Leping

KOOSTÖÖLEPING Riigikantselei, mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus “ alusel strateegiadirektor Mari-Liis Sööt , ja Sotsiaalministeerium (edaspidi ministeerium ) , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi koos pooled ja/või pool ), leppisid kokku sõlmid a koostöölepingu (edaspidi leping ) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 eesmärkide ja kavandatud sekkumiste tõhusaks ja tulemuslikuks elluviimiseks ning rakenduskava elluviimisega seotud ministeeriumite kaasamise ja koosloome ning sotsiaalpartneritega koostöö võimekuse suurendamiseks (edaspidi kaasamise ja koosloome arendustegevuseks ). L epingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 2. aprilli 2024. a käskkiri nr 14 „“Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni moodustamine“ muutmine“, millega kehtestati kaasamise ja koosloome arendustegevuste „Koosloome arengukiirendi“ toetamise tingimused ja kord. Tegevusi rahastatakse EL struktuuritoetuste tehnilisest abist. Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punkti de s 1.1 ja 1.4 nimetatud õigusaktiga. Kaasamise ja koosloome arendustegevus „ Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kaasajastamine “ viia kse ellu lisas t 1 ( kaasamise ja koosloome kava ) ning lisas t 2 (e elarve ) lähtuvalt. Lepingu täitmisel juhindutakse rahandusministri 26. septembri 2022. a määrusest nr 42 „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused “ . Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest ; kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 10 päeva jooksul teatama kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest. Riigikantselei: t agab ministeeriumile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; jagab ministeeriumile kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimist toetava i d juhiseid ja materjale; tagab ministeeriumile võimaluse osaleda koosloome arengukiirendi arenguprogrammis ning võrgustikus; tagab ministeeriumi tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt käe solevale lepingule ; nõustab ministeeriumit lepingu perioodil kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimiseks. Ministeerium : lähtudes lisas 1 toodud kaasamise ja koosloome kavast ning käesolevast lepingust , viib kaasamise ja koosloome arendustegevuse ellu; koordineerib ja korraldab kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimiseks vajalik u või vajalike teenusepakkuja(te) leidmise protsessi vastavalt ministeeriumis kehtestatud kor r ale ja sõlmib vajadusel teenusepakkuja(te)ga lepingu(d) ; koordineerib ja korraldab koostööd kaasatud osapooltega; tagab projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on Riigikantseleile ja teenusepakkuja (te) le kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; kohustub osalema kolmel koolituspäeval (koosloome arengukiirendis) 22. jaanuaril, 28. mail, 1. oktoobril ja lõpuüritusel 26. novembril 2025. a ning täitma vajadusel koolituspäevade vahel antavaid ülesandeid; tagab projektist avalikkuse teavitamise vastavalt Vabariigi Valitsuse 12 . mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ esitatud nõuetele ning lisaks kasutab viidet „ Kaasamise ja koosloome tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit Riigikantselei koosloome arengukiirendi raames “; kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul, vastama Riigikantselei täpsustavatele küsimustele maksetaotluses sisalduvate kulude kohta ; säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse ( ÜSS 2021_2027 ) §-s 18 sätestatud tähtaegadele; j uhul, kui ministeeriumile tasutud kulude auditeerimise käigus selgub, et ministeeriumi kulud on abikõlbmatud ja rakendusüksus nõuab Riigikantseleilt toetuse tagasimaksmist, tagastab ministeerium tähtaegselt toetuse osa, mis kanti üle abikõlbmatute kulude eest ; ministeerium tagastab abikõlbmatute kulude eest makstud toetuse Riigikantseleile 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise nõude saamis es t . Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse riigisekretäri 2. aprilli 2024. a käskkirja nr 14 „“Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni moodustamine“ muutmine“ lisa 1 „Koosloome arendustegevuste „Koosloome arengukiirendi“ toetamise tingimused ja kord“ punktist 2.2 . Riigikantselei võib lugeda ministeeriumi kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui ministeerium on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Toetuse summa ja toetuse maksmine Ministeeriumi toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 42 051 eurot. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 9. jaanuar 2025. a kuni 31. detsember 2025. a. Toetuse maksmine Riigikantseleilt ministeeriumile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel , lähtudes maksetaotluse st (lisa 3 „ RP007 Toetuse väljamaksetaotluse detailsed andmed “ ). Maksetaotlus tuleb esitada allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna lepingu kontaktisikule e-kirja teel hiljemalt 10. veebruaril 2026. a. Riigikantselei katab ministeeriumi toetatavate tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikud kulud viie tööpäeva jooksul pärast toetuse laekumist Riigikantseleile . Maksetaotluse aluseks olevad dokumendid (sh üritustel osalemise kohta osalejate allkirjalehed ja muud toetavad materjalid) säilitab ministeerium vastavalt lepingus sätestatud tähtaegadele. Aruandlus Ministeerium on kohustatud esitama aruande tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise kohta (lisa 4 ) hiljemalt 10. veebruaril 2026. a. Ministeerium teeb parandused seirearuandes ja eelarve täitmise aruandes vastavalt Riigikantselei poolt antud tähtajale. Ministe e riumi esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on õigus kontrollida Riigikantseleil , Rahandusministeeriumil või muul õigusaktis selleks volitatud ametnikul või töötajal. Kontaktisikud ja teadete esitamine Riigikantselei kontaktisikuks käesoleva lepingu täitmisel on Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Marten Lauri, tel 5646 1577, e-post [email protected] . Ministeerium i kontaktisikuks käesoleva lepingu täitmisel on Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Gutan, tel 5303 7612, e-post [email protected] . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. Lepingu muutmine Riigikantselei võib ühepoolselt muuta s eirearuande ja eelarve täitmise aruande vormi ( lisa 4 ) , teavitades ministeeriumit muudatusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu p 2.1.4 nimetatud poolte esitatud teateid käsi tletakse lepingu lahutamatu osana. Muus osas muudetakse lepingut poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjaliku s vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Poolte vastutus Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud korras ja ulatuses. R iigikan t seleil on õigus leping üles öelda ministeeriumi eelneva kirjaliku s vormis antud nõusolekuta juhul, kui ministeerium ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi, ning nõuda tagasi ministeerium ile välja makstud kulud. Pooled ei vastuta käesoleva lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Üldised sätted L eping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt. Leping kehtib kuni poolte poolt lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 7 . 1 nimetatud muudatused lepingu lisades ning punktis 6 nimetatud kontaktisikute muudatused, jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised kirjalikud või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teated lepingu lisade ja kontaktisikute muutmise kohta ning lepingu muudatused. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Leping on kirjalikus vormis ja allkirjastatud digitaalselt. Koostöölep ingu lisad L ep ingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: L isa 1 – kaasamise ja koosloome kava Lisa 2 – eelarve Lisa 3 – maksetaotluse vorm Lisa 4 – seirearuande ja eelarve täitmise aruande vorm Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Sotsiaalministeerium registrikood 70004809 registrikood 70001952 Stenbocki maja Suur-Ameerika 1 Rahukohtu 3 Tallinn 10122 Tallinn 15161 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Sööt Maarjo Mändmaa Strateegiadirektor Kantsler KOOSLOOME ARENGUKIIRENDI TAOTLUSVORM Toetuse andmise eelduseks on ministeeriumi veebilehel avaldatud kaasamise ja koosloome plaan. Veebilink ministeeriumi https://www.sm.ee/asutus-ja-kontakt/asutus/kaasamine-ja-osalemine kaasamise plaanile Arendustegevuse nimetus Nakkushaiguste ennetamise võimekuse tõstmine läbi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kaasajastamise Arendustegevuse esitaja Sotsiaalministeerium (asutus) Projektijuht (nimi, asutus, Kerli Reintamm-Gutan, Sotsiaalministeerium, kerli.reintamm- e-post, telefon) [email protected], +372 5303 7612 Arendustegevuse Maia-Triin Kanarbik (Sotsiaalministeerium), Terviseameti esindaja, meeskonna liikmed1 Tervisekassa esindaja, kaasatav koosloome ekspert (esialgsed) Arendustegevusse Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvad asutused (nt Terviseamet, kaasatavad huvirühmad Tervisekassa jne), erialaseltsid (nt Eesti Infektsioonhaiguste Selts, Eest (esialgsed) Perearstide Selts jne), mittetulundusühingud, patsientide esindajad, relevantsed ministeeriumid (nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium), vajaduspõhiselt täiendavad erialased eksperdid Arendustegevuse 01.01.25-30.11.25 elluviimise periood2 Taotletava toetuse summa 42 051 € (koos käibemaksuga) 1. Taust ja probleemikirjeldus Kirjeldage arendustegevuse eesmärki ja olulisust ning selle ühiskondlikku mõju (3 lausega). Suure ühiskondliku mõjuga algatus on täidab samaaegselt järgmisi p 1.1-1.3 tingimused: 1.1 horisontaalne ja mõjutab mitut valdkonda või sellel on oluline sotsiaal-majanduslik mõju ühes valdkonnas, 1.2 puudutab paljusid eri huvidega huvigruppe või algatusega ilmneb vastuoluline mõju eri huvirühmadele, 1.3 eeldab olulisi muutusi õigusaktides või toob kaasa olulise mõju riigieelarvele. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) on keskne õigusakt, mis reguleerib nakkushaiguste tõrje korraldamist ja nakatunud isikule tervishoiuteenuse osutamist ning on seega üks võtmeelemente nakkushaiguste alase poliitika kujundamisel Eestis. NETS-i kaasajastades läbi uue tervikteksti eelnõu koostamise on võimalik luua tänapäevane raamistik nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ja 1 Kes peale projektijuhi arendustegevuse elluviimisesse panustavad? Soovitame arengukiirendis osaleda võimalusel 4-5 liikmega meeskonnana. 2 Arendustegevus tuleb ellu viia 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Soovitame arvestada, et tegevustega saab alustada jaanuarist 2025.  terviseohutuse tagamiseks, arvestades kaasaegseid riske ja tehnoloogilisi lahendusi. Uuel seadusel on edaspidi otsene mõju tervishoiu-, haridus- ja majandussektoritele, luues paremad eeldused sektorite üleseks kriisivalmiduse parandamiseks ja rahvastiku tervise kaitseks. 2. Soovitud muutus arendustegevusega  Kirjeldage, millist muutust teie arendustegevus loob.  Mis muutub Eestis paremaks, kui teie soovitud muutus teoks saab?  Millist lisandväärtust kaasamisprotsessilt ootate?  Kui arendustegevus on osa suuremast ja pikemast protsessist, kirjeldage pikemat plaani ja arendustegevuse paiknemist selles. NETS-i kaasajastamise vajaduse tõi tugevalt esile COVID-19 pandeemia. Näiteks Riigikohtu 31. oktoobri 2022 otsus3 kinnitas NETS-i ja selle alusel koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks välja antud korralduste kooskõla põhiseadusega, kuid juhtis tähelepanu vajadusele NETS normistikku laiaulatuslikult täpsustada, eriti just uute võimalike nakkushaiguste puhangute kontekstis. NETS-i kaasajastamise vajadust on samuti toonud esile nii 2023. aastal toimunud WHO väline hindamine 4 kui ka EL määruse 2022/23715 alusel läbi viidud hindamine (raport ei ole veel avalik). Võttes arvesse nii Riigikohtu lahendit kui ka rahvusvaheliste ekspertide sisendit ning asjaolu, et NETS on võetud vastu enam kui 20 aastat tagasi, tuleks ette valmistada täiesti uus NETS eelnõu. Uue NETS tervikteksti ette valmistamisel on võimalik luua loogilisemad seosed kogu seaduse teksti vahel ja ümber teha kogu seaduse mõisteaparaat, võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud sisendit ning nakkushaiguste tõrje kaasaegseid aspekte. Samuti on võimalik uue NETS eelnõuga adresseerida mitmeid teisi rahvastiku tervise kaitse aspektist olulisi probleemkohti, nagu seda on näiteks valmisolek pandeemiateks ja nende ennetamine, lapseea vaktsineerimisetega hõlmatustega langus jne. COVID-19 pandeemia kogemus on oluliselt tõstnud laiema elanikkonna teadlikkust nakkushaigustega seotud võimalike piirangute, meetmete ja kehtiva õigusruumi osas. Sellest tulenevalt võib nakkushaigustega seotud riiklike suuniseid või õigusakte käsitleda tundliku teemana nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Teema käsitlemine vajab kaasavat lähenemist, sest igasugused suuremamahulised ja põhjalikumad NETS-i puudutavad muudatused on tugevalt avalikkuse ja meedia tähelepanu alla. Seega on oluline kogu eelnõu ettevalmistamisega seotud kavandatavatele tegevustele läheneda kõiki osapooli arvesse võttes ning selgelt koordineeritud kaasamisprotsess võimaldab seda teha süstemaatiliselt. Koosloome arengukiirendiga soovitakse kaasata eksperte nii tervishoiusüsteemist kui ka valdkondade üleselt, sh koosloomealast ekspertiisi, ja võimalusel laiemat avalikkust uue NETS eelnõu (sh seletuskirja) ettevalmistamise protsessi. Läbipaistev ja selge kaasamine eelnõu ette valmistamise faasis vähendab selle tõenäosust hiljem läbi kukkuda ning toetab soovitud muutuste ellu viimist. NETS-i uue tervikteksti eelnõu koostamisega on võimalik luua täiesti uus lähenemine nakkushaiguste valdkonnale Eestis:  Nakkushaiguste seiresüsteemide, ennetus- ja kontrollimeetmete tagamine ning nende selgem defineerimine õigusruumis aitab tuvastada ja kiiremini kontrolli alla saada nakkushaiguste puhangud, vähendades koormust tervishoiusüsteemile nii tavaolukorras (nt iga-aastane sügis-talvine ülemiste hingamisteede nakkuste hooaeg) kui ka laiema epideemia korral (nagu seda oli nt COVID-19 pandeemia). See on oluliseks komponendiks rahvastiku tervise kaitsmisel ning kriiside ennetamisel ja neile valmistumisel Eestis.  Lisaks on vaktsineerimine kui üks tõhusamaid nakkushaiguste ennetusmeetmeid Eestis eelkõige reguleeritud NETS-is. Vaktsineerimistega hõlmatus on Terviseameti andmetel Eestis langeva trendiga juba enam kui 10 aastat. Vaktsineerimistega hõlmatuse edasisel jätkuval langusel suureneb oht vaktsiin-välditavate nakkushaiguste puhangute ja epideemiate tekkeks. Elanikkonna immuniseerimisega hõlmatuse tõstmiseks nii tava- kui ka kriisiolukorras on vajalik immuniseerimise korralduse nüüdisajastamine (nt apteekrite kaasamine), mis eeldab eelkõige NETS muutmist. o Samuti on Eestis tehtud uuringud tõstatanud probleemi laste kaalutlusvõime 6 vähese arvestamisega tervishoius. NETS-i läbi vaatamine ja muutmine võib luua õdedele võimaluse 3 5-22-4/13 (riigikohus.ee) 4 https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/376723/9789240092921-eng.pdf?sequence=1 5 Määrus - 2022/2371 - EN - EUR-Lex 6 Valmis lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamise juhend | Õiguskantsler  praktiseerida laste kaalutlusvõime hindamist selgetel õiguslikel alustel ka koolis vaktsineerimisel.  Seaduse kaasajastamine võimaldab selgemaks teha nakkusohutuse ja nakkushaiguste ennetamise korra ja meetmed töökohtadel vähendades nii haiguspuhangute majanduslikku mõju. Samuti on võimalik kaasajastada piiripunkti valdajate ja ettevõtjate sanitaarkontrolli nõudeid ja täpsustada Terviseameti ja teiste korrakaitseorganite omavahelist koostööd. Arvestades aina suuremat globaliseerumist ja muutunud julgeolukorda Euroopas, siis on oluline tagada efektiivne nakkushaiguste piiriülese leviku tõkestamine. Eelnõu ette valmistamine ja selle jaoks vajalike arutelude läbi viimine on üheks etapiks uue NETS-i välja töötamisel. NETS eelnõu väljatöötamiskavatsus valmib 2025. aasta alguses. NETS eelnõu mustand valmib Sotsiaalministeeriumi plaani kohaselt 2025. aasta novembriks, millele järgneb avalik kooskõlastusring ning rakendusaktide ette valmistamine. Seaduseelnõu koos seletuskirjaga esitatakse Vabariigi Valitsusele 2026. aasta märtsis. Uus seadus on planeeritud jõustuma 2027. aasta alguses. NETS-i uuendamine aitab kaasa Eesti 20357 strateegias toodud muudatuse vajadusele kujundada inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendada riskikäitumist. Näiteks on vaktsineerimine üks tõhusamaid ennetusmeetmeid inimese tervise hoidmisel. Lisaks on rahvastiku tervise arengukavas 2020-20308 toodud prioriteetse sekkumisena infektsioonikontrolli ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkuste puhul kaasajastatud tervikliku poliitika loomine, mille üheks keskseks elemendiks on NETS muutmine. 3. Seosed Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021-2027 Arendustegevus peab toetama rakenduskava 2021-2027 eesmärkide ja kavandatud sekkumiste tõhusat ja tulemuslikku elluviimist ning rakenduskava elluviimisega seotud ministeeriumide kaasamise ja koosloome ning sotsiaalpartneritega koostöö võimekuse suurendamist. 3.1 Missuguste rakenduskava ☐ Nutikam Eesti prioriteetide saavutamist kaasamise ja koosloome arendustegevused ☐ Rohelisem Eesti toetavad? ☐ Ühendatum Eesti Tutvuge viidatud rakenduskavaga ning märgi paremale poole linnuke ☒ Sotsiaalsem Eesti selle või nende prioriteetide ette, ☐ Inimestele lähedasem Eesti millega arendustegevus seotud on. 3.2 Tooge välja, missuguste 21.4.3.2 – edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate ühtekuuluvuspoliitika fondide kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena meetmete ja sekkumiste elluviimist vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud kaasamise ja koosloome töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske – terviseriskide ja arendustegevused toetavad riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Tutvuge viidatud meetmete nimekirjaga ja tooge välja meetme 21.4.3.4 – edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate number, nimetus ja sekkumine, mille kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena elluviimisse arendustegevus otseselt vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud panustab. töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske – töötervishoiu ja –ohutuse teenuste kujundamine 4. Kavandatavad koosloome arendustegevused  Kirjeldage, mida kavatsete teha, et punktis 2 toodud eesmärgini jõuda. Palun tooge tegevused välja sisuliste etappide kaupa kalendrikuu täpsusega. Kogu arendustegevus peab olema ellu viidud 12 kuu jooksul alates koostöölepingu sõlmimisest. 7 Eesti 2035_PUHTAND ÜLDOSA_210512_1.pdf 8 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030  Milliseid koosloomemeetodeid plaanite kasutada?  Milliste kompetentside või oskuste jaoks vajate ministeeriumivälist eksperttuge? Kokkuvõtlikult on olulisemad kavandatavad koosloome arendustegevused järgnevad:  erinevate huvigruppide*, näiteks ametiasutuste, tervishoiutöötajate, haridustöötajate, tööandjate, kohalike omavalitsuste, ja kodanikuühenduste seisukohtade ja vajaduste kaardistamine (täpne loetelu defineeritakse arendustegevuste ellu viimise esimese kolme kuu jooksul),  selliste koosloomemeetodite kasutamine nagu töötoad, ümarlauad ekspertidega, ekspertrühma- või kogu loomine (täpsed meetodid defineeritakse peale välise protsessijuhi kinnitamist),  koosloomealase eksperdi kaasamine (protsessijuht), kes omab varasemat kogemust või kokkupuudet rahvatervishoiualaste sekkumiste (ideaalis nakkushaiguste ennetamise valdkonnas) kujundamisel ning koosloomealaste meetodite kasutamist õigusloomes. Tegevused** sisuliste etappidena ja võimalikud koosloomemeetodid** kalendrikuu kaupa on järgnevad: Kuu Tegevused  Koosloomeeksperdi kaasamine: Viiakse läbi hange koosloomeeksperdi kaasamiseks. Luuakse koostöö koosloomeeksperdi ja teiste relevantsete asutustega, täpsustatakse kaasamismeetodid ja üldine tegevuskava.  Huvirühmade kaardistamine: Erinevate huvigruppide* Jaanuar 2025 (tervishoiuasutused, kodanikuühendused, piirivalve, teadusasutused, tööandjad, avalik sektor) ja nende ootuste kaardistamine ning kaasamisstrateegia loomine (sh koosloome arengukiirendi arengupäeval osalemine). Kaardistamine toimub osana seaduse väljatöötamiskavatsuse ette valmistamisest.  Esialgsed konsultatsioonid: Esitatakse esialgsed kutsed kaardistatud huvirühmadele* osaleda edasistes aruteludes. Täpsustatakse arutelude eesmärgid ja ootused. Veebruar 2025  Koosloome töötubade planeerimine: Esimeste töögruppide ja koosloome arutelude ettevalmistamine, sh teemade ja ajakava kinnitamine.  Koosloome töötoad: Esimeste koosloome töögruppide või suurema avakoosoleku korraldamine, kus osalevad nt Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste esindajad ja täiendavad eksperdid. Arutelu fookus: õigusaktide lüngad, praktilised Märts 2025 vajadused, ja soovitud laiemad muutused.  Fookusgrupid: Eraldi väiksemates gruppides arutelud konkreetsete teemade jaoks, et arutada sektorispetsiifilisi vajadusi ja soovitusi, näiteks nakkusohutus töökohal, piirikontroll ja rahvusvaheline koostöö.  Konsultatsioonide jätkamine: Väiksemates gruppides arutelud (võimalikud ka fookusgrupid) keskenduvad spetsiifilistele Aprill 2025 valdkondadele, nt laborite kvaliteedisüsteem, nõuded nakkusohtliku materjali käitlemisele, vaktsineerimise tõhustamine (võimalus ühildada arutelu ja kaasamine ülemaailmse immuniseerimisnädala teavituskampaaniaga).   Andmete analüüs ja esialgsed järeldused: Kogutud andmete ja arutelude käigus laekunud sisendi põhjal tehakse esmased järeldused seaduse muudatuste osas, mida eelnõus ja selle seletuskirjas käsitletakse.  Esialgse eelnõu koostamisega alustamine: Konsultatsioonide Mai 2025 ja andmete põhjal alustatakse seaduse eelnõu esialgne versiooni koostamist koos seletuskirjaga.  Konsultatsioonide jätkamine: Väiksemates gruppides arutelud (võimalikud ka fookusgrupid) keskenduvad spetsiifilistele valdkondadele, nt infektsioonikontrolli kaasajastamine, andmevahetuse kitsaskohad ja lahendusvõimalused.  Esialgse eelnõu mustandi koostamisega jätkamine: Eelnõu koostamist koos seletuskirjaga jätkatakse. Võimalusel jagatakse eelnõu esmast mustandversiooni koosloomeprotsessis seni Juuni 2025 osalenud ekspertidega tagasiside saamiseks.  Vajadusel täiendavad konsultatsioonid ekspertidega: Väiksemates gruppides arutelud, mis keskenduvad nt nakkushaigustega seotud mõistetele ja definitsioonidele Eestis kehtivas õigusruumis.  Vahekokkuvõtted  Esmase tagasiside ja sisendi analüüs ja reflekteerimine Juuli 2025  Koosloome tegevuste ja seni kavandatud meetodite reflektsioon ja sobivuse analüüs  Eelnõu ja seletuskirja mustandite täiendamine ja korrigeerimine  Konsultatsioonide jätkamine: Väiksemates gruppides arutelud (võimalikud ka fookusgrupid) keskenduvad spetsiifilistele valdkondadele, nt rahvusvaheliste hindamiste käigus tuvastatud võimelüngad Eesti võimes reageerida piiriülestele August 2025 terviseohtudele. Kaaluda võimalusel eelnõu käsitlemist mõnel avalikul arutelul, nt arvamusfestival.  Esialgse eelnõu mustandile tagasiside: Jagatakse eelnõu esimest versiooni koosloomeprotsessis seni osalenud ekspertidega tagasiside saamiseks.  Täiendavad konsultatsioonid: Vajadusel veel arutelud väiksemates gruppides, et kinnitada lõplikud muudatused ja kokkulepped. Samuti võivad mõned teemad, mille käsitlemisega alustati juba kevadel, vajada jätkuarutelusid. September 2025  Eelnõu täiendamine: Tehakse vajalikud parandused ja täiendused seaduseelnõu mustandis, võttes arvesse saadud tagasisidet.  Mustandi viimistlemine: Koondatakse ja analüüsitakse laekunud avalik tagasiside, samuti ekspertide ja huvigruppide ettepanekud.   Vajadusel täiendavad konsultatsioonid: Viimased konsultatsioonid võtmehuvigruppidega (nt tööandjad, tervishoiutöötajad, piirivalve). Mõned teemad, mille käsitlemisega Oktoober 2025 alustati juba varem, võivad vajada jätkuarutelusid.  Eelnõu mustandi valmimine: Valmib esialgne seaduseelnõu mustand koos seletuskirjaga, mis peegeldab endas olulisemaid kaasamisprotsessi jooksul tehtud kokkuleppeid.  Koondaruande koostamine: Koostatakse aruanne koosloomeprotsessi tulemustest. November 2025  Eelnõu ametlik kooskõlatusring: Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse avalikule kooskõlastusringile. *Kaasatavad asutused ja osapooled on esmase kaardistuse põhjal näiteks Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õdede Liit, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Ravimiamet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Infektsioonhaiguste Selts, Eesti Mikrobioloogia Selts, Eesti Haiglate Liit, Eesti Laborimeditsiini Ühing, Õiguskantsleri büroo. **Defineeritakse ja kinnitatakse lõplikult koostöös kaasatava koosloomeeksperdiga Lisa: Koosloome arengukiirendi eelarve Nimi ja ametikoht (Allkirjastatud digitaalselt)