MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosoleku otsus

Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosoleku otsus Tallinn juuni 2025 Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõikele 5 ja § 221 lõigetele 1 ja 5 ning MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus põhikirja punktidele 4.3.4 ja 4.14 otsustab MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosolek: 1. Kinnitada Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a majandusaasta aruanne. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Toomas Luman Hando Sutter Majandus- ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Kommunikatsiooniministeerium Lisa: MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne.  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 nimi: Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus registrikood: 80120020 Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, postiaadress: Akadeemia tee 21/6 postisihtnumber: 12618 telefon: +372 6055052 faks: +372 6055070 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 15 Bilanss 15 Tulemiaruanne 16 Rahavoogude aruanne 17 Netovara muutuste aruanne 18 Raamatupidamise aastaaruande lisad 19 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 19 Lisa 2 Raha 21 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 23 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 24 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 25 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 26 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 26 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 26 Lisa 10 Liikmetelt saadud tasud 27 Lisa 11 Annetused ja toetused 27 Lisa 12 Tulu ettevõtlusest 28 Lisa 13 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 28 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 28 Lisa 15 Tööjõukulud 29 Lisa 16 Seotud osapooled 29 Lisa 17 Eesti Akrediteerimiskeskuse majandustegevus 29 Aruande allkirjad 31 Vandeaudiitori aruanne 32 2 Tegevusaruanne 2024 MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (edaspidi MTÜ) alustas tööd 2000. aasta 1. aprillil. MTÜ tegutseb toote nõuetele vastavuse seaduse alusel Eesti standardimisorganisatsioonina ja Eesti akrediteerimisasutusena. MTÜ tegevuse eesmärk on koostada ja levitada standardeid, osutada standardimisalaseid info- ja koolitusteenuseid, luua standardimistegevuseks sobiv keskkond ning esindada Eesti huvipoolte seisukohti Euroopa ja rahvusvahelises standardimises. Samuti vastavushindamisasutuste akrediteerimise korraldamine ja akrediteerimiste läbiviimine kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades ning mõõtjate erialase pädevuse hindamine ja tõendamine. MTÜ liikmed on Eesti Vabariik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. MTÜ oli 2024. aastal Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomitee (CENELEC) ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) täisliige ning Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoniga (IEC) liitunud liige, osales nende organisatsioonide tegevuses, võttis nende standardeid üle Eesti standarditeks ning tegi Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid Eestis kättesaadavaks. Samuti on MTÜ Euroopa Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni EA liige ning on liitunud EA vastastikuse tunnustamise lepetega (MLA) kalibreerimislaborite, katselaborite ja inspekteerimisasutuste akrediteerimise ning kõigi sertifitseerimistegevuste (toote, isikute, juhtimissüsteemi) akrediteerimise alal. Lisaks on EAK EA MLA liige kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimise alal. Alates 2023. aastast on MTÜ ka Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni ILAC liige. 2024. aastal oli MTÜ tulu põhitegevusest kokku 3 218 656 eurot. 2024. aasta põhitegevuse tuludest 1 998 387 eurot moodustas tulu standardimistegevustest ja 1 220 269 eurot tulu akrediteerimistegevustest. Võrreldes 2023. aastaga kasvas MTÜ standardimistegevuste tulu 6,6% ja akrediteerimistegevuste tulu 15,7%. 2024. aasta standardimistegevuste tulust 81% moodustas standardite müügist ja levitamisest ning standardimisalaste koolituste korraldamisest saadud tulu, 19% moodustasid erinevad sihtotstarbelised eraldised standardimistegevuseks. Akrediteerimisteenuste tulust moodustas 91% akrediteerimisteenuste ja akrediteerimisega seotud koolituste müük ja 9% riigi sihtotstarbelised toetused. 2024. aastal kasutasime riigi sihtotstarbelise eraldise toetuse lepingute raames riigilt saadud vahendeid standardimise korraldamiseks Eestis 372 510 euro ulatuses ja akrediteerimistegevuste korraldamiseks 108 914 euro ulatuses. Standardimistegevused Standardite koostamine ja standardimise korraldamine 2024. aasta jooksul avaldasime 1506 uut standardit ja tegime kättesaadavaks 136 standardilaadset dokumenti. Kehtetuks tunnistasime või asendasime 1157 standardit ja 89 standardilaadset dokumenti. Kehtivate Eesti standardite arv 2024. aasta lõpuks oli 29 327. Kehtivatest standarditest enamiku (97,8%) moodustavad Eesti standarditeks üle võetud Euroopa standardid. Aasta lõpu seisuga kehtis 271 algupärast Eesti standardit. 361 Eesti standardit olid üle võetud rahvusvahelised standardid. Kehtivatest Eesti standarditest 2036 (6,9%) olid avaldatud eestikeelsena. Aasta jooksul kasvas kehtivate eestikeelsete dokumentide arv 73 võrra. Kokku avaldasime 2024. aastal 204 eestikeelset dokumenti. 2024. aasta jooksul algatasime 1472 standardi arvamusküsitluse ja 158 standardi tõlke kommenteerimise. Arvamusküsitluste korraldamiseks kasutame peamise vahendina standardite avaliku kommenteerimise portaali, mis asub veebiaadressil https://komport.evs.ee/. Arvamusküsitluse tulemusena esitati meile standardite kommenteerimisportaali kaudu 1161 kommentaari 57 standardi (15 standardikavandi ja 42 tõlke) kohta 45 eksperdilt. Standardite koostamisega tegeles 2024. aastal 57 registreeritud EVS tehnilist või projektkomiteed, milles tegutses kokku ligi 500 eksperti. 2024. aastal asutasime järgmised uued standardimise komiteed: EVS/PK 84 Ehitusvaldkonnaga seotud kindlustus; EVS/TK 85 Biomeetria. 2024. aastal jätkasime standardimises osalejatele erinevate standardimisaspektide tutvustamiseks lühikoolituste korraldamisega. 2024. aastal viisime selleks läbi kaks (virtuaalset) lühikoolitust standardimisalastes küsimustes: „Standardi tõlkeprotsess „otsast lõpuni““; „Komitee töökord ja Juhend 6 muudatused“. Lühikoolitused on standardimises osalejate hulgas endiselt küllaltki populaarsed. Kahel koolitusel osales kokku 120 eksperti. 2024. aasta oktoobris korraldasime komitee liikmetele traditsioonilise komiteede infopäeva. Infopäeval tutvustasime EVS-i uuemaid arenguid ja tegevusi. Infopäeval osales 61 komiteede liiget (30 kohapeal ning 31 üle veebi). Komiteede infopäeva raames tunnustasime EVS-i teenetemärgi ja tänukirjaga Hella Riisalu märkimisväärse panuse eest tehnilise komitee EVS/TK 57 „Põlevkivi ja põlevkiviproduktide töötlemine“ töösse ja põlevkivi valdkonna standardite koostamisse ning Roode Liiast märkimisväärse panuse eest tehnilise komitee EVS/TK 36 „Kinnisvara korrashoid“ töösse ja valdkonda käsitlevate standardite koostamisse. 2024. aasta lõpus komiteede liikmete hulgas korraldatud rahulolu-uuringu tulemuste põhjal on 97% komiteede liikmetest rahul EVS-i poolt komiteedele pakutava igapäevase toega ning 92% hindab standardi koostamise võimalusi heaks. Standardite kommenteerimise võimalustega kommenteerimisportaali vahendusel on rahul 94% küsitlusele vastanud komiteede liikmetest. Samuti on 93% komiteede liikmetest rahul komiteede töökeskkonnaga. Seega püsib komiteede liikmete rahulolu meie teenustega endisel kõrgel tasemel. Osalemine Euroopa standardimises Arvestades, et valdav enamik Eesti standardeid on ülevõetud Euroopa standardid, moodustab osalemine Euroopa standardiorganisatsioonide töös olulise osa EVS-i tegevustest. 2024. aastal võtsime Eesti standarditeks üle 1446 Euroopa standardit ning tegime kättesaadavaks 136 CEN-i ja CENELEC-i standardilaadset dokumenti. EVS võttis 2024. aastal tähtajaks üle 100% CEN-i ja CENELEC-i standarditest, mille tekstid olid meile kättesaadavad. EVS teeb endiselt Euroopa standardid ja standardilaadsed dokumendid Eestis kättesaadavaks nende avaldamisest arvates küllalt lühikese ajavahemiku jooksul – keskmine ajavahe Euroopa standardi teksti kättesaadavaks tegemise ja selle Eesti standardina avaldamise vahel oli 2024. aastal 15,5 päeva. 2024. aastal jätkasime Eesti sisendi andmisega Euroopa standardite koostamise protsessis. CEN-i/CENELEC-i täisliikmekohustuste kohaselt täitsime Euroopa standardite kohustuslikke koostamisprotseduure, algatades muuhulgas 1374 Euroopa standardikavandi arvamusküsitlused. Ametlikel hääletustel edastasime nimetatud standardimis- organisatsioonidele Eesti seisukohana 1052 kaalutletud hääletusotsust ja 24 standardikavandi kohta kommentaarid. Aasta jooksul registreerisime Eesti eksperdid osalema 22-l standardite koostamisega seotud koosolekul. Euroopa standardikavandite hääletamisel püsis 2024. aastal antud Eesti häälte arv endiselt üsna kõrgel tasemel. Tehniliste komiteedega kaetud standardimisvaldkondades andsime komitee sisendiga hääle 91%-l hääletustest. (2023. aasta näitaja oli 90%.) Seega oli 2024. aastal Euroopa standardite koostamises osalemine ning Eesti sisendi andmine Euroopa standardite heakskiitmisprotsessis võrreldav 2023. aasta aktiivsusega. Seoses kohustusega avaldada infot Euroopa õigusaktidega seotud harmoneeritud standardite kohta, avaldasime 2024. aasta jooksul EVS Teatajas teated 170 harmoneeritud standardi kohta. Samuti tõlkisime avaldamise eesmärgil 180 harmoneeritud standardi pealkirjad. Eestikeelsed ja algupärased standardid 2024. aastal avaldasime eesti keeles 204 standardit 9013 leheküljel. Avaldatud 204 standardist 191 olid standardite tõlked eesti keelde, algupäraseid standardeid oli eesti keeles avaldatud dokumentide hulgas 13. Kehtivate eestikeelsete standardite koguarv kasvas 2024. aasta jooksul 73 standardi võrra – 1963 standardilt 2036 standardini. Seoses vajadusega vaadata algupäraste standardite ajakohasus iga viie aasta tagant üle, jätkasime 2024. aastal algupäraste standardite regulaarse ülevaatusega. Alustasime 22 algupärase standardi ülevaatust ning jõudsime 26 algupärase standardi korral ülevaatusotsuseni. Eesti standardite koostamist ja tõlkimist toetasime standardite koostajatele, tõlkijatele ja ekspertidele makstud 174 579 euroga. Standardite ja õigusaktide vahelise kooskõlaga seotud tegevused Jätkasime õigusaktide eelnõude seiret eesmärgiga juhtida vajaduse korral ametkonna tähelepanu mittekorrektsetele standardiviidetele ning tagada õigusaktide ja standardite omavaheline kooskõla. Aasta jooksul tuvastasime selle tegevuse käigus 34 ebakorrektseid viiteid sisaldavat eelnõud, mille korral juhtisime õigusakti eelnõu koostaja tähelepanu viitamisega seotud probleemidele. Samuti konsulteerisime aasta jooksul mitmeid riigiasutusi standardite ja õigusaktide seoste küsimuses. 2024. aasta detsembri seisuga on 290 kehtivat õigusakti, mis sisaldavad viidet standarditele. Nendest 185 õigusakti sisaldab korrektseid viiteid ning mittekorrektseid viiteid sisaldavate õigusaktide arv on 105. Võrreldes 2023. aastaga on mittekorrektseid viiteid sisaldavate õigusaktide arv 6 võrra vähenenud. Standardite levitamine ja infoteenused 2024. aastal jätkus standardite levitamise osas väike kasv. 2024. aastal oli standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügist saadud tulu 1 570 223 eurot (2023. aastal 1 466 281 eurot), kasvades 2023. aastaga võrreldes 7%. Kasv tuli suures osas müügimahtude kasvu arvelt, Eesti standardi hinda me 2024. aastal ei tõstnud. Standardite müügitulust 17,6% tuli Eesti klientidelt, 82,4% väljaspool Eestit tehtud tellimustelt. 2024. aastal olid populaarseimateks valdkondadeks infoturve, meditsiiniseadmed ja masinohutus. Eesti klientide seas tõusid esile infoturbe-, juhtimissüsteemide-, katuse- ning tuleohutusalased standardid. Standardite ostmiseks esitati 2024. aastal 28 709 tellimust (2023. aastal 27 948). Tellimused jaotusid esitamise viisi alusel järgmiselt: – e-poe kaudu 28 583, – e-posti teel 79, – klienditeeninduses kohapeal 47. Valdav enamus standardite kasutajaid eelistab standardeid osta e-poest erinevates elektroonsetes formaatides. Standardite tellimused paberkandjal moodustasid 2024. aastal üksnes 2% kõigist standardite ostmiseks tehtud tellimustest. Ööpäev läbi toimiv automatiseeritud ostuprotsess ja võimalus laadida elektroonsed standardid ostu sooritamise järgselt koheselt alla, aga ka elektroonsete dokumentide kasutamise suurem paindlikkus, on asendanud peaaegu täies ulatuses varasemalt suurema osatähtsusega paberkandjal standardite müügi. Lisaks võimalusele osta standardeid e-poest eraldi eksemplaridena – nii üksik- kui ka hulgilitsentsiga – jätkus ka standardite e-kogude lugemisteenuste müük. 2024. aastal müüsime kogudega seotud teenuseid 67 835 euro eest. 2023. aasta näitaja oli 63 119 eurot. Seega on kollektsiooni- ja lugemisteenuste kasutamine jätkuvalt vaikselt kasvav. Enamik lugemisteenuste müügist tuli standardite kollektsioonide veebilugemisteenuste arvelt. Standardite sirvimisteenuse osas viisime sisse muudatuse, mille kohaselt on alates 2024. aastast võimalik sirvimisteenuse kasutajal valida kahe erineva pikkusega sirvimisaja vahel. Lühiajaliselt on võimalik soetada sirvimisõigus 30 minutiks, pikemaajaline sirvimine on endiselt kestusega 24 tundi. 2024. aastal kasutas esimest võimalust 2061 klienti ning teist võimalust 2761 klienti. 2024. aastal oli EVS-i e-poe kaudu võimalik soetada ligikaudu 100 000 erinevat standardit ja standardilaadset dokumenti. Peale e-poes leiduvate dokumentide vahendasime oma klientidele väheses mahus ka teisi eri standardimisorganisatsioonide koostatud standardeid. Jätkasime ka jälitatud muudatustega (redline) standardite koostamist ja klientidele pakkumist. 2024. aastal lisandus meie toodete kollektsiooni 154 uut redline toodet, tõstes redline toodete koguarvu 1001-ni. MTÜ klienditeenindust külastas 2024. aastal standarditega kohapeal tasuta tutvumise eesmärgil 30 klienti (2022. aastal oli kliente 27). Külastamiste arv püsib endiselt väga madal, mille peamiseks põhjuseks on üha mitmekesisemad võimalused tutvuda standarditega elektroonselt, väljaspool EVS-i ruume, sealhulgas avalikud lugemispunktid mitmes raamatukogus. Tasuta infoteenustest jätkasime standardite infoteenuse ja standardite monitooringu teenuse osutamist. 2024. aasta lõpuks kasutas standardite infoteenust 5050 klienti. Standardite monitooringu teenusesse oli vähemalt ühe standardi lisanud 44 824 klienti. MTÜ standardimisalaste tegevuste jooksvaks kajastamiseks avaldasime veebis 60 eestikeelset ja 26 ingliskeelset uudist. Samuti jätkasime MTÜ standardimistegevuste kajastamist sotsiaalmeedias, kajastades meie tegevusi Facebookis ja LinkedInis. Aasta jooksul kasvas meie jälgijate arv Facebookis 37% ja LinkedInis 31%. 2024. aasta lõpus korraldasime standardeid kasutavate klientide hulgas kliendiküsitluse. Kliendiuuringu tulemused näitavad, et standardite kasutajate rahulolu meie teenustega püsib endiselt väga kõrge. Rohkem kui 97% standardeid kasutavatest klientidest andis uuringus hinnangu, et EVS-i teenused rahuldavad neid täielikult või enamasti. Samuti ollakse endiselt väga rahul meie klienditeeninduse päringutele vastamise kvaliteediga (99% on rahul). Eesti klientide jaoks on endiselt murettekitav aspekt meie teenuste kasutamises eestikeelsete standardite vähesus – ligikaudu 30% Eesti kliente häirib see aspekt suurel määral. Samaväärselt häiriv on klientide hulgas asjaolu, et kõikidest muudatusi saanud standarditest ei ole saadaval konsolideeritud tekste. WTO infopunkt 2024. aastal jätkasime tegutsemist WTO infopunktina, vahendades TBT ja SPS-i teatisi ning avaldades neid EVS-i kodulehel. 2024. aastal avaldasime 1835 TBT teatist ja 1290 SPS teatist. Avaldatud teatiste arv oli seega eelkõige TBT teatiste osas 2023. aastaga võrreldes mõnevõrra kasvanud. Endiselt pakume huvitatutele võimalust tellida endale tasuta WTO teatiste infokiri. WTO infokirjaga on liitunud 39 kasutajat, kellele saadame iga nädal välja WTO teatiste infokirja uute ilmunud WTO teatiste infoga. Rahvusvaheline standardimisalane koostöö EVS-i esindajad osalesid 2024. aastal CEN-i ja CENELEC-i tehnilise nõukoja töös, CEN-CENELEC-i ühises kommertstegevusi koordineerivas grupis (JCAG) ja võtsid osa standardite levitamisküsimusi arutava foorumi (EFSD) tööst. Peale nende organite ja töögruppide osaleti pidevalt ka mitme väiksema töögrupi ja -rühma töös, olenevalt arutatavate teemade aktuaalsusest ja olulisusest. Rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide ISO ja IEC tööga seoses osalesime IEC peaassambleel, samuti mitmetel teistel virtuaalsetel koosolekutel ning võtsime vajalikus ulatuses osa nende organisatsioonide igapäevatööst. Balti riikide standardimisalase koostöö raames osalesime 2024. aastal Poola kolleegide poolt korraldatud Balti Standardifoorumil Białystokis. Balti Standardifoorum on pika traditsiooniga kohtumine, mille raames Eesti, Läti, Leedu ja Poola kolleegid vahetavad omavahel standardimisalaseid kogemusi. Euroopa harmoneeritud standardite kättesaadavus 2023. aastal toimus Euroopa Kohtus kohtuvaidlus Euroopa õigusaktidega seotud harmoneeritud standardite kättesaadavuse küsimuses. Kaks internetis infomatsiooni vabalt kättesaadavuse eest seisvat organisatsiooni Public.Resource.Org Inc ja Right to Know CLG kaebasid kohtusse Euroopa Komisjoni, kes keeldus neile määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel nelja harmoneeritud standardit tasuta väljastamast. Kaebajad leidsid, et kuna harmoneeritud standardid moodustavad osa Euroopa õigusest, ei tohiks nendele kehtida autoriõiguse kaitse, samuti esineb nende dokumentide osas ülekaalukas avalik huvi, millest tulenevalt peaks Euroopa Komisjon küsitud dokumendid tasuta väljastama. 2024. aastal toimusid koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega CEN ja CENELEC ning Euroopa Komisjoniga arvukad arutelud ja diskussioonid kohtuotsuse praktilise rakendamise küsimustes. 2024. aasta teises pooles sai töötatud välja lahendus, mille kohaselt hakkavad Euroopa riikide rahvuslikud standardiorganisatsioonid avaldama Euroopa Komisjonilt küsitud harmoneeritud standardeid tasuta lugemiseks oma selleks eraldi ettenähtud veebilehtedel. Ka meie tegime 2024. aastal esimesed 67 asjaomast Euroopa standardit üle võtvat Eesti standardit huvilistele tasuta lugemiseks kättesaadavaks. 2024. aasta lõpu seisuga ei olnud lahendust, kes ja kuidas peaks standardite tasuta kättesaadavuse korral kompenseerima standardiorganisatsioonidele nende standardi väljatöötamise ja levitamisega seotud kulud. Siiski, 2024. aastal ei mõjutanud harmoneeritud standardite tasuta kättesaadavus tuntavalt standardite müügist saadavat tulu ning seega meie võimekust ka edaspidi standardimistegevusi finantseerida ning ellu viia. Ühelt poolt tulenes see kindlasti asjaolust, et tasuta oli kättesaadav väga väike arv standardeid. Samuti soovib enamik kliente saada standardeid endale siiski püsivamalt kui korraks tasuta lugemiseks. Siiski tuleb 2025. aastal endiselt jälgida osade standardite tasuta kättesaadavuse mõju standardiorganisatsioonide võimele standardimistegevusi edaspidi ellu viia ja finantseerida ning sõltuvalt olukorrast tuleb jätkata koostöös Euroopa ja rahvusvahaliste standardiorganisatsioonidega ning Euroopa Komisjoni ja Eesti riigiga arutelusid Euroopa standardimise jätkusuutlikuks korraldamiseks. Koolitused, infopäevad ja messid 2024. aastal jätkasime tasuliste koolituste korraldamist. 2024. aastal korraldasime kokku 17 koolitust. Standardimisega seotud koolitustest olid traditsiooniliselt populaarsemad juhtimissüsteemide standardiga seotud koolitused. Akrediteerimisega seoses jätkasime erinevate akrediteerimisstandardite (ISO/IEC 17025, ISO 15189, ISO/IEC 17021-1) tutvustamisega, samuti korraldasime koolituse katse- ja kalibreerimistulemuste esitamise nõuete tutvustamiseks ning koolituse „Siseaudit asutuses“. Koolitusteenustest saadavaks tuluks kujunes 55 135 eurot. Rahulolu meie poolt korraldatavate koolituste kvaliteediga püsis 2024. aastal üsna kõrge – keskmine hinne koolitusel oli viie palli süsteemis 4,7. Akrediteerimistegevused Akrediteerimine 2024. aastal jätkas MTÜ struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) tegutsemist Eesti akrediteerimisasutusena, viies läbi akrediteerimis- ja mõõtjate erialase pädevuse hindamisi ning jätkates akrediteeritud klientide ja erialaselt pädevate mõõtjate teenindamist ning nende üle akrediteerimisalase järelevalve teostamist. 2024. aastal viisime lõpule 7 esmast akrediteerimishindamist. Esmahindamised viisime läbi kuue katselabori ning ühe inspekteerimisasutuse osas. Seoses viie aasta möödumisega esma- või uushindamisest tegi EAK 2024. aastal 27 positiivset uushindamise otsust, sh kahe kalibreerimislabori, üheksa katselabori, viie meditsiinilabori, seitsme inspekteerimisasutuse, ühe toote sertifitseerimisasutuse, ühe isikute sertifitseerimisasutuse ja kahe juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuse osas. Lisaks esma- ja uushindamistele viisime kokku läbi 44 akrediteerimisulatuse laiendamise hindamist kahekümne katselabori, kaheksa meditsiinilabori, viie kalibreerimislabori, kahe inspekteerimisasutuse, nelja toote sertifitseerimisasutuse, nelja juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuse ja ühe EMAS-tõendamisasutuse osas. Aruandeperioodil tunnistasime kehtetuks kuue katselabori, ühe kalibreerimislabori ja kahe inspekteerimisasutuse akrediteeringu. Kahe katselabori akrediteering lõppes tähtaja möödumise tõttu. 2024. aastal teostasime akrediteeritud asutustes 176 järelevalvehindamist, sh 95 katselabori, 9 kalibreerimislabori, 11 meditsiinilabori, 37 inspekteerimisasutuse, 3 juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuse, 10 toote sertifitseerimisasutuse, 7 isikute sertifitseerimisasutuse, 2 EMAS-tõendamisasutuse, 1 kasvuhoonegaaside tõendaja ja 1 pädevuskatsete korraldaja osas. Kokku oli aasta lõpu seisuga kehtiv EAK akrediteering 215 vastavushindamisasutusel, sh 10 kalibreerimis-, 117 katse- ning 17 meditsiinilaboril, 43 inspekteerimisasutusel, 5 juhtimissüsteemide, 8 isikute- ja 11 toote sertifitseerimisasutusel, 2 EMAS- ja 1 kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutusel ning 1 pädevuskatsete korraldajal. Akrediteeritud asutuste loetelu on välja toodud EAK veebilehel. Peamiseks akrediteerimise taotlemise ajendiks on Eesti õigusaktides (ca 60 seadust/määrust) akrediteerimise sätestamine kohustusliku eeldusena asutuste volitamiseks teatud konkreetsete ülesannete täitmiseks või teatud tegevusalal tegutsemiseks. Mõõtja erialase pädevuse hindamine ja tõendamine Analoogselt akrediteerimistegevustega jätkasime EAK struktuuriüksuses erialaselt pädevate mõõtjate pädevuse hindamist vastavalt majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määrusele nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“. 2024. aastal viisime läbi õigusaktidega reguleeritud alas tegutseva 44 asutuse mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise. 2024. aasta lõpu seisuga omab kehtivat mõõtja erialase pädevuse tõendust 102 organisatsiooni. Info EAK poolt hinnatud ja tõendatud pädevate mõõtjate kohta on esitatud EAK veebilehel. Osalemine Euroopa Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni EA ja Rahvusvahelise Laborikoostööorganisatsiooni ILAC töös ja rahvusvaheline koostöö EAK on 2024. aastal Euroopa Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni (EA) liige ja Rahvusvahelise Laborikoostööorganisatsiooni ILAC liige. EA mitmepoolsete kokkulepete (MLA) kohaselt tunnustatakse EAK akrediteerimisi Euroopas järgmistes valdkondades: • kalibreerimis-, meditsiini- ja katselaborite akrediteerimine; • inspekteerimisasutuste akrediteerimine; • toote-, isikute- ja juhtimissüsteemide sertifitseerimistegevuste akrediteerimine; • kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimine. ILAC vastastikuse tunnustamise lepingu (ILAC MRA) kohaselt on EAK täisliige kalibreerimise-, katse- ja meditsiinilaborite ning inspekteerimisasutuste akrediteerimise alal. Rahvusvaheline akrediteerimisalane koostöö toimus 2024. aastal jätkuvalt nii kaugtöö korras kui ka osalemisega kohapealsetel koosolekutel. Sarnaselt 2023. aastaga osalesime 2024. aastal järgmiste EA töögruppide ja töörühmade töös: • Laborikomitee ja selle tervishoiu töögrupp; • Horisontaalse harmoneerimise komitee; • Inspekteerimiskomitee; • Sertifitseerimiskomitee ja selle keskkonna töögrupp; • EA mitmepoolsete lepete nõukogu. Samuti osales EAK töötaja EA peaassambleel. Täiendavalt asusime 2024. aastal osaleme EA Communication Network töögrupis. ILAC liikmelisuse raames võtsime osa järgmiste ILAC-i töögruppide tööst: • ILAC Akrediteerimiskomitee; • ILAC Korralduskomitee; • ILAC Inspekteerimiskomitee. Samuti osalesime ILAC ja ILAC/IAF ühisel peaassambleel. Lisaks Euroopa tasandi koostööle osaleme Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisalases koostöös. Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisalase koostöö raames korraldasime Tallinnas Põhja- ja Baltimaade peaassessorite sertifitseerimis- ja inspekteerimisvaldkonna koosoleku. Koosolek toimus 10.-11.01 Metropol Spa Hotellis. Lisaks osalesime Vilniuses Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisasutuste juhtide ja laborivaldkonna peaassessorite koosolekutel. EA evalueerimisega seotud tegevuste raames osales: • üks EAK töötaja hindamisrühma liikmena Soome akrediteerimisasutuse FINAS EA evalueerimises; • üks töötaja hindamisrühma liikmena Montenegro akrediteerimisasutuse ATCG EA evalueerimises; • üks töötaja EA uute evalueerijate koolitusel Pariisis; • kaks töötajat EA evalueerijate täiendkoolitusel Brüsselis ja üle veebi. 2024. aastal läbisime FALB re-evalueerimise. Evalueerimine viidi läbi novembrikuus ning evalueerimise tulemusena mittevastavusi ei tuvastatud. 2024. aastal alustasime ka ettevalmistustega 2025. aastal toimuvaks EA EAK vastastikuseks hindamiseks. Ettevalmistuste raames saatsime EA-le eelinfot meie tegevuste kohta, kinnitasime hindamisrühma ning koostasime evalueerimiseks välja pakutavate vaatluste plaani. Samuti tõlkisime inglise keelde hindamiseks vajalikke EAK dokumente. Arendus- ja tugitegevused Akrediteerimistegevuse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks on EAK-s rakendatud ja toimivana hoitud ISO/IEC 17011 nõuetele vastav juhtimissüsteem. 2024. aastal jätkus töö juhtimissüsteemi jätkuva arendamisega. Vaatasime üle mitmeid sisemisi juhendeid ja protseduure ning uuendasime vorme. 2024. aasta lõpus viisime läbi EAK juhtimissüsteemi juhtkonnapoolse ülevaatuse, mille tulemusena järeldasime, et EAK juhtimissüsteem on adekvaatne ja mõjus EAK-le kehtivate nõuete, sh standardi ISO/IEC 17011 nõuete, EAK juhtpõhimõtete ja EAK eesmärkide rakendamisel. Akrediteerimisskeemide arendamisega seoses lisandusid 2024. aastal EAK teenuste loetellu järgmised uued valdkonnad: • juhtimissüsteemide sertifitseerimise valdkonnas infoturbe halduse süsteemide sertifitseerimine standardi ISO/IEC 27001 järgi; • katsetamise valdkonnas tekstiiltoodete katsetamine. Traditsiooniliselt viisime läbi kliendipäeva erinevatele kliendigruppidele. 2024. aastal korraldasime kliendipäeva koos assessorite teabepäevaga Apollo kinos, Ülemistes. Kliendi- ja assessorite teabepäev toimus 11.12. Ürituse käigus andsime EAK klientidele ja assessoritele ülevaate EAK-s toimunud muudatustest, samuti anti ülevaade elektriinseneride kutsetest ja kutsetunnistuse saamise protsessist, küberturvalisuse teemadest, võrdluskatsete tulemuste analüüsist. Esmakordselt osales üritusel EA asepresident, kes tegi ettekande teemal „The European co-operation for Accreditation (EA) – akrediteerimine rahvusvahelisel tasandil“. Kliendi- ja assessorite teabepäeval osales 170 külastajat. Seoses vajadusega harmoniseerida arusaamist akrediteerimisnõuetest, viisime septembris läbi EAK tehnilise komitee koosoleku EAK meditsiinilaborite valdkonnas harmoneerimaks akrediteerimistunnistuste lisasid patoloogia valdkonnas. Oktoobris toimus tee-ehituse valdkonna akrediteeritud laborite koosolek. 2024. aasta lõpus viisime läbi rahulolu-uuringu EAK klientide hulgas. Keskmine EAK tegevuse kohta antud hinne oli 4,4, mis on üldjoontes võrreldav eelmise aasta uuringu tulemusega. Kliendid hindavad kõrgelt EAK hindamisrühma teadmisi, mis tõendab jätkuvalt EAK hindamisrühmade kompetentsust. Kõrgelt on hinnatud ka kliendiga suhtlemisel konfidentsiaalsuse tagamist. Madalamalt on hinnatud informatsiooni kättesaadavust, vastamiskiirust ja taotlemise protseduuri. Pädevad mõõtjad on samuti suhteliselt madalalt hinnanud taotlemise protseduuri ja EAK vastamiskiirust. Üldine rahulolu EAK akrediteerimisteenusega on siiski püsivalt kõrge (5-palli süsteemis üle nelja). Plaanid 2025. aastaks 2025. aastal jätkab MTÜ tegutsemist Eesti rahvusliku standardiorganisatsiooni ja riikliku akrediteerimisasutusena, osutades lisaks standardimise korraldamise ja standardite levitamisega seotud teenuseid ning vastavushindamisasutuste akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teenust. 2025. aastal plaanime jätkata standardimistegevusi 2024. aastaga võrreldavas mahus, paigutades algupäraste standardite koostamisse ja standardite tõlkimisse ligikaudu 220 000 eurot. Standardite kasutajatele mõeldud teenuste osas on plaan laiendada e-poes saada olevat tootevalikut. 2025. aastal jätkame endiselt Eesti standardimisorganisatsioonina tegutsemist kõiki meie seniseid teenuseid ja võimalusi pakkudes. Eesti akrediteerimisasutusena tegutsemisel on suuremaks uueks arenduseks EAK veebilehe www.eak.ee uusversiooni väljatöötamine. Loomulikult jätkame hindamisi analoogselt 2024. aastaga vastavushindamisasutuste akrediteerimise ja mõõtjate erialase pädevuse osas. Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 153 893 2 130 554 2 Finantsinvesteeringud 2 500 000 1 000 000 Nõuded ja ettemaksed 147 361 152 394 3 Kokku käibevarad 3 801 254 3 282 948 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 17 671 17 671 3 Materiaalsed põhivarad 11 041 19 319 5 Immateriaalsed põhivarad 19 755 30 410 6 Kokku põhivarad 48 467 67 400 Kokku varad 3 849 721 3 350 348 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 690 375 605 074 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 32 896 119 375 9 Kokku lühiajalised kohustised 723 271 724 449 Kokku kohustised 723 271 724 449 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 625 899 2 340 959 Aruandeaasta tulem 500 551 284 940 Kokku netovara 3 126 450 2 625 899 Kokku kohustised ja netovara 3 849 721 3 350 348 15 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 10 Annetused ja toetused 493 467 433 553 11 Tulu ettevõtlusest 2 712 856 2 494 029 12 Muud tulud 9 933 2 127 Kokku tulud 3 218 656 2 932 109 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -512 432 -475 198 13 Mitmesugused tegevuskulud -613 063 -637 070 14 Tööjõukulud -1 679 347 -1 525 810 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -23 638 -51 020 5,6 Muud kulud -859 -602 Kokku kulud -2 829 339 -2 689 700 Põhitegevuse tulem 389 317 242 409 Intressitulud 113 297 44 752 Muud finantstulud ja -kulud -2 063 -2 221 Aruandeaasta tulem 500 551 284 940 16 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 389 317 242 409 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 23 638 51 020 5,6 Kokku korrigeerimised 23 638 51 020 3 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 46 591 51 602 7 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -1 179 165 848 Laekunud intressid 17 573 21 239 Kokku rahavood põhitegevusest 475 940 532 118 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -4 705 -13 519 5,6 soetamisel Laekunud intressid 54 167 0 Muud väljamaksed investeerimistegevusest -1 500 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 450 538 -13 519 Kokku rahavood -974 598 518 599 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 130 554 1 614 176 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -974 598 518 599 Valuutakursside muutuste mõju -2 063 -2 221 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 153 893 2 130 554 2 17 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2022 2 340 959 2 340 959 Aruandeaasta tulem 284 940 284 940 31.12.2023 2 625 899 2 625 899 Korrigeeritud saldo 2 625 899 2 625 899 31.12.2023 Aruandeaasta tulem 500 551 500 551 31.12.2024 3 126 450 3 126 450 18 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Eesti Standardikeskuse 2024.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 2024.aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, katkestatavaid tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 aastat. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluuta arvestust peetakse Eesti Vabariigi ametlikult kehtivas vääringus ja hinnatakse ümber operatsioonipäval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud kohustise väljamakse kirjendatakse väljamakse vahetuspäeva kommertspangakursiga.Kasum või kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse tulemiaruandes perioodi äritulu või ärikuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse mittetulundusühingu tavapärase standardite müügitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvu tõttu võimalik, hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumisi, antud laene ning muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse mittetulundusühingu varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000 eurot. Alates 20.02.2023 rakendatakse põhivara arvelevõtmise alampiirina 2500 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise alampiiri, kantakse kasutuselevõtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud varade viimiseks tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuste langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivarade gruppidele järgmised: Muu inventar , tööriistad ja sisseseade: 25%. Masinad ja seadmed: 25%. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsioonimäär aastas immateriaalsetel põhivaradel on 25%. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes põhivarade eeldatavast kasulikust elueast. Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või vara kasutusväärtus (rahavoogude nüüdisväärtus), vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha 19 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 2500 Rendid Renditehingut käsitletakse kapitalirendina kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine kui ettevõte on rentnik. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui ettevõttel pole õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansi kuupäeva või kui laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Tingimuslikuks kohustiseks liigitatakse need kohustised, mille realiseerimise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Tingimuslikud nõuded: vastavalt tehtud töödele CEN ja CENELEC tekib Eesti Standardiseerimis- ja Akrediteerimiskeskusel nõue Euroopa Komisjoni vastu tõlketoetuste saamiseks. Nõue kajastatakse bilansis peale Euroopa Komisjoni poolt aruannete kinnitamist. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) on lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. Täiendavalt tehtud tööde osas toimub kajastamine tingimusliku nõudena kuni Euroopa Komisjoni poolt saadakse kinnitus täiendava finantseerimise kohta. Seejärel kajastatakse bilansis toetuse laekumiseni nõudena. Annetused ja toetused Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna laekumise hetkel. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (s.o kajastatakse tuluna siis kui annetus/toetus muutub sissenõutavaks ja annetuse/toetusega kaasnevad tingimused on täidetud). Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Sihtfinantseerimise laekumine loetakse praktiliselt kindlaks kui toetuse andja aktsepteerib kuludokumendid, mille eest sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui ühing on täitnud sellega kaasnevad tingimused. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema netosoetusmaksumuses – s.o vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null). Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt juhendile RTJ 5. Tulud Tulu standardite müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.Kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Liikme- ja sisseastumismaksud ning muud mittesihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on 20 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne tasutud. Kulud Mittetulundusühingu sihtotstarbelised otsekulud on projektide kulud ja muude sihtotstarbeliste vahendite arvelt tehtud otsekulud, mis on aruandeaastal finantseeritud otsekulud (materjali ja teenuste kulu). Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel majanduslikel eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu. Kulusid kajastatakse samas perioodis, mil tekivad nendega seotud tulud. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusele mittetulundusühingute tulemit Eestis ei maksustata, seega pole ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustisi. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks kui ühel osapoolel on valitsev kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Eesti Standardiseerimis- ja Akrediteerimiskeskuse seotud osapoolteks on: MTÜ liikmed, tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja isikud, nende lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Arvelduskontod 1 153 482 2 128 184 Kassa 411 2 370 Kokku raha 1 153 893 2 130 554 21 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 53 151 53 151 Ostjatelt 53 151 53 151 laekumata arved Maksude ettemaksed 2 684 2 684 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 65 071 65 071 Intressinõuded 65 071 65 071 Ettemaksed 33 954 16 283 17 671 Tulevaste 16 283 16 283 perioodide kulud Muud makstud 17 671 17 671 ettemaksed Nõuded Kliimaministeeriumi 4 944 4 944 9 sihtfinantseering Muud nõuded 5 228 5 228 Kokku nõuded ja 165 032 147 361 17 671 ettemaksed 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 70 235 70 235 Ostjatelt 70 235 70 235 laekumata arved Maksude ettemaksed 1 245 1 245 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 24 808 24 808 Intressinõuded 23 513 23 513 Viitlaekumised 1 295 1 295 Ettemaksed 46 833 29 162 17 671 Tulevaste 29 162 29 162 perioodide kulud Muud makstud 17 671 17 671 ettemaksed Nõuded Euroopa 22 345 22 345 9 standardiorganisatsioondele Muud nõuded 4 599 4 599 9 Kokku nõuded ja 170 065 152 394 17 671 ettemaksed 2024.aastal Kliimaministeeriumile esitatud aruande alusel sihtfinantseering EMAS ja KHG akrediteerimisskeemide toetamiseks 4944 eurot 2023.aastal Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatud aruandluse alusel on tekkinud standardite tõlkimise nõuded: CENELEC - European Committee for Electrotechnical Standardization 9537 eurot CEN - European Committee for Standardization 12808 eurot 22 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 22 103 18 039 Üksikisiku tulumaks 22 229 21 157 Erisoodustuse tulumaks 1 690 2 210 Sotsiaalmaks 40 418 39 769 Kohustuslik kogumispension 1 537 1 570 Töötuskindlustusmaksed 2 448 2 438 Ettemaksukonto jääk 2 684 1 245 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 684 90 425 1 245 85 183 Maksuvõlad ja ettemaksed on kajastatud lisades 3 ja 7. Seisuga 31.12.2024 sisaldab käibemaksuvõlg: - kohustust detsembri KMD osas summas 16 641 eurot - kohustust e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 3 006 eurot - kohustust Ühendkuningriigi maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 2 135 eurot - kohustust Norra maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 321 eurot Maksuvõlad ja ettemaksed on kajastatud lisades 3 ja 7. Seisuga 31.12.2023 sisaldab käibemaksuvõlg: - kohustust detsembri KMD osas summas 12 724 eurot - kohustust e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 2 835 eurot - kohustust Ühendkuningriigi maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 2 213 eurot - kohustust Norra maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 267 eurot 23 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Transpordivahendid seadmed materiaalsed Arvutid ja arvutisüsteemid põhivarad 31.12.2022 Soetusmaksumus 11 676 49 718 61 394 13 980 75 374 Akumuleeritud kulum -1 701 -36 879 -38 580 -13 980 -52 560 Jääkmaksumus 9 975 12 839 22 814 0 22 814 Ostud ja parendused 5 150 5 150 3 330 8 480 Amortisatsioonikulu -2 916 -8 507 -11 423 -552 -11 975 31.12.2023 Soetusmaksumus 11 676 54 868 66 544 17 310 83 854 Akumuleeritud kulum -4 617 -45 386 -50 003 -14 532 -64 535 Jääkmaksumus 7 059 9 482 16 541 2 778 19 319 Amortisatsioonikulu -2 918 -4 529 -7 447 -831 -8 278 31.12.2024 Soetusmaksumus 11 676 52 463 64 139 15 534 79 673 Akumuleeritud kulum -7 535 -47 510 -55 045 -13 587 -68 632 Jääkmaksumus 4 141 4 953 9 094 1 947 11 041 24 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2022 Soetusmaksumus 320 726 320 726 Akumuleeritud kulum -256 310 -256 310 Jääkmaksumus 64 416 64 416 Ostud ja parendused 5 039 5 039 Amortisatsioonikulu -39 045 -39 045 31.12.2023 Soetusmaksumus 325 765 325 765 Akumuleeritud kulum -295 355 -295 355 Jääkmaksumus 30 410 30 410 Ostud ja parendused 4 705 4 705 Amortisatsioonikulu -15 360 -15 360 31.12.2024 Soetusmaksumus 320 463 320 463 Akumuleeritud kulum -300 708 -300 708 Jääkmaksumus 19 755 19 755 25 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 30 894 30 894 Võlad töövõtjatele 182 714 182 714 8 Maksuvõlad 90 425 90 425 4 Muud võlad 80 886 80 886 Muud viitvõlad 80 886 80 886 Saadud ettemaksed 305 456 305 456 Tulevaste perioodide tulud 299 433 299 433 Muud saadud ettemaksed 6 023 6 023 Kokku võlad ja ettemaksed 690 375 690 375 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 17 341 17 341 Võlad töövõtjatele 158 729 158 729 8 Maksuvõlad 85 183 85 183 4 Muud võlad 106 423 106 423 Muud viitvõlad 106 423 106 423 Saadud ettemaksed 237 398 237 398 Tulevaste perioodide tulud 232 319 232 319 Muud saadud ettemaksed 5 079 5 079 Kokku võlad ja ettemaksed 605 074 605 074 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Töötasude kohustis 153 991 123 767 Puhkusetasude kohustis 28 723 34 962 Muud võlad töövõtjatele 0 0 Kokku võlad töövõtjatele 182 714 158 729 7 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 26 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne 31.12.2022 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2023 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 33 884 498 000 3 000 409 508 119 376 Valitsuselt Saadud EL 56 512 58 212 24 045 22 345 Standardiorganisatsioonidelt Kokku sihtfinantseerimine 56 512 33 884 556 212 3 000 433 553 22 345 119 376 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 56 512 33 884 556 212 3 000 433 553 22 345 119 376 toetused 31.12.2023 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2024 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 119 376 390 000 481 424 4 945 32 896 Valitsuselt Saadud EL 22 345 34 388 12 043 Standardiorganisatsioonidelt Kokku sihtfinantseerimine 22 345 119 376 424 388 493 467 4 945 32 896 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 22 345 119 376 424 388 493 467 4 945 32 896 toetused Lisa 10 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2024 2023 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 2 400 2 400 Kokku liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 Lisa 11 Annetused ja toetused (eurodes) 2024 2023 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 493 467 433 553 Kokku annetused ja toetused 493 467 433 553 sh eraldis riigieelarvest 481 424 409 508 27 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2024 2023 Standardite müük 1 570 224 1 466 281 Akrediteerimisteenus 1 087 497 978 345 Standardimisalased koolitused 32 930 28 158 Akrediteerimisalased koolitused 22 205 21 245 Kokku tulu ettevõtlusest 2 712 856 2 494 029 Lisa 13 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Üür ja rent 14 643 10 339 Mitmesugused bürookulud 9 246 6 286 Lähetuskulud 25 812 20 016 Tööjõukulud 248 026 199 559 15 Kommunaalteenused 5 050 3 449 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 128 102 122 597 Muud 81 553 112 952 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 512 432 475 198 otsesed kulud Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Üür ja rent 106 688 106 693 Mitmesugused bürookulud 409 827 412 938 Koolituskulud 11 681 9 420 Kommunaalteenused 36 906 39 293 Infosüsteemide arendus 47 961 68 726 Kokku mitmesugused tegevuskulud 613 063 637 070 28 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Palgakulu 1 440 390 1 292 904 Sotsiaalmaksud 486 984 432 466 Kokku tööjõukulud 1 927 374 1 725 370 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 248 026 199 559 13 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 35 34 Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2024 31.12.2023 Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2024 31.12.2023 Võlad ja ettemaksed Asutajad ja liikmed 33 020 119 375 Kokku võlad ja ettemaksed 33 020 119 375 MÜÜDUD 2024 2023 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 700 1 020 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 700 1 020 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 13 440 13 760 Lisa 17 Eesti Akrediteerimiskeskuse majandustegevus Eesti Akrediteerimiskeskuse tulemiaruanne 2024 2023 (eurodes) Tulud 29 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2024. a. majandusaasta aruanne Annetused ja toetused 108 914 54 531 Tulu ettevõtlusest 1 109 702 1 000 044 Muud tulud 1 653 2 227 Kokku tulud 1 220 269 1 056 802 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -109 413 -54 531 Mitmesugused tegevuskulud -151 065 -159 659 Tööjõukulud -896 001 -812 927 Kokku kulud -1 156 479 -1 027 117 Põhitegevuse tulem 63 790 29 685 Muud ärikulud -755 -535 Finantstulud- ja kulud 31 415 -99 Aruandeaasta tulem 94 450 29 051 30  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus liikmetele Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tarmo Rahkama Vandeaudiitori number 614 Grant Thornton Baltic OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 3 Pärnu mnt 22, Tallinn, Harju maakond, 10141 12.06.2025