehk, kohtutäituril ei ole eraisikuna käitudes lubatud mitte mingil viisil kasutada teavet, mis on talle teatavaks saanud ametitegevuse tulemusena (sh kontaktandmed jms). Tuvastamaks, kas kohtutäitur on kasutanud eraisikuna teavet, mis on talle saanud teatavaks ametitoimingute tegemise käigus, tuleks kindlaks teha eelis ehk millise teabe kasutamine andis kohtutäiturile eelise kinnistu omandada. Kohtutäiturite selgitustest (kaebajad olid kõigist sundüürnike piiratud ringile enampakkumistest teadlikud nii linnavalituse kui ajalehe kaudu) saab järeldada, et kinnistu müüki oli kajastatud nii linnavalitsuse kui ka ajalehe kaudu ning üldjuhul märgitakse müügikuulutuses omaniku kontaktandmed. Ka kaebaja avaldusest tuleb välja, et kontaktandmed olid olemas. Seega kinnistu omaniku/esindaja kontaktandmete teadasaami st ametitegevuse käigus ei pruugi ta klassifitseerida eelise saami sena . Aukohus oli arvamusel, et eeliseks saaks pidada teavet, et omanikud on nõus kinnistut müüma 90 000 euroga. Kaebuse kohaselt pakkus pärijate esindaja 2018 aasta algul neile maja 120 000 euro eest. Seega, kui majaelanikel ja teistel ostuhuvilistel (sh avalikkusel) ei olnud teavet, et omanikud on nõus kinnistut müüma 90 000 euro eest ja on paindlikud ka hinna alandamise osas, siis oli kohtutäituril eelis kinnistu ostmisel. Aukohus le i dis, et kohtutäituri käitumine võib seega olla KHAT § 6 lg 1 vastuolus. Kohtutäitur ei tohi kasutada informatsiooni isikliku kasu saamiseks või mõnel muul viisil, mis ei ole vastavuses seadusega või mis on kahjulik ametkonna seaduslikke ja eetilisi eesmärke silmas pidades. Aukohus märkis, et KTS § 5 sätestab kohtutäiturile keelu tegeleda ettevõtlusega. Aukohus selgitas, et ettevõtluseks saab pidada kindla eesmärgiga püsivat tegutsemist tulu teenimise eesmärgil ning ei nõustu nud kohtutäituriga, kes ei pidanud oma viie erineva kinnistu väljaüürimi st KTS § 5 lg 2 vastuolus olevaks . Aukohus tõlgendas Justiitsministeeriumi varem väljaöeldud seisukoht a kohtutäituri isikliku vara kasutamis e lubatavuse kohta üürile andmise eesmärgil nii, et lubatav on olukord , kus kohtutäitur soetab endale uue elamise ja oma vana korteri/maja üürib teatud perioodiks välja, näiteks ajaks, millal otsustab, mida oma vana elamisega teha. Aukohus on arvamusel, et kui suunitlus on kinnistu omandada eesmärgil saada üüri- või renditulu, on tegemist ettevõtlusega, iseäranis kui neid kinnisasju on mitu ning tegevus on pikaajaline ja süstemaatiline. Selline tegevus on selgelt vastuolus KTS § 5 lg-s 2 sätestatud ettevõtluskeeluga. Aukohus lisa s juurde, et ettevõtluse küsimust aukohus sisuliselt ei menetlenud. Aukohus lahenda s aukohtule esitatud kaebusi kaebuses esitatud asjaolude pinnalt ja piirides, milles on kaebus aukohtule lahendamiseks esitatud. Aukohumenetluse käigus aukohtule teatavaks saanud informatsiooni põhjalt tekkis aukohtul kahtlus, et kohtutäitur võib tegeleda ettevõtlusega. Aukohus lei dis , et ettevõtlusega tegelemise küsimuse kontrollimine on haldusjärelevalve küsimus, mida saavad teostada nii Justiitsministeerium kui ka Koja ametikogu juhatus aukohtumenetluse väliselt. Aukohus leidis, et kohtutäituri ametitegevuses ilmne s KHAT sätete rikkumise tunnuseid. Kinnisvara soetami st ametitegevuse käigus teatavaks saanud asjaolude ja informatsiooni põhjal saab lugeda eeliseks ning on vastuolus KHAT § 6 lg 1. Kinnisvara omandamine ei ole kohtutäituritele keelatud, kuid kinnisvara omandamine ei tohi muutuda üüritulu teenimise eesmärgiks. Asjaolusid kogumis hinnates on võimalik siiski asuda seisukohale, et selliste tehingute tegemise viis, mis ei ole avalikkusele läbipaistev, võib endaga, teiste tagajärgede hulgas, kaasa tuua ametkonna mainekahju. Olukord, kus kohtutäituri tegevust oleks võinud kajastada meedia, oleks nii kohtutäituri enda kui ka teiste kohtutäiturite ausus ja usaldusväärusus seatud kahtluse alla. Samas ei saa välistada, et sellist tagajärge ei saabu , kuna kaebaja on oma märgukirjas kirjutanud : „Ja kui keegi meid nõu ja jõuga aidata ei saa siis tuleb saatesse minna, et selline olukord rohkem tähelepanu saaks. Ja läbi selle saaks ka ise rohkem infot“. Kokkuvõtlikult leidis Koja aukohus, et KHAT sätete rikkumine on antud juhul tuvastatud, kuid kuna kaebus on esitatud tähtaega minetades, ei ole distsiplinaarkaristuse määramine võimalik. Aukohtumenetlus kohtutäituri tegevuse suhtes tuleb lõpetada. Samas juh tis aukohus kohtutäituri tähelepanu kohustusele juhinduda ametitegevuses heas ametitavas sätestatust. Pärandvara inventuuri käigus hinnatud kinnisvara omandamine pool aastat hiljem odavama hinnaga ei paista avalikkuse silmis läbipaistev ega KHAT sätetega kooskõlas olevat . Aukohus mär kis , et kinnisvara soetamine on lubatud, kuid möön is , et kui kinnisvara omandatakse tulu teenimise eesmärgil, on tegemist ettevõtlusega ning KTS § 5 lg 2 ja KHAT § 26 võimaliku rikkumisega ning te gi ettepaneku Koja ametikogu juhatusele algatada haldusjärelevalve kohtutäitur i suhtes selgitamaks välja, kas kohtutäitur on rikkunud KTS § 5 lg 2 ja KHAT § 26 tulenevat keeldu. Aukohus tegi 11. aprillil 2024 otsuse lõpetada aukohtumenetlus kohtutäituri ametitegevuse osas, mis puudutab kohtutäituri ametitegevuse raames talle teatavaks saanud informatsiooni, kaebuse esitamise tähtaja aegumise tõttu. Aukohtu esimeheks on pankrotihaldur Andrias Palmits ja aseesimeheks kohtutäitur Janek Pool. Koja aukohtu tegevuse üheks oluliseks osaks on kohtutäiturite hea ameti tava ja p ankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava rakendamine. Hea ameti tava on kehtestanud korraline ameti kogu 4. märtsil 2011 ja p ankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava on kehtestanud era korraline kutsekogu 30. juunil 2022 . Õiguskorra analüüs ja asjakohaste ettepanekute tegemine Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ja 2022. aastast ka usaldusisikute tegevuse õigusliku regulatsiooni analüüs ning ettepanekute tegemine õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks on olnud Koja üks põhilisi tegevusi, milles saavad kaasa rääkida kõik Koja liikmed ja organid. Intensiivseimad ja enim Koja liikmete kaasamist leidnud arutelud toimusid seonduvalt Justiitsministeeriumis koostatud täitemenetluse kitsaskohtade ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus t e ja arestitud vallasasja tagastami se eelnõu ja kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute , aga ka ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõuga. Koda esitas ka omal algatusel Justiitsministeeriumile mitmeid ettepanekuid kehtiva õiguse täpsustamiseks , sh pankrotihalduri tasumäärade ja määramise aluste muutmiseks, eksamivaldkondade loetelude täiendamiseks ja isikute usaldusväärsuse kontrollimise aluste ja korralduse täpsustamiseks . Suur e töö on õigusloome valdkonnas te in ud Koja eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, arengu- ja õiguskomisjon, Koja kantselei ja mitme d Koja liikme d . Koja arengu- ja õiguskomisjoni esimees o li 202 4 . aastal Andres Hermet ja aseesimees Mati Kadak . Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste ning komisjonide ja töögruppide jaoks olid suuremad tööd, kus on antud arvamusi ja tehtud ettepanekuid, järgmised: Arvamuse avaldamine ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõule (3 7 7 SE) Riigikogu sotsiaal komisjon esitas 8 .0 3 .202 4 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (3 7 7 SE). Koda esitas oma 2 0 .0 3 .202 4 vastuses taotluse, et pankrotihaldurile antaks õiguslik võimalus teha lihtsama iseloomuga toiminguid, mis on näidustatud haiguse põdemise või haigusest taastumise režiimiga, juba esimesest päevast alates, ja saada sellel ajal ajutise töövõimetuse hüvitist . Koja ettepanekuid tutvustas Riigikogu sotsiaal komisjonile komisjoni koosolekul 2.0 4 .202 4 Koja arengu- ja õiguskomisjoni esimees pankrotihaldur Andres Hermet . Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas komisjoni koosolekul. et antud eelnõuga Koja tõstatatud probleeme lahendada ei saa. Justiitsministeeriumi hinnangul võib ülevaatamist vajada asendamise regulatsioon pankrotiseaduses. Pankrotiseaduses on kaks lahendust: 1) pankrotihaldur saab § 62 alusel võtta esindaja; 2) käimasolevatest menetlustest saab vabastada § 68 alusel. Riigikogu võttis seaduse vastu 16.04.2024 ja s eadusemuudatus jõustus 15 .0 5 .202 4 . Arvamuse avaldamine konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (3 84 SE) Riigikogu majandus komisjon esitas 25 .03.2024 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (3 84 SE). Koda pidas oma 2 7 .03.2024 vastuses vajalikuks, et eelnõu seletuskirja lisataks viited või teeks Justiitsministeerium muul moel Eesti Vabariigi kohtutäituritele teatavaks informatsiooni nõuete aegumistähtaegade kohta teistes EL liikmesriikides ja täpsustataks, millise aja jooksul tuleks täitmise võimatus konkurentsiseadusesse § 78 4 9 lg 2 kohaselt tuvastada ja kas konkurentsi seaduse § 78 4 6 lõikes 2 nimetatud täitedokumen d i osaline täitmine loetakse täitmise õnnestumiseks või mitte . Riigikogu lõpetas 2024. aastal eelnõu I lugemise . Arvamuse avaldamine jäätmeseaduse muutmise seadus e eelnõule ( 430 SE) Riigikogu keskkonna komisjon esitas 26 .0 9 .2024 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse muutmise seadus e eelnõu ( 430 SE). Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Riigikogu võttis seaduse vastu 1 1 . 12 .2024. Arvamuse avaldamine täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsusele Justiitsminister esitas 2 2. 1 2.2023 Kojale arvamuse avaldamiseks täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsuse . Koda leidis oma 19 .0 1 .202 4 arvamuses , et eelnõuga tuleks anda üheselt mõistetav lahendus, millistel alustel kohtutäituri tasunõue võlgniku pankrotimenetlusse esitatakse ja kuidas seda pankrotimenetluses käsitletakse. Koda toetas TMS-i regulatsiooni täpsustamist, et täitmisele kuulub ka ühinenud kohtutäituri põhitasu, kuid selle rahuldamise määr sõltuks kinnisasja tulemi suurusest ja ühinemise ajalisest järjekorrast. Lisaks esitas Koda mitmeid märkusi VTK-s esitatud ettepanekute kohta. Mõningate väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekute üle toimus Koja ametikogu ja kutsekogu juhatuse ning Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse esindajate nõupidamine 11. oktoobril 2024. Justiitsministeerium VTK alusel koostatud eelnõu 2024. aastal kooskõlastamisele ega arvamuse avaldamiseks ei esitanud. Arvamuse avaldamine kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Justiitsminister esitas 21.03.2024 arvamuse avaldamiseks kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Koda märkis oma 11.04.2024 vastuses, et kui väljatöötamise kavatsuses rõhutakse mõttele, et suuremate nõuete sissenõudmise töömaht on kohtutäituril suurem ja seepärast tuleb tasu suurendada, siis Koda on palunud varasemalt pöörata tähelepanu, et aastatel 2019-2022 on tarbijahinna indeks kasvanud Statistikaameti andmete kohaselt 24,4 % ja 2018. aastast kehtivad tasu määrad tuleb viia vastavusse vahepealsetel aastatel toimunud ulatusliku hinnatõusuga. Koda ei olnud väljatöötamise kavatsuses avaldatud ettepanekutega kohtutäituri ametikindlustusega seonduva ümberkorraldamiseks. Lisaks esitas Koda mitmeid märkusi VTK-s esitatud ettepanekute kohta. Mõningate väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekute üle toimus Koja ametikogu ja kutsekogu juhatuse ning Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse esindajate nõupidamine 11. oktoobril 2024. Justiitsministeerium VTK alusel koostatud eelnõu 2024. aastal kooskõlastamisele ega arvamuse avaldamiseks ei esitanud. Arvamuse avaldamine võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise kitsaskohtade kohta Justiitsministeerium küsis 26.01.2024 Kojalt arvamust võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise kitsaskohtade kohta . Koda esitas 12.03.2024 loetelu 20 kitsaskohast ning kohati ka võimalikud lahendusettepanekud. Ettepanekute alusel Justiitsministeerium eelnõu 2024. aastal ei esitanud. Arvamuse avaldamine reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Majandus- ja infotehnoloogiaminister esitas 14.02.2024 arvamuse avaldamiseks reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse . Ametikogu juhatus toetas oma 28.02.2024 vastuses välja pakutud lahendusettepanekut luua ühtne reklaami säte, kus on defineeritud, mis on reklaam ning selle juures lisatud üheselt ka kõik välistused, mida ei käsitata reklaamina. Samuti oli juhatus seisukohal, et ei ole ilmselt põhjust kaotada kohtutäituri reklaamikeeldu seadusest põhjusel, et direktiivi kohtutäituritele ei rakendata ja seepärast ei peaks reklaamiseadus üldse kohtutäiturite reklaamitegevust sätestama. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud. Arvamuse avaldamine karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõule ( 415 SE) Justiitsminister esitas 6 .0 3 .202 4 Kojale arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu. Koda tegi oma 2 0 .0 3 .202 4 vastuses ettepaneku lõpe tada praegu kehtiv ettemaksu regulatsioon väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõuete, aga ka TMS § 209 ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete sundtäitmisele pööramisel ja asendada see sissenõudja makstava täitemenetluse lõppemise tasuga, mis tuleks ettepaneku kohaselt maksta, kui täitemenetlus põhinõudes lõpeb selle täitmiseta (kas võlgniku surma või lõppemise (äriühingust võlgnike puhul) või pankroti, nõude aegumise või asenduskaristuse määramisega) . Koda kordas ettepanekut Riigikogu õiguskomisjonile 9.05.2024 saadetud seisukohas. Õiguskomisjoni hinnangul väljus ettepanek eelnõu raamidest ja seda sisuliselt ei arutatud. Riigikogu võttis seaduse vastu 1 2 .06.202 4 ning seadus jõustus 1.01.202 5 . Arvamuse esitamine kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõule ( 467 SE) Justiitsminister esitas 6 .0 5 .202 4 arvamuse avaldamiseks kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Koda leidis oma 13.05.2024 vastuses, et isikutele tuleb tagada võimalusi esitada kohtule avaldust hagi tagamise abinõuna võlgniku kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks näiteks võlgnevuse väljanõudmiseks ilma, et peaks selleks eelnevalt tegema andmepäringu kinnistusosakonnale või Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning tõendama oma õigustatud huvi olemasolu. Kuna e-Toimik on portaal, mille kaudu koostatakse ja esitatakse kohtule avaldusi, siis oleks see infosüsteem sobivaks kohaks välistamaks nö uudishimust või muul otstarbel tehtavad andmepäringud, milliste piiramiseks on eelnõu ette valmistatud. Koda esitas täiendavad seisukohad Riigikogu õiguskomisjonile 1.10.2024. Koja ettepanekuid tutvustas Riigikogu õigus komisjonile komisjoni koosolekul 2 1 . 1 0.2024 Koja kutsekogu juhatuse esimees Maarja Roht . Riigikogu toetas Koja ettepanekut täiendada KRS § 74 lg 4 2 loetelu usaldusisiku tega FIMS tähenduses füüsilise isiku m aksejõuetusavalduse menetlemisel võttis seaduse vastu 1 3 . 11 .2024 ning seadus jõustus 1 5 .01.2025. Arvamuse avaldamine kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõule Justiits minister esitas 4.0 6 .202 4 arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu. Koda avaldas 1 7 .06.202 4 antud arvamuses kahtlust, kas pakutud regulatsioon aitab soovitud eesmärki saavutada. Koda leidis, et kavandatav regulatsioon selliste kohtulahendiga tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeõiguse tagamiseks arestitud vallasasjade teisaldamiseks (sh omanikule või valdajale tagastamiseks), võõrandamiseks või hävitamiseks, mille suhtes ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia või mida ei õnnestu müüa, kuid mille hoiustamine on rahaliselt või ruumiliselt koormav, osutub koormavaks kohtutäiturile ja võib tekitada arusaamatusi menetlusosalistes. Eelnõu puudutavates küsimustes toimus ametikogu juhatuse ja Justiitsministeeriumi esindajate nõupidamine 12. juulil 2024. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Rahandusminister esitas 20. 06 .2024 arvamuse avaldamiseks väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kutsekogu juhatus leidis 24 . 07 .2024 vastuses , et AÕS § 314 1 lõike 2 muutmise tõttu laieneb ühtlasi tasaarvestamise võimalus PankrS § 99 lg 5 ja 6 kohaselt ning kitseneb tagasivõitmise võimalus PankrS -de 109 lg 2 ja 114 lg 4 alusel ja s ee kahjustab teiste võlausaldajate huve ning on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise ja pankrotimenetluse kollektiivsuse põhimõttega. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine kohtumenetluse tõhustamise ettepanekutele Justiitsminister esitas 14 . 11 .202 4 arvamuse avaldamiseks kohtumenetluse tõhustamise ettepanekud . Koda tegi 25 . 11 .202 4 ettepaneku d pankrotiseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise ettepanekute kohta. Koda nõustus mitme ettepanekuga, kuid ei nõustunud ettepanekuga üldse lõpetada pankrotiavalduse esitaja ja ka ajutise halduri õigus taotleda pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Koda on seisukohal, et ajutise halduri ja halduri tasu tuleb määrata kohtumäärusega vastavalt pankroti väljakuulutamise määruse ja pankrotimenetluse lõpetamise määrusega ja seda ei tohi anda kohtujuristi pädevusse. Koda ei toetanud ettepanekut, mille kohaselt antakse täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu täituri pädevusse ka siis, kui sissenõudja vaidleb lõpetamisele vastu . Koda esitas 20.12.2024 justiitsministrile täiendava ettepaneku lõpetada võlgnike võimalus esitada avaldusi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtusse (TMS § 223 1 ) ilma seda kohtutäiturile eelnevalt esitamata. Ettepanekute aluse l Justiitsministeerium eelnõu 202 4 . aasta l ei esitanud . Arvamuse avaldamine krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule Rahandu sminister esitas 2 0. 1 1 .202 4 arvamuse avaldamiseks krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu. Koda tegi 11 . 12 .202 4 vastuses ettepaneku täiendada eelnõu § 13 lõikes 6 esitatud loetelu isikutest, kelle tehtud päringu eest tasu ei võeta, kohtutäituri, pankrotihalduri ja usaldusisikuga . Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 202 4 . aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsusele Justiits minister esitas 1.0 2 .202 4 arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsuse . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Justiitsministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud. Arvamuse avaldamine riigilõivuseaduse muutmise eelnõule . Justiitsminister esitas 6 .0 6 .202 4 arvamuse avaldamiseks r iigilõivuseaduse muutmise eelnõu . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu le . Justiitsminister esitas 7 .06.2024 arvamuse avaldamiseks e rakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud. Arvamuse esitamine võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Rahandu sminister esitas 20 .0 6 .202 4 ja täiendavalt 22.10.2024 arvamuse avaldamiseks võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Justiit sminister esitas 22 .0 7 .202 4 arvamuse avaldamiseks notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud . Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõule Kliima minister esitas 1 2 . 08 .202 4 ja korrigeeritud kujul 23.12.2024 arvamuse avaldamiseks l ooduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud . Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Rahandus ministe e r iumi asekantsler esitas 17 . 0 9 .202 4 arvamuse avaldamiseks Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud . Rahandusministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud. Arvamuse avaldamine küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõule Justiits - ja digi minist e r esitas 9 . 1 2 .202 4 arvamuse avaldamiseks küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu. Ettepanek Koja eksameid reguleerivate ministri määruste muutmiseks Koja eestseisus tegi 8 .0 8 .202 4 justiitsministrile ettepaneku täiendada kohtutäiturieksami, pankrotihalduri eksami, saneerimisnõustaja eksami ja usaldusisiku eksami eksamivaldkondade loetelusid haldusõiguse, sh rahapesu, terrorismi, ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamisega. Justiitsministeeriumist 6.0 9 .202 4 antud vastuses nõustuti, et esitatud ettepanek on asjakohane ja vajalikke muudatusi käsitleva eelnõu koostamine on igati põhjendatud . Ettepanek füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse ja teiste seaduste muutmiseks Ko j a kutsekogu juhatus tegi metoodikakomisjoni algatusel 25 .0 7 .202 4 justiits - ja digi ministrile ettepaneku täiendada FIMS § 17 lg 2 sätestatut, et usaldusisikul oleks sõnaselgelt sätestatud õigus nõuda krediidiasutuselt võlgniku pangakonto andmeid ka perioodi kohta, mis jääb maksejõuetusavalduse esitamisest kuni vara- ja võlanimekirja esitamiseni , täpsustada usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimise korda, täpsustada, et majandustegevuse üldosa seadust ei rakendataks ka saneerimisnõustaja ja usaldusisiku kutsetegevuse puhul, täpsustada kohtutäituri, ajutise halduri, pankrotihalduri ja usaldusisiku väärtpaberi registrisse tehtavate andmepäringute õiguslikke aluseid ja täpsustada kutsekogu juhatuse õigusi haldusjärelevalve teostamisel. Justiitsministeeriumist 1 5 . 11 .202 4 antud vastuses avaldati valmisolekut tõstatud teemasid täiendavalt arutada, et leida parimad võimalikud lahendused ning jätkata konstruktiivset koostööd. Koda esitas 16.12.2024 Õiguskantsleri seisukohtade ja kehtiva õiguse analüüsi tulemuste pinnalt täpsustavad ettepanekud, mis puudutavad saneerimisnõustaja, pankrotihalduri ja usaldusisiku kutse taotlejate ja kohtutäituri abiks saada soovija või kohtutäituri vabale ametikohale kandideerija usaldusvääruse kontrolli läbiviimise korda ja selle õiguslikke aluseid. Ettepanek pankrotihaldurite tasumäärade ja tasude määramise aluste muutmiseks Ko j a kutse kogu juhatus esitas 17 . 0 9 .202 4 justiitsministrile ettepaneku aruteluks pankrotihaldurite tasustamise aluste ja tasumäärade kaasajastamise teemal loobudes tasude alam- ja ülem määrast ja kehtestades vaid fikseeritud määra, millest allapoole tohib kohus määrata haldurile tasu omal ja ülespoole võlausaldajate algatusel. Samuti tegi kutsekogu juhatus ettepaneku tuua halduri tasu ja kulutuste väljamaksmise järjekord ettepoole ja täpsustada a jutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord a. Koja arendustegevus, sh r iigisisese koostöövõrgustiku ja välissuhete arendamine Koja kutsekogu juhatus kohtus koos Advokatuuri esindusega justiitsminister Madis Timpsoniga 3.06.2024. Arutelu all olid pankrotihaldurite ja maksejõuetuse teenistuse vaheliste suhete pingestumise põhjused ja võimalikud lahendusettepanekud. Nõupidamise tulemusel saatis Koda ministrile kokkuvõtvad teemapunktid pankrotihaldurite suhetest ja suhtlusest maksejõuetuse teenistuse juhatajaga, advokaadibüroolt tellitud õigusliku analüüsi pankrotihalduri positsiooni ja tema üle teostatava haldusjärelevalve õiguslike aluste ja korralduse kohta ning Andmekaitse Inspektsiooni selgitused isikuandmete kaitse tagamise kohta haldusjärelevalve läbiviimisel . Nõupidamise järgselt toimus jätkukoosolek 11.06.2024 vabakutsete talituse esindajatega. Koja ameti kogu juhatus kohtus justiitsminister Madis Timpsoniga 3.06.2024. . Arutelu all olid plaanid riiginõuete sissenõudmise ümberkorraldamiseks, Kojalt kohtutäituri ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamise kohustuse äravõtmine ja õigusloome edendamise küsimused. Koja ametikogu juhatuse ja kutsekogu juhatuse ühine nõupidamine justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakostaga toimus 8.10.2024. Arutelu all olid Koja tehtud õigusloome alased ettepanekud , kohtutäituri tasumäärade tõstmise ettepanek , Kojalt kahjude hüvitami s el vastutuse äravõtmise ettepanek, riiginõuete sissenõudmise ümberkorraldamise ga seonduv , pankrotihaldurite infosüsteemide parem sidustamine riigi infosüsteemidega ja kutsekogu liikmetel tekkinud probleemid suhetes maksejõuetusteenistusega. Koja esindajad avaldasid rahulolematust, et mitme aasta vältel ei ole ministeeriumis täitemenetluse valdkonna õigusloome arendamisega sisuliselt tegeletud. Koja esindajad informeerisid ministrit ka koostöös kohtutäituritega koostatud andmeanalüüsist, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti täitmisele esitatud ja aegumisega lõpetatud nõuetest üle 90 % juhtudest aegumise põhjuseks , et v õlgniku vastu oli täitmisel ka varasemaid nõudeid ja/või ka hiljem alustatud elatise nõudeid . Enam kui 6 % juhtudest puudus võlgnikul arestitav vara. Koja esindajad märkisid, et arestipandijärjekorra jätkuva kehtivuse tingimustes ei ole selge, mille põhinevad ministeeriumide esindajate väited, et Maksu- ja Tolliamet oleks olnud suuteline neid nõudeid kohtutäituritest efektiivsemalt täita. Nõupidamisel otsustati, et ametikogu puutuvalt kavandatakse eraldi nõupidamine elatisvõlgade teemal. Ministriga oli jutuks ka poliitilisel tasandil ümarlaua kavandamine võlgnikega seotud menetluste olukorra ja arendusvajaduste arutamiseks. Ametikogu juhatuse ja Justiitsministeeriumi kantsleri ja asekantsleri ühised nõupidamised aktuaalsete küsimuste arutamiseks toimusid 17.01., 26.03., 6.05., 11.06., 24.09. ja 8.11. Ametikogu juhatuse liikmed esitlesid ministeeriumi esindajatele Kojas koostatud andmeanalüüse kohtutäiturite menetluses olevate täiteasjade jaotuse ja täitmise tulemuslikkuse, Politsei- ja Piirivalveameti sundtäitmisele esitatud nõuete aegumise põhjuste ja võimaliku riiginõuete Maksu- ja Tolliameti kaudu sundtäitmisele asumise mõjude kohta. Juhatuse liikmed palusid kiirendada õigusloomealast tööd ministeeriumis ning juhtisid tähelepanu järjest suurenevale tulude puudujäägile valdkonnas. Kutsekogu juhatus kohtus Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse ametnikega nõupidamise vormis 9.07. ja 19.09. Kohtumistel tutvustas juhatus ettepanekuid halduri tasumäärade ja tasude määramise aluste muutmiseks, samuti oli teemaks pankrotihaldurite kutse edasine areng, suhted maksejõuetusteenistusega ja võimalikud kutset toetavad IT arendused. Pankrotihaldurite nõupidamine maksejõuetuskohtunikega toimus 1. veebruaril. Arutuse all olid füüsilise isiku maksejõuetusmenetlustega seotud praktilised küsimused, näiteks usaldusisiku nimetamine, huvide konflikti vältimine, tarbijakrediidi nõuetele vastavuse kontroll, usaldusisiku tasustamine ja tasu väljamaksmine, võlgniku nõustamine). Kohtutäiturite nõupidamine perekonnaasju lahendavate kohtunikega toimus 28. veebruaril. Arutuse all olid elatist väljamõistvate ja lapsega suhtluskorra kohtulahendite resolutiivosade sõnastamise põhimõtted, suhtluskorra lahendite täitmise küsimused ja sanktsioonide rakendamine. Jätkus Koja kutsekogu juhatuse partnerlus Konkurentsiameti juures asuva maksejõuetuse teenistusega. Teenistuse juhataja saatis Kojale mitu märgukirja ja kaebust viidates pankrotimenetlustes ilmnevatele puudustele ja rikkumistele. Kutsekogu juhatus vestles kõikide kaasuste pinnalt asjaomaste pankrotihalduritega ja kolmel juhul viis läbi ka teemakohased haldusjärelevalvemenetlused. Haldusjärelevalvete tulemusel tuvastati kahe l juhul puudused ja ühel juhul lisaks ka rikkumised ning ühel juhul ei tuvastatud ei puudusi ega rikkumisi . Tuvastatud rikkumiste ja puuduste pinnalt koostas juhatus ja saatis pankrotihalduritele kutsepraktika ühtlustamiseks ja kehtiva õigusega vastavuses hoidmiseks soovitused. Maksejõuetuse teenistuse praktika haldusjärelevalvete läbiviimisel sai juhatuses tugeva kriitika osaliseks. Juhatus küsis õigusliku d analüüsi d saamaks selgust haldusjärelevalve läbiviimisele seatud õiguslike regulatsioonide kohta ning asus selle alusel seisukohale, et teenistusel puudub pädevus koostada andmekogu pankrotihalduriga seotud isikute kohta PankrS § 125 tähenduses. Juhatus ei toetanud maksejõuetuse teenistuse juhataja ettepanekuid pankrotihaldurite kutsealase enesekorralduse oluliseks muutmiseks. Maksejõuetuse teenistuse ja pankrotihaldurite vaheliste suhete pingestumise küsimuste lahati ka kutsekogu juhatuse ja Advokatuuri esindajate nõupidamisel justiitsminister Madis Timpsoniga 3. juunil 2024. Teenistuse haldusjärelevalvete teemal korraldasid Koda ja teenistus pankrotihalduritele 27.08.2024 teemakohase praktikumi. Juhatus pidas asjakohasteks teenistuse märkusi halduri toimiku pidamise nõuete täitmise ja halduri nimekirjas avaldatud andmete korrektsena hoidmise kohta ning juhtis vastavalt ka kutsekogu liikmete tähelepanu. Kutsekogu juhatuse esimees kohtus Harju Maakohtu juhtidega maksejõuetuse teenistuse esitatud märgukirjades avaldatu teemadel 17.09.2024. Koja kutsekogu juhatus osales 28. 11.2024 Justiitsministeerium i ja m aksejõuetuse teenistusega koostöös korraldatud ümarlaua l teemal „Koostöö ja vastutus pankrotimenetluse järelevalves“ . Ümarlaual osalesid lisaks ka Harju Maakohtu ja Tartu Maakohtu, Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Advokatuuri esindajad. Ümarlaual arutati pankrotihaldurite kutsetegevuse üle peetava järelevalve ulatust ja korraldust, kuna järelevalvepädevusega organite ring on suur. Teemaks oli ka organitevahelise teabe liikumise korraldamine Ümarlaua üheks kokkuleppeks oli, et kutsekogu juhatus saadab kohtutele lõpetatud haldusjärelevalvete tulemusel ilmnenut kirjeld avaid ülevaateid kohtutele ning menetlusega seotud kohtutele ka detailseid konkreetsete kaasuste kohta. Koja ametikogu juhatus korraldas infotunni 10. septembril, mis informeeriti ametikogu liikmeid aktuaalsetest teemadest Koja infosüsteemidega seonduvalt, ametikogu puudutavatest kohtuasjadest, kohtutäiturite konkurentsiolukorra analüüsist ja riiginõuete sundtäitmisele pööramise võimalikust ümberkorraldamisest. Koja kutsekogu juhatus pidas oluliseks kutsekogu liikmete aktiveerimist Koja organites kaasatöötamiseks. Juhatus ei ole rahul olukorraga, kus kutsekogu esindajate valimisel Koja organitesse sisemist konkurentsi ei ole ning sageli puudub ka isiklik initsiatiiv Koja organis osalemiseks. Juhatus koostas kutsekogule otsustamiseks esitatava eelnõu, millega hakatakse kutsekogu eelarvest maksma kutsekogu liikmetele tasu töötamise eest Koja organites . Koja arengu- ja õiguskomisjon analüüsis 2024. aasta I poolel põhjalikult kutsekogu juhatuse algatust Koja reorganiseerimiseks nii et kumbki kogu moodustaks eraldiseisva institutsiooni. Komisjon jõudis järeldusele, et kummagi kogu ressursid ei võimalda eraldiolevalt tagada toimivat organisatsiooni. Vastav järeldus on esitatud ka järgmise perioodi (2025-2028) arengukavas ameti- ja kutsekogule kinnitamiseks. Koda algatas Justiitsministeeriumi ettepanekul korralise ameti- ja kutsekogu otsusest ajendatuna uue perioodi 202 5 -202 8 arengukava koostamise. Koja eestseisus kinnitas 8.01.2025 koosoleku l arengukava eelnõu ja esitas arengukava eelnõu kooskõlastamiseks Justiits - ja Digi ministeeriumile . Koda osales koostöös teiste kohustatud isikutega (turuosalistega) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni turuosalise nõukoja töös . Koja kantsler ja nõunik kohtusid Rahapesu Andmebüroo pädevate ametnikega 8.07.2024 uuenenud rahapesu ennetamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide täitmise nõuete rakendamise teemal. Koda määras enda esindajaks rahapesualase riikliku riskihinnangu (NRA) koostamises kutsekogu juhatuse esimehe Maarja Rohu. Koda osales koostöös teiste õiguskutsete ja -institutsioonide esindajatega Õigusteadlaste Päevade korralduskomitee töös. Lisaks osales Koda oma esindusega Õigusteadlaste Päevadele eelnevalt toimunud õigustudengite karjäärimessil. Koja ametikogu juhatus osales esindajate kaudu UIHJ organite töös. UIHJ alaline nõukogu kinnitas 28.11.2024 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse UIHJ juhatuse liikmeks. Elektroon ili ste infosüsteemide arendamine ja riigi registritele juurdepääsu võimaldamine Koda peab jätkuvalt oluliseks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevusega seonduvate infosüsteemide jätkusuutlikku toimimist ja vastavalt võimalustele arendamist. T äitemenetluse infosüsteem id e (e-Täitur ja TAPAIS2) arenda misel lähtuti ametikogu juhatuse 25.08.202 1 kinnitatud infosüsteemide arendamise strateegia st aastateks 2021-2024. Täitemenetluse infosüsteemi ga e-Täitur seotud suurimateks töödeks olid infosüsteemi le võimekuse loomine täitetoimikute andmete sisselugemiseks Taavi ja TAPAIS2 infosüsteemidest. Arendus on vajalik selleks, et oleks võimalik viia kohtutäiturid täitetoimikute menetlemisel üle ühtsele infosüsteemile. Aasta jooksul valmistati ka andmevahetusprotokoll täitemenetluse andmete vastuvõtuks välistelt osapooltelt, mis tagaks soovitud andmekvaliteedi ja analüüsiti ja ühtlustati erinevates infosüsteemides olevaid toimikute andmeid. Tehti ka esimene andmesiirde proov, mille tulemusel ilmnes, et andmevead on ca 10 % ja tehnilised vead ca 2 % toimikutest. Lisaks parandati elatise sissenõudmise tasude andmevahetusteenust andmete Maksu- ja Tolliametile saatmiseks. TAPAIS2 infosüsteemi ga seotud suuremateks arendustöödeks oli d e-Täituri ja Taavi infosüsteemiga peetavate andmevahetuste kvaliteedi tõstmine, mis olid vajalikud eeltööd Justiitsministeeriumi algatatud täitmisregistri töösse andmiseks . Selleks arendati kohati uued teenused, andmete töötlemise protsessides rakendati hulgaliselt uusi valideerimisreegleid, otsiti andmebaasis andmete ebakõlasid ning parandati finantsalgoritmide kvaliteeti. Vastavalt e-Täituri uuele andmevahetusprotokollile arendati välja andmevahetus, mis on osa Täitmisregistriga ühendamise projektist eesmärgiga tagada registrile korrektne andmekvaliteet ning selle jätkusuutlikkus. Ühtlasi täiendati kasutajaliidese võimekust andmeid valideerida, analüüsida kasutaja tekitatavaid puudujääke ning vigu. Aasta jooksul pöörati jätkuvalt suurt tähelepanu täitemenetluse infosüsteemi andmete kvaliteedi tõstmisele e-Täituris ja TAPAIS2-s . Arvestades kasutuses olevate infosüsteemide paljusust on aegade jooksul tekkinud hulgaliselt andmevigu, mis puudutavad nii nõuete jääke, menetlusosalisi, toimikute staatuseid ja menetluste lõpetamise aluseid ja aegu. Andmevigu parandati nii süsteemselt kui ka üksikpöördumiste kaupa. Mahukas töö olid seotud Koja infosüsteemide ja Täitmisregistri vahelise automaatse andmete sünkroniseerimise ettevalmistamisega ja süsteemi ning kasutajaliidese loogika parandamisega . Lisaks eelnevale oli Koda intensiivselt koormatud täitmisregistri pangaarestide mooduli rakendamise ettevalmistamiseks arestisõnumite kvaliteedi kontrollimisel. Tehti arvukalt arestide massilise saatmise sessioone ja esitati arenduse eest vastutavale Registrite ja Infosüsteemide Keskusele veakohad. Koda kõrvaldas ka riigiportaali e esti.ee kaudu pakutavate päringuteenuste ja tulemuste kuvamisel ilmnenud puudus i ja parandas kuvatavate andmete loetavust ja arusaadavust . Koda jätkas infosüsteemide kasutajatele kasutajatoe pakkumist. Aasta jooksul esitati 29 6 8 ja lahendati koos varasemast perioodist lahendamata jäänutega 295 0 kasutajapöördumist. Kasutajapöördumiste arv ja sagedus on jätkuvalt kõrge, mis viitab vajadusele infosüsteemide ja andmevahetuse kvaliteedi olulisele parandamisele. 20 2 4 . aasta l jätkas Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilise oksjonikeskkonna www.oksjonikeskus.ee administreerimist ning realiseeriti mitmeid väiksemaid arendusi oksjonikeskkonna rakendamisel ilmnenud küsimuste lahendamiseks . Suuremate arenduste hulka kuulus serverite tarkvaraversioonide uuendamine . 20 2 4 . aastal alustati oksjonikeskus.ee vahendusel 7714 erinevat enampakkumist ning müügiga lõppes neist 1497 . Elektroonilistel enampakkumistel realiseeritud vara väärtus suurenes 20 2 4 . aastal kokku 2,3 miljoni euro võrra (keskmine hinnatõus müügiga lõppenud enampakkumistel oli 23,9 %) . 20 2 4 . aastal koostati oksjonikeskkonna infosüsteemi ga seonduva te küsimuste lahendamise kohta 1 tehnili ne raport. Jätk us X -tee teenuste kättesaadavuse suurendami ne Koja liikmetele. Seonduvalt TMS § 63 2 lg 3 jõustumisega alates 1. jaanuarist 2024 rakendas Ko d a X-tee vahendusserver i , mille kaudu toimu b lisaks Koja infosüsteemidele ka kohtutäiturite personaalsete infosüsteemide ja X-tee vaheline andmeliiklus. Lisaks uuendati o ksjonikeskkonna s päringuteenuseid liiklusregistrisse, rahvastikuregistrisse ja Pensionikeskuse infosüsteemi ja tehti arend used looduskaitseliste piirangute X-tee teenus ega liitumiseks . Oksjonikeskus avati võlgnike ja nende vara andmete kohta X-tee päringute tegemiseks usaldusisikutele. Koja infosüsteemide kaudu X-teele tehtavate andmepäringute hulk on väga suur . Seoses X-tee vahendusserveri rakendamisega tõusis igakuine päringute maht 13-15 miljoni l t päringu l t enam kui 30 miljonile päringule. Mitmed riigi andmekogude haldajad andsid Kojale märku, et Koja liikmete tehtavate andmepäringutega kaasneb nende serveritele ülisuur koormus. Nii asus Sotsiaalkindlustusamet koostöös Kojaga arendama uuendatud teenust ameti tehtud väljamaksete andmete massilisena väljastamiseks kohtutäituritele. Arenduse juures olid olulisteks arutelukohtadeks teenusega väljastatavate andmete koosseis ja ulatus. Teenus läheb plaani kohaselt käiku 2025. aastal. Järgnevalt on plaanis uuendada toetuste määramiste otsuste andmete väljastamise teenust. Koda jätkas oma liikmetele soovi korral tasuta digitaalallkirjastamise võimaluse pakkumist. Samuti jätkati Koja liikmetele tasulist e-postkastide haldamise teenuse korraldamist. Koja infoturbe töögrupi esimees on kohtutäitur Janek Pool ja aseesimees pankrotihaldur Jüri Truuts. Avalik u võimu kandja nõuete jaotamisest 20 2 4 . aastal jaotas Koda 62 771 avalik u võimu kandja nõuet , mis oli 2023. aastaga võrreldes 5 % enam . Nõuete jaotami ne toimus läbi avalik u võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteem i e-Täitur . A lates kevadest 2024 hakkasid üksikud Harju tööpiirkonna kohtutäiturid andma Kojale teada, et neile ei ole e-Täituri kaudu jaotatud pikema aja kestel muid avalik-õiguslikke nõudeid, kui Maksu- ja Tolliameti esitatuid. Analüüsi tulemusel jõudis ametikogu juhatus järeldusele, et anomaalia põhjustas Maksu- ja Tolliameti esitatud äriregistri trahvinõuete sundtäitmisele pööramise täitmisavalduste massiline ümberjaotamine kohtutäiturite vahel, kuna sissenõudja ei tasunud kohtutäituri küsitud ettemaksu. Täitmisavalduste massiline ümberjaotamine põhjustas olukorra, kus e-Täiturisse kavandatud nõuete võrdset jaotamist toetava nn vahele jäänud kohtutäiturite eelisjärjekord muutus ülipikaks ja see pikenes oluliselt kiiremini kui sissenõudjad esitasid uusi täitmisavaldusi. Maist septembrini lükkasid Harju tööpiirkonna kohtutäiturid tagasi 5439 EMTA täitmisavaldust, mida oli kohtutäituritele jaotatud kokku 69067 korral. Menetlusse võtsid kohtutäiturid 1906 EMTA täitmisavaldusega esitatud nõuet, mida oli kohtutäituritele jaotatud 15910 korda. Võrdlusena võib tuua, et muid nõudeid võtsid Harju tööpiirkonna kohtutäiturid menetlusse 1264, mida oli kohtutäituritele jaotatud 1804 korda . Ametikogu juhatus võttis seisukohal, et kujunenud olukorras ei ole enam võimalik tagada avalik-õiguslike nõuete võrdset jaotamist Harju tööpiirkonna kohtutäituritele. Kuna e-Täituris ei ole võimalik nõuete jaotamise põhimõtteid kehtestada sõltuvalt tööpiirkonnas t erinevalt, vaid üksnes ühtselt, siis tuleb teha muudatus ka teisi tööpiirkondi hõlmavalt. 21. novembril tehtud infotehnoloogilise m uudatuse tulemusel loobu ti vahele jäänud kohtutäiturite üle arvestuse pidamisest ning rakenda ti vaid täitmisavalduste roteeruvat jaotamist tööpiirkonniti. Täiendusõppe korraldamisest Koda peab täiendusõppe korraldamist üheks oma olulisemaks ülesandeks ning jätkab vastavat koostöövõrgustiku arendamist. Täiendusõpe korraldati tuginedes Koja 20 2 4 . aasta koolituskavale . 20 2 4 . aastal toimus 11 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koolitust , 3 praktikumi ametikogu liikmetele ja 2 praktikumi kutsekogu liikmetele . Kokku korraldas Koda aasta jooksul 70 akadeemilist tundi koolitusi ja 19 akadeemilist tundi praktikume . Lisaks said Koja liikmed osaleda üleriigilistel õigusteadlaste päevadel 20 2 4 . aastal toimusid Koja seminarid Koja liikmetele järgmistel teemadel: 18 .01.202 4 Lapsega suhtlemine, lapse üleandmine ning sellega seonduv kohtupraktika . Seminaril esines id Priit Kama, Ahti Kuuseväli, Maris Juha, Alan Biin, Sandra Maide, Merle Liivak, Õnneli Matt-Tohter ja Ave-Pirjo Paluvere . Seminaril osales 50 inimest . 1 5 .02.202 4 Asjaõigusseaduse rakendamine . Seminaril esines Urmas Volens . Seminaril osales 50 inimest . 21 .03.202 4 Tagasivõitmise mõiste ja olemus ning rakendamine läbi Riigikohtu praktika . Seminaril esines Anto Kasak . Seminaril osales 58 inimest . 9 .0 5 .202 4 Võlgniku sissetulekute arestimine ja tarbijakrediidinõuded maksejõuetusmenetluses . Seminaril esines id Toomas Saarma, Jaan Lõõnik ja Vahur-Peeter Liin . Seminaril osales 52 inimest . 30 . - 3 1. 05.202 4 AI tulevik - digiraha ja digiaju koidikul . Pankrotihalduri, kohtuniku ja võlausaldaja roll pankrotimenetluses . Virtuaalraha arestimine . Osaühingu osa võõrandamise täiendavad tingimused; Võlausaldajate huvide kaitsmine äriühingu makseraskuste süvenemise korral; Nõude ae g umise kohaldamata jätmine vastuolu tõttu hea usu põ h imõttega . Aktuaalne kohtupraktika maksejõuetusmenetlustes Seminaril esinesid Jaak Vilo, Meelis Eerik, Kaire Sepper, Ivo Tulvik, Rainis Loit, Annegret Reisi ja Mari Schihalejev . Seminaril osales 41 inimest . 21 .0 9 .202 4 Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega seonduvad kohtulahendid ja praktika . Huvide konflikt. Seminaril esines id Kersti Kerstna-Vaks ja Andres Vutt. Seminaril osales 70 inimest . 10 . 1 0.202 4 Riigikohtu lahendite analüüs . Seminaril esines Urmas Volens . Seminaril osales 57 inimest . 31 . 1 0 .202 4 Probleemid krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutustega . Seminaril esines Siim Tammer . Seminaril osales 16 inimest . 2 1 . 11 .202 4 Paneeldiskussioon kohtutäituri ja pankrotihalduri kutse tuleviku teemadel . Euroopa majandus globaalses konkurentsis ja Eesti majanduse tänane seis ja tulevikuväljavaated . Seminaril esines id Kai Härmand, Mari-Liis Mikli, Aleksandr Logussov, Mati Kadak, Aive Kolsar, Kadri Noor, Viljo Konsap, Maarja Roht , Urmas Tross ja Raul Eamets . Seminaril osales 59 inimest . 28.11.2024 Kohtutäiturite distsiplinaarvastutus . Seminaril esines Priit Lember . Seminaril osales 33 inimest . 7 .1 2 .202 4 Uut maksuseadustes . Seminaril esines Lasse Lehis . Seminaril osales 61 inimest . Ametikogu liikmetele korraldati järgmised praktikumid: 1 1 .0 1 .202 4 Krediidiasutuste praktika arestide teostamisel . Praktikumi juhtis id Pangaliidu esindajad . Praktikumil osales 46 inimest . 1 4 .0 3 .202 4 Kohtutäituri menetlusdokumentide vormistamine, ülevaade haldusjärelevalve tulemustest . Praktikumi juhtis id Katrin Vellet ja Janek Pool . Praktikumil osales 37 inimest . 17 . 1 0 .202 4 Pärandvara koosseis, pärandvara hindamine ja müük täitemenetluses . Keelumärkega sõidukite lammutamisest ja liiklusregistrist eemaldamisest . Praktikumi juhtis id Kadri Noor ja Jaan Lõõnik . Praktikumil osales 55 inimest . Kutsekogu liikmetele korralda s Koda koostöös maksejõuetuse teenistusega järgmised praktikumid: 27 .0 8 .202 4 Isikuandmete töötlemine kõigis maksejõuetusmenetlusliikides ja haldusjärelevalvemenetlustes . Maksejõuetuse teenistuse näited võimalikust maksejõuetuse praktika ühtlustamisele kaasaaitamisest . Haldusjärelevalvete paljusus kõigis maksejõuetusmenetlus-liikides . Praktikumi juhtis id Pille Lehis, Merili Ruul ja Terje Kriiseman . Praktikumil osales 30 inimest . 7 . 11 .202 4 Maksejõuetusmenetluste avalik-õiguslik eesmärk ja olemus . Praktilised kogemused ja õppetunnid maksejõuetusmenetlustes . Praktikumi juhtisid Helen Kranich ja Signe Viimsalu . Praktikumil osales 24 inimest . Koja koolitustoimkon na esimees on Reet Rosenthal ja aseesimees Jüri Truuts. Konkurss kohtutäituri ametikohtade täitmiseks , eksamid Koj a eksamikomisjoni algatusel 20 2 4 . aasta juu n is välja kuulutatud kohtutäiturieksamil osales 7, pankrotihalduri eksamil 2 ja s aneerimisnõustaja eksamil 1 inimene . Üks eksamineeritav sooritas edukalt kohtutäituri eksami . Justiitsminister konkurssi kohtutäituri ametikoha täitmiseks välja ei kuulutanud. Koja eksamikomisjoni esimee s on Reet Rosenthal ning aseesimee s Maarja Roht . Koja m etoodikakomisjon pidas 202 4 . aastal üheksa töökoosoleku t . Komisjon jätkas usaldusisikute esmas t e koolitus t e korrald amisega. Metoodikakomisjon suuna s 2024. aastal esmastele koolitustele ü hes grupis 22 isikut, kellest 2 loobus koolituste läbimisest. 202 4 . aastal toimus kolme (sh kaks 2023. aastal komplekteeritut) grupi peale kokku 1 4 koolituspäeva, kus osalejaid oli kokku 246 . Koja metoodikakomisjon tunnistas 2024 aasta jooksul esmase koolituskava täidetuks 59 koolitustel osalenu puhul. 2024. aasta lõpuks oli usaldusisikute nimekirja kantud 48 inimest. 1. juulil 2024 toimusid Koja metoodikakomisjoni usaldusisikutest liikmete ja asendusliikmete korralised ümbervalimised. Koja metoodikakomisjoni esimees oli kuni 18 . septembrini 2024 Toomas Saarma ja alates 18. septembrist 2024 Mari Schihalejev. Järelevalvest, teabe avalikustamisest ja avaldustele vastamisest Koja liikmete tegevuse vastavust hea ameti- ja hea kutsetava nõuete täitmisele kontrollib Koja aukohus , Koja majandustegevus t ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon ning Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmist kontrollib Koja eksamikomisjon . Ametikogu juhatusele ja kutsekogu juhatusele on seadusega pandud haldusjärelevalvekohustus vastavalt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite , saneerimisnõustajate ning u s aldusisikute tegevuse üle. Ameti- ja kutsekogu juhatused on pidevalt kontrollinud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kindlustuse kehtivust ja vastavust. Jätkus Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmise hindamise. Eksamikomisjon vaatas läbi 3 isiku materjalid ja kõigi puhul hinnati t äiendusõppekohustus täidetuks. Ka ks isikut tunnistas eksamikomisjon kohtutäituri abi tingimustele mittevastavaks . Mõlemad olid lõpetanud kohtutäituritega töösuhte aastaid tagasi. Ametikogu juhatus kiitis 14 . veebruaril 202 4 heaks kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaani ning algatas 202 4 . aastal 3 haldusjärelevalvemenetlust, neist 1 korralisena , 2 erakorralisena , ja jätkas 1 2023. aastal alustatud erakorralist haldusjärelevalvemenetlust . 202 4 . aasta jooksul lõpetati 3 , neist 1 korrali n e ja 2 erakorralis t haldusjärelevalvemenetlust . Kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaanis kavandati 202 4 . aastal 1 korralise haldusjärelevalve läbiviimist, milles kavandati kohtutäiturite töökorraldus e hindamist sissenõudjalt nõutud ettemaksude arvestuse pidamisel Ametikogu juhatus kinnitas 1 3 . 1 1.202 4 korralise haldusjärelevalve „Kohtutäiturite töökorraldus sissenõudjalt nõutud ettemaksude arvestuse pidamisel“ akti. Järelevalve käigus kontrolliti kolme tööpiirkonna kuue kohtutäituri võetud ettemaksude arvestust ja võrreldi seda sissenõudjate makstud ettemaksude üle arvestuse pidajate Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Maksu- ja Tolliameti andmetega. Samuti palus järelevalve Justiitsministeeriumil kontrollida, kas kohtutäiturite ametikontodel olevad summad on sellised, et nende hulka võib arvestada ka kohtutäiturite esitatud ettemaksude saldo. Järelevalve märkis, et kohtutäiturite l on ettemakse arvel vahemikus 4800-98700 eurot, kuue kohtutäituri peale kokku üle 290000 euro . Valimisse võetuist neli kohtutäiturit deponeerib sissenõudja makstud ettemaksud oma ametialasel pangakontol ja kannab selle oma ettevõtluskontole siis, kui saabub alus ettemaksu tagastamata jätmiseks. Kaks kohtutäiturit kannab laekunud ettemaksu oma ettevõtluskontole, neist üks laekumisel ja teine kord aastas. K õik k ohtutäiturid kinnitasid, et on nad võimelised vajadusel kohe ettemaksud täies mahus sissenõudjatele tagastama. Haldusjärelevalve käigus tuvastat i kõikide kohtutäiturite puhul ettemaksude arvestuses ebatäpsusi. Leidus näiteid, kus sissenõudja hoidis arvestuses ettemakse, mis olid kas juba tagasi makstud või ei kuulunud tagastamisele ja näiteid, kus kohtutäitur ei olnud KTS § 33 lg 3 tähtaja jooksul ettemaksuna makstut sissenõudjale tagastanud või ei olnud teinud KTS § 33 lg 4 kohast otsust ettemaksu tagastamata jätmiseks või ei olnud otsust sissenõudjale saatnud. Haldusjärelevalve käigus tegid kohtutäiturid ettemaksude arvestuses kokku 24 parandust summas 618,60 eurot, sh 20 tagasimakset summas 509,40 eurot ja 4 tagastamata jätmise otsust summas 109,20 eurot . Ametikogu juhatus andis kohtutäituritele soovituse kontrollida sissenõudjate ettemaksuarvestuse õigsust ning et sissenõudja teeks oma arvestuses parandused vastavalt kohtutäituri esitatud täitemenetluse lõpetamise otsustele ja ettemaksude tagasikannetele. Neljale kohtutäiturile andis juhatus soovituse juurutada büroosisene töökorraldus, millega saaks kohtutäitur täiteasja lõpetades alati tagada, et oleks täidetud KTS § 33 lg 3 nõuded. Juhatus andis Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Maksu- ja Tolliametile teada järelevalve käigus avastatud puudustest ettemaksude arvestuses. Juhatus pidas vajalikuks täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur infotehnoloogilist arendamist, et infosüsteemis oleks võimalik hallata ettemakse ühtlustatud praktika kohaselt, sh pidada arvet ettemaksude tagastamise või tagastamata jätmise eelduste täitumise üle. Ametikogu juhatus kinnitas 3.04.2023 erakorralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti, kas teiselt kohtutäiturilt ülevõetud täiteasjas täitmisel olnud elatisabi nõue rahuldati kooskõlas PHS § 58 lg 4 sätestatuga . Järelevalve käigus analüüsiti elatise ja elatisabi nõuete ja nende täitmise andmeid täitetoimikus ning võrreldi elatisabi nõuete andmeid Maksu- ja Tolliameti andmetega. Järelevalve tuvastas, et t ulemi alusel rahuldati sissenõudja elatise nõue täies ulatuses, millega oli elatisabi nõuete rahuldamiseks tekkinud PHS § 58 lg 4 sätestatud õiguslik alus . Ametikogu juhatus andis kohtutäiturile soovituse korrastada ülevõetud toimiku ja tema büroos alustatud jätkutoimiku nõuete andmed e-Täituris. Kohtutäitur täitis saadud soovitused. Ametikogu juhatus kinnitas 5 .0 6 .202 4 erakorralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti ühe kohtutäituri ametitegevuse vastavus t kohtutäituri seaduse § 28 lg -ga 2, § 41 lg -ga 2 ja täitemenetluse seadustiku § 49 lg -ga 1 . Aktis märgiti, et kohtutäitur on kõikides valimisse võetud täiteasjades, mis lõpetati 2021. aasta veebruaris, esitanud sissenõudjale kohtutäituri tasu otsuse, sissenõudja on tasu maksnud ja kohtutäitur on arvestanud laekumiselt ametikogu liikmemaksu . Kohtutäitur on 2021. aastal lõpetatud täiteasjades esitanud e-aresti kaudu võlgnike pangakontode arestide tühistamise korraldused ja koostanud samas nõudes sissenõudja avalduse alusel järgnevalt avatud täiteasjades uued arestid seotult vabatahtliku täitmise tähtajaga. Samuti on lõpetatud võlgniku sissetuleku arestid ja esitatud uued arestimisaktid samadel kuupäevadel, kui saadeti arestimissõnumid e-aresti. Juhatus nentis oma 5.06.2024 otsuses, et puuduseid kohtutäituri ametitegevuses ei tuvastatud . Kutsekogu juhatus algatas kaebuse alusel haldusjärelevalve pankrotihalduri kutsetegevuse üle neljal ja usaldusisiku kutsetegevuse üle ühel korral. Kutsekogu juhatus kinnitas 16.09.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri võimalikke rikkumisi pankrotiseaduse § 165 sätestatud ettekannete kohtule esitamisel, pankrotivarast väljamaksete tegemisel ja pankrotimenetluse lõpetamisel. Haldusjärelevalve analüüsis p ankrotihaldur i kohtule esitatud lõpparuanne t , jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärus t , pankrotimenetluse lõpetamise kohtumäärus t , ostuarvete nimekir ja, pankrotimenetluse teenindamise eest esitatud arve i d ja teate esitaja esitatud tõendeid ning võttis pankrotihaldurilt selgitused. Kutsekogu juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks puudused pankrotihalduri kutsetegevuses seoses tsiviilasja menetluskulude dokumenteerimise ja pankrotimenetluse lõpetamise taotluses esitatud andmete ebakorrektsusega. Juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks pankrotiseaduse § 55 lg 2 rikkumised pankrotihalduri kutsetegevuses seoses pankrotivara ebaõige arvestamise, menetluskulude kohtumäärusega kinnitatust suuremas ulatuses väljamaksmise, alusetute väljamaksete ja käibemaksu arvestuse ebaselgusega ja pankrotiseaduse § 165 lg 1 ja lg 2 rikkumised pankrotihalduri kutsetegevuses tsiviilasjas, kuna aruandeid ei olnud kohtule esitatud. Kutsekogu juhatus tegi pankrotihaldurile ettepanekud korrigeerida tsiviilasjas pankrotivara ja väljamaksete arvestus, tagada halduri tasu väljamaksete osas kohtumääruse kohane täitmine, sh käibemaksu deklareerimine ja arvata pankrotivarasse menetluskuludena kohtu kinnitatut ületavas osas tehtud väljamaksed ja halduri eraeluliste kulude katteks tehtud väljamaksed, viia tsiviilasjas lõpparuanne vastavusse tegelike pankrotivara seisu ja väljamaksete summadega, sh arvestades eelnevalt ette pandud alusetute väljamaksete tagastamist. Samuti tegi juhatus pankrotihaldurile ettepaneku võtta seisukoht, kas on alust teha tsiviilasjas võlausaldajatele väljamakseid pankrotivarast ja taotleda kohtult pankrotimenetluse uuendamist ja selle lõpetamise aluse muutmist ning asjakohasel juhul teha vastavad toimingud. Kutsekogu juhatus kinnitas 16.09.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tsiviilasjas tema võimalike rikkumiste osas pankrotimenetluse lõpetamisel ja pankrotivarast väljamaksete tegemisel . Haldusjärelevalve analüüsis p ankrotihaldur i kohtule esitatud lõpparuanne t, pankrotimenetluse lõpetamise kohtumäärus t ja kohtule samal teemal antud vastus t koos lisadega ja teate esitaja esitatud tõendeid ning võttis pankrotihaldurilt selgitused. Kutsekogu juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks puudused pankrotihalduri kutsetegevuses seoses menetluskulude dokumenteerimise ja lõpparuandes esitatud andmete ebakorrektsusega. Hinnates konkreetse pankrotimenetluse asjaolusid ja antud garantiisid luges juhatus puudused lõpparuande esitamisel väheolulisteks . Kutsekogu juhatus andis järelevalve tulemusel ilmnenu põhjal kõikidele pankrotihalduritele soovituse kirjutada edaspidi kohtule esitatavas lõpparuandes kõik asjaolud lahti põhimõttel, et ühes menetlusdokumendis on kogu menetlust puudutav teave kajastatud. Kutsekogu juhatus kinnitas 8.10.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tema võimaliku huvide konflikti teemal pankrotimenetluste osas, kus pankrotivõlgnik oli eelnevalt pankrotihalduri abikaasa ks ja tööandja ks oleva kohtutäituri büroos menetletud täiteasjas võlgnikuks ning kohtutäituril on rahalisi nõudeid pankrotivõlgniku vastu (sõltumata sellest, kas kohtutäitur on esitanud nõudeavalduse pankrotimenetluses või mitte ) . Haldusjärelevalve analüüsis kohtutäitur i esitatud andme id kohtutäituri tasude täitmata jääkide kohta lõpetatud täitemenetlustes , pankrotihalduri esitatud võlausaldajate nimekirju ühiste võlgnikega seotud tsiviilasjades ning võttis pankrotihaldurilt selgitused. Kutsekogu juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks PankrS § 56 lg 3 ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava § 5 lg 1 ja 4 ning § 13 lg 1 rikkumised pankrotihalduri kutsetegevuses seoses kohtule nõusoleku andmisega ja pankrotihalduri ja ka usaldusisikuna asjade menetlemisega, kus pankrotivõlgniku vastu oli varem alustatud tema abikaasa ks ja tööandja ks oleva kohtutäituri büroos täitemenetlus, mis lõppes võlgniku pankrotiga. Samuti luges juhatus tuvastatuks FIMS § 17 lg 1 p 2 sätestatu rikkumised, kuna pankrotihaldur ei ole usaldusisikuna võlgniku võlanimekirjas kajastanud tema abikaasa ks ja tööandja ks oleva kohtutäituri läbiviidavates täitemenetlustes olevaid menetluskulude nõudeid tsiviilasjades ei konkreetselt ega üldiselt, kuigi need olid temale teada. Kutsekogu juhatus tegi järelevalve tulemusel pankrotihaldurile ettepaneku hoiduda edaspidi andmast kohtule nõusolekut asuma ajutiseks halduriks või pankrotihalduriks, kus pankrotivõlgniku vastu oli pankrotiavalduse esitamise ajal täitmisel täiteasi tema abikaasa ks ja tööandja ks oleva kohtutäituri büroos . Kutsekogu juhatus kinnitas 12.11.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tema võimalike rikkumiste osas kohtu ja võlausaldajate üldkoosoleku teavitamata jätmisel või sellega viivitamisel, kohustatud isikuga kompromisslepingu sõlmimisel ja pankrotimenetluse kulude finantseerimisel tsiviilasjas . Haldusjärelevalve analüüsis võlausaldajate 2. üldkoosoleku protokoll i ja pankrotihalduri kohtule samal teemal antud vastus t koos lisadega ja teate esitaja esitatud tõendeid ning võttis pankrotihaldurilt selgitused kolmes episoodis: 1) kohtu ja võlausaldajate üldkoosoleku teavitamata jätmisel olukorrast, kus pankrotivõlgniku pankrotivarast ei jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, või sellega viivitamisel, 2) kohustatud isikuga kompromisslepingu sõlmimisel ja sellise otsuseni jõudmisel; 3) pankrotimenetluse kulude finantseerimisel tsiviilasjas, sh menetluskulude kalkulatsiooni ületades . Kutsekogu juhatus otsustas järelevalve tulemusel , et ei tuvastatud rikkumisi pankrotihalduri tegevuses . U saldusisiku kutsetegevuse üle tehtud haldusjärelevalve tulemusi kutsekogu juhatus 2024. aastal ei otsustanud . Saneerimisnõustajate tegevuse peale kutsekogu juhatusele 202 4 . aastal haldusjärelevalvemenetluse algatamiseks alust andnud kaebusi ei esitatud. Koja eestseisus, ametikogu ja kutsekogu juhatus on pidanud oluliseks ka tulenevalt kehtivast õiguskorrast liikmemaksude laekumis e kontrollimis t. Üldiselt on Koja liikmed tasunud liikmemaksu vastavalt kehtivale õiguskorrale. Koja majandustegevust ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon, kelle esimees on Ly Müürsoo ja aseesimees Priit Petter . 20 2 4 . a vastati Koja kantseleis 1220 kirjalikule avaldusele, kirjale või taotlusele ning lisaks iganädalaselt 50 telefonikõnele, mis hõlmasid endas samalaadseid küsimusi kirjalikult esitatud avalduste, kirjade või taotlustega. Peamised küsimused olid esitatud kohtutäiturite tegevuse kohta: nõuete jäägi andmete kättesaamine ja nende erinevus andmebaasides/portaalides, kohtutäituri poole pöördumine, täitemenetluse alustamine, pangaarvete ja sõidukite arestimine või vabastamine, töötasu arestimine ja erisused töötasu alammäärast väiksema sissetuleku arestimisel, arestimine alampalga määra muutusel, pensioni ja peretoetusete arestimine, haigushüvitise arestimine, töötu- ja töövõimetoetuste ning vanemahüvitiste arestimine, päevaraha, koondamise ja lõpparve arestimine, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise arestimine, elatusmiinimumi äravõtmine, liigselt arestitud summa tagastamine, nõuete aegumine, kohtutäituri tasu arvestamine, viivised ja kohtutäituri tasu otsus, täitemenetluse peatamine, varale seatud keelumärgete eemaldamine, kinnistusraamatus andmete vaatamine, enampakkumiste korraldamine, maksegraafiku sõlmimine ja muutmine ning arveldusarve või töötasu vabastamine, elatise suurendamine, elatisvõla võlgnevus sundtäitmisele pööramiseks, üüri- ja töövaidluskomisjoni otsuse andmine sundtäitmisele, kuidas teada saada oma võlgnevusi ja kes on täitemenetlust läbiviivad kohtutäiturid, eesti.ee portaalis nähtuvate täitemenetlusregistri andmetega ja elatisvõla andmed, karistusregistris olevad andmed, maksehäire registris olevate andmete eemaldamine, kohtutäitur ei vasta kõnedele ega e-kirjadele, kohtutäituri vahetamine, võlgade koondamine ühe kohtutäituri alla, sama nõue mitme kohtutäituri juures täitmisel, arestimisaktide täitmine ja nende järjekord (tööandjate ja raamatupidajate pöördumised), arestimise aktide edastamine kolmandatele isikutele (andmete avaldamine kolmandatele isikutele), vanad kohtutäiturite arestid pangas ja sõidukitel, lapsega suhtlemine, täitemenetluse aegse elatisabi taotlemine jne. Pankrotimenetlustega seonduvalt tunti enim huvi füüsilise isiku pankroti alustamine, maksejõuetuse avaldus, võlgade ümberkujundamine, pankrotihaldur ei vasta kirjadele ega telefonile, pankrotihalduri kutsetegevuse suhtes haldusjärelevalve alustamise, nõuete esitamine pankrotimenetluses, pankrotimenetluses mittearestitava miinimumi, saamata jäänud töötasunõuete sissenõudmise või hüvitamise kohta, täitemenetluse algatamine pankrotimenetluse ajal. Küsimusi tuli ka võlanõustamise ja õigusabi osutajatelt . Samuti vastati erinevate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse institutsioonide, Koja liikmete ja teiste isikute kirjadele ja taotlustele, milles anti selgitusi valdavalt Koja tegevusega seonduvates küsimustes. Koda on edastanud tähtaegselt isikutele õiguskorda selgitavad seisukohad ning vajadusel on Koja ameti- ja kutsekogu juhatus võtnud seisukoha, kas avaldus edastada Koja aukohtule või mitte. Samuti on Justiitsministeerium edastanud Koja aukohtule lahendamiseks mitmeid kaasusi. P äringute arv täitemenetluse registrist andmete väljastamiseks oli 202 3 . aasta ga võrreld es 3,7 % väiksem . 20 2 4 . aastal tehti Kojale 4639 täitemenetlusregistri päringut ( 3722 päringut e-posti, 104 posti teel ja 813 kantseleikülastust). Võrreldes 20 2 3 . aastaga vähenes täitemenetlusregistri andmete väljastamine e- posti teel 1 , 9 % , tavaposti teel 18,1 % ja kantseleikülastuste arv vähenes 9,4 %. Koda jätkab informatsiooni avaldamist avalikus veebis ja intranetis. Koja kodulehel on kättesaadavad Koja organite protokollid ja otsuse d, asendustea te d , koolitusteate d jm . Koja liikmete teavitamiseks avaldati kuni aprillini 2024 igakuiselt infoleht , kus esitati kontsentreeritult vastava kalendrikuu olulisemad teemad. Seejärel muutis Koda infolehe auditooriumi ja sisu ning suunas infolehe avalikkuse teavitamisele täite- ja maksejõuetusmenetluse valdkonda puudutavate teemade selgitamisele. Infoleht avaldatakse kvartaalselt tellitava uudiskirjana. Meediaga suhtles Koda valdavalt ajakirjanduslikele küsimustele reageerides. 20 2 4 . aastal ilmus ajakirjanduses kokku 107 artiklit, mis puudutasid teemat Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Valdkonna meediakajastus märksõnade järgi: „täitur“ 1011 , „pankrotihaldur“ 701, „maksejõuetus“ 664 , „pankrotimenetlus“ 469 , „täitemenetlus“ 438 ja „oksjonikeskus“ 77 . III KOJA VÕIMALIKEST JÄTKUTEGEVUSTEST 202 5 . AASTAL Koda jätkab kehtivast õiguskorrast tulenevate ülesannete täitmist. 202 5 . aastal jätkatakse varasematel aastatel alustatud tegevusi. Ühekordse tegevusena luuakse ja täiendatakse Kojas olemasolevaid protsesse ja dokumentatsiooni, et Koja infoturbesüsteem oleks vastavuses Eesti infoturbestandardiga (E-ITS). Suureks riskiks on ametikogu eelarvele Era Liisingu Inkassoteenuste AS-i esitatud nõue ametist vabastatud kohtutäituri Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju sissenõudmiseks summas 99 911,01 eurot. Sellele nõudele võivad lisanduda veel mitmed nõuded kokku üle 150 000 euro suuruses summas. Ametikogu juhatus on deklareerinud, et ametikogu eelarvest ei ole võimalik neid kahjusid hüvitada, kuna sellega halvatakse Koja avalik-õiguslike ülesannete täitmine. Koja seisukoht on, et Eesti Vabariik peab need kahjud riigivastutuse korras hüvitama. Koja aastaaruande koostamise ajaks ei ole ei kohtulikku ega kohtuvälist lõplikku otsust, et riik kahjud hüvitab ja ei nõua kahjusid regressi korras Kojalt omakorda sisse. Õigusloome ala s e töö keskse ks teemaks on jätkuvalt täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätete ajakohastamine ja täpsustamine , mis puudutavad kohtutäiturite tasumäärade tõstmist, menetluslike normide muutmist (sh täiteasjadega ühinemise regulatsioon, võlgnike sissetulekute arestimise regulatsioon jms) ning pankrotiseaduse muutmise eelnõu pankrotihaldurite tasumäärade muutmiseks . I lmselt tuleb päevakorda ka ministeeriumide kavand a tava riiginõuete täitmise ümberkorraldamise õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel osalemine . 2024. aastal valmisid e-Täituri ja TAPAIS2 arendused, mis on vajalikud andmekvaliteedi tõstmise ja korrektse toimikute halduse ning andmevahetuse tagamiseks Täitmisregistriga. Lõpetamisel on ka e-Täituri arendus tagamaks võimekust siirata infosüsteemi nende kohtutäiturite täitetoimikuid, kes soovivad oma menetlused Taavist üle tuua e-Täiturisse või hallata täitetoimikute andmed läbi tabeltöötlusfailide. Ühtlasi loob sama arendus võimekuse uute ja olemasolevate täitetoimikute halduseks läbi tabeltöötlusfailide. 2025. aastal jätkub mõlema arenduse tulemuste testimine. Seoses riiklikult plaanitava käibemaksumäära tõstmisega tuleb 2025. aastal taas ette võtta e-Täituri ja TAPAIS2-e ümberseadistamine. Kuna Täitmisregister ei ole veel töövalmis, siis lükkub ka registri andmesiire ning andmevahetuse töökorda seadmine 2025 aastasse. E-Täituri platvorm vajab tähelepanu andmebaasi ning arendusraamistiku uuendamise poolelt, kus kasutusel olevad tehnoloogiate tasemed on vananenud ning vajavad uuendamist. Koda jätkab elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna ülalpidamist . Koja oksjonikeskkonnas suuremahulisi arendusi ei kavandata, vajadusel tehakse väikearendusi . Koda peab jätkuvalt oluliseks täiendusõppesüsteemi arendamist ning vastava koostöövõrgustiku toimimist. Täiendusõppe korraldamine toimub vastavalt iga-aastasele koolituskavale. Valdavalt toimub koolituste finantseerimine Koja eelarve vahendusel, kuid näiteks Tartu Ülikooli õigusteadu skonnaga koostöös korraldatav seminar finantseeritakse otsearvetega õigusteaduskonnale. Jätkuvad kohtutäiturite ametipraktika ja pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamisele suunatud praktikumid. Koja metoodikakomisjon korraldab 2025. aastal esmase väljaõppe koolitusseminarid eeldatavalt ühes voorus. Koolitusi finantseeritakse osavõtutasudest ja kutsekogu eelarvest. Eeldatavalt toimub 202 5 . aasta jooksul vähemalt 1 kohtutäituri - , 1 pankrotihalduri ja 1 saneerimisnõustaja eksam. 202 5 . aastal hinnatakse 92 isiku täiendusõppekohustuse täitmise nõuetele vastavust. Koda peab tähtsaks riigisisese koostöövõrgustiku jätkuvat arendamist eelkõige Justiits - ja Digi ministeeriumi , maksejõuetuse teenistuse , kohtunike ja Riigikoguga. Peamisteks lahendamist vajavateks küsimusteks on täitemenetluse ja pankrotimenetluse aluste ja tasustamisega seonduvad õigusloomelised küsimused, aga ka mitmed praktilised menetlusökonoomiale suunatud tegevused . Koja eestseisus on seisukohal, et 20 2 4 . aasta oli Koja le väga intensiivse töö koormusega aasta . RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Eestseisuse deklaratsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kinnitatud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest ja lisadest. Bilansimaht oli 31.12.20 2 4 seisuga 624 492,15 eurot ja tulem -14 711,28 eurot . Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti Vabariigis kehtivat head raamatupidamistava. Koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab eestseisuse hinnangul õigesti ja õiglaselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Eestseisuse hinnangul on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda jätkuvalt tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik. Kuupäev Allkiri Eestseisuse esimees Katrin Vellet /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse aseesimees Maarja Roht /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Aleksandr Logussov /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Mati Kadak /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Aive Kolsar /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Urmas Tross /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Maire Arm /allkirjastatud digitaalselt/ RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED Bilanss AKTIVA 31.12.20 24 31.12.20 23 Käibevara EUR EUR Raha ja pangakontod Ühisosa a/a SEB pangas 57 772,84 28 550,26 Ametikogu a/a SEB pangas 144 962,42 133 664,35 Kutsekogu a/a SEB pangas 96 583,66 136 776,04 Konverentsi a/a SEB pangas 10,14 Kokku raha ja pangakontod Lisa 2 299 318,92 299 000,79 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks Lisa 3 44 747,63 52 187,12 Mitmesugused nõuded Muud lühiajalised nõuded 689,36 218,40 Viitlaekumised Viitlaekumised liikmetelt Lisa 4 83 290,94 115 765,77 Viitlaekumised riigieelarvest Kokku viitlaekumised 83 290,94 115 765,77 Varud Ettemaksed hankijatele 747,60 Maksude ettemaks 34,77 395,22 Laovarud 2 526,72 2 526,72 Varud kokku 2 561,49 3 669,54 Käibevarad kokku 430 608,34 470 841,62 Pikaajalised nõuded Nõue Urmas Tärno vastu 193 883,81 193 982,69 AKTIVA KOKKU 624 492,15 664 824,31 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajalised võlakohustused panga ees 535,4 6 500,39 Liikmete ettemaksud Lisa 5 1 032,38 58,90 Võlad tarnijatele 33 793,69 35 300,30 Maksukohustused Lisa 6 15 332,18 16 266,06 Viitvõlad Lisa 7 28 906,46 26 124,32 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud Lisa 8 12 491,40 14 767,34 Just iits min isteeriumi toetus kutsekogu tegevuseks 0,00 24 695,14 Elatis e vahendamise tasu tagastatav osa 0,00 0,00 Lühiajalised kohustused kokku 92 091,57 117 712,45 Kapital Aruandeaasta kasutamata liikmemaks -14 711,28 30 536,45 Eelmiste per. kasutamata liikmemaks 547 111,86 516 575,41 Kapital kokku 532 400,58 547 111,86 PASSIVA KOKKU 624 492,15 664 824,31 Tulemiaruanne (skeem 1) Tulud 20 24 (EUR) 20 23 (EUR) Liikmemaksud Liikmemaksud kohtutäituritelt 703 199,77 728 791,23 Liikmemaksud pankrotihalduritelt 94 357,98 127 024,41 Liikmemaks kokku 797 557,75 855 815,64 Muud tulud Tasud usaldusisikutelt 13 205,15 0,00 Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam 381,00 508,00 Kohtutäituri eksam 889,00 1 397,00 Tagatisraha 43 898,64 18 1 9 3 ,78 Ametikogu suvepäevad 0 ,00 19 026,00 Ametikogu muu tulu 481,52 634 ,11 Kutsekogu muu tulu 157,22 0,00 Koja liikmete postkastid 3 452,34 3 610,48 E-Templi sertifikaatide vahendamine 2 255,00 2 255,00 Extend-Law litsentsitasud 15 360,00 15 920,00 Koolitus 50 530,44 41 751,40 Välisriigist elatise vahendamise tasud 10 189,36 9 218,40 Elatise sissenõudmise tasud 149 454,79 116 946,76 Toetus kutsekogu tegevuse katteks 24 695,14 20 304,86 Kokku muud tulud 314 949,60 249 765,79 Tulud kokku 1 112 507,35 1 105 581,43 Kulud Mitmesugused tegevuskulud Lisa 9 773 856,71 750 780,88 Tööjõukulud Lisa 10 353 422,54 324 297,24 s.h palgakulu 264 142,34 242 491,71 sotsiaalmaks 87 166,95 79 950,89 t öötuskindlustusmaks 2 113,25 1 854,64 Tehingud seotud osapooltega 0,00 0,00 Kulud kokku 1 127 279,25 1 075 078,12 Tulem põhikirjalisest tegevusest -14 771,90 30 503,31 Finantstulud Ü his osa intress jooksevkontolt 7,70 5,36 Kutsekogu intress jooksevkontolt 26,89 7,18 Ametikogu intress jooksevkontolt 26,03 20,60 Finantstulud kokku 60,62 33,14 Aruandeaasta tulem -14 711,28 30 536,45 RAHAVOOGUDE ARUANNE 31.12.20 24 31.12.20 23 RAHAVOOG PÕHIKIRJALISEST TEGEVUSEST EUR EUR Puhaskasum/-kahjum -14 711,28 30 536,45 Nõuded liikmete vastu 7 439,49 -4 618,10 Viitlaekumised 32 474,83 -5 363,58 Muud nõuded -470,96 -218,40 Varud 1 108,05 -478,83 Muud pikaajalised nõuded 98,88 99,12 Arvelduskrediidi saldo muutus 35,0 7 211,06 Just iits min isteeriumi toetus kutsekogu tegevuseks -24 695,14 24 695,14 Liikmete ettemaksud 973,48 -4,75 Võlad tarnijatele -1 506,61 1 834,88 Maksukohustused -933,88 3 796,50 Viitvõlad 2 782,14 6 371,23 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud -2 275,94 4 590,60 Kokku rahavood aruandeaasta põhitegevusest 318,1 3 61 451,32 RAHAJÄÄGI MUUTUS 318,1 3 61 451,32 Kassa ja pangakontode jääk aasta alguses 299 000,79 237 549,47 Kassa ja pangakontode jääk aasta lõpus 299 318,92 299 000,79 KOKKU RAHAJÄÄGI MUUTUS 318,13 61 451,32 Kapitali aruanne Kapital 31.12.20 2 4 Muutus 31.12.20 2 3 Aruandeaasta kasutam ata liikmemaks -14 711,28 - 4 5 247,73 30 536,45 Eelmiste aastate kasutamata liikmemaks 547 111,86 30 536,45 516 5 75,41 Kapital kokku 532 400,58 -14 711,28 547 111,86 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamise alused Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku majandusaasta aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud r aamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõudeid. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.20 2 4 ja aastaaruande koostamispäeva 7 .0 3 .202 5 vahemikus. Arvestuse alused Majandustehingud kirjendatakse soetusmaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist. Nõuete hindamine Ostjatelt laekumata arveid on hinnatud bilansis lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi. Materiaalne põhivara Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole seisuga 31.12.20 2 4 soetanud põhivara. Põhivaraks loetakse varad maksumusega üle 2000 euro ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse lineaarset meetodit. Ehitistelt arvestatak se amortisatsiooni kord aastas 4-5 %, seadmetelt ja inventarilt 10-33 % aastas. Puhkusereserv Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustusena töövõtjate ees. Lisa 2 Raha Ühisosa a/a SEB pangas 57 772,84 Ametikogu a/a SEB pangas 144 962,42 Kutsekogu a/a SEB pangas 96 583,66 Kokku 299 318,92 Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks Laekumata koolitusarved 1 342,32 Laekumata digitempli teenusarved 0,00 Laekumata kutsekogu liikmemaks 4 467,26 Laekumata ametikogu liikmemaks 34 726,24 - novembri liikmemaks, mille laekumise tähtaeg oli 1 2 .01.20 2 5 34 511,75 - K. Laiõuna võlgnevus 392,07 Laekumata 20 2 4 e-posti aadressi vahendus, arve koostatud 3 .01.202 5 4 211,81 Kokku 44 747,63 Lisa 4 Viitlaekumised Ametikogu liikmemaks 20 2 4 .a detsembri kuu eest, 53 420,76 mille kohta arved esita takse 20.01.20 2 5 Kutsekogu liikmete 20 2 4 . a halduri , ajutise halduri ja 29 870,18 saneerimisnõustaja tasult juurde arvestatav liikmemaks, mille esitatakse kohta arved 1 0.03 .20 2 5 v.a ettemaksuna tasutud 20 2 4 . a.-l Kokku viitlaekumised 83 290,94 Lisa 5 Liikmete e ttemaks e d Kutsekogu liikmete ettemaksed 1 032,38 Ametikogu liikmete ettemaksed Kokku 1 032,38 Lisa 6 Maksukohustused Käibemaks KMD 12 tasumise tähtaeg 20.01.20 2 5 1 626,79 Sotsiaalmaks * 8 143,58 Kinnipeetud tulumaks * 4 316,05 Töötuskindlustusmaks * 539,16 Kogumispension * 274,10 Erijuhtude tulumaks 432,50 Kokku 15 332,18 * Maksud novemb ri töötasult, mis maksti välja 1 .12.20 2 4 ja deklareeritakse ning makstakse 10.01.20 2 5 Lisa 7 Viitvõlad Palga võlg ** 21 524,54 Sotsiaalmaks ** 7 207,19 Kinnipeetud tulumaks ** Töötuskindlustusmaks ** 174,73 Kogumispension ** Kokku 28 906,46 ** Töötasu detsember 20 2 4 eest, mis makstakse välja 02 .01.20 2 5 ja maksud tasutakse 10.02.20 2 5 Lisa 8 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud Arvestatud puhkusereserv 9 335,88 Puhkusereservi sotsiaalmaks 3 080,83 Puhkusereservi töötuskindlustus 74,69 Kokku 12 491,40 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes 2024 2023 Ühisosa kulud Toetused õigusteadusele 2 000,00 0,00 Sidekulu 4 141,97 1 120,49 Majanduskulud 33 468,64 25 565,23 Lähetuskulud 636,17 1 778,79 Koolituskulud (sh koolituslähetus) 260,78 293,58 Administreerimiskulud 21 102,85 28 169,10 Koja kindlustus 305,07 273,48 Pangakulud 186,05 234,88 Esindus- ja eestseisuse kulud 1 733,46 1 877,64 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia 27 901,90 27 931,98 Koja koolitused 17 238,26 13 887,38 Muud tegevuskulud 4 730,00 3 840,00 Lootusetu võlgnevuse kuluks kandmine 0 ,00 0 ,00 Ühisosa erisoodustus 5 636,06 3 735,91 Kokku ühisosa kulud 119 341,21 108 708,46 Ametikogu kulud Ametikogu Rahvusvahelise Koja liikmemaks 1 330,00 2 017,00 Koja kindlustus 7 260,00 6 600,00 Ametikogu pangateenused 148,31 139,10 Kohtutäiturite eksamid 280,00 257,50 Administreerimiskulud 0,00 0,00 Välisriigist elatise vahendamise tasude kulud 10 189,36 9 218,40 Elatise sissenõudmise tasude kulud 149 454,79 116 946,76 Infotehnoloogia arendamine - ETIS, TAPAIS, oksjonikeskuse jm arendus- ja halduskulu 418 629,13 437 803,54 Kohtumenetluste riigilõiv 192,04 1 120,00 Koolituskulud 2 758,80 500,00 Lähetuskulud 150,00 0,00 Ametikogu suvepäevade korraldus 0,00 26 995,91 Muud tegevuskulud 2 465,80 3 808,00 Ametikogu reserv , asendajabüroo kulud, pangaülekanded jm 13 935,81 16 590,43 sh. õigusabikulud 13 505,40 16 113,60 Kokku ametikogu kulud 606 794,04 621 996,64 Kutsekogu kulud Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksamid 120,00 85,83 Koolituskulud 26 998,57 14 866,27 Administreerimiskulud 13 370,67 20,74 EAIP liikmemaks 0 ,00 1 120,00 Kutsekogu pangateenused 51,41 35,78 Toetus konverentsile 0,00 0,00 Infotehnoloogia arendamine 0,00 0,00 X-tee ja e-oksjon 4 026,28 3 716,24 Riigilõiv 0, 00 175,00 Lootusetu võlgnevuse kuluks kandmine 0,00 55,92 Muud tegevuskulud 3 154,53 0,00 Kokku kutsekogu kulud 47 721,46 20 075,78 Kokku mitmesugused tegevuskulud 773 856,71 750 780,88 Lisa 10 Tööjõukulud 353 422,54 sh. ühisosast tasutud tööjõukulud 101 245,24 s h . ühisosast korrigeeritud puhkusereservi kulud -511,12 sh. ametikogust tasutud tööjõukulud 219 372,53 s h . ametikogust korrigeeritud puhkusereservi kulud -1 692,57 sh. kutsekogust tasutud tööjõukulud 35 079,38 s h . kutsekogust korrigeeritud puhkusereservi kulud -70,92 Lisa 1 1 Omakapital Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja omakapital kujuneb kasutamata liikmemaksudest. Majandusaasta tulemit dividendidena liikmete vahel välja ei jaotata ning reservide moodustamise kohustust ei ole. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisus on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja heaks kiitnud. 20 2 4 . a majandusaasta aruanne on kinnitatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralise ameti- ja kutsekogu koosoleku otsusega 2 0 . märtsil 20 2 5 . a. Katrin Vellet , esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Maarja Roht , aseesimees /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Logussov , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kadak , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Aive Kolsar , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Tross , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Arm , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinnas , 2 0 . märtsil 202 5 Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]>, "Eve Küün" <[email protected]> Teema: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja majandusaasta aruande esitamine Kuupäev: 2025-03-25 12:14 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Käesolevaga edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja majandusaasta aruande (lisatud manusena). Lugupidamisega Merike Võsotskaja Jurist Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Tel: +372 64 63 773 Aadress: Roosikrantsi 8b, 10119 Tallinn