Kiri

Teie: 19.03.2024 nr 1.1.1/24-0003/-2T Justiitsministeerium Meie: 17.04.2024 nr 5-1/20-2 Siseministeeriumi arvamus välishuvide esindamise läbipaistvusele suunatud algatuste kohta Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/24-00483 edastab Siseministeerium oma arvamuse Justiitsministeeriumile välishuvide esindamise läbipaistvusek s suunatud algatuste kohta, kuhu kuuluvad (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, mille ga kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937, COM(2023) 637 ning (2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1024/2012 ja (EL) 2018/1724 seoses välishuvide esindamise läbipaistvuse direktiivis sätestatud nõuetega, COM(2023) 636. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, sisejulgeolekupoliitika osakond ning kodakondsus- ja kodanikuühiskonna poliitika osakond. Vastuse koostamisel võeti arvesse Vabaühenduste Liidu arvamus. Valdkonna eest vastutavad Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt ([email protected]) ning sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik ([email protected]). Siseministeerium toetab algatuste paketti, mille eesmärk on suurendada läbipaistvus välishuvide esindamisel. Kodanikuühiskonna vaatest on üldiselt tervitatav ühtsete läbipaistvus- ja vastutavusnõ ue te kehtestamine kolmandate riikide huvide esindatuse tegevusele EL-is. Selleks on oluline, et oleks kokku lepitud ühtne ja selge määratlus, mida huvide esindatus tähendab. Antud kujul on tegu pigem avalikkusele suunatud tööriistaga, millega tagatakse osaliselt kolmandate riikide nimel tehtava lobitegevuse läbipaistvus. On kaheldav, kas kehtestatavad nõuded ja sanktsioonid (järelevalveasutustel võimalik määrata üksnes haldustrahve) aitavad vältida demokraatlikke protsesse negatiivselt mõjutavaid välissekkumisi. Teisisõnu, ei ole tõenäoline, et ükski EL- i demokraatiat negatiivselt mõjutavad tegutsejad hakkab direktiivi rakendamise tulemusena oma tegevusi avalikustama ning registris registreerima. Ühtset arusaamist ja kokkulepet vajab ka üksuse tegevus, millel on märkimisväärne mõju avalikule elule ja arutelule. Eraldi kolmandate riikide huvide esindatuse lobiregistri loomist Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Siseministeerium ei poolda, vaid kohandada tuleks olemasolevat(-olevaid) lahendusi ning vältida tarbetu halduskoormuse lisandumist. Täiendavad ettepanekuid direktiivi ettepanekule COM(2023) 637 ei ole, kuigi tasub pöörata tähelepanu artiklile 9. Artikkel 9 järgi luuakse igas liikmesriigis vähemalt üks register (või kasutatakse olemasolevat), mis sisuliselt tähendab lobitegevuse registri loomist. Taolisse registrisse peaksid ennast registreerima ainult need üksused, olenemata tegevuskohast, kes: a) tegelevad kolmanda riigi üksusele huvide esindamise teenuse osutamisega; või b) on avaõiguslikud või eraõiguslikud üksused, kelle tegevuse saab omistada kolmanda riigi ametiasutusele (artikkel 3). Vabaühenduste Liidu hinnangul ei ole Eestis teadaolevalt selliseid vabaühendusi, kes nendele kriteeriumitele vastaks. Samas ei saa välistada, et väiksem arv ühendusi sellist eesmärki võivad kanda. Sisejulgeoleku vaatest samuti toetame ELi-üleseid initsiatiive, mis ühtlustavad lähenemist huvide esindamisel ELi siseturul ja suurendavad läbipaistvust seoses kolmandate riikide huvidega. See peaks toetame ausat konkurentsi, protsesside läbipaistvust ja võimaldama hoida siseturgu tugeva ja tõhusana ning tuvastada rikkumisi süsteemsemalt. Tegemist on algatuse ga, mis potentsiaalselt võimaldab maandada ka hübriidohte seoses liikmesriikide oluliste otsuste mõjutamisega välisriikide huvides, sh valimiste mõjutamisega. Seetõttu on oluline, et antud algatused ei mõjutaks liikmeriikide võimekust tegeleda oma riigi julgeoleku tagamiseks vajalike otsusega ega kitsendaks õiguskaitseasutuste volitusi saada õigustatud juhtudel neile vajalikku teavet. Tuleb pidada meeles, et liikmesriigid eraldi ei saa kunagi nii tõhusalt kaitsta siseturgu kui üheskoos, ühiste nõuete ja süsteemide kaudu. Kõik meetmed, mis toetavad demokraatiat ja võimaldavad ennetada ja tõkestada liidule ja liikmesriikidele kahjulikku mõjutustege vust kolmandate riikide poolt ning tõhustavad siseturul järelevalvet, on tervitatavad. Näeme selle algatuse puhul mõju ka kuritegevuse ja korruptsiooniohu ning liikmesriikidele ja liidule tervikuna süsteemsete ohtude maandamisel. Tasub mainida, et tegemist on siiski keeruka ja ressursimahuka algatuste paketiga, mille puhul tuleb liikmesriikidel arvestada selle rakendamisel suurema administratiivse koormusega seoses andmete kogumisega, vahetamisega, analüüsimisega ja aruandluse korraldamisega. Oluline on vältida liigset administratiivset koormust õiguskaitsevaldkonnale seoses andmetele õigustatud juurdepääsuga ning järelevalvemeetmete ja vaidluste lahendamisega. On oluline, et andmete kogumise aruteludesse oleks kaasatud ka õiguskaitse valdkonna esindajad, et andmekorje ja andmevahetus ning järelevalve oleks optimaalne ja proportsionaalne. Lisaks tuleb hinnata muudatuste mõju ja proportsionaalsust püstitatud eesmärgiga, et vältida liigseid kulusid riigile. Lugupidamisega 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler Katarina Budrik 6125144 [email protected] 3 (3)