Saatja: "Tradux | Translation agency" <
[email protected]>
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: Pöördumine
Kuupäev: 2026-02-04 10:06
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere päevast!
Palun abi vandetõlgi seaduse (VTS) § 7 lg 2 tõlgendamisel.
Praktikas prevalveeriva tõlgenduse kohaselt on seni VTS § 7 lg-s 2
sätestatut: "käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui
nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik [...]" mõistetud
selliselt, et Eesti haldusorgan on kohustatud mh vastu võtma ka tõlke, mille
puhul on välisriigi notar kinnitanud tõlkija allkirja õigsust, sest see
tähendab, et välisriigi notar on kinnitanud, et tõlke on teinud välisriigi
pädev ametiisik kõnesoleva sätte tähenduses. Nimetatud sätte algse
seletuskirja kohaselt (s.o
<https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ba328fc-a7b3-4568-b4b9-2868bb7b9f13/vandetolgi-seadus/>
460 SE algse seletuskirja kohaselt), enne, kui Eesti läks üle
vandetõlklusele, kehtis ka Eestis sama võimalus, et notar kinnitas tõlkija
allkirja õigsust.
Oleme jaanuaris 2026 saanud mitmetelt oma klientidelt tagasiinfo, et
Tallinna Perekonnaseisuamet ei aktspteeri tõlkeid, mille puhul välisriigi
notar on kinnitanud selle välisriigi tõlkija allkirja õigsust. Pöördumisel
Tallinna Perekonnaseisuameti poole saime nende kaasamisel Siseministeeriumi
nõunikult vastuseks:
"Kõnealustes dokumentides on Läti notar märkinud järgmist: „Mina, vannutatud
notar Inese Jaunzeme, kinnitan, et käesolevale dokumendile kirjutas minu
juuresolekul digiallkirjaga alla Adrija Gridjuško, isikukood 031197-11074,
sündinud 03.11.1997. Tukums, elukoht – Auduma tänav 31-42, Riia. Mina,
vannutatud notar, kontrollisin kinnituse koostamise päeval Adrija Gridjuško
andmeid füüsiliste isikute registrist.“
Seega on notar kinnitanud vaid allkirja õigsust, mitte aga tõlke õigsust.
Ametlikke tõlkeid saab teha üksnes vandetõlk. Vandetõlgi
<https://www.riigiteataja.ee/akt/114032025002> seaduse § 7 lõikest 2 ei saa
järeldada, et vandetõlgi nõudest võib mööda minna, kui notar kinnitab üksnes
dokumendi tõlkinud isiku allkirja õigsust."
Meile teadaolevalt on tõlked, mille puhul on välisriigi notar kinnitanud
välisriigi tõlkija allkirja õigsust praktikas levinud ja Eesti
haldusorganite poolt ka aktsepteeritud (mh aktsepteerib neid PPA). Seda
eelkõige sellest tulenevalt, et Eestis on ainult 17 keele vandetõlgid, kuid
vajadus rohkemates keeltes dokumentide tõlkimiseks on suur ja see on
kasvavas trendis. Eriti puudutab teema aga Ukraina rahvusest kodanikke.
Eestis on küll olemas ukraina-eesti-ukraina keele vandetõlgid, kuid neid on
vaid kaks, mistõttu nende tõlketeenuse järjekorrad pärast täiemahulise sõja
algust on mitme kuu pikkused ja on perioode, kus üks nimetatud vandetõkidest
ei võta üldse töid vastu. Kuivõrd Ukraina rahvusest kodanikud sellega
arvestada ei oska, tekib praktikas neil tihti vajadus oma õiguste
realiseerimiseks kiirema tõlketeenuse järele. Seejuures, kui VTS § 7 lg-t 2
sisustada selliselt, nagu Tallinna Perekonnaseisuamet Siseministeeriumi
suunisel seda teeb, tekib EL tõlketeenuse turul ka konkurentsi- ja teenuste
vaba liikumise piirang, sest vähemalt neil juhtudel, kus Eestis eksisteerib
vandetõlk, tohiks teenust tellida vaid konkreetselt vandetõlgilt, ilma teise
liikmesriigi alternatiivideta. Nende keelte puhul, milles Eestis vandetõlki
aga ei eksiteeri, sellise tõlgenduse puhul üldse tõlkeid Eesti
haldusorganitele esitada ei saa.
Kuivõrd konkreetne küsimus on tingitud kaasusest, oleksime väga tänulikud
võimalikult kiire vastuse eest. Klient süüdistab meid sellise
teenuse pakkumises, mis ei vasta nõuetele. Mõistame küll, et ministeeriumi
tõlgendus ei ole ainuõige tõlgendus, sest seda saab anda vaid kohus, kuid
loodame, et ministeeriumi tõlgendus aitaks tekkinud olukorras selgust
luua.
Aitäh ette!
Parimate soovidega,
Tiivi Tammiku
Tõlkebüroo juht
Tradux | Translation agency