MEMO
Teema: hankele „Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“
_______________________________________
___
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis perioodil 21.03.-23.04.2025 läbi hankele
„töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“ eelneva turu-uuringu, milles eesmärk oli
anda turuosalistele ülevaade kavatsusest läbi viia riigihange mentorlusprogrammi
läbiviimiseks ning seejuures saada huvitatud isikute tagasisidet planeeritava riigihanke osas.
Hankija ootas eelkõige tagasisidet ja ettepanekuid esialgsele tehnilisele kirjeldusele,
selgitamaks välja, mis peaksid olema mentorlusprogrammi peamised sisutegevused; mis
pädevus, teadmised ja kogemus peaks olema ettevõttes mentorlust osutaval mentoril ning kas
turu-uuringus osaleja oleks huvitatud hankes osalema ja projekti koordineerima.
Teemast huvitatud osapooltega lepiti kokku 30-minutiline kohtumine MS Teams vahendusel
ning kohtumised toimusid vahemikus 27.03-09.04.2025.
E-kiri turu-uuringu läbiviimiseks edastati järgmistele (eriala)liitudele: Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti
Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti
Mööblitootjate Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit ja Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Turu-uuringule vastas kirjalikult: Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse
Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit, kes teavitasid, et neil ei ole aega antud teemaga tegelda. Lisaks
märkis e-kirjas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, et olemasolevad süsteemid toimivad hästi ja
sellisel kujul mentorlusprogramm oleks dubleeriv tegevus.
Kohtumised toimusid:
Eesti Mööblitootjate Liiduga (27.03.25), kelle hinnangul võib mentorlusprogramm
olla ettevõtete jaoks pigem lisakohustus, sest kõik on justkui hästi. Hankija selgitas, et
ettevõtete osalemine mentorlusprogrammis on siiski vabatahtlik ehk osalevad need, kes
ise soovi avaldavad. Samuti uuris liit, et kas ettevõte saab ka finantsiliselt toetatud,
mille osas hankija selgitas, et mentor ja temapoolne nõustamine/koolitamine ning teiste
ettevõtete külastamine on projekti osa ja ei too kaasa ettevõttele lisakulusid. Kui aga
ettevõttes on vaja midagi töökeskkonnas muuta või nt on vaja soetada
isikukaitsevahendeid, siis see on tööandja kulu, mida käesoleva projektiga ei
finantseerita. Hankes osalemist ja projekti koordineerimist liit võimalikuna ei näinud,
küll aga soovivad kindlasti olla tulevikus infovoos.
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE-ga (07.04.25), kes leidsid, et PAREl oleks
kindlasti suur eelis, kui nad osaleksid mentorlusprogrammi läbiviijana, kuivõrd nende
liikmete kogukond on suur, sh erinevatest tegevusvaldkondades ning ka parimate
praktikate üles leidmine oleks lihtsam. Kui mentoritel ei oleks konkreetset
haridusnõuet, siis see oleks kindlasti parem ja annaks laiema võimaluse mentorite
kaasamiseks. Sh tegi PARE ettepaneku, et ettevõtete jaoks koostada nn stardimaterjal,
mida nad saavad hakata hiljem täiendama. Hankija tõi välja, et paljuski ootab
pakkujatel oma nägemust mentorlusprogrammist ja selle sisust.
Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga (07.04.25) kohtumise raames arutati hanke eesmärki
ja kellele hange on suunatud. Liit hankes osalemist ja projekti koordineerimist
võimalikuna ei näinud, küll aga on nad valmis tulevikus sisendi andjana osalema. Liit
tegi ka ettepaneku, et ehk peaks programmi suunama ka kvaliteediettevõtetele, kes
teevad ettevõtetele ISO programme, käivad ettevõtteid nõustamas ja aitavad kogu
töökeskkonna plaani üles ehitada. Samuti tõstatas liit küsimuse, et kuidas jõuda
väikeettevõteteni, sest erinevatele kohtumistele/üritustele tulevad ikka need, kes on
töötervishoiust ja tööohutusest rohkem teadlikud. Et jõuda ka väikeettevõteteni, siis liit
teegi ettepaneku, et teavet mentorlusprogrammis osalemise kohta võiks jagada ka
Tööinspektsiooni vahendusel (nt järelevalves, nõustamises vms).
Eesti Keemiatööstuse Liiduga (07.04.25), kes soovitas mentorlusprogramm suunata
neile ettevõtetele, kus on keerulised tegevused ja suured riskid. Kindlasti tuleb selgelt
jagada ettevõtetele teavet, et mentorlusprogrammil ei ole seost Tööinspektsiooni poolt
läbiviidava järelevalvega ehk ettevõtteid ei minda pärast kohe kontrollima. Samuti on
liidu hinnangul oluline, et mentor, kes ettevõtetes mentorlust osutab, jagaks
ettevõttesisest informatsiooni teistele ettevõtetele. Kuivõrd liit ise on väike, siis
pakkujana nad ei osaleks, aga kindlasti sooviksid olla infoväljas ja jagaksid liidu siseselt
teavet programmi kohta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga (07.04.25), kelle hinnangul sellist
mentorlusprogrammi oleks vaja ehk esineb kasutegur ja sektoris oleks huvi.
Kohtumisel väljendati muret, et kuidas leida ettevõtteid, keda külastada parimate
praktikate raames. Kuivõrd koja enda ressurss on väga piiratud, siis pakkujana ennast
nad ei näeks. Sellegipoolest on nad kindlasti nõus liidu sees infot jagama, kui leida
selleks üks koordinaator.
Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga (09.04.25), kes väljendas huvi hankes osalemise
vastu (kaaluksid pakkumuse esitamist). Kohtumisel väljendati muret, et kui
kolmekümnest ettevõttes kakskümmend viis peab olema konkreetsetest valdkondadest,
siis võib olla mentorite leidmine keeruline. Küll aga hankija selgitas ja tõi näite
ehitusvaldkonna näitel, et teema, mille osas sealsed ettevõtted mentorlust vajavad, ei
pea olema konkreetselt ehitusvaldkonnast, kui ehitusettevõtte soovib hoopiski
mentorlust vaimse tervise teemadel.
Hankija selgitas sh, et pakkumuse raames oodatakse mõtteid selles osas, kuidas
ettevõtted, kes mentorlusprogrammis osaleksid, välja valitakse ja kuidas kohtumisi
korraldatakse ning hankija ootab pakkuja nägemust, kuidas külastatakse parimate
praktikate raames teisi ettevõtteid (parimate praktikate raames külastatav ettevõte ei
pea olema samast sektorist).
Lisaks esitas turu-uuringu raames Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE e-posti teel
16.04.2025 täiendavaid küsimusi/ettepanekuid, mis puudutas hankele planeeritud summat,
valdkonna ekspertide kogemust, koostööd erialaliitudega, hanke väljundit ning
organisatsioonide kaasamist. Hankija selgitas 23.04.25 edastatud e-kirjas, et: 1) hanke summa
planeerimisel on arvestatud sellega, et summa kataks vajalike ekspertide, projektijuhi ja teiste
kaasatavate isikute tööaja ning erinevate tegevustega seotud kulusid. Hanke eeldatav
maksumus, arvestades hanke eeldatavat kestvust (80. nädalat), on 250 000€ käibemaksuta. Küll
aga võib eeldatav maksumus muutuda, sõltuvalt sellest, kas ja mis ulatuses muudame veel
tehnilist kirjeldust jms; 2) Lõplikud eksperdid, keda hanke pakkuja kaasaks, on pakkuja
otsustada. Oluline on, et kaasatud eksperdid vastaksid hanke tehnilises kirjelduses ette nähtud
kriteeriumitele; 3) Mentorlusprogrammi lõpuks peab 30 ettevõttes olema läbi viidud mentorlus,
hinnatud mentorlusprogrammi mõjusid, tutvustatud mentorlusprogrammi tulemusi kuni kahel
kohtumisel Tellijale ja huvigruppidele ning levitatud laiemale ühiskonnale parimaid praktikaid
nende ettevõtete töökeskkondadest, kes osalesid mentorlusprogrammis, et suurendada
teadlikkust töötervishoiu ja tööohutuse teemades. Mentorlusprogrammi läbiviija peab
mentorlusprogrammi jooksul esitama Tellijale kolm vahearuannet, kus kirjeldatakse eelkõige,
mis tegevusi etapi raames teostati, kas ja keda välistest ekspertidest mentoritena kaasati, mis
murekohti ettevõttes lahendati ning kas ja mis probleeme esines mentorlusprogrammi
läbiviimisel, sh kas ja mida oleks vaja muuta või mida juba muudeti. Sh tuleb esitada
programmi lõpus lõpparuanne; 4) Ettevõtted, kellele mentorlust pakutakse, tuleb leida
mentorlusprogrammi läbiviija meeskonnal. Hankele eelneva turu-uuringu dokumendi punktis
2.3. on toodud esialgsed ideed, kuidas mentorlusprogrammi ettevõtteid leida.
OSAKONNAJUHATAJA OTSUS
Riigihanke „Töökeskkonna mentorlusprogramm
tööandjatele“ korraldamine, komisjoni ja vastutava
isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 3 alusel ning kooskõlas majandus- ja
infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada hange sotsiaalteenuse „Töökeskkonna mentorlusprogramm
tööandjatele“ tellimiseks CPV koodiga 80590000-6.
2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõuniku Kristina
Toomsalu. Töökeskkonna mentorlusprogrammi tellimise eest vastutav isik korraldab selle
tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle.
4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas
esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka
pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:
4.1. komisjoni esimees: Kristina Toomsalu – töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik;
4.2. komisjoni liikmed:
4.2.1. Seili Suder, töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja;
4.2.2. Eva Põldis, töösuhete ja töökeskkonna osakonna töökeskkonna juht.
4.3. Otsuse punktis 1 nimetatud riigihanget finantseeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem
Eesti“ erieesmärgi(d) „Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist
muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud
töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.14 „Kõrge tööhõive taseme
saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise 21.4.3.11 „Töötervishoiu ja -
ohutuse teenuste kujundamine“ ning majandus- ja tööstusministri 27. septembri 2024. a
käskkirjaga nr 70 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused
2
töötingimuste edendamiseks“ vahenditest (1N10-SF21-04342TVR). Hanke eeldatav
maksumus käibemaksuta on 170 000 eurot.
Otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse
Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses
sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Seili Suder
osakonnajuhataja
TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/2151-1
ERITINGIMUSTE PROJEKT
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekorra alusel töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder (edaspidi tellija),
ja
….., registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi
töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu
sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on „Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“ (edaspidi
töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud
tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises kirjelduses, mis on
käesoleva lepingu lisa 1.
2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud sotsiaalteenuse riigihanke (CPV kood 80590000-
6, Juhendamisteenused) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning
töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.3. Töö tellitakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027”
poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi(d) „Edendada töötajate, ettevõtete
ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning
tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme
21.4.3.14 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud
sekkumise 21.4.3.11 „Töötervishoiu ja -ohutuse teenuste kujundamine“ ning majandus-
ja tööstusministri 27. septembri 2024. a käskkirjaga nr 70 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste „Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“ vahenditest.
2.4. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse
päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide
ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel
ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja
purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud
Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud
nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad
Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt.
2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused elektrooniliselt
tellijale üle vastavalt lepingul lisas 2 sätestatud ajakavale neljas etapis. Töö üleandmine
toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Töö loetakse vastuvõetuks, kui
tellija on allkirjastanud akti. Akt on aluseks tasu maksmisel.
2.5.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust alusdokumentides
sätestatule (lisa 1 ja 2).
2.5.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates esmaste
vahe- ja lõpparuannete esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta
lepingutingimustele.
2.5.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui ta ei
esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.
Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö
ülendamisel ilmnenud puuduse kõrvaldamise tähtaja.
2.5.4. Kui tellija ei esita pretensioone ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis
2.5.2. nimetatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
2.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni
töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates töövõtja
vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus
eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul,
mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … /summa
sõnadega/, millele lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks.
3.3. Tellija tasub tööde eest neljas osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö
vastuvõtmist töövõtja arve algusel 20 päeva jooksul järgmiselt:
3.3.1. esimese etapi tööde eest 10% punktis 3.1. nimetatud tasust;
3.3.2. teise etapi tööde eest 30% punktis 3.1. nimetatud tasust;
3.3.3. kolmanda etapi tööde eest 45% punktis 3.1. nimetatud tasust;
3.3.4. neljanda etapi tööde eest 15% punktis 3.1. nimetatud tasust.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Kristina Toomsalu, telefon +372 5375 5842, e-post
[email protected] või teda asendav ametnik.
4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on
… , telefon … , e-post … .
5. Lepingu lisad
5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh hankedokument;
5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus;
5.1.3. Lisa 3. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.
6. Muud sätted
6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:
https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-
ministrid/hanketeated.
6.2. Käesolevas lepingus ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.
6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitus avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
6.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja /……/vahel sõlmitud lepingu nr …. juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi
Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/
(edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud
Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt:
1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),
ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise
tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud Töö
vastuvõetuks.
Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks
summas /……/ (summa sõnades) eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt
mõlemale Poolele.
Töövõtja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
HANKEDOKUMENT
„Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“
CVP kood: 80590000-6
Juhendamisteenused
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub Teid esitama pakkumust hankele, mille
eesmärk on töökeskkonna mentorlusprogrammi läbiviimine tööandjatele.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
reg kood: 70003158
Hankija:
e-post:
[email protected]
(edaspidi Hankija)
Hanke nimetus: „Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“
Hankemenetluse liik: Alla sotsiaalteenuse riigihanke piirmäära hange
… . …. . 2025 kell 16:00, pärast nimetatud tähtaega esitatud
Pakkumuste esitamise tähtaeg:
pakkumusi arvesse ei võeta.
Pakkumuste jõusolek: 90 kalendripäeva
Tegevuste elluviimise kestus on 80 nädalat arvates
Lepingu täitmise kestus:
hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast
Lepingu eeldatav maksumus: 170 000 eurot (käibemaksuta)
Kristina Toomsalu
Riigihanke läbiviimise eest
vastutav isik ja Töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik
kontaktandmed:
[email protected]; +372 5375 5842
1. Eesmärk ja sisu
Lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (edaspidi TTOS) tuleb tööandjal täita
töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid tööga seotud olukorras, et tagada töötajate kaitse. Paraku
esineb ettevõtetes jätkuvalt tööohutusalaseid rikkumisi, näiteks on puudulik töötajate
juhendamine ja väljaõpe, töövahendid amortiseerunud, töökeskkonnas esinevad riskid on
hindamata, isikukaitsevahendid on puudu või neid ei kasutata.1 Tööohutusalaste rikkumiste
esinemist ilmestab tööõnnetuste, sh surmaga lõppenud tööõnnetuste, arv – 2024. aastal juhtus
3381 tööõnnetust, millest 14 lõppes surmaga.2 Töökeskkonna kehvad tingimused võivad
põhjustada ka tööga seotud haigestumist.3
Heaolu arengukava 2023–2030 (edaspidi HEA) seab eesmärgiks töötajate pikaajalise tööelus
osalemise. HEA-s on asjakohaste tegevustena esile toodud tööandjate teadlikkuse
suurendamine tööohutusest, ennetustegevuste elluviimine, tööandjate toetamine ja nõustamine
ohutusnõuete täitmisel ja töökeskkonnariskide maandamisel.4
Lähtudes eeltoodust on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigihanke tellijana läbi
viimas pilootprojekti „Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“, mille eesmärgiks on
muuta töökeskkonnad ohutumaks läbi tööandjate teadlikkuse ja oskuste suurendamise
töötervishoidu ja tööohutust puudutavates küsimustes, sh aidates tööandjatel leida praktilisi
lahendusi töökeskkonna riskide maandamiseks. Pilootprojekti eesmärki toetavaks sihiks on
jõuda ettevõteteni, kus puudulike oskuste ja teadmiste tõttu on jäänud töökeskkonna riskid
maandamata või on maandatud osaliselt ning seetõttu on töötajate elu ja tervis ohustatud.
Mentorlusprogramm hõlmab mentorlusprogrammi läbiviija (edaspidi Läbiviija) poolt eelkõige
mentorlusprogrammis osaleva ettevõtte külastust, ettevõtte esindajaga probleemide ja
võimalike lahenduste kaardistamist, ettevõtte pikemaajalisemat nõustamist ja toetamist,
tagamaks ettevõttes parem ohutus teadlike ja läbimõeldud tööprotsesside abil. Lisaks
korraldab Läbiviija meeskond mentorlusprogrammis osaleva ettevõttega kohtumise teise
ettevõttega, mida tehakse sealsete tõhusate töötervishoiu ja -ohutuse tööprotsesside ja
praktikatega tutvumise ja kogumise eesmärgil. Kogu programmi jooksul nõustab ja toetab
mentorlusprogrammis osalevat ettevõtet Läbiviija meeskond, eelkõige meeskonda kuuluv
mentor, kes omab teadmisi töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas.
2. Sihtrühm
2.1. Mentorlusprogrammi sihtrühm jaguneb kaheks:
2.1.1. otsene sihtrühm on mentorlusprogrammis osalevad Eestis registreeritud
ettevõtted, mis hõlmab 30 vähemalt viie töölepingulise töötajaga ettevõtet erinevatest
tegevusvaldkondadest. Vähemalt 25 ettevõtet 30st peavad olema järgnevatest kõrgema
tööõnnetuste riskiga tegevusvaldkondadest: ehitus, mäetööstus, töötlev tööstus,
põllumajandus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, elektrienergia tootmine, laondus;
1
Tööinspektsioon. Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Kättesaadav: TI aastaraamat 2024 EST.pdf.
2
Tööinspektsioon. Statistika. Tööõnnetused. Kättesaadav: Statistika | Tööinspektsioon.
3
2024. aastal diagnoositi 20-l inimestel kutsehaigus ning 45-l inimesel tööst põhjustatud haigus.
4
Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023-2030. Kättesaadav: Heaolu arengukava 2023-2030.pdf.
2.1.2. kaudne sihtrühm on laiem ühiskond, sh kõik Eestis tegutsevad ettevõtted
erinevatest tegevusvaldkondadest ning töötajad ja üliõpilased jms, kes
mentorlusprogrammis otseselt ei osale ja kellele mentorlust ei pakuta, kuid keda
programmi jooksul kas kohtumistele ja teavitusüritustele kaasatakse või kellel on
võimalik programmist läbi teavitusmaterjalide kaudset kasu saada.
2.2. Mentorlusprogrammi alguses on Läbiviija ülesandeks leida ettevõtted, kes
mentorlusprogrammis osaleksid, selleks peab Läbiviija eelkõige:
2.3.1. teavitama avalikkust mentorlusprogrammist, selle eesmärgist ning ettevõtete
võimalusest esitada oma osalemissoov mentorlusprogrammis osalemiseks;
2.3.2. teavitama ettevõtteid punktis 2.3.1. nimetatust tööandjate esindusorganisatsioonide,
erialaliitude ja TET-võrgustiku5 vahendusel;
2.3.3. korraldama koostöös tööandjate esindusorganisatsioonide, erialaliitude ja/või TET-
võrgustikuga kohtumisi ettevõtetega6, kus tutvustatakse mentorlusprogrammi
eesmärki ja sisu, sh on võimalik kohtumisel esitada Läbiviijale oma osalemissoov.
2.3. Mentorlusprogrammis osalemise soovi korral tuleb ettevõtetel esitada Läbiviijale
eelkõige järgnev teave: ettevõtte nimi, kontaktandmed ning teave, mis töötervishoiu ja -ohutuse
valdkonna teemal mentorlust soovitakse.
2.4. Kui mentorlusprogrammis soovib osaleda rohkem kui 30 ettevõtet, valitakse ettevõtted
mentorlusprogrammi eelkõige alljärgnevate kriteeriumite alusel:
2.5.1. ettevõtted erinevatest tegevusvaldkondadest;
2.5.2. hõlmatud oleksid erinevad töökeskkonna ohutegurid, mille osas mentorlust
vajatakse;
2.5.3. erineva suurusega ettevõtted;
2.5.4. ettevõtted Eesti eri maakondadest, et oleks tagatud üle-eestiline kaasatus.
2.6. Oluline on, et Läbiviija läheneb potentsiaalsetele programmis osalevatele
ettevõteteleteadlikult ja sihipäraselt, kaardistades ning hinnates, millistes neis on
töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas reaalseid kitsaskohti, mille puhul mentorlus võiks
tuua sisulist muutust.
2.7. Kui programmi jooksul selgub, et mõni ettevõte loobub või ei osale aktiivselt, leiab
Läbiviija asenduseks uue sobiva ettevõtte, et tagada programmi läbimine 30 ettevõttega.7
2.8. Lõplikud mentorlusprogrammis osalevate ettevõtete valikukriteeriumid ja punktis 2.7.
nimetatud ettevõtte asenduse vajaduse lepivad Läbiviija ja Tellija omavahel kokku
mentorlusprogrammi läbiviimise raames.
3. Mentorlusprogrammi (sisu)tegevused
5
Tervist Edendavate Töökohtade (TET) võrgustik | Terviseinfo
6
Kohtumised korraldatakse eelkõige ettevõtetega punktis 2.2. nimetatud tegevusvaldkondadest.
7
Läbiviija kirjeldab hankepakkumuses oma nägemuse sellest, et kuidas tagatakse programmi läbimine 30
ettevõttega ja kuidas veendutakse, et osalemissoovi avaldanud ettevõte on motiveeritud programmi läbima. Juhul
kui juba esimesel kohtumisel ettevõttega selgub, et nad ei ole sobilikud või huvitatud programmis osalema, saab
Läbiviija koheselt nende asemel valida teise ettevõtte. Juhul kui selline olukord selgub hiljem, siis lähtub läbiviija
eelkõige punktis 2.7. väljatoodust.
3.1. Lepingu sõlmimisele järgnevad tegevused enne mentorlusprogrammi sisutegevusi
(ettevõtete mentorlust) Läbiviija poolt:
3.1.1. Planeeritakse ettevõtjate teavitustegevust ning kohtumisi nendega, eesmärgiga
kutsuda ettevõtteid üles osalema mentorlusprogrammis. Lõplik teavitustegevus ja
kohtumised kooskõlastatakse Tellijaga ja tööandjate esindusorganisatsioonide /
erialaliitude / TET-võrgustikuga.
3.1.2. Tellijaga kokkulepitud kriteeriumite alusel valitakse osalemissoovi avaldanud
ettevõtete seast need ettevõtted, kellele mentorlust osutatakse. Lõplikud
mentorlusprogrammis osalevad ettevõtted kinnitatakse Tellijaga.
3.1.3. Lähtuvalt mentorlusprogrammi kandideerinud ettevõtete tegevusvaldkonnast
ja/või töökeskkonna ohuteguritest, mille osas mentorlust vajatakse, peab Läbiviija
otsima koostöös tööandjate esindusorganisatsioonide, erialaliitude ja/või TET-
võrgustikuga ettevõtted (edaspidi mentorettevõtted), kellega mentorlusprogrammis
osalevate ettevõtetega kohtutakse sealsete tõhusate töötervishoiu ja -ohutuse
tööprotsesside ja praktikatega tutvumise ja kogumise eesmärgil.8
3.1.4. Kui ettevõtted on mentorlusprogrammi valitud, tuleb Läbiviijal kaardistada
eelkõige alljärgnev:
3.1.4.1. kas ja millise valdkonna eksperte tuleks täiendavalt kaasata9, arvestades
seda, millise töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna teema osas ettevõtted
mentorlust vajavad;
3.1.4.2. millise mentorettevõttega, millise mentorlusprogrammis osaleva
ettevõttega, kohtutakse;
3.1.4.3. esialgne ajakava, millest nähtub, millal ja mis ettevõttele mentorlust
osutatakse ning millal toimub eelduslikult mentorettevõttes sealsete
tõhusate tööprotsesside ja praktikatega tutvumine.
3.2. Mentorlusprogrammi sisutegevused on eelkõige alljärgnevad:
3.2.1. Läbiviija kaardistab koostöös programmis osalevate ettevõtete esindajatega nende
töökeskkonna hetkeolukorra ja lahendamist vajavad probleemkohad töötervishoiu
ja -ohutuse teema(de) valdkonnas, mille osas mentorluse soovi avaldati.10
3.2.2. Pärast ettevõtte hetkeolukorra kaardistamist pannakse ettevõtte esindaja poolt
paika tegevuskava probleemide lahendamiseks. Läbiviija annab kogu mentorluse
perioodi soovitusi, teeb ettepanekuid, koolitab vms.11
8
Näiteks kui ehitusettevõte vajab mentorlust psühhosotsiaalsete ohutegurite riskide hindamise ja maandamise
osas, siis ettevõte, kellega kohtutakse, valitakse nende ettevõtete seast, kelle töökeskkonnas esineb
psühhosotsiaalseid ohutegureid ja kes on neist tulenevaid ohte (väga) hästi maandanud.
9
Läbiviija meeskonna poolt täiendavate ekspertide kaasamine sõltub eelkõige sellest, kas ja mis kompetentsiga
on Läbiviija meeskonna liikmed, eelkõige mentorid, kes ettevõttes kohapeal mentorlust osutavad, ehk kas neil on
teadmisi ja oskuseid, et ettevõtet konkreetse teema osas abistada.
10
Kui mentorlusprogrammi raames soovitakse abi ka teistel töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna teemadel, mida
algselt välja ei toodud, siis vastavalt Läbiviija ja ettevõtte esindaja kokkuleppele osutab Läbiviija ka teistel
töötervishoiu ja -ohutuse teemadel mentorlust.
11
Mentorid ei koosta ise ettevõttele dokumentatsiooni, vaid abistavad ja toetavad neid. Ettevõte peab ise olema
valmis tegevusi ellu viima.
3.2.3. Tegevuskava kaardistamise järgselt kohtutakse mentorettevõttega sealsete tõhusate
töötervishoiu ja -ohutuse tööprotsesside ja praktikatega tutvumise ja nende
kogumise eesmärgil.12
3.2.4. Läbiviija loob võimaluse kaasata kohtumisele lisaks laiemas ringis tegutsevad
ettevõtted, kes mentorlusprogrammis ei osale, kuid kes siiski soovivad oma
teadmisi suurendada ohutuse valdkonnas. Laiema ringi ettevõtete kaasamise
eesmärk on võimaldada suuremal hulgal ettevõtetel teineteiselt õppida ja kogemusi
vahetada, suurendades seeläbi programmist kasusaajate ringi. Kaasata võiks
näiteks sarnasest tegevusvaldkonnast või sarnaste probleemkohtadega tegelevad
ettevõtted. Läbiviija leiab need ettevõtted eelkõige koostöös tööandjate
esindusorganisatsioonide, erialaliitude ja/või TET-võrgustikuga. Lõplik ettevõtete
leidmine kooskõlastatakse Läbiviija poolt Tellijaga.13
3.2.5. Mentorettevõttega kohtumise aeg, koht ja täpne sisu lepitakse kokku mentorite,
mentorlusprogrammi läbiva ettevõtte ja mentorettevõtte vahel.14
3.2.6. Mentorluse kogukestus ettevõtetes sõltub ettevõtete vajadusest, kuid ei kesta
kauem kui kolm kuud.15
3.2.7. Mentorlusprogrammi kestel viiakse läbi regulaarsed arutelud Läbiviija ja Tellija
vahel ning kui mentorlust on pakutud vähemalt kümnele ettevõttele, hindab
Läbiviija, kas ja mida oleks vaja mentorlusprogrammis muuta, konsulteerides
vajadusel ka programmis osalevate ettevõtte esindajatega. Läbiviija tutvustab
ettepanekuid Tellijale ning kooskõlastab Tellijaga vajalikud muudatused.
3.3. Tegevused, kui mentorlus ettevõtetes on lõppenud:
3.3.1. Läbiviija kaardistab ja paneb kokku mentorlusprogrammis osalenud ettevõtetes
kajastunud töötervishoiu ja -ohutuse teema(de) valdkonna probleemkohad ja
mentorluse käigus leitud lahendused ning levitab neid laiemas ühiskonnas
teadlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas.16 Tuvastatud probleemkohtade ja
kasutusele võetud lahenduste jagamine peab toimuma eelkõige viisil, et see oleks
kaasahaarav, visuaalne ja lööv ning loodud materjalid peavad olema
korduvkasutatavad ja loodud viisil, mida on võimalik jagada erinevates
meediakanalites, sh sotsiaalmeedias. Lõplikud levitamise viisid ja kanalid, mille
kaudu teavitustegevus toimub, kooskõlastab Läbiviija Tellijaga.
12
Näiteks, kuidas järjepidevalt ja väikese ressurssiga konkreetse töötervishoiu ja -ohutuse teemaga tegelda jms.
13
Oluline on jõuda ka nende ettevõteteni, kes pole ühegi eriala organisatsiooni liikmeks, kuid kellele taoline
töötervishoiu ja -ohutuse alane info oleks vajalik ja abiks.
14
Kohtumine võib toimuda kas füüsiliselt kohapeal, virtuaalse koosolekuna või muus sarnases vormis. Kohtumise
vormi lepivad vastavalt vajadusele kokku mentor, mentorettevõtte esindaja ja mentorlusprogrammis osaleva
ettevõtte esindaja.
15
Kolme kuu jooksul võib ettevõtte mentori poole pöörduda, sh mentorit kutsuda enda ettevõttesse korduvalt,
vastavalt vajadusele.
16
Näiteks kui ühes tootmisettevõttes ilmnes, et töötajad ei kasutanud korrektselt isikukaitsevahendeid, kuna nad
ei mõistnud nende vajalikkust ja olid harjunud töötama ilma, siis mentorluse käigus töötati välja praktiline
koolitusprogramm koos töötajate endi kaasamisega, kus näidati päriselulisi ohusituatsioone ja selgitati, kuidas
isikukaitsevahendid neid ennetavad. Selleks valmistati lühivideo „Miks isikukaitsevahendid päästavad elusid“ (3
min), kus ettevõtte töötajad jagasid oma kogemusi. Video jagati ettevõtte siseportaalis, Tööinspektsiooni
uudiskirjas ja YouTube’i kanalis.
3.3.2. Lisaks punktis 3.3.1. toodule korraldab Läbiviija programmi lõpufaasis vähemalt
kolm avalikku teavitusüritust17 laiema ringi ettevõtetele kõrgema tööõnnetuste
riskiga tegevusvaldkondades18, mille eesmärk on jagada programmis esile
kerkinud töötervishoiu ja -ohutuse alaseid probleemkohti ja leitud lahendusi,
julgustada läbi nende näidete ettevõtteid tegelema süsteemselt selle valdkonna
probleemide lahendamisega ning jagada neile praktilisi tööriistu. Soovituslikult
kutsub Läbiviija üritustele oma kogemusi jagama mõned mentorlusprogrammi läbi
teinud ettevõtted. Eelistatult korraldatakse üritused nt tegevusvaldkondade
põhiselt, et soodustada sarnase valdkonna ettevõtete omavahelist kogemuste
jagamist. Läbiviija leiab teavitusüritustel osalevad ettevõtted eelkõige koostöös
tööandjate esindusorganisatsioonide, erialaliitude ja/või TET-võrgustikuga.19
Lõplik teavitusürituste sisu, maht ja ettevõtete leidmine kooskõlastatakse Läbiviija
poolt Tellijaga.
3.3.3. Mentorlusprogrammi tulemuste tutvustamine kuni kahel kohtumisel Tellijale ja
huvigruppidele.20 Lõplikud tulemuste tutvustamise üritusel osalejad
kooskõlastatakse Läbiviija poolt Tellijaga.
4. Mentorlusprogrammi tulem
4.1. Mentorlusprogrammi lõpuks on 30s ettevõttes viidud läbi mentorlus, hinnatud
mentorlusprogrammi mõjusid, loodud teavitusmaterjalid laiemas ühiskonnas jagamiseks,
korraldatud laiema ringi ettevõtetele teavitusüritused mentorlusprogrammi raames
tuvastatud töökeskkondade probleemkohtadest ja leitud lahendustest21, et suurendada
teadlikkust töötervishoiu ja -ohutuse teemades ning tutvustatud mentorlusprogrammi
tulemusi kuni kahel kohtumisel Tellijale ja huvigruppidele.
4.2. Läbiviija peab mentorlusprogrammi jooksul esitama Tellijale kolm vahearuannet, kus
kirjeldatakse eelkõige:
4.2.1. mis tegevusi etapi raames teostati;
4.2.2. kas ja keda välistest ekspertidest ning laiema ringi ettevõtetest kaasati;
4.2.3. mis murekohti programmis osalevas ettevõttes lahendati;
4.2.4. kas ja mis probleeme esines mentorlusprogrammi läbiviimisel, sh kas ja mida
oleks vaja muuta või mida juba muudeti.
4.3. Mentorlusprogrammi lõpuks tuleb esitada Tellijale lõpparuanne, milles on kirjeldatud
eelkõige alljärgnevat:
4.3.1. mentorluses osalenud ettevõtete arv;
17
Teavitusüritused võivad toimuda näiteks seminarina, ümarlauana või muul sarnasel moel ning kas füüsilise või
hübriidürituse vormis. Võimalusel korraldada üritused erinevates asukohtades üle Eesti, et osaleda saaksid
võimalikult paljud eripaikades tegutsevad ettevõtted.
18
Ka teavitusüritustel on oluline jõuna nende ettevõteteni, kes pole ühegi eriala organisatsiooni liikmeks, kuid
kellele taoline üritus annaks olulist infot töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas.
19
Teavitusüritustel osalemise üleskutseid võib teha ka nt läbi sotsiaalmeedia.
20
Eelkõige Tööinspektsioon, tööandjate ja tööandjate esindusorganisatsioonid, erialaliidud, Eesti
Personalijuhtimise Ühing, TET-võrgustik.
21
Läbiviija küsib mentorlusprogrammis osalenud ettevõtetelt vastavat nõusolekut seal tuvastatud
probleemkohtade ja kasutusele võetud lahenduste jagamiseks laiemale ühiskonnale.
4.3.2. mis valdkonna ettevõtetele mentorlust osutati, mis teemadel (nt kemikaalide
märgistus, koolitus juhtidele) ning ettevõttes toimunud sisutegevuste kirjeldus;
4.3.3. mis valdkonna mentorettevõttega kohtuti tööprotsesside ja praktikatega
tutvumise raames, sh kirjeldus, mis teemadel parimaid praktikaid vaadeldi;
4.3.4. millised laiemas ringis tegutsevad ettevõtted ühinesid mentorettevõtetega
kohtumistel;
4.3.5. vajadusel täiendavate mentorlusprogrammi raames tehtud tegevuste kirjeldus;
4.3.6. täiendavalt kaasatud ekspertide nimed ja valdkond, mille osas täiendavad
eksperdid mentorlust osutasid;
4.3.7. Läbiviija analüüsi tulemused mentorlusprogrammi mõjudest;
4.3.8. teavitustegevuste kirjeldus potentsiaalsetele programmis osalevatele ettevõtetele
mentorlusprogrammi tutvustamisest, programmi jooksul esile kerkinud
probleemkohtade ja leitud lahenduste laiemale ringile ettevõtetele läbi
teavitusürituste levitamisest ning loodud teavitusmaterjalide laiemale
ühiskonnale jagamisest;
4.3.9. ülevaade mentorlusprogrammi läbiviimisel ilmnenud probleemidest ja väga hästi
õnnestunud tegevustest;
4.3.10. ettepanekud muudatusteks kui sarnast mentorlusprogrammi tulevikus taaskord
läbi viia.
4.4. Aruanne peab olema vormistatud korrektselt ja viimistletud, sh peab olema keeleliselt
toimetatud ning esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc) ja
mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Aruanne koostatakse eesti keeles ja
avaldatakse Tellija veebilehel, sh peab aruanne sisaldama lühikokkuvõtet.
4.5. Antud mentorlusprogrammis kehtib töövõtulepingu üldtingimuste punkt 5.
Autoriõigused.22
5. Metoodika ja mõjude hindamine
5.1. Mentorlusprogrammi Läbiviija peab:
5.1.1. valima koostöös Tellijaga mentorlusprogrammi kandideerinud ettevõtete seast
need ettevõtted, kes osalevad lõplikult mentorlusprogrammis ja viima läbi
programmi nendes ettevõtetes;
5.1.2. valima koostöös Tellija ja tööandjate esindusorganisatsioonide/erialaliitude/TET-
võrgustikuga mentorettevõtted, kellega kohtutakse sealsete tõhusate
tööprotsesside ja praktikatega tutvumise raames mentorlusprogrammis osalevate
ettevõtetega ja viima läbi kohtumise nendes mentorettevõtetes;
5.1.3. kaasama kokkuleppel Tellijaga ja koostöös tööandjate
esindusorganisatsioonide/erialaliitude/TET-võrgustikuga laiema ringi Eestis
tegutsevad ettevõtted, keda kutsutakse osalema mentorettevõtetega kohtumistele
ja programmi lõpufaasis toimuvatele teavitusüritustele;
22
Töövõtulepingu üldtingimused
5.1.4. viima läbi kaks23 vestlust/küsitlust mentorlusprogrammi ettevõtete esindajate
seas, selgitamaks eelkõige välja:
5.1.4.1. mis on ettevõtte esindaja ootused mentorlusprogrammile, miks nad
peavad mentorlust vajalikuks;
5.1.4.2. kas mentorlusega oldi rahul, mis oli mentorlusprogrammi kasutegur
ettevõttele, kas mentorlusprogrammi soovitatakse ka teistele ettevõtetele,
mida oleks võinud mentorid teha teisiti.
5.1.5. viima läbi punktides 2.3.1., 3.3.1. ja 3.3.2. nimetatud teavitustegevused, millest
esimene on suunatud mentorlusprogrammi tutvustamiseks ja osalema
kutsumiseks ning ülejäänud kaks laiema ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks läbi
loodud teavitusmaterjalide ja korraldatud teavitusürituste;
5.1.6. hindama mentorlusprogrammi mõjusid (kõikide ettevõtete koond), et saada
eelkõige ülevaadet:
5.1.6.1. ettevõtetes läbi viidud mentorluse kasutegurist nendele ettevõtetele;
5.1.6.2. mentorlusprogrammi kvaliteedist, mis annaks infot läbiviidud programmi
asjalikkusest või ka kitsaskohtadest;
5.1.6.3. mentorlusprogrammi korralduslikest aspektidest, selle sisu ja kestuse
sobivusest ning mida võiks tulevikus sarnase projekti raames teha teisiti.
6. Nõuded mentorlusprogrammi läbiviija meeskonnale
6.1. Pakkuja moodustab uuringu läbiviimiseks vähemalt neljaliikmelise meeskonna, kuhu
kuuluvad vähemalt üks projektijuht ja kolm mentorit, kes osalevad isiklikult
hankelepingu täitmises. Üks meeskonnaliige võib olla ka mitmes rollis, kui ta vastab
liikmele kehtestatud nõuetele.
6.2. Mentorlusprogrammi läbiviimise meeskond peab vastama järgmistele nõuetele:
6.2.1. projektijuhil peab olema projekti-, meeskondade – ja ajajuhtimise ning
teavitustegevuse läbiviimise kogemus vähemalt kaks aastat, mis on omandatud
pakkumise esitamise ettepanekule vahetult eelneva 48 kuu jooksul;
6.2.2. mentoritel peavad olema teadmised ja kogemus Eesti töötervishoiu ja -ohutuse
valdkonnas vähemalt kolm aastat, mis on omandatud pakkumise esitamise
ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul ning teadmised ja kogemus võivad
olla näiteks kas tööohutusalaste dokumentide koostamisel,
töökeskkonnaspetsialisti ülesannete täitmise või töötervishoiu ja -ohutuse
valdkonnas koolitamises/nõustamises vms;
6.2.3. meeskonnaliikmel, kes vastutab küsitluste läbiviimise ja mõjude hindamise eest,
peab olema küsitluste läbiviimise ja mõjude hindamise kogemus pakkumise
esitamise ettepanekule vahetult eelneva 3 aasta jooksul;
6.2.4. kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus (vähemalt magister või
sellele vastav kvalifikatsioon).
6.3. Meeskonnaliikmete vastutusalad:
23
Esimene vestlus/küsitlus viiakse läbi mentorluse alguses ja teine kolm kuud pärast seda, kui ettevõttes on
mentorlus lõppenud. Vestluse/küsitluse lõplikud küsimused/arutelupunktid koostab Läbiviija ja need
kooskõlastatakse Tellijaga.
6.3.1. Projektijuht juhib ja koordineerib mentorlusprogrammi meeskonna tööd ning
vastutab mentorlusprogrammi ja selle etappide tegevuste tulemusliku, tähtaegse
ja nõuetekohase elluviimise eest. Projektijuht võib täita ka mentori ülesandeid,
kuid sellisel juhul peab ta täiendavalt vastama mentorile esitatud nõuetele.
6.3.2. Mentor vastutab mentorlusprogrammi sisulise planeerimise eest, sh mentorluse
läbiviimise eest, tagades selle, et ettevõttetes osutatakse kvaliteetset mentorlust.
6.3.3. Mentor või projektijuht vastutab sh küsitluste läbiviimise ja mõjude hindamise
eest ning koostab vahe- ja lõpparuanded.
6.4. Pakkujal tuleb iga uuringumeeskonna liikme kohta esitada isiku allkirjastatud CV (vabas
vormis), milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik
hinnata esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme
kontaktandmed. CV allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on nõus osalema hankelepingu
täitmisel pakkuja meeskonna liikmena ning nõustub isikuandmete töötlemisega. Teabena
peab muuhulgas olema välja toodud meeskonnaliikmete kogemust tõendav kirjeldus ja
seda kinnitavad andmed.
6.5. Meeskonnaliikmete (projektijuht, mentorid) vahetuse korral võetakse uue liikme
kompetentsinõuete hindamise aluseks uuringuga liitumisele eelnevad perioodid.
6.6. Meeskonnaliikmete referentsperiood pikeneb lapsehoolduspuhkusel viibitud aja võrra.
6.7. Vajadusel võib pakkuja kaasata meeskonda ka täiendavaid toetavaid liikmeid, et tagada
piisavad ressursid hankelepingu täitmiseks ajakava raamides. Juhul, kui pakkuja kaasab
meeskonda täiendavaid toetavaid liikmeid, kes ei täida eelnimetatud kompetentside
nõudeid, vaid omavad muud toetavat funktsiooni, siis nende vastavus ei kuulu
hindamisele.
6.8. Lisaks mentorlusprogrammi läbiviimise meeskonnale kaasatakse vajadusel
mentorlusprogrammi sisutegevustesse erinevaid oma ala eksperte, eesmärgiga pakkuda
ettevõtjatele professionaalset ja asjakohast abi. Näiteks kaasatakse vaimse tervise
teemade ekspert, kui ettevõte soovib sel teemal mentorlust, kuid meeskonda kuuluvatel
mentoritel ei ole selle valdkonna teadmisi. Mentorlusprogrammi jooksul kaasatavate
täiendavate ekspertide lõplik valik kooskõlastatakse Tellijaga.
6.9. Punktis 6.8. nimetatud täiendavate ekspertide kaasamisel peab eksperdil olema
konkreetse valdkonna kogemus vähemalt 3 aastat, mis on omandatud projektiga
liitumisele eelneva 60 kuu jooksul ning tal peab olema kõrgharidus. Eksperdi
kaasamiseks tuleb mentorlusprogrammi läbiviijal esitada Tellijale tema CV, haridust
tõendava dokumendi koopia ja varasema kogemuse kirjeldus.
6.10. Pakkuja ülesanne on teha koostööd tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega,
eelkõige teabe jagamise ja mentorlusprogrammis osalevate ettevõtete või
mentorettevõtete leidmise eesmärgil.
7. Mentorlusprogrammi läbiviimise ajakava
7.1. Hankelepingu täitmist tõendav lõpparuanne peab olema mentorlusprogrammi läbiviija
poolt Tellijale üle antud ja Tellija poolt vastu võetud hiljemalt 80. nädalal arvates
hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast.
7.2. Pärast hankelepingu sõlmimist toimub avakohtumine Läbiviija ja Tellija vahel.
Avakohtumine toimub eelistatult Tellija ruumides ning esimesel võimalusel pärast
lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). Kui füüsiline kohtumine ei
ole võimalik või mõistlik, korraldatakse kohtumine kokkuleppel veebi vahendusel.
7.3. Avakohtumisel lepitakse seejuures kokku regulaarsed kohtumised Tellija ja Läbiviija
vahel ning kohtumiste vorm (veebi teel või füüsiline kohtumine).
7.4. Tellijal ja Läbiviija esindajal on õigus teha ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute
kokkukutsumiseks. Kohtumised mentorlusprogrammi Tellija ja Läbiviija vahel toimuvad
ministeeriumite ühishoones Suur-Ameerika 1, Tallinn, juhul, kui kokku ei lepita teisiti
(näiteks võib kohtumine toimuda kokkuleppel veebi teel)
7.5. Kohtumised Läbiviija ja Tellija vahel protokollitakse Läbiviija poolt.
7.6. Mentorlusprogramm viiakse läbi neljas etapis:
7.6.1. esimeses etapis viiakse läbi punktis 3.1. nimetatud tegevused ning vajadusel ja
võimalusel alustatakse punktis 3.2. nimetatud tegevustega. Esimese etapi lõpus
(13. nädala lõpuks) esitab Läbiviija Tellijale I vahearuande, millele järgneb
Tellija poolt vahearuande ülevaatamine ja vajadusel Läbiviija poolt
täienduste/paranduste tegemine. Läbiviija poolt paranduste/täienduste tegemise
järgselt toimub esimese etapi tööde üleandmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga,
mille järgselt toimub väljamakse 10% eelarvest;
7.6.2. teises etapis jätkatakse vajadusel punktis 3.1. nimetatud tegevustega24 ja viiakse
läbi kogu mentorlusprogramm täies mahus (tegevused välja toodud punktis 3.2.)
vähemalt kümnes ettevõttes ning toimub mentorlusprogrammi vahehindamine.
Teise etapi lõpus (35. nädala lõpuks) esitab Läbiviija II vahearuande Tellijale,
millele järgneb Tellija poolt vahearuande ülevaatamine ja vajadusel Läbiviija
poolt täienduste/paranduste tegemine. Läbiviija poolt paranduste/täienduste
tegemise järgselt toimub esimese etapi tööde üleandmine üleandmise-
vastuvõtmise aktiga, mille järgselt toimub väljamakse 30% eelarvest;
7.6.3. kolmandas etapis jätkatakse vajadusel punktis 3.1. nimetatud tegevustega ja
viiakse läbi kogu mentorlusprogramm täies mahus (tegevused välja toodud
punktis 3.2.) ülejäänud kahekümnes ettevõttes ning viiakse läbi mõjude
hindamine. Kolmanda etapi lõpus (60. nädala lõpuks) esitab Läbiviija III
vahearuande Tellijale, millele järgnev Tellija poolt vahearuande ülevaatamine ja
vajadusel Läbiviija poolt täienduste/paranduste tegemine. Läbiviija poolt
paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub esimese etapi tööde üleandmine
üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mille järgselt toimub väljamakse 45% eelarvest;
7.6.4. neljandas etapis viiakse läbi punktis 3.3. nimetatud tegevused, sh koostatakse
lõpparuanne. Aruanne esitatakse Tellijale hiljemalt 75. nädala lõpuks, millele
järgneb Tellija poolt aruande ülevaatamine ja vajadusel Läbiviija poolt
täienduste/paranduste tegemine. Viie nädala jooksul, pärast lõpparuande
24
Esimese etapi tegevusi võib vajadusel jätkata ka teises ja kolmandas etapis, kui näiteks mõne
mentorlusprogrammis osaleva ettevõtte jaoks selguvad nende vajadused neile sobivast mentorettevõttest või
kaasatavatest ekspertidest alles siis, kui alustatud on juba punktis 3.2. välja toodud tegevustega nagu ettevõtte
töötervishoiu ja -ohutuse ohutegurite kaardistamine ja mentorluse ajakava täpsem paika panemine.
esitamist Tellijale ning samal ajal kui Tellija annab aruandele tagasisidet ja
Läbiviija vastavalt sellele teostab vajadusel täiendusi/parandusi, tutvustab
Läbiviija Tellijale ja huvirühmadele25 ka mentorlusprogrammi tulemusi kuni
kahel kohtumisel. Neljanda etapi tööde lõplik üleandmine ja lõpparuande vastu
võtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga hiljemalt 80. nädala lõpuks,
mille järgselt toimub väljamakse 15% eelarvest.
8. Nõuded pakkumusele
8.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida hanke dokumentide kohta selgitusi, esitades
küsimused e-posti teel
[email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku
küsimustele 3 (kolme) tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused
samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.
8.2. Pakkujal tuleb pakkumuses esitada pakkuja nägemus mentorlusprogrammi eesmärkidest,
sisust ja mentorluse läbiviimise protsessist, mentorlusprogrammi detailne aja- ja
tegevuskava nädalase täpsusega, mentorlusprogrammi koostamise käigus esineda
võivate riskide analüüs ja maandamise meetmed, pakkumuse maksumus,
meeskonnaliikmete CV-d, haridust tõendavate dokumentide koopia(d) ja varasema
kogemuse kirjeldus.
8.3. Lisaks punktis 8.2. nimetatule, peab pakkuja pakkumuses kirjeldama eelkõige
alljärgnevat:
8.3.1. metoodikat, mille järgi leitakse ettevõtted, kes mentorlusprogrammis osaleksid,
võttes arvesse punktis 2.6. väljatoodut;
8.3.2. metoodikat, mille järgi leitakse mentorettevõtted, kellega kohtutakse sealsete
tõhusate tööprotsesside ja praktikatega tutvumise raames;
8.3.3. kas mentorettevõttetele, kellega kohtutakse sealsete tõhusate tööprotsesside ja
praktikatega tutvumise raames, hüvitatakse kohtumisele kulunud ressurss ning
kui jah, siis mil viisil;
8.3.4. mentorettevõtetega kohtumistele kaasatavate laiema ringi ettevõtete leidmise
kirjeldus;
8.3.5. mil viisil ja kus mentorlusprogrammi tutvustust jagatakse, et teave
mentorlusprogrammist jõuaks piisava arvu ettevõteteni;
8.3.6. esialgne kirjeldus, mida küsitakse ettevõtetelt osalemissoovi esitamisel;
8.3.7. esialgsete kriteeriumite kirjeldus, mille järgi valitakse kandideerinud ettevõtete
seast need ettevõtted, kes saavad osaleda mentorlusprogrammis;
8.3.8. esialgne kirjeldus, kuidas tagatakse programmi läbiviimine 30s ettevõttes,
sealhulgas kui osalemissoovi avaldanud ja välja valitud ettevõte soovib poole
pealt katkestada või pole piisavalt motiveeritud programmi täies mahus läbima,
arvestades et mentorlusprogrammis osalemine on vabatahtlik26;
25
Eelkõige töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonidele, erialaliitudele, TET-võrgustikule, Eesti
Personalijuhtimise Ühingule ja Tööinspektsioonile.
26
Oodatud on kirjeldus ettevõtte kaasamismeetoditest ja võimalikest motivatsioonimehhanismidest.
8.3.9. mis kriteeriumite alusel täiendavaid mentoreid vajadusel valitakse ning mida
täiendavatelt mentoritelt oodatakse27;
8.3.10. mentorlusprogrammi mõjude hindamise metoodika (sh küsitluse läbiviimise
kirjeldus), lõplik mõjude hindamise metoodika lepitakse kokku Tellija ja
Läbiviija vahel;
8.3.11. kuidas toimub mentorlusprogrammis esile kerkinud probleemkohtade ja leitud
lahenduste (parimate praktikate) levitamine laiemale ühiskonnale läbi
teavitusmaterjalide (mil moel esitatakse parimaid praktikaid (nt lühivideod vms)
ja mis kanalite kaudu infot jagatakse);
8.3.12. laiemale ringile ettevõtetele planeeritud teavitusürituste sisu, mahu ja üritustel
osalevate ettevõtete leidmise kirjeldus;
8.3.13. kellele tutvustatakse mentorlusprogrammi lõpus valminud lõpparuannet.
8.4. Pakkumuses esitatavas detailses aja- ja tegevuskavas28 tuleb eelkõige välja tuua:
8.4.1. millal toimub avakohtumine;
8.4.2. millal ja mis osas oodatakse Tellija panust;
8.4.3. millal toimuvad mentorlusprogrammi sisutegevused (vt punkti 3);
8.4.4. millal esitatakse mentorlusprogrammi vahearuanded ja lõpparuanne Tellijale
ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks;
8.4.5. millal viiakse läbi mentorlusprogrammi algust ning laiemale ühiskonnale
parimaid praktikaid tutvustavad teavitustegevused;
8.4.6. millal viiakse läbi mentorlusprogrammi mõjude hindamine;
8.4.7. millal viiakse läbi mentorlusprogrammi tulemuste tutvustamine;
8.4.8. tegevuste eest vastutav(ad) isik(ud) ja läbiviija(d).
8.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud.
8.6. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki mentorlusprogrammiga soetud kulusid, sh
täiendavate mentorite kaasamisega seotud kulusid.
8.7. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva alates pakkumuste esitamise
tähtpäevast.
8.8. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil
[email protected]
hiljemalt xx.xx.2025 kell 16.00.
8.9. Hankija ühtlasi palub, et teavitaksite hankijat, kui otsustate pakkumust mitte esitada.
8.10. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.
8.11. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust
või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas.
Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda
ärisaladuseks märkinud.
9. Pakkumuste menetlemine
27
Kirjeldus peab hõlmama, milline on mentori teekond mentorlusprogrammis osalemisel. Näiteks, kas ja mis
dokumente ta peab vormistama.
28
Aja- ja tegevuskava tegevuste lõikes tuleb esitada nädalase täpsusega ning kui tegevus toimub mitu nädalat, siis
sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat tegevus toimub.
9.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste
vastavust hankedokumendis sätestatud nõuetele.
9.2. Juhul kui pakkumus ei vasta hankedokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija
pakkumuse tagasi.
9.3. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega
läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita
hankedokumendis pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide
üle. Hankija teatab pakkujatele kavatsuse korraldada läbirääkimised 15. tööpäeva jooksul
alates pakkumise esitamisest arvates.
9.4. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda
läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele
pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset
teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.
9.5. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas
elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse
hankija poolt.
9.6. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud
pakkumuste esitamiseks.
9.7. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.
9.8. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Hindamiskriteeriumid ja
hindamise kirjeldus on toodud hankedokumendi lisas 1 „Hindamiskriteeriumid“.
10. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine
10.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui
3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.
10.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Lepingu
täitmisel kohaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövõtulepingu
üldtingimusi, mis on kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kodulehel aadressil: Hanked ja lepingute tüüptingimused | Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee). Hankelepingu eritingimused on toodud
hankedokumendi lisas (lisa 2).
Lisad:
Lisa 1- Hindamiskriteeriumid
Lisa 2- Hankelepingu eritingimused
Lisa 3- Turu-uuringu memo
Kinnitatud osakonnajuhtaja otsusega
Hindamine ja hindamiskriteeriumid
Riigihange „Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“
1. Hindamiskriteeriumid
Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumite alusel.
Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:
Hindamiskriteerium Osakaal
Pakkumuse kogumaksumus 15 punkti
Pakkuja nägemus mentorlusprogrammi 40 punkti
eesmärkidest ja sisust
Pakkuja arusaam ja nägemus 35 punkti
mentorlusprogrammi läbiviimise protsessist
Mentorlusprogrammi läbiviimise detailne 5 punkti
aja- ja tegevuskava
Mentorlusprogrammi läbiviimise käigus 5 punkti
esineda võivate riskide analüüs ja
maandamise meetmed
Täpsemad hindamiskriteeriumid ning väärtuspunktide kirjeldus:
Hindamiskriteerium Kirjeldus
Pakkumuse kogumaksumus 15 punkti – maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse
(maksimaalselt 15 punkti) pakkumusele, mille käibemaksuta töö maksumus on
madalaim.
Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgneva
valemi järgi: väärtuspunktid = „osakaal“ –
(„pakkumuse väärtus“ – „madalaim väärtus“) /
„suurim väärtus“ * „osakaal“. Saadud tulemus
ümardatakse kuni teise komakohani.
Pakkuja nägemus 40 punkti – 1) mentorlusprogrammi läbiviimise
mentorlusprogrammi eesmärgid on selgelt ja konkreetselt välja toodud; 2)
eesmärkidest ja sisust pakkuja nägemus mentorlusprogrammi eesmärkidest ja
(maksimaalselt 40 punkti) sisust vastab tellija ootustele; 3) mentorlusprogrammi
sisutegevused on pakkuja poolt üksikasjalikult ja
loogiliselt kirjeldatud; 4) hanke eesmärkide
saavutamiseks vajalikud tegevused on omavahelises
seoses; 5) pakkujal on selge ettekujutus koostööst
hankija, mentorlusprogrammis osalevate ettevõtete ja
kaasatavate huvigruppidega; 6) pakkuja on kirjeldanud
vajadusel täiendavate mentorite kaasamise protsessi ja
valikukriteeriume; 7) pakkuja pakub täiendavaid
ettepanekuid või muudatusi mentorlusprogrammi
sisutegevustes, mis annavad mentorlusprogrammile
lisandväärtust ning pakkumuses esitatu ületab hankija
ootusi1.
35 punkti – 35 punkti antakse, kui 1 komponent 40
punkti kirjelduses nimetatud komponentides ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
30 punkti – 30 punkti antakse, kui 2 komponenti 40
punkti kirjelduses nimetatud komponentides ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
25 punkti – 25 punkti antakse, kui 3 komponenti 40
punkti kirjelduses nimetatud komponentides ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
20 punkti – 20 punkti antakse, kui 4 komponenti 40
punkti kirjelduses nimetatud komponentides ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
10 punkti – 10 punkti antakse, kui 5 kuni 6 komponenti
40 punkti kirjelduses nimetatud komponentides ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
1 punkti – 1 punkt antakse, kui 7 komponenti 40 punkti
kirjelduses nimetatud komponentides ei ole täidetud või
on seda osaliselt.
Pakkuja arusaam ja 35 punkti – 1) pakkuja on kirjeldanud, kuidas
nägemus mentorlusprogrammis osalejad leitakse ja kaasatakse,
mentorlusprogrammi sealhulgas kuidas hinnatakse nende tahet programmis
läbiviimise protsessist osaleda ning see vastab Tellija ootustele; 2) pakkuja on
(maksimaalselt 35 punkti) kirjeldanud mentorlusprogrammi läbiviimise plaani
osalevate ettevõtete seas ja see vastab Tellija ootustele;
3) pakkuja on kirjeldanud teavitustegevuste plaani
mentorlusprogrammi tutvustamisest potentsiaalsetele
ettevõtetele, kus on välja toodud tegevuste sisu,
kommunikatsioonikanalid, sõnumid ja sihtrühm ning see
vastab Tellija ootustele; 4) pakkuja on kirjeldanud
teavitustegevuste plaani mentorlusprogrammis osalenud
ettevõtetes esile kerkinud probleemkohtade ja leitud
lahenduste laiemale ühiskonnale levitamisest, kus on
välja toodud tegevuste sisu, kommunikatsioonikanalid,
sõnumid ja sihtrühm ning see vastab Tellija ootustele; 5)
pakkuja on kirjeldanud mõjude hindamise metoodikat,
sealhulgas milliseid andmeid ja kuidas kogutakse, ja see
vastab Tellija ootustele; 6) pakkuja on välja toonud
lisalahendusi mentorlusprogrammi eesmärkide
täitmiseks ning need on selgelt põhjendatud ja
1 Nimetatud dokumendis „tehniline kirjeldus“.
võimaldavad hankija hinnangul mentorlusprogrammi
eesmärke efektiivsemalt saavutada.
30 punkti – 30 punkti antakse, kui 1 komponent 35
punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
25 punkti – 25 punkti antakse, kui 2 komponenti 35
punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
20 punkti – 20 punkti antakse, kui 3 komponenti 35
punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
15 punkt – 15 punkt antakse, kui 4 komponenti 35 punkti
kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või
on seda osaliselt.
10 punkt – 5 punkt antakse, kui 5 komponenti 35 punkti
kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või
on seda osaliselt.
1 punkt – 1 punkt antakse, kui 6 komponenti 35 punkti
kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või
on seda osaliselt.
Mentorlusprogrammi 5 punkti – 1) aja- ja tegevuskava on esitatud loogilises
läbiviimise detailne aja- ja järjekorras ning see kajastab kõiki vajalikke tegevusi; 2)
tegevuskava (maksimaalselt tegevused eesmärkide täitmiseks on nädalase täpsusega
5 punkti) lahti kirjutatud (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel
juhul tuleb märkida kui mitu nädalat); 3) iga tegevuse
juures on märgitud läbiviija(d), vastutaja(d), kaasatavate
isikute ring (sihtrühm, huvigrupid, tellija jt); 4) pakutud
aja- ja tegevuskava on realistlik, tagades kvaliteedi ja
õigeaegse täitmise vastavalt hankelepingule.
3 punkti – 3 punkti antakse, kui 1 komponent 5 punkti
kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või
on seda osaliselt.
2 puntki – 2 punkti antakse, kui 2 komponenti 5 punkti
kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või
on seda osaliselt.
1 punkt – 1 punkt antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 5
punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole
täidetud või on seda osaliselt.
Mentorlusprogrammi 5 punkti – 1) riskide kirjeldus on põhjalik ja
läbiviimise käigus esineda läbimõeldud, sh arvestatud on tellijast, töövõtjast ja
võivate riskide analüüs ja kolmandatest isikutest tulenevate riskidega; 2) riskide
maandamise meetmed maandamismeetmed on läbi mõeldud ja realistlikud; 3)
(maksimaalselt 5 punkti) kirjeldusse on lisatud riskide ennetamise ja maandamise
eest vastutavad isikud.
3 punkti – 3 punkti antakse, kui 1 komponent 5 punkti
kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või
on seda osaliselt.
2 punkti – 2 punkti antakse, kui 2 komponenti 5 punkti
kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või
on seda osaliselt.
1 punkt – 1 punkt antakse, kui 3 komponenti 5 punkti
kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või
on seda osaliselt.
2. Pakkumuste hindamine
2.1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis
selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud
hindamiskriteeriumite alusel.
2.2. Tehnilise lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja
poolt konsensuslikult. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses
komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
2.3. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest
ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi
hindajate poolt allkirjastatud.
2.4. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse.
Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.
2.5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus.
2.6. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks
pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „Pakkuja nägemus mentorlusprogrammi
eesmärkidest ja sisust“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka hindamiskriteeriumi
„Pakkuja nägemus mentorlusprogrammi eesmärkidest ja sisust“ eest saadud väärtuspunktid on
võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „Pakkuja
arusaam ja nägemus mentorlusprogrammi läbiviimise protsessist“ eest suurim arv
väärtuspunkte. Juhul, kui ka hindamiskriteerium „Pakkuja arusaam ja nägemus
mentorlusprogrammi läbiviimise protsessist“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed,
tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi
„Mentorlusprogrammi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava“ eest suurim arv väärtuspunkte.
Juhul kui ka hindamiskriteeriumi „Mentorlusprogrammi läbiviimise detailne aja- ja
tegevuskava“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed tunnistatakse edukaks pakkumus, millele
on omistatud hindamiskriteeriumi „Mentorlusprogrammi läbiviimise käigus esineda võivate
riskide analüüs ja maandamise meetmed“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul kui ka
hindamiskriteeriumi „Mentorlusprogrammi läbiviimise käigus esineda võivate riskide analüüs
ja maandamise meetmed“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed korraldab hankija eduka
pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud
pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. Liisu heitmise juhise, ajakava ja
muu täpsema info edastab Hankija pakkujatele e-maili teel.
2.7. Hankijal on õigus mitte tunnistada edukaks pakkumust, mis on vähemalt ühe
sisukriteeriumi „Pakkuja nägemus mentorlusprogrammi eesmärkidest ja sisust“, „Pakkuja
arusaam ja nägemus mentorlusprogrammi läbiviimise protsessist“, „Mentorlusprogrammi
läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava“ hindamisel saanud minimaalse arvu punkte.