Kiri

Kultuuriministeerium 22.04.2024 nr 4-2.5/2024/3-1 [email protected] Austatud kantsler Vastavalt riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu nr 7-15/4815-2 p 3.3 saadame Teile Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade 2023. aasta tegevuskava täitmise aruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Dmitri Moskovtsev juhataja Lisa 1. Eesti keele majade tegevuskava täitmise aruanne 2023 Linda 2 Telefon 659 9021 Registrikood 90000788 20309, Narva E-post [email protected] http://www.integratsioon.ee  Eesti keele majade 2023. a tegevuskava täitmise aruanne Nõustamine Tallinna ja Narva eesti keele majas viidi läbi 770 süvanõustamist, mille käigus leiti just konkreetse inimese jaoks parim keeleõppe vorm. Nõustamispostkasti [email protected] laekus 7426 pöördumist. Tasuta infotelefoni 800 9999 kaudu sai nõu 3593 inimest. Eesti Rahvusvahelises majas abistati kohapeal 128 inimest ning veebiseminaril 186 inimest. Tallinnas ja Narvas toimunud 24 infotunnist võttis osa 212 inimest. Jätkuv on tööandjate huvi keeleõppe korraldamise vastu oma töötajatele. Personaliseeritud tuge sai 16 tööandjat. Eesti keele kursused Eesti keele õppeks A1-C1 tasemel pakuti aasta peale kokku 3605 õppekohta, õpet korraldasid Tallinna ja Narva eesti keele maja ja sihtasutuse keeleõppepartnerid. Keeleõppepartnereid oli 11: Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ, Folkuniversitetet Estonia MTÜ, Immischool Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ, Reiting PR OÜ, Kiri-Mari Kirjastus OÜ koos Elem Invest OÜga, Multilingua Keelekeskus OÜ, Algus OÜ, OÜ Keeltekeskus Kaja, Sola Integra MTÜ, Sugesto OÜ ja Mitteldorf OÜ. Uued kursused kuulutati välja neli korda aastas. Huvilised said registreeruda sihtasutuse kodulehel asuva iseteeninduskeskkonna kaudu, kohad täitusid kiiresti. Keeltekoolide kaudu pakkus sihtasutus keeleõpet 2182 täiskasvanud elanikule, mida on üle 600 võrra rohkem kui aasta varem. Selle numbri sekka on loetud ka 2023. aasta oktoobris tegevust alustanud grupid 384 inimesega, kelle õpe kestab 2024. aasta märtsini. Tallinna eesti keele majas alustas kevadsemestril 20 keeleõpperühma 320 inimesega. Rühmadest 14 olid klassikalise suhtluskeele kursused ning 6 erikursused. Näiteks alustas kirjutamiskursus „Kirjakunst“ algajatele ja veebikursus „Suhtlemisrõõm“ B1 tasemel keeleõppijatele. Septembris alustas Tallinna eesti keele majas keeleõpet 400 inimest – 24-st uuest õpperühmast 19 olid klassikalised keelekursused A1-B1 tasemel ja 5 erikursused. Narva eesti keele majas alustas veebruaris keeleõpet 21 rühma 374 inimesega. Jätkati erikursuste traditsiooniga ning pakuti häälduskursust, seekord olid sihtrühmaks Narva õpetajad ja linnavalitsuse töötajad. Edasi läks eesti kultuuri digikursus, mille programmi kuulusid ka kolm väljasõitu, ning eri-kursused „Rännakud läbi Eestimaa“ ja „Privet, gorod Narva“. Uute kursustena lisandusid mänguline grammatika algajatele ja edasijõudnutele. Sügissemestril alustas keeleõpet 399 õppijat 25 õpperühmas, millest 12 on taseme- ja 13 erikursused. Kursuste valikusse lisandusid näiteks eesti keel koolide ja lasteaedade liikumisõpetajatele, „Eesti elav pärimuskultuur“, „Taimed tervises ja toidus“ ning „Riik ja inimesed“. Eesti keele majad tegutsevad ka Tallinnast ja Narvast väljaspool. Lääne-Harju vallas pakuti aasta jooksul 10 kursust 149 inimesele ning Lüganuse vallas 21 kursust 375 inimesele. Keeleõpet toetavad tegevused Eesti keele majad ja sihtasutuse partnerid pakuvad tegevusi ka inimestele, kes keelekursustel ei osale, kuid sooviksid siiski oma keeleoskust parandada ja ühtlasi meeldivalt aega veeta. Tallinna eesti keele maja korraldas 256 keelepraktika üritust, neil osaleti 2883 korral. Tallinna kõrval jagus tegevust ka Pärnusse ja Lääne-Harju valda. Traditsiooniliselt on populaarsed näiteks kokanduskursus, filmiklubi ja virtuaalne keeleõppemängude kohtumiste sari „Mängula“. Uutest algatustest võeti hästi vastu ürituste sari „Head eesti asjad“, mille käigus sõideti Eestimaa peal ringi ja tutvustati meie kultuuriga seotud tegevusi, asju, kohti ja tähtpäevi. Mitmed pakutud tegevused pandi kokku sihtrühma spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt – nii näiteks toimusid Lääne-Harju valla haridusasutustes programmid „Huvitav kool“, „Suhtlemise võlud“ ja „Õpetajate ettevalmistus eestikeelsele haridusele üleminekuks“. Suvel pakuti võimalust avastada Tallinna ilusamaid kohti, aga ka kolme Eesti väikesaart – Pranglit, Aegnat ja Naissaart. Toimus „Metsamängu“ viimane väljasõit, mida juhtis matkaja ja alpinist Alar Sikk. Hoogsat tegevust jätkas Pärnu suhtlusklubi. Lisaks keelekohviku laadsetele kohtumistele nimega „Väike jutulaat“ korraldati näiteks looduskosmeetika õpituba, kanuumatk Soomaal, ukraina toitude ühiskokkamine. Narva eesti keele maja 154 üritusel oli osaluskordi 2230. Koos käidi Narvas, Sillamäel ja Jõhvis ning Lüganuse vallas, kultuurireisidel aga ka mujal Eestis. Jätkusid menukad formaadid, nagu näiteks filmi- ja lauamänguõhtud, keelekohtumiste sari „Mokalaat“ ning „KeraamESTika“ Lüganuse vallas. Toimusid õppereisid „4 aastaaega“ ja liikumisaastale pühendatud sportlikud üritused. Uue võimalusena sai keelt harjutada kord kuus toimunud laulukolmapäevadel, mille eestvedajaks on Narva eesti keele maja tandemkoori lauljad. Tutvuti Eesti heli- ja laululoojate loomingu ning lauljatega, mängiti mänge ning lauldi nii vanemaid kui ka uuemaid laule. Populaarseks osutus kokandusklubi, kus keele harjutamise kõrval sai ka retseptidega kätt proovida. Märtsis alustas tööd Narva eesti keele maja moekool „Moepööre“. Projektis osalenud 40 inimest said aktiivse eesti keele praktika raames uusi teadmisi jätkusuutlikust moest, materjaliteadusest ja moemaailma toimimisest. Projekti võttis kokku moešõu, mille käigus keeleõppijad tutvustasid moekollektsioone, mille nad lõid tunnustatud disainerite juhendamisel. Tegutsemist jätkas tandemkoor, koos käiakse kaks korda kuus. Tandemkoor osales paljudel Narva tähtsündmustel, sh Narva eesti keele maja korraldatud Laulupiknikul 20. augustil. 2 Lavale astus ligi 200 lauljat-tantsijat ning üheslaulmist nautis enam kui 3000 külalist. Alustati koostööd muusika- ja integratsiooniprojektiga „ViruLaul24“, mille tulemusena toimub 2024. aasta augustis Narvas laulupidu. ERRi platvormile Jupiter pandi üles Narva eesti keele maja algatusel 2022. aastal sündinud mängufilm „Valik“, kus see on nüüd kõigile tasuta nähtav. Mõeldes kesk- ja kõrgtasemel eesti keele õppijatele, koostasid Narva eesti keele maja õpetajad Pille Maffucci ja Marta Dolgošev lugemiku „Lõpuks leidsin sind“. Raamatus on eesti keele õppijate lood, mis on seotud keeleõppega. Idee sündis vajadusest pakkuda eesti keele õppijale võimalust arendada keelt materjali abil, mis oleks lihtsam ilukirjandusest, kuid siiski parajalt nõudlik ning samas äratundmisrõõmu pakkuv. „Keelesõbra“ programmi neljandal hooajal pidasid keelesõprust 1216 inimest, neist 598 eesti keele mentorina ja 618 keele-õppijana. Kuna mõnel mentoril oli mitu keelesõpra, oli vestluspaare 618. Valdavalt suheldakse e-kanalite kaudu. Vabatahtlike osalus on oluline ka virtuaalsete lühivestluste sarjas „Keelerulett“, kus nad osalesid nii mentorite kui ka vestluspartneritena. Aasta jooksul toimus 20 „Keeleruleti“ virtuaalkohtumist, osaluskordi oli 648. Kohtumistel tutvustati keeleõppevõimalusi ning vesteldi aktuaalsetel, põnevatel ja sageli eesti kultuuri ja traditsioonidega seotud teemadel. „Keelerulett“ toodi ühe hea avastava katsetamise näitena välja Riigikantselei ja avaliku sektori Innovatsioonitiimi koordineeritud katsetamise juhendis. Koostööprojektid Jaanuari lõpus tähistasid Narva eesti keele maja, Narva Keskraamatukogu, Narva Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium Narvas eesti kirjanduse päeva. Selle käigus avati Narva raudteejaamas reisiraamatukogu, kus igal reisijal on võimalus võtta teele kaasa meelepärane raamat. Eesti keele maja õpetajad külastasid mitmeid koole ja asutusi, et jagada oma teadmisi ning pakkuda tuge keeleõppe eestvedajatele või neile, kes soovivad oma kolleege sel teekonnal mentorina toetada. Integratsiooni Sihtasutus liitus rahvusvahelise projektiga eRead, mis tegeleb rahvuskeele õpetamisega võõrkeelena või teise keelena. Keskendutakse lugemisoskuse parandamisele ja kaasahaaravate interaktiivsete digitaal-vahendite väljatöötamisele. Projekti veab Tartu Ülikooli Narva kolledž ning rahastab Erasmus+. Selles lööb kaasa viis ülikooli, kolm keeleõpetuse asutust ja üks lasteaed. 2023. aastal toimusid töörühma kohtumised ja õppereis Sloveeniasse, millest võtsid osa ka Tallinna ja Narva eesti keele maja õpetajad. Kodanikupäeva viktoriin 22. novembrist 4. detsembrini sai sihtasutuse veebilehel osa võtta traditsioonilisest kodanikupäeva viktoriinist. Selle küsimused puudutasid sündmusi ja tegevusi, mis aitavad märgata muudatusi Eesti ühiskonna toimimises. 40 küsimusega viktoriinile vastas 3908 inimest, kümme parimat lahendajat said auhinna. 3