Digiühiskonna arengukava 2035

Riigikantselei Meie 02.02.2026 nr 8-1/816-1 Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:  Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu  Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu  Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu lühikokkuvõte  Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu seletuskiri  Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu lisad 1-6  Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu kooskõlastustabel Birgit Lüüs-Jakobs 58879323 [email protected] Anna-Liisa Pärnalaas 56638097 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL 2026 nr „Digiühiskonna arengukava aastani 2035” esitamine arutamiseks Riigikogule Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel: 1. Kinnitada „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ muudetud kujul. 2. Esitada "Digiühiskonna arengukava aastani 2035" arutamiseks Riigikogule. 3. Justiits- ja digiministril esindada Vabariigi Valitsust arengukava arutlemisel Riigikogus. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu kooskõlastustabel Ettepanekud Vastus ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Rõhutame üle, et andmekaitse põhimõtete tagamine on Teadmiseks võetud. digiühiskonna lahutamatu komponent ja oluline on, et arengukava täideviimisel oleks igal sammul kindlasti hinnatud ka kõiki andmekaitsega seotud aspekte. Teenuste arendamisel tuleb järgida muuhulgas seda, et andmekogude liitmist ei tehtaks selliselt, et andmekogude hajususe põhimõttel kaoks mõte. Vähem oluline ei ole ka AKI varajane kaasamine erinevatesse arengukava täideviimise protsessidesse. EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT 1. Alaeesmärk I. Maailma parim digiriigi Teadmiseks võetud. Nõustume, et kasutajakogemus Punkt 3: Digiriigi ühislahendused ja erasektoriga koostöös sünnivadki parimad -platvormid toetavad kasutajakesksete teenuste teenused ning kindlasti otsitakse osutamist Täiendav seos: Alaeesmärk: Digiriigi taaskasutust ja/või ühisloome võimalusi ka arengu strateegiline juhtimine - Avaliku sektori KOV tasandiga. digimuutuste võimendamine ja juhtimine. Kommentaar 1: Kui riik hakkab arendama keskseid ühtseid platvorme, on oluline eelnevalt analüüsida olemasolevaid KOVide poolt kasutatavaid ja toimivaid platvorme ning hinnata nende edasiarendamise või üleriigilise kasutuselevõtu võimalust. See aitaks vältida dubleerimist, vähendada kulusid ning toetada kohaliku tasandi juba tehtud investeeringute mõistlikku taaskasutust. Silmas tuleb pidada, et need platvormid kuuluvad täna sagedasti erasektorile ning KOVid kasutavad neid SaaS (Software as a service) põhimõttel, kuid see seik ei peaks olema takistuseks nendega arvestamisel. Kommentaar 2: Kui riik asub arendama keskseid Selgitame: igal üleriigilisel platvormil on üleriigilisi platvorme, on oluline, et iga platvormi puhul selge määratletud omanik ka praegu ning oleks selgelt määratletud omanik. Platvormi omanik juhul, kui pakutakse teenuseid ka KOV- vastutab platvormi strateegilise arendamise, toimimise, idele või on platvorm KOV-idega seotud, siis elutsükli juhtimise, kvaliteedi ning kasutajate vajadustele peaks kliendikesksusest lähtudes arvestama vastavuse eest. Selge omanikuvastutuse puudumisel ka KOV-ide vajadusi. tekib risk, et platvormi arendus ja haldus muutuvad killustatuks, otsustusprotsessid ebaselgeks ning vastutus hajub erinevate osapoolte vahel. Selgelt määratletud platvormi omanik toetab platvormide jätkusuutlikkust, tõhusat juhtimist ning läbipaistvat vastutusahelat kogu avalikus sektoris, sh on oluline, et omanik teaks ja arvestaks platvormi sobivust ka KOVide jaoks ning arendaks platvormi ka KOV vajadusi silmas pidades. 2. Alaeesmärk I – Maailma parim digiriigi Arvestatud. Hindame keskselt tehisaru kasutajakogemus põhiste toodete ja teenuste usaldust ning Punkt 3: Digiriigi ühislahendused ja -platvormid toetavad koostame tüüpilisemate juhtumite kohta kasutajakesksete teenuste osutamist - tehisaru andmekaitsealased mõjuhinnangud. kasutuselevõtul bürokraatia vähendamiseks Anname juhised rakendamiseks, toome välja Alaeesmärk II – Andmepõhine ühiskond ja tehisaru riskid ja maandamismeetmed. Laialdaseks rakendamiseks loome ja täiendame ajas Alaeesmärk 3: Inimese heaks – andmete ja tehisaru nimekirja tegevustest, kus peaks rakendama usaldusväärne kasutamine tehisaru, selle asemel, et tegevusi teeks inimene. Kommentaar: Kui tehisaru ja AI-põhiste töövahendite kasutamist soovitakse avalikus sektoris, sh KOVides, jõulisemalt laiendada, peab sellega kaasnema ka keskne lahendus AI töövahendite turvakontrolliks ja kasutusreeglite määratlemiseks. KOVide jaoks on oluline, et oleks olemas riiklikult koordineeritud riskianalüüs, soovitatud AI töövahendite loetelu ning selged turbe- ja andmekaitsenõuded (nt millisel kujul ja milliste piirangutega on AI töövahendid lubatud). See väldiks olukorda, kus 78 KOV-i peavad igaüks eraldi hindama ja otsustama AI töövahendite lubatavuse üle, ning aitaks tagada ühtlase, turvalise ja õiguspärase praktika kogu avalikus sektoris. 3. Kommentaar nõuete ja ressursside kohta: Teadmiseks võetud. Saame selle Arengukava rakendamine eeldab kohalikelt kommentaaridega arvestada täpsemaid omavalitsustelt järjest suuremat võimekust ressursse ja toetusmeetmeid planeerides, sh andmepõhises juhtimises, tehisaru uue EL 2028+ finantsperioodi rakendamises, küberturbe korraldamises ning planeerimisel. Oluline on, et KOV- pilvetehnoloogiate kasutamises. Samas de vajadused lahendataks võimalusel ühtselt on KOVide tegelik ressursivõimekus ja tsentraalselt, mitte iga KOVi põhiselt. märkimisväärselt erinev ning ei sõltu üksnes nende maakondlikust paiknemisest, vaid eelkõige omavalitsuse tegelikust suurusest, elanike arvust, teenuste mahust ning organisatsioonilisest võimekusest. Eriti väiksematel KOVidel puudub sageli piisav personal, rahaline paindlikkus ning võimalus konkureerida spetsialistide pärast, mistõttu suureneb sõltuvus välistest teenusepakkujatest. Ühtsete nõuete kehtestamine ilma KOVide tegelikku võimekust arvestava toetus- ja rakendusmehhanismita võib viia olukorrani, kus väiksemad omavalitsused ei suuda nõudeid sisuliselt täita või peavad seda tegema ebaproportsionaalse koormuse hinnaga. Selleks et digiriigi arendamine toimuks sisuliselt ja jätkusuutlikult, on oluline, et riiklikud ressursi- ja toetusmeetmed oleksid jaotatud proportsionaalselt KOVide tegeliku suuruse ja vajadustega, mitte üksnes territoriaalse või maakondliku jaotuse alusel. Diferentseeritud ja sihitud toetus aitaks tagada, et kõik omavalitsused suudavad arengukava eesmärke täita võrdsetel alustel, säilitades teenuste kvaliteedi ja turvalisuse kogu Eestis. Vastasel juhul tekib risk, et digiriigi kvaliteet ja turvalisus ühtlustuvad vaid formaalselt arengukava dokumentides, kuid praktikas süveneb lõhe suuremate ja väiksemate KOVide vahel. 4. Selleks, et arengukavas seatud eesmärkide Selgitame. Mõistame, et õigusruum on väga saavutamine ei takerduks piirava õigusraamistiku olulisel kohal uute tehnoloogiate taha, peaks digiareng ja õigusloome liikuma koos. kasutuselevõtul, kuid arvestades Suurimaks probleemiks (rahastuse kõrval) on arengukava planeeritud kestvuse perioodi, ei digiarengus andmekaitsest tulenevad kitsendused ole mõistlik konkreetseid seadusemuudatusi infovahetuseks erinevate ametite ja ametnike ning siin nimetada, vaid neid kajastatakse kaasuvate eraettevõtete vahel. Ka täpsemalt arengukava programmis. oleks KOVidele oluline, et riik looks andmebaasi inimeste pangakontodega, sest see on üheks alustalaks proaktiivsete teenuste pakkumisele. Antud dokument ei adresseeri piisavalt andmevahetusega  seotud probleeme ega paku lahendusi. Arengukavas (lk. 3) on küll lubadus ’paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse’ ning lubadus (lk. 7) kujundada reageerimisvõimelise seadusloome, mis soodustab innovatsiooni, kuid näeme õigusruumi niivõrd olulise piiraja ja võimaldajana, et teeme ettepaneku olulisemate regulatsioonide loomine ja muutmine dokumendis (v selle lisas) kajastada. 5. Failis LISAD (lk 19 ja 20) on juttu regionaalarengust ja Arvestatud. Oleme vastavat lõiku IKT üleriigilisest juhtimisest, kuid arengukava lugedes täiendanud. ei selgu piisavalt, mida üleriiklik IKT juhtimine tähendab, kas ja kui palju see ka KOVide kaasamist ja juhtimist sisaldab, palume seda lisas täpsustada. Lisaks esitame veel täiendavalt märkusi, mida palume Selgitame: kvanttehnoloogia on arengukava kaaluda: tekstis piisava üldistusastmega hõlmatud, a. Teeme ettepaneku täiendada arengukava ning küberturvalisuse tegevussuuna “Kogu lisada sellesse kvanttehnoloogia vaade, lisada ühiskonna kerksust suurendatakse postkvantkrüptograafiale üleminekuga seonduvad tegevused. teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt” all. Arengukavas võiks olla suunana kirjas ka Zero Trust Arvestatud. Lisatud küberturvalisuse arhitektuuri juurutamine. tegevussuuna “Kogu ühiskonna kerksust suurendatakse teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt” all. Riik võiks koostada detsentraliseeritud andmehalduse Osaliselt arvestatud. Teksti on täiendatud mudeli, kus iga üksus vastutab ise enda andmete eest, viitega nõuetele, mis tahaks, et andmekogud kuid riigi poolt on kehtestatud struktuur. TI treenimiseks vastaksid andmeanalüüsi ja tehisaru või analüüside koostamiseks pole vaja luua suurt nn kasutamiseks vajalikele tingimustele. andmejärve, vaid luua tuleks eraldi andmebaasid ja kui vaja, siis infot vahetatakse API-de abil. Arengukavas võiks olla kirjas lähenemine, et igal uuel infosüsteemil peab andmevahetuseks olemas olema API. Arengukavasse võiks lisada, et teatud piirkondades (n. Teadmiseks võetud. Leiame, et selline väikesaared v hõredalt asustatud maapiirkonnad) on hea võimalus on alati olemas ilma, et peaks läbi proovida innovaatilisi lahendusi enne kui neid mujal tingimata seda arengukavas välja tooma. juurutatakse. INFOTEHNOLOOGIA JA KOMMUNIKATSIOONI LIIT (ITL) ITL-i hinnangul on arengukava üldine suund õige, kuid Teadmiseks võetud. mitmes kohas vajab see täpsustamist ja fookuse teravdamist, et tagada arengukava parem rakendatavus, mõõdetavus ning vastavus erasektori ja ühiskonna ootustele. Eriti oluliseks peab ITL riigivalitsemise tõhususe, teenuste toimepidevuse ja turvalisuse käsitlemist läbiva ja sidusa põhimõttena kogu arengukavas. Üldised kommentaarid ja ettepanekud Arvestatud. Võtsime arengukava Ettepanekud üld- ja alaeesmärkide täiendamiseks ja üldeesmärgi sõnastamisel arvesse. täpsustamiseks (joonis arengukava 1. lehel). ITL leiab, et digiühiskonna arengukavas peaks selgemalt ja kandva sambana esile tulema riigivalitsemise tõhusus. ITL-i hinnangul võiks igal riigiorganisatsioonil olla oma CTO (või äriarhitekti) roll, kelle eesmärk on protsesse efektiivistada tehnoloogia abil. Seetõttu teeme ettepaneku võtta arengukava fookusesse efektiivsuse (tõhususe) eesmärk ja sõnastada üldeesmärk järgnevalt: Eestis on inimkeskne, usaldusväärne, efektiivne (tõhus), nutikas ja hukukindel digiühiskond. Samuti teeme ettepaneku võtta üldeesmärgi teisest lausest ära sõna “digiriik”, kuna õigusruum, tehnoloogia ja andmed aitavad muuta elu ühiskonnas kõikjal. Teeme ettepaneku arengukava alaeesmärgid sõnastada Osaliselt arvestatud, alaeesmärgid on tulemustena, et oleks kooskõlas üldeesmärgiga: arengukava uues versioonis ümber  Alaeesmärk 1: Maailma parim digiriigi sõnastatud. kasutajakogemus - tagatud on digiriigi jätkusuutlikkus läbi efektiivse andmekorralduse, tehisaru turvalise rakendamise (või uute tehnoloogiate rakendamise) ja hukukindla (tehnoloogia)taristu arendamise.  Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum - Eesti digiriigi teenused on usaldusväärsed ja turvalised (tagatud on Eesti digiriigi teenuste usaldusväärsus ja turvalisus)  Alaeesmärk 3: Ülikiirete ühendustega Eesti - Töökindel, ülikiire, taskukohane internet on kättesaadav igale Eesti inimesele. Mõõdikute ettepanekud ja tagasiside seatud Osaliselt arvestatud. Oleme mõõdikuid mõõdikutele täiendanud ja juurde lisanud. Samuti on toodud tekstis rohkem välja, et eesmärgiks ITL peab oluliseks, et digiühiskonna arengukava on tõhususe saavutamine, sh on sõnastatud mõõdikud kajastaksid lisaks kasutajate rahulolule ka tegevuste asemel soovitud tulemused. riigivalitsemise tegelikku tõhususe ja efektiivsuse kasvu, Lisasime ühe tõhususe mõõdiku, kuid mis on digiriigi arendamise üks keskseid eesmärke. töötame arengukava ning selle programmdokumendi raames edasi, et leida Seetõttu teeme ettepaneku täiendada arengukava veelgi sobivam mõõdik tõhususele. Lisaks on mõõdikute süsteemi tõhususe/efektiivsuse mõõdikutega, tehisarule keskenduva alaeesmärgi 2 all mis võimaldavad hinnata, kas digitaliseerimine, andmete seatud eesmärgiks välja töötada metoodika, parem kasutamine ja tehisaru rakendamine toovad kaasa millega hinnatakse tehisaru süsteemse reaalse ressursikasutuse paranemise. ITL rõhutab, et kasutuselevõtuga eelduslikult saavutatavat selliste mõõdikute eesmärk ei ole avaliku sektori rolli kulude kokkuhoidu avalikus sektoris. vähendamine, vaid riigi toimimise tõhustamine, halduskoormuse vähendamine ning ressursside suunamine suurema lisandväärtusega tegevustesse. Võimalike mõõdikutena soovitame kaaluda näiteks:  Avaliku sektori tööjõu vajaduse vähenemine, sh eelkõige rutiinsete ja administratiivsete tegevuste osas, mille puhul on eesmärgiks töö automatiseerimine, ümberkorraldamine ja koostöö suurendamine erasektoriga, mitte teenuste kvaliteedi langus. Antud mõõdiku seadmise vajadust toetab ka see, et Statistikaameti rahvastikuprognooside järgi tööealine elanikkond väheneb, mis tähendab, et töötajate arv peab vähenema ka avalikus sektoris. Ametlik statistika (avalikteenistus.ee) on hetkel pigem vastupidine.  Avaliku sektori valitsemiskulude osakaal SKP-st, eesmärgiga olla maailma madalaimate valitsemiskuludega riik SKP kohta, arvestades Eesti digiriigi küpsust ja ambitsiooni olla rahvusvaheline eestvedaja. IKT-valdkonna tööjõu osakaal avalikus sektoris (nt IT majade töötajate arv), sh selle proportsiooni paikapanek ning eesmärgistatud muutus ajas, lähtudes põhimõttest, et digilahenduste, andmete ja tehisaru kasutuselevõtt ning koostöö erasektoriga peab võimaldama sama või paremat teenust pakkuda väiksema inimressursiga. Alaeesmärkide 1 ja 2 mõõdikud (rahulolu avalike Osaliselt arvestatud. Alaeesmärkide 1, 2 ja digiteenustega, usaldus digiteenuste turvalisuse vastu) 3 alla on mõõdikuid juurde on ITL-i hinnangul ebapiisavad. Kas oleks võimalik lisada lisatud. Konkreetselt toimepidevuse kohta ei mõni mõõdik digiriigi toimepidevuse kohta? ole eraldi mõõdikut lisatud, kuid olemasolevad ja lisandunud mõõdikud kajastavad seda kaudselt. Arengukava arusaadavus ja põhidokumendi ning Arvestatud. DÜAKi põhitekst ja lisad on arengukava lisade kooskõla viidud paremasse kooskõlla. Lisame juurde, ITL-i hinnangul raskendab arengukava eesmärkide, et arengukava eelnõu on peamine dokument, alaeesmärkide ja tegevussuundade selgust ja mis seab arengukava eesmärgid ning mida arusaadavust arengukava põhidokumendi ja lisade tutvustatakse Vabariigi ülesehituse mittehaakuvus. Konkreetselt: Valitsusele. Vaatasime üle arengukava lisad, Lisas 2 (lisade dokument lk 2-3) toodud kasutajakesksete et tagada parem kooskõla, kuid lisade teenuste arendamiseks ja osutamiseks valdkonnale eesmärk on selgitada täiendavalt ja lisaks seatud kolm eesmärki, mis ei ole aga oma sõnastustes ja põhitekstile. sisus üks-ühele samad põhidokumendis toodud personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste bloki kahe tegevussuunaga (põhidokument lk 2-3). Seega puudub eesmärkide omavaheline loogiline seotus ja pole võimalik selgelt järgida, milliste tegevussuundade kaudu, kuidas eesmärgid saavutatakse. Lisa 2 puhul tekkis ITL-il küsimus, millega on tegu? Lisa 2 Selgitame: Oleme lisas 2 muutnud ning sela kannab pealkirja „Olukorra analüüs ja tegevused on uues versioonis toodud lühike arengukava eesmärkide täitmiseks“ – kas tegemist on hetkeolukorra analüüs. hetkeolukorra analüüsiga ja/või arengukava tegevuskavaga? Soovitame olukorra analüüsi ja tegevuskava kajastamist eraldi osades ja sama liigenduse järgi nagu on tegevusi kategoriseeritud arengukava põhidokumendis. Sõnakasutuse ettepanekud arusaadavuse Arvestatud. Oleme konsulteerinud ka Eesti parandamiseks: Keele Instituudiga ning tegumi asemel arengukava arusaadavuse eesmärgil soovitame saanud soovituse kasutada võimalusel vältida selliste terminite kasutamist, mis ei ole terminit agentne tehisaru. üldlevinud, nt tegum, tegumipõhisus, tegumikonkurents, pahategum. Arengukavas on kasutatud mõisteid „IKT ja idusektor“. Arvestatud. Soovitame see asendada ühtse terminiga „tehnoloogiasektor“. Teeme ettepaneku lisada mõistete loetellu (Lisa 1) mõiste Sisuliselt arvestatud. "Digiühiskond” mõiste „digiühiskond“. See aitaks paremini mõista ka arengukava on lisatud lisasse 1. skoopi. Sõnastusettepanek: Digiühiskond – sotsiaalne ja majanduslik elukorraldus, kus digitehnoloogiad, andmed ja ühenduvus on lõimitud inimeste igapäevatoimingute, ettevõtluse ja riigivalitsemisega, et suurendada elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet. Ettepanekud arengukava alapeatükkide kaupa Arvestatud. Praegune kontekst: murrang ja vastasseis Loetletud on arengukava tegevuskeskkonda kujundavad neli vääramatut jõudu, nende hulgas „majanduse digitaalne lõhe ja vähearenenud andmemajandus“ ja „avaliku sektori teenuste killustatus“. Leiame, et need on pigem hetkeolukorra suured väljakutsed, mitte vääramatu jõud, mida ei ole võimalik mõjutada ega ette näha. Leiame, et neljandat punkti (avaliku sektori teenuste Arvestatud. killustatus) oleks vajalik sisult laiendada. Lisaks killustatusele on probleemiks ka tehnoloogilise taristu tehnoloogiline võlg ja pärandvara (legacy) süsteemide suur osakaal, mida tuleks meie hinnangul hetkeolukorra peamistes punktides kajastada. Lisada neljanda punkti (avaliku sektori teenuste Osaliselt arvestatud. Tekst on ümber killustatus) kirjeldusse sõna „turvalisus“: „Tuleviku sõnastatud ning turvalisuse aspekt tuleb proaktiivne riik nõuab platvormipõhist lähenemist ja selgemalt esile edasistes eesmärkide ja radikaalset koostalitlust, mida toetavad tegevussuundade all. andmete väärindamine, privaatsuskaitse ja turvalisus ning taaskasutatavad tarkvaralahendused ja komponendid.“ Põhimõtted. Väga toetame, et sellised põhimõtted on Osaliselt arvestatud. Põhimõte dokumenti loodud, millest läbivalt lähtutakse. Samas ITL “rahvusvaheline koostöö” on esitatud eraldi, leiab, et sõnastatud põhimõtted (tabel leheküljel 2) keskendudes Eesti kui juhtiva digiriigi vajavad ülevaatamist, täiendamist ja ühtlustamist: kuvandile ja kaasa Eesti 1. Põhimõte „nutikas koostöö“ - see peaks tehnoloogiaettevõtete ekspordile. Eraldi on olema selgelt era- ja avaliku sektori koostöö kohta lisatud põhimõte "nutikas koostöö ja kaasav ja eraldi põhimõttena tuleks esitada tehnoloogiasektor”, milles käsitletakse „rahvusvaheline maine“. Ettepanek sõnastada digiriigi arendamist/ehitamist koostöös need põhimõtted järgnevalt: erasektoriga ning rõhutatakse lisaks ka  Nutikas koostöö - ehitame digiriiki laiema kaasamise olulisust. koostöös erasektoriga /või digiriigi arendamine ja haldamine toimub riigi ja erasektori koostöös Rahvusvaheline maine - hoiame ja edendame Eesti kui juhtiva digiriigi kuvandit Ühe põhimõttena tuleks lisada ka juurdepääs andmetele. Selgitame: andmetega seonduv on kaetud Kõik mitte-personaliseeritud andmed peavad olema alaeesmärgiga 2. kättesaadavad innovatsiooniks. Läbiva põhimõttena ei ole toodud välja turvalisuse Selgitame: turvalisus on sisuliselt kaetud tagamist. Teeme ettepaneku lisada: arengukava üldpõhimõttega “ Läbipaistev riskijuhtimine ja elluviimisel lähtutakse süsteemse vastupanuvõime taristu katkematu toimepidevus“ (resilience) põhimõttest. See tähendab, et digiühiskonna turvalisust ei vaadata vaid küberkaitsena, vaid ühenduvuse, taristu, juhtimise, keskkonnamõju ja tehnoloogia ühismõjuna, tagades riigi toimimise ka liitkriiside korral. Ettepanek laiendada põhimõtet „usaldus ja ennetus“ nii, Arvestatud. Eesmärgid on kokku liidetud. et selles sisalduks põhimõttena ka turvaline ja kaitstud küberruum. Soovitame kaaluda see põhimõte kokku kirjutada „katkematu toimepidevus“ põhimõttega, et vältida sisulist dubleerimist ja lühendada põhimõtete loetelu. Põhimõte „Pidev uuendusmeelsus“ – kas see on vajalik? Mittearvestatud. Tegemist on olulise Teeme ettepaneku loetelu lühendamise eesmärgil see põhimõttega, mis juhib tähelepanu välja jätta. vajadusele pidevalt tegeleda innovatsiooniga. Põhimõtte „Elukestev digipädevus“ kirjelduses on sõna Arvestatud. „väärtustame“ liiga umbmäärane, mistõttu soovitame sõnastada järgnevalt: Tagame digi- ja andmeoskuste pideva arengu. Alaeesmärk 1: Maailma parim digiriigi Arvestatud. kasutajakogemus Teeme ettepaneku lk 3 punktis 2 toodud tegevussuuna „võtame tehisintellekti kasutusele Eesti igas nurgas“ sõnastust muuta ja lisada, et TI-d kasutatakse nutikalt ja teadlikult, sest TI rumalal kasutamisel on ka oluline varjukülg. Leiame, et arengukava ei peaks keskenduma TI kasutuse edendamisel mitte üksnes kvantiteedile („kasutus Eesti igas nurgas“), vaid ka kvaliteedile. Alaeesmärgi 1 juures (nt lk 3 punktis 3) tuleks Arvestatud. arengukavasse planeerida ka piisavate ressursside olemasolu hukukindla tehnoloogiataristu pärandvara (legacy) uuendamiseks ja kaasaajastamiseks (sh vajadusel era- ja avaliku sektori koostöös). Lk 3 punktis 3 toodud tegevussuund „koondame IKT- Osaliselt arvestatud, teksti on täiendatud. ressursse, väldime dubleerimist ja rakendame strateegiliselt pilvelahendusi“ – nõustume, et (asjatut) dubleerimist on kohane kindlasti vältida, kuid samas on oluline tagada ka toimepidevus. Kuidas seda tagada plaanitakse, see arengukavast selgelt välja ei tule. Lihtsalt pilvelahenduste kasutamine ei aita automaatselt toimepidevust tagada. Eelnevalt viidatud punktis on toodud „juurutame EUDI Arvestatud. Sõnastust on muudetud digikukru“ – EUDI/digikukkur on EL-i otsekohalduvast üldisemaks keskendudes uusima põlvkonna õigusaktist tulenev nõue, seetõttu on see liiga madal eID lahendustele. ambitsioon arengukava jaoks. Miks on arengukava põhidokumendis ja lühikokkuvõttes Arvestatud. Arengukava põhiteksti ning toodud tulevikustsenaariumid erinevad? Põhidokumendis lühikokkuvõtet on ühtlustatud. „Nähtamatu kolimine“ ja lühikokkuvõttes „Nullbürokraatia“. Sama tähelepanek ja küsimus on meil ka teiste alaeesmärkide tulevikustsenaariumite osas. Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud Teadmiseks võetud. Teise alaeesmärgi küberruum pealkiri on uues versioonis ümber sõnastatud Arengukava lühikokkuvõttes on alaeesmärgi sõnastuses “Turvaline ja kaitstud küberruum”. kasutatud omadussõna „IT-vaatlik“, põhidokumendis „IT- vaatlikum“. Palume ühtlustada ja kasutada läbivalt põhivormi ehk omadussõnade algvõrret: IT-vaatlik, turvaline, kaitstud. Eelmises DÜAKis oli sees, et avalik sektor liigub null- Arvestatud. Teksti on täiendatud viitega usalduse turbearhitektuuri (zero trust architecture) zero trust arhitektuurile. suunas. Teeme ettepaneku see ka uude arengukavasse tagasi lisada. Lk 4 punkti 2 on vajalik juurde lisada (kas või arengukava Selgitame: uue MFFi läbirääkimised lisades), et riik asub panustama elutähtsate teenuste ja toimuvad paralleelselt, sh töö toimepidevuse taristu toimepidevuse kindlustamise toetamisse, sh tagamiseks vajalike EL vahendite näiteks ka piisava hulga riigikaitseliste töökohtade kindlustamise nimel. võimaldamisse (sh partnerite juures) ja vajalikku rahastusse. Teeme ettepaneku lisada: „Töötame selle nimel, et lisaks ühenduvuse laiendamisele on tulevikus on osa ELi vahendeid suunatud ka taristu toimepidevuse kasvatamisse“. Lk 4 punkti 3 (Kujundame ennetavalt Selgitame: arengukavaga pannakse paika turvalise küberkeskkonna) toetamiseks on vajalik, et põhieesmärgid ja suunad, detailsemaid Alaeesmärk 2 sisaldaks ka tehisintellekti kasutamise ja - tegevusi viiakse ellu läbi iga- süsteemidega seotud küberturbe kaitsemeetmete aastase programmi. Andmete ja täiendavat väljaarendamist riigi poolt, et tagada seotud tehisintellekti valge raamat 2024-2030 riskide leevendamine. sisaldab detailsemaid tegevusi tehisintellekti usaldusväärsuse ja turvalisusele tagamiseks, sh tugimaterjalide pakkumine, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemide täpsust, kvaliteeti, küberturvalisust ja muid olulisi riskijuhtimise elemente. Alaeesmärk 3: Hüperühendustega Eesti Arvestatud. Hüperühendused on Teeme ettepaneku muuta alaeesmärgi sõnastust ning asendatud ülikiirete ühendustega. läbivalt loobuda sõna „hüperühendused“ kasutamisest ja asendada see sõnapaariga „ülikiired ühendused“, „gigabitiajastu“ või „gigabitiühendused“. Sõna "Hüperühendus" on selles kontekstis ka sisult väär ja eksitav (termini hyperconnectivity tähendus on hoopis midagi muud ja ei tähenda kiireid sideühendusi). Seega teeme ettepaneku sõnastada alaeesmärk järgnevalt: „Ülikiirete ühendustega Eesti“ ja selle lahtikirjutus järgnevalt: „Eesti digiühiskond liigub kindlalt gigabitiajastusse, kus igas asukohas on 2035. aastaks kättesaadav turvaline ja töökindel sideühendus, mille kiirus võimaldab tarbida uuenduslikke teenuseid, toetades majanduse digipööret ning tagades inimestele ja ettevõtetele piiranguteta võimalused õppida, töötada ja luua väärtust.“ Võtmesuund 1 kommentaarid: Arvestatud. Sõnastust on vastavalt Leiame, et pikemas perspektiivis on vajalik läbi mõelda, muudetud. kuidas soodustada sidevaldkonda ka erainvesteeringute tegemist. Need alaeesmärgi alapunktid sellest paraku ei räägi. Teeme ettepaneku sõnastada punkt 1 lk 5 järgnevalt: „Arendame välja innovatsiooni ja sidevaldkonda investeeringute tegemist soodustava reeglistiku, mis arvestab turu stabiilset arengut.“ Võtmesuunas 1 (lk 5 punkt 1) toodud tegevused on sisult Arvestatud. Sõnastusi on muudetud ning kattuvad võtmesuunas 3 toodud tegevustega, mis teksti ühtlustatud. Võtmesuuna tegevusi on käsitleb sidetaristu toimepidevust. Toimepidevus ja täiendatud. koostöö välisühenduste kaitsmiseks peaks olema just nimelt toimepidevuse all. Palume üle vaadata ja korrastada eesmärgiga vältida dubleerimist. Puudu on põhimõttelised aspektid, mis kirjeldaksid seda, milline võtmesuunas kirjeldatud „ajakohane ja ettevaatav regulatiivne keskkond“ peaks side arenguks Eestis olema. Teeme ettepaneku lisada punkti 1 kaks alamtegevust:  Tagame stabiilse ja sidevaldkonda investeeringute tegemist soodustava õiguskeskkonna. Muudatused telekomisektorit reguleerivates EL-i õigusaktides vastavad Eesti kui väikeriigi ja EL-i piiririigi huvidele; Lihtsustame sidevõrkude ehitamist Eestis ja vähendame sidevaldkonna ülereguleeritust. Meile teadaolevalt on kõik välisühendused Arvestatud. Nõustume, välisühenduste eraomanduses, seega riik ei loo sidetaristu välisühendusi loomine on eesmärgina kustutatud; ja on arusaamatu, miks see arengukavas eesmärgiks sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse võetakse. Tekkis küsimus, kas riik hakkab tõesti ise kontekstis saab riik toetada uute välisühendusi ehitama? välisühenduste loomist pakkudes valdkonnas tegutsevatele sideettevõtjatele tuge ELi rahastuse kaasamisel uute ühenduste loomisel. Võtmesuund 3 kommentaarid: Teadmiseks võetud. Energiavarustuse Võtmesuuna kirjelduses räägitakse riigisidest ja toimepidevust kajastatakse teistes välisühendustest. ITL-i hinnangul ei ole need ainsad ega arengukavades, sh Energiamajanduse ka määravad aspektid tagamaks Eesti sidevõrkude arengukava 2035. toimepidevus kriisis, sh erakorralises olukorras. Näiteks, ülimalt oluline on riigi panus sellesse, et tagatud oleks võimalikult hea elektrivarustus ka erakorralises olukorras (elektri näol on tegu sidevõrkude toimepidevuseks vajaliku ressursiga). Selle teema süsteemne lahendamine peaks ITL-i hinnangul olema riigi poolt prioriteet. Toetame, et toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine Arvestatud. Nõustume, välisühenduste on globaalseid olusid arvestades oluline eesmärk. Kuna loomine on eesmärgina kustutatud; aga riik ei ehita ise sidetaristu välisühendusi, siis ei peaks sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse DÜAK nimetama eesmärgina välisühenduste loomist. kontekstis saab riik toetada uute Senini on erasektor neid iseseisvalt ehitanud ja me ei näe, välisühenduste loomist et seda tegevust on tarvis rahaliselt toetada. Kui tugi pakkudes valdkonnas tegutsevatele seisneb regulatsioonide lihtsustamises, siis see on sideettevõtjatele tuge ELi rahastuse tervitatav, aga siis peaks olema sõnaselgelt kirjas, et kaasamisel uute ühenduste loomisel. välisühenduste loomisel lihtsustatakse loamenetlusi, vähendatakse eeluuringute nõudeid jmt. DÜAK peaks panema rõhu välisühenduste kaitsmisele Teadmiseks võetud. Nõustume teema (veealune kaablite seiresüsteem, kiirreageerimisvalmidus olulisusega, kuid taristu kaitse ja rünnete korral jms). Ka elutähtsa taristu siseriiklikke reageerimisvõimekus on olemuselt ründeid tuleb prioriseerida (kiirem reageerimine, horisontaalsed teemad ja hõlmavad põhjalikum uurimine, karmim karistus. Ei saa lähtuda vaid rohkemat kui kitsalt sideühenduste kaitse. ründe rahalisest väärtusest). Tagasiside arengukava põhidokumendi lõpuosade (lk 6- Mittearvestatud. Leiame, et süsteemne 8) kohta vastupanuvõime haakub paremini Teiste valdkondade kaasatus ja ootused peatüki tabelis arengukava teiste tööliinidega, nagu (lk 6) on toodud „IKT rohepöörde elluviimine“. Pakume hukukindlus ja küberturvalisus. alternatiivse sõnastuse: „IKT süsteemse vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse edendamine“. Eesmärk peaks olema keskkonnajalajälje/keskkonnamõju vähendamine ja seeläbi ressursitõhusam tegevus. Leiame, et uued tehnoloogiad jm arendused tuleks läbivalt siduda mitte ainult keskkonnasäästu, vaid ka pikaajalise elujõulisusega (resilience). Tabelis (lk 6) on toodud „Järgida infoturbestandardit Arvestatud. Sõnastust on muudetud teenuse kogu elutsükli vältel“ - see on seadusest tulenev üldisemaks, sest E-ITSi või ISO standardeid kohustus, mistõttu ei ole ITL-i hinnangul vajalik seda ei pea kõik järgima. arengukavas eraldi välja tuua. Peatükis „koostöö teiste valdkondadega“ peame oluliseks Selgitame: detailsem ülevaade seotud vastata küsimusele „Kuidas?“ Teeme ettepaneku selles arengukavadest, sh konkreetsed peatükis tuua välja ja luua seos iga ministeeriumi vastava koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade arengukava ja DÜAKi vahel, kirjutades iga valdkonna vahel, on toodud lisas 3. juurde, milles peamine koostöö seisneb või mis arengukavaga teises valdkonnas seotud on. Tabelis 1 (lk 7) „Digiühiskonna arengukava Mittearvestatud. Kommentaar jäi juhtimisraamistik“ teeme ettepaneku lisada sektoriülese ebaselgeks. koostöö ja poliitikakujunduse roll resilientsuse loojana. Digiühiskonna resilientsuse tagamine on valdkonnaülene juhtimisülesanne, mis nõuab tihedat koostööd majandus- , kaitse- ja keskkonnavaldkondade vahel. Arendatakse välja regulatiivsed raamistikud, mis toetavad erasektori ja akadeemia kaasamist riiklikku resilientsuse mudelisse. Arengukava viimasel leheküljel toodud loetelu käsitleb Selgitame: IKT juhtimise vaates taotletakse üleriigiliste sammude eelarve ja tegevuste planeerimist iga-aastaselt vahendeid nii riigieelarvest kui kuni aastani 2027. Palume lisada selgitus, kuidas ka on ettevalmistamisel 2028+ EL tagatakse jätkusuutlikkus valitsemisalade üleselt pärast finantsperiood. Antud tegevuste koosmõjus 2027. aastat. on ka planeeritud valdkonna rahastus pärast 2027. aastat, kuid täpsed summad on veel selgumisel eelkõige just EL 2028+ finantsperioodi vaates. Eelnevalt nimetatud loetelus on toodud punktina „tehisaru Selgitame: seotud alaeesmärgiga 2, eriti mis kasutamisel Euroopa Liidu AI-määruse nõuete järgima puudutab inimkeskse ja usaldusväärse hakkamine“ – tegemist on EL õigusaktidest tuleneva tehisaru kasutuselevõtu edendamist kohustusega, mistõttu pole selle väljatoomine valdkondade üleselt. arengukava põhidokumendis meie hinnangul asjakohane. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Täname uuendatud „Digiühiskonna arengukava aastani Teadmiseks võetud. 2035“ eelnõu eest. Oleme analüüsinud eelnõu ja seletuskirja ning tuvastasime, et dokumendis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) seatud mitmeid konkreetseid ootusi ja ülesandeid, mis ületavad kooskõlastuse tavapärast ulatust. Seepärast kooskõlastab MKM käesoleva eelnõu märkustega. Samas kiidame arengukava koostajaid kergesti hoomatava ja selge struktuuriga dokumendi loomise, sh täiendava lühikokkuvõtte koostamise eest. Selged ja konkreetsed sõnastused, seejuures visuaalselt kergesti eristatavana, võimaldavad kiiresti hoomata strateegia olemust. Eelnõuga tutvumisel tekkisid järgmised spetsiifilisemad Arvestatud. Sõnastused on MKMiga üle märkused, mille lahendamine on meie kooskõlastuse räägitud ning vastavalt korrigeeritud. saamise tingimuseks: 1) Eelnõus on MKMile seatud sisulised poliitikakujundamise ja investeerimisotsuste kohustused, mis sellises sõnastuses vajavad eraldi strateegilist arutelu ja otsuseid. MKMiga neid enne käesolevat ametlikku kooskõlastust läbi räägitud ei ole. Näiteks on MKMile (ptk "Teiste valdkondade kaasatus ja ootused") ootused: Paindlik seadusloome kujundamine, mis soodustab innovatsiooni ja kaitseb põhiõigusi ning eetilist andmekasutust; Kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse investeeringute kaasamine Eestisse selge riikliku väärtuspakkumisega (energia, asukohad, toetused); Valitsemise avatuse suurendamine, sh infoteenuste kvaliteedi parandamine ja inimeste kaasamine otsustusprotsessidesse; Eesti digi-maine ja eksport, sh äridiplomaatia kaudu IT-ettevõtete ekspordi ja talentide kaasamise toetamine; Kahesuunaline ettevõtluspoliitika: traditsioonilise tööstuse digipööre ning kasvukeskkonna loomine globaalsetele tehnoloogiaettevõtetele; Reaalajamajanduse lahenduste arendamine, et muuta Eesti maailma lihtsaimaks ettevõtluskeskkonnaks. Eeltoodud punktid kujutavad endast poliitikakujundamise ja investeeringute kohustusi, mis ei ole MKMiga läbiräägitud ja seetõttu peame oluliseks kahepoolset kohtumist ja sõnastuste korrigeerimist selliselt, et tegemist ei oleks ühepoolselt eelnõu algataja poolt täiendavate kohustuste seadmisega MKMile. 2) Juhime tähelepanu, et eelnõust ei selgu, millised Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud ning muudatused on võrreldes senise arengukavaga tehtud lisatud lühike ülevaade seni tehtust. ning kuidas senise arengukava eesmärkide saavutamine on edenenud. Palume lisada seletuskirja lühike ülevaade kehtiva arengukava elluviimisest ning selgitada vajalikke muudatusi ning millised eesmärgid on saavutatud. 3) Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et digiühiskonna Arvestatud. Eelkõige oli üks faktor arengukava eelmise versiooniga loodud visioon oli lai ja geopoliitilise olukorra muutumine ning põhjalik, aga mitmed horisontaalsed tegevused ei ole tehnoloogia murranguline areng ning need töösse jõudnud (nt üleriigiline IKT juhtimine, rohedigi, väljakutsed jäävad ka käesoleval innovatsioon, valdkondade ülene koostöö, digioskused). planeeritava arengukava perioodil, kuid Käesolevas eelnõus ei ole täpsustatud, kuidas sellegipoolest on oluline arengukava edaspidiselt neid riske vältida või milliseid vastavus praegusele kontekstile ning parendusmeetmeid rakendatakse, et uuendatud viimastele arengutele. Vastasel juhul arengukavas sarnaseid probleeme vältida. Palume tähendaks see ka nt EL 2028+ eelnõu täiendada. finantsperioodi planeerimist vananenud strateegilise raamistiku alusel. 4) Arengukavas on küll konkreetseid tegevusi koos Arvestatud. Mitmes kohas on muudetud tähtaegade ja sihtidega, kuid palju on üldsõnalisi sõnastust konkreetsemaks. Detailsemaid väljendeid stiilis „toetame“, „loome“, „tagame“. Visioon on tegevusi kajastatakse iga-aastases oluline, kuid arengukava eelnõus ei ole hetkel selgelt programmis. arusaadav, millised on reaalsed sammud eesmärkide täitmiseks ja kuidas neid ellu viiakse. Soovitame tegevused sõnastada konkreetsemalt. 5) Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et digiriigi edu ja Arvestatud. Digipädevuste osa on jätkusuutlikkuse aluseks on tark ja digipädev inimene ning täiendatud. ühtlasi on arengukavas seatud eesmärgiks tagada võrdne ligipääs digiteenustele kõigile ühiskonnaliikmetele ja saavutada maailmatasemel digipädevus. Meie hinnangul ei ole eelmainitud teemad piisavalt käsitletud. Vajalik on lisada selgemad suunitlused ja tegevused, mis suurendavad elanikkonna võimekust reageerida küberohtudele ja AI arengutega seotud muutustele, sh tagavad digipädevuse kõigis vanuserühmades. Näiteks on eeltoodud eesmärkide elluviimisel oluline pöörata senisest suuremat tähelepanu vanemaealiste inimeste digiligipääsetavusele. Tuleb arvestada, et üha suurem hulk teenuseid ja hüvesid on liikumas digitaalsesse keskkonda, mistõttu tuleb maandada riske, kus sihtrühm, kellel on teenuste järele suur vajadus, jääb neile ligipääsuta. Sarnasele järeldusele jõudis ka Arenguseire Keskuse uuring, mille kohaselt eeldab digiriigi edasine areng digilõhe vähendamist, eeskätt maapiirkondades elavate vanemaealiste seas, kus see lõhe on kõige suurem. 6) Lisaks soovime näha arengukavas selgemat ja Arvestatud. Lisatud on konkreetne viide, et otsesemat viidet MKMi rollile tööealiste elanike IKT- digioskusi arendatakse koostöös MKM-ja oskuste arendamisel. Eelnõus on digikirjaoskuse HTM-iga ning lisaks kirjeldatud rollid lahti arendamine (maailmatasemel digipädevus) välja toodud täpsemalt Lisas 3. Mõõdikuid on täiendatud. vaid koostöös HTMiga, puudub otsene viide MKMi ja töötukassa rollile tööealiste digioskuste arendamisel. Lisaks aitaks eesmärke seada, kui arengukavas oleks toodud digipädevuste mõõdikud ja soovitud sihttasemed. Töötukassal on ligipääs suurele osale tööealisest elanikkonnast ning võimekus pakkuda digikirjaoskuse arendamist tööturuteenuste kaudu. Arvestades, et töötukassa nõukogu on seadnud prioriteediks IKT- oskuste arendamise, oleks asjakohane luua selgem seos MKMi ja JDMi vahel tööealiste digioskuste arendamisel. 7) Arengukava juhtimise ja rakendamise korralduse osas Teadmiseks võetud. Olulist rolli mängib on märgitud, et vastutus on JDMil ning elluviimine toimub siinkohal Digiühiskonna arengukava digiühiskonna programmi kaudu. Digiühiskonna juhtrühm, mille ülesandeks on mh arengukava 2035 on ambitsioonikas ja horisontaalne, arengukava elluviimise jälgimine ja hõlmates palju erinevaid osapooli. Kuna arengukava strateegiline suunamine – sh programmi visiooni elluviimine toimub läbi ühe programmi, on iga- fookuste ja muudatuste heakskiitmine. aastasel tegevuste planeerimisel ja programmi Juhtrühma on kaasatud valdkondlikud uuendamisel oluline roll. Meie hinnangul peab ministeeriumid (sh Majandus- ja arengukava tervikuna ja digiühiskonna programm Kommunikatsiooniministeerium) jt seejuures olulisel määral arvestama ja kaasama teisi osapooled. Programmi koostamisel valdkondi. Arengukava edukas elluviimine nõuab tugevat lähtutakse Rahandusministeeriumi vastavast sisulist ja laiapõhjalist digiühiskonna arenguprotsesside korrast. juhtimist, et välistada olukorda, kus kitsas koordinatsioon võib arengukava elluviimist takistama hakata. 8) Eelnõus on teiste valdkondade kaasatuse ja ootuste Arvestatud. Peatükk on ümber sõnastatud peatükis rõhutatud koostöö vajalikkust, kuid kirjeldused “Olulisemad rollid ja tegevused arengukava on üldised. Ei ole selgelt aru saada, millisel kujul teised elluviimisel” ning loetletud tegevused ministeeriumid/valitsemisalad panustavad arengukava on MKMiga läbi arutatud ning vastavalt eesmärkidesse ja kuidas toimub sisuline koostöö korrigeeritud. poliitikakujundajate vahel. Sealhulgas on teiste valdkondadega koostöö kirjeldamisel lähtutud MKMi näitel positsioonist justkui arengukava elluviija viib tegevusi ellu kaasates MKMi. Samas tegelikkuses on kirjeldatud koostööpunktid MKMi vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused, kus kaasuvaks osapooleks on JDM. Näiteks on valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine praeguses sõnastuses justkui delegeeritud MKMile ja HTMile, kuigi sisuline teemajuht on JDM. Tulenevalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus on JDM kohustus kavandada ja ellu viia oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni sh korraldada oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist. Seega ei saa nõustuda eelnõus toodud ootusega MKMil ja HTMil tagada digiühiskonna arenguks vajaliku teadus- ja arendustegevuse püsiva ja kasvava rahastuse ning osaleda kriitiliste tehnoloogiate kompetentsikeskuste rajamisel. Samas puudub eelnõus kirjeldus JDM enda teadus- ja arendustegevuse fookustest ja investeeringutest, mis tagaks digiühiskonna jätkusuutlikkuse, näiteks kvantside ja postkvantkrüptograafia. Koostöömudelit ja ülesandeid tuleb eelnõus täpsemalt kirjeldada ja koostöös teiste ministeeriumitega eelnevalt kokku leppida, vastasel juhul tuleb vastavad punktid eelnõust eemaldada 9) Arengukava maksumuse prognoos ei anna selget Selgitame: DÜAKi tekstis on kirjas, et ülevaadet eelarve kujunemisest ega kirjelda metoodikat, kajastatud on JDM vahendid. Prognoos millele prognoos tugineb. Samuti ei sisalda see teiste lähtub eeldusest, et JDMi eelarve suures valitsemisalade kulude prognoose, vaid seab kohustuse mahus ei vähene ja 2028/2029 aastast need hiljem ise valitsemisaladel koostada. Selline võiksid lisanduda SF 2028-2035 vahendid. lähenemine on riskantne, kuna sellisel juhul puudub ühtne Teiste valitsemisalade prognoose DÜAK ei arusaam ja raamistik eelarve kujundamiseks. Eelnõus sisalda, kuna meil ei ole seda infot. Lisatud tuleb täpsemalt selgitada arengukava prognoosi on eraldi lause, et viimaste metoodikat ja võimalusel kirjeldada, millised aastate RESi protsess on näidanud, et investeeringud on juba valdkonda teostatud. Kuivõrd riigiüleselt on DÜAK digiriigi eesmärkide arengukava visioon suuremal määral ei muutunud, siis on täitmiseks puudu 200 miljonit eurot. Side tervitatav ka täiendav selgitus, kuidas senised valdkonna EL eesmärkide täitmiseks on vaja investeeringud on visiooni elluviimist toetanud. Juhul kui u 800 miljonit. teiste valitsemisalade kuludele ei ole katteallikaid, peab olema selge alus täiendava rahastuse küsimiseks riigieelarvest. 10) Toetame üleminekut pilvelahendustele (mh Teadmiseks võetud. andmesaatkonnad), mis tagab paindlikkuse ja kulutõhususe, sh aitab kriitilisi andmeid turvaliselt säilitada väljaspool riiki. Avalikus sektoris tervikuna pilvelahendustele üleminekul palume ka üle kontrollida, millised on võimalused pilvelahendustele üleminekul olemasolevaid lepinguid arvestades, sh kuivõrd saab eelistada Eestis asuvaid pilveservereid. 11) Teeme ettepaneku tuua selgemalt välja arengukava Arvestatud. ÜRP 2050 on toodud seos üleriigilise planeeringu 2050 ruumivisiooni ja arengukava lisasse 3, kus on toodud seosed arengusuundadega, et strateegiline ruumiline teiste valdkonna arengukavadega. planeerimine ja valdkondlikud poliitikad oleks enam integreeritud. Samuti peaksid valdkonnad oma poliitikate rakendamisel arvestama üleriigilise planeeringu (ÜRP) ruumipoliitika põhialustega, milles on sõnastatud ruumi kujundamise juhtpõhimõtted3. ÜRP 2050 ruumivisiooni ehk 10 toimepiirkonna põhise asustuse mudeli elluviimine eeldab digitaalsete ühenduste arendamist, et toimepiirkonnad toimiksid. Kaugtöö ja e-teenuste kättesaadavus peab olema tagatud igas toimepiirkonna punktis. Investeeringud digitaalsesse taristusse loovad piirkondade vahel sidususe ning soodustavad majandusaktiivsuse ja töökohtade laiemat jaotumist üle Eesti. Arengukava alameesmärk 2 „Hüperühendustega Eesti“ tugevdab ÜRPis määratud keskusi ja nende toimepiirkondade konkurentsivõimet. Digitaalse taristu arendamine üle-eestiliselt on üks olulisemaid valdkondi, mis aitab pidurdada pealinnastumist ja toetada kvaliteetset ettevõtlus- ja elukeskkonda väljaspool Tallinna regiooni. 12) Tervitame põhimõtteid, mis puudutavad IKT-kulude Teadmiseks võetud. läbipaistvuse tagamist ja avaliku sektori arenduste selget ülevaadet. Väga oluline on kulutõhususe vaatest riigisektori IT-arendustest tervikliku ülevaate omamine ja dubleerimise vältimine. Kokkuvõttes toetame ambitsioonikat visiooni, kuid peame Teadmiseks võetud. oluliseks, et elluviimise mehhanismid, eelarve ja koostöö oleksid selgemalt kirjeldatud. See aitab suurendada arengukava selgust ja toetada selle tulemuslikku elluviimist. KLIIMAMINISTEERIUM Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse Teadmiseks võetud. „Arengukava „Eesti Digiühiskond 2035“ kinnitamine“ eelnõu järgmiste märkustega: Meie hinnangul on positiivne, et arengukavas on rõhutatud avatud standardite ja masinloetavuse kasutamise olulisust, mis toetab andmete tõhusamat korduvkasutamist ning infosüsteemide koostalitusvõime suurendamist. Täiendava ettepanekuna võiks kaaluda ka Euroopa Liidu tasandil ühtsete andmestandardite kasutuselevõtu senisest aktiivsemat edendamist ning Eesti rolli selle protsessi eestvedajana, et soodustada piiriülest koostööd ja andmevahetust. Palume infot, mis on saanud arengukavas varasemalt Selgitame: rohedigi tegevuskava 2024-2026 kajastatud ja eelmisel aastal ülevaatamiseks saadetud on kinnitatud ning sealseid tegevusi on rohedigi tegevuskavast 2024-2026. Peame rohedigi jooksvalt ellu viidud. Hoiame teemat valdkonda (käesolevas eelnõus digivaldkonna rohepööre fookuses ka uuendatud arengukavas, kuid ei ja IKT rohepööre) ja selle koordineeritud juhtimist endiselt pidanud vajalikuks tegevuskava sellisel kujul oluliseks. otseselt sisse tuua. Leheküljel 6 on üheks ootuseks teistele valdkondadele Arvestatud. „Mõõta asutuse IKT ökojalajälge ja viia ellu vähendamise kava.“ Leiame, et kuigi organisatsiooni kliima- ja keskkonnajalajälje mõõtmine hõlmab mingil määral ka digijalajälge, siis eraldi IKT ökojalajälje vähendamise kava koostamist me ei toeta. Teeme ettepaneku, et kavade koostamise asemel tuleks ette võtta konkreetsed sammud ja tegevused jalajälje vähendamiseks. Leheküljel 6 on üheks ootuseks teistele valdkodadele Selgitame: arengukava alaeesmärgi 1 ning „Koostada strateegilised tegevuskavad uute alaeesmärgi 2 saavutamine eeldavad tehnoloogiate (eriti tehisaru ja andmelahenduste) kiireks süsteemset lähenemist kõigis ja laiaulatuslikuks skaleerimiseks.“ Arengukava eelmistes poliitikavaldkondades. Andmete ja versioonides on ühe analoogse tegevusena toodud tehisintellekti valge raamat 2024-2030 näeb „Koostame kõigis avaliku sektori organisatsioonides samuti ette kõigis avaliku sektori pikaajalise andmete ja tehisintellekti strateegia ja organisatsioonides andmete ja tehisintellekti tegevuskavad vähemalt osana organisatsioonide rakendamise plaani koostamise, mis ei pea olemasolevatest strateegiatest ja tegevuskavadest /…/.“ aga olema eraldi dokument, vaid võib olla Palume selgitada kas käesolevas eelnõus mõeldakse osa olemasolevatest tehisaru „strateegiliste tegevuskavadena“ strateegiatest/tegevuskavadest või tegevuskavasid, mida peaks koostama kõik avaliku digipöörde plaanidest. sektori organisatsioonid? Kui jah, siis eelistame sellise absoluutse kohustuse mitte seadmist, vaid võimalust integreerida tehisaru skaleerimise eesmärgid olemasolevate strateegiate ja tegevuskavadega. KULTUURIMINISTEERIUM Tunnustame „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu (edaspidi arengukava) keskendumist kõige olulisemale ning arengukava selget ülesehitust. Teeme siinkohal järgmised märkused ja ettepanekud, Osaliselt arvestatud. Lisasime arengukava mille arvestamist palume kaaluda. lisasse viite “Kultuur 2030” arengukavale. DÜAKi uuendamisel on Arengukava algosas on toodud põhimõtete all eesti keele eesmärk hoida arengukava maht mõistlik, ja kultuuri elujõu tagamine digiruumis, kuid vastava seetõttu kõiki kohti, kus koostööd omavahel põhimõtte rakendamiseks vajalikke tegevusi või suundi tehakse, ei markeeri. edasises arengukava tekstis välja ei tooda (v.a. keeletehnoloogiate all). Teeme ettepaneku tuua vastavad seosed eesti kultuuri elujõu tagamisega välja arengukava peatükis „Koostöö teiste valdkondadega“, kuhu palume lisada Kultuuriministeeriumiga koostöös elluviidavad järgmised võtmesuunad:  Kultuuri kättesaadavus - arendame kultuuri kättesaadavust läbi digitaalsete lahenduste. Tegevus on vajalik, kuna kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud ja kultuurielus osalemise võimaluste mitmekesisus ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning sotsiaalmajanduslikest võimalustest.  Kultuuripärandi digiteerimine - jätkame kultuuripärandi massdigiteerimist ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteedi tõstmist, lisaks edendame digisisu ristkasutust.  Kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine - tagame pärandi säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas. Tegeleme EL suunal Euroopa-ülese lahenduse väljatöötamisega digipärandi riigipiiriüleseks säilitusteenuseks. Lisaks saab Kultuuriministeerium panustada mitmetesse teemadesse, mis on antud peatükis väljatoodud Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöösuundade all, nt digipädevuse eesmärgi saavutamisel läbi raamatukogude vastava abistava rolli ning eestikeelse digisisu loomisel on seos läbi loovisikute tegevuse. Keeletehnoloogiate juures märgime, et eesti keele kõrval tuleb andmestada ka eesti kultuur ning selline kombinatsioon peaks leidma kasutust tuleviku multimodaalsetes (lisaks keelele veel heli ja visuaal, fotod, kujutav kunst jne) keelemudelites. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koostööpunktide juurde („Eesti maine ja eksport“) soovime lisada meie rolli läbi nii loomemajanduse, kui ka kultuurivaldkonna laiemalt, potentsiaali kasutamise. Arengukava osa „Maksumuse prognoos ja teiste Teadmiseks võetud. valitsemisalade kohustused“ kohta juhime tähelepanu, et Kultuuriministeeriumi valitsemisalas vastavad eelarvelised vahendid puuduvad. Puuduolevad summad on vajalik leida riigi eelarvestrateegia protsessi raames või välisvahendite toel. Kuna arengukava eesmärkide saavutamiseks on vajalik Selgitame: arengukava annab ülevaate laiapõhjaline koostöö nii avalikus sektoris, kui ka sektorite olulisematest tegevussuundadest, mille üleselt, siis on väga oluline loodav rakendusmehhanism. kaudu seatud eesmärke saavutada. Hetkel ei selgu arengukavast, sh seletuskirjast, ega lisast Täpsemad tegevused ja konkreetne 2 („Olukorra analüüs ja tegevused arengukava rahastuskava ja rollijaotus saab fikseeritud eesmärkide täitmiseks“), kes on vastutav millise tegevuse vastavalt RESi planeerimise põhimõtetele täitmise eest (läbivalt kasutatakse „meie vormi“), milline valdkonna arengukavade programmides. on täpsem ajakava ja ressursid. Kuna Lisa 2 näeb ette Arengukava juhtrühma kaudu toetatakse mitmeid tegevusi kõigile avaliku sektori arengukava elluviimist ja seiret. organisatsioonidele, siis jääb selgusetuseks, kuidas täpsemalt tagatakse antud tegevuste elluviimine, nt tehisaru rakendamise plaani loomine, pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia ja tegevuskava koostamine. Arengukava lisas 1 („Mõisted“) peaks olema defineeritud, Arvestatud. Lisasse 1 (mõisted) on lisatud mis tähenduses mõistetakse „teenust“ käesoleva teenuse ja otsese avaliku teenuse arengukava kontekstis. Mõiste „teenus“ on kasutusel ka definitsioonid. keskvalitsuse tegevuspõhise eelarvestamise süsteemis, kuid konteksti kohaselt ei ole antud mõiste samane antud arengukavas kasutatava mõistega. Lisaks tuleks defineerida mõiste „otsene avalik teenus“ (lisa 2, mida ei kasutata arengukava tekstis) ning „digiteenus“. Mõistete selgitus on oluline, kuna sisuliselt määratleb see arengukava eesmärkide ja tegevuste ulatuse – kas arengukava on mõeldud katma vaid digitaalselt osutatavaid teenuseid (e-teenuseid, digiteenuseid) või siiski laiemalt kõiki avalikke teenuseid. Hetkel selles osas ühtne lähenemine arengukavas puudub. Eeltoodud punktidega nii arengukava rakendamise kui ka Selgitame: mõeldud on rahulolu avalike ulatuse osas haakub küsimus seonduvalt arengukavas teenustega tervikuna. Nõustume kasutatava mõõdikuga „rahulolu avalike digiteenustega“. kommentaari ja teema olulisega, Justiits- ja Antud mõõdiku allikaks on märgitud teenuste kataloog. Digiministeeriumi 2026. a tööplaanist Samas ei ole antud kataloogis täna kaardistatud teenused lähtuvalt on kavas see teema avada ja vaid digiteenused (st ainult digitaalsel teel osutataval), nägemus luua, sh välja töötada ühtne vaid kaardistatud on ka nn füüsiliselt või nn kombineeritud lähenemine ja metoodika rahulolu teel osutatavad otsesed avalikud teenused. Samuti ei mõõtmiseks. haaku antud mõõdiku nimetusega arengukavas väljatoodud tegevus „Kehtestame ühtse teenuste standardi ja metoodika teenustega rahulolu mõõtmiseks“, mille sõnastuse kohaselt võiks eeldada, et tegemist on kõigi teenuste, olenemata osutamise viisist, standardi ja rahuolu mõõtmise metoodika ühtlustamisega. Eeltooduga haakub ka tänane probleemistik avalike teenuste rahuolu mõõtmise praktikaga, mis on täna teenuste lõikes ebaühtlane. Arengukava lisa 2 kohaselt on plaan tagada avaliku sektori asutustes jätkuvalt teenuste kvaliteedi mõõtmise tava ja ühetaoline metoodika. Täna on avalike teenuste kataloogi põhjal teada, et on küllaltki palju otseseid avalikke teenuseid, mille juures rahulolu ei mõõdeta ning rahulolu mõõtmine ei ole ka prioriteetne asutuste poolt. Lisaks, mõõtmise juures, on ka kasutatavad metoodikad väga erinevad. Kindlasti oleks vajalik antud tegevuse elluviimiseks kesksete koostöövõrgustikute toimimine (varasemalt toiminud võrgustike taaselustamine), arendus- ja kvaliteedispetsialistide senisest suurem võimestamine ning asutuse juhtide teadlikkuse tõstmine antud teemas. RAHANDUSMINISTEERIUM Rahandusministeerium kooskõlastab „Digiühiskonna Arvestatud. Oleme mõõdikuid juurde arengukava aastani 2035“ eelnõu järgmiste märkustega: lisanud. 1. Eesmärgid, mõõdikud ja tulemuste jälgitavus Arengukavas puuduvad selged mõõdikud, mis võimaldaksid hinnata ligikaudu 1,3 miljardi euro suuruse investeeringu (arengukava maksumus) mõjusust ja tulemuslikkust. Mõõdikud puuduvad kesksete tegevussuundade, näiteks „Andmepõhine ühiskond ja tehisaru“ ja digivaldkonna rohepöörde, edenemise hindamiseks. Ilma mõõdikuteta ei ole võimalik teha tõenduspõhiseid eelarveotsuseid ega hinnata kuluefektiivsust. 2. Arengukava rahastamine Selgitame: ministeeriumidele pandud Arengukavas puudub ülevaade tegevuste maksumustest kohustused tulenevad suurest VVTP-st. (v.a Justiits- ja Digiministeerium). Lisaks on Kahjuks ei ole Valitsus nende eesmärkide ministeeriumitele pandud kohustus planeerida oma tarbeks eraldi vahendeid eraldanud, seega eelarvest mitmeid tegevusi (nt. üleriigiliste kriitiliste tuleb need eesmärgid täita olemasolevate teenuste pilves käideldavaks vahenditega. muutmine; küberjuhtimiskeskuse funktsionaalsuse üleriigiline konsolideerimine; tehisaru laialdane Valitsemisalade kuluprognoose ei ole JDM kasutuselevõtt avalikus sektoris; suveräänse koostanud, kuna need peavad tehisarutaristu ja -võime loomine; andmejälgija ministeeriumid ise tegema oma programmide kasutusele võtmine jne), milleks rahalised vahendid koostamisel. puuduvad. Ilma valitsemisalade kuluprognoosideta ei ole võimalik hinnata arengukava kogumaksumust ja investeeringute ning tegevuskulude jaotust. Arengukavas puudub ülevaade oodatavast kokkuhoiust (nt. teenuste konsolideerimine, dubleerimise vähendamine), mis raskendab kuluefektiivsuse hindamist. 3. Ministeeriumite ja valitsemisalade Selgitame: praegusel perioodil veab JDM infosüsteemide toetamine digipöörete toetusskeem, kust teised Arengukavas puudub selge raamistik ministeeriumite ja valitsemisalad saavad toetusi taotleda. valitsemisalade infosüsteemide arendamise toetamiseks. Selget valitsemisalade infosüsteemide Ilma selge toetusskeemita ei ole valitsemisaladel võimalik arendamise toetusraamistikku ei saa DÜAKis täita arengukavas seatud ootusi, näiteks tehisaru välja tuua, kuna Eestis on detsentraliseeritud kasutuselevõtt või teenuste konsolideerimine. juhtimine, sh IKT kuludes – iga valitsemisala planeerib ja vastutab oma kulude eest ise. Sellepärast on DÜAKis välja toodud vaid JDM kulud. Lisaks, RRF vahendite kasutamine lõpeb 2026. aastal ja käesoleva SF perioodi vahendid on suures osas jaotatud ning uue SF perioodi osas ei ole meil Rahandusministeeriumilt kindlust, et saame valitsemisalade vajadusi toetada vähemalt samas mahus praeguse perioodiga. Kui Rahandusministeerium selle kinnituse annab, siis saame 2029. aastast DÜAKi prognoosida ka uue perioodi SF vahendid. 4. IKT kulud Arvestatud. Teksti täiendatud viitega ühtsele Arengukava rõhutab kulutõhusust ja ressursside metoodikale. Samuti on eelnõus tekst, et koondamist, kuid puudub terviklik raamistik IKT kulude aastaks 2030 on digiriigi ja IKT valdkonna ühtseks käsitlemiseks riigiüleselt. Soovitame lisada juhtimine korraldatud keskselt ja konkreetse tegevusena ühtse IKT kulude metoodika valitsemisalade üleselt. Selle tegevuse väljatöötamise ja rakendamise kõigis valitsemisalades. raames on ka kulututõhusust ja ressursside koondamist ette nähtud. 5. Valdkondlik digipööre Osaliselt arvestatud. Oleme täiendanud Arengukavas kasutatakse mõistet digipööre üldises eelnõu teksti. tähenduses, kuid puudub terviklik juhtimis- ja rahastusraamistik ning selge seos DÜAK 2030 alusel kujunenud struktuuritoetuste loogikaga. 6. Tehisaru ja andmed Selgitame: mõeldud on sama asja. Andmete Arengukava lisas on toodud, et igas avaliku sektori ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 organisatsioonis koostatakse tehisaru rakendamise näeb ette, et kõik avaliku sektori asutused plaan. Palume täpsustada, kas plaani koostamine on koostavad pikaajalise andmete ja Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanne ja kuidas see tehisintellekti rakendamise plaani, mis ei pea erineb pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia aga olema eraldiseisev dokument, vaid võib koostamisest? olla osa olemasolevatest strateegiatest/tegevuskavadest või digipöörde plaanidest. 7. Arengukava elluviimine ja vastavus kehtivalt Selgitame: seni on Digiühiskonna regulatsioonile arengukava 2030 tegevusi ellu viidud ühe Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr programmi kaudu ning see on 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud. elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 7 Põhjuseks on olnud, et Digivaldkonna lõikele 1 viiakse programmiga ellu valdkonna arengukava eelarve ei annaks oma mahult mitut alaeesmärki. Arengukavas on toodud: „Arengukava programmi välja ning piisav selguse ja viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu. See läbipaistvuse tase on võimalik luua programm määratleb konkreetsed aastased eesmärgid, programmi tegevuse tasandil. Oleme valmis tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, järgides Rahandusministeeriumiga konsulteerima, riigieelarve seadust.“ Arengukavas on sätestatud kolm mitu programmi oleks asjakohane tekitada. alaeesmärki, millest tulenevalt peaks koostama ka kolm programmi. Palume selgitada, millistel kaalutlustel minnakse nimetatud määrusega vastuollu ning arengukava ei plaanita hakata ellu viima kolme programmiga? Lisaks juhime tähelepanu, et programmides pannakse paika 4-aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, mitte aastased. Arengukava eelnõu ja selle lisa ei ole täielikult kooskõlas ning eelnõu ei toeta kõiki lisas loetletud tegevusi. Kohati on arengukavasse toodud liigne detailsus, mis ei ole arengukava tasemel põhjendatud. Nt „kehtestame arendusprojektide määruse, mis tagab üleriigiliselt IKT ressursside mõistlikuma ristkasutuse ning vähendab dubleerimist“. Arengukavas on läbivalt viidatud mahukatele Selgitame: seos on olemas ning nende visioonidokumentidele „Andmete ja tehisintellekti valge dokumentidega kokkulepitud põhimõtteid ka raamat“ ja „Personaalse riigi valges raamat“, kuid puudub rakendatakse tegevussuundade elluviimise konkreetne ja selge seos nende põhimõtetega. kaudu. RIIGI INFOSÜSTEEMI AMET DÜAK seosed teiste strateegiadokumentidega Selgitame: kui arengukava saab 2026. aasta alguses kinnitatud, on võimalik programm Palume täpsustada, kuidas ning millises ajaraamis esitada uue struktuuriga 2027. aastaks. seotakse uus arengukava digiühiskonna programmiga. 2026. aasta programm lähtub kehtivast Samuti palume võimalusel selgitada programmi arengukavast, sai kinnitatud koos 2026+ struktuuri, arvestades et sealt tuleb välja eelarve jaotus RES-iga ning kehtib. (meetme ja tegevuse tasand). Muuhulgas palume arvestada kesksete digiteenuste ja küberturvalisuse  seostega. Näiteks paljud küberturvalisuse investeeringud on eraldamatult seotud teenuste arendamisega. 1. Palume täiendavalt täpsustada DÜAK Selgitame: arengukava eelnõu, ehk põhidokumendi ja Lisa 2 vahelist seost. põhidokument on see, mille alusel Muuhulgas soovitame konkreetselt kirjeldada, kas planeeritakse programm ning lisad prioriteetsena nähakse põhidokumendis või Lisas 2 annavad detailsema ülevaate olukorra loetletud tegevusi. analüüsist, seonduvatest arengukavadest jne. Arengukava põhiteksti ja selle lisas toodud tegevuste sõnastust on omavahel ühtlustatud, et vältida vastuolusid. 2. Soovitame lisada loetelu Osaliselt arvestatud. DÜAKi teksti eri olemasolevatest DÜAKiga seonduvatest valgetest tegevussuundade alla on lisatud viited raamatutest ja nende rakenduskavadest tervikliku asjakohastele valgetele raamatutele. ülevaate eesmärgil. 3. Soovitame peatükki “Olemasolevad koostööd teiste Selgitame: loetelu eesmärk on juhtida VV-s valdkondadega” täiendada viidetega vastavatele tähelepanu ja saada kinnitust koostöökokkulepetele valdkondade ülese koostöö ministritelt/ministeeriumidelt, et nad aitavad hetkeseisu sisustamise eesmärgil. loetletud liinides eesmärke saavutada ja panustavad vajadusel ka oma ressursse. Oleme peatüki pealkirja ümber sõnastanud „Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel“. Mõisted Arvestatud. Dokumendis kasutatakse riigiportaali eesti.ee tähistamiseks kas „eesti.ee“ või „riigiportaal“. Soovitame läbivalt kasutada ühte neist või kokku “riigiportaal eesti.ee”. Samuti palume kaaluda üldnimetuse „teabeväravad“ sissetoomist, mis hõlmab endas nii riigiportaali eesti.ee kui ka andmed.eesti.ee. Soovitame eelistada mõistet „andmestikud“ mõistele Arvestatud. „andmekogud“. Viimane neist mõistetest on aja jooksul oma väärtust märkimisväärselt kaotanud, tähistades parimal juhul alamosa andmestikest ja kehvemal juhul on ekslikult kasutuses sünonüümina mõistetele "andmebaas", "infosüsteem" jne. Vastukaaluks mõiste „andmestikud“ on kasutuses läbipaistva andmetöötluse valdkonnas, teenides DÜAK 2035 eesmärke. Soovitame eelistada mõistet „andmestikud“ mõistele Arvestatud. „andmekogud“. Viimane neist mõistetest on aja jooksul oma väärtust märkimisväärselt kaotanud, tähistades parimal juhul alamosa andmestikest ja kehvemal juhul on ekslikult kasutuses sünonüümina mõistetele "andmebaas", "infosüsteem" jne. Vastukaaluks mõiste „andmestikud“ on kasutuses läbipaistva andmetöötluse valdkonnas, teenides DÜAK 2035 eesmärke. Soovitame eelistada mõistet "masinmõistetav" mõistele Mittearvestatud. Mõiste “masinloetav” on „masinloetav“. Esimene neist seostub struktureeritud ja üldkasutatav termin. kvaliteetsete andmestike kui tehisaru eesmärgipärase kasutuse eeldusega. Vastukaaluks masinloetav ei too piisavalt esile eesmärgipäraste andmetöötluse põhimõtete olulisust. Palume mõiste “EUDI digikukkur” asemel kasutada Mittearvestatud. Eelnõu teksti täiendades ametlikku mõistet “Euroopa digiidentiteedikukkur” on sealt eemaldatud konkreetne viide terminoloogilise ühtsuse huvides Euroopa digiidentiteedikukrule ning  kasutatud selle asemel üldisemat viidet uusima põlvkonna eID lahendustele. Praegune kontekst Selgitame: nõustume, et kaasaegsed digi- DÜAKi sissejuhatuses on tabavalt öeldud, et praeguse ja küberteadmised on digiriigi arengu ning ajajärgu nõudlikus olukorras vajavad Eesti digiriigi turvalisuse võti (vt joonis strateegilised eesmärgid kohendamist ja fookus eelnõus üldeesmärgi ja alaeesmärkide radikaalset teravdamist. Samal ajal muutub tehnoloogia osas). DÜAKi uuendatud versioonis oleme haldamine eksponentsiaalselt keerukamaks, nõudes digipädevustega seonduvad eesmärgid ja laiapõhjalist teadlikkust uute tehnoloogiate võimalustest tegevused selguse mõttes kokku koondanud. ja riskidest. Eeltoodu vaimus tuleks dokumendi alguses Samuti oleme juurde toonud konkreetse konteksti loovas peatükis eriliselt rõhutada hariduse ja mõõdiku digipädevuste osas ning põhimõtete ekspertide järelkasvu vajaduse teemat ning see oluliselt all on viidatud ühe olulise teemana detailsemalt sisse põimida ka alameesmärkidesse. elukestvale digipädevusele. Avaliku sektori IKT peab olema tellija rollis, et tekiks kaasaegseid digi- ja küberteadmisi ning huvi omav põhi- ja keskkoolilõpetajate seltskond. Soovitame suurendada Eestisse andmekeskuste Arvestatud. Uues versioonis rajamise rõhku, muuhulgas selgitades DÜAKis seda on tehisaru ning arvutusvõimekust oluliselt soodustavaid meetmeid. Praeguse kavandi viited rohkem esile toodud ning täiendatud ka suveräänsele arvutusvõimekusele (põhidokumendis) andmekeskuste rajamist toetavate ning andmekeskustele (Lisa 4, lk 19) võivad tegevustega. jääda märkamatuks. Samas on andmekeskused oluline eeldus tehisaru suveräänseks kasutamiseks. Soovitame täiendavalt selgitada, milles seisneb IKT- Arvestatud. Sõnastust on täiendatud. teenuste krooniline killustatus ning millistel kaalutlustel on see digiriigi peamine siseriiklik pidur. Samuti soovitame täiendavalt selgitada seost dubleeriva andmekorje ning julgeolekuriskide vahel. Soovitame rõhutada, et geopoliitiline vastasseis ei avaldu Teadmiseks võetud. üksnes üksikrünnakute või intsidentidena, vaid pikaajalise surve ja katkematu mõjutustegevusena. Selles Eesti eesmärkide saavutamine eeldab selget vastutusjaotust, otsustusvõimekust ja järjepidevat juhtimist üle asutuste. Soovitame riigi ja erasektori koostöös rõhutada Arvestatud. Sõnastust on täiendatud. väärtusloomet. Seega riigi ja erasektori koostöö fookus peab laienema idufirmade toetamiselt kogu majanduse laiahaardelisele andmepõhisele ümberkujundamisele (mitte vaid digitaliseerimisele) ning andme- ja tehisaru võimekuse tõstmisele. Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Arvestatud. Palume riigi kesksete digiteenuste pakkumist ja vahendamist rõhutada 1. alaeesmärki läbiva suunana, kuna see hõlmab kõiki loetletud võtmesuundasid. Samuti palume käsitleda personaalse riigi ja kasutajakeskseid teenuseid tervikuna, mis toob esile kesksete digiteenuste olulisuse. Praeguses kavandis on need jaotatud 1. ja 3. võtmesuuna vahele, mis võib killustada tervikvaate loomist. Palume olulisena rõhutada, et kasutajakeskse visiooni Teadmiseks võetud. Täpsemad realiseerumine eeldab teenuste arendamise kõrval ka põhimõtted on toodud Personaalse riigi protsesside, rollide ja teenuste omandimudelite valges raamatus. muutumist üle organisatsioonipiiride. See aitab esile tuua, et personaalse riigi rakendamine pole üksikute teenuste arendusprojekt, vaid erinevate teenuste kogumiku teadlik juhtimine. Soovitame täiendada peatükki rõhutusega, et maailma Arvestatud. Alaeesmärgis 1 on toodud, parim digiriigi kogemus peab olema ka turvaline ja et kogu digiriik toetub turvalistele turvalisus võiks olla kasutajakogemusse sisse kirjutatud platvormidele. nt "security by design" põhimõtetega. Praeguses kavandis on võtmesuundades küll sõnadega mainitud "turvalisust", kuid personaalriigi ega andmepõhise ühiskonna puhul pole seda sisu poolest mainitud. Soovitame andmepõhise otsustamise võimaldamist Arvestatud. rõhutada ka 2. võtmesuunas. Soovitame võtmesuund 3 ümber nimetada kui Mittearvestatud. Pakutud sõnastus “Tulevikukindla digiriigi keskse alustaristu komponendid jääks võrreldes olemasolevaga liiga kitsaks. ja teenused.”. See seostub muuhulgas punktis 14 mainitud riigi kesksete digiteenuste olulisusega. Palume 3. võtmesuunas üle hinnata Eesti digiriigi Teadmiseks võetud. Eesmärk on tuua kesksete komponentide loetelu. Riigi Infosüsteemi Amet näited kesksetest komponentidest, mitte on valmis panustama loetelu sõnastamisse koostöös ammendavat loetelu esitamine. Justiits- ja Digiministeeriumiga. Palume täiendada 3. võtmesuunda rõhutusega, Arvestatud. Viide valgele raamatule on et eID valdkonna tegevused lähtuvad identiteedihalduse lisatud. ja elektroonilise identiteedi valgest raamatust. See on oluline nende dokumentide sidumiseks. Palume 3. võtmesuunas rõhutada kesksete teenuste Selgitame: Riigivõrku on käsitletud seas ka riigivõrku kui riigiasutuste ja ühiskondlikult oluliste alaeesmärgi 4 all. ettevõtete toimepidevuse tagajat kriisiolukordades. Riigivõrgul on oluline roll nii sidetaristu kui laiemalt digiteenuste toimepidevuse tagamisel. Soovitame võtmesuunda 4 „Digiriigi arengu strateegiline Arvestatud. juhtimine“ täiendada eesmärgiga vähendada järjepidevalt taakvara osakaalu digitaalsetes teenustes. Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud Arvestatud. küberruum Soovitame pealkirja ümber sõnastada kui “IT-vaatlikum ühiskond, turvaline ja kaitstud küberruum.” IT-vaatlikus on kasutatav pigem ühiskonna (inimesed) kui küberruumi kontekstis. Palume lisada eesmärgina “tõsta küberturbe teadlikkuse Selgitame: see üleriigiline eesmärk on taset kogu riigis." See on ühine eesmärk ja eeldus käsitletud võtmesuuna 2 all (“Suurendame erinevates organisatsioonides kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja teadliku küberturvaline käitumine tagamisel. tulevikukindlalt”). Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti Arvestatud. Teksti täiendatud Soovitame täiendada eraldi võtmesuunana tasukohase tegevussuunaga “parandame sideühenduse saavutamine. Väga suure konkurentsiolukorda läbi efektiivsemate läbilaskevõimega võrgu kättesaadavus riigis on tabeli sidevõrkude juurdepääsutingimuste kohaselt 81%, kuid Statistikaameti andmetel on vaid 30% rakendamise" ettevõtetel ühendus 100 - <500 Mbit/s ning ühendus 500 - <1 Gbit/s vaid 13% ettevõtetest. Seega võrk on kättesaadav, kuid see pole võrreldes naaberriikidega taskukohane. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamise Mittearvestatud. Sidevõrkudes juures soovitame eraldi ära mainida vajaduse teha eraldi ebaturvaliste seadmete kasutamise strateegilisi taristuotsuseid julgeolekukaalutlustel, näiteks piiramiseks on mehhanism olemas. hankides kallimaid seadmeid usaldusväärsetest allikatest odavamate riskantsemate seadmete asemel toimepidevuse eesmärgil. Soovitame täiendavalt selgitada, kellest või millest Selgitame: sõltumatuse all peetakse silmas sõltumatust soovitakse välisühenduste osas saavutada. rahvusvaheliste ühenduste paljusust, mis Samuti palume täiendavalt selgitada, kuidas sõltumatust aitab mõne ühenduse katkemisel kasutada luuakse – kas pigem uute ühenduste loomise või teisi alternatiivseid ühendusi, millega oleks olemasolevate ühenduste sõltumatuks muutmise teel. tagatud sideteenuste toimepidevus. Teiste valdkondade kaasatus ning ootused, Arvestatud. Teksti on täiendatud. olemasolevad koostööd teiste valdkondadega Soovitame avalike teenuste delegeerimise osas rõhutada ka vajalike eeltingimuste loomist – teenuste kvaliteedi tagamine, küberturvalisus ja efektiivsus. See võimaldab riigil keskenduda järelevalvele ja strateegilistele prioriteetidele, jättes teenuseosutamise spetsialistidele. Soovitame juhtide ja spetsialistide ümberõppe osas Selgitame: see on hõlmatud digimuutuste seada laiema eesmärgi vaid muudatuste vedamisest. vedamise all. Näiteks võiks eesmärk olla käivitada laiaulatusliku digioskuste täiendõppe, et võimestada juhte ja spetsialiste digimuutusi vedama, koostööd tugevdama ning digiprojektide rakendamist kiirendama. Soovitame olulisena teadusrahastuse osas seada Teadmiseks võetud. eesmärgiks esmalt selgitada teadus- ja arendustegevuse sisu digiriigis ning väärtustada olemasolevat koostööd teiste valdkondadega. See on püsiva ja kasvava rahastuse üks peamine eeltingimus, mis vajaks tänast praktikat hinnates korrastamist. Tulevikuvalmiduse osas palume uute Teadmiseks võetud. Iga uue kompetentsikeskuste rajamise asemel või nendele lisaks kompetentsikeskuse loomisel vaadatakse rõhutada eesmärgina olemasolevate üle olemasolevate võimestamise vajadus kompetentsikeskuste võimestamist. ning uusi luuakse ainult olukorras, kus see on eesmärkide saavutamiseks vältimatu. RIIGI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KESKUS Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Teadmiseks võetud. toetab digiühiskonna tegevuskava projekti ning leiab, et see on selge ja kaasaegne, mis tunnistab nii tehnoloogilisi murranguid (AI, agendid, kvanttehnoloogia jt) kui ka geopoliitilisi riske (küberrünnakud, desinformatsioon). Konkreetsed visioonilood ja näited muudavad abstraktsed eesmärgid selgemaks ja käegakatsutavaks. Teeme mõned tekstilised ettepanekud, kus näeme, et saame RITi ülesannete kontekstis kaasa aidata parema digiriigi kujunemisele. Ettepanekud on lisatud otse arengukava teksti punasega: Alaeesmärk 2, teine lõik, lisada: “Turvaline ja kaitstud Osaliselt arvestatud. Alaeesmärgi 1 küberruum eeldab alustaristu konsolideerimist, kus tegevussuuna 2 (toimepidev, turvaline ja põhikomponendid ja -teenused on ühiselt hallatud ning pragmaatiline teenusekorraldus) all on taaskasutatavad. See loob eelduse platvormipõhiseks, alustaristu konsolideerimine eraldi välja koostalitlusvõimeliseks ja turvaliseks digiriigiks ning toodud, st eesmärgiks on lihtsustada ja väldib dubleerivaid lahendusi”. korrastada teenusekorraldust, konsolideerida dubleerivaid IKT alaseid tegevusi, taristut ja asutusi; ühtlustada ja automatiseerida sarnaseid funktsioone haldusalade üleselt. Sama tegevussuuna all on seatud eesmärgiks rakendada riik kui platvorm põhimõtet, kus keskseid lahendusi arendatakse ja hallatakse ühiselt. Alaeesmärk 2, teine võtmesuund, lisada: “Konsolideerime Arvestatud osaliselt. Alustaristu alustaristu lähtudes küberturvalisuse konsolideerimine on lisatud alaeesmärgi 1 ja usaldusväärsuse aspektidest” võtmesuuna 2 „Toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenuskorraldus“ alla. Alustaristu konsolideerimise käigus on mh võimalik arvestada ka küberturvalisuse ja usaldusväärsuse aspektidega. RIIGIKANTSELEI DÜAK on oma varasemate versioonidega võrreldes Teadmiseks võetud, mõõdikute osa teinud märgatava arenguhüppe, on hõlpsamini loetav ja täiendatud. arusaadavam, vähem loosunglikum. Tulevikustsenaariumite sidumine arengukava eesmärkidega on eeskujuks kõigile avalikus sektoris. Hea, kui need saaks siduda ka konkreetsete mõõdetavate andmetega - kuidas me stsenaariumite suunas liigume. Olete teinud väga kvaliteetse töö. Mõned nüansid toome siiski välja, millele tähelepanu pöörata: Palume täpsustada väiteid Eesti kontekstis ning Arvestatud ja täpsustatud. siduda need konkreetsemalt olemasolevate või kavandatavate lahendustega, ning võimalusel veidi enam fookust seada alameesmärkide sees. See aitaks paremini mõista, kuidas lähenemine haakub reaalse praktikaga ning suurendaks DÜAK mõju. Lk 1: "Riigiteenuste tulevik ei ole enam päringupõhine, vaid agentne ja ennetav. Andmepõhised agendid võtavad enda kanda proaktiivse rolli: nad tuvastavad õigused, eeltäidavad otsused ja juhivad asutusteülest suhtlust, tehes reaalajas tarku järeldusi nii andmekogude, tekstide kui ka sensorinfo põhjal." Või lk 3 "Tõhustame andmehaldust ja andmete taaskasutust" Või lk 4 "suurendame ohuteadmust ja kerksusvõimet, parandades ohtude nähtavust ja seiret". Arengukava mõju ja ambitsioon võiks veelgi selgemalt esile tulla, kui eesmärkide juurde lisada konkreetsem vaade kavandatavatele tulemustele. Näiteks võiks kaaluda, kas on võimalik nimetada lk 3 „Eestis toimivad proaktiivsed ja terviklikud teenused“ teenuseid või vähemalt sektoreid, kus arengukava perioodil on plaanis teha sisuline hüpe. Täiendav konkreetsus aitaks paremini mõista kavandatud muutuse ulatust ja praktilist tähendust. Lk 3 "konsolideerime tugitegevusi" võiks tuua näiteid konkreetsetest tugitegevustest, mida kindlasti konsolideeritakse. Või ka lk 3 "/.../ paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse." Teksti võiks kaaluda mõnevõrra lihtsustada ja Osaliselt arvestatud ja osaliselt tihendada, et põhisõnum oleks lugejale selgem. Näiteks sõnastusi muudetud. lk 1 lõiku on võimalik sõnastuslikult lühendada (kollasega märgitud kohti koondades): "Samal ajal muudab tehnoloogia (kvanttehnoloogia, krüptograafia, biotehnoloogia, sünteetilised andmed) haldamise eksponentsiaalselt keerukamaks, nõudes laiapõhjalist teadlikkust uute tehnoloogiate võimalustest ja riskidest ning suveräänset arvutusvõimsust."; lk 2 "proaktiivne riik nõuab platvormipõhist lähenemist ja radikaalset koostalitlust" Jne. Kasutada võiks võimalust selgemalt avada Arvestatud. arenguperspektiivi andmete väljastamise ja taaskasutuse platvormi osas, mille kaudu riigi andmeid saaks turvaliselt ja kooskõlas õigusraamistikuga väärindada, ka erasektori ja teaduse vajadusteks. Praegu toimub andmekogude taaskasutamine eeskätt sektoripõhiselt (nt teadusuuringute õiguslikul alusel), ning paralleelselt arendavad oma lahendusi mitmed asutused (sh Statistikaamet ERIKA kaudu, Sotsiaalministeerium ning terviseandmete taaskasutuse kompetents Metroserti/RUKi eestvedamisel). Arengukava tasandil võiks kaaluda, kas ja kuidas neid algatusi paremini ühtlustada ja koordineerida, et suurendada mõju ja vältida killustumist. Võiks kaaluda, kas ja kuidas kajastada arengukavas Arvestatud. plaanitavat gigatehast ning selle võimalike harude loomise seost DÜAKi eesmärkidega, eriti arvestades selle potentsiaalset mõju riigi andmetöötlus-, arvutus- ja tehisaru võimekusele ning koostööpotentsiaali erasektoriga. Sõnastus „arendame järjepidevalt digioskusi ja - Arvestatud. kompetentsi kogu haridusteel“ võib jääda mitmeti tõlgendatavaks, kuna haridusteed seostatakse sageli eeskätt formaalhariduse ja noortega. Kui eesmärk on rõhutada elukestvat õpet, sh täiskasvanute ja töötava elanikkonna digioskuste arendamist, võiks kaaluda selle selgemat esiletoomist. Samuti aitaks arengukava mõju paremini mõista, kui oleks täpsustatud, milliseid täiskasvanute digipädevuse kitsaskohti soovitakse lahendada. Kontseptuaalne seisukoht "Riigi ja erasektori koostöö Arvestatud. fookus peab laienema idufirmade toetamiselt kogu majanduse digitaliseerimisele ning andmetöötlus- ja tehisaru võimete parandamisele" on kooskõlas TAIE arengukavaga, kuid soovitame kaaluda mõiste „idufirmad“ asendamist mõistega „tehnoloogiaettevõtted“ või „IT firmad“, et olla täpsem. Palun viidata arengkavas, mis andmestikel põhineb arusaam, et meie traditsiooniline majandus on vähedigitaalne. Lk 3 "Tagame suveräänse arvutusvõimsuse ja suuname Arvestatud. Investeeringuid on plaanis teha investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse". ka teistest valdkondades. Selguse mõttes Palume täpsustada, millistest ja kui suurtes võtsime sõna investeeringud välja ühest investeeringutest juttu on ning kuna investeeringutest on kohast. juttu vaid AI kontekstis, siis kas võib eeldada, et teistel eesmärkidel selliseid investeeringuid ei plaanita? Lk 6: "Koostada strateegilised tegevuskavad uute Selgitame: arengukava alaeesmärgi 1 ning tehnoloogiate (eriti tehisaru ja andmelahenduste) kiireks alaeesmärgi 2 saavutamine eeldavad ja laiaulatuslikuks skaleerimiseks" - millist kohta näete süsteemset lähenemist kõigis sellistel strateegilistel tegevuskavadel tänases poliitikavaldkondades. Andmete ja strateegilise planeerimise süsteemis, arvestades, et me tehisintellekti valge raamat 2024-2030 näeb strateegiliste dokumentide arvu ei peaks suurendama ette kõigis avaliku sektori organisatsioonides vaid peaksime keskenduma ennekõike tegevuste andmete ja tehisintellekti rakendamise elluviimisele, mitte panema peamise tööjõu plaani koostamise, kuid see võib olla osa tegevuskavade koostamisele? olemasolevatest strateegiatest/tegevuskavadest või digipöörde plaanidest, mida esitatakse EL vahendite saamiseks, st ei pea olema eraldi dokument. Lisad Lk 2: „Tagame ühtse kasutajakesksete teenuste Teadmiseks võetud. standardi“, mis hõlmab teenuste kujundamist, arendamist, juhtimist ja mõõtmist, ning uuendame seda. Kui me tahame tõsta kasutajate rahulolu, siis palume kaasata UI ja UX eksperte. Hetkel riigiteenused võimaldavad väga laia funktsionaalsust, kuid kasutamise lihtsus jääb tugevalt alla erasektori lahendustele, mis tekitab negatiivse kontrasti riigiteenuste kasutusmugavuse suhtes. Lisad Lk3: „Arendame välja riikliku postkasti, tagame selle Teadmiseks võetud, selle teema laialdase kasutuselevõtu ning seadustame selle riikliku reguleerimine ei ole arengukava tase. teadete ja dokumentide kättetoimetamise põhikanalina traditsioonilise postiteenuse asemel.“ Mitmetel @eesti.ee aadressi kasutajatel on ilmselt valusalt meeles, kuidas riik ühel hetkel otsustas suunamisteenuse kinni panna. See tähendas, et kõik teenused, kus @eesti.ee aadress oli kasutusel, tuli eraldi läbi käia ja see asendada. Peale @eesti.ee suunamise teenuse sulgemist polnud see kohati enam isegi võimalik, kuna kinnitusmaili, mis tuli vanale @eesti.ee aadressile, polnud võimalik kätte saada. Ettepanek, et juba praegu arvestataks ja mõeldaks läbi olemasoleva teenuse sulgemine, mis peab olema põhjendatud ja hästi kommunikeeriud, kuna sellest sõltub riigi usaldusväärsus. Arengukava elluviimise peatükis võiks kaaluda rollide Selgitame: Oleme täpsustanud rolle täpsustamist. Lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi peatükis Olulisemad rollid ja tegevused koordineerivale rollile on mitmel valdkondlikul osapoolel arengukava elluviimisel, sh HTM, MKM, keskne panus andmetemaatikas: Statistikaametil kui VÄM. Statistikaamet ning teised asutused on riiklikul andmepädevuse ja andmete koondamise hõlmatud DÜAK juhtrühma ning panustavad kompetentsikeskusel, TEHIKul kui suuremahuliste arengukava elluviimisesse oma pädevuste terviseandmete haldajal ja väärindajal ning Haridus- ja piires. Andmetega seotud koostöö ja Teadusministeeriumil TI-hüppe ja noorte ning õpetajate projektid on täpsemalt loetletud digioskuste arendajal. Jne. andmevaldkonna tegevuskavas. Arengukavas läbivalt on palju koostööd eeldavaid tegevusi ja eesmärke ning selliselt kõike kaardistades muutuks dokument liiga pikaks ja mahukaks. SISEMINISTEERIUM Kuidas on kaasatud ja arvesse võetud riiklikke plaane ja Selgitame: arengukavas on eelkõige seosed suundi, mis seotud kosmosevaldkonnaga (iseäranis loodud teiste valdkonna arengukavadega, side)? Kosmosevaldkonda iseloomustab praegusel mis koos Eesti 2035, poliitika põhialustega ajahetkel suund kaitse ja sisejulgeoleku tegevustele ning ning programmidega on riigieelarve Eesti kosmosestrateegia on samuti üle vaatamisel. Sama mõistes strateegilised küsimus ka osas, mis puudutab kvanttehnoloogiat ja arengudokumendid. Samuti oleme lisanud vastava teekaardi koostamist MKM tellimusel. viite ÜRP-ile 2050, mis riigi keskselt ruumiplaneerimist suunab. Kuigi arengukava elluviimisel arvestatakse ka mitmeid teisi dokumente, sh valgeid raamatuid, valdkondlikke strateegiaid, teekaarte jne, ei ole mõistlik kõiki neid arengukavas nimetada, isegi kui arengukava sisuliselt neid arvestab ja nendest lähtub. Leiame, et kvanttehnoloogia on arengukava tekstis piisava üldistusastmega hõlmatud. Teekaartide osas märgime, et lisaks MKMile, teevad kvanttehnoloogiate teekaartidega tööd ka JDM ja RIA. Kõigil on seatud mõnevõrra eraldi fookus. Siseministeerium ei pea võimalikuks arengukava Selgitame: praegusel rahastusperioodil dokumendis lähenemist, kus eesmärkide täitmisel veab JDM digipöörete toetusskeem, kust jäetakse eelarvevahendite eraldamisega seotu teised valitsemisalad saavad toetusi taotleda hägusaks. Nõustume, et valitsemisala vajaduste ning see on toodud ka arengukava planeerimine saab tugineda valitsemisala maksumuse prognoosis. Oleme nõus, et kogemusele ja vajadustele, kuid arengukava rahastuse pool on dokumendi lühiduse tõttu eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite taotlemine napisõnaline, oleme seda täiendanud. peab toimuma riigis keskselt arengukava omaniku JDM DÜAKi omanikuna koordineerib initsiatiivil ja toel. Kui rahastamisallikad on täna valdkondlike digipöörete raames selgusetud, tuleb seda ka arengukavas märkida. valitsemisalade vajaduste toetamist. Samuti viib JDM igal aastal Valitsusse riigiülese pildi kõikide valitsemisalade IKT lisavajadustest, mida iga minister peaks toetama, et oma tegevused ellu viia. Samuti hakkab JDM koondama uue SF perioodi (2028-2035) kõikide valitsemisalade vajadusi. Eelnõus on kirjeldatud, et meie tegevuskeskkonda Arvestatud ning lisatud viide, et eelkõige on kujundavad neli vääramatut jõudu ning sellest üheks on eesmärk vähendada tarbetut dubleerimist. avaliku sektori teenuste killustatus: Praegused dubleerivad andmekorjed ja erilahendused on ressursikulu ja julgeolekurisk. Siseministeerium on seisukohal, et dubleerimine on risk siis, kui see on läbimõtlemata ja ebatõhus. Teatud juhtidel on dubleerimine vajalik Mida peab arengukava koostaja silmas „tehnoloogia Selgitame: tehnoloogianeutraalsus käsitleb neutraalsuse“ all? põhimõtet, mille järgi reeglid, nõuded või otsused ei eelista ega välista ühtegi konkreetset tehnoloogiat, vaid keskenduvad tulemusele, funktsioonile või eesmärgile. Arvestades tänase meie digiriigi seisu (mahajäämus, Arvestatud, teksti vastavalt muudetud. killustatus, dubleerimine, kulude kasv, innovatsioon langus, rohke pärandvara jne) peaks järgmise perioodi digiareng sõnastama eesmärgi digiriigi tõhustamisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Mõningaid sellekohaseid elemente leiab erinevate alaeesmärkide „taga“, kuid tervikkäsitlus väljakutsele puudub. Samas on just see teema olnud mitmete hiljutiste aruteluformaatide peamiseks sisuks. Palume lisada. Palume täpsustada, millistele kriteeriumitele tuginedes Selgitame: ajalooliselt ei ole olete valinud DÜAK-i JR liikmete ringi? Siseministeerium Siseministeerium tõesti olnud DÜAK on huvitatud samuti kaasumast. Või on DÜAK tervikuna juhtrühma liige, kuna valdavalt on liikmed suunatud valitsemisaladele, kuhu ei kuulu SIM, VÄM ja need, kellel on otsene roll arengukava KAM? elluviimisel, kuid SIM on olnud kaasatud osapool ning alati ka kutsutud. VÄM on samuti olnud kaasatud osapool. Muutsime hetkel eelnõu tekstis nii, et juhtrühma koosseis ei oleks eelnõus välja toodud, vaid viide on ministeeriumitele ning seega saame pärast arengukava kinnitamist kinnitada uue juhtrühma koosseisu, kuhu saame kaasata ka seni liikmestaatust mitte omanud ministeeriumid. DÜAK maksumuse prognoos (JDMi haldusala): meie Selgitame: nõustume, et kulud peavadki tänased arutelud keskenduvad kulude optimeerimisele, vähenema ja peab tekkima riigiülene digiriigi arendamise tõhustamisele (mida hüppena võiks efektiivsus. Kui me samas loome rohkem toetada AI ambitsioon, IT majade konsolideerimine, keskseid teenuseid ja komponente, mis arendusvajaduste keskne juhtimine jne). Kuidas on suuresti on JDM hallata, siis eelkirjeldatud elemente kulude prognoosis arvestatud, nende ülalhoid ja edasiarendamised vajavad sest hetkevaade eelnõus näitab stabiilselt kõrget kulu samuti vahendeid. 2028. aasta kasv on ainuüksi JDMi haldusalas ja alates 2028 taas kasvu? prognoositud uue SF rahastusperioodi arvelt, kui JDM eelarves kajastuvad alguses kõigi valitsemisalade vajadused. Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Arvestatud ja sõnastusi on muudetud Punkt 1: Personaalne riik ja kasutajakesksed konkreetsemaks. teenused Meie hinnangul ei tule selgelt välja, milline on muutus/pööre, mida soovime aastaks 2035 saavutada. Riik on pikki aastaid pööranud tähelepanu kasutajamugavusele ja sellesse päris ulatuslikult investeerinud. Ka rahulolu muutus aastate lõikes seda kinnitab. Samas praegusel kujul sõnastatud tegevused kannavad mõtteviisi „oleme edasi tublid või teeme nii nagu siiani, ainult natuke paremini“. Seetõttu jääb veidi hägusaks soovitud arenguhüppe sisu. Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Arvestatud. Lisatud viide turvalisele kasutuselevõtule ning kesksele juhtimisele. Punkt 2. Andmepõhine ühiskond ja tehisaru: võtame tehisintellekti kasutusele Eesti igas nurgas Soosime rõhuasetust tegumite turvaliseks kasutuselevõtuks. Samas on tegelik olukord see, kus riigis alles liigume suurte keelemudelite kasutamise võimalikkuse poole, st et leiaksime suuna, kuidas AK infot turvaliselt töödelda. Tehisintellekti kasutuselevõtu oluliseks osaks on kogu ökosüsteemi toetus: nii tehnoloogia kui ka ressurss (inimressurss) ehk oleks olemas kompetents, kes suudaks uusi tehnoloogiaid avalikus sektoris rakendada ning rakendamine oleks riigis ühetaoline (asutused ei dubleeriks silodes), keskselt toetatud ning strateegiline. Teeme ettepaneku sõnastada arengukavas selge ambitsioon teema keskseks koordineerimiseks ja juhtimiseks viisil, mida toetab kokkulepitud „AI teekaart“ – mis on olulised sammud soovitud eesmärgi suunas liikumiseks, et tuua kaasa päris muutus avaliku sektori võimekuses. Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Selgitame: nii IKT juhtimismääruse kui ka Punkt 4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine teiste arengukavaga ettenähtud Oleme seisukohal, kus DÜAK eesmärkide rakendamine tegevussuundade eesmärk ongi juhtida ei saa toimida sõltumatu prioriteedina omaette „silos“. digiarengut senisest rohkem terviklikult ja Eesmärkide rakendamisel tuleb arvestada ajahetke ja valdkondade üleselt. Sama loogika alusel on selle keskkonna mõjusid. Olukorras, kus tuleb tagada riigi toimunud ka käesoleval EL finantsperioodil kriitiliste teenuste hukukindlus ja riigi kriisivalmidus ning valdkondlike digipöörete rahastamine. mis maadlevad rahanappuses ja riik tervikuna Arengukava teksti on veelgi konkreetsemaks majanduslanguses, tuleks küsida, kas on paslik sõnastatud, et see eesmärk paremini välja investeerimine kasutaja mugavusse, tuleks. sündmusteenustesse jne. Siseministeerium teeb ettepaneku digiarengut juhtida terviklikult valdkondade üleselt arvestades hetkel olulist ning riigi rahalist võimekust. Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud Arvestatud. Arengukavas on eelkõige küberruum seosed loodud teiste valdkonna arengukavadega, mis koos Eesti 2035, Nõustume, et tehnoloogia kiire areng ning geopoliitiline poliitika põhialustega ning programmidega, olukord tähendavad Eesti kui digiriigi mõistes just nimelt moodustavad strateegilised rõhku digiriigi teenuste turvalisusel. Mitmed strateegiad arengudokumendid. Kuigi arengukava EL-is on välja toonud just kvanttehnoloogia olulisuse ja elluviimisel arvestatakse ka mitmeid teisi potentsiaali olla ühiskonnas transformatiivne tehnoloogia, dokumente, sh valgeid raamatuid ja lisaks on valmimas kvanttehnoloogia määrus EL-is. valdkondlikke strateegiaid, ei ole mõistlik Eestis on hetkel samuti koostamisel kvanttehnoloogia kõiki neid arengukavas nimetada, isegi kui teekaart ning postkvant krüptograafia riiklik teekaart. arengukava sisuliselt neid arvestab ja Sooviksime näha siinkohal näha strateegilist seost hetkel nendest lähtub. Erinevad strateegiad jt riigis kujundatavate teekaartide ja nendest tulenevate arengudokumendid, mis ei ole riigieelarve suundadega. seaduse mõistes strateegilised Lisaks võiks DÜAK peegeldada ka seost arengudokumendid, seisavad väljaspool küberturvalisuses strateegiaga. strateegilise planeerimise raamistikku, Alaeesmärgi mõõdik ei näita meie hinnangul selle mistõttu võivad nad üsna paindlikult muutuda eesmärgi tulemuslikkust. ning see eeldaks arengukava muutmist. Täiendasime alaeesmärgi mõõdikuid. Punkt 2. Suurendame kogu ühiskonna kerksust Selgitame: Arengukavas on kirjas teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt. tegevussuunad ning nende alamtegevused kirjeldatakse programmi tasemel. Kommentaar laieneb nii mõnelegi teisele eesmärgile, kuid Toimepidevust võib saavutada erinevate soovime, et eesmärgid oleksid kajastatud enam tegevustega, sh teenuste pilves suunavalt, mitte kirjeldavalt: „Kindlustame elutähtsate käideldavaks muutmisega, kuid nii detailselt teenuste ja taristu toimepidevuse igas olukorras, 10-aastase pikkuse arengukavas ei pea seda arvestades riikliku julgeoleku vajadusi“ DÜAK-is peaks ette nägema. püüdma sõnastada pigem suunana (VVTP-s: üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine). Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti Arvestatud. Teksti täiendatud. Punkt 3: Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse võtmesuuna all on kõikides punktides keskendutud rahvusvahelisele tasandile, aga sellele lisaks tuleb tähelepanu pöörata Eesti sisese sidetaristu toimekindlusele ning riigi teenuste toimimise kindlustamisele kriitilistes olukordades. Palume sellega arvestada. Teisisõnu, võtmesuunad peaksid toetama kirjeldatud tulevikustsenaariumi, kus Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et kriitilistes olukordades säilib ühendus (mitmekihilised, hajutatud ja intelligentsed lahendused). Arusaamatuks jääb arengukava viimane lõik viitega Arvestatud. Oleme teksti muutnud ning viide VVTP-le. Mis on selle eesmärk ja kohasus arengukava VVTP-le on seletuskirjas. Kõik tegevused on dokumendis? hõlmatud eelnõu ülejäänud tekstis. SOTSIAALMINISTEERIUM Tunnustame, et digiühiskonna arengukava on lühike ja Osaliselt arvestatud. Eesmärkide struktuuri keskendub olulisele. Kooskõlastame eelnõu on muudetud. „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“, lisades mõned ettepanekud ja tähelepanekud. Alaeesmärgi „maailma parim digiriigi kasutajakogemus“ praegune sõnastus koondab ühte lausesse mitu erinevat fookust: kasutajakogemus, andmekorraldus, tehisaru, tehnoloogiataristu ja jätkusuutlikkus. Need on kõik olulised, kuid oma olemuselt erinevad. Selguse huvides soovitame kaaluda nende eraldi eesmärgistamist või vähemalt selgemat eristamist (nt kasutajakogemus kui peamine siht, andmekorraldus ja taristu kui toetavad võimekused, jätkusuutlikkus kui läbiv põhimõte). Esimese alaeesmärgi 1. punktis on lause „Kehtestame Teadmiseks võetud. ühtse teenuste standardi ja metoodika teenustega rahulolu mõõtmiseks“. Toetame ühtse metoodika loomist, kuid rõhutame, et see arvestaks digiteenuste eripära ega piirduks vaid kitsa valdkonnaga, nt otsesed avalikud teenused. Esimese alaeesmärgi 2. punktis on eesmärk „paneme Teadmiseks võetud. andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse“. Toetame seda, kuid juhime tähelepanu, et EL-i tasandil luuakse valdkondlikke andmeruume (nt tervise andmeruum). Kui igas valdkonnas seatakse erinevad nõuded, tekib killustumine ja koostalitlusvõime kannatab. Ootame Justiits- ja Digiministeeriumilt riigiülese pildi hoidmist ja koostööd, et vältida tarbetuid barjääre (nt tervis vs sotsiaal, haridus, tööturg, siseturvalisus). Esimese alaeesmärgi 2. punkt sisaldab suunda „inimese Selgitame: üldiste põhimõtete all on heaks“. Soovitame kaaluda selle põhimõtte viimist toodud inimkesksus ja põhiõigused, millega alaeesmärgi 1. punkti alla, kuna on sisult sarnased ja kõik arengukava tegevused peavad annaks võimaluse arvestama. Alaeesmärk 1 on lähtuvalt lähtuda inimkesksuse/kasutajakesksuse ühtsetest kooskõlastusringilt saadud põhimõtetest, sh kasutada teenusdisaini võtteid ja tagasisidest jaotatud kaheks. andmekaitse põhimõtteid. Need teemad on koos ka „Personaalse riigi valges raamatus“, millele alaeesmärgi 1. punktis viidatakse. Näiteks, andmejälgija ja andmenõusolekuteenuse rakendamise hoogustamine, panustavad mõlemad just eelkõige inimkesksuse ja parima kasutajakogemuse eesmärkidesse. Arengukava maksumuse prognoos ei sisalda teiste Selgitame: Tutvume MKM-i valitsemisalade kulusid (v.a SF-perioodi 2021–2027 reaalajamajanduse tegevusmudeliga. digipöörete toetused) riigiüleste suundade arendamiseks. Samas on Eestis seni Soovitame kaaluda nende rahastamist ja täiendava olnud detsentraliseeritud juhtimine, sh IKT kompetentsi pakkumist, sarnaselt praegusele MKM-i kuludes – iga valitsemisala planeerib ja reaalajamajanduse tegevusmudelile. Mitmed eesmärgid vastutab oma kulude eest ise. on sektorite ülesed, mistõttu on oluline arvestada JDM teenuste ja AI arendamiseks mõeldud lisakohustuste seadmisel ka lisafinantseerimise vajadust. RRF vahendite kasutamine lõpeb 2026. aastal ja käesoleva SF perioodi vahendid valdkondlike digipöörete vajaduste käivitamiseks on suures osas jaotatud ning uue SF perioodi osas ei ole veel Rahandusministeeriumilt kindlust, et saame valitsemisalade vajadusi toetada vähemalt samas mahus praeguse perioodiga. Kui Rahandusministeerium selle kinnituse annab, siis saame 2029. aastast DÜAKi prognoosida ka uue perioodi SF vahendid, mis kataksid mingis osas kõikide valitsemisalade vajadusi. Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Alaeesmärk I“ Arvestatud. Lisatud DÜAKi alaeesmärk 2 alapunkti 2 „Andmed tööle“ tegevusi: “Eesti on maailma kõige usaldusväärsem,  loome ühtse andmetaotluste isetoimivam ja tõhusam tehisaru kasutav riik” menetluskeskkonna kiirendamaks alla. teadusuuringuteks andmeväljastusprotsessi;  töötame välja turvaliste andmetöötluskeskkondade kontseptsiooni ja rakendame seda koostöös SOM-iga jt huvitatud osapooltega;  toetame turvaliste andmetöötluskeskkondade loomist. Need nimetatud tegevused on seotud tervise andmeruumi määrusega, kuid vajavad riigiülest lähenemist, et vältida dubleerimist. Riigis on kasutusel kaheksa sündmusteenust, mis Selgitame: JDM-il on see tegevus juba hõlmavad olulisi elusündmusi. Nende arendamine on hõlmatud 2026 aasta tööplaanides, mistõttu olnud valdkondade ülene, kuid jätkusuutlik toimemudel 10-aastasesse arengukavasse ei lisaks. puudub. Palume lisada tegevuse sündmusteenuste juhtimis- ja rahastusmudeli väljatöötamiseks ning rakendamiseks. Tegevused, mis eeldavad erasektori kaasamist läbi Teadmiseks võetud. toetuste, vajavad riigiabi lubatavuse analüüsi. Soovitame kaaluda koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, et vältida dubleerimist ja suurendada efektiivsust. Toetame algatust vähendada halduskoormust E-ITS-i Teadmiseks võetud. rakendamisel, nähes ette automatiseerimisvõimalusi. Soovitame kaaluda ka muid meetmeid, kuna praegune koormus ei ole proportsionaalne riskidega ja tekitab liigset lisatööd. STATISTIKAAMET Tasakaal uute teemade ja vanade fundamentaalsete Arvestatud osaliselt. Teksti on infosüsteemide ülalhoiu tagamise vahel. Vajalik oleks täiendatud. Mh on DÜAKis seatud ära markeerida, kuidas tagatakse taakvarade eesmärgiks lihtsustada ja korrastada väljavahetamine või olemasolevate hädavajalike teenuskorraldust ning konsolideerida süsteemide toimimine, mis on vajalikud „maailma parima dubleerivaid IKT alaseid tegevusi, taristut ja digiriigi kasutajakogemuse pakkumiseks.“ Eesti inimesed asutusi ning vähendada süsteemselt tehnilist on harjunud digiriigi mugavuste ja võimalustega, kuid võlga ja taakvara. Protsessi detailid sageli on nende mugavuste taga 10 või 20. aastat vana pannakse paika edasise töö käigus ning infosüsteem, mille uuendamiseks raha ei ole, samas on mitte arengukava tasemel. asutused surve all, et olla uuenduslikud ja pakkuda head „nähtamatut personaalset teenust.“ Meie hinnangul oleks vajalik kokku leppida, mismoodi tagatakse keskselt (optimaalselt ja efektiivselt ressursse kasutades) fundamentaalsete vanade infosüsteemi uuendamine ja hukukindlus sh rahastus. Rõhuasetus võiks olla ka korras andmetel, mitte vaid Arvestatud. Andmekvaliteeti on käsitletud uutel teenustel, sest kehvad kvaliteediga andmed ei alaeesmärgi 2 “Eesti on maailma kõige võimalda head innovatsiooni, automatiseerimist ja AI usaldusväärsem, isetoimivam ja tõhusam kasutuselevõttu, oluline, et see ei jääks varju, et see töö tehisaru kasutav riik” all. tehakse ära justkui iseenesest ja automaatselt. Keskne koordinatsioon – keskvalitsuse ametnike Arvestatud. Oleme eelnõu sellest lähtuvalt pädevuse tõstmine TI teadmiste ja oskuste valdkonnas; täiendanud. AI tööriistade keskne loomine, kasutamine keskvalitsuse tasandil võiks olla ka keskselt juhitud ja koordineeritud, mitte et piltlikult öeldes iga asutus vastavalt oma võimalustele oma jalgratast arendaks. Hukukindlus ja katkematu toimepidevus – praegune Teadmiseks võetud. Selle küsimusega ongi olukord peegeldab pigem vastupidist - asutused on järjest plaanis edasiste aastate jooksul sunnitud üle minema ATK 2.0-le, mis lukustab asutused süsteemsemalt tegeleda. konkreetse Microsofti lahenduse külge ning puudub võimalus lihtsalt ja kiirelt mujale kolimiseks. Samuti ei ole RIT-l, kui antud lahenduse nn omanikul, olemas plaan B-d ehk kuidas tagada riigiasutuste töö olukorras kus vastav Microsofti lahendus ei ole meile kättesaadav. Hukukindluse puhul on ka välja toodud mõiste „suveräänne arvutusvõimsus“ kui samal ajal kolime kaugemale (pilve) ning andmete pidev tagasi toomine on klassikaliselt kallis/kulukas. Ka mõned sõnastusettepanekud: Arvestatud. Uues versioonis on sõnastust muudetud. ● paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse. Tõhustame andmehaldust ja andmete taaskasutust, et vähendada halduskoormust, vältida dubleerimist ja luua uusi innovatsioonivõimalusi ettevõtetele, teadusele ja avalikule sektorile; Sellest lausest jääb eksitav mulje, et andmehalduse tõhustamine on tulevikukindla andmemajanduse loomise nurgakivi. See on ekslik ja tuleneb andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika ühe võimaluse valikust, milleks on andmemajanduse kulupõhine arvestus. Siin on fundamentaalne segadus, et andmemajanduse mahu tõstmine SKPst ning andmehalduse tõhustamine on selliselt seostatavad. Mingit tõhustamist kulupõhine arvestus ei soosi - vastupidi, toimub ühe enamate majanduse sektorite ja töötamise kuulutamine andmemajanduse osaks. Seega meie ettepanek oleks: Jätkame ulatuslikumalt andmekorralduse põhimõtete ja tööriistade rakendamist avalikus sektoris, et korras andmed võimaldaks vähendada halduskoormust ja oleks sisendiks AI-le. Toetame andmemajanduse kasvu jaoks olulist innovatsiooni ettevõtetes ja teaduses, et andmete varaline väärtus ja nende kasutamisest saadav lisandväärtus suureneksid.  võtame tehisintellekti kasutusele Eesti Osaliselt arvestatud. Uues versioonis on igas nurgas. Rakendame tehisaru ja tegumeid sõnastust muudetud. laialdaselt avalikus ja erasektoris, et suurendada tootlikkust ning pakkuda personaalsemaid ja lisandväärtust loovaid teenuseid (siht kasvatada majandust > 8% aastas). Tagame suveräänse arvutusvõimsuse ja suuname investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse, et tagada eesti keele ja kultuuri püsimine tehisaru ajastul; Meie ettepanek oleks teha avaliku ja erasektori jaoks AI osas eri laused: Rakendame tehisaru arukalt ehk kohtades, kus rakendamisest on kasu suurem kui kulu st nutikalt. Samas jätkame rakenduskohtade leidmist katsetustega. Avalikus sektoris seame eesmärgiks personaalsuse ja täpsuse ning halduskulude kokkuhoiu. Erasektoris majanduse kasvu ja andmete väärtuse konverteerimise lisandväärtuseks. Suuname investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse, et tagada eesti keele ja kultuuri esindatus neis. Tagame Eesti kontrolli all oleva arvustusvõimuse. ● lähtume põhimõttest „inimese heaks“. Tagame, et Arvestatud. Uuendatud tekstis on neid andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne ja mõtteid sisse viidud. usaldusväärne. Loome läbipaistva regulatiivse ja tehnoloogilise raamistiku (sh tehisaru katsetuskeskkonna), mis võimaldab turvalist innovatsiooni, kaitseb inimeste õigusi digiriigis ja annab neile kontrolli oma andmete üle. Tagame, et kõigil inimestel on elementaarne andme- ja tehisarukirjaoskus; Mida see kontseptuaalselt tähendaks, kas üksikisik on oma andmete omanik ja teised (need, kes tema andmeid kasutavad) on andmete valdajaks? Sellega seondub lähtekoht, et andmed peaksid töötama omaniku (mitte valdaja) jaoks/kasuks (see, kes krati lõi, selle heaks kratt ka töötab), seda saavad nad teha nt statistikas jm? Ettepanek sõnastuse osas : Lähtume üksikisiku õigusest olla oma andmete valdaja ning tagame riigi ülesannete täitmiseks vajalike andmete usaldusväärse, turvalise ja läbipaistva kasutamise. Viime õigusruumi kooskõlla Euroopa õiguse arengutega, vältides samas ülereguleerimist. Võimalusel vähendame regulatiivsust. Edendame avaliku sektori andmekorraldust, laiendades seda eri tüüpi andmestikele. Loome turvalist andmetöötlust võimaldavad keskkonnad üksikandmete kasutamiseks ning tehisarul põhineva innovatsiooni toetamiseks. Lisada eraldi punktina: Arvestatud. Andme- ja tehisarukirjaoskuse Arendame inimeste andmekirjaoskust ning oskust arendamine on uuendatud tekstis kajastatud. kasutada tehisaru VÄLISMINISTEERIUM 1) Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi Osaliselt arvestatud. Tegevussuuna alla on kasutajakogemus lisatud üldisemalt, et Eesti osaleb aktiivselt 4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine rahvusvahelistes andmevahetuse ja Lisada: edendame digilahenduste koosvõime algatustes ning rahvusvahelist andmevahetust ja piiriüleste teenuste loomises. digilahenduste koosvõimet, eriti Põhja-Balti regioonis; 2) Alaeesmärk 2. IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud Arvestatud. Täiendasime DÜAKi teksti küberruum 3. Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna Lisada: arendame kahe- ja mitmepoolset küberjulgeoleku alast koostööd liitlastega mh Ukrainaga ja Ukraina toetamiseks; 3) Koostöö teiste valdkondadega (lk 7). Arvestades VM Arvestatud. Täiendasime DÜAKi teksti. tihedat seotust paljude DÜAK tegevuseesmärkide ja valdkondadega, siis lisada VM eraldi koostööpartnerina koos alltoodud teemadega. Lisada: Koostöö Välisministeeriumiga (VM) Globaalne küberstabiilsus: osaleme aktiivselt globaalse küberruumi kujundamises poliitika, praktika ja regulatsioonide kaudu, sh EL-s, ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ja formaatides ja arendame kahe- ja mitmepoolset küberjulgeoleku alast koostööd Eestile oluliste liitlastega. Teadlik ja kaasav küberkogukond; toetame kestlikku ja laiapõhjalist digiarengut, õigusriiki ja põhivabadusi kaitsva ning demokraatiat edendava digiruumi ja digiühiskonna toimepidevust. Digitaalne ühisvara ja vajalikud hüved; digi- ja kübervõimekuse tõstmine ja võimearenduse koordineerimine Eesti arengukoostöö ja muude rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu. Globaalne ettevõtlus ja innovatsioon: loome Eesti ettevõtetele uusi võimalusi üle maailma, sh teha koostööd tehnoloogia innovaatorite ning erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste ja parimate praktikate rakendamiseks. Eesti maine ja eksport: Eesti digiriigi rahvusvahelise hea maine hoidmine ja arendamine, äridiplomaatia kaudu Eesti tehnoloogiate ja kogemuste globaalse ekspordi toetamine; Tabel 1. Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik Selgitame: muutsime tabelit hetkel nii, et Lisada: Digiühiskonna arengukava juhtrühm juhtrühma koosseis ei oleks eelnõus välja (juhtkomisjon) üheks liikmeks Välisministeerium toodud, vaid viide on ministeeriumitele ning seega saame pärast arengukava kinnitamist kinnitada uue juhtrühma koosseisu, kuhu saame kaasata ka seni liikmestaatust mitte omanud ministeeriumid. LISA 4: Arvestatud. Täiendasime DÜAKi lisa 4. Digiriigi valdkonna mõjuanalüüs Riigi julgeolek ja rahvusvahelised suhted Täiendada lk 19: Eesti jaoks on oluline, et globaalses küberruumis kohaldatakse rahvusvahelist õigust ja edendada normipõhist lähenemist, mis kaitseks demokraatlikke väärtusi ja tugevdaks rahu ning stabiilsust. Avatud ja koostööl põhinev küberruum toetab usaldust ning võimaldab jätkusuutlikku innovatsiooni. Toetada Euroopa Liidu strateegilisemat, koordineeritumat ja tulemustele suunatud tegevust. Liikmesriikide vahelise koostöö tugevdamine on võtmetähtsusega prioriteet, et tagada Euroopa Liidu ühtne ja järjepidev hääl ülemaailmsetes digi- ja telekommunikatsiooniorganisatsioonides.  Eesti digiühiskonna arengukava 2035 Eessõna Alates 2021. aastast oleme elanud süveneva geopoliitilise ja tehnoloogilise konkurentsi ajajärgus. Tehnoloogia areneb praegu kiiremini kui reeglid ja ühiskonna kui terviku toimetulek uuendustega. Tehnoloogiavaldkond muutub sisuliselt nädalatega. Selles keskkonnas on Eesti konkurentsieeliseks võime pakkuda maailma kõige hinnatumaid ressursse: usaldust ja hukukindlust. Väikeriigil on raske konkureerida suurte riikide tehnoloogiavarade ja kapitalimahuga. Seetõttu ei ole eesmärk arendada tehnoloogiat lihtsalt tehnoloogia enda pärast, vaid kasutada tehisaru ja teisi uusi lahendusi selleks, et inimesi paremini teenida. Seejuures on tähtis tagada läbipaistvus ja inimeste õiguste kaitse. Me loome digiriiki, mis tegutseb liigse bürokraatiata ning võimalikult märkamatult, kaitstes samal ajal inimeste põhiõigusi ja andes neile kontrolli oma andmete üle. Digiriiki arendades teeme koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega, et me ei peaks tulevikus valima hegemoonide ja hiidplatvormide vahel. Eesti e-riigi senine digitaalsel asjaajamisel rajanenud edulugu vajab üleminekut autonoomsemale ja tehisaru efektiivsust ära kasutavale tegutsemisele. Eesti digiühiskonna 2035. aasta visioon on olla hukukindlalt vaba maailma juhtiv tehisarupõhine riik, kus ökonoomne riigihaldus, õigusruumi ja tehnoloogiate julge uuendamine ning laiahaardeline küberkerksus toetavad inimese heaolu ja majanduse hüppelist arengut ning tagavad digiriigi toimimise igas olukorras. Seda kõike suudetakse tagada vaid era-, avaliku sektori ja teadlaste koostöös, mida on tõestanud ka senised digiriigi arendamise edulood. Digiriigi ja tehisaru arendamise eesmärk on anda maksumaksjale rohkem väärtust makse ja kulusid tõstmata. Nii nagu ettevõtted kasutavad tehnoloogiat, et pakkuda vähemate töötajatega paremaid tooteid ja teenuseid, aitab tehisaru ka riigil toimida kiiremini, turvalisemalt, kvaliteetsemalt, ent väiksema halduskoormusega. Eestis väheneb tööealiste inimeste arv ja seega on eriti oluline, et avalikus sektoris oleks aega teha inimeste poolt otsuseid ja panustamist vajavaid töid, samal ajal kui toetavad ja rutiinsed tööd on automatiseeritud. Digiriiki investeerimine tähendab seega muude kulude kokkuhoidu ja paremini toimivat riiki kõigile. Digiühiskonna arengukava, mis loodi 2021. aastal ja mida käesoleva arengukavaga uuendatakse, seab raamistiku selle visiooni saavutamiseks seatud eesmärkidele ja tegevustele. Kuna tehnoloogiavaldkond muutub sisuliselt nädalatega, ei järgi arengukava klassikalise arengukava ülesehitust, vaid annab alused avaliku sektori suunisteks. Digiühiskonna arengukaval 2035 (DÜAK) on kolm peamist otstarvet:  Suunis – tegevusjuhis Eesti digiriigi arendamiseks ja juhtimiseks tehnoloogiliste murrangute ning geopoliitiliste ja majan- duslike proovikivide ajastul.  Elav dokument – ajas täienev ja muutustega kohandatav dokument, mille aja- ja asjakohasus vaadatakse üle vähemalt kord aastas.  Kaasamistööriist – koostööraamistik riigi ja erasektori institutsioonidele, mille abil koordineeritakse avaliku sektori tegevust ja seatakse piiratud ressursside tingimustes prioriteete. Eesti digiühiskonna üld- ja alaeesmärgid 2035. aastaks 1 Praegune kontekst: uus ajastu ja kasvanud kaitsevajadus Tehnoloogiamaailm muutub kiiresti, kuid üldjoontes kujundavad digiühiskonna tegevuskeskkonda neli olulist mõjutegurit. 1. Eesti iseseisvuse ja demokraatia tagamine ning geopoliitiline vastasseis Venemaaga. Eesti iseseisvuse tagamisel ja teh- noloogiasõltuvuse ajastul tuleb arvestada, et ka tehnoloogiatest ja tarneahelatest on saanud globaalse võimuvõitluse põhirelv. Autokraatlikud režiimid kasutavad tehnoloogiat, et rünnata sihipäraselt Eesti digiriigi aluseid ja meie sõltuvust digiteenustest. Küberrünnakud ja uute tehnoloogiate abil võimendatud valeinfo on igapäevane reaalsus. Näeme demo- kraatlike riikide valimistesse sekkumisi. Digiriigi toimepidevus, turvaline andmehaldus ja küberturvalisus ei ole enam teh- niline haldusküsimus, vaid riikliku ellujäämise eeltingimus. Eesti peab suutma tagada suveräänse arvutusvõimsuse, tur- valise taristu ja valmisoleku seista vastu hübriidrünnakutele. 2. Globaalne krativäelise1 tehisaru konkurents, andmepõhisus ja tehisaru lai kasutatavus. Tehisarust on saanud üldots- tarbeline tehnoloogia, mis muudab kõiki majandusharusid ning töö- ja teenusemudeleid. Siseneme krativäelise tehisaru2 ajastusse. Riigivalitsemise järgmine ökonoomsus saab tugineda automatiseeritud protsessidele ja inimeste poolt suunatud, ent lubatud määral autonoomsetele krattidele ehk agentidele. Riigiteenused on vastavalt inimese valikule kas endiselt päringupõhised või personaalsetele andmetele tuginevalt ennetavad. Andmepõhised kratid aitavad inimesi proaktiivselt: tuvastavad täpselt neile antud õiguste ulatuse, eeltäidavad taotlused ja minimeerivad asutuste vahelist suhtlust, tehes reaalajas tarku järeldusi erinevate andmestike, teksti ja sensorinfo põhjal. See võimaldab täiesti uut väär- tusloomet, kuid eeldab, et andmed on õiged, masinloetavad, standardsed, taaskasutatavad ning andmete omanike pri- vaatsus täielikult kaitstud. Samas muudavad uued tehnoloogiad (kvanttehnoloogia, postkvantkrüptograafia, biotehno- loogia jne) andmete haldamise keerukamaks. Krativäelise tehisaruga seotud riskid tuleb maandada ja see eeldab tead- likkust uute tehnoloogiate võimalustest ja ohtudest, kohapealset suveräänset arvutusvõimsust ning keelemudelite aren- dusi. 3. Majanduse digitaalne lõhe ja vähearenenud andmemajandus. Vastuolu meie maailmatasemel tehnoloogiasektori ja vä- hedigitaalse traditsioonilise majanduse vahel on muutunud võimalikuks haavatavuseks. Ettevõtted ei kasuta piisavalt süsteemselt andmeid ega tehisaru,3 mis võimaldaksid teha andmepõhiseid otsuseid ja pakkuda parimaid tooteid ja tee- nuseid. Tehisaru ajastul võidavad aga riigid, kes rakendavad oma majanduses nutikaid lahendusi. Riigi ja erasektori koos- töö peab rohkem keskenduma edaspidi kogu majanduse andmepõhisele ümberkujundamisele, et soodustada Eesti kon- kurentsivõimet. 4. Riik on digitaalne, aga kodaniku jaoks killustunud ning alustaristu on kohati vananenud kriitilise piirini (taakvara ehk legacy suur osakaal). Eesti digiriigi arengut aeglustab teenuste arendamine isoleeritult. Seetõttu töötatakse üha uuesti välja samu lahendusi, tehniline võlg kasvab, avalike teenuste arendamine ja ülalpidamine kallineb, on liiga suurte kulu- dega ning raskesti juhitav. Tuleviku personaalne riik eeldab aga platvormipõhisemat lähenemist ja süsteemsemat koos- talitlust, mida toetavad andmete väärindamine, tõhus privaatsuskaitse ja kasutaja mugavust arvestav ühtne kliendivärav. 1 Krativäeline ehk tegumipõhine (kasutatakse ka terminit agentne tehisaru) 2 Inglise keeles agentic AI 3 Statistikaameti andmetel 2025. aastal 22% 2  Kuna ressursid on piiratud, on prioriteedid eesrindlikud baasteenused, ühis- ja taaskasutatavad tooted ning komponen- did. Killustunud teenusearhitektuur ja vananevad infosüsteemid ei ole pelgalt kasutajakogemuse probleem, vaid pikaaja- line arengupidur ning eelarve- ja julgeolekurisk, mis piirab riigi võimet pakkuda terviklikke, turvalisi ja kuluefektiivseid teenuseid. Kuidas edasi? Eesti rahvusvaheline maine silmapaistva ja pikaajalise kogemusega digiliidrina seab meile suured ootused, kuid selline maine kaob kiiresti, kui Eesti ei juhi järgmist murrangut digitaalses riigijuhtimises. Tulevikku vaataval Eestil on ainulaadne võimalus olla tehisaru lahenduste eetilise kasutuselevõtu globaalne eestvedaja, sh andmekorralduse ja tehisaru demokraatliku ja turvalise rakendamise debatis nii lähiregioonis, Euroopa Liidus kui ka globaalselt. Samuti saab Eesti pakkuda parimat keskkonda (sh õigusruumi) andmepõhiste tulevikutehnoloogiate ja ärimudelite uurimiseks ja katsetamiseks. Sealhulgas oleme oma lähemate liitlaste, nagu näiteks Ukraina põhipartnerid avaliku sektori, küberjulgeoleku ning digivõimete ajakohastamisel ja arendamisel. Põhimõtted Digiühiskonna arendamisel juhindume järgmistest põhimõtetest. Vabadused ja põhiõigused Kaitseme põhiõigusi, tagame Pidev uuendusmeelsus Otsime alati tõhusamaid lahendusi ja julgeme läbipaistva ja inimeste kui andmete nutikalt katsetada. Kaalutletud riskide võtmise omanike poolt eest avalikus sektoris ei karistata. kontrollitava andmetöötluse ja tehisaru kasutuse ning kasutaja jaoks mugava ligipääsu digiteenustele ühiskonna kõigile liikmetele, lastest eakateni. Eesti keel ja kultuur Tagame eesti keele ja kultuuri kestmise Keskkonnasäästlikkus ja Tagame digitehnoloogia ja -taristu ning elujõu digiruumis üle aegade, loodushoid keskkonnasäästlikud lahendused ning rakendame sealhulgas globaalsetes digilahendusi kliima- ja keskkonnaeesmärkide tehisarulahendustes. saavutamiseks. Rahvusvaheline Hoiame ja edendame Eesti kui juhtiva Läbipaistev riskijuhtimine ja Juhime riske läbipaistvalt, eelistades ennetust ekspordipotentsiaal digiriigi kuvandit, mis aitab muu hulgas taristu katkematu halbadele tagajärgede kõrvaldamisele, kaitseme kaasa Eesti ettevõtete ekspordile. toimepidevus ühiskonda ja küberruumi ning tagame digitaristu ja teenuste töökindluse ka kõige keerulisemates oludes. Tehnoloogianeutraalsus Keskendume parimale tulemusele, Läbipaistvus ja arusaadavus Eesti digiriik, sh tehisarulahenduste kasutamine eelistades avatud standardeid ja peab olema arusaadav ja läbipaistev igale innovatsiooni. inimesele. Nutikas koostöö ja kaasav Ehitame digiühiskonda Elukestev digipädevus Pakume digi- ja andmeoskusi kui tehisaru ajastu tehnoloogiasektor sektorite üleselt. Tagame, et ja küberjulgeoleku tagatist. Erinevate tehnoloogiasektor on kaasavam ning koolitusmaterjalide loomisel lahenduste väljatöötamisel on eri eelistatakse veebipõhiseid gruppide (nt eakad) ja erivajadustega õppimisvõimalusi ning keskset platvormi, inimeste et erineva ettevalmistusega inimestel oleks lihtne eriliste vajadustega arvestatud. leida enda vajadustele vastavaid õppematerjale. 1. alaeesmärk. Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik Eesti digiriigis on turvalised, personaalsed, inimese poolt lubatud määral proaktiivsed ja sündmuspõhised ehk krativäelised avalikud teenused. Teenuste endi korraldus on pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele, IKT-juhtimine on keskselt koordineeritud ning taristu hukukindel. Selleks on oluline tagada selge ja vabadusi hoidev õigusruum, andmete taaskasutatavus, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid ning nende järelkasv kõigis sektorites. 3 1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused 1.1. Avalikud teenused on kasutajakesksed, ligipääsetavad, proaktiivsed ja kasutajate elu- või ärisündmuste seisukohast terviklikud, ulatudes üle asutuste, sektorite ja riikide piiride. Teenused jõuavad inimeseni õigel ajal, sobival viisil ja kujul ning minimaalse halduskoormusega. Selleks: 1.1.1. Parim kasutajakogemus on tagatud eelkõige nende teenustega, mille puhul suhtlus riigiga on tihe ja korduv, teenust kasutavad haavatavad sihtrühmad ja/või sel on oluline mõju riigi kuvandile, ettevõtlusele ja majanduskasvule. 1.1.2. Aastaks 2028 on eesti.ee ja Eesti äpp kujundatud riigi keskseks digiväravaks, mis pakub personaliseeritud teenuseid ning võimaldab turvalist ja sujuvat asjaajamist nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. 1.1.3. Hiljemalt aastaks 2030 rakendatakse enimkasutatavates teenustes krativäelist tehisaru, et muuta riigiga asjaajamise kogemus personaalsemaks, mugavamaks ning efektiivsemaks, tagades samal ajal läbipaistvuse ja inimesele kontrolli oma andmete üle. 1.1.4. Tehisaru kasutamise kõik juhud on märgistatud, inimene saab andmejälgija abil kontrollida oma andmete õiget ja tema poolt lubatud kasutatavust ning kõikide automatiseeritud haldusotsuste peale saab esitada otsuseni jõudmise teekonna nõude ning soovi korral vaide. 1.1.5. Aastaks 2035 on välja arendatud ja kasutusel kogu riigis kasutatavad komponendid, platvormid ja tööriistad, mis loovad ühtse kasutajakogemuse, tagavad teenuste ligipääsetavuse eri gruppidele, on riigile kokkuvõttes odavamad ning kiirendavad teenuste arendust. 1.1.6. Järjepidevalt kehtestatakse ning aja- ja asjakohastatakse ühtseid metoodikaid teenuste kvaliteedi, kasutajakogemuse ning mõju hindamiseks ja tulemuslikkuse tõstmiseks ning rakendatakse neid kogu avalikus sektoris. 1.1.7. Eestis on tagatud maailmas eesrindlikud digiriigi baasteenused, sealhulgas uusima põlvkonna eID lahendused, mis võimaldavad turvalist isikutuvastust, digiallkirjastamist ja teenuste kasutamist kogu Euroopas. Teenuseid arendades lähtutakse identiteedihalduse ja elektroonilise identiteedi valges raamatus esitatud põhimõtetest. 2. Toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenusekorraldus 2.1. Digiriigi teenused on töökindlad, turvalised, kiired ja kuluefektiivsed, vähendades avalikus sektoris tööjõuvajadust, ning tagades elanike, ettevõtjate ja riigi murede lahendamise viivitamata, kiiresti ja efektiivselt ning teenuste toimepidevuse igas olukorras. Selleks: 2.1.1. Avalikud teenused on aasta-aastalt üha kuluefektiivsemad ja kiiremad. Samas peavad vähenema nende toimimisega seotud kulud, avaliku sektori tööjõuvajadus ning elanike ja ettevõtjate ooteaeg. Seejuures on eesmärk suurendada teenuste kvaliteeti ja nendega rahulolu. Selleks tuleb veenduda teenuste vajalikkuses ning disainis juba enne digiotsuste tegemist, pidevalt parandada efektiivsust ning muuta, lihtsustada ja alles siis automatiseerida protsesse. Samuti on oluline tugevdada teenuseomanike tootejuhtimise oskusi ja vastutust. 2.1.2. Aastaks 2035 on märgatavalt lihtsustatud ja korrastatud teenusekorraldust, konsolideeritud dubleerivaid IKT valdkonna tegevusi, taristut ja asutusi, ühtlustatud ja automatiseeritud haldusalade sarnaseid funktsioone ning vähendatud süsteemselt tehnilist võlga, taakvara ja ebavajalike teenuste ja andmete hulka. 2.1.3. Järjepidevalt rakendatakse riigi kui platvormi arhitektuurset põhimõtet, kus keskseid lahendusi arendatakse ja hallatakse ühiselt, võimaldades asutustel keskenduda oma põhifunktsioonidele. Ühtne teenusestandard ning taaskasutatavad kesksed teenusekomponendid võimaldavad riigiasutustel, KOVidel ja erasektoril arendada teenuseid kiirelt ja kuluefektiivselt. 2.1.4. Avalike probleemide lahendamisse kaasatakse alati suurima kompetentsi ja parimate ideedega inimesed nii erasektorist kui ka teadusasutustest. Innovatsioonihanked on eelistatud. Riik kujundab välja õigusliku ja tehnilise raamistiku ning juhib teenuste arengut strateegilisel tasandil, samal ajal kui uute ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja elluviimise ülesandeid delegeeritakse järjest rohkem erasektorile. 2.1.5. Aastaks 2035 on üleriigilised kriitilised teenused pilves käideldavad ning pilvelahendused rakendatud, lähtudes andmete tundlikkusest, julgeolekuvajadustest ja suveräänsuse põhimõtetest. 2.1.6. Teenuste toimimine igas olukorras ning andmekaitse nõuete täielik järgimine on digiriigi usaldusväärsuse ja riikliku julgeoleku tagamise lahutamatu osa, mistõttu tuleb juba teenuseid arendades algusest peale läbi mõelda, kuidas riik toimepidevust ja andmekaitsereeglite täitmist korraldab ja tagab. 4 3. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine 3.1. Digiriigi arendamine on strateegiliselt juhitud, koordineeritud ning selle kulud ja tulemused on mõõdetavad, tagades avalike vahendite tõhusa kasutamise ning digiriigi pikaajalise kestlikkuse ja arenguvõime. Selleks: 3.1.1. Aastaks 2030 tugineb digiriigi IKT valdkonna juhtimine üleriigilisele vaatele, määratud on selged vastutusvaldkonnad, otsustusõigused ning teenuste ja digilahenduste kasutusaja juhtimise, arendamise, kasutamise ja lõpetamise põhimõtted. 3.1.2. Digivaldkonna arengut juhitakse strateegilise portfellihalduse ja tulemusnäitajate abil, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi. 3.1.3. 2027. aastaks on välja töötatud ja kasutusele võetud kõigi valitsemisalade IKT kulude hindamise ühtne metoodika. 3.1.4. Riigi tasandil vaadatakse süsteemselt ja pidevalt üle olemasolevaid infosüsteeme ja platvorme ning tagatakse nende järjepidev ajakohastamine, et vältida tehnilise võla kasvu ja teenuste toimepidevuse riske. 3.1.5. Aastaks 2030 on mindud üle kesksetele arvutitöökohtadele.4 3.1.6. Eesti digiriigi strateegilised huvid on Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil järjepidevalt kaitstud. Seisame õigusriigina põhiõiguste tagamise, lihtsa õigusruumi, väikese halduskoormuse ja digitaalse koosvõime eest. 3.1.7. Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelistes andmevahetuse ja digilahenduste koosvõime algatustes ning piiriüleste teenuste loomises. 3.1.8. Eesti digiriigi hea rahvusvaheline maine püsib ja areneb, sh toetatakse Eesti teadmiste, lahenduste ja kogemuste eksporti ning strateegilisi partnerlussuhteid. 3.1.9. Aastaks 2035 on nn GovTech5-sektorites idu- ja tehnoloogiaettevõtete arv 10 korda suurem, kuna riik eelistab kasutada erasektori lahendusi, väldib erasektori tooteid dubleerivaid arendusi ning rakendab paindlikke mudeleid varajase etapi teenuste kasutuselevõtuks. 4. Digiriigi arenguks vajalikud oskused ja teadmised 4.1. Digi- ja küberoskuste, sealhulgas andmekirja- ja tehisaru kasutamise oskuse arendamine on pidev, terviklik ja süsteemne protsess, hõlmates kogu haridusteed, avalikku sektorit, tööealist elanikkonda ning toetades digiriigi arengut. Selleks: 4.1.1. Aastaks 2028 toimib veebiplatvorm „Digiriigi akadeemia“ avalikus sektoris keskse koolitusplatvormina kõikide avaliku sektori poolt pakutavate koolituste ning õppematerjalide jaoks. Avalikus sektoris on kasutusele võetud ühtne ja koordineeritud koolituste süsteem digi- ja küberoskuste arendamiseks. Platvormi kaudu on tagatud ka kogu elanikkonnale aja- ja asjakohased ning ligipääsetavad digi- ja küberteemalised koolitused. Kõikide valdkondade koolituste läbimiste tulemused on keskselt tunnustatavad. 4.1.2. Digi- ja küberoskuste (sh andme- ja tehisarukirjaoskus) arendamist ning aja- ja asjakohastamist toetatakse süsteemselt kogu haridusteel, sh taseme- ja täiendõppes, avalikus sektoris, tööealise elanikkonna seas, sh võimestatakse koolitusprogrammidega juhte ja spetsialiste digimuutusi eest vedama. 4.1.3. Aastaks 2032 on 80%-l Eesti inimestest vähemalt elementaarne ajakohane andme- ja tehisarukirjaoskus, neist pooltel vähemalt keskmine andme- ja tehisarukirjaoskus tänu süsteemsele kompetentsi suurendamise võimaldamisele. Eesmärgi saavutamise mõõdikud 1. Rahulolu avalike digiteenustega (allikas: teenuste kataloog, JDM) Teenuse kasutaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035 Eraisikud 69% 82% 90% ≥ 90% 4 V.a Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium 5 Viitab lahendustele, mida arendavad ja haldavad erasektori organisatsioonid ning mis on põimunud avaliku sektori komponen- tidega (nt registrid, algoritmid), et hõlbustada protsesse avalikus sektoris 5  Ettevõtted 47% 85% 90% ≥ 90% Avalik ja Mõõdik 90% ≥ 90% mittetulundussektor väljatöötamisel 2. Nende avaliku sektori töötajate protsent, kes on läbinud digiriigi akadeemias oma organisatsiooni määratud vajalikud digi- ja küberteemalised koolitused ühes aastas (allikas: JDM) 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035 Avaliku sektori töötajad Mõõdik 80% 90% väljatöötamisel 3. Nende elanike protsent, kelle digioskused on üle baastaseme (allikas: Eurostat6) 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035 Inimesed, kelle digioskused on üle 34,84 > 40% > 50% baastaseme 4. IKT-sektori ekspordi kasv (allikas: Statistikaamet7) Protsent 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035 IKT-sektori8 ekspordi - 10,60% 15% 15% kasv aastas Tulevikustsenaarium „Nähtamatu kolimine“ Aasta 2035. Arendaja Epp teatab oma Euroopa eID valdkonna assistendile: „Kolime perega Saaremaale.“ See üks lause käivitab krativäelise tehisaru põhise teenuseahela, mis tugineb Epu antud volitustele, töökindlatele platvormidele ja strateegilisele juhtimisele. Epu ja tema pere andmed liiguvad turvaliselt X-teel KOVide ja registrite vahel; info koolikohtade kohta saabub tema riiklikku postkasti. Kuna Epp töötab välisriigi kliendile, kindlustab rahvusvaheline andmevahetus automaatselt tema sotsiaalkindlustusmaksu ja muude maksude korrektse arvestuse. Lõpuks märgib süsteem koolipakkumise juures ära, et tema lapsele on uues koolis broneeritud koht edasijõudnute drooni- ja robootikaringis, tagades soovi korral tema huvialaõppe jätkumise. 2. alaeesmärk. Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades nii, et inimesel on kontroll oma andmete ja nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade. Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on usaldusväärne ja läbipaistev ning olemas on kohapealne taristu andmete ja tehisaru turvaliseks töötlemiseks. See positsioneerib Eesti maailmas selgelt eristuva vabadusi hoidva ja juhtiva tehisaru arendava ning rakendava riigina. Eestis on tulevikukindel andmemajandus. 1. Andmepõhine ühiskond 1.1. Eesti rakendab andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ja eluvaldkondades ning toetab tulevikukindlat andmemajandust. 6 DESI dashboard for the Digital Decade (2023 onwards) - Digital Decade DESI visualisation tool 7 EM001 (https://andmed.stat.ee/et/stat) (EMTAKi tegevusala: J – info ja side). 8 Info ja side tegevusala. 6 Selleks: 1.1.1. Aastaks 2028 rakendatakse Eestis andmepõhist poliitikakujundamist ja asjaomast protsessimudelit (vajaduste ja võimaluste täpne hindamine, tehnoloogilised lahendused, õigusruum, personal ja vastutusvaldkonnad), mis seob strateegilised eesmärgid, mõõdikud ja andmekasutuse igapäevase juhtimisega, võimaldab saada reaalajas ülevaadet poliitika ja teenuste mõjust, parandab andmepõhist juhtimist, kiirendab otsustamist ning parandab tehtavate otsuste kvaliteeti ja jälgitavust. 1.1.2. Aastaks 2030 on kõik riigi (ava)andmed andmete teabeväravas leitavad ja kasutatavad.9 Selleks tagatakse toetav õigusruum ja asjakohased andmevahetuslepingud ning rakendatakse privaatsuskaitse tehnoloogiaid. 1.1.3. Aastaks 2029 on loodud andmetaotluste menetlemise keskkond, mis kiirendab teadusuuringuteks vajaminevate andmete väljastamise protsessi ning tagab turvalised andmetöötluskeskkonnad ja andmeruumid andmete väärindamiseks. Kehtestatud on ka tehisaru ja andmetega seotud julgeoleku- ja teiste riskide maandamise reeglid. 1.1.4. Aastaks 2028 on juurutatud andmete ühekordse küsimise ning andmete esmasisestuse aegsete kvaliteedikriteeriumide rakendamise põhimõtted, mille kasutamisel tuleb lähtuda andmete väärtusest, sh ristkasutusvajadustest. 1.1.5. Andmemajanduse kasvuks on loodud toetusmeetmed erasektori andme- ja tehisarupõhiste teenuste arendamiseks kogu ettevõtte tegutsemis- ja teenuse kasutusaja vältel. Pakutakse nii finants- kui ka muud tuge, sealhulgas tehnilist tuge ja abi äriplaani koostamisel, teenuste lokaliseerimisel ja äristrateegia loomisel. 1.1.6. Aastaks 2027 on kindlaks määratud kohustused ja vajalikud tegevused, et avalikustada avaliku sektori tellitud uuringud, analüüsid ja nende alusandmed10. 1.1.7. Tehisaru, andmete ja krativäelise tehisaru arendamisel lähtutakse läbivalt andmete ja tehisintellekti valges raamatus esitatud põhimõtetest ja suundadest. 1.1.8. Inimesed juhivad enda andmete kasutamist ja andmete kasutamise lubatavust erasektori poolt. Riigi andmekasutus toimib seaduses toodud piirides ning on andmejälgija abil inimeste kui andmete omanike kontrollitav. 2. Tehisaru laialdane kasutuselevõtt 2.1. Eesti on juhtiv tehisaru rakendaja maailmas, siin on olemas kohapealne taristu tehisaru ja andmete turvaliseks töötlemiseks ning kohapeal või samameelsete riikide ja ettevõtetega koosloomes arendatud tehisaru süsteemid. Tehisaru kasutatakse süsteemselt ja nutikalt igas eluvaldkonnas nii, et inimesel on kontroll tehisaru ja andmete ning nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade. Selleks: 2.1. 1. Aastaks 2030 on riik suunanäitaja ja kasutab erilaadset, sh krativäelist tehisaru laialdaselt avalikus sektoris ja toetab selle kasutuselevõttu erasektoris, et suurendada tootlikkust ning pakkuda personaalsemaid ja lisandväärtust loovaid teenuseid (siht kasvatada majandust > 8% aastas). 2.1.2. Aastaks 2026 on loodud keskne tehisaru rakenduste kataloog,11 mis sisaldab ülevaadet tehisaru rakendustest, nende kohta antud usaldusväärsuse ja andmekaitse hinnangutest, esitab peamised riskid ja meetmed ning protsessikirjelduse tehisaru kasutuselevõtuks. 2.1.3. Aastaks 2027 rakendatakse usaldusväärse tehisaru arendamise tööriistakasti, et vähendada tehisaru rakendamisega seotud riske ning toetada selle arendamist ja rakendamist. 2.1.4. Aastast 2027 rakendatakse kogu riigis tehisaru rakendamise kohustuslikkuse raamistikku, mis sisaldab loetelu protsessidest ja tegevustest, mille puhul tuleks kasutada tehisaru. 2.1.5. Aastaks 2027 on Eestis tagatud suveräänne arvutusvõimsus.12 Selleks on Eestisse loodud tehisaru gigatehase põhimõttel (nt gigatehase Eesti haruna) toimiv vajalik arvutusvõimekus, mis võimaldab arendada ja käitada suure mõjuga tehisarumudeleid. 2.1.6. Aastaks 2027 on loodud tingimused sujuvateks andmekeskuste investeeringuteks Eestis. Selleks on kaardistatud piirkonnad, mis vastavad energiaühenduse, jaotusvõrgu, optiliste kaablitega ühenduste ning kliima- ja regionaalse mõju nõuetele ning tagavad planeeringu-, maa- ja ehitusmenetluse efektiivse toimimise, et seada investeeringutele prognoositav ja konkurentsivõimene ajaraam. 9 Juurdepääsupiirangutega andmete puhul rakendatakse läbivalt privaatsuskaitse tehnoloogiaid, et tagada nende eesmärgipärane kasutatavus. 10 Nende avaandmetena käsitatavas ulatuses. 11 TARK 12 Täpne ajagraafik sõltub ELi taotlusvoorudest. 7 2.1.7. Aastaks 2027 on välja töötatud metoodika, millega hinnatakse tehisaru süsteemse kasutuselevõtuga eeldatavalt saavutatavat avaliku sektori kulude kokkuhoidu. Eesmärk on tehisaru süsteemse arendamise ja rakendamise kaudu vähendada avaliku sektori teenuste, arenduste ja protsesside kulusid vähemalt 425 miljoni euro võrra. 2.1.8. Järjepidevalt toetatakse suurte keelemudelite arendamist, et tagada eesti keele ja kultuuri püsimine tehisaru ajastul. Keeleandmete ja teistes prioriteetsetes valdkondades vajamineva riigisisese ja piiriülese andmevahetuse ja töötlemise võimaldamiseks on loodud asjaomane taristu, nt keeleandmeruum, mis võimaldab kõigil keelemudelite arendajatel kasutada eesti keele andmeid mudelite treenimisel. Aastaks 2027 on kehtestatud keeleandmed väärtuslike andmestikena, et tagada andmete kättesaadavus ja kasutatavus. 3. Lähtume põhimõttest „Vaba inimese vaba valik“ 3.1. Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne, usaldusväärne ja läbipaistev. Oleme sellega teistest maailma riikidest selgesti eristuv liider. Inimene saab alati järele pärida, kuidas nt tehisaru abil tema kohta tehtud otsus sündis. Inimene annab ise volitused tehisarule oma andmete kasutamiseks – võimalik on valida ka aeganõudvamaid teenuselahendusi. Selleks: 3.1.1. Aastaks 2030 on loodud regulatiivne ja tehnoloogiline raamistik, mis võimaldab turvalist innovatsiooni, hoiab ja kaitseb inimeste vabadusi ja põhiõigusi digiriigis ning annab neile kontrolli oma andmete üle. Muu hulgas on loodud alus andmenõusolekupõhiseks andmevahetuseks, sätestatud andmehaldusnõuded, kehtestatud avaandmete kättesaadavuse tagamise nõuded, loodud lahenduste reaalelus katsetamise keskkond (testimiskeskkond) ning koostatud vajalikud rakendusjuhised. 3.1.2. Aastaks 2027 on tehisaru registris esitatud ülevaade avalikus sektoris kavandatud ja rakendatud tehisaru lahendustest. 3.1.3 Aastaks 2028 on tagatud kogu avaliku sektori andmetöötluse läbipaistvus andmejälgija kohustusliku rakendamise teel. 5. Riigisisene tehisaru arvutusvõimsus (allikas: JDM ) Arvutusvõimsus 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035 GPU ekvivalendid - 214 GPU ≥ 3000 GPU ≥ 3500 GPU 6. Tehisaru kasutuselevõtt ettevõtetes (allikas: Statistikaamet) 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035 Vähemalt üht tehisaru tehnoloogiat kasutanud - 22,2% 75% 90% ettevõtted *Iga-aastane uuring 7. Tehisaru kasutuselevõtt keskvalitsuses ja kohaliku omavalitsuse üksustes (allikas: JDM) 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035 Vähemalt üht tehisaru tehnoloogiat kasutanud avaliku sektori asutused / - 50.8% 75% 90% kohaliku omavalitsuse üksused * Iga-aastane uuring 8. Elanike usalduse indeks, mis näitab elanike usaldust tehisarupõhiste teenuste ja andmetöötluse vastu (allikas: JDM) 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035 8  Elanike usaldus riigiasutuste tehisarupõhiste teenuste ja andmetöötluse vastu - 76% 90% > 95% Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“ Aastal 2035 kasutab väikeettevõtja digiriigi andme- ja tehisaruteenuseid oma äritegevuse reaalajas arendamiseks. Ta esitab Bürokratile päringu: „Soovin eksportida oma käsitööna valmistatud mööblit Euroopa Liidu riikidesse.“ Bürokratt ei anna talle linke seadustele ja meetmetele, vaid genereerib personaalse tegevuskava: leiab konkreetsetele toodetele sobivaid müügikanaleid, hindab tema toodete vastavust nõuetele, arvutab transpordi CO 2 jalajälje reaalajas eri logistikapartnerite puhul ja algatab eeltäidetud taotluse EISi ekspordigarantiiks. Riigist on saanud reaalajas toimiv strateegiline partner. 3. alaeesmärk. Turvaline ja kaitstud küberruum Eestis on turvaline ja usaldusväärne küberruum, mis on meie digiühiskonna, majanduse ja riikluse vundament. Kaitseme ühiskonda ja digiriiki tingimustes, kus suure mõjuga küberintsidentide arv aina suureneb. 5–10 aasta perspektiivis on Eesti märgatavalt vähendanud kriitiliste küberintsidentide mõju, sealhulgas massiivseid andmelekkeid, ning piiranud geopoliitiliste vastaste võimet avaldada varjatud survet elutähtsale taristule. Ohustajate pidevale arengule vaatamata on paranenud Eesti digiteenuste ja võrkude kaitstus ning ühiskonna usaldus nende vastu. Eesti küberruumi kaitse suudab kohaneda kiirete muutustega ja hõlmab kogu ühiskonda, pidades vastu nii geopoliitilisele survele kui ka tehnoloogia kiirest arengust tulenevatele riskidele. 1. Riikliku küberturvalisuse arengut juhitakse sidusalt ja selgelt 1.1. Eesti küberjulgeolek on tagatud sihipärase ja koordineeritud keskse juhtimise kaudu. Selleks: 1.1.1. Küberturbekohustused on seatud proportsionaalselt ja eesmärgipäraselt, arvestades küberohu mõju ühiskonnale. 1.1.2. Eesti küberturvalisuse seadusandluses lähtutakse riskipõhisusest ja ressursse kasutatakse sihipäraselt. 1.1.3. Tõhustatud on eri valdkondade ekspertide koostööd ja küberturvalisuse arengu seiret. Sihtrühmad on teadlikud oma rollist ja vastutusest küberjulgeoleku tagamisel kogu riigis. 2. Kogu ühiskonna kerksust (säilenõtkust) arendatakse teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt 2.1. Kogu ühiskond on võimestatud küberohte ennetama ning neile kiiresti ja asjakohaselt reageerima. Selleks: 2.1.1. Lähtudes riikliku julgeoleku vajadustest, on aastaks 2035 elutähtsate teenuste ja taristu toimepidevus tagatud igas olukorras. 2.1.2. Aastaks 2030 on ohuteadmus ja kerksusvõime märgatavalt suurenenud. Selleks parandatakse ohtude äratuntavust ja automatiseeritakse küberohtudealast teabevahetust ning küberintsidentide seiret ja kaitset nende eest. 2.1.3. Aastaks 2028 on konsolideeritud küberjuhtimiskeskuse funktsioonid ning keskus peab ühendust strateegiliste partneritega ja võimaldab ohuteadmuse tõhusat jagamist. 2.1.4. Aastaks 2030 on arendatud ja rakendatud kesksed kaitsemeetmed Eesti ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute õnnestumise vähendamiseks ja küberintsidentide ennetamiseks. 2.1.5. Järjepidevalt tehakse tihedat koostööd tehnoloogiainnovaatorite ja erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste turvaliseks kasutuselevõtuks ja parimate tavade rakendamiseks. 2.1.6. 2028. aasta lõpuks on infoturbe valdkonnas juurutatud täisusaldamatuse põhimõte (ingl zero-trust). Keskvalitsusasutused võtavad infoturbearhitektuuri puhul järk-järgult kasutusele täisusaldamatuse põhimõtte. 2.1.7. 2030. aastaks on täisusaldamatuspõhise infoturbearhitektuuri küpsusmudeli järgi saavutatud edasijõudnu tase (CISA kasutatavas küpsusmudelis tase „Advanced“). 3. Turvaline küberkeskkond 3.1. Turvalise küberkeskkonna kujundamiseks tehakse rahvusvahelist koostööd ja tagatakse ekspertide järelkasv. 9 Selleks: 3.1.1. Aastaks 2035 on küberkogukond suurenenud ja vajalike oskustega spetsialistide arv kasvanud ning vastab valdkonna vajadustele. 3.1.2. Järjepidevalt toetatakse kübervaldkonna karjäärivalikuid ning aastaks 2029 on loodud küberalased mikrokraadiprogrammid. 3.1.3. Eesti tõhustab kahe- ja mitmepoolseid küberjulgeolekualaseid koostöösuhteid liitlastega (nt koostöö Ukrainaga ja partnerlus Ukraina toetamiseks); 3.1.4. Eesti osaleb aktiivselt globaalses küberjulgeoleku kujundamises poliitika, tegevuse ja õigusaktide kaudu (sh ELi, ÜRO ja globaalse arengukoostöö kaudu). Eesmärgi saavutamise mõõdik: usaldus digiteenuste turvalisuse vastu (allikas: Statistikaamet) Näitaja 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035 Protsent elanikkonnast, kes peab digiteenuseid turvaliseks ja usaldusväärseks ning kasutab neid 96,2% 94.5% 96% > 96% Protsent elanikkonnast, kes on teadlikult hoidunud e- hääletamisest - 31,7 % 25% < 20% Eesmärgi saavutamise mõõdik: Eesti EU-CSI küberindeks (allikas: ENISA) Näitaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035 Eesti EU-CSI küberindeks Kõrgem kui ELi Kõrgem kui ELi Kõrgem kui ELi - keskmine (u keskmine (65,72) keskmine (u > 75%) > 75%) Tulevikustsenaarium „Operatsioon „Jäämurdja““ Toimub ulatuslik ülemaailmne küberrünnak, mis sihib kriitilist taristut, nagu energia-, finants- ja tervishoiusüsteemid. Rünnak levib kiiresti riigist riiki, kasutades ära olemasolevaid turvanõrkusi ja tehisaru genereeritud ründevektoreid. Eesti tuvastab globaalse ohu varakult tänu rahvusvahelisele CERTide koostöövõrgustikule ja automatiseeritud ohuteabevahetusele. Riiklik küberjuhtimiskeskus annab märku lisakaitsemeetmete vajadusest ja tõstab ohutaset. Eesti küberkilp ehk automatiseeritud turbekihtide süsteem rakendub kohe ja tõkestab ründevektoreid. Samal ajal kui globaalne rünnak põhjustab mujal maailmas elektrikatkestusi, makseülekannete seiskumist ja haiglate toimimise häireid, jäävad Eestis teenused toimima. Patsiendid saavad vajalikku ravi, energiavarustus püsib stabiilne ja makselahendused töötavad tavapäraselt. Ühiskond säilitab normaalse igapäevaelu rütmi, mis suurendab elanike usaldust riigi vastu. Eesti võimekus oskuslikult reageerida tuleneb rahvusvahelisest tehnilisest koostööst, hästi korraldatud riiklikust küberturbest ja automaatsetest kaitsemehhanismidest, mis toimivad enne, kui rünnak sihtmärgini jõuab. 4. alaeesmärk. Ülikiirete ühendustega Eesti Kõigis Eestimaa nurkades on tagatud ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. Ülikiired ühendused on Eesti digiriigi ja majanduse vereringe, mis on vajalik meie konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks. 1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine 1.1. Eestis on innovatsiooni ja investeeringuid soodustav reeglistik, mis arvestab turu stabiilset arengut. Selleks: 1.1.1. Järjepidevalt on tagatud ajakohane regulatiivne keskkond, mis arvestab turu arendamise vajadust ning soodustab innovatsiooni ja investeeringuid. 1.1.2. Aastaks 2035 on kasutusele võetud uudsed investeerimis- ja koostöömudelid sidetaristu arendamiseks. 2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise hoogustamine 10 2.1. Kiirendame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja 5G-/6G-mobiilsidevõrkude väljaehitamist, et tagada kiire ja usaldusväärse ühenduse kättesaadavus kogu Eestis. Selleks: 2.1.1. Aastaks 2035 on toetatud strateegiliste ühenduste rajamist turutõrkepiirkondades maal ja transpordikoridorides. 2.1.2. Sidevõrkude efektiivsemate juurdepääsutingimuste rakendamise kaudu parandatakse konkurentsiolukorda. 2.1.3. Suure ühiskondliku mõjuga valdkondades, nagu julgeolek, liikuvus ja energiamajandus, on loodud eeldused uute tehnoloogiate rakendamiseks. 3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine 3.1. Kindlustame Eesti sidevõrkude toimepidevuse ja usaldusväärsuse igas olukorras. Selleks: 3.1.1. Sideühenduste toimepidevus on rahvusvahelisel tasandil koostöös samameelsete riikidega kaitstud. 3.1.2. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu satelliitside arendamises. 3.1.3. Koostöös sideettevõtetega on järjepidevalt tagatud sidevaldkonna riskianalüüside ja toimepidevusplaanide ajakohasus. 3.1.4. Aastaks 2030 on uuendatud riiklikku operatiivraadiosidet ning Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises sidejulgeoleku koostöös. 3.1.5. Aastaks 2030 on Rail Balticu ehitamise käigus loodud sidetaristu, mis tagab side toimepidevuse Eesti maismaal. Selleks soodustatakse uute välisühenduste rajamist erinevatest riiklikest ja välisfondidest. 13 Eesmärgi saavutamise mõõdik: väga suure läbilaskevõimega (kuni 1 Gbit/s) võrgu kättesaadavus kodumajapidamistele üle riigi (allikas: TTJA) Näitaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035 Kättesaadavus 58% 81% 100% 100%1 * Tegemist on aadressipõhise arvestusega. Tulevikustsenaarium „Katkematu sideühendus“ Aasta 2035. Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et ühendus säilib isegi kriitilistes olukordades. Kui torm kahjustab maapealseid sideliine, ei katkesta see sideteenuseid – autonoomne meditsiinidroon ja haigla tarkvõrk jätkavad tööd tänu 5G-võrgule, mis suudab dünaamiliselt suunata liiklust ja hoida kriitilised teenused toimimas. Nutikas mitmekihiline taristu tagab, et side toimepidevus ei sõltu enam üksikutest mastidest või kaablist, vaid hajutatud ja tarkadest lahendustest. Ülikiirete ühendustega Eestis tagatakse elutähtis sidevõrk tehnoloogiate ja meetoditega, mis hoiavad riigi toimimas ka kõige keerulisemates oludes. Teiste valdkondade kaasatus ja ootused neile Digiühiskonna 2035. aasta visiooni ja arengukava elluviimine õnnestub vaid siis, kui kõigis poliitikavaldkondades tehakse koostööd. Selle arengukavaga eeldatakse ja oodatakse teistelt valdkondadelt järgmisi vajalikke samme. Tehisaru ja andmete laialdane IKT rohepöörde elluviimine Avalike teenuste kvaliteedi Erasektorile tuginemine ja koostöö rakendamine ühtlustamine 13 Sõltumatuse all peetakse silmas rahvusvaheliste ühenduste paljusust, mis aitab mõne ühenduse katkemisel kasutada teisi alter- natiivseid ühendusi, millega oleks tagatud sideteenuste toimepidevus. 11  Kõik avaliku sektori asutused Kõik avaliku sektori asutused Rakendatakse teenuste ühtset Avalikke digiteenuseid koostavad strateegilised mõõdavad oma IKT valdkonna riiklikku standardit. delegeeritakse erasektorile kõikjal, tegevuskavad uute tehnoloogiate ökojalajälge ja viivad ellu tegevusi kus see on võimalik ja strateegiliselt (eriti tehisaru ja andmelahenduste) selle vähendamiseks. Järgitakse infoturbe nõudeid mõistlik. kiireks kasutuselevõtuks ja teenuse kogu elutsükli vältel. laiaulatuslikuks skaleerimiseks. Vähendatakse ja konsolideeritakse dubleerivaid e-teenuseid. Riske juhitakse teadlikult ja Avalikus sektoris tehakse tehisaru rakendatakse vajalikke abil õigusaktide eelnõude Rakendatakse energiatõhusaid maandamismeetmeid. lisakontrolli. tehnoloogiaid, sh tehisaru arendamisel, ning Andmete elukaart hallatakse keskkonnasäästlikku riist- ja süsteemselt kõikides asutustes, tarkvara. vältides dubleerimist ja ühendades andmekogusid. Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel Arengukava elluviimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium (JDM), kuid sellesse panustavad ka teised ministeeriumid oma vastutusalade piires. Järgnevalt on esitatud olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) 1. Tulevikuoskused hariduses: lõimime tehisaru, küberhügieeni ja turvalisuse teemad sujuvalt kõigisse haridusastmetesse (alus-, põhi- ja keskharidus). 2. Tipptasemel järelkasv: kindlustame IKT- ja kübertalentide uue põlvkonna, populariseerides doktoriõpet ja karjäärivali- kuid. Pöörame erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute kaasamisele tehnoloogiasektorisse. 3. Suveräänne arvutusvõimsus: loome teadusele ja avalikule sektorile sõltumatu ja tulevikukindla kõrgjõudlusega riikliku arvutusvõimsuse (koostöös JDMiga). 4. Juhtide ja spetsialistide ümberõpe: pakume kvaliteetset IKT-õpet tasemehariduses ning kvaliteetseid koolitusi juhtidele ja spetsialistidele IKT-alaseks ümber- ja täiendõppeks (koostöös JDMiga). 5. Eesti keel digiruumis: investeerime keeletehnoloogia aluslahendustesse, et tagada eestikeelsed ja mugavad teenused kõigil põhiplatvormidel (koostöös JDMiga). Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (HTM & MKM) 1. Talendid: tagame tippspetsialistidele lihtsustatud, kuid turvalise ligipääsu Eestile ja toetame nende kiiret kohanemist. 2. Maailmatasemel digipädevus: viime elanikkonna digioskused maailma tippu, keskendudes digilahenduste turvalisele ja teadlikule kasutusele (2035. aastaks on 100% täiskasvanutest internetikasutajad) (koostöös JDMiga). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) 1. Paindlik seadusloome: kujundame reageerimisvõimelise seadusloome, mis soodustab innovatsiooni, kaitstes samal ajal inimeste põhiõigusi ja eetilist andmekasutust. 2. Kõrgjõudlusega arvutusvõimsus: kaasame Eestisse investeeringuid arvutusvõimsuse rajamiseks selge riikliku väärtuspak- kumisega (energia, asukohad, toetused). 3. Eesti maine ja eksport: turundame Eestit kui tarka ja inspireerivat digiühiskonda ning avame äridiplomaatia kaudu uksi meie IT-ettevõtete ekspordile ja talentide kaasamisele. 4. Kahesuunaline ettevõtluspoliitika: rakendame kaksikstrateegiat: toetame traditsioonilise tööstuse digipööret (oskused, investeeringud) ning arendame kasvukeskkonda uute globaalsete tehnoloogiaettevõtete sünniks. 5. Reaalajamajandus: arendame reaalajamajanduse lahendusi, et muuta Eesti maailma lihtsaimaks ettevõtlusega tegele- mise kohaks. 6. Tehisaru: soodustame tehisaru laialdasemat kasutuselevõttu erasektoris (näiteks AIRE programmi abil). 7. Küberturvalisus: toetame erasektori küberturvalisusalast teadus- ja arendustegevust (näiteks küberturvalisuse keskuse (NCSC-EE) kaudu); aastatel 2026-2029 toetab MKM RIAt kui küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadu- suuringute Euroopa pädevus- ja koordineerimiskeskust. 8. Kvanttehnoloogiad: soodustame kvanttehnoloogiaga tegelevate ettevõtete süsteemi arengut Eestis (näiteks AS Metro- serdis tegutseva kvanttehnoloogia koordinatsiooniüksuse kaudu). 12  9. Andmete väärindamine: loome võimalused andmete taaskasutamiseks ja äriliseks väärindamiseks, et luua uusi innovaa- tilisi lahendusi (näiteks rakendusuuringute keskuse terviseandmete valdkonna kaudu). Välisministeerium (VM) 1. Globaalne küberstabiilsus: osaleme aktiivselt globaalse küberjulgeoleku kujundamises poliitika, tegevuse ja õigusaktide kaudu, sh ELis, ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning arendame kahe- ja mitme- poolset küberjulgeolekualast koostööd Eesti liitlastega. 2. Teadlik ja kaasav küberkogukond: toetame kestlikku ja laiapõhjalist digiarengut ning õigusriiki ja põhivabadusi kaitsva ning demokraatiat edendava digiruumi ja digiühiskonna toimepidevust. 3. Digitaalne ühisvara ja vajalikud hüved: digi- ja kübervõimekuse tõstmine ja võimearenduse koordineerimine Eesti aren- gukoostöö ja muude rahvusvaheliste koostööviiside kaudu. 4. Globaalne ettevõtlus ja innovatsioon: loome Eesti ettevõtetele uusi võimalusi üle maailma, sh võimalusi teha koostööd tehnoloogiliste innovaatorite ning erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste ja parimate tavade rakendamiseks. 5. Eesti maine ja eksport: Eesti digiriigi hea rahvusvahelise maine hoidmine ja arendamine, äridiplomaatia kaudu Eesti teh- noloogiate ja kogemuste globaalse ekspordi toetamine. Digiühiskonna arengukava juhtimise ja rakendamise korraldus Vastutus ja elluviimine Arengukava elluviimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium (JDM), mida juhib justiits- ja digiminister. Arengukava aitavad ellu viia eri ministeeriumid oma vastutusalade piires. Arengukava viiakse ellu programmi kaudu, kus määratakse kindlaks konkreetsed nelja-aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, järgides riigieelarve seadust. Aruandlus ja ülevaatamine Aruandlus toimub iga-aastase tulemusaruande kaudu. Arengukava aja- ja asjakohasus vaadatakse regulaarselt üle arengukava juhtkomisjonis ning vajaduse korral esitatakse Vabariigi Valitsusele arengukava muutmise ettepanek. Valdkonna arengukava elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord hiljemalt kolm aastat enne selle kestuse lõppu. Juhtimise eesmärk Juhtimise peaeesmärk on tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide sünergia. See nõuab kooskõlastatud tegevust ja ühtset infovälja, mida toetab tabelis 1 esitatud juhtimisstruktuur. Arengukava täiendavad valdkonnaspetsiifilised dokumendid (nt valged raamatud), mille tegevused peavad kajastuma valdkondlikes programmides ja toetama strateegilisi sihte. Tabel 1. Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik Juhtorgan / roll Ülesanded Sagedus Liikmed Digiühiskonna arengukava Arengukava aja- ja asjakohasuse Vähemalt kaks korda aastas Juht: digiarengu eest vastutav minister. juhtrühm (juhtkomisjon) regulaarne hindamine ja muudatuste Liikmed: ministeeriumid, Riigikantselei, heakskiitmine (valitsusele esitamiseks), AKI, RIA, RIT, RIKS, TTJA, Linnade ja selle elluviimise jälgimine ja strateegiline Valdade Liit, Asutajate Selts, suunamine; programmi fookuste ja Statistikaamet, ITL, Tööandjate Keskliit, muudatuste heakskiitmine; hindamise eksperdid algatamine Valdkondlikud nõukojad ja Arengukava elluviimise jälgimine ja Vähemalt üks kord aastas Juht: vastavalt nõukogu juhtrühmad (nt küberjulgeoleku koostöö suunamine töisel tasandil; juhtimisstruktuurile, sh JDMi asjaomase nõukogu, avalike teenuste programmile ettepanekute tegemine; valdkonna asekantsler või talituse nõukogu, andmete juhtrühm, AI arengukava muudatusettepanekute juhataja juhtrühm, arhitektuurinõukogu, tegemine juhtrühmale Liikmed: avaliku sektori asutused, ühenduvuse nõukoda jt) kohalikud omavalitsused, erasektori esindajad, eksperdid 13  Temaatilised juhtrühmad ja Tegevuste sisu täpsem kavandamine ja Vajaduse järgi Olenevad rühmast võrgustikud (nt digiidentiteedi, elluviimine; tegevuste koordineerimine; elusündmusteenuste jt ettepanekute tegemine uute tegevuste juhtrühmad) algatamiseks Maksumuse prognoos Arengukava maksumuse prognoos (vt tabel 2) hõlmab kulusid (ilma km-ta) arengukava eesmärkide saavutamiseks Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas (kulud, mis kajastuvad JDMi eelarves, sh edasiantavad toetused, nt valdkondade digipöördeks ette nähtud raha). See ei sisalda teiste valitsemisalade kulusid (v.a SF-perioodi 2021–2027 digipöörde toetused). Teised valitsemisalad peavad koostama oma prognoosid ise. 2028.–2035. aasta ELi vahendite planeerimisel kaardistab JDM teiste valitsemisalade vajadused ja seisab nende eest. Arengukava perioodil 2026–2035 on selle elluviimiseks vaja investeerida ligikaudu 1,8 mld eurot sõltuvalt rahastusotsustest. Digiühiskonna arengukava 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (nt Eesti taastekava, struktuurivahendite kaudu). Arengukava on rahastatud ja rahastatakse edaspidi nii riigieelarvelistest kui ka välisvahenditest: 1. Perioodil 2022–2026 eraldatakse RRFi vahenditest 59 mln eurot digiriigi, sh küber-, 20 mln eurot side- ja 17 mln eurot ette- võtluse kesksete teenuste valdkonna arendamiseks. 2. Perioodil 2023-2029 eraldatakse SFi vahenditest 64,5 mln eurot kesksete teenuste ja komponentide ning 77 mln eurot vald- kondade digipöörde toetamiseks. 3. Lähiajal toimub 2028. aastal algava Euroopa Liidu uue rahastusperioodi ettevalmistamine, et oleks võimalik uueks perioodiks ette nähtud vahendid võimalikult kohe perioodi algusest kasutusele võtta. 2025. aastal esitas JDM valitsusele aastate 2026–2029 IKT lisavajadused keskmiselt 200 mln eurot aastas. Tabel 2. Digiühiskonna arengukava maksumuse prognoos (JDMi haldusala), mln-tes eurodes Aasta 2021- 2025** 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033–2035 KOKKU 2024 Eelarve 464,7 208,6 166,9 153,4 142,6 104,5 89,4 89,4 89,4 268,2 1777,1 prognoos*, sh 4,5 16 25,1 25,8 5,5 **** **** **** **** **** 77 Valdkondlikud digipöörde vahendid SFst Riigiüleste 6,4 6,6 16,5 14,4 13,9 10 **** **** **** **** 67,8 kesksete teenuste vahendid SFst RRF 77,5 11,1 8,4 - - - - - - - 97 * Maksumuse prognoos, tegemist ei ole juba eraldatud vahenditega. ** 2025. aasta eelarve sisaldab eelmisest aastast ülekantud jääke, aasta jooksul seadusemuudatustega lisandunud ja vähendatud summasid ja Vabariigi Valitsuse reservist saadud vahendeid. ***Eelarve prognoos alates 2030. aastast lähtub 2029. aastaks kinnitatud baaseelarvest ega sisalda välisvahendeid. **** 2028–2034 ELi finantsperioodi eelarvelised vahendid alles selguvad, kuid arengukava elluviimiseks tuleb toetada kõikide valitsemisalade digiriigi arenguks vajalikke tegevusi sarnases mahus senise perioodiga. Samuti tuleb toetada kesksete teenuse arendamist vastavalt arengukavas seatud eesmärkidele. 14  LISAD Lisa 1 – Mõisted Krativäeline ehk agentne tehisaru – (ingl. k. agentic AI) - uue põlvkonna autonoomne tarkvaraline ning tehisarupõhine agent, mis ei tugine inimese sisendile vaid tegutseb ennetavalt eraisiku, ettevõtte või riigi nimel. Kasutatakse ka mõistet tegumipõhine. Digiriik - riigi toimimise mudel, kus avalikud teenused, haldusprotsessid ja suhtlus kodanikuga toimuvad valdavalt digitaalselt. See hõlmab taristut (X-tee, eID), andmekogusid, teenuseid ja lahendusi s.h. tehisaru, algoritmi ja krativäelise tehisaru põhiseid teenuseid, mis töötavad sujuvalt, turvaliselt ja tõhusalt. Digiühiskond - ühiskond, kus digitaalsed tehnoloogiad ja info- ning kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on igapäevaelu keskne osa. Digitehnoloogiad, andmed ja ühenduvus on lõimitud inimeste igapäevatoimingute, ettevõtluse ja riigivalitsemisega, et tõsta elukvaliteeti ja suurendada riigi konkurentsivõimet. Hukukindlus – taristu ja seda toetavate süsteemide võime säilitada kriitilised funktsioonid, taluda ootamatuid häireid, piirata kahjustuste ulatust ning taastuda riketest, rünnakutest või kriisidest viisil, mis tagab teenuste toimimise ning tagada vajadusel kriitiliste teenuste toimepidevus väljaspool Eesti vabariigi territooriumi. Kerksus – (ingl. k. resilience) ühiskonna ja riigi vastupanuvõime küberohtudele ja kriisidele. Kerksus ei tähenda vaid tehnilist kaitset, vaid ka võimet rünnakutest kiiresti taastuda, ühiskonna teadlikkust (küberhügieen) ja valmisolekut hübriidohtudeks. Otsene avalik teenus - teenus, mida asutus osutab füüsilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (sh e-teenindus, telefon, e-post või füüsiline teeninduskoht) ning mis võimaldab isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust. Teenusena käsitatakse käesolevas arengukavas ka neid teenuseid ja protsesse, mille kasutajaks on avalik sektor ise. Personaalne riik – riigivalitsemise mudel, mille keskne eesmärk on pakkuda inimesekeskseid, proaktiivseid ja asutustevaheliselt sujuvaid avalikke teenuseid, integreerides selleks laialdaselt andmeid, tehnoloogiaid ja tehisintellekti. Proaktiivne teenus – otsene avalik teenus, mida asutus pakub inimesele oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Sündmusteenus – otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Teenus - Käesolevas arengukavas tähendab sõna „teenus“ nii otseseid avalikke teenuseid kui ka tugiteenuseid. Tehisaru – (ingl. k. Artificial Intelligence) - andmetel ja algoritmidel põhinev tehnoloogia, mis suudab täita ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimmõistust (nt mustrite tuvastamine, otsustamine). Käesolevas arengukavas käsitletakse tehisaru läbiva platvormina, mis tõstab tootlikkust kõigis sektorites ja on proaktiivsete teenuste mootoriks. Lisa 2 – Olukorra analüüs Olukord tehnoloogiamaailmas muutub kiiresti. Sisuliselt võivad murrangulised tehnoloogiad muuta tegutsemismaastikku nädalatega. Seetõttu tuuakse järgnevas kirjelduses välja valdkondade hetkeolukord lühidalt, arvestades, et ka parimad eksperdid ei suuda täna prognoosida, mis infotehnoloogilises maailmas toimub aastal 2035. 1 Alaeesmärk 1. Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud digiriik, kus enamik olulisi toiminguid on võimalik teha digitaalselt ning digiühiskond on kujunenud osaks igapäevaelust, riigi identiteedist ja majandusarengust. Samas ei vasta paljud avalikud teenused enam kasutajate ootustele, mis on kujunenud erasektori lihtsate, personaalsete ja proaktiivsete digilahenduste mõjul. Avalikud teenused on täna valdavalt üles ehitatud asutuste ja haldusalade põhiselt, mistõttu riigi sisemine keerukus on kasutajale nähtav ning teenused ei toetu piisavalt inimese või ettevõtte elu- ja ärisündmustele. See sunnib kasutajaid neile vajalikke teenuseid ise otsima, esitama üha uuesti samu andmeid ning suurendab halduskoormust ja vähendab teenuste tajutavat kvaliteeti. Personaalne riik eeldab avalike teenuste ümbermõtestamist viisil, kus keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse keerukus jääb kasutaja eest varju ning toimingud saab tehtud lihtsalt, õigel ajal ja sobival viisil ja kujul. Otsesed avalikud teenused võimaldavad inimestel täita oma kohustusi ja kasutada seadusega antud õigusi nii digitaalselt kui vajaduse korral ka füüsilises kanalis, toetudes seejuures alati IT-komponendile, mis võimaldab teenuste tõhusat ja järjepidevat osutamist. Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kus sündmus- ja proaktiivsete avalike teenuste praktiline rakendamine on jõudnud reaalsesse kasutusse. Arengukava uuendamise seisuga on riiklikus teabeväravas kättesaadavad kümme eraisiku ja kümme ettevõtte sündmusteenust, sealhulgas digitaalse abiellumisavalduse esitamine. Lisaks toimivad mitmed automatiseeritud ja proaktiivsed teenused, nagu isikukoodi saamine lapse sündimisel ja üksi elava pensionäri toetus, ning terviklikud lahendused, näiteks perehüvitised. Kuigi sündmus- ja proaktiivsete teenuste rakendamine on alles arengufaasis, on Eestis loodud toimiv vundament, millele saab järgmises arenguetapis süsteemselt ja kiirelt üles ehitada personaalse ja proaktiivse digiriigi. Personaalse riigi mõtestamiseks ning konkreetsemate eesmärkide seadmiseks on välja töötatud eraldi visioonidokument „Personaalse riigi valge raamat“. Teenuste arendamine isoleeritult aeglustab Eesti digiriigi arengut - töötatakse välja üha uuesti samu lahendusi, kasvab tehniline võlg, avalike teenuste ülalpidamine kallineb ning on raskesti juhitav. Killustunud teenusearhitektuur ja vananevad infosüsteemid ei ole pelgalt kasutajakogemuse probleem, vaid pikaajaline arengupidur, eelarve- ja julgeolekurisk, mis piirab riigi võimet pakkuda terviklikke, turvalisi ja kuluefektiivseid teenuseid. Digiriigi arendamine on jõudnud etappi, kus edasine areng eeldab senisest selgemat ja üleriigiliselt koordineeritud strateegilist juhtimist. Vastutuste ning digiteenuste ja -lahenduste elutsükli juhtimise põhimõtete ühtlustamine loob aluse terviklikule ülevaatele olemasolevatest teenustest, nende mõjust, kulutõhususest ja tehnilisest seisust. Keskne koordineerimine, juhtimine ja tulemusmõõdikute kasutamine võimaldavad teha teadlikke valikuid teenuste arendamise, uuendamise ja vajadusel lõpetamise osas ning suunata ressursse suurema mõjuga tegevustesse. Ka Riigikontrolli hiljutine ülevaade1 näitab, et riigi IT-kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, samal ajal kui investeeringute osakaal on vähenenud ning suurenenud on süsteemide ülalpidamise ja tööjõukulud. See rõhutab vajadust ühtse IKT-kulude arvestamise metoodika järele ning strateegiliste valikute tegemiseks, mis toetavad kulutõhusust, tehnilise võla vähendamist ja teenuste toimepidevust. Selge juhtimisraamistik ja teadlik erasektori kaasamine loovad eeldused GovTech-ökosüsteemi ja ekspordi kasvuks, ning digiriigi pikaajaliseks kestlikkuseks. Geopoliitiline olukord ja Venemaa agressioonisõda Ukrainas on toonud esile digiriigi haavatavused. Digitaalsed avalikud teenused ja IKT-taristu peavad toimima ka kriisiolukordades ning olema kaitstud nii küber- kui füüsiliste ohtude eest. See eeldab teenuste pilvekõlblikkuse suurendamist, taristu hajutamist ning andmete ja teenuste taastatavuse läbimõtlemist juba arendusfaasis. Toimepidevus ja andmekaitse on digiriigi usaldusväärsuse ja riikliku julgeoleku lahutamatu osa ning vajavad süsteemset käsitlust kogu teenuse elutsükli jooksul. Digiriigi kestlik areng loob võimaluse kujundada digi-, andme- ja tehisarukirjaoskuste arendamisest terviklik ja elukaarepõhine süsteem, mis hõlmab kogu elanikkonda lastest eakateni. Oskuste järjepidev lõimimine haridussüsteemi, täiendõppesse ja avaliku sektori personalipoliitikasse võimaldab tugevdada digimuutuste juhtimiseks 1 Riigiasutuste IT-kulud ja -investeeringud on kuue aastaga kahekordistunud | Riigikontroll 2 vajalikke pädevusi nii spetsialistide kui juhtide seas. Keskse koolitusraamistiku ja -platvormi edasiarendamine, sh tänase Digiriigi Akadeemia võimekuse suurendamine, loob eeldused oskuste sihipäraseks ajakohastamiseks kogu tööelu vältel. Selged vahe-eesmärgid andme- ja tehisarukirjaoskuse arendamisel toetavad uute tehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas ning avaliku sektori tõhusamat toimimist. Alaeesmärk 2: Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik Tehisarust on saanud üldotstarbeline tehnoloogia, mis muudab kõiki majandusharusid ning töö- ja teenusemudeleid. Siseneme on krativäelise tehisaru ajastusse. Riigivalitsemise järgmine ökonoomsus saab tugineda automatiseeritud protsessidele ja inimeste poolt suunatud, ent lubatud määral virtuaalsetele krattidele. Riigiteenused on vastavalt inimese valikule kas endiselt päringupõhised või personaalsetele andmetele tuginevalt ennetavad. Andmepõhised kratid aitavad inimesi proaktiivselt: tuvastavad täpselt neile antud õiguste ulatuse, eeltäidavad taotlused ja minimeerivad asutuste vahelist suhtlust, tehes reaalajas tarku järeldusi erinevate andmestike, teksti ja sensorinfo põhjal. See võimaldab täiesti uut väärtusloomet, kuid eeldab, et andmed on õiged, masinloetavad, standardsed, taaskasutatavad ning andmete omanike privaatsus täielikult kaitstud. Samas muudavad uued tehnoloo-giad (kvanttehnoloogia, postkvantkrüptograafia, biotehnoloogia jne) andmete haldamise keerukamaks. Krativäelise tehisaruga seotud riskid tuleb maandada ja see eeldab teadlikkust uute tehnoloogiate võim-alustest ja ohtudest, kohapealset suveräänset arvutusvõimsust ning keelemudelite arendusi. Eesti on seadnud eesmärgi kahekordistada majandust aastaks 20352. Selle oluliseks eelduseks on andmete ja tehisaru süsteemne kasutuselevõtt nii era- kui avalikus sektoris. Generatiivse tehisaru abil on võimalik tippajal suurendada Eesti tööjõu tootlikkust üle 8% aastas.3 Kuigi juba praegu on nt avaandmete valdkonna majanduslikuks mõjuks hinnatud üle 400 miljoni euro aastas, aitaks parem andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktika seda mõju veelgi kasvatada. Selle eelduseks on andmepõhisus ehk oskus andmeid süsteemselt, efektiivselt ja turvaliselt koguda, hallata, kättesaadavaks teha ning eri eesmärkidel kasutada; samuti suutlikkus rakendada tehisarul põhinevaid lahendusi targalt ja säästlikult, tagades samal ajal isikuandmete tõhusa kaitse, küberturvalisuse, digilahenduste õiguspärasuse, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. Eestil on ainulaadne võimalus olla globaalne eestvedaja tehisaru lahenduste eetilisel kasutuselevõtul. Eesmärk on tagada, et Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades nii, et kontroll oma andmete üle püsib inimeste kätes ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade. Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus peab olema usaldusväärne ja läbipaistev, mis positsioneerib Eesti maailmas selgelt eristuva vabadusi hoidva ja juhtiva tehisaru arendaja ja rakendajana. Inimeste ja ettevõtjate õigused ja huvid peavad olema tõhusalt kaitstud, samuti peab neile tagama ennast puudutavate tegevuste ja andmete kasutamise läbipaistvuse ning kontrolli nende tegevuste ja andmete üle. Riik ei kogu ega kasuta andmeid rohkem, kui on vajalik avaliku ülesande täitmiseks, ega rakenda tehisaru viisil, mis piiraks põhjendamatult inimeste õigusi või looks varjatud automatiseeritud otsustamist. Inimkeskse andmekorralduse kujundamisel on näha, et inimesed tahavad andmekasutust rohkem kontrollida – üle 72% inimestest on valmis oma andmeid igal aastal kontrollima, hüppeliselt on kasvanud andmejälgija ja andmenõusolekuteenuse kasutamine. Tehisaru kasutuselevõtu keskne eesmärk avalikus sektoris on vähendada rutiinset halduskoormust ja tööjõukulu, vabastades inimeste aja sisuliseks tööks, teenuste arendamiseks ja otsustusvõime tugevdamiseks. Samas peab inimene saama igas olukorras aru, kas ja kuidas tehisaru on otsuse tegemisel osalenud, millistele andmetele see tugines ning kuidas on võimalik otsust vaidlustada või inimese poolt üle vaadata. Tehisaru ajastul on kohalik arvutusvõimekus kriitilise tähtsusega strateegiline ressurss, mille olemasolu määrab riigi võime arendada, rakendada ja hallata järgmise põlvkonna digiteenuseid. Praegune taristu ei taga suveräänset arvutusvõimekust ega suuda toetada teaduse, avaliku sektori ja ettevõtete kasvavaid vajadusi. Eesti jääb 2 Majandusplaan: Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3 Raport "The economic opportunity of AI in Estonia", 2024. 3 naaberriikidest oluliselt maha lokaalse arvutusvõimekuse poolest, mis seab ohtu nii majandusarengu kui ka digisuveräänsuse.4 Seetõttu on vajalik tagada kohapealne taristu (sh gigatehase haru näol) andmete ja tehisaru turvaliseks töötlemiseks. Andmemajandus on digiriigi ja majanduse toimimise alus, kus andmed on keskne väärtustloov ressurss ning neid kasutatakse koos tehisaruga inimkeskselt, turvaliselt ja läbipaistvalt kõigis eluvaldkondades. Andmemajandus eeldab kvaliteetseid ja kättesaadavaid andmeid, selget õiguslikku ja tehnoloogilist raamistikku ning usaldusväärset andme- ja tehisarukasutust, mis võimaldab tõenduspõhist juhtimist, paremaid teenuseid ja uute andmepõhiste lahenduste ning ärimudelite teket. Andmete ja tehisaru valdkonna eesmärkide ja eri valdkondade koostöö kirjeldamiseks on välja töötatud „Andmete ja tehisintellekti valge raamat“. Alaeesmärk 3: Turvaline ja kaitstud küberruum Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis suuresti detsentraliseeritud. Digiriigi, sealhulgas elektroonilise teabe kaitsmine eeldab sujuvat valdkondadevahelist koostööd ja võimekust. Kuna mitu küberturvalisuse valdkonna tegevust on eri ministeeriumite vastutada, on poliitika planeerimisel oluline eesmärgid ühildada. 2024. aastal kasvas märkimisväärselt ELi õigusaktidest lähtuvalt kübervaldkonna standardimisega seotud teemade hulk (nt küberturvalisuse direktiividel ja küberturvalisuse määrusel põhinevad sertifitseerimiskavad, küberkerksuse määrus, küberturvalisuse valge raamat). See on andnud tõuke ka riigisiseseste tegevuste paremaks koordineerimiseks: sh on on asutud looma ühist võimekust, planeerima ressursse ning kaasama seotud osapooli ja partnereid. Eesti ühiskonna, inimeste, asutuste, ettevõtete ja eluviisi kaitsmine küberohtude eest on seda edukam, mida laiapindsemalt ja mõtestatumalt sellega tegeletakse. Küberturvalisuse meetmed peavad arvestama tuleviku ja olemasolevate tehnoloogiliste ohtudega. Küberjulgeolek on oluline igas tehnoloogiasektoris, alates koduelektroonikast kuni kosmosetehnoloogiani. Valdkondlik areng peab arvestama riiklikke võimeid, infoturbe olukorra seiret ja küpsushindamist, mis omakorda pakub tuge ka riiklikule kriisijuhtimisele ja riikliku julgeoleku tagamisele. Erinevad sihtgrupid vajavad erinevat lähenemist ning vajaduse selleks tingivad ka piiratud ressursid. Eesti kui silmapaistva digiriigi maine on avanud meile palju uksi küberjulgeoleku koostööks teiste riikidega. Eesti esindajatelt oodatakse rahvusvahelistes organisatsioonides kui mitte juhtrolli, siis aktiivset kaasalöömist küberjulgeolekut puudutavates teemades. Üha teravam geopoliitiline olukord ja küberrünnakute sage kasutamine rahvusvahelistes konfliktides (eriti just Venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu) on selgelt näidanud, et Eesti senine poliitika – olla küberjulgeolekuga seotud teabe aktiivne pakkuja ja oma kogemuste jagaja – on tugevdanud kahepoolseid suhteid oluliste partnerriikidega. Kuigi inimeste arvult ja territooriumilt väike, saab Eesti riik mõtestatult tegutsedes suunata küberkeskkonda mitte ainult kodumaal, vaid palju laiemalt. Peale osalemise ELi õigusloome, poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises peame proovima mõjutada olulisi arenguid ka globaalselt, ÜRO protsesside või täpselt sihitatud arengukoostöö kaudu. Alaeesmärk 4. Ülikiirete ühendustega Eesti Eesti sideturu toimimine põhineb Euroopa Liidu ühtse turu sideregulatsioonil, mis loob selged raamid konkurentsipõhise turu arenguks ning võimaldab väga suure läbilaskevõimega sidetaristu kiiret ja tõhusat rajamist. Eestis tegutseb mitu võrdselt tugevat kaabel- ja mobiilsideoperaatorit ning arvukalt piirkondlikke teenusepakkujaid. See tagab tugeva konkurentsi ja lihtsa turulepääsu uutele ettevõtjatele. Samas on Eesti kui väikese turu puhul risk, et ebasoodsate majandus- või regulatiivsete tingimuste kokkulangemisel võivad toimuda ootamatud ümberkorraldused või konsolideerumised, mis võivad vähendada konkurentsi. Seetõttu on riik kujundanud regulatiivset keskkonda nii, et 4 Tulevikukindla arvutusvõimekuse tagamine: Eesti riigi arvutusvõimekuse hetkeseis ja vajadused 2030. aastani. Tulevikukindla arvutusvõimekuse tagamine 4 see toetaks stabiilset ja tasakaalustatud arengut ning soodustaks koostööd taristute rajamisel, sh piirkondades, kus turg üksi ei toimi. Eestis on edukalt kasutatud kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise mudeleid, mis loob head eeldused nende rakendamiseks ka tulevikus. Mobiilsides on kasutusel kõik ELis harmoneeritud 5G-sagedusalad ning jälgitakse täiendavate globaalsete sagedusressursside võimalusi. Vajalikud 5G sagedused on turule toodud kiiresti ja tõhusalt ning ELi ja RahvusvahelisesTelekommunikatsiooni Liidu (ITU) tasandil tehtud otsused (nt mis puudutavad standardeid ning raadiosageduste jaotust ja kasutustingimusi) arvestavad Eesti huve. Eestis on sideettevõtjate rajatud võrkudele lisaks välja ehitatud ligi 7000 kilomeetri pikkune riiklik lairiba-baasvõrk, mis katab ühtlaselt kogu riigi ning on soodsa hinnaga kättesaadav kõigile sideettevõtjatele ja riigiasutustele. See on oluliselt parandanud sideteenuste kättesaadavust ja taskukohasust maapiirkondades. Kuigi Eesti paikneb ELi keskmisest eespool püsivõrgu lairiba kättesaadavuse poolest maal, on endiselt märkimisväärne hulk valgeid alasid. Kaugtöö ja - õppe levik on suurendanud kvaliteetse sidevõrgu tähtsust ning vajadus kiire ühenduse järele kasvab. 2020. aasta seisuga puudus ligikaudu 100 000 majapidamisel ja ettevõttel kiire püsiühendus. Esimese toetusmeetme abil said 40 000 neist 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2030. aasta nn gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb ligi 60 000 aadressi turutõrkepiirkondadesse, kuhu kiire interneti jõudmiseks on vaja riigi ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid täiendavaid investeeringuid. Maapiirkondades välja ehitatud väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrk võimaldab ettevõtetele, asutustele ja aastaringselt kasutatavatele majapidamistele kuni 1 Gbit/s ühenduskiirust, kusjuures vähemalt 100 Mbit/s ühendus on kättesaadav kõikidele liitunutele. Mobiilside areng on olnud kiire: kõigis mobiilsidevõrkudes on tagatud väga head või head keskmised ja maksimaalsed andmesidekiirused ning viimase kahe aastaga on mobiilne andmeside muutunud 70% kiiremaks. 2022.–2023. aastatel kasutusele võetud 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz 5G-sagedusalad toetavad nn gigabitiühiskonna eesmärkide saavutamist ja 5G-teenuste laiendamist ka hõredamalt asustatud piirkondadesse. Olemasolev tuumvõrk ja mastivõrk loovad tugeva aluse sidetaristu edasiseks tihendamiseks ning uute tehnoloogiate kasutamiseks. Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt nõuab investeeringuid nii 5G/6G spetsiifilisse taristusse kui ka tugijaamade tihedamasse paiknemisse. Eraldi tähtsust omavad servasõlmed, mis võimaldavad lühikest latentsust ja tõhusamat andmetöötlust kohapeal. Kuigi praegu ei ole Eestis teenuseid, mis vajaksid alla 20 ms hilistust, on piirkondade tehnoloogilise arengu toetamiseks oluline vähemalt mõne suurema servasõlme rajamine. Viie aasta perspektiivis võib piisavaks osutuda kaks kuni kolm sõlme suuremates keskustes, kuid aastaks 2030 on sihiks võtta kasutusele kümme servasõlme. Kogu Eesti on praeguseks kaetud 5G-levialaga, sh turutõrkepiirkonnad, kus sidetaristu on valminud riigi ja ettevõtjate koostöös. 5G autonoomse standardi kasutuselevõtt ning servasõlmede järkjärguline lisandumine võimaldavad rakendada 5G täit potentsiaali – kiiremat andmesidet, madalat latentsust ja reaalaja rakendusi. Kuigi 6G turule tulekut ei ole enne 2030. aastat ette näha, on Eesti selleks ajaks valmis järgmise põlvkonna mobiilside kasutuselevõtuks. Kui varasemad 4G- ja esimesed 5G-teenused keskendusid peamiselt tarbijarakendustele, siis uusimad sidetehnoloogiad on suunatud kõrgetasemeliste side- ja äriteenuste arendamisele. 5G ja 6G edu ei mõõdeta enam ühenduste arvuga, vaid kasutusjuhtude ja teenuste tegeliku levikuga. Uue põlvkonna lairibataristule tuginev innovatsioon annab Eestile võimaluse olla rahvusvahelisel tasandil teerajaja ja toetada majanduse struktuurimuutusi just 5G äriteenuste rakendusvaldkondades. Samal ajal on oluline hoida ja kaitsta internetivabaduse põhimõtteid, et tagada kaasaegsete sisu- ja äriteenuste kättesaadavus kõigile. 5 Eesti andmeside välisühenduste pakkujad tagavad täna hea katvuse ja mitmekesisuse, mis toetab sideteenuste toimepidevust ja konkurentsi. Sellest hoolimata peab riik arvestama ettenägematute olukordadega, mis võivad sideühenduste toimimist mõjutada – näiteks Läänemere piirkonnas sagenenud merealuste kaablite kahjustused või alates 2023. aastast igapäevaseks saanud GPS-signaali häired, mille allikad asuvad Venemaal. Telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenus on Eestis elutähtsad teenused, millele kehtivad ranged toimepidevuse nõuded. Elutähtsa teenuse osutajad – Telia AS, Elisa AS, Tele2 AS ja AS STV – peavad täitma katkestuspiiranguid, tagama teenuse toimimise ka elektrikatkestuse ajal ning koostama regulaarselt riskianalüüsi ja toimepidevuse plaane. Riigiside ja operatiivside valdkonnas on praeguseks saavutatud ühtne ja selge juhtimine, kus sihtgrupid ja nende vajadused on täpselt määratletud ning teenuste pakkumine on konsolideeritud. Operatiivraadioside taristu on ajakohastatud ning selle tulevikukindlus on tagatud. Samuti on ELi tasandil loodud satelliitside integreeritud Eesti riigiside taristusse, mis tugevdab alternatiivside võimalusi ja vähendab sõltuvust üksikutest teenusepakkujatest. Kuigi senine taristu on olnud töökindel, tuleb arvestada, et osa kasutusel olevast operatiivside tehnoloogiast on elukaare lõppfaasis ning vajab uuendamist, et tagada sideteenuste vastupidavus ja stabiilsus ka tulevikus. 6 Lisa 3 – Seonduvad arengukavad, seos üleriigilise planeeringu ning EL õigusega Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise suunad on seotud kõikide valdkonna arengukavadega, sest igas arengukavas kavandatakse valdkondlike digilahenduste ja -teenuste arendamist. Neid puutepunkte pole siinkohal eraldi välja toodud, sest see poleks otstarbekas. Siinne arengukava toetab kõiki teisi sellega, et annab suuna ning sisaldab tugitegevusi kõigi muude poliitikavaldkondade sisese digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks. 1. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel on oskused ja teadmised, mis toetavad IKT-teenuste, tehisaru kasutamist ja andmekirjaoskust. Kehtivas haridusvaldkonna arengukavas on oluline roll digioskuste arendamisel kolmest aspektist:  baastaseme digikirjaoskuse arendamine kogu elanikkonna seas;  erialaste digioskuste arendamine;  infotehnoloogia loomise oskuste arendamine (spetsialistide juurdekasv). Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt igas õppeastmes ja -suunas, et parandada õppe kättesaadavust. Lisaks on digilahenduste loomisel oluline kasutada ja arendada eesti keelt. Need on hariduse arengukava erifookuste seas. Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine on kaetud haridusvaldkonna arengukavas, siis avaliku sektori töötajate digioskuste ja -teadmiste arendamiseks mõeldud tegevused on kaetud siinses arengukavas ning nende eest vastutab JDM. Olulisel kohal on ka küberteadlikkuse tõstmine eri vanuserühmades ja eri haridustasemetel. JDM panustab õppematerjalide asja- ja ajakohastamisesse. 2. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu ja arengu peamine eestvedaja on innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel (TA) põhinev innovatsioon, ning et Eesti ettevõtluskeskkond peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Need sihid on sisuliselt seotud digiühiskonna arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja lahendustele (mille üks allikaid on teadus- ja arendustegevus ja vastava võimekuse suurendamine). Seega loob TAIE arengukava alustegureid siinse arengukava edukaks rakendamiseks. TAIE arengukava katab ka tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele teenuste arendamiseks, mida sündmusteenuste jt digiriigi suundade vaatenurgast horisontaalselt siinses arengukavas toetatakse. Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö arendamist IT-sektoriga (sh avatud innovatsiooni ja kogukonna arendamine digiriigi suundades ning koostöö ettevõtetega ka küberturvalisuse suurendamise raames) ja konkreetse valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamist (nii digiriigi kui ka küberturvalisuse alal). Siinne arengukava toetab seega TA ning innovatsiooni ja ettevõtluse üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel. Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka ühenduvuse areng osa ettevõtluskeskkonna arengust ning digiriigi edenemine kasvatab kogu majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:  TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse valdkonnas – need tehakse kindlaks küberturbe vastutajate ja ekspertide kaasabil. Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute määratlemiseks küberturvalisuse valdkonnas. 7   TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE kava küberturvalisuse valdkonnas. Kava kohta küsitakse arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukoja liikmetelt. 3. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Üks oluline teema, millesse panustavad mõlemad arengukavad, on identiteedihaldus. Siseturvalisuse arengukavas on seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, uuenduslik ja inimkeskne identiteedihaldus. Seda aitavad saavutada nii siseturvalisuse kui ka digiühiskonna arengukavaga ette nähtud tegevused – viimane hõlmab digiriigi platvormide tegevussuunda, millega muu hulgas tagatakse digiidentiteedi tulevikukindlus. Lisaks kajastatakse siseturvalisuse arengukavas kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis toetavad elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist. Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase võitluse kohta esile ka see, et võitlus küberkuritegude vastu tuleb muuta senisest tulemuslikumaks. Selleks peab koostama tervikpildi küberkuritegevuse valdkonnast ja selle tulevikusuundumustest ning küberkuritegevuse ulatusest, samuti võtma kasutusele kestlikud lahendused, mis suurendavad tõenäosust küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja nende toimepanija tuvastada. Lisaks on vaja kasvatada elanike ja ettevõtete teadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise võimalustest ning luua nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest ja küberkuriteo katsetest politseile. Nii suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga küberruumi ohutust, mis on siinse arengukava üldeesmärgi ja 2035. aasta digiühiskonna visiooni üks osa. 4. Riigikaitse arengukava DÜAK-i ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on sünkroonitud ning räägitakse vajadusel läbi riigikaitse arengukava uuendamise käigus. Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave. 5. Välispoliitika arengukava 2030 Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid ning küberkoostöö vajadust teiste riikidega, samuti Eesti rolli kübervaldkonna eeskõnelejana maailmas. Koostöökoht arengukavaga on Eesti panus rahvusvahelisse küberturvalisusesse ja rahvusvaheliste kübervõimete arendamine Eestis. Arengukavas tuuakse esile, et vaja on kohalikke eksperte ning rahalist ja organisatoorset võimet panustada rahvusvahelisse koostöösse (seisukohtade kujundamine, koolitused, arenguabiprojektid, algatused jne). Samuti on oluline arendada rahvusvahelise funktsiooniga organisatsioone ja üksusi (nt NATO CCDCOE, EU CyberNET) ning tuua Eestisse uusi organisatsioone ja üksusi. 6. Kultuur 2030 Arengukavas tuuakse välja vajadus kultuuri kättesaadavuse arendamiseks läbi digitaalsete lahenduste. Samuti on eesmärgiks kultuuripärandi massdigiteerimine ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteedi tõstmine, lisaks edendatakse digisisu ristkasutust. Kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine tagab pärandi säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas. Lisaks tegeletakse EL suunal Euroopa-ülese lahenduse väljatöötamisega digipärandi riigipiiriüleseks säilitusteenuseks. 7. Üleriigiline planeering 2050 (koostamisel) Arengukava elluviimisel tuleb arvestada üleriigilise planeeringu (ÜRP) 2050 ruumivisiooni ja arengusuundadega, et strateegiline ruumiline planeerimine ja valdkondlikud poliitikad oleks enam integreeritud. ÜRP 2050 ruumivisiooni ehk 10 toimepiirkonna põhise asustuse mudeli elluviimine eeldab kiirete ühenduste arendamist, et toimepiirkonnad toimiksid. Arengukava alameesmärk 4 „Ülikiirete ühendustega Eesti“ tugevdab ÜRPis määratud keskusi ja nende toimepiirkondade konkurentsivõimet, sest eesmärgiks on tuua ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus kõigisse Eestimaa nurkadesse. Ülikiired ühendused on Eesti digiriigi ja majanduse vereringe, mis on vajalik meie konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ning võrdsete võimaluste tagamiseks. See tagab, et kaugtöö ja e-teenuste kättesaadavus oleks tagatud igas toimepiirkonna punktis. Investeeringud digitaalsesse taristusse 8 loovad piirkondade vahel sidususe ning soodustavad majandusaktiivsuse ja töökohtade laiemat jaotumist üle Eesti. Sideühenduste taristu arendamine üle-eestiliselt on üks olulisemaid valdkondi, mis aitab pidurdada pealinnastumist ja toetada kvaliteetset ettevõtlus- ja elukeskkonda väljaspool Tallinna regiooni. 8. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid Arengukava arvestab Euroopa Liidus (EL) toimuvate arengute ning valdkondlike raamdokumentidega, sh ELi andmeliidu strateegia5, tehisaru kasutamise strateegia6, ELi rahvusvahelise digistrateegia7 ning ELi digikümnendi poliitikaprogrammiga8. Viimases seatakse 2030. aastaks EL tasandi eesmärgid eri valdkondades (digioskused, ettevõtete digiüleminek, ühenduvus ning avaliku sektori digitaliseerimine), mis haakuvad olulisel määral ka DÜAKi alaeesmärkide ja tegevussuundadega. Eesmärkide suunas liikumist seiratakse EL tasandil digitaalmajanduse ja - ühiskonna indeksi (DESI) põhjal ning mitmed sealsed mõõdikud kajastuvad ka DÜAKis (nt üle baastaseme digioskused). Lisaks strateegiadokumentidele mängib ELi digipoliitika suundade määramisel keskset rolli ulatuslik õigusraamistik. Andmete ja tehisaru valdkonnas on selle osadeks avaandmete direktiiv (Open Data Directive) koos kõrgväärtuslike andmestike rakendusmäärusega, andmehalduse määrus (Data Governance Act), andmemäärus (Data Act) ja tehisintellekti käsitlev määrus ehk nn AI määrus (AI Act). Praktikas toetab Euroopa Komisjon samal ajal ka valdkonnapõhiste andmeruumide (European Common Data Spaces) loomist ja andmete jagamiseks vajalike ühiste standardite väljatöötamist ning pakub ühist andmekataloogi (European Data Portal). Õigusraamistiku eesmärk on tagada ettevõtetele, kodanikele ja avaliku sektori organisatsioonidele juurdepääs andmetele ning võimalused nende väärindamiseks. Teisalt soovitakse tagada, et turule lastavad ja kasutatavad tehisarusüsteemid on ohutud ja kooskõlas põhiõiguste ja liidu väärtustega, ning seeläbi kujundada Euroopast maailma juhtiv piirkond usaldusväärse ja turvalise tehisintellekti arendamisel ning rakendamisel. ELi digitaalse siseturu ning piiriüleste teenuste kättesaadavuse ja kasutatavuse vaatest mängib olulist rolli e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määrus ehk nn eIDAS määrus, millega pannakse paika ühtsed põhimõtted, kuidas elektroonilist identiteeti ja digitaalallkirju liidu üleselt tunnustada. Lisaks loob eIDAS määrus alused nn digikukru lahenduse kasutuselevõtuks, mis peaks tulevikus veelgi toetama piiriülest asjaajamist. Piiriüleste teenuste koostalitlusvõime arendamist toetab Koostalitleva Euroopa määrus, mille eesmärgiks on edendada digitaalsete avalike teenuste koostalitusvõimet ELis nii, et teenuste toimimine oleks ladus ka piiriüleselt. Küberturvalisuse valdkonda kujundavad ELi õigusaktidest peamiselt küberturvalisuse direktiiv (NIS2), mille eesmärk on tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (mh sätestatakse kohustused elutähtsa teenuse osutajatele) ning ELi küberturvalisuse määrus (Cybersecurity Act), mis loob liidu ülese küberturvalisuse sertifitseerimisraamistiku ja määratleb ELi küberturvalisuse agentuuri ENISA rolli. 2025. a alguses jõustus ka kübersolidaarsuse määrus (Cyber Solidarity Act), mis tugevdab ELi suutlikkust avastada märkimisväärseid ja ulatuslikke küberohte ja -rünnakuid, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Sideturu toimimise vaatest mängib olulist rolli ELi elektroonilise side seadustik, mis loob selged raamid konkurentsipõhise turu arenguks ning võimaldab väga suure läbilaskevõimega sidetaristu kiiret ja tõhusat rajamist. 5 2025. a novembris avaldatud ELi andmeliidu strateegia eesmärk on parandada andmete kättesaadavust ning toetada seeläbi mh tehisaru lahenduste arendamist, lisaks lihtsustada ja ühtlustada ELi andmealast õigusraamistikku European Data Union Strategy | Shaping Europe’s digital future 6 2025. a oktoobris avaldatud ELi strateegia eesmärk on edendada tehisaru kasutuselevõttu strateegiliselt olulistes valdkondades (sh avalikus sektoris) ning tugevdada ELi tehnoloogilist suveräänsust, nt läbi tehisaru gigatehaste algatuse Tehisintellektistrateegia rakendamine | Shaping Europe’s digital future 7 2025. a juunis avaldatud rahvusvahelises digistrateegias seatakse eesmärgiks tugevdada digipartnerlusi ning ELi juhtpositsiooni ülemaailmsetes digiküsimustes, mh selleks, et suurendada ELi tehnoloogiaettevõtete innovatsioonivõimekust ja võimet üleilmselt kasvada ning tagamaks, et ülemaailmne digivalitsemine toetab ELi huve ja põhiväärtusi. Joint Communication on an International Digital Strategy for the EU | Shaping Europe’s digital future 8 Digikümnend – poliitikaprogramm | Shaping Europe’s digital future 9 10 Lisa 4 – Mõjuanalüüs Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:  Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;  erasektor;  riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kõiki mainitud sihtrühmasid. Mõjude hindamise peatükis on välja toodud peamised algatused, mis on alates arengukava vastuvõtmisest mõju avaldanud ning anname hinnangu, kuidas edaspidised sihid ja suunad sihtrühmasid mõjutavad. Mõjuvaldkond Mõju Sotsiaalsed ja TEENUSED demograafilised mõjud Eesti digiriigi areng on oluliselt muutnud riigi ja kodanike omavahelist suhtlust, pakkudes kiireid ja mugavaid digilahendusi. Samas toob digiteenuste laienemine esile ka sotsiaalseid väljakutseid, nagu digitaalse lõhe süvenemine ja vajadus turvaliste lahenduste järele. Kasutajakeskne ja ligipääsetavate teenuste arendamine on hädavajalik, et tagada kõigile elanikkonnarühmadele võrdne ligipääs ja vältida sotsiaalset tõrjutust. Selleks, et kõik ühiskonnagrupid saaksid digiühiskonnas võrdväärselt osaleda, on oluline tegeleda süsteemselt ka digi- ja küberoskuste arendamisega. Digiriigi areng mõjutab ka demograafilisi protsesse, sealhulgas rändemustreid ja rahvastiku paiknemist. Näiteks E-residentsuse programm meelitab välisettevõtjaid, samas kui kaugelt ligipääsetavad digiteenused võivad elavdada maapiirkondi ja tasakaalustada linnastumist. Erilist tähelepanu vajavad vanemaealised, kellele tuleb pakkuda mugavaid ja lihtsaid lahendusi, et vältida digilõhest tingitud tõrjutust. ANDMED JA TEHISARU Andmete ja tehisaru laialdasem kasutamine Eesti avalikus ja erasektoris toob kaasa olulisi sotsiaalseid muutusi, mõjutades inimeste igapäevaelu, töökorraldust ja suhtlust riigiga. Kasutajakesksete ja proaktiivsete digiteenuste arendamine vähendab halduskoormust ning võimaldab inimestel kiiremat ja mugavamat ligipääsu avalikele teenustele. Samas seab see kõrgemad nõuded digikirjaoskusele ning võib süvendada digilõhet, kui osa elanikkonnast – näiteks eakad või madalama sotsiaalmajandusliku staatusega inimesed – ei suuda uute lahendustega sammu pidada. Seetõttu on oluline, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimuks kaasavalt, pakkudes toetavaid meetmeid ja digi- ja küberturvalisuse alaseid oskuseid kõigile ühiskonnagruppidele. Eesti digiriik, sh tehisarulahenduste kasutamine peab olema arusaadav ja läbipaistev igale inimesele. Demograafilisest vaatest võib tehisaru ja andmepõhiste lahenduste kasutuselevõtt aidata leevendada rahvastiku vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise mõjusid. Kuna generatiivne tehisaru ja automatiseeritud andmetöötlus võivad aidata tõsta tööjõu tootlikkust üle 8% aastas, võib see vähendada vajadust täiendava tööjõu järele ning suurendada tööjõu efektiivsust ka vananeva rahvastiku tingimustes. Samuti loovad tehnoloogilised lahendused võimalusi paindlikumaks töökorralduseks, võimaldades inimestel töötada sõltumata geograafilisest asukohast, mis omakorda võib aidata kaasa regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja elu kvaliteedi paranemisele maapiirkondades. 11  Andmepõhine juhtimine ja tehisaru laialdasem rakendamine suurendavad ka ühiskonna usaldust riigi vastu, kuid see eeldab, et neid kasutatakse eetiliselt, st kaitstud on inimeste põhiõigused, privaatsus ja andmed. Kui andmekorraldus on läbipaistev ja inimestel on kontroll oma andmete kasutamise üle, suureneb usaldus digiriigi ja uute tehnoloogiate vastu. ÜHENDUVUS Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga inimestel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest. Kvaliteetse ühenduse tagamine maapiirkondades aitab tagada võrdseid võimalusi ja parandada tööhõivet, vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse ning soodustab tööhõivest osavõttu liikumispuudega inimestel. Riigi julgeolek ja VÄLISKOOSTÖÖ DIGIRIIGI JA KÜBERTURVALISUSE VALDKONNAS rahvusvahelised suhted Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud partner digiarengus ning küberkoostöö suunamisel, panustades ulatuslikult erinevatesse rahvusvahelistesse algatustesse ning tehes koostööd enam kui 130 riigiga. Eesti digitaalne infrastruktuur ja lahendused on globaalselt tunnustatud ning meie digiriik teenindab lisaks kohalikele elanikele ka üle 100 000 e-residenti ja rohkem kui 30 000 välisettevõtet. Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes digiarengu algatustes aitab kaasa nii meie majanduskasvule kui ka julgeolekule. Rahvusvaheline küberkoostöö ja julgeolek Eesti digiriigi ja tehnoloogilise innovatsiooni areng on tugevalt seotud rahvusvahelise tehnoloogiakeskkonnaga, sealhulgas suurettevõtete platvormidega. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et Eesti säilitaks paindliku ja kohanemisvõimelise digipoliitika, mis tagab meie riigi andmetöötluse, digilahenduste ja küberturvalisuse pikaaegse vastupidavuse. Eesti osaleb aktiivselt ELi, Põhjala ja Balti regiooni poliitikakujundamises, tagades rahvusvaheliste standardite ja lahenduste ühildatavuse. Lisaks on oluline toetada Euroopa Liidu strateegilisemat, koordineeritumat ja tulemustele suunatud tegevust. Liikmesriikide vahelise koostöö tugevdamine on võtmetähtsusega prioriteet, et tagada liidu ühtne ja järjepidev hääl ülemaailmsetes digi- ja telekommunikatsiooniorganisatsioonides. Eesti jaoks on oluline, et globaalses küberruumis kohaldatakse rahvusvahelist õigust ja edendatakse normipõhist lähenemist, mis kaitseks demokraatlikke väärtusi ja tugevdaks rahu ning stabiilsust. Avatud ja koostööl põhinev küberruum toetab usaldust ning võimaldab jätkusuutlikku innovatsiooni. Rahvusvaheline koostöö on oluline ka digiriigi ekspordi vaatest. Eesti digilahendused on tõestatult kasulikud ka rahvusvahelisel tasandil ning väliskoostöö edendamine on jätkuvalt prioriteetne. Oluline on tagada, et Eesti elanikud ja ettevõtjad saaksid digiteenuseid kasutada ka välisriikides, vältides paberipõhist asjaajamist. Euroopa Liidus arendatavad uued platvormid, nagu Ühtne Digivärav (Single Digital Gateway) ja ELi digiidentiteedikukkur, võivad selles osas olulist rolli mängida, kuid nende edukus sõltub kasutajamugavusest ja laialdasest aktsepteerimisest. IKT TARISTU KESTLIKKUS Digiteenuste pilvekõlbulikuks muutmine ja kriitilise taristu hajutamine suurendavad riigi vastupanuvõimet kriisidele, küberrünnetele ja füüsilistele ohtudele, vähendades sõltuvust üksikutest andmekeskustest ja territoriaalsetest asukohtadest. Hajutatud arhitektuur võimaldab teenuste jätkumist ka taristu osalise hävimise, energiahäirete või sõjalise eskalatsiooni korral ning toetab kiiret taastumist. Pilvepõhised lahendused võimaldavad paindlikumat koormuse juhtimist, paremat varundust ja ajakohasemat turbetaset, mis tugevdab digiriigi toimepidevust ja vähendab strateegilisi haavatavusi. 12  Pilvekõlbulikkus ja taristu hajutamine süvendavad sõltuvussuhete asemel partnerluspõhist koostööd liitlasriikidega, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO raamistikus, kus digitaalse vastupidavuse ja küberturvalisuse küsimused on ühised. Kriitilise digitaristu osaline paiknemine väljaspool riigi territooriumi eeldab selgeid rahvusvahelisi kokkuleppeid andmekaitse, suveräänsuse ja õigusruumi osas, mis omakorda tugevdab koostööd ja vastastikust usaldust. Selline lähenemine toetab Eesti kuvandit usaldusväärse, vastupidava ja tulevikukindla digiriigina ning suurendab tema kaalu rahvusvahelistes digipoliitika ja julgeoleku aruteludes. ÜHENDUVUS Usaldusväärne ja toimepidev sidetaristu tugevdab riigi sisemist toimimisvõimet ning rahvusvahelist koostööd, luues eeldused Eesti sidusaks ja turvaliseks ühendatuseks Euroopa Liidu ja NATO liitlastega. See toetab riiklikku julgeolekut, kriisideks valmisolekut ning info ja teenuste katkematut liikumist ka pingelistes või erakorralistes olukordades. Majandus ANDMED JA TEHISARU Andmepõhise ühiskonna majandusmõjude hindamisel on keskne roll andmete ja tehisintellekti laialdasel rakendamisel, mis aitab tõsta tootlikkust, vähendada halduskoormust ning luua uusi ärivõimalusi. Eesti eesmärk kahekordistada majandust aastaks 2035 eeldab andmemajanduse ja tehisaru kasutamist kõigis sektorites. Generatiivse tehisaru rakendamine võib kasvatada tööjõutootlikkust üle 8% aastas, mis tähendab märkimisväärset panust majanduskasvu. Lisaks võimaldab parem andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktika suurendada avaandmete valdkonna majanduslikku mõju, mis juba praegu ulatub üle 400 miljoni euro aastas. Samuti aitab riigi ja erasektori tõhus andmepõhine koostöö luua tugeva innovatsioonikeskkonna, mis toetab uute tehnoloogiate ja ärimudelite arendamist. Andmepõhise ühiskonna majanduslikud mõjud ilmnevad ka halduskoormuse vähenemises ja ressursside tõhusamas kasutamises. Näiteks võib andmete ühekordse küsimise ja mitmekordse kasutamise põhimõtte rakendamine vähendada ettevõtjate halduskoormust kuni 70%, mis võimaldab kokku hoida ligi 200 miljonit eurot aastas. Avaliku sektori organisatsioonide süsteemne andmehaldus ja -analüüs aitavad optimeerida teenuste osutamist ning suurendada avaliku sektori tõhusust. Lisaks loob investeeringute suurendamine arvutusvõimsuse taristusse paremad tingimused teadus- ja arendustegevuseks ning kiirendab uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu nii avalikus kui ka erasektoris. Nende tegurite koosmõju aitab kujundada Eestist juhtiva andmemajanduse ja kõrge halduskvaliteediga riigi maailmas. Suveräänse arvutusvõimsuse tagamine (nt läbi tehisaru gigatehase haru) võimaldaks arendada ja käitada kõrge mõjuga tehisarumudeleid ning toetaks seeläbi nii majandusarengut kui ka digisuveräänsust (nt võimaldades tundlike andmete töötlemist). Kohalik arvutusvõimekus võimaldab ettevõtetel arendada tehisaru lahendusi õigusruumiliselt selges keskkonnas, sõltumata välistest teenusepakkujatest. See on oluline just kõrge lisandväärtusega valdkondades, hoides arendustegevuse ja sellega kaasneva tulu Eestis. Kohalik haru parandab teadlaste ligipääsu ressursile, mis on eeltingimus tipptasemel teaduseks ja ettevõtluskoostööks. Võimalus kasutada suurt arvutusvõimsust paindlikult ja madala viiteajaga aitab hoida teaduskompetentsi Eestis ning toetab talentide järelkasvu. DIGI- JA KÜBEROSKUSED 13  EL mastaabis on Eesti elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas, kuid siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu. Digi- ja küberoskuste nappus pärsib tehnoloogilist innovatsiooni ja majanduse konkurentsivõimet, suurendades tööjõuturul palgasurvet ning piirates ettevõtete kasvu. Avalikus sektoris takistab see teenuste efektiivsust ja digipöörde elluviimist ning uute tehnoloogiate süsteemset kasutuselevõttu. Puudulikud digioskused süvendavad sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ja vähendavad tööhõivet, pidurdades maksutulusid ja majanduskasvu. Strateegiline ja pidev digioskuste arendamine, koostöö ning täiend- ja ümberõppevõimalused on võtmetegurid, mis toetavad innovatsiooni ja tagavad Eesti majanduse kestliku arengu. KÜBERTURVALISUS Küberturvalisuse kõrge usaldusväärsuse tagamine on Eesti digimajanduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime jaoks kriitilise tähtsusega. Kuna järjest enam ettevõtteid ja teenuseid liigub digikeskkonda, võib küberohtude alahindamine kaasa tuua märkimisväärseid majanduslikke kahjusid, sealhulgas andmelekkeid, teenuste katkemisi ja mainekahju, mis mõjutab nii kohalikke ettevõtteid kui ka välisinvesteeringute atraktiivsust. Kui usaldus e-teenuste vastu väheneb, võivad nii kodanikud kui ka ettevõtted hakata hoiduma nende kasutamisest, mis omakorda pärsib majanduse digipööret ja innovatsiooni. Seega on küberturvalisusesse investeerimine mitte pelgalt turvariskide maandamine, vaid ka strateegiline samm majanduskasvu ja -stabiilsuse tagamiseks. Kuna küberrünnakud muutuvad keerukamaks ja sihitumaks, peavad ettevõtted ja riik koos töötama tugevama küberkerksuse arendamisel. Turvalise küberkeskkonna loomine toetab nii kohalike ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet kui ka Eesti positsiooni digitaalse majandusruumi usaldusväärse partnerina. Pikemas perspektiivis aitab küberturvalisuse tugevdamine kaasa investeerimiskindlusele ja digitaalse innovatsiooni laiemale kasutuselevõtule, muutes Eesti veelgi atraktiivsemaks digimajanduse ja tehnoloogia arengukeskkonnaks. ÜHENDUVUS Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv. 5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike teenuste ja tootmisviiside arendamist ning kasutamist. 5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste pakkumiseks ja kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel kui ka tarbijatel. Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt maapiirkondades võimaldab uut arenguhüpet ka põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral ning võimalikult vähesel määral võimaldab säästa kulusid. Keskkond DIGIVALDKONNA ROHEPÖÖRE Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid 14  lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse (nt päikeseenergial töötavaid servereid). Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks tuleks valida võimaluse korral keskkonnasäästlikem lahendus. Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus inimeste sundliikumist ning keskkonnamõju. Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem enda servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi. Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel netomõjus. Positiivset mõju keskkonnale avaldab ka dubleerivate e-teenuste konsolideerimine ja vähendamine. Regionaalareng TEENUSED Tänu avalike teenuste digitaliseeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Väheneb vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks elama suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja elada väiksemates Eestimaa paikades. Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel – teenused tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti. Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate teenuste väljavalimisel. ÜHENDUVUS Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G baastaristu mõju regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime. Riigiasutuste ja kohaliku IKT ÜLERIIGILINE JUHTIMINE omavalitsuse ülesanded Uuendatud arengukavas on prioriteedina toodud välja uue IKT üleriigilise ning töökorraldus juhtimismudeli väljatöötamine ning IKT alaste tegevuste konsolideerimine, mis tõhustab riigivalitsemist, muutes digiteenused kvaliteetsemaks ja kuluefektiivsemaks. See võimaldab vähendada dubleerimist, suurendada andmekogude taaskasutust ning paremini suunata IKT-investeeringuid. Lisaks võimaldab see vähendada süsteemselt tehnilist võlga, taakvara ja ebavajalike teenuste ja andmete hulka. Kohalike omavalitsuste vaates tähendab see, et riik suudab ressursse paremini juhtida ning seeläbi ka läbimõeldumaid lahendusi pakkuda nt kesksete teenusestandardite või turvanõuete kaudu, sh kohalikele omavalitsuste vajadusi arvesse võttes. Samuti tagab see selgema ülevaate avaliku sektori IT-kuludest ja projektidest, aidates optimeerida eelarvet ning maandada tehnoloogilisi riske. Erasektori suurem kaasamine toetab innovatsiooni ja tõstab Eesti digiriigi konkurentsivõimet, võimaldades pakkuda paremaid ning kasutajasõbralikumaid e-teenuseid. TEENUSED Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad riigiasutused ja KOVid paljuski ümber mõtestama ja kujundama senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema praegusest rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste kasutuselevõtt suurendab riigi 15  tõhusust, kuna teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat. TEHISARU Tehisaru süsteemne kasutuselevõtt suurendab avaliku sektori tõhusust ning võimaldab kulusid kokku hoida. Mõju tuleneb nii tööprotsesside automatiseerimisest ja ressursikasutuse optimeerimisest kui ka avalike teenuste ning otsustusprotsesside kvaliteedi paranemisest. Eesti avalikus sektoris võimaldaks tehisaru laialdasem kasutuselevõtt suurendada tõhusust hinnanguliselt üle 425 miljoni euro9 ja säästa ligi 21 miljonit töötundi aastaks 2030 (võrreldes 2024. aasta tasemega). Riigisisese arvutusvõimekuse kasvatamine ning suveräänse arvutusvõimsuse tagamine (nt läbi tehisaru gigatehase Eesti haru) võimaldaks arendada teenuseid, mis põhinevad andmekogude ristkasutusel ja automatiseeritud otsustel. Kohalik taristu vähendab sõltuvust välismaistest pilvedest ja tagab teenuste toimepidevuse ka kriisiolukordades, kui välisühendused peaksid katkema. ÜHENDUVUS Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks baastaristuks teenuste pakkumisel ja tootmise korraldamisel tähendab vajadust tagada tõhus konkurents ja veelgi parem järelevalve sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle. Lisa 5 - Ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest DÜAK 20235 mõõdikud on esitatud alltoodud tabelis koos alg- ja sihttasemete ning allikatega. Kasutatakse Eurostati ja riiklikku statistikat ning lisaks ka Justiits- ja Digiministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kogutavaid andmeid. Mõõdikute seadmisel on mh lähtutud ka Euroopa Liidu tasandil aastaks 2030 seatud digivaldkonna eesmärkidest ja vastavatest mõõdikutest. Tabel: DÜAK 2035 alaeesmärgid, mõõdikud ja sihttasemed Mõõdikud Algtase Sihttase Allikas Üldeesmärk: Eesti on inimkeskne, usaldusväärne, tõhus, nutikas ja hukukindel digiühiskond Alaeesmärk: turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik Rahulolu avalike digiteenustega: eraisikud 2024: 82% 2035: ≥90% Teenuste kataloog Rahulolu avalike digiteenustega: ettevõtjad 2024: 85% 2035: ≥90% Teenuste kataloog Rahulolu avalike digiteenustega: avalik ja 2024: mõõdik 2035: ≥90% Justiits- ja mittetulundussektor väljatöötamisel Digiministeerium Keskvalitsuse osakaal tööhõivest 2024: 9,1% 2035: 9% Rahandus- ministeerium Protsent avaliku sektori töötajatest, kes on 2025: mõõdik 90% Justiits- ja läbinud digiriigi akadeemias oma väljatöötamisel Digiministeerium 9 Justiits- ja Digiministeerium, 2024, “Tehisaru ja andmete valge raamat 2024-2030" , https://www.kratid.ee/kratt- visioon 16  organisatsiooni poolt määratletud vajalikud digi- ja küberteemalised koolitused ühes aastas Protsent elanikkonnast, kellel on üle 2025: 34,84 2035: >50% Eurostat baastaseme digioskused IKT sektori ekspordivõime kasv 2024: 10,6 2035: 15% Statistikaamet Alaeesmärk: Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik Riigisisene AI-arvutusvõimekus (GPU 2025: 214 GPU 2035: ≥ 3500 GPU Justiits- ja ekvivaledid) Digiministeerium Tehisaru kasutuselevõtt ettevõtetes 2025: 22,2% 2035: 90% Statistikaamet Tehisaru kasutuselevõtt keskvalitsuses ja 2025: 50.8% 2035: 90% Justiits- ja kohalikes omavalitsustes Digiministeerium Elanike usaldusindeks riigiasutuste AI-põhiste 2025: 76% 2035: >95% Justiits- ja teenuste ja andmetöötluse vastu Digiministeerium Alaeesmärk: Turvaline ja kaitstud küberruum Usaldus digiteenuste turvalisuse vastu: protsent 2025: 94.5% 2035: > 96% Statistikaamet elanikkonnast, kes peab digiteenuseid turvalisteks ja usaldusväärseks ning kasutab neid Usaldus digiteenuste turvalisuse vastu: protsent 2025: 31,7 % 2035: <20% Statistikaamet elanikkonnast, kes on teadlikult hoidunud e- hääletamisest Eesti EU-CSI küberindeks 2024: Kõrgem kui 2035: Kõrgem kui ENISA ELi keskmine ELi keskmine (65,72) (u>75%) Alaeesmärk: Ülikiirete ühendustega Eesti Väga suure läbilaskevõimega (kuni 1 Gbit/s) 2024: 81% 2035: 100% TTJA võrgu kättesaadavus kodumajapidamistele üleriigiliselt Lisa 6 – Kaasamine Digiühiskonna arengukava 2030 koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. aasta septembris ning koostamine kestis kuni 2021. aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja kooskõlastus arengukava tervikeelnõule. Arengukava muutmisvajaduse hindamise protsessi kaasati partnereid ja eksperte nii avalikust sektorist, erasektorist kui ka kolmandast sektorist. Arengukava muutmisvajadusteks ei tellitud eraldi vahehindamist analüütilise tööna, kuid puudused on ilmsed ning täiendavalt viidi muutmisvajaduse välja selgitamiseks läbi ekspertintervjuusid, temaatilisi töötubasid ning küsiti tagasisidet kirjaliku küsimustiku teel. Lisaks arengukava uuendamise ettevalmistamisele on 2023 – 2024 koostatud erinevad valdkondlikud valged raamatud ja muud strateegilised dokumendid, mille koostamisel on tehtud kaasamist ja koostööd vastava valdkonna partneritega. Olulised osapooled on kaastatud erinevate tasandite koostöövormides ja võrgustikes, kus arengukava uuendamist on arutatud ühiselt ja teemapõhiselt. Sisendi kogumiseks viidi partnerite seas läbi küsitlus, et saada tagasisidet valdkonna arengutest, nende mõjudest ning ettepanekuid, kuidas neid teemasid arengukava tasemel kajastada ja juhtida. Täiendavalt viidi läbi neli töötuba: personaalse riigi, digioskuste, regionaalse digivõimekuse ja side ning ettevõtluse teemadel. 17 Riigikantseleile esitleti arengukava uuendamise ettepanekut eelkonsultatsiooni saamiseks enne 12.04.2024 juhtkomisjoni toimumist. Samuti on Riigikantselei juhtkomisjoni liige. Riigikantselei ettepanekutega on uuendamise ettepanekus arvestatud. Pikemat arengukava eelnõud tutvustati juhtkomisjonile 16.12.2024 ning küsiti ka kirjalikku tagasisidet. Enne avalikku kooskõlastust ja konsultatsiooni viidi ettepanekud eelnõusse sisse. Uuemat lühendatud eelnõu versiooni tutvustati 8.12.2025 toimunud arengukava juhtkomisjoni ja haldusalade IT juhtide võrgustiku ühisel kohtumisel. Seati tähtaeg ka kirjaliku tagasiside esitamiseks. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu perioodiks 9.12.2025 - 22.12.2025. Eelnõu kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti Linnade ja Valdade Liit, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Lisaks saatsid oma ettepanekud Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Statistikaamet ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, kelle tagasisidega on eelnõu koostamise käigus võimalikult suures osas arvestatud ning arengukava teksti vastavalt täiendatud. Kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on kirjeldatud kooskõlastustabelis. Kaasamise ülevaade on leitav: Arengukava uuendamine 2024 | Justiits- ja Digiministeerium 18  Eesti digiühiskonna arengukava 2035 – kokkuvõte Alates 2021. aastast oleme elanud süveneva geopoliitilise ja tehnoloogilise konkurentsi ajajärgus. Tehnoloogia areneb praegu kiiremini kui reeglid ja ühiskonna kui terviku toimetulek uuendustega. Tehnoloogiavaldkond muutub sisuliselt nädalatega. Selles keskkonnas on Eesti konkurentsieeliseks võime pakkuda maailma kõige hinnatumaid ressursse: usaldust ja hukukindlust. Eesti rahvusvaheline maine silmapaistva ja pikaajalise kogemusega digiliidrina seab meile suured ootused, kuid selline maine kaob kiiresti, kui Eesti ei juhi järgmist murrangut digitaalses riigijuhtimises. Tulevikku vaataval Eestil on ainulaadne võimalus olla tehisaru lahenduste kasutuselevõtu globaalne eestvedaja, sh andmekorralduse ja tehisaru eetilise, demokraatliku ja turvalise rakendamise debatis nii lähiregioonis, Euroopa Liidus kui ka globaalselt. Samuti saab Eesti pakkuda parimat ökosüsteemi (sh õigusruumi) andmepõhiste tulevikutehnoloogiate ja ärimudelite uurimiseks ja katsetamiseks. Sealhulgas oleme oma lähemate liitlaste, nagu näiteks Ukraina, põhipartnerid avaliku sektori, küberjulgeoleku ja digivõimete arendamisel. Digiriigi ja tehisaru arendamise eesmärk on anda maksumaksjale rohkem väärtust makse ja kulusid tõstmata. Nii nagu ettevõtted kasutavad tehnoloogiat, et pakkuda vähemate töötajatega paremaid tooteid ja teenuseid, aitab tehisaru ka riigil toimida kiiremini, turvalisemalt, kvaliteetsemalt, ent väiksema halduskoormusega. Eestis väheneb tööealiste inimeste arv ja seega on eriti oluline, et avalikus sektoris oleks inimestel aega teha inimeste poolt otsuseid ja panustamist vajavaid töid, ent inimesi toetavad ja rutiinsed tööd oleks automatiseeritud. Digiriiki investeerimine tähendab seega muude kulude kokkuhoidu ja paremini toimivat riiki kõigile. Eesti digiühiskonna arengukava 2035 (DÜAK) on suunis Eesti digiühiskonna arendamiseks ja juhtimiseks tehnoloogiliste murrangute ning geopoliitiliste ja majanduslike katsumuste ajastul. See on oluline koostööraamistik erinevatele riigi ja erasektori institutsioonidele ning võimaldab seada piiratud ressursside tingimustes prioriteete. On selge, et järgmise kümne aasta arengusuundade täpne planeerimine kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas on praktiliselt võimatu. Seetõttu käsitame arengukava elava dokumendina, mis ajas täieneb ja muutustega kohaneb ning selle aja- ja asjakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas. Arengukava toetab riikliku strateegia „Eesti 2035“ sihte, ennekõike tõhustades riigivalitsemist, edendades majanduse konkurentsivõimet ja tagades digiriigi toimimise igas olukorras. Eesti digiühiskond aastal 2035 1 1. eesmärk. Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik Eesti digiriigis on turvalised, personaalsed, inimese poolt lubatud määral proaktiivsed ja sündmuspõhised ehk krativäe- lised avalikud teenused. Teenuste endi korraldus on pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele, IKT-juhtimine on keskselt koordineeritud ning taristu hukukindel. Selleks on oluline tagada selge ja vabadusi hoidev õigusruum, andmete taaskasutatavus, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid ning nende järelkasv kõigis sektorites. Oodatavad tulemused:  Avalikud teenused on kasutajakesksed, ligipääsetavad, proaktiivsed ja kasutajate elu- või ärisündmuste seisukohast terviklikud, ulatudes üle asutuste, sektorite ja riikide piiride. Teenused jõuavad inimeseni õigel ajal, sobival viisil ja kujul ning minimaalse halduskoormusega.  Digiriigi teenused on töökindlad, turvalised, kiired ja kuluefektiivsed, vähendades avalikus sektoris tööjõuvajadust, ning tagades elanike, ettevõtjate ja riigi murede lahendamise viivitamata, kiiresti ja efektiivselt ning teenuste toimepidevuse igas olukorras.  Digiriigi arendamine on strateegiliselt juhitud, koordineeritud ning selle kulud ja tulemused on mõõdetavad, tagades avalike vahendite tõhusa kasutamise ning digiriigi pikaajalise kestlikkuse ja arenguvõime.  Digi- ja küberoskuste, sealhulgas andmekirja- ja tehisaru kasutamise oskuse arendamine on pidev, terviklik ja süsteemne protsess, hõlmates kogu haridusteed, avalikku sektorit, tööealist elanikkonda ning toetades digiriigi arengut. Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“ Aasta 2035. Arendaja Epp teatab oma Euroopa eID valdkonna assistendile: „Kolime perega Saaremaale.“ See üks lause käivitab krativäelise tehisaru põhise teenuseahela, mis tugineb Epu antud volitustele, töökindlatele platvormidele ja strateegilisele juhtimisele. Epu ja tema pere andmed liiguvad turvaliselt X-teel KOVide ja registrite vahel; info koolikohtade kohta saabub tema riiklikku postkasti. Kuna Epp töötab välisriigi kliendile, kindlustab rahvusvaheline andmevahetus automaatselt tema sotsiaalkindlustusmaksu ja muude maksude korrektse arvestuse. Lõpuks märgib süsteem koolipakkumise juures ära, et tema lapsele on uues koolis broneeritud koht edasijõudnute drooni- ja robootikaringis, tagades soovi korral tema huvialaõppe jätkumise. 2. eesmärk. Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades nii, et inimesel on kontroll oma andmete ja nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade. Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on usaldusväärne ja läbipaistev ning olemas on kohapealne taristu andmete ja tehisaru turvaliseks töötlemiseks. See positsioneerib Eesti maailmas selgelt eristuva vabadusi hoidva ja juhtiva tehisaru arendava ning rakendava riigina. Eestis on tulevikukindel andmemajandus. Oodatavad tulemused:  Eesti rakendab andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ja eluvaldkondades ning toetab tulevikukindlat andmemajandust.  Eesti on juhtiv tehisaru rakendaja maailmas, siin on olemas kohapealne taristu tehisaru ja andmete turvaliseks töötlemiseks ning kohapeal või samameelsete riikide ja ettevõtetega koosloomes arendatud tehisaru süsteemid.  Tehisaru kasutatakse süsteemselt ja nutikalt igas eluvaldkonnas nii, et inimesel on kontroll tehisaru ja andmete ning nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade.  Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne, usaldusväärne ja läbipaistev. Oleme sellega teistest maailma riikidest selgesti eristuv liider. Inimene saab alati järele pärida, kuidas nt tehisaru abil tema kohta tehtud otsus sündis. Inimene annab ise volitused tehisarule oma andmete kasutamiseks – võimalik on valida ka aeganõudvamaid teenuselahendusi. 2 Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“ Aastal 2035 kasutab väikeettevõtja digiriigi andme- ja tehisaruteenuseid oma äritegevuse reaalajas arendamiseks. Ta esitab Bürokratile päringu: „Soovin eksportida oma käsitööna valmistatud mööblit Euroopa Liidu riikidesse.“ Bürokratt ei anna talle linke seadustele ja meetmetele, vaid genereerib personaalse tegevuskava: leiab konkreetsetele toodetele sobivaid müügikanaleid, hindab tema toodete vastavust nõuetele, arvutab transpordi CO 2 jalajälje reaalajas eri logistikapartnerite puhul ja algatab eeltäidetud taotluse EISi ekspordigarantiiks. Riigist on saanud reaalajas toimiv strateegiline partner. 3. eesmärk. Turvaline ja kaitstud küberruum Eestis on turvaline ja usaldusväärne küberruum, mis on meie digiühiskonna, majanduse ja riikluse vundament. Kaitseme ühiskonda ja digiriiki tingimustes, kus suure mõjuga küberintsidentide arv aina suureneb. 5–10 aasta perspektiivis on Eesti märgatavalt vähendanud kriitiliste küberintsidentide mõju, sealhulgas massiivseid andmelekkeid, ning piiranud geopoliitiliste vastaste võimet avaldada varjatud survet elutähtsale taristule. Ohustajate pidevale arengule vaatamata on paranenud Eesti digiteenuste ja võrkude kaitstus ning ühiskonna usaldus nende vastu. Eesti küberruumi kaitse suudab kohaneda kiirete muutustega ja hõlmab kogu ühiskonda, pidades vastu nii geopoliitilisele survele kui ka tehnoloogia kiirest arengust tulenevatele riskidele. Oodatavad tulemused:  Eesti küberjulgeolek on tagatud sihipärase ja koordineeritud keskse juhtimise kaudu.  Kogu ühiskond on võimestatud küberohte ennetama ning neile kiiresti ja asjakohaselt reageerima.  Turvalise küberkeskkonna kujundamiseks tehakse rahvusvahelist koostööd ja tagatakse ekspertide järelkasv. Tulevikustsenaarium „Operatsioon „Jäämurdja““ Üle maailma toimub ulatuslik küberrünnak, mis sihib kriitilise taristu teenuseid nagu energia-, finants- ja tervishoiusüsteeme. Rünnak levib kiiresti riigist riiki, kasutades ära olemasolevaid turvanõrkusi ja tehisintellekti genereeritud ründevektoreid. Eesti tuvastab globaalse ohu varakult tänu rahvusvahelisele CERTide koostöövõrgustikule ja automatiseeritud ohuteabevahetusele. Riiklik küberjuhtimiskeskus annab märku lisakaitsemeetmete vajadusest ja tõstab ohutaset. Eesti küberkilp ehk automatiseeritud turbekihtide süsteem rakendub kohe ja tõkestab ründevektoreid. Samal ajal kui globaalne rünnak põhjustab mujal maailmas elektrikatkestusi, makseülekannete seiskumist ja haiglate toimimise häireid, jäävad Eestis teenused toimima. Patsiendid saavad vajalikku ravi, energiavarustus püsib stabiilne ja makselahendused töötavad tavapäraselt. Ühiskond säilitab normaalse igapäevaelu rütmi, mis suurendab elanike usaldust riigi vastu. Eesti võimekus oskuslikult reageerida tuleneb rahvusvahelisest tehnilisest koostööst, hästi korraldatud riiklikust küberturbest ja automaatsetest kaitsemehhanismidest, mis toimivad enne, kui rünnak sihtmärgini jõuab. 4. eesmärk. Ülikiirete ühendustega Eesti Kõigis Eestimaa nurkades on tagatud ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. Ülikiired ühendused on Eesti digiriigi ja majanduse vereringe, mis on vajalik meie konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks. Oodatavad tulemused:  Eestis on innovatsiooni ja investeeringuid soodustav reeglistik, mis arvestab turu stabiilset arengut.  Kiirendame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja 5G-/6G-mobiilsidevõrkude väljaehitamist, et tagada kiire ja usaldusväärse ühenduse kättesaadavus kogu Eestis.  Kindlustame Eesti sidevõrkude toimepidevuse ja usaldusväärsuse igas olukorras. Tulevikustsenaarium „Katkematu sideühendus“ Aasta 2035. Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et ühendus säilib isegi kriitilistes olukordades. Kui torm kahjustab maapealseid sideliine, ei katkesta see sideteenuseid – autonoomne meditsiinidroon ja haigla tarkvõrk jätkavad tööd tänu 5G-võrgule, mis suudab dünaamiliselt suunata liiklust ja hoida kriitilised teenused toimimas. Nutikas mitmekihiline taristu tagab, et side toimepidevus ei sõltu enam üksikutest mastidest või kaablist, vaid hajutatud ja tarkadest lahendustest. Ülikiirete ühendustega Eestis tagatakse elutähtis sidevõrk tehnoloogiate ja meetoditega, mis hoiavad riigi toimimas ka kõige keerulisemates oludes. 3  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Arengukava „Eesti Digiühiskond 2035“ kinnitamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 2 lg 3, teeb Justiits- ja Digiministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku kinnitada arengukava „Eesti digiühiskond 2035“ muudetud kujul. Arengukava „Eesti Digiühiskond 2030“ (edaspidi DÜAK) esimene versioon kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 7. oktoobril 2021. Muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia maailmas toimuvad kiiresti, mistõttu on arengukavas ette nähtud põhjalik ülevaatamine ja vajadusel uuendamine kahel korral kehtivusperioodi jooksul: 2024. aasta alguses ja 2027. aasta lõpuks. 2024. aasta alguses algatati arengukava ülevaatamise ja uuendamise protsess ning selle tulemusena esitatakse Vabariigi Valitsusele ettepanek arengukava muutmiseks ning pikendamiseks aastani 2035, mis võimaldab strateegilise vaatega katta ka Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi 2028-2034. DÜAK on digiühiskonna valdkonna strateegilise planeerimise alusdokument ning sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada. Eesti digiühiskonna 2035. aasta visioon on olla hukukindlalt vaba maailma juhtiv tehisarupõhine riik, kus ökonoomne riigihaldus, õigusruumi ja tehnoloogiate julge uuendamine ning laiahaardeline küberkerksus toetavad inimese heaolu ja majanduse hüppelist arengut ning tagavad digiriigi toimimise igas olukorras. Lähtuvalt visioonist on digiühiskonna arendamise eesmärk jaotunud neljaks alaeesmärgiks: 1. Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik 2. Eesti on maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik 3. Turvaline ja kaitstud küberruum 4. Ülikiirete ühendustega Eesti Eesti digiriik toetub usaldusele, riigipoolse andmekasutuse kontrollitavusele, koostööle, avatusele, heale andmekirjaoskusele, laialt omaks võetud digipädevustele ning digiteemade tippkompetentsidele avalikus sektoris. Arengukava uuendamise on heaks kiitnud arengukava juhtkomisjon 12.04.2024 toimunud kohtumisel ning Vabariigi Valitsus 23.05.2024. Uuendatud versiooni tutvustati 8.12.2025 toimunud arengukava juhtkomisjoni kohtumisel, millele järgnes ametlik kooskõlastusring eelnõude infosüsteemis. 1.2. Arengukava nimetus ja planeeritud kestus 1 Arengukava nimetus, Digiühiskonna arengukava „Eesti Digiühiskond“ jääb samaks, kuid arengukava kestvust pikendatakse aastani 2035. 1.3. Arengukava muutmise eesmärk ja vajaduse põhjendus Strateegia “Eesti 2035”1 ja hetkel kehtiva arengukava “Eesti digiühiskond 2030”2 peamisteks eesmärkideks on järjepidev liikumine aruka, hooliva, koostööle orienteeritud ja uuendusmeelse ühiskonna ja tõhusa ning turvalise riigivalitsemise poole. DÜAKi elluviimine on toimunud digiühiskonna programmi kaudu ning elluviimist on seiratud iga eelneva aasta kohta koostatud tulemusaruande kaudu. Alates arengukava vastuvõtmisest 2021. aastal on ellu viidud mitmeid olulisi tegevusi digiühiskonna arendamiseks. Näiteks on astutud olulisi samme sündmuspõhiste ja proaktiivsete teenuste pakkumisel. Arengukava uuendamise seisuga on kasutusele võetud kaheksa sündmusteenust, mis hõlmavad olulisi elusündmusi alates lapse sünnist kuni pensionini. Teenustega rahulolu on arengukava kehtivuse perioodil märkimisväärselt kasvanud, tõustes 69%-lt 2021. aastal 82%-ni 2024. aastal. Avalike teenustega rahulolu poolest on Eesti OECD riikidest teisel kohal3. Eesti e-riik pakub 100% avalikest teenustest digitaalselt. 2024. aasta lõpus lansseeriti riiklik mobiilirakendus, mis parandab veelgi teenuste leitavust ja kasutusmugavust. Andmete ja tehisaru kasutuselevõtu riigiüleseks koordineerimiseks koostati andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030, ning keskenduti seal toodud tegevuste elluviimisele. Tehisaru laialdasemat kasutuselevõttu avalikus sektoris toetati läbi kratitoe portfelli ning lisaks on astutud samme tehisaru kasutamise läbipaistvuse tagamiseks. Prioriteetse suunana panustati generatiivse tehisaru kasutuselevõttu avalikus sektoris, sh toetati asutustes katseprojektide läbiviimist. Paranenud on andmehalduse kompetents ja korraldus avalikus sektoris, nt on perioodi jooksul märkimisväärselt paranenud avaandmete kättesaadavus, mis võimaldab paremat andmepõhist otsustamist ja soodustab innovatsiooni nii avalikus kui ka erasektoris. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus, et andmejälgija rakendamine muutub kohustuslikuks, tagades kodanikele parema ülevaate nende andmete kasutamisest. Lisaks on andmenõusolekuteenust kasutatud 2024. aastaks enam kui 1 000 000 korral, võimaldades inimestel oma andmeid turvaliselt jagada erasektoriga. Ühenduvuse valdkonnas oli 2024. aasta lõpuks 81% Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega. Uue toetusmeetme abil anti 598-le aadressile valguskaabelvõrguga liitumisvõimalus ning jõudis lõpuni kogukonna lairibavõrkude toetusmeetme pilootprojekt, mille tulemusel rajasid 5 küla enda initsiatiivil ja riigi toetusel valguskaabelvõrgu 100-le aadressile. Küberturvalisuse ja taristu valdkonnas on fookuses olnud küberturvalisuse arengu strateegiliste suundade uuendamine, baasvõimekuse kasvatamine ja hukukindlus. Küberturvalisuse mõõdiku järgi oli 2024. aastal inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 91,8 protsenti, mis on võrreldes sellele eelnenud aastaga pisut tõusnud. Kuigi sihttasemest on see madalam, siis järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi saab lugeda positiivseks. Suurem langus toimuski 2023. aastal seoses julgeolekuolukorra muutuse ja inimeste teadlikkuse suurenemisega küberturvalisusest. Hoolimata olukorrast on Eesti e-teenused toiminud tõsisemate häireteta ja 1 Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“: https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf 2 Digiühiskonna arengukava: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 OECD uuring: Eesti on turvaline riik ning elanikud väärtustavad enim neile pakutavaid avalikke teenuseid | Riigikantselei 2 üldine toimepidevus paranenud. Muutunud geopoliitilise olukorra ning küberintsidentide arvu kasvu taustal on fookus olnud eelkõige küberturvalisuse taseme ühtlustamisel ja hukukindluse tagamisel ning toimekindluse suurendamisel. Samuti on toetatud küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks kohalikke omavalitsusi ning haridussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel ja rakendamisel. Lisaks on astutud samme, et küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon oleksid selge, ajakohane ja tõhus. Olukorras, mil globaalne julgeolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Arengukava “Eesti Digiühiskond 2030” raames paika pandud visioon on lai ja põhjalik, ent arengukava elluviimise ajal on toimunud mitmeid pöördelisi muudatusi nii tehnoloogiamaailmas kui ka geopoliitilises olukorras, mis on muutnud esialgu planeeritud tegevuste suunda või rõhuasetusi ning seetõttu on vajalik ka mitmete tegevuste ümber mõtestamine ning uute lisamine. Kui varem on digiriigi arendus keskendunud eeskätt riigihalduse tõhususele digitaliseerimise kaudu, siis digiriigi järgmine arenguhüpe keskendub tehisaru süsteemsele arendamisele ja kasutuselevõtule. See suund võimaldab leevendada rahvastiku vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega seotud globaalseid ja kohalikke trende, vähendada avaliku sektori kulusid teenustes, arendustes ja protsessides ning anda hoogu riigi konkurentsivõimele ja majandusele. Tehisaru võimaldab teha vähemate inimestega rohkem, targemalt ja suurema lisandväärtusega tööd. Samas on tehisaru kasutamisel vajalik nii regulatiivselt kui ka tehnoloogiliste vahendite kaudu tagada, et Eesti inimestel on kontroll oma andmete üle ning kõik tehisaru kasutusega tehtud otsused on läbipaistvad, nende otsustuskäiguga on võimalik tutvuda ja seda vaidlustada. Samuti on oluline tagada riigis suveräänne arvutusvõimsuss, mis võimaldaks arendada ja käitada kõrge mõjuga tehisarumudeleid. Tõhususe kõrval keskendutakse teise suure teemana varasemast rohkem digiriigi kriisi- ja hukukindlusele, arvestades tänast geopoliitilist olukorda. Digiriigi keskseks väärtuseks on teenuste usaldusväärne ja turvaline toimimine igas olukorras. Aastaks 2035 toetuvad üleriigilised kriitilised teenused pilvelahendustele, mida rakendatakse kooskõlas andmete tundlikkuse, julgeolekuvajaduste ja riikliku andmesuveräänsuse põhimõtetega. Eeltoodust lähtuvalt on DÜAK uuendamise eesmärk: 1. Tuua ühes arengukavas ühise visiooni alla kokku uute valdkonnaspetsiifiliste strateegiate (personaalne riik, andmed, tehisaru, küberturvalisus, elektrooniline identiteet jt) eesmärgid ning siduda need arengukava tegevustega. 2. Prioriseerida uusi käsitlemist vajavaid teemasid, mis on selgunud arengukava vastuvõtmise järgselt, sh riigi IKT taristu hukukindlus, andmed ja tehisaru ning nendega seotud privaatsuskaitse ja põhiõiguste tagamine, arvutusvõimsus ja tehisharu gigatehase haru, IKT kesksem juhtimine ja konsolideerimine, digi- ja küberoskused, sh andmekirja ja tehisaru oskused, küberturvalisuse ning digitaalse taristu areng. 3. Sõnastada Eesti jaoks siduvad eesmärgid ja tegevuskava Eesti digiühiskonna arendamiseks vastavalt 2021. aastal kokku lepitud Euroopa Liidu digikümnendi eesmärkidele.4 4. Lähtuvalt eesmärgi punktist 2. uuendada info selle kohta, milliste eesmärkide, tegevuste, mõõdikute ja standardite täitmise kaudu 2035. aastaks seatud visiooni 4 ELi digikümnend: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/europes-digital-decade 3  suunas liigutakse; millised on verstapostid aastate lõikes ning milliseid investeeringuid nende eesmärkide elluviimine nõuab. 5. Uuendada DÜAKi struktuuri, mis toetaks valdkonna strateegilist planeerimist ja juhtimist, seda nii valdkonna tervikvaatest kuni allasutuste teenusteni välja. Tegemist on horisontaalse valdkonnaga, kus erinevate eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa ka teised valitsemisalad, seetõttu on ka uuendatud versioonis toodud erinevate osapoolte rollijaotus. 1.4. Eelnõu ettevalmistajad Arengukava uuendamise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi arengu osakonna strateegiajuht Anni Lehari (5342 5363, [email protected]), digiriigi poliitika ja arenduse talituse juhataja Birgit Lüüs-Jakobs (5887 9323, [email protected]) ja digiarengu valdkonna strateegiajuht Anna-Liisa Pärnalaas (5663 8097, [email protected]). Eelnõu valmimisse on sisuliselt panustanud digiriigi ning digitaristu- ning küberturvalisuse osakondade talitused. Eelnõu ja selle lühiversiooni on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (58569469, [email protected]). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest: 1. Eessõna 2. Eesti digiühiskond 2035 üld- ja alaeesmärgid 3. Praegune kontekst: uus ajastu ja kasvanud kaitsevajadus 4. Põhimõtted 5. Alaeesmärk 1: turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik 6. Alaeesmärk 2: maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik 7. Alaeesmärk 3: turvaline ja kaitstud küberruum 8. Alaeesmärk 4: ülikiirete ühendustega Eesti 9. Teiste valdkondade kaasatus ning ootused neile 10. Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel 11. Digiühiskonna arengukava juhtimis- ja rakenduskorraldus 12. Maksumuse prognoos Arengukaval on järgmised lisad: Lisa 1. Mõisted Lisa 2. Olukorra analüüs Lisa 3. Seonduvad arengukavad, seos üleriigilise planeeringu ning EL õigusega Lisa 4. Mõjuanalüüs Lisa 5. Ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest Lisa 6. Kaasamine Peatükis „Eesti digiühiskond 2035 üld- ja alaeesmärgid“ kirjeldatakse valdkonna visioon aastani 2035 ning antakse ülevaade arengukava üld- ja alaeesmärkidest. Peatükis „Tänane kontekst: uus ajastu ja kasvanud kaitsevajadus“ antakse ülevaade digiühiskonna arengu n-ö suurest pildist. Võrreldes 2021. aastal kinnitatud versiooniga on 4 vähem keskendutud sellele, et selgitada tehnoloogia arengut, kuivõrd selles valdkonnas (eriti just andmete ja tehisaru, kvantarvutuse jm) toimuvad hetkel muutused nädalatega ning hetkeolukorra detailne kirjeldus vananeks väga kiiresti. Seetõttu tuuakse peatükis välja digiühiskonna tegevuskeskkonna neli olulist mõjutegurit, mida tuleb edasiste tegevuste planeerimisel arvestada, kuid mille tegelikku ulatust ja suunda aastani 2035 saab hetkel ainult erinevate tulevikustsenaariumite abil tuletada, kuid mitte prognoosida. Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse olulisemad põhimõtted, mida digiühiskonna arendamisel peab alati arvesse võtma. Lisaks 2021. aastal kinnitatule on lisatud taristu ja teenuste katkematu toimepidevus, elukestev digipädevus, rahvusvaheline maine ning läbipaistvus ja arusaadavus – see tähendab, et Eesti digiriik, sh tehisarulahenduste kasutamine, peab olema arusaadav ja läbipaistev igale inimesele. Alaeesmärkide peatükkides kirjeldatakse nelja valdkonna – teenused, tehisaru, küberturvalisus ja ühenduvus – oodatavad tulemused, tegevused nende saavutamiseks ning mõõdikud. Tulevikustsenaariumite abil kirjeldatakse, milline on soovitud tulemus. Alaeesmärki „Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik“ on eelnõu koostamise käigus kõige enam muudetud. Varasemalt oli esimese alaeesmärgi all kajastatud nii teenuste vaade kui ka tehisaru kasutuselevõtt, kuid arvestades tehisaru kasutuselevõtuga seonduvate arenguhüpete ulatust ning potentsiaali, ohte ja selleks vajaminevat ressurssi, on oluline tuua tehisaru kasutuselevõtt välja eraldi alaeesmärgina nr 2. Esimese alaeesmärgi all on sihiks, et Eesti digiriigis oleksid turvalised, personaalsed, krativäelised ja sündmuspõhised avalikud teenused. Teenuste endi korralduse osas on seatud eesmärgiks, et see oleks pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele, IKT-juhtimine on keskselt koordineeritud ning taristu hukukindel. Selleks on oluline tagada selge ja vabadu-si hoidev õigusruum, andmete taaskasutatavus, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid ning nende järelkasv kõigis sektorites. Eelnõus esimene peatükk koosneb neljast alajaotusest: 1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused 2. Toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenuskorraldus 3. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine 4. Digiriigi arenguks vajalikud oskused ja teadmised Alaeesmärgi “Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik” eesmärk on tagada, et Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades ning toetatakse andmemajanduse arengut. Peatükk koosneb kolmest alajaotusest: 1. Andmepõhine ühiskond 2. Tehisaru laialdane kasutuselevõtt 3. Lähtume põhimõttest „Vaba inimese vaba valik“ Alaeesmärgi „Turvaline ja kaitstud küberruum“ eesmärk on turvaline ja usaldusväärne Eesti küberruum. Küberturvalisuse valdkonna peatükki on uuendatud vastavalt 2024. aastal valminud küberturvalisuse valgele raamatule „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“. Küberturvalisuse peatükk koosneb kolmest alajaotusest: 1. Riikliku küberturvalisuse areng on juhitud sidusalt ja selgelt. 5  2. Kogu ühiskonna kerksust (säilenõtkust) suurendatakse teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt 3. Turvaline küberkeskkond Alaeesmärgi „Ülikiirete ühendustega Eesti“ peatükis on seatud siht aastaks 2035, kus Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Peatükk koosneb kolmest alajaotusest: 1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine 2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise hoogustamine 3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine Digiühiskonna 2035. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik ka teiste valdkondade panus ja need seoses on kirjeldatud peatükis „Teiste valdkondade kaasatus ning ootused“. Teistelt valdkondadelt oodatakse, et nad rakendaksid tehisaru ja andmepõhiseid lahendusi süsteemselt ning strateegiliselt, toetades avalike teenuste kvaliteedi ühtlustamist ja dubleerimise vähendamist. Kõik asutused peavad kavandama, kuidas nad võtavad kiiresti ja süsteemselt kasutusele uued tehnoloogiad (eelkõige just tehisaru ja andmevahetuslahendused), tagades samal ajal infoturbe ja riskide teadliku juhtimise. Peatükis on toodud ka ootus, et avalikus sektoris rakendatakse õigusaktide eelnõudele tehisaru abil täiendavat kontrolli. Oluline on uute tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul ka keskkonnasäästlikkus ja loodushoid, st asutused peavad mõõtma ja vähendama IKT-ökojalajälge (kliima- ja keskkonnajalajälje mõõtmise raames) ning kasutama energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Lisaks eeldatakse andmete elukaare terviklikku haldamist, sh andmekogude omavahelise dubleerimise vältimist ning erasektori senisest laiemat kaasamist avalike digiteenuste osutamisse kõikjal, kus see on võimalik ja strateegiliselt põhjendatud. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele on siin tegemist digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel. Peatükis „Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel“ on välja toodud rollijaotus ja tegevused, mida teised ministeeriumid (nii koostöös JDMiga kui iseseisvalt) viivad ellu ning mis panustavad olulisel määral arengukava eesmärkide täitmisesse. Peatükis „Digiühiskonna arengukava juhtimis- ja rakenduskorraldus“ kirjeldatakse, kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse, mil moel käib arengukava ülevaatamine ja uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade ja asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste koordineerimine. Peatükist „Maksumuse prognoos“ saab ülevaate arengukava kulude koguhinnangust (ilma käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis. Maksumuse prognoosi peatükk keskendub nendele kuludele, mis kajastuvad JDMi eelarves, sh edasiantavad toetused, nt valdkondlike digipöörete vahendid). Lisades on lahti kirjeldatud arengukava eelnõus kasutatavad mõisted, täpsem olukorra analüüs, seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs, esitatud ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade kaasamisprotsessist arengukava uuendamisel. 6 Lisaks sisaldab Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm mitmeid olulisi DÜAKi tegevussuundadega haakuvaid ülesandeid ja kohustusi. Aastatel 2025-2027 planeerivad kõik valitsemisalad koalitsioonileppe (2025–2027) kohaselt eelarve ja tegevused järgmisteks üleriigilisteks sammudeks: üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine; küberjuhtimiskeskuse funktsionaalsuse üleriigiline konsolideerimine; tehisaru laialdane kasutuselevõtt avalikus sektoris; suveräänse tehisarutaristu ja -võime loomine; andmejälgija kasutusele võtmine; ühekordse andmeküsimise printsiibile üleminek (andmekorje dubleerimise vähendamine), lähtudes kasutajate vajadustest; andmete ja andmetöötluse kvaliteedi parandamine, lähtudes kasutajate vajadustest; tehisaru kasutamisel Euroopa Liidu AI-määruse nõuete järgima hakkamine; IT-majade konsolideerimise analüüsis osalemine ja ühtse juhtimismudeli kasutusele võtmine; kesksetele arvutitöökohtadele üleminek tegevuskava järgi (v.a Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium). Otsuse eelnõu koosneb kolmest punktist: 1. Kinnitada „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ muudetud kujul. 2. Esitada „Eesti digiühiskond 2035 arengukava uuendamine” arutamiseks Riigikogule. 3. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostal esindada Vabariigi Valitsust arengukava menetlemisel Riigikogus. 4. Protokollilise otsuse mõjud Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades: - Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad; - erasektor; - riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud - kasutajakesksete, personaalsete ja proaktiivsete digiteenuste arendamine vähendab elanike ja ettevõtjate halduskoormust, parandab ligipääsetavust ning suurendab rahulolu riigiga suhtlemisel. Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemine avalike teenuste pakkumisel võimaldab jõuda laiema sihtrühmani senisest lihtsamalt ja väiksema vaevaga. Teenuste sündmuspõhine ja asutusteülene korraldus toetab eelkõige haavatavaid sihtrühmi ning aitab ennetada probleeme, pakkudes lahendusi proaktiivselt, õigel ajal ja sobivas vormis. Usaldusväärsed digiriigi baasteenused, sh kaasaegsed eID-lahendused suurendavad turvatunnet digikeskkonnas. Eesti digiriigi areng on muutnud riigi ja kodanike suhtluse kiiremaks ja mugavamaks, kuid toonud esile ka sotsiaalseid väljakutseid, eelkõige digilõhe ja turvalisuse küsimused. Kasutajakeskne ja kaasav teenuste arendamine ning digi- ja küberoskuste süsteemne edendamine on vajalikud, et tagada kõigile elanikkonnarühmadele võrdne ligipääs ja vältida sotsiaalset tõrjutust, eriti vanemaealiste seas. Selleks, et kõik ühiskonnagrupid saaksid digiühiskonnas võrdväärselt osaleda, on oluline tegeleda süsteemselt ka digi- ja küberoskuste arendamisega. Lisaks mõjutab digiriigi areng ka demograafilisi protsesse - e-residentsuse programm meelitab välisettevõtjaid, samas kui kaugelt ligipääsetavad digiteenused võivad elavdada maapiirkondi ja tasakaalustada linnastumist. Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on riigi julgeolek tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti 7 küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida. Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa. Digiteenuste pilvekõlbulikuks muutmine ja kriitilise taristu hajutamine suurendavad riigi vastupanuvõimet kriisidele, küberrünnetele ja füüsilistele ohtudele, vähendades sõltuvust üksikutest andmekeskustest ja territoriaalsetest asukohtadest. See võimaldab teenuste jätkumist ka taristu osalise hävimise, energiahäirete või sõjalise eskalatsiooni korral ning toetab kiiret taastumist. Pilvekõlbulikkus ja taristu hajutamine süvendavad sõltuvussuhete asemel partnerluspõhist koostööd liitlasriikidega, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO raamistikus. Kriitilise digitaristu osaline paiknemine väljaspool riigi territooriumi eeldab selgeid rahvusvahelisi kokkuleppeid andmekaitse, suveräänsuse ja õigusruumi osas, mis omakorda tugevdab koostööd ja vastastikust usaldust. Mõju majandusele - digiriigi arendamine (sh tehisaru järjest laialdasem kasutuselevõtt) suurendab avaliku sektori kuluefektiivsust ning loob ettevõtluskeskkonnale soodsad tingimused. Erasektori kaasamine avalike teenuste arendamisse soodustab innovatsiooni, GovTechi sektori kasvu, Eesti digilahenduste eksporti ning panustab seeläbi majanduskasvu. Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel oleme eeskujuks ja väärtustatud partner rahvusvahelistes projektides ning suurenevad võimalused Eesti ettevõtetele ekspordiks. Selge õigusruum, andmete taaskasutatavus ja riigi kui platvormi põhimõtte rakendamine toetavad uute teenuste ja ärimudelite teket ning tugevdavad Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Andmepõhine ühiskond ja tehisaru laialdane kasutamine on majanduskasvu, tootlikkuse ja halduskoormuse vähendamise keskne tegur ning oluline eeldus Eesti eesmärgile kahekordistada majandus aastaks 2035. Tehisaru ja andmete taaskasutus loovad uusi ärivõimalusi, toetavad innovatsiooni ning suurendavad nii erasektori kui ka avaliku sektori tõhusust. Samas piirab Eesti majanduspotentsiaali praegu tagasihoidlik arvutusvõimekus ja andmetaristu, mis suurendab mahajäämuse riski tehisarupõhises innovatsioonis. Investeeringud suveräänsesse arvutusvõimsusse ja andmetaristusse toetavad majandusarengut, digisuveräänsust ning Eesti konkurentsivõimet Euroopa ja globaalses väärtusahelas. Strateegiline digi- ja küberoskuste arendamine, koostöö ning täiend- ja ümberõppevõimaluste tagamine toetavad innovatsiooni ja tagavad Eesti majanduse kestliku arengu. Mõju elu- ja looduskeskkonnale - arengukava toetab keskkonnahoidu, vähendades füüsiliste lahenduste, paberikasutuse ja liikumisvajaduse kaudu tekkivat keskkonnamõju. Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse. Positiivset mõju avaldab ka dubleerivate e-teenuste konsolideerimine ning kesksete lahenduste arendamine ja haldamine. Mõju regionaalarengule - tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Juurdepääsuvõrkude ja 5G baastaristu arendamisel on positiivne mõju regionaalarengule, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime. Arengukavaga soodustatakse investeeringuid nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju regionaalarengule on 8 positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Eraldi meetmed on ette nähtud ka selleks, et tagada toimepidevus ja kriisikindlus. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – arengukava elluviimine aitab kaasa tõhusamale riigivalitsemisele. Teenusekorraldus ja juhtimine muutuvad selgemaks, suureneb kuluefektiivsus ning järjest enam tööprotsesse automatiseeritakse. See võimaldab vähendada tööjõusurvet ja suunata ressursse suurema lisandväärtusega tegevustesse. Kesksete platvormide, ühtsete standardite ja taaskasutatavate komponentide kasutamine aitab vähendada dubleerimist, tehnilist võlga ja pikaajalisi riske teenuste toimepidevusele. Arengukava elluviimine aitab kaasa tõhusamale riigivalitsemisele ning elanike heaolu kasvule. Digiriigi ja tehisaru arendamise eesmärk on anda maksumaksjale rohkem väärtust sama raha eest. Tehisaru jt uued tehnoloogiad aitavad riigil toimida kiiremini, turvalisemalt ja kvaliteetsemalt väiksema halduskoormusega. Eestis, kus tööealiste inimeste arv väheneb, on eriti oluline, et avalikus sektoris teeksid inimesed neid ülesandeid, kus inimlik otsustus või panus on hädavajalik, ning toetavad ja rutiinsed tööd, automatiseeritud. Digiriiki investeerimine tähendab seega kulude kokkuhoidu mujal ja paremini toimivat riiki kõigile. 5. Protokollilise otsuse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on ligikaudu 1,8 miljardit eurot perioodil 2026-2035. Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve vahenditest (sh välisvahendid). Arengukava eelnõu koostamise hetkel toimub Euroopa Liidu 2028+ finantsperioodi planeerimine, millele arengukava annab strateegilise raami, kuid täpset eelduslikku välisvahendite mahtu järgmisel perioodil hetkel prognoosida ei ole võimalik. Eelduslikult on digiühiskonna arengukava rakendamiseks vajalik vähemalt käesoleva perioodiga samas mahus Euroopa Liidu vahendite kasutuselevõtt. 6. Protokollilise otsuse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 7. Huvigruppide kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine Arengukava muutmisvajaduse hindamise protsessi kaasati partnereid ja eksperte nii avalikust sektorist, erasektorist ja vabaühendusi. Arengukava muutmisvajadusteks ei tellitud eraldi hindamist analüütilise tööna, kuid puudused on ilmsed seoses toimunud tehnoloogiliste ja geopoliitiliste murrangutega. Täiendavalt viidi muutmisvajaduse välja selgitamiseks läbi ekspertintervjuusid ning temaatilisi töötubasid. Lisaks DÜAK uuendamise ettevalmistamisele koostati 2023 – 2024 erinevad valdkondlikud valged raamatud ning muud strateegilised dokumendid, mille koostamisel on kaasatud vastava valdkonna partnereid. Olulised osapooled olid kaasatud erinevate tasandite koostöövormides ja võrgustikes, kus arengukava uuendamist arutati ühiselt ja teemapõhiselt. Sisendi kogumiseks viidi partnerite seas läbi küsitlus, et saada tagasisidet valdkonna arengutest, nende mõjudest ning ettepanekuid, kuidas neid teemasid arengukava tasemel kajastada ja juhtida. Täiendavalt viidi läbi neli töötuba: personaalse riigi, digioskuste, regionaalse digivõimekuse ning side ja ettevõtluse teemadel. 9 Riigikantseleile esitleti arengukava uuendamise ettepanekut eelkonsultatsiooni saamiseks enne 12.04.2024 juhtkomisjoni toimumist. Samuti on Riigikantselei arengukava juhtkomisjoni liige. Riigikantselei mitteametlike ettepanekutega eelnõu kooskõlastusringilt detsembris 2025 on uuendamise ettepanekus arvestatud. Pikemat arengukava eelnõud tutvustati juhtkomisjonile 16.12.2024 ning küsiti ka kirjalikku tagasisidet. Enne avalikku kooskõlastust ja konsultatsiooni viidi ettepanekud eelnõusse sisse. Uuemat, lühendatud eelnõu versiooni, tutvustati 8.12.2025 toimunud arengukava juhtkomisjoni ja haldusalade IT juhtide võrgustiku ühisel kohtumisel. DÜAK 2035 eelnõu esitati perioodil 9.12.2025 - 22.12.2025 eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning lisaks ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Asutajate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Statistikaametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Riigi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele. Eelnõu kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti Linnade ja Valdade Liit, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Lisaks saatsid oma arvamuse Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Statistikaamet ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on kirjeldatud kooskõlastustabelis. Kaasamise ülevaade on leitav: Arengukava uuendamine 2024 | Justiits- ja Digiministeerium 10