Kiri

Saatja: Harri Puskar </o=Majandus-Teede-Sideministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=b03b2619f0cf4491a4cbc0e6f> Saaja: '[email protected]' Teema: Digiligipääsetavus Haridus-ja Teadusministeeriumi toodetes ja teenustes Tere Kadi! Mina olen TTJA digiligipääsetavuse ekspert ehk inimene, kellega digiligipääsetavuse teemadel suhelda. Rõõm tuttavaks saada! Suur tänu kirjutamast ja vabandan, et vastamisega on tekkinud väike viivitus. Kehtivad nõuded. Igaks juhuks täpsustan, millised nõuded millistel juhtudel kehtivad. Avalikule sektorile ei kehti ainult WCAG nõuded, vaid Euroopa digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 <https://www.etsi.org/deliver/etsi_en/301500_301599/301549/03.02.01_60/en_301549v030201p.pdf> nõuded. See standard võtab üle suure osa WCAG 2.1 nõuetest, aga mitte kõiki ja ühtlasi lisab sinna juurde mitmed lisanõuded (manuses on üks lihtne esitlus, mis tutvustab standardit ja selle seost WCAG’ga). Tõsi on see, et suur osa mitte-WCAG nõuetest on pigem erandlikud ning enamik ligipääsetavuse-teemadest on ikkagi seotud WCAG nõuetega. Täpne ülevaade, millistele avaliku sektori sisukomponentidele ligipääsetavuse nõuded kehtivad, on TTJA vastaval alamlehel <https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/avalik> . Selle järgi saate täpselt hinnata, milliseid ligipääsetavuse nõudeid millistel juhtudel rakendada (sinna alamlehele lisandub lähiajal täiendavat informatsiooni avalikule sektorile kohalduvatest õigusaktidest). Juhendmaterjalid. Kuna TTJA alustas digiligipääsetavuse valdkonnaga alles möödunud aastal, siis pole me veel põhjalikke juhendmaterjale teinud, aga see on meie lähiaja plaanides. Panen siia mitmesuguseid materjale, millele tugineda. Selgitused nõuetest: * https://accessibility.twn.ee/ - See on Trinidad Wiseman OÜ ligipääsetavuse eksperdi Mari-Ell Metsa koostatud mitteametlik eestikeelne tõlgendus WCAG’st (ilmselt olete ka teadlikud sellest). Võttes linnukese ära „Soovitatav“ tagant, saab tutvuda vaid WCAG 2.1 A ja AA taseme nõuete põhjal koostatud suunistega. * https://webaim.org/standards/wcag/checklist - See on ingliskeelne mitteametlik ülevaade WCAG kriteeriumitest. Väga hea materjal WCAG kiireks mõistmiseks. Iga kriteeriumi juurde on märgitud tase (Level A, AA või AAA). Euroopa standard ei muuda ühtegi AAA taseme ning ühte AA taseme kriteeriumit (kriteerium 1.2.4) kohustuslikuks. Ülejäänud WCAG kriteeriumid on Euroopa Liidus kohustuslikud. Automaattestid aitavad testida lihtsamaid ligipääsetavuse probleeme. Nad ei ole täielikult usaldusväärsed, aga aitavad kiirelt ülesse leida mingi osa probleemidest: kui märkate, et tööriist viitab mingile probleemile, tasub enne selle lahendamist hinnata juhendmaterjali põhjal, kas tegemist on tegeliku probleemiga (näiteks kohati juhtub, et automaattesti tuvastatud kontrastsusviga ei ole tegelikult viga). Mõistlik on kasutada erinevaid tööriistu, ma panen siia kaks tükki, mida mina olen kasutanud. Siteimprove digiligipääsetavuse brauseri laiendus ( Siteimprove Accessibility Checker ): https://siteimprove.com/en/core-platform/integrations/browser-extensions/ . Panin manusesse ka 3 pilti näitamaks, kuidas seda kasutada saab (näited on tehtud sügise algul kadriorg.ee põhjal): 1. Laienduse aktiveerimisel tuleb esile selline aken nagu 1. pildil. 2. Kuna vaikimisi kuvab laiendus ka nõuded, mida on soovituslikud jälgida, tasub valida „Filters“ valikust ainult „Level A“ ja „Level AA“ ehk kohustuslikud nõuded (pilt 2). 3. Laienduse avakuval saab klikkida konkreetsele probleemile (näiteks „text is clipped when resized“) ning seejärel avaneb ülevaade sellest probleemist ja klikkides konkreetsele kohale märgib laiendus roosa ruuduga ära koha, kus probleem esineb (pilt 3). WAVE Evaluation Tool’i brauseri laiendus: https://chrome.google.com/webstore/detail/wave-evaluation-tool/jbbplnpkjmmeebjpijfedlgcdilocofh . Seda saab kasutada nii, et pärast „Wave’imist“ on teil vastaval alamlehel igal pool märgised, kus on mõni ligipääsetavuse probleem. Klikkides märgistele, näeb „Reference“ valiku alt kitsaskoha selgitust ja „Code“ alt asukohta koodis. Kõige parem meetod ligipääsetavusest ülevaate saamiseks on manuaalsed testid. Panin manusesse ülevaate testidest, mida TTJA kasutas eelmisel aastal Eesti avaliku sektori digiligipääsetavuse seiramisel (aruande saab alla laadida siit: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine ). Ülevaade on natuke vananenud (see tugineb EN 301 549 versioonile 2.1.2, kuid veebruarist alates kehtib versioon 3.2.1), aga üldjoontes täpne (me pole veel jõudnud enda testimismetoodikat uuendada). Manuaalsed testid sisaldavad endas ekraanilugejaga testimist. Kolm põhilist ekraanilugejat, mida tavaliselt kasutatakse, on NVDA (tasuta, paigaldatav Windowsi arvutitele), JAWS (tasuline, Windows) ja VoiceOver (sisseehitatud MAC’i). Kuna riigiasutused kasutavad üldjuhul Windowseid, siis on kerge kasutusse võtta NVDA ekraanilugeja. Natuke infot NVDA’st: * https://webaim.org/articles/nvda/ - selle juhendi järgimine peaaegu step-by-step aitab NVDA kasutusele võtta. Peaaegu step-by-step tähendab seda, et lõpuni ei pea tegema (nt. mina jätsin tegemata lõpus oleva praktilise ülesande ega vaadanud üle kõiki tekstid viidatud linke nagu „NVDA User Guide“ vms). * https://dequeuniversity.com/assets/pdf/screenreaders/nvda-guide.pdf - kui NVDA on üldjoontes selge, saab kasutada seda klaviatuuri juhendit NVDA’ga navigeerimiseks. Klaviatuuriga navigeerimisel tuleb silmas pidada, et pimedad kasutavad tab-nuppu pigem vähe (seda on nägijatel lihtne testimisel kasutada, sest see liigub läbi kõik lehel olevad nupud ja muud fokusseeritavad elemendid, aga pimedad lasevad pigem terve lehel oleva teksti ette lugeda). Ma loodan, et see info kergelt läbi töötatav ja rakendatav. TTJA loob juba lähikuudel juurde mitmesuguseid infomaterjale (näiteks täiendame enda kodulehte ja salvestame mõned koolitusvideod) ja teavitus on meie jaoks oluline ka pikas perspektiivis (kindlasti võib mulle aja jooksul kirjeldada täpsemalt, milliste abimaterjalide vastu huvi on). Küsimused-ettepanekud saame läbi rääkida: mulle võib helistada-kirjutada. Tervitades Harri Puskar digiligipääsetavuse ekspert +372 667 2032| [email protected] <mailto:[email protected]> | www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn From: Kadi Rosenthal <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, February 23, 2022 10:34 AM To: TTJA <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Digiligipääsetavus Haridus-ja Teadusministeeriumi toodetes ja teenustes Tere Kirjutan Haridus- ja Teadusministeeriumist (HTM) digiligipääsetavuse nõuete rakendamise osas. Oleme HTMis jooksvalt kaardistamas meie tehnoloogia juhtimise osakonna toodete ja teenuste ligipääsetavuse olukorda. Nende põhjal teostame ka jooksvalt koos väliste arendustiimidega toodetes parandusi. Oleme kolleegidega WCAG kohta pigem ise õppinud või veebist infot kogunud ja seetõttu uurin, kas TTJA-l on meile jagada materjale, mille põhjal saame kaardistust veel paremini teha? Nt kas TTJA-l on jagada mõnda eestikeelset (või ka ingliskeelset) nõuete nimekirja (check-list), õppematerjale, häid veebilehti, kust infot juurde saada nii disainile, tehnilisele poolele kui ka sisuloojatele? Ehk on soovitada ka mõnda infokirja, mida saame jälgida? Kas TTJA poolt on planeeritud ka avaliku sektori asutustele mõnda digiligipääsetavuse koolitust? Infoks, et HTM ja Harno tellisid eelmine aasta Trinidad-Wisemanilt veebidele sisu loojatele (sh koolide IT juhtidele) suunatud koolituse, kuid praeguseks on järelvaatamise võimalus sellele aegunud. Samuti uurin, kelle poole saame digiligipääsetavuse teemadega pöörduda, kui tekib tehnilisi küsimusi? Tänan Kadi Rosenthal Tehnoloogia juhtimise osakond Tootejuht-analüütik Haridus- ja Teadusministeerium E-mail | MS Teams [email protected] <mailto:[email protected]> www.hm.ee <http://www.hm.ee/>