dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Osakonnajuhataja otsusAvalik

Otsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. juuni 2025
Viit
5-6/2118-1
Registreeritud
2. juuni 2025
Dokumendi liik
Osakonnajuhataja otsus
Funktsioon
5 Finantsarvestus, -juhtimine ja riigivara haldamine ja riigihangete korraldamine
Sari
5-6 Riigihangete dokumendid
Toimik
5-6/2025
Vastutaja
Dana Kadanik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)

Failid

  • 📎5-62118-1 02.06.2025 Osakonnajuhataja otsus.asice4492 KB

Sisu (failidest)

Hanke alusdokumendi Lisa 1 Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus 1.1. Kursuse loomisel või keskkonda lisamisel peab arvestama, et Keskkonda üleslaetava faili maksimaalne maht võib olla kuni 300MB. Mahukama e-kursuse puhul peab kursuse disainimisel arvestama, et maht jaotuks mitme SCORM-paketi vahel; 1.2. Kursuse kavandamisel ja väljatöötamisel peab arvestama järgmiste tingimustega: 1.2.1. lahendamist vajav probleem ja koolitusvajadus on selgelt sõnastatud; 1.2.2. probleemiga seotud sihtrühma(d) on määratletud, nende vajadused ja ootused kaardistatud (sh õpiharjumuste ja -eelistuste osas); 1.2.3. realistlikud ja mõõdetavad õpiväljundid on sõnastatud (rakendades Bloomi taksonoomiat1). 1.3. Kursuse maht peab võimaldama õppijal omandada õpisisu kuni 90 minuti jooksul; 1.3.1. kursuse läbimine hõlmab soovituslikult teadmiste kontrolli, sealjuures vähemalt 80% tulemuse saavutamisel väljastatakse õppijale kursuse läbimist kinnitav tõend. 1.4. Kursuse struktuur koosneb moodulitest, mis on õppija jaoks läbitavad juhendamiseta ja eraldiseisvate osadena. Mooduli soovituslik maht õppija jaoks on kuni 15 minutit. 1.5. Kursuse loomisel on soovituslik lähtuda multimodaalsuse põhimõttest, sh kombineerides omavahel: 1.5.1. tekstimaterjale; 1.5.2. automaatset tagasisidet andvaid enesekontrolli- ja hindamistegevusi; 1.5.3. interaktiivseid tegevusi; 1.5.4. visuaalseid materjale (videod, animatsioon, graafikud). 1.6. Kursuses sisalduvad materjalid peavad olema kvaliteetsed: tekstimaterjalid grammatiliselt korrektsed; videote heli selge ja hästi kuuldav, visuaal kvaliteetne; graafikud, diagrammid jmt selgelt loetavad ning ühetaoliselt tõlgendatavad. 1.7. Kursus peab olema läbitav eesti keeles. Muukeelse materjali kasutamisel peab olema lisatud korrektne eestikeelne tõlge, videoklippide puhul subtiitrid kasutades võimalusel Eesti keeletehnoloogiat. 1.8. Kursuse kujundamisel tuleb järgida varem avaldatud kursuste lahendust, sealjuures kasutades autortarkvara, mida hiljem on hankijal võimalik redigeerida2. 1.9. Kursuse planeerimisel peab pöörama tähelepanu kasutajakogemuse (UX) ja kasutajaliidese (UI) disainile ning tagama vähemalt WCAG 2.1. standardi järgimise: 1.9.1. kursuse struktureerimisel tuleb kasutada korrektset pealkirjade liigendatust, taandeid ning teksti eristamise vahendeid; 1.9.2. info edastamisel tuleb jälgida, et eristamisel ei kasutataks üksnes värve. Diagrammidel, joonistel, tabelites, videotes ja/või tekstis tuleb lisaks värviga eristamisele kasutada rasvast, kaldkirjas või allajoonitud teksti, visuaalselt eristatavaid tingmärke või märksõnu; 1 E-õppe kursuste formaadis on võimalik ühtlustada õppijate teadmisi (eelnevalt õpitud faktid ja terminid ning nende meenutamine – defineerib, kirjeldab, määratleb, seostab, sõnastab, teab, tunneb ära) ning süvendada mõistmist (faktidest arusaamine, nende mõistmine läbi kirjeldamise, võrdlemise, üldistuse ja põhiideede edasiandmise - eristab, mõistab, selgitab, seostab, tunneb ära, tõlgendab, valib, vastandab, võrdleb). 2 Digiriigi Akadeemias on kasutatud pilvepõhist autoritarkvara Articulate Rise 360 - https://articulate.com/360/rise 1 1.9.3. linkide eristamiseks tuleb kasutada lisaks värvile täiendavaid lisameetodeid (nt lingi automaatne allajoonimine); 1.9.4. teksti ja tausta ning teksti ja visuaalide (joonised, diagrammid, graafikud, pildid jt), sh nendes kasutatav kontrastisuhe peab olema vähemalt 4.5:1 (suurel tekstil vähemalt 3:1); 1.9.5. kursuse kujundamisel tuleb kasutada selget ja hästi loetavat kirjatüüpi ning jälgida, et teksti tausta kujundus oleks võimalikult ühetooniline; 1.9.6. linkide, nuppude ja teiste interaktiivsete elementide kirjeldused võiksid olla arusaadavad ka kontekstiväliselt3; 1.9.7. mittetekstiline sisu (sh olulist informatsiooni edasi andvad pildid, ikoonid ja nupud jmt) peab sisaldama tekstilisi alternatiive; 1.9.8. vältida tuleb liigselt sähvivaid, vilkuvaid või äkilise liikumisega animatsioone, mis võivad osades kasutajates esile kutsuda ootamatu haigushoo. Juhul, kui taolise animatsiooni lisamine on vältimatu, tuleb veenduda, et animatsioon ei hakkaks mängima automaatselt. Samuti tuleb kuvada kasutajale selge hoiatus enne, kui kasutaja animatsiooni käivitab; 1.9.9. hoiduda tuleb automaatselt mängima hakkavatest heliklippidest. Kuna ekraanilugeja kuulab arvuti räägitud teksti, segavad automaatselt mängivad helid kasutajat. Heliklipid ei tohi ühelgi juhul automaatselt mängima hakata, kui mängitava heli kestus ületab 4 sekundit; 1.9.10. pildivormingus teksti asemel tuleb eelistada tavalist teksti. Kui pildivormingus teksti ei ole võimalik asendada, tuleb lisada juurde alternatiivne kirjeldus teksti kujul. Alternatiivne kirjeldus peab andma edasi pildil kujutatu põhisisu (nt graafikute või diagrammide puhul tuleb kirjeldada sellel kujutatud olulisi andmeid, nende väärtust ja visualiseeritud muutust); 1.9.11. audioklippidele peab olema lisatud sisu kirjeldav transkriptsioon teksti kujul. Lisaks audioklipis öeldule peab transkriptsioon sisaldama ka audioklipis kuulda olevate oluliste helide ja muusika kirjeldust; 1.9.12. videoklipid peavad olema varustatud esituskeelsete tiitritega ning kirjeldustõlkega, mis on loetud videole lisa helirajana või lisatud video juures olevasse tekstilisse transkriptsiooni; 1.9.13. objekti aistinguliste omaduste kirjeldamisel peab kasutama mitut alternatiivset tunnust, nagu näiteks objekti asukoht, kuju, nimetus või mõõtmed; 1.9.14. vältima peaks ajapiiranguga testide ja küsimustike kasutamist – kasutaja peab saama kursust läbida omale sobivas tempos. 1.10. Tulenevalt kursuse iseloomust ja sihtrühmast tuleb viidata lisamaterjalidele (lingid jätkulugemiseks, viited jätkukursustele). 3 Näiteks lause "Siit saad rohkem infot ID kaardi kohta"", kus "Siit" suunab täiendavalt infomaterjalile pole selge ega kasutajasõbralik. Ekraanilugeja kasutajad või kasutajad, kes juhivad arvutit häälkäsklustega võivad sattuda segadusse, kui lingilt lingile navigeerides kohtavad vaid sõna "siit." Parem lingi tekst oleks näiteks "Loe rohkem infot ID kaardi kohta Siit." nii et kogu lause on ka link. 2 Hanke alusdokumendi Lisa 2 Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ Pakkumuse eelarve Rida Kulu nimetus Ühik Hind (km-ta) Hind (km-ga) 1. Ühe kursuse kavandamine ja loomine kursus 1.1. (vajadusel) täpsustada erisusi … Nimi: _____________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta) Hanke alusdokumendi Lisa 3 Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ Projektimeeskonna kinnitus (vorm) Projektijuht Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg dd.mm.yyyy E-post Haridus Kirjeldada varasemat projekti-, meeskondade – ja ajajuhtimise kogemust (vähemalt kaks aastat), mis on omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul. Koolitusjuht Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg dd.mm.yyyy E-post Haridus Kirjeldada varasemat sarnase eesmärgiga või -sihtrühmale (TKS- ide koolitamine) suunatud koolituste korraldamise kogemust (vähemalt 2 aastat), mis on omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul. Õppedisainer Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg dd.mm.yyyy E-post Haridus Kirjeldada varasemat sarnase eesmärgiga või -sihtrühmale suunatud koolituste korraldamise kogemust. Õppedisaineril peab olema sarnase eesmärgiga või - sihtrühmale (TKS-ide koolitamine) suunatud vähemalt kolme (3) koolituse korraldamise kogemus, mis on omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 24 kuu jooksul. Koolitaja Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg dd.mm.yyyy E-post Haridus Kirjeldada varasemat kogemust koolitatavas teemavaldkonnas. Koolitaja(te)l peab olema varasem (professionaalne) vähemalt kaheaastane kogemus koolitatavas teemavaldkonnas (tööohutuse, töösuhete ja/või töötervishoiu vms) pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul (nt ülikooli õppejõuna, täiskasvanute koolitajana, vms). Visuaalmeedia spetsialist Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg dd.mm.yyyy E-post Haridus Kirjeldada pakkumuse esitamise ettepanekule eelneva 3 varasema projekti kogemust audiovisuaalsete materjalide valmistamisel. Ära näidata: - projekti nimi; - tellija andmed; - e-kursuse maht või audiovisuaalsete materjalide liik; - peamised tööülesanded (sh tuua välja kui on kasutatud pilvepõhist e- õppe tarkvara Articulate Rise 360 ja tegeletud Moodle keskkonna haldamisega, sh kursuste SCORM pakettide üleslaadimise ning uuendamisega). Kogemus peab olema omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul. Kinnitan, et kõiki eelnimetatud meeskonnaliikmeid on võimalik kasutada hankelepingu täitmiseks ja seda kuni hankelepingu tähtaja lõpuni. Nimi: _____________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta) Hanke alusdokumendi Lisa 4 Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ Ühispakkujate volikiri Kinnitame, et alljärgnevalt loetletud ettevõtjad on ühispakkujad ühispakkumuse esitamise tähenduses. Ühispakkuja Ühispakkuja Registri- Aadress, tel, e- Allkirjaõigusliku poolt osutatava nimi kood posti aadress isiku nimi teenuse kirjeldus (vajadusel lisada ridu) Ühispakkujatena vastutame hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volitame ühispakkujate esindajana hankemenetlusega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid tegema _________________________ (volitatud esindaja nimi, isikukood). Volikiri kehtib kuni lepingu täitmise lõpuni (vajadusel märkida piirang või volitaja enda poolt antav tähtpäev). Nimi: _______________________ / allkirjastatud digitaalselt / Nõutav kõigi ühispakkujate esindajate allkiri Hanke alusdokumendi Lisa 5 Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ Volikiri Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Nimi: _________________________ / allkirjastatud digitaalselt/ Hanke alusdokumendi Lisa 6 Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ Ärisaladus Avaldame, et esitatud pakkumusest on ärisaladusega kaitstud järgmised dokumendid või teave: Jrk Dokumendi nimetus (terviktekst või Põhjendus teabe ärisaladuseks viide teksti osale) määramisest 1. 2. … Oleme teadlikud, et: a) RHS § 461 lg 1 kohaselt ei või pakkuja ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; b) juhul kui antud vorm on täitmata või esitamata põhjendus teabe ärisaladuseks määramise kohta, loeb hankija, et pakkuja poolt esitatud pakkumus või pakkumuses sisalduv teave ei ole ärisaladusega kaitstud. Nimi: _____________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta) Hanke alusdokumendi Lisa 7 Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/2118-1 ERITINGIMUSTE PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesannete täpsem kirjeldus on esitatud hankedokumendis, mis on käesoleva lepingu Lisa 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud sotsiaalteenuse hanke (CPV kood 80500000-9, „Koolitusteenused“) tulemusena1 ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele (Lisa 2). 2.3. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt. 2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused tellijale üle vastavalt lepingu Lisas 2 sätestatud ajakavale kolmes etapis. Töö teostamise tähtaeg on 1 MKM hankekord § 11, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 63 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. Akt on aluseks tasu maksmisele. 2.4.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust alusdokumentides sätestatule (Lisa 1 ja 2). 2.4.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud etapi töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. 2.4.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui ta ei esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö ülendamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja. 2.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul, mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja. 2.6. Koolituste läbiviimiseks vajalike õppematerjalide, audiovisuaalsete salvestiste ja teiste materjalide varalised autoriõigused kuuluvad Hankijale (lihtlitsentsi alusel) ning need sisalduvad pakkumuse maksumuses. Varem loodud materjalide taaskasutamise korral peab pakkuja tagama kõigi materjalide kasutamisega (sh muutmisega) seotud õiguste andmise Hankijale (lihtlitsentsi alusel), mis võimaldab jätta materjalid ka koolitusprogrammi järgselt kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … /summa sõnadega/, millele lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks. 3.3. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast etapi nõuetekohaselt teostatud töö vastuvõtmist töövõtja arve algusel 20 päeva jooksul järgmiselt: 3.3.1. esimese ja teise etapi tööde eest koos 60% punktis 3.1. nimetatud tasust pärast teise etapi töö vastuvõtmist; 3.3.2. kolmanda etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust pärast kolmanda etapi töö vastuvõtmist. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Dana Kadanik, telefon +372 59126091, e-post [email protected] või teda asendav ametnik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on … , telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2. 6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitus avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ Hanke alusdokumendi Lisa 8 Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel …..……2025. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel tehtud Töö alljärgnevalt: 1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(de) nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms) 2. Tellija on Töö teostamise tulemusega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga … arve esitamiseks summas …….. (summa sõnades) eurot. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ OSAKONNAJUHATAJA OTSUS Riigihanke „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 3 alusel ning kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada hange sotsiaalteenuse „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ tellimiseks CPV koodiga 80500000-9 „Koolitusteenused“. 2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõuniku Dana Kadanik. Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle. 4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 4.1. komisjoni esimees: Dana Kadanik – töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik; 4.2. komisjoni liikmed: 4.2.1. Seili Suder, töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja; 4.2.2. Eva Põldis, töösuhete ja töökeskkonna osakonna töökeskkonna juht. 5. Otsuse punktis 1 nimetatud riigihanget finantseeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi(d) „Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.14 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja 2 hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise 21.4.3.11 „Töötervishoiu ja -ohutuse teenuste kujundamine“ ning majandus- ja tööstusministri 27. septembri 2024. a käskkirjaga nr 70 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“ vahenditest (1N10-SF21-04342TVR). Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 170 000 eurot. Otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Seili Suder osakonnajuhataja Hanke alusdokumendi Lisa 9 Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ Hankele „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ eelnev turu-uuringu protokoll Hankele eelneva turu-uuringu eesmärk oli enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme piiritlemine riigihanke ettevalmistamiseks. Hankija kogus asjaomases valdkonnas tegutsevatelt koolitajatelt ja ülikoolidelt tagasisidet ja ettepanekuid esialgsele tehnilisele kirjeldusele. Hanget viib läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Peamised küsimused, millele turu-uuringu raames tagasisidet koguti olid: 1. Millises ajaraamis on koolitusprogrammi väljatöötamine ja läbiviimine võimalik? 1.1. Üldine koolitusprogrammi ajaraam ja etappide ajaraam. 1.2. Kui kaua kuluks eelduslikult pakkumuse koostamiseks aega? 2. Mis oleks teie hinnangul eelduslik programmi väljatöötamise ja läbiviimise maksumus? 3. Kas teil on ettepanekuid planeeritava koolitusprogrammi sisu ja mahu osas? E-kiri turu-uuringu läbiviimiseks edastati: Juunika Koolitus, Protect Estonia OÜ, Riskiekspert OÜ, Oskuskoolitus OÜ, RA Koolitused OÜ, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool Teemast huvitatud osapooltega lepiti kokku 60-minutiline kohtumine MS Teams vahendusel ning kohtumised toimusid vahemikus 28.04.2025 ja 29.04.2025. Osalejatele edastati tutvumiseks esialgne tehniline kirjeldus hanke eeldusliku ajakava, peamiste etappide, sisu ja eesmärgi tutvustamiseks. Kokkuvõtet tehnilise kirjelduse tutvustusest käesolev protokoll ei sisalda. Tagasiside hankija poolt turu-uuringuks esitatud küsimustele ja kohtumisel tõusetunud küsimustele on koondatud alljärgnevalt:  Koolitusprogrammi läbiviimiseks oleks vaja rohkem aega. Ennekõike peaks pikem olema pakkumuste esitamise aeg, vähemalt 4 nädalat, võimalusel rohkem. Tehti ettepanek, et nii 2. kui 3. etapp peaksid olema pikemad või vahetada 2. ja 3. etapi tehnilises kirjelduses kirjeldatud ajaraam. Eelistati sügisel hankelepingu sõlmimist, kuivõrd enne suve läheks hanke ettevalmistamisega liiga kiireks ja võib kannatada ka kvaliteet. Esimese etapi tööde teostamise ajaks on pakutud 4 nädalat.  Toodi välja, et Digiriigi Akadeemia koolituste ettevalmistamine võtab osalejate hinnangul pikemalt aega kui kontaktkoolituste läbiviimine.  Eeldusliku maksumuse osas tagasisidet aktiivselt ei jagatud, hankija eelduslik maksumus 150 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kõlas eelduslikust maksumusest nii väiksemaid kui suuremaid summasid, mille raames oleks projekt tehtav.  Antud juhul on tegemist hankega alla sotsiaalteenuse riigihanke piirmäära, mistõttu ei kuulutata hanget välja riigihangete registris, ettepanekud pakkumuste esitamiseks edastatakse e-kirjaga vähemalt samadele adressaatidele, kellele edastati kutse turu- uuringul osalemiseks.  Nõue läbi viia Eesti eri piirkondades kontaktkoolitusi sai erinevat vastukaja. Tagasiside põhjal oli osapooli, kelle jaoks nõue on piirav ja takistab hankel osalemist, kuivõrd ei ole võimalik oma ruumidest väljaspool koolitusi pakkuda. Tehti ettepanek kaaluda ühes piirkonnas koolituse läbiviimist ja toetada osalejate majutust. Samas leidsid mõned osapooled, et nõue aitab saavutada hankija nõutud ära koolitatud TKS-ide määra paremini, ega ole takistuseks koolitaja liikumisele ning teiste ruumide üürimiseks koolituse läbiviimiseks. Kontaktkoolituste ajaline läbiviimine on pakkuja enda määrata, ehk grupid Eesti erinevates piirkondades ei pea toimuma samaaegselt, kuid koolitusprogramm peab kõikides piirkondades olema sama.  Eesti erinevates piirkondades koolitusprogrammi läbiviimiseks tuleb pakkujal ruumid leida ise, see on arvestatud hankija poolt hanke eelarvesse.  Koolitusprogrammi osalejatele toitlustust tagama ei pea, soovi korral võib seda alati teha, kuid pikema koolituse puhul peaks osalejatele pakkuma vähemalt teed/kohvi/vett/küpsist.  Hankija ei eelda, et koolitus toimub tööpäeva lõpus ehk algusega alates kell 16.30, samuti ei eelda hankija, et koolitus toimub TKS-idele ainult töövabast ajast, nt nädalavahetustel, pakkuja on oodatud esitama oma nägemust koolituse ülesehitusest. Kuna TKS täidab ülesandeid töö ajal, siis eelduslikult saab TKS koolitus toimuda tööajast.  Kontakttundide läbiviimine toimub eelduslikult kohapeal auditooriumis, kuid ei ole välistatud, et pakkuja teeb pakkumise osade kontakttundide läbiviimiseks reaalajas videoplatvormi vahendusel.  Digiriigi Akadeemias oleva koolituse haldamise võtab edaspidi hankija enda peale ja hoiab õppematerjale asja- ning ajakohasena.  Digiriigi Akadeemias saab osaleja läbida enesekontrolli teste, mis hankija nägemuses on oluline osa veebimaterjalide koostamisel ja õppijale läbimisel.  Hind ei ole koolitusprogrammi hindamisel ja pakkumiste valimisel peamine hindamiskriteerium, kuid on üks hindamiskriteeriumitest, peamine rõhk on koolitusprogrammi ülesehitusel.  Hankijaga – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – tuleb teha üsna aktiivset koostööd hanke raames, soovime igat etappi läbi vaadata, kooskõlastada, tuleb arvestada ka meie poolt ülevaatamise ajaga.  Digiriigi Akadeemia osas saab toeks olla Justiits- ja Digiministeerium.  TKS-ide koolituskohustuse kehtestamist seaduses hetkel planeeritud ei ole.  Turundus ja koolitusel osalejate otsimine on pakkuja korraldada. Hankija ei eelda tasuliste kanalite kasutamist.  Nõutud koolituse läbinud isikute arv (esmases tehnilises kirjelduses 120 inimest) on vaja saavutada, muidu rakenduvad leppetrahvid. Hankija rakendab leppetrahvi pakkujale, kui nõutud koolituse läbinud isikute arv ei ole saavutatud. See, kuidas pakkuja inimese käest küsib raha tagasi, on pakkuja enda korraldada, nt võib pakkuja sõlmida õppijatega õppelepingu ja nõuda pooleli jätmise korral õppekulud tagasi. Pakkuja võib koolitada rohkem inimesi arvestades sellega, et osad katkestavad õpingud.  Õppekava tehnilises kirjelduses on näitlik, ootame pakkuja nägemust teemadest, teemade käsitlemise pikkusest ja lähenemist koolitusprogrammile.  Koolitusprogrammi läbimise ja tunnistuse väljastamise tingimused (nt õppeedukuse määr, kohal käimiste protsent) on pakkuja pakkuda ja kooskõlastatakse hankijaga.  Juhiti tähelepanu, et tänapäeval pelgab täiskasvanud inimene õppimist ehk programm peab toetama täiskasvanud õppija (TKS-i) õpinguid, programmi ülesehitust tuleb eristada ja üles ehitada muud moodi kui tavapärasele üliõpilasele, et säilitada õppija õpihuvi, kontrolltöösid ja teste kardetakse.  Kui koolitusprogrammi pikkus on nt 90 akadeemilist tundi, on aktsepteeritav, et selle sees on ka iseseisva töö (õppimise) tunnid, eeldusel, et see on õppekavas selgelt määratletud. Akadeemilised tunnid sisaldavad iseseisvat õppimist, nt on Digiriigi Akadeemias moodulite eelduslik läbimise aeg, mis ei pruugi olla sama, kui palju inimene reaalselt kulutab aega mooduli ja terve e-kursuse läbimiseks.  Ühispakkumused on lubatud (ühispakkujad peavad esitama taotluse ühisest pakkumisest enne hanget mitte hanke jooksul).  E-kursused ja kontakttunnid peavad moodustama kokku ühtse terviku, kuid ei pea olema identsed ehk koolitaja kontakttunnis ei pea rääkima täpselt sama juttu, mida õppija e-kursustel läbis, kuid terviklik õppekava on pakkuja kujundada. Eelduslikult võiksid e-kursused olla teooria omandamiseks ja kontakttunnid praktilisteks teadmisteks.  Digiriigi Akadeemia ülesehitus põhineb Moodle platvormil, Digiriigi Akadeemias on kasutatud kursuste loomiseks pilvepõhist autoritarkvara Articulate Rise 360, eelistame samuti selle kasutamist kursuste loomiseks.  Koolituse sihtgrupiks on TKS, kellel puudub varasem väljaõpe, muus osas hankija tingimusi kinni ei soovi kirjutada, pakkuja saab pakkuda nii üldisemat teooriat kui ka välja töötada soovi korral sektorispetsiifilisi mooduleid ja koolitusmaterjale, nt tööstusele ja kontoritöötajatele eraldi moodul.  Koostatud õppematerjalidele jääb autoriõigus hankijale (vastavalt töövõtulepingu üldtingimuste punktile 5, üldtingimused leitavad MKM kodulehelt), autoriõigused antakse üle lihtlitsentsi alusel.  Toodi välja, et koolitus paistab oma olemuselt hetkel 24 tunnise koolituse pikem versioon. Juba täna on 24 tunnised koolitused inimestele endale pigem koormavad ja nad ei viitsi neid läbida, koolitus peab olema atraktiivne. Tööandja näeb tihti ka kolme koolituspäeva raisatud ajana TKS koolitamisel, liiga palju tööaega läheb kaduma.  Probleemkohana nähti, et turundus tabab suure tõenäosusega eeskujulikku TKS-i, küsimus on, kuidas saada koolitusele TKS, kes ei ole eeskujulik. HANKEDOKUMENT „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ CVP kood: 80500000-9 Koolitusteenused Lugupeetud pakkuja! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku pakkumuse esitamiseks sotsiaalteenuse hankele, millega tellitakse töökeskkonnaspetsialistidele suunatud koolitusprogrammi väljatöötamist ja rakendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn reg kood: 70003158 Hankija: e-post: [email protected] (edaspidi Hankija) „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi Hanke nimetus: väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ Hankemenetluse liik: Alla sotsiaalteenuse riigihanke piirmäära hange 15.08.2025 kell 12:00. Pakkumuste esitamise tähtaeg: Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta. Pakkumuste jõusolek: 60 kalendripäeva Tegevuste elluviimise kestus on 63 nädalat arvates Lepingu täitmise kestus: hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast Lepingu eeldatav maksumus: kuni 170 000 eurot (lisandub käibemaks) Dana Kadanik Riigihanke läbiviimise eest vastutav isik ja Töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik kontaktandmed: [email protected]; +372 5912 6091 1 1. Hanke taustinfo Hanke eesmärk on töötada välja ja rakendada perioodil 2025–2026. a töökeskkonnaspetsialistide (edaspidi TKS) koolitusprogramm, mille tulemusena suureneb TKS-ide pädevus ning teadlikkus töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, mis omakorda aitab ettevõtetes ennetada tööõnnetusi, tööga seotud haigestumisi ja vähendada seeläbi riigi ning ühiskonna kulusid, mis tekivad töövõime kaotuste tõttu. Kuna läbi aastate on üheks tööohutuse probleemkohaks olnud töökohal esinevate riskide hindamine1 ning tulemuste põhjal meetmete rakendamine, on koolitusprogrammi eesmärk pöörata rõhku eelkõige riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisele ennetamaks tööõnnetusi ja tööga seotud haigusi. Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaate kohaselt toimus 2024. aastal 3384 tööõnnetust, mis tähendab, et iga päev juhtub töökohtadel keskmiselt 9 tööõnnetust. Enim toimus tööõnnetusi suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes (31%). Väikestes juhtus 22% ning mikroettevõtetes 16%. Surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtus enim mikro- ja väikeettevõtetes. Statistika puhul on tegemist vaid õnnetustega, mida tööandjad registreerivad. Tööinspektsiooni hinnangul võib pidada tööõnnetuste arvu suuremaks kuivõrd praktikas ei täida kõik tööandjad seadusest tulenevaid kohustusi tööõnnetuste registreerimisel. Arvestades Tööinspektsiooni 2024. a statistikat, juhtub suurema tõenäosusega tööõnnetusi kaubanduses, puidutööstuses, metallitööstuses, tervishoius ja ehituses. 2023. aasta põhjal kaotas riik tööõnnetuste tõttu ligi 6 mln eurot.2 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 16 kohaselt on TKS töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud3 ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi4. TKS-i roll on vastutusrikas, hõlmates töökeskkonna ohutegurite tuvastamist, riskide maandamist ning tööandjale ettepanekute tegemist ohutuse parandamiseks. Kui esineb oht töötaja elule või tervisele, peab TKS peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama töövahendi kasutamise. Oma tööülesannete täitmiseks peab TKS tundma töösuhteid, töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte enda töötingimusi, kuid täpsemaid nõudeid TTOS TKS-i pädevusele ega koolituskorrale ette ei näe. Võrdluseks näeb TTOS-i § 181 lg 5 ette detailsema täiendkoolituskorra töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele, mis on kehtestatud tervise- ja tööministri 22.11.2018. a määrusega nr 50 ning mille kestuseks on 24 akadeemilist tundi. Praktikas pakutakse tihti TKS-idele, töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele mõeldud koolitusi, millega tõenäoliselt võib TKS-ide tööohutusalane väljaõppe piirduda, kuid tulenevalt TKS-ide suuremast vastutusest töökeskkonnas, vajaksid TKS-id põhjalikumat koolitust. Eesti koolitusturul pakutavate lühiajaliste kursuste kõrval on võimalik kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides omandada erinevaid erialasid või läbida mikrokraadiõpet5, kuid puudub eraldi just TKS-idele mõeldud koolitusprogramm, mis samaaegselt nii mahu, sisu, 1 Tööinspektsiooni aastaraamat 2 Tööinspektsiooni aastaraamat 3 TTOS kohustab tööandjat määrama TKS-i igas ettevõttes, sõltumata selle suurusest. 4 Nimetatud töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Kui tööandjal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused, võib ta ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi. 5 Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on füüsikaliste ja keemiliste ohutegurite mikrokraadid ja rakenduskõrgharidusena võimalik õppida tervisekaitse spetsialistiks, Eesti Maaülikoolis on ergonoomika magistriõpe, Tallinna Tehnikaülikoolis töökeskkonnakvaliteedi juhtimise mikrokraad. 2 vormi kui vastuvõtutingimuste osas arvestaks antud hanke sihtrühmaga, sh asjaoluga, et TKS- i rolli võivad üsna ootamatult sattuda erineva kvalifikatsiooniga inimesed ning sageli on tegemist inimestega, kes täidavad TKS-i ülesandeid oma tavapärase töö kõrvalt6. Riigihanke tulemusena sõlmitakse leping (edaspidi leping), mille täitmise tähtaeg on kuni 63 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Sõlmitud lepingu alusel töötab Pakkuja välja koolitusprogrammi õppekava, loob teooria omandamiseks e-kursused (Digiriigi Akadeemia õppeplatvormile), kavandab ning viib läbi kontaktkoolitused ja väljastab koolitusprogrammi täies mahus läbinud isikutele tunnistuse7. 2. Hanke eesmärk, sihtrühm ja töö teostamise üldised nõuded 2.1. Hanke eesmärk on välja töötada ja viia ellu koolitusprogramm TKS-idele (õppekava koos e-kursuste ning kontakttundidega). 2.2. Koolitusprogrammi sihtgrupiks on avaliku ja erasektori töötajad, kellel on ettevõttes töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad kohustused. Ennekõike on koolitusele oodatud töötajad: 2.2.1. kes täidavad TKS-i ülesandeid lisaks oma tavapärastele tööülesannetele ja kellel puudub varasem TKS-i tööks vajalik väljaõpe; 2.2.2. sektoritest, kus juhtub enim tööõnnetusi8: kaubandus, metallitööstus, ehitus, veondus, laondus, puidutööstus, toiduainetööstus, põllumajandus, mööblitööstus, keemiatööstus, hoolekanne; 2.2.3. juhul, kui koolitusprogrammis jätkub vabu kohti, saavad kooskõlastatult Hankijaga koolitusel osaleda ka töökeskkonnavolinikud; töökeskkonnanõukogu liikmed; tulevased TKS-id, kes veel ei ole määratud ettevõttes TKS-iks, kuid peagi määratakse ja teised töökeskkonna ohutusest huvitatud isikud (nt õppejõud, koolitajad, inspektorid); 2.2.4. juhul kui Pakkuja soovib hõlmata koolitusgruppi punktis 2.2.3. nimetatud isikuid, tuleb Pakkujal see kooskõlastada Hankijaga, näidates ära koolitusprogrammis osalevate TKS-ide ja 2.2.3. isikute osakaalu kogu koolitusprogrammist. 2.3. Koolitusel osalemine on osalejale tasuta. Osalejate transpordikulud katavad osalejad ise. 2.4. Hanke eesmärgi saavutamiseks tuleb pakkujal: 2.4.1. I etapi käigus töötada välja õppekava. Pakkuja töötab välja lähteülesandele ning esitatud pakkumusele tuginedes TKSide koolitusprogrammi õppekava, sh terviklike koolitusmoodulite detailse ülesehituse (koos teemade jaotuse, täpsustatud mahtude jm detailidega). Etapi tulemina on Hankijale esitatud, üle antud ning Hankijaga kinnitatud koolitusmoodulite detailne struktuur, nii e- kursuste kui kontakttundide õppekava. I etapi töö üleandmise tähtaeg on 4 nädalat alates lepingu sõlmimisest. 2.4.2. II etapi käigus töötada välja e-kursused. Pakkuja töötab välja esimese etapi tulemi põhjal iseseisvalt läbitavad e-kursuste õppematerjalid. Õppematerjalid 6 K. Karu 2021 läbi viidud küsitluse tulemuste järgi täitsid ligi pooled (48,1 %) vastanutest (156) TKSi kohustusi lisaks põhitööle. Vt lisaks: https://issuu.com/tthkk/docs/uurimistoode_kogumik_2021/s/15141641. 7 Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Tunnistuse väljastab täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. 8 Tööinspektsiooni aastaraamat. 3 majutatakse Digiriigi Akadeemia platvormile, mistõttu peab materjalide väljatöötamisel lähtuma Digiriigi Akadeemia õppematerjalide standardist (hankedokumendi (HD) Lisa 1). Etapi tulemina on Hankijale üle antud (tehtud kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil) ning Hankijaga kinnitatud koolitusmoodulite õpiväljunditele vastavad õppematerjalid. Töö teostamise eeldatav tähtaeg on 25 nädalat alates esimese etapi töö üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisest Hankija poolt. I ja II etapi tööde maksumus kokku on 60% projekti kogumaksumusest. I ja II etapi tööde eest tasutakse koos, peale teise etapi töö vastuvõtmist. 2.4.3. III etapi käigus viia läbi kontaktkoolitused (auditoorne õpe) ja korraldada aruandlus. Kontaktkoolitustel osalemise eelduseks on e-kursuste samateemaliste moodulite edukas läbimine (nt testi sooritamine Digiriigi Akadeemia keskkonnas positiivsele tulemusele). III etapi tulemina on kontakttunnid läbi viidud, nõutud TKS-ide arv on läbinud koolituse ning Hankijale on üle antud analüütiline raport koos kõigi I ja II etapi jooksul valminud lõplike tulemitega. Töö teostamise eeldatav tähtaeg on 25 nädalat alates teise etapi töö üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisest Hankija poolt. III etapi töö maksumus on 40% projekti kogumaksumusest. III etapi eest tasutakse peale kolmanda etapi tööde vastuvõtmist. 2.5. Pakkuja teeb töö teostamise käigus tihedat koostööd Hankijaga. Iga etapi eel kohtub Pakkuja Hankija esindaja(te)ga sisendi saamiseks ning Hankija ootuste täpsustamiseks. 2.6. Hankijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Hankija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud kuni 10 (kümme) tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Hankija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 2.7. Alates II etapi töö üleandmisest on Hankijal õigus otsustada, kas töö teostamisega jätkamine järgmistes etappides on mõistlik ja vajalik. Kui Hankija otsustab, et töö teostamisega ei jätkata, siis hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub pakkujale otsuse vormistamise hetkeks tehtud töö eest ning järgneva(te) etap(p)i(de) eest tasu ei maksta). 3. Nõuded õppekavale 3.1. Õppekava kogumaht peab olema minimaalselt 90 akadeemilist tundi, sealhulgas e-õppe minimaalne maht on 50 akadeemilist tundi ning kontaktkoolituste minimaalne maht 40 akadeemilist tundi. Pakkuja võib esitada pakkumuses oma nägemuse õppekava mahtudest, sh kursuse õppemahu suurendamisest. 3.2. Koolitused peavad moodustama osaleja jaoks tervikliku õpikogemuse, lähtudes kombineeritud ehk hübriidõppe põhimõttest – teoreetilised teadmised omandatakse iseseisva e-õppe formaadis ja auditoorne õpe füüsilises keskkonnas kohapeal põhineb eelkõige kogemusõppel, võimaldades arutelude ja meeskonnatöö formaadi kaudu luua seoseid teooria ning oma vastutusala konteksti vahel. 3.3. Õppematerjalid peavad siduma teoreetilise osa tihedalt praktiliste tegevustega ja reaaleluliste ülesannetega, mille täitmisele saab osaleja tagasiside (nt kontakttundide 4 raames või läbi testi täitmise e-õppe raames); võimaldama praktiliste tööde tulemust kasutada koolitusel osaleja edasises töökeskkonnaspetsialisti töös. 3.4. Õpe on eesti keeles. Võõrkeelsete materjalide kasutamine (videoloengus, esitlusmaterjalis, praktilistes töödes vms) on lubatud, kui neile on lisatud eestikeelne tõlge ja/või subtiitrid. Täiendavalt välja toodud soovituslik materjal võib olla võõrkeelne. 3.5. Pakkuja peab arvestama, et osaleja on hõivatud täiskoormusel tööga ning õppeprogrammi läbimine peab muuhulgas võimaldama mõistlikku töö- ja eraelu ühildamist õppimisega. 3.6. Pakkuja esitab pakkumuses oma nägemuse õppekavast (käsitletavad teemad, mahud, sh e- õppe ja kontakttundide jagunemine ja ülesehitus) lähtudes punktis 3.9 esitatud näidisest (miinimumnõuded). 3.7. Õppekava koostamisel tuleb kombineerida teoreetilist ja praktilist osa, sh pakkudes TKS- ile süvendatud teadmisi ja tööks vajalikke praktilisi tööriistu. 3.8. Lõpliku õppekava kinnitab Hankija I etapi töö teostamise käigus – õppekava peab olema kinnitatud enne II etapi tööga alustamist. 3.9. Töö teostamise käigus võib Pakkuja esitada Hankijale muudatuse ettepanekuid kokkulepitud õppekavas koos põhjendustega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muudatused õppekavas kooskõlastatakse Hankijaga. Muudatuste tulemusel ei tohi suureneda töö teostamise maksumus ega muutuda hankelepingu ese. 3.10. Koolitusprogramm hõlmab näitlikult järgnevaid teemasid (tabelis 1 on esitatud indikatiivne e-kursuse maht ja sisu iga teema osas. Pakkuja ülesanne on esitada pakkumuses oma nägemus õppekavast, millises mahus ja sisus teemasid käsitletakse e- õppes ja kontakttundides): Tabel 1. Indikatiivne e-kursuse maht ja sisu. I Tööõigus Koolitusmoodul käsitleb: - tööõiguse rahvusvahelisi ja siseriiklikuid allikaid (Euroopa Liit, Eesti Vabariigi õigusaktid, ennekõike töölepingu seadus- TLS, töötervishoiu ja tööohutuse seadus- TTOS ning nende alusel kehtestatud õigusaktid); - tööõiguse olemust (töölepingu tunnused, piiritlemine teistest lepinguliikidest ja avalikust teenistusest); - töölepingut (töölepingu pooled ja sõlmimine, töölepingu tingimused, töötaja ja tööandja õigused ja kohustused, erisused teenuseosutamise lepingu poolte kohustustest); - töö- ja puhkeaega (töö tegemise aja piirangud, ületunnitöö, öötöö, igapäevane ja iganädalane puhkeaeg, valveaeg); - riigi ja ettevõtte tasand, erinevate asutuste rollid ja funktsioonid ohutu töökeskkonna kujundamisel (Tööinspektsioon, Terviseamet jm); - järelevalvet tööseaduste täitmise üle ja vastutust nõuete rikkumise eest (Tööinspektsioon ja selle roll, Tööinspektsiooni teenused). Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: 5 Mõistab - tööõiguse olemust; - töölepingu erisust muudest lepingutest; - teenuseosutamise lepinguga kaasnevaid õigusi ja kohustusi TLS ning TTOS raames; - töölepingu poolte õigusi ja kohustusi nii töösuhtes kui ka tööohutuses; - üldiselt töö- ja puhkeaja regulatsiooni; - eri asutuste rolli ja funktsiooni töökeskkonna ja tööohutuse kujundamises erinevate asutuste rolle. Oskab - leida tööõiguse siseriiklikuid allikaid; - eristada töölepingut muudest lepingutest; - töötada üldisel tasandil tööaja küsimustega; - pöörduda vajaliku asutuse poole vajadusel. II Sissejuhatus Koolitusmoodul käsitleb: töötervishoiu ja - sissejuhatus TTOS-i, peamised mõisted, kohaldusala tööohutuse jm üldised nõuded; korraldussesse - TTOS alusel kehtestatud olulisemad rakendusaktid (nt töötervishoiuteenuse osutamise korra määrus, töövahendi kasutamise määrus, töökohale esitatavate nõuete määrus jt); - tööandja peamised kohustused: töökeskkonna riskianalüüs, juhendamine, väljaõpe, esmaabi, töötervishoiuteenuse korraldamine; isikukaitsevahendite tagamine jm; - töötaja peamised õigused ja kohustused (panustamine ohutu töökeskkonna kujundamisse ja keelud); - peamised ohutegurite grupid; TKS, töökeskkonnanõukogu ja töökeskkonnavaoliniku roll ja erisus, vajalikkus töökeskkonnas; TKS määramine, töökeskkonnavaoliniku valimine ja tagasikutsumine, TKN korraldus; - riiklik järelevalve ja vastutus TTOS nõuete rikkumise eest; - TEIS iseteeninduse kasutamine. Maht: nt vähemalt 6 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - mida reguleerivad TTOS ja selle alusel kehtestatud aktid; - mis on olulisemad töötervishoiu ja -ohutuse nõuded; - millised ohutegurid töökeskkonnas võivad esineda; - töötervishoiu ja tööohutuse üldist korraldust; - TKS, töökeskkonnanõukogu ja töökeskkonnavoliniku rolli ja erisust; - tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi; - kuidas korraldada töötervishoiuteenuse osutamist, sh töötajate tervisekontrolli; - kuidas korraldada esmaabi töökohal, viia läbi juhendamist; - riskianalüüsi tähtsust ja olemust; 6 - järelevalve funktsiooni ja rikkumiste tagajärgi. Oskab - eristada töötaja ja tööandja kohustusi ja õigusi; - tuvastada töökeskkonna ohutegureid; - kasutada TEIS-i; - viia läbi juhendamist; - korraldada töötervishoiuteenust ettevõttes; - eristada TKS-i, töökeskkonnanõukogu ja töökeskkonnavolinikku; - tagada esmaabi kättesaadavust; - kasutada TEIS funktsioone. III Füüsikalised Koolitusmoodul käsitleb: ohutegurid - füüsikaliste ohutegurite kirjeldus (nt müra, vibratsioon, kiirgus, elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis-, elektrilöögi- ja plahvatusoht); - füüsikaliste ohutegurite määrustes tulenevad nõuded; - peamiste töökeskkonna ja tööohutuse ISO standardite üldine tutvustamine (nt valgus, jt) - füüsikaliste ohutegurite eristamine ja mõõtmine; - füüsikaliste ohutegurite mõju tervisele ja riskid erinevatele gruppidele (nt rasedad); - isikukaitsevahendid (IKV) ja vajadusel ohumärgistus. Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - füüsikalisi ohutegureid, nende mõju tervisele ja füüsikalistest ohuteguritest tulenevate riskide maandamismeetmeid. Oskab - eristada füüsikalisi ohutegureid; - mõõta/hinnata füüsikalisi ohutegureid; - maandada ohutegurite mõju tervisele, sh valida ja kasutada sobivaid IKV-sid. IV Keemilised Koolitusmoodul käsitleb: ohutegurid - keemilisi ohutegureid (kantserogeenid ja mutageenid, reproduktiivtoksilised ained, ohtlikud kemikaalid); - keemiliste ainete käitlemine vastavalt kemikaaliseadusele, TTOS-ile ja TTOS-i alusel kehtestatud määrustele, üldine REACH ja CLP määruste tutvustus; - kemikaali ohutuskaart ja kemikaali registreerimine, märgistamine; - kemikaalide piirnormid (sh bioloogilised piirnormid) ja nende mõõtmine; - ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded (sh kemikaalide transport ja hoidmine); - piirangud ohtlike kemikaalidega töötamisel; 7 - kemikaalide mõju tervisele; - töötajate grupid, kellel on keelatud teatud tööd; - IKV-d kemikaalidega töötamisel; - andmete säilitamise erisus; - Tööinspektsiooni teavitamise juhud sõltuvalt kemikaalide kogusest. Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - ohtlike kemikaalide liike (kantserogeenid ja mutageenid, reproduktiivtoksilised ained, ohtlikud kemikaalid); - kemikaalide käitlemise nõudeid (transport, ladustamine, märgistamine, registreerimine jm); - IKV-de olulisust kemikaalidega töötamisel; - kemikaalide mõjusid tervisele; Oskab - eristada kemikaalide liike; - lugeda ohutuskaarti ja valida kemikaalidega töötamise puhul vastavad IKV-d; - maandada kemikaalidest tulenevaid riske; - eristada ohupiktogramme; - tellida vajadusel kemikaalide mõõtmisi; - leida kemikaalialast teavet vastavast õigusallikast; - teavitada Tööinspektsiooni vastaval juhul. V Bioloogilised Koolitusmoodul käsitleb: ohutegurid - bioloogilisi ohutegureid (nt mikroorganismid nt bakterid, viirused, seened jm, sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained); - bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (TTOS-i alusel kehtestatud määrus); - steriilsus, IKV-d ja ohutus töökeskkonnas; - ohutegurist tulenevad tervisemõjud; - töötajate grupid, kellel on keelatud teatud tööd; - Tööinspektsiooni teavitamine; - ohurühmad, ohutustasemed ja eriabinõude rakendamine. Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - bioloogiliste ohutegurite olemust ja nende mõju töötaja tervisele; - töökeskkonnas rakendatavaid nõudeid; - millised IKV-d valida; - ohurühmasid ja ohutasemeid, eriabinõude rakendamise vajadust; Oskab - eristada bioloogilisi ohutegureid, ohurühmasid ja ohutasemeid, eriabinõude rakendamise vajadust; - maandada ohutegurist tulenevaid riske tervisele; 8 - valida sobivad IKV-d ohuteguritega töötamiseks; - leida teavet bioloogilistest ohuteguritest õigusaktidest; - teavitada vajadusel Tööinspektsiooni. VI Füsioloogilised Koolitusmoodul käsitleb: ohutegurid - füsioloogilisi ohutegureid (nt füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada tervisekahjustusi); - TTOS-i alusel kehtestatud raskuste käsitsi teisaldamise määrust; - ohutegurist tulenevad tervisemõjud; - töökoha kohandamise võimalused, töökoha ergonoomika, nii istuva kui liikuva töö puhul, töövõtete ergonoomika; - töötaja eripäradega arvestamine. Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - füsioloogiliste ohutegurite olemust ja nende mõju töötaja tervisele; - ohutegurist tulenevate riskide maandamise meetmeid; - füüsilise ülekoormuse vältimise võimalusi. Oskab - tuvastada füsioloogilisi ohutegureid; - kohandada töökohta ja arvestada töötajate eripäradega; - maandada ohutegurist tulenevaid tervisemõjusid. VII Koolitusmoodul käsitleb: Psühhosotsiaalsed - psühhosotsiaalseid ohutegureid (nt õnnetus- või ohutegurid vägivallaohuga töö, ebavõrdne ja ebasoodne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi); - vaimse tervise esmaabi võtted ja rakendamine töökohas; - töötaja ja tööandja vastutus ohutegurite maandamisel; - töörahulolu, positiivsete tööalaste suhete kujundamine, muutuste juhtimine, organisatsiooni vastutus negatiivse tööstressi ennetamisel; - ohuteguri maandamine ja abinõud; - ohutegurist tulenevad tervisemõjud ja nende tagajärjed töötajale. Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - psühhosotsiaalsete ohutegurite olemust ja nende mõju töötaja tervisele; - ohutegurist tulenevate riskide maandamise meetmeid. 9 Oskab - eristada psühhosotsiaalseid riske töökeskkonnas; - maandada ohutegurist tulenevaid riske. VIII Töö tegemise Koolitusmoodul käsitleb: viisid ja uued - töö tegemise viise (kaugtöö, kuvariga töö, kõrgustes ohutegurid töötamine, öötöö, jm); - töö tegemise viise reguleerivad aktid (nt kuvariga töötamise määrus); - uued tehnoloogiad (nt AI töökeskkonnas), - õigus olla mitte kättesaadav; - kaamerad töökohas ja nende riskianalüüs- privaatsus vs turvalisus. Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - töölaadist tulenevate ohutegurite olemust ja nende mõju töötaja tervisele; - ohutegurist tulenevate riskide maandamise meetmeid. Oskab - hinnata töölaadi mõju töötaja tervisele; - maandada ohutegurist tulenevaid riske. IX Riskianalüüs Koolitusmoodul käsitleb: - töökeskkonna riskianalüüsi olemus, olulisus, koostamine; - riskianalüüsi tegevuskava, selle koostamine; - riskianalüüs kaugtöö korral; - eelnevalt õpitud ohutegurite tuvastamine töökeskkonnas, hindamine ja sobivate ennetusmeetmete valimine, sh IKV-de valimine ja kasutamine; - erinevad riskide hindamise metoodikad, sh mõõtmised ja standardite tundmine; - korralduslikud soovitused, nt töötajate küsitlemine, küsimuste/küsimustike näidised; - töötajate teavitamine ja kaasamine ning juhendamine ja väljaõpe; - eri töötajate gruppidega ja töötajate erivajadustega arvestamine. - vormistamine, sh TEIS moodul, ja/või Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhendi kasutamine, vms; - riskianalüüsi dokumenteerimine. Maht: nt vähemalt 6 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - riskianalüüsi olemust, vajalikkust, riske ja nende maandamise meetmeid töökeskkonnas. Oskab - koostada riskianalüüsi, valida sobivaid riskide hindamise meetodeid ja koostada ennetustegevuste tegevuskava; 10 - oskab hinnata tellitud töökeskkonna mõõtmiste tulemusi ja võtta ohutu töökeskkonna kujundamiseks sobivaid meetmeid. X Töötervishoid Koolitusmoodul käsitleb: - esmaabi regulatsioon - esmaabi andmine töökeskkonnas, esmaabivahendite olemasolu vastavalt töökeskkonnale, esmaabi andja olemasolu ja määramine jm; - tegutsemine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral; - töötervishoiuteenus, sh tervisekontroll, selle kord, terviklik töökeskkonna analüüs, määrustest tulenevad erisused (nt bioloogiliste määruses kehtestatud erisus või kantserogeenide määruses kehtestatud erisus), koostöö töötervishoiuarsti ja teiste töötervishoiuspetsialistidega; - tööõnnetused, tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigused, teavitamine, nende uurimine ja ennetamine; - tööandja uurimiskohustus, tähtajad; - töötaja terviseandmete töötlemine ja andmete kaitse. Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - esmaabi korraldamise korda, vajadust ja regulatsiooni; - eristab tööga seotud haigusi ja tööõnnetust ning nende uurimise korda; - õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral tegutsemist; - tervisekontrolli läbiviimise korda ja töötervishoiuteenuseid. Oskab - valida isikuid esmaabiandjateks, komplekteerida esmaabivahendeid vastavalt töötajate arvule ja tegevusvaldkonnale, paigutada need otstarbekohaselt; - korraldada esmaabikoolitust; - korraldada töötervishoiuteenuse osutamist; - toimida tööl juhtunud õnnetuse korral; - läbi viia tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimist. XI Koolitusmoodul käsitleb: Läbirääkimiste - läbirääkimiste olemus, pidamine - läbirääkimiste mudel ja faasid; - läbirääkimiste ettevalmistamine ja juhtimine; - kontakti loomine ja hoidmine; - inimese seisundite, emotsioonide ja motivaatoritega arvestamine läbirääkimistel; - aktiivne kuulamine; enesekehtestamine; - erimeelsuste lahendamine. - Muudatuste psühholoogia, vastupanu liigid ja nende ületamise tehnikad. - Praktiliste läbirääkimise harjutuste lahendamine, analüüs ja tagasiside. 11 Maht: nt 2 ak/h e-kursuse kohta Mooduli läbimisel õppija: Mõistab - läbirääkimiste olemust; - läbirääkimiste teooriaid, suhtlusstiile, - kontakti loomise ja konflikti lahendamise tehnikaid; - enesekehtestamise taktikaid. Oskab - pidada tulemuslikult läbirääkimisi, mis on toetatud teoreetilistele teadmistele ja suhtlemistehnikatele. 4. Nõuded e-kursuste õppematerjalidele 4.1. Õpiväljundite saavutamiseks peab pakkuja kavandama õppekavas esitatud ja Hankijaga kokku lepitud teemade kohta e-kursused, mis on kooskõlas punktis 3 kirjeldatud nõuetega. 4.2. Pakkuja loob e-kursuseid Digiriigi Akadeemia platvormile (teeb kursused osalejatele kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil). 4.3. Loodavad e-kursused peavad vastama kaasaegse e-õppe põhimõtteid järgides Lisa 1 (Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus) esitatud nõuetele. E-kursused jagunevad omakorda mooduliteks. 4.4. Loodav e-kursus peab toetama täiskasvanud õppija süsteemset ja tulemuslikku õppimist, vastama tänapäevase õppija ja tulevikuõppimise väljakutsetele: 4.4.1. õppijast ja tema vajadustest lähtuv, tekitama ja hoidma motivatsiooni kogu kursuse vältel; 4.4.2. multimodaalse õppesisuga, kombineerides korduvusi, automaatset tagasisidet andvaid enesekontrolli- ja hindamistegevusi, interaktiivseid harjutusi ja/või visuaalseid materjale (videod, animatsioonid, graafikud); ning olema õppijale jõukohane iseseisvalt läbimiseks (ilma juhendamiseta), sealhulgas võimaldama õppijal aru saada oma õppe edenemisest (progressi jälgitavus); 4.4.3. koosnema lühikestest, kuni 15 minutilistest õpitükkidest (moodul), mis moodustavad kokku minimaalselt 45- ja maksimaalselt 90-minutilise loogilise ja ühtse terviku (e-kursuse). 4.5. E-kursuste materjalide väljatöötamisel peab pakkuja arvestama, et need oleksid taaskasutatavad väljaspool konkreetse koolitusprogrammi konteksti, kuna jäävad kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil laiemale avalikkusele. 4.6. Pakkuja esitab pakkumuses oma nägemuse e-kursuste sisust ja ülesehitusest. Pakkuja kooskõlastab iga e-kursuse mooduli sisu ja visuaalid Hankijaga jooksvalt töö teostamise käigus. 4.7. Hankija nägemuses sarnaneb lõpptulemus näiteks järgnevale Digiriigi Akadeemia kursusele9: „Töötervishoiu ja ohutuse e-kursus“, kättesaadav siin: Kursus: Töötervishoiu ja -ohutuse e-kursus | Digiriigi Akadeemia õppeplatvorm. Hankija ei eelistalõpptulemusena näiteks järgneva visuaaliga Digiriigi Akadeemia kursust: „Ametnik soolise võrdsuse edendajana“, kättesaadav siin: Kursus: Ametnik soolise võrdsuse edendajana, Teema: Ametnik soolise võrdsuse edendajana | Digiriigi Akadeemia õppeplatvorm. 9 Eelistatava kursuse visuaal toetab paremini täiskasvanud õppijat, visuaal on silmadega hoomatavam ja loetavam, rõhutatud on kordusi ja olulist infot meelde jätmiseks, visuaali on toetatud jooniste ja skeemidega, interaktiivsete akendega. 12 4.8. Koolituste läbiviimiseks vajalike õppematerjalide, audiovisuaalsete salvestiste ja teiste materjalide varalised autoriõigused kuuluvad Hankijale (lihtlitsentsi alusel) ning need sisalduvad pakkumuse maksumuses. Varem loodud materjalide taaskasutamise korral peab pakkuja tagama kõigi materjalide kasutamisega (sh muutmisega) seotud õiguste andmise Hankijale (lihtlitsentsi alusel), mis võimaldab jätta materjalid ka koolitusprogrammi järgselt kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil. 5. Nõuded kontaktkoolitustele 5.1. Õpiväljundite saavutamiseks peab pakkuja kavandama kontaktkoolituse tunnid lähtudes kokkulepitud õppekavast ja arvestades punktis 3 toodud nõudeid. 5.2. Hankija nägemuses viiakse koolitust läbi vähemalt neljas koolitusgrupis, sealjuures iga grupi suuruseks on kuni 30 inimest. Koolitusprogrammi edukalt lõpetajate arv on 120 inimest. Lõplikud koolitusgruppide suurused kinnitatakse Hankija ja Pakkuja vahel lepingu täitmise käigus. 5.3. Juhul kui kolmanda etapi lõpetanud koolitatute arv väheneb rohkem kui 10%, punktis 5.2. määratletud sihtrühma suurusest, siis sellist olukorda loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks, mille alusel on Hankijal õigus vähendada kolmanda etapi eest maksmisele kuuluvat summat ja nõuda Pakkujalt leppetrahvi 20% kolmanda etapi maksumusest. Olukorras, kui Pakkuja koolitab rohkem isikuid kui nõutud ning koolituse lõpetanute arv väheneb rohkem kui 10%, kuid täidab ära punktis 5.2. nõutud mahu, ei kohaldata Pakkuja suhtes leppetrahvi. 5.4. Leppetrahvi suuruseks punktis 5.3 kirjeldatud juhul on 20% kolmanda etapi maksumusest. 5.5. Kontaktkoolitusi viiakse Hankija nägemuses läbi eelistatult vähemalt kolmes erinevas Eesti piirkonnas.10 5.6. Hankijaga kokkuleppel võib mõned kontaktkoolituse tunnid asendada põhjendatud vajaduse korral reaalajas toimuvate veebiloengutega. 5.7. Koolitusprogrammi täies mahus läbinud osalejatele peab Pakkuja väljastama tunnistuse. 5.7.1. Koolitusprogrammi läbiviija peab vastama täiendkoolitusasutuse nõuetele vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.11 5.7.2. Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.12 5.8. Koolitusprogrammi läbimise ja tunnistuse väljastamise tingimused (nt testide läbimise protsent, õppeedukus) lepitakse kokku Hankijaga. 5.9. Kontaktkoolituste kavandamisel peab Pakkuja lähtuma maksimaalselt koolitusprogrammi sihtrühma eripäradest ja vajadustest, lõimides koolitusprogrammi kogemusi, praktilisi harjutusi ja näiteid lähtuvalt osalejate tegevusvaldkonnast. 5.10. Kontaktkoolituste korral tuleb päevakava koostamisel arvestada puhkepausidega ja võimalikult optimaalse ajakasutusega. 10 Seejuures nt Tallinna koolitusgrupi kontakttunnid toimuvad ainult Tallinnas, Paide koolitusgrupi kontakttunnid toimuvad ainult Paides. Tallinna grupi osaleja saab osaleda Paide grupis vaid erandkorras ja kokkuleppel pakkujaga. 11 Täiskasvanute koolituse seadus, RT I, 19.03.2019, 93. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093#para9lg1 12 Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015.a määrus nr 27 „Täiendkoolituse standard“ § 3 lg 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111112016002?leiaKehtiv 13 5.11. Kui kontakttunnid kestavad samal päeva rohkem kui 4 akadeemilist tundi tuleb kontaktkoolitusel osalejatele tagada minimaalselt kohv/tee ja vesi, mille korraldamine on pakkuja vastutada. 5.12. Pakkuja esitab pakkumuses oma nägemuse kontaktkoolituste läbiviimisest (sh käsitletavad teemad ja mahud, kasutatavad õppemeetodid, indikatiivsed toimumisajad jms). Lõplik teemaplokkide järjestus, jaotus ja koolituspäevade arv, koolituse toimumisajad ja –kohad kinnitatakse Hankija ja Pakkuja vahel lepingu täitmise käigus. 5.13. Koolituspäevade läbiviimise koht, info parkimisvõimaluste, ühistranspordi ligipääsetavuse ja muu osaluseks oluline info tuleb osalejatele teatavaks teha mõistliku aja jooksul enne koolitusprogrammi algust koos koolitusprogrammile registreerimise infoga, kuid mitte hiljem kui neli nädalat enne koolitusprogrammi algust. 5.14. Kontaktkoolituste toimumisest teavitamine, sh osalejate informeerimine ja huvi tekitamine on pakkuja ülesandeks. 5.14.1. Pakkuja korraldab kontaktkoolitustele registreerimise, jagab erinevates kanalites (sotsiaalmeedia, erinevate liitude meililistid jms) infot koolituse, osalemistingimuste ja registreerumisvõimaluste kohta. Hankija ei eelda, et kasutatakse tasulisi kanaleid. 5.14.2. Pakkuja annab Hankijale ülevaate planeeritavatest teavitustegevustest ning kooskõlastab need enne tegevuse algust Hankijaga, sh järgides teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valituse 12. mai 2022.a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. 5.15. Esimese ja järgnevate koolitusgruppide toimumise vahele jääv aeg peab võimaldama vajadusel sisse viia muudatusi kontakttundides (nt käsitletavate teemade või õppemeetodite osas) lähtuvalt eelmises koolitusgrupis osalenute tagasisidest. 5.15.1. Pakkuja informeerib Hankijat iga koolitusgrupi laekunud tagasisidest ja ettepanekutest ning üldisest koolitusprogrammiga rahulolu mõõdikust. 5.15.2. Muudatused kontakttundides tuleb kooskõlastada Hankijaga. 6. Nõuded koolitusprogrammiga seotud aruandlusele 6.1. Pakkuja korraldab koolitusprogrammi rakendamisega seotud aruandlust, sh osalejate andmekorjet Sündmuste Infosüsteemis13 Hankija poolt eelseadistatud aruandlusvormil osaleja õppetegevuse lõppemisel hiljemalt kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. 6.2. Pakkuja koostab hiljemalt 15 kalendripäeva möödumisel viimase koolitusgrupi õppetegevuse lõpust lõppraporti, mis kajastab osalejate edenemist kursusel (progress), osalejatelt laekunud tagasisidet ja tähelepanekuid koolituse läbiviimise kohta (sh levinumad tehnilised ja sisulised küsimused, millega osalejad on pöördunud) ning ettepanekuid ja soovitusi koolitusprogrammi edasiarendamiseks. 6.2.1. Hankija eeldab Pakkujalt õppe katkestamise põhjuste ja läbitud testide tulemuste monitoorimist. 13 Sündmuste Infosüsteemi kasutusjuhend. Kättesaadav: https://pilv.rtk.ee/s/dJiWGRHkzF5P2jz?dir=undefined&openfile=250118 ning „Euroopa Sotsiaalfond+ i tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Kättesaadav: https://pilv.rtk.ee/s/4zqM29fgW3EXazA 14 6.2.2. Pakkuja kogub koolitusel osalejatelt tagasisidet kursuse korralduse kohta ja ettepanekuid kursuse parandamiseks. 6.3. Lõppraportis esitab Pakkuja omapoolse hinnangu valitud koolitusformaatide sobivusest töökeskkonnaspetsialistide töötervishoiu ja tööohutusalaste teadmiste täiendamisel ning teeb ettepanekuid ja soovitusi tulevikuks sarnaste koolitusprogrammide läbiviimiseks. 7. Nõuded projekti meeskonnale 7.1. Pakkuja peab tööde teostamiseks komplekteerima meeskonna, mis vastab Tabelis 2 esitatud nõuetele. Üks meeskonnaliige võib täita kuni kahte erinevat rolli. Pakkuja kirjeldab meeskonna koosseisu HD Lisa 3 vormil. 7.2. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis tõendavad esitatud andmete õigsust. Pakkuja peab esitama hankijale nõutud täiendavad andmed/dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõude saamisele järgnevast tööpäevast arvates. 7.3. Pakkujal tuleb iga uuringumeeskonna liikme kohta esitada isiku allkirjastatud CV (vabas vormis), milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme kontaktandmed. CV allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on nõus osalema hankelepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena ning nõustub isikuandmete töötlemisega. Teabena peab muuhulgas olema välja toodud meeskonnaliikmete kogemust tõendav kirjeldus ja seda kinnitavad andmed. 7.4. Pakkuja tagab, et väljavalitud koolitajad omavad tööohutuse valdkonnas väga häid eelteadmisi ning on teemade käsitlemisel fokusseeritud, loovad ja mitmekesised. 7.5. Kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus (vähemalt bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon). 7.6. Pakkujal on õigus vahetada meeskonnaliikmetena esitatud isikuid hankija eelneval nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega. 7.7. Hankijal on õigus nõuda kaasatud spetsialistide väljavahetamist pakkuja kulul, kui nimetatud isikud ei teosta töid hankelepingus kokkulepitule vastavalt. 7.8. Pakkuja võib koolitusprogrammi väljatöötamisse ja läbiviimisesse kaasata alltöövõtjaid (nt koolitajaid, õppedisainereid jt eesmärgi saavutamiseks vajalikke kompetentse), kui need vastavad meeskonnaliikmetele kehtestatud nõuetele. Kaastavad isikud kooskõlastatakse Hankijaga. 7.9. Andragoogi kaasamine meeskonda annab pakkumusele meeskonna hindamisel lisapunkte, täpsemalt vt Tabel 3. Tabel 2. Nõuded projektimeeskonna kogemusele, koosseisule ja kompetentsile Roll Rolli kirjeldus ja nõuded kogemusele Projektijuht Projektijuht vastutab hankelepingu täitmise eest, juhib meeskonda, suhtleb hankija esindajaga, korraldab aruandlust ning tagab tööde nõuetekohase üleandmise hankijale. Projektijuhil peab olema projekti-, meeskondade – ja ajajuhtimise kogemus vähemalt kaks aastat, mis on omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul. Koolitusjuht Koolitusjuht vastutab koolitusprogrammi terviklikkuse, koolitajate, ja koolitusmaterjalide sisulise ning metoodilise sobivuse (vastavus sihtrühma vajadustele ja eesmärkidele) eest. Koolitusjuhil peab olema sarnase eesmärgiga või -sihtrühmale (TKS-ide koolitamine) suunatud koolituste korraldamise kogemus vähemalt kaks aastat, mis on 15 omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul. Õppedisainer Õppedisainer vastutab koolitusmaterjalide (sh e-kursuste) sisulise ja metoodilise väljatöötamise, asjakohasuse (sh õppemeetod) ning valmistamise eest. Õppedisaineril peab olema sarnase eesmärgiga või - sihtrühmale (TKS-ide koolitamine) suunatud vähemalt kolme (3) koolituse korraldamise kogemus, mis on omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 24 kuu jooksul. Koolitaja(d) Koolitaja(d) vastutab/vastutavad koolitusmaterjalide (sh e-kursuste) sisendi ja ettevalmistamise eest ning kontakttundide läbiviimise eest. Koolitaja(te)l peab olema varasem (professionaalne) vähemalt kaheaastane kogemus koolitatavas teemavaldkonnas (tööohutuse, töösuhete ja/või töötervishoiu vms) pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul (nt ülikooli õppejõuna, täiskasvanute koolitajana, vms). Visuaalmeedia Visuaalmeedia spetsialist vastutab e-kursuste (kui asjakohane, siis ka spetsialist teiste koolitusmaterjalide) tarbeks audiovisuaalsete materjalide valmistamise eest. Visuaalmeedia spetsialist peab omama vähemalt kolme (3) varasema projekti kogemust audiovisuaalsete materjalide valmistamisel. Kogemus peab olema omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul. 8. Nõuded pakkumusele 8.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida hanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 (kolme) tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 8.2. Hankel osalemiseks peab Pakkuja esitama pakkumuse, mille esitamise tähtaeg on 15.08.2025 kell 12.00 aadressil [email protected] ja mis koosneb järgmistest osadest: 8.2.1. vabas vormis koolitusprogrammi struktuuri kirjeldus koolituse ülesehitusest (koolituse teemad, nende järjestus, maht, esialgset jaotust erinevate õppevormide vahel jms). 8.2.2. koolitusprogrammi kirjelduses peab pakkuja tooma välja võimalikud õppetegevuse läbiviimisega seotud riskid ning nende maandamise meetmed (sh ootused Hankijale); 8.2.3. lühikirjeldus õppematerjalidest ja/või teistest koolitusressurssidest, mille abil plaanib pakkuja koolitusprogrammi eesmärke saavutada; 8.2.4. vabas vormis indikatiivne projektiplaan (nädalase täpsusega), sh peab projektiplaanis sisalduma ettepanek kõigi etappide ajalise kestvuse kohta, selgitus milliseid eeltegevusi koolitusgrupi avamine ning administreerimine eeldab (koos tähtaegadega ning ootustega Hankijale). Ajakava tuleb esitada arvestatuna lepingu sõlmimisest. Lepingu täitmisel võib Hankija nõusolekul ja/või pakkuja nõusolekul teha ajakavas põhjendatud vajadusel muudatusi; 8.2.5. meeskonnaliikmete koosseisust lähtuvalt hankedokumendi Lisa 3 „Projektimeeskonna vastavustingimustele vastavuse kinnitus“, millel kajastub pakkuja meeskonna koosseis ja sarnase eesmärgiga või -sihtrühmale suunatud koolituste korraldamise kogemuse kirjeldus. 16 8.2.6. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 4 „Ühispakkujate volikiri“ juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, tuleb pakkumusele lisada vormikohane volikiri. 8.2.7. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 5 „Volikiri“ juhul, kui pakkumusele pakkuja esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri registrikaardile või muu vastava registri tunnistusele kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust. 8.2.8. täidetud Lisa 2 „Pakkumuse maksumus“, mis sisaldab kõiki hankedokumendis märgitud tegevuste maksumusi. Lisaks peab maksumus sisaldama otseselt hankedokumendis kirjeldamata, kuid hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste maksumusi (nt vajalikud litsentsid vms). 8.3. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist pakkumust esitada ei saa. 8.4. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub üle võtma kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. 8.5. Pakkuja peab arvestama, et pakkumuse edukaks tunnistamise korral vastutab pakkuja töö teostamise eest kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 9. Pakkumuste vastavuse kontrollimine, vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine 9.1. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõikidele hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. 9.4. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 9.5. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 9.5.1. hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; 9.5.2. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust. 9.6. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 10. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine 10.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. 10.2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel (vt punkt 10.10 ja tabel 3). 10.3. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse. 10.4. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. 10.5. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „Pakkuja nägemus koolitusprogrammi ülesehitusest“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka hindamiskriteeriumi „Pakkuja nägemus koolitusprogrammi ülesehitusest“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „Meeskonnaliikmete koosseis ja kompetents“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka 17 antud kriteeriumi eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel. 10.6. Tehnilise lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 10.7. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega kaks kohta pärast koma. 10.8. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. 10.9. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on sisukriteeriumide „Pakkuja nägemus koolitusprogrammi ülesehitusest“ või „Koolitusprogrammi läbiviimise indikatiivne projektiplaan“ hindamisel saanud minimaalse arvu punkte. 10.10. Pakkumuste hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika: 10.10.1. Pakkumuse kogumaksumus ( 15 punkti); 10.10.1.1. Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille maksumus on madalaim. Kogumaksumus tuleb esitada HD Lisa 2 „Pakkumuse maksumus“ vormil. Kogumaksumust hinnatakse käibemaksuta. 10.10.1.2. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgneva valemi järgi: väärtuspunktid = „osakaal“ – („pakkumuse väärtus“ – „madalaim väärtus“) / „suurim väärtus“ * „osakaal“. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. 10.10.2. Pakkuja nägemus koolitusprogrammi ülesehitusest (35 punkti): 10.10.3. Meeskonnaliikmete koosseis ja kompetents (30 punkti); 10.10.4. Koolitusprogrammi läbiviimise indikatiivne projektiplaan (10 punkti); 10.10.5. Koolitusprogrammi läbiviimise käigus esineda võivate riskide analüüs ja maandamise meetmed (10 punkti). 10.11. Täpsemad hindamiskriteeriumid ja väärtuspunktide kirjeldus on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 3). Tabel 3. Hindamismetoodika, hindamiskriteeriumid ning väärtuspunktide kirjeldus. Hindamiskriteerium Punktid Kirjeldus Pakkumuse 15 Pakkumus, mille maksumus on madalaim. kogumaksumus <15 Pakkumuse, mille hind ei ole madalaim, väärtuspunktid arvutatakse punktis 10.10.1.2. nimetatud valemi järgi. 1. Pakkuja on täielikult aru saanud hanke Pakkuja nägemus 35 eesmärgist. Koolitusprogrammi koolitusprogrammi väljatöötamise ja läbiviimise protsess on ülesehitusest (sh pakkuja poolt selgelt ja põhjalikult lahti mõtestatud, nägemus koolitusprogrammi läbiviimisest vastab tellija ootustele14. 14 Kirjeldatud hankedokumendis. 18 lühikirjeldus kasutatavatest 2. Pakkuja on põhjalikult kirjeldanud oma õppematerjalidest) nägemust koolitusprogrammi ülesehitusest (sh teemad, mahud, kontaktkoolituste sisu, õppemeetodid jm). Pakkuja valitud lähenemine koolitusprogrammile annab TKS-ile süvendatud teadmised ja loob praktilist lisandväärtust (nt võimalikud tööriistad/ metoodikad, näpunäited, praktikad, kaasuste analüüsid vms). 3. Pakkuja pakub välja olulisi täiendusi/ muudatusi, mis annavad koolitusprogrammile lisandväärtust ning pakkumuses esitatu ületab hankija ootusi. 4. Koolitusprogrammi maht on vähemalt 90 akadeemilist tundi. 5. Pakkuja on pakkunud optimaalse täiskasvanud õppijat toetava e-õppe ja kontakttundide vahekorra (sh vajadusel veebis läbiviidavad kontakttunnid). 6. Koolitusprogrammi ülesehitus, - materjalide loomise protsess ja planeeritud ajaline maht toetavad hanke eesmärkide ning hankelepingu tingimustele vastava tulemi saavutamist. 7. E-kursuste väljatöötamise metoodika on kooskõlas ning vastab HD Lisa 1 kirjeldusele. 8. Pakkuja valitud õppematerjalid ja/või teised koolitusressursid on aja- ja asjakohased, toetavad ning aitavad koolitusprogrammi eesmärke saavutada. 30 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 35 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 25 Punktisumma antakse, kui 2 komponenti 35 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 20 Punktisumma antakse, kui 3 komponenti 35 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 19 15 Punktisumma antakse, kui 4 komponenti 35 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 10 Punktisumma antakse, kui 5 komponenti 35 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 5 Punktisumma antakse, kui 6 komponenti 35 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 0 Punktisumma antakse, kui 7 ja rohkem komponenti 35 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Meeskonnaliikmete koosseis ja kompetents 30 1. Meeskonnaliimete rollid on selgelt ja arusaadavalt piiritletud, mis aitab saavutada hanke eesmärke, igal liikmel on oma vastutusvaldkond, sh iga liige täidab kuni kahte erinevat rolli. 2. Kõikidel meeskonnaliikmetel on kõrgem haridus kui bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon (nt vähemalt magistrikraad). 3. Koolitaja(te) pädevus ja kogemused (sh varasemad projektid) ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh koolitajal on suurem koolituskogemus kui 3 aastat. 4. Projektijuhi pädevus ja kogemused ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh projektijuhil on suurem juhtimiskogemus kui kaks aastat. 5. Koolitusjuhi pädevus ja kogemused ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh koolitusjuhil on varasem suurem kui kaheaastane sarnase eesmärgiga ja -sihtrühmale suunatud koolituste korraldamise kogemus. 6. Õppedisaineri pädevus ja kogemused (sh varasemad projektid) ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh õppedisaineril on rohkem kui 20 kolme sarnasele sihtrühmale (TKS-id) õppematerjalide koostamise kogemus. 7. Visuaalmeedia spetsialisti pädevus ja kogemused (sh varasemad projektid) ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh meeskonnaliikmel on suurem varasem kogemus sarnase eesmärgiga ja - sihtrühmale suunatud koolitustele audiovisuaalsete materjalide valmistamisel, on kogemust e-kursuste loomisel. 8. Meeskonnas on andragoog, kes aitab välja töötada TKS-ide koolitusprogrammi, ületades seega Hankija ootusi meeskonnale. 29 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 27 Punktisumma antakse, kui 2 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 25 Punktisumma antakse, kui 3 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 23 Punktisumma antakse, kui 4 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 20 Punktisumma antakse, kui 5 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 15 Punktisumma antakse, kui 6 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 10 Punktisumma antakse, kui 7 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 21 7 Punktisumma antakse, kui 8 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Koolitusprogrammi läbiviimise projektiplaan 10 1. Projektiplaanis kirjeldatud hanke (nädalase täpsusega aja- ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevuskava) tegevused on loogilises järjestuses ja ajakava on täielikult kooskõlas hankedokumendi ja hanke eesmärkidega. 2. Tegevused eesmärkide täitmiseks on nädalase täpsusega lahti kirjutatud (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat). 3. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d), vastutaja(d), vajadusel kaasatavate isikute ring. 4. Pakutud aja- ja tegevuskava toetab hankelepingu tähtaegset kvaliteetset täitmist, sh on arvestatud piisav aeg koolitusgruppide vahele vajadusel paranduste sisse viimiseks. 7 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 5 Punktisumma antakse, kui 2 komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 0 Punktisumma antakse, kui 3 ja enam komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Koolitusprogrammi 10 1. Riskide kaardistus on põhjalik ja läbiviimise käigus esineda läbimõeldud ning kooskõlas võivate riskide analüüs ja hankedokumendiga, sh on arvestatud maandamise meetmed Pakkuja, Hankija ja kolmandatest isikutest tulenevate riskidega. 2. Riskide maandamismeetmed (sh ootused Hankijale) on realistlikud ja proportsionaalsed. 3. Kirjeldusse on lisatud riskide ennetamise ja maandamise eest vastutavad isikud. 22 5 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 0 Punktisumma antakse, kui 2 ja enam komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 11. Hankelepingu sõlmimine 11.1. Hankeleping sõlmitakse hanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. 11.2. Hankeleping jõustub arvates hankelepingu allkirjastamisest hankija ja pakkuja poolt. 11.3. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 7 kalendripäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, siis seda on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. Sellisel juhul on hankijal õigus tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hinnata kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks hindamise tulemusel järgmine pakkumus. HANKEDOKUMENDI LISAD: Lisa 1 - Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus Lisa 2 - Pakkumuse maksumus (vorm) Lisa 3 - Projektimeeskonna kinnitus (vorm) Lisa 4 - Ühispakkujate volikiri (vorm) Lisa 5 - Volikiri (vorm) Lisa 6 - Ärisaladus (vorm) Lisa 7 - Töövõtulepingu eritingimused (projekt) Lisa 8 - Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Lisa 9 – Turu-uuringu protokoll 23
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel