MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 12
Kultuuriministri 16. detsembri 2022. a
määruse nr 22 "Regionaalsete
tervisespordikeskuste olme- ja
teenindushoonete rajamise toetamise
tingimused ja kord" muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministri 16. detsembri 2022. a määruses nr 22 „Regionaalsete tervisespordikeskuste
olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:
„(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel
tingimustel:
1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed või ettenägematud
asjaolud;
2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppu;
3) abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2025 ja
4) pikendatud perioodil rahastatakse projekti tegevusi oma- või kaasfinantseeringust.
(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul
isikul e-keskkonna kaudu.
(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata
jätmisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul
taotluse esitamisest arvates.
(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti
abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.“;
2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui toetuse saaja pikendab projekti abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõike 5
kohaselt, esitab toetuse saaja toetuse andjale e-keskkonnas vahearuande 31. detsembri 2023
seisuga tehtud kulutuste kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2024, teise vahearuande
31. detsembri 2024 seisuga tehtud kulutuste ja toetuse kasutamise kohta hiljemalt
10. jaanuariks 2025 ning projekti lõpparuande kuue tööpäeva jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemist.“.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga Kristiina Alliksaar
minister kantsler
2024
Kultuuriministri 16. detsembri 2022. a määruse nr 22
„Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise
tingimused ja kord“ muutmise eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt lisatakse toetuse saajatele kultuuriministri
16. detsembri 2022. a määrusesse nr 22 „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja
teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) õigus taotleda projekti
abikõlblikkuse perioodi pikendamist.
Määrusega reguleeritud taotlusvoor viidi läbi 2023. aasta alguses. Vajadus abikõlblikkuse perioodi
pikendada on tekkinud projekti elluviimise ajal ilmnenud praktiliste asjaolude tõttu, eelkõige tõusnud
ehitushindade tõttu ja seepärast, et teistest meetmetest saadava rahastuse otsused on veninud. Olme-
ja teenindushoonete projektid hõlmavad nii väikeseid hooneid kui ka suuri hooneid, mille rajamise
ettevalmistusperioodil võib tulla ette ootamatusi. Kultuuriministeerium soovib, et taotlusvooru
eesmärk saaks täidetud võimalikult suures mahus, mistõttu võimaldatakse eelnõuga abikõlblikkuse
perioodi pikendada.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor
(
[email protected], tel 628 2260) ning Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna jurist
Mari Kõrtsini (
[email protected], tel 628 2254).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen
Noormägi (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist.
Eelnõu punktiga 1 lisanduvad §-i 8 lõiked 3–6, millega kehtestatakse võimalus projekti
abikõlblikkuse perioodi pikendada. Muudatusega tagatakse, et regionaalsete tervisespordikeskuste
omanikud ei peaks loobuma olme- ja teenindushoonete rajamisest näiteks seetõttu, et ehitushinnad
on tõusnud ning teistest meetmetest saadava lisarahastuse otsused on veninud.
Lõike 3 kohaselt saab toetuse saaja projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi
pikendamist tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed
või ettenägematud asjaolud. Projekti perioodi muutmise algatab üldjuhul toetuse saaja, esitades
selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul avalduse, milles on muu hulgas nimetatud perioodi muutmise
põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
1
mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist. Abikõlblikkuse perioodi võib pikendada kõige
rohkem ühe kalendriaasta võrra ehk kuni 31. detsembrini 2025.
Abikõlblikkuse perioodi võib pikendada vaid tingimusel, et pikendatud perioodil ehk pärast
31. detsembrit 2024 tehtud kulutused kaetakse oma- või kaasfinantseeringust. Kultuuriministeeriumi
toetust võib seega kasutada kuni 2024. aasta lõpuni. See tähendab, et hiljemalt 31.12.2024 on
Kultuuriministeeriumi toetuse eest tellitud tööd teostatud, soetatud kaubad ostetud ning tehtud
tegevused teostatud. See peab olema ka toetuse saaja poolt dokumenteeritud ning nähtuma toetuse
kasutamise aruandest.
2025. aastal tehtud kulutused tuleb katta oma- või kaasfinantseeringust ning projekti tulemus (rajatud
on olme- ja teenindushoone) tuleb saavutada hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Riigieelarve seaduse
kohaselt on riigieelarve vahendeid lubatud üle kanda maksimaalselt ühe aasta võrra. Kehtiva
määrusega on abikõlblikkuse perioodiks kehtestatud 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2024 ja seda
ei saa seega toetuse kasutamiseks enam pikendada. Projektide teostamisel on selgunud, et projekte ei
ole eri põhjustel tõenäoliselt võimalik esialgu sätestatud tähtajaks lõpetada, kuid
Kultuuriministeerium soovib siiski, et projekte oleks võimalik ellu viia paindlikult.
Lõigetega 4–6 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise ja
rahuldamise või rahuldamata jätmise täpsustatud kord.
Eelnõu punktiga 2 lisatakse määruse §-i 17 lõige 11, milles sätestatakse aruannete esitamise tähtajad,
kui projekti abikõlblikkuse perioodi on pikendatud määruse § 8 lõigete 3–6 alusel.
Taotlejal ei ole võimalik lõpparuannet esitada enne abikõlblikkuse perioodi lõppu ja projekti
lõppemist. Algselt määratud abikõlblikkuse perioodi puhul (määruse § 8 lõike 2 kohaselt
1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2024) on määruse § 17 lõike 1 järgi projekti lõpparuande esitamise
tähtpäev 10. jaanuar 2025, mis on kuus tööpäeva pärast projekti lõppemist. Analoogselt kehtestatakse
lõikega 11, et juhul kui abikõlblikkuse perioodi pikendatakse, esitab toetuse saaja projekti
lõpparuande toetuse andjale e-keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemist. Lisaks kehtestatakse sättes kohustus esitada teine vahearuanne
10. jaanuariks 2025 ehk kuupäevaks, mil oleks algse abikõlblikkuse perioodi puhul pidanud esitama
lõpparuande. Teises vahearuandes tuleb kirjeldada kogu toetuse kasutamist, kuna toetuse kasutamise
periood lõppeb 31. detsembril 2024.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Mõjuvaldkond: riigivalitsemine
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele
Määrus mõjutab seitsmest kohalikust omavalitsusest, kes regionaalsete tervisespordikeskuste olme-
ja teenindushoone rajamise toetusmeetmest toetust said, kuute, kuna üks olme- ja teenindushoone on
eelnõu kehtestamise ajaks juba valminud. Eelnõu aitab tagada, et ka ülejäänud kuus hoonet, millest
nelja juba ehitatakse, saaksid ettetulevatest ootamatustest hoolimata valmis. Muudatus mõjutab
ennekõike kahte kohalikku omavalitsust, kellel on ehitusega alustamine ootamatute takistuste tõttu
viibinud.
Ebasoodsaid mõjusid ei kaasne.
Mõjuvaldkond: majanduslikud mõjud
2
Mõju halduskoormusele
Mõju puudutab minimaalselt kohalike omavalitsuste kui toetuse saajate ja Kultuuriministeeriumi kui
toetuse andja halduskoormust. Koormus avaldub, kui esitatakse oma- ja kaasfinantseeringu
abikõlbulikkuse perioodi pikendamise taotlus, ning selle taotluse läbivaatamisel.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Rahalisi lisakulutusi ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule ning Sihtasutusele Eesti Terviserajad.
3