Protokoll

Rail Balticu juhtrühma protokoll Tallinn 31.03.2022 nr 24.5-6/22-0002/2354 Algus: 18.02.2022 kell 15.00 Lõpp: 18.02.2022 kell 17.10 Juhatas: Ahti Kuningas Protokollis: Triin Orav Võtsid osa: Toomas Kalda, Heiki Hepner, Piret Kuusik, Tambet Tiits, Miiko Peris, Ene-Liis Bachmann, Merje Krinal, Raido Kivikangur, Ranet Mikko, Andres Lindemann, Kadri Lepp, Kaido Zimmermann, Tõnu Grünberg, Andres Sepp, Roland Müür, Kaia Sarnet, Liina Roosimägi, Priit Sauk, Andre Säre, Kristjan Kaunissaare, Anvar Salomets, Margus Vihman, Erik Kosenkranius, Kaarel Kose, Marika Linntam, Gert Siniloo, Mari Lahtmets, Kaur Kajak Päevakord: 1. Ülevaade viimase 4 kuu põhilistest tegevustest, 2022. a plaan. 2. RB globaalse projekti aja- ja rahastuskava uuendamine. 3. Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamine. 4. RB ökoduktide lähialade kasutamise reguleerimine KOVi üldplaneeringutes. 5. Ehitustegevuse võimaldamine RB MP koridoris – Mesika tn 20 ehitusloa näitel. 1. Merje Krinal (Maa-amet) ja Anvar Salomets (RBE) annavad ülevaate viimase 4 kuu projekti ja maade omandamise edenemisest (viimane juhtrühm toimus 18.10.2021) ning tutvustavad 2022. a plaani. Maa-amet: viimase 4 kuuga on omandamiseks antud lisaks 88 kinnisasja. Riigile on omandatud lisaks 49 kinnisasja. Hetkel on töös 147 kinnisasja, millest 123 on eraomandis. Omandamiste tempo on seni olnud u 10 kinnisasja kuus. 2022. a plaan: 16 kiire ajakava objekti maade omandamine (töös 74 kinnisasja). Töösse on antud Ülemiste–Kangru lõik: 57 kinnisasja. Ülemistel (reisiterminal, veeremidepoo ning infra objektide alal) on maade omandamisega alustatud. Jätkub metsahindamise metoodika väljatöötamine (kavas esitada suvel Vabariigi Valitsusele määruse eelnõu). RBE: Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali projekt on valminud. Kavas on ehitushange lähiajal välja kuulutada (Eesti ajaloo suurima ehitusmahu ehitamiseks). Projekteerimine Muugal ja Pärnus on lõppjärgus. Kiire ajakava objektidest on 9 ehituslepingut töös. Peamine väljakutse seisneb projektide õigeaegses laekumises. Kõik ristmeväljad on ehituslepingutega kaetud. Kohalike peatuste DP-de koostamine käib, algatamise taotlused on osaliselt esitatud. Rapla maakonnas on alustatud ka peatuste projekteerimisega (Kohila, Järvakandi, Kehtna).  2 Küsimused/kommentaarid: 1. Kaarel Kose (Harjumaa Omavalitsuste Liit): ettepanek, et kohalike peatuste puhul arvestataks kohalike omavalitsuste ettepanekutega juurdepääsuteede osas ning et need arvestaksid (Harjumaal) ka ringraudteest ja linnarongidest tulevate eeldatavate mahtudega. Vastus (MKM): lahendatakse DP-de menetluse käigus. 2. Priit Sauk (RBR) annab ülevaate RB globaalse projekti edenemisest ja probleemidest projekteerimisel. Põhitrassi põhiprojekt saab eeldatavalt paika aasta lõpuks ning selle ehitusega alustada hiljemalt 2023. a keskpaigas. Riikidevahelises koostöös on alustatud ajakava ülevaatamisega. Esitati taotlused viimasesse CEF vooru, mis lõppes jaanuaris. Küsimused/kommentaarid: 1. Heiki Hepner (Raplamaa Omavalitsuste Liit – ROL: milline on Kohila sõlme ajaraam? Vastus (RBE): mõistlik on ehitada koos põhitrassi vastava lõiguga. T-15 ristumine on kiire ajakava objekt, mille projekt on valmis. II etapp: ülejäänud 2 ristumist ja kohalik peatus. MKM: Kohila ristumise rajamiseks kasutame lisaks CEFile ka teisi fonde, mille tähtajad erinevad CEFi tähtaegadest. 2. Marika Linntam (Välisministeerium): Leedu räägib raudtee valmimiseks 2026. a. Mis on õige? Vastus (MKM): tähtaegasid arutatakse igal kohtumisel Balti riikide vahel. EE jaoks on realistlik 2030. a (eelkõige seotud finantseerimisega). Leedu välja öeldud 2026. a on aeg, milleks neil oleks võimalik raudtee füüsiliselt valmis ehitada, kuid ka Leedul on finantseerimine oluliseks probleemiks. Läti ei oma veel ametlikku seisukohta nende lõigu valmimise osas. 3. Gert Siniloo (Riigikantselei): kas uue ajakava kokkuleppimiseks on tähtaeg EE, LV, LT ja Euroopa Komisjoni vahel fikseeritud? Vastus (MKM): EK on jooksvalt teemadega kursis, konkreetne ajakava on väljatöötamisel. 3. Andres Lindemann (MKM) annab ülevaate Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu edenemisest. Käimas on Natura hindamise 3. versiooni kirjutamine (veebruarikuu jooksul saab aruanne paika). Trassivalikut on tutvustatud ka regionaalhalduse ministrile. Märtsis jõuavad kõigi kooskõlastajateni maakonnaplaneeringu, KSH ja Natura 2000 hindamise materjalid, millele tagasiside andmises palume tähtaegadest (30 päeva jooksul) kinni pidamist. 4. RB ökoduktide lähialade kasutamise reguleerimine KOVi üldplaneeringutes. ROL tegi ettepaneku, et need lahendused/tingimused määrataks teistmoodi, kui üldplaneeringutega (nt riiklikult). Roland Müür (RBE) tutvustab probleemi: loomastiku eksperdid on RB KMH koostamisel leidnud, et ökoduktide aladel peaks kehtima maakasutuspiirangud (raiele, jahipidamisele, ebasobivatele ehitistele). Seni pole leitud kõikidele osapooltele sobivat alust nende piirangute seadmiseks. RBE ja KeM on olnud seisukohal, et praeguses õigusruumis peaks selliseks mehhanismiks olema KOVi üldplaneering, kuna rohevõrgustike toimimine on kohaliku omavalitsuse vastutusala, mis töötatakse välja ÜP koostamise käigus, kuid KOVid on hetkel erimeelt, kuna puuduvad rahalised vahendid maakasutuspiirangute kompenseerimiseks eramaa omanikele. Vajame tuge Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaagentuur on töötanud välja juhised, KeM on kavandamas  3 piirangulisi aluseid, mis võiks olla ÜP-de koostamisel aluseks. Konkreetselt Kohila ökodukti juhtumi puhul peaks vald andma sisendi RB KMH-le, et Kohila ökodukti rajamine selles asukohas ei ole Kohila valla koostamisel oleva ÜP-ga ettenähtud piirkonna maakasutusest lähtuvalt otstarbekas. Vastava sisendi puudumisel ei ole RB-l alust selle ökodukti ärajätmiseks ning KOV peab vastavalt kehtivale õigusruumile ökodukti toimimiseks vajalikud piirangud ka oma ÜP-sse sisse viima. Ettepanekud/arutelu: ROL: KOVide probleemiks selles olukorras on, kes kompenseerib puudutatud maaomanikele piirangud. Ettepanek, et KeM või KeA võtaksid juhtpositsiooni, et see teema riiklikult lahendada. Lisaks on omavalitsused oma üldplaneeringu menetluse protsessis jõudnud nii kaugele, et uute lahenduste lisamine ei ole enam mõeldav. Ettepanek on tekkinud probleem lahendada uue planeeringuga. Kohila ökodukti asukoha peaks vallaga veelkord üle rääkima. Ettepanek on omavalitsusega selle teema arutamiseks kohtuda. Ökodukti toimimise küsimus lahendatakse planeeringuga. Piirangud ja muud kulud, mis on vajalikud ökodukti toimimiseks hüvitatakse planeeringu elluviimisest huvitatud osapoole poolt, kui planeerimisprotsessis ei lepita kokku teisiti. Rakendatavad piirangud peaksid olema kirjeldatud planeeringus. Erik Kosenkranius (KeA): tegemist on universaalse probleemiga, mis ei puuduta vaid RB-d, aga ka maanteid jm. Teevad ettepaneku õiguslikult ära reguleerida, kes seab kitsendused ning kes hüvitab. KeA jätkuv eelistus on, et ökoduktide piiranguvööndi kitsendused ning kooskõlastamise ja/või tegevusest keeldumise regulatsioon ja selles osalevad pädevad asutused peaksid olema määratud riiklikul tasemel õigusaktiga. Sellisel juhul oleks tagatud ökoduktide sihipärane toimimine ning ökodukt kui leevendusmeede oleks piisavalt tõhus. Ökoduktide toimimine on vajalik kõige olulisema ja kesksema leevendusmeetmena Rail Balticu barjääriefekti vähendamiseks (negatiivse keskkonnamõju vältimine), kuid ka riigi investeeringute kaitsmiseks. MKM: ootame Keskkonnaministeeriumilt ettepanekut, mille nad on lubanud esitada juba sügiseks (suvise koosoleku tulem). Otsus: RBE pakub välja sõnastuse. RBE: • Rohevõrgustiku toimimise eest vastutab kohalik omavalitsus. Ehk omavalituse otsus on, kas ja milliseid piiranguid KOVi ÜP-s seatakse. • Arendaja saab ÜP kaasamisprotsessi käigus teha piirangute osas ettepanekuid. • KeMi looduskaitseosakond kaardistab probleemi ning töötab välja looduskaitseseaduse muutmise ettepaneku, mis oleks aluseks ökodukti suudmealadel piirangute seadmiseks. Tavapäraseks RBE poolseks ettepanekuks ÜP piirangute osas, mis tagavad rohevõrgustiku toimimise ökodukti jalamil on: Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Lageraie on lubatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul ning seatud tingimustel juhtudel, kui metsa uuendamisel ei taga teised uuendusraieviisid piiranguvööndi metsa säilimist ja arengut ökodukti kasutatavatele liikidele sobivas seisundis. Näiteks võib kohalik omavalitus lubada erandkorras kitsa langiga lageraiet kuusikutes või lepikutes, ehk puistutes, mille uuendamiseks sobib lageraie paremini. Keelatud on jahipidamine. Jahipidamine on lubatud erandkorras kohaliku omavalitsuse  4 nõusolekul. Omavalitsus võib loa anda põhjendatud juhul nagu nuhtlusisendi küttimiseks, võõrliikide arvukuse reguleerimiseks juhtudel, kui kaitsetsoonist väljaspool pole võimalik või on raskendatud taotletava tegevuse läbiviimine. Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile ning ka maavarade kaevandamine. Piirangud raiete osas on suhteliselt leebed, mille tõttu hindame, et piirangute hüvitamiseks kompensatsioonide rakendamine pole otstarbekas (tuleneb järgmise määruse loogikast: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017017?leiaKehtiv) KeA: seda, kas piirangud eeldavad hüvitamist või mitte, peaks sätestama just regulatsiooniga, arvestades kitsenduste ulatust. Tuleb arvestada, et esialgu näiliselt väike piirang võib mõjutada pikemas perspektiivis objekti väärtuse langust või riskide kasvu (nt metsakahjustused). KeAle teadaolevalt analüüsib KeM ökoduktide suudmealadel piirangute seadmise võimalusi ehitusseadustiku muutmise kaudu. 5. Ehitustegevuse võimaldamine RB maakonnaplaneeringu koridoris. Raido Kivikangur (RBE) selgitab, millest RBE oma kooskõlastuste ja mittekooskõlastuste andmisel lähtub. Lisaks annab ülevaate, millistes lõikudes (Ülemiste–Rapla linn ja Tootsi–Pärnu linn) saab RBE hakata edaspidi juhtumipõhiselt hindama arendustegevuse võimalikkust enne raudtee ehitustegevuse algust ning võimalusel väljastama tehnilisi tingimusi. Puudutatud KOVidele ning Maaeluministeeriumile (seotud põllumajandus- ja metsandustoetuste andmisega RB MP koridoris) saadetakse vastavasisuline kiri paari nädala jooksul. Kommentaarid: ROL: on positiivne, et oleme projektiga jõudnud faasi, kus saab hakata piiranguid leevendama. Loodame, et asi laheneb selle kevade jooksul. RBE: konkreetse Mesika tn 20 lahenduse osas toimub eraldi suhtlus omaniku ning vallaga. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Triin Orav Koosoleku juhataja Protokollija