Kiri

Vabariigi Valitsus Stenbocki maja Rahukohtu 3 05.04.2024 nr 15.1-3/1264-2 15161 Tallinn Välisministeerium esitab Kultuuriministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse päevakorda Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisad: 1) korralduse eelnõu 1 lehel 2) seletuskiri 6 lehel 3) kokkulepe eesti keeles 8 lehel 4) kokkulepe inglise keeles 8 lehel 5) seletuskirja lisa - tunnistuse andmise eeskirjad eesti keeles 9 lehel 6) Kultuuriministeeriumi esituskiri 1 lehel Stina-Maria Lusti +372 637 7426 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn 202 4 nr Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe . Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kultuuriteede programm on Euroopa Nõukogu kultuuri-, pärandi- ja turismivaldkonna koostööpro gramm , mis loodi 1987. aastal, et tugevdada Euroopa ühtset identiteeti ja kultuurialast koostööd, sh ida ja lääne vahel. Aastast 2013 on programmi aluseks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon, millega loodi tähtajatu laiendatud osaline kokkulepe ja mida hallatakse koos resolutsioonile lisatud põhikirjaga . Kultuuriteed on temaatilised kultuuriturismi marsruudid, mis läbivad vähemalt kolme Euroopa riiki, kutsuvad üles avastama Euroopa rikkalikku pärandit ja seoseid erinevate piirkondade ajaloo vahel ning arendavad piiriülest kestlikku kultuuriturismi. 2023. aastaks on loodud 47 kultuuriteed , mis siksakitavad läbi 60 riigi Euroopas ja väljaspool , illustreerivad riikide tihedalt põimunud ajalugu ning Euroopa pärandit ja kultuurilist mitmekesisust. 12 . märtsi 2024 aasta seisuga on k ultuuriteede laiendatud osalis e kokku leppega liitunud 40 riiki , neist 38 Euroopa Nõukogu (edaspidi ka EN ) liikmes riigid ja 2 EN-i mitte kuuluvat riiki. EN liikmes riikidest ei ole kokku leppega seni liitunud kaheksa: Belgia, Eesti (vaatlejariik alates 17.04.2023), Holland (alustab vaatlejastaatust 1.01.2024), Iirimaa, Island, Liechtenstein, Suurbritannia ja Taani. Samas läbib kõiki neid riike vähemalt mõni kultuuritee, Belgiat lausa 19, UK-d 14. EN-i mitte kuuluvatest riikidest on leppega liitunud Liibanon ja Vatikan. Kultuuriteed on oma tegevustesse kaasanud pärandipaiku ka väljaspool Euroopat: Alžeerias, Argentiinas, Egiptuses, Iisraelis, Jaapanis, Jordaanias, Kuubas, Marokos, Panamas, Tuneesias ja USAs. Läänemere piirkonna riikidest on kokku leppega liitunud kõik peale Eesti ja Taani. Eestil on olnud alates 17.04.2023 ühe aasta pikkune vaatlejastaatus , mis on andnud õiguse osaleda juhtnõukogu koosolekutel hääleõiguseta liikmena ja liikmemaksu kohustusteta . Kult uuriministeerium on kultuuriteede programmi analüüsinud ja leidnud, et liitumist toetavad nii k ultuurivaldkonna strateegia Kultuur 2030 k ui ka Turismistrateegia 2022–2025 . Kultuuriteede arendamises peitub suur kasutamata potentsiaal Eesti rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks . Programm aitab demonstreerida Eesti kultuuripärandi mitmekesisust ja näitlikustada laialdasi seoseid Euroopa ajalooga. Samuti on see võimalus kestliku kultuuriturismi arendamiseks, sealhulgas kohaliku tasandi tööhõive ja piirkondliku arengu edendamiseks. Eestil on võimalus liituda nii olemasolevate kultuuriteedega kui ka arendada välja uusi. Praegu läbib Eestit viis kultuuriteed: Hansa tee ( Saksamaa algatus aastast 1991). Osalevad Pärnu ja Viljandi linnavalitsus. Viikingitee ( Norra algatus aastast 1993). Osaleb Asva viikingikeksus Saaremaal. Ajalooliste kalmistute tee ( Sloveenia algatus aastast 2010). Osalevad Metsakalmistu ja Siselinna kalmistu , koordineerib Eesti Muinsuskaitse Selts. Püha Olavi tee ( Norra algatus aastast 2010). Osaleb SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Alvar Aalto tee ( Soome algatus aastast 2021). Osaleb Villa Tammekannu (Tartu) haldaja Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Granö keskus. Plaanis on osaleda veel tuletornide tee (Norra) ja laulupärandi tee (Soome) algatustes. S eni ku n i Eesti ei ole laiendatud osalise kokkuleppega liitunud, ei saa me ise uute kultuuriteede loomist algatada. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ning seletuskirja koostas id Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni - ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Liina Jänes (tel: 628 2326 ; e-post: [email protected]) ning õigus - ja haldus osakonna õigusnõunik Siiri Pelisaa r (tel: 628 2225, [email protected]). Välislepingu tõlkis eesti keelde vandetõlk Maire-Liis Rohtma ( 613 0661 ; [email protected] ). Välisministeeriumis vaatas eelnõu materjalid üle j uriidilise osakonna 1. büroo jurist Stina-Maria Lusti (tel: +372 637 7426 ; [email protected] ). 1.3 Märkused VäSS § 8 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Vabariigi Valitsusel pädevus sõlmida Eesti Vabariigi nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvaid välislepinguid . Laiendatud osalise k okkuleppe heakskiitmisega ei kaasne ühtegi VäSSi § 20 nimetatud ratifitseerimist tingivat asjaolu. Kokkulepe ratifitseerimist ei nõua. Tekkivad kulud kaetakse Kultuuri ministeeriumi eelarvest ja need ei ületa 3% ministeeriumi eelarvest, ühtki seadust ei ole vaja muuta ega vastu võtta. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe. Kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe loodi Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 18. detsembri 2013 resolutsiooniga HYPERLINK "https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?Reference=CM/Res(2013)66" \o "Resolution confirming the establishment of the Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes (EPA) (Adopted by the Committee of Ministers on 18 December 2013 at the 1187bis meeting of the Ministers' Deputies)" CM/Res(2013)66 . Ministrite Komitee 5. aprilli 2023 resolutsioon iga CM/Res(2023)2 on kehtestatud kultuuriteede sertifitseerimise reeglid . Leppe sisu Artikkel 1 käsitleb kultuuriteede programmi e esmär ke ja ülesande i d . Kultuuriteede programm aitab teadvustada Euroopa ühist pärandit ning riikidevahelisi kultuuriseoseid. Programmis osalemine aitab edendada dialoogi Euroopas, tõsta teadlikkust pärandist ja kestlikust piiriülesest turismist ning teha piiriülest koostööd. Kuna programmi on kaasatud rohujuuretasandi võrgustikud ja ühendused, kohalikud ja regionaalsed asutused, ülikoolid ja kutseorganisatsioonid, tugevdab see kultuurivahetuse ja turismi demokraat likku mõõdet. Laiem eesmärk on tõsta terves maailmas teadlikkust Euroopast kui ainulaadse väärtuse ja kvaliteediga turismisihtkohast. Artiklis 1 loetletakse kokkuleppe pakutav, millega ennekõike Euroopa Kultuuriteede Instituut saab kultuuriteede arendamisel ja elluviimisel abiks olla. Artik lis 2 sätestatakse, kes saab kokkuleppega liituda. Kultuuriteede programm on avatud kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele, samuti Euroopa Liidule. Ministrite komitee võib kutsuda leppega liituma Euroopa Nõukogu sse mitte kuuluvaid riike , samuti võib kutsuda hääleõiguseta leppe töös osalema rahvusvahelisi valitsustevahelisi organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid organeid, kes panustavad leppe eesmärkidesse . P rogrammi töös on kutsutud osalema hääleõiguseta liikmed: UNWTO (Maailma Turismiorganisatsioon), OECD, UNESCO ja BSEC (Musta mere majanduskoostöö organisatsioon). Liitumiseks tuleb esitada avaldus Euroopa Nõukogu peasekretärile. Eesti kasuta b samas artiklis sätestatud võimalust olla kokkuleppe vaatleja staatus es, seda saab teha kõige rohkem ühe aasta ja sellega ei kaasne rahalisi kohustusi. Eesti vaatlejastaatus algas 17. aprillil 2023 ja lõpeb 16. aprillil 2024. Artikkel 3 käsitleb programmi haldamist. Iga liikmesriik nimetab ühe esi n daja haldusnõukogusse, mis vastutab kokkuleppele pandud ülesannete üldise täitmise eest, sealhulgas sertifitseerib ja re -sertifitseerib kultuuriteid, koostab iga-aastase tegevusprogrammi ja jälgib selle elluviimist, kinnitab iga-aastase tegevusaruande. Haldusnõukogu koguneb korra aastas , alati Luksemburgis . Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb esimehest, ühest aseesimehest ja kolmest muust liikmest, kaheaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada ühe korra. Euroopa Nõukogus on haldusnõukogu aruandekohustuslik kultuuri, kultuuripärandi ja maastiku komitee ees (CDCPP). Artik li 4 järgi on kokkuleppel lisaks haldusnõukogule ka p õhikirjajärgne komitee , kuhu kuuluvad riikide esindajad Ministrite Komitees. Komitee otsustab liikmemaksu ja programmi eelarve üle ning kinnitab laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamise aastaaruande . Artikkel 5 sätestab , et igal aastal koguneb k ultuuriteede nõuandev kogu , kus saavad osaleda kõik kultuuriteede korraldajad , rahvusvaheliste pärandi- ja turismiorganisatsioonide, kohalike ja piirkondlike asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide jt esindajad . Iga-aastane foorum on platvorm, kus kohtuvad leppes osalevate riikide ja kultuuriteede esindajad, kus arutatakse programmi arengusuundi ja luuakse partnerlussuhteid. Artikkel 6 käsitleb e elarve t. Laiendatud osalise kokkuleppe tegevusi ehk kultuuriteede programmi rahastatakse liikmemaksudest ja muudest summadest, näiteks annetustest. Annetus t e vastuvõtmise peab haldusnõukogu heaks kiitma. Liikmemaksud katavad programmi tegevuskulud ja sekretariaadi tööjõukulud. Eesti osamakse oleks u 8500 eurot aastas. L aiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmisele ja haldamisele kehtivad Euroopa Nõukogu finantseeskirjad. Iga kultuuritee enda arendus- ja koostöötegevusi rahastavad kultuuriteed ise. Paljud neist taotlevad edukalt lisavahendeid erinevatest toetusprogrammidest nagu Loov Euroopa, Horisont, Erasmus +, Interreg , Next Generation EU, Euroopa Regionaalarengu fond (ERDF), Rights , Equality and Citizenship Programme (REC) jm. Artikliga 7 seatakse sisse laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaat , mille asukoht on Luksemburgis Euroopa Kultuuriteede Instituudi ruumides. Euroopa Kultuuriteede Instituut on Euroopa Nõukogu ja Luksemburgi riigi vahelise kokkuleppena asutatud keskus, mis tegeleb kultuuriteede arendamisega (koolitused, tehniline abi, ülikoolide võrgustik jms) ning mida rahastab Luksemburgi riik. Artiklis 8 sätestatakse, et laiendatud osalise kokkuleppe resolutsioonile lisatud statuuti võivad muuta üksnes kokkuleppega liitunud riikide Ministrite komitee esindajad Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud poolthäälteenamusega. Artik li 9 kohaselt võib laiendatud osalisest kokkuleppest taganeda, esitades avalduse Euroopa Nõukogu peasekretärile. L aiendatud osalise kokkuleppe juurde kuulub Ministrite Komitee 5. aprilli 2023 resolutsioon CM/Res(2023)2 , millega on kehtestatud kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad . Alljärgnevalt käsitleme lühidalt ka neid põhimõtteid. Eeskir ja I osa loetleb seitse kriteeriumi, millele peab kultuuritee vastama: 1. teema peab sümboliseerima Euroopa väärtusi ja olema ühine vähemalt kolmel Euroopa riigil; 2. teemat peavad uurima ja arendama erinevatest Euroopa piirkondadest pärit eri valdkondade ekspertidest koosnevad grupid tagamaks, et teemat näitlikustavad tegevused ja projektid põhineksid konsensusel; 3. teema peab kirjeldama Euroopa mälu, ajalugu ja pärandit ning aitama kaasa tänapäeva Euroopa mitmekesisuse tõlgendusele; 4. teema peab olema sobilik noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide jaoks ning seega olema kooskõlas Euroopa Nõukogu ideede ja huvidega nimetatud valdkondades; 5. teema peab võimaldama algatuste ellukutsumist ning näidis- ja uuenduslikke projekte kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas; 6. teema peab olema sobilik erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas koolirühmadele suunatud turismitoodete väljatöötamiseks koostöös turismiagentuuride ja reisikorraldajatega; 7. teema peab selgelt kajastuma kultuuritee nimes ning olema kokkuvõtlik ja kergesti mõistetav. Eeskirja II osas nimetatakse tegevusvaldkonnad, millega kultuuritee d peavad tegelema: t eadus- ja arenduskoostöö ; m älu, ajaloo ja Euroopa pärandi rikastamine ; noorte eurooplaste kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid ; tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika ; tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika. Kultuuritee tunnistuse saamiseks vajalikud eeldused on i ga tegevusvaldkonna juures täpsemalt lahti kirjutatud . Eeskirja III osa käsitleb kultuuriteede võrgustikule seatavaid kriteeriume. Kultuuritee tunnistuse saamiseks peavad vähemalt kolmes liikmesriigis asuvad huvitatud looma rahvusvahelise assotsiatsiooni, mis on finantsiliselt ja organisatsiooniliselt elujõuline, tegutsema demokraatlikult ja kaasama oma tegevusse võimalikult palju teemaga seotud riike. Esitada tuleb mitmeaastane tegevusprogramm ja demonstreerida vastavust kultuuritee kriteeriumitele. IV osas sätestatakse, et Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse annab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu, konsulteerides asjaomase valitsustevahelise komiteega. Haldusnõukogu võib otsuse tegemisse kaasata eksperte või pidada nõu Euroopa Nõukogu muude asjasse puutuvate komiteede või organitega. Pärast tunnistuse saamist peab kultuuritee lisama kirja „Euroopa Nõukogu kultuuritee“ ja Euroopa Nõukogu logo kogu kommunikatsioonimaterjalile, sealhulgas pressiteadetele. Kultuuritee tunnistus ei ole igavene – iga viie aasta tagant peavad võrgustikud esitama haldusnõukogule aruande, mis võimaldab nende tegevust hinnata ja teha kindlaks, kas nad täidavad jätkuvalt kultuuriteedele selles eeskirjas ette nähtud kriteeriume. Kui kriteeriumid ei ole täidetud, võib tunnistus tühistada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Ka Euroopa Liit võib liituda osalise kokkuleppega. 4. Korralduse mõjud Osalise kokkuleppe heakskiitmine mõjutab positiivselt riigi välissuhteid – see laiendab rahvusvahelise koostöö võimalusi kultuuri-, pärandi- ja turismi valdkonnas ning kasvatab Eesti kui turismisihtkoha mainet. Kultuuriteede arendamises peitub suur kasutamata potentsiaal Eesti rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks . Programm aitab demonstreerida Eesti kultuuripärandi mitmekesisust ja näitlikustada laialdasi seoseid Euroopa ajalooga. Näiteks Hansa tees osalemine on näide sellest, et Eesti linnad on olnud Hansa Liidu liikmed ja seotud Euroopa kaubandusega juba keskajal. Kultuuriteede võrgustikesse võivad kuuluda kultuuripärandi objekte haldavad asutused, muuseumid, turismiettevõtted, omavalitsusüksused, ülikoolid ja teadusasutused, valitsusvälised organisatsioonid, kultuuriinstituudid, regionaalarengu ettevõtted jt. Neil kõigil on võimalus arendada kestlikku kultuuriturismi või teha teaduskoostööd, mis kokkuvõttes edendab nii kohaliku tasandi tööhõivet kui ka piirkondlikku arengut. Kokkulepe ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Omavalitsusüksused võivad kultuuriteid moodustada ja neis osaleda, mis võib suurendada nende rahvusvahelist nähtavust ja kasvatada turismitulu. U uringus Impact of European Cultural Route's on SMES innovation and competitiveness (2011) leiti, et kultuuriteede majanduslik ja sotsiaalne mõju avaldub rohkem just vähemtuntud sihtkohtades ning et 90% kultuuriteedest läbib maapiirkondi, kus kohalik kultuur ja pärand on peamine ressurss. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne riigi eelarvele lisakulusid. Kokkuleppe osaliseks saamisega kaasneb Kultuuriministeeriumile kohustus tasuda iga-aastaselt liikmemaks (prognooside kohaselt 8500 eurot aastas), mis tasutakse ministeeriumi eelarves t . On arvestatud ka võimalike lähetuskuludega. Iga kultuuritee enda arendus- ja koostöötegevusi rahastavad kultuuriteed ise. Paljud neist taotlevad edukalt lisavahendeid erinevatest toetusprogrammidest nagu Loov Euroopa, Horisont, Erasmus +, Interreg , Next Generation EU, Euroopa Regionaalarengu fond (ERDF), Rights , Equality and Citizenship Programme (REC), Rothschild Hanadiv Europe jm. 2019 avaldas Kultuuriteede Instituut ülevaate erinevatest rahastusvõimalustest. 2022. aastal said 24 kultuuriteed erinevatest allikatest lisavahendeid kokku ligi 10 miljonit eurot. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldkorras. Laiendatud osalise kokkuleppega võib ühineda iga Euroopa Nõukogu liikmesriik või Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriik, samuti Euroopa Liit, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Kuivõrd kokkuleppe riigi suhtes jõustumise osas ei ole osalises kokkuleppes täpsustusi, jõustub k okkulepe Eesti suhtes pärast teavituse saatmist Euroopa Nõukog ule . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on mitteametlikult tutvustatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Välisministeeriumile . Eelnõu esitati e elnõude i nfosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi le , Rahandusministeeriumile , Välisministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Turismi- ja Reisifirmade Lii dule. Eesti Linnade ja Valdade Lii t esitas arvamuse, et kultuuriteede kriteeriumid on pigem ranged ja see ning rahastuse puudumine võib pärssida uute kultuuri teede teket. Kultuuriministeerium märgib, et osalise kokkuleppega ühinemisel nõustume vastavate kriteeriumidega ja neid rahvusvahelise programmi tingimusi muuta ei saa . R ahastuse osas viitab Kultuuriministeerium seletuskirjas käsitletud infole kultuuriteede senise edu kohta Euroopa toetusprogrammides osalemisel. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Resolution CM/Res(2013)66 confirming the establishment of the Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes (EPA) (Adopted by the Committee of Ministers on 18 December 2013 at the 1187bis meeting of the Ministers’ Deputies) The representatives to the Committee of Ministers of Andorra, Austria, Azerbaijan, Bulgaria, Cyprus, France, Germany, Greece, Hungary, Italy, Lithuania, Luxembourg, Monaco, Montenegro, Norway, Portugal, Romania, Russian Federation, Serbia, Slovenia, Spain and Switzerland, Having regard to the success of the Council of Europe Cultural Routes Programme, based on Resolutions CM/Res(2010)52 and CM/Res(2010)53 on the Cultural Routes of the Council of Europe, which have become essential tools for raising awareness of the shared European heritage as a cornerstone of European citizenship, a means of improving the quality of life and a source of social, economic and cultural development; Underlining the importance of cultural routes as tangible illustrations, through European trans-border itineraries, of the pluralism and diversity of European culture based on shared values, and as means for intercultural dialogue and understanding; Noting with satisfaction that 26 cultural routes are now certified as Council of Europe Cultural Routes and that the activities of the networks which implement these routes are constantly growing, spanning across most of continental Europe and beyond, also noting that cultural routes now carry out hundreds of cultural events, educational exchanges and tours each year, involving hundreds of thousands of people, hundreds of organisations and local communities; Recognising that in order to achieve maximum outreach and impact, the existing cultural routes, as well as the many others in the making, require increased professional assistance and support; Underlining the essential contribution of the European Institute of Cultural Routes based in Luxembourg in compiling and diffusing information and dealing with increased demand for technical assistance for the setting up of cultural routes, and thanking the Government of Luxembourg for its continuous and generous support to the Institute over many years; Taking note of the commitment of the Luxembourg Government to continue to provide an annual voluntary contribution to cover the operational costs of the European Cultural Routes Institute in order to enable it to fulfill the tasks given to it by the EPA and of the Supplementary Agreement to the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe concluded between the Grand Duchy of Luxembourg and the Council of Europe signed on 28 November 2011 by Council of Europe Secretary General Thørbjorn Jagland and the Deputy Prime Minister of Luxembourg, Minister for Foreign Affairs Jean Asselborn, concerning the EPA; Noting with satisfaction the solid partnership which has been established between the Council of Europe and the European Union in the field of cultural routes and cultural tourism, and supporting the continuous reinforcement of this partnership in the future, including the accession of the European Union to the EPA as soon as possible; Acknowledging the decisive political support of the European Parliament in the establishment of the EPA; Also noting with satisfaction the new activities which have been initiated with other international organisations such as the United Nations World Tourism Organisation (WTO), the OECD and UNESCO in this field, and encouraging the further development of these partnerships; Acknowledging the importance of cultural routes in relation to cross-border cultural co-operation and the development of sustainable cultural tourism which builds upon local knowledge, skills and heritage assets, promoting Europe – including lesser-known regions – as a destination offering a unique cultural experience; Considering that the EPA provides an adequate operational tool to support the development and promotion of existing and new cultural routes; Having regard to Resolution CM/Res(2010)53 establishing an Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes for an initial period of three years; In the light of Resolution CM/Res(2013)67-rev the rules for the award of the “Cultural Route of the Council of Europe” certification; Considering Statutory Resolution Res(93)28 on partial and enlarged agreements adopted by the Committee of Ministers on 14 May 1993 at its 92nd Session; Having regard to Resolution Res(96)36 establishing the criteria for Partial and Enlarged Agreements of the Council of Europe, adopted by the Committee of Ministers on 17 October 1996 at the 575th meeting of the Ministers' Deputies, as amended by Resolution CM/Res(2010)2 , adopted by the Committee of Ministers on 5 May 2010 at the 1084th meeting of the Ministers’ Deputies, Resolve as follows: 1. The Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes (EPA) is hereby confirmed, to be managed in accordance with the provisions contained in the statute appended to this resolution. 2. The European Cultural Routes Institute will continue to operate with the financial support of the Luxembourg Government under the auspices of the EPA and help to carry out its programme of activities on the basis of the agreement between the Secretary General of the Council of Europe and the Luxembourg authorities of 27 November 2011 as well as an operational agreement between the President of the European Cultural Routes Institute and the Executive Secretary of the EPA. 3. Express the wish that all Council of Europe member States and other States Party to the European Cultural Convention will become members of the Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes (EPA) in the near future. Appendix to Resolution CM/Res(2013)66 Revised Statute of the Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes Article 1 – Aims and tasks 1.1 Aims The Enlarged Partial Agreement (EPA) shall contribute to the promotion of European identity and citizenship through knowledge and awareness of Europe’s common heritage, and the development of cultural links and dialogue within Europe as well as with other countries and regions. It shall seek to shape a shared cultural space through the development of cultural routes aiming to foster awareness-raising about heritage, education, networking, quality and sustainable cross-border tourism and other related activities. The EPA shall contribute to reinforcing the potential of cultural routes for cultural co-operation, sustainable territorial development and social cohesion, with a particular focus on themes of symbolic importance for European unity, history, culture and values and the discovery of less well-known destinations. It shall strengthen the democratic dimension of cultural exchange and tourism through the involvement of grassroots networks and associations, local and regional authorities, universities and professional organisations. It shall contribute to the preservation of a diverse heritage through theme-based and alternative tourist itineraries and cultural projects. The EPA shall contribute to the development and promotion of the cultural routes concept in all its aspects in order to raise awareness globally of Europe as a tourism destination of a unique value and quality. Definitions Cultural Route: a cultural, educational heritage and tourism co-operation project aiming at the development and promotion of an itinerary or a series of itineraries based on a historic route, a cultural concept, figure or phenomenon with a transnational importance and significance for the understanding and respect of common European values. Cultural Route operator: an organisation or a grouping of organisations legally registered in one or several of the Council of Europe member States, or a public institution, which carries the legal, financial and moral responsibility for the management and functioning of a cultural route and represents the route vis-à-vis the Council of Europe. “Council of Europe Cultural Route” certification: certification awarded to cultural routes that satisfy the criteria outlined in CM/Res(2013)67-rev the rules for the award of the “Cultural Route of the Council of Europe” certification. 1.2 Tasks Policy making and standard setting The EPA, drawing in particular on the expertise of the European Cultural Routes Institute, shall provide advice and expert assistance for the development, implementation, evaluation and promotion of cultural routes. This involves expertise on: setting up and functioning of project networks and organisations and the development of co operation agreements; research on the historical background of the routes and the development of the cultural and educational content and activities of the cultural routes; development of a sustainable tourist offer based on the cultural routes, thus contributing to the economic well-being of regions; preparation and implementation of financing and promotion strategies; training and capacity-building for cultural routes operators, in particular in relation to Council of Europe and other international standards in the field of heritage and culture, as well as standards of professional practice in the field of tourism; promotion, visibility and all other aspects related to the compliance with the Council of Europe standards. The EPA shall support networking and exchange between cultural routes operators and other partners in the field of cultural tourism, in particular for: the development of a common vision and strategy for cultural routes as tourism products; the development of partnerships to increase the resources available for cultural tourism in Europe; the identification and dissemination of good practice. The EPA shall contribute to developing new orientations and standards in relation to cultural routes and tourism in response to the challenges and concerns of modern societies. The EPA shall develop further methodologies for the promotion of cross-border cultural tourism. The EPA shall award the Council of Europe Cultural Route certification in accordance with Resolution CM/Res(2013)67-rev the rules for the award of the “Cultural Route of the Council of Europe” certification. 1.3 Programme of activities EPA shall implement a programme of activities as decided by the Governing Board. Article 2 – Accession and participation 2.1 Any member State of the Council of Europe or a Contracting Party to the European Cultural Convention, as well as the European Union, may join the EPA by notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. 2.2 The Committee of Ministers, in its composition restricted to the representatives of the member States of the EPA, may, by the majority stipulated in Article 20. d of the Statute of the Council of Europe, invite any non-member State of the Council of Europe to join the EPA, following consultation of EPA members which are not members of the Council of Europe. A non-member State which receives such an invitation shall notify the Secretary General of its intention to become a member of the EPA. 2.3 Member States of the Council of Europe and other Contracting Parties to the European Cultural Convention not joining the EPA may request the status of observer with EPA for a period of maximum one year, without any financial contribution. Decisions in such matters will be made by the Governing Board of the EPA. 2.4 The European Union is invited to join the EPA with the same rights and obligations as the other members of the EPA. Pending its accession to the EPA, the European Union will continue to participate in the work in accordance with arrangements laid down by each body of the EPA. 2.5 In accordance with Statutory Resolution Res(93)28 on partial and enlarged agreements and at their request, the United Nations World Tourism Organisation (OMT), the OECD and UNESCO will be invited to participate in meetings of the EPA as observers without the right to vote. 2.6 The Committee of Ministers, in its composition restricted to the representatives of the States members of the Enlarged Partial Agreement, may, by the majority stipulated in Article 20. d of the Statute of the Council of Europe, following consultation of EPA members which are not members of the Council of Europe, authorise the EPA to invite other international intergovernmental organisations, the representative of the Council of Europe Cultural Routes, NGOs or other bodies who contribute to EPA’s objectives, to participate in its work, without the right to vote. 2.7 The Parliamentary Assembly, the Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe and the Conference of INGOs, may participate in the work of the EPA in accordance with Article 3.5 below. Article 3 – Governing Board 3.1 The Governing Board of the EPA shall be composed of one representative appointed by each member of the EPA. 3.2 A member of the relevant intergovernmental committee [1] to which the Governing Board reports on its decisions, shall be invited to participate in its meetings, in order to facilitate this committee’s consultative role concerning decisions on certification provided for in Resolution CM/Res(2013)67 . The modalities of the consultation are the subject of a provision of the Rules of Procedure of the Governing Board. 3.3 The Governing Board shall elect from among its members a Bureau comprised of a chair, one vice chair, three other members, for a term of office of two years, renewable only once. 3.4 The Governing Board shall: be responsible for the general implementation of the tasks conferred to the EPA; award the Council of Europe Cultural Route certification in accordance with Resolution CM/Res(2013)67-rev the rules for the award of the “Cultural Route of the Council of Europe” certification; adopt the draft annual programme of activities of the EPA and submit it, in conformity with the Financial Regulations of the Council of Europe, to the Secretary General of the Council of Europe relating to the elaboration of the draft annual budget, prior to its transmission to the Statutory Committee; decide on projects consistent with the Council of Europe’s political priorities; oversee relations with the European Cultural Routes Institute in order to ensure the consistency between its actions and the EPA programme of activities; monitor the implementation of the programme of activities; adopt and transmit an annual activity report to the Committee of Ministers. 3.5 The Governing Board shall meet once a year. It may invite representatives of the relevant Council of Europe bodies to attend its meetings, without voting rights, according to the items on its agenda. 3.6 The Governing Board may assign operational tasks to its Bureau by a two thirds majority. The Bureau shall be convened by the chair of the Governing Board at least once a year. 3.7 The Governing Board shall adopt its decisions by a two-thirds majority of the votes cast, with each member having one vote. Procedural matters shall be settled by a majority of the votes cast. In all other matters, the Governing Board shall adopt its own rules of procedure and any other arrangements for the implementation of its activities. Article 4 – Statutory Committee 4.1 The Statutory Committee shall be composed of the representatives on the Committee of Ministers of the member States of the Council of Europe which are participating in the EPA and of representatives specifically designated to that effect by the non-member States participating in the EPA. The Statutory Committee shall apply, mutatis mutandis , the rules of procedure of the Committee of Ministers. 4.2 The Statutory Committee shall determine every year the total of members' compulsory contributions to the EPA and the scale of contributions according to which that total shall be apportioned between the participating States; as a general rule, that scale shall conform to the criteria for the determination of the scale of contributions to the General Budget of the Council of Europe. 4.3 The Statutory Committee shall adopt, every year, the budget of the EPA on expenditure relating to the implementation of the programme of activities and common secretariat expenditure. 4.4 The Statutory Committee shall approve, every year, the annual accounts of the EPA, which shall be drawn up by the Secretary General of the Council of Europe in accordance with the Financial Regulations of the Council of Europe and submitted to the Statutory Committee accompanied by the report of the External Auditor, as provided for in the Financial Regulations. In order to give discharge to the Secretary General in respect of his or her management for the financial year in question, the Statutory Committee shall transmit to the Committee of Ministers the annual accounts, together with its approval or any comments along with the comments submitted by the Governing Board and the report drawn up by the External Auditor, as provided for in the Financial Regulations. Article 5 – Cultural Routes Advisory Forum 5.1 A meeting of representatives of cultural routes operators, networks, international heritage and tourism organisations and platforms, local and regional authorities, civil society organisations, Chambers of Commerce, foundations and other donor organisations, professional organisations in the field of tourism, heritage and culture or other relevant bodies will take place annually in the form of a Cultural Routes Advisory Forum. 5.2 Participation in the Forum will take place upon invitation or registration accepted by the Secretariat of the EPA. 5.3 The Forum will discuss trends and challenges in relation to cultural routes and provide a platform for the exchange of experience, review of progress with the implementation of cultural routes, debates on new professional practice, the launch of new initiatives and the development of partnerships. Article 6 – Budget 6.1 The EPA resources shall comprise: annual contributions from each member joining the EPA; any other payment, donation or bequest, subject to the provisions of paragraph 6.3 below. The EPA may receive contributions by the European Union. 6.2 Expenditure related to the implementation of the programme of activities and common secretariat expenditure shall be covered by the partial agreement budget funded by the members of the EPA. The expenditure for the seat of the EPA, as well as that related to the staff and operational costs of the European Cultural Routes Institute, shall appear in the accounts of the EPA as an information item. 6.3 The EPA may also receive voluntary and other contributions connected with the work of the agreement, subject to the authorisation of the Governing Board prior to their acceptance. These contributions shall be paid into a special account, opened under the terms of Article 4.2 of the Financial Regulations of the Council of Europe, monitored by the Governing Board and shall be earmarked for the objectives and tasks specified, provided that they are consistent with the aims of the statute. 6.4 The EPA assets shall be acquired and held on behalf of the Council of Europe and shall benefit as such from the privileges and immunities applicable to the Council's assets under existing agreements. 6.5 Travel and subsistence expenses of persons attending meetings of the Governing Board and its Bureau and, where appropriate, of the Statutory Committee shall be borne by the State or the organisation concerned. 6.6 The travel and subsistence expenses of persons attending the Cultural Routes Advisory Forum shall be paid by the participants, unless otherwise decided by the Governing Board on the basis of special purpose allocations specified in the operational budget of the EPA. 6.7 The Financial Regulations of the Council of Europe shall apply, mutatis mutandis , to the adoption and management of the EPA budget. Article 7 – Secretariat 7.1 The Secretariat of the EPA, headed by an Executive Secretary, shall be provided by the Secretary General of the Council of Europe. 7.2 The Executive Secretary may call on institutions and independent experts in the areas concerned by the programme. 7.3 The seat of the EPA is located in Luxembourg, in the premises of the European Cultural Routes Institute, by courtesy of the Government of Luxembourg. Article 8 – Amendments The Committee of Ministers, in its composition restricted to the representatives of the States members of the EPA and after consultation with EPA members that are not members of the Council of Europe, may adopt amendments to this statute by the majority provided for under Article 20. d of the Statute of the Council of Europe. Article 9 – Withdrawal 9.1 Any member may withdraw from the EPA by means of a declaration sent to the Secretary General of the Council of Europe. 9.2 The Secretary General shall acknowledge receipt of the declaration and so inform the members of the EPA. 9.3 By analogy with Article 7 of the Statute of the Council of Europe, withdrawal shall take effect: at the end of the financial year in which it is notified, if such notification is given before 1 June of that financial year; at the end of the following financial year, if notification of withdrawal is given on or after 1 June of the financial year. 9.4 In accordance with Article 18 of the Council of Europe’s Financial Regulations, the Governing Board shall examine the financial consequences of the withdrawal of a member and shall make the appropriate arrangements. 9.5 The Secretary General shall immediately inform the member concerned of the consequences of its withdrawal. MINISTRITE ASETÄITJAD Resolutsioonid CM/Res(2023)2 5. aprill 2023 Resolutsioon CM/Res(2023)2, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad (Vastu võtnud ministrite komitee 5. aprillil 2023 1462. ministrite asetäitjate kohtumisel) Ministrite komitee, tuginedes Euroopa Nõukogu statuudi artikli 15 punkti b tingimustele, arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on suurema ühtsuse saavutamine oma liikmete vahel ning seda eesmärki võib taotleda ühise tegevuse kaudu kultuurivaldkonnas; arvestades, et Euroopa kultuurikoostöö põhieesmärgid on edendada Euroopa identiteeti selle terviklikkuses ja mitmekesisuses, säilitada Euroopa kultuuride mitmekesisust, julgustada kultuuridevahelist dialoogi ning soodustada konfliktide vältimist ja kooskõla; arvestades, et Euroopa identiteedi kujundanud mõjutuste, kogemuste jagamise ja arengusuundade rõhutamine võib soodustada teadlikkust ühiste väärtuste jagamisel põhinevast Euroopa kodakondsusest; arvestades, et on väga oluline, et nooremad põlvkonnad teadvustaksid Euroopa identiteeti ja kodakondsust ning ühiseid väärtusi, millel need põhinevad; arvestades, et nende ühiste väärtuste alalhoidmiseks ja tajutavamaks muutmiseks tuleb edendada arusaama Euroopa ajaloost selle füüsilise, vaimse ja looduspärandi alusel, et tuua esile seoseid, mis ühendavad Euroopa erinevaid kultuure ja piirkondi; nentides, et Euroopa väärtusi ja Euroopa ühist kultuuripärandit võib olla võimalik kindlaks määrata kultuuriteede kaudu, mis kulgevad mööda inimeste mineviku- ja rändeteid ning järgivad Euroopa suurimate tsivilisatsioonihoovuste levikut filosoofia, religiooni, kultuuri, kunstide, teaduse, tehnoloogia ja kaubanduse vallas; olles teadlikud, et sellised teed on sobilikud pikaaegsete Euroopa koostööprogrammide jaoks teadustöö, pärandi rikastamise, kultuuri- ja kunstide, noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide, Euroopa kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas; arvestades, et selline koostöö mobiliseerib ja ühendab suurt hulka üksikisikuid, organisatsioone, institutsioone ja rajatisi Euroopas ning aitab seeläbi kaasa Euroopa ülesehitamisele; arvestades, et sellele koostööle intellektuaalse ja tehnilise toe osutamiseks, mis nõuab märkimisväärset hulka personali ja finantsvahendeid, tuleks välja töötada tegevusraamistik, mis võimaldaks põhiväärtuste taaskinnitamist, elluviimise kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist, asjaosaliste koolitamist ja selget kommunikatsiooni; arvestades, et selline raamistik võimaldab ühiste eesmärkide taotlemist ja tagab ellukutsutavate algatuste kvaliteedi; arvestades resolutsiooni CM/Res(2013)66, millega kinnitatakse kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe loomist; võttes arvesse laiendatud osalise kokkuleppe eesmärke ja tegevusi, Veebileht: www.coe.int/cm CM/Res(2023)2 2 võtab vastu käesoleva resolutsiooni, millega tühistatakse ja asendatakse 18. detsembri 2013. aasta resolutsioon CM/Res(2013)67, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad, võtab vastu käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad. Resolutsiooni CM/Res(2023)2 lisa Eeskirjad Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse võib anda võrgustikele, mis tegelevad allpool osas I esitatud kõlblikkuskriteeriumitele vastava teemaga ja mis on seotud osas II nimetatud prioriteetsete tegevustega ning mille on esitanud osades III ja IV esitatud kriteeriumitele vastav üksikvõrgustik. I. Teemade kõlblikkuskriteeriumite loetelu Teemad peavad vastama kõikidele alljärgnevatele kriteeriumitele: 1. teema peab sümboliseerima Euroopa väärtusi ja olema ühine vähemalt kolmel Euroopa riigil; 2. teemat peavad uurima ja arendama erinevatest Euroopa piirkondadest pärit eri valdkondade ekspertidest koosnevad grupid tagamaks, et teemat näitlikustavad tegevused ja projektid põhineksid konsensusel; 3. teema peab kirjeldama Euroopa mälu, ajalugu ja pärandit ning aitama kaasa tänapäeva Euroopa mitmekesisuse tõlgendusele; 4. teema peab olema sobilik noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide jaoks ning seega olema kooskõlas Euroopa Nõukogu ideede ja huvidega nimetatud valdkondades; 5. teema peab võimaldama algatuste ellukutsumist ning näidis- ja uuenduslikke projekte kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas; 6. teema peab olema sobilik erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas koolirühmadele suunatud turismitoodete väljatöötamiseks koostöös turismiagentuuride ja reisikorraldajatega; 7. teema peab selgelt kajastuma kultuuritee nimes ning olema kokkuvõtlik ja kergesti mõistetav. II. Prioriteetsete tegevusvaldkondade loetelu Kultuuriteed peavad olema seotud järgmiste prioriteetsete tegevusvaldkondadega ja täitma iga tegevusvaldkonna kohta allpool loetletud kriteeriume. 1. Teadus- ja arenduskoostöö Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - ühendama tähtsamaid Euroopa teemasid ja võimaldama laialipillutatud teadmiste koondamist; - näitama, kuidas need teemad sümboliseerivad Euroopa väärtusi, mida jagavad mitmed Euroopa kultuurid; - illustreerima nende väärtuste arengut ja erinevaid kujusid, mida need võivad Euroopas võtta; - olema sobilikud teadustööks ja valdkondadeüleseks analüüsiks nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil. 2. Mälu, ajaloo ja Euroopa pärandi rikastamine Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - rikastama füüsilisi ja vaimseid pärandeid, selgitama nende ajaloolist tähendust ning rõhutama nende sarnasusi Euroopa eri piirkondades;  3 CM/Res(2023)2 - võtma arvesse ja edendama Euroopa Nõukogu, UNESCO ja ICOMOS-e hartasid, konventsioone, soovitusi ja tööd seoses pärandi taastamise, kaitsmise ja rikastamisega, maastiku- ja ruumiplaneerimisega, samuti edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke; - kindlaks tegema ja rikastama Euroopa pärandisse kuuluvaid paiku ja alasid, mis ei ole üldiselt turismis levinud kinnismälestised, eelkõige maapiirkondades, kuid ühtlasi majanduslikult ümberkorraldatavates tööstuspiirkondades; - võtma arvesse Euroopa etniliste või sotsiaalsete vähemuste füüsilist ja vaimset pärandit; - aitama kohase koolituse kaudu otsustajate, praktikute ja üldsuse hulgas kaasa teadlikkuse tõstmisele pärandi keerulisest kontseptsioonist, vajadusest seda kestliku arengu vahendina kaitsta, tõlgendada ja edasi anda ning väljakutsetest ja võimalustest, mida see Euroopa tuleviku seisukohast pakub. 3. Noorte eurooplaste kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - hõlmama tegevuste korraldamist noortele, et edendada põhjalikke kogemuste jagamisi, mille eesmärk on arendada mitmekesisusega rikastatud Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni; - rõhutama isiklikke ja vahetuid kogemusi kohtade ja kontaktide kasutamise kaudu; - julgustama kapseldumise vältimist, korraldades erineva sotsiaalse taustaga ja Euroopa eri piirkondadest pärit noorte vahetusprogramme; - moodustama piiratud arvu osalevate riikidega katseprojekte ning kultuuriteedele tuleb eraldada piisavalt vahendeid sisukaks hindamiseks, et luua võrdlusmudelina kasutatavaid prototüüpe; - ajendama koostöötegevusi, millesse on kaasatud eri tasandite haridusasutusi. 4. Tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - andma alust aruteludele ja kogemuste jagamisele valdkondadeülesest ja kultuuridevahelisest perspektiivist Euroopa eri riikide erinevate kultuuriliste ja kunstiliste väljendusviiside ja tunnete vahel; - julgustama tegevusi ja kunstiprojekte, mis keskenduvad pärandi ja nüüdisaegse kultuuri vahelistele seostele; - tänapäevases kultuuri- ja kunstipraktikas rõhutama loovuse seisukohast kõige uuenduslikumaid praktikaid ning seostama neid oskuste arengu ajalooga olenemata sellest, kas need kuuluvad kujutava kunsti, etenduskunsti, loomingulise käsitöö, arhitektuuri, muusika, kirjanduse või muu kultuurilise väljenduse alla; - andma tõuke võrgustikele ja tegevustele, mis lõhuvad elukutseliste ja mitteelukutseliste vahelisi barjääre, eelkõige seoses noorte eurooplaste koolitamisega vastavas valdkonnas. CM/Res(2023)2 4  5 CM/Res(2023)2 5. Kultuuriturism ja kestlik kultuuriline areng Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - võtma arvesse kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja Euroopa identiteete; - aktiivselt kaasama trüki- ja ringhäälingumeediat ning täielikult ära kasutama elektroonilise meedia potentsiaali, et tõsta teadlikkust kultuuriteede kultuurieesmärkidest; - edendama dialoogi linna- ja maapiirkondade kultuuri vahel, Euroopa lõuna-, põhja-, ida- ja läänepiirkondade vahel ning arenenud ja ebasoodsas olukorras olevate piirkondade vahel; - edendama dialoogi ja teineteisemõistmist enamuste ja vähemuste, põliselanike ja sisserändajate kultuuride vahel; - avama võimalusi koostööks Euroopa ja muude maailmajagude vahel teatud piirkondade erilise ühtekuuluvuse kaudu; - võtma kultuuriturismi valdkonnas endale ülesandeks tõsta üldsuse teadlikkust, pöörata otsustajate tähelepanu vajadusele kaitsta pärandit territooriumi kestliku arengu osana ning püüdma mitmekesistada nii pakkumist kui ka nõudlust eesmärgiga soodustada Euroopa mõõdet omava kvaliteetse turismi arendamist; - looma partnerlussuhteid turismivaldkonnas tegutsevate avalike ja eraorganisatsioonidega, et töötada välja turismitooteid ja -vahendeid, mis on suunatud kõikidele potentsiaalsetele sihtrühmadele. III. Võrgustike kriteeriumite loetelu Kultuuriteed peavad moodustama valdkondadeülese võrgustiku, mis asub mitmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis. Tunnistuse taotlemiseks peab võrgustik: - esitama kontseptuaalse raamistiku, mis põhineb valitud teemal läbi viidud uurimistööl, mille on heaks kiitnud võrgustiku erinevad partnerid; - olema seotud mitme Euroopa Nõukogu liikmesriigiga kõikide või osa oma tegevuste kaudu, välistamata olemuselt kahepoolseid tegevusi; - esitama praeguste liikmete täieliku nimekirja, sealhulgas liikmesuse tõendi (ühinemiskiri või muu sarnane dokument), ja võimalike tulevaste liikmete nimekirja; - kavatsema kaasata võimalikult suurel hulgal Euroopa kultuurikonventsiooni (Euroopa Nõukogu lepingute sarja nr 18) liikmesriike ja asjakohasel juhul ka muid riike; - tagama, et võrgustik on finantsiliselt ja organisatsiooniliselt elujõuline; - omama õiguslikku seisundit ühenduse või ühenduste liiduna, mis on Euroopa Nõukogu liikmesriigis registreeritud vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist; - tegutsema demokraatlikult, tagama liikmesriikide võimalikult laia esindatuse oma juhtorganites, soolise võrdõiguslikkuse ja rotatsiooni valitavatel ametikohtadel. Oma taotluse esitamise toetamiseks peab võrgustik: CM/Res(2023)2 6 - esitama ülevaatliku mitmeaastase tegevusprogrammi ning tooma esile oma eesmärgid, meetodid, partnerid, osalevad riigid (praegused ja kavandatavad) ning programmi keskpika ja pika perioodi arengu; - demonstreerima, kuidas on tema tegevused seotud resolutsiooni CM/Res(2023)2 lisa osas II esitatud viie prioriteetse tegevusvaldkonnaga (teadus- ja arendustegevus, mälu, ajaloo ja pärandi rikastamine, noorte eurooplaste kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid, tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika, kultuuriturism ja kestlik kultuuriline areng);  7 CM/Res(2023)2 - nimetama Euroopa Nõukogu eri liikmesriikides peamised initsiaatorid, osalejad ja muud potentsiaalsed partnerid, kellest võiks tõenäoliselt võrgustik moodustuda; asjakohasel juhul täpsustama muid partnerorganisatsioone rahvusvahelisel tasandil; - nimetama piirkonnad, mida kultuuritee puudutab; - esitama üksikasjaliku finants- ja tegevuskava; - lisama oma õiguslikku seisundit puudutava(d) alusteksti(d); - määratlema ja rakendama näitajaid, mille eesmärk on mõõta kultuuriteede tegevuste mõju. IV. Tunnistuse andmine 1. Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse annab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu, konsulteerides asjaomase valitsustevahelise komiteega. Vajadusel võib haldusnõukogu küsida nõu ühelt või mitmelt ekspertkonsultandilt. Kui seda peetakse vajalikuks, võib haldusnõukogu konsulteerida Euroopa Nõukogu muude asjasse puutuvate komiteede või organitega. Taotluse dokumendid tuleb esitada paberil või elektrooniliselt masinakirjas inglise või prantsuse keeles. Muus keeles esitatud nõutud dokumentidele tuleb lisada tõlge prantsuse või inglise keelde. Tunnistust taotlevad kultuuriteed peavad sekretariaati kirjalikult teavitama taotluse esitamise aasta 31. märtsiks ja esitama täieliku taotluse sama aasta 31. juuliks. Asjasse puutuva valitsustevahelise komitee negatiivse arvamuse korral on tunnistuse andmiseks vajalik ministrite komitee nõusolek. Eriti julgustatakse taotlejaid, kes esitlevad teemat, mis aitab saavutada Euroopa Nõukogu poliitilisi prioriteetseid eesmärke, samuti teemat, mis aitab kaasa Euroopa Nõukogu kultuuriteede programmi temaatilisele ja geograafilisele mitmekesisusele. Kandideeriv võrgustik võib taotluse esitada kõige rohkem kolm korda. Rahuldamata jäetud taotluse võib uuesti esitada kõige varem 12 kuu möödumisel rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. 2. Pärast tunnistuse saamist tuleb kiri „Euroopa Nõukogu kultuuritee“ ja Euroopa Nõukogu logo lisada kogu kommunikatsioonimaterjalile, sealhulgas pressiteadetele. Võrgustikele antakse soovitusi sisaldav juhend (vade mecum). Euroopa Nõukogu tunnistuse logo peab süstemaatiliselt esinema kultuuritee äärde jäävatel teeviitadel ja infotahvlitel. 3. Euroopa Nõukogu kultuuritee tunnistuse saanud võrgustike hindamine. Lisaks iga-aastasele tegevusprogrammile ja aastaaruandele peavad võrgustikud esitama laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogule iga viie aasta tagant aruande, mis võimaldab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogul nende tegevust hinnata, et teha kindlaks, kas nad täidavad jätkuvalt eespool osades I, II, III ja osa IV punktis 2 esitatud kriteeriume. Kui laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu leiab, et eespool osades I, II, III ja osa IV punktis 2 esitatud kriteeriumid ei ole täidetud, annab ta täitmise tagamiseks soovituse. Kui seda CM/Res(2023)2 8 soovitust aasta jooksul ei täideta, võib laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu pärast asjaomase valitsustevahelise komiteega konsulteerimist otsustada tunnistuse tühistada.  9 CM/Res(2023)2 Kui asjasse puutuva valitsustevahelise komitee hinnangul ei tuleks tunnistust tühistada, on tunnistuse tühistamiseks vajalik ministrite komitee nõusolek. Selle resolutsiooni elluviimise praktilise viisi otsustab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu. Haldusnõukogu kinnitab sellekohase kodukorra. 4. Laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu määrab olemasoleva personali ja eelarvevahendite alusel kindlaks igal aastal sekretariaadi poolt läbivaadatavate taotluste arvu.  Välisministeerium [email protected] 28.03.2024 nr 1-12/426-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel 3. Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe eesti keeles 7 lehel 4. Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad 9 lehel Liina Jänes 628 2326 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941