Kiri

Kultuuriministeeriumi riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu muutmise avaldus KULTUURIMINISTEERIUMI RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU MUUTMISE AVALDUS Lepingu pool (toetuse saaja) Eesti Rahvusraamatukogu Lepingu sõlmimise kuupäev 09.01.2024 Lepingu nr 7-8/5089-1 Taotletav muutus (aruande esitamise tähtaja pikendamine või sihtotstarbe muutmine) ja selle põhjendus Palun pikendada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu poolt kinnitatud aruande esitamise tähtaega kuni 13. maini. Põhjuseks on Rahvusraamatukogu peadirektori haigestumine, mille tõttu toimub Rahvusraamatukogu nõukogu istung 7. mail 2024. Taotlusele on lisatud Rahvusraamatukogu poolt koostatud majandusaasta aruanne (Lisa 1). Avalduse esitaja nimi ja ametikoht Allkiri / võib saata ka digitaalselt Kuupäev allkirjastatuna Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu 22.04.2024 peadirektor  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2023, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 26 kuni 42 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.  • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Tallinn, 12. aprill 2024 /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Randmann Vandeaudiitori number 661 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 2  Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2023 - 31.12.2023 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 372 630 7100 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.rara.ee Peadirektor: Martin Öövel Audiitor: KPMG Baltics OÜ  Aastaaruanne 2023 SISUKORD Tegevusaruanne ............................................................................................................................... 4 1. Aasta lühiülevaade .................................................................................................................. 4 2. Rahvusraamatukogu (RaRa) hoone rekonstrueerimine........................................................... 7 3. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus ............................................................... 7 3.1. Arendused ......................................................................................................................... 8 3.2. Raamatukogude statistika ..................................................................................................... 9 3.3. Andmehaldus ........................................................................................................................ 9 3.4. Digihumanitaaria ja uuenduslikud lahendused andmete kättesaadavaks tegemisel ............. 9 3.5. Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolitus ...................................................................... 10 4. Raamatukogu kasutamine ......................................................................................................... 10 4.1. Külastused .......................................................................................................................... 11 4.2. Päringutele vastamine ........................................................................................................ 13 4.3. RaRa digiteenused – otsinguportaal ja DIGAR ................................................................. 13 5. Kogud ja säilitamine.................................................................................................................. 14 5.1. Kogude komplekteerimine ..................................................................................................... 14 5.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite loovutamine... 15 5.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia ................................................................................ 15 5.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv ................................................................................. 16 5.5. Digiteerimine ...................................................................................................................... 17 5.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine ................................... 17 5.7. Füüsiliste kogude säilitamine ............................................................................................. 18 6. Humanitaarraamatukogu ........................................................................................................... 18 7. Parlamendiraamatukogu ............................................................................................................ 19 8. Pimedate raamatukogu .............................................................................................................. 21 9. Hoiuraamatukogu ...................................................................................................................... 21 10. Hariduskeskus ......................................................................................................................... 22 11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade ............................................................................ 23 12. Organisatsioon ja personal ...................................................................................................... 24 13. Rahvusvaheline koostöö .......................................................................................................... 24 Raamatupidamise aastaaruanne..................................................................................................... 27 Bilanss ....................................................................................................................................... 27 Tulemiaruanne ........................................................................................................................... 28 Rahavoogude aruanne ............................................................................................................... 29 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted.................................................................................................... 31 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 35 Lisa 3 Maksud ....................................................................................................................... 35 Lisa 4 Materiaalne põhivara .................................................................................................. 36 Lisa 5 Immateriaalne põhivara .............................................................................................. 37 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................... 38 Lisa 7 Kasutusrent ................................................................................................................. 38 Lisa 8 Müügitulu ................................................................................................................... 39 Lisa 9 Sihtfinantseerimine ..................................................................................................... 39 Lisa 10 Majandamiskulud ..................................................................................................... 41 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................... 41 Lisa 12 Tööjõukulud ............................................................................................................. 41 2  Aastaaruanne 2023 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud........................................................................................ 42 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ................................................................................................. 43 Majandusaasta aruande allkirjad ................................................................................................... 44 3  Aastaaruanne 2023 Tegevusaruanne 1. Aasta lühiülevaade  2023. aasta oli Eesti Rahvusraamatukogule raamatukoguhoone rekonstrueerimise aasta. Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel jätkusid ehitustööd Tõnismäe hoones. Samas valmistus terve RaRa tööpere rekonstrueerimisprojekti raames uude majja tagasikolimiseks. Jätkuvalt püsib rahastusallikate probleem, sisustuskulude viimase hinnangu alusel on kuludeks arvestatud 21 miljonit eurot.  Hea meel on selle üle, et ka piiratud ruumide ja kogudega on RaRa kasutus püsinud üle ootuste kõrge: külastuste arv on võrreldes 2022. a-ga kasvanud üle 14% ja raamatute kojulaenutus 22%.  Kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonna töö tulemused kajastuvad rahvusraamatukogu teenuste tulemusnäitajates. Valdkonna olulised eesmärgid on rahvusraamatukogu sisuosakondade töö võimendamine ja teenuste sobivate sihtgruppideni viimine. 2023. a tulemused näitavad, et koostöös rahvusraamatukogu teiste valdkondadega on eesmärgid saavutatud suuremas mahus kui 2022. a.  2023. a aprillis avasime uue veebilehe aadressiga rara.ee, mille kasutamine on tunduvalt lihtsam ning mis annab raamatukogu laiahaardelisest tegevusest ülevaate struktureeritumalt ja selgemalt. Samuti võimaldab uus veebileht luua vahelehti (maandumislehti), mille kaudu saame paremini mõõta ja jälgida erinevate kampaaniate ning teemapüstituste arvulisi tulemusi.  Teavitustöö edukuse mõõdikuks loeme Eesti meedias ilmunud rahvusraamatukogu tegevuse kajastuste hulka ja tooni. Monitooringufirmalt Balti Meediamonitooringu Grupp (BMMG) tellitud meediaauditi tulemused näitavad, et kui 2022. a mainiti rahvusraamatukogu 1116 artiklis, saates või uudises, siis 2023. a oli mainimisi juba 1240. Märkimisväärne on tulemus juba seetõttu, et 2022. a vedasime me üleriigilist raamatukogude teema-aastat ja seetõttu suurendasid juba seda kajastanud uudised mainimiste hulka märkimisväärselt. Lisaks oli ka meid maininud artiklite emotsionaalne foon positiivsem. Kui 2022. a oli artiklite üldise positiivse fooni osakaal 52%, siis 2023. a juba 69%.  2021. a liitus RaRa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud projektiga Bürokratt. Tehisintellekti tehnoloogial baseeruv rakendus pakub tulevikus 24/7 ajaraamis nii riigi kui ka erasektori digiteenuseid isikliku virtuaalse assistendi abil ja võimaldab kokku hoida töötajate aega. 2023. a lõpus liidestati teenus RaRa eestikeelse kodulehega, edaspidi on kavas liidestused MIRKO platvormi ning uue digitaalarhiivi DIGAR kasutajakeskkonnaga.  Teenuste ja teeninduskvaliteet on püsinud väga kõrge, soovitusindeks on kasvanud üle 6% (88,35%) ja rahuloluindeks üle 5% (79,65%).  RaRa digikogude kasutus on endiselt kõrge. Otsinguportaali ja RaRa teadusandmebaaside kasutus kasvas võrreldes 2022. a-ga üle 9%, digitaalarhiivi DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 3,7%. 4  Aastaaruanne 2023  Kultuuriministeeriumi digipöörde projektide raames õnnestus saada rahastus DIGARi kasutajakeskkondade uuendamiseks, projekt viiakse ellu 2024. a. Jätkus digitaalarhiivi arhiveerimislahenduse juurutamine, andmete migratsioon viiakse lõpule 2024. a.  Raamatukoguvõrgule suunatud teenuste arendus ja koostöö Kultuuriministeeriumiga raamatukogureformi elluviimisel oli teguderohke. MIRKO platvorm laienes: lisandus e- väljaannete laenutusteenus. Teenusega oli aasta lõpus liitunud 44 raamatukogu ja tehti üle 100 000 laenutuse.  MIRKO teenus esitati Riigi Tugiteenuste Keskuse korraldatud eurotoetuste abil rahastatud projektide konkursile „Südamega tehtud eurotegu“, kus see osutus kultuurivaldkonna parimaks.  Lõppes üleriigilise raamatukogusüsteemi detailanalüüs, mis andis olulise sisendi raamatukogude ootustele vastava süsteemi tehniliste tingimuste osas. 2024. a on kavas alustada hankeprotsessi.  Uue ülesandena vastutab RaRa Kultuuriministeeriumi algatusel käivitunud rahvaraamatukogude kiirendi korraldamise eest, kus raamatukogudel on võimalik innovaatiliste ideede elluviimiseks saada toetust 500 000 euro ulatuses. Projektide maht kokku oli 1,425 miljonit eurot ja toetust küsiti kokku 711 000 eurot.  Uuenduslike ideede hea näide on digihumanitaaria valdkonna tegevuste laiendamine. 2023. a avati avalikkusele RaRa digilabor eesmärgiga teha raamatukogude andmed digitaalselt paremini kättesaadavaks ja kasutatavaks, edendada andmete väärindamist, teadust ja innovatsiooni. Digilaboris saavad andmete kujul kokku kultuuripärand ja infotehnoloogia, et pakkuda uusi võimalusi nii humanitaar- ja sotsiaalteadlastele, andmeteadlastele kui ka õpilastele ja üliõpilastele.  Raamatukoguhoidjate kutsekoolitusel lõpetas 2022/2023. a lend. Koolituse protsessid läbisid põhjaliku analüüsi ning muudatused said õppeprogrammi sisse viidud, seetõttu oli koolitus veelgi kvaliteetsem, mida kinnitab ka osalejate hinnang: soovitusindeks on 98,2%.  Oluliselt kasvas viimasel kahel aastal hangitud välisraamatute kasutatavus (2023. a 102,1%, 2022. a 78,2%). See näitab, et hangime lugejatele vajalikke väljaandeid ning pakume kasutajaile sobivaid viise nende laenutamiseks. Uue ülesandena alustati e- väljaannete komplekteerimist MIRKO e-laenutuse teenuse pakkumiseks.  Uuendamisel on kirjastajatele teenuseid pakkuv Kirjastajaportaal. Vastavalt planeeritud ajakavale viidi läbi hankeprotsess, arendus valmib 2024. a lõpus. Hanke võitjaks osutus OÜ Merada.  Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andmebaasi ERB alusel) kasvas aruandeaasta jooksul 20%. RaRa digiteeris üle miljoni lehekülje ja lisaks arhiveeriti Kultuuriministeeriumi eestvedamisel juhitud massdigiteerimise projekti raames 3,5 miljonit lehekülje Eesti digitaalset trükipärandit.  2023. a õnnestumiste hulka kuuluvad RaRa traditsioonilised üritused, mis aitavad raamatukoguteenuse ja kogud sihtrühmadeni viia: saade „Räägime raamatutest“, 50. sünnipäeva tähistavate kirjanike vestlussari, põnevikusõpru ühendav kirjandusklubi, emakeelepäeva konverents „Tunnete keel ja tehnoloogia“ ja oskuskeelepäev „Tõhus erialakeel raamatukogus“.  Edukas oli meediapädevuse valdkonna arendamine ja koostöösuhete loomine. Toimusid „Infomüra“ arutelud, salvestasime temaatilise taskuhäälingu ning Saksamaa Liitvabariigi 5  Aastaaruanne 2023 saatkonna rahastamisel valmis viis noortele suunatud videot. Toimus tehisintellekti teemaline seminar ja meediapädevuse õpetamisele keskenduv konverents.  2023. a liitus RaRa teenustega Hoiuraamatukogu, aasta jooksul toimus teenuste ühildamine RaRa teenuste ja protsessidega.  RaRa üheks strateegiliseks eesmärgiks on haridustegevuste laiendamine; aruandeaasta oli edukas ja sellest annab tunnistust üle 33% kasvanud osalejate arv.  RaRa digipöörde eesmärk on pärandvara vähendamine ja kasutajasõbralike teenuste kujundamine. Aruandeaasta oli edukas, jätkusid mitmed arendused ning saime Kultuuriministeeriumi digipöörde raamistikust rahastuse uute projektide elluviimiseks: digiainese massloovutuse lahendus, DIGARi kasutajakeskkond, automaatse kataloogimise ja märksõnastamise KRATT ning raamatukogude statistika kogumise juhtimistöölaua projekt. RaRa võtmenäitajad 2021‒2023 Mõõdik Muutu Tulemu Tulemu Tulemu s 2022 s 2023 s 2022 s 2021 (%) Kasutajate rahulolu Rahuloluindeks, RaRa (%) 5,99 79,65 75,15 81,00 Soovitusindeks, RaRa (%) 6,46 88,35 82,99 89,50 Raamatukogu kasutamine Külastuste arv 14,25 69 095 60 475 80 907 Teavikute ringlus 0 0,2 0,2 - Teemapäringute vastuste arv -25,08 239 319 394 Otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamine 9,11 329 044 301 580 238 708 Digitaalarhiivi DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite 3,84 1 936 1 864 2 261 portaali kasutamine 144 511 091 Haridustegevused ja üritused Haridustegevustes osalejate arv 33,38 10 385 7 786 3 772 E-programmide kasutuste arv -4,72 186 442 195 685 24 166 Koolitusel osalenud raamatukoguhoidjate osakaal Eesti 20 12 10 20 raamatukoguhoidjate koguarvust (%) RaRa üritustel osalejate arv -9,07 8 442 9 284 - Digikogud Segmenteeritud lehekülgede osakaal digiteeritud 90 9,5 5 - lehekülgede mahust (%) Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest 20 30 25 22 (andmebaasi ERB alusel; %) Üleriigiline laenutusteenus MIRKO „Raamatud liikuma“ soovitusindeks (%) 9,48 80,28 73,33 - „Raamatud liikuma“ rahuloluindeks (%) 5,62 70,42 66,67 - E-väljaannete soovitusindeks (%) - 52,87 - - E-väljaannete rahuloluindeks (%) - 18,62 - - Laenutatud väljaannete arv - 107 611 904 - 6  Aastaaruanne 2023 2. Rahvusraamatukogu (RaRa) hoone rekonstrueerimine Rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonstrueerimine kulges ootuspäraselt. Ehitaja OÜ Ehitus5ECO andis endast parima, et püsida graafikus, kuid ehituslike konstruktsioonivigade tõttu lükkus projekti plaanitud lõpp 6‒8 kuud edasi ja hoone valmib eeldatavalt 2025. a keskel. 2023. a alguses analüüsiti 2022. a läbi viidud raamatukogu ruumi teenusedisaini programmi eesmärgiga viia uued lahendused vastavusse ehituse tööprojektiga. Valmistudes kogude tagasikolimiseks Tõnismäele, tegeleti 2023. a hoidlate planeerimisega ja täpsustati kogude paigutust hoidlate kaupa. 2023. a tegevusi saab iseloomustada märksõnaga planeerimine. Analüüsiti raamatukogu toimimist rekonstrueeritud hoones ja 2024. a on kavas teenusmudelite täpsustamine. Koostati ligipääsetavuse põhimõtete ja turvakontseptsiooni alusdokumendid. Tõnismäe hoone sihtgruppide ootustest lähtudes uuendati kogude kujundamise põhimõtteid ning täiendati teeninduskoodeksit. Kaardistati teenuste pakkumiseks vajalikud IT-projektid ja täpsustati eelnevalt planeeritud eelarveid. Teenuste kujundamisel jätkati teenusedisaini metoodika alusel kasutajate kaasamist. RaRa osales EKA programmis Laetus, kus üliõpilased mõtestasid RaRa praeguseid ja tulevikuteenuseid. Kaasamistegevuste paremaks eesmärgistamiseks toimusid RaRa-s sihtgruppide ja kasutajaprofiilide (persoonade) kujundamise mõttetalgud. Toimusid eelläbirääkimised mitme partneriga, kellega koostöös on kavas hoones pakutavate teenuste ringi veelgi laiendada. RaRa eesmärk on mitmekordistada raamatukogu külastajate arvu, sihiks on 3000 külastust päevas. Võtame eeskuju maailma tippraamatukogudest ja kujundame raamatukogu kultuurikeskkonnaks, kus olulisel kohal on uuenduslik lähenemine haridusele ja inimkeskne avalik ruum. 2023. a lõpuks valmis RaRa kultuurikeskkonna visioon. Meie unikaalne väärtuspakkumine seisneb rikkalike kogude, kasutajasõbraliku ruumi ja sisuka ürituste programmi oskuslikus kombineerimises, kus võtmeelemendiks on näitus(ed), millega fikseerime oma põhinarratiivi ja toetame haridus- ning raamatukoguteenuseid. Uuendatud hoonest kujuneb esitluskeskus nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele. Kultuurikeskkonna visioon määratleb täpsemalt kümme alamprojekti, mille kaudu visioon teostub. 2024. a valmib põhjalikum ülevaade ka RaRa üritus- ja konverentsikeskkonna tegevustest. RaRa kultuurikeskkonna visioon lähtub RaRa missioonist ja visioonist ning toetub Lennart Meri 11. septembril 1993 Tõnismäe hoone avamisel lausutud sõnadele: „Täna asume me keset Gutenbergi galaktikat... Needsamad trepikäsipuud asuvad keset Gutenbergi galaktikat, mille teljeks on lõputult uuenev eesti kultuur.“ Lähtume ideest, et raamatud on inimkonna mälu ja trükikunst on meie mälu käepikendus. Hariduskorrusele koostame püsinäituse „Gutenbergi galaktika“, mis tutvustab kirjakultuuri- ja raamatulugu laiemalt. Näitusel on esindatud nii „käed külge“ kui digitaalne element ning ühendatud on globaalne ja kohalik vaade. Kõik näitused ja tegevused on „Gutenbergi galaktikaga“ aktiivses dialoogis või lähtuvad otseselt sellest. 3. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus Läbi aasta osales rahvusraamatukogu Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rahvaraamatukogude reformi eeltegevustes. Novembris, rahvaraamatukogude nõukogu koosolekul kinnitati üleriigiliste raamatukoguteenuste arendusüksuseks rahvusraamatukogu. Teenusmudelite ja tegevuste sisu analüüs jätkub 2024. a. Koostöö edendamiseks toimus ka traditsiooniline mäluasutuste suveseminar, mis seekord oli pühendatud digiturvalisusele ja kasutajasõbralike digilahenduste loomisele fookusega arutelul, kuidas kasutajad need lahendused üles saaksid leida ja kuidas uusi ärimudeleid kultuurivaldkonnas rakendada. 7  Aastaaruanne 2023 3.1. Arendused Raamatukogude arendus- ja kompetentsikeskusena jätkati üleriigiliste teenuste arendamise, analüüsi ja teenusedisaini projektidega. Rahvaraamatukogude kiirendi. Kultuuriministeeriumi algatusel käivitus 2023. a rahvaraamatukogude kiirendi, mille eesmärk on võimendada omavalitsuste investeeringuid raamatukogude arendusse kaasfinantseeringu ja nõustamisega. Esimeses taotlusvoorus kasutas võimalust investeeringuteks toetust küsida 32 omavalitsust 79-st. Projektide maht kokku oli 1,425 miljonit eurot ja toetust küsiti kokku 711 000 eurot. URRAMi tarkvara parendamine ja täiustamine vastavalt kasutajate ja raamatukogude vajadustele on lõpetatud edukalt. Tulemus: iseteenindusautomaadid on teenusega liidestatud. Üleriigiline raamatukogusüsteem. Koostöös teiste raamatukogude ja Kultuuriministeeriumiga on käivitatud tervikprojekt, mille eesmärk on liita kõigi Eesti raamatukogude kogud ühte ühisesse e-kataloogi ja võimaldada raamatukogude töötajatel kasutada seda toetavat ühtset raamatukogusüsteemi. Tervikprojekti raames viidi varem läbi analüüsid uurimaks ühtse raamatukogusüsteemi vajadust ja võimalikkust. 2023. a jõuti tervikprojekti ajakavas raamatukogusüsteemi detailanalüüsini, mille viis läbi Eesti Rahvusraamatukogu koostöös konsultatsioonifirmaga Ernst & Young Baltics. Lisaks olid töötubade, intervjuude ja aruteludega projekti kaasatud teised raamatukogud ning olemasolevate raamatukogusüsteemide (RIKS, URRAM, Sierra) esindajad. Eesmärk oli välja töötada tehnilised nõuded ja turuanalüüsi käigus selgitada välja lahendused, mille alusel on võimalik ühtset raamatukogusüsteemi 2024. a hankima hakata. Üleriigiline laenutusteenus Minu Raamatukogu (MIRKO) 2023. a oli üleriigilise laenutusteenuse käivitamise aasta. Lisaks 2022. a loodud võimalusele laenutada raamatuid Eesti erinevatest raamatukogudest ühe platvormi kaudu lisandus 2023. a veebruaris võimalus laenutada sama teenuse kaudu e-raamatuid ja audioraamatuid. Kuna kasutasime arenduseks ESFi rahastust, olime sõltuvad kokkulepitud tähtajast; tänu paindlikule arendusele avasime keskkonna avalikkusele kohe, kui süsteemi oli võimalik kasutama hakata. Protsessist võtame kaasa teadmise, et juhul, kui peame arenduse enneaegselt lõppkasutajatele avama, on mõistlik esitleda uut teenust beetaversioonina, mille valmistooteks arendamisse soovime kaasata lõppkasutajaid. Praegu saame kasutajate tagasiside põhjal tõdeda, et teenus on stabiilne ja hõlpsasti kättesaadav. Soovitusindeks oli 2023. a alguses peale teenuse avamist 20% piirimail, aasta lõpuks oli number tänu pidevale koostööle kasutajatega tõusnud 53%-ni. Nutirakenduste tellimine ja koostöö arendajaga oli RaRa-le esmakordne kogemus. Arenduse üheks peamiseks eesmärgiks oli pakkuda kasutajatele raamatute internetiühenduseta (offline) lugemise ja kuulamise võimalust. E-väljaannete laenutusteenuse arendaja oli OÜ Net Group. Teenus kogus esimese aastaga 20 079 kasutajat ja tehti 107 611 laenutust. Teenusega on liitunud 44 raamatukogu ja laenutamiseks on võimalik valida 1 997 000 teose hulgast. Teenusega liitus ka kaks kõrgkooliraamatukogu, kes soovivad edaspidi MIRKO keskkonna kaudu pakkuda e- väljaandeid oma õppuritele ja õppejõududele. Aasta jooksul hangiti 3682 e-raamatut, 356 audioraamatut ja 11 ajakirja, kokku osteti teenusesse 170 810 kasutuskorda. Vabakasutusena pakuti lisaks juurdepääsu 367 nimetusele. Teenus on pidevas arengus. 2024. a lisandub pimedate raamatukogu veebiraamatukogu oma ainesega ja nende kasutajad, kasutusmugavust parandatakse peale MIRKO kasutuskeskkonna kasutajakogemuse (UX) ja kasutajaliidese (UI) disaini ning digitaalarhiivi DIGAR liitumisega. MÕÕDIK 2022 2023 8  Aastaaruanne 2023 Üle-eestiline laenutus (MIRKO) 904 2 357 E-väljaannete laenutus (MIRKO) - 105 254 Liitunud raamatukogud 31 44 MIRKO teenus esitati Riigi Tugiteenuste Keskuse korraldatud eurotoetuste abil rahastatud projektide konkursile „Südamega tehtud eurotegu“, kus see osutus kultuurivaldkonnas parimaks. Pimedate raamatukogu audiofailide kättesaadavaks tegemine laiemale üldsusele Pimedate raamatukogu liitumine RaRa-ga lõi õigusliku eelduse võimalusele teha pimedate raamatukogu lugejate jaoks loodud helifailid (ca 4000) koostöös kirjastajatega avalikkusele kättesaadavaks. Tegevuse eesmärk on elavdada eesti audioraamatute tootmist. Müügist saadud tulu suunab RaRa tagasi audioraamatute ostmiseks. 2023. a koostati koostöös audioraamatute kirjastajatega teenus- ja ärimudel ning toimusid kooskõlastused Eesti Näitlejate Liiduga. RaRa on audiofailide müügis kirjastustele fonogrammitootja rollis. Teenus avatakse kirjastajatele 2024. a alguses. Koostöö kirjastajatega aitab tulevikus üleriigiliselt vältida dubleerimist audioraamatute tootmises ning suurendab koostööd rahvusraamatukogu ja kirjastuste vahel. 3.2. Raamatukogude statistika Statistika kogumine kulges plaanipäraselt, andmed esitati Statistikaametile jt koostööpartneritele kokkulepitud tähtajaks. Ressurssi nõudis raamatukogude esitatud aruannete kontrollimine ja raamatukogude nõustamine tagasilükatud aruannete parandamisel. Statistika kogumise praegune keskkond RSTAT on vananenud, andmete esitamine toimub manuaalselt, muudatusi ei ole seal enam otstarbekas teha. Aasta algul koostati ESFile arendusprojekti rahastamistaotlus. Kuna otsused laekusid alles sügisel, siis muutus projekti ajakava ning aasta jooksul tegeleti peamiselt ärinõuete kaardistamisega. Statistika esitamise ja jälgimise lahenduse uus arendusprojekt viiakse ellu aastatel 2024‒2025, rakendus saab valmis 2025. a juulis. 3.3. Andmehaldus Andmehalduse sisutegevuste eesmärk on standardida ja kontrollida raamatukogu loodavaid ja kogutavaid andmeid, kindlustada nende taas- ja ristkasutus ning tagada koosvõime RaRa ja riigi infosüsteemides. Teenuse eesmärkide ja töökava aluseks on RaRa andmestrateegia. 2023. a lõpuks oli eesmärk jõuda kuue andmekogu osas küpsustasemeni 3 (kõik teenusega seotud spetsialistid on koolitatud). Seatud eesmärk täideti ainult kolme andmekogu osas, kuna kõik andmekogude haldamisega seotud spetsialistid ei saanud andmehalduse koolitusel osaleda ning uue digitaalarhiivi juurutamine ja andmete migratsioon on pooleli. Otsustati, et vanades DIGARi süsteemides ei ole andmehaldusega seotud arendusi mõistlik teha. 2023. a viidi läbi rakenduse tarkvarade analüüs ja valiti välja RaRa vajadustele vastav lahendus, mille juurutamise tähtaeg on 2024. a esimene pool. 3.4. Digihumanitaaria ja uuenduslikud lahendused andmete kättesaadavaks tegemisel 2023. a alguses avati avalikkusele RaRa digilabor aadressil https://digilab.rara.ee. Leht sai uue kujunduse ning värskendati andmeid ja sisu. Andme- ja tekstikaeve on tehtud lihtsamaks ja mugavamaks, koostatud on juhendid ja õppematerjalid. Digihumanitaaria juhtumiuuringute 9  Aastaaruanne 2023 tutvustamisega populariseeriti RaRa andmeid ja valdkonda laiemalt. 2023. a avaldamistempo oli üks juhtumiuuring 1‒2 kuu tagant ja postitused olid seotud erinevate koostööprojektidega. RaRa andmed on ajakohased ja avaandmetena kättesaadavad. Andmete kirjeldused Eesti avaandmete teabeväravas on ajakohastatud. Uue veebikeskkonna loomisega saavutati täiesti uus kvaliteet, mis on selgelt orienteeritud kasutajale ja tänu millele tõusis veebikeskkonna kasutus 112% (eesmärk oli 4000 sessiooni). Hüppeline tõus saavutati kahenädalase kampaaniaga Google’is reklaamides. 2023. a oli kavas alustada projekti „KRATT: automaatne kataloogimine ja märksõnastamine“, mille eesmärk on töötada välja masinõppel tuginevad meetodid digitaalsete teavikute kataloogimiseks ja märksõnastamiseks. Arenduse eesmärk on vähendada tööjõukulu ja andmeid rikastada. Töötava lahenduse leidmiseks viidi eelnevalt läbi analüüsiprojektid: raamatute automaatse märksõnastamise KRATT, KRATT „Automaatne artiklite märksõnastamine“ ja „Digitaalsete objektide kirjeldamine tehisintellekti abil“. Projekti tulemusena valmib rakendus, mida saab kasutada digiainese (sh trükieelsed failid, artiklid jne) kirjeldamiseks. Kuna saime ESFi rahastusotsuse kinnituse oktoobris 2023, lükkub kogu projekt 2024/2025. aastasse. 3.5. Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolitus 2023. a toimus 13 koolitust, kus osales 218 raamatukoguhoidjat, s.o 12% kõigist Eesti raamatukoguhoidjatest (2022. a 179, 10% kõigist raamatukoguhoidjatest). Eesmärk oli liikuda koolitustega Põhja-Eestist kaugemale, esmakordselt korraldati RaRa avatud registreerimisega täienduskoolitus Viljandis. Jätkati hariduskeskuse väljasõite, mille peateema oli haridustegevus raamatukogus. RaRa jagas teadmisi ja kogemusi kolleegidele Rapla Keskraamatukogus, viies praktilise näitena läbi RaRa haridusprogramme kohalikes koolides. MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Täienduskoolituste arv 9 16 14 16 13 13 Koolitusel osalenud raamatukoguhoidjate 33 21 20 10 12 osakaal Eesti raamatukoguhoidjate koguarvust (%) Raamatukoguhoidjate kutsekoolitusel lõpetas 2022/2023. a lend. Vastu võeti 21 raamatukoguhoidjat ja kevadel anti välja 24 tunnistust, sh kolmele varasemal kursusel osalejale. Eelmisel aastal kaardistatud kutsekoolituse etapid ja protsessid läbisid põhjaliku analüüsi ning muudatused said õppeprogrammi sisse viidud. 2023/2024. õppeaasta koolitus on tänu sellele kvaliteetsem, mida kinnitab osalejate hinnang: soovitusindeks on 98,2%. Kutsekoolituse heade tulemuste näitena võib välja tuua, et ERÜ 2023. a nooreks raamatukoguhoidjaks valiti meie eelmise aasta kutsekoolituse vilistlane Ambla raamatukogust ja aasta teoks Jõgeva Linnaraamatukogu „Kummikeksu akadeemia“, mis sündis kutsekoolituse õppeprojekti ülesandest. RaRa korraldas maakonnaraamatukogude direktoritele kogemusreisi Norrasse, kus nädalase programmi jooksul tutvuti sealse raamatukogumaastikuga ning metoodilisi ülesandeid lahendades saadi uusi teadmisi ja praktilisi kogemusi. Õppereisi tulemusena pidid osalejad lahendama ruumile keskendunud projektiülesande oma raamatukogus, virtuaalsel analüüsil jagas nõuandeid tunnustatud sisearhitekt Maarja Valk-Falk. 4. Raamatukogu kasutamine RaRa hoonete külastus kasvas aruandeaastal võrreldes 2022. a-ga üle 14%, kokku oli külastusi 69 095 (2022. a 60 475). Rahvusraamatukogu väike maja Narva mnt-l oli avatud 290 päeva ja 10  Aastaaruanne 2023 keskmiselt oli lugemisala külastusi päevas 150. Solarise keskuse esindus oli avatud ka pühapäeviti (kokku aastas 339 päeva) ja keskmiselt oli külastusi päevas 64. 2023. a oli lugemisalade külastusi keskmiselt 204. Solarise keskuse esinduse külastusi oli 21 850 (2022. a 17 999), mis moodustas 31,6% kõikidest külastustest. Külastustel ja teenuste kasutamisel on olulisel kohal lihtne ja mugav info leidmine teenuste kohta. 2023. a aprillis avasime uue RaRa veebilehe, mille kasutamine on tunduvalt lihtsam ning raamatukogu laiahaardelised tegevused seeläbi lihtsasti leitavad. Aasta kommunikatsioonieesmärke saab siduda RaRa kajastamisega meediaväljaannetes. Meediamonitooringu teenust pakub RaRa-le Balti Meediamonitooringu Grupp (BMMG) ning aruandeid on tellitud alates 2022. a-st. RaRa kajastuste arv on kahe viimase aasta jooksul kasvanud ca 5% aastas. 4.1. Külastused Lugemisala külastused 2013‒2023 MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Lugemisala 136 144 133 132 135 169 200 132 83 60 69 külastused 076 587 274 080 125 228 483 542 974 475 095 Hea on tõdeda, et viimasel kahel aastal on külastajad raamatukogu ruumi ja teenuseid aktiivselt kasutanud. Kuigi raamatukogu avalik ruum vähenes ligi 20 korda (Tõnismäel oli üle 40 000 m² ja Narva mnt-l on 2000 m²), siis on kasutajanumbrid üle ootuste head. RaRa Narva mnt hoones on kahel korrusel 70 lugejakohta, mis on pidevalt hõivatud. Vaikse alana on võimalik kasutada õppeklassi 26 kohta; lugejate käsutuses on kuus arvutit, sh kaks autoriseeritud töökohta. 2023. a aprillis valmis autoriseeritud töökohtade arendus, mille eesmärk oli parandada kasutusmugavust, ligipääsetavust ja digitaalarhiivi kättesaadavust. Autoriseeritud töökoha teenustele lisandus veebiarhiiv, millele siiani juurdepääs puudus. Tagatud on juurdepääs vaegnägijatele ning vaegkuuljatele lisandus võimalus silmuskõlari abil kuulata audio- ja videofaile DIGARist või veebiarhiivist. Oluliselt paranes ka otsingu kiirus. Soovitus- ja rahuloluindeks Klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks 88,35% (2022. a 82,1%), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning tõsiasjale, et 90% kogudest on lugejatele suletud. Soovitus- ja rahuloluindeks 2018‒2023 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 RaRa soovitusindeks (%) 73 87 90 90 82 88,35 RaRa rahuloluindeks (%) - - - 81 75 79,65 Rahuloluindeks väljendab üldist kliendirahulolu, mille kohta küsitakse arvamust pärast teenuse kasutamisel toimunud kliendikontakti; see võimaldab koguda klientide arvamusi ja teha muudatusi, et suurendada nende rahulolu toodete ja teenustega. Võrreldes asendusruumides tegutsemise esimese aastaga on rahuloluindeks tõusnud 79,65%-ni (2022. a 75,15%). Teeninduskvaliteet 2023. a viidi läbi teeninduskvaliteedi projekt, mille tulemusena uuendati teeninduskoodeksi kokkuleppeid ning keskenduti personaalse ja proaktiivse teenindusmõttelaadi kujundamisele. RaRa teenindustaseme hindamiseks toimus teenindajate personaalne hindamine testostude meetodil, kus lisasime hindamisteemade hulka küsimused aktiivse teeninduse kohta. Seetõttu leidsime üles kitsaskohad; uute teemade lisamine mõjutas ka uuringu tulemust, mis oli madalam 11  Aastaaruanne 2023 võrreldes 2022. a-ga (2023. a 89,4%, 2022. a 92,2%). Arvestades muutunud keskkonda ja arengutrende, on kavas liikuda edasi proaktiivse teenindushoiaku kujundamisega. Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine Vaatamata Narva mnt maja piiratud võimalustele ja füüsiliste kogude mahu vähenemisele on uute lugejate arv püsinud stabiilsena ning isegi tõusnud 5%: lisandus 5400 uut RaRa teenuste kasutajat (2022. a 5139). 2023. a-ks seatud uute registreerujate arvuline eesmärk 5500 (tulemus 5400) jäi saavutamata, nagu ka veebi vahendusel registreerumise eesmärk 80% (tulemus 75%). Siingi võib põhjuseks olla teavikute kättesaadavuse vähesus. Veebis registreerus 2023. a 75% uutest kasutajatest (4067), mis on 8% rohkem kui eelneval aastal (3509). Tõusu mõjutas kindlasti ka 2023. a valminud uus juurdepääsulahendus, millele on lisatud kasutajate oodatud Smart-ID tugi. Uue teenusega liidestati e-kataloog ESTER ja RaRa koduleht ning üleriigiline laenutusteenus MIRKO. Süsteemi liidestamine otsinguportaali jt RaRa e-teenustega jätkub järk-järgult 2024. a. Uued registreeritud kasutajad 2013‒2023 MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Uued registreeritud 8784 7585 6353 7433 8065 6732 7431 8830 6545 5139 5400 kasutajad Registreerunutest olid 68% naised ja 32% mehed, mis on olnud valdav trend ka varasematel aastatel. Registreerunud kasutajad määratlesid põhierialaks juht/spetsialist (14%) või üliõpilane/magistrant (14%). Huvivaldkondadest valiti enim humanitaarteadused (12%) ning teisena sotsiaalteadused (8%). Järeldada võib, et RaRa peamine kasutaja on nii sel kui varasematel aastatel naisterahvas, kes on kõrgharitud spetsialist ning kelle huvi on humanitaarteadused. Teavikute laenutamine 2023. a toimis laenuteenus edukalt. Raamatute kojulaenutus kasvas 22%; laenutusi oli 33 731, mis on 6179 laenutust rohkem kui eelmisel aastal (2022. a 27 552). Kuna 2023. a ei ole rahvusraamatukogus enam hoidlaid, siis võrdluses on välja toodud 2022. a ja varasemate aastate avakogude laenutused. Kojulaenutuse aasta sihttasemeks seatud 31 000 ületati 2731 laenutusega ehk eesmärk täideti 109%. Raamaturingluse näitaja 0,2 on võrreldes 2022. a-ga jäänud samaks. RaRa mõõdab teavikute ringluse näitaja abil kasutajatele kättesaadavate kogude laenutuste mahtu eesmärgiga jälgida, kas piiratud kättesaadavusega kogude laenutamine asendusruumides püsib stabiilne. Kojulaenutused 2013‒2023 MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Kojulaenutuste arv 46 44 40 44 46 33 40 49 47 27 33 073 661 384 295 309 701 982 265 339 549 731 Laenutuste osakaal on jagunenud järgmiselt: 33% humanitaaria ja kunstide raamatukogu, 32% Solarise lugemissaali kogu, 27% sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu. Sarnane laenutuste osakaal on püsinud kahel viimasel aastal. Nagu aasta varemgi, moodustas ilukirjandus kõigist laenutustest pea poole (2022. a 44%, 2023. a 45%), laenutuste arvu kasv on toimunud eelkõige teaduskirjanduse osas. Raamatukappide kasutamine oli endiselt populaarne. Viru ja Ülemiste Keskuse raamatukappide ning Omniva vahendusel laenutati ja tagastati 3994 teost. Kasutajad eelistavad mugavusteenusena tagastamist kappidesse. 2023. a laenutati Viru Keskuse kapist 1162 raamatut (2022. a 1214) ning Ülemiste Keskuse kapist 563 raamatut (2022. a 474). Omniva vahendusel laenutati RaRa-st 255 korda, mis on 35 võrra vähem kui eelmisel aastal (2022. a 290). 12  Aastaaruanne 2023 Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse vahendusel telliti 2023. a teistest raamatukogudest 202 teavikut (2022. a 181) ning raamatukogudele saadeti laenutamiseks 117 teavikut (2022. a 73). Võlglastega tegeleti 2023. a vastavalt vajadusele, ettekirjutusi tehti 179. Lugejad maksid välja 61 teavikut ja asendasid 22 teavikut. 4.2. Päringutele vastamine Raamatukogu üheks põhiteenuseks on kasutajate päringutele vastamine. 2023. a registreeriti 239 mahukamat päringut (2022. a 319). Võtmenäitaja peegeldab päringuid, millele vastamiseks kulub infospetsialistil aega rohkem kui pool tundi. Viimase kolme aasta võrdluses on päringute arv pidevalt vähenenud. Ühelt poolt võivad põhjuseks olla RaRa piiratud kogud, aga teisalt on info erinevates meediumites hõlpsasti leitav ja selle leidmist toetab inimeste digioskuste tõus. RaRa eesmärk on arendada võimalikult lihtsalt ja loogiliselt kasutatavaid teenuseid ja jätkata iseteenindusliku raamatukogu kujundamist eesmärgiga vähendada otsekontaktide arvu teenindusprotsessis. Päringud 2018‒2023 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Päringute arv 430 363 414 394 319 239 Veebivestlused 2018‒2023 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Veebivestluste arv 750 1271 2566 2262 1301 1025 2021. a liitus RaRa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud projektiga Bürokratt. Tehisintellekti tehnoloogial baseeruv Bürokratt pakub tulevikus nii riigi kui ka erasektori digiteenuseid isikliku virtuaalse assistendi abil, võimaldab kokku hoida töötajate aega ning parandada samas ka raamatukoguteenuse toimimist. 2023. a lõpus liidestati teenus RaRa eestikeelse kodulehega, 2024. a on kavas liidestada MIRKO platvorm ning DIGARi uus kasutajakeskkond. 4.3. RaRa digiteenused – otsinguportaal ja DIGAR RaRa otsinguportaal võimaldab ligipääsu võõrkeelsetele teadusandmebaasidele. Portaalis oli 2023. a juurdepääs 521 (2022. a 420) võõrkeelsele andmekogule, sh RaRa hangitud 33 (2022. a 32) teadusandmebaasile. Kokku on portaalis leitavad 684 418 (2022. a 445 381) võõrkeelset e-raamatut ja 140 458 (2022. a 130 766) e-ajakirja. Portaali kaudu on kõikidel Eesti isikukoodi omanikel võimalik kasutada teadusandmebaase ka väljaspool raamatukogu hoonet. 2023. a parandati soovitusindeksi küsitlusega kogutud kasutajate ettepanekute alusel otsinguportaali kasutusmugavust. Keskkond kujundati täistekst-digimaterjalide leidmise keskkonnaks ja avalehel toodi välja võõrkeelsete andmebaaside otseteed. Portaali kasutati aruandeaastal 44 843 korda (2022. a 61 457 korda). Kasutuse 27%-line langus on tõenäoliselt seotud RaRa uue kodulehega, kus kasutajad ei pruugi teenust üldisest otsinguaknast üles leida. Väheseks jäi ka avaliku reklaami osakaal ning portaali kasutuse suurendamiseks ei piisanud selle tutvustamisest ainult haridustegevuste kaudu. Samas näeme, et portaali peamine eesmärk teha teadusinfo lihtsalt ja mugavalt kättesaadavaks täideti. RaRa hangitud teadusandmebaase (33) kasutati aruandeaastal otsinguportaali vahendusel 284 201 korda (2022. a 240 123 korda). Andmebaaside suuremale kasutusele aitas kaasa ka infospetsialistide koolitamine, portaali kõrval tutvustati ka andmebaaside sisu ja võimalusi. 13  Aastaaruanne 2023 Digitaalarhiivi DIGAR, DIGARi Eesti artiklite portaali ja veebiarhiivi kasutus Digitaalarhiivi DIGAR külastati 2023. a 1 936 144 korda (sh DIGAR 478 175 korda, DIGARi Eesti artiklid 1 457 969 korda). Võrreldes 2022. a-ga kasvas kasutus 4% (2022. a 1 864 511). Kasutusstatistika kogumisel rakendati alates 1. oktoobrist 2023 GA4 lahendust (varem Google Analytics) ning üleminekuperioodil võis osa kasutussessioone jääda mõõtmata. Samuti loetakse uues lahenduses ainult küpsistega nõustutud kasutuskordi. 2023. a keskenduti uuele digitaalarhiivile ülemineku projektile, mis sisaldas andmete migratsiooni, testimist ja metaandmete ühtlustamist. Käivitus ka uue DIGARi kasutuskeskkonna projekt, mille esimene etapp (kasutajauuringud, prototüüp) oli väga edukas ning hoolimata tihedast ajagraafikust lõpetati tähtajaks. Uue kasutusliidese juurutusprojekt lõpeb 2024. a ning kasutusliides saab nähtavaks 2025. a alguses. Projekti tulemusena on kõik DIGARi keskkonnad kasutajatele kättesaadavad ühes lahenduses. Veebiarhiivi kasutusliides on vananenud ja enamik sisust on kättesaadav vaid autoriseeritud töökohal. Veebiarhiivi kasutati 2023. a 3482 korda (2022. a 4641). Otsinguportaali, teadusandmebaaside ja digitaalarhiivi DIGAR kasutus 2018‒2023 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Otsinguportaali, litsentsiandmebaaside, 1 883 2 299 181 2 808 452 2 499 799 2 166 091 2 265 188 DIGARi ja DEA kasutus 623 Otsinguportaali kasutamine 103 462 78 077 80 987 86 363 61 457 44 843 Litsentsiandmebaaside kasutamine 87 987 117 664 169 692 152 345 240 123 284 201 DIGARi kasutamine 365 942 434 069 566 279 596 494 530 363 478 175 DIGARi Eesti artiklite kasutamine 1 326 1 669 371 1 991 494 1 664 597 1 334 148 1 457 969 232 5. Kogud ja säilitamine RaRa kogudega seotud tegevustes keskenduti kogude kujundamise arengukava eesmärkide täitmisele. Jätkati kogude kujundamist vastavalt rahvusraamatukogu ülesannetele eesti kultuuripärandi koguja ja säilitajana, sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kasutajate vajadustele vastava väljaannete kogu täiendamist ning andmebaaside hankimist. RaRa kogude suurus 2013‒2023 MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Füüsilised 3 417 3 419 3 389 3 381 3 370 3 383 3 234 3 230 3 269 3 281 3 848 kogud 458 273 471 072 285 363 366 589 807 591 395 1 179 158 319 164 775 179 975 380 445 426 519 460 287 603 775 664 666 718 760 875 860 E-kogud 773 5.1. Kogude komplekteerimine Komplekteerimisteenuse eesmärk on teavikute hankimine kogudesse vastavalt klientide vajadustele ja raamatukogu profiilile. 2023. a keskenduti lisaks tavapärastele tegevustele e- laenutuskeskkonda MIRKO väljaannete hankimise töövoo kujundamisele, samuti hoone rekonstrueerimise aega plaanitud annetuste ja kogude läbitöötamisele. Aastaga võeti arvele 144 771 ehk varasematest aastatest oluliselt rohkem teavikuid (2022. a 11 516, 2021. a 36 077). Kasvu põhjustas RaRa-ga liitunud Hoiuraamatukogu ja Pimedate Raamatukogu kogude lisandumine ning arvelevõetud Eesti teavikute hulk (2023. a 20 608, 2022. a 8064, 2021. a 20 179). Jätkati humanitaarraamatukogu ning sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kasutajate vajadustele vastavate väljaannete ja litsentsiandmebaaside hankimist. Jätkuvalt langes andmebaaside kasutuskorra keskmine hind (2023. a 2,73; 2022. a 4,0; 2021. a 4,7 eurot), suurima panuse andis 14  Aastaaruanne 2023 võõrkeelse perioodika andmebaasi PressReader suur kasutus. Ühe kasutuskorra hinna langus kinnitas, et komplekteerime kasutajaile vajalikke andmebaase ning teeme seda kulutõhusalt. Oluliselt kasvas viimasel kahel aastal hangitud välisraamatute kasutatavus (2023. a 102,1%; 2022. a 78,2%; 2021. a 87,6%). Indikaator näitab, kui paljusid hangitud raamatutest kasutajad viimasel kahel aastal on laenutanud. Veidi kasvas ka komplekteerimiseelarve osakaal RaRa eelarves: 2023. a 5%, 2022. a 4,4%, 2021. a 5%. Väga edukaks saab pidada välisraamatute komplekteerimist, kuna uute raamatute kasutatavuse näitaja sihttase (80%) ületati oluliselt. See näitab, et hangime lugejatele vajalikke väljaandeid ning pakume kasutajaile sobivaid viise nende laenutamiseks. E-väljaannete komplekteerimisel MIRKO platvormile juhinduti e-laenutuse nõukoja suunistest; väljaannete hankimisel arvestati kasutajate soovidega, väljaannete kasutuskordade arvuga ning jälgiti, et erinevad sisuvaldkonnad oleks kaetud (ilukirjandus, teatmekirjandus, tarbekirjandus, õppe- ja teaduskirjandus). Audioraamatute väga suure populaarsuse ning kõrgema hinna tõttu kulus neile eelarvest 74% ja e-raamatutele 26%. Audioraamatu keskmiseks litsentsihinnaks kujunes 39 eurot ja e-raamatul 14 eurot. Kogudesse hangitud kõige unikaalsem rahvustrükis oli 1814. a Tallinnas ilmunud lasteraamat „Piddage meles Jesust Kristust…“, mille restaureerimist kajastas ajaleht Postimees. Väärt täiendust said kogud ka Rahvusarhiivi annetusest ja Raamatupalati pisitrükiste kogu läbitöötamisest, mis toimus kavakohaselt. 5.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite loovutamine Säilituseksemplaride keskuse eesmärk on parendada koostööd kirjastajate ja säilituseksemplare saavate raamatukogudega ning tagada teavikute kiire loovutamine kirjastajate poolt, teenuse töö sujus tõrgeteta. Kokku koostati kolm ettekirjutust, mille tulemus oli positiivne ehk nõutud failid loovutati. Novembris tuli kokku säilituseksemplari nõukoda, kus arutati ka ettepanekuid säilituseksemplari seaduse muutmiseks, anti ülevaateid pisitrükiste töövoost ja mängudest säilituseksemplarina teiste riikide kogemuste põhjal. Mängudeteemaline arutelu jätkub 2024. a. 2023. a eesmärk oli saavutada trükifailide hankimise osakaaluks 100% võrreldes füüsilisel kandjal hangitud teavikutega. Tulemus oli 148%, kasvades aastases võrdluses 45%. Raamatute trükifailide hankimise protsent oli 161, selle muudavad kõrgeks välismaistes portaalides müüdavad AI abil tehtud nõudetrüki-raamatute failid, mille trükiseid ei hangita (seda sarnaselt 2021. a-le). Kuna Kirjastajaportaali tarkvaralahendus on sisuliselt pärandvara, siis alustati uue lahenduse loomist: vastavalt planeeritud ajakavale viidi läbi hankeprotsess ja arendustegevus algas aasta lõpus. Hanke võitjaks osutus OÜ Merada ning arendus valmib 2024. a lõpus. Standardnumbreid väljastati 2023. a 12 593 (2022. a 11 737). Enim mõjutas Kirjastajaportaalist väljastatud numbrite arvu suurenemist ISBNi numbrite kasv, mille põhjustas kahe kirjastuse edastatud üle 800 taotluse rohkem kui 2022. a. 2021 2022 2023 Standardnumbreid KOKKU 9810 11 737 12 593 Kirjastajaportaali kaudu 5676 5470 5902 Käsitsi digikoopiatele 4134 6267 7051 5.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia Teavikute kataloogimine ja rahvusbibliograafia koostamine jätkus katkestusteta. Kokku kataloogiti 2023. a 10 654 väljaannet. 15  Aastaaruanne 2023 2020 2021 2022 2023 Kataloogitud teavikuid KOKKU 32 323 14 025 9252 10 654 Rahvusteavik (trükis) 7392 7420 7400 8829 Rahvusteavik (e-raamat) 1818 2096 1773 3013 Rahvusteavikutest on raamatute kataloogimisel varasemate aastatega võrreldes suurenenud trükifailide ja nõudetrükkide alusel kataloogitud väljaannete (2023. a 430) ning e-raamatute osakaal (2023. a 3013). Seoses MIRKO platvormi avamisega lisandus audioraamatute kataloogimine (2023. a 294). RaRa haldab koostöös ELNETi raamatukogudega märksõnade normandmestikku „Eesti märksõnastik“ (EMS). Seoses teema- ja vormimärksõnade ühise identifikaatori kasutuselevõtmisega dubleeriti kõik vormimärksõnad ka teemamärksõnadeks. Seetõttu lisandus EMSi varasemate aastatega võrreldes rohkem uusi märksõnu. 2023. a lisandus EMSi 1095 uut märksõna (2022. a 340, 2021. a 370). Jätkus uue kataloogimisstandardi RDA juurutamine ja raamatukoguvõrgu koolitamine. Uus standard on tulevikku suunatud rahvusvaheline andmeelementide pakett teavikute kirjeldusandmete koostamiseks, mis loob eelduse kujundada kasutajakeskseid, automatiseeritud töövoogudele ja lingitud andmetele tuginevaid teenuseid. RaRa ettevalmistatud nootide, muusikaliste auviste, muusikateoste eelispealkirjade, videosalvestiste, mittemuusikaliste helisalvestiste ja lõimväljaannete uued juhendid kinnitati ELNETi kataloogimise töörühmas. Toimusid muusikateoste kataloogimise ja RDA kataloogimispõhimõtete koolitused (erialaraamatukogude teabepäeval) ning märksõnastamise veebiseminar raamatukoguvõrgule. 5.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv Digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise tagamiseks jätkus uue arhiivitarkvara juurutusprojekt, keskenduti andmete migratsioonile ja toimus materjali üldine korrastamine. Teenuse säilitustegevuste mõõdikuid on võimalik hinnata alates 2026. a algusest, sest migratsiooni käigus selekteeritakse materjali tehnilised vead, mis on säilitamiseks vajalik eeltegevus. Migratsioon kestab 2024. a lõpuni. 2023. a. seisuga oli digitaalarhiivi maht kokku 1024 TB (2022. a. 750 TB), sisaldades arhiivitarkvara, säilituskeskkondi, töötluspinda ja kasutajakeskkondi. 2024. a lõpuks on eeldatav mahu kasv 1566 TB, kuid suur osa mahust on dubleeritud, sest oleme just üle läinud uuele digiarhiivisüsteemile Rosetta ja vanade süsteemide andmed ei ole kustutatud. Seega on eeldatavalt 2025. a maht 1325 TB, sest dubleeritud andmed on kustutatud ning vana arhiivi tarkvarad ja pinnad on suletud. Veebiarhiivi aasta fookus oli eelkõige arhiveerimise töövoogude juurutamisel, seetõttu vähenes märgatavalt veebiarhiivi sisutegevuste maht ning tegemata jäi iga-aastane kogu Eesti veebi arhiveerimine (u 75 000 saiti). Eelkõige oli vähenemine seotud sellega, et kogu meeskond oli hõivatud uue arhiivitarkvara (Rosetta) projektiga ja seni ainult veebiarhiiviga tegelenud spetsialistid olid suures mahus kaasatud arendusprojekti eesmärkide täitmisesse. Eesti trükipärandi massdigiteerimise projektis toimus 16. novembril 2023 paikvaatlus, mille käigus hindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium projekti tulemeid. RaRa roll projektis oli kogu ainese arhiveerimine digitaalarhiivis DIGAR. Projekt loeti õnnestunuks ja paikvaatlus lõppes edukalt. Praegu jätkab TLÜAR varem üle antud perioodika parandustellimuste esitamist, sest tellimustes oli palju segmenteerimisvigu. Monograafiaprojekt on lõpusirgel, ootame viimaste aktide laekumist. Vigade parandamiseks on aega kuni kaks aastat pärast projekti lõppu. 16  Aastaaruanne 2023 Novembris toimus koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahvusarhiiviga säilitusseminar „Sahvrist serverisse: digitaalne kultuuripärand tehisintellekti ajastul“. Seminari eesmärk on valdkondliku võrgustiku töö edendamine ja aktuaalsete teemade analüüs. Pikaajalise säilitamise võrgustiku spetsialistidele korraldati koostöös Rahvusarhiiviga novembris juba seitsmendat korda digiarhiivinduse seminar, kus keskenduti eelkõige teadmiste jagamisele, keerukatele projektidele ning aktuaalsete probleemide lahendamisele. 5.5. Digiteerimine 2023. a eesmärk oli suurendada digitaalselt kättesaadavate kogude hulka ehk aastateks 2022‒ 2025 koostatud reprodutseerimiskava täitmisel digiteerida üks miljon lehekülge. 2023. a tulemus oli 1 209 794 lk. Kokku täideti 416 (2022. a 396) koopiatellimust, kasutajatele tehti 24 663 lk (2022. a 69 601 lk) digikoopiaid. DIGARist edastati 687 (2022. a 451) juba varem arhiveeritud faili. Suurimateks tellijateks olid Tilde, Norra-Eesti Ühing, TLÜ Haapsalu kolledž ja kirjastused (Eesti Raamat, Hea Lugu, Kultuurileht). EOD-tellimusi oli 47 (2022. a 50), piiratud juurdepääsu tõttu sai neist täita vaid 13 mahuga 1746 lk (2022. a 20 – 3 068 lk). Valguskoopiaid telliti kokku 3286 lehte (2022. a 8782 lehte). Säilitamise eesmärgil planeeriti digiteerida 50 000 lk teavikuid, aga digiteeriti 73 197 lk, millega ületati sihttase 46%. Peamise ainese moodustasid endisesse Raamatupalati pisitrükiste kogusse kuulunud müürilehed, diplomid ja tuhmuvate tekstidega trükised (rotaatorpaljundused) ning konserveeritud trükised, väikeses mahus ka haruldased raamatud ja järelkomplekteeritud plakatid. Reprodutseerimiskava täitmise eesmärkidest oli suuremahulisemaks tööks Raamatupalatist liigsetena kustutatud raamatute digiteerimine, kokku 609 452 lk. Digiteeriti üleminekuaja ajalehti: Postimees 1991‒2006 (27 068 lk) ja Äripäev 1989‒2008 (27 975 lk). Oluline oli kollektsiooni „Eesti eksliibrised“ digiteerimine/arhiveerimine (DIGARis 10 230 eks). Lisaks digiteeriti 587 nimetust raamatu/perioodika säilituseksemplari ja 198 plakati säilituseksemplari ning 5540 RaRa fotot. Uue töövoona jätkus pisitrükiste digiteerimine: 2042 nimetust (69 111 lk) säilituseksemplari ja 29 093 nimetust (14 723 lk) Raamatupalati pisitrükiseid. 2023. a alustasime digiteerimise töövoo ümberkujundamist eesmärgiga kogu digiaines tulevikus segmenteerituna kättesaadavaks teha. Lisaks jooksvale perioodikale alustasime pisitrükiste töötlemist. Segmenteeritud materjalist on võimalik eraldada tekste, artikleid, pilte jt sisuobjekte. Andmeteadlastele, keeletehnoloogidele, tudengitele jt avanevad täiendavad võimalused trükiste sisu analüüsimiseks ning tervikuna muudame kultuuripärandi kasutajatele kättesaadavamaks ja mitmekesistame digiainese kasutusvaldkondi. 5.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine Autoriõigusega kaitstud teoste kättesaadavaks tegemist jätkati autoriõiguse seadusest tulenevalt hoolika otsingu alusel. Teoste vabakasutuse valimi aluseks koostati autoriõiguse tähtaegu arvestav valem, mida igal aastal muutes saab taaskasutada. Kokku avati 725 autoriõigusega kaitstud teost, mida oli 225 teost enam kui planeeritud. Vabakasutuses teoste arv kasvas märgatavalt (2021. a 52 000, 2022. a 832, 2023. a 184 000). Päringute sisu analüüs näitas, et järjest enam tuntakse huvi Eesti autoriõiguse regulatsioonide, eriti kultuuripärandiasutustele rakenduvate erandite kohta. Pimedate raamatukogule koostati õigus- ja mõjuanalüüs, mis on aluseks teoste kättesaadavaks tegemisel soodustatud isikutele ja lubade omajate loal kõigile lugejatele. 17  Aastaaruanne 2023 5.7. Füüsiliste kogude säilitamine Füüsiliste kogude pikaajalise säilitamisega seotud eesmärgid lähtusid asendusruumide võimalustest. Peamine oli tagada arhiiv- ja harulduste kogusse lisanduva materjali optimaalne hoiustamine Narva mnt hoidlaruumis ning korrastamiseks kaasa võetud teavikute säilitustegevuste jätkamine. Isikuarhiivide ja tagatiskoopiate kogu pikaajalise säilitamise protsessid on peatatud kuni Tõnismäe hoonesse tagasikolimiseni. Teavikute konserveerimise aastasihid olid võrreldes eelmise aastaga (15 000 lehte ja 350 köidet) mõnevõrra väiksemad, kuna 2023. a vähenes tööjõu ressurss 0,5 FTEd. Samas jõuti lähedale rekonstrueerimiseelsetele tulemustele (2023. a sihttase 12 000 lehte ületati 22% võrra ‒ 14 720 lehte), köiteid konserveeriti 429, eesmärk oli 200. Tulemustest lähtuvalt tõsteti 2024. a mahu eesmärke 13 000 leheni ja 300 köitele. 2023. a lõpuks oli arhiivkogus arvel 740 227 eksemplari (2022 ‒ 731 331) ja haruldaste raamatute kogus 37 314 eksemplari (2022 ‒ 36 939). Sarnaselt 2022. a-ga oli tagatiskoopiate kogus 5812 eksemplari teavikuid ning isikuarhiivide kogus 38 arhiivi, neist korrastatud 23, kus oli arvel 8648 säilikut ja 410 eset. 6. Humanitaarraamatukogu Aruandeaastal kasvasid humanitaarsaali laenutused võrreldes remondieelse ajaga (2019) 13%. Uue väliskirjanduse hankimisel moodustasid ekspertide soovitused 49% tellitust (2022. a 42%, 2021. a 44%). 2023. a avakogusse laekunud väliskirjandusest laenutati enim keskkonnahumanitaaria- ja kartograafiakirjandust, vastavalt 47% ja 86%. Kui kõikidest humanitaarsaali avakogu teavikutest laenutati aasta jooksul välja 13%, siis viimase kahe aasta jooksul ilmunud kirjandusest 37%. Laenutuste edetabelit juhib nii eesti- kui võõrkeelse kirjanduse osas 2022. a Nobeli kirjandusauhinna pälvinud Annie Ernaux. Välkraamatukogudega osaleti kaheksal eriilmelisel üritusel (2022. a 8, 2021. a 3, 2021. a 3): traditsiooniks kujunenud Tallinna ja Hiiumaa kirjandusfestivalidel, GIS-päeval ja Disainiööl. Uutena lisandusid DJ kultuuri- ja linnaruumifestival. Toimusid ja jätkusid mitmed kultuuriüritused: sari „Räägime raamatutest“, 50. sünnipäeva tähistavate kirjanike vestlussari, põnevikusõpru ühendav kirjandusklubi, Valter Ojakääru bibliograafia esitlus koos kontserdiga, traditsiooniks kujunenud emakeelepäeva konverents „Tunnete keel ja tehnoloogia“ ning oskuskeelepäev „Tõhus erialakeel raamatukogus“. Tänu koostööle Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna ja Prima Vista festivaliga pakkusime eesti lugejale võimalust kohtuda rahvusvaheliselt tuntud kirjanikuga, korraldades saksa kirjaniku Jenny Erpenbecki autoriõhtu. Kultuuriürituste sarjad ja toimumise rütm on kujunenud viimase kahe aasta jooksul asendusruumides tegutsedes, samal ajal Tõnismäele tagasi kolimist silme ees hoides. Koostöö partneritega toimus nii Eestis kui välismaal. Panustasime Eesti muusikaauhindade ja Kultuurkapitali kirjandusauhindade määramisse ning aasta filmiajakirjaniku valimisse. Koostati ülevaated Eesti Teatri Agentuurile ja Eesti Jazziliidule, Kultuurkapitali auhindade žüriile ja ajakirja Looming aastaülevaadete kirjutajatele (Eesti romaan, lühiproosa, tõlgitud mõttekirjandus, esseistika, luule). Koostöös Eesti suursaatkonnaga Haagis loodi Amsterdami linnaraamatukogus Eestit tutvustav kollektsioon, mille kevadel pidulikult avas Vabariigi President. ERASMUS+ õpirände projekt andis neljateistkümnele RaRa töötajale võimaluse tutvuda Põhjamaade ja Hollandi raamatukogudega. Rahvusvahelisse RILMi andmebaasi lisati 110 eesti muusikaraamatu ja -artikli kirjet. Kevadel sisestati rahvusraamatukogu kaheksa inkunaablit suurimasse rahvusvahelisse inkunaablite andmebaasi MEI. Koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga (ERÜ) korraldati terminoloogiatoimkonna tööd. Ajakirjas Raamatukogu algatati regulaarne rubriik uute terminite tutvustamiseks. 18  Aastaaruanne 2023 Rändinstallatsioon „Looduse nõud ja jõud. Inimene ja loodus Eesti algupärases kooliõpikus“ liikus poolteist aastat mööda Eestimaad ning jõudis üheksasse raamatukokku. Toimusid kohtumised huvilistega ning koolitused raamatukoguhoidjatele. Näitus propageeris loodushoidu, jätkusuutlikkust ja rohelist mõtteviisi ning ühtlasi näitas raamatukogusid keskkonnateadliku mõtteviisi edendajatena. Projekt leidis äramärkimist IFLA Green Library auhinna raames ning toodi esile maailma kaheksa õnnestunuima projekti seas. Ühtlasi on projekt esitatud ERÜ teadusraamatukogu aasta teo auhinnale. Aasta jooksul ilmus viis artiklit, sh Ingerimaa rahvusküsimusest, varauusaegsetest eestikeelsetest kirikulauludest ning lasteraamatukogudest esimese Eesti Vabariigi ajal. Muutus Tulemus Humanitaarraamatukogu arvudes 2022/2023 Tulemus 2023 2022 (%) Kogude uurimine: artiklid 67 5 3 Kogude uurimine: ettekanded 33 8 6 Sotsiaalmeediapostituste arv 65 84 51 Ajakirjas Raamatukogu ilmunud artiklid uutest terminitest - 6 - Välkraamatukogude arv 0 8 8 Narva mnt II korruse avakogu laenutuste arv 18 10 954 9 285 Pöördumiste arv II korruse lugemissaalis -10 7 299 8 115 Kogude uurimine: lugemissaali väljapanekud 17 14 12 Ürituste arv, sh kultuuriüritused ja muud programmid, HKRK 0 27 27 Koostööpartnerite arv 3 82 80 Aasta jooksul tutvustatud raamatute arv 14 121 106 Avakogu teavikute arv, HKRK 4 58 689 56 608 Uute teavikute arv lugemissaalis, HKRK 49 2 736 1 831 7. Parlamendiraamatukogu 2023. a keskenduti parlamendi lugemissaali nähtavuse suurendamisele, sotsiaalteaduste valdkonna spetsialistide toetamisele ning meediapädevuse valdkonna arendamisele. 2023. a sihiks oli suurendada parlamendi lugemissaali tuntust kasutajate seas, jätkata vastavalt ajakavale parlamendiväljaannete koostamist ja kirjastamist ning uuele Riigikogu koosseisule ja ametnikele raamatukoguteenuste tutvustamist; 37% kasvas Riigikogu liikmete artiklite ja intervjuude monitoorimise maht. Riigikogu liikmetele ja kantselei ametnikele korraldati viis teenuste tutvustamise üritust. Riigikogu koosseisu vahetumisega mitmekordistus parlamendiväljaannete koostamise maht, mis oli 2149 lk (2022. a 380 lk). Laenutuste maht jäi alla varasemate aastate tasemele. Tulemust mõjutab kindlasti asjaolu, et rahvusraamatukogu teavikud ei ole praegu nii kättesaadavad kui varem. Parlamenditeenindus 2021 2022 2023 Kogu suurus 7543 9200 9505 Laenutused 655 594 562 Riigikogu veebilehele lisatud kirjed 1352 1498 2060 19  Aastaaruanne 2023 Pöördumised 507 523 557 Parlamendiväljaannete maht (lk) 686 380 2149 Üks eesmärke oli jätkuvalt toetada spetsialiste sotsiaalteaduste valdkonna infoga. Kasvas uuringute andmebaaside Ühiskonnauuringud ja Summaria Iuridica kasutamine (2023. a 17 149, 2022. a 9545 kasutust), seda tänu süsteemsetele teavitustele ja info lihtsale kättesaadavusele RaRa veebilehel. Suurt huvi äratasid selle aasta fookusteemad, nt obstruktsioon parlamenditöös ja automaks. Hüppeliselt kasvas uuringute veebilehe kasutus (2023. a 20 023, 2022. a 1636). Ka Ühiskonnauuringute infokiri sai 2023. a juurde hulga tellijaid. Uuringute monitoorimine erinevatelt veebilehtedelt ja ühte keskkonda koondamine võimaldab huvilisel leida teadus- ja andmepõhist infot. 2023. a langes 42% Eesti õigusbibliograafia (BIE) andmebaasi kasutus (2023. a kasutus 4726, 2022. a 8075). Hoolimata laiahaardelisest ja põhjalikust tööst Eestit puudutavate õigusalaste kirjutiste koondamisel oleme samal ajal konkureerimas digiteeritud, sh ka täistekstinfoga veebis ning eeldatavalt ei vasta artiklite andmebaasi ISE keskkond kasutajate kaasaegsetele ootustele. Stabiilsel kasutustasemel püsib Vabariigi Presidendi bibliograafia andmebaas (VPB). Kasutust leidis ka Parlafoni blogi, vaatamata sellele, et 2023. a viisime sisu ja postitusi üle RaRa blogisse. Suhteliselt kõrge püsib veebinäituse „Meie parlament ja aeg“ külastuste arv. Andmebaaside kasutus 2021 2022 2023 BIE 7782 8075 4726 VPB 1360 1290 1263 Summaria Iuridica 19 967 9545 17 149 Ühiskonnauuringud 1529 1636 20 023 Meie parlament ja aeg 13 411 9392 8841 Parlafon 4810 4552 3802 Sotsiaalteaduste valdkonna päringutele vastamine on üldiselt olnud langustrendis, moodustades siiski 47% kogu RaRa päringutest. 17% on langenud riigiasutustelt saabunud küsimuste hulk (2022. a 64, 2023. a 53). 15% kasvas Narva mnt hoone sotsiaalteaduste lugemissaali laenutuste arv (2022. a 7262, 2023. a 8388). Edukas oli meediapädevuse valdkonna arendamine ja koostöösuhete loomine. Kasvas valdkonna uudiskirja tellijate arv (lisandus 163), toimusid „Infomüra“ arutelud, salvestati temaatilisi taskuhäälinguid ning Saksamaa Liitvabariigi saatkonna rahastamisel valmis viis noortele suunatud videot. 2023. a toimus koostöös partneritega kaks suuremat üritust: tehisintellekti teemaline seminar ja meediapädevuse õpetamisele keskenduv konverents meediapädevuse nädala raames. Meediapädevuse valdkonnas on Eestis hästi toimiv võrgustik, kus RaRa-l on kandev roll. Ürituste osas keskendusime eelkõige spetsiifilise sisuga, spetsialistidele suunatud ürituste korraldamisele, seetõttu on vähenenud ka osalejate arv (2023. a 2045, 2022. a 6644). Tegevus 2021 2022 2023 Riigiraamatukogu päringud 75 64 53 Laenutused - 1. korrus 5919 7262 8388 Pöördumised - 1. korrus - 12 430 12 194 Litsentsiandmebaaside keskmine kasutus kuus 5320 4731 6526 Päringud (sotsiaalteadused) 159 140 113 Üritustel osalejate arv 3816 6644 2045 20  Aastaaruanne 2023 8. Pimedate raamatukogu Pimedate raamatukogu lugejate arv on viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud. 2023. a lisandus 104 inimest, lugejaid oli kokku 1106 (2019. a 902). Samas on laenutuste üldarv viie aasta jooksul igal aastal vähenenud, seda just mittetagastatavate heliraamatute laenutuste osas (2019. a 15 983, neist mittetagastatavad heliraamatud 15 592, 2023. a 11 688 ja 11 230). Laenutuste arv raamatukogus kohapeal on aastate lõikes olnud suhteliselt püsiv ehk umbes 400 (2019. a 391, 2023. a 458). Uued lugejad, eriti noored, kasutavad veebiraamatukogu ning CD-l raamatuid posti teel koju ei telli, samas on kasvanud veebiraamatukogu kasutajate arv (2019. a 458, 2023. a 734). Märgata on düsleksiaga laste ja noorte lisandumist. Samas näeme, et allalaadimiste arv veebiraamatukogus on viimastel aastatel vähenenud (2021. a 20 771, 2022. a 19 680, 2023. a 19 382). Ilmselt eelistavad kasutajad järjest enam voogedastuse võimalust, kuid selle kohta statistilisi andmeid ei ole. Pimedate raamatukogu 2023. a toodetud raamatute arv on aastate lõikes jäänud samaks: eestikeelseid heliraamatuid aastas 141‒183 nimetust. Nõudlus punktkirjas raamatute järele on vähenenud, eestikeelseid antakse aastas välja 7‒15 nimetust, venekeelseid 1‒3. 2023. aastat saab nimetada teenuse analüüsi ja arenduste kavandamise aastaks. 2023. a toimus veebilehe arendus ja ettevalmistused pimedate raamatukogu heliraamatute müügiks kirjastustele, mis saab teoks 2024. a. 2023. a oli kavas pimedate raamatukogu ühendamine e-väljaannete laenutusteenusega, MIRKOga liitumine saab teoks 2024. a lõpuks. Raamatukogu uue nime teemal toimus ideekorje, avalikustamine otsustati ajastada uue veebilehe avamisega 2024. a. 9. Hoiuraamatukogu Hoiuraamatukogu liitmine RaRa struktuuri elavdas ja mitmekesistas hoiuteenuse kasutust. Aasta tõi kaasa muudatusi kõigis protsessides, oli palju õppimist ja uute oskuste omandamist. Koostöös teadusraamatukogudega töötati välja pikaajalise säilitamise põhimõtted ning teadus- ja erialaraamatukogudele koostati juhend trükiste suunamiseks RaRa hoiukogusse. Komplekteerimise, trükiste arvele võtmise ja kataloogimise töölõigud anti juunis üle kogude arenduse osakonnale. Aruandeaastal kasvas nii külastuste, päringute kui ka koopiatellimuste arv. Paljundustööde mahu järkjärguline suurenemine (2023. a 3987 lk, 2022. a 3294 lk, 2021. a 644 lk) oli osaliselt seotud RaRa peamaja sulgemise ja vanemate võõrkeelsete ajalehtede (sh venekeelsed) piiratud kättesaadavusega teistes raamatukogudes. Prognoositud laenutuste arv jäi saavutamata, kuigi aasta jooksul tehti ettevalmistusi, et anda lugejatele võimalus hoiukogu teavikute kojulaenutamiseks sarnaselt RaRa teiste harukogudega. Uuenduste rakendamine lükkus tehnilistel põhjustel 2024. aastasse, seega moodustasid ka aruandeaastal laenutuste arvu vaid kohalkasutused (256 laenutust). 2023. a laienes raamatute taaskasutuse propageerimine, kasvas raamaturinglus ja reisiraamatukogude arv ning kahanes jäätmekäitlusesse saadetavate teavikute hulk. 2023. a võeti vahetuskogusse vastu 376 271 eksemplari teavikuid (2022. a 426 345, 2021. a 337 745). Jätkuvalt kasvas eraisikute annetuste osakaal, moodustades 2023. a 65% (246 020 eksemplari) annetustest (2022. a 61%, 2020. a 51%). Samas on järk-järgult vähenenud raamatukogudelt saabunud üleliigsete trükiste hulk: 2021. a 33%, 2022. a 22% ja 2023. a vaid 17% vastuvõetud teavikutest. Sarnaselt eelmise aastaga moodustasid kirjastuste jäägid 9% annetustest (2023. a 34 773 eksemplari, 2022. a 40 361, 2021. a 23 733). Peaaegu sama palju (32 319 eksemplari) võttis hoiuraamatukogu teavikuid vastu ka muudelt asutustelt (2022. a 34 510 eksemplari, 2021. a 29 685). VASTUVÕETUD TEAVIKUD 2021 2022 2023 Eestikeelsed raamatud 223 114 348 099 295 140 Võõrkeelsed raamatud 75 541 71 273 61 421 21  Aastaaruanne 2023 Raamatud kokku 298 655 419 372 356 561 Eestikeelne perioodika 26 179 2 669 3 577 Võõrkeelne perioodika 7 822 637 573 Perioodika kokku 34 001 3 306 4 150 Muud laadid 5 089 3 667 15 560 Kokku 337 745 426 345 376 271 Vastuvõetud teavikute koguarvu vähenemise põhjuseks on hoiuraamatukogu viimaste aastate aktiivne taaskasutuse ja raamaturingluse propageerimine, sh raamatukogudes korraldatud raamatute teabepäevad, mis võimaldavad üleliigseks muutunud trükistele anda uue elu juba kogukonna sees. Kirjastuste lattu jäänud teavikute kogused vähenesid tänu trükiste ületootmise vähenemisele. Raamatute kõige aktiivsemateks annetajateks olid eraisikud, kelle teadlikkus hoiuraamatukogu rollist raamaturingluses kasvas aruandeaastal veelgi. ÜLEANTUD TEAVIKUD 2021 2022 2023 Eestikeelsed raamatud 66 265 97 554 129 743 Võõrkeelsed raamatud 16 885 15 983 19 308 Raamatud kokku 83 150 113 537 149 051 Eestikeelne perioodika 7 018 2 396 1 495 Võõrkeelne perioodika 968 994 115 Perioodika kokku 7 986 3 390 1 610 Muud laadid 4 217 7 138 12 502 KOKKU 95 353 124 065 163 163 2023. a anti taaskasutuseks sihtrühmadele üle 163 163 teavikut, s.o 39 098 eksemplari rohkem kui eelneval aastal: raamatukogudele 75 066 teavikut (46% üleantud teavikutest), mis on 4% rohkem kui aastal 2022. Trükistest 42% läks seltside, ühiskondlike organisatsioonide ning reisi- ja suveraamatukogude varustamiseks, sh 29 894 teavikut reisiraamatukogudele (Hiiumaa praamid Leiger ja Tiiu, Tallinna, Tartu, Rakvere, Jõhvi ja Haapsalu bussijaamad ning A-Terminal). 10% üleantud teavikutest läks filmistuudiotele, teatritele ja muuseumitele. 1000 eksemplari või vähem viisid vahetuskogust kaasa haiglad, vanglad ja ministeeriumid. Taaskasutusse antud teavikute arvu kasvu soodustas ka vahetuskogu hoidlate suurem korrastatus ja trükiste parem leitavus. 10. Hariduskeskus 2023. a keskenduti koostöö laiendamisele haridusasutustega ja alustati koostöömudeli väljatöötamist riigigümnaasiumidega. Uurimistööd toetavate haridusprogrammide läbiviimisega jätkati Tabasalu ja Paide Riigigümnaasiumis, mitmekülgsemat koostööd alustati Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumiga (TORG). Õpetajate infopädevuse suurendamiseks korraldati mitu üritust: Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumis toimus õpetajate koostööpäev, kus sai osaleda infopädevust arendavate tundide õpiampsudes; Eesti Teadusagentuuri korraldatud infopäeval põhikooli loovtöö ja gümnaasiumi uurimistöö juhendajatele tutvustati hariduskeskuse programme ja nõustamisteenust, RaRa digilabori tööriistu ning viidi läbi programm „Kiirtee usaldusväärse uurimistööni“. 22  Aastaaruanne 2023 Aruandeaastal viidi läbi 473 haridustegevust (2022. a 338) eesmärgiga arendada õpilaste infopädevust ja kriitilise mõtlemise oskust, suunata kasutama ja usaldama teaduspõhist kirjandust ja RaRa rikkalikke kogusid. Erinevates haridusprogrammides, sh „RaRa ratastel“ pakettides, veebitundides ja Narva mnt majas toimuvates programmides oli kokku 10 385 osalejat, mis kasvas võrreldes 2022. a (7786 osalejat) 33%. Tudengitele viidi läbi 13 erialateabe (veebi)koolitust õigusinfo, majandusinfo ja kunstiinfo allikate teemal, neis osales 175 tudengit. Haridusprogrammide kõige aktiivsemad osalejad on alg- ja põhikoolide õpilased. Õpetajad on väga tänulikud „RaRa ratastel“ pakettide eest, mis pakuvad neile uusi võimalusi elavdada koolipäevi põnevate raamatukogutundidega, hoiavad kokku klassiga koolist välja mineku aega ning Tallinnast kaugemalasuvate koolide puhul ka raha. Haridustegevused, osalejad ja e-programmide kasutus 2018‒2023 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Haridustegevuste arv 170 398 182 174 338 473 Haridusprogrammides osalejate arv 3 226 7 737 3 145 3 772 7 786 10 385 E-programmide kasutuste arv 17 324 24 166 195 685 186 442 Koostöös Apollo raamatupoega korraldati Solarise keskuses eelkooliealistele kümme perehommikut, osalejaid oli kokku 697 (2022. a 586). Hariduskeskuse veebipesa viidi üle RaRa uude välisveebi ning täiendati RaRa kogudel põhinevate, õppekavaga haakuvate e-õppematerjalidega. Olemasolevaid mänge ajakohastati: veebimängud on uuel lehel kategoriseeritud, struktureeritud ja märksõnastatud. Aruandeaastal loodi 19 uut veebimaterjali. E- materjale kasutas 186 442 külastajat (2022. a 195 685). Koostöös Vabaduse Kooli õpetajatega töötati välja eesti keele A1-taseme haridusprogramm ukrainakeelsele elanikkonnale, A1-keeletaseme mängus osales 100 õpilast. Hariduskeskus täitis oma eesmärgi pakkuda eri sihtrühmadele kõrge kvaliteediga haridusprogramme ning harivaid tegevusi, seda väljendavad soovitusindeksi ja rahuloluindeksi tulemused (vastavalt 93,46% ja 83,18%). Tagasiside on positiivne kõikide programmide lõikes, ollakse rahul nii RaRa programmide mitmekesise valiku, sisu, ülesehituse kui ka läbiviimisega. 11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade 2023. a IT-tegevuste peamine eesmärk oli digipöördeks vajalike strateegiliste tegevuste kinnistamine: IT-organisatsiooni arendamine ja teenuste haldusmudelite väljatöötamine, teenuste ümbertõstmine pilvelahendustesse ja pärandvara likvideerimise jätkamine. Tänaseks on kõikide RaRa halduses olevate rakenduste ja võrguseadmete administreerimine partnerite toel jätkusuutlikult tagatud. Teenuste ja arendustegevuste juhtimiseks on loodud Atlassiani platvormil toimiv uus keskne lahendus, mida kasutatakse laiemalt terves organisatsioonis nii strateegiliste kui ka operatiivtasandi tegevuste eesmärgistamiseks ja analüüsimiseks. 2023. a lõppes edukalt 11 projekti:  viis suurprojekti (juurdepääsulahendus teenustele I etapp, e-väljaannete laenutuse rakendamine, RaRa kodulehe arendus, riigiteenuse Bürokratt kasutuselevõtt, uus raamatukogusüsteem: detailanalüüs);  neli väikeprojekti (MIRKO veeb, Open Digital Libraries for Creative Users (ODL), autoriseeritud töökohtade teenuse kaasajastamine, URRAMi liidestamine iseteenindusautomaatidega); 23  Aastaaruanne 2023  kaks infraprojekti (monitooringulahenduse juurutamine, URRAMi rakenduse väljakolimine RaRa infrast). Projektide keskmine esialgse ja tegeliku tähtaja vaheline erinevus on neli kuud. Projektide keskmine kestus (ettevalmistus ja elluviimine) on 14,5 kuud. Projektide ettevalmistava etapi keskmine kestus oli viis kuud. 2024. a jätkuvad ja algavad järgmised IT-arendusprojektid: digitaalarhiivi juurutamine, pimedate raamatukogu uus veeb, andmehalduse tarkvara rakendamine, pimedate raamatukogu veebiraamatukogu üleviimine MIRKO e-väljaannete laenutusteenusesse, digitaalarhiivi kasutajakeskkond, kirjastajaportaali arendused, rekonstrueerimisega seotud IT-lahenduste loomine, failide massloovutuse lahendus, CRM-lahenduse kasutuselevõtt kliendiandmebaasina, raamatukogude juhtimistöölaud, automaatse kataloogimise ja märksõnastamise KRATT ning uus raamatukogusüsteem. 12. Organisatsioon ja personal Rahvusraamatukogu nõukogu valis oma 31. juuli 2023. a istungil rahvusraamatukogu uueks peadirektoriks Martin Ööveli, kes alustas tööd 17. septembril 2023. Seisuga 31. detsember 2023 oli meie töötajate keskmine arv 201,5 ning töötajate arv 200. Pärast kuue aasta pikkust vähenemist on need arvud võrreldes 2022. a 31. detsembri seisuga veidi suurenenud, selle põhjuseks on Hoiuraamatukogu ja Pimedate Raamatukogu liitumine meiega. 2023. a asus rahvusraamatukogus tööle 31 ja lahkus töölt 18 töötajat. Värbamiskonkurssidel osales keskmiselt 25 kandidaati, minimaalse kandidaatide arvuga konkursil 8 ja maksimaalse kandidaatide arvuga konkursil 71 inimest. 2023. a oli töötajate koguvoolavus 8,9% ning vabatahtlik personalivoolavus 2%, need arvud on võrreldes eelmise kahe aastaga languses. Rahvusraamatukogu töötajate keskmine vanus oli 50,25 ja keskmine staaž 15,5 aastat. Rahvusraamatukogu töötajatest 83% on kõrgharidusega, sh teise taseme kõrgharidusega (magistri- ja doktorikraad) 76%. Töötajate koolitus ja arendamine on meie eesmärkide saavutamises väga olulise tähtsusega, 2023. a oli keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta 5,4. Rahvusraamatukogu töötajate keskmine palk 2023. a oli 1904 ja mediaanpalk 1750 eurot. Töötajate rahulolu-uuringus osalemise protsent oli 72, rahulolu organisatsiooni ja juhtimise erinevate valdkondadega 86%. 2023. a esimesel poolel viisime läbi CAF-mudelil põhineva organisatsiooni enesehindamise, millega (ja tänu 36 kolleegi osalemisele) saime väga hea sisehinnangu organisatsiooni, selle põhimõtete ja protsesside toimimisele ning hulgaliselt sisukaid ettepanekuid parenduseks. 2023. a toimusid hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu teenuste analüüsid, mille eesmärk oli siduda protsessid RaRa teenustega ja koostada uute teenuste haldamiseks vajalikud alusmaterjalid vastavalt RaRa-s kokku lepitud teenuste portfelli juhtimise põhimõtetele. Teenuspõhise organisatsiooni toimimise põhimõtete alusel koostati teenusejuhtidele juhendmaterjal „Teenusejuhi käsiraamat“. Teenuste efektiivsuse ja hinnastamise eesmärgil jätkati asutuseülese ajakaardistusega, kogutud andmeid kasutatakse 2024. a toimuvas kõikide teenuste analüüsis. 13. Rahvusvaheline koostöö  Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (Conference of Directors of National Libraries, CDNL);  Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (Conference of European National Librarians, CENL);  IFLA rahvusraamatukogude sektsioon (National Libraries Section) ja statistika sektsioon (Statistics and Evaluation Section);  EURIG (European RDA Interest Group);  VIAF Council; 24  Aastaaruanne 2023  NAPLE e-raamatu töörühm;  Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonnad ‒ kogude komplekteerimine ja kultuurivahetus;  standardnumbrite rahvusvahelised keskused (ISBN, ISSN, ISMN);  Euroopa Parlamentide Uurimis- ja Dokumentatsioonikeskus (European Centre for Parliamentary Research and Documentation, ECPRD);  rahvusvaheline andmekogu RILM – muusikakirjanduse annoteeritud andmebaas;  Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) ‒ kogude komplekteerimine ja pimedate raamatukogus toodetud venekeelsete heliraamatute kättesaadavaks tegemine;  CENLi juurde loodud tehisintellekti arendamise töögrupp CENL AI in Libraries Working Group;  LIBERi autoriõiguse töögrupp LIBER Copyright & Legal Matters Working Group;  Rahvusvaheline Veebiarhiveerimise Konsortsium (International Internet Preservation Consortium, IIPC);  IIIF Konsortsium;  Ex Librise toodete kasutajate koostöövõrgustik (International Group of Ex Libris Users, IGeLU);  koostöövõrgustik Europeana Copyright Community. 25  Aastaaruanne 2023 FINANTSNÄITAJAD 2023 2022 (tuhandetes eurodes) Bilansimaht 61 554 33 216 Käibevara 8 126 4 455 Põhivara 53 428 28 762 Lühiajalised kohustised 6 003 2 715 Netovara 55 552 30 501 Müügitulu 134 104 Eraldised riigieelarvest 10 257 8 066 Muud sihtfinantseeringud 31 194 23 776 Tegevuskulud 16 647 16 024 Tulem 25 051 15 931 SUHTARVUD 2023 2022 Käibevara/lühiajalised kohustised 135% 164% Põhivara/bilansimaht 87% 87% Netovara/bilansimaht 90% 92% Müügitulu/ tegevustoetuste – ja sihtfinantseerimise tulu 0% 0% 2023. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 201 töötajat; töölepingu alusel töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 4 637 126 eurot. Peadirektori töötasu oli 98 728 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 2023. aastal kokku 10 363 eurot. 26  Aastaaruanne 2023 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) AKTIVA (vara) lisa 31.12.2023 31.12.2022 Käibevara Raha 7 366 696 1 851 147 Nõuded ja ettemaksed 2 756 018 2 599 688 Varud 3 229 3 854 Käibevara kokku 8 125 943 4 454 689 Põhivara Materiaalne põhivara 4 52 258 061 27 752 606 Immateriaalne põhivara 5 1 170 050 1 009 105 Põhivara kokku 53 428 111 28 761 711 AKTIVA (vara) KOKKU 61 554 054 33 216 400 PASSIVA (kohustised ja netovara ) Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 6 002 534 2 715 438 Lühiajalised kohustised kokku 6 002 534 2 715 438 Kohustised kokku 6 002 534 2 715 438 Netovara 55 551 520 30 500 962 PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 61 554 054 33 216 400 27  Aastaaruanne 2023 Tulemiaruanne (eurodes) lisa 2023 2022 Müügitulu 8 134 309 103 524 Tegevustoetus 10 257 363 8 066 177 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 9 29 725 606 21 847 163 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 9 1 468 640 1 928 405 sh välisabi 112 578 215 791 Muud tegevustulud 17 760 9 533 Kokku tegevustulud 41 603 678 31 954 802 Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 -4 408 073 -3 575 546 (majandamiskulud) Mitmesugused tegevuskulud 11 -5 543 499 -4 055 451 Tööjõukulud 12 -6 291 593 -5 197 887 Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 4,5 -403 606 -3 195 576 Kokku tegevuskulud -16 646 771 -16 024 460 Tegevustulem 24 956 907 15 930 342 Finantstulud ja –kulud Intressitulu 93 561 173 Finantstulud ja –kulud kokku 93 651 173 Aruandeaasta tulem 25 050 558 15 930 515 28  Aastaaruanne 2023 Rahavoogude aruanne (eurodes) lisa 2023 2022 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 24 956 907 15 930 342 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 4,5 403 606 3 195 576 Põhivara soetamiselt käibemaksukulu 4 952 983 3 666 365 Sihtfinantseerimise tulud põhivara soetamiseks 9 -29 725 606 -21 847 163 Kasum/kahjum põhivara müügist 0 -2800 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 901 501 -1 221 360 Varude muutus 625 10 485 Põhitegevusega seotud võlgade ja ettemaksete muutus 163 435 -54 422 Kokku rahavood põhitegevusest 1 653 451 -322 977 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel tasutud -26 752 767 -20 219 622 müügist laekunud 0 2 800 Laekunud sihtfinantseerimised põhivara soetamiseks 30 521 214 20 968 517 Laekunud intressid ja muu finantstulu 93 651 173 Kokku rahavood investeerimistegevusest 3 862 098 751 868 Rahavood kokku 5 515 549 428 891 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 851 147 1 422 256 Raha ja selle ekvivalentide muutus 5 515 549 428 891 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 7 366 696 1 851 147 29  Aastaaruanne 2023 Netovara muutuste aruanne (eurodes) Akumuleeritud tulem Netovara kokku 31.12.2021 14 570 447 14 570 447 Aruandeaasta tulem 15 930 515 15 930 515 31.12.2022 30 500 962 30 500 962 Aruandeaasta tulem 25 050 558 25 050 558 31.12.2023 55 551 520 55 551 520 30  Aastaaruanne 2023 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud põhimõtetest. Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja rahavoogude aruanne Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruande põhitegevuse koostamisel on kasutatud kaudset meetodit, investeerimis ja finantseerimistegevuse rahavoogudel otsest meetodit. Finantsvarad ja -kohustised Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood 31  Aastaaruanne 2023 ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata nõudeid kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest, hinnates iga arve laekumise tõenäosust võimalusel eraldi. Leppetrahvide arvestus toimub bilansiväliselt. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 10 000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 10 000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide amortisatsiooninormid on järgmised: Hooned 2 - 5% aastas Masinad ja seadmed 10 - 50% aastas Transpordivahendid 20% aastas Info- ja kommunikatsioonivahendid 20 - 50% aastas Muu inventar 10 - 25% aastas 32  Aastaaruanne 2023 Teavikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud. Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja mille maksumus ületab 10 000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 10 - 25% aastas. Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Tulu Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. 33  Aastaaruanne 2023 Toetused, sh sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks ja põhivara soetuseks Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Tasuta saadud teenused Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna. Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeva valuutakursside alusel. Seotud osapoolte tehingud Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades. 34  Aastaaruanne 2023 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed lisa 31.12.2023 31.12.2022 Nõuded ostjate vastu 106 735 92 976 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -62 -632 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 12 564 10 621 Sihtfinantseerimise nõuded 9 309 855 2 169 648 Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 0 84 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 326 894 326 848 Muud lühiajalised nõuded 32 143 Kokku 756 018 2 599 688 Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed. Lisa 3 Maksud 31.12.2023 31.12.2022 lisa ettemaks võlg ettemaks võlg Ettemaksukonto 2 12 564 0 10 621 0 Käibemaks 0 38 025 0 23 833 Erisoodustuste tulumaks 0 2 497 0 3 791 Üksikisiku tulumaks 0 69 731 0 55 342 Sotsiaalmaks 0 130 636 0 112 132 Töötuskindlustusmaks 0 8 536 0 7 120 Kogumispensioni makse 0 5 365 0 4 509 Kokku ettemaksed 2 12 564 0 10 621 0 Kokku võlad 6 0 254 790 0 206 727 35  Aastaaruanne 2023 Lisa 4 Materiaalne põhivara Infotehno- Ette- Masinad loogia ja Kunsti- maksed ja Maa Ehitised ja Teavikud Kokku muu väärtused lõpetamata seadmed inventar põhivara Soetusmaksumus 666 017 9 901 978 306 961 646 240 71 160 5 401 667 18 938 148 35 932 171 31.12.2022 Akumuleeritud kulum 0 -7 427 392 -289 082 -463 091 0 0 0 -8 179 565 31.12.2022 Jääkmaksumus 666 017 2 474 586 17 879 183 149 71 160 5 401 667 18 938 148 27 752 606 31.12.2022 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 171 211 24 475 053 24 646 264 Arvestatud kulum 0 -95 400 -9 968 -85 182 0 0 0 -190 550 Mahakandmine 0 0 0 0 0 -6 346 0 -6 346 Ümberklassifitseerimine 0 7 084 907 0 0 0 0 -7 084 907 0 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 0 0 0 0 71 923 0 71 923 Muud muutused 0 0 0 -15 836 0 0 0 -15 836 Soetusmaksumus 31.12.2023 666 017 16 986 885 260 244 487 152 71 160 5 638 455 36 328 294 60 438 207 Akumuleeritud kulum 31.12.2023 0 -7 522 792 -252 333 -405 021 0 0 0 -8 180 146 Jääkmaksumus 666 017 9 464 093 7 911 82 131 71 160 5 638 455 36 328 294 52 258 061 31.12.2023 Rahvusraamatukogu hoone renoveerimisprojekti raames tehtud töödest lisandus lõpetamata põhivarasse 2023. aastal 24 475 053 eurot. Rahvusraamatukogu hoone maksumusse kapitaliseeriti 2023 aastal lõpetamata põhivaradest:  aknad maksumusega 1 685 000 eurot  katusekatted 2 613 776 eurot  soojustrassid 25 000 eurot  vee- ja kanalisatsioonitrassid 334 300 eurot  välisseinad summas 2 426 831 eurot Kogumaksumusega 7 084 907 eurot. Teavikute ostmiseks kulus majandusaastal 171 211 eurot. Rahvusraamatukogule annetati teavikuid aruandeperioodil summas 71 923 eurot (lisa 9). 36  Aastaaruanne 2023 01.01.2023 jõustus Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatus, millega kehtestati materiaalse ja immateriaalse põhivara arvelevõtmise alampiiriks 10 000 eurot. Muudatust rakendati alates 2023.aastast, põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 euro kanti Eesti Rahvusraamatukogu bilansist välja varade jääkmaksumuses 31.12.2022 seisuga. Arvestuspõhimõtte muutusest tulenevalt välja kantud varade soetusmaksumus oli 206 451 eurot ja jääkväärtuses 16 260 eurot. Lisa 5 Immateriaalne põhivara Muu Kasutusele Tarkvara immateriaalne võtmata Kokku põhivara tarkvara Soetusmaksumus 997 111 0 365 155 1 362 266 31.12.2022 Akumuleeritud kulum -353 161 0 0 -353 161 31.12.2022 Jääkmaksumus 643 950 0 365 155 1 009 105 31.12.2022 Ostud ja parendused 0 20 600 331 218 351 818 Arvestatud kulum 2023 -171 872 -18 576 0 -190 448 Ümberklassifitseerimine 573 252 114 721 -687 973 0 Muud muutused -424 0 0 -424 Soetusmaksumus 1 490 931 135 321 8 400 1 634 652 31.12.2023 Akumuleeritud kulum -446 025 -18 576 0 -464 601 31.12.2023 Jääkmaksumus 1 044 906 116 745 8 400 1 170 051 31.12.2023 37  Aastaaruanne 2023 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed lisa 31.12.2023 31.12.2022 Võlad tarnijatele 5 662 816 2 319 223 Võlad töövõtjatele 60 032 45 744 Maksuvõlad 3 254 790 206 727 Muud viitvõlad 135 5 658 Muud kohustised 285 1 864 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 9 24 476 136 222 Kokku 6 002 534 2 715 438 Lisa 7 Kasutusrent Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 2023 2022 Parkla 0 280 Ruumide rent ja majandamine 453 3 985 Kokku 8 453 4 265 Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 2023 2022 Asenduspinna rent 1 085 714 1 068 957 Ruumide rent 274 712 0 Sõidukid 2 913 3 155 Kontoritehnika 420 152 Kokku 1 363 759 1 072 264 Järgmiste perioodide kasutusrendi kulu lisa 2023 2022 mittekatkestatavatest lepingutest Ruumide rent, 12 kuu jooksul 1 536 777 1 172 860 Ruumide rent, 1-5 aasta jooksul 2 017 619 1 812 510 Ruumide rent, 6 aastat ja enam 1 328 996 0 Kokku 4 883 392 2 985 370 Renoveerimistööde ajaks on Eesti Rahvusraamatukogu sõlminud lepingud asenduspindade rendiks: Narva mnt 11 - teeninduspind ja kontoriruumid – tulevaste perioodide rent mittekatkestatavas osas summas 1 139 tuh eurot; kogude hoidla 713 tuh eurot ning Solarise Keskuses oleva pinna rendi kohustus mittekatkestatavas osas 6 tuh eurot. 38  Aastaaruanne 2023 Lisa 8 Müügitulu 2023 2022 Müügitulu tululiikide lõikes Lisa summa summa Raamatute laenutusteenus 36 728 27,4% 3 151 3,0% Köitmine ja restaureerimine 28 023 21,0% 17 543 16,9% Kirjastusteenused 25 030 18,6% 16 242 15,7% Koolitused 21 809 16,2% 17 020 16,4% Konverentsiteenus 7 977 5,9% 13 735 13,4% Digiteerimine, skaneerimine 7 373 5,5% 23 182 22,4% Infoteenused 6 219 4,6% 8 331 8,0% Muud 697 0,5% 55 0,1% Üüritulu ja parkimisplatsi rent 7 453 0,3% 4 265 4,1% Kokku 134 309 100% 103 524 100,0% Lisa 9 Sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine Lisa 2023 2022 Kultuuriministeerium 29 650 869 21 338 568 Annetatud teavikud 4 71 923 37 395 Koninklijke Bibliotheek 8 928 3 960 Rahandusministeerium 0 135 440 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 0 76 800 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 -6 114 255 000 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine kokku 29 725 606 21 847 163 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2023 2022 Kultuuriministeerium 1 353 065 1 520 568 Haridus- ja Noorteamet 45 240 0 Euroopa Komisjon 25 882 23 022 Koninklijke Bibliotheek 24 897 23 776 Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 12 500 0 Tartu Ülikool 8 980 21 270 Muud 261 400 Rahandusministeerium 0 174 333 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 0 130 749 Eesti Kultuurkapital 0 7 829 Riigikantselei 0 7 245 CENL Secretariat 0 4 360 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 -2 185 14 853 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 468 640 1 928 405 39  Aastaaruanne 2023 Saadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodustab enamuse Kultuuriministeeriumi toetused. Kultuuriministeeriumilt saadi 2023. aastal sihtfinantseeringut Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 31 964 295 eurot, sh 1 767 609 eurot tegevuskuludeks asenduspinnal. E-raamatukogu arendamist toetati 232 000 euroga. Uue raamatukogusüsteemi detailianalüüsi jaoks saadi toetust 147 060 eurot. Digiteerimiskava 2.0 elluviimist toetati 192 712 euroga. Digiarhiivi toetus oli summas 175 000 eurot. URRAMi laenutusmasina funktsionaalsuse täiendarenduste teostamise toetus oli 34 680 eurot. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused. Sihtfinantseerimise nõuded 31.12.2023 31.12.2022 Kultuuriministeerium 281 900 1 933 564 Koninklijke Bibliotheek 19 067 0 Haridus- ja Noorteamet 8 888 0 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 0 122 311 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 0 92 504 Tartu Ülikool 0 21 269 Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 309 855 2 169 648 Sihtfinantseerimise ettemaksed 31.12.2023 31.12.2022 Euroopa Komisjon 19 762 45 644 Eesti Kultuurkapital 4 200 0 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 514 664 Kultuuriministeerium 0 74 657 Koninklijke Bibliotheek 0 14 757 Tartu Ülikool 0 500 Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 24 476 136 222 40  Aastaaruanne 2023 Lisa 10 Majandamiskulud 2023 2022 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -1 856 789 -1 628 053 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -1 231 269 -864 641 Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -697 214 -550 977 Administreerimiskulud -152 264 -94 732 Lähetused -85 596 -47 541 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -82 958 -124 179 Koolitused -80 091 -52 182 Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -76 758 -53 005 Sõidukite majandamiskulud -18 254 -12 426 Inventar ja inventari remondikulud -18 139 -22 043 Muud -108 741 -125 767 Kokku -4 408 073 -3 575 546 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 2023 2022 Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -5 536 843 -4 054 407 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -3 062 -632 Muud tegevuskulud -3 594 -412 Kokku -5 543 499 -4 055 451 Lisa 12 Tööjõukulud 2023 2022 Töötasud kokku -4 672 003 -3 848 123 Erisoodustused -26 563 -31 336 Sotsiaalkindlustusmaksed -1 593 027 -1 318 428 Kokku -6 291 593 -5 197 887 Kõrgharidusega kultuuritöötajad 120,94 119,08 Juhid 15,42 14,77 Keskastmespetsialistid 36,61 29,32 Nooremspetsialistid 4 4,35 Tippspetsialistid 23,48 22,83 Töölised 1 2,33 Keskmine töökohtade arv 201,45 192,68 41  Aastaaruanne 2023 2023 2022 Peadirektori tasud 98 728 66 300 Nõukogu liikmete tasud 10 363 1 235 Kokku 109 090 67 535 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2023. aastal teinud avalikustamisele kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid. 42  Aastaaruanne 2023 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 43  Aastaaruanne 2023 Majandusaasta aruande allkirjad Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt .aprillil 2024. aastal. Peadirektor: ......................................... Martin Öövel Nõukogu esimees: .......................................... 44