Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) Kultuuriministri käskkiri Toetuse saaja nimi Eestimaa Spordiliit Jõud Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Kultuuriministeeriumi eelarve Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2023 - 31.12.2023 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 404,150.00 € 405,758.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 221,000.00 € 200,000.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 221,000.00 € 200,000.00 € 114,350.00 € 130,758.00 € OMAFINANTSEERING Liikmemaksud 750.00 € 750.00 € Osavõtumaksud 63,000.00 € 70,446.00 € Majandustegevus 50,600.00 € 59,562.00 € € € 68,800.00 € 75,000.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Muud tulud € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Maaeluministeerium 50,000.00 € 50,000.00 € Projektipõhine Eesti Kultuurkapital 8,800.00 € 15,000.00 € Eesti Olümpiakomitee 10,000.00 € 10,000.00 € Eestimaa suvemängude korraldamise toetuseks € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) Eestimaa Spordiliit Jõud KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 100,350.00 € 113,632.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Tööjõukulu 100,350.00 € 113,632.00 € koos kohtunike töövõtulepingutega € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 303,800.00 € 282,533.00 € Regionaalse sporditegevuse toetused liikmesliitudele 19,500.00 € 16,500.00 € Spordikohtunike toetus maakondade spordiliitudele 30,000.00 € 25,000.00 € 38. Eesti omavalitsuste talimängud 45,000.00 € 30,347.00 € lisaks kohtunike tasud töövõtulepingutega 16. Eestimaa suvemängud 115,000.00 € 86,721.00 € lisaks kohtunike tasud töövõtulepingutega EMSL Jõud meistrivõistlused 18,000.00 € 8,940.00 € ei ole kasutatud KM toetust Liikumisharrastuse üritused 4,000.00 € 5,183.00 € Koolitusprogramm, seminarid 15,000.00 € 13,860.00 € Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses 7,000.00 € 1,698.00 € Aastaraamat, parimate tunnustamine, PR töö 12,950.00 € 20,695.00 € Üldorganisatsioonilised kulud 37,350.00 € 73,589.00 € € € € € 3 (5) Eestimaa Spordiliit Jõud KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 0.00 € 0.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 404,150.00 € 396,165.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Eestimaa Spordiliit Jõud ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Tarmo Volt Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 31.03.2024 pp.kk.aaaa 5 (5) Eestimaa Spordiliit Jõud  Eestimaa Spordiliidu Jõud 2023. aasta tegevusaruanne Eestimaa Spordiliit Jõud on mittetulundusühing (registrikood 80040031). 11. juuli 1990.a moodustati kaheksa maakonna spordiühenduse poolt Eesti Maaspordi Liit "Jõud", mis on 15. detsembril 1946.aastal asutati vabatahtliku spordiühingu Jõud õigusjärglane. 21.märts 2007.a kinnitati maakondade spordiliitude liidu nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud. Eestimaa Spordiliit Jõud on tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas. Eestimaa Spordiliit Jõud on Eesti Olümpiakomitee ning kahe rahvusvaheliste spordiorganisatsiooni- Rahvusvaheline Spordi ja Kultuuri Liidu (ISCA) ning Euroopa ning Rahvusvahelise Töölis- ja Amatöörspordi Konföderatsiooni (CSIT) liige. Eestimaa Spordiliit Jõud on üle-eestiline sporti arendav ja traditsioonidest lähtuvat spordikorraldust edendav spordiliit, mis on katusorganisatsiooniks kõigile 15-le maakonna spordiliidule. Maakondade spordiliitude võrgustiku kaudu on regulaarsesse tegevusse kaasatud üle 650 liikmesklubi 40 000 harrastajaga. Eestimaa Spordiliidu Jõud liikmed: Harjumaa Spordiliit Hiiumaa Spordiliit Ida-Virumaa Spordiliit Jõgevamaa Spordiliit ”Kalju” Järvamaa Spordiliit Lääne Maakonna Spordiliit “Läänela” Lääne-Virumaa Spordiliit Põlva Maakonna Spordiliit Pärnumaa Spordiliit Rapla Maakonna Spordiliit Saaremaa Spordiliit Tartumaa Spordiliit Valgamaa Spordiliit Viljandimaa Spordiliit Võrumaa Spordiliit Võistlussüsteem Koostöös maakondade spordiliitude, omavalitsuste ja spordiklubidega korraldame erinevaid spordiüritusi. Eestimaa Spordiliidu Jõud esindusüritusteks on iga nelja aasta järel korraldatavad Eestimaa suvemängud ja Eestimaa talimängud. Igal aastal toimuvad Eesti omavalitsuste suvemängud ja Eesti omavalitsuste talimängud, Eesti omavalitsusjuhtide suvine ja talvine mitmevõistlus ning Eestimaa Spordiliidu Jõud meistrivõistlused paljudel spordialadel. Võistlussüsteem on läbi mõeldud, järjepidevalt uuendatud ning liikmetega kooskõlastatud. Jõud meistrivõistlused ei dubleeri ühtegi teist võistlust. Reeglina on spordiliidus Jõud igal spordialal igal aastal üks võistlus. Suurte spordimängude aastal samadel spordialadel Jõud meistrivõistlusi ei peeta. Vaheaastatel on Jõud meistrivõistlused vajalikud spordialade järjepidevaks toimimiseks. EMSL Jõud võistlusprogrammis on üle 40 erineva spordiala. Arvestades traditsioone ja kogemusi, oleme suutnud luua võistlussüsteemi, kus sportlased kaitsevad eelkõige oma koduvalla või -linna ja maakonna au. Erinevate sportimisvõimaluste pakkumine populariseerib liikumisharrastust ja on hea viis elukvaliteedi tõstmiseks. Spordimängude korraldamise aluseks on Eestimaa Spordiliidu Jõud arengukava ning koostöö Eesti Olümpiakomitee, spordialaliitude ja kohalike omavalitsustega. Spordimängude korraldamine on traditsioonidest lähtuv süstemaatiline ja järjepidev liikumisharrastuse ja spordi arendamise viis, mille ülesandeks on elavdada huvi sportimise ja liikumisharrastuse vastu ning pakkuda võistlusvõimalusi laiemale elanikkonnale. Spordimängud on parim koht oma maakonna, linna, valla, spordiliidu või klubi teadvustamiseks. EMSL Jõud üritustest osavõtt on järjepidevalt suurenenud, mis omakorda tähendab, et sport on populaarne ja võistlused vajalikud. Koos maakondade spordiliitudega pööratakse järjest enam tähelepanu noortespordile eesmärgiga kaasata rohkem noori sporditegevusse. Spordimängude korraldamine 2019– 2025 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Eestimaa suvemängud Tartu ¤ ¤ ¤ Rakvere ¤ ¤ Eesti omavalitsuste ¤ Paide Kääriku Kääriku ¤ Saaremaa Kambja suvemängud Otepää Otepää vald Eestimaa talimängud ¤ ¤ Jäi ära Ida-Virumaa ¤ ¤ Tartu vald (Covid-19) Eesti omavalitsuste Kadrina Viru-Nigula ¤ ¤ Elva Tartu vald ¤ talimängud Tänu paljude kaasaegsete spordirajatiste olemasolule ning spordiinimeste teotahtele on suur nõudlus üle-eestiliste võistluste järele. Spordimängude korraldajate selgitamiseks tuleb valida parimad kohad mitmete soovijate hulgast. EMSL Jõud tegevus 2023. aastal Üle-eestilised spordimängud ja teised võistlused 38. Eesti omavalitsuste talimängud toimusid 4.-5. märtsil 2023. aastal Elvas. Talimängudel olid võidulainel Tartu ja Alutaguse vald ning Rakvere linn. Jõud paneb liikuma ja liikumine jõudma – alustas oma sõnavõttu Eesti Vabariigi President Alar Karis 38. Eesti omavalitsuste talimängude avamisel. President rõhutas oma sõnavõtus, kui oluline on liikumine ja sport, millist rolli mängib liikumisharrastus vaimse pinge seljatamisel ja igapäevaraskuste kandmisel. Talimängude avamisel võtsid sõna ka Eestimaa Spordiliit Jõud president Helir-Valdor Seeder ja Elva vallavanem Priit Värv. 38. Eesti omavalitsuste talimängud toimusid 4.-5. märtsil. Mängudel osales ligi 1400 sportlast 55 omavalitsusest üle Eesti, kes võistlesid erinevatel spordialadel. Mängud hõlmasid murdmaasuusatamist, mäesuusatamist, kabet, malet, lauatennist, meeste ja naiste korvpalli ning omavalitusjuhtide võistlust. Pingelises heitluses selgusid parimad omavalitsused kavas olnud aladel. Kokkuvõttes saavutas üle 8 000 elanikuga valdade arvestuses esikoha üle mitme aasta taas Tartu vald. Rae vald saavutas teise ja Viljandi vald kolmanda koha. „Väikeste“, kuni 8 000 elanikuga valdade arvestuses saavutas Alutaguse vald napi 1 punktilise võidu Luunja valla ees. Kolmandaks tuli Kiili valla esindus. Linnade arvestuses oli parim Rakvere, talle järgnesid Paide ja Viljandi linn. Spordialade võitjad: murdmaasuusatamine – Tartu vald mäesuusatamine – Otepää vald ujumine – Rae vald meeste korvpall – Kadrina vald naiste korvpall – Tartu vald lauatennis – Viimsi vald kabe – Jõgeva vald male – Tartu vald juhtide võistlus – Helen Elias, Maris Toomel, meestest Jaanus Järveoja, Lauri Drubinṡ ja Mihkel Juhkami Talimängudel oli erinevaid tegevusi ka harrastajatele – kohe avamise järgselt said osaleda matkal „Elva ajaloolistel radadel“. 38. Eesti omavalitsuste talimängud korraldas Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Elva vallavalitsuse, SA Elva Kultuur ja Sport ning Tartumaa Spordiliiduga. 16. Eestimaa suvemängude kokkuvõte Suvemängude edukaimad olid Harjumaa, Järvamaa, Rae, Kiili ja Rakvere. 8.-9. juulil tõid 16. Eestimaa suvemängud Lääne-Virumaale üle 3000 eri vanuses ja eri tasemega sportlase. Mängudel lõi kaasa 70 omavalitsuse sportlased. Suurtest maakondadest kindlalt parim Harjumaa. 22 maakondlikust alast võitis Harjumaa üheksa: kergejõustiku, jalgrattakrossi, orienteerumise, kettagolfi, jahilaskmise, tõstmise, meeste võrkpalli, naiste rannavolle ja tennise. Tartumaa võitis tüdrukute jalgpalli, naiste võrkpalli ning meeste ja naiste 3v3 korvpalli. Lääne-Virumaa võitis poiste jalgpalli, köieveo ja mälumängu. Viljandimaa esindajad olid parimad trikitõukeratta võistlusel ja meeste rannavolles. Ühe esikoha sai neli maakonda. Põlvamaa sai esikoha meeste käsipallis, Ida-Virumaa õhkrelvadest laskmises, Pärnumaa oli parim sangpommi kahevõistluses ja Järvamaa võistkond sai esikoha petangis. Järvamaa oli ühtlasi parim väikeste maakondade üldarvestuses. Omavalitsustest olid võidukad Rae ja Kiili vald ning Rakvere linn. Lisaks ametlikele aladele olid kavas näidisalad bridž, sulgpall ja sumo ning kõikidel spordisõpradel oli võimalus osaleda "Tarva retkel" ja Jõudi hoovimängudes. 16. Eestimaa suvemängude paremusjärjestused Suured maakonnad (üle 40 000 elaniku) 1. Harjumaa 547, 2. Tartumaa 525, 3. Lääne-Virumaa 514 punkti Väikesed maakonnad (alla 40 000 elaniku) 1. Järvamaa 401, 2. Põlvamaa 390, 3. Jõgevamaa 379 punkti Suured vallad (üle 8000 elaniku) 1. Rae 391, 2. Tartu 363, 3. Viljandi 350 punkti Väikesed vallad (alla 8000 elaniku) 1. Kiili 328, 2. Vinni 326, 3. Kose 293,5 punkti Linnad 1. Rakvere 338, 2. Haapsalu 276, 3. Paide 255,5 Jahilaskmine CSP Omavalitsused: 1. Jõhvi vald, 2. Saku vald, 3. Elva vald Maakonnad: 1. Harjumaa, 2. Ida-Virumaa, 3. Tartumaa Jalgpall 7vs7, tüdrukud Maakonnad: 1. Tartumaa, 2. Ida-Virumaa, 3. Raplamaa Jalgpall 7vs7, poisid Maakonnad: 1. Lääne-Virumaa, 2. Järvamaa, 3. Tartumaa Jalgrattakross Omavalitsused: 1. Rae vald, 2. Vinni vald, 3. Põhja-Sakala vald Maakonnad: 1. Harjumaa, 2. Lääne-Virumaa, 3. Viljandimaa Kergejõustik Omavalitsused: 1. Rae vald, 2. Rakvere linn, 3. Saue vald Maakonnad: 1. Harjumaa, 2. Tartumaa, 3. Lääne-Virumaa Kettagolf Omavalitsused: 1. Saue vald, 2. Rae vald, 3. Viljandi vald Maakonnad: 1. Harjumaa, 2. Lääne-Virumaa, 3. Tartumaa Korvpall 3vs3, mehed Omavalitsused: 1. Tartu vald, 2. Rae vald, 3. Põlva vald Maakonnad: 1. Tartumaa, 2. Harjumaa, 3. Raplamaa Korvpall 3vs3, naised Omavalitsused: 1. Elva vald, 2. Luunja vald, 3. Rae vald Maakonnad: 1. Tartumaa, 2. Harjumaa, 3. Põlvamaa Käsipall, mehed Maakonnad: 1. Põlvamaa, 2. Viljandimaa, 3. Lääne-Virumaa Köievedu Omavalitsused: 1. Vinni vald, 2. Väike-Maarja vald, 3. Jõgeva vald Maakonnad: 1. Lääne-Virumaa, 2. Jõgevamaa, 3. Järvamaa Mälumäng Omavalitsused: 1. Vinni vald, 2. Räpina vald, 3. Jõgeva vald I Maakonnad: 1. Lääne-Virumaa, 2. Põlvamaa, 3. Harjumaa Orienteerumine Omavalitsused: 1. Saue vald, 2. Rae vald, 3. Tartu vald Maakonnad: 1. Harjumaa, 2. Tartumaa, 3. Võrumaa Petank Omavalitsused: 1. Tartu vald, 2. Türi vald II, 3. Paide linn I Maakonnad: 1. Järvamaa, 2. Tartumaa, 3. Ida-Virumaa Rannavolle, mehed Omavalitsused: 1. Viljandi vald, 2. Rae vald II, 3. Rae vald I Maakonnad: 1. Viljandimaa, 2. Harjumaa, 3. Lääne-Virumaa Rannavolle, naised Omavalitsused: 1. Rae vald II, 2. Rae vald I, 3. Viljandi vald Maakonnad: 1. Harjumaa, 2. Tartumaa, 3. Viljandimaa Tennis Omavalitsused: 1. Rae vald, 2. Rakvere linn, 3. Haapsalu linn Maakonnad: 1. Harjumaa, 2. Hiiumaa, 3. Lääne-Virumaa Sangpommi kahevõistlus Maakonnad: 1. Pärnumaa, 2. Harjumaa, 3. Tartumaa Trikitõukeratturite võistlus Omavalitsused: 1. Rae vald, 2. Viljandi linn, 3. Türi vald Maakonnad: 1. Viljandimaa, 2. Harjumaa, 3. Lääne-Virumaa Tõstmine Maakonnad: 1. Harjumaa, 2. Järvamaa, 3. Tartumaa Võrkpall, mehed Omavalitsused: 1. Kastre vald, 2. Rae vald, 3. Nõo vald Maakonnad: 1. Harjumaa, 2. Tartumaa, 3. Lääne-Virumaa Võrkpall, naised Omavalitsused: 1. Tartu vald I, 2. Võru vald, 3. Saaremaa vald Maakonnad: 1. Tartumaa, 2. Ida-Virumaa, 3. Lääne-Virumaa Õhkrelvadest laskmine Maakonnad: 1. Ida-Viruma, 2..Harjumaa, 3.Tartumaa Juhtide võistlused Juhtide võistluse võitjad: Helen Elijas (Tõrva vald), Rauno Võrno (Vinni vald), Marja-Liisa Veiser (Lüganuse vald), Toomas Tammik (Järva vald), Helen Rammu (Haapsalu linn), Mihkel Juhkami (Rakvere linn), Eve East (Ida-Virumaa), Toomas Tammik (Järvamaa), Aive Tamm (Jõgevamaa), Lennart Liba (Põlvamaa) Spordijuhtide võistluse võitjad: Katrina Kallas (Nõo vald), Taimo Tugi (Mulgi vald), Terje Toomingas (Saue vald), Jaak Tammik (Järva vald), Ave Sats (Rakvere linn), Mihkel Kurg (Kohtla-Järve linn). 16. Eestimaa suvemängud korraldas Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Rakvere Linnavalitsuse ja Lääne-Virumaa Spordiliiduga. 19. Eesti omavalitsjuhtide talvise mitmevõistlus toimus 15.-16. märtsil Rõuge vallas. Eesti omavalitsusjuhtide talvise mitmevõistluse võitjaks tulid Veera Leas ja Tiit Toots. Traditsiooniliselt oli ka seekord mitmevõistlus kahepäevane. Võistluspaikadeks Rõuge Põhikool, Haanja Puhke- ja Spordikeskus ning Rogosi mõis. Vaatamata märtsi keskpaigale ei pidanud võistlused lumepuuduses kannatama, sest seda on jätkuvalt Haanjas ja Rõuges küll ja enam. Tahame kiita Rõuge valda ning Haanja Puhke- ja Spordikeskust väga hea korralduse ning radade ja võistluspaikade ettevalmistuse eest. Võistluspinget jagus kuni viimase ala lõppemiseni, kus lõpuks enim punkte kogus ning esikoha noppis endine Rõuge vallavanem Tiit Toots edestades Nõo vallavolikogu esimeest Jaanus Järveoja ainult 1 punktiga. Kolmanda koha saavutas Rapla vallavanem Gert Villard. Gerdiga võrdse punktisumma saavutas endine Järva vallavanem Arto Saar, kuid Gerdi nooleviskes saavutatud esikoht tagas parema lõpptulemuse. Naistest hõivas pjedestaali kõrgema astme Kihnu vallavolikogu esimees Veera Leas, kellele järgnes kolm punkti vähem noppinud ja teise koha saavutanud endine Türi vallavolikogu esimees Maarja Brause. Kolmanda koha saavutas endine Sauga vallavolikogu esimees Kandela Õun. Maakondade arvestuses kogus enim punkte Võrumaa, Tartumaa ja Pärnumaa ees. 28. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mitmevõistlus viidi läbi 19.-20. juulil Kihnus. 28. Eesti omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse rändkarikad läksid Raul Kudrele ja Veera Leasile. Ainulaadse juhtide kahepäevase võistluse üldvõitjaks tuli endine Järva vallavanem Arto Saar ja naistest Kihnu vallavolikogu esimees Veera Leas. Praegustest tegevjuhtidest parimaks osutus ja teisekoha punktid kogus Setomaa vallavanem Raul Kudre, kelle valdusse läks aastaks mitmevõistluse rändkarikas ning kolmas koht kuulub Nõo vallavolikogu esimehele Jaanus Järveojale. Naistest hõivas teise koha Antsla vallavolikogu esimees Merike Prätz ning kolmanda koha Rõuge vallavanem Britt Vahter. Omavalitsusjuhtide mitmevõistlus koosneb 10 alast, mis jagatud kahele päevale. Arvestust peetakse neljas võistlusklassis – mehed tegevjuhid ja eksjuhid, sama ka naistele. Mõned võistlusalad on nn. „juhtide traditsioonilised“ nagu kuulijänn, mälumäng, noolevise, samas alati on midagi uut ja ootamatut. Kihnus oli kavas veel rattakross, korvpalli täpsusvisked, labürintorienteerumine, vibulaskmine, aerusurf, kombineeritud võistlus ja tuletõrjevõistluses. Võistlusel oli osalemas 33 omavalitsusjuhti 10 maakonnast. Naisjuhtide osakaal mitmevõistlusel järjest kasvab ning Kihnus oli osalemas lausa 12 naisomavalitusjuhti. Maakondade arvestuses kogus enim punkte Võrumaa, Pärnumaa ja Tartumaa ees. Meeste esikümme: 1. 342 p. Arto Saar (Eksjuhtide 1.) 2. 332 p. Raul Kudre (Juhtide 1.) Meeste juhtide üldvõitja tiitel koos rändkarikaga) 3. 329 p. Jaanus Järveoja (Juhtide 2.) 4. 323 p. Hergo Tasuja (Juhtide 3.) 5. 322 p. Indrek Kesküla (Juhtide 4.) 6. 316 p. Lennart Liba (Eksjuhtide 2.) 7. 316 p. Priit Värv (Juhtide 5.) 8. 311 p. Taimo Tugi (Eksjuhtide 3.) 9. 294 p. Georg Ruuda (Juhtide 6.) 10. 293 p. Allar Haljasorg (Juhtide 7.) Naiste paremik: 1. 343 p. Veera Leas(Juhtide 1.) Naiste juhtide üldvõitja tiitel koos rändkarikaga 2. 335 p. Merike Präz (Juhtide 2.) 3. 335 p. Britt Vahter (Juhtide 3.) 4. 332 p. Kandela Õun (Eksjuhtide 1.) 5. 324 p. Anneli Siimussaar (Eksjuhtide 2.) 6. 320 p. Külliki Kiiver (Juhtide 4.) 7. 319 p. Külli Karu (Juhtide 5.) 8. 319 p. Merje Einmann (Juhtide 6.) 9. 312 p. Piibe Koemets (Juhtide 7.) 10. 312 p. Jana Malõh (Juhtide 8.) 11. 303 p. Ilvi Pere (Eksjuhtide 3.) 12. 300 p. Ülle Vapper (Juhtide 9) Maakondliku arvestuse esikolmik: 1. 1002 p. Võrumaa 2. 982 p. Pärnumaa 3. 957 p. Tartumaa Seminarid, nõupidamised, ühisüritused Tähtis osa spordielu edendamisel on Jõudi koolitusprogrammil. Igal aastal toimuvad kevad- ja sügisseminarid ning vastavalt vajadusele erinevad nõupidamised. Seminaridest on välja kujunenud hea koostöövorm, kus koos maakondade spordiliitude ja kohalike omavalitsuste spordiaktiiviga tehakse kokkuvõtteid eelnevast ja pannakse paika jätgnevaid ühistegevusi. Võimaluste korral korraldame koolitusreise, et tutvuda teiste riikide spordiorganisatsioonide tegevusega, kuid selleks pole piisavalt rahalisi vahendeid. 6. juunil 2023.a oli Tallinnas EMSL Jõud üldkogu koosolek. Toimus spordiliidu Jõud tegevuse ja võistlussüsteemi arutelu. EMSL Jõud ja maakondade spordiliitude kevadseminar toimus 11.-12. aprillil Hiiumaal. Seminari fookuses oli brändi loomine, teenuse arendamine ja koostöövõrgustiku loomine. Keskendusime 16. Eestimaa suvemängude korraldamisele ja tegime kokkuvõtted 38. Eesti omavalitsuste talimängudest ja omavalitsusjuhtide talvisest mitmevõistlusest. Kärdla Kultuurikeskuses avasid seminari Hiiumaa Spordikeskus juhataja Martin Lauri, Hiiumaa Spordiliidu tegevjuht Anton Kaljula ja spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt. Seminari esimesel päeval rääkis SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht Alo Lõoke sihtasutuse prioriteetidest 2023.aastal , millisteks on sihtasutuse käivitamine, partneritega kohtumised, valdkonna tegevuste auditeerimine ja koostöö ehitamine ning sihtasutuse arengukava koostamine, valdkonna strateegilise kava koostamine. Lisaks Liikumisaasta 2023 edukas koordineerimine, Ühendus Sport Kõigile tegevuste ülevõtmine ja vedamine ning Euroopa Spordinädala vedamine ja värskendamine. Nobel Digital kliendihaldur Rando Reining rääkis brändi loomisest ja selle vajalikkusest. Ettekandest ilmnes, et paljuski see, mida me arvame, et meist teatakse, ei pea paika. Samast valdkonnast olid ka Hiiu Lehe peatoimetaja Piret Eesmaa ja Hiiumaa TÜ juhataja Kaja Antonsi ettekanded. Mõlemad rääkisid oma ettevõtte rebrändingust, protsessist ja seda saatvast edust. Kliendikeskne teenuse arendamine Hiiumaa jooksugrupi näitel rääkis Liis Remmelg. Liis keskendus oma ettekandes sellele, miks moodustus jooksugrupp ning kuidas nad suudavad tegevused värsked hoida. Tarmo Volt tutvustas põhjalikult 16. Eestimaa suvemängude ettevalmistamise käiku ning andis ülevaate kavas olevatest spordialadest. Ühiselt maakonna spordiliitude esindajatega otsustati arvesse minevate spordialade arv. Õhtul oli kõikidel osalejatel võimalus tutvuda 2021. aastal valminud Hiiumaa Spordikeskusega ning ise sporti teha. Seminari teisel päeval rääkis Tiina Kaev omanimelise Tiina Tantsustuudio kasvamise loo. Seminaril osalejaid said põhjaliku ülevaate 18 aasta jooksul tehtust. Käinas külastasime Elamuskeskust Tuuletorn ja Käina spordikeskust. Ene Mänd tegi ülevaate Hiiumaa võrkpall 100 näitusest ja näituse kokku panemisest. Seminaril osales 51 inimest 14 maakondadest. Eestimaa Spordiliit Jõud sügisseminar toimus 15.-16. novembril Käärikul. Seminari programmis oli esikohal Jõud olevik ja tulevik: Tarmo Volt tutvustas põhjalikult 2024.a Jõud tegevuskava toetava eelarve prognoositavaid variante ning toimus rühmatöö Ott Pärna juhendamisel. SCULT.app eestvedaja ja spordiaktivist ning majandusekspert Ott Pärna tutvustas uudset SCULT.app treeningplatvormi, mis viib kokku spordiinstruktorid ja liikumisharrastajad vabalt valitud spordialal, tasemel, asukohas ja ajal. Teisel päeval said osalejad seda äppi kasutades teha hommikuse virgutusringi Käärikul. Eero Raun, Kultuuririkkuse aasta 2024 projektijuht tutvustas projekti „Liikumisaastalt kultuuririkkuse aastale“ ja kutsus üles koostööle. Kuidas saavutada püsivaid muutusi ja elada tervislikumat eluviisi – sellist teemapüstitust käsitles Krete Junson. Krete on Tartu Ülikooli sporditeadur ning treener-toitumisspetsialist Ott-Erik Kalmuse juhendamisel said kõik aimu, kuidas toimuvad võrkpallurite (soojendus)treeningud. Teisel päeval rääkisid spordiajakirjanikud Maarja Värv ja Debora Saarnak ERR-i taskuhäälingu "Spordis ainult tüdrukud " taustast ja tegemistest. Sporditegevustest Tõrva vallas andis ülevaate vallavanem Helen Elias. Sügisseminaril valiti EMSL Jõud Aasta tegija 2023. EMSL Jõud sügisseminaril osales 56 inimest (koos esinejatega) 14 maakonnast. Jõud sügisseminari korraldas Jõud sekretariaat koostöös Valgamaa Spordiliiduga. Eestimaa Spordiliidu Jõud spordiaasta lõpetamine toimus 9. detsembril Rakvere Kultuurikeskuses, kus tunnustati ka Aasta tegijaid 2023. Eestimaa Spordiliit Jõud Aasta tegijad 2023 Aasta tegija 2023 – Erich Petrovits Aasta noortetreener 2023 Allan Elerand Harjumaa Elo Saue Hiiumaa Priit Sternhof Ida - Virumaa Aimur Säärits Jõgevamaa Veiko Kurim Järvamaa Brit Ojamu Läänemaa Alar Madilainen Lääne - Virumaa Ingrid Mandel Põlvamaa Gristen Heinmets Pärnumaa Kaia Milling Raplamaa Kristiina Klaos Saaremaa Allar Kivil Tartumaa Evo Saar Valgamaa Robert Jürimaa Viljandimaa Kristi Mõttus Võrumaa Aasta tegija kohaliku spordielu edendaja kategoorias 2023 Valdis Toomast Harjumaa Kairi Pisa Hiiumaa Avo Sambla Ida - Virumaa Kaily Moones Jõgevamaa Anne Sillamaa Järvamaa Lauri Tanner Läänemaa Ave Sats Lääne - Virumaa Kert Preeden Põlvamaa Erik Naissaar Pärnumaa Kati ja Hannes Kraav Raplamaa Raili Nõgu Saaremaa Kaido Linde Tartumaa Tiina Neumann Valgamaa Einar Kaigas Viljandimaa Hillar Irves Võrumaa Aasta piirkondlik spordisündmus 2023 Maastikuratta kestvussõit “Saku 100“ Harjumaa Võrkpallisajand Hiiumaal Hiiumaa Jõhvi kergejõustikuõhtu Ida - Virumaa Kuldne 1500 kiiruisutamise võistlus Jõgevamaa E.piim rattapäev Järvamaa Läänemaa discgolfi sari 2023 Läänemaa 16. Eestimaa suvemängud Lääne - Virumaa Discgolfisari Mammaste nädalamäng Põlvamaa Vändra maraton Pärnumaa Rapla Selveri suurjooks Raplamaa IV COOP Saaremaa Malefestival Saaremaa Tartumaa liigub Tartumaa Valga-Valka-Smiltene noorte kergejõustiku võistlus Valgamaa Viljandimaa orienteerumis Viljandimaa Luhamaa piirijooks Võrumaa Eestimaa Spordiliidu Jõud 2023. aasta tegijad valiti vastavalt juhendile maakondade spordiliitude ja EMSL Jõud esindajate poolt. EMSL Jõud toetused EMSL Jõud eraldas 2023. aastal maakondade spordiliitudele regionaalse sporditegevuse toetuseks kokku 16500 eurot. Maakondade spordikohtunike tegevust toetati 2023. aastal 30000 euroga. Liikmete teenindamine Kogu info EMSL Jõud tegevuse kohta on kajastatud kodulehel www.joud.ee. Kõigil on võimalus tutvuda spordikalendri, võistlusjuhendite ja protokollidega. 2023.a tegime uue kaasaegse kodulehe. Kodulehte uuendatakse järjepidevalt, kasutame Eestis ainulaadset võistluste ja spordimängude registreerimismoodulit. Järgmised Eestimaa Spordiliidu Jõud aastaraamatud anname välja veebipõhiselt. JÕUDi maja Tuntud arhitekti Nikolai Thamme poolt 1878. aastal projekteeritud maja sai 2013. aastal uue katuse ning fassaadi. 2014. aastal ehitasime uue elektrisüsteemi (tugev- ja nõrkvool) ja automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS). 2015. aastal remontisime esimese korruse 3 ruumi ja restaureerisime Tallinna Kultuuriväärtuste ameti toetuse kaasabil torni aknad. 2016.-2017. aastal remontisime maja koridorid ja trepikoja. 2018. aastal paigaldasime uued kanalisatsioonitorud ja -kaevu ning valmistasime vastavalt ajaloolistele joonistele 2 välisust. 2019. aastal valmistasime ja paigaldasime ajaloolised katuse metallehised, ehiskrooni ja sepistatud kanduriga varikatused. 2020. aastal panime keldrile uue puidust välisukse, valmistasime uksepealse JÕUDi reklaami, korrastasime hoovi ja parandasime asfaldiaugud. 2021.-2022. aastal tegime korda JÕUDi ruumid, külaliskorteri ja teise trepikoja. 2023.a tegime ainult vajalikud tööd maja toimimiseks. Otsime täiendavaid vahendeid, et lõpetada remont majas sees ja lisada hoonele kõik algupärased dekoratiivdetailid. Eestimaa Spordiliit Jõud ja rahvusvaheline sport Eestimaa Spordiliit Jõud on Eesti Olümpiakomitee liige ning rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide - Rahvusvahelise Spordi ja Kultuuri Liidu (ISCA) ning Euroopa Spordi ja Tervise Konföderatsiooni (CESS) asutajaliige 1995. aastast ning Rahvusvahelise Töölis- ja Amatöörspordi Konföderatsiooni (CSIT) liige 2009. aastast. CESS on lõpetanud oma tegevuse. Rahvusvahelised tegevused  Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide kongressidel ja üldkogudel  Hääleõigus ja kaasarääkimine  EMSL Jõud teadvustamine ja maine kujundamine  Koostöö ja vastastikune abi  Ligipääs ülemaailmsesse spordiorganisatsioonide võrgustikku  Meie spordiürituste reklaam  Osalemine rahvusvahelistes projektides  Osalemine rahvusvahelistel seminaridel  Osalemine rahvusvahelistel spordimängudel  Osalemine teiste riikide festivalidel ja spordimängudel  EMSL Jõud ootab välisriike osalema Eestimaa spordimängudele  Sõpruspiirkondade osalemine Eestimaa spordimängudel Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonides EMSL Jõud esindajad ei saanud 2023. aastal rahaliste vahendite puudumisel osaleda rahvusvahelistel kongressidel ja CSIT maailmamängudel. Rahvusvahelised võistlused CSIT-il on sarnane võistlussüsteem Jõudiga, kus korraldatakse spordimänge ja meistrivõistlusi. CSIT meistrivõistlused toimuvad kergejõustikus, korvpallis, tänavakorvpallis, võrkpallis, rannavolles, jalgpallis, mini-jalgpallis, males, võimlemises, judos, petangis, ujumises, lauatennises, tennises, maadluses ja mamanetis. 2025. aastal toimuvad Kreekas järgmised CSIT maailmamängud. Kultuuriministeeriumi tegevustoetus aitas arendada ja kindlustada Eestimaa Spordiliidu Jõud jätkusuutlikkust Eesti spordimaastikul. Täname! Saatja: Tarmo <[email protected]> Saaja: KUM min, Norman Põder Teema: Eestimaa Spordiliidu Jõud tegevustoetuse aruanne Tere! Saadan Eestimaa Spordiliidu Jõud 2023.a tegevustoetuse aruande ja tegevuse kokkuvõtte. Parimate soovidega, Tarmo Volt Eestimaa Spordiliit Jõud Peasekretär, juhatuse liige Tel 5040612 [email protected] <mailto:[email protected]> www.joud.ee <http://www.joud.ee/> <http://www.joud.ee/>