Rainer Vakra Teie 05.04.2024 nr DM-115314-5
Keskkonnaamet
[email protected] Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-12/457-3
Arvamus Wooluvabrik OÜ-le veeloa
andmisest keeldumise otsuse eelnõu kohta
Austatud Keskkonnaameti peadirektor
Täname võimaluse eest esitada Linnamäe hüdroelektrijaama paisu puudutavas küsimuses
Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti seisukohad.
Kultuur, loodus ning Põhiseadusega kaitstavad omandiõigus ja ettevõtlusvabadus on kõik olulised.
Paratamatult võib tekkida erinevate väärtuste ja huvide kollisioon ning vajadus leida nende õiglast
tasakaalu. Praegu nii ongi. Seejuures on kollisioonis üheltpoolt vähenev ja kaduv kultuuripärand
(Eestis on järel vaid kolm viimast rohkem kui saja-aastast töötavat suure kultuuriväärtusega
hüdroelektrijaama (HEJ) koos paisudega: Linnamäe, Kunda ja Tudulinna; neile lisandub üks ja
ainus vee jõul töötav veski Hellenurmes) ning ajas paranenud lõhede jt kalade seisukord (kui 2008.
aastal oli lõhejõgedel 5000 lõhe laskujat, siis 2023. aastal oli neid 33 6001).
Aja jooksul on juba püütud leida kultuuripärandi ja looduse erinevate avalike huvide õiglast
tasakaalu ning tehtud kompromisse, seda looduse kasuks (17-st kalajõel asuvast
kultuuriväärtuslikust paisust on mälestiste seisundit muutes loodud kaladele läbipääs lausa 14-le).
Järel vaid kolm haruldast ja viimast kultuuriväärtuslikku töötavat HEJ koos paisuga. Nende
väärtus on seetõttu väga suur, mistõttu on põhjendatud teha seekord kompromiss kultuuriväärtuse
kasuks. Nii ongi Vabariigi Valitsus 03.06.2022 otsustanud.
Praeguse juhtumi kontekst on seega üksiku erandi tegemine Põhiseaduse järku olulisel
kultuuriväärtuslikul kaalutlusel.
Tutvusime veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõuga ning leiame, et selles on nii
põhimõttelist laadi, õiguslikke kui ka sisulisi ebatäpsuseid ja puuduseid.
Otsuse eelnõu probleem seisneb asjaolus, et on mõeldud üksnes veeloa andmise/andmisest
keeldumise kontekstile. See aga ei ole ju eesmärgipärane peamise küsimuse lahendamiseks - kas
ja kuidas saavutada kalade liikumine Jägala jões nii, et üks suure kultuuriväärtusega, omas liigis
ainulaadne ja üksik veel alles olev mälestis ei häviks. Otsusega veekasutusluba mitte anda ei
kaasneks mitte ühtegi tegevust kalade paremaks liikumiseks. Kalade senisest parem liikumine jõel
sõltub sellest, kas ja kuidas on õiguslikult ja tehniliselt võimalik teha paisul selleks vajalikke töid.
Küllap järgneks nende võimaluste otsimine pärast veeloa kohta otsuse tegemist uues menetluses.
1
„EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2024. AASTAL“, Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, lk 59.
https://kliimaministeerium.ee/media/9323/download
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Kui selle tulemusel aga selgub, et muinsuskaitse vm nõuete tõttu pole võimalik kalapääse luua
(aga on võimalikud asendustegevused mujal), osutuks praeguse otsuse eelnõu keelduv lahendus
sisutuks, ebaotstarbekaks, ebaõigeks ja omaniku jaoks ebaõiglaseks. Teatavasti võib paisu oluliselt
mõjutavaid töid teha üksnes Muinsuskaitseameti loal, kes on sarnaselt Keskkonnaametiga seotud
Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 Natura 2000 erandi otsusega.
Eraisikut ehk veeloa taotlejat ei tohi panna olukorda, kus üks riigiasutus kohustab teda tegevuseks,
mida teine keelab. Põhiseaduse § 11 proportsionaalsuse põhimõte nõuab riigilt, et mh omandit ja
ettevõtlusvabadust võib piirata minimaalselt õigustatud ulatuses ning vaid siis, kui selleks on
õiguspärane eesmärk. Seda peab riik austama ja arvestama. Riik on tervik ning omanikul on õigus
saada riigilt ühe tervikotsuse, milles on kogumis arvestatud kõikide oluliste huvidega. Omaniku
jaoks on Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet justkui ühe riigiorgani kaks osakonda, kes
omavahel arutavad, kuid riigi otsus on lõppeks üks terviklik lahendus. On kahju, et
Keskkonnaamet ei kaasanud Muinsuskaitseametit veeloa menetlusse ega arutanud looduse,
kultuuripärandi ning põhiõiguste ja -vabaduste pinevuskohti koostöös. Kahetsusväärne oleks aga
olukord, kus omanik satub kahe riigiasutuse vahelise vaidluse keskmesse, kui Keskkonnaamet
nõuab talt sanktsiooni ähvardusel paisu osalist lammutamist, kuid Muinsuskaitseamet keelab seda
teha omakorda oma sanktsiooni ähvardusel. Nii on juba varem juhtunud Hellenurme veski paisu
puhul.2
Küsimuse juures tuleb ühtlasi silmas pidada, et praeguseks on Jägala jõgi rohkem kui sada aastat
olnud kaladele avatud merest paisuni 1,5 km ning ilma paisuta oleks ala vaid mõni kilomeeter
pikem, seda kuni Jägala joani kui loodusliku tõkkeni, millest edasi lõhed ei pääse. Sellises
seisundis arvati Jägala jõgi 2004. aastal Natura 2000 koosseisu koos kohustusega säilitada
olemasolev looduslik seisukord ning seda edaspidi mitte halvendada. Seda kohustust on täidetud.
Vabariigi Valitsus otsustas oma 03.06.2022 korralduses nr 163 „Nõusolek tegevusloa andmiseks
Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia
kasutamiseks elektrienergia tootmisel“, et Linnamäe paisul vee paisutamine ja hüdroenergia
kasutamine on jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist, ning hoolimata tegevuse
eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste
puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Sellega
nõustub Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja
Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Tegevusloa
andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab
Keskkonnaamet.“3
Valitsuse 03.06.2022 korraldus nr 163 on eelhaldusakt 04.10.2012 esitatud veeloa taotluse
lahendamise haldusmenetluses, millega on õiguslikult siduvalt kindlaks määratud, et:
- tegevusel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale,
- puuduvad alternatiivsed lahendused, kuid
- tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel.
2
„„Vesiveski omanik on seega olukorras, kus õiguspäraselt käituda ei ole võimalik. Võimalik on üksnes seadust
rikkuda, valida on Veeseaduse § 17 lõike 4 ja Muinsuskaitseseaduse § 5 rikkumise vahel,“ kirjutas õiguskantsler Ülle
Madise 2015. aastal Riigikogule (01.12.2015 nr 6-1/150972/1505349). „Riik ei tohi inimest sellisesse olukorda
panna“, rõhutab õiguskantsler.“, https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-riik-ei-
tohi-sundida-inimest-seadust-rikkuma
3
Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldus nr 163 „Nõusolek tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe
paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel“, RT III,
07.06.2022, 5.
Seega valitsus hindas, kaalus ja otsustas 03.06.2022 KeA asemel, et konkreetsel juhul ehk
Linnamäe hüdroelektrijaamale veeloa andmise haldusmenetluses kaalub kultuuriväärtus üle
looduskaitselise väärtuse ning seetõttu ei esine Natura 2000 keskkonnakaitselist põhjust ega
õigustust veeloa andmisest keelduda. Valitsuse 03.06.2022 korralduse alusel oli ja on KeA-l
kohustus kontrollida taotluse vastavust muude nõuete täitmisele + seada kohased hüvitusmeetmed
(asendusmeetmed).
Samas 05.04.2024 veeloa otsuse eelnõust nähtub, et KeA ei ole valitsuse antud eelhaldusakti
kohustusi täitnud, vaid on neid eiranud; hinnanud juba hinnatud asjaolusid ise uuesti, kaalunud
uuesti ka asjassepuutuvaid huvisid ja argumente ning jõudnud valitsuse otsusest erinevatele
järeldustele. HMS § 60 lg 2 järgi on eelhaldusakt kohustuslik kõikidele, sh haldus- ja
riigiorganitele. Seetõttu pole eelkirjeldatu lubatav ning tuleb tervikuna KeA otsuse eelnõust välja
jätta. KeA arutelud veeloa eelnõus teemal, et tegevusel on keskkonnale kahjulik mõju ning
esinevad/puuduvad alternatiivid, on ainetud, sest nendes küsimustes on valitsuse otsused olemas.
Nii tuleb välja jätta mh veeloa eelnõu p 3.3.5.3. seisukoht: „Keskkonnaamet on seisukohal, et kuigi
muinsuskaitse aspektist esineb küll avalik huvi, ei kaalu see üle keskkonnakaitselist aspekti“. See
on vastuolus valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktiga. Valitsuse otsustatu osas KeA-l kaalutlusõigust
enam ei ole.
05.04.2024 haldusakti eelnõust ei nähtu, et KeA oleks täitnud valitsuse 03.06.2022 korralduse
kohustusi ehk 1) kontrollinud taotluse vastavust kõikidele muudele VeeS, KeÜS ja KeHJS
nõuetele, ega 2) määranud kindlaks kohaseid hüvitusmeetmeid. KeA haldusakti eelnõu ei vasta
haldusakti õiguspärasuse eeldustele.
Käesolevale kirjale on lisatud Kultuuriministeeriumi analüüs KeA 05.04.2024 haldusakti eelnõule,
mis käesoleva arvamuse osaks.
Kõikides KeA Linnamäe HEJ, paisu ja paisutust puudutavates tegevustes tuleb arvestada ka
kultuuriväärtustega, seetõttu palume arvamuses toodud seisukohti veeloa otsuses arvestada.
Ühtlasi soovime olla kaasatud muude Linnamäe HEJ, paisu ja paisutust puudutavate küsimuste
lahendamisse. Palume Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametit kaasata ka kõikidesse
teistesse KeA menetlustesse, mis puudutavad töid ja tegevusi kultuuriväärtuslikel objektidel,
millele on MuKSi alusel määratud riiklik kaitse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar Marilin Mihkelson
kantsler muinsuskaitseameti peadirektor
Teadmiseks/sama:
Wooluvabrik OÜ
Lisa: analüüs
Helen Kranich 628 2231;
[email protected]
Kaire Tooming 524 9669,
[email protected]
Kultuuriministeeriumi analüüs KeA 05.04.2024 otsuse eelnõu kohta, millega
kavandatakse veeloa andmisest keelduda Wooluvabrik OÜ-le Jägala jõe paisutamiseks
Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe
hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas
Harjumaal.
Analüüs käsitleb järgnevaid küsimusi:
1. Veeseaduse jt normide kohaldamine veeloa andmisel, sh valitsuse Natura erandi siduvus
Keskkonnaametile ...................................................................................................................... 1
2. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtus ja Eesti riigi kaitsekohustused, sh KeA
võimaluste puudumine kultuuriväärtusi hinnata ja mälestisel tehtavaid tööde üle otsustada .... 4
3. Linnamäe paisust kalapääsu loomise võimatus ja veeloa andmisele järgneva järelevalve
menetluse perspektiiv(itus) ...................................................................................................... 11
4. Riigikohtu 15.01.2024 otsuse ebatäpne tõlgendamine KeA 05.04.2024 haldusakti eelnõus
.................................................................................................................................................. 14
5. Riigisisene koostöö ja hea halduse tava ............................................................................... 15
6. Jõgede ja kalade seisundi parendamine ning võimalikud asendusmeetmed Linnamäe HEJ
tegevuse mõju leevendamiseks; Eesti kui väikeriigi kontekst ................................................. 16
1. Veeseaduse jt normide kohaldamine veeloa andmisel, sh
valitsuse Natura erandi siduvus Keskkonnaametile
1. Keskkonnaametile (edaspidi KeA) esitati vee erikasutusloa taotlus 04.10.2012.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5 järgi kohaldatakse menetluse alguses kehtinud
menetlusnorme. Materiaalõiguse muutudes kohaldatakse otsuse tegemise ajal kehtivaid norme
ja arvestatakse selle aja olulisi väärtusi ja asjaolusid. Alates 01.10.2019 annab KeA vee
erikasutusloa asemel keskkonnaloa (edaspidi veeluba). KeA on oma otsuses seotud mh
seaduses nimetatud asutuste ja organite otsustustega.
2. Veeseaduse (edaspidi VeeS) ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS)
järgi kehtivad veeloa andmisele kindlad nõuded, sh tingimused, mille täitmisel veeluba ei anta.
3. Üks oluline tingimus, mida veeloa andmisel arvestatakse, on tegevuse mõju
keskkonnale. Erikord on loodud olukorraks, kui tegevus toimub Natura 2000 alal. Siis kohaldub
erinormina keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 29:
„§ 29. Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus
…(2) Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning
otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000
võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
1 / 21
(3) Kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000
võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik
avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset
või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevusloa andmisel seada
hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe
kaitset. Kliimaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni
viivitamata pärast loa andmist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete
rakendamist.“
4. Vabariigi Valitsus otsustas oma 03.06.2022 korralduses nr 163 „Nõusolek tegevusloa
andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas
hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel“:
„7. Otsus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lõike 3 alusel ja
tuginedes asjaoludele, et Linnamäe paisul vee paisutamine ja hüdroenergia kasutamine on
jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist, ning hoolimata tegevuse
eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete
lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel
põhjustel, nõustub Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Linnamäe paisul Jägala jõe
paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks
elektrienergia tootmisel. Tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sealhulgas
hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab Keskkonnaamet.“1
5. Valitsuse 03.06.2022 korraldus nr 163 on eelhaldusakt 04.10.2012 esitatud veeloa
taotluse lahendamise haldusmenetluses, millega on õiguslikult siduvalt kindlaks määratud, et:
- tegevusel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale,
- puuduvad alternatiivsed lahendused, kuid
- tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel,
mistõttu
- Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas
hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel prevaleerib kultuuriväärtus
looduskaitselise väärtuse ees,
- valitsuse tehtud Natura 2000 erandi tõttu ei takista mõju keskkonnale veeluba andmast
(selle hindamis- ja kaalutlusotsuse tegi valitsus KeA asemel), lisaks
- tegevusloa andmise otsuse teeb KeA (st hindab muude nõuete täitmist) ning
- seab hüvitusmeetmete (asendusmeetmeete) rakendamise kohustuse.
6. Ühtlasi lahendas valitsus Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 2 ja 101 lg 3 alusel KeA
ja Muinsuskaitseameti ning Kultuuri- ja Kliimaministeeriumi vahelise vaidluse kultuuri ja
looduse kollisiooni üle konkreetsel juhul.
1
Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldus nr 163 „Nõusolek tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe
paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel“, RT III,
07.06.2022, 5.
2 / 21
7. Tallinna Ringkonnakohus leidis 02.05.2023 (3-22-1895): „Korraldus nr 163 on
eelhaldusakt. Eelhaldusaktiga on HMS § 52 lg 1 p 2 järgi tegemist muu hulgas juhul, kui selles
on õiguslikult siduvalt tehtud kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu.
Praegusel juhul on vaidlusaluse korraldusega tuvastatud Jägala joal toimuva paisutamisega
kaasnev ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. … Veeloa andmise
otsustamisel ei saa Keskkonnaamet Vabariigi Valitsuse nõusoleku tingimustest kõrvale
kalduda. KeHJS § 29 lg 3 alusel antud nõusolek ei ole selline arvamus või kooskõlastus (HMS
§ 16), mille väiteid ja põhjendusi võib loa andmise üle otsustav haldusorgan ümber hinnata.“.
Sama leidis ka Tallinna Halduskohus 14.12.2023: „Kuna vastustaja on korralduse andmisel
lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning andnud tegevusloa andmisele nõusoleku Natura 2000
erandi kohaldamiseks, sõltumata korralduses tuvastatud kaebaja tegevuse ebasoodsast mõjust
Jägala loodusalale, siis korralduses tuvastatud asjaolud on Keskkonnaametile siduva toimega,
otsustamaks veeloa andmine.“.
8. Seega valitsus hindas, kaalus ja otsustas 03.06.2022 KeA asemel, et konkreetsel
juhul ehk Linnamäe hüdroelektrijaamale veeloa andmise haldusmenetluses kaalub
kultuuriväärtus üle looduskaitselise väärtuse ning seetõttu ei esine Natura 2000
keskkonnakaitselist põhjust ega õigustust veeloa andmisest keelduda.
9. Valitsuse 03.06.2022 korralduse alusel oli ja on KeA-l kohustus kontrollida taotluse
vastavust muude nõuete täitmisele + seada kohased hüvitusmeetmed (asendusmeetmed).
10. 05.04.2024 veeloa otsuse eelnõust nähtub, et KeA ei ole valitsuse antud
eelhaldusakti kohustusi täitnud, vaid on neid eiranud; hinnanud juba hinnatud asjaolusid
ise uuesti, kaalunud uuesti ka asjassepuutuvaid huvisid ja argumente ning jõudnud
valitsuse otsusest erinevatele järeldustele. Muu hulgas on KeA kaalunud alternatiivsete
lahenduste olemasolu. Kuna HMS § 60 lg 2 järgi on eelhaldusakt kohustuslik kõikidele, sh
haldus- ja riigiorganitele, pole eelkirjeldatu lubatav ning tuleb tervikuna KeA otsuse eelnõust
välja jätta. KeA arutelud veeloa eelnõus teemal, et tegevusel on keskkonnale kahjulik mõju
ning esinevad/puuduvad alternatiivid, on ainetud, sest nendes küsimustes on valitsuse otsused
olemas. Nii tuleb välja jätta mh veeloa eelnõu p 3.3.5.3. seisukoht: „Keskkonnaamet on
seisukohal, et kuigi muinsuskaitse aspektist esineb küll avalik huvi, ei kaalu see üle
keskkonnakaitselist aspekti“. See on vastuolus valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktiga.
11. Praeguses veeloa andmisega seonduvas menetlusetapis ei tule seega kõne alla ka arutelu
selle üle, kas valitsuse otsus võis mõjutada või kahandada mõnevõrra KeA kaalutlusruumi, vaid
valitsuse otsustatu osas KeA-l kaalutlusõigust enam ei ole.
12. 05.04.2024 haldusakti eelnõust ei nähtu, et KeA oleks täitnud valitsuse 03.06.2022
korralduse kohustusi ehk 1) kontrollinud taotluse vastavust kõikidele muudele VeeS,
KeÜS ja KeHJS nõuetele, ega 2) määranud kindlaks kohaseid hüvitusmeetmeid. Sisuliselt
on KeA olnud veeloa haldusmenetluses rohkem kui kahe aasta jooksul tegevusetu. Lisandub
menetlusaeg alates vee erikasutusloa taotluse esitamisest 2012. aastal.
13. Valitsus on loodusele ebasoodsaid Natura 2000 erandeid teinud varemgi. Viimati
11.08.2023 korraldusega 201 „Natura erandi kohaldamiseks Osmussaare siderajatiste ja ehitiste
3 / 21
ehitamiseks tegevusloa andmisel“, milles on sarnaselt kirjas: „Tegevusloa andmise otsuse teeb
ja loa tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab TTJA“
14. Natura 2000 erandit kaaluka kultuuriväärtuse kaitsmiseks on tehtud teisteski EL-i
riikides, sh kultuuriväärtuse kaitseks, näiteks Saksamaal Sparrenbergi lossi taastamiseks
Bielefeldis. Samuti on Natura 2000 erandeid tehtud hüdroenergia tootmiseks.
2. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtus ja Eesti
riigi kaitsekohustused, sh KeA võimaluste puudumine
kultuuriväärtusi hinnata ja mälestisel tehtavate tööde üle
otsustada
15. Linnamäega seonduvalt tuleb lahendada küsimus tervikuna. Veeloa puudumine ei
tähenda, et tekib õiguslik alus mälestise muutmiseks või lammutamiseks. Küllap kaalutaks seda
järgnevas menetluses. Kui aga selle tulemusena selgub, et mälestisel soovitud töid siiski teha ei
tohi, osutuks nii veeloa andmisest keeldumise haldusakt kui sellele kulunud menetluskulu ja -
koormus mõttetuks.
16. Küsimuse terviklahenduse jaoks kehtib samuti valitsuse 03.06.2022 korralduses
kindlaksmääratu.
17. Esiteks määras valitsus kindlaks kaitset vajava kultuuriväärtuse ja selle
kaalukuse: „Kultuuriväärtuse seisukohalt on tähtsad nii Linnamäe HEJ pais ise kui riiklik
kultuurimälestis, selle kaitsevööndisse jääv elektrijaama hoone ja jalakäijate sild, paisu ja
paisjärve ümbritsev sajanditevanune arheoloogiapärand kui ka Linnamäe piirkonnas
väljakujunenud kultuurmaastik, mis jääb Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndisse.“ Sellest
peab lähtuma ka KeA oma järgnevas veeloa haldusmenetluses, mistõttu tuleb veeloa eelnõust
välja jätta kõik KeA mõttekäigud selle üle, mis on või ei ole Linnamäel kultuuriväärtuslik
ning kui suur või väike on selle kultuuriväärtus.
18. Mälestise kehtestamise ajal 2016. aastal kaaluti lisaks kultuuriväärtusele ka
looduskaitselisi eesmärke. Seda selgitati valitsuse 03.06.2022 korralduses: „Muinsuskaitseamet
kaalus ka kultuuriväärtuse võimalikku vastuolu Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega, kuid
kuna mälestiseks tunnistamisega ei kavandatud olemasoleva paisu rekonstrueerimist ulatuses,
mis tõstaks veetaset, samuti ei kavandatud ühegi uue paisu rajamist ega veekogu loodusliku
sängi ja veerežiimi muutmist, hinnati paisu mälestiseks tunnistamine võimalikuks ka
looduskaitse aspektist. Hüdroelektrijaama paisust mõned kilomeetrid ülesvoolu asub Jägala
juga, mis on siirdekalade looduslik rändetõke. Arvesse võeti, et KeHJS-i kohaselt kvalifitseerub
mõju kultuuripärandile oluliseks keskkonnamõjuks ning veekogu looduslikuna taastamine
avaldaks praegusel juhul kultuuripärandile negatiivset mõju. Keskkonnaamet ei esitanud
tulenevalt pädevusvaldkonnast seisukohta paisu kaitse alla võtmise kohta, kuid viitas
pooleliolevale veeloa menetlusele ja tegi ettepanekud eksperdihinnangu täiendamise kohta.
Muinsuskaitseamet täiendas eksperdihinnangut.“
4 / 21
19. Linnamäe puhul tuleb olulisena silmas pidada, et erinevalt paremaks muutuvatest kalade
elupaikadest on Linnamäe mälestis vaid üks kolmest omataolisest, mis on veel alles. Kui
ehitismälestis hävib, siis on see lõplik. Mida vähemaks jääb kultuuriväärtuslikke objekte, seda
olulisemaks muutuvad need, mis on olemas.
20. Valitsus arvestas 03.06.2022 Natura 2000 erandit tehes ka juba aja jooksul tehtud
kompromissidega kultuuripärandi ja looduse vahel, sealjuures on kompromissid tehtud pärandi
kahjuks ja looduse heaks. Ka need aspektid tõi valitsus välja oma korralduses ning tugines
nendele: „Muinsuskaitse all on praegu 57 ajaloolist paisu, kuid nende hulgas ainult kolm
hüdroelektrijaama koos paisudega – Tudulinna, Linnamäe ja Kunda. Kaitsealustest paisudest
17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel. 14 kaitsealusel paisul on leitud kompromiss, mis aitaks
tagada nii loodus- kui ka muinsuskaitselised eesmärgid. Rajatud on eri tüüpi kalapääse – mõni
töötab, mõni mitte. Muinsuskaitseamet on kaasa mõelnud sobivate tehniliste lahenduste
leidmisel. Kõik need lahendused ei ole väljaehitatuna olnud alati maastikku vääristavad (näiteks
Roti paisu kamberkalapääs), kuid samas on Muinsuskaitseamet nende lahendustega nõustunud,
sest enamasti ei ole olnud tegu algses funktsioonis töötavate veskite või hüdrojaamadega.
Praeguse seisuga on üles jäänud küsimus kolme paisu kohta: Linnamäe, Kunda (1893. aastal
rajatud Baltikumi esimene hüdroelektrijaam) ja Hellenurme (esimest korda mainitud 1582.
aastal; ainus vee jõul töötav veski Eestis). Kõik need kolm on väga väärtuslik osa Eesti
kultuuripärandist, millega võrreldavaid teisi objekte Eestis ei leidu. Neist igaühe, sealhulgas
Linnamäe kadu oleks Eesti kultuuripärandi seisukohalt korvamatu.“
21. Teiseks määras valitsus kindlaks, et erandi tegemisele alternatiive ei ole ehk paisu
ja paisutust muuta ei saa. Puuduvad sellised tehnilised lahendused, mida kasutades
kultuuriväärtuslik pais ei kahjustuks. Valitsuse otsuses on kirjas: „Keskkonnaamet on esitanud
avalikkusele korduvalt seisukohta, et Linnamäe paisul on loodus- ja kultuuriväärtuste
eesmärgid ühildatavad. Tegelikult see nii ei ole. Ka Natura tagantjärele hindamise dokument
sedastab, et: „Varem toimunud paljude alternatiivide sõelumisel ning analüüsil on ainukeseks
reaalseks kehtivale keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks jäänud alternatiiv – avada
Linnamäe pais kaladele ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Selline lahendus ei taga
aga kultuuriväärtuse säilimist.“
22. KeA 05.04.2024 veeloa eelnõust tuleb välja jätta kõik kaalutlused ja seisukohad,
mis erinevad eelmise lõigu järeldusest, sh p 3.7.2.3. tekstiosa: „KeA on hindamise tulemusena
seisukohal, et muinsuskaitselisi ja ka keskkonnakaitselisi huvisid on võimalik ühildada,
säilitades Linnamäe paisu suuremas osas ja kujundades looduslähedase jõesängi ümber
Linnamäe paisu.“ See tekstiosa on vastuolus valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktiga ning seetõttu
lubamatu.
23. KeA 05.04.2024 veeloa eelnõu Linnamäe HEJ, paisu ja paisutuse kultuuriväärtust
kirjeldavad osad tuleb asendada 2021. aastal koostatud „Linnamäe hüdroelektrijaama
paisu kultuuriväärtuse eksperthinnangus“2, valitsuse 03.06.2022 korralduses ja
kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjas nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu
kultuurimälestiseks tunnistamine“ toodud põhistusega. KeA pole nende muutmiseks pädev
ja volitatud haldusorgan.
2
Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. Artes Terrae. 2021.
5 / 21
24. KeA on 05.04.2024 veeloa eelnõus toonud põhjaliku ülevaate Eesti riigi kohustustest
looduse kaitsmisel. Kahtlemata on need olulised.
25. Samavõrra olulised on Eesti riigi kohustused ka kultuuripärandi kaitsmisel. Nii
nagu on oluline kaitsta Eesti, Euroopa ja kogu maailma loodust, on oluline kaitsta ka Eesti,
Euroopa ja kogu maailma kultuuripärandit. Eestis on lõhe- jt kalaliikide jõgede olukord
järk-järgult paranenud ning selle hüvanguks on juba avatud või loodud kalapääse muu hulgas
ka kultuuriväärtuslikele paisudele või tehtud muid töid mälestistel. Riikliku kaitse all olevatest
paisudest 17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel, milledest 14 on leitud kompromiss. Need kõik on
kahjustanud mälestise olukorda ja algset ilmet. Järel ongi vaid kolm olulisemat. Samas on
lõhejõgesid 125.
26. Linnamäe pais on seega üks kolmest mälestiseks olevast haruldasest töötavast
ajaloolisest hüdroelektrijaamast. Neid pole vähe järel ainult Eestis, vaid on haruldased ka teistes
riikides. Nende väärtus ajas suureneb.
27. Pärandkultuur on Põhiseaduse preambuli järgi oluline ning Põhiseadus kohustab riiki
säilitama kultuuri läbi aegade järgmisele põlvkonnale. Kultuur on põhiseaduslik väärtus.
Preambuli ja PS § 3 olulisuse põhimõtte koostoime kohustavad riiki kaitsma ja tagama kultuuri
kõige väärtuslikumat osa.
28. Kui kultuuriobjekte, mis esindavad oma sisulise väärtuse tõttu Eesti ainelise
kultuuripärandi kõige väärtuslikuma osa ning millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu
kultuuriväärtus, on järel üks või üksikud, siis on need ainulaadsed, väärtuslikud kogu ühiskonna
ja terve riigi jaoks. Seetõttu võib neid pidada Põhiseaduse järku väärtuslikuks – neil on
Põhiseaduse enda tasandi väärtus.
29. Põhiseaduse järku kultuuriväärtus on ka neil objektidel, millel on suur kaal terves
maailmas. PS § 3 teise lause järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja
normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 123 lg 2 sätestab, et kui Eesti seadused või
muud aktid on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu
sätteid. See norm annab Riigikogus ratifitseeritud välislepingutele prioriteedi Eesti seaduste
ees. Seega olenevalt olukorrast võib välislepingu kultuuri kaitsmise kohustusel olla prioriteet
lihtseaduse normi ja selle aluseks olnud Euroopa Liidu õigusakti ees. Seda aspekti käsitles ka
valitsus oma 03.06.2022 Natura 2000 erandi otsuses. Samas on KeA oma 05.04.2024 veeloa
eelnõus kirjeldanud üksnes looduskaitselisi õiguslikke nõudeid Eestis ja Euroopa Liidus ning
jätnud seeläbi moonutatud mulje, nagu oleks õigusaktidest tulenevalt loodusel alati prioriteet
muude huvide ees. Nii see ei ole.
30. Riigikogu ratifitseeris 05.04.1995 ÜRO 15.11.1972. aasta „Ülemaailmse kultuuri- ja
looduspärandi kaitse konventsiooni“ (UNESCO konventsioon).3 Konventsiooniga liitudes
võttis Eesti endale ühemõttelise kohustuse selgitada välja, kaitsta, säilitada ja anda
kultuuripärand edasi tulevastele põlvedele (art 4). Pikemalt on konventsiooni tutvustatud
valitsuse 03.06.2022 korralduses.
3
ÜRO Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, RT II 1995, 10, 53.
6 / 21
31. Riigikogu ratifitseeris 23.10.1996 Euroopa Nõukogu 03.10.1985. aasta „Euroopa
arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni“.4 Konventsiooni kohaselt tunnistavad liikmesriigid,
et arhitektuuripärand on Euroopa kultuuripärandi rikkuse ja mitmekesisuse üheks väljenduseks,
olles meie mineviku hindamatuks tunnistajaks ning kõigi eurooplaste ühiseks pärandiks.
Liikmesriigid kohustuvad hoidma ära kaitstavate varade moonutamise, lagunemise ning
lammutamise (art 4). Pikemalt on konventsiooni tutvustatud valitsuse 03.06.2022 korralduses.
32. Nagu öeldud, on neil välislepingutel, mille on ratifitseerinud Riigikogu ise, PS § 123
lõikest 2 tulenevalt prioriteet seaduste ees.
33. Olulise kultuuripärandi kaitsmise kohustus on kirjas ka Euroopa Liidu aluslepingutes.
Juba Euroopa Liidu lepingu preambulis on selgesõnaliselt kirjas „saades innustust Euroopa
kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist“. ELi toimimise lepingu art 167 lõikes
2 on kirjas üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmise kohustus.5
34. Euroopa Komisjon on selgitanud, et Euroopa kultuuripärand, nii materiaalne kui ka
vaimne, on meie ühine rikkus – see on eurooplaste eelmistelt põlvkondadelt saadud varandus
ja praeguse põlvkonna pärand tulevastele põlvedele. See on asendamatu teadmiste ja väärtuslike
ressursside varamu majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks. See rikastab
sadade miljonite inimeste elu, on inspiratsiooniallikas mõtlejatele ja kunstnikele ning kultuuri-
ja loomemajanduse käivitaja. Kultuuripärand ja viis, kuidas seda kaitstakse ja väärtustatakse,
on oluline tegur Euroopa koha määratlemisel maailmas ja selle atraktiivsuse kindlustamisel elu-
ja tööpaigana ning reisisihtkohana. Kultuuripärand on ühisvara ja ühishüve. Nagu ka teised
sellised hüved, võib see olla haavatav seoses ülekasutamise ja alafinantseerimisega, mis võib
põhjustada hooletust, hävimist ja mõnel juhul unustusse jäämist. Seetõttu on pärandi eest
hoolitsemine EL-i ühine kohustus. Kui pärandi kaitse on peamiselt riiklike, piirkondlike ja
kohalike asutuste ülesanne, siis Euroopa Liidul on täita oma osa kooskõlas ELi aluslepingutega
ja seoses subsidiaarsuse põhimõttega. Kultuuripärand näitab, mida eurooplaseks olemine on eri
aegadel tähendanud. See on võimas vahend, mis annab Euroopa kodanike hulka kuulumise
tunde. Riiklike kohustuste ja ELi meetmete vahel ei ole vastuolu: pärand on oma olemuselt alati
nii kohalik kui ka Euroopa oma. Seda on sepistatud aja jooksul, kuid ka üle piiride ja eri
kogukondade üleselt. Pärand koosneb kohalikest lugudest, mis koos moodustavad Euroopa
ajaloo.6
35. Kultuuripärandi kaitsmise ja väärtustamise eesmärgil oli terve 2018 Euroopa
kultuuripärandi aasta, mille eesmärk oli soov toonitada Euroopa kultuuripärandi rolli ühise
ajaloo ja identiteedi tunnetamise edendamisel. Samuti oli eesmärk soodustada kultuuripärandi
4
Euroopa Nõukogu Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, RT II 1996, 36, 133.
5
ELi toimimise lepingu artiklis 167 sätestatakse kultuuri valdkonnas võetavate ELi meetmete üksikasju: EL peab
aitama kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset
mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit.
6
Brüssel, 22.7.2014, COM(2014) 477, KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Euroopa kultuuripärand – ühtse
lähenemisviisi suunas“.
7 / 21
ja keskkonnapoliitika vahelist koostoimet kultuuripärandi integreerimisega keskkonna-,
arhitektuuri- ja planeerimispoliitikasse.7
36. 26.02.2021 ratifitseeris Vabariigi Valitsus Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas
käsitleva Euroopa Nõukogu raamkonventsiooni.8 Selle artikli 5 kohaselt on
konventsiooniosalised kohustatud: „a tunnistama kultuuripärandi elementidega seotud
avalikku huvi kooskõlas nende tähtsusega ühiskonnale; b suurendama kultuuripärandi
väärtust selle määratlemise, uurimise, tõlgendamise, kaitse, säilitamise ja esitlemise kaudu;
c tagama iga konventsiooniosalise eri kontekstis selliste õigusaktide sätete olemasolu, mis
käsitlevad kultuuripärandiga seotud õiguste teostamist, nagu on määratletud artiklis 4;
d soodustama majandus- ja sotsiaalkliimat, mis toetab osalemist kultuuripärandiga seotud
tegevustes; e edendama kultuuripärandi kaitset jätkusuutliku arengu, kultuurilise
mitmekesisuse ja kaasaegse loometegevuse üksteist täiendavate eesmärkide keskse tegurina;
f tunnistama oma haldusala territooriumidel paikneva kultuuripärandi väärtust sõltumata
selle päritolust; g sõnastama terviklikud strateegiad, et lihtsustada käesoleva konventsiooni
rakendamist.“
37. Seega on kaasaja euroopalik muinsuskaitse ja kultuuripärandi kaitse arusaam muutunud
ning on palju enamat kui selle varasem arusaam. Kultuuripärandil on nii kultuuriline,
majanduslik, sotsiaalne, regionaalpoliitiline, koostöö edendamise jm mõõde ja eesmärk.
Kultuuri- ja loomesektorid panustavad täiel määral ka Euroopa Liidu majandusarengusse,
töökohtade loomisse ja majanduskasvu, ning on seetõttu Euroopa tulevikus kesksel kohal.
38. Kultuuripärandi kaitse normid on osaliselt kirjas ka looduskaitseliste normide
osana. Euroopa Liidu keskkonnamõju hindamise direktiivi9 järgi tuleb keskkonnamõju
hinnates pöörata tähelepanu ka ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikule
ja kohtadele, eesmärgiga kaitsta ja edendada kultuuripärandit, sh ajaloolisi linnaalasid ja
maastikke, mis on ka Euroopa Liidu tasandil määratletud kui kultuurilise mitmekesisuse
lahutamatu osa, mida peab respekteerima ja edendama.10 Loodusdirektiivi järgi on piirkondade
arengu eesmärgil oluline arvestada võimaluse korral kultuuripärandiga laiemalt, st ka riiklikuks
kultuurimälestiseks tunnistamata kultuuripärandiga. Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 3
kohaselt peavad rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja
kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.11
39. Sama on Riigikogu sätestanud Eestis seadustes. Näiteks on KeÜSis kõige esimeses
normis kirjas, et seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult
suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit.
KeHJS on sisustanud keskkonnamõju kui kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju
keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Seejuures on kirjas,
7
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/864, 17. mai 2017, Euroopa kultuuripärandiaasta
(2018) kohta.
8
Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, RT II, 18.05.2021, 3.
9
2011/92/EL, muudetud 2014/52/EL.
10
Direktiivi 2014/52/EL preambul, punkt 16.
11
Direktiiv 92/43/EMÜ, 21.05.1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7)
8 / 21
et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Kultuuripärandi kaitse normid on ka kirjas veeseaduses (nt
üleujutused, karjatamine, mereala).
40. Kultuuripärandi kõige peamised ja olulisemad kaitsenormid on kirjas
muinsuskaitseseaduses (edaspidi MuKS), mis kaitseb väärtuslikumat osa inimese loodust.
Selles on spetsiaalselt kultuuriväärtuse kaitseks loodud normistik, mille alusel määratakse
kindlaks riiklikult kaitstav kultuuripärand, selle kaitsetase ning säilimiseks ja parendamiseks
vajalikud tingimused. MuKSis nimetatud juhtudel on pädev otsustaja kultuuriminister,
Vabariigi Valitsus ja Muinsuskaitseamet. Kultuuriminister, valitsus ja Muinsuskaitseamet
teevad oma otsuse MuKSi alusel ning selles sätestatud hindamis- ja kaalutlusnormide alusel.
Nendel juhtudel on just nimetatud haldusorganid need, kes on pädevad ja volitatud kaaluma
muu hulgas muinsuskaitseliste ja keskkonnahuvide vastastikkust õiglast tasakaalu. Nagu
eelnevaltki välja toodud, on varem tehtud kalajõgede olukorra parendamiseks kompromisse
mälestiste säilimise arvelt. Olenevalt konkreetse objekti kultuuriväärtuse kaalukusest võib aga
ka kultuuriväärtus üle kaaluda looduskaitse või muu huvi. Praegu ongi selline olukord, mis on
ühtlasi pooleliolevas veeloa menetluses õiguslikult kindlaks määratud valitsuse 03.06.2022
kehtestatud Natura 2000 erandi eelhaldusaktis – Linnamäe paisu kultuuriväärtus on
kaalukam kui looduskaitseline väärtus ning puuduvad alternatiivid, mis võimaldaksid
sellel alal kalapääse luua.
41. MuKSi alusel on Linnamäe paisule ja selle lähialale haldusaktidega määratud mälestise
kaitse. Valitsuse 03.06.2022 korralduses on selgitatud: „Kultuuriväärtuse seisukohalt on tähtsad
nii Linnamäe HEJ pais ise kui riiklik kultuurimälestis, selle kaitsevööndisse jääv elektrijaama
hoone ja jalakäijate sild, paisu ja paisjärve ümbritsev sajanditevanune arheoloogiapärand kui
ka Linnamäe piirkonnas väljakujunenud kultuurmaastik, mis jääb Rebala muinsuskaitseala
kaitsevööndisse.“ Sellisena tuleb objekti kompleksselt käsitleda ka KeA veeloa haldusaktis.
42. Kultuuriminister tunnistas Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks
21.12.2016 käskkirjaga nr 180.12 18.12.2020 kehtestati mälestisele uus kaitsevöönd, millesse
haarati Linnamäe paisjärv ning selle kaldal paiknev töötav hüdroelektrijaam koos ümbritseva
keskkonnaga.13 03.06.2022 kehtestas valitsus mälestise kaitseks Natura erandi. Otsused
tuginevad nimetatud kolme haldusakti alusandmetele, hinnangutele ja kaalutlustele. Need on
ühtlasi eeldused selleks, millises ulatuses ja kujul kohalduvad MuKSi tööde, loanõude,
kooskõlastamise jm kohustused ja keelud. Ühelgi teisel haldusorganil, sh KeA-l ei ole pädevust
ega volitust nimetatud haldusaktide otsuseid ja alusandmeid ümber hinnata ja jõuda
12
Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks
tunnistamine“. RT III, 23.12.2016, 1.
13
Kultuuriministri 18.12.2020 käskkiri nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks
tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“. RT III, 22.12.2020, 1. „Ilma paisuta ei oleks paisjärve ja
ilma paisjärveta ei ole pais algses kasutuses. Linnamäe paisjärve kaldal paiknev töötav hüdroelektrijaam koos
ümbritseva keskkonnaga moodustab väärtusliku terviku, mis iseloomustab piirkonna ajaloo aastatuhandete
pikkust järjepidevust ning inimasustusest ja -tegevusest tekkinud muutusi. Kultuurmaastiku ajaline
mitmekihilisus on väärtus, mida hoida. Linnamäe paisjärv toetab selle kallastel paiknevate ehitis- ja
arheoloogiamälestisete säilimist olemasolevas, ajalooliselt väljakujunenud keskkonnas ning on oluline Eesti
ajaloo ja kultuuripärandi ja Linnamäe piirkonna identiteedi ja eripära säilitamise seisukohast.“
9 / 21
teistsugusele järeldusele. Seetõttu tuleb KeA 05.04.2024 veeloa eelnõust välja jätta kõik osad,
milles on KeA ise MKA ja valitsuse asemel hinnanud Linnamäe kultuuriväärtust ja kaitsmist
väärivat osa. Selleks ei ole KeA-l PS § 3 seadusliku aluse nõudest tulenevalt pädevust ega
volitust.
43. Mälestiste kaitse põhimõtted, nõuded ja kord on kirjas MuKSis. Need kehtivad kõikide
jaoks. Sarnaselt keskkonnakaitsele kehtib ka muinsuskaitses ettevaatuspõhimõte: „Mälestiste
ja muinsuskaitsealade kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad
mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud tegevused vähendama mälestiste ja
muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist.“ (MuKS § 3 lg 4).
Muinsuskaitset eristab looduskaitsest aga kaitstava väärtuse taastumatus (erandiks on metsana
taastuda võiv looduslik pühapaik), mistõttu on ettevaatuspõhimõte muinsuskaitses kordi
kaalukam.
44. MuKSi § 3 lõike 7 järgi arvestavad riik ja kohaliku omavalitsuse üksused oma
ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et
toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. Linnamäe HEJ kasutuses hoidmise
olulisust selgitas valitsus oma 03.06.2024 Natura 2000 erandi otsuses: „Mälestis, eriti
ehitismälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses. Paisu seiskamine ja paisjärve
likvideerimine põhjustaks kultuurimälestisele märkimisväärset kahju. .. Tegu on paisuga ja
seetõttu ei ole teist funktsiooni, mida saaks pais peale hüdroenergia tootmise täita. Seega, kuigi
MuKS järgi ei saa nõuda mälestise omanikult selle kasutamist algses funktsioonis, on
konkreetsel juhul mälestise algses funktsioonis kasutamise võimaluse säilitamine just see
eeldus, mis tagab kultuurimälestise säilimise. .. Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja
Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia
tootmiseks on eeldus, mis tagab kultuuriväärtusliku ehitise ja keskkonna säilimise olemasoleval
kujul.“
45. Väljatoodud järelduse tegi valitsus kultuuri- ja looduskaitse õigusnormides sisalduvate
kaalutlus- ja hindamiskriteeriumite alusel. Valitsus kaalus ja kohaldas mõlema valdkonna
seaduste eesmärke, põhimõtteid ja nõudeid konkreetse elulise juhtumi kontekstis. Valitsuse
otsus eelhaldusaktina on siduv kõikidele, sh haldusorganitele (HMS § 60 lg 2). Teisisõnu on
siduv ka KeA-le jätkuvas veeloa menetluses. Kui valitsuse otsuses seisab expressis verbis, et
paisutamine ja hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia tootmiseks on
kultuuripärandi säilimise eeldus, kahaneb KeA võimalus veeloa andmisest keelduda
(kaalutlusõigus taandub nullini). KeA-l puudub võimalus uuesti hinnata Linnamäe paisu
säilimise alternatiivlahendusi. Seetõttu on KeA 05.04.2024 veeloa eelnõu osad, milles on
hinnatud ja kaalutud mälestise säilimise eelkirjeldatust erinevaid võimalusi või tegevusi,
vastuolus PS § 3 seaduslikkuse põhimõtte ning veeloa otsustuse menetluses juba kehtestatud ja
kehtiva eelhaldusaktiga (valitsuse 03.06.2024 Natura 2000 erandi otsusega). Veeloa andmise
otsustamisel pärast 03.06.2022 valitsuse otsust ei saa enam osas, mis on vastuolus valitsuse
otsusega, aluseks võtta varem KeA koostatud või tellitud analüüside järeldusi. Seetõttu tuleb
need 05.04.2024 veeloa eelnõust välja jätta.
46. Valitsus lähtus oma 03.06.2022 otsuses mh asjaolust, et Linnamäe HEJ on olemasolev,
mitte uus tegevus EL-i loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 tähenduses ja Natura 2000 nõuete
tähenduses. Linnamäe HEJ loomist mitte ei kavandata, vaid see on olemas olnud juba kauem
10 / 21
kui sada aastat. Oli olemas ka siis, kui 2004. aastal Natrura 2000 ala määrati. EL-i
loodusdirektiivi artikli 2 lg 1 järgi peavad liikmesriigid tagama, et Natura 2000 alal asuvad
tegevused ei halvenda ala seisundit võrreldes selle ajaga, mil need kaitse alla võeti. Linnamäe
HEJ tegevus on seega olemasolev tegevus, kuivõrd tegevusele oli antud vee erikasutuse luba
hüdroenergia tootmiseks juba enne Jägala jõe määratlemist Natura alaks. Selle laad ja viis ei
ole vahepeal muutunud. Seega ei toonud ega too jätkuvalt Linnamäe HEJ kaasa ühtegi uut
kahjustust looduskeskkonnale. Tegu on rohkem kui 100 aastat püsinud looduskeskkonna
seisundiga.
47. Lisaks peavad loodusdirektiivi art 2 lg 3 kohaselt: „.. rakendatavad meetmed arvestama
majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.“
Vee, sh jõgede hea seisukorra nõue tuleneb Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist.
Kaitsealuste vesirajatiste või muu avaliku huvi olemasolu korral on siiski võimalik teha
erandeid (raamdirektiivi artikkel 4(i, iv)), kui veekogu looduslikuna taastamine avaldaks
negatiivset mõju keskkonnale laiemalt, sh kultuuripärandile või inimeste muule võrdselt
tähtsale püsivale arendustegevusele. Artikli 5 järgi on nõue, et veekogu seisundis ei toimu
edasist halvenemist. 14
48. Ka 2016. aastal selgitati mälestiseks määramisel: „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu
kultuurimälestiseks tunnistamisega seoses ei ole kavandatud olemasoleva paisu
rekonstrueerimist ulatuses, mis tõstaks veetaset, samuti ühegi uue paisu rajamist ega veekogu
loodusliku sängi ja veerežiimi muutmist.“15
3. Linnamäe paisust kalapääsu loomise võimatus ja veeloa
andmisele järgneva järelevalvemenetluse perspektiiv(itus)
49. Õigeks ei saa pidada KeA 05.04.2024 veeloa eelnõu sedastust: „Antud menetluse
raames ei hinnata paisutuse likvideerimise võimalusi, kuna see on eraldi seisev menetlus“
50. Nagu öeldud, ei mõjuta veeloa haldusmenetluse tulemus paisu ega jõe olukorda. Sellega
hakataks tegelema järgmises, järelevalvelises menetluses. Selle tulemus on määrav küsimuse
terviklahenduse jaoks.
51. Kuna KeA pole järelevalvemenetluse perspektiivi(tust) ega mh MuKSi võimalusi
soovitud tulemuse saavutamiseks analüüsinud (ega küsinud nõu Muinsuskaitseametilt) ja neid
veeloa eelnõus kajastanud, võib jääda mulje, et kalade läbipääsu loomine on võimalik. See
arusaam on eksitav. Sisuliselt lähtub KeA arusaamast, et alternatiivsed tegevused Linnamäe
paisul on võimalikud, kuid nii see pole. KeA arusaam on ühtlasi vastuolus valitsuse 03.06.2022
Natura 2000 erandi otsusega: „.. hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust
Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik
14
Euroopa direktiiv 2000/60/EÜ, 23.10.2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane
tegevusraamistik
Euroopa Liidu Teataja L 327 , 22/12/2000.
15
Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks
tunnistamine“. RT III, 23.12.2016, 1.
11 / 21
avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, ..“ (vastuse koostaja
rõhutused)
52. KeA järelevalvemenetluses oleks Muinsuskaitseamet kohustuslik menetlusosaline.
Mälestisega ja selle kaitsevööndiga seonduvad tööd on loakohustuslikud MuKS §-des 52 ja 58
sätestatud juhtudel. Kalapääsu loomine on loakohustuslik. MuKS § 76 lg 1 järgi peavad mh
riigi haldusorganid arvestama oma ülesannete täitmisel mälestiste, muinsuskaitsealade ja nende
kaitsevöönditega, arheoloogiliste leiukohtade ja veealuse kultuuripärandiga ning
kooskõlastama seaduses sätestatud juhtudel ametiga haldusaktide eelnõud ning
teatisekohustusega tegevuste lubamise, mille ese on seotud mälestise, muinsuskaitseala, nende
kaitsevööndi, arheoloogilise leiukoha või veealuse kultuuripärandiga. Kui seadusega ei ole
kooskõlastamine nõutav, kuid taotletav tegevus on seotud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1, § 31
lõikes 3, § 32 lõikes 2, § 52 lõigetes 1–3 ning § 58 lõigetes 1–3 sätestatud töödega, küsib
kohaliku omavalitsuse üksus või riigi haldusorgan ameti arvamust. Nagu öeldud, on
loakohustuslikud ja kooskõlastamise kohustusega tööd ja tegevused kirjas MuKSi §-des 52 ja
58. MuKS § 76 lõikes 2 sisaldub järgmine imperatiivne ja kaalumist mittevõimaldav
keeld: „Amet ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust, kui see
võib kahjustada mälestise, selle osa, muinsuskaitseala või arheoloogilise leiukoha säilimist
või seisundit või kaitsevööndi eesmärgi saavutamist.“
53. Kuna valitsuse 03.06.2022 eelhaldusakt on siduv mh ka Muinsuskaitseametile,
puudub ametil võimalus teha mälestise säilitamise kaitse määramisel teistsugust otsust
kui on kirjas mainitud otsuses: „Linnamäe paisul vee paisutamine ja hüdroenergia
kasutamine on jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist, ning hoolimata tegevuse
eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete
lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel
põhjustel..“ Hüdroelektrijaama töötamine on eeltingimus mälestise säilimiseks.
54. Eeltoodu alusel võib juba täna väita, et valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktist tulenevalt
on nii KeA võimalused veeloa taotluse rahuldamisel kui MKA võimalused paisul töödeks loa
andmisel kahanenud olematuks. MKA-l puudub kaalumisvõimalus andmaks luba selliseks
paisule kaladele juurdepääsu loomise tegevuseks, mis kahjustab mälestist.
55. Senised järeldused, nagu oleksid kultuuripärandi ja looduse kompromisslahenduste
edulood need head näited, kus mälestiseks olevatele paisudele on varem kalapääsud loodud, on
osutunud ennatlikeks. Looduse jaoks edulood pole seda olnud kultuuriväärtuste jaoks.
56. Teatavasti on viimse kümnendi jooksul loodud kalade liikumisvõimalus mitmele
kultuuriväärtuslikule paisule. On selleks siis paisu täielik eemaldamine (nt Kiidjärve vesiveski)
või kalapääsude rajamine (nt Viira, Kurgja, Peedu-Nuti, Roti vesiveskid ja Jändja
puitmassivabriku tamm). Neid juhtumeid on kajastatud positiivsete näidetena, kuidas on samal
ajal võimalik saavutada kultuuripärandi ja looduskaitse eesmärgid. See järelduse juures tuleb
silmas pidada seda, et paise puudutavate muudatuste tõttu ei saa neid vesiveskeid enam kunagi
kasutada oma algses funktsioonis, seda vaatamata sellele, et nende veskite sisseseaded on
suures osas säilinud.
12 / 21
57. 2013. aastal rajati Roti vesiveski vahetusse lähedusse kamberkalapääs, mis ei ole
hakanud oma planeeritud funktsiooni täitma. Selle ehitusega rikuti aga kultuurimälestiseks
tunnistatud Roti vesiveskit ümbritseva pinnase veerežiimi, millest tulenevalt hakkasid hoonel
ilmnema tõsised konstruktiivsed probleemid.16 Samuti muutus pärast kalapääsu ehitust
liigniiskeks vesiveski õueala.17 Hoone väga halva seisukorra tuvastas ka Muinsuskaitseamet
29.04.2024 kohapealse kontrolli käigus.
58. Eduloona on kajastatud ka Sindi paisu lammutamist 2018. aastal ning sellele justkui
järgnenud lõhede seisukorra märkimisväärset paranemist. Pärnu jõgi koos paljude lisajõgedega
on kahtlemata oluline kalajõgi, mistõttu oli paisu lammutamine keskkonnakaitseliselt oluline.
Paraku on nii avalikkus kui ka KeA ise teadlik lõhede arvukuse suurenemisega kaasnenud
kormoranide märkimisväärsest hävitustööst. 2022. aastal kardeti lausa, et kormoranid võivad
Pärnu jõe kaladest tühjaks süüa; prognoositakse kormoranide arvu jätkuvat suurenemist.18 KeA
oli seetõttu sunnitud 01.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/134 kehtestama „Kormorani kaitse ja
ohjamise tegevuskava“.
59. Ka 2024. a analüüsis leitakse: „Pärnu jõe hoiuala peamiste kaitse-eesmärkide hulgas on
lõhe kaitse ja kalade rändetakistuste eemaldamiseks ning lõhepopulatsiooni taastamiseks on
tehtud ja tehakse ka edaspidi väga suuri rahalisi kulutusi. Tehtud suured kulutused võivad
osutuda asjatuks, kui sealset kormoranide toitumiskoondist radikaalselt ei ohjata ning see jätkab
kasvamist. .. Kui jõel on tuhandeid kormorane, siis on lindude poolt igapäevaselt otseselt
toiduks tarbitav kala kogus ise mitu tonni. Samas võib jahti pidavate kormoranide pidev
kohalolu oluliselt häirida kalade normaalset sigimiskäitumist, mis võib avaldada isegi veel
suuremat negatiivset mõju.“19
60. Eeltoodu tekitab kahtluse, et KeA optimistlik lootus, mille kohaselt on KeA kavandatud
tegevused Linnamäe paisule kalapääsu loomisel edukad, ei pruugi tegelikkuses realiseeruda.
Pole teada ka see, milline oleks kalapääsu loomise ehk veeolukorra muutmise negatiivne mõju
praeguseks välja kujunenud looduskeskkonnale. 2022. a analüüsis leiti näiteks ELi
loodusdirektiiviga kaitstavate ja looduskaitse all olevate nahkhiirte uuringus: „ilmnes, et
Linnamäe paisjärv on tiigilendlase jaoks ülitähtis elupaik, mille taolisi leidub Põhja-Eestis vähe.
Nahkhiirte ja nende suvekolooniate elu jätkumiseks uurimisalal tuleb säilitada piirkonnas
leiduvad siseveekogud, sh Jägala jõel ja Jõelähtme jõel leiduvad paisjärved oma praegustes
mõõtmetes.“20 Sarnaselt leiti ka juba 2017. aastal: „Nahkhiirte kolooniate kaitseks (eriti
avastatud veelendlase poegimiskoloonia kaitseks) ei tohi muuta piirkonnas pika aja jooksul
väljakujunenud veekogude süsteemi.“21
16
Esmane probleemide fikseerimine 08.08.2013 paikvaatlusel, süvenenud probleemi kirjeldamine ülevaatuse
aruandes 19.09.2017 (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23683).
29.04.2024 toimus taas hoone seisukorra ülevaatus, aruanne valmimisel.
17
Esmakordselt fikseeritud 08.08.2013, 29.04.2024 fikseeritud laialdane pinnase märgumine määral, mis on
võimaldanud taimestiku muutust.
18
„Kormoranid võivad Pärnu jõe kalast tühjaks süüa“, ERR 17.04.2022.
19
2024. a eksperthinnang „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, Tellija: Põllumajandus- ja
Regionaalministeerium, koostaja Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut.
20
„Nahkhiirte uuring Jägala jõe alamjooksu piirkonnas 2021. aasta suvel“, Sicista Arenduskeskus MTÜ, 2022. Vt
ka KeA koostatud „Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022–2026“
21
„Nahkhiirte ja nende elupaikade inventuur Jägala jõe alamjooksul ja Jõelähtme jõe suudmes. Soovitused
nahkhiirte kaitseks“, L. Lutsar, 2017.
13 / 21
61. Teisalt ilmestab teadmine, et varasemad tegevused kaladele juurdepääsu loomise
tagajärjel on mälestisi kahjustanud või lausa hävitanud, selgelt seda, et mida vähemaks jääb
suure väärtusega kultuuripärandit, seda suuremaks muutub nende väheste mälestiste
kultuuriväärtus, mis on veel alles. Suuremaks muutub ka ühiskondlik avalik huvi nende
säilimiseks ehk riigi kaitsekohustus.
4. Riigikohtu 15.01.2024 otsuse ebatäpne tõlgendamine KeA
05.04.2024 haldusakti eelnõus
62. KeA tuletas 05.04.2024 veeloa eelnõus Riigikohtu 15.01.2024 otsuse nr 3-21-150
põhjendava osa selgitusest järelduse, mis on osaliselt ebatäpne. Kohus selgitas selles
kohtuasjas, et vee paisutamine on loakohustuslik tegevus ning mälestise kaitsevööndi
kehtestamine ei saa asendada veeluba. See ongi seadustes kirjas olev lahendus ega ole midagi
uut.
63. Seega hinnati Riigikohtu 15.01.2024 arutatud kohtuasjas 3-21-150 mälestiste
kaitsevööndi õiguspärasust. Kohus jättis kaebuse rahuldamata ja leidis, et kultuuriministri
18.12.2020 käskkirja nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks
tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ punkt 4, mis sätestas kaitsevööndi, on
õiguspärane. Kaitsevöönd kehtestati mh ka Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja paisjärve
kaitsmiseks.
64. Kohtuotsuse põhjendavas osas tõi Riigikohus välja oma varema, 28.01.2021 otsuse 3-
17-1739/80 selgituse, et veeloa andmise menetluses saab muinsuskaitselisi huve arvestada, kui
seda võimaldab EL-i keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4). Kohus
leidis, et ka kultuuripärand on osa keskkonnast (keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2) ning KeA peab koostöös teiste asutuste ja
veeloa taotlejaga välja selgitama, kas võib esineda looduskaitselisele piirangule (paisule ja
paisutusele) leevendusmeetmeid või alternatiive. Seega võimaldavad seadused veeloa andmise
või muus menetluses arvestada ka kaalukaid kultuuriväärtuslikke huve. Avalikke huve võib olla
teisigi, nt riigikaitse huvi, energiapoliitiline huvi vms.
65. 15.01.2024 kohtuotsuses on keskmes Linnamäe HEJ pais, paisutus ja mälestise
kaitsevöönd. Linnamäe HEJ paisu puhul on eelmises lõigus kirjeldatud hindamine ja kaalumine
teatavasti juba tehtud. Seda tegi valitsus oma 03.06.2022 korralduses nr 163 „Nõusolek
tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe
hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel“. KeHJS § 29 lõike 3
alusel on Vabariigi Valitsus pädev otsustama, kas tegevus on alternatiivsete lahenduste
puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel,
sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Valitsus vastas sellele jaatavalt ja tegi
Linnamäe HEJ paisu ja paisutuse säilimiseks Natura 2000 erandi.
66. Riigikohtu otsusest tuletatud seisukoht, et KeA on pädev ja volitatud haldusorgan
otsustama kultuuripärandi kaitse vajalikkuse üle kehtiks ainult juhul, kui tegemist oleks
14 / 21
kaalutlusõigust mittevõimaldavate Eesti seaduste või EL-i keskkonnaõiguse normidega.
Imperatiivsed normid võivad tõesti kaaluda vastuolu korral üles muud huvid. Praegu nii ei ole,
sest EL-i loodusdirektiivi art 6 lg 4 võimaldab erandlikku kaalumist ja arvestada lisaks
looduskaitse huvidele ka teiste kaalukate huvidega. Pealegi on praegu olukord, kus
valitsus on KeA asemel Linnamäe HEJ, paisu ja paisutuse kultuuriväärtust juba
hinnanud. Seda tegi valitsus 03.06.2022 Linnamäe HEJ Natura 2000 erandit tehes – valitsus
leidis, et Linnamäe HEJ puhul kaalub kultuuriväärtus looduskaitse üle, puuduvad
alternatiivid ning KeA peab välja töötama hüvitusmeetmed. Nagu öeldud, on valitsuse
03.06.2022 otsus eelhaldusakt, mis on kohustuslik kõikidele, sh teistele haldusorganitele
(nendeks on ka KeA ja MKA).
67. Kuna ükski haldusorgan ei saa anda haldusakti ega kohustada selles tegevusteks, mis on
vastuolus mõne teise haldusorgani aktiga, tuleb KeA-l jätkuvalt arvestada Linnamäe paisu kui
olulise kultuurimälestise kaitseks kehtestatud mälestise ning selle kaitsevööndi käskkirjade
nõuete ning nendest johtuvate MuKSi nõuete ja keeldudega. Haldusorganil ei ole ka õigust
sisuliselt ümber hinnata teise haldusorgani seisukohti.22 Lisaks ei kaota haldusakt oma kehtivust
iseenesest.
68. Seega ei muutnud Riigikohtu 15.01.2024 kohtulahend midagi senises üldises
arusaamas, et iga kord peab tuvastama kohaldatava õiguse, sisustama avaliku huvi või erinevad
avalikud huvid ja hindama nende kaalukust ja tegema erinevaid huve võimalikult palju
arvestava, tasakaaluka ja sisult õiglase otsuse. Kui EL õigus on jätnud otsustajale
kaalutlusõiguse, siis tulebki alati kõike olulist kaaluda. Üldiselt ei ole ühelgi avalikul huvil teise
ees ette kindlaksmääratud eelisseisundit. Erinevaid väärtuseid ja huve kaalutakse iga juhtumi
eluliste olude põhiselt. Õiguskantsler on lisaks selgitanud et konkreetne kohtuotsus pole tehtud
mõne teise, sh poolelioleva haldusmenetluse kohta ega lähtu seetõttu poolelioleva
haldusmenetluse asjaoludest. Seetõttu ei ole kohtuotsuse põhjendused mehhaaniliselt ka
ülekantavad. Kohtuotsuses käsitletud juhtumis ja pooleliolevas haldusmenetluses võib küll olla
olulisi sarnasusi, kuid kohtuotsuse järelduste rakendamiseks tuleb haldusorganil asetada
kohtuotsuse järeldused ikkagi konkreetse juhtumi konteksti ning siduda need järeldused selgelt
üksikjuhtumi asjaoludega.23
5. Riigisisene koostöö ja hea halduse tava
69. 26.05.2021 pöördus õiguskantsler KeA poole ja leidis toona, et vaatamata sellele, et
haldusmenetluses oli kulunud juba ligi 10 aastat, selleks on kulutatud palju raha ning inimeste
energiat, pole haldusmenetluse osas ikka veel selgust. Pöördumises kirjeldati KeA segast
halduspraktikat keskkonnamõju hindamise tulemuste osas ning sedastati, et teadmata on, kuidas
läheb menetlus edasi ning mida see menetluse eri osapoolte huvide jaoks tähendab.
Õiguskantsler leidis, et selline olukord ei ole hea halduse tavaga kooskõlas. Ta selgitas: „Tuleb
meeles pidada, et senine haldusmenetlus on kestnud juba aastaid, mistõttu iga järgnev uus
menetlustoiming peab olema eriti hoolikalt põhjendatud, et kõik menetlusosalised saaks
veenduda selle vältimatus vajalikkuses. Samuti peab kõigil olema ülevaade, kui kaua
22
Riigikohtu 19.06.2020 otsus nr 3-17-2766, p 28.
23
Õiguskantsleri 26.05.2021 seisukoht nr 7-4/210389/2103596.
15 / 21
menetlustoimingud aega võtavad. Järgnevate menetlustoimingute sisu on hetkel teadmata
kõigile teistele peale Keskkonnaameti enda, mistõttu ei ole tagatud haldusmenetluses
läbipaistvus. Taotleja ja ka kõik muud menetlusosalised peavad olema valmis mistahes
üllatusteks. See muudab haldusmenetluses osalemise isiku jaoks vaieldamatult keerulisemaks,
õiguste kaitse oluliselt raskemaks ning ka kulukamaks.“24
70. Pärast valitsuse 03.06.2022 Natura 2000 erandi otsust on sellele järgnevate
menetlustoimingute sisu olnud teadmata kõigile teistele peale KeA enda, mistõttu ei ole olnud
tagatud haldusmenetluses läbipaistvus. 05.04.2024 veeloa eelnõu on siinjuures üllatuslik ka
riigile endale, sh Muinsuskaitseametile ja Kultuuriministeeriumile. Muinsuskaitseamet ja
Kultuuriministeerium said veeloa eelnõust teada alles 05.04.2024. Paisudega seoses kohtusid
ministeeriumid ja ametid 11.12.2023 ja 18.03.2024. Kummalgi kohtumisel ei teavitanud KeA,
et ta on koostamas Linnamäe veeloa haldusakti. 18.03.2024 küsis Kultuuriministeeriumi
esindaja KeA peadirektorilt, mida on amet teinud valitsuse 03.06.2022 otsuse täitmiseks, kuid
sellele küsimusele jäeti vastamata.
71. Oleks olnud loogiline, kui pärast 03.06.2022 valitsuse Natura 2000 erandi otsust oleks
KeA kaasanud ka Muinsuskaitseameti. Küllap on KeA ja MKA arvamused erinevad, mis on
aga igati loogiline, sest Riigikogu ongi neile pannud seadustega kohustused erinevaid huve
kaitsta. Silotorni-formaat, kus lähtutakse kitsalt vaid ühe ametkonna nägemusest, on iseenesest
küll formaalselt võimalik menetlusviis, kuid ei pruugi olla õiguspärane ega vasta hea halduse
põhimõttele. 05.04.2024 veeloa eelnõust on näha, et see pole suunatud küsimuse terviklikuks
lahendamiseks, vaid üksnes veeloa jaoks. 05.04.2022 veeloa eelnõust nähtub, et see pole
suunatud valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktist tuleneva täitmiseks, vaid KeA on jätkanud
menetlust nendel hinnangutel ja kaalutlustel, millest ta lähtus varem.
6. Jõgede ja kalade seisundi parendamine ning võimalikud
asendusmeetmed Linnamäe HEJ tegevuse mõju leevendamiseks;
Eesti kui väikeriigi kontekst
72. Looduse, sh kalade kaitse on oluline. On hea, et riik panustab tegevustesse, mis
parandavad keskkonna ja looduse olukorda. Eestis on Kliimaministeeriumi ja KeA
eestvedamisel pidevalt parandatud kalajõgede olukorda. Üks tegevus paljude seas on
kalateedelt tõkete kõrvaldamine. Selle raames on likvideeritud ja likvideeritakse jätkuvalt
suurel hulgal paise ja paisutusi jõgedel või luuakse erinevaid kalapääse. See on riigi süsteemne
tegevus, mille eesmärk on taastada kaladele võimalus mööda jõgesid vabalt liikuda. Väga palju
häid tulemusi on juba saavutatud ning küllap parandatakse kalade elukeskkonda ja liikumist
veelgi. Küllap on palju kasu ka Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koostatud „Siirde-,
poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programmist 2023-2033“,
milles sisaldub ülevaade ja tegevused 230 veekogu jaoks (vastuse koostamise ajal on eelnõu
kooskõlastamisel).25 Kudealade programm on suunatud Eesti sisevete ja riimveelise rannikuala
24
Samas.
25
Vt ka 2017. a KIKi koostatud „Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise
programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027)“
16 / 21
mageveeliste, poolsiirdelise ja siirdelise eluviisiga kalaliikide koelmute arvu suurendamisele,
kvaliteedi tõstmisele ning nendele ligipääsu parendamisele.
73. Info vooluveekogude olukorra paranemise ja jätkuva parandamise kohta on koondatud
Kliimaministeeriumi veebilehele: https://kliimaministeerium.ee/vooluveekogude-projektid.
Sealt on mh leitavad andmed Veemajanduse programmi „Kalapääsude efektiivsuse hindamine“
kohta.26
74. On hea, et mh ka lõhede olukord on aja jooksul paranenud ja paraneb edaspidi veelgi.
2023. aastal koostas Tartu Ülikool analüüsi, milles on välja toodud, et kui 2008. aastal oli
lõhejõgedes lõhede laskujate arv 5000, siis 2012. a oli see 16 460, 2016. a 22 355, 2020. a 29
753 ja 2023. a 33 600.27
75. KeA tõi 05.04.2024 veeloa eelnõu punktis 3.2.7.2.3. vaevu kolmes lõigus välja selle,
mis oli valitsuse 03.06.2022 korralduse põhikohustus – määrata kindlaks hüvitusmeetmed
(asendusmeetmed). Eelnõus on kirjas: „..tuleks Jägala loodusalal olevad väärtused hüvitada,
kaaludes täiendavate eesmärkide seadmist olemasolevatel Natura 2000 võrgustiku aladel või
lisades Natura 2000 võrgustikku täiendavaid alasid. .. Osaliselt saaks kaitseväärtusi
kompenseerida Vasalemma ja Pirita loodusalasid laiendades (kumbagi u 12 km võrra) või
Purtse jõele jõe loodusliku seisundi taastumisel uue loodusala loomisel (kuni Sillaoru HEJ-ni).
Samas tuleb arvestada, et nendel lõikudel on samuti tegevusi (Sillaoru HEJ, Vaskjala veehaare
jt), mis loodusalasid mõjutavad ja tekiks vajadus teiste ettevõtete tegevuse piiramiseks.“
(vastuse koostaja rõhutus). KeA 2022/2024 koostatud analüüsis on lisaks nimetatud ka Kasari
jõestikku.28
76. Seega jõudis KeA 05.04.2024 veeloa eelnõus järeldusele, et hüvitusmeetmed on
olemas, ning nendeks on eelkirjeldatud alternatiivid. Kuna KeA 2024. a järeldused tuginevad
2014., 2021. ja 2022. a alusandmetele, siis järelikult olid võimalikud hüvitusmeetmed
(asendusmeetmed) olemas ja teada juba enne valitsuse 03.06.2022 Natura 2000 erandi tegemist.
05.04.2024 eelnõust ei nähtu, kas ja kuidas on KeA alustanud hüvitusmeetme
(asendusmeetmete) elluviimisega.
77. KeA 04.05.2024 veeloa eelnõu pinnalt nähtub, et KeA ei ole isegi püüdnud
asendusmeetmete lahendusi leida, vaid on keskendunud üksnes näitamisele, et neid pole.
EL-i loodusdirektiivi art 6 lg 4 Natura 2000 erandi mõte on põhjendatud erandeid tegelikult
võimaldada. Pole mõeldav, et Eestis pole territooriumi väiksuse tõttu erandid võimalikud,
samas kui nt Saksamaal on suureterritooriumi tõttu asendusalasid arvukalt. Erandi tegemine
ei saa olla vaid liikmesriigi näiline õigus.
78. Teatavasti on keskkonnavastutuse seaduses ette nähtud nii kompenseerivate kui ka
asendavate heastamismeetmete võimalused. Viimaste osas on lahendusvalikuid ka n-ö
26
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-
06/Uuringu%20Kalap%C3%A4%C3%A4sude%20efektiivsuse%20hindamine%20l%C3%B5pparuanne.pdf
27
EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.- 2024. AASTAL. Osa: Lõhe ja meriforell.
Lõpparuanne 2022. aasta kohta. Tartu Ülikool EESTI MEREINSTITUUT
28
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine. Loodusdirektiivi art 6 lg 3
nõuetele vastav tagantjärele hindamine. Keskkonnaamet 2022/2024.
17 / 21
võimatu olukorra jaoks. Seaduse § 19 lg 3 sätestab: „Asendavate ja kompenseerivate
heastamismeetmete kavandamisel tuleb heastamismeetmete plaanis esmajärjekorras kaaluda
kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve asendamist samaväärse loodusvara või
pakutava hüvega. Esmalt kaalutakse, kas on võimalik rakendada meetmeid, millega tagatakse
sama tüüpi ja sama kvaliteedi ja kvantiteediga loodusvara ja selle pakutava hüve olemasolu, kui
olid kahjustatud loodusvara ja selle pakutav hüve. Kui samaväärse loodusvara või pakutava
hüvega asendamine ei ole võimalik, võib loodusvara või pakutava hüve asendada alternatiivse
loodusvara või pakutava hüvega.“
79. Põhjalikumalt on konkreetseid võimalikke tegevusi ja nende potentsiaalseid tulemusi
KeA analüüsinud dokumendis „Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast
elektritootmine. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav tagantjärele hindamine“29 On
märkimisväärne, et lõppjäreldustes tugineb KeA võrdlusandmetega tabelile, mille andmed
pärinevad 2014. aastast.
80. Vasalemma loodusala suurendamise kohta on eelmise punkti analüüsis järeldatud:
„..jõelõigul Vasalemma loodusala suurendades kuni Munalaskme oja suudmeni (20,25 km
suudmest) on võimalik täiendavalt kaitse alla võtta 1,9 ha kärestikke, mis on elupaigaks lõhele,
jõesilmule, võldasele ja paksukojalisele jõekarbile. .. Vasalemma jõe keskjooksu kalastiku
seisundi peamiseks mõjutajaks on olnud Vanaveski pais, mis tõkestas mitmete liikide
(salahulgas lõhe ja jõesilm) ligipääsu keskjooksu koelmutele. .. Hetkeseisuga on Vanaveski pais
likvideeritud.“
81. Pirita loodusala suurendamise kohta on selgitatud: „Pirita jõe meriforelli elupaikade
taastootmispotentsiaali uuriti 2008. aastal1. Uuringust selgub, et jõelõigul Pirita loodusala
ülemisest piirist kuni Vaskjala paisuni (24,7 km kaugusel merest) leidub 2,9 ha kärestikke
(joonis 2). Lõigul esineb lõhe, võldas ja jõesilm. Elupaigaline kvaliteet selles piirkonnas on
siiski enamasti kasin, sest paljudel kärestikel moodustab jõe põhja lausaline paekivipaljand, mis
lõhele ja jõesilmule kudemiseks ei sobi. Nimetatud jõelõigu elupaigalist väärust parandati 2020.
aastal kruusaste lõikude rajamisega, kuid tööde tulemuslikkus pole veel selgunud. Täiendavaid
elupaikade taastamistöid Vaskjala paisust allavoolu jääval lõigul pole vajalik läbi viia.
Paksukojalise jõekarbi esinemine ja ala sobilikkus vajab samuti kontrollimist..“
82. Purtse jõele uue loodusala loomise kohta on selgitatud: „Praeguseks esineb alamjooksul
kuni Sillaoru paisuni regulaarselt lõhe ja võldas. Sillaoru paisust allavoolu on Purtse jões 7,9
hektarit kärestikke ning selle kvaliteet lõhe taastootmisalana on väga hea (joonis 3).
Potentsiaalselt võib sellelt lõigult igal aastal merre laskuda kuni 12 757 noorkala ehk ala on
natuke suurem kui Jägala loodusalal. Täiendavaid lõhe elupaikade taastetöid pole otstarbekas
kõnealusel lõigul läbi viia. Purtse jõel asuv Sillaoru HEJ omab negatiivset mõju allavoolu
jäävale jõeosale, kuna elektritootmine toimub tavapäraselt tsüklilisena. Paisu (kalapääsu) ja
HEJ väljavoolukanali vaheline looduslik jõelõik (u 800 m) on vee HEJ-sse juhtimise tõttu
veevaene ning ei täida oma funktsiooni. Sellest tulenevalt on Natura ala moodustamisel Purtse
jõele oluline ning vältimatu Sillaoru HEJ mõjude leevendamine. Tõenäoliselt läheks Sillaoru
HEJ mõjude leevendamise meetmed majanduslikus mõttes niivõrd kulukaks, et Sillaoru HEJ
tegevus muutuks majanduslikult küsitavaks. Purtse jõe valimine Natura ala asendusalaks oleks
29
Samas.
18 / 21
sisuliselt selline juhtum, kus Linnamäe HEJ tootmise säilitamisel tekitatakse olulised vastuolud
teisel HEJ-l. .. Arvestades jõe potentsiaali, kui jääkreostuse ohutustamise projekt on ellu viidud,
vajab ala täiendavat analüüsi ja hinnangut Natura 2000 võrgustiku alade kriteeriumide
vastavuse osas.“
83. Purtse jõgi on 57,2 km pikk ja valgala pindala on 811 km2. Purtse jõge peetakse üheks
kärestikerohkemaks jõeks Eestis. Reostuse ja paisude tõttu ei kuulu lõhe, jõeforelli, meriforelli
ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kuid ajalooliselt olnud hea lõhejõgi.30 Pole
välistatud hea olukorra taastamine.
84. Eeltoodud andmed Sillaoru HEJ juurde riigi toel loodud kalapääsu (KIKi toetus 187 474
eurot) seisukorra ja mõju kohta kalarändele on erinevad kui on näha mitmes teises analüüsis.
31
Sillaoru kalapääsu mõju smoltidele on hinnatud näiteks 2018. a teadustöös ning leitud, et lisaks
jõel tõusmisele on selle kärestikuline möödaviikpääs lõhesmoltidele nii atraktiivne kui ka ohutu
laskumistee ning seda seejuures suhteliselt väikese vooluhulga juures (1/10 kogu äravoolust).
Enamus smolte (71–74%) laskub läbi kalapääsu, oluline osa (23–26%) läbi HEJ turbiinide ning
vaid üksikud isendid (3%) üle liigveelaskme. Seejuures on HEJ turbiinidesse pääsemise põhjus
nende ees asuva võre liiga suured avad.32 Juba 2016. aastal tehti Sillaoru HEJ kalapääsu
kasutuse parandamiseks ettepanek: „Sillaoru paisu kalatee tõhususe tagamiseks on vaja
täiendada turbiinide sissevoolu ja väljavoolu juures kalade liikumist suunavaid võresid
vastavalt 2015 aasta uuringu25 soovitustele.“33 Eeltoodu alusel ei pruugi paika pidada KeA
järeldus, et Purtse jõe loodusala loomisega kaasneb oluline negatiivne majanduslik mõju
Sillaoru HEJ-le. Lisaks tuleb silmas pidada, et erinevalt Linnamäe HEJ paisust pole Sillaoru
HEJ ega pais võetud mälestisena riikliku kaitse alla.
85. Purtse jõel kalade läbipääsu parandamiseks on juba varem peetud vajalikuks tagada
kalade läbipääs ka Püssi ja Lohkuse paisust. Õnneks on Lehtmetsa ja Savala paisukohtadel
kalade liikumine tagatud. On hea, et ka Lohkuse paisu möödaviik-kalapääs on juba loodud
ning selle kohta on selgitatud: „Lohkuse möödaviik on oma suure pindala, mõõduka kalde ja
kivise-kruusase põhja tõttu väärtuslik elupaik. .. Lõhe ja forelli arvukus on kärestikul olnud
tunduvalt madalam kui võiks eeldada selle elupaigalise väärtuse põhjal. Olukorda võiks
oluliselt parandada Püssi paisul kalapääsu valmimine.“34 Teatavasti luuaksegi KeA-ga koostöös
Püssi paisule kärestik-kalapääsu, mis eemaldab Purtse jõelt viimase kalatõkke.35
86. KeA on Purtse jõe puhul leidnud, et selle probleem hetkel on reostunud alades. Samas
on riik tegelemas ka selle probleemiga ning küllap pikemas perspektiivis reostus
30
Tegevuskava kalapääsude efektiivsuse hindamiseks projekti LIFE IP CleanEST raames (tegevus D.1.2), 2021.
31
https://www.kik.ee/et/projektid/sillaoru-kalapaasu-rekonstrueerimine
32
O. Järvekülg „Sillaoru hüdroelektrijaama mõju lõhe noorjärkude laskuvale rändele Purtse jões“, 2018.
33
Purtse jõe veekonna vesielustik. 2016.
https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_file_download?kmh_id=82&attachment_id=119&represented_id=
34
„Kalapääsude efektiivsuse hindamine projekti LIFE IP CleanEST raames“ (tegevus D.1.2.). Vahearuanne. 2022.
https://lifecleanest.ee/sites/cleanest/files/2022-
04/Kalap%C3%A4%C3%A4sude%20efektiivsuse%20hindamine%202022%20vahearuanne%20%28D.1.2%29.pdf
35
Püssi paisule kärestik-kalapääsu loomisest on 2023. aastal koostatud juba ka teadustöö. M. Visse
„Tehiskärestiku projektilahendus Püssi paisule Purtse jõel“, 2023.
https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/8397/Marko_Visse_MA2023_VE_t%C3%A4istekst.pdf?sequen
ce=1&isAllowed=y
19 / 21
likvideeritakse. Juba 2016. a selgitati: „Kalade hea läbipääsu tagamine eelnimetatud paisudest
võimaldab siirdekaladel kudealana kasutada ka Purtse jõe saastamata ülemjooksu ja Ojamaa
jõe alamjooksu puhtaid ja väärtuslikke elupaiku. See leevendab osaliselt Purtse jõe jätkuvalt
saastunud sängisetete mõju. 2. Pärast kavandatava tegevuse ja paisude kaladele liikumiseks
avamise elluviimist tuleb seire tulemustest lähtudes otsustada Purtse jõe edasise tervendamise
meetmete rakendamise vajalikkus. Sealhulgas elupaikade taastamise. .. kiirevoolulised
kärestikulised jõelõigud on tänaseks enamasti põlevkiviõli jääkidest puhastunud ning jõevesi
vastab ohtlike ainete sisalduse osas enamuse aastast keskkonnakvaliteedi piirväärtustele. Samas
võib sigimise edukust halvendada fenoolidega saastunud vee perioodiline jõudmine jõe
alamjooksule.“36
87. Lisaks nimetatud jõgedele parandatakse Eestis ka teiste jõgede seisundit ja kalade
liikumise võimalusi. Nt on lõhejõgesid 125, mille pideval parendamisel on kalapopulatsioonile
ja rändele kindlasti positiivne mõju. Nt tehti juba 2019. aastal ettepanekuid Valgejõe olukorra
ja kalade seisundi parandamiseks.37
88. Linnamäe HEJ paisu Natura 2000 erandi, hüvitus- ja asendusmeetmete ning
veeloa kontekstis tuleb kaalumisel arvestada kõikide lõhe- jt kalade jõgede seisu ja
andmeid tervikuna. Üldine teave ja tervikpilt võimaldab hinnata ka seda, mida
Kliimaministeerium ja KeA juba on teinud ning mida plaanib edaspidi niikuinii teha. Nii saab
ehk jõuda järeldusele, et kogumis on riigi rakendatavad asendus- või hüvitusmeetmed
piisavad. Asendusmeetmete rakendamise aeg on juhtumi oludele vastav. Nii on varem sobivaks
peetud nt rohumaa taastumise üle kümneaastast ajaperioodi.38
89. EL-i reeglid jätavad liikmesriigile võimaluse arvestada konkreetse ala ja objektiga
seonduvaga. Natura 2000 juhendis, kuidas arvestada EL-i loodusdirektiivi kohustusi
hüdroenergia ja elektritootmise kontekstis, on lausa selgitatud: „Liikmesriigid peavad pöörama
erilist tähelepanu juhtudele, mil kava või projekti negatiivne mõju tekib haruldastes looduslikes
elupaikades või sellistes looduslikes elupaikades, mis vajavad sama ökoloogilise funktsiooni
pakkumiseks kaua aega. Mõne elupaiga või liigi puhul ei ole kaotuse hüvitamine mõistliku aja
jooksul lihtsalt võimalik, sest nende väljakujunemisele kulub aastakümneid või see on lihtsalt
tehniliselt võimatu. .. Peale selle ei ole mõningatele elupaigatüüpidele ja liikide elupaikadele
tekitatud kahju võimalik üldse hüvitada, sest nende ökoloogilisi omadusi ei saa tehislikult
matkida või luua.“39
90. KeA on oma analüüsis ja järeldustes jäigalt lähtunud EL loodusdirektiivi ja Natura 2000
nõuete tõlgendamise üldistest reeglitest. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti pole suur ega isegi
36
Purtse jõe veekonna vesielustik. 2016.
https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_file_download?kmh_id=82&attachment_id=119&represented_id=
37
"Valgejõe jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnang“, Tartu Ülikool,
Mereinstituut.
file://kul.sise/kulm/users$/helen.kranich/Downloads/Valgej%C3%B5e%20j%C3%B5estiku%20l%C3%B5he,%20f
orelli,%20harjuse%20ja%20j%C3%B5esilmu%20koelmualade%20kvaliteedi%20hinnang%20(1).pdf, 2019.
38
EUROOPA KOMISJON KOMISJONI TEATIS „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (2021/C 437/01).
39
EL Komisjoni teatis „Juhenddokument hüdroenergiaga seotud nõuete kohta seoses ELi loodusvaldkonna
õigusaktidega“, (2018/C 213/01).
20 / 21
n-ö keskmise suurusega EL liikmesriik, vaid on väikeriik. Teatavasti on kõige rohkem Natura
2000 erandeid tehtud Saksamaa jaoks, kelle võimalused leida asendusalasid ja alternatiive on
mõõtmatult suuremad kui on Eestil. Seetõttu ei pruugi üldised reeglid olla Eesti jaoks kohased,
vaid lähtuda tasub 2021. a Euroopa Komisjoni teatiseski väljatoodust, et asendusmeetmed ja
nende ajastamine nõuab juhtumipõhist lähenemist („Edukas asendamine sõltub nii
geograafilisest asukohast kui ka meetmete ulatusest ja ajastusest.“). Arvestada tuleb ka
sellega, et viidatud Euroopa Komisjoni teatise juhised on vaid soovitusliku iseloomuga
(„Dokumendis esitatakse Euroopa Komisjoni seisukohad ja see ei ole õiguslikult siduv“).40
91. Samuti ei saa unustada, et EL loodusdirektiivi art 6 lõiked 3 ja 4 on mõeldud uute kavade
või projektide elluviimiseks ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel. Linnamäe HEJ pais
on olemas ja töös olnud juba rohkem kui 100 aastat.
92. Asendus- ja hüvitusmeetmete juures on kohane mõelda ka nende kulule ning selle
hüvitamisele. Linnamäe erisus on, et pais ja paisutus on mälestisena riikliku kaitse all avaliku,
mitte erahuvi kaitseks. Seega on kaasnenud ja kaasneb võimalik kahju keskkonnale avaliku
huvi tõttu ning just see on põhjuslikus seoses riigi enda kehtestatud nõudega. See, et avalikus
huvis kehtestatud piirangust saab kasu ka eraisikust ettevõtja (vee paisutaja), ei tähenda, et tema
peab kogu asendus- või hüvitusmeetme kulud tasuma. Kahjuks ei nähtu 05.04.2024 veeloa
eelnõust, kas ja mida on KeA selles küsimuses kaalunud.
40
Viide 44.
21 / 21