Teie 21.01.2026 nr 8-1/482-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 30.01.2026 nr 1.1-20/26130
Arvamuse avaldamine Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste
arendusprojektide määruse eelnõu osas
Austatud proua minister
Täname võimaluse eest esitada arvamus Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste
arendusprojektide määruse eelnõu osas. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) toetab määruse eelnõu
üldist eesmärki luua ühtsem juhtimis- ja kooskõlastusraamistik ning parandada terviklikku
ülevaadet riigi IKT-arendustest. Peame oluliseks eelnõu seletuskirjas kirjeldatud eesmärki
saavutada riigi IKT haldusalaülestest lahendustest ning nendega seotud kuludest terviklik ja
läbipaistev ülevaade. Samas palume tagada, et eelnõus kirjeldatud protsesside läbimine ei
suurendaks dokumenteerimis- ja kooskõlastuskoormust arendustöö arvelt, mis võib pärssida
innovatsiooni ja teenuste arengut.
Koondettepanekud
Toetades nähtavuse suurendamist olemasolevatest lahendustest dubleerimise vältimiseks, teeme
järgmised üldised ettepanekud:
1. täpsustada kohaldamisala selgete ja mõõdetavate kriteeriumidega;
2. selgelt eristada otsustustasandid, jättes tehnilised ja nõuetele vastavuse küsimused
nõukodadele ning juhtimistasandile strateegilised valikud;
3. kujundada menetlus agiilset arendust toetavaks (etapiviisiline kooskõlastus, tähtajad,
erandid, eskalatsioon);
4. tagada teostatavus läbi realistliku ressursi- ja kompetentsiplaani ning menetluse
läbilaskevõime;
5. sünkroniseerida ajastus riigieelarve protsessiga ning vähendada rahastusallikapõhisuse
riski;
6. täpsustada auditeerimise ja jõustamise loogika, sh tagajärjed mittevastavuse korral;
7. käsitleda arenduste elutsüklit ja jätkusuutlikkust, sh hoolduskohustust ja jätkurahastust.
Täpsemalt
Nähtavus
1. Rõhutame, et uute arenduste mõistlik planeerimine eeldab tegelikku ülevaadet juba
olemasolevatest riigi süsteemidest ja teenustest. Kavandatav kesksete teenuste loetelu on
oluline, kuid ei pruugi olla piisav, et vältida dubleerimist. Vajalik on laiem inventuur ja
läbipaistvus (nt teenuste/komponentide register), et enne uue arenduse algatamist oleks
Pärnu mnt 139a / 15169 Tallinn / 663 0200 /
[email protected] / www.ria.ee /
registrikood 70006317
võimalik usaldusväärselt hinnata olemasolevate lahenduste kasutamise või korduvkasutuse
võimalusi.
2. Toetame eelnõu § 12 lg 1 eesmärki seostada selgelt IKT arendused ärimuudatustega ning
suurendada riigiüleselt nähtavust planeeritavatest ärimuudatustest. Teeme ettepaneku selle
olulisust täiendavalt rõhutada. Olukorras, kus IKT arendustest tervikvaate saavutamine
võib olla ajamahukam protsess, annab lähemate aastate ärimuudatuste vaade väärtusliku
sisendi teenuste omavaheliste seoste osas.
IKT-arendusprojektide põhimõtted
3. § 6 punkti 1 tõlgendamisel palume jälgida, et dubleerimiskeeld ei muutuks tõlgendatavalt
liiga jäigaks ega pärsiks põhjendatud innovatsiooni või erandjuhtumeid.
4. § 6 punktides 5 ja 7 sätestatud kulutõhususe ja erasektori kaasamise põhimõtete juures
palume seletuskirjas täpsustada kaalutluse vaikimisi eeldusena. Täpsustuse eesmärk on
vältida õiguslikke vaidlusi.
5. § 6 punkti 7 juures teeme ettepaneku kaaluda partnerite kaasamise puhul miinimumtaset,
keda ning millisel määral kaasata. Võimalused nende osas on väga laiad ning täpsustus
aitaks ühtlustada osapoolte plaane ja ootusi.
Rollijaotus
6. RIA palub täiendavalt hinnata eelnõu 2. peatükis kirjeldatud rollide ja ülesannete
omavahelist sobivust. Eelnõu praegune loogika järgi valmistatakse tehnilise sisuga
materjalid ette nõukodades, kuid lõplikud otsused tehakse kõrgemal tasandil, kus tehniliste
detailide sisuline hindamine ei pruugi olla realistlik. See võib vähendada otsustamise
kvaliteeti ja suurendada formaalsust.
7. RIA teeb rollide osas ettepaneku jaotada ülesanded järgmiselt:
7.1.1. IT-arhitektuurinõukojal ülesanne kontrollida ja kooskõlastada projektide
mittefunksionaalseid nõudeid ja hoida neid ajakohasena;
7.1.2. Andmenõukojal ja IT-arhitektuurinõukojal ülesanne kontrollida andmete ühekordse
rakendamise eesmärgi, privaatsuse ning muude usaldusväärsust tagavate nõuete
täitmist;
7.1.3. IKT- juhtkogul ülesanne teha otsused teenuste äriprotsesside ning ressursside jagamise
osas;
7.1.4. Teenuste nõukogul ülesanne hinnata teenuste omavahelisi seoseid haldusalade üleste
tervikteenuste ning lõpptarbija vajaduste vaatest.
8. Palume täiendada seletuskirjas, kas ning millise ressursiga suudetakse praktikas hallata
kooskõlastusele minevate projektide eeldatavalt suurt mahtu. Teeme ettepaneku täiendada
seletuskirja menetluse läbilaskevõime hinnangu ning ressursside ja kompetentsi plaaniga,
mis arvestab kaasatud asutuste sisulise ja tehnilise võimekusega. Vastasel juhul näeme
riski, et tekivad pudelikaelad või kooskõlastus taandub sisutühjaks formaalsuseks.
9. Teeme ettepaneku luua täiendavalt selgust, kes ning milliste kriteeriumide alusel kontrollib
nõuete täitmist arenduse elutsükli vältel. Ilma selge vastutus- ja kontrollimudelita jääb oht,
et kooskõlastus muutub formaalsuseks ega toeta tegelikku kvaliteedijuhtimist. Muuhulgas
on oluline:
9.1.kas ja millises ulatuses kooskõlastatakse funktsionaalseid nõudeid võrreldes
mittefunktsionaalsete nõuetega;
2 (4)
9.2.kuidas toimub vastavuskontroll arenduse käigus ja pärast valmimist;
9.3.kelle vastutada on nõuete ajakohasena hoidmine ning kui sageli neid ajakohastatakse.
9.4.millal võetakse otsus sulgeda ja millel võetakse kasutusele uued lahendused (IKT teenuse
elutsükli loomulik osa);
9.5.kuidas võrreldakse kahte sarnase funktionaalsusega tarkvara, millest üks on varasemalt
arendatud ja kujunenud taakvaraks ning teine on uus ja kiirelt kriitiliselt kasutuselevõttu
vajav lahendus.
Kooskõlastamise ajastus
10. Teeme ettepaneku muuta paindlikumaks eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatud
kooskõlastustähtaeg IKT arendustele. Praeguse sõnastuse järgi peaks järgneva aasta
detsembri muudatused olema teada 16 kuud varem, mis on IT arenduste praktikat hinnates
liiga pikk aeg.
11. Lisaks teeme ettepaneku hinnata § 13 lõikes 1 kavandatud ajastuse kooskõla riigieelarve
protsessiga. Kui detailsem kooskõlastus peab toimuma arendusele eelneva aasta
septembriks, võib see praktikas saabuda liiga hilja, et mõjutada sama perioodi eelarvelisi
otsuseid. See vähendab määruse sisulist mõju rahastusotsustele ja võib tekitada olukorra,
kus kooskõlastus toimub pärast seda, kui rahastamise võimalused on sisuliselt
ammendunud.
12. Samuti palume tagada, et planeerimine ei kujuneks rahastusallika põhiseks. Kui terviklik
vajaduste ja arengusuundade vaade puudub, võivad rahastusmeetmed hakata määrama
arenduste sisu ja prioriteete, mitte vastupidi.
Kooskõlastatavad arendusprojektid ja määruse skoop
13. Teeme ettepaneku täpsustada § 13 lõikes 2 sätestatud kooskõlastamise kriteeriumeid
määruse kohaldamisalas selguse tagamiseks. Ebaselgus kohaldamisalas tekitaks riski, et
määrust rakendatakse asutustes ebaühtlaselt ning projekti kvalifitseerimine sõltub
praktikas sellest, kas soovitakse kooskõlastusprotsessi vältida või vastupidi, saada ligipääs
üleriigilistele rahastusvõimalustele. Lisaks on oht, et määruse alla liigitatakse liiga suur
hulk väiksemaid arendusi, mis omakorda suurendab kooskõlastusmahtu ja halduskoormust
ilma proportsionaalse lisandväärtuseta. RIA peab vajalikuks sätestada selged ja
kontrollitavad kriteeriumid (nt rahaline maht, mõju ulatus, arhitektuuriline kriitilisus,
sõltuvus kesksetest platvormidest/teenustest ning infoturbe ja andmekaitse riskid).
14. Lisaks teeme ettepaneku täpsustada § 13 lõike 2 punkti 4 või selle selgitust seletuskirjas
tagamaks selgus, et uue funktsionaalsuse arendamise all ei mõelda n.ö pisimuudatusi. See
on oluline, et tagada protsessiga saadava kasu proportsionaalsus võrreldes arendusele
kaasneva ajakuluga. Näiteks oleks ebaproportsionaalne, kui pikaajaline protsess tuleks
läbida arenduse jaoks, mille tehnilised tööd kestavad vaid mõned päevad.
Kooskõlastamise mõju arendusprotsessi kiirusele
15. Palume täiendavalt hinnata ja seletuskirjas välja tuua riskid ja nende maandamise
meetmeid, et eelnõus (eelkõige 4. peatükis) sätestatud kooskõlastus- ja
dokumenteerimiskohustused ei aeglustaks otsustus- ja arendusprotsesse. Vastasel juhul
võivad need kohustused suunata ressursi arendustelt haldustoimingutele ning viivitada IKT
arendustest tuleneva väärtuse pakkumist. Juhul kui protsessiga kaasneb laiemas vaates
ajasääst IT arendusprojektidele, palume selle seletuskirjas koos põhjendustega välja tuua.
3 (4)
16. Lisaks peame oluliseks, et määrus ei suunaks praktikas arenduskorraldust jäiga etapilise
(waterfall) mudeli poole. Liigne eelkooskõlastuse ja detailplaneerimise nõue võib
vähendada iteratiivse arenduse paindlikkust ning suurendada riski, et otsused lukustatakse
liiga varases faasis, mistõttu hilisem korrigeerimine on kulukas või sisuliselt võimatu.
Teeme ettepaneku hinnata võimalust disainida eelnõu menetlus viisil, mis toetab
etapiviisilist otsustamist ja agiilseid tööviise.
Vastutus
17. Palume täpsustada auditeerimise eesmärki ning selle praktilist mõju. Muuhulgas palume
täpsustada eelnõus või seletuskirjas:
17.1. millised tagajärjed järgnevad mittevastavuse tuvastamisel;
17.2. millised meetmed või sanktsioonid on ette nähtud ning millal neid rakendatakse;
17.3. kuidas välditakse olukorda, kus auditi tulemus toob kaasa täiendava
ümberarendamise kohustuse ilma selge lisandväärtuseta.
Täiendavad ettepanekud
18. Teeme ettepaneku käsitleda eelnõus täiendavalt arenduste pikaajalist jätkusuutlikkust.
Praktikas on üheks keskseks probleemiks hooldus- ja arenduse jätkurahastuse ebapiisavus.
Seetõttu tuleks tugevamalt arvestada elutsüklipõhist lähenemist, sh hooldus- ja
arenduskulude planeerimist ning vastutust lahenduste pikaajalise hallatavuse eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Joonas Heiter
peadirektor
Lauri Kriisa
[email protected]
4 (4)