Pöördumine

Saatja: "Irena Bartels" <[email protected]> Saaja: "juhatus" <[email protected]> Teema: Eesti Ämmaemandate Ühingu arengusuunad Kuupäev: 2025-02-06 05:50 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lgp koostööpartner Eesti Ämmaemandate Ühingul on valminud arengusuunad aastateks 2025-2030. Loodame, et leiate võimaluse tutvuda kaasasoleva dokumendiga. Parimate koostöö soovidega, Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse nimel [email protected] <mailto:[email protected]> +372 56 21 29 56 Eesti Ämmaemandate Ühingu arengusuunad 2025–2030 Arengusuundade töörühm: Asta Olonen (ämmaemand Järvamaa Haigla), Eglyd Marion Esken (üliõpilane Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Eva Kuslap (ämmaemand Tartu Ülikooli Kliinikum), Irena Bartels (ämmaemand Eesti Ämmaemandate Ühing), Karolin Köörna (ämmaemand Tartu Ülikooli Kliinikum), Kristi Sims (ämmaemand Ida-Tallinna Keskhaigla), Leiki Karuse (ämmaemand ja pereõde Laagri Perearstikeskus OÜ), Merit Taim (ämmaemand Viljandi Tervisekeskus OÜ ja õppejõud-lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Velly Roosileht (ämmaemand ja vaimse tervise õde AS Medicum Tervishoiuteenused). Retsensendid: Aili Kütt (ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla), Annely Kärema (ämmaemand Ida-Tallinna Keskhaigla), Kadri Madar (ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla), Kaire Sildver (ämmaemand ja õppejõud-juhtivlektor Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Kairit Pärlist (ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla), Katrin Klein (ämmaemand ja õppejõud-lektor Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Liis Raag (ämmaemand Eesti Ämmaemandate Ühing), Tiina Lille (Ämmaemand Saku Tervisekeskus), Tiivi Häide (ämmaemand ja õppejõud-vanemõpetaja Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Triin Villemson (ämmaemand Lääne-Tallinna Keskhaigla). Keeletoimetaja: Lisete Reiljan 3  Sissejuhatus Eesti Ämmaemandate Ühingu arengusuunad hõlmavad ämmaemanduse tegevusi ja eesmärke erinevates tervishoiu valdkondades ning tasanditel. Eesti Ämmaemandate Ühing edendab koostööd teiste erialade spetsialistidega, patsiendiohutust, kvaliteetset tervishoiuteenust, tervisenäitajate parandamist ning ämmaemanda kutse teadvustamist ühiskonnas laiemalt. Arengusuundade aluseks on võetud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“, Strateegia „Eesti 2035“, Eesti õenduse ja ämmaemanduse strateegia 2021-2030 ning „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ eesmärke, mida on seostatud mõjuga ämmaemandate tööle ning rollile haridus- ja tervishoiuvaldkonnas: 1. Hariduse ja tervise põimumine. Haridusvaldkonna arengukava rõhutab üldpädevuste, sealhulgas enesemääratluspädevuse arendamist, mis on tihedalt seotud vaimse ja füüsilise tervisega. Ämmaemandatel on siin oluline roll terviseteadlikkuse edendamisel. Ämmaemandatel on võimalik oma pädevusi rakendada haridusasutustes, pakkudes tervisekasvatust ja oma teenuseid ennetusprogrammides. 2. Rahvastiku tervise väljakutsed. Eestis on madal sündimus ja keskmise sünnitusea tõus. Lisaks jääb laste arv naise kohta alla taastetaseme. Ämmaemandatel on siin võtmeroll pakkuda toetust ja nõustamist, aidates naistel teha teadlikke otsuseid seoses pereplaneerimisega. Aastaks 2035 on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem. Ämmaemandate töö fookus hõlmab ka menopausis ja vanemaealiste naiste nõustamist ning toetamist. 3. Tervishoiusüsteemi ja personali arendamine. Rahvastiku muutustest tulenevate nõudmiste tõttu on oluline osaleda elukestvas õppes, säilitades niimoodi oma kutsealast pädevust ja kohanemisvõimet. Oluline on personali järjepidev koolitamine, pädevuse hindamine ning võimekuse kasvatamine, sh magistrikraadi omandamine, et tervishoius töötaksid motiveeritud ja kompetentsed spetsialistid. 4. Eesti strateegilised eesmärgid ja ämmaemandate roll. Sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks saavad ämmaemandad panustada tervishoiuteenuste osutamisse ja haridusse, pakkudes juurdepääsu ämmaemandusabile nn kogukonna ämmaemandatena “väljaspool tõmbekeskusi”. 4 Rahvusvaheline Ämmaemandate Konföderatsioon (International Confederation of Midwives – ICM) ja Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation – WHO) sõnastavad ämmaemanduse kutsealase raamistiku ja erialase filosoofia, mis keskendub naiste ja laste tervise edendamisele ning perede toetamisele läbi järjepideva hoolduse. Oluline on väärtustada ämmaemandaid nii tööturul ja töökeskkonnas kui ka laiemalt ühiskonnas, samuti toetada kolleege ja järelkasvu1. Ämmaemandusabi mängib olulist rolli 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, toetades naiste, laste ja noorukite tervist ning heaolu. Selle eesmärk pole vaid ennetatavate surmade vähendamine, vaid ka ühiskondade muutmine nii, et igaüks saab kasutada oma õigust tervisele ja heaolule. Kvaliteetse ämmaemandusabi arendamine ja jätkusuutlike lahenduste loomine tugevdavad tervishoiusüsteeme, edendavad sotsiaalset võrdsust ja on väiksema süsiniku jalajäljega (näiteks rinnaga toitmise toetamine).2 Kirjeldatut toetab Maailma Terviseorganisatsioon, mille dokumendis on välja toodud jätkusuutlikkus ja prognoositav rahastus, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja võrdsus kõigile. Ämmaemandusabi on oluline osa ülemaailmsetest tervisealgatustest, mis hõlmavad tõenduspõhiste tervishoiulahenduste rakendamist ja tervishoiuasutuste uuendamist, et parandada ligipääsu ja pakkuda jätkusuutlikke teenuseid. Lisaks aitab kliimamuutustele vastupidavate tervishoiusüsteemide rajamine kaitsta tervist ja parandada haavatavate elanikkonnarühmade heaolu.3 Ämmaemanda pädevuses on tõenduspõhise ämmaemandusabi osutamine normaalse bioloogilise, psühholoogilise, sotsiaalse ja kultuurilise reproduktiivtervise alal, tüsistuste õigeaegne ennetamine, konsulteerimine ja suunamine teiste teenuste juurde, tehes koostööd ja austades naiste individuaalseid otsuseid, sh tugevdada nende võimekust hoolitseda iseenda ja oma perede eest.1 WHO dokument „Üleminek ämmaemanduslikele hooldusmudelitele: Globaalne seisukoht“ („Transitioning to midwifery models of care: global position paper.“ WHO 2024) toetab ämmaemandusabi rakendamist kui tõhusat ja kulusäästlikku strateegiat 1. World Health Organization. (2024, May 3). Strengthening the skills of future midwives [News release] 2. The United Nations Population Fund, World Health Organization, & International Confederation of Midwives. (2021). The state of the world’s midwifery 2021 (ISBN 9789211295092). United Nations Population Fund. https://www.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/21-038-UNFPA-SoWMy2021-Report- ENv4302.pdf 3. All for Health, Health for All: investment case 2025-2028. Geneva: World Health Organization; 2024. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO 5 naiste ja vastsündinute tervisetulemuste parandamiseks, vähendades samas põhjendamatuid meditsiinilisi sekkumisi. Eesti tervishoius puudub ühtne arusaam ämmaemanda kutsealasest pädevusest. Puudub süstemaatiline kutsealase täiendusõppe koordineerimine. Lisaks takistavad sageli täienduskoolituste väljatöötamist, koordineerimist ja koolitusel osalemist tervishoiuasutuste rahalised ja korralduslikud probleemid. Samuti ei jõustu õigusaktide muudatused, mis toetaksid kutseala arengut, piisavalt kiiresti. Eesti Ämmaemandate Ühing algatas 2022. aastal koostöös Sotsiaalministeeriumiga õigusaktide uuendamise protsessi. Uuendamisel on õigusaktid „Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“; „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“; „Tervishoiuteenuste korraldamise seadus“ ja „Meditsiiniseadme seadus“. 2023. aastal ka uuendati ja viidi vastavusse rahvusvaheliste soovitustega ämmaemandusabi osutamiseks ämmaemanda kutsestandardeid tase 6 ja tase 7. Kaks korda aastas on võimalik Eesti Ämmaemandate Ühingu kutsekomisjonile esitada pädevushindamiseks vajalikud dokumendid. 2019. aastal uuendati ämmaemanduseetika koodeksit. Aastatel 2019–2024 on järjepidevalt uuendatud Eesti Ämmaemandate Ühingu kodulehte ja ühingule kuuluvat perekool.ee portaali. Ämmaemandusterminoloogia arendamiseks on moodustatud Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppekava juurde töörühm. 2023. aastal anti välja koostöös Tervisekassaga peredele suunatud väljaanne „Me saame lapse“. Seoses patsiendikindlustuse seaduse jõustumisega tuleb kokku leppida tervishoiutöötajate vastutuspiirid tervishoius ning terviseinfo jagamine tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Sotsiaalministeeriumi juurde loodud õendusarenduse nõukogus viiakse ellu Eesti õenduse ja ämmaemanduse strateegia 2021-2030 eesmärke. 6  Ämmaemandusabi arengusuunad 1. Ämmaemandusabi järjepidev kättesaadavus naistele kogu elukaare jooksul: ennetus; seksuaalharidus; viljakuse ja viljatuse teemal nõustamine; skriininguuringud; antenataalne ja sünnitusjärgne hooldus; vastsündinu ja imiku hooldus; üleminekueas naiste nõustamine. 2023. aastal oli Eestis püsivalt emakakaelavähi sõeluuringus osalejate määr madal, moodustades vaid 63,8%, samuti rinnavähi sõeluuringus osalejate määr, mis oli 64,5%4. Aastatel 2019–2023 oli ämmaemanda kontaktvastuvõttude arv vahemikus 148 602–166 859. Kontaktvastuvõttude hulgas on rasedusaegsed ja sünnitusjärgsed visiidid. Arvestades Eestis 2024. aasta seisu, kus erinevas eas naiste arv on üle 700 000, siis ämmaemanda pädevuses olevate naise reproduktiivtervise visiitide, sh skriininguuringud, arv võiks olla kolmekordne. Rasedusaegsete külastuste koguarv on aastatel 2019–2023 langenud, on tõusnud rasedate keskmine visiitide arv ämmaemanda juurde, mis oli 2019. aastal 6,9, kuid 2023. aastal 8,35. 2019. aastal tegid ämmaemandad kokku 515 koduvisiiti, mis kasvas 2022. aastaks 4526 peale6. Keskmine rasedusaegsete ja koduvisiitide arvu kasv viitab sellele, et ämmaemandate roll on muutumas ja laienemas, pakkudes anamneesist tulenevat paindlikku naise ja perekeskset hooldust. Ämmaemandaid tuleb rakendada koostööpartneritena tervisekasvatuse ja pereplaneerimise teemade käsitlemisel koolitervishoius. Tuginedes koolitervishoiuteenust reguleerivatele õigusaktidele on koolitervishoiuteenuse osutajal kohustus teha koostööd koolitöötajate, lapsevanemate ning teiste erialade spetsialistidega. Ämmaemandate integreerimisel koolitervishoidu on vaja koolitervishoiuteenust reguleerivas määruses „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ 4. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, august). VSR12: Emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma hõlmatus uuringuga vanuse järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. 5. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). SR43: Sünnitajate rasedusaegne jälgimine naise elukoha järgi. September 2024. Tervishoiu Arengu Instituut. 6. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). AV29: Õe ja ämmaemanda iseseisvad ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid ning visiidid 100 elaniku kohta vanuserühma, ameti ja maakonna järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. 7 sõnastust muuta, muutes koolitervishoiuteenuse osutajaks õe asemel tervishoiutöötaja. Ämmaemandatel on kandev roll reproduktiivtervisega seotud ennetustegevuses. Aastatel 2019–2023 on raseduse katkestamise üldarv vähenenud. Vanuserühm 35–45 (32–34% raseduse katkestamist omal soovil) moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist raseduse katkestamistest Eestis.7 Sugulisel teel levivate haiguste esinemissagedus on Eestis aastatel 2019–2023 järk-järgult tõusutendentsiga eelkõige noorte hulgas8. Paljude nakkushaiguste eest saab end kaitsta vaktsineerimisega. Positiivne on, et 2024. aasta veebruarist vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel HPV vastu 12–18-aastaseid tüdrukuid ja poisse. Oluline on jätkata haiguste ennetamist ja teadlikkuse tõstmist. Tervishoiutöötajal sh ämmaemandal on oluline roll pere/lapsevanemate toetamisel immuniseerimisalasel nõustamisel. Kõrge vaktsineerimisega hõlmatus aitab säilitada kogukonna immuunsust ning vähendada nii haigestumist kui ka viiruste levikut. Rasedusaegsete riskitegurite hulgas on varasem keisrilõige, kunstlik viljastamine, hüpertensioon, rasedusaegne aneemia, insuliinsõltuv diabeet ja urogenitaalinfektsioonid, mis vajavad sagedasemat jälgimist. Eestis on ülekaaluliste laste ja noorte arv aastate jooksul oluliselt kasvanud, seda enim naiste seas9,10. Ülekaalulisus on terviserisk kogu elukaare jooksul, millel on muuhulgas ka oluline mõju pereplaneerimisele ja raseduse kulule. Näiteks tõstab ülekaalulisus gestatsioonidiabeedi (GDM) esinemise riski raseduse jooksul. 40% naistel, kellel on GDM avaldunud raseduse esimesel poolel kujuneb kümne aasta jooksul välja 2. tüüpi insuliinsõltuv diabeet.11 Tervise ja elustiili harjumused kujunevad välja varases eas ning omavad pikaajalist mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele, suurendades hilisemas elus 7. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). RK01: Raseduse katkemised/katkestamised liigi, naise vanuserühma ja elukoha järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee 8. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). NH02: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja vanuserühma järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee 9. Tervise Arengu Instituut. (2024). Rahvastiku tervise aastaraamat 2024: Eesti rahvastiku tervis ja selle mõjurid. Fookusteema: toitumine (lk 50–51). Tervise Arengu Instituut. https://tai.ee/sites/default/files/2024- 07/TAI%20aastaraamat%202024_WEB.pdf 10. Oja, L., Piksööt, J., Haav, A., jt. (2023). Eesti kooliõpilaste tervise-käitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tervise Arengu Instituut. https://www.tai.ee/sites/default/files/2024- 01/Eesti%20kooli%C3%B5pilaste%20tervisek%C3%A4itumine.pdf 11. World Health Organization. (2014). Diagnostic criteria and classification of hyperglycaemia first detected in pregnancy (pp. 1–63). World Health Organization. https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/85975/WHO_NMH_MND_13.2_eng.pdf?sequence=1 8 krooniliste haiguste riski. Jätkusuutlik ja tõenduspõhine ämmaemandusabi sünnitusjärgsel perioodil on oluline, et ennetada tüsistusi, soodustada vastsündinu ja imiku arengut ning toetada perede heaolu12. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni13. Tervise Arengu Instituudi statistikast selgub, et 2023. aastal olid täielikul rinnapiima toidul ühenädalaselt 78% (2022 80%), ühekuuselt 70% (2022 72%), kolmekuuselt 57% (2022 58%) ja kuuekuuselt 16% imikutest (2022 18%). Rinnapiimatoidul olevate laste osakaal on püsinud samal tasemel alates 2016. aastast, kuid samal ajal väheneb ainult rinnapiima saavate laste osakaal14. Oluline on tähtsustada rinnapiima kasulikkust ja rinnapiimaga toitmist ning ühtlustada ämmaemanda poolset imetamisnõustamise kättesaadavust üle riigi. 2. Statsionaarne ämmaemandusabi vajab regulatsioone ja kodusünnitusabi auditit. Ämmaemanda praktika jaoks olulised sünnitusega seotud pädevused on füsioloogilise sünnituse edendamine, spontaanse vaginaalse sünnituse jälgimine ja komplikatsioonide ennetamine, vastsündinu esmane hooldus15. Tõusnud on keisrilõigete osakaal (21,0% 2022.aastal, 21,3% 2023.aastal), sünnituse medikamentoosne valutustamine ja riskirasedate arv. Need on omakorda tõstnud ämmaemanda individuaalse hoolduse pakkumise vajadust. 2023. aastal teostati kliiniline audit „Ämmaemandustegevused ja nende dokumenteerimine haiglas toimuva normaalse sünnituse ajal“, kus toodi välja kitsaskohad: puudub ühtne sünnitusabi-spetsiifilise anamneesi vorm või partogramm sekkumiste ja jälgimise kohta, mis lähtuks normaalse sünnituse käsitlemise juhendist. Meditsiinilise sünniregistri järgi esines 12. WHO recommendations on maternal and newborn care for a positive postnatal experience. Geneva: World Health Organization; 2022. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. 13. World Health Organization. (2021). The WHO global strategic directions for nursing and midwifery (2021– 2025). World Health Organization. Retrieved from https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/344562/9789240033863-eng.pdf?sequence=1 14. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). SR91: Imikute rinnapiimaga toitmine toitmise kestuse ja maakonna järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee 15. International Confederation of Midwives. (2018). ICM essential competencies for midwifery practice. International Confederation of Midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/essential-competencies-for-midwifery-practice/ 9 2023. aastal üle 1000 ml verekaotust 3,6% dokumenteeritud juhtudest16. Lisaks üle 1000 ml verekaotuse dokumenteerimise, taga kvaliteetse ämmaemandusabi kuni 1000 ml dokumenteerimine ja sellega seotud terviseseisundist tulenevad terviseriskid. Juhend normaalse sünnituse käsitlemiseks sisaldab soovitust sünnitusjärgse verejooksu profülaktikaks, kuid selles puudub edasine käsitlus patoloogilise verejooksu korral. Maailma Terviseorganisatsiooni välja töötatud sünnituse jälgimise juhendi eesmärk on rõhutada positiivset sünnituskogemust ja tagada kvaliteetne raviteenus. Õigusaktide ajakohastamine vastavalt praktika arengule tagab kvalifitseeritud tervishoiutöötajate osakaalu teenuste hindamisel nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil.17,18 Planeeritud ja assisteeritud kodusünnituste arv jääb läbi aastate alla 1%19. Eestis on olemas ravijuhend ja sotsiaalministri määrus kodusünnituse osutamiseks. Eestis puudub sünnitusabi osutavatel tervishoiuasutustel ühtne regulatsioon statsionaarse ämmaemandusabi osutamiseks füsioloogilise sünnituse korral ja sünnitusjärgsel perioodil. Kodusünnituse puhul ei ole teostatud auditit. 3. Vaimse tervise probleemid, sh sünnitusjärgne depressioon, mõjutavad olulisel määral kogu pere elukvaliteeti. Positiivsed ja toetavad perekonnasuhted panevad aluse lapse arengule ja heaolule. Perekonnas esinevad konfliktid ja vägivald kahjustavad lapse vaimset ja füüsilist tervist20. Negatiivne sünnikogemus ja sünnitusjärgne depressioon mõjutavad nii naise tervist kui ka lapse arengut. Uuringute andmetel kogeb negatiivset sünnikogemust keskmiselt 25–38% naistest. On leitud, et negatiivne sünnikogemus mõjutab vanemlust, soodustab posttraumaatilise stressihäire 16. Tervise Arengu Instituut. (n.d.). Meditsiiniline sünniregister. Tervise Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee 17. World Health Organization. (n.d.). Global strategy for women’s, children’s and adolescents’ health. World Health Organization. Retrieved from https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA76/A76_5-en.pdf 18. European Commission. (n.d.). Monitoring access to healthcare to improve policy making: Opinion by the Expert Panel on Effective Ways of Investing in Health (EXPH). European Commission. Retrieved from https://health.ec.europa.eu/document/download/260c2cad-c4ed-4c70-943f- de953327c96b_en?filename=factsheet_benchmarking_healthcareaccess_en.pdf 19. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, september). SR68: Sünnid sünnikoha, elulisuse ja raseduskestuse järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee/et 20. Bastos, M. H., Furuta, M., Small, R., McKenzie-McHarg, K., & Bick, D. (2015). Debriefing interventions for the prevention of psychological trauma in women following childbirth. Cochrane Database of Systematic Reviews, 2015(4). https://doi.org/10.1002/14651858.CD007194.pub2 10 esinemist (20%)20,21 ning põhjustab hirmu järgneva sünnituse ees21. Sünnitusjärgse perioodi koduvisiidi käigus on ämmaemand see, kes oskab hinnata naise ja pere abivajadust nii vaimse tervise probleemide kui ka sotsiaalse toimetuleku osas. Ämmaemand saab pakkuda esmast abi, suunata edasi erialaspetsialistile, sotsiaaltöötajale ning planeerida korduvat visiiti. 4. Ämmaemandusabi kliinilises keskkonnas ja ämmaemanda haridus vajab kaasajastamist 2013. aastal oli töötavaid ämmaemandaid 431. isikut, 2023. aastaks oli see arv 52322. Ämmaemandate järelkasvu kujunemist mõjutavad haridus, organisatsioonikultuur, autonoomia, juhendamine ja kogemused, mida omakorda mõjutavad teadmiste, käitumise ja hoiakute edendamise terviklik lähenemine23. Juhendatav vajab kutsealaseks arenguks juhendaja pidevat refleksiooni24,25. Ämmaemandusabi jätkusuutlikkuse ja järelkasvu tagamiseks on oluline keskenduda hariduse ja juhtimisoskuste arendamisele. Õppejõudude kvaliteedi ja arvu suurendamine nõuab parimate õpetamismeetodite ning digitehnoloogia oskuste koolitusi. Oluline on koostöö kliiniliste asutustega ämmaemanda pädevuse rakendamiseks kõikidel tervishoiu suundadel ning riiklikke ja piirkondlikke programme, mis tagaksid võrdse ligipääsu koolitustele ja mentorlusvõimalustele, kus juhendaja on ämmaemand.1,26 Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas WHO ja ICM, soovitavad tõsta ämmaemandate haridusstandardeid, et tagada kvaliteetsete hooldusteenuste osutamine. Magistrikraad ämmaemanduses hõlmab nii erialaseid kui ka ühiskondlikke vajadusi kliinilises 21. Bachmann N, Signorell A, Oelhafen S. Perinatal mental disorders in Switzerland‚ÄØ: prevalence estimates and use of mental-health services. 2017; (March). Swiss Med Wkly. 2017 Mar 7:147:w14417. https://doi/10.4414/smw.2017.14417. eCollection 2017. 22. Tervishoiu Arengu Instituut. (2024, august). THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. Tervishoiu Arengu Instituut. Retrieved from https://www.tai.ee/et 23. Dudley Group NHS Foundation Trust. (2019, October). Careers in midwifery. Retrieved from https://www.dgft.nhs.uk/wp-content/uploads/2020/09/Careers-in-midwifery-October-2019.pdf 24. Gillen, P. (2019). Connecting status and professional learning: An analysis of midwives' careers using the PLACE© model. Education Sciences, 9(4), 256. https://doi.org/10.3390/educsci9040256 25. International Confederation of Midwives. (n.d.). Mentoring guidelines for midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/mentoring-guidelines-for-midwives/ 26. World Health Organization. (2024). Transitioning to midwifery models of care: Global position paper. Geneva: World Health Organization. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO. Retrieved from https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/379236/9789240098268-eng.pdf?sequence=1 11 keskkonnas, juhtimises, eestvedamisel, mentorluses, uurimistöös ja tõenduspõhises praktikas. Ämmaemandusabi valdkonna magistrikraad avab võimalusi spetsialiseerunud ametikohtadele, nagu mentor ämmaemand või kliiniline spetsialist ämmaemandusabi valdkonnas (näiteks gestatsioonidiabeedi nõustaja, viljakuse ja viljatuse nõustaja jm). Samuti pakub ämmaemandusabi valdkonna magistrikraad võimalust juhtimise ja tervishoiupoliitika alal, andes ämmaemandatele võimaluse kaitsta emade ja vastsündinute tervist organisatsiooni-, riigi- ja globaalsel tasandil, parendades tervishoiuteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja võrdsust.1,27 Eestis ei ole analüüsitud ämmaemanda pädevuspõhist rakendatavust ning seda, kas isikuline kasv viitab täiskoormusele või osakoormusele. Samuti ei ole ämmaemandale suunatud magistri programme. 5. Ämmaemandate roll kriiside mõju ennetamisel ja käsitlemisel on alahinnatud. Ämmaemandaid tuleb rakendada pandeemiate, kliimamuutuste ja muude kriiside korral. Ämmaemandate panus hädaolukordade vähendamisse, valmisolek ning ettevalmistus kriisisituatsioonis on vajalik. See aitab tagada järjepidevat teenuse osutamist nii emadele kui ka lastele, sh imetamise tugi kriisisituatsioonides.28 Rahvusvaheline Ämmaemandate Konföderatsioon soovitab ämmaemandaid kaasata valitsuse ja organisatsioonide valmisoleku programmidesse ning kasutada neid kriisi ajal oma meeskonna osana. Vajalik on ämmaemandaid järjepidevalt koolitada hädaolukorras tegutsemisel ja kriisisituatsioonides toimetulemisel 28,29,30. 27. International Confederation of Midwives. (2024). Guidance for meeting the ICM global standards for midwifery education (2021): Practical/clinical experience supplementary guide. The Hague: International Confederation of Midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/guidance-for- meeting-the-icm-global-standards-for-midwifery-education-practical-clinical-experience/ 28. International Confederation of Midwives. (n.d.). Women, children and midwives in situations of war and civil unrest: Position statement. International Confederation of Midwives. Retrieved from https://internationalmidwives.org/resources/women-children-and-midwives-in-situations-of-war-and-civil- unrest/ 29. International Confederation of Midwives. (2024). Role of the midwife in disaster/emergency preparedness. International Confederation of Midwives. https://internationalmidwives.org/resources/role-of-the-midwife- in-disaster-emergency-preparedness/ 30. International Confederation of Midwives. (2023). Health of Women and Children in Disasters. International Confederation of Midwives. https://internationalmidwives.org/wp-content/uploads/eng-health-women-and- children-in-disasters.pdf 12 6. Lähisuhte- ja perevägivalla ohvri ära tundmiseks ning toetamiseks on vaja ämmaemandaid koolitada ja teha võrgustikupõhist koostööd. Vägivald on mitmetahuline probleem, mis puudutab paljusid ja põhjustab negatiivseid tagajärgi nii ohvrile kui ka tema lähedastele. Perevägivalla mõiste hõlmab erinevat tüüpi vägivalda mitte ainult naiste ja meeste, vaid ka laste ja eakate vastu31. Maailma Terviseorganisatsioon on väljendanud, et seksuaalne väärkohtlemine kahjustab ohvrite vaimset, füüsilist ja emotsionaalset heaolu. Lisaks kahjustab see töötajate ja avalikkuse turvalisust ning organisatsiooni mainet. 2022. aastal oli hinnanguliselt 26% registreeritud vägivallajuhtudest seotud lapsohvriga või -pealtnägijaga. Leitud on, et paljud vanemad kasutavad laste suhtes kasvatusvägivalda teadmatusest, oskamatusest või jõuetusest32. Laste kokkupuude perevägivallaga (sh vanematevahelise vägivalla pealtnägemine) mõjutab nende tervist, suurendab haavatavust ja kahjustab vaimset heaolu33. Vajalik on luua ühtsed standardid kõikidele töötajatele ja koostööpartneritele, tagades meetmed väärkohtlemise ennetamiseks ja lahendamiseks34,35. Ämmaemand puutub oma töös kokku naiste ja lastega, mis võimaldab neil varakult märgata riske ning pakkuda tuge. Oluline on tõsta ämmaemandate teadlikkust ja oskusi ohvrite äratundmisel ja nende esmasel toetamisel. Tuleb tõhustada ka võrgustikupõhist koostööd. 7. Ämmaemandusabi kvaliteediindikaatorite välja töötamine. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni määratlusele loetakse tervishoiuteenust kvaliteetseks, kui see on kooskõlas patsiendi vajadustega, erialavaldkonna kokkulepete ja 31. Mestdagh, E., Timmermans, O., Fontein-Kuipers, Y., & Van Rompaey, B. (2019). Proactive behaviour in midwifery practice: A qualitative overview based on midwives’ perspectives. Sexual & Reproductive Healthcare, 20, 87–92. 32. Justiitsministeerium. (n.d.). Vägivallaennetuse kokkulepe. Justiitsministeerium. https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/vagivallaennetuse-kokkulepe 33. World Health Organization. (2021). Violence against women prevalence estimates, 2018: Global, regional and national prevalence estimates for intimate partner violence against women and global and regional prevalence estimates for non-partner sexual violence against women (Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO). World Health Organization. 34. Kriminaalpoliitika. (n.d.). Kuritegevus Eestis. Kriminaalpoliitika. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/kuritegevus-eestis 35. Kriminaalpoliitika. (n.d.). Laps perevägivalla pealtnägijana: Lõpparuanne. Kriminaalpoliitika. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laps_perevagivalla_pealtna gijana_lopparuanne_isbn.pdf 13 eetiliste väärtustega36. Kvaliteetse tervishoiuteenuse keskmes on patsiendi heaolu, kus patsiendi maksimaalne tervisetulem on saavutatud eesmärgipäraste kulutustega. Ämmaemandusabi kvaliteediindikaatorite väljatöötamine võimaldab parandada teenuse kvaliteeti, anda tõenduspõhist ülevaadet kättesaadavuse vajadusest ning teenuste kulutõhusast kasutamisest.37Lisaks on selle abil võimalik hinnata riiklikke tervisetulemeid. Ämmaemandusabi valdkonnas on võimalik kvaliteediindikaatoritena hinnata näiteks: 1. seksuaal- ja reproduktiivtervisealast ämmaemandusabi teenuse kättesaadavust eri sihtrühmadele ja erinevatel tervishoiutasanditel 2. gestatsioonidiabeediga naiste nõustamist raseduse ajal; 3. jätkuhoolduse kontekstis riskirasedatele teostatud sünnitusjärgseid kontrolluuringuid ja -analüüse ning nõustamist; 4. raseduse ja sünnitusjärgsel ajal depressiivseid sümptomeid kogenud naiste määra; 5. sünnitusjärgse verekaotuse 500–1000 ml esinemissagedust füsioloogilise sünnituse korral. 36. World Health Organization. (2020, July 20). Quality health services: Key facts. World Health Organization. 37. De Bruin-Kooistra, M., Amelink, M., Buitendijk, S., & Westert, G. P. (2012). Finding the right indicators for assessing quality midwifery care. International Journal for Quality in Health Care, 24(3), 301–310. https://doi.org/10.1093/intqhc/mzs006 14 Arengusuundade tegevuskava ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ VÕIMALIKUD AEG MÕÕDIK SIDUSRÜHMAD Arendada ja integreerida Pidev ämmaemandusabi osutatavate teenuste loetellu: Teenused on lisatud Ämmaemandad, - terviklik seksuaalharidus (sh. tervishoiuteenuste Tervisekassa, grupiteenused), hulka, teenuse Sotsiaalministeerium, - naise tervise visiit, sh riskiraseda rahulolu ja TTO-d, Tervise Arengu jälgimine, rasedusriskide järgne kättesaadavus Instituut hooldus; viljakus ja viljatus, - raseduskriisinõustamine, sh kriisiväljakutse teenus Ämmaemandusabi Ämmaemandusabi järjepidev kättesaadavuse kättesaadavus parandamine ja naistele kogu teenuste Skriininguuringute teenuste Ämmaemanda poolt Ämmaemandad, Tervise Pidev elukaare jooksul laiendamine läbiviimine ämmaemanda poolt kui osutatud Arengu Instituut ja üks perearsti kvaliteedi süsteemi osa: skriininguuringud on Tervisekassa - emakaelavähi sõeluuring lisatud perearsti - rinnakabinet kvaliteedisüsteemi - noortenõustamine Sünnitusjärgse raviteekonna juhend 2025 Tervise Arengu Instituut, alustada Juhendmaterjalid on Tervisekassa, EÄÜ poolt valminud loodud töörühmad, Vastsündinu ja imiku toitmine, sh Perearstid, lastearstid, 2026 imetamine EÕL alustada 15 ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ VÕIMALIKUD AEG MÕÕDIK SIDUSRÜHMAD Kaasajastada: Õigusnormide EÄÜ, 2025–2028 - Tervishoiu korraldamise muudatuste Sotsiaalministeerium, seaduses ämmaemanda ja vastuvõtmine ja Justiitsministeerium, ämmaemandusabi mõiste rakendumine Tervisekassa, - Ämmaemandusabi määrused Sotsiaalkomisjon Statsionaarne Ühtselt mõistetav - Meditsiinitarvikute seadus ämmaemandusabi ämmaemandusabi - Retseptiõiguse määrus vajab regulatsioone riiklikusse ja kodusünnitusabi õigusloomesse igal auditit. tervishoiutasandil. Kodusünnituse auditi läbi viimine Audit on läbi viidud EÄÜ poolt moodustatud 2027 töörühm, Tervisekassa Integreerida ja arendada vaimse Teenuse osutamise Tervisekassa, 2025 tervise nõustamise teenust sagedus, kriisi Sotsiaalministeerium, perinataal- ja reproduktiivperioodis väljakutsed EÄÜ vastava teema ämmaemanda poolt, sh eestvedaja Vaimse tervise Tõhustada ennetust kriisiväljakutse teenuse võimalus probleemid, sh vaimse tervise sünnitusjärgne probleemide depressioon, avastamisel mõjutavad olulisel ämmaemandusabi Luua võimalusi ämmaemandatele Avatud on vähemalt Ülikoolid ja kõrgkoolid, Kraadiõpe - määral kogu pere raames, sh vaimse tervise alaste teadmiste magistrikraadi tasemel Haridusministeerium, 2025/2026 elukvaliteeti. kriisiväljakutsed. omandamiseks perinataal- ja väljaõpe EÄÜ vastava teema reproduktiivperioodis: ämmaemanda kutse eesvedaja EÄÜ iga- - Kraadiõppe võimalused koostöös suunal; õppe läbinute aastane kõrgkoolide ja ülikoolidega arv ja rakendamine koolitus- - Koolituste korraldamine tööturul; EÄÜ kalender koolituskalendris on igal aastal vähemalt üks vastava teemaline koolitus 16 ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ VÕIMALIKUD AEG MÕÕDIK SIDUSRÜHMAD Koostöös TTO-de ja kõrgkoolidega Rahulolu-uuringud Vilistlased, üliõpilased, 1x üle aasta erinevatel tasanditel praktikabaasides juhendajad võimaldada ämmaemanda üliõpilase juhendajana ämmaemandat Pädevushindamise tagamine Pädevushindamise Ämmaemandad 2x üle aasta Toetada ämmaemandusabi eesmärkide läbinud ämmaemandate arendamisel, et luua strateegilist Ämmaemandusabi professionaalset konkurentsieelist läbi motiveeritud ja kliinilises arengut erinevatel pädevate inimeste. keskkonnas ja tervishoiutasanditel ämmaemanda lugupidava haridus vajab mentorlusega, Laiendada ämmaemandate Ämmaemandate Perearstid, pereõed, Pidev kaasajastamist kraadi õppe töövaldkonda, mis vastavad põhi ja vajadust arvestatakse kooliõed, perearstid, võimalused jätkuõppe pädevustele ning naise 1:10 000 elanikuga: TTO-d ämmaemandusabis tervise vajadustele kogu elukaare Rahulolu uuringud ja ämmaemand- jooksul nii esmatasandil kui doktorantide statsionaaris, eriarstiabis ning toetamine kogukonnapõhistes teenustes. Jätkuõpe: Avatud on EÄÜ vastava teema 2025/2026 - Magistriprogrammi avamine ämmaemanda kutse eestvedaja, ämmaemandusabi suunal. suunal vähemalt üks Haridusministeerium, magistriprogramm kõrg- ja/või ülikoolid, tööandjad Pidev Doktorantide toetamine doktorantuuri Artiklite avaldamine ja Tervishoiutöötajad, - jooksul ettekannete esitamine spetsialistid 17 ARENGUSUUND EESMÄRK TEGEVUSED SEIRE/ VÕIMALIKUD AEG MÕÕDIK SIDUSRÜHMAD Ämmaemandate roll Tunnustada ja Pakkuda ämmaemandatele Temaatiliste koolituste EÄÜ vastava temaatika Pidev kriiside mõju tugevdada täiendkoolitusi kriisijuhtimise ja läbinute arv; alustatud eestvedaja ja valdkonna ennetamisel ja ämmaemandate kliimamuutuste ennetuse alal koostööd erinevate spetsialistid käsitlemisel on rolli kriiside, sh koostöös valdkonna eestvedajatega sidusrühmadega alahinnatud. pandeemiate ja ning integreerida ämmaemandaid kliimamuutuste vastavatesse meeskondadesse. ennetamisel ja käsitlemisel. Lähisuhte- ja Lähisuhtevägivalla Lähisuhtevägivalla alaste koolituste Koolituste läbinute arv, EÄÜ vastava temaatika Pidev perevägivalla ohvri ennetamine ja korraldamisel osalemine ja loodud on võrgustikud eestvedaja ja võrgustiku ära tundmiseks ning käsitlemine temaatiliste koolituste informatsiooni ja kontaktide partnerid toetamiseks on vaja jagamine ning arendada kättesaadavus ämmaemandaid võrgustikupõhist koostööd koolitada ja teha võrgustikupõhist koostööd. Ämmaemandusabi Arendada ja Viia läbi esmatasandi Teenuste kvaliteedi Tervisekassa, EÄÜ poolt 2027 kvaliteedi- rakendada ämmaemandusabi audit hindamine läbi moodustatud töörühma indikaatorite välja kvaliteedi- rahulolu-uuringute ja töötamine. indikaatoreid tervisenäitajate ämmaemandusabis, et tagada kõrge Arendada ja luua esmatasandi Tervisekassaga EÄÜ poolt moodustatud 2026 teenuste tase. ämmaemandusabi teenuste koostöös on valminud töörühm koostöös 2027 kvaliteediindikaatorid: kvaliteediindikaatorid ja Tervisekassaga 2028-2030 - Gestatsioonidiabeediga rase; viidud läbi esmane - Raseduse ajal ja sünnitusjärgselt analüüs depressiivseid sümptomeid kogenud naised; - Seksuaal ja reproduktiivtervisega seotud ennetus erivanuserühmas naistele 18