Kiri

Saatja: "Aleksandr Michelson - MKM" <[email protected]> Saaja: "Kristina Jerjomina - MKM" <[email protected]>, "Kati Kikas - MKM" <[email protected]>, "Anneli Lepp" <[email protected]>, "Anneli Haabu" <[email protected]>, "Maris Eenmaa" <[email protected]>, "Piret Kallas" <[email protected]>, "Evelin Ahermaa" <[email protected]> Teema: Turismi satelliitkonto kohtumise 27.05.2025 memo, MKM+EIS+STAT Kuupäev: 2025-06-12 14:06 Tere! Allpool on 27.05.2025 turismi satelliitkonto kohtumise memo. Kohtumise infot on oluliselt täiendatud. Aitäh Evelinile! Palun kõigil tutvuda. Kui on muudatusettepanekuid, palun andke mulle märku. 27.05.2025 Turismi satelliitkonto kohtumine. MKM+EIS+STAT Aleksandr Michelson, MKM Kristina Jerjomina, MKM Kati Kikas, MKM Anneli Lepp, EIS Anneli Haabu, EIS Maris Eenmaa, EIS Piret Kallas, EIS Evelin Ahermaa, STAT 1. Turismi satelliitkonto viimased andmed on 2017. aasta kohta. Miks seda ei koostata? Kaks peamist põhjust: puudub tehniline võimekus viia sisendiks olevate pakkumise ja kasutamise tabelite viitaeg kiiremaks kui kolm aastat ja Eurostati edastusprogrammis on tegemist vabatahtliku andmeedastusega. 1. Turismi satelliitkonto ei kuulu lähiaastate statistikaprogrammi. Eurostati vaatest on tegemist vabatahtliku andmeedastusega, seadusandlusest tulenevat kohustust seda koostada pole. 1. Satelliitkonto oluliseks sisendiks on pakkumise ja kasutamise tabelid (PKT), mille viitaeg on kolm aastat. Sellest tulenevalt oli varasemalt turismi satelliitkonto viitajaks neli aastat. Viimase lühendamise eeldusena peaks lühenema ka sisendi, st PKT koostamise viitaeg, mis eeldab omakorda arendust. Technical Support Instrument'i (TSI) abiga kaardistas Statistikaamet kahe aastaga väliskonsultantide abiga kõiki vajalikke lahendusi. Sellest instrumendist ei rahastata tehnilist lahendust. Statistikaamet on taotlenud raha Digipöördest, kuid sai eitava vastuse. Teisi taolise digiarenduse rahastamisvõimalusi Eestis ei tea olevat. Arenduse maht on 1+ mln eurot (karbitoote tarkvara, serverlahendus, RITi tugi jm, antud arendus hõlmaks kõigi makromajanduse statistika tööprotsesside automatiseerimist, PKT sealhulgas). Karbitoodete lahendused on odavamad kui ainult Statistikaametile loodav erilahendus. Arendusele järgneks jooksev töö, mis eeldab tellimustööd MKMi poolt või töö lisamist statistikaprogrammi – EISi hinnangul oli enne see summa umbes 49 tuhat eurot aastas. Statistikaamet ei saanud koosolekul seda kinnitada, kuid vaatas koosolekujärgselt üle, et arenduse (töövoo üles ehitamine, skriptimine, metoodika uuendamine jms) maksumus oleks ühekordselt suurusjärgus 40 000 eurot ning arvestuse maksumus ühe aasta kohta suurusjärgus 15 000 eurot aastas. 1. PKT on vajalik ka SKP, keskkonnastatistika jm jaoks. 1. Miks on vaja uuendada PKT-d? PKT automatiseerimise protsess on vajalik, kuna varasemalt kasutatud IT-lahendusi pole enam võimalik kasutada (arvestustarkvara ning balansseerimistarkvara on vananenud, litsentse enam uuendada ei saa, seega puudub ka IT-tugi), samuti on hetkel tööprotsessides mahukas käsitöö Excelis, mis ei ole jätkusuutlik ning ei võimalda lühendada PKT viitaega. 1. Miks praegusest PKT-st piisab SKP jaoks, aga turismi jaoks mitte? Sest SKP jaoks on lisaks PKT-le olemas muud vajalikud andmed. Näiteks EKOMAR<https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest/ettevotete-uuringud/ekomar> (ettevõtte kompleksne kalendriaasta aruanne). Aga turismi jaoks ei ole. 1. Kui vastav PKT arendus oleks tehtud, siis pärast on vaja arendust ja uut metoodikat turismisatelliitkonto koostamise jaoks. * Üks põhjus on selles, et mingid andmed ei ole enam olemas või on teistsuguses detailsuses (nt taastusravikeskuste kohta; lisaks on Statistikaamet andmeesitajate halduskoormuse vähendamiseks kärpinud/kärpimas küsimustikke, nüüdsete andmeallikate olemasolu vajab kaardistust), mistõttu tuleb leida uued sisendid. * Teiseks, turismi satelliitkonto tehnilist lahendust pole enam olemas, varem kasutatud töövoogu ja tarkvara ei saa uuesti kasutusele võtta, see on aegunud, seega tuleb töövoog uuesti üles ehitada. 1. Abi oleks kommunikatsioonist: seletada osapooltele PKT (sh efektiivse tööprotsessi) ning turismi satelliitkonto vajalikkust. Kõik teavad, mis asi on SKP, aga väike seltskond saab PKT-st aru ning selle olulisusest satelliitkontode sisendina. 1. Et uuesti hakata koostama turismi satelliitkontot, on kaks lahendust. * Lahendus nr 1. Arendus 1+ mln eurot (loodetakse Digipöörde rahastusele) + turismi satelliitkonto arendus, sh metoodika uuendamine (vajab rahastust, sel aastal ei olnud vastavat eraldi teemat Eurostati grantide nimekirjas, et raha taotleda; kui ELi statistika määruse muudatusena on turismi satelliitkonto kohustuslik, siis antakse arenduseks sellekohaseid grante). * Kui 2026. aastal oleks võimalik teha Eurostati granditaotlus ja ta rahastaks, siis 2027. aastal saaks satelliitkonto arendus valmis ning arenduse järgselt oleks 2027. a lõpuks arvestatud ka andmed 2023. a kohta. * Kui ka suurarendus 1+ mln saaks ideaalvariandis valmis, mis on vähetõenäoline, siis suurarendus tõmbaks viitaja ühe aasta võrra lühemaks, sest sisendi (PKT) viitaeg oleks kolme aasta asemel kaks aastat. Aga suurarendus saaks pigem valmis hiljem, sest hetkel ei ole rahastust silmapiiril. * Kui MKM soovib ise rahastada nii turismi satelliitkonto arendust kui lisaks arvestust (maksumuse suurusjärgud on toodud punktis 3), et mitte oodata, siis meil oleks võimalik teha arendus ja arvestus ka 2026. aastal ja aasta lõpuks oleks olemas konto andmed 2022. a kohta, siin on aga see suur aga, et seni ongi ju probleem olnud pikas viitajas, miks asjal polnud mõtet ja projektiga pole edasi liigutud, sest viitaeg hüppab kiiremaks vaid sel juhul, kui me suudame tõsta tehnilist võimekust PKT tootmisel ja viia selle viitaja lühemaks. * Lahendus nr 2 (1+ mln eurot ei rahastata). Siis on vaja taotleda rahastuse Eurostatist (sama jutt, mis punktis 9.1, grandi summad oleks punktis 3 toodust mõnevõrra suuremad, sest Eurostatile tuleb sisse kirjutada ka mahukam projektijuhtimine kui oleks Eesti tellija puhul, sest eurogrante peab haldama kindla reglemendi järgi, sh peab kaasama lisainimesi, nt tõlk, finantsspetsialist, projektijuht) * Lahenduse nr 2 puhul on esmane viitaeg 4 aastat (st arendus + arvestus samal aastal), edasi saaks olla suure tõenäosusega 3,5 aastat (st satelliitkonto avaldamine oleks aasta lõpu asemel aasta keskel). * Lahenduse nr 2 puhul: 2026. aastal saadakse aastane grant (hüpoteetiline), 2027. aasta lõpuks saab koostada turismi satelliitkonto 2023. aasta kohta. Kuid on mõistlik siiski 2024. aasta kohta (see oleks võimalik 2028. aasta keskel, sest praeguse süsteemi järgi avaldame 2024. aasta PKT 2027. aasta viimastel päevadel, sellele tuginev satelliitkonto ei saaks valmida loetud tundidega). 1. Kui mõni riik (LV, FI, SE) koostab väga lühikese viiteajaga PKT-d, siis ilmselt tehakse säästuvarianti, st vaatluse all on vähem tegevusalasid ja/või tooteid-teenuseid. Soome kogemusega turismi satelliitkonto osas võiks tutvuda, kui võtame satelliitkonto arenduse töösse. 1. Regionaalset vaadet ei hakkaks Statistikaamet koostama. Miks? Turismi satelliitkonto vajab detailseid PKT struktuure, et majandustegevusi korrektselt jaotada. Juba regionaalne SKP näitab, et maakondade majandusstruktuurid on küllaltki erinevad. See tähendab, et riiklikke struktuure selle juures kasutada oleks ebakorrektne. Regionaalse PKT koostamiseks aga sisendandmeid pole. Ka üleriiklike tabelite jaoks saame sisendeid mitmeaastaste vahedega. Regionaalse vajaduse katmine suurendaks tuntavalt ettevõtlussektori ja mittetulundussektori andmeesitajate halduskoormust. Samuti käib sisemajanduse kõrval sealt läbi ka kaubavahetuse komponent. See tähendab, et vaja oleks ka n-ö regionaalset maksebilanssi. Samuti vajab täpsustamist majandusüksuste tegelik tegevuse asupaik. Eelnevast tulenevalt ei ole turismi satelliitkonto koostamine regionaalsel tasandil võimalik. Kõike head soovides Aleksandr *** Aleksandr Michelson, PhD turisminõunik Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 55529176