Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Majandus- ja Kommunikatsiooni - ministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring Kas p oliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah u uring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palu me eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele , v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter . Kas i sikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontakt andmed ) ? Vastutava töötleja kätte ei liigu andmed. Volitatud töötleja, kes teostab andmeanalüüsi, on Eesti Rakendusuuringute keskus Centar . Andmekaitsespetsialist: Epp Kallaste e-post:
[email protected] tel. 56667440 Kas on olemas e etikakomitee otsus ? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Taotlus on esitatud samaaegselt Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele Kas o sa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel ? Kui jah , siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand . Jah , lisatud küsitluse ja intervjuude ankeedid, sh nõusolekuvormid 1. Vastutava töötleja üldandmed 1.1 . Vastutava töötleja nimi , registrikood , aadress ja kontakt andmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega , kontaktisiku e-post, telefon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Reg kood: 70003158 Aadress: Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond Kontakt: Eneken Sepa telefon +372 5875 9696 e-post
[email protected] 1. 2 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2. Volitatud töötleja üld andmed 2.1. Volitatud töötleja nimi , registrikood , aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ Reg kood: 11343217 Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn Kontakt : Epp Kallaste, e-post:
[email protected] , tel. 56667440 2. 2 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest ) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Tööinspektsioon Registrikood: 70001969 Aadress: Mäealuse 2/3, 12618 T allinn Kontaktisik: Krista Vaikmets
[email protected] 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2. 5 . Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Statistikaamet Reg kood: 70000332 Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn Kontakt: Tea Vassiljeva
[email protected] 2. 6 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2. 7 . Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Töötukassa Registrikood: 74000085 Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412 Kontaktisik: Mare Loos
[email protected] 2. 8 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2. 9 . Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Sotsiaalkindlustusamet Reg kood: 70001975 Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Kon taktisik: Katrin Välling , e-post:
[email protected] 2. 10 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 3 . Mis on t eadusuuringu läbiviimise õiguslik alus ? Nimetage õ igusakt, mis annab Teile õ iguse teadusuuringut l ä bi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral v õ ib see olla n ä iteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus v õ i teadus- v õ i arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. IKS § 6 l õikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega . Palume võimalust kasutada uuringus : K üsitlusele vastama kutsumiseks isikute kontaktandmeid . T öödeldavate andmete koosseis: nimi e-posti aadress tööst põhjustatud tervisekahju liik (kutsehaigus, tööõnnetus, tööst põhjustatud haigus) R egistrite ühendatud pseudonüümitud andmeid S tatistikaameti riikliku statistika otstarbel tehtud valimipõhiste küsitluste pseudonüümitud andme stikke – Eesti tööjõu-uuring (ETU) ja Eesti tööelu-uuring (TEU) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse § -s 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks töötades välja ja viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja maakasutuspoliitikat. Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt IKS-s täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) viis läbi riigihanke ( viitenr 284816 ), mille tulemuste põhjal volita s Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 6. jaanuaril 202 5 sõlmitud lepinguga nr 5-4/2-1 . (vt taotluse lisa 2) 4 . Mis on i sikuandmete töötlemise eesmärk ? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine . Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa ( näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning üha olulisem on hoida tööturul inimesi tervena ja aktiivsena võimalikult kaua. Oluline osa selles on töö st põhjustatud tervisekahjude ennetamisel ja kompenseerimisel . Praegune tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja kutsehaiguste (edaspidi KH) diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-d, TPH-d ja tööõnnetused (edaspidi TÕ) ) kahjuhüvitamise süsteem on Eestis puudulik. KH-d on aladiagnoositud – KH- d e diagnoosimine on pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel keeruline seostada tekkinud tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on tööandjate riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks puudub kohustus tööandjat diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada meetmeid sarnaste juhtumite ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust uurida TPH- sid . Samuti ei ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne – näiteks tööandjad ei näe enda tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning keelduvad kahjuhüvitise maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja vastu kohtusse, mis on kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise kord osapooltes mitmeid murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse kahjuhüvitise maksmisel töötaja osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist ja selle suurust vanaduspensioniealistel) (vt põhjalikumat kirjeldust tööga seotud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise probleemidest uuringu tehnilisest kirjeldusest, taotluse Lisa st 2) . Aastakümnete jooksul on üritatud Eestis leida TÕ ja KH põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi (näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus, kuid eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei jõutud. 2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe sooduspensionite reformimiseks, mille raames lepiti kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et seda hakatakse rakendama täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast. Seega on Eesti riik võtnud ülesande hinnata , millised lahendused tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamiseks ning kompenseerimiseks oleks võimalik kasutusele võtta ja ülesande täitmiseks on vaja analüüsida täpsemalt praegust protsessi tervisekahju tekkimisest, selle diagnoosimise, tööga seose tuvastamise , kahjuhüvitiste taotlemise ja saamiseni . Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk: kaardistada TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud lahendused nende ületamiseks ; kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid. Uuringu metoodilisteks osadeks on järgmised andmete kogumise ja analüüsimise etapid : Küsitlus KH või TPH diagnoosiga või TÕ-sse sattunud töötajate seas , et kirjeldada tervisekahju tuvastamise protsessis olevad probleemkohad töötaja vaatest ning hinnata erinevatest allikatest (sh tööandjaga kokkuleppel) saadud tervisekahjude kompensatsioonide taotlemist ja saamist. Registriandmete analüüs , et kirjeldada tööst põhjustatud tervisekahju levikut ja kompenseerimise ulatust SKA-st ja Töötukassast (edaspidi TK) makstavate hüvitiste ga . Samuti tööandjate makstud tööõnnetus- ja kutsehaigus hüvitistega, mis on Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) deklareeri tud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD) . Statistikaameti küsitluste andmete analüüs , et hinnata tööst põhjustatud tervisekahju tegelikku (inimeste enesehinnangulist) levikut ja võrrelda seda registreeritud registriandmete ga . Eesti olukorra dokumendianalüüs , et kirjeldada praegust tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja kompenseerimise süsteemi , ulatust ja kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad . Intervjuud sidusrühmade ekspertidega , et kirjeldada praegust süsteemi, selle probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest (sh TI , SKA esindaja d, töötervishoiuarstid, sh PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse esindaja d, perearstid , kindlustusfirmad , töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid ) . Intervjuud töötajate ja tööandjatega , et kaardistada töötaja teekond tööga seotud haiguse tekkimisest kuni selle diagnoosimiseni, tööga seotuse tuvastamiseni ja tööst põhjustatud kahju hüvitamiseni , inimeste tunnetatud probleemid teekonnal ja lahendused . Samuti tööandja te probleemkohad ja lahendused töötajate tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamisel ning kahjude hüvitamisel. Teiste riikide praktikate analüüs , tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja tööga seotuse tuvastamisel . Lahenduste väljatöötamine , mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine . 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks . Isikuandmete töötlemine on uuringus möödapääsmatu mitmel põhjusel, aidates koguda ja analüüsida terviklikku teavet tööst tingitud tervisekahjude ning nende hüvitamise kohta. Alljärgnevalt kirjelda me isikuandmete töötlemise etappe ja nende vajalikkust uuringu osade kaupa, kus isikuandmeid töödeldakse . Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlus e kutsete saatmisel (isiku kontaktandmete töötlemine isiku nõusolekuta) on vaja töödelda TI-st isikute sihtrühma kuulumise andmeid. Kuna TI registris on kontaktandmed ebatäielikud ning varasemate aastate kohta puuduvad e-posti aadressid, tuleb kontaktandmed siduda rahvastikuregistrist (edaspidi RR ) saadavate andmetega . Isikuandmeid töödeldakse ilma nõusolekuta kuni küsitluskutsete saatmiseni. Küsitluses osalemine toimub aga vabatahtlikult – vastajad saavad nõusoleku anda või selle andmisest keelduda küsitlusankeedi avalehel (vt taotluse lisa 4) . Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise nõusolek on võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni , pöördudes selleks volitatud töötleja poole. Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata. Pärast küsitluse lõppu ja kogutud andmete pseudonüümimist ühendatakse küsitluse andmed loetelu järgnevas punktis 2 nimetatud registriandmetega . Seda tehakse selleks, et saada terviklik ülevaade olukorras t, hoida küsitlusankeedi pikkus mõistlikuna ja mitte küsida inimestelt andmeid, mis on juba registriandmetes olemas. Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlemine on oluline mitmel põhjusel. Eestis põhineb tervisekahjude hüvitamine võlaõigusseadusel, mille kohaselt peaksid töötaja ja tööandja omavahel kokku leppima kahjude hüvitamises. Paljud töötajad on pidanud oma õiguste eest kohtus võitlema, mis on ajamahukas, keeruline ja sageli ebakindla tulemusega protsess. Arvatakse, et just selle tõttu jääb suurel osal töötajatest hüvitis üldse taotlemata ja saamata. Mõned tööandjad on küll kasutusele võtnud vabatahtliku kindlustuse, kuid puudub ülevaade selle levikust ja toimivusest. Küsitlusega kogume infot nii hüvitise taotlemise ja saamise kohta kui ka töötajate hinnanguid kahjudele, mis registriandmetest ei selgu. Selliseid andmeid pole seni kogutud ning alternatiivseid allikaid nende saamiseks ei ole. Küsitluse andmeteta pole võimalik hinnata tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteemi muudatuste mõju ulatust Eestis. Lisaks aitab küsitlus mõista, millised probleemid esinevad tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja töötingimustega sidumisel. Kuna tööga seotud haiguste väljakujunemine võtab aega ning nende seostamine töötingimustega on keeruline, aitab küsitlus kaardistada töötajate kogemusi ja takistusi diagnoosimise ja tööga seose tuvastamise protsessis. Küsitluse sihtrühma moodustavad Tööinspektsiooni s töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel registreeritud tervisekahjuga inimesed. Seetõttu on küsitluse kutsete saatmiseks ainus võimalus kasutada registriandmeid. Alternatiivse meetodi na juhuslik valim elanikkonnast ei ole võimalik, kuna tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi on väga vähe ja neid ei ole võimalik juhuslikult leida. Samuti ei oleks representatiivne küsitlus kutsehaigete seltside ja ühingute kaudu. Ühingutesse kogunevad inimesed ei ole läbilõige sihtrühmast ja ei esinda inimesi, kes ühingutesse ei kuulu. Ühingute kaudu tehtud küsitlus annaks kallutatud tulemuse ning ei kajastaks korrektselt hüvitise taotlemise ja saamise olukorda. Seetõttu on registriandmete l tehtud valimi kasutamine ainus sobiv küsitluse tegemise võimalus. Registriandmete analüüsi ks on tarvilik siduda andmed TI, SKA , TK registritest ja RR -st . Andmete analüüs toimub pseudonüümitud kujul , andmete väljavõtte tegemiseks liigub registrite vahel pseudonüümimise võti . Seotud registriandmete analüüsita pole võimalik saada üleva adet registreeritud tööst põhjustatud tervisekahju (KH, TPH ja TÕ) levikust , sellest, kui paljudele maksab tööst tuleneva tervisekahju hüvitist SKA ja kui paljud saavad töövõimetoetust . SKA hüvitab tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. TK maksab töövõimetoetust inimestele, kellel on tuvastatud töövõime kadu . Selleks, et saada ülevaade sellest, kellele ja millises ulatuses SKA hüvitisi ning TK toetusi maksab, on vaja siduda need andmed TI andmetega. Lisaks sellele, et registriandmete analüüs annab ülevaate registreeritud tööst põhjustatud tervisekahjuga inimestest ja nende riiklikest töövõimekaotuse ga seotud hüvitistest, kasutame andme i d sisendiks lahenduste mõjuanalüüsile, kus tuleb hinnata mõju tatava sihtrühma suurust , kahjude ulatust ning hüvitiste suuruse muutus e mõju , sh meetmetega kaasnevat kulu ja tulu suurust ühiskonnale . Muudest registriandmetest eraldisesivalt ja ühendamata teiste registrite ga tehakse päring Statistikaametile Maks u - ja Tolliameti (MTA) registriandmete analüüsiks. Täpsemalt tööandjate makstud TSD-l deklareeritud tööõnnetus- ja kutsehaiguse hüvitiste st ülevaate saamiseks . Juhul kui tööandja maksab ametlikult tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitis t füüsilisele isikule ja ta ei maksa seda kindlustusmaksena, siis deklareeritakse väljamaksed TSD-l . Nendest makse test ülevaate saamiseks tehakse päring Statistikaametile , kes analüüsib andme d ja edastab analüüsi tulemused agregeeritud tabeli tena Centarile . Intervjuud töötajate , ja tööandjate ja sidusrühmadega ga isiku nõusolekul (vt taotluse lisa 3) . Erinevalt t ööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlusest, mis keskendub kvantitatiivsetele andmetele, pakuvad intervjuud sügavamat kvalitatiivset sisendit tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise protsessi mõistmiseks. K üsitluses kogutakse eelkõige üldistatavaid kvantitatiivseid andmeid kinniste küsimustega (valikvastused, arvulised vastused vmt ) . P rotsessi kirjeldamise ks ja selle sidumise ks inimese olukorraga on vajalik intervjuudega koguda põhjalikumaid, konteksti mõista aitavaid andmed tervisekahju tekkimise, tuvastamise ja kahju hüvitamise kohta . Seejuures on vajalik koguda selle protsessi kirjeld amiseks sisendit nii töötajatelt kui tööandjatelt. Kuna tööst põhjustatud terv i sekahju tekkimine tähendab, et töötervishoiu ja ohutuse tagamine ebaõnnestus, siis on vajalik edaspidise kahju ära hoidmiseks teha muudatusi. Intervjuud annavad sisendi sellesse, kuidas senised tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise skeemid töötervishoiu ja -ohutuse juhtimist mõjutavad ning kuidas osapooled tunnetavad, millised nendes skeemides aitaksid seda paremini teha. Sidusrühmade ekspertidega ( sidusrühmad on poliitikat kujundavad institutsioonid, sotsiaalpartnerid ja poliitikat ellu viivad organisatsioonid) intervjuud on vajalikud, et kaardistada praegune olukord, erinevate osapoolte tunnetatu d probleemid ja nende võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Sidusrühmade intervjueerimiseta pole võimalik terviklik poliitikakujundamine , mis kõikide osapoolte arvamusi, seisukohti ja olukorda arvesse võtab. Statistikaameti küsitlusandmete analüüs. Statistikaameti küsitlusandmed on kogutud riikliku statistika tegemiseks valimipõhisena, osaliselt agregeeritud tunnustega (nt asukohad maakonna täpsusega, majandustegevusalad agregeeritud), Statistikaameti poolt pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja TEU andmeid. Kogu analüüs toimub Statistikaameti serveris teadlaste keskkonnas ning kõik agregeeritud analüüsitulemused läbivad enne serverist väljastamist Statisikaameti poolse aimatavuse kontrolli, mis tagab et väljastatud andmetabelid ei võimalda ühtegi uuringus osalejat tuvastada. ETU ja TEU aitavad hinnata tööga seotud registreeritud tervisekahju aladiagnoosimist. Neis uuringutes kajastub inimeste enda hinnanguline tervisekahju ja selle tööga seotus ka juhul, kui inimene pole taotlenud selle registreerimist või puudub otseselt tuvastatud seos tööga. Registriandmete ja inimeste ütluse põhise tööga seotud tervisekahju leviku erinevus annab hinnangu aladiagnoosimisele. Kuigi see meetod ei anna täpset aladiagnoosimise hinnangut (sest inimesed ei pruugi alati osata seostada oma terviseprobleeme tööga või hinnata tööandja rolli kahju tekkimisel), on see siiski parim võimalik viis saada ülevaade registreerimata juhtudest. Alternatiivsed meetodid, nagu ekspertarstide hinnangud või uute, laiaulatuslike ja esinduslike töötajate küsitluste läbiviimine, oleksid äärmiselt kulukad ja ajamahukad, pakkudes samal ajal piiratud lisandväärtust võrreldes juba olemasolevate andmetega. Seetõttu on olemasolevate küsitlusandmete analüüs praktiline ja tõhusaim lahendus . 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu . Eesti Vabariigi põhiseadus e § 28 sätestab iga ühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral . Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajadusest räägivad sotsiaalpartnerid juba alates 1990ndatest. Praeguse sooduspensionite reformi taustal on sotsiaalpartnerid sõlminud kokkuleppe , mille kohaselt luuakse piisav tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamise süsteem hiljemalt sooduspensionite kaotamise hetkeks. Selleks, et välja töötada uus süsteem või olemasoleva süsteemi parandused, on vaja olemasolevat süsteemi terviklikult kirjeldada ja analüüsida ning uued lahendused välja töötada arvestades olemasoleva süsteemi osi . Eesti s on tööst põhjustatud terv i sekahju aladiagnoositud . Tööst põhjustatud tervisekahju kulu kannavad ühiskond solidaarse sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi näol , töötaja saamatajäänud tulu ja moraalse kahjuna , tööandjate otsene osalus tervisekahju kandmisel on vähene , isegi juhul kui tööandja tegevus või tegevusetus töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel on tervisekahju põhjustanud . Olemasolevas tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise süsteemis on palju puudujääke (nt segadused tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse eristamisel, kahjuhüvitise arvutamisel, kahjuhüvitise nõude üleminekul riigile tööandja likvideerimisprotsessis , töötervishoiuarsti kohustustes ja võimalustes tööandjalt diagnoosimise käigus infot saada jne) , mille lahendamiseks võib kaaluda süsteemi muutmist tervikuna (nt tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) või üksikute osade muudatusi süsteemi sees . Uuringu eesmärk on anda sisend töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi osana tervisekahjude tuvastamise ja hüvitamise tõhustamiseks, toeta des töötajate tervist ja töövõime säilitamist. Kuigi analoogseid uuringuid on tehtud varem, on olnud analüüsi keskpunktiks terviklik töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine , mitte tööst tuleneva tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise fookus. Uuringu eesmärk on töötada välja tõenduspõhised lahendus ed tööst põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise protsessi parandamiseks Eestis . U uringu tulemused annavad sisendi regulatsioonide muutmiseks , töötervishoiuarstide ja tööandjate koostöö efektiivsus e parandamiseks ning Tööinspektsiooni rolli tõhustamiseks haiguste ennetamise l ja uurimise l . T ulemused panustavad täpsema ss e diagnoosimis se , töö ja haiguste põhju s liku seose tuvastamise protsessi ja õiglaste hüvitiste määramis se . Uuringust saadud teave aitab kaardistada võimalikud regulatsioonide muudatused , näiteks tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste täpsem eristamine , tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamismehhanismide ühtlustamine , riikliku ja tööandjate vastutuse jaotuse täpsustamine. Tulemusena luua kse õiglasem ja tõhusam tööst põhjustatud tervise kahju de hüvitamise süsteem ning efektiivsem, arusaadavam ja läbipaistva KH ja TPH diagnoosimise protsess . Töötajate le peaks muudatused tooma kaasa suurema õiguskindlus e ja lihtsama ligipääsu kahjuhüvitistele. Tööandjatele peaks tekkima selgem arusaam KH ja TPH diagnoosi me protsessist ning tööst põhjustatud tervisekahju kahjuhüvitamise süsteemist. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu . Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks . Uuringus lähtutakse põhimõttest, et isikuandmete töötlemine oleks võimalikult piiratud ja isiku õigusi ei kahjustataks. Isiku nõusolekuta töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud küsitluskutsete saatmiseks ja registriandmete analüüsiks, ning isiku tuvastamist võimaldavate andmete maht hoitakse minimaal se vajalikuna uurimisülesande täitmiseks . A nalüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid. Andmetöötlus ei muuda andmesubjekti kohustusi ega anna talle uusi individuaalseid õigusi, välja arvatud võimalus vastata küsitlusele ja osaleda intervjuus, kui ta nõus tub sellega . Täiendavad kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi: Ajaliselt ja erinevate koodidega eraldatud andmevood ühendatud registriandmete le ning küsitluse kontaktide le . Küsitluse vastuste sidumine registriandmetega toimub pärast küsitluse lõppu, kui andmetest on eemaldatud isikute kontaktandmed . Registriandmed seotakse juurde ainult nende isikute vastustele , kes vastasid kogu küsitlusele . Registriandmete ühendamise võimalus puudub neile vastajatele, kes ei vastanud üldse, keeldu sid oma andmete töötlemisest või jät sid vast amise pooleli . K üsitlus ja registriandmete analüüs toimuva järjestikku , mis tähendab et samaaegselt ei ole analüüsi tegeva volitatud töötleja Centari kasutuses isikute küsitlemise kontaktandmed ja ühendatud registriandmed. Küsitluskutse saatmiseks vajalike kontaktandmete saamiseks peab ühendama TI ja RR andmed, kuna TI andmetes on inimeste kontaktandmed puudulikud ( küsitlemiseks on vajalik e-posti aadress). TI saadab RR-le isikukoodide ja pseudokoodide võtme koos tervisekahjustuse liigiga. Küsitluskutseks ja valimi moodustamiseks vajalikud andmed ( nimi, e-posti aadress ja tööst põhjustatud tervisekahju liik) saadab RR koos küsitluse pseudokoodiga Centarile . Centar viib läbi küsitluse, kustutab kõik kontaktandmed ning saadab RR-ile ainult küsitlusele vastanute küsitluse pseudokoodid. Sellele ühendab RR juurde registriandmete pseudokoodi, mille abil liidetakse hiljem küsitlusandmetele juurde registriandmed. Kasutusele võetakse kaks pseudokoodi : registriandmete pseudokood ja küsitluse pseudokood (küsitluskood) , et välistada küsitluse kontaktandmete otse sidumise võimalust registriandmetega) Ühendatud registriandme d edastatavad registripidajad Centarile pärast küsitlusandmetest kontaktide kustutamist. Seega ei ole Centari kasutuses samaaegselt isikute kontaktandmeid ja ühendatu d registriandmeid, mis välistab olukorra , kus registriandmed oleksid otseselt tuvastatavad (vt ka taotluse küsimus 8) . Registriandmed pseudonüümitakse ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega. Pseudonüümimine toimub enne andmete edastamist Centarile . Centaril pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele. Andmete liikumise ja pseudonüümimise üldine kirjeldus ja põhjendus on järgnev: TI võtab registrist isiku te loetelu , loob neile isikukoodi ja pseudokoodi võtme ning jagab seda võtit SKA ja TK -ga . RR andmepäringu jaoks lisa b TI isiku koodi ja pseudokoodi võtmele lisa-andmeühikuna tööst põhjustatud tervisekahju lii gi (TPH, KH, TÕ) , et RR saaks kasutada sama võtit nii küsitluseks vajalike kontaktandmete edastamiseks kui ühendatud registriandmete edastamiseks . Võtit kasutades võtavad registripidajad registr itest päringule vastavas andmekoosseisus andmed ja edastavad need ilma isikukoodita , aga kasutades pseudokoodi , Centarile . Seega saab Centar andmed pseudonüümitud kujul. Registrite vahel liigub pseudonüümimise võti , aga ei liigu teiste registrite andmed. Seeläbi vähendatakse ühendatud registriandmete analüüsiks vajalike andmete liikumist ning isikute tuvastamist minimaalse võimalikuni. Andmete ühendamise protsessi tulemusena moodustub pseudonüümitud ( umbisikustatud ) andmebaas, mida Centar kasutab andmete statistiliseks töötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Protsessi detailsem kirjeldus esitatakse taotluse küsimuse nr 8 vastuses . Vabatahtlik ja informeeritud osalemine küsitlusele vastamisel ja intervjuudes . Küsitluses ja intervjuudes osalemine toimub ainult isiku nõusolekul. Küsitluskutses selgitatakse, kust kontaktandmed pärinevad ja kuidas andmeid kasutatakse. Vastaja võib küsitlusest keelduda, mille järel tema poole rohkem ei pöörduta. Neile, kes küsitlusele vastamisest keeldunud ei ole, kuid kes pole veel ka küsitlust täitnud, saadetakse m eeldetuletusi maksimaalselt kolm korda, et inimesi mitte ülemääraselt tülitada. Küsitluse viimase küsimusena küsitakse isiku nõusolekut temaga intervjuu läbiviimiseks ja intervjuudele värvatakse inimesi nende seast, kes nõusoleku and si d . Seega toimub hilisem intervjueerimine ainult isiku nõusolekul. Enne intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimestega me intervjuud ei tee ja pärast intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimeste intervjuud me kustutame. Piisava hulga intervjuude tagamiseks kaasame valimisse suurema arvu potentsiaalseid intervjueeritavaid. ETU ja TEU analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (RDP) , kus isikuid tuvastada ei saa (andmed pseudonüümitud kujul ). Kõik väljastatavad tulemused läbivad aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus. Kuna uuringus kasutatakse juba varem kogutud riiklikke andmeid ja valimipõhiseid küsitlusi, minimeeritakse inimeste lisaküsitlemise vajadust ja väl d itakse andmesubjektide tarbetut koormamist . ETU ja TEU on laiaulatuslikud regulaars ed valimipõhised Eesti elanike küsitlused, milles muuhulgas küsitakse inimese hinnang ut oma tervislikule seisundile, tervisekahjustuste olemasolu le ja tööga seotusele . Kasutades varem kogutud andmeid välistame vajaduse inimestelt küsida samu küsimusi ja minimeerime inimeste tülitamist andmekogumise eesmärgil. Andmed on kogutud varasemalt vastavalt Statistikaameti le kehtivatele riiklikele reeglitele ja ülesannetele. Uuringu tulemused ei mõjuta üksikisikuid otseselt, vaid aitavad kujundada poliitikasoovitusi, mis võivad tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi kaudselt uue poliitika näol mõjutada tulevikus. 8. K uidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani ? Sealhulgas palume välja tuua mil liseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Pseudokoodi ja küsitletavate koodi loomine ja liikumine registrite vahel TI loob isikukoodide ja pseudokoodide võtme ja saadab selle SKA- le ja TK-le . SKA ja TK näevad isikukoodi-pseudokoodi võtit, aga ei näe TI andmeid. TI lisab isikukoodide ja pseudokoodide võtmele tervisekahjustuse liigi andmed (TPH, KH, TÕ) ja saadab RR-le . RR näeb isikukood-pseudokood-tervisekahjustuse liik võtit, aga ei näe muid TI andmeid. RR teeb pseudokoodide võtit kasutades küsitluse valimiväljavõtte ja lisab valmiväljavõttele küsitl us koodid ehk küsitluse pseudo-id koodid . Küsitl us kood erineb pseudokood ist , mille lõi TI, kuid RR säilitab küsitl us koodi ja pseudokoodi vahelise seose võtme. Küsitluse kontaktandmed RR saadab Centarile küsitluse valimi väljavõtte jaoks krüpteeritult järgmised andmed : nimi , e-posti aadress , tervisekahjutuse liik , küsitl us kood . Centar kasutab RR saadetud andmeid küsitluse kutsete ja meeldetuletuste saatmiseks . Meeldetuletused saadetakse neile, kes pole vastanud ega keeldunud oma andmete töötlemisest . Küsitluse lõppedes kustutab Centar küsitluse andmestikust isiku t otseselt tuvastavad andmed ( nime ja e-posti aadressi ) , aga jätab alles küsit lus koodi . Küsitlusele vastanute k üsitl us koodi d saadab Centar RR-ile . RR näeb küsitletavate küsitlus koode, kuid ei näe küsitluse vastuseid. RR saadab Centarile küsitl us koodi-pseudokoodi võtme ainult nende vastajate kohta , kes küsitlusele vastasid . Centar saab pseudokoodi abil siduda küsitluse vastustele juurde ühendatud registriandmed. Centar ei tea nende inimeste küsit lus koodi ja pseud o koodi võtit, kes ei vastanud või jätsid vastamise pooleli. RR kustutab küsitl us koodi-pseud o koodi võtme pärast info edastamist Cen t arile . Ühendatud registriandmete analüüsi andmete liikumine TI , SKA, TK ja RR võta vad registrist välja päringule ( päringu andmete koosseisu vt taotluse punkt 9.2 vastusest ) vastavad andm ed isikute kohta, kellele TI lõi ps e udokoodi võtme (selle loetelu punkt 1a) . T I , SKA, T K ja RR asenda vad andmete väljavõttes isikukoodid pseudokoodiga . TI, SKA , TK ja RR saadavad pseudokoodidega andm estikud krüpteeritult Centari le nii, et Centar ei näe isikute isikukoode MTA andmete analüüsi andmestik on Statistikaametil riikliku statistika tegemise otst arbel pseudonüümitud kujul olemas. Andmete analüüsi ks kasutab Statistikaamet olemasolevaid andmeid, loob neist agregeeritud tabelid ja edastab tulemused Centarile . Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu uuringu andmed – andmed on eelnevalt juba pseudonüümitud ja tegemist on valimipõhise küsitluse andmetega, mistõttu pole tegemist isikustatud andmetega ning tuvastamise võimalus on keeruline ja kaudne. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti serveris kaugpöördumise teel teadlaste keskkonnas (RDP) . Statistikaamet teeb andmed Centarile kättesaadavaks teadlaste keskkonnas selle uuringu tarbeks loodud kaustas. Keskkonnast välja saab saata ainult agregeeritud analüüsi tulemusi, kus ükski inimene pole tuvastatav. Tulemid kontrollitakse enne välja saatmist üle Statistikaameti töötajate poolt . Registrite vahel ja registrite ning Centari vahel liiguvad andmed kokkulepitud isiku isikukoodiga krüpteerituna, e-kirja teel. Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid . 9 . Loetlege i sikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus . Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on . Ühendatud registrite andmed kõikselt viimase 10 aasta jooksul kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saanud või tööõnnetusse sattunud isikute kohta. Päringu kavatseme teha perioodi 2015-2024 kohta. Kuna taotluse tegemise hetkel pole 2024. agregeeritud andmed veel avalikud, siis inimeste arvu suurusjärgu hindamiseks tuuakse allolevas tabelis perioodi 2014-2023 andmed . Tabel 1. Perioodil 2014-2023 registreeritud kutsehaigused, tööõnnetused ja tööst põhjustatud haigused Tööõnnetused Kutsehaigused Tööst põhjustatud haigused 2014 4644 56 138 2015 4800 50 128 2016 5098 39 95 2017 5209 37 78 2018 5170 49 55 2019 4277 34 57 2020 3641 22 87 2021 3887 16 38 2022 3712 24 37 2023 3296 13 38 Kokku 43734 340 751 Allikas: Tööinspektsioon Registriandmete ( MTA ) analüüs is töödeldakse kõikide tööandjate deklaratsioone, et neist teha väljavõte tööandjatest ja isikutest, kellele tööandja on deklareerinud väljamakseid koodiga 32 ( seoses tööõnnetusega või kutsehaigusega makstav hüvitis ( TuMS § 13 lõige 1, § 41 punkt 1) perioodil 2015-202 4 . Küsitluse kontakt andmed päritakse kõikselt viimase l 10 aasta l registreeritu kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigustega inimeste kohta , kes on väljavõtte tegemise hetkel elus ( ligikaudsed arvud perioodi 2014-2023 järgi on vastavalt 340 ja 751 inimest ) . Tööõnnetuses olnud inimestest tehakse valim selliselt, et valimisse võetakse 10% tööõnnetusse perioodil 2015-2024 sattunud inimestest, kes on valimi väljavõtte tegemise hetkel elus. P eriood i 2014-2023 TÕ valim i suuruseks kujuneks vähem kui 4373 , täpset arvu ei saa hinnata, kuna pole teada, kui paljud tööõnnetusse sattunud inimestest on küsitluse tegemise ajaks elus . See tähendab, et RR saadab kontakt andmed iga 10. isiku kohta, kelle tööst põhjustatud tervisekahju liik on TÕ ja kes on valimi tegemise hetkel elus . Kõikne valim KH ja TPH inimeste küsitlemiseks on vajalik, kuna küsitlusele vastamine on vabatahtlik ja paljud inimesed tõenäoliselt ei nõustu küsitlusele vastama. Tavapärane vastamismäär elektroonilises küsitluses on ca 20%, mis tähendab, et eeldatav vastuste hulk o leks 68 vastust kutseh a igetelt, 150 vastust tööst põhjustatud haigusega inimestelt ja 874 vastust tööõnnetuses olnud inimestelt. TPH ja KH inimeste hulk, kelle andmete pealt on võimalik analüüsi teha on väga väike statistiliste üldistuste tegemiseks ja seetõttu ei saa vähendada valimi suurust. TÕ -si on rohkem ning seetõttu on võimalik selle tervisekahjustuse liigi korral küsitle da valimit üldkogumist . Kuna TPH ja KH inimeste tervisekahju kujunemine, selle tuvastamine ja sidumine konkreetse töökeskkonna ja tööandjaga erineb oluliselt TÕ -st , siis on hädavajalik eristada analüüsis neid tööst põhjustatud tervisekahju liike. Intervjuud tervisekahjutusega töötajatega teeme küsitletud inimeste seas , kes nõustuvad küsitluses enda intervjueerimisega. Kokku kavandame 10 intervjuud TPH ja KH inimeste seas . KH või TPH diagnoosi saanud inimeste intervjueerimise eesmärk on kaardistada nende kogemus alates tööga seotud haiguse kahtlustusest, tööga seose tuvastamise otsuse ning diagnoosi saamiseni. Lisaks uuritakse nende ja ka TÕ edasist teekonda kompensatsiooni taotlemisel ning selle saamisel või mitte saamisel. Seetõttu peaks intervjueeritavate valim hõlmama võimalikult erinevate kogemuste ja teekondadega inimesi, et anda terviklik ülevaade protsessi erinevatest etappidest ja võimalikest takistustest. Intervjuud tööandjatega kokku 8 intervjuud võimalikult erinevate tööandjatega, et oleks kaetud: erineva suur use ja tegevusalaga tööandjad , kus on rohkem tööõnnetusi, kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud haiguseid diagnoositud (täpsustame pärast töökeskkonna andmekogu analüüsi) ; v abatahtlikult tööandja vastutuskindlustuse võtnud tööandja ja tööandja, kes sellist kindlustust pole võtnud ; t ööandja, kelle töötajal on tekkinud ja tuvastatud tööga seotud tervisekahju ning kes maksab selle eest töötajale kompensatsiooni. Tööandjate intervjuudega kaardistame töötajate teekonda tööga seotud tervisekahju tekkimisest kuni diagnoosi ni ja kahjuhüvitiseni, aga ka tuvastatud tervisekahjuga töötajate puudumisel lahendusi, mida tööandjad praeguse KH ning TPH diagnoosimise ja kahjuhüvitamise süsteemi probleemidega tegemiseks kasutavad ja sobivaks peavad. Tööandjate juures intervjueerime inimest, kes oskab kõige paremini hinnata tervisekahju tekkimise riske, kahju ulatust ja selle kompenseerimise lahendusi. Selline inimene võib olla väiksema töötajate arvu korral ettevõtte juht, suurema töötajate arvu korral personalijuht või mõni muu juhtkonna liige. Tööandjad leiame kasutades esmalt avalikk e kanaleid nagu meedia, kohtulahendi d ja tööandjate lii tude k audu . K ui piisava varieeruvusega intervjueeritav a te rühma ei saa avalike andmete ja tööandjate liitude kaudu kokku, siis kaalume täiend a vate intervjueeritavate värbamise võimalust ena järgmisi: (1) töötajate intervjuu s soovitatud tööandja, kelle intervjueeri misest võiks tõusta laiemat kasu ( seda lahendus t kasutame ainult juhul, kui töötaja ise intervjuus toob välja tööandja, keda võiks intervjueerida; on kindel, et töötaja ei tööta enam selle tööandja juures ning tööandjale me ei avalda töötajat, kes soovitas seda intervjuud teha) ; (2) kindlustusseltsidest soovitatud tööandja, kellelt kindlustusselts on saanud nõusoleku kontaktide edastamiseks ja intervjuus osalemiseks . Tööandjad annavad intervjuud ainult juhul, kui nad sellega vabatahtlikud nõustuvad (vt nõusolek uvormi taotluse Lisa 3). Intervjuud sidusrühmadega kokku ca 18 inimesega intervjuud. Intervjuude arv ja intervjuudel osalevate inimeste arv võib m uutuda vastavalt sellele, kuidas sidusrühmade esindajad peavad vajalikuks eksperte intervjuudele kaasata. Sidusrühmad on ministeeriumi ametnikud poliitikakujundaja rollis, tööandjate ja töövõtjate es i ndusorganisat sioonid sotsiaalpartnerite esindajate na, poliitikat rakendavate asutuste esindajatena sotsiaalkindlustusameti ja tööinspektsiooni tööst tuleneva terviskahju uurimise, hindamise ja hüvitamisega tegelevad töötajad, tervishoiuteenuseid pakkuvad töötervishoiuarstid, perearstid , vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse pakkujad ja neid esindav Eesti Kindlustusseltside Liit. Sidusrühmade kontaktid leitakse asutuste veebilehtedelt või pöördudes vastava asutuse poole, kui kontaktid pole asutuse veebilehel aval datud või on keeruline otsustada, kes asutusest on kõige õigem inimene uuringu teemal seisukohti avaldama. ETU ja TEU andmed on Statistikaametil olemas ja kogutud varasemalt. ETU on iga-aastane valimipõhine küsitlusuuring, mille valim on ca 10 000 inimest vanuses 15-74 aasta t . TEU valimis on v ähemalt viie töötajaga majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja nende ettevõtete töötajad , kokku on valimis ca 1000 ettevõtete ja ca 8000 töötajat . 9 .1. Tooge välja p eriood, mille kohta isikuandmete päring tehakse . Ühendatud registriandmed - viimased 10 aastat 2015-2024 ja SKAst lisaks sotsiaalmaksuga makstutatud töise tulu andmed perioodil 2010-2024 , mis võimaldab analüüsida töise tulu dünaamikat enne ja pärast tervisekahju tekkimist . Registriandmed, mida ei ühendata teiste registritega (TSD) – 2015-2024. Küsitluse valim – 2015 . -2024 . aastal registreeritud tööst põhjustatud haiguse , või kutsehaiguse diagnoosiga ja tööõnnetus s e sattunud inimesed Statistikaameti küsitluste andmed. Eesti tööjõu-uuringu andme tele ligipääs taotletakse neile aastatele, mil andmetes on tööst põhjustatud tervisekahju kohta lisamoodulid või küsimused. Need aastad on: 2007, 2013, 2015, 2017, 2019, 2020, 2021 ja 2023. Eesti tööelu-uuringu osaks on tööga seotud tervise andmed ja tööelu-uuringu ligipääs taotletakse nendeks aastateks, mil uuringut tehti, s.o 2009, 2015, 2021. 9 .2. Loetlege t öödeldavate isikuandmete kooseis . Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi , isikukood, e-posti aadress jne) ning p õhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Ühendatud registriandmete väljavõtete tegemisel töödeldakse järgmisi andmeid järgmiste registripidajate juures : Tööinspektsioon: Isikukood Isiku pseudokood (registrite vahel liikumiseks pseudokoodi ja isikukoodi võti) KH v TPH diagnoosimise aeg/TÕ toimumise aeg Juhtumi registreerimise aeg (kombinatsioonis eelnevaga annab sisendi inimese ajale teekonnal diagnoosist või õnnetusest andmekogus registreerimiseni) KH v TPH diagnoos RHK tähtkoodi tasemel /TÕ vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste Tervisekahju põhjustanud ohutegurid Töötaja sotsiaaldemograafiline taust: Sugu Sünniaasta ja kuu Amet/ametid KH ja TPH elukoha maakond Tööandja(te) taust: Tegevusala (EMTAK) TÕ t öökoha maakond T ööandja töötajate arv Töösuhte algusaeg KH/tööstaaž TPH ja TÕ Töötukassa: Isikukood/pseudokood Töövõime hindamise taotlemise aeg või ajad (sh esmase töövõime hindamise aeg ja korduvad töövõime hindamise a jad ) Töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud) Vähenenud tö övõime alguse ja tegelik lõpu aeg (mitte määratud vaid tegelik) Makstud töövõimetoetuse summa kuude kaupa Töövõimetoetuse saamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev Sotsiaalkindlustusamet: Isikukood/pseudokood Makstud kahju hüvitise summa (sh hüvitise vähendamise alused ja summa) kuude kaupa K ahju hüvitise maksmise alguse aeg Töövõimetuse ulatuse määramise aeg alates 2010. aastast Töövõimetuse ulatuse määramise tulemus alates 2010. aastast Makstud töövõimetuspensioni summa kuude kaupa alates 2010. aastast T öise lt tulu lt makstud sotsiaalmaksu suurus kuude kaupa alastes 2010. aastast Rahvastikuregister: Isikukood/pseudokood Isiku surma aeg Isiku haridustase Isiku elukoha maakond MTA registriandmete analüüsis töötleb Statistikaamet aastate lõikes agregeeritud tabelite koostamiseks järgmisi andmeid: Tööandja tegevusala Tööandja töötajate arv Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete suurus Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete saajate: Arv Vanus Töötamise staatus /amet Küsitluse tegemiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist rahvastikuregistris Isikukood/pseudokood / küsitl use pseudokood Isiku ees ja perekonnanimi (kuna esineb olukordi, kus mitu inimest kasutab sama e-posti aadressi, siis on tarvilik lisada küsitluse kutsele isiku nimi) Isiku e-posti aadress Isiku tööst põhjustatud tervisekahjustuse tüüp ( TPH, KH, TÕ ) Intervjuud TPH , KH või TÕ inimestega TPH, KH või TÕ inimeste nõusoleku I i ntervjueerimiseks küsime nõusoleku ja vastavalt inimese eelistusele e-posti aadressi või telefoninumbri küsime küsitluse ankeedi viimase küsimusena Tööandjate ja sidusrühmade intervjueeritavate inimes t e nime d , ametikoha d ja e-posti aadressi d saame asutuste veebilehtedelt . Statistikaameti küsitlusuuringud kus töödeldakse ainult pseudonüümitud andmeid, mis ei ole kitsalt võttes isikuandmete töötlemine. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu-uuringu raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste töötingimuste ja töötamise kohta. Andmete koosseisu aluseks on ankeedid, mis kajastuvad küsitluse metoodikadokumentides. Kuna Centari jaoks on sisuliselt tegemist anonüümsete andmetega (vt käesoleva taotluse küsimuse nr 5 vastusest punkti 4 ) , küsitlusandmete koosseisus on Statistikaametil andmestikud juba ette valmistatud (eraldi andmete ettevalmistus nõuab täiendavat aja ja raha kulu) , analüüsis läheb vaja erinevaid taustaandmeid (tööt urustaatuse, sotsiaal-demograafilise tausta, töökoha jm kohta) ning tööga seotud tervisekahju andmeid , siis on otstarbekas andmestikud teha kättesaadavaks küsitluse andmete koosseisus. Andmete koosseisu v t tööjõu-uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf vt tööelu uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/TEU%20metoodika.pdf 9 .3. Loetlege i sikuandmete allikad . Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Ühendatud registriandme d : Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu Töötukassa – töötukassa andmekogu Sotsiaalkindlustusamet – sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) Rahvastikuregister Registriandmed , mida analüüsib Statistikaamet pärinevad MTA registritest TSD ja Töötamiseregistrist. Küsitluse kontaktid: Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu Rahvastikuregister Küsitlusandmete kogumine kavandat av küsitlusankeet ja küsitluse kutse on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 4) Intervjuud TPH , KH või TÕ inimestega – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3) Tööandjad – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3) Sidusrühmad – intervjuu kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele ) ( vt taotluse lisa 9) Statistikaameti küsitlusuuringud – küsitluslehed , vt käesoleva taotluse küsimuse 9.2 vastuse punktis 4 viidatud metoodikaraportid. Selles punktis käesoleva uuringu tarbeks isikuandmeid ei töödelda. Tegemist on juba varasemalt pseudonüümitud andmekogudega, mis tehakse andmete töötlejale kättesaadavaks, tehniliselt pole tegemist isikuandmete töötlemisega käesolevas uuringus. 9 .4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutav a töötleja ga ) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega on konsulteeritud andmete koosseisu ja an dmete liikumise skeemi sobivuse kokku leppimiseks. 1 0 . Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümisee ri takse ? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms) ? Kui andmeid ei pseudonümi seerita , siis selgitada, miks seda ei tehta. Registriandmete ühendamisel : TI loob päringu tegemisel pseudonüümimiseks (isikukood/registrian dmete pseudokood) võtme ja edastab selle SKAle , TK le , RRle TI, TK, SKA ja RR pseudonüümivad registriandmete päringu andmed enne nende edastamist Centarile Analüüs toimub pseudonüümitud andmeid kasutades MTA re gistriandme i d, mida ei ühendata teiste registritega, analüüsib Statistikaamet pseudonüümitud kujul. Pseudonüümimine on tehtud enne käesolevat uuringut , lähtub Statistikaameti protseduurireeglitest nii pseudonüümimisel , andmete säilitamisel kui pseudonüümimise võtme säilitamisel . Küsitlus: Küsitluse a ndmed kogu b Centar RRi edastatud kontakte kasutades isikustatult Küsitluse andmete kogumise lõppedes teeb Centar valimi isikutest, kes andsid nõusoleku intervjuul osalemiseks , säilitades eraldi nende isikute küsitluses antud kontaktandmed ja nime ning valimi karakteristikutena ( tervisekahjustuse liigi, kellelt ja millist kompensatsiooni inimene sai , elukoha regiooni, soo ja vanuse) . Intervjueerimise kontakt- ja taustaandmed säilitatakse eraldi analüüsitavatest küsitluse andmetest. Küsitluse andmete kogumise perioodi lõppedes ja intervjueerimiseks nõusoleku andnud isikute valimi andmete eraldamise järel kustutab Centar küsi t luse andmestikust: nime e-posti aadressi intervjueerimise nõusoleku käigus edastatud kontaktandmed Küsitlusele vastanute pseudokoodide loetelu saadab Centar RR-i ja RR saadab vastuseks registriandmete pseudokoodi ja küsitluse pseudokoodi võtme RR-i saadetud võtit kasutades seotakse otsese tuvastamise võimaluseta küsitluse andme tele registriandmete pseudokoodiga registriandme d Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega . Intervjuud: Töötajate I i ntervjueerimiseks loodud eraldi valimit isiku konta k t - ja taustaandmetega hoitakse kuni intervjueerimise perioodi lõpuni, misjärel see kustutatakse. Intervjuude salvestistest tehakse transkriptsioonid, millest eemaldatakse isiku otsest tuvastamist võimaldavad viited (isikute ja kohtade nimed eemaldatakse ). Intervjuude analüüs toimub anonüümseks muudetud transkriptsioone kasutades. Tööandjate intervjuudest luuakse transkriptsioonid, millest kustutatakse koha d nimed , asutuste ja isikute nimed . Analüüs toimub transkriptsioone kasutades. Sidusrühmade intervjuudest luuakse transkriptsioonid, mi da ei anonümiseerita . Kuna sidu s rühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või esindaja rolli s olukorra kirjeldamiseks , siis sellisena kasutatakse ka kogutud andmeid. Statistikaameti küsitlusandmed – on pseudonüümitud varasemalt, enne selle uuringu tegemist . 1 0 .1. Loetlege p seudonümiseeritud andmete koosseis . Registriandmete koosseis – vt taotluse küsimuse nr 9.2 vastust Küsitluse andmed – andmete kavandatav koosseis vt küsitlusankeedi kavandit , lisatud taotlusele (lisa 4) Statistikaameti varem pseudonüümitud küsitluste andmete koosseis vt metoodik a raporti d, mida viidatakse taotluse küsimuse nr 9.2 vastuse punktis 4 . 1 0 .2. Kirjeldage pseudonümi seerimise protsessi ja vahendeid . Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Ps e udonüümimisek s kasuta vad TI, TK, SKA ja RR koodivõtit, mis seob registriandmete pseudokoodi isikukoodiga . Koo divõtme loob TI ja edastab selle TK le , SKAle ja RRle Koodivõtit võib olla vaja andmepäringute kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui andmepäringus oli viga. Vead päringus ilmnevad analüüsi käigus, kui märgatakse ebakõla mõne andmevälja väärtustes. Selliste päringuvigade parandamiseks võib olla vaja koodivõtit kasutada ka pärast esialgse päringu tegemist. TK, SKA ja RR kustutavad koodivõtme kaks kuud pärast andmete edastamist Centarile (eeldatavalt III kvartal 2025) , TI hoiab koodivõtit uuri ngu lõpuni (eeldatavalt II kvartal 2026) Küsitluse andmed pseudonüümib Centar , k asutades RRi loodud küsitl use pseudokoodi – registriandmete pseudokoodi võtit. RR edasta b Cen t arile küsitluse andmete kogumiseks küsitluse kont a ktandme d koos küsitletavate küsitluse kood iga . Pärast küsitluse toimumist kustutab Centar andmetest konta k tandmed ja intervjueerimise nõusoleku andmed , aga säilitab küsitletava küsitluse koodi. Küsitlusele vastanu te küsitletavate koodid saadab Centar RR-ile . RR saadab vastu küsitletavate koodi-pseudokoodi võtme. Centar asendab küsitluse andmetes küs i tletava koodi pseud o koodiga. Centari kasutus se jäävad pseudonüümitud küsitluse ja registri andmed . Pseud o koodi-küsitluse koodi võtme kustutavad RR ja Centar ka ks kuu d pärast pseudonüümimist (eeldatavalt III kvartalis 2025) , see annab võimaluse analüüsi käigus ilmnenud vigade korral korrigeerida võtme vigasest rakendamisest tulenevaid probleeme. 1 0 . 3 . Tooge välja p seudon ü mi seeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonü miseer ita , siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Ühendatud registriandmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu ( eeldatavalt II kvartal 2026) Küsitluse andmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026) , Intervjuude kontakteerumise andmestik kustutatakse pärast intervjuude toimumist , helisalvestised kustutatakse pärast transkribeerimist , anonüümsed transkriptsioonid kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026) Statist ikaameti riikliku statistika jaoks kogutud pseudonüümitud küsitluse andmestik ke ei looda käesoleva uuringu tarbeks ja nende säilitamine toimub riikliku statistika reeglite alusel. Centari ligipääs andmestikele lõppeb uuringu lõppedes (eeldatavalt II kvartal 2026 ) . Statistikaameti MTA andmete analüüsiks ei looda eraldi ligipääsu Centarile , andmeid analüüsib Statistikaamet ning säilitab vastavalt riikliku statistika tegemise reeglitele. 1 1 . Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei Jah 1 1 .1. Kui vastasite ei, siis palun põhjenda ge 1 1 .2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse. Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt. Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut andmete töötlemiseks küsida. See on registriandmete ühendamisel ja ühendatud registriandmete analüüsimisel, isikute kontaktandmete kasutamisel küsitluse tegemiseks kontakteerumisel. Pärast isikutega kontakteerumist küsitluse läbiviimiseks küsitakse isikutelt luba, et koguda küsitlusandmeid ja neid töödelda. Juhul, kui inimesed ei nõustu, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu. Küsitluse lõpus küsitakse omakorda luba, et isikuga kontakteeruda intervjueerimiseks. 1 1 .3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused ? Andmekaitse tingimused on leitavad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/isikuandmete-tootlemine Tööinspektsiooni andmekaitsetingimused on Tööinspektsiooni veebilehel https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/info/isikuandmete-tootlemine Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse Statistikaameti veebilehel ( https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse ). Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse SKA veebilehel ( https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/isikuandmete-tootlemine ). Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse Töötukassa veebilehel ( https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-tootukassa-andmekaitsetingimused ) Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel https://centar.ee/andmekaitsetingimused Küsitluse andmekaitse tingimused kirjeldatakse küsitluse alguses (vt lisatud manus taotlusele). 1 2 . Kas i sikuandme id edasta takse kolmandatesse riikidesse Jah/ei . Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. Ei 1 2 .1. Lo e tlege r iigid, kuhu isikuandmeid edastatakse . - 1 2 .2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse ? - Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad : Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) Eetikakomiteele on taotlus esitatud samaaegselt andmekaitseinspektsiooni taotlusega Lisa 2: Hankeleping (sh lisana tehniline kirjeldus) Lisatud Lisa 3 : Intervjuude kavandid, sh nõusolekuvormid Lisatud Lisa 4 : Küsimustik u kavand, sh nõusol e kuvorm Lisatud Lisa 5 : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis avaldatav uuringu teavitus Lisatud Lisa 6 : Mõjuhinnang Lisatud Lisa 7 : Turvameetmed Lisatud Lisa 8 : Registriandmete liikumise skeem Lisatud Lisa 9: Sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku küsimi se tekst Lisatud