Kiri

E ELNÕU 28 . 03 .202 4 Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Spordiseaduse muutmine Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „dopinguvastaste “ sõna de ga „ ja spordieetika “ ; 2) pa ragrahvi 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses : „6 ) rahvuslik paralümpiakomitee – Eesti puudega inimeste spordi- ja liikumisharrastusega tegelevaid spordi klubisid , spordiühinguid ja spordiala liite ühendav organisa t sioon ning paraolümpialiikumise ainuesindaja Eestis . “; 3) paragrahvi 6 1 lõiget 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) spordiobjekti kohta lisatava foto autori ja li ts entsiandja andmed. “ ; 4 ) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Sporditoetust makstakse spordiorganisatsioonile, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud , ning spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele isikule , kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele spordi valdkonna s. (2) Sportlasele ja tema treenerile võib määrata preemia rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitmise eest. (3) Sporditoetuse määramise spordiorganisatsioonile ja spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele isikule , kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele spordi valdkonna s ning preemia määramise rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitnud sportlasele ja tema treenerile otsustab valdkonna eest vastutav minister. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada rahvuslikku olümpiakomiteed määrama sporditoetust spordialaliidule või preemiat rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitnud sportlasele ja tema treenerile. Halduslepingu sõlmimisel te eb halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal nimetatud haldusülesande täitmist jätkata , korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. (6) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid , sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja korra ning sportlasele ja tema treenerile rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitmise eest preemia määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 5) paragrahvi 9 2 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „45“; 6) paragrahvi 9 2 lõikes 3 asendatakse arv „1040“ arvuga „2340“; 7) paragrahvi 10 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „spordialaliidul“ sõnadega „ , rahvuslikul paralümpiakomiteel“; 8) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 11. Dopinguvastaste ja s pordieetika reeglite järgimine (1) Sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötaja või juhtorgani liige on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja on selle alusel vastu võetud, samuti spordivõistluste tulemustega manipuleerimise ja väärkohtlemise vastaseid ning muid spordieetika reegleid, mis on sätestatud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni , rahvusliku olümpiakomitee või spordialaliidu kehtestatud dokumentides. Eel mises lauses nimetatud reeglid kohalduvad ka spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele. (2) Sportlane, treener ja sportlase tugiisik kaotab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumisel dopinguvastase organisatsiooni, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee või spordialaliidu määratud võistluskeelu või spordis osalemise keelu perioodiks õiguse käesoleva seaduse §-des 9, 9 1 , 10, 10 1 ja 10 5 nimetatud preemiatele, stipendiumidele ja toetustele. (3) Kui dopinguvastane organisatsioon , rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule karistuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise eest, on käesoleva seaduse §-des 9, 9 1 , 10, 10 1 ja 10 5 nimetatud preemia, stipendiumi või toetuse andjal on õigus nõuda pärast reeglite rikkumis t määratud preemiad, stipendiumid ja toetused isikult tagasi. (4) Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on doping uvastaste toimingute tegemiseks ja rikkumiste menetlemiseks , spordivõistluste tulemustega manipuleerimise , väärkohtlemise ja teiste spordieetika reeglite rikkumiste menetlemise ks õigus töödelda isikuandmeid , sealhulgas dopinguvastaste toimingute tegemise ja rikkumiste menetlemise korral isiku terviseandmeid .“ ; 9) paragrahvi 11 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kontaktpunktil on õigus töödelda spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastaste toimingute tegemiseks isikuandmeid.“; 10) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine peatatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise eest määratud võistluskeelu või spord is osalemise keelu perioodiks. Juhul kui isikule määratakse eluaegne võistluskeeld või spordis osalemise keeld, kaotab isik õiguse olümpiavõitja riiklikule toetusele.“ ; 11) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda spordiürituse korraldamise asukoha valla- või linnavalitsuselt spordiürituse korraldamise luba (edaspidi luba ), on: 1) autospordi, mootorrattaspordi ja veemotospordi võistlus; 2) jalgpalli täiskasvanute rahvus koondise mäng või turniir ; 3) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir; 4 ) kõrgendatud turvariskiga spordi üritus. (2) Kõrgendatud turvariskiga on spordi üritus : 1) millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine; 2) kus pakutakse alkohoolse id jook e või toimub nende jaemüük , v älja arvatud üritus, mis toimub alalise müügikohaga siseruumis; 3) m ida korraldatakse selleks mitte ette nähtud ehitises või kohas või õhuruumis; 4) kus kasutatakse ajutist ehitist , näiteks tribüün i , lava, telk i või muu d suuremõõtmeli st konstruktsioon i , või inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat muud lisainventari ; 5) kus kasutatakse pürotehnilisi tooteid või tehakse tuletöid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetamata spordiürituste puhul on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega. ( 4 ) Spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja ) esitab vähemalt üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva loa saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse: 1) spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht; 2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood; 3) osalevate klubide või koondiste nimed, kui see on kohane; 4) eeldatav pealtvaatajate arv ja iga võistkonna toetajate arv eraldi; 5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest; 6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvaseaduse § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud või korraldaja korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus ; 7) andmed piletimüügi korraldamise kohta; 8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta; 9) andmed võistluspaigas kavandat ud alkohoolse joogi jaemüü gi korralduse kohta ; 10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta; 11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta ning nende maandamise meetmed; 12 ) info ligipääsetavuse ning erivajadustega inimeste kaasamiseks planeeritud tegevus t e kohta ; 1 3 ) info pürotehniliste toodete kasutamise või tehtavate tuletööde kohta . (5) Kui võistluse korraldaja ei ole a utospordi, mootorrattaspordi ega veemotospordi spordialaliit, lisatakse vastava spordialaliidu k innitus selle kohta, et võistlused on planeeritud rahvusvahelis t e või riigisiseste võistluste korraldamise nõuete koh aselt . ( 6 ) Kui spordiürituse korraldamise õigus saadakse vähem kui üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva, esitab korraldaja lõikes 4 nimetatud taotluse esimesel võimalusel. ( 7 ) Valla- või linnavalitsus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa taotluse viivitamata kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile ning vajaduse korral muudele ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata viie tööpäeva jooksul selle kooskõlastamiseks esitamisest. Nimetatud ametkonnad võivad turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult. ( 8 ) Valla- või linnavalitsus võib käesolevas paragrahvis ning §-des 21 ja 22 sätestatud pädevuse anda valla või linna ametiasutusele. “; 1 2 ) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks; 1 3 ) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse arv „200 0 “ arvuga „ 50 00“ . § 2 . Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseadus e § 26 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) Koolituskuludeks on spordi andmekogus tegutsevana märgitud spordiorganisatsioonides treenimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Koolituskuludeks loetakse nendes spordiorganisatsioonides treenimise eest tasutud tõendatud kulusid, kes tegelevad noortega , on nõutud tähtpäevaks enda andmeid Eesti spordi andmekogus ajakohastanud ning esitanud eelmise majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile seaduses ettenähtud tähtaegu järgides . Spordiorganisatsioonis treenimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui spordiorganisatsiooni treeningutes osaleja on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 - aasta n e.“. § 3 . Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 4 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Teie 11.04.2024 nr 1-11/479-1, KUM/23- Kultuuriministeerium 0485/-2K [email protected] Meie 06.05.2024 nr 8-2/3483 Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kultuuriministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse spordiseaduse (SpS) § 61 lõiget 6, mis reguleerib spordi andmekogusse kogutavaid isikuandmeid. Nimetatud sättesse lisatakse õiguslik alus spordiregistris avaldatava spordiobjekti foto autori ja litsentsiandja isikuandmete töötlemiseks. Seletuskirja (lk 4) kohaselt sõlmitakse foto omanikuga litsentsileping foto kasutamiseks spordiobjektide andmekogus. Leiame, et eelnõu ja seletuskirja põhjal jääb ebaselgeks lisatava sätte vajadus. Autori isiklikud õigused sätestab autoriõiguse seaduse § 12, lisaks sõlmitakse teose kasutamiseks leping. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 6 lõige 1 sätestab õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks, sealhulgas on vastutaval töötlejal õigus isikuandmeid töödelda andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks (punkt b) ning vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (punkt c). Seetõttu jääb ebaselgeks, mis eesmärki kannab eelnõus kavandatud üldine isikuandmete töötlemise õiguse kehtestamine. Palume täiendava õigusliku aluse loomise vajadust hinnata ning täpsemalt selgitada. 2. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse SpS § 11, milles nähakse ette dopinguvastaste reeglite järgimise kohustus. Kavandatud muudatuse järgselt reguleerib kõnealune paragrahv edaspidi lisaks dopingureeglite järgimisele laiemalt ka spordieetika reeglite järgimist. Sealhulgas sätestatakse SpS § 11 lõikes 4, et riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on dopinguvastaste toimingute tegemiseks ja rikkumiste menetlemiseks, spordivõistluste tulemustega manipuleerimise, väärkohtlemise ja teiste spordieetika reeglite rikkumiste menetlemiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas dopinguvastaste toimingute tegemise ja rikkumiste menetlemise korral isiku terviseandmeid. Esmalt märgime, et isikuandmete töötlemine on põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud isiku eraelu puutumatuse riive, mida võib teha ainult kooskõlas seadusega (PS § 3 ja § 11). Sealjuures tuleb tagada, et põhiõiguse riive on vajalik ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Eelnõus (samuti kehtivas SpS-s) on sätestatud väga üldine õigus isikuandmete töötlemiseks. Isikuandmete töötlemise õigus on spordiorganisatsioonidel, kes on loetletud SpS §-s 4. Spordiorganisatsioonideks on teiste hulgas näiteks ka spordiühendused (SpS §-4 punkt 4), milleks on spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus. Seega isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste terviseandmete töötlemise õigus kehtib kavandatud muudatuse kohaselt väga laiale sihtgrupile. Selgitame, et igasuguse isikuandmete töötlemise puhul tuleb lähtuda andmetöötluse üldpõhimõtetest vastavalt IKÜM artiklile 5. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  seaduslik, õiglane ja läbipaistev, andmeid kogutakse konkreetsel eesmärgil, minimaalselt ja kogutavad andmed on kooskõlas kogumise eesmärgiga, tagatakse andmete õigsus, sätestatud on säilitamistähtajad ning töötlemine on turvaline. Kavandatud muudatuse puhul ei ole selge, kas andmetöötluse üldpõhimõtted on tagatud. Terviseandmed kuuluvad IKÜM kohaselt eriliiki isikuandmete hulka ning nende tundlikkuse tõttu seab IKÜM nende kaitseks kõrge standardi. Isikuandmete eriliikide töötlemise aluseid reguleerib IKÜM artikkel 9. Eriliiki isikuandmete töötlemine on IKÜM art 9 lõike 1 kohaselt üldreeglina keelatud. Erandina on see lubatud vaid juhul, kui esineb mõni IKÜM art 9 lõikes 2 sätestatud töötlemise lubatavuse alus. Näiteks võib IKÜM art 9 lg 2 punkti g kohaselt isiku terviseandmeid töödelda, kui töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Siinkohal vajab rõhutamist, et avalik huvi peab olema oluline. Eelnõu ja seletuskiri kahjuks ei käsitle põhjendusi töötlemise lubatavuse aluse kohta ega kohaldatavaid kaitsemeetmeid. Kokkuvõtvalt, seadusest peab selguma, millisel eesmärgil, mahus ja kui kaua andmeid töödeldakse ning millised on kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Eeltoodust lähtudes palume eelnõu ja seletuskirja täiendada. 3. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SpS §-s 111 lõikega 11, millega antakse spordivõistlustega manipuleerimise vastasele riiklikule kontaktpunktile õigus töödelda isikuandmeid spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastaste toimingute tegemiseks. Seletuskirjas (lk 10) on viidatud Euroopa Nõukogu spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastasele konventsioonile, mille Eesti on küll allkirjastanud, kuid ei ole sellega liitunud (seda ei ole ratifitseeritud). Eelnõust ei selgu, kuidas on reguleeritud spordivõistlustega manipuleerimise vastane võitlus ning millise ülesande täitmiseks ja mahus selleks isikuandmeid töödeldakse. Palume kindlasti nii eelnõu kui seletuskirja vastavalt täiendada (vt ka käesoleva kirja eelmise punkti selgitusi). 4. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse spordiseaduse § 20. Muudatuse tulemusel sätestab spordiseaduse § 20 lg 1 punkt 4, et kõrgendatud turvariskiga on spordiüritus, kus kasutatakse ajutist ehitist, näiteks tribüüni, lava, telki või muud suuremõõtmelist konstruktsiooni või inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat muud lisainventari. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ajutise ehitise alla kuuluvad ehitusseadustiku § 3 lõike 4 tähenduses ajutised ehitised, sh ka ajutised pneumohallid (nagu Õismäe Sportmängude Hall). Sellistes ehitistes toimuvate spordiürituste igakordne loastamine üksnes ehitise ajutise iseloomu tõttu ei tundu põhjendatud, kuivõrd need ongi üldjuhul mõeldud just sportimiseks ja spordiürituste korraldamiseks, mistõttu sellised üritused toimuvad neis sageli. Kui siiski on soov nendes toimuvate spordiürituste korraldamisele loakohustus kehtestada, tuleks seletuskirjas nendega olemuslikult kaasnevaid ohte selgitada, et oleks selge, miks selline kohustus igakordselt vajalik on. Kui „ajutise ehitisena“ peetakse siiski midagi muud silmas, palume seda eelnõus täpsustada ja seletuskirjas avada. 5. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse SpS § 25 lõikes 2 juriidilisele isikule spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise eest ettenähtud karistusmäära. Senise 2000 euro asemel on võimalik juriidilisele isikule edaspidi määrata kuni 5000 euro suurune rahatrahv. Seletuskirjast (lk 14) selgub, et eelnõu koostamisel on võetud eeskujuks avaliku koosoleku nõuete rikkumise rahatrahvi määra (3200 eurot vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2641 lõikele 2), kuid leiame, et spordiürituste puhul tuleb arvestada võistlustest osasaavate isikute julgeolekut ja turvalisust, mistõttu peab trahvisumma olema suurem. Kui füüsilise isiku karistusmäär on 200 trahviühikut, mis on 2/3 maksimaalsest karistusmäärast, siis võiks ka juriidilise isiku karistusmäär järgida sarnast proportsiooni. Nagu ka VTK etapis viitasime, siis 2005. aastal jõustunud SpS kohaselt oli SpS § 25 lõikes 2 ettenähtud juriidilise isiku rahatrahv suurusega kuni 30 000 krooni oma suuruses üle poole maksimaalsest võimalusest, mida KarS § 47 toona kehtiva õiguse kohaselt võimaldas juriidilisele isikule kohaldada (kuni 50 000 krooni). Arvestades, et maksimaalne lubatud karistusmäär juriidilisele isikule on kehtiva KarSi kohaselt kuni 400 000 eurot, siis algset SpS loogikat järgides võiks ka nüüd juriidilise isiku karistusmäär olla vähemalt kuni 200 000 eurot. Kui eelnõu koostajad karistusmäära tõusu sellise summani hetkel võimalikuks ei pea, tuleks võrreldes olemasoleva määraga tõsta karistust siiski vähemalt kümnekordselt ehk kuni 20 000  euroni. Leiame, et auto-, mootorratta- ning veespordis (SpS § 20 lõike 1 punkt 1 toob need liigid välja) võistlustest osasaavate isikute julgeolek ja turvalisus on eriti oluline ja seetõttu ka nõuete rikkumine väärib tõsist suhtumist. Isegi kui ca 19 aasta jooksul ei ole ühtegi väärteomenetlust SpS § 25 alusel läbi viidud, ei saa seda välistada tulevikus. Eriti arvestades eelnõu üht eesmärki – loobuda loa taotlemise nõudest nende spordialade puhul, kus ei ole praktikas probleeme, kuid mille korraldamiseks praegu luba vaja on. Oleme veendunud, et kuni 5000-eurone karistus juriidilisele isikule ei ole nendes valdkondades toimepandud rikkumiste korral mõjuv karistus. Palume juriidilise isiku karistusmäära tõsta tänasega võrreldes vähemalt kümnekordseks. Lisaks märgitakse seletuskirjas (lk 14), et eelnõu VTK-le laekunud ettepaneku kohaselt võiks kohtuväline menetleja olla linna- või vallavalitsus. Kultuuriministeerium on jäänud kehtiva seaduse sõnastuse juurde, mille kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kuid omavalitsusliidu toetusel ollakse valmis kohtuvälist menetlejat muutma. Toetame VTK-le esitatud ettepanekut, kuna ürituste korraldamiseks lubade andmisega tegeleb tulenevalt kavandatud SpS § 20 lõikest 1 just valla- või linnavalitsus ning lõike 3 kohaselt lõigetes 1 ja 2 nimetamata spordiürituste puhul on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel määrusega. Leiame, et see, kes nõudeid kehtestab, on kõige pädevam kontrollima ka nende nõuete täitmist ja nende rikkumise korral läbi viima ka väärteomenetluse. Võimalik on ka lahendus, mille kohaselt PPA kõrvale lisandub kohtuvälise menetlejana ka linna- või vallavalitsus (sarnaselt nagu on nt liiklusseaduse (LS) § 263 alusel LS § 241 ja 261 sätestatud rikkumiste menetlejateks nii PPA kui ka valla- või linnavalitsus). II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: 1. Eelnõu märkused. 2. Seletuskirja märkused Iivika Sale 51964114 [email protected] Anu Suviste Kristi Kool Einar Hillep Birgit Hermann