SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles käsitletakse hoonete energiatõhusust Sissejuhatus Euroopa rohelise kokkuleppeg a seadis Euroopa Komisjon (edaspidi K omisjon) eesmärgi saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa Liit, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Hoonete sektori roll ja panus rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse on detailsemalt välja toodud Euroopa renoveerimislaine strateegia s , milles komisjon seab eesmärgi järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid Euroopa Liidus (edaspidi EL) vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja ressursitõhusust. Strateegia sisaldab tegevuskava, milles on konkreetsed regulatiivsed, rahastus- ja tugimeetmed järgnevateks aastateks. Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% kogu ELi (Eestis umbes 50%) energiatarbimisest ja 36% energiatarbimise tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogustest. Üle 220 miljoni hoone ehk ligikaudu 85% ELi hoonefondist on ehitatud üle 20 aasta tagasi ning eeldatavasti on sellest 2050. aastaks alles 90%. Igal aastal renoveeritakse energiatõhusamaks aga ainult 1% hoonetest. Renoveerimislaine strateegias leitakse, et olemasolevatest hoonetega seotud seadusandlikest meetmetest ei piisa, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkoguseid vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, energiatõhususe eesmärgi raames kavandatud tõus ega ka kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks. Seetõttu on renoveerimislaine teatises välja kuulutatud hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine, et toetada hoonete renoveerimist ja vähendada nende CO 2 -heidet. Hoonete energiatõhususe direktiiv 2010/31/E L võeti vastu 2012. aastal, et parandada ELis hoonete energiatõhusust, kehtestades energiatõhususe miinimumnõuded ja ühine raamistik energiatõhususe arvutamiseks. Hoonete energiatõhususe direktiivi esimene läbivaatamine toimus 2018. aastal paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames, et kiirendada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist ja edendada hoonetes aruka tehnoloogia kasutamist. Direktiiviga (EL) 2018/84 4 kehtestati nõue ELi liikmesriikidele töötada välja pikaajalised renoveerimisstrateegiad nii elu- kui ka mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO 2 -heitega hoonefond. Samuti laiendati kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuskorra ulatust kombineeritud süsteemidele (koos ventilatsiooniga) ja süsteemide tulemuslikkuse arvutamisele tavapärastes töötingimustes, võeti vastu meetmeid julgustamaks hoonetes kasutama digilahendusi ning arukaid automatiseerimise ja kontrolli tehnoloogiaid ning toetamaks hoonete parklates elektrisõidukite laadimisjaamade väljaarendamist ja võeti kasutusele nutivalmiduse näitaja, et mõõta hoone võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ning võrgu vajadustele. Renoveerimislaine teatises on välja toodud mõned konkreetsed aspektid, mida direktiivi käesoleval läbivaatamisel käsitletakse: kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite järkjärguline kasutuselevõtt igat liiki (avalike ja eraomandis) hoonete jaoks, energiamärgiste raamistiku uuendamine ning hoonete renoveerimispasside ja täisrenoveerimise standardi kasutuselevõtt seoses hoonete CO 2 -heite vähendamise rahastuse ja eesmärkidega. Kaalutakse ka uutele hoonetele esitatavate nõuete ja säästvat liikuvust edendavate meetmete ajakohastamist kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2030. aasta kliimaeesmärgi kavag a . See hõlmab ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtete käsitlemist, et vähendada kogu olelusringi heidet; hoonete projekteerimise, ehitamise ja haldamise digipööret; vastupanuvõimet kliimamuutustele ning tervise- ja keskkonnanõudeid. Samuti tuleb Komisjoni hinnangul arvestada energiaostuvõimetust ja puuetega inimeste ligipääsuvõimalusi. Eestis on hoonete renoveerimist puudutav strateegiline dokument „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia “, mis kinnitati 9.07.2020 Vabariigi Valitsuse istungil. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on aastaks 2050 olemasoleva hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks. Eesmärk tuleneb kehtivast hoonete energiatõhususe direktiivist, mis seab eesmärgiks vähendada aastaks 2050 hoonefondi CO2-heidet. Hoonete rekonstrueerimise strateegia haakub ka ELi ringmajanduse tegevuskavaga, mille üks fookus on ehitus ja hooned ning tegevus eks tervikliku kestliku hoonestatud keskkonna strateegia loomine, et edendada ringluse põhimõtteid hoonete jaoks. Strateegia moodustab osa Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast. Lähtutakse viiest põhimõttest: Energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine – lisaks hoone energiakasutusele peab arvestama ka ehitusmaterjalide ja -protsesside keskkonnamõju; Regionaalne tasakaal – rekonstrueerimise tagamine nii linna- kui ka maa-asulates; Elukeskkonna kvaliteet – hoonete sisekliima ja juurdepääsetavuse tagamine, terviklahendustega avaliku ruumi tagamine, hoonete kasutusfunktsioonide tõstmine; Tehnoloogia arendus – rekonstrueerimislahenduste ja -tehnoloogiate innovatsioon; Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine – kliimamuutuste leevendamine, hoonefondi süsinikumahukuse vähendamine, kliimaneutraalse hoonefondi saavutamine. Pikaajalistes rekonstrueerimisstrateegiates on kesksel kohal finantsmehhanismid ja -stiimulid turutõrgete kõrvaldamiseks ning finantseerimisasutuste kaasamine võimaldamaks erasektori suuremahulisi investeeringuid hoonete renoveerimisel energiatõhususe parandamiseks. Strateegia hõlmab meetmeid nagu laenude andmise soodustamist hoonete energiatõhususe parandamiseks, avaliku sektori investeeringute soodustamist energiatõhusasse hoonefondi, avaliku ja erasektori partnerlust ja investeeringute arvatavate riskide vähendamist, samuti toetusi ja meetmete rahastamiseks vajalikku tulubaasi loomist. Maapiirkondade ja kohaliku ettevõtluse toetamiseks esita s majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsusele 2022 . aasta I kvartalis analüüsi ja ettepanekud elamuinvesteeringute fondi loomise kohta. Strateegial on erakordselt suur sotsiaalne mõõde, mis väljendub hinnanguliselt 80% Eesti elanike elu- ja töötingimuste paranemises. Strateegia koostamisel on arvestatud maksimaalse programmiga ehk kogu enne 2000 aastat ehitatud hoonefondi rekonstrueerimisega aastaks 2050, mis kõikides hoonekategooriates ei pruugi olla 100% ulatuses võimalik. Rekonstrueerimist vajavate hoonete kogupindala on 54 mln m2. Aastaks 2030 tuleb strateegias esitatud jaotuse alusel rekonstrueerida 22%, aastaks 2040 64% ja aastaks 2050 100% rekonstrueerimata hoonete pindalast. 2019. aasta hindades kujuneb 54 mln m2 hoonefondi tervikliku rekonstrueerimise kogumaksumuseks ligi 22 mld eurot (maksumus aastatel 2021-2030 on 4,9 miljardit eurot). Hoonete renoveerimisel on lisaks toetusmeetmetest tekkivatele kuludele ka positiivne mõju riigieelarvele ehitustegevusest ja muudest teenustest laekuvate maksude näol. Hoonete energiatõhususe direktiivi ettepanek, sh uued nõuded, võib samuti mõjutada rekonstrueerimise kogumaksumust . Kokkuvõtvalt esitab strateegia hoonete rekonstrueerimise pikaajalise visiooni ning kirjeldab eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja mahtusid. Strateegia põhjal on võimalik hakata otsima selle teostamiseks vajalikke katteallikaid ning hakata koostama üksikasjalikke toetusmeetmeid. Strateegia tegevuste elluviimise eelduseks on nende käsitlemine riigi strateegilise planeerimise ja eelarveprotsessides ning sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite optimaalne kasutamine. Avaliku sektori vahendite piiratust arvestades on rahastust siiani otsitud erinevatest Euroopa Liidu fondidest (nii Eesti tasemel kavandatavad kui kesksed fondid), kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulust, riigieelarve muudest vahenditest ja samuti erasektori vahenditest turupõhiste teenuste abil. Edaspidi ühtlaste rekonstrueerimismahtude huvides tuleb rohkem rõhku pöörata nende tegevuste rahastamiseks riigieelarvest. Hoonete rekonstrueerimise strateegias sõnastatud tegevuste elluviimisel arvestatakse ka hoonete energiatõhususe direktiiviga. Kuivõrd Eesti hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia juba lähtub eesmärgist renoveerida põhimõtteliselt kogu olemasolev hoonefond 2050. aastaks (v.a osa eraomandis olevatest hoonetest, kus hoone omanikul ei pruugi olla soovi renoveerida), toetavad hoonete energiatõhususe direktiivi plaanitavad muudatused selle eesmärgi täitmist, kuid on kohati ajaliselt ebarealistlikud ja tegevuste mõttes liigse halduskoormusega. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Erkki Seinre (teenistussuhe lõppenud), ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo (
[email protected] ) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus (
[email protected] ). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass (
[email protected] ). Sisu ja võrdlev analüüs Järgnevalt on välja toodud ettepaneku peamised sätted, millega kehtivat hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) oluliselt muudetakse või sellesse uusi elemente lisatakse. Direktiivi läbivaatamise peamised eesmärgid on vähendada 2030. aastaks hoonete kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid ja energia lõpptarbimist ning seada hoonetele pikaajaline visioon, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kogu ELis kliimaneutraalsus. Nende eesmärkide saavutamiseks on algatuse aluseks mitu konkreetset eesmärki: suurendada hoonete renoveerimise määra, parandada teavet hoonete energiatõhususe ja säästvuse kohta ning tagada, et kõik hooned vastaksid 2050. aasta kliimaneutraalsuse nõuetele. Tugevdatud rahaline toetus ning moderniseerimine ja süsteemide integreerimine on nimetatud eesmärkide saavutamise hoobadeks. Direktiiv püstitab ambitsioonika eesmärgi: parandada hoonete energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet (KGH) jõudmaks nullheitega hoonefondini aastaks 2050. Põhiline uus instrument eesmärgi realiseerimiseks on hoonete rekonstrueerimise tegevuskava, mis tuleb koostada olemasoleva hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegia (REKS) elluviimiseks nii, et vajalikud mahud, rahastus ja tehnilised tasemed oleks tagatud. Nullheitega hoonefondi realiseerimiseks on direktiivis terve rida tehnilisi nõudeid. Alates 2027. a astast peavad uued avalikud hooned olema nullheitega hooned ja alates 2030. a peavad nullheitega olema kõik uued hooned. Nullheitega hoones tuleb kompenseerida kogu tarnitud energia taastuvenergiaga. Energiaarvutuse detailide üle veel vaidlus käib, sest erinevalt energiatõhususarvust ehk mittetaastuvast primaarenergiast on kavandis kasutatud summaarset primaarenergiat. Kompenseeritava energia sisse ei arvestata seadmeid ning eluhoonetes ka valgustust. Direktiivi lisa III sätestab esmakordselt nullheitega hoone nõuded numbriliste piirväärtustena, millest rahvuslikud nõuded ei tohi suuremad olla. Energiamärgisele luuakse ühtne ja selge skaala, mida hakatakse ka jõuliselt rakendama. Nullheitega hoone on A-klass ning G-klass esindab 15% kõige kehvema energiatõhususega hoonefondi. Ülejäänud klassid jäävad proportsionaalselt nende vahele. Uue nõudena tuleb avalikud hooned viia vähemalt energiamärgise F-klassi tasemele aastaks 2027 ja E-klassi tasemele aastaks 2030. Sama nõue kehtib mitteeluhoonetele. Eluhooned peavad jõudma F-klassi aastaks 2030 ja E-klassi aastaks 2033. Alates 2027. aastast tuleb uutele hoonetele >2000 m2 ning alates 2030. aastast kõigile uutele hoonetele hakata esitama energiamärgises hoone olelusringi süsinikujalajälge, kasutades selleks globaalse soojenemise GWP-indikaatorit . Liikmesriigid peavad looma võimaluse hoonete omanikele kasutusele võtta renoveerimise passid, milleks Euroopa Komisjon esitab ühtse raamistiku 2024. aasta lõpuks. Jätkatakse hoonete juurde elektrisõidukite laadimistaristu arendamisega. Uute hoonete ehitamisel ja põhjalike renoveerimiste puhul tuleb paigaldada elektritaristu jaoks vajalik kaabeldus iga parkimiskoha jaoks ning mitte-eluhoonete puhul ka vähemalt üks laadimispunkt (kui on parkimiskohti rohkem kui 5). Tagada tuleb ka jalgratta parkimise kohad. Riiklikud hoonete renoveerimise kavad integreeritakse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. Riigi toetust ei tohi anda fossiilkütuseid kasutavate seadmete (boilerite) paigaldamiseks alates aastast 2027. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Hoonete energiatõhususe direktiivi reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Energiapoliitika on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevus ning ELi väljakujunenud poliitikavaldkond. EPBD kavandatud muudatused kajastavad suures osas vajadust ajakohastada ELi kliima- ja energiaeesmärkide ambitsioonikuse suurenemist. Lisaks sellele, et komisjoni poolt septembris 2020 avaldatud hinnang riiklike energia- ja kliimakavade mõju kohta kogu ELis näitas energiatõhususe osas ambitsioonide mahajäämust: 2,8 protsendipunkti primaarenergia tarbimise puhul ja 3,1 protsendipunkti energia lõpptarbimise puhul ELis võrreldes praegu kehtivate 2030. aasta eesmärkidega. Seega on vaja võtta täiendavaid kogu ELi hõlmavaid meetmeid läbivaadatud EPBDs kooskõlas energialiidu juhtimismääruses sätestatuga. Hooned on kohalikud infrastruktuurid, kuid ebapiisav renoveerimismäär ja renoveerimise sügavus on ühine probleem, millega seisavad silmitsi kõik ELi liikmesriigid. Selle põhjused on enamasti mittemajanduslikku laadi ja puudutavad kõiki liikmesriike. Ühise ELi raamistiku kehtestamine hoonete süsinikdioksiidiheite vähendamiseks ja sellega seotud nõuete kehtestamine, võimaldades samas kohandamist siseriiklike oludega, annaks seega kõigile renoveerimise ja ehitamise tarneahelas osalejatele hädavajalikku kindlustunnet ning prognoositavust ja valmisolekut kõigile sidusrühmadele, alates tööstusest kuni kohalike ja riiklike tööliste, erainvestorite ja finantseerimisasutuste töötajateni. Varasemad kogemused pikaajaliste renoveerimisstrateegiatega rõhutavad, kui oluline on tagada paindlikkuse ja ühtlustatud nõuete õige kombinatsioon, et ergutada piisavaid jõupingutusi kõigis liikmesriikides ELi tasandi eesmärkide saavutamiseks. Tugevdatud ühine ELi raamistik annab stiimulid eri ambitsioonide tasemega liikmesriikidele, et kiirendada kooskõlastatult ja vajalikul määral üleminekut energiatõhusamatele ja tulemuslikumatele hoonetele. Piisavalt tugevad regulatiivsed signaalid - nii olemasoleva hoonestuse kui ka uute hoonete puhul - soodustavad investeeringuid hoonete renoveerimisse, loovad töökohti, stimuleerivad innovatsiooni, suurendavad ehitustoodete ja -seadmete siseturust saadavat kasu ning avaldavad positiivset mõju ehitusökosüsteemi ja sellega seotud sektorite konkurentsivõimele. See koos ühiste standardite ja teabele juurdepääsuga tagab ka selle, et ehitussektor vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõige kulutasuvamal viisil, näiteks mastaabisäästu kaudu. Hoonetega seotud rahastamine ning neisse paigaldatavad tehnoloogiad ja lahendused, alates isolatsioonist kuni soojuspumpade, tõhusate klaaside või fotogalvaaniliste paneelideni, liiguvad turul ringi ületades riigipiire. ELi meetmed viivad ehitussektori riiklike eeskirjade ajakohastamiseni, et saavutada süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärgid, avades uuenduslikele toodetele laiemad turud kogu maailmas ja võimaldades kulude vähendamist, kui seda on kõige rohkem vaja, ning tööstuslikku kasvu. Samuti on see kooskõlas Euroopa uue Bauhausi algatusega , mis kutsub üles ühendama hoonete ja ehitatud keskkonna jätkusuutlikkust elukvaliteedi ja sotsiaalse kaasamisega. Õigusakti ettepanekus sisalduvad meetmed on proportsionaalsed ja tuginevad 2002. aasta algse direktiivi ning 2010. ja 2018. aasta direktiivi läbivaatamiste ülesehitustele. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Direktiivi algatus peaks tooma mitmeid positiivseid aspekte nagu näiteks elanikkonna parem tervislik seisund ja suurem heaolu, suurem töökohtade loomine kohalikul tasandil toetades energiavaesuse leevendamist, suurem sotsiaalne kaasatus, elamistingimuste parendamine, KHG heite vähenemine, kliima vastupidavuse suurenemine, energiakulu ja energiahindade vähenemine. Mõju majandusele Hoonete energiatõhususe direktiivi mõju majandusele on üldiselt positiivne, kuid negatiivse mõjuna võib täheldada halduskoormuse kasvu erinevatele kinnisvaraomanikele, sealhulgas kodumajapidamised, ettevõtted, riigiasutused jpt. Väiksem energiatarbimine ja energiahindade tõusu vältimine tänu kõrgemale energiatõhususe tasemele aitab suunata raha tootlikku majandusse ning vähendab mastaapsete uute energiatootmisvõimsuste rajamise vajadust. Hoonete energiatõhususe meetmeid saab pidada vahenditeks, mis lisaks kestliku energiavarustuse saavutamisele, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, varustuskindluse suurendamisele ja impordiarvete kärpimisele, aitavad edendada Eesti konkurentsivõimet. Eestis investeerivad ettevõtted energiatõhususse Euroopa keskmisega võrreldes vähem. Ainult üks hoone viiest, mis on Eestis ettevõtete kasutuses, vastab energiatõhususe kriteeriumitele. Euroopa Liidu näitaja selles valdkonnas on kaks viiest, mis on juba kõrgem. Euroopa Kontroll i koja raporti järelduste kohaselt tehakse energiatõhususe investeeringuid ennekõike ettevõtete poolt, mille energiakulud on suuremad või mis on läbi viinud energiaauditi. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt tuleks kogu Eesti hoonefondi rekonstrueerimise aastamaht tõsta 13 aasta jooksul viiekordseks. Ettepanek annab lahendusi, et seda olukorda parandada. Samas võib täheldada ka negatiivset mõju ettevõtjatele, mis kaasneb halduskoormuse kasvuga (vt mõju halduskoormusele). Ebamõistlik on ka hoone energiatõhususe miinimumstandarditest tulenev ehitusmahtude suur koondumine 2027-2029. a asta perioodi. Üksnes 2027 . a astal võib nõuete täitmiseks prognoosida ehitusmahtude tõusu tavapärasest üle 2 mld euro, mis moodustab juba tänaste mahtude juures rohkem kui pool ehitusturust. See ei ole vastutsüklilist poliitikat arvestades otstarbekas (samaaegselt on ehitusfaasis 2021-2027. a EL struktuurivahendite ja taasterahastu investeeringud, näiteks Tallinna Haigla, Rail Baltic) ja paisutab ebapiisavate ressursside tõttu ehitushindu olulisel määral. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Komisjoni ettepanek toob endaga kaasa keskkonnakasu, mis on seotud energianõudluse vähenemisega. Samuti saab täheldada ka energiatarbimise vähenemise mõjuga kaasnevat kasvuhoonegaaside heite vähenemist ja õhusaaste vähenemist. Ettepaneku keskkonnamõju väljendub selles, kui suur süsihappegaasi heide energia tootmisel tekib ja kui suur on energia tootmiseks vajalik ressursside kasutus. Mida suurem on primaarenergia ja lõppenergia kulu, seda suurem on ka keskkonnamõju. Kaudselt, saastetasude ja ressursikasutuse kaudu, väljendab keskkonnamõju ka energia hind. Selleks et saavutada suurem kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 % kuluoptimaalselt viisil, tuleb võrreldes lähtetasemega (2007 aasta võrdlusstsenaariumi prognoos) lõpp- ja primaarenergia tarbimist vähendada vastavalt vähemalt 36% ja 39% . Lõpptarbija jaoks tooks energiatõhusus madalamaid püsikulusid ja kvaliteetsema elukeskkonna. Uus hoonete energiatõhususe direktiiv aitab vähendada energia ja kütuste tarbimist ning vähendada energia tootmist. Kuna uute muudatusettepanekute tagajärjel energianõudlus väheneb, siis hakatakse kasutama energiatootmises vähem fossiilkütuste allikaid, mis omakorda vähendab ka heitkoguseid. Samuti väheneb ka energiatootmiseks kuluvad jahutusvee- ja maakasutus elektritootmises ning paranevad ka riigi ökosüsteemid (taimede ja loomade elupaigad). Eelnõu aitab vähendada 8 % võrra õhusaasteainete heidet. Samuti toob keskkonnale kasu ka väiksem kütusega varustamise vajadus, väiksem taristuvajadus ja väiksem heide vette, näiteks suitsugaaside puhastusseadmetest. 2020. a-l kulus 52% Eestis kasutatavast energiast hoonetele ja seetõttu on väga oluline muuta hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat ja ligipääsetavust, parandades ohutust ning korrastades hooneid ümbritsevat elukeskkonda. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Hoonete energiatõhususe osade ettepanekute puhul võib tekkida kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kui energiatõhususe miinimumstandardite kohustus sunnib kõiki kõige halvemas seisukorras olevaid olemasolevaid hooneid rekonstrueerima. Kõige halvemas seisukorras olevate hoonete omanikud on pigem madalama elatustasemega ja asuvad sageli ka perifeersetes piirkondades, sealhulgas EL piiri lähedastel aladel. Samuti on teada, et veerand riigi eluruumidest on tühjad ning tühjenemise kiire tempo juures võib eeldada, et ligi 5000 korterelamut langeb 2050. a astaks kasutusest välja. Majanduslikult üle jõu käiv ja teatud hoonete puhul ebaratsionaalne lisakohustus võib tekitada trotsi hoonete andmete uuendamisel ja esitamisel ning vajalikke kontrolltegevusi on selle tulemusel üha keerulisem teha. Ilma vajaliku rahalise toeta ja põhjaliku selgitustööta võivad nimetatud nõuded tekitada erimeelsusi EL kliimapoliitika suhtes. Riigi julgeoleku seisukohast on oluline tagada, et hoonete energiatõhususe direktiiv peaks seadma erandi rekonstrueerimise kohustuses riigikaitse ja elutähtsate teenuste osutamiseks olulistele andmekeskuste hoonetele. Energiatõhusamad lahendused on kasutusel ka riigikaitsesektoris. Õigusruum peab võimaldama seada energiatõhususe taseme erandeid kaitseväe hoonele (v.a elu - ja kontorihoonetele). Energiatõhususe nõuded võivad kehtida n.ö tavapärase kasutusega hoonetüüpidele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroo-(s.t staabi-)hooned, sööklad, õppehooned jms. Samas on riigikaitsevaldkonnas hulk väga spetsiifilise funktsiooniga hooneid, mille puhul on energiatõhususe saavutamine ebamõistlik ning teatud juhtudel ka lausa keeruline. Väliskoostöö seisukohast tuleb arvestada, et kuna liikmesriikidel on kohustus saavutada summaarne lõppenergiasääst, tuleb arendada riikidevahelist koostööd, et saavutada ettepaneku eesmärgid. Siinkohas peame oluliseks koostööd. Mõju regionaalarengule Hoonete energiatõhususe direktiivi olulisim regionaalarengu mõju on energiaostuvõimetuse leevendamine ning energiahindade vähenemine, mis toob kaasa positiivset mõju elanikkonna elutaseme parandamisele maapiirkondades, tõstab inimeste heaolu ja elustandardit. Piirkondlikult õigesti sihistatud renoveerimisstiimulid võimaldavad parandada erinevate asulate ja piirkondade elukeskkonna kvaliteeti. Energiahinnad ja energiaostuvõimetus on omavahel tihedalt seotud. Euroopa Investeerimispank on uurinud energiatõhususe mõju energiahindadele oma 2013. aasta raportis ning tulnud järeldusele, et kütusearvete vähendamine energiatõhususe meetmete abil võib leevendada nii energiavaesust kui ka paljusid ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud probleeme. Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest . Võttes aluseks Eesti määratluse järgi 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustas energiaostuvõimetute isikute arv 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest. Nendel isikutele maksti 2020. aastal toimetulekutoetust sealjuures energiakulude tasumiseks. Kuigi Eesti ei paista Euroopa tasandil väga probleemsena silma, aitab eelnõu leevendada tänaste energiaostuvõimetute perede murekohti siseriiklikul tasemel ja vältida tulevikus energiaostuvõimetuse kasvamist. Üldisemalt aitab energiatõhusus tagada Eesti regionaalarengu eesmärke, täpsemalt elamisväärse ja turvalise elukeskkonna ning igapäevaelu vajaduste rahuldamise, et aidata kaasa rahvastiku vähenemise ja vananemise aeglustamisele maapiirkondades. Võtmata arvesse regioonide võimekust energiatõhususe meetmetest osa võtta, võib tekkida olukord, kus väiksema võimekuse piirkonnad jäävad teistest maha. Selle vältimiseks on oluline energiatõhususmeetmete rakendamisel teha meetmetes vastavalt piirkonna võimekusele regionaalseid erisusi (nt. toetusmäärad), et energiatõhususpotentsiaali kõikides piirkondades ära kasutada. Eestis kasutusel olevad hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmed on aastaid prioriseerinud hooneid suurtest ja kasvavatest linnadest kaugemates piirkondades. Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uued hoonete energiatõhususe eesmärgid eeldavad senisest märkimisväärselt suuremaid investeeringuid hoonete rekonstrueerimisse, kuid energiasäästuga kaasnevad ka kaudsed ja otsesed tulud. Energiatõhusus peaks olema võimalikult suurel määral isetasuv, mis tähendab, et riigieelarvele on pigem lühiajaline kulude suurenemine, mis mingil hetkel kandub üle kulude kokkuhoiuks. 2024-2050 peaks avaliku sektori kogu energiatarbimine vähenema 45,9%, mis tähendab taaskord kulude kokkuhoidu, aga teistpidi administratiivse koormuse kasvu. Esmalt võib prognoosida energiatõhususega kaasnevate investeeringute või energiatõhususega kaasnevate toetuste suurenemist, mis suurendab ka kulusid riigieelarves. Hoonete energiatõhususe nõuete muutumine Komisjoni väljapakutud mahus mõjutab riigieelarve kulusid ja tulusid eelkõige järgmises osas: suurenevad kulud uute avaliku sektori hoonete ehitamiseks seoses rangemate nõuetega (A-energiaklass); suurenevad kulud olemasolevate avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiseks seoses rangemate nõuetega (A-energiaklass olulisel rekonstrueerimisel); suurenevad kulud olemasolevate avaliku sektori halvimas seisus hoonete rekonstrueerimiseks; suurenevad kulud toetusmeetmetele olemasolevate halvimas seisus ärihoonete ja elamute rekonstrueerimiseks; suurenevad kulud administratiivsetele tegevustele, sh riiklikule järelevalvele, kontrolltegevustele, infosüsteemide väljatöötamisele, riikliku rekonstrueerimiskava koostamisele, energiamärgise süsteemi muutmisele ja süsinikujalajälje arvutusmetoodika juurutamisele; suurenevad kulud elektrisõidukite laadimistaristu uute nõuete täitmiseks avaliku sektori hoonetel ja vajadusel toetustena elu- ja ärihoonetel; vähenevad kulud energiatootmise ressursside investeeringutele seoses energiatarbimise kasvu piiramisega; suurenevad tulud maksudest seoses stimuleeritava ehitus- ja muu seonduva äritegevusega. Suurim mõju riigieelarvele tuleneb energiatõhususe miinimumstandarditest. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia ( REKS ) andmete alusel võib järeldada, et EPBD muudatusettepaneku artikkel 9 mõjutab hoonetele suunatavaid riigieelarve vahendeid järgmiselt. Kuna REKSi arvutused tehti 2019. a seisuga, siis on arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud ehitushinnaindeksi järgi toimunud hinnatõusuga ca 15%. Faktiliselt on hinnatõus ilmselt suurem ning jätkab energiahindade ja tööjõupuuduse tõttu kasvu. Teise eeldusena arvestame, et direktiivi tõenäoline ülevõtmisaeg liikmesriikide õigusesse toimub 2025. a. Sellele järgnevat mõistlikku kavandamis- ja projekteerimisperioodi arvestades saab direktiiviga stimuleeritavat uut ehitustegevust alustada kõige varem 2027. a astal ning mahud jagunevad ühtlaselt 2027.-2029. a . Kuna mitteeluhoonete puhul 2027. a 1. j aanuari eesmärk saavutatav ei ole, siis eeldame, et vajalikud renoveerimised saavad tehtud 2027. a jooksul (mille realistlikkus ja otstarbekus on äärmiselt kaheldav). Kolmanda eeldusena arvestatakse ja tehakse lihtsustus, et komisjoni ettepanekust lähtuvalt, kus madalaim energiaklass G moodustab 15% kõige halvema energiatarbimisega hoonefondist ning klassid B-F jagunevad proportsionaalselt, moodustab iga energiaklassi hoonefondi kogupindala ca 15% kogu vastava hoonetüübi kogupindalast. Neljanda eelduse kohaselt renoveeritakse kõik G ja F energiaklassihooned terviklikult, kuigi praktikas tõenäoliselt tõstetakse nende energiaklassi üksnes mõne astme võrra või vastavad hooned lammutatakse, mis siiski ei ole Komisjoni antud tähtaja jooksul võimalik. Üksikelamud: m2 kokku: 14 000 000 m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 2 100 000 Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 460 Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 30 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €: 290 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2027-2029) mln €: 97 Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2030-2032) mln €: 97 Korterelamud: m2 kokku: 18 000 000 m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 2 700 000 Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 345 Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 40 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €: 373 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2027-2029) mln €: 124 Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2030-2032) mln €: 124 Erasektori mitteeluhooned: m2 kokku: 17 000 000 m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 2 550 000 Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 518 Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 40 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €: 528 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu 2027 a mln €: 528 Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2028-2029) mln €: 264 KOV hooned: m2 kokku: 4 000 000 m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 600 000 Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 690 Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 50 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €: 207 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu 2027 a mln €: 207 Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2028-2029) mln €: 104 Keskvalitsuse hooned: m2 kokku: 900 000 m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 135 000 Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 690 Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 100 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €: 93 Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu 2027 a mln €: 93 Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2028-2029) mln €: 47 Seega on hoonete energiatõhususe miinimumstandardite mõju riigieelarve kuludele aastate arvestuses järgmine: 2027. a: 1049 mln € 2028. a: 636 mln € 2029. a: 636 mln € Riikliku järelevalve osas tuleb luua 4 uut ametikohta kogusummas 0,2 mln € aastas, kuna lisanduvad järgmised peamised kohustused: Suurenev ja põhjalikum energiamärgiste kontroll (U-arvud, pindalad, erinevad kehtivusajad, nutivalmidus); Renoveerimispasside olemasolu/kvaliteet; Kohapealsed kontrollid; Kinnisvarakuulutuste järelevalve; Tehnosüsteemide ja laadimistaristu järelevalve (see on juba 2024 rakenduv, praegus t e õigusaktidega). Täiendavad mõjud kohalike omavalitsuste eelarvetele on samuti märkimisväärsed, kuid raskemini prognoositavad. Mõju halduskoormusele Direktiivi ettepanekuga kaasneb oluline halduskoormuse kasv ning teatud mahus dubleerimine teiste kehtivate õigusaktide nõuetega, mis tekitab muret eelkõige vastava valdkonna professionaalide piiratud hulga tõttu. Mitme i d halduskoormuse kasvu tingiva i d ettepaneku i d on võimalik leevendada digitaliseerimise ja automatiseerimisega. Energiaklass G määratlemine 15% kõige halvemas seisus hoonefondiga ja hoonete energiatõhususe miinimumstandardid on võimalikud eeldusel, et energiatarbimise andmed on olemas kogu hoonefondi kohta. Tavapärase energiamärgiste süsteemi korral ei ole see võimalik, arvestades ka näiteks sellega, et ligi veerand Eesti eluruumidest on asustamata. Kogu hoonefondi ülevaade on võimalik üksnes automaatse energiatõhususe andmete kogumisega üle riigi. Olemasolevatele hoonetele igakordselt energiamärgise füüsiline koostamine 5-aastase intervalliga ei oma väärtust, sealhulgas on ebamõistlik ettepanek hooneid energiamärgiste koostamisel igakordselt külastada. Samuti ei ole mõistlik energiamärgise koormamine ebavajaliku infoga (näiteks ehituskomponentide tehnilised andmed), mis sobib paremini näiteks digitaalsesse renoveerimispassi. Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale Hoonete energiatõhususe paranemisega peaks kaasnema elanikkonna tervise ja heaolu paranemine ning tervisealase võrdsuse saavutamine. Hoonete rekonstrueerimisel saab lisaks energiatõhususele ja sisekliimale pöörata tähelepanu ka ligipääsetavusele ja hoonetevahelise liikumise tõhustamisele. Hoonete parem energiatõhusus tähendab nii paremaid temperatuuri tingimusi hoonetes, paremat õhupidavust, valgustust kui ka siseõhu kvaliteeti ning vähenenud niiskust ja hallitust. Oluline roll on eelkõige hoonete sisetemperatuuril ja võimel hoida see mugaval tasemel. Mugav sisetemperatuur aitab ära hoida olukorda, kus elanikkond peab kannatama talvel üleliigset külma, suvel kuuma niiskust ja sellest tulenevate mikroorganismide mõju. Vale sisetemperatuur ning sellega kaasnev ebamugavus põhjustab tõsiseid terviseprobleeme, sh ka vaimse tervise ja südamehaigusi. Üldiselt kajastub positiivne mõju tervisele südame-veresoonkonnahaiguste, hingamisteede haiguste (astma, nakkushaigused, allergiad jne), kopsuvähi ning kognitiivsete ja vaimse tervise häirete vähenemises , sest puu t utakse vähem kokku ruumi küttesüsteemidest ja kütustest tuleneva siseruumide õhusaastega, mis põhjustavad nii kroonilisi kui ka ägedaid hingamisteede haigusi. Niiskus ja halvasti soojustatud ruumid põhjustavad selliseid laialdaselt levinuid haigusi nagu astma ja allergia. Äärmuslikud temperatuurid viivad raskemate tervisehäireteni, nagu näiteks insult. Energiatõhususega kaasnev renoveerimine ja energiatõhususe parandamine aitavad kodumajapidamistel hoida ruumi vajalikul sisetemperatuuril ning aitavad parandada ka energiaostuvõimetute perede olukorda. Paranenud ventilatsiooni- ja elektrisüsteemid vähendavad ruumis liikuvaid saasteaineid, mis vähendavad raskete krooniliste (astma, vähk, nakkushaigused, allergiad) haiguste riski. See tegur võib omakorda positiivselt mõjutada ka elanikkonna keskmist eluiga, mis võib pikeneda vastavalt paranenud elutingimustele. Parem energiatõhusus omab kaudset mõju ka haavatava leibkonna sissetulekutele, mis võivad paraneda tänu vähenenud energia- ja tervisekuludele. Samuti tuleb arvestada mõju tarbijatele ning nende sissetulekutele. Komisjoni mõjuhinnangu arvutuste kohaselt peaks energiaga seotud kulud (nii transpordiga kui ka ilma selleta) osa kodumajapidamiste kuludes kasvama 2030. aastal. Samas saavad kodumajapidamised kompenseerida lisakulutusi peaaegu täielikult kütuse- ja elektrikulude vähenemisega, mis tuleneb energiatõhususe suurenemisest. 2050. aasta perspektiivis väheneks energiaga seotud kulude osa 2030. aastal kõrgema energiatõhususega kodumajapidamiste jaoks. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Toetame hoonete energiamärgiste määratluse ja arvutuspõhimõtete ühtlustamist ning kvaliteedi tõstmist, et tagada liikmesriikide energiamärgiste võrreldavus. Energiamärgises peaks kajastuma objektiivne minimaalne info ehitise kui terviku toimivuse kohta ja see ei tohiks sisaldada subjektiivseid soovitusi. Energiamärgise andmine peab olema lihtne ja võimalikult automaatne. Toetame nullemissioonhoone kontseptsiooni kasutuselevõttu, kuid selle definitsioon ja arvutuspõhimõte peavad lähtuma kogu primaarenergia asemel üksnes mittetaastuva primaarenergia kompenseerimisest. Optimaalselt dimensioneeritud lokaalse energia tootmise huvides peaks hoone elektrikasutuse mõiste hõlmama ka valgustust ja kodumasinaid. Direktiivis tuleb fikseerida eksporditud energia arvestamise ulatus energiatõhususe arvutustes. Vähendamaks energiaarvutuste kaalumistegurite subjektiivset kohaldamist, tuleks need määratleda EL-üleselt. Selgitus : Energiamärgi s on vahend, mille eesmärk on teavitada hoonete omanikke, üürnikke ja kasutajaid käidukuludest ning investeeringutest saadavatest võimalikest säästudest. Samuti on energiamärgised loodud tarbija informeerimiseks ja soodustamaks teadlikku valikut, pakkudes võrdlusaluse sarnaste hoonete võrdlemiseks nende energiatõhususe alusel. Kehtiva hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt on energiamärgis kohustuslik, kui hoone ehitatakse, seda võõrandatakse või renditakse. Energiamärgisel esitatud energiaklass peab olema esitatud ka hoone või selle osa ostu-müügi kuulutustes. Samuti on energiamärgis kohustuslik üle 250 m² pindalaga hoonete puhul, mida kasutab avaliku sektori asutus. Energiamärgiste abil saab kujundada näiteks energiatõhususe suurendamise meetmeid ja jälgida nende tulemuslikkust. Siiski on selliste märgiste kasutamise ulatus liikmesriigiti väga erinev. Eestis kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded on Euroopa riikide võrdluses küllaltki nõudlikud . Kuna peame enda miinimumnõudeid ja sellega kaasatud eri energiatarbijate käsitlust piisavalt detailseks energiamärgise arvutuseks, soovime olla teistele riikidele eeskujuks. Liginullenergiahoonete näitajate arvulisi piirnorme ega vahemikke ei ole hoonete energiatõhususe direktiivis määratletud. See küll võimaldab liikmesriikidel, arvestades oma riigi olusid, kehtestada liginullenergiahoonele (energiasäästuhoone) erinevad normid, kuid selle tulemuseks on riigiti väga erinevad ja võrreldamatud liginullenergiahoone määratlused. Riikide energiamärgised on omavahel väga raskesti võrreldavad, mistõttu vajab energiamärgiste piirnormide ja metoodika rakendamine liikmesriikides selgelt ühiseid suunavaid juhiseid. Seega pooldame energiamärgiste määratluse EL ülest ühtlustamist ning alustada on vaja hoonete energiatõhususe arvestuse süsteemi piiri ja arvutusmetoodika ühtlustamisest. Süsteemi piiri ehk hoone energiamärgise arvestusse kaasatud energiatarbijate ja -tootjate määramisel tuleks kindlasti kaasata hoonega tihedalt seotud olulised energiatarbijad. Väljajäetavate tarbijate puhul tuleks veenduda nende väikses osakaalus kogu hoone energiatarbest ja/või nende vähesest seotusest hoone kui terviku toimivuses. See soodustaks oluliselt riikide ülest hoonete energiamärgiste võrreldavust. Oluline on tõsta ka energiamärgiste kvaliteeti. Eesti siseriiklikud uuringud on korduvalt näidanud arvutuslike ja mõõdetud energiatarbe väärtustel põhinevate energiamärgiste vahelist erinevust ühe või enama klassi võrra. Reeglina on tarbimisandmetel põhinev energiamärgis madalama klassi ja kõrgema energiatarbega, mis on tekitanud turuosalistes kõhklusi energiamärgise usaldusväärsuses. Leiame, et tuleks tuvastada erinevuste põhjused (süsteemne viga, arvutusvead, võimekus vm.) ning teha vajalikud muudatused arvutusliku energiamärgise täpsustamiseks. See aitaks tõsta tarbijate usaldust energiamärgiste kvaliteedi ja korrektsuse suhtes. Digitaalsete lahenduste kasutamine võimaldab tõhustada protsesse ja pakkuda ajakohast informatsiooni hoonete kohta. Näiteks reaalsel energiatarbimisel põhinevate digitaalsete tööriistade loomine võimaldab energiamärgiste ja energiaauditite koostamist veebis (sh reaalajas energiamärgise täitmise jälgimine) ning lihtsustatud energiakalkulaatorite arendamist hoonete omanikele. Seda lähenemist toetavad ka energiatõhususe direktiivig a sätestatud nõuded kaugloetavate arvestite paigaldamisele . Energiamärgiste rahvusvaheline võrreldavus on väga tervitatav. Pooldame energiamärgiste puhul võimalikult lihtsat miinimumandmetel põhinevat formaati. Lisas V ette nähtud täiendavad ehituselementide parameetrid ei ole energiamärgise lõpptulemuse seisukohast olulised ja võiksid pigem olla kajastatud hoone logiraamatus või renoveerimispassis. Energiamärgisest ei tohiks saada mitme leheküljeline erinevatele ehitisega seotud osapooltele raskesti hoomatav dokument. Energiamärgust andva pädeva isiku füüsiline viibimine hoones ei anna energiamärgise kvaliteedile olulist lisaväärtust, vaid vähendab hoonete energiatarbimise andmete tõhusust ja väheneb võimalus saada ülevaade kogu riigi hoonefondi olukorrast. Soovitused hoone kulutõhusaks parendamiseks või renoveerimiseks ei tohiks olla energiamärgise osa, vaid tuleks esitada koos nutivalmiduse indikaatori tulemustega renoveerimispassis. Samaväärse info kajastamine mitmes dokumendis korraga on vastuolus andmete ühekordse esitamise põhimõttega, suurendab vastuolulise info tõenäosust ja vähendab vastavate dokumentide väärtust. Energiamärgise andmisel tuleb vältida kohapealseid kontrolle ( on-site checks ). Ebaselgeks jääb direktiivi ettepaneku lisas VI sõnastatud energiamärgiste kvaliteedi- ja usaldustasemete määramise eesmärk ja protsess. Iga energiamärgis peab täitma õigusaktile vastavad kvaliteedinõuded, millele kohaldub riiklik järelevalve. Madalamaid standardeid kehtestada ei ole asjakohane. Energiamärgiste andjate võrdlemise ja karistamise asemel tuleb võtta eesmärgiks võimalikult kiire üleminek energiamärgiste koostamise automatiseerimiseks, mis annab kiireimad tulemused ühtse kvaliteeditaseme saavutamiseks. Toetame printsiibis nullemissioonhoone kontseptsiooni kasutuselevõttu, kuid direktiivi ettepanekus olev ajakava on liiga optimistlik. Arvestada tuleb siiski, et lähiaastatel ei ole selle taseme nõudmine Põhjamaade kliimatingimustes mõistlik, kuivõrd talvekuudel on lokaalse taastuvenergia tootmine pea võimatu. Kui hoone kütmiseks kasutatakse taastuvenergial kaugkütet, siis teoreetiliselt võib see tagada aastaringselt A-klassi, kuid paljudes uutes katlamajades kaetakse tipukoormused gaasiga või kütteõliga. Kuna tegemist on täna majanduslikult mõistliku lahendusega ja nende katlamajade ümberplaneerimine oleks aja- ja ressursimahukas, siis ei ole lähima 10 aasta jooksul näiteks kaugkütte puhul 100% taastuvenergiat võimalik saavutada ehk talvekuudel netoemissioonide nulltase jääb esialgu saavutamata. Samuti tuleb jätta võimalus gaasitaristu kasutamiseks rohelise gaasiga (biometaan ja vesinik), mis võimaldab primaarenergiaallikaid mitmekesistada. Artiklis 7 esitatud tähtajad nullemissioonhoone nõuete kehtestamiseks miinimumnõudena ei ole asjakohased. Samuti tuleb täpsustada, kas tähtajaga on mõeldud ehitusloa taotlemise, ehitusloa andmise, kasutusele võtmise või muud etappi hoone elukaares. Kui direktiiv võetakse liikmesriigi õigusesse üle 2025. aastaks, siis 2027. a ehitamise alustamise tähtajaga hoonete projekteerimine juba käib. Seega ei ole alla 2-aastane üleminekuaeg uute nõuete juurutamiseks piisav. Komisjoni ettepanekus on vastuolu kulutõhususe arvutuste uue metoodika kasutuselevõtu ja uute miinimumstandardite ajastuses. Kui alates 2027 peavad uued avalikud hooned olema nullheitega hooned ja alates 2030 peavad nullheitega olema kõik uued hooned, siis uutel alustel tehtavad kulutõhususe arvutused, mida raporteeritakse Komisjonile 2028. a 30. juuniks, hakkavad kehtima kõige varem alates 2030. aastast. Segaduse vältimiseks tuleks kulutõhususe arvutusmetoodika tuua varasemaks või miinimumstandardite jõustumine viia hilisemaks. Arvestada tuleb ka hoonete projekteerimisperioodiga uute nõuete täitmiseks, mis suuremate hoonete puhul võib olla mitu aastat. Seega tuleb uus kulutõhususe arvutuste metoodika avaldada ning kohustada liikmesriikidel see üle võtta nii vara kui võimalik. Uute nõuete rakendumiseks tuleb tagada piisav vähemalt 2-aastane üleminekuaeg pärast direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmist. Nullemissioonhoone definitsioonis ja lisas 3 vajab lahendamist põhimõtteline vastuolu. “Kogu primaarenergia” ei võimalda eristada taastuvat energiat või vabasoojust mittetaastuvast energiast. Nõnda on defineeritud ka EED ja RED muudatuseelnõudes. EPBDs on siiani kasutatud mõistet “primaarenergia”, mis tähendab mittetaastuvat primaarenergiat vastavalt kulutõhususe regulatsioonile EL Nr 244/2012, standardile EN ISO 52000-1 ja Komisjoni soovitusele EL Nr 2016/1318. Seega teeme ettepaneku definitsiooni muutmiseks järgmiselt: “ zero-emission building” means a building with a very high energy performance, as determined in accordance with Annex I, where the very low amount of CO2 emissions due to energy still required use is fully covered compensated by energy from renewable sources generated on-site, from a renewable energy community within the meaning of Directive (EU) 2018/2001 [amended RED] or from a district heating and cooling system, in accordance with the requirements set out in Annex III’ Energiatõhususe nõuetes sisalduv “ self-used ” mõiste piiritletakse hoone energiatõhusust tagavate teenustega (EPB), kuid see mõjutab ebaloomulikult lokaalse taastuvenergia tootmise (näiteks päikesepaneelide) dimensioneerimist. Üldjuhul kavandatakse päikesepaneelid tüüpiliselt hoones tervikuna tarbitava energia järgi. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kaugküttel olevates hoonetes on regulatsiooni põhjal kulutõhus lahendus ebamõistlikult väikese suurusega. Seega ühtlustamaks regulatsiooni praktiliste kaalutlustega teeme ettepaneku hõlmata “ self-use ” tähendusse ka kodumasinad ja valgustid. Direktiivis tuleb fikseerida eksporditud energia arvestamise ulatus energiatõhususe arvutustes. Sellel on oluline mõju primaareneriga arvutusele, sh lisas III sisalduvatele väärtustele. Oleme seisukohal, et staatiliselt arvutatud primaareneriga ja CO2 heitetegurite puhul on eksporditud energia arvestamine subjektiivne ja ei anna hoonete olukorra kohta mõistlikku ülevaadet. Senine liikmesriikide praktika on erinev ja annab väga erinevaid tulemusi. Seega teeme ettepaneku regulatsiooni ja miinimumtasemete ühtluse huvides direktiivis selgelt sõnastada, et eksporditud energiat energiaarvutustes ei kajastata. Direktiivi ettepaneku lisas III tuleb eluhoonete kategooria diferentseerida või analoogselt mitteelamutele määratleda üks elamu tüüp (näiteks üksikelamu või korterelamu). Eestis on energiatõhususe miinimumnõuete puhul vastavalt suurusele eristatud 4 elamute kategooriat, seega võivad ülejäänud kategooriad ja tasemed olla ka iga liikmesriigi määrata. Lisas III on nimetatud järgmine erand: “ due to the nature of the building …it is technically not feasible to fulfil the requirements …the total annual primary energy use may also be covered by energy from the grid complying with criteria established at national level ”. Oleme seisukohal, et nõuetest hoidumise vältimiseks tuleb nimetatud erand kohaldada üksnes taastuvenergia nõudele. Ebasobiv asukoht võib piirata lokaalse energiatootmise võimalusi, aga mitte hoone energiatõhusust. Eelistame, et primaarenergia ja kaalumisteguri definitsioon oleksid direktiivi tasandil täpsustatud ja määratletud kogu EL- või või liikmesriikide gruppide üleselt (näiteks vastavalt enim seotud elektriturupiirkondadele). Vastasel juhul kohaldatakse kaalumistegureid subjektiivselt ja energiamärgiste omavaheline võrdlus hajub. Siiski primaarenergiana kasutatava elektrienergia puhul ei saa aluseks võtta Euroopa keskmistatud andmeid, kuna need oleksid vastuolus riiklike tegevu s plaanidega EL-ülese kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Hoonete energiatõhususe nõuetes tuleks võimalikult palju soosida passiivset kütmist, jahutust ja kliimamõjudele vastupidavust, samuti hoonete pikaealisust, et vähendada aktiivselt energiat tarbivate ja hooldust vajavate süsteemide vajadust ning vähendada ehitise eluringi süsinikujalajälge. Lisaks taastuvenergia tootmise eelistamisele tuleks energiatõhususe nõuetes arvestada ka lokaalset energiasalvestust, tarbimiskoormuse juhtimist, mis aitaks ühtaegu ühtlustada võrkude koormust ning anda majanduslikku kokkuhoidu hoone kasutajatele. Leiame, et hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlusala võiks laiendada üksnes kasutusaegselt energiatarbimiselt hoonete olelusringi keskkonnamõju põhisele käsitlusele, võttes kasutusele süsinikujalajälje arvestuse hoonete kogu olelusringi keskkonnamõju hindamiseks. Peame oluliseks säilitada energiatõhususe kui eraldi eesmärgina seatud indikaatori, kuid me ei pea vajalikuks hoonetele kohustusliku taastuvenergia osakaalu nõude kehtestamist. Toetame leebemaid nõude i d miljööväärtuslikele hoonetele ja ehitismälestistele. Selgitus : Sõltuvalt riikide kohalikust kontekstist ja energiaallikate efektiivsusest ning kütuse liikidest on olelusringis kasutusaegse energiatõhususe mõju erinev. Suurema taastuvenergia osakaaluga riikides on hoonete energiatõhususe kõrval oluline ka hoone konstruktsioonides kasutatud materjalidega seotud keskkonnamõju kliimasoojenemisele, mida väljendatakse reeglina süsinikujalajäljena (k g CO2eq). Keskkonda rohkem saastavate energiaallikatega riikides on hoonete energiatõhusus prioriteetsem tänu materjalidesse seotud süsiniku väiksema osakaaluga hoonete olelusringis. Hoonete energiatõhususe parendamise korral muutub ehitise keskkonnamõju arvestamisel kasutusaegse energiatõhususe osakaal väiksemaks, mis omakorda tähendab hoone olelusringi teiste etappide tähtsuse suurenemist. Seetõttu peame mõistlikuks lisada hoonete energiatõhususe direktiivi süsinikujalajälje käsitlus, kuna olelusringi süsinikujalajälje arvestus on nii ehituses kui ka laiemalt selgelt kasvav suundumus. Süsinikujalajälje arvestus aitab teha keskkonnasäästlikumaid ja teadlikumaid valikuid, pidades silmas pikka perspektiivi. Kui süsinikujalajälje arvestust kui reguleeritavat näitajat hakatakse hoonete energiatõhususe direktiivis käsitlema, saab selle mõjutamiseks lisaks hoonete kasutusaegse süsinikujalajälje vähendamisele optimeerida materjalide kasutust. Samuti valides kasutuseks väiksema keskkonnamõjuga ja kestlikumaid materjale, toetatakse sellega ringmajandust ja jäätmete tekke vähendamist. Seoses K omisjoni ettepanekuga lisada hoonete energiatõhususe direktiivi hoonete süsinikujalajälge käsitlevad sätted peame oluliseks käsitleda seda eraldiseisvalt hoonete energiatõhususe sätetest. See on otstarbekas, et vältida olukordi, kus üksnes süsinikujalajälje vähendamisele keskendumine võiks tuua kaasa kas rekonstrueerimisest või uute vajalike hoonete ehitamisest loobumise tulenevalt süsinikujalajälje arvestusperioodi pikkusest ja energiakandjate süsinikuheidetest. Samuti võivad tähelepanuta jääda soojuslik mugavus ja tervislik sisekliima tervikuna. Tervitame, et direktiivi ettepanekus on selle seisukohaga arvestatud. Toetame direktiivi ettepanekus toodud täiendust, mille kohaselt võib liikmesriik kohandada energiatõhususe miinimumnõudeid miljööväärtuslikus piirkonnas asuvale hoonele või ehitismälestise renoveerimisele, kuid tuleb täpsustada, kas siiski on võimalik liikmesriigi regulatsioonis selliseid ehitisi täielikult energiatõhususe nõuetest välistada. Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb 2030. a astaks kõigi uute hoonete eluringi kliimasoojenemise mõju arvutada vastavalt Level(s) hindamisraamistikule ja arvutustulemused presenteerida energiamärgise vormil. Suurte (netopind üle 2000 m2) hoonete puhul kohalduks nõue alates 2027. a. Tugineda tuleb standardi EN 15978 metoodikale. Arvutustööriista suhtes eeldatakse, et täidetakse Level(s) E uroopa L iidu taseme ühtset raamistiku. Oleme teadlikud, et Level(s)-i puhul võib rakendada erineva täpsusastmega tasemeid (1-3), samuti hõlmab Level(s) vaikimisi kõiki ehitise olelusringi etappe. Oleme seisukohal, et direktiivis sätestatud arvutamise alused peavad andma võimalikult palju paindlikkust EN 15978-le vastavat metoodikat ja süsteemipiire kohandada. Näiteks peaks liikmesriigil olema võimalik kalkulatsioonist välja jätta vähese mõjuga olelusringi etappe nagu näiteks B1 (hoone kasutamine, va operatiivne energia), B2 (ehitustoodete hooldus) või B7 (veesüsteem). Taastuvenergiale ülemineku tähtsus hoonete energiatõhususe ja jätkusuutlikuma keskkonna toetajana on oluline. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad kõik uued hooned alates 2021. aastast ja avaliku sektori hooned alates 2019. aastast olema liginullenergiahooned ehk energiasäästuhooned. Nullilähedane või väga väike tarbitud energiakogus peaks direktiivi kohaselt ka olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest kohapeal või hoonete lähiümbruses toodetud energiast. Eestis rakendatakse uute hoonete ehitamisel direktiiviga nõutud liginullenergia (nZEB) nõudeid, mille saavutamine tähendab muu hulgas taastuvenergia kasutamist. Samas ei pea me vajalikuks lisada direktiivi (EPBD, EED või RED) eraldiseisevat nõuet, et teatud lävendi või protsendi mahus hoone aastasest energiakasutusest peab tulema taastuvenergiast. Sõltuvalt lävendist võib selline piirang olla ebaproportsionaalselt koormav, kui seda tuleks rakendada ainult selleks, et vastata direktiivi nõuetele. Nõude riikide ülesel ühtsel rakendamisel on ka võimalus, et see ei vastaks konkreetse riigi ja hoonetüübi kulutõhususe lävendile ning võib tuua kaasa ebamõistlikult suure halduskoormuse. EPBD direktiivis ei ole asjakohane kajastada transpordile ja hoonetele laiendatud heitmekaubanduse süsteemi (ETS) ning sotsiaalset kliimafondi kui otsustatud meetmeid. Nende eelnõude läbirääkimine toimub paralleelselt ja reaalne on jõuda Komisjoni algsetest ettepanekutest erinevate otsusteni. Peame oluliseks, et ajakohane hoonete energiatarbimise info oleks koondatud hoone digitaalsesse logiraamatusse ehk kohustuslikku digitaalsetesse andmebaasi, mis tagab andmetele lihtsa ligipääsu, üleriigilise ülevaatlikkuse ning looks võimalused võrdlusanalüüsiks. Eesti soovib olla eestvedajaks dünaamiliste energiamärgiste süsteemi loomisel EL üleselt, tuginedes siseriiklikule süsteemide loomise ja rakendamise kogemusele. Digitaalselt avalikustatud energiatõhususe andmed, eriti kombinatsioonis informatsiooniga hoonete füüsilistest parameetritest võimaldavad tagada EPBD ambitsioonile vastavas ulatuses läbipaistvust ning ühtlasi seire ja järelevalve võimekust. Direktiivi uuendamisest tulenev võimalik halduskoormuse tõus ja ka kehtivad koormavad ülesanded tuleb võimalikult ulatuslikult maandada digitaalse andmetöötlusega. Me ei toeta täiendavaid füüsiliste kontrolltegevuste nõudeid, kuna valdavalt saab kontrolli automatiseerida ja piiratud pädeva tööjõu tingimustes ei tohiks väärtust loovaid eksperte koormata liigse tõendamis- ja kontrolltegevustega. Samuti ei toeta me füüsiliste energiamärgiste või muude dokumentide üleandmist, mida on võimalik viia avalikesse andmebaasidesse. Selgitus: Eesti on siseriiklikult arendamas veebiplatvormi koondamaks kogu hoone staatiline ja dünaamiline info ühte kesksesse süsteemi, mille põhjal on võimalik näiteks automaatselt energiamärgiste arvutamine ja paljude teiste funktsionaalsuste tekitamine. Selline süsteem annab tulevikus ülevaate hoonest kui tervikust ja täidab oma sisult renoveerimislaine strateegias mainitud digitaalse hoonete logiraamatu ülesannet (Digital Building Logbook) . Platvormi arhitektuur võimaldab sinna tulevikus juurde liita erinevaid teenuseid ja tööriistu ning seetõttu on võimalik selle kaudu renoveerimislahenduste visualiseerimine, finantseerimisvõimaluste (nt olemasolevad riiklikud toetusmeetmed ja erasektori finantsteenused) väljatoomine ja erinevate kalkulaatorite pakkumine lõppkasutajale. Eelmainitud veebiplatvormi põhjal saab hoone omanikele ja otsustajatele luua teekaarte kõige sobilikumate lahenduste rakendamiseks, arendusprogrammide ja investeeringute prioriseerimiseks ning nende edukuse mõõtmiseks. Sisuliselt on tegemist digiteeritud renoveerimispassi ( Building Renovation Passport) tüüpi lahendusega, kus on välja toodud energiatõhususe tehniline pool, visualiseerimine ja finantseerimine. Lahendus aitab ka tarbijal jälgida oma kodu energiatõhususe parameetreid ja sellest tulenevalt langetada teadlikke otsuseid oma energiatarbimise harjumuste muutmiseks ning võtta ette tegevusi hoone energiatõhususe suurendamiseks. ELis on probleemiks puuduliku teabe olemasolu hoonete energia- ja muude ressursside tarbimise kohta. Direktiivi ettepanekus toodud ambitsioonikad nõuded olemasolevale hoonefondile on rakendatavad vaid üksnes täiusliku info olemasolul hoonefondi olukorrast. Nii energiaklassi parandamise nõuete jõustamisel kui ka G-klassi piiride määramisel peab olema teada kõigi riigis olevate hoonete energiatarbimise info. Oleme seisukohal, et see ei ole traditsiooniliste staatiliste energiamärgiste puhul võimalik ja tuleb tagada automaatse arvestipõhise regulaarse andmekorjega. Me ei pea samal põhjusel mõistlikuks energiamärgiste kehtivusaja vähendamist 5-le aastale. Nii omanikele kui ka järelevalveasutustele madalama koormusega lahendus oleks automaatne energiatarbimise info kajastamine riigi keskses infosüsteemis kombineerituna teiste hoone andmetega (asukoht elukaarel, materjalid ja nende taaskasutatavus, tehnosüsteemid, pindalad jne). Eelnimetatud lahendus võimaldab parandada ka renoveerimispassi eesmärki anda omanikule igal ajahetkel parim info võimalike parendustööde kohta. Analoogselt tuleb kõik olemasolevad ja täiendavad füüsilised tõendamis- ja kontrolltegevused ning sellega kaasnev bürokraatia üle vaadata, et vastavat piiratud hulka eksperte mitte eemal hoida reaalsest väärtusloomest hoonete ehitamise kavandamisel. Mitmed sellised tõendamis- ja kontrolltegevused tuleb automatiseerida nii protsessi kui ka tulemuste esitamise kontekstis. Samuti tuleb loobuda füüsiliste energiamärgiste üleandmisest või kuvamisest hoonetel, kui vastav info on avalikus andmebaasis (näiteks digitaalne ehitise logiraamat ) kõigile kättesaadav. Toetame hoonete digitaalse logiraamatu ja renoveerimispassi kontseptsiooni jõulist edasiarendamist. Nõuded nendele lahendustele peavad olema piisavalt paindlikud, et ei oleks vaja ümber kujundada või kasutusest välja jätta liikmesriikides juba toimivaid või arendatavaid üleriigilisi digilahendusi, mis toetavad riikide renoveerimislaine strateegia meetmete ja tegevuste elluviimist. Eesti on oma kogemusele tuginedes näidanud K omisjonile valmisolekut kaasa rääkida ning oma kogemusi jagada renoveerimislaine digitaliseerimise initsiatiivide sisustamisel. Toetame hoonete renoveerimise põhimõtete ajakohastamist direktiivis, kuna olemasolevatel hoonetel on oluline roll Euroopa Liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Hoonete energiatõhususe direktiivis täisrenoveerimise õiguslikul defineerimisel pooldame laiemat määratlust, mis arvestaks ka renoveerimise muid olulisi aspekte. Peame oluliseks, et renoveerimine on võimalikult terviklik ja lisaks energiatõhususele pööratakse tähelepanu keskkonnasäästlikematele ning kvaliteetsetele ehituslahendustele, tervisliku sisekliima tagamisele, tuleohutusele, energeetika- ja ehitussektori sünergiale, elektrisõidukite laadimispunktide laialdasemale kasutuselevõtule ning laiemalt hea ja ligipääsetava elukeskkonna loomisele, juhindudes kestliku arengu eesmärkidest. Toetame ettepanekut, et hoonete kavandamisel võetaks arvesse tuleviku kliimatingimusi eesmärgiga muuta hooned kliimamuutustele vastupidavamaks. Selgitus : Täisrenoveerimise täpsema defineerimise juures tuleb arvestada kulutõhusust ning oluline on lisaks energiatõhususe edendamisele rõhutada ka teis i näitaja i d nagu sisekliima, keskkonnasäästlikumad ja kvaliteetsed ehituslahendused, vastupidavuse suurendamine ilmastikunähtustele jpm. Kvaliteetseid ehituslahendusi toetab näiteks ka uus Euroopa Bauhausi initsiatiiv, mille kohaselt peaks Euroopa roheline kokkulepe olema lisaks majanduskasvu strateegiale Euroopa uus kultuuriprojekt , võimaldades luua uut paremat elukeskkonda . Süsteemne renoveerimine tähendab lahendusi , milles ühendatakse nii disain kui ka kestlikkus . Hoonete keskkonnamõju, sh elutsükli süsinikujalajälge tuleb vaadata terviklikult koos kaugkütte ja -jahutuse jalajäljega. Arvestamata energiakandja süsiniku jalajälge võib mitte-optimaalne hoonete energiatõhus renoveerimine hoonete elutsükli keskkonnamõju suurendada. Pigem näeme, et hoonete ja kaugkütte ning -jahutussüsteemi renoveerimist ja elutsükli keskkonnajalajälge tuleb vaadata tervikuna, kaasajastades süsteeme käsikäes ja võttes hoonete elutsükli jalajäljes arvesse kaugkütte ja -jahutuse süsinikusisaldus, eesmärgiga saavutada optimaalne tasakaal ja jõuda minimaalse süsinikujalajäljega terviksüsteemini. Liikmesriikidel on erinev potentsiaal, lähtetase ja võimalused olemasolevate hoonete renoveerimisel energiatarbimise vähendamiseks. Seetõttu on ka oluline vältida kiirustatud otsuste langetamist, et hoiduda loodusele ja majandusele kahjulike eesmärkide seadmisest. Selleks peab hoonete energiatõhususe direktiivi muutmisele eelnema põhjalik mõjude analüüs, mille tulemused võimaldavad hinnata mõju ka liikmesriikide lõikes. Näiteks lähtudes hoonete rekonstrueerimisel ainuüksi saavutatud energiasäästu kogusest võib tekkida olukord, kus hooneid ei rekonstrueerita terviklikult ja uuendamata jääks näiteks hoonete ventilatsioonisüsteem, mille uuendamisel või väljaehitamisel oleks samas inimeste tervisele oluline positiivne mõju. Sarnasel juhul, võtmata arvesse ringmajanduse põhimõtteid, võib hoone mitmekordne renoveerimine hoone eluea jooksul kaasa tuua CO2 koguheite kasvamise, võrreldes vähem tõhusa, kuid süsinikuneutraalset energiat tarbiva hoonega. Hoonete energiatõhususe direktiiviga kehtestati elektritranspordi teemalised sätted, mis käsitlevad laadimispunktide paigaldamist hoonete juures asuvatesse parklatesse. Direktiivi kohaselt uute ja oluliselt renoveeritavate hoonete juurde laadimisvõimekuse rajamine ei ole samaväärne valmisolekuga elektrilaadijate rajamiseks. Täpsemad kohustused või juhendmaterjalid aitaksid arendajatel luua sobivad lahendused nii, et neid ei peaks lähiajal ümber tegema. Öistel tundidel kasutatakse elektrienergiat täna vähe, öine koormuse kasvamine aitaks elektrivõrgu ressurssi tõhusamalt kasutada ja päevast tipukoormust vähendada. Selleks, et elektriautosid optimaalselt ära kasutada, on neid mõistlik laadida enamasti aeglaselt ning kiirlaadijaid kasutada harvem. Aeglane üleöö laadimine võimaldab kasutada efektiivselt ka elektritootmise eripärasid ja võrgukoormust. Paraku, kui laadimiskohad ei võimalda optimeerida laadimisaega nendele aegadele, kui elektrihind on madalaim, siis jääb suur osa elektriautode võimalustest kasutamata. Täiendavad täpsustavad nõuded aitaksid paremini ette valmistada elektriautode laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas. Komisjoni ettepanekus tuleb täpsustada mõisted „ right-to-plug “ ja „ pre-cabling “. Eelkaabeldusele tuleb direktiivis sätestada täpsed tehnilised nõuded, et vältida liikmesriikide vahelisi erisusi direktiivi tõlgendamisel ja seeläbi ebaühtlaseid tingimusi transporditaristu arengule. Toetame tegevusi hoonete muutmiseks kliimamuutuste mõjule vastupidavamaks. Kliimamuutuste mõju võib avaldada survet hoone konstruktsioonidele, ehitusmaterjalidele, sisekliimale, energiatõhususele ja ligipääsetavusele ning võib lühendada hoonete oodatavat eluiga. Selleks, et tagada hoone ettenähtud funktsioonide täitmine eluea vältel on oluline, et projektide kavandamisel ja ehitamisel võetakse arvesse konkreetse piirkonna kliimatingimusi ja kliimaga seotud riske. Kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisele peab eelnema põhjalik mõjude analüüs ja arvestama peab liikmesriikide eripärasid halduskorralduses ning vältima võimalike uute nõuetega seotud halduskoormuse ja –kulu olulist kasvamist, samuti rahalist mõju madalama elatustasemega piirkondadele. Tuleb vältida liiga järsku renoveerimistempo tõusu, mis võib ebamõistlikult tõsta ehitushindu ning seeläbi vähendada edaspidist renoveerimise kulutõhusust ja mahte. Eesti ei toeta direktiivi ettepanekus toodud miinimumstandardite kasutuselevõttu nimetatud ajakavas. Oluline on arvestada piirkondlikke erisusi ja pakkuda madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades paiknevate hoonete omanikele motiveerivaid lahendusi nende kasutuses olevate hoonete rekonstrueerimiseks. Halvimas seisus hoonefondi renoveerimise absoluutse prioriseerimise asemel tuleb lähtuda elukeskkonna parandamise ja kestliku kahanemise , sealhulgas vajadusel hoonete kasutusest väljasuunamise ja demonteerimise perspektiivist. Toetame ka võimalikult automaatse renoveerimispassi kasutuselevõttu ning teeme ettepaneku muuta see kohustuslikuks osalisel ehk etapiviisilisel rekonstrueerimistegevusel. Selgitus : Renoveerimiskohustus ja energiatõhususe miinimumstandardid on K omisjoni hinnangul mõjusaimad meetmeid hoonete renoveerimise määra suurendamiseks. Nende eesmärk on kinnitada investorite ootusi, luues võimalusi eri kasutusotstarvetega hoonete energiatõhususe parandamiseks, suurendades seeläbi järk-järgult riigi hoonefondi keskmist energiatõhusust. Komisjon leiab, et renoveerimiskohustuse ja energiatõhususe miinimumnõuded saaks kehtestada järk-järgult, seades prioriteediks konkreetsed segmendid. Toetame hoonete renoveerimisele energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamist, kuna see tagaks selguse, millistele energiatõhususe miinimumnõuetele hoone renoveerimise tulemusel vastama peaks, ja annaks ühise aluse liikmesriikide vaheliseks võrdluseks. Leiame, et kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisele peab eelnema põhjalik kavandatavate meetmete mõjude analüüs. Oluline on, et mõjude hindamisel võetaks arvesse liikmesriikide ja piirkondade eripärasid (sh asustustihedust, kliimat, taastuvenergia tootmisvõimalusi piirkonnas jm) ning et kavandatavate uute nõuete elluviimine ei suurendaks oluliselt liikmesriikide avaliku sektori ega erasektori halduskoormust ning -kulu. Arvestades, et kohustuslikud miinimumstandardid mõjutavad kõige rängemalt maapiirkondades asuvaid madala elatustasemega leibkondi ja ettevõtjaid, siis ei saa direktiivi ettepanekus toodud ambitsioonika ajakavaga kohustuslike miinimumstandardite rakendamise osas nõustuda. Madalaimate energiaklassi tasemete sisuline keelamine toob kaasa energiamärgise süsteemi eiramise ja kinnisvaratehingute musta turu. Väheneb tõenäosus saada halvimas seisukorras hoonete andmeid avalikesse andmebaasidesse ja seega kaob terviklik ülevaade hoonefondi olukorrast. Ülevaate puudumise tõttu väheneb ka riigi võimekus halvimas seisukorras hoonete omanikke abistada ning kasvab energiavaesuse, regionaalse kihistumise ja üldise sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse oht. Kui miinimumstandardite kohustus kehtestada, siis eelkõige hetkel, kus omanik on valmis rekonstrueerimistöid kavandama. Samuti peab halvimas seisus hoonefondi parendamise kohustusele alati kaasnema rahaline tugi hoone energiatõhususe parandamiseks. Renoveerimislaine elluviimiseks vajalik rekonstrueerimistempo peab tõusma järk-järgult, arvestades kogu ehitusturu olukorda. Direktiivi ettepanekus nimetatud miinimumstandardid peaksid rakenduma lähtuvalt laiemast renoveerimisplaanist või turupõhisest nõude esitamise lävest (müük või üür). Kui miinimumstandardid hakkavad kehtima kõigile mitteelamutele alates 2027. a ja kõigile elamutele alates 2030. a, siis tuleb arvestada et koos kavandamis- ja projekteerimistegevusega mõjutab see järsult ehituskonsultatsiooni- ja seejärel ehitusturgu alates 2025. a astast ehk vahetult pärast direktiivi muudatuse ülevõtmist liikmesriikide õigussüsteemi. Arvestades vajalikku üleminekuaega niivõrd intensiivse piirangu juurutamiseks Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud omandipõhiõigusele, oleks vähemasti otstarbekas miinimumstandardite kehtestamisaega pikendada. Eraomandis mitteelamutele peaksid miinimumstandardid esmakordselt kohalduma mitte varem kui 203 3 . aastal. Elamutele on esimene realistlik miinimumstandardi kehtestamise aeg samuti 2033. aastal või hiljem . Tuleb arvestada, et pärast direktiivi ülevõtmist liikmesriikide õigusesse 2025. aastal ning lähtudes vähemalt paariaastasest kavandamis- ja projekteerimisperioodist ei ole ühelgi moel mõeldav, et mitteeluhooneid on võimalik niivõrd suures mahus 2027. a 1. jaanuariks renoveerida. Arvestama peab k a paljude hoonetega, mis on täielikult või osaliselt kasutuses t väljas ja mille puhul ei ole energiatõhususe tööd otstarbekad, kuna need hooned lähitulevikus hüljatakse või lammutatakse. Neid tegevusi ei ole võimalik koondada ühte kuni kolme aastasse. Hoonete rekonstrueerimisel on regionaalne ja sotsiaalne ning elukeskkonda pikaajaliselt kujundav mõõde. Seega energiatõhususe miinimumstandardid peaksid arvestama kohalikke eripärasid ja trende ning nägema ette hoonete renoveerimisel ligipääsetavuse parandamiseks kaasava disain i nõude i d. Energiatõhususe praktika edasiarendusena võiks sama põhimõtet rakendada ka ehitiste ligipääsetavuse mitmekomponendilisel hindamisel, mis mängiks olulist rolli sotsiaalse õigluse ja sidususe ning majandusliku tõhususe arendamisel. Kuna renoveeritakse pikka perspektiivi silmas pidades (ning vältimaks renoveerimise ühikuhinna kiiret ja järsku kasvu ning sellest tulevat järsku mõju nii tööhõivele kui hoonete renoveerimise maksumusele), ei tohiks seada kohustust renoveerida lühikese perioodi jooksul kõiki olemasolevaid hooneid, eriti tühjenevates piirkondades, ja ainult kõige suurema energiatarbimisega hooneid. Kohustuslike miinimumnõuete seadmise ja suurima energiakuluga hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise esmajärjekorda seadmise puhul tuleb arvestada elanike sissetulekute taseme, kinnisvara väärtuse muutuse ja kahaneva elanikkonnaga piirkondadega, et rekonstrueeritaks neid hooneid, mis on pikaajalises kasutuses, võimalikult suurel määral asustatud ja ei suurendataks elanike energiavaesusesse sattumise riski. Arvestada tuleb ka sellega, et sageli asuvad kõige kehvemas seisus hooned piirkondades, kus tuleb teha olulisi elukeskkonna ümberkorraldusi. Paljud kehvas seisus hooned langevad kasutusest välja ja need tuleb lammutada või ümber kohandada uutele kaasaegse elukeskkonna vajadustele. Seetõttu ei ole mõistlik moodustada hoonete rekonstrueerimise järjekorda ainult energiatõhususe alusel, mis seab esimesena renoveerimist vajavaks kõige ebatõhusamad hooned, vaid arvesse võtta võimalusel ka muid parameetreid (nt kinnisvara väärtus, sissetulekud, piirkonna tööjõuvajaduse ja elanike arvu pikaajaline prognoos jm). Peame oluliseks nii ELis kui ka Eestis läbi erinevate toetavate meetmete ja motiveerimise suurendada korterelamute tervikrekonstrueerimist piirkondades, kus see on vajalik ja mõistlik. Tervikrekonstrueerimise objektiks olevad hooned või nende kompleksid peaks id kajastuma omavalitsuste ruumilistes planeeringutes. Tervikrenoveerimine peab olema kooskõlas omavalitsuste strateegilise ja ruumilise planeerimise kavadega. Tervitame, et energiatõhususe miinimumstandarditest saab liikmesriigi regulatsioonis välistada miljööväärtuslikud ja ehitismälestisteks loetud hooned, mille suhtes ei ole võimalik määrata universaalseid kulutõhusaid energiatõhususe miinimumtasemeid. Lisaks sellele peaks saama energiatõhususe miinimumstandarditest välistada tervikuna või osaliselt kasutusest väljas olevad hooned, mulle puhul energiatõhususe tööde tegemine ei ole otstarbekas. Direktiivi tasemel peaks olema adresseeritud halvimas seisus olevate hoonete ( worst-performing buildings) probleemi lahendamise kaks suunda, mis on mõlemad orienteeritud elukeskkonna kvaliteedi parandamisele ja energiatõhususe edendamisele. Esiteks hooned, mis on täielikult või osaliselt kasutuseta, millel ei ole kultuurilist väärtust, on üldiselt madala kvaliteediga ja asuvad väheneva rahvastikuga piirkonnas, langevad varem või hiljem kasutusest välja. Selliste hoonete puhul tuleb stimuleerida optimaalset ruumikasutust ja tagada hoonete ohutus kuni kavandatud kasutusperioodi lõpuni. Kohaliku omavalitsuse eestvedamisel tuleb hoone asukatele leida alternatiivsed pinnad, mis võimaldavad lähikonna paremas seisus olevate hoonete ja asulate kasutuse efektiivsust parandada. Kasutusperioodi lõppu tuleb kavandada hoone säästlik demonteerimine ja materjalide ning hoone asukoha uuskasutus vastavalt kogukonna kokkuleppele. Prioriteetne renoveerimisvajadus on nende halvimas seisus olevate hoonete puhul, mis on valdavalt kasutuses või on muul moel väärtuslikud. Ühtlasi teeme ettepaneku muuta lammutatavate ehitiste andmed lisas II kohustuslikuks ja kogu suletud netopinna asemel määratleda lammutatav köetav pind. Energiatõhususe vaatest ei oma kogu suletud netopind vajalikku infot. Lisas II toodud kriteeriumite juures tuleks kindlasti kajastada köetavate pindade kasutuse optimeerimist, mis on energiatõhususe vaatest sama oluline kui renoveerimine. Leiame, et kõige parem energiasäästumeede on optimaalne ruutmeetrite kasutus, seda eriti kahaneva elanikkonnaga piirkondades. Soosida tuleb pindade ristkasutust, integreeritud teenuseid, pooltühjade hoonete elanike ümberasustamist jne. Osaline ehk etapiviisiline renoveerimine on madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades hädavajalik ja paljude hooneomanike jaoks jõukohane lahendus hoonete kordategemisel. Selleks, et esimesele osalisele renoveerimisele järgneksid ka järgmised etapid, peaks olema kohustuslik võimalikult automaatse ja ajakohase ehk pidevalt uueneva renoveerimispassi kasutuselevõtt, mis peab asuma ja jooksvalt uuenema avalikus andmebaasis. Direktiivi ettepanekus on sobivalt sõnastatud, et renoveerimispassis tuleb lisaks etappide tehnilisele poolele kajastada rahalist säästu ja samuti infot finantseerimise kohta. Renoveerimispass peab võimaldama veenduda, et etapid oleksid hooneomanikule üldjoontes jõukohased ehk ühelgi ajahetkel ei toimu järsku igakuiste väljaminekute tõusu. Tervitame ka seda, et renoveerimispassi tuua renoveerimisetappide mõjud kasvuhoonegaaside emissioonidele ning hoone sisekliimale. Renoveerimispass peaks sisaldama ka tehnosüsteemide ülevaatuste tulemused, mida nimetatakse artiklis 20. Hoones reaalselt tehtud tööd ehk objektiivne tagasivaade peaks sisalduma hoone digitaalses logiraamatus ( digital building logbook ). Tõenäoliselt on kõige mõistlikum käsitleda renoveerimispassi hoone digitaalse logiraamatu ühe osa või teenusena. Renoveerimispassi kohustus peaks olema vältimatu juhul ja olema nõutud ajal, kui otsustatakse kasutusele võtta energiatõhususe miinimumstandardid. Nutivalmiduse indikaator ( smart readiness indicator ) peaks selguse huvides olema vajadusel osa renoveerimispassis antavatest soovitustest hoone energiatõhususe ja sisekliima parandamiseks, kuid mitte eraldi süsteem. Nutikate hoonete ( smart buildings ) eraldiseisev defineerimine direktiivis võib pärssida eesmärki muuta kogu hoonefond mitmekülgselt tõhusaks, sealhulgas kliimaneutraalseks. Laiaulatusliku renoveerimise elluviimiseks on vajalikud piisavad rahastusmeetmed. Seejuures on tähtis, et rahalise toetuse määramise aluseks olev üldistustase ja kriteeriumid oleksid iga liikmesriigi enda määrata. Leiame, et rahaline toetus peaks sõltuma renoveerimisastmest, kuid sügaval või olulisel rekonstrueerimisel tuleb lähtuda kulutõhususe põhimõttest. Rahaline toetus enamaks kui kulutõhusaks lõpptulemuseks võib pärssida renoveeritavate hoonete mahtu. Oluline on tähelepanu pöörata meetmetele, mis toetavad avaliku ja erasektori koostööd, hoone tarbimise tervikliku info kättesaadavust, spetsialistide koolitamist ning koostööd liikmesriikide vahel. Palume riiklike renoveerimisplaanide väljatöötamiseks eraldada piisav EL-tasandi rahastus, et tagada nii lähteandmete kui ka järelduste ühtlane kvaliteet. Selgitus : Renoveerimise laiaulatuslikuks levikuks on vaja toetavate meetmete olemasolu. Hetkel näeme Eestis, et näiteks renoveerimiseks avatud toetuse taotlusvoorudes on tegu mitmekordse ületaotlemisega (täituvad väga kiiresti) ning huviliste hulk on oluliselt suurem kui avaliku sektori poolsed toetusvõimalused. Pidades silmas hoonete energiatõhususe parandamise pikaajalist soodsat mõju energiakasutusega seotud kulude vähenemisele, on pikemas perspektiivis põhjendatud ja otstarbekas jätkata (järk - järgulist) üleminekut tagastamatutelt toetustelt laenude-käenduste jt finantsinstrumentide kasutusele. Selle toetamiseks on vajalik pankade ja teiste finantsturuosaliste koostöö. Lisaks rahastusvõimaluste laiendamisele on vajalik pädevate spetsialistide olemasolu ning täiendav koolitamine ja nende teadmis t e ajakohasena hoidmine. Abi oleks kohalikku konteksti arvestatavatest Euroopa Komisjoni tehnilistest juhistest, mis võimaldaks renoveerimisele läheneda tüüp-valikute alusel. Samuti on oodatud võimalused näiteks liikmesriikidega parimaid praktikaid vahetada, pilootuuringute tulemused või kavandatavad hoonete renoveerimispassid ( Building Renovation Passports ). Kuigi mälestised, UNESCO maailmapärandi paigad ja kultushooned ei ole hetkel energiatõhususe direktiivi skoobis põhjusel, et nende kultuuriväärtuslik välimus ei satuks rekonstrueerimisega surve alla, kehtivad ülaltoodud väljakutsed ka kultuuripärandi valdkonnas, mida peaks EL renoveerimislaine tegevustes laiemalt arvestama. Avaliku sektori rahastusmehhanismid võiks soodustada kommertspankade ja/või kinnisvaraarendajate huvi panustada ühiselt renoveerimisesse. Lahenduseks võiks olla näiteks Euroopa Investeerimispanga või muude finantsasutuste tagatised, soodustused, madalamad laenuintressid vms. Koostöövormid peaks olema sellised, mis on kõikidele osapooltele ahvatlevad ja kättesaadavad. Mõistlikem stardikoht on korterelamute rekonstrueerimine. Avalike hoonete ja ärihoonete rekonstrueerimisel tuleks järgida punktis 2 ja 3 kaetud teemasid ehk järjestades objekte lisaks suurele energiatarbele (kui suurima potentsiaaliga hooneid) ka muude oluliste näitajate kaasatuse alusel (sisekliima, ligipääsetavus, ümbruskonna arengusuundumused jm). ELi eelarvega seotud erinevate fondide ja programmide rahastus peaks olema ennekõike suunatud tervikrekonstrueerimiste toetamiseks. Näeme trendi Ida-Euroopa riikides, et renoveeritakse üksnes fassaade ilma õhuvahetusele erilist rõhku pööramata. Eestis rakendatakse elamute rekonstrueerimise toetust, mille eelduseks on projektiga nii energiasäästu kui ka tervisliku sisekliima saavutamine. Elamute rekonstrueerimisel sõltub toetuse määr saavutatavast energiatõhususarvu klassist. Tervikrekonstrueerimisel on seatud eesmärgiks C energiatõhususarvu klassile vastava energiamärgise saavutamine. Oleme arvamusel, et toetuste jagamine seotuna saavutatava energiatõhususe tasemega soosib terviklahenduste teostamist. Ei pea vajalikuks EL ülest lävendite sätestamist - iga liikmesriigi ametkonnad ja kohalikud eksperdid on pädevad nende otsuste langetamisel. Direktiivi ettepanekus sõnastatud sügava rekonstrueerimise ( deep renovation ) ja olulise rekonstrueerimise ( major renovation ) tingimused ei ole selgelt arusaadavad. Artikkel 3 järgi on plaan kogu hoonefond muuta nullemissioonile 2050. aastaks, samuti taastuvenergiaga kompenseerimise nõue kohaldub nii uutele kui rekonstrueeritavatele hoonetele. Sellest võib järeldada, et nii sügav rekonstrueerimine kui ka oluline rekonstrueerimine peab saavutama energiaklassi A, mis ei taga kulutõhusat tulemust. Artikkel 5 kohaselt võib liikmesriik uute ja rekonstrueeritavate hoonete nõudeid diferentseerida, mida me jätkuvalt pooldame. Leiame, et lisas III oleksid maksimaalsed väärtused seatud üksnes uutele hoonetele ja rekonstrueerimise nõuded arvutatakse liikmesriigiti kulutõhususe põhimõtete alusel. Tõenäoliselt on kulutõhus rekonstrueerimise tase ühtlase energiamärgiste klassi puhul tasemel B või C. Pooldame ühtse klassifikatsiooni säilitamist, seega tuleks direktiivis selgitada, et uute ehitiste suhtes samade arvestamise aluste juures ei pea rekonstrueeritud hoone saavutama energiaklassi A. Riiklik toetus rekonstrueerimiseks energiaklassi A ei võimalda rahalisi vahendeid suunata piisavalt paljudele hoonetele, et saavutata rekonstrueerimise strateegia eesmärke aastaks 2050. Toetame struktureeritud riikliku renoveerimiskava ( national building renovation plan ) kasutuselevõttu ning eelistame selle sidumist hoone digitaalse logiraamatu süsteemiga. Andmete kvaliteedi parandamise ja vajalike andmebaasiliidestuste tegemiseks kõikide liikmesriikide üleselt tuleks tagada EL-i keskne rahastus. Riiklik renoveerimiskava peaks olema kohustuslikuna kohaliku (näiteks riikliku) strateegilise arengukava üks osa, mis aitaks kaasa paremale sidustamisele erinevate sektoritega ja riigieelarvega. Samuti aitaks see optimeerida kõigi seotud osapoolte töö- ja halduskoormust. Juriidiline seos riigieelarvega on hädavajalik, et saavutada direktiivi muudatusettepanekus toodud ambitsioonikaid eesmärke. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Sisendit küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Eelnõu ettepanek saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 kaasamise tabelis.
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 15.12.2021
COM(2021) 802 final
ANNEXES 1 to 9
ANNEXES
to the Proposal for a
Directive of the European Parliament and of the Council
on the energy performance of buildings (recast)
{SEC(2021) 430 final} - {SWD(2021) 453 final} - {SWD(2021) 454 final}
EN EN
2010/31/EU
ANNEX I
COMMON GENERAL FRAMEWORK FOR THE CALCULATION OF ENERGY PERFORMANCE OF
BUILDINGS
(referred to in Article 43)
2018/844 Art. 1.14 and Annex
.1(a) (adapted)
new
1. The energy performance of a building shall be determined on the basis of calculated or
actual metered energy use and shall reflect typical energy use for space heating, space
cooling, domestic hot water, ventilation, built-in lighting and other technical building
systems. Member States shall ensure that the typical energy use is representative of actual
operating conditions for each relevant typology and reflects the typical user behaviour. Where
possible, typical energy use and typical user behaviour shall be based on available national
statistics, building codes and metered data.
new
Where metered energy is the basis for calculating the energy performance of buildings, the
calculation methodology shall be capable of identifying the influence of the behaviour of
occupants and the local climate, which shall not be reflected in the result of the calculation.
Metered energy to be used for the purposes of calculating the energy performance of
buildings shall require readings of at least hourly intervals and must differentiate between
energy carriers.
Member States may use metered energy consumption under typical operating conditions to
verify the correctness of the calculated energy use and enable comparison between calculated
and actual performance. Metered energy consumption for the purposes of verification and
comparison may be based on monthly readings.
2018/844 Art. 1.14 and Annex
.1(a) (adapted)
new
The energy performance of a building shall be expressed by a numeric indicator of primary
energy use per unit of reference floor area per year, in kWh/(m2.y) for the purpose of
both energy performance certification and compliance with minimum energy performance
requirements. The methodology applied for the determination of the energy performance of a
building shall be transparent and open to innovation.
Member States shall describe their national calculation methodology based on Annex A
following the national annexes of the key European overarching standards on
energy performance of buildings , namely EN ISO 52000-1, EN ISO
52003-1, EN ISO 52010-1, EN ISO 52016-1, and EN ISO 52018-1,
EN 16798-1 and EN 17423 or superseding documents developed under mandate M/480
EN 1 EN
given to the European Committee for Standardisation (CEN). This provision shall not
constitute a legal codification of those standards.
new
Member States shall take the necessary measures to ensure that, where buildings are supplied
by district heating or cooling systems, the benefits of such supply are recognised and
accounted for in the calculation methodology through individually certified or recognised
primary energy factors.
2018/844 Art. 1.14 and Annex
.1(b) (adapted)
new
2. The energy needs and energy use for space heating, space cooling, domestic hot
water, ventilation, lighting and other technical building systems shall be calculated using
hourly or sub-hourly time calculation intervals in order to account for varying conditions that
significantly affect the operation and performance of the system and the indoor conditions,
and in order to optimise health, indoor air quality and comfort levels defined by Member
States at national or regional level.
new
Where product-specific regulations for energy-related products adopted under Regulation
2009/125/EC include specific product information requirements for the purpose of the
calculation of energy performance under this Directive, national calculation methods shall not
require additional information.
2018/844 Art. 1.14 and Annex
.1(b) (adapted)
new
The calculation of primary energy shall be based on primary energy factors, (distinguishing
non-renewable, renewable and total) or weighting factors per energy carrier, which have
to be recognised by the national authorities. Those primary energy factors may be based on
national, regional or local information. Primary energy factors may be set on an annual,
and possibly also seasonal, or monthly, daily or hourly basis weighted averages or on
more specific information made available for individual district systems system.
Primary energy factors or weighting factors shall be defined by Member States. The
choices made and data sources shall be reported according to EN 17423 or any superseding
document. Member States may opt for an average EU primary energy factor for electricity
established pursuant to Directive (EU) …/… [recast EED] instead of a primary energy factor
reflecting the electricity mix in the country.
In the application of those factors to the calculation of energy performance, Member States
shall ensure that the optimal energy performance of the building envelope is pursued.
In the calculation of the primary energy factors for the purpose of calculating the energy
performance of buildings, Member States may take into account renewable energy sources
EN 2 EN
supplied through the energy carrier and renewable energy sources that are generated and used
on-site, provided that it applies on a non-discriminatory basis.
2018/844 Art. 1.14 and Annex
.1(c) (adapted)
new
32a. For the purpose of expressing the energy performance of a building, Member States
may define additional numeric indicators of total, non-renewable and renewable primary
energy use, and of operational greenhouse gas emission emissions produced in
kgCO 2 eq/(m2.y).
2010/31/EU (adapted)
43. The methodology shall be laid down taking into consideration at least the following
aspects:
(a) the following actual thermal characteristics of the building including its
internal partitions:
(i) thermal capacity;
(ii) insulation;
(iii) passive heating;
(iv) cooling elements; and
(v) thermal bridges;
(b) heating installation and hot water supply, including their insulation
characteristics;
(c) air-conditioning installations;
(d) natural and mechanical ventilation which may include air-tightness;
(e) built-in lighting installation (mainly in the non-residential sector);
(f) the design, positioning and orientation of the building, including outdoor
climate;
(g) passive solar systems and solar protection;
(h) indoor climatic conditions, including the designed indoor climate;
(i) internal loads.
2018/844 Art. 1.14 and Annex
.1(d)
54. The positive influence of the following aspects shall be taken into account:
2010/31/EU
(a) local solar exposure conditions, active solar systems and other heating and
electricity systems based on energy from renewable sources;
EN 3 EN
(b) electricity produced by cogeneration;
(c) district or block heating and cooling systems;
(d) natural lighting.
65. For the purpose of the calculation buildings should be adequately classified into the
following categories:
(a) single-family houses of different types;
(b) apartment blocks;
(c) offices;
(d) educational buildings;
(e) hospitals;
(f) hotels and restaurants;
(g) sports facilities;
(h) wholesale and retail trade services buildings;
(i) other types of energy-consuming buildings.
EN 4 EN
new
ANNEX II
TEMPLATE FOR THE NATIONAL BUILDING RENOVATION PLANS
(referred to in Article 3)
EPBD Article 3 Mandatory Indicators Optional Indicators / comments
2
Number of buildings and total floor area (m2):
(a) Overview of the national Number of buildings and total floor area (m ): — per building age
building stock — per building type (including public buildings and social
— per building size
housing)
— per climatic zone
— per energy performance class
— demolition (number and total floor area)
— NZEB
— worst-performing (including a definition)
Number of energy performance certificates: Number of energy performance certificates:
— per building type (including public buildings) - per construction period
— per energy performance class
EN 1 EN
Annual renovation rates: number and total floor area (m2)
— per building type
— to nearly zero-energy building levels
— per renovation depth (weighted average renovation)
— deep renovations
— public buildings
Primary and final annual energy consumption (ktoe): Reduction in energy costs (EUR) per household
— per building type (average)
— per end use
Primary energy demand of a building corresponding
Energy savings (Ktoe):
to the top 15% (substantial contribution threshold) and
— per building type the top 30% (do no significant harm threshold) of the
— public buildings national building stock, as per the EU Climate
Taxonomy Delegated Act
Share of renewable energy in the building sector (MW
generated):
— for different uses Share of heating system in the building sector per
boiler/heating system type
— on-site
— off-site
Annual greenhouse gas emissions (kgCO2eq/(m2.y):
— per building type (including public buildings)
Annual greenhouse gas emission reduction (kgCO2eq/(m2.y):
— per building type (including public buildings)
EN 2 EN
Market barriers and failures (description): Market barriers and failures (description):
— Split incentives — Administrative
— Capacity of construction and energy sector — Financial
— Technical
— Awareness
— Other
Overview of the capacities in the construction, energy efficiency
and renewable energy sectors Number of:
— Energy service companies
— construction companies
— architects and engineers
— skilled workers
— one-stop-shops
— SMES in the construction/renovation sector
Projections of the construction workforce:
- Architects/engineers/skilled workers retired
- Architects/engineers/skilled workers entering
the market
- Young people in the sector
- Women in the sector
Overview and forecast of the evolution of prices of
construction materials and national market
developments
EN 3 EN
Energy poverty (definition):
— % of people affected by energy poverty
— proportion of disposable household income spent on
energy
— population living in inadequate dwelling conditions (e.g.
leaking roof) or with inadequate thermal comfort
conditions
Primary energy factors:
— per energy carrier
— non-renewable primary energy factor
— renewable primary energy factor
— total primary energy factor
Definition of nearly-zero energy building for new and existing an overview of the legal and administrative
buildings framework
Cost-optimal minimum requirements for new and existing
buildings
(b) Roadmap for 2030,
2040, 2050 Targets for annual renovation rates: number and total floor area Targets for expected share (%) of renovated buildings:
(m2): — per building type
— per building type
per renovation depth
— worst-performing
EN 4 EN
Target for expected primary and final annual energy Share of energy from renewable sources in the
consumption (ktoe): building sector (MW generated)
— per building type
— per end use
Expected energy savings:
— per building type
Targets for expected greenhouse gas emissions Split between emissions covered by Chapter III
(kgCO2eq/(m2.y): [stationary installations], Chapter IVa [new emissions
— per building type trading for buildings and road transport] of Directive
2003/87/EC, and other stock;
Targets for expected greenhouse gas emission reduction (%):
— per building type
Expected wider benefits — Increase of GDP (share and billion Euros)
— Creation of new jobs
— % reduction of people affected by energy poverty
Contribution to Member State's binding national target for
greenhouse gas emissions pursuant to [revised Effort Sharing
Regulation]
Contribution to the Union’s energy efficiency targets in Contribution to the Union’s energy efficiency targets
accordance with Directive (EU) …/…. [recast EED] (share and in accordance with Directive (EU) …/… [recast EED]
figure in ktoe, primary and final consumption): target (share and figure in ktoe, primary and final
— against the overall energy efficiency target [consumption):
— against Article 8 EED target (energy savings
obligation)
EN 5 EN
Contribution to the Union’s renewable energy targets in
accordance with Directive (EU) 2018/2001 [amended RED]
(share, MW generated):
— against the overall target for energy from renewable
sources
— against the indicative target for the share of energy from
renewable sources in the building sector
Contribution to Union’s 2030 climate target and 2050 climate
neutrality goal in accordance with Regulation (EU) 2021/1119
(share and figure in (kgCO2eq/(m2.y)):
— against the overall decarbonisation target
(c) Overview of Policies and measures with regard to the following elements: Policies and measures with regard to the following
implemented and planned elements:
policies and measures (a) the identification of cost-effective approaches to renovation (a) the increase of climate resilience of buildings;
for different building types and climatic zones, considering (b) the promotion of the energy services market;
potential relevant trigger points in the lifecycle of the building; (c) the increase of fire safety;
(b) national minimum energy performance standards pursuant to (d) the increase of resilience against disaster risks,
Article 9 and other policies and actions to target the worst- including risks related to intense seismic activity;
(e) the removal of hazardous substances including
performing segments of the national building stock;
asbestos; and
(c) the promotion of deep renovation of buildings, including (f) accessibility for persons with disabilities.
staged deep renovation;
(d) empowering and protecting vulnerable customers and the
alleviation of energy poverty, including policies and measures
pursuant to Article 22 of Directive (EU) …/… [recast EED], and
housing affordability;
(e) the creation of one-stop-shops or similar mechanisms for the For all policies and measures:
provision of technical, administrative and financial advice and - administrative resources and capacities
assistance; - area(s) covered:
(f) the decarbonisation of heating and cooling, including through — worst-performing
district heating and cooling networks, and the phase out of fossil — minimum energy performance standards
EN 6 EN
fuels in heating and cooling with a view to a complete phase-out — energy poverty, social housing
by 2040 at the latest; — public buildings
(g) the promotion of renewable energy sources in buildings in — residential (single-family, multi family)
line with the indicative target for the share of energy from — non-residential
renewable sources in the building sector set in Article 15a(1) of
— industry
Directive (EU) 2018/2001 [amended RED];
— renewable energy sources
(h) the reduction of whole life-cycle greenhouse gas emissions
for the construction, renovation, operation and end of life of — phase-out of fossil fuels in heating and cooling
buildings, and the uptake of carbon removals; — whole life-cycle greenhouse gas emissions
(i) prevention and high-quality treatment of construction and — circular economy and waste
demolition waste in line with Directive 2008/98/EC, notably as — one-stop-shops
regards the waste hierarchy, and the objectives of the circular
— renovation passports
economy;
— smart technologies
(j) district and neighbourhood approaches, including the role of
renewable energy communities and citizen energy communities; — sustainable mobility in buildings
(k) the improvement of buildings owned by public bodies, — district and neighbourhood approaches
including policies and measures pursuant to Articles 5, 6 and 7 of — skills, training
the [recast EED]; — awareness campaigns and advisory tools
(l) the promotion of smart technologies and infrastructure for
sustainable mobility in buildings;
(m) addressing market barriers and market failures;
(n) addressing skills gaps and mismatches in human capacities,
and promoting education, training, upskilling and reskilling in the
construction, sector and energy efficiency and renewable energy
sectors; and
(o) awareness raising campaigns and other advisory tools.
For all policies and measures:
EN 7 EN
— Name of policy or measure
— Short description (precise scope, objective and modalities
of operation)
— Quantified objective
— Type of policy or measure (such as legislative; economic;
fiscal; training, awareness)
— Planned budget and funding sources
— Entities responsible for implementing the policy
— Expected impact
— Status of implementation
— Date of entry into force
— Implementation period
(d) Outline of the — Total investment needs for 2030, 2040, 2050 (million Secured budget
investment needs, the
EUR)
budgetary sources and the
administrative resources — Public investments (million EUR)
— Private investments (million EUR)
— Budgetary resources
— Secured budget
EN 8 EN
new
ANNEX III
REQUIREMENTS FOR NEW AND RENOVATED ZERO-EMISSION BUILDINGS AND CALCULATION OF
LIFE-CYCLE GLOBAL WARMING POTENTIAL (GWP)
(referred to in Article 2(2) and Article 7)
I. Requirements for zero-emission buildings
The total annual primary energy use of a new zero-emission building shall comply with the
maximum thresholds indicated in the table below.
EU climatic Residential Other non-residential
Office building
zone 1 building building*
< NZEB total primary
2
Mediterranean <60 kWh/(m2.y) <70 kWh/(m .y) energy use defined at
national level
< NZEB total primary
Oceanic <60 kWh/(m2.y) <85 kWh/(m2.y) energy use defined at
national level
< NZEB total primary
2 2
Continental <65 kWh/(m .y) <85 kWh/(m .y) energy use defined at
national level
< NZEB total primary
Nordic <75 kWh/(m2.y) <90 kWh/(m2.y) energy use defined at
national level
*Note: the threshold should be smaller than the threshold for total primary energy use
established at the Member State level for nearly zero-energy non-residential buildings type
other than offices
The total annual primary energy use of a new or renovated zero-emission building shall be
fully covered, on a net annual basis, by
– energy from renewable sources generated on-site and fulfilling the criteria of Article
7 of Directive (EU) 2018/2001 [amended RED],
– renewable energy provided from a renewable energy community within the meaning
of Article 22 of Directive (EU) 2018/2001 [amended RED], or
– renewable energy and waste heat from an efficient district heating and cooling
system in accordance with Article (24(1) of Directive (EU) …/… [recast EED].
1
Mediterranean: CY, HR, IT, EL, MT, ES, PT, Oceanic: BE, DK, IE, DE, FR, LU, NL,
Continental: AT, BG, CZ, HU, PL, RO, SL, SK, Nordic: EE, FI, LV, LT, SE.
EN 1 EN
A zero-emission building shall not cause any on-site carbon emissions from fossil fuels.
Only where, due to the nature of the building or lack of access to renewable energy
communities or eligible district heating and cooling systems, it is technically not feasible to
fulfil the requirements under the first paragraph, the total annual primary energy use may also
be covered by energy from the grid complying with criteria established at national level.
II. Calculation of life-cycle global warming potential (GWP) of new buildings pursuant to
Article 7(2)
For the calculation of the life-cycle global warming potential (GWP) of new buildings
pursuant to Article 7(2), the GWP is communicated as a numeric indicator for each life-cycle
stage expressed as kgCO2e/m2 (of useful floor area) averaged for one year of a reference
study period of 50 years. The data selection, scenario definition and calculations shall be
carried out in accordance with EN 15978 (EN 15978:2011. Sustainability of construction
works. Assessment of environmental performance of buildings. Calculation method). The
scope of building elements and technical equipment is as defined in the Level(s) common EU
framework for indicator 1.2. Where a national calculation tool exists, or is required for
making disclosures or for obtaining building permits, that tool may be used to provide the
required disclosure. Other calculation tools may be used if they fulfil the minimum criteria
laid down by the Level(s) common EU framework. Data regarding specific construction
products calculated in accordance with [revised Construction Products Regulation] shall be
used when available.
EN 2 EN
2018/844 Art. 1.14 and Annex
.2
ANNEX IVIA
COMMON GENERAL FRAMEWORK FOR RATING THE SMART READINESS OF
BUILDINGS
1. The Commission shall establish the definition of the smart readiness indicator and a
methodology by which it is to be calculated, in order to assess the capabilities of a building or
building unit to adapt its operation to the needs of the occupant and of the grid and to improve
its energy efficiency and overall performance.
The smart readiness indicator shall cover features for enhanced energy savings, benchmarking
and flexibility, enhanced functionalities and capabilities resulting from more interconnected
and intelligent devices.
The methodology shall take into account features such as smart meters, building automation
and control systems, self-regulating devices for the regulation of indoor air temperature, built-
in home appliances, recharging points for electric vehicles, energy storage and detailed
functionalities and the interoperability of those features, as well as benefits for the indoor
climate condition, energy efficiency, performance levels and enabled flexibility.
2. The methodology shall rely on three key functionalities relating to the building and its
technical building systems:
(a) the ability to maintain energy performance and operation of the building
through the adaptation of energy consumption for example through use of
energy from renewable sources;
(b) the ability to adapt its operation mode in response to the needs of the occupant
while paying due attention to the availability of user-friendliness, maintaining
healthy indoor climate conditions and the ability to report on energy use; and
(c) the flexibility of a building’s overall electricity demand, including its ability to
enable participation in active and passive as well as implicit and explicit
demand response, in relation to the grid, for example through flexibility and
load shifting capacities.
3. The methodology may further take into account:
(a) the interoperability between systems (smart meters, building automation and
control systems, built-in home appliances, self-regulating devices for the
regulation of indoor air temperature within the building and indoor air quality
sensors and ventilations); and
(b) the positive influence of existing communication networks, in particular the
existence of high-speed-ready in-building physical infrastructure, such as the
voluntary ‘broadband ready’ label, and the existence of an access point for
EN 1 EN
multi-dwelling buildings, in accordance with Article 8 of Directive
2014/61/EU of the European Parliament and of the Council 2.
4. The methodology shall not negatively affect existing national energy performance
certification schemes and shall build on related initiatives at national level, while taking into
account the principle of occupant ownership, data protection, privacy and security, in
compliance with relevant Union data protection and privacy law as well as best available
techniques for cyber security.
5. The methodology shall set out the most appropriate format of the smart readiness
indicator parameter and shall be simple, transparent, and easily understandable for consumers,
owners, investors and demand-response market participants.
2
Directive 2014/61/EU of the European Parliament and of the Council of 15 May 2014 on measures to
reduce the cost of deploying high-speed electronic communications networks (OJ L 155, 23.5.2014,
p. 1).
EN 2 EN
new
ANNEX V
TEMPLATE FOR ENERGY PERFORMANCE CERTIFICATES
(referred to in Article 16)
1. On its front page, the energy performance certificate shall display at least the following
elements:
(a) the energy performance class;
(b) the calculated annual primary energy use in kWh/(m2 year);
(c) the calculated annual primary energy consumption in kWh or MWh;
(d) the calculated annual final energy use in kWh/(m2 year);
(e) the calculated annual final energy consumption in kWh or MWh;
(f) renewable energy production in kWh or MWh;
(g) renewable energy in % of energy use;
(h) operational greenhouse gas emissions (kg CO2/(m2 year));
(i) the greenhouse gas emission class (if applicable).
2. In addition, the energy performance certificate may include the following indicators:
(a) energy use, peak load, size of generator or system, main energy carrier and main type
of element for each of the uses: heating, cooling, domestic hot water, ventilation and in-built
lighting;
(b) renewable energy produced on site, main energy carrier and type of renewable energy
source;
(c) a yes/no indication whether a calculation of the Global Warming Potential has been
carried out for the building;
(d) the value of the life-cycle Global Warming Potential (if available);
(e) information on carbon removals associated to the temporary storage of carbon in or on
buildings;
(e) a yes/no indication whether a renovation passport is available for the building;
(f) the average U-value for the opaque elements of the building envelope;
(g) the average U-value for the transparent elements of the building envelope;
(h) type of most common transparent element (e.g. double glazed window);
(i) results of the analysis on overheating risk (if available);
(j) the presence of fixed sensors that monitor the levels of indoor air quality;
(k) the presence of fixed controls that respond to the levels of indoor air quality;
(l) number and type of charging points for electric vehicles;
(m) presence, type and size of energy storage systems;
EN 1 EN
(n) feasibility of adapting the heating system to operate at more efficient temperature
settings;
(o) feasibility of adapting the air-conditioning system to operate at more efficient
temperature settings;
p) metered energy consumption;
q) operational fine particulate matter (PM2.5) emissions.
The energy performance certificate may include the following links with other initiatives if
these apply in the relevant Member State:
(a) a yes/no indication whether an smart readiness assessment has been carried out for the
building;
(b) the value of the smart readiness assessment (if available);
(c) a yes/no indication whether a Digital Building Logbook is available for the building.
Persons with disabilities shall have equal access to the information in energy performance
certificates.
EN 2 EN
2010/31/EU (adapted)
ANNEX VIII
INDEPENDENT CONTROL SYSTEMS FOR ENERGY PERFORMANCE CERTIFICATES AND INSPECTION
REPORTS
new
1. Definition of quality of energy performance certificate
Member States shall provide a clear definition of what is considered a valid energy
performance certificate.
The definition of a valid energy performance certificate shall ensure:
2010/31/EU (adapted)
1 2018/844 Art. 1.14 and Annex
.3(a)
new
1. 1 The competent authorities or bodies to which the competent authorities have
delegated the responsibility for implementing the independent control system shall make a
random selection of all the energy performance certificates issued annually and subject them
to verification. The sample shall be of a sufficient size to ensure statistically significant
compliance results.
The verification shall be based on the options indicated below or on equivalent measures:
(a) a validity check of the input data (including on-site checks) of the
building used to issue the energy performance certificate and the results stated in the
certificate;
new
(b) the validity of the calculations;
(c) a maximum deviation for the energy performance of a building, preferably
expressed by the numeric indicator of primary energy use (kWh/(m2 year));
(d) a minimum number of elements differing from default or standard values.
2010/31/EU
(b) check of the input data and verification of the results of the energy
performance certificate, including the recommendations made;
(c) full check of the input data of the building used to issue the energy
performance certificate, full verification of the results stated in the certificate,
including the recommendations made, and on-site visit of the building, if possible, to
check correspondence between specifications given in the energy performance
certificate and the building certified.
EN 1 EN
2. The competent authorities or bodies to which the competent authorities have delegated
the responsibility for implementing the independent control system shall make a random
selection of at least a statistically significant percentage of all the inspection reports issued
annually and subject those reports to verification.
new
Member States may include additional elements in the definition of a valid energy
performance certificate, such as maximum deviation for specific input data values.
2. Quality of the control system for energy performance certificates
Member States shall provide a clear definition of the quality objectives and the level of
statistical confidence that the energy performance certificate framework should achieve. The
independent control system shall ensure at least 90% of valid issued energy performance
certificates with a statistical confidence of 95% for the evaluated period, which shall not
exceed one year.
The level of quality and the level of confidence shall be measured using random sampling and
shall account for all elements provided in the definition of a valid energy performance
certificate. Member States shall require third-party verification for the evaluation of at least
25% of the random sample when the independent control systems have been delegated to non-
governmental bodies.
The validity of the input data shall be verified with information provided by the independent
expert. Such information may include product certificates, specifications or building plans
that include details on the performance of the different elements included in the energy
performance certificate.
The validity of the input data shall be verified by on-site visits in at least 10% of the energy
performance certificates that are part of the random sampling used to assess the overall
quality of the scheme.
In addition to the minimum random sampling to determine the overall level of quality,
Member States may use different strategies to specifically detect and target poor quality in
energy performance certificates with the objective to improve the overall quality of the
scheme. Such targeted analysis cannot be used as the basis to measure the overall quality of
the scheme.
Member States shall deploy pre-emptive and reactive measures to ensure the quality of the
overall energy performance certificate framework. Those measures may include additional
training for independent experts, targeted sampling, obligation to re-submit energy
performance certificates, proportional fines and temporary or permanent bans for experts.
Where information is added to a database it shall be possible for national authorities to
identify the originator of the addition, for monitoring and verification purposes.
3. Availability of energy performance certificates
The independent control system shall verify the availability of energy performance certificates
to prospective buyers and tenants in order to ensure that it is possible to consider the energy
performance of the building in their decision to buy or rent.
The independent control system shall verify the visibility of the energy performance indicator
and class in advertising media.
4. Treatment of building typologies
EN 2 EN
The independent control system shall account for different building typologies, particularly
for those building typologies that are most prevalent in the real estate market, such as single
residential, multi-residential, offices or retail.
5. Public disclosure
Member States shall regularly publish, on the national database on energy performance
certificates, at least the following information on the quality system:
(a) the definition of quality in energy performance certificates;
(b) quality objectives for the energy performance certificate scheme;
(c) results of the quality assessment, including number of certificates evaluated and
relative size to the total number of issued certificates in the given period (per typology);
(d) contingency measures to improve the overall quality of energy performance
certificates.
2018/844 Art. 1.14 and Annex
.3(b)
3. Where information is added to a database it shall be possible for national authorities to
identify the originator of the addition, for monitoring and verification purposes.
EN 3 EN
2010/31/EU (adapted)
new
ANNEX VIIIII
COMPARATIVE METHODOLOGY FRAMEWORK TO IDENTIFY COST-OPTIMAL LEVELS OF ENERGY
PERFORMANCE REQUIREMENTS FOR BUILDINGS AND BUILDING ELEMENTS
The comparative methodology framework shall enable Member States to determine the
energy and emission performance of buildings and building elements and the economic
aspects of measures relating to the energy and emission performance, and to link them
with a view to identifying the cost-optimal level.
The comparative methodology framework shall be accompanied by guidelines outlining how
to apply this that framework in the calculation of cost-optimal performance levels.
The comparative methodology framework shall allow for taking into account use patterns,
outdoor climate conditions and their future changes according to best available climate
science , investment costs, building category, maintenance and operating costs (including
energy costs and savings), earnings from energy produced, where applicable,
environmental and health externalities of energy use, and disposal waste
management costs, where applicable. It should be based on relevant European standards
relating to this Directive.
The Commission shall also provide:
– guidelines to accompany the comparative methodology framework; these
those guidelines will serve to enable the Member States to undertake the steps
listed below;,
– information on estimated long-term energy price developments.
For the application of the comparative methodology framework by Member States, general
conditions, expressed by parameters, shall be laid down at Member State level.
The comparative methodology framework shall require Member States to:
– define reference buildings that are characterised by and representative of their
functionality and geographic location, including indoor and outdoor climate
conditions. The reference buildings shall cover residential and non-residential
buildings, both new and existing ones;,
– define energy efficiency measures to be assessed for the reference buildings. These
Those may be measures for individual buildings as a whole, for individual
building elements, or for a combination of building elements;,
– assess the final and primary energy need and resulting emissions of the
reference buildings and the reference buildings with the defined energy efficiency
measures applied;,
– calculate the costs (i.e. the net present value) of the energy efficiency measures (as
referred to in the second indent) during the expected economic lifecycle applied to
the reference buildings (as referred to in the first indent) by applying the comparative
methodology framework principles.
By calculating the costs of the energy efficiency measures during the expected economic
lifecycle, the cost-effectiveness of different levels of minimum energy performance
EN 1 EN
requirements is assessed by the Member States. This That will allow the determination
of cost-optimal levels of energy performance requirements.
EN 2 EN
2010/31/EU (adapted)
ANNEX VIIIIV
PART A
Repealed Directive with its successive amendment
(referred to in Article 29)
Directive 2002/91/EC of the European Parliament and of the
Council (OJ L 1, 4.1.2003, p. 65)
Regulation (EC) No 1137/2008 of the European Parliament only point 9.9 of the Annex
and of the Council (OJ L 311, 21.11.2008, p. 1)
PART B
Time limits for transposition into national law and application
(referred to in Article 29)
Directive Time limit for Date of application
transposition
2002/91/EC 4 January 2006 4 January 2009 as regards Articles 7, 8 and 9
only
PART A
Repealed Directive
with list of the successive amendments thereto
(referred to in Article 33)
Directive 2010/31/EU of the European
Parliament and of the Council
(OJ L 153, 18.6.2010, p. 13)
Directive (EU) 2018/844 of the European only Article 1
Parliament and of the Council
(OJ L 156, 19.6.2018, p. 75)
Regulation (EU) 2018/1999 of the only Article 53
European Parliament and of the Council
(OJ L 328, 21.12.2018, p. 1)
EN 1 EN
PART B
Time-limits for transposition into national law and dates of application
(referred to in Article 33)
Directive Time-limit for transposition Dates of application
2010/31/EU 9 July 2012 as far as Articles 2, 3, 9, 11,
12, 13, 17, 18, 20 and 27 are
concerned, 9 January 2013;
as far as Articles 4, 5, 6, 7, 8,
14, 15 and 16 are concerned,
9 January 2013 with regard to
buildings occupied by the
public authorities and 9 July
2013 with regard to other
buildings
(EU) 2018/844 10 March 2020
EN 2 EN
2010/31/EU (adapted)
ANNEX IXV
Correlation table
Directive 2002/91/EC This Directive
2010/31/EU
Article 1 Article 1
Article 2, point (1) Article 2, point 1
— Article 2, point (2)
Article 2, point (2) Article 2, point (3)
— Article 2, points (4) and (5)
Article 2, points (3), (3a), (4) Article 2, point (6), (7), (8) and (9)
and (5)
— Article 2, points (10), (11) and (12)
Article 2, points (6), (7), (8) Article 2, points (13), (14), (15) and (16)
and (9)
— Article 2, points (17), (18), (19) and (20)
Article 2, point (10) Article 2, point (21)
— Article 2, points (22), (23), (24), (25), (26)
and (27)
Article 2, points (11), (12), Article 2, points (28), (29), (30) and (31)
(13) and (14)
— Article 2, points (32), (33), (34), (35), (36)
and (37)
Article 2, point (15) Article 2, point (37)
Article 2, points (15), (15a), Article 2, points (38), (39), (40), (41), (42)
(15b), (15c), (16) and (17) and (43)
Article 2, point (18) —
Article 2, point (19) Article 2, point (44)
— Article 2, points (45), (46), (47), (48), (49),
(50), (51), (52), (53), (54), (55), (56) and (57)
EN 3 EN
Article 2, point (20) —
Article 2a Article 3
Article 3 Article 4
Article 4 Article 5
Article 5 Article 6
Articles 6 and 9 Article 7
Article 7 Article 8
— Article 9
— Article 10
Article 8(1), (9) Article 11
Article 8(2) to (8) Article 12
Article 8(10), (11) Article 13
— Article 14
Article 10 Article 15
Article 11 Article 16
Article 12 Article 17
Article 13 Article 18
— Article 19
Articles 14 and 15 Article 20
Article 16 Article 21
Article 17 Article 22
— Article 23
Article 18 Article 24
Article 19 Article 25
Article 19a —
Article 20 Article 26
Article 21 Article 27
EN 4 EN
Article 22 Article 28
Article 23 Article 29
Article 26 Article 30
Article 27 Article 31
Article 28 Article 32
Article 29 Article 33
Article 30 Article 34
Article 31 Article 35
Annex I Annex I
— Annex II
— Annex III
Annex IA Annex IV
— Annex V
Annex II Annex VI
Annex III Annex VII
Annex IV Annex VIII
Annex V Annex IX
Article 1 Article 1
Article 2, point (1) Article 2, point (1)
— Article 2, points (2) and (3)
Article 2, point (2) Article 2, point (4) and Annex I
— Article 2, points (5), (6), (7), (8), (9), (10) and
(11)
Article 2, point (3) Article 2, point (12)
Article 2, point (4) Article 2, point (13)
— Article 2, point (14)
Article 2, point (5) Article 2, point (15)
EN 5 EN
Article 2, point (6) Article 2, point (16)
Article 2, point (7) Article 2, point (17)
Article 2, point (8) Article 2, point (18)
— Article 2, point (19)
Article 3 Article 3 and Annex I
Article 4(1) Article 4(1)
Article 4(2) —
Article 4(3) Article 4(2)
— Article 5
Article 5 Article 6(1)
— Article 6(2) and (3)
Article 6 Article 7
— Articles 8, 9 and 10
Article 7(1) first subparagraph Article 11(8) and Article 12(2)
Article 7(1) second Article 11(6)
subparagraph
Article 7(1) third subparagraph Article 12(6)
Article 7(2) Article 11(1) and (2)
— Article 11(3), (4), (5), (7) and (9)
— Article 12(1), (3), (4), (5) and (7)
Article 7(3) Article 13(1) and (3)
— Article 13(2)
Article 8, point (a) Article 14(1) and (3)
— Article 14(2)
Article 8, point (b) Article 14(4)
— Article 14(5)
Article 9 Article 15(1)
EN 6 EN
— Article 15(2), (3), (4) and (5)
— Article 16
Article 10 Article 17
— Article 18
Article 11, introductory Article 19
wording
Article 11, points (a) and (b) —
Article 12 Article 20(1) and Article 20(2) second
subparagraph
— Article 20(2) first subparagraph and Article
20(3) and (4)
— Article 21
Article 13 Article 22
— Articles 23, 24 and 25
Article 14(1) Article 26(1)
Article 14(2) and (3) —
— Article 26(2)
— Article 27
Article 15(1) Article 28
Article 15(2) —
— Article 29
Article 16 Article 30
Article 17 Article 31
Annex Annex I
— Annexes II to V
EN 7 EN
Saatja: Ketli Lindus <
[email protected]>
Saadetud: 14.02.2022 14:59
Adressaat: Ketli Lindus <
[email protected]>
Koopia: Ivo Jaanisoo <
[email protected]>
Teema: Eesti seisukohad - hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) läbivaatuse ettepanek
Manused: image001.png; image003.jpg; annex-proposal-recast-energy-performance-of-
buildings-directive.pdf; EPBD eesti keeles.pdf; EPBD lisad eesti keeles.pdf; proposal-recast-
energy-performance-buildings-directive.pdf; 2022-02-14 Seletuskiri EPBD.docx
Lugupeetud turuosalised!
Euroopa Komisjon on algatanud Energiatõhusus – hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatuse
arutelu. Soovitakse kiirendada hoonete renoveerimist Euroopa Liidus ja muuta hoonefond
modernsemaks, energiatõhusamaks ja vähem CO2 emiteerivaks sektoriks. Erilise tähelepanu alla
võetakse kõige halvemas seisus olevad hooned, mille renoveerimist tuleb edendada. Ambitsioonikamad
eesmärgid seatakse uute hoonete ehitamiseks.
2020. aastal esitles komisjon oma nn renoveerimislaine strateegiat, mille eesmärk on edendada hoonete
energiatõhusamaks renoveerimist ELis. Strateegia sisaldab tegevuskava, milles on: (i) reguleerivad,
rahastus- ja tugimeetmed; ning (ii) eesmärk vähemalt kahekordistada iga-aastane hoonete
energiatõhusamaks renoveerimise määr aastaks 2030.
Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja läbi vaadata sellekohane ELi õigusakt, hoonete energiatõhususe
direktiiv. Läbivaatusel keskendutakse sätetele, mis on hoonete renoveerimise edendamisel keskse
tähtsusega.
Suured tänud kõigile kes edastasid oma kommentaarid mille alusel saime koostada direktiivi
ettepanekule seletuskirja koos seisukohtadega!
Jätkuks minu poolt 20.12.21 saadetud sisendipalvele saadan Teile tutvumiseks esialgse seletuskirja koos
Eesti seisukohtadega hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatuse ettepanekule, mis avaldati Euroopa
Komisjoni poolt 15.12.21.
Lisan kirjale kaasa ka lingi Komisjoni poolt tõlgitud eestikeelsele direktiivi dokumendile: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0802 . Samuti leiate nii eestikeelsed kui ka
inglisekeelsed direktiivi puudutavad PDF failid kirja manusest.
Palun vaadake kirjaga kaasas olevat seletuskirja ja avaldage oma arvamust.
Palume kõigil turuosalistel esitada oma kommentaarid ja ettepanekud seletuskirjale ja EE seisukohtadele
aadressile
[email protected]. Selleks, et jõuaksime läbida seisukohtade ametlikuks esitamiseks
vajalikud kooskõlastused, palume ettepanekud esitada mitte hiljem kui 21.02.2022 tööpäeva lõpuks.
Täpsustavad küsimused on igati tervitatavad.
Lugupidamisega
Ketli Lindus
Ketli Lindus
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 53 32 00 66 | +372 639 76 10
www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 15.12.2021
COM(2021) 802 final
2021/0426 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2021) 430 final} - {SWD(2021) 453 final} - {SWD(2021) 454 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine on osa komisjoni 2021. aasta tööprogrammi
kuuluvast paketist „Eesmärk 55“, mis esitati 2021. aasta juulis, ja täiendab kõnealuse paketi
muid osi,1 esitades visiooni heitevaba hoonefondi saavutamiseks 2050. aastaks. Nagu
kliimameetmete tegevuskavas2 juba märgiti, on see peamine õigusakt, mille abil saavutada
2030. ja 2050. aasta CO2 heite vähendamise eesmärgid. See on seotud3 renoveerimislaine
strateegia4 kolme sihtvaldkonna põhikomponentidega, sealhulgas kavatsusega teha ettepanek
kohustuslike energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamise kohta, viies eelnevalt läbi
mõjuhinnangu, milles käsitletakse kõnealuste nõuete ulatust, ajakava, järkjärgulist
kasutuselevõttu ja nendega kaasnevaid toetusmeetmeid. Võttes arvesse vajadust asjakohaste
konsultatsiooni- ja mõjuhindamisprotsesside järele, sai kavandatud läbivaatamist alustada
alles veidi pärast paketi „Eesmärk 55“ esimeste algatuste vastuvõtmist 2021. aasta juulis.
Ettepanek on eriti oluline, kuna hoonete arvele langeb 40 % tarbitavast energiast ning 36 %
energiaga seotud otsestest ja kaudsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. ELis kulub küttele,
jahutusele ja soojale tarbeveele 80 % kodumajapidamiste tarbitavast energiast.Euroopa
muutmine vastupanuvõimelisemaks nõuab ELi hoonete renoveerimist, et need oleksid
energiatõhusamad ja sõltuksid vähem fossiilkütustest. Renoveerimine on oluline selleks, et
vähendada hoonete energiatarbimist ja heitkoguseid ning muuta energiaarved väiksemaks.
Lisaks loob renoveerimine kohalikke töökohti ja edendab majanduskasvu. Võttes arvesse
pikka ettevalmistusaega, mida on vaja muudatuste tegemiseks ehitussektoris, tuleb direktiiv
õigeks ajaks läbi vaadata, et toetada paketi „Eesmärk 55“ rakendamist.
1.1. Paketi „Eesmärk 55“ ja eelkõige uue heitkogustega kauplemise süsteemi koosmõju
Pakett „Eesmärk 55“ koosneb omavahel seotud ettepanekute kogumist, ja põhineb
mõjuhinnangu analüüsil, milles neid seoseid on arvesse võetud. Analüüs5 näitas, et liigne
tuginemine tugevdatud õiguspoliitikale tooks kaasa tarbetult suure majanduskoormuse, samas
kui ainult CO2 heite maksustamine ei aitaks ületada püsivaid turutõrkeid ja
mittemajanduslikke tõkkeid. Seetõttu tasakaalustab valitud poliitikameetmete kombinatsioon
hoolikalt hinnakujundust, eesmärke, standardeid ja toetusmeetmeid. Hoonete energiatõhususe
direktiivi kavandatud läbivaatamine toimub samas raamistikus. Seega on üldise
poliitikameetmete kombinatsiooni tasakaalu muutumise tõttu vaja poliitika eri osi kohandada.
Ehitussektori CO2 heite vähendamist soodustava hinnakujunduse ja eesmärkide meetme
nõrgenemine nõuaks hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel rangemaid
reguleerivaid meetmeid, eelkõige seoses fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise
ja kohustuslike energiatõhususe miinimumstandarditega.
Asjaomased komisjoni mõjuhinnangud on näidanud, et eesmärkide saavutamine oleks vähem
kindel ja kulukam, kui puudub kütteainete CO2 hinnasignaal, näiteks kavandatav uus
1
https://ec.europa.eu/clima/news-your-voice/news/delivering-european-green-deal-2021-07-14_en
2
Kliimaeesmärgi kava: „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine
kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (COM/2020/562 final).
3
Tegelemine energiaostuvõimetuse ja halvimate tõhususnäitajatega hoonete probleemidega,
üldkasutatavad hooned ja sotsiaalne infrastruktuur, mis annavad eeskuju, ning kütte- ja
jahutussüsteemide CO2 heite vähendamine.
4
Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg.
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0550&from=EN
ET 1 ET
heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) hoonete ja maanteetranspordi jaoks. See toimib
kõige paremini koos ELi reguleerivate meetmete ja riiklike lisameetmetega, mida stimuleerib
jõupingutuste jagamise määruses (ESR), energiatõhususe direktiivis (EED) ja taastuvenergia
direktiivis (RED) kavandatud ambitsioonikam eesmärk.
Uus HKS loob majanduslikke stiimuleid CO2 heite vähendamiseks ja loob avaliku sektori
toetuseks tulu, mis on suunatud eelkõige vähekaitstud leibkondade toetamisele. Läbivaadatud
hoonete energiatõhususe direktiivis käsitletakse renoveerimist takistavaid mittemajanduslikke
tõkkeid6. Sellega luuakse tugiraamistik renoveerimise rahaliseks toetamiseks ilma vajalikke
rahalisi vahendeid otseselt kaasamata. Läbivaadatud hoonete energiatõhususe direktiiv võiks
aidata märkimisväärselt kaasa 2030. aasta eesmärkide saavutamisele. Hoonete
energiatõhususe direktiivi mõjuhinnang7 näitab, et selle puudumise korral jääks üldine
heitkoguste vähendamine elamu- ja teenindussektoris 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks
vajalikust ligikaudu poole võrra väiksemaks.
Ilma nende läbivaatamisteta oleks selle puudujäägi korvamiseks vaja rohkem liikmesriikide
tasandil võetavaid meetmeid, kuid ebakindlus nende tõhususe, õigeaegsuse ja kooskõla suhtes
Euroopa kliimaseaduses8 sätestatud 2050. aasta CO2 heite vähendamise eesmärgiga
lämmataks stiimulid renoveerimismäärade kiireks suurendamiseks. Kui puuduvad tugevdatud
ELi või riiklikud reguleerivad meetmed renoveerimise määra suurendamiseks, peaks CO2
hind olema kõrgem9 ja lõppkokkuvõttes jääksid käsitlemata renoveerimist takistavad
mittemajanduslikud tõkked.
Läbirääkimiste ajal on oluline säilitada kooskõla kõigi paketis sisalduvate hoonetega seotud
sätete vahel, et leppida kokku hooneid hõlmav ühtne ja kindel raamistik ning saavutada ELi
2030. ja 2050. aasta eesmärgid.
1.2. Haavatavuse, taskukohasuse ja energiaostuvõimetusega seotud probleemid
Läbivaatamise peamine uuendus on hoonete energiatõhususe miinimumstandardite
kehtestamine, et algatada sektori vajalik ümberkujundamine. Hoonete renoveerimisel on kaks
üldtunnustatud positiivset majanduslikku mõju: 1) energiakulude vähenemine,
energiaostuvõimetuse leevendamine ja 2) energiatõhusamate hoonete väärtuse suurendamine.
Muudeks eelisteks on parem elukvaliteet ja lühem keskmine tühjana seismise periood.
Väiksematest energiaarvetest saadav kasu on veelgi olulisem kõrgete energiahindade
kontekstis. Halvimate tõhususnäitajatega hoonetes elavad inimesed ja energiaostuvõimetuse
all kannatavad inimesed saaksid kasu renoveeritud ja parematest hoonetest ning väiksematest
energiakuludest ning oleksid kaitstud turuhinna edasise tõusu ja volatiilsuse eest.
Teiselt poolt võib üürileandjal tekkida soov kanda renoveerimiskulud üle üürnikele, et katta
oma esialgsed investeeringud. Samuti võib suurem keskendumine olemasolevate halvimate
tõhususnäitajatega hoonete puuduste kõrvaldamisele veelgi alandada nende hindu
6
Renoveerimise suunamine suurima potentsiaaliga hoonetesse, millel on kõige suuremad struktuursed
tõkked, nagu soovimatus võtta riske, huvide lahknemine ja mitu omanikku, ning keerukama
põhjalikuma renoveerimise toetamine.
7
SWD(2021) 453, komisjoni talituste töödokument, mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)“.
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise
raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus)
(https://data.consilium.europa.eu/doc/document/PE-27-2021-INIT/en/pdf)
9
Vt HKSi mõjuhinnangu aluseks olev MIX-CP stsenaarium: https://ec.europa.eu/energy/data-
analysis/energy-modelling/policy-scenarios-delivering-european-green-deal_en
ET 2 ET
turutehingute tegemisel, kuigi energiatõhususe klasside ja turutehingute väärtuste vahel on
juba praegu teatav korrelatsioon.
Kogu ELi hõlmavad hoonete energiatõhususe miinimumstandardid on hoolikalt kavandatud,
et leevendada võimalikku negatiivset sotsiaalset mõju ja maksimeerida nende sotsiaalset kasu,
eelkõige seoses elamistingimuste parandamisega halvimate tõhususnäitajatega hoonetes ning
energiaostuvõimetuse leevendamise või isegi ennetamisega. Liikmesriigid peavad toetama
energiatõhususe miinimumstandardite järgimist piisava tugiraamistikuga, mis hõlmab rahalist
toetust, tehnilist abi, tõkete kõrvaldamist ja sotsiaalse mõju jälgimist, eelkõige kõige
haavatavamate rühmade puhul.
Riiklikes hoonete renoveerimise kavades pööratakse tähelepanu sellele, et jälgida
energiaostuvõimetusest mõjutatud inimeste ja ebapiisavates elutingimustes (nt lekkivad
seinad või katused) või ebapiisava soojusmugavuse tingimustes elavate inimeste arvu
vähenemist. Kavades esitatakse ülevaade riiklikust poliitikast ja meetmetest, millega
suurendatakse vähekaitstud leibkondade mõjuvõimu ja seistakse nende eest, leevendatakse
energiaostuvõimetust ja tagatakse eluaseme taskukohasus.
Käesolevas ettepanekus esitatud meetmed on kooskõlas kõigi sotsiaalselt õiglast üleminekut
toetavate ELi vahendite puhul kasutatavate poliitikasuundumuste ja meetmetega. Need
hõlmavad aruandlust riiklike energia- ja kliimakavade kohaste riiklike soovituslike
eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, et vähendada energiaostuvõimetute
majapidamiste arvu, ning kavandatud investeeringute kohta jaotuslike mõjude
leevendamiseks ja struktuursete lahenduste edendamiseks – eelkõige hoonete energiatõhusam
renoveerimine, sealhulgas energiatõhususe parandamise meetmed või taastuvatest
energiaallikatest energiatootmise integreerimine, nende kütte- ja jahutussüsteemide CO2 heite
vähendamine –, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest kooskõlas kavandatud kliimameetmete
sotsiaalkavadega, ning energiaostuvõimetuse nõustamiskeskust, mis toetab liikmesriikide
jõupingutusi energiaostuvõimetuse leevendamisel ja jälgimisel.
1.3. Rahastamise, ELi vahendite ja riiklike toetusmeetmete kättesaadavus
Ettepanek on hästi kooskõlas muude asjakohaste vahenditega, eelkõige ELi ja riiklike
vahendite osas. Tänu riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvatele tugevatele
renoveerimisalastele juhtalgatustele on taaste- ja vastupidavusrahastu suunanud
märkimisväärseid investeeringuid hoonete renoveerimisse. See jätkub kuni 2025.–2026.
aastani, sillutades teed hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevatele täiustustele.
Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on olemas ELi rahalised vahendid eri
programmide raames, milles on seatud prioriteediks hoonesektor: sellega seoses on kesksel
kohal ühtekuuluvuspoliitika piirkondlikud fondid, õiglase ülemineku fond ja programm
InvestEU. Neid täiendab spetsiaalne tehniline tugi ja abi, mida Euroopa Komisjon annab
riiklikele avalikele haldusasutustele, et hõlbustada vajalikke reforme ja ettevalmistusi
investeeringute tõhususe tagamiseks.
Kavandatud uus HKSi kliimameetmete sotsiaalfond täidaks lõhe taaste- ja
vastupidavusrahastu ning praeguselt mitmeaastaselt finantsraamistikult 2027. aasta järgsele
perioodile ülemineku vahel ning võtaks ajavahemikuks 2025–2032 kasutusele 72,2 miljardit
eurot, et toetada kodumajapidamisi, eelkõige inimesi, kes elavad halvimate tõhususnäitajatega
hoonetes. Fond kataks algkulud ja lihtsustaks väikese sissetulekuga leibkondade vastavust
hoonete energiatõhususe direktiivis kavandatud energiatõhususe miinimumstandarditele.
Riiklike kliimameetmete sotsiaalkavade raames tehtavad investeeringud on hoonete
energiatõhususe direktiivi kohastes riiklikes hoonete renoveerimise kavades sisalduvate
rahastamismeetmete lahutamatu osa.
ET 3 ET
Selleks et seda saaks ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti alusel liigitada
kestlikuks majandustegevuseks, peab hoone renoveerimine saavutama 30 % energiasäästu,
vastama olulisele rekonstrueerimisele kehtestatud energiatõhususe miinimumstandarditele või
koosnema konkreetsetest üksikmeetmetest, mis on liigitatud kestlikuks. Kogu liitu hõlmavate
kavandatud energiatõhususe miinimumstandarditele vastav renoveerimine on tavaliselt
kooskõlas ELis hoonete renoveerimise suhtes kehtestatud taksonoomiakriteeriumidega.
Lisaks vaatab komisjon praegu läbi asjakohast riigiabi raamistikku ning püüab muuta seda
hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ja eelkõige ELi tasandi energiatõhususe
miinimumstandardite (MEPS) vajadustele paremini vastavaks. Sellest tulenevad riigiabi
käsitlevad sätted oleksid olulised, et stimuleerida ELi tasandil kehtestatud energiatõhususe
miinimumstandardite varajast järgimist seoses halvimate tõhususnäitajatega hoonete
parandamisega.
1.4. Ettepaneku eesmärgid
Läbivaatamise peamised eesmärgid on hoonete kasvuhoonegaaside heite ja lõppenergia
tarbimise vähendamine 2030. aastaks ning hoonete pikaajalise visiooni koostamine kogu ELi
hõlmava kliimaneutraalsuse suunas 2050. aastaks. Nende saavutamiseks on algatusel mitu
alaeesmärki: suurendada hoonete renoveerimise kiirust ja põhjalikkust, parandada teavet
hoonete energiatõhususe ja kestlikkuse kohta ning tagada, et kõik hooned oleksid kooskõlas
2050. aasta kliimaneutraalsuse nõuetega. Suurem rahaline toetus ja ajakohastamine ning
süsteemide integreerimine on vahendid nende eesmärkide saavutamiseks.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Nagu eespool selgitatud, on kavandatud läbivaatamise eesmärk edendada nii tõuke- kui ka
tõmbetegureid, mis toetavad hoonete CO2 heite vähendamist koos jõupingutuste jagamise
määruse kohaselt kehtestatud riiklike meetmete stiimulitega ning hoonete ja
maanteetranspordi uue heitkogustega kauplemise süsteemi mõjuga CO2 heite
maksustamisele10. Ettepanekuga vaadatakse läbi olemasolev seadusandlik vahend. Seega ei
saa see asendada jõupingutuste jagamise määruses sätestatud eesmärke, vaid toetab nende
saavutamist. See toimib koos kavandatud uue HKSiga, kus üks soodustab kütteainete ja -
tehnoloogiate CO2 heite vähendamist ning teine energiatarbimise vähendamist.
Hoonete energiatõhususe direktiivis esitatakse uusi ja olemasolevaid hooneid hõlmav üldine
visioon, mida kohaldatakse muude paketi „Eesmärk 55“ algatustes sisalduvate hooneid
käsitlevate sätete suhtes11. Laiendades meetmeid energiatarbimise vähendamiseks
ehitussektoris, aitab hoonete energiatõhususe direktiiv kaasa ka energiatõhususe direktiivis
sätestatud üldiste energiatõhususe eesmärkide saavutamisele. Hoonete energiatõhususe
direktiivi ettepanekust tulenev suurem renoveerimiste arv ja nõue, et uued hooned peavad
paigaldama otsese kasvuhoonegaaside heiteta küttesüsteemid ja integreerima taastuvenergia,
et muutuda heitevabadeks hooneteks, võimaldab saavutada 2030. aastaks soovitusliku
eesmärgi taastuvenergia osakaalu kohta hoonete lõppenergia tarbimises kooskõlas
taastuvenergia direktiiviga. Ettepanekuga toetatakse ebatõhusate fossiilkütusekatelde
10
Nagu on näidatud asjakohases mõjuhinnangus, määrati maanteetranspordi ja hoonete puhul uue HKSi
parameetrid kindlaks kooskõlas energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepanekus esitatud
energiatõhususe eesmärgi tasemega ja renoveerimismäära eeldatava suurenemisega, mis peaks
tulenema tulevasest hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepanekust.
11
Ettepanekute loetelu: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-
deal/delivering-european-green-deal_en#renovating-buildings-for-greener-lifestyles
ET 4 ET
asendamist otsese kasvuhoonegaaside heiteta süsteemidega, nagu soojuspumbad ja muud
taastuvenergial põhinevad tehnoloogiad.
Ettepanekuga ajakohastatakse eralaadimistaristut hoonetes asuvates ja nendega külgnevates
parklates, täiendades ajakohastatud alternatiivkütuste taristu määrust, millega suurendatakse
üldisi eesmärke, sealhulgas seoses elektrisõidukite üldkasutatava laadimistaristuga. Kooskõlas
Euroopa rohelise kokkuleppe ja uue ELi linnalise liikumiskeskkonna raamistikuga sisaldab
see ka sätteid jalgrattaparkimistaristu täiustamise kohta.
Samuti täiendab ettepanek tooteid käsitlevaid õigusakte, näiteks energiamärgistuse määrust,
mis motiveerib tarbijaid ostma hoonesse paigutamiseks kvaliteetseimaid energiamõjuga
tooteid ja seadmeid . Hoonete energiatõhususe direktiiv on kooskõlas ökodisaini direktiiviga,
milles on sätestatud hoonete energiatõhususnõuded ja muud keskkonnatoimenõuded
energiamõjuga toodetele, eelkõige hoone tehnosüsteemidele (nt katlad, soojuspumbad või
valgusallikad) ja hoonetes kasutatavatele seadmetele (nt kodumasinad). Ehitustoodete
toimivust käsitletakse ehitustoodete määruses ning ettepanek aitab teha pidevaid edusamme
kliimamuutustega kohanemise suunas, kuna sellega suurendatakse hoonete vastupanuvõimet
kliimamuutustele.
Samal ajal aitavad hoonete energiatõhususe direktiiviga ette nähtud tõhustatud teabevahendid,
mis hõlmavad ka CO2 mõõdikut, finantsinvestoritel arvestada rahasse hoonete CO2 heite
vähendamisest saadavat kasu ning kodumajapidamistel või ettevõtjatel paremini arvesse võtta
hoonete renoveerimisest saadavat majanduslikku kasu ja oma tagasimaksekavasid. Need
aspektid on kooskõlas ka ELi kestliku tegevuse taksonoomia ehitusalaste elementidega12.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikel 2, mis on liidu
energiapoliitika õiguslik alus. Kavandatud meetmete eesmärk on edendada energia tõhusat
kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist (ELi toimimise
lepingu artikli 194 lõike 1 punkt c.)
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
2.1. Vajadus ELi meetmete järele
Energiapoliitika kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse ning on väljakujunenud ELi
poliitikavaldkond. Hoonete energiatõhususe direktiivi kavandatud muudatused on suures osas
kooskõlas vajadusega seda ajakohastada, et kajastada ELi kliima- ja energiaeesmärkide
suurenenud ambitsioonikust. See lisandub asjaolule, et komisjoni poolt 2020. aasta septembris
avaldatud riiklike energia- ja kliimakavade13 kogu ELi hõlmava mõju hindamine näitas, et
energiatõhususe valdkonnas on ambitsioonikuses vajakajäämisi: 2,8 protsendipunkti
primaarenergia tarbimise ja 3,1 protsendipunkti lõppenergia tarbimise puhul ELis võrreldes
praegu kehtivate 2030. aasta eesmärkidega. Läbivaadatud hoonete energiatõhususe direktiivis
on seega vaja kogu ELi hõlmavaid lisameetmeid kooskõlas energialiidu juhtimist käsitlevas
määruses ettenähtuga14.
12
https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/sustainable-finance/eu-
taxonomy-sustainable-activities_en
13
https://ec.europa.eu/info/news/commission-publishes-assessment-national-energy-climate-plans-2020-
sep-17_en
14
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1999&from=ET
ET 5 ET
Hooned on kohalik taristu, kuid ebapiisav renoveerimise määr ja põhjalikkus on kõigi ELi
liikmesriikide ühine probleem. Põhjused on enamasti mittemajanduslikud ja asjakohased
kõigis liikmesriikides. Hoonete CO2 heite vähendamise trajektoori ja sellega seotud nõudeid
hõlmava ühise ELi raamistiku kehtestamine, võimaldades samal ajal kohandamist
liikmesriikide oludega, annaks seega väga vajaliku kindluse kõigile renoveerimis- ja
ehitustarneahela osalistele ning prognoositavuse ja valmisoleku kõigile sidusrühmadele alates
tööstusharudest kuni kohaliku ja riikliku tööjõu, erainvestorite ning finantseerimisasutusteni.
Varasemad kogemused pikaajaliste renoveerimisstrateegiatega rõhutavad, kui oluline on
tagada parem tasakaal paindlikkuse ja ühtlustatud nõuete vahel, et panna kõik liikmesriigid
piisavalt pingutama ELi tasandi eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Euroopa lisaväärtus
Tugevdatud ühine ELi raamistik motiveerib eri ambitsioonitasemega liikmesriike kiirendama
kooskõlastatult ja vajalikus ulatuses energiasüsteemi ümberkujundamist energiatõhusamate
hoonete suunas.
Piisavalt tugevad regulatiivsed signaalid – nii olemasolevate kui ka uute hoonete puhul –
soodustavad investeeringuid hoonete renoveerimisse, aitavad luua töökohti, ergutavad
innovatsiooni, suurendavad ehitustoodete ja -seadmete siseturu hüvesid ning avaldavad
positiivset mõju ehitusökosüsteemi ja sellega seotud sektorite konkurentsivõimele. Kõik see
koos ühiste standardite tugevdatud aluse ja teabele juurdepääsuga aitab tagada, et hoonesektor
vähendab kasvuhoonegaaside heidet kõige kulutõhusamal viisil, näiteks mastaabisäästu
kaudu.
Hooned ei liigu piiriüleselt, kuid hoonetega seotud rahastamine ning sinna paigaldatud
tehnoloogia ja lahendused – alates soojuspumpadest, tõhustatud klaaspindadest või
päikesepaneelidest – teevad seda. ELi meetmed toovad kaasa ehitussektori riiklike eeskirjade
ajakohastamise, et saavutada CO2 heite vähendamise eesmärgid, avades kogu maailmas
laiemad turud uuenduslikele toodetele ja võimaldades vähendada kulusid, kui seda on kõige
rohkem vaja, ning edendades tööstussektori kasvu.
Lisaks toob ELi tegevus hoonete energiatõhususe muudetud direktiivi kaudu mitmesugust
kasu: kodanike parem tervis ja suurem heaolu, majanduse elavnemist toetavate kohalike
töökohtade loomine, energiaostuvõimetuse leevendamine, sotsiaalne kaasatus, paremad
elutingimused, kasvuhoonegaaside heite vähenemine, vastupanuvõime kliimamuutustele ning
energiatarbimise ja energiakulude vähendamine. Samuti on see kooskõlas algatusega „Uus
Euroopa Bauhaus“15, milles kutsutakse üles ühendama hoonete ja tehiskeskkonna kestlikkust
elukvaliteedi ja sotsiaalse kaasamisega.
• Proportsionaalsus
Seadusandlikus ettepanekus sisalduvaid meetmeid peetakse proportsionaalseks ja need
tuginevad maksimaalselt esialgse 2002. aasta direktiivi ning 2010. ja 2018. aasta
läbivaatamiste olemasolevale ülesehitusele. Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 3, on
mure, mida õiguskontrollikomitee väljendas oma negatiivsetes arvamustes ettepanekule
lisatud mõjuhinnangu aruandes esitatud eelistatud variandi proportsionaalsuse ja ELi tasandil
ühtlustamise taseme kohta, lahendatud ettepaneku muutmisega, et tagada subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtete järgimine.
15
https://europa.eu/new-european-bauhaus/system/files/2021-09/COM%282021%29_573_EN_ACT.pdf
ET 6 ET
• Vahendi valik
Ettepanek sisaldab sisulisi muudatusi hoonete energiatõhususe direktiivis, mida muudeti juba
2018. aastal16. Seetõttu on vastavalt käesolevale ettepanekule kavas olemasolev direktiiv
uuesti sõnastada kooskõlas komisjoni kohustusega, mis on sätestatud paremat õigusloomet
käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 4617. Uue õigusaktiga asendatakse
varasem direktiiv (EL) 2010/31/EL ja tunnistatakse see kehtetuks.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuskontroll
Hoonete energiatõhususe direktiivi hinnati 2016. aastal18. Hoonete energiatõhususe direktiivi
(2018) viimasest läbivaatamisest tulenevad meetmed võeti hiljuti üle (2020) ning ei olnud
võimalik koguda piisavalt andmeid nende mõju kohta, et uus hindamine oleks asjakohane.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Kasutatud on lisameetodeid, et võimaldada kõikehõlmavat konsultatsiooniprotsessi, kus kõik
sidusrühmad saavad kaasa rääkida.
– Esialgne mõjuhinnang (tegevuskava) avaldati komisjoni portaalis „Avaldage
arvamust!“ 22. veebruaril 2021. See oli tagasiside andmiseks avatud neli nädalat ja
saadi 243 vastust;
– 30. märtsil 2021 avaldati portaalis „Avaldage arvamust!“ 12 nädalaks avalik
konsultatsioon, mis põhines rakendusvahendi EUSurvey struktureeritud veebipõhisel
küsimustikul ja oli kooskõlas komisjoni parema õigusloome eeskirjadega. See
hõlmas võimalike poliitikavariantide ulatust, liiki ja ülesehitust ning põhines
valikvastustega ja avatud küsimustel. Nagu tegevuskava, oli see avatud kõigile.
Kokku saadi 535 vastust. Enamik osalejaid olid ettevõtjate ühendused ja äriühingud
(52 %), neile järgnesid ELi kodanikud (15 %), valitsusvälised organisatsioonid
(12 %) ning kohalikud ja riiklikud ametiasutused (7 %).
– 31. märtsist kuni 3. juunini 2021 korraldati viis sihtotstarbelist seminari. Need
üritused korraldati temaatiliselt, et käsitleda poliitikavariantide konkreetseid
valdkondi: „Hoonete ja vähese CO2 heitega hoonefondi visiooni kujundamine“,
„Olemasolevate hoonete energiatõhususe miinimumstandardid“, „Hoonete
teabevahendite tugevdamine (keskendudes energiamärgistele)“, „Rohe- ja digipöörde
edendamine“ ning „Juurdepääsetav ja taskukohane rahastamine –
energiaostuvõimetus“. Igal seminaril osales keskmiselt üle 200 osaleja.
– Sidusrühmade täiendav kaasamine on toimunud sihtotstarbelisuse põhimõttel.
Komisjon teavitas ka riikide delegatsioone ja haldusasutusi ning kogus nende seisukohti
energeetika töörühma, hoonete energiatõhususe komitee ja kooskõlastatud meetme
üldkoosolekutel.
3.1. Kokkuvõte sidusrühmade seisukohtadest
16
2018. aastal direktiiv (EL) 2018/844.
17
ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
18
COM(2016) 765 final https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/swd-2016-408-final_en_0.pdf
ET 7 ET
Selge enamus avalikus konsultatsioonis osalenutest toetas hoonete energiatõhususe
miinimumstandardite kehtestamist (seda pooldas 75 % vastanutest). 61 % osalejatest oli
seisukohal, et hoonete energiatõhususe direktiivi pikaajalisi renoveerimisstrateegiaid
käsitlevaid sätteid tuleks muuta, ning 89 % toetas võimalust tugevdada järelevalvet
liikmesriikide pikaajalistes renoveerimisstrateegiates kindlaks määratud eesmärkide üle. 84 %
pooldas heitevabade hoonete määratlemist hoonete energiatõhususe direktiivis. 73 %
vastanutest oli arvamusel, et hoonete energiatõhususe direktiiv võiks aidata muuta
kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks suurema hulga hoonetega seotud energiatõhususe
andmeid. Energiamärgiseid tuleb ajakohastada ja kvaliteeti tuleb parandada selge enamuse
arvates (65 %) ning veelgi tugevamini toetati energiamärgiste ühtlustamist (76 %).
Rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest (68 %) pooldas hoonete energiatõhususe direktiivi
meetmete lisamist, et anda aru kogu olelusringi CO2 heite kohta (tootmine ja ehitamine,
kasutamine ja olelusringi lõpp). Mis puudutab e-liikuvust, siis toetasid vastajad üldiselt
rangemate nõuete kehtestamist. Üle kolme neljandiku (77 %) vastanutest pooldas
renoveerimistoetuse sidumist renoveerimise põhjalikkusega ning 68 % leidis, et oleks kasulik
esitada mõiste „põhjalik renoveerimine“ õiguslik määratlus. Rahastamise puhul väljendati ka
seminaridel üldist seisukohta, et see peaks olema kättesaadavam otsetoetuste,
maksusoodustuste, energiatõhususe hüpoteekide ja muud liiki stimuleerimismehhanismide
kombineerimise kaudu ning et sellega peaksid kaasnema sätted, mis käsitlevad juurdepääsu
ühtsetele kontaktpunktidele. Leiti, et kõige olulisem poliitikameede energiaostuvõimetuse
vähendamiseks on suunatud rahaline toetus väiksema ja keskmise sissetulekuga
leibkondadele.
Poliitikaseminaridel nõustuti avaliku konsultatsiooniga üldise suuna osas ja nende käigus anti
kasulikku lisateavet.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Käesolev ettepanek põhineb 2016. aasta hindamisel ning hoonete energiatõhususe direktiivi
rakendamisel saadud andmetel ja kogemustel. Teadusuuringute Ühiskeskus toetas nõuetele
vastavuse ja liikmesriikide tavade analüüsi ja hindamist. Hoonete energiatõhususe direktiivi
kooskõlastatud meetmete algatuse raames analüüsiti riikide kogemusi hoonete
energiatõhususe direktiivi rakendamisel. Lisaks tugineb komisjon kasvavale hulgale
eelretsenseeritud empiirilistele uuringutele ja mitmele olemasolevale või hiljuti lõpule viidud
toetuslepingule.
Mõju ja halduskulude kvantitatiivset ja kvalitatiivset hindamist ning sidusrühmade panuse
analüüsi toetas spetsiaalne tehnilise toe leping19. Lepingu raames analüüsiti
modelleerimisvahendeid, et kajastada hoonefondi ning laiemat makromajanduslikku ja
sotsiaalset mõju. Peamised statistilised andmed ja andmed, mida kasutatakse ka kasutatud
mudelite aluseks oleva andmekogumi täitmiseks, on seotud hoonefondi vaatluskeskuse ja
EUROSTATi näitajatega. Hinnati ka mitme programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud
käimasoleva teadus- ja innovatsiooniprojekti tulemusi, mis oli analüüsile sisendiks.
Käesolev ettepanek tugineb ka 2030. aasta kliimaeesmärgi kava mõjuhinnangus kogutud
tõenditele ja muudes rohelise kokkuleppe algatustes kogutud asjassepuutuvale
tõendusmaterjalile. Nagu ka muude poliitikapaketi „Eesmärk 55“ ettepanekutes, võetakse
hindamise lähtealuses arvesse ELi ajakohastatud võrdlusstsenaariumi, mis hõlmab ELi ja
19
Tehniline abi hoonepoliitika ja renoveerimisega seotud poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks;
toetus direktiivi 2010/31/EL (hoonete energiatõhususe kohta) mõju eelhindamiseks ja läbivaatamiseks,
komisjoni talituse taotlus 2020/28 – ENER/CV/FV2020–608/07; kliimameetmete peadirektoraat
CLIMA.A4/FRA/2019/0011.
ET 8 ET
liikmesriikide energiasüsteemide arengu ja kasvuhoonegaaside heite prognoose kehtiva
poliitikaraamistiku korral ning võtab arvesse ka COVID-19 mõju.
• Mõjuhinnang
Mõjuhinnangus esitatud analüüs kinnitas, et hoonete energiatõhususe direktiivi raamistik ei
ole 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks piisav. Eelkõige ei ole kehtestatud
konkreetset meedet, et kõrvaldada mittemajanduslikud tõkked, mis takistavad hoonete
energiatõhusat renoveerimist.
Mõjuhinnangu projekt esitati kaks korda komisjoni õiguskontrollikomiteele. Pärast esimest
negatiivset arvamust esitas komitee teise lõpliku negatiivse arvamuse,20 milles rõhutati
vajadust poliitiliste suuniste järele selle kohta, kas ja millistel tingimustel võiks hoonete
energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepanekuga edasi minna. Komitee selgitas, et ta jäi
negatiivse arvamuse juurde, sest mõjuhinnangu projektis ei suudetud 1) selgelt nimetada
lünka, mida hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine peaks täitma, võttes arvesse
paketi „Eesmärk 55“ ülejäänud ettepanekuid; 2) veenvalt näidata vajadust ühtlustatud ELi
tasandi meetmete järele, võttes arvesse liikmesriikide hoonesektori heterogeensust, ning 3)
piisavalt selgitada eelistatud poliitikavariantide paketi eri üksikkomponentide valimise
põhjust.
Euroopa Komisjoni töömeetoditega antakse institutsioonidevaheliste suhete ja
tulevikusuundade eest vastutavale asepresidendile volitused kiita heaks sellise algatuse
jätkamine, mille kohta õiguskontrollikomitee on esitanud teise negatiivse arvamuse.
Võttes arvesse selle algatuse poliitilist tähtsust, selle rolli 2021. aasta juuli ettepanekute
paketis „Eesmärk 55“, meetmete võtmise kiireloomulisust hoonete renoveerimise valdkonnas
ja asjaolu, et õiguskontrollikomitee väljendatud vajadust poliitiliste suuniste järele saaks
kohandatud õigusakti ettepanekus rahuldavalt täita, pidas komisjon ka
institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade eest vastutava asepresidendi kokkulepet
silmas pidades otstarbekaks hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamist jätkata.
Komisjon leiab, et komitee järeldus, mille kohaselt hoonete energiatõhususe direktiivi roll
paketis „Eesmärk 55“ ei ole piisavalt selge, kajastab tema hinnangut mõjuhinnangu projekti
kvaliteedile, mitte põhimõttelist muret paketi „Eesmärk 55“ üldise poliitikameetmete
kombinatsiooni pärast. Samuti on oluline märkida, et õiguskontrollikomitee arvamustega
antakse hinnang mõjuhinnangu projekti kvaliteedile, mitte sellega seotud seadusandlikele
ettepanekutele. Reguleerivate meetmete, hinnakujundusmehhanismide ja eesmärkide
koosmõju on selgitatud käesoleva seletuskirja eespool esitatud punktides. Selles visandatakse
hoonete energiatõhususe direktiivi kavandatud läbivaatamine samal viisil nagu visandati kõiki
teisi paketi „Eesmärk 55“ ettepanekuid, mida kõiki toetasid eraldi mõjuhinnangu aruanded,
millele komitee andis positiivse hinnangu.
Komisjon on hoolikalt kaalunud komitee seisukohta, et mõjuhinnangu projektis ei esitatud
piisavalt kindlaid tõendeid, mis toetaksid eelistatud poliitikameetmete kogumit, eelkõige
seoses selles kavandatud ühtlustamisega ELi tasandil. Seda arvesse võttes on komisjon
kaldunud kõrvale mõjuhinnangu projektis esitatud võimalusest kehtestada ELi tasandi
energiatõhususe miinimumstandardite järkjärguline ja ajaliselt rangemaks muutmine teatavat
liiki hoonete puhul, millega kaasneb liikmesriikide kohustus võtta kasutusele riiklikud
energiatõhususe miinimumstandardid kõigi muude hoonete jaoks. Nüüd tehakse ettepanek, et
riiklikud energiatõhususe miinimumstandardid on vabatahtlikud ja riiklike hoonefondide
20
https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/
ET 9 ET
erinevusi võetakse rohkem arvesse, andes liikmesriikidele suurema paindlikkuse kavade
koostamisel, et saavutada 2050. aastaks eesmärk muuta hoonefond heitevabaks.
Siiski on kõige halvemate tõhususnäitajatega hoonete puhul säilitatud ELi tasandi
energiatõhususe miinimumstandardid, et kõik astuksid piisavalt esialgseid samme hoonete
puhul, kus on võimalik saavutada suurim energiatõhususe kasv, kasvuhoonegaaside heite
vähenemine ja ühiskondlikud kaasnevad hüved. Liikmesriikidel on õigus kehtestada nende
hoonete jaoks konkreetsed tähtajad, et tagada 2040. ja 2050. aastaks kõrgemad
energiatõhususe klassid. Kui liikmesriigid kehtestavad riiklikud energiatõhususe
miinimumstandardid, tuleks nende kavandamisel silmas pidada riiklikku tegevuskava ning
2030., 2040. ja 2050. aastaks seatud riiklikke eesmärke, mille liikmesriigid kehtestavad osana
oma riiklikest hoonete renoveerimise kavadest, et saavutada 2050. aastaks üldine CO2 heite
vähendamise eesmärk.
Paraku on kõige halvemate tõhususnäitajatega hooned, mis on hõlmatud ELi tasandi
energiatõhususe miinimumstandarditega, ka hooned, kus on vaja teha põhjalikumaid
renoveerimistöid ja mille puhul CO2 hindadega pakutavad stiimulid on kõige tõenäolisemalt
ebapiisavad, võttes arvesse seda allsektorit mõjutavaid ulatuslikke turutõrkeid kõigis
liikmesriikides. Oluline on see, et kuna neid hooneid hõlmavas elamusegmendis elavad kõige
vähem kaitstud leibkonnad, peetakse kavandatud meedet (ja seda toetavat mitmeaastast
finantsraamistikku) väga oluliseks kliimamuutustega seotud üleminekuks, milles kedagi ei
jäeta kõrvale. Lisaks nähakse ettepanekuga ette pikem tähtaeg eluhoonete järkjärguliseks
üleminekuks ja ELi tasandi energiatõhususe miinimumstandardite järgimiseks võrreldes
avaliku sektori asutuste omanduses olevate hoonete ja muude mitteeluhoonetega.
Lisaks eeltoodule on ettepanekut muudetud, muutes märkimisväärse hulga energiamärgise
elemente vabatahtlikuks. Võrreldes mõjuhinnangu projektis eelistatud variandiga, mille puhul
enamik meetmeid olid kohustuslikud, pakub käesolev ettepanek liikmesriikidele suuremat
paindlikkust. Uute nõuete kehtestamise asemel on prioriteediks seatud ka olemasolevad
mehhanismid, eelkõige leevendades riiklike hoonete renoveerimise kavade nõudeid ning
integreerides need täielikult riiklikesse energia- ja kliimakavadesse.
Sellest tulenev ettepanek jätab liikmesriikidele suure manööverdamisruumi, et kohandada
oma hoonete regulatiivset ja rahastamispoliitikat riiklike ning kohalike oludega, saavutamaks
ühine üldine eesmärk. Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise panust üldisesse
paketti „Eesmärk 55“ ei vähendata, kuid peamine vastutus selle elluviimise eest lasub
liikmesriikidel, mida ei olnud esialgu kavandatud, järgides nõuetekohaselt subsidiaarsuse
põhimõtet. Liikmesriike kutsutakse üles kavandama ja rakendama asjakohaselt
ambitsioonikaid riiklikke hoonete renoveerimise kavasid, võttes nõuetekohaselt arvesse oma
jõupingutuste jagamise määruse eesmärke ja hoonesektoris kütteainete kasutamisest tuleneva
heite kavandatud piirmäära. Komisjon võtab seda riiklike hoonete renoveerimiskavade
hindamisel arvesse.
Läbivaatamisklauslis viidatakse sõnaselgelt komisjoni hinnangule selle kohta, kas ELi
hoonetega seotud meetmed, sealhulgas CO2 heite maksustamine, tagavad piisava
edasimineku, et saavutada 2050. aastaks täielikult süsiniku- ja heitevaba hoonefond, või tuleb
hiljemalt 2027. aasta lõpuks kehtestada liidu tasandil siduvad lisameetmed, näiteks kogu ELi
hõlmavad rangemad energiatõhususe miinimumstandardid.
Täpsemad märkused komitee järelduste kohta on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud
mõjuhinnangu I lisas. Mõjuhinnangus analüüsitakse probleemi ja tehakse kindlaks võimalikud
meetmed renoveerimise määrade ja põhjalikkuse suurendamiseks, uute ja olemasolevate
hoonete CO2 heite vähendamiseks ning hoonete tõhusamaks moderniseerimiseks
digitaliseerimise toel. See koondab nelja põhivarianti, mis on reastatud üha suureneva
ET 10 ET
ambitsioonikustaseme järgi: madalad, mõõdukad, kõrged ja kõrgemad eesmärgid.
Eelisvariandiks nimetatakse seal 3. varianti. Pärast õiguskontrollikomitee asjakohaseid
järeldusi vaadati hoonete energiatõhususe direktiivi ettepanek läbi, ning nüüd on selle aluseks
olemasolevate hoonete puhul 2. variandi (mõõdukad eesmärgid) ning teabevahendite ja uute
hoonete puhul 3. variandi (kõrgemad eesmärgid) kombinatsioon.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Hoonete energiatõhususe direktiivi 2018. aasta läbivaatamise peamine eesmärk oli vähendada
halduskoormust. Oli prognoositud, et eelistatud poliitikavariandi meetmed üheskoos
vähendaksid halduskoormust peaaegu 100 miljoni euro võrra aastas21.
Käesoleva läbivaatamise peamine eesmärk koos muude paketi „Eesmärk 55“ ettepanekute
ehitusalaste aspektidega on viia hoonesektor kooskõlla liidu tõhustatud kliimaeesmärkidega.
Tõhususe tagamiseks on vaja uusi ja ajakohastatud nõudeid. Need nõuded mõjutavad
peamiselt liikmesriikide riigi ja kohaliku tasandi haldusasutusi ning vähemal määral hoonete
omanikke ning tuginevad peamiselt juba olemasolevatele menetlustele ja struktuuridele. Neil
on sobiv ambitsioonikuse tase – ühelt poolt selleks, et saavutada rohelise kokkuleppe
eesmärgid ning samal ajal anda ettevõtjatele ja lõpptarbijatele aega kohaneda.
Nagu mõjuhinnangus märgitud, vähendavad energiamärgiste digitaliseerimine ning
andmevahetust ja andmebaase käsitlevad uued sätted siiski haldus- ja nõuete täitmisega
seotud kulusid ning hõlbustavad hoonete renoveerimisega seotud haldusmenetlusi.
• Põhiõigused
Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta22 artikliga 37, mille kohaselt
kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida
liidu poliitikasse ning tagada kestliku arengu põhimõtte kohaselt.
See on koostatud seoses harta artiklis 17 sätestatud õigusega omandile ja põhineb harta artiklil
34, milles „tunnistatakse ja austatakse õigust […] eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse
ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile
neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid“.
4. MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet. Sellega muudetakse kehtivat direktiivi ning see tugineb
suures osas juba olemasolevatele struktuuridele ja eeskirjadele.
5. MUUD KÜSIMUSED
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Pärast seda, kui kaasseadusandjad on uuesti sõnastatud direktiivi vastu võtnud, võtab
komisjon selle ülevõtmise hõlbustamiseks järgmised meetmed:
– koostab vastavustabeli, mis toimib ülevõtmise kontrollnimekirjana nii liikmesriikide
kui ka komisjoni jaoks;
– korraldab kohtumisi liikmesriikide ekspertidega, kes vastutavad direktiivi eri osade
ülevõtmise eest, et arutada, kuidas neid üle võtta ja küsitavustele lahendus leida, kas
21
https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:4908dc52-b7e5-11e6-9e3c-
01aa75ed71a1.0023.02/DOC_1&format=PDF
22
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT
ET 11 ET
hoonete energiatõhususe direktiivi kooskõlastatud meetme raames või komitee
vormis;
– on kättesaadav kahepoolseteks kohtumisteks ja telefonikõnedeks liikmesriikidega,
kui tekib küsimusi direktiivi ülevõtmise kohta;
– pärast ülevõtmise tähtaja saabumist teeb komisjon põhjaliku hindamise selle kohta,
kas liikmesriigid on direktiivi täielikult ja nõuetekohaselt üle võtnud.
Ettepanek täiendab juhtimist käsitlevat määrust,23 millega tagatakse läbipaistev ja
usaldusväärne kavandamis-, aruandlus- ja järelevalvesüsteem, mis põhineb riiklikel energia-
ja kliimakavadel ning liikmesriikide ühtlustatud eduaruannetel. Alates 2023. aastast peavad
liikmesriigid esitama iga kahe aasta tagant aruande kavade elluviimisel tehtud edusammude
kohta, samuti peavad nad 30. juuniks 2023 esitama kava ajakohastatud versiooni projekti ja
30. juuniks 2024 lõpliku ajakohastatud versiooni. Hoonete renoveerimiskavade esitamisel
järgitakse riiklike energia- ja kliimakavade tsükleid, välja arvatud esimese hoonete
renoveerimise kava puhul.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Artikli 32 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid edastavad oma ülevõtmismeetmed koos
vastavustabeliga. See on kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega (kohtuasi C-543/17), mille
kohaselt peavad liikmesriigid ülevõtmisega seotud riigisisestest meetmetest teatamisel
esitama teatises piisavalt selge ja täpse teabe, kus osutatakse sellele, millised direktiivi sätted
milliste riigisiseste õigusnormidega üle võetakse. See teave tuleb esitada iga kohustuse kohta,
mitte üksnes artikli tasandil. Kui liikmesriigid seda kohustust täidavad, ei ole neil
põhimõtteliselt vaja edastada komisjonile ülevõtmise kohta selgitavaid dokumente.
• Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus
Direktiivi 2010/31/EL muudetakse järgmiselt, et viia uusi ja olemasolevaid hooneid ning
teabevahendeid käsitlevad sätted vastavusse Euroopa rohelise kokkuleppega, ajakohastada
selle sisu vastavalt tehnika arengule ja lihtsustada selle ülesehitust ning tagada tugevdatud
rahastamis- ja jõustamismehhanismid.
– Teemat muudetakse rõhutamaks, et hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti
sõnastamise ettepanekus esitatakse visioon heitevaba hoonefondi saavutamisest
2050. aastaks, ning et kajastada uut täiendavat CO2 parameetrit, millega mõjutatakse
otsustama vähese CO2 heitega lahenduste kasuks. Kuigi ettepaneku keskmes on
kasutuslike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, tehakse esimesed
sammud, et vähendada CO2 heidet hoone kogu olelusringi jooksul.
– Artiklisse 2 lisatakse uus heitevaba hoone määratlus: hoone, mille energiatõhusus on
väga suur kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ja kus väga
väike veel vajalik energiakogus on täielikult kaetud taastuvatest energiaallikatest
toodetud energiaga hoone, piirkonna või kogukonna tasandil, kui see on tehniliselt
teostatav (eelkõige need, mis on toodetud kohapeal, taastuvenergia kogukonnas või
taastuvenergia või kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi heitsoojuse abil). Heitevabad
hooned muutuvad uute hoonete uueks standardiks, tasemeks, mis tuleb saavutada
põhjaliku renoveerimisega alates 2030. aastast, ja visiooniks 2050. aasta hoonefondi
jaoks. Artiklis 2 selgitatakse ka liginullenergiahoone määratlust, mis jääb uute
hoonete puhul standardiks kuni heitevabade hoonete standardi kohaldamiseni ja
23
Määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist.
ET 12 ET
muutub tasemeks, mis tuleb saavutada põhjaliku renoveerimisega kuni 2030. aastani.
Selles on uus mõiste „põhjalik renoveerimine“ määratletud kui hoonete
renoveerimise kuldstandard ja „etapiviisiline põhjalik renoveerimine“, et hõlbustada
selle elluviimist. Artiklis 2 on esitatud „hüpoteegiportfelli standardite“ määratlus kui
mehhanism, mis motiveerib hüpoteeklaenuandjaid parandama oma hooneportfelli
energiatõhusust ja julgustab potentsiaalseid kliente muutma oma kinnisvara
energiatõhusamaks.
– Artiklit 3, mis käsitleb riiklikke hoonete renoveerimise kavasid (varem nimetati
neid pikaajalisteks renoveerimisstrateegiateks), muudetakse paremini toimivaks.
Järelevalveraamistikku tugevdatakse sellega, et komisjon hindab riiklike hoonete
renoveerimise kavade projekte ning riikliku energia- ja kliimakava protsessi raames
antakse soovitusi. Selleks et hõlbustada teabe esitamist ja hindamist komisjoni poolt
ning parandada riiklike kavade võrreldavust, on II lisas esitatud ühine vorm, mis
sisaldab kohustuslikke ja vabatahtlikke elemente. Kohustuslikud elemendid, mille
kohta tuleb aru anda, hõlmavad piirkondlikke ja naabruskondlikke lähenemisviise,
sealhulgas taastuvenergiakogukondade ning kodanike energiakogukondade rolli.
Hoonete renoveerimiskavad esitatakse osana riiklikest energia- ja kliimakavadest
ning nende ajakohastatud versioonidest; erandkorras tuleb esimene kava projekt
esitada 30. juuniks 2024, et võtta arvesse hoonete energiatõhususe muudetud
direktiivi vastuvõtmise ja jõustumise aega. Riiklike eesmärkide saavutamisel tehtud
edusammudest ja hoonete renoveerimiskavade panusest riiklike ja liidu eesmärkide
saavutamisse antakse aru juhtimist käsitleva määruse kohase aruandluse raames, mis
tuleb esitada iga kahe aasta tagant.
– Ajakohastatakse artiklit 4 (endine artikkel 3) hoonete energiatõhususe arvutamise
metoodika kohta koostoimes I lisaga, et selgitada mõõdetud energiakasutuse
võimalikku kasutamist energiatõhususe arvutamisel ja kontrollida arvutatud
energiakasutuse õigsust. Artiklis täpsustatakse, kuidas võtta arvesse taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia, näiteks laadimispunktide ja energiakogukondadest
tarnitud energia kohapealset kasutamist.
– Artiklit 5 (endine artikkel 4) energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamise
kohta muudetakse, et viia kaitstud hoonetega seotud täielik erand, mis oli varem võis
kohaldada, kooskõlla tehnika arenguga, mis võimaldab parandada selliste hoonete
energiatõhusust nende tehnilist laadi ja välimust muutmata.
– Kulutõhusate tasemete arvutamist käsitlev artikkel 6 (endine artikkel 5) viiakse
kooskõlla rohelise kokkuleppega, täpsustades, et väikseimate kulude
kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kasvuhoonegaaside saastekvootide kulusid
ning energiakasutuse keskkonna- ja tervisemõjusid. Komisjon vaatab kulutõhususe
metoodika läbi 30. juuniks 2026.
– Artikkel 7 koondab kõiki uusi hooneid käsitlevaid sätteid:
(a) selles täpsustatakse, et alates 2030. aastast peavad uued hooned olema
heitevabad; alates 2027. aastast peavad uued üldkasutatavad hooned olema
heitevabad. Heitevabadele hoonetele esitatavad erinõuded on sätestatud III
lisas;
(b) uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) tuleb
arvutada alates 2030. aastast vastavalt taseme(te) raamistikule, andes seega
teavet uute ehitiste kogu olelusringi jooksul tekkivate heitkoguste kohta. Kogu
olelusringi jooksul tekkivad heitkogused on eriti olulised suurte hoonete puhul,
ET 13 ET
mistõttu heitkoguste arvutamise kohustust hakatakse suurte hoonete puhul
(mille kasulik põrandapind on suurem kui 2 000 ruutmeetrit) kohaldama juba
alates 2027. aastast.
(c) Liikmesriigid käsitlevad uute hoonete puhul hoone energiatõhususest
kaugemale ulatuvaid olulisi mõõtmeid, nimelt tervislikke sisekliimatingimusi,
kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilisusega seotud riske
ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi. Samuti käsitlevad nad
süsinikdioksiidi sidumist, mis on seotud CO2 säilitamisega hoones või selle
välispiirdes.
– Olemasolevaid hooneid ja rahalist toetust käsitlevad artiklid 8–10 ja 15 hõlmavad
järgmist.
(d) Praeguseid sätteid olulise rekonstrueerimise kohta, mis annavad võimaluse
kohaldada kehtivaid energiatõhususe miinimumstandardeid (tagada
minimaalne renoveerimise põhjalikkus) ning käsitleda ka struktuurseid
parandusi, kliimamuutustega kohanemist, ohtlike ainete, sealhulgas asbesti
kõrvaldamist ja puuetega inimeste juurdepääsu, täiendatakse uute ELi tasandi
energiatõhususe miinimumstandarditega (mis suurendavad
renoveerimismäärasid) halvimate tõhususnäitajatega avaliku sektori (st avaliku
sektori asutustele kuuluvad hooned ja hooneosad) ja mitteeluhoonete jaoks.
Nende kohaselt tuleb energiatõhususe klassi G kuuluvaid hooneid renoveerida
ja täiustada vähemalt nii, et need saavutaksid hiljemalt 2027. aastaks
energiatõhususe klassi F ja hiljemalt 2030. aastaks vähemalt energiatõhususe
klassi E ning et halvimate tõhususnäitajatega elamud saavutaksid 2030. aastaks
vähemalt klassi F ja 2033. aastaks vähemalt klassi E. Keskendumine
hoonefondi kõige kehvema tõhususega klassidele tagab, et jõupingutused
keskenduvad hoonetele, millel on suurim potentsiaal CO2 heite vähendamiseks,
energiaostuvõimetuse leevendamiseks ning laiema sotsiaalse ja majandusliku
kasu saavutamiseks. Samuti kehtestavad liikmesriigid riiklike hoonete
renoveerimise kavade osana konkreetsed tähtajad, et saavutada 2040. ja 2050.
aastaks kõrgemad energiatõhususe klassid (artikli 9 lõike 1 kohaldamisalasse
kuuluvate hoonete puhul) kooskõlas nende riikliku hoonefondi heitevabadeks
hooneteks muutmise viisiga. Lisaks artikli 9 lõike 1 kohastele energiatõhususe
miinimumstandarditele on liikmesriikidel võimalus lisada oma riiklikesse
renoveerimiskavadesse riiklikud energiatõhususe miinimumstandardid.
Liikmesriigid peavad toetama energiatõhususe miinimumstandardite järgimist
tugiraamistikuga, mis hõlmab rahalise abi andmist eelkõige vähekaitstud
leibkondadele ja energiaostuvõimetutele või sotsiaalelamutes elavatele
inimestele, tehnilist abi ning järelevalvemehhanisme. Kavandatud sätted
võimaldavad liikmesriikidel vabastada mitu liiki hooneid energiatõhususe
miinimumstandardi nõuetele vastamise kohustusest.
(e) Kasutusele võetakse vabatahtlikud renoveerimispassid sellistele
hooneomanikele, kes plaanivad oma hoonet etapi kaupa renoveerida.
Liikmesriigid peavad võtma kasutusele renoveerimispasside süsteemi, mis
põhineb komisjoni poolt 2024. aasta lõpuks rajataval ühisel raamistikul, et anda
oma kodanikele juurdepääs selle vahendi kasutamisele.
(f) Rangemad sätted, mis käsitlevad renoveerimisega seotud takistuste ja tõkete
kõrvaldamist ning rahaliste stiimulite kasutuselevõttu kõigi ehitusökosüsteemi
sidusrühmade jaoks kättesaadavate ühtsete kontaktpunktide kaudu, et käsitleda
ET 14 ET
kõiki hoonete renoveerimist takistavaid tegureid, mitte ainult kulusid, ja et
liikmesriigid edendaksid asjakohast koolitustegevust. Suuremad rahalised
stiimulid ja tehnilise toe meetmed on suunatud põhjaliku renoveerimise
projektidele ja projektidele, mis hõlmavad suurt hulka hooneid ning toovad
kaasa märkimisväärse üldise energiasäästu. Sama eesmärki silmas pidades
peaks liikmesriikidel alates 2027. aastast olema keelatud subsideerida
fossiilkütustel töötavaid katlaid, kuna 2020. aastate keskpaigas ostetud katel
võib selle keskmist kasutusiga arvestades veel 2050. aastal kasutusel olla.
(g) Selleks et soodustada otseheiteta küttesüsteemide kiiret kasutuselevõttu ja
vältida seda, et investeeringud uutesse fossiilkütustel põhinevatesse kateldesse
muutuksid kasutuskõlbmatuks varaks, ei tohiks heitevabad hooned tekitada
kohapeal CO2 heidet ning liikmesriigid võivad otsustada, et kasutavad
elektrienergia puhul primaarenergiategurit, mis on kooskõlas ELi
keskmisega24.
(h) Lisaks peavad liikmesriigid suunama oma rahalise toetuse
energiaostuvõimetuse leevendamisele ja sotsiaalelamute toetamisele ning
kaitsma üürnikke pärast renoveerimist ebaproportsionaalse üüritaseme eest.
Õiguskontrollikomitee arvamuste järelmeetmena ei vasta energiatõhususe
miinimumstandardeid käsitlev valitud variant otseselt ühelegi neljast võimalusest, mida
analüüsiti komiteele esitatud mõjuhinnangu projektis. Ettepanekut on subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades hoolikalt muudetud, võttes arvesse hoonefondi
erinevusi eri liikmesriikides ning pakkudes liikmesriikidele paindlikkust oma konkreetsete
olude arvessevõtmisel ja riikliku hoonefondi parandamisel vastavalt vajadusele. Selle kohaselt
võetakse kogu ELis tähelepanu keskmesse 15 % kõige väiksema energiatõhususega hoonetest
iga liikmesriigi hoonefondis, et maksimeerida energiasäästu, kulutõhusust ja
energiaostuvõimetuse leevendamise mõju ning ELi kliima- ja energiaeesmärkide
saavutamisega seotud laiemat sotsiaalset ja majanduslikku kasu.
– Eelmine artikkel 8 on ümber struktureeritud. Artiklis 11 keskendutakse ainult hoone
tehnosüsteemidele ja kehtestatakse selge õiguslik alus fossiilkütustel põhinevate
katelde kasutamise riiklikule keelule, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada
soojusgeneraatoritele nõudeid, mis põhinevad kasvuhoonegaaside heitel või
kasutatava kütuse liigil. Mitu liikmesriiki peab selliseid meetmeid oluliseks, et
saavutada vähese CO2 heitega hoonefond ning parandada õhu kvaliteeti ja inimeste
tervist. See säte käsitleb praegust õiguskindlusetust küsimuses, kas sellised keelud on
lubatud ökodisaini direktiivi artikli 6 lõike 1 ja ELi aluslepingute kohaste vabaturu
eeskirjade alusel. Tunnistades hea siseõhu kvaliteedi tähtsust tervislike hoonete
tagamisel, on vaja uutes hoonetes ja võimaluse korral ka oluliselt
rekonstrueeritavates olemasolevates hoonetes paigaldada mõõte- ja kontrolliseadmed
siseõhu kvaliteedi seireks ja reguleerimiseks.
– Kestliku liikuvuse taristut käsitlev artikkel 12 viiakse kooskõlla suuremate
kliimaeesmärkidega, muutes praegused nõuded rangemaks. Kaablite eelpaigaldamine
muutub normiks kõigi uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul ning erilist
tähelepanu pööratakse laadimispunktide kasutuselevõtule uutes ja renoveeritud
büroohoonetes. Laadimispunktid peavad võimaldama arukat laadimist ning
liikmesriigid peavad kõrvaldama laadimispunktide eluhoonetesse paigaldamisega
seotud tõkked, tagades nõude „õigus ühendada“ täitmise kooskõlas alternatiivkütuste
24
Kooskõlas energiatõhususe direktiiviga.
ET 15 ET
taristu määruse ettepaneku asjakohaste sätetega. Lisaks kehtestatakse uute ja oluliselt
rekonstrueeritavate hoonete puhul kohustus rajada jalgrattaparklad, et kõrvaldada
tõkked jalgrattasõidult, mis on kestliku ja heitevaba liikuvuse keskne element.
– Artikli 13 eesmärk on pöörata alates 2026. aastast rohkem tähelepanu suurte
mitteeluhoonete nutivalmiduse näitajale. Selleks et hõlbustada hoonetega seotud
uute teenuste arendamist, tagatakse ehitusandmeid käsitleva uue artikliga 14, et
hoone omanikul, üürnikul ja haldajal või kolmandatel isikutel on juurdepääs
hoonesüsteemide andmetele. Komisjon kehtestab rakendusaktiga uued eeskirjad
andmete koostalitlusvõime ja andmetele juurdepääsu kohta.
– Artiklitega 16–19 parandatakse juba kehtivaid sätteid energiamärgiste, nende
väljaandmise ja kuvamise ning andmebaaside kohta.
(i) Võrreldavuse tagamiseks kogu liidus peavad kõik energiamärgised 2025.
aastaks põhinema energiatõhususe klasside ühtlustatud skaalal ja vastama V
lisas esitatud vormile.
(j) Energiatõhususe klasse muudetakse, pidades silmas ühist nägemust heitevaba
hoonefondi loomisest 2050. aastaks, võttes samal ajal arvesse riiklikke
erinevusi hoonefondis: kõrgeima klassi A puhul on tegemist heitevaba
hoonega, samas kui madalaim klass G hõlmab 15 % kõige väiksema
energiatõhususega hooneid riiklikus hoonefondis. Selline liigitamise muutmine
tagab liikmesriikide vahel võrreldavad jõupingutused, et järgida kogu liitu
hõlmavaid energiatõhususe miinimumstandardeid vastavalt artiklile 9. Näitaja,
mille alusel hooneid hinnatakse (primaarenergiatarbimine kWh/m² aastas), jääb
samaks ning seda täiendab kasutuslike kasvuhoonegaaside heite ja
taastuvenergia näitaja. Muude näitajad võivad liikmesriigid ise valida,
kasutades väljapakutud vahendite kogumit, mida iga liikmesriik saab oma
tingimuste järgi kohandada.
(k) Madalamate klasside D–G energiamärgiste kehtivust lühendatakse viiele
aastale, et need sisaldaksid ajakohastatud teavet, mis aitab kodanikel tarbimist
vähendada. Teatavatel lihtsamatel juhtudel peab energiamärgiste
ajakohastamiseks olema võimalik kasutada lihtsustatud menetlusi ning
energiamärgised tuleb väljastada digitaalsel kujul. Kehtestatakse meetmed
väljastatud sertifikaatide usaldusväärsuse suurendamiseks (kohapealne kontroll
ja kvaliteedikontroll).
(l) Hoonefondi parem hõlmatus energiamärgistega on selle energiatõhususe
parandamise eeltingimus, kuid samal ajal peaksid liikmesriigid tagama, et need
märgised oleksid taskukohased. Energiamärgise omamise kohustust
laiendatakse oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, hoonetele, mille
üürilepingut uuendatakse, ja kõigile üldkasutatavatele hoonetele. Müügiks või
üürimiseks pakutavatel hoonetel või hoone osadel peab olema energiamärgis
ning energiatõhususe klass ja see näitaja tuleks esitada kõikides kuulutustes, et
tagada energiatõhususe asjakohasus müügi- ja renditurul. Kõigis hoonetes,
mida avaliku sektori asutused kasutavad ja kus üldsus sageli käib, peab olema
nähtavale kohale paigutatud energiamärgis, olenemata asjaomase hoone
suurusest.
(m) Liikmesriigid loovad hoonete energiamärgiste riiklikud andmebaasid, mis
võimaldavad koguda ka andmeid hoonete renoveerimispasside ja
ET 16 ET
nutivalmiduse näitajate kohta. Teave riiklikest andmebaasidest edastatakse
hoonefondi vaatluskeskusele komisjoni väljatöötatava vormi alusel.
– Praegused inspekteerimisi käsitlevad sätted koondatakse kokku ja neid täpsustatakse,
et hõlbustada nende rakendamist, lisades ventilatsioonisüsteemid hoonete
energiatõhususe direktiivi nende meetmete hulka, mille eesmärk on parandada
siseõhu kvaliteeti. Renoveerimise või uute ehitustööde kvaliteedi ja usaldusväärsuse
tagamiseks nähakse ette riiklike inspekteerimiskavade või alternatiivsete vahendite
loomine, et kontrollida, kas üleantud ehitus- ja renoveerimistööd vastavad hoone
kavandatud energiatõhususele ning suurendavad kodanike rahulolu ja usaldust.
Samuti peab integreeritud renoveerimistööde pakkujatel olema juurdepääs
sertifitseerimis- või kvalifitseerimissüsteemidele, et tagada nende tööde
usaldusväärne kvaliteet. Mitteeluhoonete puhul tuleks alates 2030. aastast alandada
hoonete automatiseerimis- ja juhtimissüsteemide kohustusliku paigaldamise künnist
ning uued eluhooned ja oluliselt rekonstrueeritavad eluhooned peavad olema
varustatud teatavate jälgimis- ja kontrollifunktsioonidega, et parandada ja
optimeerida nende juhtimist ja käitamist.
– Hoonepoliitika jõustamine on äärmiselt oluline, et tagada reaalsete edusammude
tegemine kohapeal. Praegusi sõltumatuid kontrollisüsteeme laiendatakse nii, et need
hõlmaksid renoveerimispasse ja nutivalmiduse näitajaid. Järelevalve ja täitmise
tagamine, sealhulgas karistuste kaudu, keskendub eelkõige energiatõhususe
miinimumstandarditele ja olemasoleva hoonefondi parandamisele.
Lõppsätted ja läbivaatamisklausel: pidades silmas hoonete energiatõhususe direktiivi
läbivaatamist 2021. aastal rohelise kokkuleppe täitmise kontekstis, on artikli 25 kohase
järgmise läbivaatamise kuupäevaks määratud hiljemalt 2027. aasta lõpp. Läbivaatamisklauslis
viidatakse sõnaselgelt komisjoni hinnangule selle kohta, kas ELi õigusaktides hoonetega
seotud meetmed, sealhulgas CO2 heite maksustamine, toovad kaasa piisavaid edusamme, et
saavutada 2050. aastaks täielikult vähese CO2 heitega ja heitevaba hoonefond, või tuleb
kehtestada liidu tasandil siduvad lisameetmed, näiteks suurendada hoonete minimaalset
energiatõhusust. Ülevõtmist käsitlevas artiklis 32 selgitatakse, et liikmesriigid peavad esitama
vastavustabeli koos ülevõtmismeetmetega.
ET 17 ET
2010/31/EL
2021/0426 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,25
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,26
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
2010/31/EL põhjendus 1
(kohandatud)
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ
2010/31/EL 27 ehitiste energiatõhususe kohta28 on korduvalt oluliselt
muudetud29. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi olulisi muudatusi, tuleks
see direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.
uus
(2) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) raames 2015. aasta detsembris
vastu võetud Pariisi kokkuleppe kohaselt leppisid selle osalised kokku hoida maailma
keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega
ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes
industriaalühiskonna eelse tasemega. Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on
kesksel kohal komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline
25
ELT C […], […], lk […].
26
ELT C […], […], lk […].
27
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe
kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
28
ELT L 1, 4.1.2003, lk 65.
29
Vt VIIIIV lisa A osa.
ET 18 ET
kokkulepe“30. 17. detsembril 2020 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni
sekretariaadile esitatud ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panusega on liit
võtnud kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu kasvuhoonegaaside netoheidet kogu
majanduses tervikuna vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
(3) Nagu rohelises kokkuleppes välja kuulutatud, esitas komisjon 14. oktoobril 2020 oma
renoveerimislaine strateegia31. See strateegia sisaldab tegevuskava, milles on
konkreetsed regulatiivsed, rahastus- ja tugimeetmed eesmärgiga vähemalt
kahekordistada iga-aastane hoonete energiatõhusaks renoveerimise määr 2030. aastaks
ja edendada põhjalikku renoveerimist. Hoonete energiatõhususe direktiivi
läbivaatamine on vajalik renoveerimislaine elluviimise ühe vahendina. Samuti aitab
see kaasa algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ elluviimisele ning Euroopa
kliimaneutraalsete ja arukate linnade missiooni elluviimisele.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111932 (Euroopa kliimaseadus)
on sätestatud eesmärk saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav
kliimaneutraalsus ning kehtestatud liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks
kasvuhoonegaaside netoheidet (heide, millest on lahutatud kasvuhoonegaaside
sidumine) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
(5) Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammis välja kuulutatud õigusaktide paketi
„Eesmärk 55“ siht on need eesmärgid ellu viia. See hõlmab mitut poliitikavaldkonda,
sealhulgas energiatõhusus, taastuvenergia, maakasutus, maakasutuse muutus ja
metsandus, energia maksustamine, jõupingutuste jagamine, heitkogustega kauplemine
ja alternatiivkütuste taristu. Direktiivi 2010/31/EL läbivaatamine on selle paketi
lahutamatu osa.
2010/31/EL põhjendus 2
Tõhus, kaalutletud, mõistlik ja jätkusuutlik energia kasutamine hõlmab muu hulgas
naftasaadusi, maagaasi ja tahkeid kütuseid, mis on energia peamised allikad, kuid ka
süsinikdioksiidi heidete peamised tekitajad.
2010/31/EL põhjendus 3
(kohandatud)
uus
(6) Hoonete energiakulud moodustavad 40 % liidu lõpp energia
kogutarbimisest ja 36 % liidu energeetikaga seotud kasvuhoonegaaside heitest .
Asjaomane sektor kasvab, mistõttu suureneb ka energiatarbimine. Seega on
kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega (mis on sätestatud
läbivaadatud energiatõhususe direktiivi artiklis 3 ja määratletud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2018/199933 artikli 2 punktis 18) energiatarbimise
30
Euroopa roheline kokkuleppe, COM(2019) 640 final.
31
„Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“,
COM/2020/662 final.
32
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL)
2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
33
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
ET 19 ET
vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine
ehitussektoris oluline osa meetmetest, mis on ette nähtud liidu energiasõltuvuse ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Koos taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia laialdasema kasutamisega võimaldaksid liidus energiatarbimise
vähendamiseks võetavad meetmed liidul täita ÜRO kliimamuutuste
raamkonventsiooni Kyoto protokolli, samuti täita nii liidu pikaajalist kohustust hoida
üleilmne temperatuuri tõus alla 2 °C kui ka kohustust vähendada 2020. aastaks
kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrra alla 1990. aasta taseme ning
30 % võrra rahvusvahelise lepingu sõlmimise korral. Energiatarbimise vähendamisel
ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia laialdasemal kasutamisel on oluline
osa ka liidu energiasõltuvuse vähendamises, energiavarustuse kindluse
tagamises, tehnoloogilises arengus ning tööhõivevõimaluse loomises ja piirkondlikus
arengus, eelkõige saartel ja maapiirkondades.
uus
(7) Hooned põhjustavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid enne oma kasutusiga, selle ajal
ja pärast seda. Visioon hoonefondi CO2 heite vähendamisest nullini 2050. aastaks
läheb kaugemale praegusest keskendumisest kasutamisest tulenevatele
kasvuhoonegaaside heitkogustele. Seetõttu tuleks järk-järgult arvesse võtta hoonete
kogu olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid, alustades uutest hoonetest. Hooned
on oluline materjalihoidla, mis säilitab ressursse paljude aastakümnete jooksul, ning
projekteerimisvalikud mõjutavad suurel määral kogu olelusringi heidet nii uute
hoonete kui ka renoveerimise puhul. Hoonete kogu olelusringi toimet tuleks arvesse
võtta mitte ainult uute hoonete ehitamisel, vaid ka renoveerimisel, lisades
liikmesriikide hoonete renoveerimiskavadesse poliitikameetmed kogu olelusringi
jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.
(8) Hoonete kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite minimeerimine
nõuab ressursitõhusust ja ringmajandust. Seda võib kombineerida ka osade hoonete
muutmisega ajutiseks CO2 sidujaks.
(9) Globaalse soojendamise potentsiaal kogu olelusringi jooksul näitab hoone üldist
panust kliimamuutusteni viivatesse heitkogustesse. See ühendab ehitustoodetes
sisalduvad kasvuhoonegaaside heitkogused ning otsesed ja kaudsed heitkogused
kasutusetapist. Uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali
arvutamise nõue on seega esimene samm hoonete kogu olelusringi tõhususe senisest
suurema arvessevõtmise ja ringmajanduse suunas.
(10) Hooned tekitavad ELis ligikaudu poole tahketest peenosakestest (PM2,5), mis
põhjustavad enneaegset surma ja haigusi. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga (EL) 2016/228434 saab hoonete energiatõhusust parandades samaaegselt
vähendada saasteainete heidet ja seda tulekski teha.
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,
98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu
direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
34
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb
teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ
ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
ET 20 ET
2010/31/EL põhjendus 4
Energianõudluse reguleerimine on tähtis vahend, mis võimaldab liidul mõjutada ülemaailmset
energiaturgu ja seega ka energiavarustuse kindlust keskmises ja pikaajalises perspektiivis.
2010/31/EL põhjendus 5
(kohandatud)
2007. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul rõhutati vajadust suurendada energiatõhusust liidu
piires, et saavutada liidu energiatarbimise 20 % vähendamise eesmärk 2020. aastaks, ning
kutsuti üles põhjalikult ja kiirelt rakendama komisjoni teatises „Energiatõhususe tegevuskava:
potentsiaali realiseerimine“ kehtestatud prioriteete. Kõnealuses tegevuskavas on tuvastatud
ehitussektori märkimisväärne potentsiaal kulutõhusaks energiasäästuks. Oma 31. jaanuari
2008. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament direktiivi 2002/91/EÜ sätete
karmistamist ning on nõudnud erinevatel aegadel, viimati oma 3. veebruari 2009. aasta
resolutsioonis energiapoliitika teise läbivaatamise kohta, et 20 % energiatõhususe eesmärgi
saavutamine aastaks 2020 muudetaks siduvaks. Peale selle seatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide
jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust
vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020), 35 mille puhul energiatõhusus
ehitussektoris on otsustava tähtsusega, liikmesriikidele siduvad kohustused süsinikdioksiidi
heitkoguste vähendamiseks väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi, ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ (taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) 36 nõutakse energiatõhususe
edendamist seoses siduva kohustusega, mis näeb ette, et 2020. aastaks peab taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia moodustama 20 % liidu energia kogutarbimisest.
2010/31/EL põhjendus 6
(kohandatud)
Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi kohtumisel kinnitati liidu kohustust arendada kogu
liidus taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ning tunnustati kohustuslikku eesmärki,
et 2020. aastaks peab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustama 20 % kogu
energiast. Direktiiviga 2009/28/EÜ antakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia kasutamise edendamiseks.
2010/31/EL põhjendus 7
(kohandatud)
On vaja kehtestada konkreetsemad meetmed, et saavutada hoonete puhul märkimisväärne,
kuid siiani kasutamata energiasäästu võimalus ja vähendada selles sektoris suuri erinevusi
liikmesriikide tulemustes.
35
ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.
36
ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
ET 21 ET
2010/31/EL põhjendus 8
(kohandatud)
uus
(11) Hoonete energiatõhususe edasise parandamise meetmetes tuleks arvesse võtta kliimat
kliimatingimusi, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist, ja kohalikke
tingimusi ning ruumide sisekliimat ja kulutasuvust. Need meetmed ei tohiks mõjutada
hoonetele esitatavaid muid nõudeid, nagu ligipääsetavus, tuleohutus ja seismiline
ohutus ja hoone kavandatud kasutus.
2010/31/EL põhjendus 9
uus
(12) Hoonete energiatõhusust tuleks arvutada metoodika alusel, mida saaks eristada
riiklikul ja piirkondlikul tasandil. See hõlmab lisaks soojuslikele omadustele teisigi
tegureid, millel on järjest tähtsam roll, näiteks kütte- ja kliimaseadmed, taastuvate
energiaallikate toodetud energia kasutamine, hoonete automatiseerimis- ja
kontrollisüsteemid, arukad lahendused, passiivsed kütte- ja jahutuselemendid,
varjulisus, siseõhu kvaliteet, piisav loomulik valgus ja hoone konstruktsioon.
Energiatõhususe arvutamise metoodika ei peaks põhinema üksnes kütte - või
jahutus hooajal, vaid peaks hõlmama hoone aastaringset energiatõhusust. Kõnealuse
metoodika puhul peaks arvesse võtma olemasolevaid Euroopa standardeid.
Metoodika peaks tagama tegelike kasutustingimuste esindatuse ja võimaldama
kasutada mõõdetud energiakulu andmeid, et kontrollida täpsust ja võimaldada
võrreldavust, ning metoodika peaks põhinema tunnistel või sellest lühematel
ajasammudel. Selleks et soodustada taastuvenergia kasutamist kohapeal ja lisaks
ühisele üldraamistikule, peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et
tunnustada ja võtta arvutusmeetodis arvesse kasu, mis saadakse taastuvenergia
maksimaalsest kasutamisest kohapeal, sealhulgas selle kasutamisest muuks otstarbeks
(nt elektrisõidukite laadimispunktid).
2010/31/EL põhjendus 10
(kohandatud)
uus
(13) Liikmesriigid peaksid kehtestama Hhoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe
miinimum nõuded, millega nõuete kehtestamine on liikmesriikide ainupädevuses.
Nõuete kehtestamisel tuleks eesmärgiks seada kulutõhusa tasakaalu saavutamine
vajalike investeeringute ja hoone olelusringi jooksul kokkuhoitavate energiakulude
vahel, piiramata liikmesriikide õigust kehtestada kulutõhususe tasemest rangemaid
energiatõhususe miinimumnõudeid. Tuleks sätestada võimalus, et liikmesriigid
saaksid hoonete energiatõhususe miinimumnõuded korrapäraselt läbi vaadata,
arvestades tehnika arenguga.
2010/31/EL põhjendus 11
Kulutasuvate või kulutõhusate energiatõhususe tasemete eesmärk võib teatud tingimustel,
näiteks kliimaerinevuste tõttu, õigustada seda, et liikmesriigid kehtestavad ehitusdetailidele
kulutasuvuse või kulutõhususe nõudeid, mis praktikas piiraksid liidu õigusaktidega
ET 22 ET
kehtestatud standarditele vastavate ehitustoodete kasutamist, tingimusel et sellised nõuded ei
kujuta endast põhjendamatut turutõket.
uus
(14) Kaks kolmandikku hoonete kütmiseks ja jahutamiseks kasutatavast energiast pärineb
endiselt fossiilkütustest. Hoonete CO2 heite vähendamiseks on eriti oluline järk-järgult
kaotada fossiilkütuste kasutamine kütte- ja jahutussektoris. Seepärast peaksid
liikmesriigid esitama oma hoonete renoveerimiskavades oma riiklikud poliitikasuunad
ja meetmed, mille eesmärk on järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kasutamine küttes ja
jahutuses, ning alates 2027. aastast ei tohiks järgmises mitmeaastases
finantsraamistikus fossiilkütustel töötavate katelde paigaldamiseks ette näha rahalisi
stiimuleid, välja arvatud need, mis on välja valitud investeeringuteks enne 2027. aastat
Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist. Selge õiguslik alus
soojusgeneraatorite keelustamiseks nende kasvuhoonegaaside heite või kasutatava
kütuse liigi alusel peaks toetama riiklikke järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise
põhimõtteid ja meetmeid.
2010/31/EL põhjendus 12
uus
(15) Hoone tehnosüsteemide energiatõhususe nõudeid tuleks kohaldada hoonetesse
paigaldatud terviksüsteemide suhtes, mitte eraldiseisvate komponentide suhtes, mis
kuuluvad direktiivi 2009/125/EÜ kohaste tootepõhiste määruste kohaldamisalasse.
Hoonete tehnosüsteemide energiatõhususe nõuete kehtestamisel peaksid liikmesriigid
kasutama ühtlustatud instrumente, kui need on olemas ja kui see on vajalik, eelkõige
katsetus- ja arvutusmeetodeid ning energiatõhususe klasse, mis on välja töötatud
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi
2009/125/EÜ37 (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete
ökodisaini nõuete sätestamiseks) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010.
aasta direktiivi 2010/30/EL (kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise
näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses)38 Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2017/136939 rakendavatele meetmetele, et tagada kooskõla
sarnaste algatustega ja niipalju kui võimalik vähendada turu võimalikku killustumist.
2010/31/EL põhjendus 13
(16) Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping)
artiklite 107 ja 108 kohaldamist. Seepärast ei tohiks käesolevas direktiivis kasutatud
„soodustuse“ mõistet tõlgendada nii, et tegemist on riigiabiga.
37
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb
raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285,
31.10.2009, lk 10).
38
Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.
39
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse
energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017,
lk 1).
ET 23 ET
2010/31/EL põhjendus 14
(kohandatud)
uus
(17) Komisjon peaks sätestama võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe
miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Selle raamistiku läbivaatamine
peaks võimaldama arvutada nii energia- kui ka heitenäitajaid ning võtma arvesse
välismõjusid keskkonnale ja tervisele, samuti heitkogustega kauplemise süsteemi
laiendamist ja CO2 hindu. Liikmesriigid peaksid kõnealust raamistikku kasutama
tulemuste võrdlemiseks nende poolt vastu võetud energiatõhususe miinimumnõuetega.
Kui energiatõhususe miinimumnõuete arvutatud kulutõhususe taseme ja kehtivate
energiatõhususe miinimumnõuete vahel peaks olema olulisi erinevusi, st üle 15 %,
peaksid liikmesriigid erinevust põhjendama või kavandama meetmeid selle erinevuse
vähendamiseks. Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks hoone või ehitusdetaili
hinnangulise majandusliku olelusringi, võttes arvesse tavapäraste majanduslike
olelusringide kindlaksmääramisel kehtivaid tavasid ja kogemusi. Sellise võrdlemise
tulemused ja nende tulemuste saamiseks kasutatud andmed tuleks esitada
korrapäraselt komisjonile. Saadud andmed peaksid võimaldama komisjonil hinnata
liikmesriikide edusamme energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme
saavutamisel ja koostada nende kohta aruandeid.
2010/31/EL põhjendus 15
Hoonetel on mõju pikaajalisele energiatarbimisele. Arvestades olemasolevate hoonete pikka
rekonstrueerimistsüklit, peaksid uued ja oluliselt rekonstrueeritavad olemasolevad hooned
seetõttu vastama kohalikule kliimale kohandatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Kuna
üldiselt ei kasutata alternatiivsete energiaallikate rakendamist täielikult ära, tuleks uute
hoonete puhul kaaluda alternatiivseid energiaallikaid, sõltumata hoonete suurusest ja järgides
põhimõtet, et kõigepealt tuleb tagada kütte- ja jahutusseadmete energiavajaduse vähendamine
minimaalse kulutõhusa tasemeni.
2010/31/EL põhjendus 16
(18) Olemasolevate hoonete oluline rekonstrueerimine, sõltumata hoone suurusest, pakub
võimalust kulutasuvate meetmete võtmiseks, et energiatõhusust suurendada.
Kulutõhususe eesmärgil peaks olema võimalik piirduda energiatõhususe
miinimumnõuete kohaldamisel rekonstrueeritavate osadega, mis on hoone
energiatõhususe seisukohast kõige olulisemad. Liikmesriigid peaksid saama määrata
kindlaks „olulise rekonstrueerimise“ kas protsendina hoone välispiirete pindalast või
hoone väärtusest. Kui liikmesriik otsustab olulise rekonstrueerimise määrata kindlaks
hoone väärtuse alusel, võib kasutada selliseid väärtuseid nagu kindlustusmatemaatiline
väärtus või rekonstrueerimise maksumusel põhinev turuväärtus, v.a hoone alla jääva
maa väärtus.
2010/31/EL põhjendus 17
On vaja meetmeid, et suurendada nende hoonete arvu, mis mitte üksnes ei vasta kehtivatele
energiatõhususe miinimumnõuetele, vaid on veelgi energiatõhusamad, vähendades sedasi nii
energiatarbimist kui süsinikdioksiidiheiteid. Selleks peaksid liikmesriigid koostama riiklikud
ET 24 ET
kavad liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks ja esitama sellised kavad korrapäraselt
komisjonile.
uus
(19) Liidu suuremate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on vaja uut visiooni
hoonete osas: heitevaba hoone, mille väga väike energianõudlus on täielikult kaetud
taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga, kui see on tehniliselt teostatav. Kõik
uued hooned peaksid olema heitevabad hooned ning kõik olemasolevad hooned tuleks
2050. aastaks muuta heitevabaks.
(20) Energiatõhusa hoone energiavajaduse katmiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia abil on olemas erinevad võimalused: kohapealne taastuvenergia, nagu päikese
soojusenergia, päikesekiirgusest toodetud elektrienergia, soojuspumbad ja biomass,
taastuvenergiakogukondade või kodanike energiakogukondade pakutav taastuvenergia
ning taastuvenergial või heitsoojusel põhinev kaugküte ja -jahutus.
(21) Liidu hoonefondi CO2 heite vähendamiseks on vaja seda ulatuslikult renoveerida:
peaaegu 75 % sellest hoonefondist ei ole praeguste ehitusstandardite kohaselt tõhus
ning 85–95 % praegu olemasolevatest hoonetest on 2050. aastal endiselt kasutuses.
Kaalutud aastane energiatõhusa renoveerimise määr on siiski püsivalt madal, umbes
1 %. Praeguses tempos kestaks ehitussektori CO2 heite vähendamine sajandeid.
Seetõttu on käesoleva direktiivi peamine eesmärk hoonete renoveerimise käivitamine
ja toetamine, sealhulgas üleminek heitevabadele küttesüsteemidele.
(22) Energiatõhususe miinimumstandardid on olemasolevate hoonete ulatusliku
renoveerimise algatamiseks oluline reguleeriv vahend, kuna need standardid
mõjutavad peamisi renoveerimist takistavad tegureid (nagu huvide lahknemine ja
mitme omanikuga hooned), mida ei ole võimalik kõrvaldada majanduslike stiimulite
abil. Energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine peaks viima halvimate
tõhususnäitajatega hoonete järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamiseni ja riigi hoonefondi
pideva parandamiseni, aidates kaasa pikaajalisele eesmärgile vähendada 2050. aastaks
hoonete CO2 heide nullini.
(23) Liidu tasandil kehtestatud energiatõhususe miinimumstandardid peaksid keskenduma
selliste hoonete renoveerimisele, millel on CO2 heite vähendamise,
energiaostuvõimetuse leevendamise ning laiema sotsiaalse ja majandusliku kasu
seisukohast suurim potentsiaal, eelkõige halvimate tõhususnäitajatega hoonetele, mis
tuleb esmajärjekorras renoveerida.
(24) Riigi ülejäänud hoonefondi puhul on liikmesriikidel vabadus otsustada, kas nad
soovivad kehtestada energiatõhususe miinimumstandardid, mis on välja töötatud
riiklikul tasandil ja kohandatud riigi oludele. Käesoleva direktiivi läbivaatamisel peaks
komisjon hindama, kas on vaja kehtestada täiendavad siduvad energiatõhususe
miinimumstandardid, et vähendada 2050. aastaks hoonete CO2 heide nullini.
(25) Energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisega peaks kaasnema toetav
raamistik, mis hõlmab ka tehnilist abi ja finantsmeetmeid. Riiklikul tasandil
kehtestatud energiatõhususe miinimumstandardid ei ole „liidu standardid“ riigiabi
eeskirjade tähenduses, samas kui kogu liitu hõlmavaid energiatõhususe
miinimumstandardeid võib pidada sellisteks „liidu standarditeks“. Kooskõlas
läbivaadatud riigiabi eeskirjadega võivad liikmesriigid anda riigiabi hoonete
renoveerimiseks, et järgida kogu liitu hõlmavaid energiatõhususe standardeid, nimelt
saavutada teatav energiatõhususe klass, kuni kõnealused kogu liitu hõlmavad
ET 25 ET
standardid muutuvad kohustuslikuks. Kui standardid on kohustuslikud, võivad
liikmesriigid jätkata riigiabi andmist selliste hoonete ja hoone osade renoveerimiseks,
mille suhtes kohaldatakse kogu liitu hõlmavaid energiatõhususe standardeid, juhul kui
hoonete renoveerimise eesmärk on saavutada kõrgem standard kui kindlaksmääratud
energiatõhususe miinimumklass.
(26) ELi taksonoomias liigitatakse keskkonnasäästlikke majandustegevusi kogu
majanduses, sealhulgas ehitussektoris. ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud
õigusakti kohaselt loetakse hoonete renoveerimine kestlikuks tegevuseks, kui sellega
saavutatakse vähemalt 30 % energiasääst, see vastab olemasolevate hoonete olulise
renoveerimise energiatõhususe miinimumnõuetele või koosneb üksikmeetmetest, mis
on seotud hoonete energiatõhususega, näiteks energiatõhususe seadmete või hoonete
energiatõhususe mõõtmise, reguleerimise ja kontrollimise vahendite ning seadmete
paigaldamine, hooldus või remont, kui sellised üksikmeetmed vastavad sätestatud
kriteeriumidele. Hoone renoveerimine selleks, et hoone vastaks kogu liitu hõlmavatele
energiatõhususe miinimumstandarditele, on tavaliselt kooskõlas ELi taksonoomia
kriteeriumidega hoonete renoveerimisele.
(27) Kogu ELi hõlmavad energiatõhususe miinimumstandardid peaksid põhinema
ühtlustatud energiatõhususe klassidel. Määratledes madalaima energiatõhususe klassi
G kui kõige halvema energiatõhususega 15 % iga liikmesriigi hoonefondist, tagab
energiatõhususe klasside ühtlustamine kõigi liikmesriikide poolt sarnaste
jõupingutuste tegemise, samas kui parima energiatõhususe klassi A määratlemine
tagab ühtlustatud energiatõhususe klasside skaalal põhineva lähenemise ühisele
heitevabade hoonete visioonile.
(28) Olemasolevate hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuded sisaldusid
juba käesoleva direktiivi eelkäijates ja nende kohaldamist tuleks jätkata. Kuigi hiljuti
kasutusele võetud energiatõhususe miinimumstandarditega on kehtestatud
olemasolevate hoonete energiatõhususe miinimumtase ja tagatud ebatõhusate hoonete
renoveerimine, tagavad olemasolevate hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe
miinimumnõuded renoveerimisel vajaliku põhjalikkuse.
(29) Selleks et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond
ning muuta olemasolevad hooned heitevabadeks hooneteks, peaksid liikmesriigid
koostama riiklikud hoonete renoveerimise kavad, mis asendavad pikaajalisi
renoveerimisstrateegiaid ja millest saavad liikmesriikide jaoks veelgi tugevamad ning
täielikult toimivad planeerimisvahendid, milles keskendutakse rohkem rahastamisele
ja selle tagamisele, et hoonete renoveerimiseks oleksid olemas nõuetekohase
kvalifikatsiooniga töötajad. Liikmesriigid peaksid oma hoonete renoveerimise kavades
kehtestama oma riiklikud hoonete renoveerimise eesmärgid. Kooskõlas määruse (EL)
2018/1999 artikli 21 punkti b alapunktiga 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2021/6040 sätestatud rakendamistingimustega peaksid liikmesriigid
esitama ülevaate rahastamismeetmetest ning ülevaate oma hoonete renoveerimise
kavade rakendamiseks vajalikest investeerimisvajadustest ja haldusressurssidest.
40
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
ET 26 ET
(30) Riiklikud hoonete renoveerimise kavad peaksid põhinema ühtlustatud vormil, et
tagada kavade võrreldavus. Nõutava ambitsioonikuse tagamiseks peaks komisjon
hindama kavade kavandeid ja andma liikmesriikidele soovitusi.
(31) Riiklikud hoonete renoveerimise kavad peaksid olema tihedalt seotud määruse (EL)
2018/1999 kohaste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega ning määruse (EL)
2018/1999 kohase iga kahe aasta tagant esitatava aruandluse osana tuleks anda
ülevaadeedusammudest riiklike eesmärkide saavutamisel ning hoonete renoveerimise
kavade panusest riiklike ja liidu eesmärkide saavutamisse. Võttes arvesse vajadust
suurendada renoveerimist kindlate riiklike kavade alusel, tuleks esimese riikliku
hoonete renoveerimise kava esitamise kuupäev määrata võimalikult varajane.
(32) Etapiviisiline renoveerimine võib olla lahendus suurte esialgsete kulude probleemile,
mis võib elanike jaoks tekkida ühekordse renoveerimise korral. Siiski tuleb sellist
etapiviisilist renoveerimist hoolikalt kavandada, et vältida seda, et üks
rekonstrueerimisetapp välistaks vajalikud edasised sammud. Renoveerimispassides on
esitatud selge tegevuskava etapiviisiliseks renoveerimiseks, mis aitab omanikel ja
investoritel kavandada parimat ajastust ja sekkumisvõimalusi. Seetõttu tuleks kõigis
liikmesriikides teha renoveerimispassid hoonete omanikele vabatahtliku vahendina
kättesaadavaks.
(33) Põhjaliku renoveerimise mõistet ei ole liidu õigusaktides veel määratletud. Hoonete
pikaajalise visiooni saavutamiseks tuleks põhjalikku renoveerimist määratleda
renoveerimisena, mis muudab hooned heitevabadeks hooneteks; esimese sammuna
määratletakse see kui renoveerimine, mis muudab hooned liginullenergiahooneteks.
Selle määratluse eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust. Põhjalik
renoveerimine energiatõhususe eesmärgil on hea võimalus käsitleda muid aspekte,
nagu vähekaitstud leibkondade elamistingimused, kliimamuutustele vastupanuvõime
suurendamine, vastupanuvõime katastroofiohtudele (sealhulgas maavärinakindlus),
tuleohutus, ohtlike ainete (sealhulgas asbesti) eemaldamine ja ligipääsetavus puuetega
inimeste jaoks.
(34) Selleks et edendada põhjalikku renoveerimist, mis on üks renoveerimislaine strateegia
eesmärke, peaksid liikmesriigid andma täielikule renoveerimisele suuremat rahalist ja
haldustuge.
(35) Liikmesriigid peaksid toetama olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamist,
millega aidatakse kaasa tervisliku sisekeskkonna saavutamisele, sealhulgas asbesti ja
muude kahjulike ainete kõrvaldamisega, vältides kahjulike ainete ebaseaduslikku
kõrvaldamist ning lihtsustades kehtivate õigusaktide, nagu Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivide 2009/148/EÜ41 ja (EL) 2016/228442 järgimist.
(36) Elektrisõidukitel on eeldatavasti oluline roll elektrisüsteemi CO2 heite vähendamisel ja
tõhususel, eelkõige paindlikkuse, tasakaalustamise ja salvestamisteenuste pakkumise
kaudu, eriti agregeerimise teel. Täielikult tuleks ära kasutada elektrisõidukite
potentsiaal integreeruda elektrisüsteemiga ning aidata kaasa süsteemi tõhususele ja
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia edasisele kasutuselevõtule.
Hoonetega seotud laadimine on eriti oluline, sest just seal pargivad elektrisõidukid
41
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise
kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28).
42
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb
teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ
ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
ET 27 ET
regulaarselt ja pikaks ajaks. Aeglane laadimine on ökonoomne ning laadimispunktide
paigaldamine eraruumidesse loob energia salvestamisvõimaluse sellega seotud
hoonesse ning võimaldab arukad laadimisteenused ühendada üldiste süsteemide
integreerimise teenustega.
(37) Koos taastuvallikatest elektri tootmise suurema osakaaluga tekitavad elektrisõidukid
vähem kasvuhoonegaaside heidet. Elektrisõidukid on oluline tegur puhtale energiale
üleminekul, mis põhineb energiatõhususe meetmetel, alternatiivsetel kütustel,
taastuvenergial ja energiapaindlikkuse haldamise uuenduslikel lahendustel.
Ehitusnorme saab tõhusalt kasutada selleks, et kehtestada sihipärased nõuded
toetamaks laadimistaristu kasutuselevõttu elu- ja mitteeluhoonete parklates.
Liikmesriigid peaksid kõrvaldama sellised takistused nagu huvide lahknemine ja
haldusraskused, millega üksikisikust omanikud kokku puutuvad, kui nad soovivad
oma parkimiskohta laadimispunkti paigaldada.
(38) Kaablite eelpaigaldusega luuakse sobivad tingimused laadimispunktide kiireks
kasutuselevõtuks juhul, kui see on vajalik ja seal, kus see on vajalik. Juba valmis
kättesaadav taristu vähendab laadimispunkti paigaldamise kulusid üksikisikust
omanike jaoks ja tagab elektrisõidukite kasutajatele juurdepääsu laadimispunktidele.
Liidu tasandi elektritranspordi nõuete sätestamine parklakohtade eelseadmestamise ja
laadimispunktide paigaldamise kohta on lähitulevikus tõhus viis elektrisõidukite
kasutamise edendamiseks, võimaldades keskpikas ja pikas perspektiivis edasist
arengut väiksemate kuludega. Kui see on tehniliselt teostatav, peaksid liikmesriigid
tagama puuetega inimestele juurdepääsu laadimispunktidele.
(39) Arukas laadimine ja kahesuunaline laadimine võimaldavad hoonete energiasüsteemi
lõimimist. Laadimispunktid, kus elektrisõidukeid pargitakse tavapäraselt pikema aja
vältel, näiteks elu- või töökoha juures, on energiasüsteemi lõimimise seisukohalt väga
olulised ning seepärast tuleb seal tagada nutilaadimise funktsioonide olemasolu.
Juhtudel, kus kahesuunaline laadimine aitaks kaasa taastuvelektri veelgi
ulatuslikumale kasutuselevõtule elektrisõidukiparkides transpordi valdkonnas ning
elektrisüsteemis tervikuna, tuleks selline funktsionaalsus kättesaadavaks teha.
(40) Keskkonnahoidliku liikuvuse edendamine on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa
ning hoonetel võib olla oluline roll vajaliku taristu loomisel mitte ainult elektriautode,
vaid ka jalgrataste laadimiseks. Üleminek kergliiklusele, nagu jalgrattasõit, võib
märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Nagu
on sätestatud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas, vähendab puhta ja tõhusa era- ja
ühistranspordi, näiteks jalgrattatranspordi osakaalu suurendamine oluliselt transpordist
tulenevat saastet ning toob suurt kasu üksikisikutele ja kogukondadele.
Jalgrattaparklate puudumine on peamine takistus jalgrattasõidu kasutuselevõtul nii elu-
kui ka mitteeluhoonetes. Ehituseeskirjad võivad tõhusalt toetada üleminekut
puhtamale liikuvusele, kehtestades nõuded jalgrataste parkimiskohtade
miinimumarvule.
(41) Digitaalse ühtse turu ja energialiidu tegevuskavad tuleks omavahel kooskõlla viia ja
need peaksid teenima ühiseid eesmärke. Energiasüsteemi digiteerimine muudab
kiiresti energiamaastikku alates taastuvenergia lõimimisest kuni nutivõrkude ja
nutivalmis hooneteni. Ehitussektori digitaliseerimist silmas pidades on liidu
ühendatuse eesmärgid ja kõrgjõudlusega sidevõrkude kasutuselevõtu eesmärgid
tähtsad nutikodude ja hästi ühendatud kogukondade loomise jaoks. Nutivalmis
süsteemide ja digilahenduste edendamiseks tehiskeskkonnas tuleks ette näha
sihtotstarbelised stiimulid. See pakuks uusi energiasäästu saavutamise võimalusi,
ET 28 ET
andes tarbijatele täpsemat teavet nende tarbimisharjumuste kohta ja võimaldades
süsteemihalduril võrku tõhusamalt hallata.
(42) Selleks et edendada konkurentsivõimelist ja uuenduslikku arukate hoonete teenuste
turgu, mis aitab kaasa tõhusale energiakasutusele ja taastuvenergia integreerimisele
hoonetesse ning toetab investeeringuid renoveerimisse, peaksid liikmesriigid tagama
huvitatud isikutele otsese juurdepääsu hoonesüsteemide andmetele. Selleks et vältida
kolmandate isikute liigseid halduskulusid, hõlbustavad liikmesriigid liidus teenuste ja
andmevahetuse täielikku koostalitlusvõimet.
(43) Nutivalmiduse näitajat tuleks kasutada selleks, et mõõta hoone suutlikkust kasutada
info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning elektroonilisi süsteeme selleks, et
kohandada hoone toimimine kasutaja ja elektrivõrgu vajadustele ning parandada
hoonete energiatõhusust ja üldisi tõhususnäitajaid. Nutivalmiduse näitaja peaks
suurendama hoonete omanike ja kasutajate teadlikkust hoone tehnosüsteemide
elektroonilise seire ja hooneautomaatika väärtusest ning andma hoone kasutajatele
kindluse seoses asjaomasest uuest tõhustatud funktsionaalsusest tuleneva tegeliku
säästuga. Nutivalmiduse näitaja on eriti kasulik suure energianõudlusega suurte
hoonete puhul. Muude hoonete puhul peaks hoonete nutivalmiduse hindamise kava
kasutamine olema liikmesriikidele vabatahtlik.
2010/31/EL põhjendus 18
(kohandatud)
uus
(44) 2030. ja 2050. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline
ligipääs piisavatele rahalistele vahenditele. Selleks et toetada hoonete
energiatõhusust stimuleerida energiatõhususe meetmeid, võetakse on võetud
kasutusele või kohandatakse kohandatud liidu rahastamisvahendeid ja muid
meetmeid. Viimased algatused rahastamise kättesaadavuse suurendamiseks liidu
tasandil hõlmavad muu hulgas juhtalgatust „Renoveerimine“, mis on osa Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2041/24143 loodud taaste- ja
vastupidavusrahastust ning määrusega (EL).../... loodud kliimameetmete
sotsiaalfondist. Energiatõhusaks renoveerimist saab 2021.–2027. aasta mitmeaastase
finantsraamistiku raames toetada ka mitmete muude oluliste ELi programmide,
sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika fondide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/52344 kohaselt loodud fondi InvestEU vahenditest. Teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogrammide kaudu investeerib liit toetustesse või laenudesse, et
edendada parimat tehnoloogiat ja parandada hoonete energiatõhusust, sealhulgas
partnerluse kaudu tööstuse ja liikmesriikidega, näiteks puhtale energiale ülemineku ja
Euroopa partnerluse „Built4People“ kaudu. Sellised liidu tasandil võetavad
rahastamisvahendid hõlmavad muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli
2006. aasta määrust (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu
Fondi), 45 mida on muudetud, et võimaldada suuremate investeeringute tegemist
elamute energiatõhususe valdkonnas; avaliku ja erasektori partnerlust seoses „Euroopa
43
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse
taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021).
44
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse
programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 ( ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).
45
ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.
ET 29 ET
energiatõhusate ehitiste“ algatusega, et edendada loodushoidlike tehnoloogiate ja
energiatõhusate süsteemide ja materjalide kasutamist nii uute kui ka renoveeritavate
hoonete puhul; EÜ ja Euroopa Investeerimispanga algatust "ELi algatus säästva
energia rahastamiseks", mille eesmärk on muu hulgas energiatõhususe investeeringute
tegemise võimaldamine, ja Euroopa Investeerimispanga juhitud „Marguerite’i fondi“:
2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fond; nõukogu 5.
mai 2009. aasta direktiivi 2009/47/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ
vähendatud käibemaksumäärade osas)46; struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendit
Jeremie (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele);
energiatõhususe rahastamisvahendit; konkurentsivõime ja uuendustegevuse
raamprogrammi, sealhulgas "arukas energeetika – Euroopa" II programm, mis on
eraldi suunatud energiatõhususe ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
kasutamisel turutõkete eemaldamisele, näiteks tehnilise abi vahendi ELENA (Euroopa
kohaliku energia abi – European Local Energy Assistance) kaudu; linnapeade pakti;
ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi; info- ja sidetehnoloogia poliitika
toetusprogrammi 2010 ning teadusuuringute seitsmendat raamprogrammi. Euroopa
Rekonstruktsiooni- ja Arengupank pakub samuti rahastamisvõimalusi, et stimuleerida
energiatõhususe meetmeid.
2010/31/EL põhjendus 19
uus
(45) Liidu rahastamisvahendeid tuleks kasutada nii, et need avaldaksid praktilist mõju
käesoleva direktiivi eesmärkidele, asendamata samas riiklikke meetmeid. Neid tuleks
vajalike renoveerimistööde mastaabi tõttu eelkõige kasutada asjakohaste ja
uuenduslike rahastamisviiside pakkumiseks, et tõhustada investeeringuid hoonete
energiatõhususse energiatõhususe meetmetesse. Neil võiks olla suur osa riiklike,
piirkondlike ja kohalike energiatõhususe fondide, instrumentide või mehhanismide
arendamisel, mis pakuksid selliseid rahastamisvõimalusi eraomanikele, väikestele ja
keskmise suurusega ettevõtjatele ning energiatõhususe teenuseid osutavatele
ettevõtetele.
uus
(46) Riikide hoonete renoveerimise kavades peaksid kesksel kohal olema
finantsmehhanismid ja -stiimulid ning finantseerimisasutuste kaasamine hoonete
energiatõhusaks renoveerimisse, ja neid tuleks liikmesriikides aktiivselt edendada.
Sellisete meetmete raames tuleks soodustada energiatõhusate hüpoteeklaenude
andmist hoonefondi sertifitseeritud energiatõhusaks renoveerimiseks, edendada
avaliku sektori asutuste investeeringuid energiatõhusatesse hoonetesse, näiteks avaliku
ja erasektori partnerluste või energiatõhususe lepingute kaudu, või investeeringute
tajutava riski vähendamise teel.
(47) Ainuüksi rahastamine ei rahulda renoveerimisvajadusi. Koos rahastamisega on
hädavajalik luua kättesaadavad ja läbipaistvad nõustamis- ja abivahendid, nagu ühtsed
kontaktpunktid, mis pakuvad integreeritud energiatõhusaks renoveerimise teenuseid
või nõustajaid, ning rakendada muid meetmeid ja algatusi, nagu on osutatud komisjoni
46
ELT L 116, 9.5.2009, lk 18.
ET 30 ET
algatuses „Arukate hoonete arukas rahastamine“, et luua asjakohane toetav raamistik
ja kõrvaldada renoveerimist takistavad tõkked.
(48) Ebatõhusad hooned on sageli seotud energiaostuvõimetuse ja sotsiaalsete
probleemidega. Vähekaitstud leibkonnad on energiahindade tõusust eriti ohustatud,
kuna nad kulutavad suurema osa oma eelarvest energiatoodetele. Ülemääraste
energiaarvete vähendamisega võib hoonete renoveerimine aidata inimestel
energiaostuvõimetusest üle saada ja seda ka ära hoida. Samal ajal ei saa hooneid
renoveerida kulutusi tegemata ning oluline on tagada, et hoonete renoveerimise kulude
sotsiaalne mõju, eelkõige vähekaitstud leibkondadele, oleks kontrolli all.
Renoveerimislaine ei tohiks kedagi kõrvale jätta ja seda tuleks kasutada võimalusena
parandada vähekaitstud leibkondade olukorda ning tagada õiglane üleminek
kliimaneutraalsusele. Seetõttu peaksid rahalised stiimulid ja muud poliitikameetmed
olema esmajärjekorras suunatud vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetusest
mõjutatud inimestele ja sotsiaaleluruumides elavatele inimestele ning liikmesriigid
peaksid võtma meetmeid, et vältida väljatõstmist renoveerimise tõttu. Komisjoni
ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku
tagamise kohta loob ühise raamistiku ja ühise arusaama terviklikust poliitikast ja
investeeringutest, mida on vaja õiglase ülemineku tagamiseks.
2010/31/EL põhjendus 20
Selleks et anda komisjonile asjakohast teavet, peaksid liikmesriigid koostama käesoleva
direktiivi eesmärke edendavate seniste meetmete ja meetmete ettepanekute loetelu, kaasa
arvatud rahastamismeetmete loetelu, jättes välja käesoleva direktiiviga nõutavad meetmed.
Sellised liikmesriikide loetletud meetmed võivad eelkõige hõlmata meetmeid, mille eesmärk
on kõrvaldada olemasolevad õiguslikud tõkked ja turutõkked ning julgustada investeeringuid
ja/või muid tegevusi, et suurendada uute ja olemasolevate hoonete energiatõhusust, tehes
seega võimaliku panuse kütteostuvõimetuse vähendamisele. Selliste meetmete hulka võiksid
kuuluda, kuigi mitte ainult, tasuta või subsideeritud tehniline abi ja nõustamine, otsesed
toetused, subsideeritud laenuskeemid või väikese intressiga laenud, toetuskavad ja
laenutagatisskeemid. Riigiasutused ja muud institutsioonid, mis näevad ette
rahastamismeetmeid, võiksid siduda selliste meetmete rakendamise energiamärgistele kantud
energiatõhususe näitude ja soovitustega.
2010/31/EL põhjendus 21
Liikmesriikide aruandluskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik käesoleva
direktiiviga nõutavaid aruandeid esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta
direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid) 47
artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades. Liikmesriikide avalik sektor
peaks hoonete energiatõhususe valdkonnas näitama teistele teed ja seega tuleks riiklikes
kavades seada kõrgemad eesmärgid hoonetele, milles asuvad riigiasutused.
47
ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.
ET 31 ET
2010/31/EL põhjendus 22
(kohandatud)
uus
(49) Tagamaks, et võimalikud ostjad või üürnikud saaksid protsessi varases etapis
arvesse võtta hoonete energiatõhusust, peaks müügiks või rentimiseks pakutavatel
hoonetel või hoone osadel olema energiamärgis ning energiatõhususe klass ja see
teave tuleks esitada kõikides kuulutustes. Hoone või hoone osa tulevasele ostjale
või üürnikule tuleks energiamärgise kaudu anda õiget teavet hoone energiatõhususe
kohta ja praktilisi nõuandeid energiatõhususe suurendamiseks. Teavitamiskampaaniate
kaudu võiks omanikke ja üürnikke täiendavalt julgustada parandama hoonete või
hoone osade energiatõhusust. Ärihoonete omanikke ja üürnikke tuleks samuti
julgustada vahetama teavet tegeliku energiatarbimise kohta, et tagada kogu teabe
kättesaadavus teadlike otsuste tegemiseks vajalike paranduste kohta. Energiamärgis
peaks samuti sisaldama andmeid selle kohta, kuidas kütmine ja jahutamine tegelikult
mõjutavad hoone energiavajaduset, primaarenergiatarbimiset, taastuvenergia
tootmise ja kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside süsinikdioksiidi
heiteid kohta .
uus
(50) Hoonefondi seiret hõlbustab digitaalsete vahendite abil kogutud andmete
kättesaadavus, mis vähendab halduskulusid. Seetõttu tuleks luua hoonete
energiatõhususe riiklikud andmebaasid ja neis sisalduv teave tuleks edastada ELi
hoonefondi vaatluskeskusele.
2010/31/EL põhjendus 23
Riigiasutused peaksid olema eeskujuks ja püüdma rakendada energiamärgises toodud
soovitusi. Liikmesriigid peaksid riiklikesse kavadesse lisama meetmeid, et toetada riigiasutusi
energiatõhususe varajasel parandamisel ja energiamärgises toodud soovituste rakendamisel
võimalikult kiiresti.
2010/31/EL põhjendus 24
(kohandatud)
uus
(51) Hooned, kus asuvad riigiasutused või mida inimesed tihti külastavad, peaksid olema
eeskujuks ja näitama, et nad võtavad nende puhul on võetud arvesse keskkonna- ja
energiatõhususe aspekte, ning seetõttu tuleks kõnealuste hoonete puhul korrapäraselt
väljastada energiamärgis. Avalikkust tuleks energiatõhususest paremini teavitada,
pannes energiamärgised nähtavalt välja, eriti teatud suurusega hoonetes, kus asuvad
riigiasutused või mida inimesed tihti külastavad, nagu linnavalitsused, koolid,
kauplused ja kaubanduskeskused, selvehallid, restoranid, teatrid, pangad ja hotellid.
2010/31/EL põhjendus 25
(52) Viimastel aastatel on hakatud Euroopa riikides kasutama rohkem kliimaseadmeid.
Sellega kaasnevad märkimisväärsed probleemid tippkoormuse ajal, elektrikulude tõus
ET 32 ET
ja energiatasakaalu rikkumine. Esmatähtsaks peaksid saama need strateegiad, millega
parandatakse hoonete soojuskasutust suveperioodil. Sel eesmärgil tuleks keskenduda
meetmetele, mis väldivad ülekuumenemist, nagu varjulisus ja hoone konstruktsiooni
piisav soojusmahtuvus ning tuleks veelgi arendada passiivseid jahutusmeetodeid,
eeskätt neid, mis parandavad kliimatingimusi siseruumides ja mikrokliimat hoonete
ümber.
2010/31/EL põhjendus 26
uus
(53) Erialase ettevalmistusega töötajate läbiviidav kütte- ja ventilatsioonisüsteemide
ja kliimaseadmete korrapärane hooldus ja ülevaatus aitab seadmeid täpsemini
reguleerida vastavalt tootekirjeldusele ning tagab seeläbi keskkonna, ohutuse ja
energiakasutuse seisukohast nende optimaalse toimimise. Kogu kütte- ,
ventilatsiooni- ja kliimaseadmete süsteemi peaks selle olelusringi jooksul, ent eriti
enne selle asendamist või ajakohastamist, korrapäraselt hindama sõltumatu hindaja.
Selleks et vähendada hoonete omanike ja üürnike halduskoormust, peaksid
liikmesriigid püüdma kontrolle ja sertifitseerimist võimalikult palju ühendada.
2010/31/EL põhjendus 27
(kohandatud)
uus
(54) Ühine lähenemisviis hoonetele energiamärgise väljastamise , renoveerimispasside,
nutivalmiduse näitajate ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuste puhul, mida
viivad läbi erialase ettevalmistusega ja/või sertifitseeritud akrediteeritud
eksperdid, kelle sõltumatus tuleb tagada objektiivsete kriteeriumide alusel, aitab kaasa
võrdsete võimaluste loomisele, mis puudutab liikmesriikide pingutusi säästa
ehitussektoris energiat, ning muudab liidu kinnisvaraturul võimalike omanike või
kasutajate jaoks energiatõhususe teabe läbipaistvaks. Selleks et tagada
energiamärgiste , renoveerimispasside, nutivalmiduse näitajate ning kütte- ja
kliimaseadmete ülevaatuste kvaliteet kogu liidus, tuleks igas liikmesriigis kehtestada
sõltumatu kontrollimehhanism.
2010/31/EL põhjendus 28
(55) Kuna kohalikud ja piirkondlikud asutused on käesoleva direktiivi edukaks
rakendamiseks olulised, tuleks neid, kui see on asjakohane, vastavalt liikmesriikides
kehtivatele õigusaktidele kaasata ja nendega konsulteerida sellistes küsimustes nagu
planeerimine, teavitamise, koolitamise ja teadlikkuse parandamise programmide
väljatöötamine ning direktiivi rakendamine riiklikul või piirkondlikul tasandil.
Selliseid konsultatsioone saab kasutada ka selleks, et edendada asjakohaste juhiste
andmist kohalikele planeerijatele ja ehitusinspektoritele vajalike ülesannete täitmiseks.
Lisaks sellele peaksid liikmesriigid võimaldama arhitektidel ja planeerijatel tööstus- ja
elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel
korralikult kaaluda energiatõhususe suurendamise, taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia kasutamise ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamise optimaalset
kombinatsiooni ja innustama neid seda tegema.
ET 33 ET
2010/31/EL põhjendus 29
(56) Paigaldajad ja ehitajad on käesoleva direktiivi edukaks rakendamiseks olulised.
Seetõttu peaks piisaval hulgal paigaldajaid ja ehitajaid koolituste ja muude meetmete
kaudu omandama piisava pädevuse, et kasutada ja paigaldada nõuetekohaseid
energiatõhusa ja taastuvenergia tehnoloogiaga seadmeid.
2010/31/EL põhjendus 30
Liikmesriigid peaksid võtma arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta
direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) 48 seoses käesolevas
direktiivis käsitletud erialaekspertide vastastikuse tunnustamisega ja komisjon peaks jätkama
oma tegevust selliste erialaekspertide koolitusstandardite suuniste ja soovitustega Euroopa
aruka energia programmi kohaselt.
2010/31/EL põhjendus 31
(kohandatud)
Liidu mitteeluruumide kinnisvaraturu energiatõhususe läbipaistvuse suurendamiseks tuleks
kehtestada ühtsed tingimused vabatahtliku ühise mitteeluruumide energiatõhususe
sertifitseerimisskeemi jaoks. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 sätestatakse
seadusandliku tavamenetluse kohaselt eelnevalt määruse abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis
käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni
rakendamisvolituste teostamise suhtes. Kuni kõnealuse uue määruse vastuvõtmiseni
kohaldatakse jätkuvalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega
kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused),49 välja arvatud kontrolliga
regulatiivmenetlust käsitlevad sätted, mis ei ole kohaldatavad.
2010/31/EL põhjendus 32
(kohandatud)
uus
(57) Et teostada hoonete energiatõhususe parandamise eesmärki, tuleb komisjonile
delegeerida Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu
artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada I lisas sätestatud
üldraamistiku teatavaid osasid tehnika arenguga, ning kehtestada metoodikaraamistik
energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusate tasemete arvutamiseks , seoses
nende lävendite kohandamisega heitevabade hoonete jaoks ja olelusringi globaalse
soojendamise potentsiaali arvutusmetoodikaga Euroopa ühtse renoveerimispasside
raamistiku arendamise osas ning liidu skeemi osas hoonete nutivalmiduse
hindamiseks . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi
asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused
konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises
parema õigusloome kokkuleppes50 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada
delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa
48
ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
49
EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
50
ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
ET 34 ET
Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning
nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,
millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist .
uus
(58) Selleks et tagada käesoleva direktiivi sätete tõhus rakendamine, toetab komisjon
liikmesriike mitmesuguste vahendite kaudu, nagu tehnilise toe rahastamisvahend,51
mis pakub kohandatud tehnilist oskusteavet, et kavandada ja rakendada reforme,
sealhulgas neid, mille eesmärk on suurendada elu- ja mitteeluhoonete iga-aastast
energiatõhusaks renoveerimise määra 2030. aastaks ning edendada põhjalikku
energiatõhusaks renoveerimist. Tehniline abi on seotud näiteks haldussuutlikkuse
suurendamisega, poliitika väljatöötamise ja rakendamise toetamisega ning asjakohaste
parimate tavade jagamisega.
2010/31/EL põhjendus 33
(kohandatud)
uus
(59) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, eesmärke , nimelt hoonete energiatõhususe
suurendamist ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist , ei suuda liikmesriigid
piisavalt saavutada ehitussektori keerukuse tõttu ja liikmesriikide eluasemeturgude
suutmatuse tõttu rahuldavalt lahendada energiatõhususe probleeme, ja ent
meetme mastaabi ja mõju tõttu sellepärast on seda parem saavutada liidu tasandil, võib
liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks
vajalikust kaugemale.
uus
(60) Käesoleva algatuse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 2, millega
antakse liidule õigus kehtestada meetmeid, mis on vajalikud liidu energiapoliitika
eesmärkide saavutamiseks. Ettepanekuga aidatakse saavutada ELi toimimise lepingu
artikli 194 lõikes 1 sätestatud liidu energiapoliitika eesmärke, eelkõige parandada
hoonete energiatõhusust ja vähendada nende kasvuhoonegaaside heidet, mis aitab
keskkonda säilitada ja parandada.
2010/31/EL põhjendus 36
(kohandatud)
uus
(61) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe52
punktiga 4434 julgustatakse liikmesriike peaksid liikmesriigid koostama nende
endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja
51
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse
tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).
52
ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
ET 35 ET
toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need
üldsusele kättesaadavaks. Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri
2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta
kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale
teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate
liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab
seadusandja, et selliste dokumentide esitamine on põhjendatud, eriti pärast Euroopa
Kohtu otsust kohtuasjas C-543/17 (komisjon vs. Belgia).
2010/31/EL põhjendus 34
(kohandatud)
(62) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma
sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga 2002/91/EÜ
oluliselt muutunud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast
direktiivist.
2010/31/EL põhjendus 35
(kohandatud)
(63) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi
2002/91/EL VIII lisa B osas esitatud direktiivide liikmesriigi õigusesse
ülevõtmise tähtaegadega ja kohaldamise kuupäevadega.
2010/31/EL (kohandatud)
uus
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Sisu
1. Käesoleva direktiiviga edendatakse liidu piires hoonete
energiatõhusust ja hoonete kasvuhoonegaaside heite vähendamist eesmärgiga muuta
hoonefond 2050. aastaks heitevabaks , võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke tingimusi
ning ruumide sisekliima nõudeid ja kulutasuvust.
2. Käesoleva direktiiviga nähakse ette nõuded järgmistes küsimustes:
a) hoonete ja hoone osade üldise energiatõhususe arvutamise metoodika ühine
üldraamistik;
b) miinimumnõuete rakendamine uute hoonete ja hoone uute osade energiatõhususe
suhtes;
c) miinimumnõuete rakendamine:
i) oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete, ja hoone osade ja
ehitusdetailide energiatõhususe suhtes;
ET 36 ET
ii) hoonete välispiireteks olevate selliste ehitusdetailide energiatõhususe suhtes,
millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need
rekonstrueeritakse või asendatakse; ning
iii) hoone tehnosüsteemide energiatõhususe suhtes uue tehnosüsteemi
paigaldamisel, asendamisel või ajakohastamisel;
uus
d) energiatõhususe miinimumstandardite kohaldamine olemasolevate hoonete ja
olemasolevate hooneosade suhtes;
e) renoveerimispassid;
f) riiklikud hoonete renoveerimise kavad;
g) säästev liikuvustaristu hoonetes ja nende kõrval; ning
h) arukad hooned;
2010/31/EL (kohandatud)
uus
(d) riiklikud kavad liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks;
(ie) hoonetele ja hoone osadele energiamärgise väljastamine;
(jf) hoonetes paiknevate kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ja kliimaseadmete
korrapärane ülevaatus; ning
(kg) energiatõhususe sertifikaatide, renoveerimispasside, nutivalmiduse näitajate ja
ülevaatusaruannete sõltumatud kontrollisüsteemid.
3. Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on miinimumnõuded ega takistata ühelgi
liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid. Sellised meetmed on kooskõlas
ELi toimimise lepinguga. Neist teatatakse komisjonile.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „hoone“ – katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima
reguleerimiseks tarbitakse energiat;
uus
2. „heitevaba hoone“ – I lisa kohaselt kindlaks määratud väga suure energiatõhususega
hoone, millele siiski vajalik väga väike energiakogus on täielikult kaetud taastuvatest
energiaallikatest toodetud energiaga, mis on toodetud kohapeal või saadud
taastuvenergiakogukonnast direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia
direktiiv] tähenduses või kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemist vastavalt III lisas
esitatud nõuetele;
ET 37 ET
2010/31/EL (kohandatud)
uus
32. „liginullenergiahoone“– hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on
väga suur ja mitte väiksem kui 2023. aastal liikmesriikide poolt vastavalt artikli 6
lõikele 2 esitatud kulutõhus tase ning kus .nNullilähedane või väga väike nõutava
energia kogus peaks pärineb väga olulisel määral pärinema taastuvatest
energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest
toodetud energiast;
uus
4. „energiatõhususe miinimumstandardid“ – eeskirjad, millega nõutakse
olemasolevatelt hoonetelt energiatõhususe nõude täitmist hoonefondi ulatusliku
rekonstrueerimise kava osana või käivituspunktiks oleva turutoimingu korral (müük
või rent) teatava aja jooksul või kindlaks kuupäevaks, käivitades seeläbi
olemasolevate hoonete renoveerimise;
5. „avaliku sektori asutused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL
artikli 2 punktis 1 määratletud „avaliku sektori hankijad“53;
2018/844 artikli 1 lõige 1 punkt
a
uus
63. „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, mida kasutatakse hoone või hoone osa
kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, sisseehitatud
valgustuse jaoks, automatiseerimiseks ja juhtimiseks ning kohapeal
taastuvenergia elektri tootmiseks ja salvestamiseks , või selliste
süsteemide kogum, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärit energiat kasutavad
süsteemid;
2018/844 artikli 1 lõige 1 punkt
b
73a. „hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteem“ – süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid,
tarkvara ja inseneriteenuseid, mis võivad toetada hoone tehnosüsteemide
energiatõhusat, säästlikku ja ohutut toimimist, kasutades automaatset juhtimist ja
lihtsustades nimetatud hoone tehnosüsteemide manuaalset juhtimist;
2010/31/EL (kohandatud)
84. „hoone energiatõhusus“ – hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse
rahuldamiseks vajalik arvutuslik või arvestiga mõõdetud energia hulk, mis
hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja
valgustuseks tarbitavat energiat;
53
ELT L 94, 4.1.2003, lk 65.
ET 38 ET
95. „primaarenergia“ – taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud
energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud;
uus
10. „taastumatu primaarenergia tegur“ – konkreetse energiakandja jaoks ette nähtud
taastumatu primaarenergia (sealhulgas tarnitud energia ja arvutatud energia üldkulud
kasutuskohtadesse tarnimisel) jagatuna tarnitud energiahulgaga;
11. „taastuva primaarenergia tegur“ – kohapealsest, lähedal asuvast või kaugest
energiaallikast toodetud taastuvenergia, mida tarnitakse konkreetse energiakandja
kaudu (sealhulgas tarnitud energia ja arvutatud energia üldkulud kasutuskohtadesse
tarnimisel) jagatuna tarnitud energiahulgaga;
12. „summaarne primaarenergiategur“ – konkreetse energiakandja taastuva
primaarenergia teguri ja taastumatu primaarenergia teguri kaalutud summa;
2010/31/EL (kohandatud)
uus
136. „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“– energia, mis on toodetud
taastuvatest mittefossiilsetest allikatest, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia
(päikesesoojus ja päikesekiirgusest toodetud elektrienergia) , aerotermiline
energia, ja geotermiline energia, hüdrotermiline energia, ümbritseva
keskkonna energia, loodete, lainete ning muu ookeanienergia, hüdroenergia,
biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;
147. „hoone välispiire“ – hoone sisemust väliskeskkonnast eraldavad hoone integreeritud
elemendid;
158. „hoone osa“ – hoones paiknev hoone osa, korrus või korter, mis on konstrueeritud
või mida on muudetud nii, et seda saab kasutada eraldi;
169. „ehitusdetail“ – hoone tehnosüsteem või hoone välispiirde element;
uus
17. „eluruum“ – ruum või ruumide komplekt alalises hoones või hoone struktuuriliselt
eraldatud osas, mis on ette nähtud ühe tavaleibkonna aastaringseks elamiseks;
18. „renoveerimispass“ – dokument, milles esitatakse mitmest etapist koosnev
kohandatud tegevuskava konkreetse hoone renoveerimiseks, millega parandatakse
oluliselt hoone energiatõhusust;
19. „põhjalik renoveerimine“ – renoveerimine, millega muudetakse hoone või hoone osa
a) enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks, või
b) alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks;
20. „etapiviisiline põhjalik renoveerimine“ – mitmes etapis teostatav põhjalik
renoveerimine, mis toimub vastavalt artiklile 10 renoveerimispassis sätestatud
etappide kohaselt;
ET 39 ET
2010/31/EL
2110. „oluline rekonstrueerimine“ – hoone rekonstrueerimine, mille puhul:
a) hoone välispiirete või tehnosüsteemide rekonstrueerimisega seotud kulud on
suuremad kui 25 % hoone väärtusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel
hoone asub, või
b) rekonstrueeritakse rohkem kui 25 % hoone välispiirete pindalast.
Liikmesriigid võivad valida, kas nad kohaldavad valikut a või b;
uus
22. „kasutamisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused“ – kasvuhoonegaaside
heitkogused, mis on seotud hoone tehnosüsteemide energiatarbimisega hoone
kasutamise ja käitamise ajal;
23. „olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused“ – hoonega seotud
kasvuhoonegaaside koguheide selle olelusringi kõigil etappidel: alates „hällist“
(hoone ehitamiseks kasutatavate toorainete kaevandamine), materjali tootmisel ja
töötlemisel ning hoone kasutusaja jooksul kuni „hauani“ (hoone lammutamine ja
korduskasutamine, ringlussevõtt, muu taaskasutamine ja hoone materjalide
kõrvaldamine);
24. „olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal (GWP)“ – näitaja, mis mõõdab
hoone globaalse soojendamise potentsiaali kogu olelusringi jooksul;
25. „huvide lahknemine“ – [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi] artikli 2 punktis
52 määratletud huvide lahknemine;
26. „energiaostuvõimetus“ – [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi] artikli 2
punktis 49 määratletud energiaostuvõimetus;
27. „vähekaitstud leibkonnad“ – energiaostuvõimetud leibkonnad või sellised leibkonnad
(sealhulgas keskmise sissetulekuga leibkondade väiksema sissetulekuga osa), kelle
energiakulud on eriti suured ja kellel puuduvad vahendid nende kasutuses oleva
hoone renoveerimiseks;
2010/31/EL (kohandatud)
2811. „Euroopa standard“ – Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika
Standardikomitee või Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi vastu
võetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard;
2912. „energiamärgis“ – liikmesriigi või selle määratud juriidilise isiku tunnustatud
sertifikaat, millel on märgitud hoone või hoone osa energiatõhusus, arvutatuna
vastavalt artikli 43 kohaselt vastu võetud metoodikale;
3013. „koostootmine“ – soojusenergia ning elektrienergia ja/või mehaanilise energia
samaaegne tootmine ühes protsessis;
3114. „kulutõhus tase“ – energiatõhususe tase, mis viib väikseimate kuludeni hinnangulise
majandusliku olelusringi jooksul, kusjuures
a) väikseim kulu määratakse kindlaks võttes arvesse:
ET 40 ET
uus
i) asjaomase hoone kategooriat ja kasutusviisi:
2010/31/EL
uus
ii) ametlikel prognoosidel põhinevaid energiaga seotud
investeerimiskulusid,
iii) hooldus- ja käituskulusid, (sh energiakulu ja energiasäästu, võttes
arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste maksumust;
uus
iv) energiakasutuse välismõjusid keskkonnale ja tervisele;
2010/31/EL (kohandatud)
uus
v) asjaomase hoone liiki ning kui see on asjakohane kohapeal toodetud
energiast saadud tulu);
vi) ja kui see on asjakohane kõrvaldamis jäätmekäitluse kulusid, ning
b) iga liikmesriik määrab kindlaks hinnangulise majandusliku olelusringi. See
, mis tähendab sellise hoone järelejäänud hinnangulist majanduslikku
olelusringi, mille puhul energiatõhususe nõuded on kehtestatud hoonele
tervikuna, või ehitusdetaili hinnangulist majanduslikku olelusringi, kui
energiatõhususe nõuded on kehtestatud ehitusdetailidele.
Kulutõhus tase peab jääma energiatõhususe tasemete vahemikku, kus hinnangulise
majandusliku olelusringi jooksul arvutatud tasuvusanalüüs on positiivne;
uus
32. „laadimispunkt“ – [alternatiivkütuste taristu määruse] artikli 2 punktis 41
määratletud laadimispunkt;
33. „üliväike eraldatud võrk“ – võrk, milles 2022. aastal oli tarbimine väiksem kui 500
GWh ja millel puuduvad ühendused teiste süsteemidega;
34. „arukas laadimine“ – direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv]
artikli 2 punktis 14 l määratletud arukas laadimine;
35. „kahesuunaline laadimine“ – direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia
direktiiv] artikli 2 punktis 14n määratletud kahesuunaline laadimine;
36. „hüpoteegiportfelli standardid“ – mehhanismid, mis motiveerivad hüpoteeklaenude
andjaid suurendama hüpoteegiga kaetud hoonete mediaan-energiatõhusust ja
julgustama potentsiaalseid kliente muutma oma kinnisvara energiatõhusamaks
vastavalt liidu CO2-heite vähendamise eesmärgile ja asjakohastele
energiaeesmärkidele hoonete energiatarbimise valdkonnas, tuginedes kestliku
majandustegevuse määratlusele ELi taksonoomias;
ET 41 ET
37. „hoone digitaalne logiraamat“ – ühine andmekogu, kuhu kantakse kõik asjakohased
hoone andmed, sealhulgas energiatõhususega seotud andmed, nagu energiamärgised,
renoveerimispassid ja nutivalmiduse näitajad, mis hõlbustab teadlike otsuste tegemist
ja teabe jagamist ehitussektoris hoonete omanike ja kasutajate, finantsasutuste ja
avaliku sektori asutuste vahel;
2010/31/EL
3815. „kliimaseade“ – mehhanismid, mida on tarvis siseruumide õhu töötlemiseks, et
temperatuuri kontrollida või seda alandada;
2018/844 artikli 1 lõige 1 punkt
c
uus
3915 a. „küttesüsteem“ – komponentide kombinatsioon, mida on tarvis siseruumide õhu
töötlemiseks, et temperatuuri tõsta;
4015b. „soojusgeneraator“ – see osa küttesüsteemist, milles toodetakse I lisas nimetatud
kasutuste jaoks kasulikku soojust ühel või mitmel järgmisel viisil:
(a) kütuse põletamine, näiteks katlas;
(b) Joule’i efekt ehk elekterküttekeha läbiva elektrivoolu soojuslik toime;
(c) soojuse sidumine ümbritsevast õhust, ventilatsioonisüsteemist väljuvast õhust
või veest või maasoojusallikast soojuspumba abil;
4115c. „energiatõhususe leping“ – energiatõhususe leping, mis on määratletud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) …/… [uuesti sõnastatud energiatõhususe
direktiiv] 2012/27/EL54 artikli 2 punktis 27 29;
2010/31/EL
4216. „kuumaveekatel“ – katla korpusest ja põletist koosnev üksus, mille abil kantakse
vedelikule üle põlemisel eralduv soojus;
4317. „efektiivne nimivõimsus“ – tootja määratletud ja tagatud suurim soojusvõimsus
(kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud
kasuliku võimsuse korral;
18. „soojuspump” – masin, seade või paigaldis, mis kannab niisugusest looduslikust
keskkonnast nagu õhust, veest või maapinnast saadava soojuse üle hoonetesse või
tööstuslikesse rakendustesse, pöörates soojuse loomuliku voolu niisuguseks, et see
voolab madalamalt temperatuurilt kõrgemale. Reverseeritavad soojuspumbad võivad
ühtlasi kanda soojust hoonest looduslikku keskkonda;
4419. „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma
vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta,
et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;
54
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse
energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
ET 42 ET
uus
45. „kasulik põrandapind“ – hoone põrandapind, mis on vajalik parameetrina, et
kvantifitseerida konkreetseid kasutustingimusi, mida väljendatakse põrandapinna
ühiku kohta, ning kohaldada lihtsustuste ning tsoonideks jaotamise ja
(ümber)jaotamise eeskirju;
46. „võrdluspõrandapind“ – põrandapind, mida kasutatakse hoone energiatõhususe
hindamisel võrdlussuurusena; hoone energiatõhusust hinnates arvutatakse see suurus
hoone välispiirde sisse jäävate ruumide kasulike põrandapindade summana;
47. „hindamispiir“ – piir, kus tarnitud ja väljaviidud energiat mõõdetakse või
arvutatakse;
48. „kohapeal“ – valduses ja maal, kus hoone asub ning hoones endas;
49. „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ – taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia, mis on toodetud hinnatava hoone kohalikus või piirkondlikus
ümbruses ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a) seda saab jaotada ja kasutada ainult selles kohalikus ja piirkondlikus ümbruses
spetsiaalse jaotusvõrgu kaudu;
b) see võimaldab arvutada konkreetse primaarenergiateguri, mis kehtib ainult
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohta, mis on toodetud selles
kohalikus või piirkondlikus ümbruses, ning
c) seda saab kasutada hoone asukohas ja seda kasutust hinnatakse spetsiaalse
ühenduse kaudu energiaallikaga, ning selle ühenduse jaoks on vaja
eriseadmeid, et tagada hoone omakasutuseks vajaliku energia ohutu tarnimine
ja mõõtmine;
50. „hoonete energiatõhususe teenused“ – sellised teenused nagu küte, jahutus,
ventilatsioon, soe tarbevesi ja valgustus ning muud teenused, mille energiatarbimist
võetakse arvesse hoonete energiatõhususe hindamisel;
51. „energiavajadus“ – energia, mis tuleb viia kliimaseadmega ruumi või sealt
eemaldada selleks, et säilitada ruumis ettenähtud tingimused teatava aja jooksul,
võtmata arvesse hoone tehnosüsteemide ebatõhusust;
52. „energiakasutus“ – hoone energiatõhusust tagavasse hoone tehnosüsteemi sisenev
energia, mille otstarve on rahuldada energiavajadust;
53. „omatarbeks kasutatav“ – see osa kohapeal või läheduses toodetud taastuvenergiast,
mida kasutatakse kohapealsetes tehnilistes süsteemides hoone energiatõhususe
teenuste jaoks;
54. „muud kohapealsed kasutusviisid“ – energia, mida kasutatakse kohapeal muul kui
energiatõhususe teenuste otstarbel, sealhulgas seadmed, mitmesugused ja täiendavad
koormused või elektromobiilsuse laadimispunktid;
55. „arvutusvahemik“ – energiatõhususe arvutamiseks kasutatav diskreetne ajavahemik;
56. „tarnitud energia“ – energiakandja kohta väljendatud energia, mis on läbi
hindamispiiri viidud hoone tehnosüsteemidesse selleks, et täita arvesse võetud
kasutusviiside energiavajadusi või toota väljaviidud energiat;
ET 43 ET
57. „väljaviidud energia“ – energiakandja ja primaarenergiateguri kohta väljendatud
taastuvenergia osa, mis suunatakse välisesse energiavõrku selle asemel, et kasutada
seda kohapeal omatarbeks või muul kohapealsel otstarbel.
2018/844 artikli 1 lõige 1 punkt
d
20. „üliväike eraldatud võrk“ – üliväike eraldatud võrk, mis on määratletud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 2755.
2010/31/EL (kohandatud)
Artikkel 32a
Riiklik hoonete renoveerimise kava Pikaajaline renoveerimisstrateegia
2018/1999 artikli 53 lõike 1
punkt a
uus
1. Iga liikmesriik koostab pikaajalise renoveerimisstrateegia riikliku hoonete
renoveerimise kava nii avaliku kui ka erasektori elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise
toetamiseks tagamiseks kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja
vähese CO2 heitega hoonefond, hõlbustades olemasolevate hoonete kulutasuvat
ümberehitamist eesmärgiga muuta olemasolevad hooned liginullenergia
heitevabaks hooneteks.
Iga pikaajaline renoveerimisstrateegia hoonete renoveerimise kava hõlmab järgmist:
2018/844 artikli 1 lõige 2
uus
a) ülevaade kogu riigi hoonefondist , mis hõlmab eri hooneliike, ehitusaegu ja
kliimatsoone ning , mis põhineb asjakohasel juhul statistilisel valimil ning
renoveeritud hoonete eeldataval osakaalul aastaks 2020 artikli 19 kohasel
energiamärgiste riiklikul andmebaasil, ülevaade turutõketest ja turutõrgetest ning
ülevaade ehitus-, energiatõhusus- ja taastuvenergiasektorite suutlikkusest ;
b) hoonetüübi ja kliimatsooni suhtes asjakohaste kulutasuvate lahenduste
kindlakstegemine seoses renoveerimisega, võttes vajaduse korral arvesse
asjakohaseid võimalikke otsustavaid hetki hoone olelusringis;
c) poliitika ja meetmed, millega edendatakse hoonete kulutasuvat täielikku
renoveerimist, sealhulgas järkjärgulist täielikku renoveerimist, ning toetatakse
sihipäraseid kulutasuvaid meetmeid ja renoveerimistöid, näiteks hoonete
renoveerimispasside vabatahtliku süsteemi kasutuselevõtuga;
55
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia
siseturu ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009,
lk 55).“
ET 44 ET
d) ülevaade poliitikast ja meetmetest, mis on suunatud riigi hoonefondi halvimate
tõhususnäitajatega segmentidele, huvide lahknemise olukordadele ja turutõrgetele,
ning ülevaade energiaostuvõimetuse leevendamisele kaasa aitavatest asjakohastest
riiklikest meetmetest;
e) poliitika ja meetmed, mis on suunatud kõigile üldkasutatavatele hoonetele;
f) ülevaade riiklikest algatustest, mille eesmärk on edendada arukaid
tehnoloogiaid ning omavahel hästi ühendatud hooneid ja kogukondi, samuti oskusi ja
haridust ehitussektoris ja energiatõhususe sektoris ning
g) eeldatava energiasäästu ja laiema kasu, näiteks tervise, ohutuse ja
õhukvaliteediga seotud kasu tõenduspõhine hinnang.
uus
b) tegevuskava, mis sisaldab riiklikult kehtestatud eesmärke ja mõõdetavaid
edusammude näitajaid, pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, et
tagada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega riiklik hoonefond,
ning olemasolevate hoonete muutmine heitevabaks;
c) ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest, millega
toetatakse tegevuskava rakendamist vastavalt punktile b, ning
d) ülevaade hoonete renoveerimise kava rakendamiseks vajalikest investeeringutest,
rahastamisallikatest ja meetmetest ning hoonete renoveerimiseks ette nähtud
haldusressurssidest.
Punktis b osutatud tegevuskava sisaldab 2030., 2040. ja 2050. aastaks püstitatud riiklikke
eesmärke iga-aastase hoonete energiatõhusaks renoveerimise määra, riikliku hoonefondi
primaarenergia tarbimise ja lõppenergia tarbimise ning kasutamisest tulenevate
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta; konkreetseid ajakavasid, mille järgi
hoonetel peab 2040. ja 2050. aastaks olema artikli 9 lõike 1 kohaselt ette nähtust kõrgem
energiatõhususe klass vastavalt kavale, mille abil muuta riiklik hoonefond heitevabaks;
tõenduspõhine hinnang eeldatava energiasäästu ja laiema kasu kohta; hinnang selle kohta,
kuidas hoonete renoveerimise kava aitab saavutada asjaomase liikmesriigi siduvat riiklikku
kasvuhoonegaaside heitkogusega seotud eesmärki vastavalt määrusele (EL) .../...
[jõupingutuste jagamise määrus (läbi vaadatud)], liidu energiatõhususe eesmärke vastavalt
direktiivile (EL) …/…. [energiatõhususe direktiiv (uuesti sõnastatud)], liidu taastuvenergia
eesmärke, sealhulgas soovituslikku eesmärki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
osakaalu suurendamiseks ehitussektoris vastavalt direktiivile (EL) 2018/2001 [taastuvenergia
direktiiv (muudetud)], ning liidu 2030. aasta kliimaeesmärki ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse
eesmärki vastavalt määrusele (EL) 2021/1119.
2. Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile iga viie aasta tagant oma hoonete
renoveerimise kava projekti, kasutades II lisa kohast näidisvormi. Iga liikmesriik esitab oma
hoonete renoveerimise kava projekti määruse (EL) 2018/1999 artiklis 9 osutatud lõimitud
riikliku energia- ja kliimakava projekti osana; kava projekti ajakohastatud versiooni esitamise
korral peab see olema kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud ajakohastatud versioon.
Erandina kõnealuse määruse artikli 9 lõikest 1 ja artikli 14 lõikest 1 esitavad liikmesriigid
oma hoonete renoveerimise kava esimese projekti komisjonile 30. juuniks 2024.
ET 45 ET
2018/844 artikli 1 lõige 2
uus
2. Iga liikmesriik koostab oma pikaajalise renoveerimisstrateegia raames meetmete ja
riigi tasandil kindlaksmääratud mõõdetavate edusammude näitajatega tegevuskava, pidades
silmas pikaajalist, aastaks 2050 seatud eesmärki vähendada liidus kasvuhoonegaaside
heitkoguseid 80–95 % võrreldes 1990. aastaga, tagada väga energiatõhus ja vähese CO2-
heitega riiklik hoonefond ning hõlbustada olemasolevate hoonete kulutasuvat ümberehitamist
liginullenergiahooneteks. Tegevuskava hõlmab soovituslikke vahe-eesmärke aastateks 2030,
2040 ja 2050 ning täpsustab, kuidas need aitavad saavutada liidu energiatõhususe eesmärke
vastavalt direktiivile 2012/27/EL.
3. Selleks et toetada investeeringute tegemist renoveerimisse, mida on vaja lõikes 1
osutatud eesmärkide saavutamiseks, hõlbustavad liikmesriigid juurdepääsu asjakohastele
mehhanismidele, mis on mõeldud
a) projektide koondamiseks, sh investeerimisrühmade või -platvormide ning
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konsortsiumide abil, et võimaldada
investorite juurdepääsu ning samuti pakettlahenduste pakkumist potentsiaalsetele
klientidele;
b) energiatõhususega seotud tegevuse arvatavate riskide vähendamiseks
investorite ja erasektori jaoks;
c) avaliku sektori raha kasutamiseks erasektori investeeringute suurendamise või
konkreetsete turutõrgete kõrvaldamise nimel;
d) investeeringute suunamiseks energiatõhusate üldkasutatavate hoonete fondi
kooskõlas Eurostati juhistega ning
e) kättesaadavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite loomiseks, näiteks
tarbijatele mõeldud kontaktpunktid ja energiaalase nõustamise teenused, mille abil
saab teavet energiatõhususe nimel tehtavate renoveerimiste ja rahastamisvahendite
kohta.
4. Komisjon kogub ja levitab vähemalt avaliku sektori asutustele parimaid tavasid
energiatõhususe nimel renoveerimise edukate avaliku ja erasektori rahastamiskavade kohta
ning teavet väikesemahuliste energiatõhususe nimel tehtavate renoveerimisprojektide
koondamise kavade kohta. Komisjon teeb kindlaks tarbija seisukohast parimad tavad
renoveerimist soodustavate finantsstiimulite kohta, võttes arvesse kulutõhususe erinevusi
liikmesriikide vahel, ning levitab neid tavasid.
35. Oma pikaajalise renoveerimisstrateegia hoonete renoveerimise kava
väljatöötamise toetamiseks korraldab iga liikmesriik enne hoonete renoveerimise kava
projekti pikaajalise renoveerimisstrateegia komisjonile esitamist selleteemalise avaliku
konsultatsiooni. Avalik konsultatsioon hõlmab eelkõige kohalikke ja piirkondlikke
omavalitsusi ning teisi sotsiaal-majanduslikke partnereid, sealhulgas kodanikuühiskonda ja
vähekaitstud kodumajapidamistega tegelevaid organeid. Iga liikmesriik avaldab oma
avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtte oma pikaajalise renoveerimisstrateegia
hoonete renoveerimise kava projekti lisana.
Iga liikmesriik määrab kindlaks pikaajalise renoveerimisstrateegia rakendamise jooksul
kaasaval viisil konsulteerimise korra.
ET 46 ET
uus
4. Komisjon hindab riikliku hoonete renoveerimise kavade projekte, eelkõige seda, kas:
a) riiklikult kehtestatud eesmärkide ambitsioonikuse tase on piisav ning kooskõlas
lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud riiklike kliima- ja
energiakohustustega;
b) poliitika ja meetmed on piisavad riiklikult kehtestatud eesmärkide
saavutamiseks;
c) kava rakendamiseks on eraldatud piisavad eelarve- ja haldusressursid;
d) lõike 3 kohane avalik konsultatsioon on olnud piisavalt kaasav ning
e) kavad vastavad lõike 1 nõuetele ja II lisas esitatud näidisvormile.
Pärast konsulteerimist artikli 30 kohaselt loodud komiteega võib komisjon anda
liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõikele 2 ja
artiklile 34.
Hoonete renoveerimise kava esimese projekti puhul võib komisjon anda liikmesriikidele
riigipõhiseid soovitusi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on kõnealuse
kava esitanud.
5. Iga liikmesriik võtab oma hoonete renoveerimise lõplikus kavas asjakohaselt arvesse
kõiki komisjoni soovitusi. Kui asjaomane liikmesriik ei võta soovitust või selle olulist osa
arvesse, esitab ta komisjonile asjakohase põhjenduse ja avalikustab selle põhjused.
6. Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile iga viie aasta tagant oma hoonete
renoveerimise kava, kasutades II lisa kohast näidisvormi. Iga liikmesriik esitab oma hoonete
renoveerimise kava määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 osutatud lõimitud riikliku energia- ja
kliimakava projekti osana; ajakohastatud versiooni esitamise korral peab see olema kõnealuse
määruse artiklis 14 osutatud ajakohastatud versioon. Erandina kõnealuse määruse artikli 3
lõikest 1 ja artikli 14 lõikest 2 esitavad liikmesriigid esimese hoonete renoveerimise kava
komisjonile 30. juuniks 2025.
2018/844 artikli 1 lõige 2
uus
76. Iga liikmesriik lisab pikaajalise renoveerimisstrateegia lisana oma järgmisele
hoonete renoveerimise lõplikule kavale lisana kõige hiljutisema pikaajalise
renoveerimisstrateegia või hoonete renoveerimise kava rakendamise üksikasjad,
sealhulgas kavandatud poliitika ja meetmete kohta. Iga liikmesriik esitab teabe selle kohta,
kas tema riiklikud eesmärgid on saavutatud või mitte.
uus
8. Iga liikmesriik lisab oma lõimitud riiklikusse energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse
vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 17 ja 21 teabe käesoleva artikli lõike 1 punktis b
osutatud riiklike eesmärkide rakendamise kohta ja selle kohta, kuidas hoonete renoveerimise
kava aitab saavutada asjaomase liikmesriigi siduvat riiklikku kasvuhoonegaaside
heitkogusega seotud eesmärki vastavalt määrusele (EL) .../... [jõupingutuste jagamise määrus
(läbi vaadatud)], liidu energiatõhususe eesmärke vastavalt direktiivile (EL) …/….
ET 47 ET
[energiatõhususe direktiiv (uuesti sõnastatud)]; liidu taastuvenergia eesmärke, sealhulgas
soovituslikku eesmärki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu
suurendamiseks ehitussektoris vastavalt direktiivile (EL) 2018/2001 [taastuvenergia direktiiv
(muudetud)], ning liidu 2030. aasta kliimaeesmärki ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse
eesmärki vastavalt määrusele (EL) 2021/1119.
2018/844 artikli 1 lõige 2
7. Iga liikmesriik võib kasutada oma pikaajalisi renoveerimisstrateegiaid selleks, et
tegeleda tuleohutuse ning tugeva seismilisuse seotud riskidega, mis mõjutavad energiatõhusat
renoveerimist ja hoonete eluiga.
2018/1999 artikli 53 lõike 1
punkt b
8. Liikmesriigi pikaajaline renoveerimisstrateegia esitatakse komisjonile Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199956 artiklis 3 osutatud lõpliku lõimitud riikliku
energia- ja kliimakava osana. Erandina nimetatud määruse artikli 3 lõikest 1 tuleb käesoleva
artikli lõike 1 kohane esimene pikaajaline renoveerimisstrateegia esitada komisjonile
10. märtsiks 2020.
2010/31/EL (kohandatud)
uus
Artikkel 43
Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika vastuvõtmine
Liikmesriigid kohaldavad hoonete energiatõhususe arvutamiseks metoodikat vastavalt I lisas
sätestatud ühisele üldraamistikule.
Metoodika võetakse vastu riiklikul või piirkondlikul tasandil.
Artikkel 54
Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada hoonete või hoone osade
energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine eesmärgiga saavutada vähemalt
kulutõhus tase. Energiatõhusus arvutatakse artiklis 43 osutatud metoodika kohaselt.
Kulutõhus tase arvutatakse artiklis 65, kui raamistik on kehtestatud osutatud võrdleva
metoodika raamistiku kohaselt.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada energiatõhususe miinimumnõuete
kehtestamine hoonete välispiirete osa moodustavate ehitusdetailide suhtes, millel on oluline
56
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,
98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu
direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
ET 48 ET
mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need rekonstrueeritakse või asendatakse
eesmärgiga saavutada vähemalt kulutõhus tase.
Nõuete kehtestamisel võivad liikmesriigid teha vahet uute ja olemasolevate hoonete vahel
ning eri liiki hoonete vahel.
Nõuete puhul võetakse arvesse ruumide üldisi sisekliima tingimusi, vältimaks võimalikku
negatiivset mõju, nagu ebapiisavat ventilatsiooni, ning ka kohalikke tingimusi ja hoone
kavandatud funktsiooni ja vanust.
Liikmesriik ei ole kohustatud kehtestama energiatõhususe miinimumnõudeid, mis ei ole
kulutasuvad hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul.
Liikmesriigid vaatavad oma eEnergiatõhususe miinimumnõuded vaadatakse
korrapäraselt läbi vähemalt viie aasta järel ning vajaduse korral ajakohastavad neid
ajakohastatakse, et kajastada ehitussektoris toimunud tehnika arengut , artikli 6 kohase
kulutõhususarvutuse tulemusi ning ajakohastatud riiklikke energia- ja kliimaeesmärke ning
energia- ja kliimapoliitikat .
uus
2. Liikmesriigid võivad otsustada kohandada lõikes 1 osutatud nõudeid hoonete puhul,
mis on ametliku kaitse all teatava miljööväärtuse või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise
või ajaloolise väärtuse tõttu ja kus teatavate energiatõhususe miinimumnõuete täitmine
muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust.
2010/31/EL (kohandatud)
uus
32. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud
nõudeid järgmiste hooneliikide suhtes:
a) hooned, mis on ametliku kaitse all teatava miljööväärtuse või nende endi
spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu ja kus teatud
energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende
eripära või välimust;
ab) kultusekohtadena või religioosseteks toimingutekstegevusteks kasutatavad
hooned;
bc) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja
väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning
eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku
sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;
cd) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas
või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav
energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise
energiatarbimisest;
de) eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.
Artikkel 65
Energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamine
ET 49 ET
1. Vastavalt artiklitele 2923, ,24 ja 25 kehtestab komisjon delegeeritud õigusaktidega 30.
juuniks 2011 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse
võrdleva metoodika raamistikku hoonete või ehitusdetailide energiatõhususe
miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Komisjon vaatab 30. juuniks 2026 läbi
võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme
arvutamiseks oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete ja üksikute ehitusdetailide
puhul.
Võrdleva metoodika raamistik kehtestatakse VIIIII lisa kohaselt ning selles tehakse vahet uute
ja olemasolevate hoonete vahel ning eri liiki hoonete vahel.
2. Liikmesriigid arvutavad energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme,
kasutades lõike 1 kohaselt kehtestatud võrdleva metoodika raamistikku ja asjakohaseid
parameetreid, näiteks kliimatingimusi ja energiainfrastruktuuri praktilist kättesaadavust, ning
võrdlevad arvutuse tulemusi kehtivate energiatõhususe miinimumnõuetega.
Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande kõikide nimetatud arvutuseks kasutatud
sisendandmete ja eelduste ning kõikide nimetatud arvutuste tulemuste kohta. Liikmesriigid
ajakohastavad kõnealuseid aruandeid esitavad kõnealused aruanded komisjonile
korrapäraste ajavahemike tagant, kuid mitte harvem kui kord iga viie aasta järel , ja esitavad
need komisjonile. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2012. Esimene lõike 1 kohasel
läbivaadatud metoodikaraamistikul põhinev aruanne esitatakse 30. juuniks 2028.
3. Kui lõike 2 kohaselt tehtud arvutuste tulemuste võrdlemine näitab, et kehtivad
energiatõhususe miinimumnõuded on üle 15 % oluliselt vähem energiatõhusad kui
energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhus tase, lisab esitab asjassepuutuvasjaomane
liikmesriik sellise erinevuse põhjenduse lõikes 2 osutatud aruandesse , millele lisatakse kava ,
milles komisjonile esitatakse asjakohased meetmedvastavate meetmetega , kuidas järgmiseks
läbivaatamiseks oluliselt vähendada erinevust artikli 54lõikes 1 osutatud energiatõhususe
nõuetega; kava esitatakse sellise erinevuse kohta, mis ei ole põhjendatud läbivaatamiseks.
4. Komisjon avaldab aruande liikmesriikide edusammude kohta energiatõhususe
miinimumnõuete kulutõhusa taseme saavutamisel.
2018/844 artikli 1 lõige 3
Artikkel 76
Uued hooned
uus
1. Liikmesriigid tagavad, et uued hooned on vastavalt III lisale heitevabad alates
järgmistest kuupäevadest:
a) alates 1. jaanuarist 2027 uued ehitised, mida kasutavad riigiasutused või mis
kuuluvad riigiasutustele, ning
b) alates 1. jaanuarist 2030 kõik uued hooned;
ET 50 ET
2018/844 artikli 1 lõige 3
(kohandatud)
uus
1. Liikmesriigid tagavad kuni esimese lõike kohaste nõuete kohaldamiseni võtavad
vajalikud meetmed , et tagada, et kõik uued hooneduute hoonete vastavus on
vähemalt liginullenergiahooned ja vastavad artikli 55 kohaselt sätestatud energiatõhususe
miinimumnõuetele.
uus
2. Liikmesriigid tagavad, et olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal (GWP)
arvutatakse vastavalt III lisale ja avaldatakse hoone energiamärgisel:
a) alates 1. jaanuarist 2027 kõigi uute hoonete puhul, mille kasulik põrandapind
on suurem kui 2000 ruutmeetrit, ning
b) alates 1. jaanuarist 2030 kõigi uute hoonete puhul.
3. Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 29 vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva
direktiivi täiendamiseks, et kohandada III lisa tehnika arengu ja innovatsiooniga, kehtestada
III lisas kohandatud maksimaalsed energiatõhususe piirmäärad renoveeritud hoonete jaoks
ning kohandada heitevabade hoonete energiatõhususe maksimumkünniseid.
4. Liikmesriigid käsitlevad uute hoonete puhul ruumide tervislikke sisekliima tingimusi,
kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riske ja
puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi. Liikmesriigid käsitlevad ka süsinikdioksiidi
sidumist, mis on seotud süsinikdioksiidi säilitamisega hoones või selle katusel.
2018/844 artikli 1 lõige 3
2. Liikmesriigid tagavad, et enne uute hoonete ehitamise algust võetakse olemasolu
korral arvesse alternatiivsete suure tõhususega süsteemide tehnilist, keskkonnaalast ja
majanduslikku teostatavust.
2010/31/EL
Artikkel 87
Olemasolevad hooned
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid oluliselt
rekonstrueeritakse, suurendatakse hoone või selle rekonstrueeritud osade tehnilise,
funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires nende energiatõhusust nii, et see vastaks
artikli 54 kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.
Kõnealuseid nõudeid kohaldatakse rekonstrueeritud hoonele või hoone osale tervikuna.
Lisaks sellele või alternatiivselt võib nõudeid kohaldada rekonstrueeritud hoone
ehitusdetailidele.
2. Lisaks sellele võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et kui ehitusdetail,
mis moodustab hoone välispiirde osa ja millel on oluline mõju hoone välispiirde
energiatõhususele, rekonstrueeritakse või asendatakse, vastab ehitusdetaili energiatõhusus
ET 51 ET
energiatõhususe miinimumnõuetele tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse
piires.
Liikmesriigid määravad kõnealused energiatõhususe miinimumnõuded kindlaks artikli 4
kohaselt.
2018/844 artikli 1 lõige 4
(kohandatud)
uus
3. Liikmesriigid soodustavad oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul alternatiivsete,
suure tõhususega süsteemide kasutamist, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja
majanduslikult teostatav. Liikmesriigid , ning võtma võtavad oluliselt
rekonstrueeritavate hoonete puhul arvesse siseruumide tervislikke
kliimatingimusisisekliima tingimusi, kliimamuutustega kohanemist, ning tuleohutust, ja
tugeva seismilisusega seotud riske , ohtlike ainete, sealhulgas asbesti kõrvaldamist ning
puuetega inimeste juurdepääsu .
uus
Artikkel 9
Energiatõhususe miinimumstandardid
1. Liikmesriigid tagavad, et
a) avaliku sektori asutustele kuuluvad hooned ja hooneüksused saavutavad kõige
hiljem
i) pärast 1. jaanuari 2027 vähemalt energiatõhususe klassi F ning
ii) pärast 1. jaanuari 2030 vähemalt energiatõhususe klassi E;
b) mitteeluhooned ja hoone osad, mis ei kuulu avaliku sektori asutustele,
saavutavad kõige hiljem
i) pärast 1. jaanuari 2027 vähemalt energiatõhususe klassi F ning
ii) pärast 1. jaanuari 2030 vähemalt energiatõhususe klassi E;
c) elamud ja hoone osad saavutavad hiljemalt
i) pärast 1. jaanuari 2030 vähemalt energiatõhususe klassi F ning
ii) pärast 1. jaanuari 2033 vähemalt energiatõhususe klassi E.
Liikmesriigid kehtestavad artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud tegevuskavas konkreetsed
ajakavad, mille järgi käesolevas lõikes osutatud hoonetel peab 2040. ja 2050. aastaks olema
kõrgem energiatõhususe klass vastavalt kavale, mille abil muuta riiklik hoonefond
heitevabaks.
2. Lisaks lõike 1 kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumstandarditele võib iga
liikmesriik kehtestada energiatõhususe miinimumstandardid kõigi muude olemasolevate
hoonete renoveerimiseks.
Energiatõhususe miinimumstandardeid kehtestades võetakse nende väljatöötamisel arvesse
riiklikku tegevuskava ja asjaomase liikmesriigi hoonete renoveerimise kavas sisalduvaid
ET 52 ET
eesmärke 2030., 2040. ning 2050. aastaks, samuti eesmärki muuta riiklik hoonefond 2050.
aastaks heitevabaks.
3. Liikmesriigid toetavad kooskõlas artikliga 15 energiatõhususe miinimumstandardite
järgimist, kasutades kõiki allpool loetletud meetmeid:
a)
b) antakse tehnilist abi, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kaudu;
c) töötatakse välja integreeritud rahastamiskavad;
d) kõrvaldatakse mittemajanduslikud tõkked, sealhulgas huvide lahknemine, ning
e) jälgitakse sotsiaalseid mõjusid, eelkõige kõige haavatavamatele inimrühmade
puhul.
4. Kui hoone rekonstrueeritakse energiatõhususe miinimumstandardi täitmiseks, tagavad
liikmesriigid ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete täitmise vastavalt artiklile 5
ning olulise rekonstrueerimise korral olemasolevate hoonete energiatõhususe
miinimumnõuete täitmise vastavalt artiklile 8.
5. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud
energiatõhususe miinimumstandardeid järgmiste hooneliikide suhtes:
a) hooned, mis on ametliku kaitse all teatava miljööväärtuse või nende endi
spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu ja kus teatavate
energiatõhususe miinimumstandardite järgimine muudaks vastuvõetamatult
nende eripära või välimust;
b) kultusekohtadena või religioosseteks toimingutekstegevusteks kasutatavad
hooned;
c) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja
väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning
eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku
sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;
d) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas
või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav
energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise
energiatarbimisest;
e) eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.
6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 1 ja 2 osutatud
energiatõhususe miinimumstandardite rakendamine, sealhulgas asjakohased
järelevalvemehhanismid ja artikli 31 kohased karistused.
Artikkel 10
Renoveerimispass
1. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023 kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud
õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, kehtestades lõikes 2 sätestatud
kriteeriumide alusel renoveerimispasside Euroopa ühtse raamistiku.
2. Liikmesriigid kehtestavad 31. detsembriks 2024 renoveerimispasside kava, mis
põhineb lõike 1 kohaselt kehtestatud ühisel raamistikul.
ET 53 ET
3. Renoveerimispass peab vastama järgmistele nõuetele:
a) selle annab välja kvalifitseeritud ja sertifitseeritud ekspert pärast kohapealset
kontrollkäiku;
b) see sisaldab renoveerimiskava, kus on järjestatud üksteisel põhinevad
renoveerimisetapid, et muuta asjaomane hoone hiljemalt 2050. aastaks
heitevabaks;
c) see näitab eeldatavat kasu energiasäästu, energiaarvetest tuleneva kokkuhoiu ja
kasutuslike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näol, samuti laiemat
kasu, mis on seotud tervise ja mugavusega ning hoone parema
kohanemisvõimega kliimamuutuste suhtes, ning
d) see sisaldab teavet rahalise ja tehnilise toetuse võimaluste kohta.
2018/844 artikli 1 lõige 5
(kohandatud)
uus
Artikkel 118
Hoone tehnosüsteemid, elektritransport ja nutivalmiduse näitaja
1. Hoone tehnosüsteemide energiatarbimise optimeerimiseks määravad liikmesriigid
kindlaks uutesse või olemasolevatesse hoonetesse paigaldatavate tehnosüsteemide üldise
energiatõhususe, nõuetekohase paigaldamise ja asjakohaste mõõtmete, korrigeerimise ja
kontrolli süsteeminõuded. Liikmesriigid võivad kõnealuseid süsteeminõudeid kohaldada ka
uutele hoonetele. Nõuete kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse
projekteerimistingimusi ja tüüpilisi või keskmisi kasutustingimusi.
Süsteeminõuded määratakse kindlaks hoonete ja hoone osade uute tehnosüsteemide jaoks,
samuti tehnosüsteemide asendamise ja ajakohastamise jaoks ning neid kohaldatakse tehnilise,
funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires.
uus
Liikmesriigid võivad kehtestada kasvuhoonegaaside heitega või soojusgeneraatorites
kasutatava kütusega seotud nõudeid, tingimusel et need ei kujuta endast põhjendamatut
turutõket.
Liikmesriigid tagavad, et nende poolt hoone tehnosüsteemidele kehtestatud nõuete abil
saavutatakse vähemalt kõige ajakohasemad kulutõhusad tasemed.
ê 2018/844 artikli 1 lõige 5
2. Liikmesriigid näevad ette, et kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, oleksid
uued hooned varustatud isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri taset igas
ruumis eraldi või, kui see on vajalik, hoone osa kindlaksmääratud köetaval alal.
Olemasolevates hoonetes nõutakse niisuguste isereguleerivate seadmete paigaldamist
soojusgeneraatorite asendamisel, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.
ET 54 ET
uus
3. Liikmesriigid nõuavad, et heitevabad hooned oleksid varustatud mõõte- ja
kontrolliseadmetega, mis võimaldavad jälgida ja reguleerida siseõhu kvaliteeti. Kui see on
tehniliselt ja majanduslikult teostatav, tuleb asjaomased seadmed paigaldada ka sellistesse
olemasolevatesse hoonetesse, mida oluliselt rekonstrueeritakse.
4. Liikmesriigid tagavad, et hoone tehnosüsteemi paigaldamisel hinnatakse muudetud
osa üldist energiatõhusust ja kui vaja, siis muudetud süsteemi kui terviku üldist
energiatõhusust. Tulemused dokumenteeritakse ja edastatakse hoone omanikule, et need
oleksid lõike 1 kohaselt kehtestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks ja
energiamärgise andmiseks kättesaadavad ning et neid saaks selleks kasutada.
2018/844 artikli 1 lõige 5
(kohandatud)
uus
Artikkel 12
Kestliku liikuvuse taristu
12. Rohkem kui kümne viie parkimiskohaga uute mitteeluhoonete ja oluliselt
rekonstrueeritavate mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et
a) paigaldatakse vähemalt üks laadimispunktEuroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2014/94/EL57 tähenduses;
uus
b) iga parkimiskoha jaoks eelpaigaldatakse kaablid, et hilisemas etapis oleks
võimalik välja ehitada elektrisõidukite laadimispunktid ning
c) vähemalt üks jalgratta parkimiskoht iga autoparkimiskoha kohta,
2018/844 artikli 1 lõige 5
(kohandatud)
ja juhtmetaristu, st torud elektrijuhtmete jaoks, vähemalt iga viie parklakoha kohta, et
võimaldada hiljem paigaldada elektrisõidukite jaoks laadimispunktid, kui a) parkla asub
hoone sees ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat
või hoone elektritaristut või b) parkla asub hoone kõrval ning, olulise rekonstrueerimise
korral, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või parkla elektritaristut.
uus
Liikmesriigid tagavad, et eelpaigaldatavad kaablid on dimensioneeritud nii, et eeldatavat arvu
laadimispunkte saab kasutada üheaegselt.
57
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu
kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
ET 55 ET
Erandina esimese lõigu punktist a tagavad liikmesriigid rohkem kui viie parkimiskohaga uute
kontorihoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate kontorihoonete puhul, et iga kahe parkimiskoha
kohta paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt.
2018/844 artikli 1 lõige 5
(kohandatud)
uus
Komisjon annab 1. jaanuariks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru, mil määral
võimaldab liidu ehituspoliitika elektritranspordi edendamisele kaasa aidata, ja teeb
asjakohasel juhul ettepaneku sellega seoses meetmete võtmiseks.
23. Liikmesriigid tagavad Liikmesriigid kehtestavad 1. jaanuariks 2025 nõuded
minimaalse arvu laadimispunktide paigaldamise kohta kõikidesse mitteeluhoonetesse kõikide
millel on rohkem kui 20 parkimiskohta parkimiskohaga mitteeluhoonete puhul , et
hiljemalt 1. jaanuariks 2027 paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt iga kümne
parkimiskoha kohta ja vähemalt üks jalgratta parkimiskoht iga autoparkimiskoha kohta.
Riigiasutuste omandis või kasutuses olevate hoonete puhul tagavad liikmesriigid, et hiljemalt
1. jaanuariks 2033 eelpaigaldatakse vähemalt üks kaabel kahe parkimiskoha kohta.
uus
3. Liikmesriigid võivad kohandada lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid jalgrataste
parkimiskohtade arvu kohta selliste konkreetsete mitteeluhoonete kategooriate suhtes, kus
jalgrattaid kasutatakse transpordivahendina üldjuhul vähem.
ê 2018/844 artikli 1 lõige 5
uus
4. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõigetes 2 ja 3 osutatud
nõudeid hoonete suhtes, mille omanik ja kasutaja on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ58 lisa I
jaotises esitatud määratluse kohane väike või keskmise suurusega ettevõtja.
45. Rohkem kui kolme kümne parkimiskohaga uute mitteeluhoonete ja oluliselt
rekonstrueeritavate mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et
a) paigaldatakse juhtmetaristu, st torud elektrijuhtmete jaoks, iga parklakoha
kohta eelkaabeldus , et võimaldada hiljem saaks paigaldada
elektrisõidukite jaoks laadimispunktid, kui ja
uus
b) vähemalt kaks jalgrataste parkimiskohta iga eluruumi kohta,
58
Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise
kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
ET 56 ET
2018/844 artikli 1 lõige 5
(kohandatud)
kui: a) parkla asub hoone sees ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine
hõlmab ka parklat või hoone elektritaristut võib) kui parkla asub hoone kõrval ning, olulise
rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või parkla elektritaristut.
uus
Liikmesriigid tagavad, et eelpaigaldatavad kaablid on dimensioneeritud nii, et kõikide
parkimiskohtade laadimispunkte saab kasutada üheaegselt. Kui olulise rekonstrueerimise
korral ei ole võimalik tagada iga eluruumi jaoks kahte jalgrataste parkimiskohta, tagavad
liikmesriigid, et jalgrataste parkimiskohtade arv vastab vajadusele.
ê 2018/844 artikli 1 lõige 5
uus
56. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõikeid 12, 23 ja 45 teatavat liiki hoonete
suhtes, kui a) lõigete 2 ja 5 puhul on ehitusloa taotlused või sellega samaväärsed taotlused
esitatud hiljemalt 10. märtsil 2021; b) nõutav eelkaabeldus juhtmetaristu sõltuks üliväikesest
eraldatud võrgust või hoone asub äärepoolseimas piirkonnas ELi toimimise lepingu artikli 349
tähenduses, kui see tooks kaasa tõsiseid kohaliku energiasüsteemi toimimist takistavaid
probleeme ning ohustaks kohaliku võrgu stabiilsust.
c) laadimispunktide ja juhtmetaristu maksumus ületab 7 % hoone olulise
rekonstrueerimise üldmaksumusest;
d) üldkasutatava hoone puhul kehtivad juba võrreldavad nõuded kooskõlas
direktiivi 2014/94/EL ülevõtmise meetmetega.
uus
6. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud laadimispunktid võimaldavad
arukat laadimist ja vajaduse korral kahesuunalist laadimist ning et neid käitatakse
mittekaubanduslike ja mittediskrimineerivate sideprotokollide ja -standardite alusel
koostalitlusvõimelisel viisil ning kooskõlas määruse (EL).../... [alternatiivkütuste taristu
määrus] artikli 19 lõike 6 ja artikli 19 lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides
sätestatud õiguslike standardite ja protokollidega.
7. Liikmesriigid kutsuvad mitteavalikult juurdepääsetavaid laadimispunkte käitavaid
ettevõtjaid üles käitama asjaomaseid laadimispunkte vajaduse korral kooskõlas määruse
(EL).../... [alternatiivkütuste taristu määrus] artikli 5 lõikega 4.
2018/844 artikli 1 lõige 5
(kohandatud)
uus
87. Liikmesriigid näevad ette meetmed, et lihtsustada laadimispunktide kasutuselevõttu
uutes ja olemasolevates elu- ja mitteeluhoonetes ning kaotada võimalikud kõrvaldada
õiguslikud takistused, muu hulgas seoses loa- ja heakskiitmismenetlustega, ilma et see piiraks
liikmesriikide asjaõigust ja üürilepinguid käsitlevat õigust. Liikmesriigid kõrvaldavad
ET 57 ET
takistused, mis on seotud laadimispunktide paigaldamisega parkimiskohtadega varustatud
elamutesse, eelkõige nõude, et isiklikuks kasutamiseks mõeldud laadimispunkti
paigaldamiseks tuleb saada nõusolek üürileandjalt või kaasomanikelt.
uus
Liikmesriigid tagavad tehnilise abi kättesaadavuse hoonete omanikele ja üürnikele, kes
soovivad laadimispunkte paigaldada.
2018/844 artikli 1 lõige 5
(kohandatud)
uus
98. Liikmesriigid kaaluvad vajadust tagavad hooneid, pehmet ja rohelist liikuvust
ning linnaplaneerimist käsitleva sidusa poliitika järelepoliitika sidususe .
9. Liikmesriigid tagavad, et hoone tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või
uuendamisel hinnatakse muudetud osa üldist energiatõhusust ja asjakohasel juhul muudetud
süsteemi kui terviku üldist energiatõhusust. Tulemused dokumenteeritakse ja edastatakse
hoone omanikule, et need oleksid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sätestatud
miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks ja energiamärgise andmiseks kättesaadavad ja
neid saaks selleks kasutada. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, otsustavad
liikmesriigid, kas nõuda uue energiatõhususe sertifikaadi väljaandmist.
Artikkel 13
Hoonete nutivalmidus
110. Komisjon võtab 31. detsembriks 2019 kooskõlas artikliga 2923 vastu delegeeritud
õigusakti õigusaktid , millega täiendatakse käesolevat direktiivi, kehtestades milles
käsitletakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava. Hindamisel
võetakse aluseks hoone või selle osa võime kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja
võrgu vajadustele ning parandada oma energiatõhusust ja üldisi tõhususnäitajaid.
Kooskõlas IVIa lisaga sätestatakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtlikus
ühtses liidu kavas on hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava eesmärk
järgmine:
(a) määratleda nutivalmiduse näitaja määratlus; ning
(b) määratleda metoodika selle arvutamiseks.
uus
2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud
õigusakti, milles nõutakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava
kohaldamist hoonete nutivalmiduse hindamiseks kooskõlas IV lisaga selliste mitteeluhoonete
puhul, mille küttesüsteemide või kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne
nimivõimsus on üle 290 kW.
ET 58 ET
2018/844 artikli 1 lõige 5
(kohandatud)
311. Olles eelnevalt konsulteerinud asjaomaste sidusrühmadega, võtab komisjon
31. detsembriks 2019 vastu rakendusakti, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 110
osutatud kava tõhusa rakendamise tehnilised üksikasjad, sealhulgas mittesiduva riigisisese
katseetapi ajakava, ning selgitatakse, et kava on täienduseks artiklis 1611 osutatud
energiamärgistele.
Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 3026 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
uus
4. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 pärast asjaomaste sidusrühmadega
konsulteerimist vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 2 osutatud kava tõhusa
rakendamise tehnilised üksikasjad seoses mitteeluhoonetega, mille küttesüsteemide või
kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW.
Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
Artikkel 14
Andmevahetus
1. Liikmesriigid tagavad, et hoonete omanikel, üürnikel ja haldajatel on otsene
juurdepääs oma hoonesüsteemide andmetele. Nende taotluse korral tehakse juurdepääs või
andmed kättesaadavaks kolmandale isikule. Liikmesriigid hõlbustavad teenuste ja
andmevahetuse täielikku koostalitlusvõimet liidus kooskõlas lõikega 6.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad hoonesüsteemide andmed vähemalt kõiki
andmeid, mis on seotud ehitusdetailide energiatõhususe, ehitusteenuste energiatõhususe,
hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemide, arvestite ja elektromobiilsusega seotud
laadimispunktidega.
2. Andmehalduse ja andmevahetuse alaste eeskirjade koostamisel määrab liikmesriik, või
määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii sätestanud, kindlaks õigustatud isikute poolset
hoonesüsteemide andmetele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad vastavalt käesolevale artiklile ja
kohaldatavale liidu õigusraamistikule.
3. Hoone omanikult, üürnikult või haldajalt ei võeta lisatasu nendele andmetele
juurdepääsu võimaldamise eest ega taotluse eest teha oma andmed kättesaadavaks kolmandale
isikule. Liikmesriikide ülesanne on kehtestada asjakohased tasud andmetele juurdepääsu
võimaldamise eest muudele õigustatud isikutele, nagu finantseerimisasutused,
energiavahendajad, energiatarnijad, energiateenuseosutajad ja riiklikud statistikaametid või
muud riiklikud asutused, kes vastutavad statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest
Euroopas. Liikmesriik, või asjakohasel juhul määratud pädev asutus tagab, et andmeteenuseid
osutavate reguleeritud üksuste nõutavad tasud on mõistlikud ja põhjendatud.
4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel andmetele juurdepääsu võimaldamist ja andmete
säilitamist käsitlevad normid peavad olema kooskõlas liidu asjaomase õigusega. Isikuandmete
ET 59 ET
töötlemine käesoleva direktiivi raames toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) 2016/67959.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult
koostalitlusnõudeid ning mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid menetlusi andmetele
juurdepääsuks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud
nõuandemenetlusega.
2010/31/EL
Artikkel 9
Liginullenergiahooned
1. Liikmesriigid tagavad, et
a) 31. detsembriks 2020 on kõik uued hooned liginullenergiahooned ning
b) pärast 31. detsembrit 2018 peavad uusehitised, mida kasutavad ja omavad
riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, olema liginullenergiahooned.
Liikmesriigid kehtestavad riiklikud kavad liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks.
Nimetatud riiklikud kavad võivad sisaldada eri liiki hoonete puhul erinevaid eesmärke.
2. Lisaks sellele, järgides avaliku sektori eeskuju, töötavad liikmesriigid välja poliitikad
ja võtavad meetmed, nagu näiteks eesmärgi stimuleerida renoveeritavate hoonete
ümberehitamist liginullenergiahooneteks, ning annavad sellest komisjonile teada lõikes 1
osutatud riiklikes kavades.
3. Riiklik kava sisaldab muu hulgas järgmisi elemente:
a) liikmesriigi liginullenergiahoonete määratluse detailne praktiline kohaldamine,
mis kajastab riiklikke, piirkondlikke või kohalikke tingimusi ja mis sisaldab
primaarenergiatarbimise arvnäitajat väljendatuna kWh/m2 aastas. Primaarenergia
tegurid, mida kasutatakse primaarenergiatarbimise kindlaksmääramiseks, võivad
põhineda riiklikel või piirkondlikel aastapõhistel keskmistel väärtustel ning võivad
arvesse võtta asjakohaseid Euroopa standardeid;
b) vahe-eesmärgid uute hoonete energiatõhususe parandamiseks 2015. aastaks, et
valmistada ette lõike 1 rakendamine;
c) teave poliitikate ja vastu võetud finants- või muude meetmete kohta lõigete
1 ja 2 kontekstis, et edendada liginullenergiahooneid, sealhulgas riiklike nõuete ja
meetmete üksikasjad, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
tarbimist uutes hoonetes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes seoses direktiivi
2009/28/EÜ artikli 13 lõikega 4 ja käesoleva direktiivi artiklitega 6 ja 7.
4. Komisjon hindab lõikes 1 osutatud riiklikke kavasid, eelkõige liikmesriikide
kavandatud meetmete asjakohasust käesoleva direktiivi eesmärkide suhtes. Komisjon, võttes
täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, võib taotleda täiendavat eriteavet lõigetes 1, 2 ja 3
sätestatud nõuete kohta. Sellisel juhul esitab asjaomane liikmesriik nõutud teabe või teeb
59
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
ET 60 ET
muudatusettepanekuid üheksa kuu jooksul pärast komisjonilt taotluse saamist. Pärast
hindamist võib komisjon anda soovituse.
2018/1999 artikli 53 lõige 3
5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) 2018/1999
artiklis 35 osutatud energialiidu olukorda käsitleva aruande osana iga nelja aasta järel teabe
liikmesriikide edusammude kohta liginullenergiahoonete arvu suurendamisel. Kõnealuse
esitatud teabe alusel koostab komisjon vajaduse korral tegevuskava ning annab soovitusi ja
kavandab meetmeid vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 34, et suurendada kõnealuste
hoonete arvu ning ergutada parimate tavade kasutamist seoses olemasolevate hoonete
kulutasuva ümberehitamisega liginullenergiahooneteks.
2010/31/EL
6. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõike 1 punktides a ja b sätestatud
nõudeid erilistel ja põhjendatavatel juhtudel, kus hinnangulise majandusliku olelusringi
jooksul arvutatud tasuvusanalüüs on negatiivne. Liikmesriigid teavitavad komisjoni
asjaomase õiguskorra põhimõtetest.
Artikkel 1510
Rahalised soodustused ja turutõkked
1. Arvestades, kui olulised on asjakohased rahastamis- ja muud vahendid hoonete
energiatõhususe edendamiseks ja nende ümberehitamiseks liginullenergiahooneteks, astuvad
liikmesriigid vajalikud sammud, et kaaluda, millised on kõige asjakohasemad vahendid,
võttes arvesse riiklikke olusid.
uus
1. Liikmesriigid tagavad asjakohase rahastamise, toetusmeetmed ja muud vahendid,
millega on võimalik kõrvaldada turutõkked ja stimuleerida vajalikke investeeringuid
energiatõhusaks renoveerimisse kooskõlas oma riikliku hoonete renoveerimiskavaga ja
eesmärgiga muuta oma hoonefond 2050. aastaks heitevabaks.
2. Liikmesriigid võtavad asjakohased reguleerivad meetmed, et kõrvaldada hoonete
renoveerimisega seotud mittemajanduslikud tõkked. Rohkem kui ühest osast koosnevate
hoonete puhul võivad sellised meetmed hõlmata ühehäälsuse nõude kaotamist mitme
omanikuga hoonete puhul või võimalust, et mitme omanikuga hooned hakkavad saama otsest
rahalist toetust.
3. Liikmesriigid kasutavad parimal võimalikul viisil kulutõhusalt ära riiklikku
rahastamist, mis on kättesaadav liidu tasandil, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastut,
kliimameetmete sotsiaalfondi, ühtekuuluvuspoliitika fonde, InvestEU vahendeid, direktiivi
2003/87/EÜ [HKSi direktiiv (muudetud)] kohasest heitkogustega kauplemisest saadud
enampakkumistulu ja muid avaliku sektori rahastamisallikaid.
4. Liikmesriigid edendavad investeeringute kaasamise eesmärgil selliste
rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite kasutuselevõttu nagu energiatõhususe laenud ja
hüpoteegid hoonete renoveerimiseks, energiatõhususe lepingud, maksusoodustused, maksu- ja
arvepõhised kavad, tagatisfondid, põhjaliku renoveerimise toetamiseks ette nähtud fondid,
ET 61 ET
märkimisväärse energiasäästu miinimumtasemega renoveerimiseesmärgi saavutamiseks ette
nähtud fondid ning hüpoteegiportfelli standardid. Nad suunavad investeeringuid
energiatõhusate üldkasutatavate hoonete ehitamisse kooskõlas Eurostati juhendiga
energiatõhususlepingute kajastamise kohta valitsemissektori arvepidamises.
5. Liikmesriigid hõlbustavad projektide koondamist, et võimaldada investorite
juurdepääsu ja pakkuda potentsiaalsetele klientidele pakettlahendusi.
Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, millega tagatakse, et finantseerimisasutused pakuvad
hoonete renoveerimiseks energiatõhususega seotud laenutooteid laialdaselt ja
mittediskrimineerival viisil ning et need on tarbijatele nähtavad ja kättesaadavad.
Liikmesriigid tagavad, et pangad ja muud finantseerimisasutused ning investorid saavad
teavet võimaluste kohta osaleda hoonete energiatõhususe parandamise rahastamises.
6. Liikmesriigid tagavad tehnilise abi vahendite loomise, sealhulgas ühtsete
kontaktpunktide kaudu, mis on suunatud kõigile hoonete renoveerimisega seotud osalejatele,
sealhulgas koduomanikele ning haldus-, finants- ja majandustegevuses osalejatele, samuti
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
7. Liikmesriigid võtavad kasutusele meetmed ja rahastamise hariduse ning
koolitustegevuse edendamiseks, et tagada piisav arv töötajaid, kellel on ehitussektori
vajadustele vastavad asjakohased oskused.
2010/31/EL
uus
84. Kui see on asjakohane, abistab komisjon taotluse alusel liikmesriike riiklike või
piirkondlike rahalise toetuse programmide koostamisel, et suurendada hoonete, eriti
olemasolevate hoonete energiatõhusust, toetades parimate tavade vahetust riiklike või
piirkondlike vastutavate asutuste või organite vahel.
Komisjon kogub ja levitab vähemalt avaliku sektori asutustele parimaid tavasid
energiatõhususe nimel renoveerimise edukate avaliku ja erasektori rahastamiskavade kohta
ning teavet väikesemahuliste energiatõhususe nimel tehtavate renoveerimisprojektide
koondamise kavade kohta. Komisjon teeb kindlaks tarbija seisukohast parimad tavad
renoveerimist soodustavate finantsstiimulite kohta, võttes arvesse kulutõhususe erinevusi
liikmesriikide vahel, ning levitab neid tavasid.
5. Selleks et parandada käesoleva direktiivi rakendamise rahastamist, võttes
nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, esitab komisjon eelistatavalt 2011. aastaks
analüüsi, mis käsitleb eelkõige:
a) hoonete, eelkõige elamute energiatõhususe suurendamiseks kasutatud
struktuurifondide ja raamprogrammide tõhusust ja asjakohasust, ning esitab
tegelikult kasutatud summa;
b) Euroopa Investeerimispanga ja muude avalike finantsasutuste vahendite
kasutamise tõhusust;
c) liidu ja riiklike vahendite ning energiatõhususe investeeringute stimuleerimise
vahendina kasutatavate muude toetusviiside koordineerimist ja nimetatud vahendite
asjakohasust liidu eesmärkide saavutamisel.
Kõnealusele analüüsile tuginedes ja kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga võib
komisjon, kui ta peab seda asjakohaseks, esitada seejärel Euroopa Parlamendile ja nõukogule
liidu õigusakti ettepaneku.
ET 62 ET
2018/844 artikli 1 lõige 6
uus
96. Liikmesriigid seovad renoveerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks ette
nähtud finantsmeetmed kavandatud või saavutatud energiasäästuga, nagu on kindlaks
määratud ühes või mitmes järgmistest kriteeriumidest:
a) renoveerimiseks kasutatud seadmete või materjali energiatõhusus. Sellisel
juhul peavad renoveerimiseks kasutatud seadmed või materjal olema
paigaldatud paigaldaja poolt, kellel on asjakohane sertifitseerimis- või
kvalifikatsioonitase , ning vastama ehitusdetailide energiatõhususe
miinimumnõuetele ;
b) hoonete energiasäästu arvutamisel kasutatavad standardväärtused;
c) sellise renoveerimisega saavutatud parendused, võrreldes omavahel enne ja
pärast renoveerimist antud energiamärgiseid;
d) energiaauditi tulemused;
e) mõne muu asjakohase läbipaistva ja proportsionaalse meetodi tulemused, mis
näitavad energiatõhususe suurenemist.
uus
10. Hiljemalt alates 1. jaanuarist 2027 ei anna liikmesriigid enam rahalisi stiimuleid
fossiilkütustel töötavate kuumaveekatelde paigaldamiseks, välja arvatud need, mis on välja
valitud investeerimiseks enne 2027. aastat kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/105860 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja
Ühtekuuluvusfondi) artikli 7 lõike 1 punkti h alapunkti i kolmanda taandega ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/211561 (milles käsitletakse ÜPP strateegiakavasid)
artikliga 73.
11. Liikmesriigid stimuleerivad põhjalikku renoveerimist ja ulatuslikke programme, mis
hõlmavad suurt hulka hooneid ja mille tulemuseks on primaarenergia nõudluse üldine
vähenemine vähemalt 30 % võrra, pakkudes neile suuremat finants-, eelarve-, haldus- ja
tehnilist tuge.
Liikmesriigid tagavad, et etapiviisilisel põhjalikul renoveerimisel, mille jaoks on eraldatud
avaliku sektori rahalisi stiimuleid, järgitakse renoveerimispassis kindlaks määratud etappe.
12. Rahalised stiimulid on eelkõige suunatud vähekaitstud leibkondadele,
energiaostuvõimetutele inimestele ja sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas
direktiivi (EL).../... artikliga 22. [energiatõhususe direktiiv (uuesti sõnastatud)].
13. Pakkudes hoonete või hoone osade omanikele rahalisi stiimuleid renditud hoonete või
hoone osade renoveerimiseks, tagavad liikmesriigid, et rahalised stiimulid toovad kasu nii
60
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60).
61
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse
eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).
ET 63 ET
omanikele kui ka üürnikele, eelkõige pakkudes üüritoetust või kehtestades üüritõusu
ülempiirid.
2018/844 artikli 1 lõige 6
6a. Energiamärgiste andmebaasid võimaldavad koguda andmeid asjaomaste hoonete
arvutusliku või mõõdetud energiatarbimise kohta, hõlmates vähemalt neid üldkasutatavaid
hooneid, millele artikli 12 kohaselt on antud artiklis 13 osutatud energiamärgis.
6b. Vähemalt anonüümitud koondandmed, mis vastavad liidu ja riiklikele
andmekaitsenõuetele, tehakse nõudmisel kättesaadavaks statistilise analüüsi ja
teadusuuringute eesmärgil, ning hoone omanikule.
2010/31/EL
uus
7. Käesoleva direktiivi sätted et takista liikmesriikidel kehtestamast uusehitiste,
rekonstrueerimise või ehitusdetailide puhul selliseid stiimuleid, mis lähevad kulutõhusast
tasemest kaugemale.
Artikkel 1611
Energiamärgised
1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mis on vajalikud hoonete energiamärgise
väljastamise süsteemi loomiseks.
Energiamärgisele kantakse hoone energiatõhususarv , väljendatuna primaarenergia kasutust
väljendava arvulise näitaja abil ühikutes kWh/(m2 aastas), ja sellised kontrollväärtused
nagu energiatõhususe miinimumnõuded , energiatõhususe miinimumstandardid ning
liginullenergia- ja heitevabade hoonetega seotud nõuded, et hoone või hoone osa omanikud
või üürnikud saaksid selle energiatõhusust võrrelda ja hinnata. Energiamärgis võib sisaldada
lisateavet, nagu aastane energiatarbimine hoones, mis ei ole elamu, ja taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia osakaal kogu energiatarbimises.
uus
2. Energiamärgis peab hiljemalt 31. detsembriks 2025 vastama V lisas esitatud
näidisvormile. Selles täpsustatakse hoone energiatõhususe klass suletud skaalal, kasutades
vaid tähti A–G. Tähega A tähistatakse artikli 2 punktis 2 määratletud heitevabu hooneid ja
tähega G 15 % neid riikliku hoonefondi hooneid, mille energiatõhususe näitajad olid skaala
kehtestamise ajal kõige madalamad. Liikmesriigid tagavad, et ülejäänud klasside (B–F)
energiatõhususe näitajad on energiatõhususklasside skaalal ühtlaselt jaotunud. Liikmesriigid
tagavad, et tema territooriumil kasutatavatel energiamärgistel on ühtne visuaalne identiteet.
3. Liikmesriigid tagavad, et energiamärgis oleks kvaliteetne, usaldusväärne ja
taskukohane. Nad tagavad, et energiamärgise annab välja sõltumatu ekspert pärast
kohapealset kontrollkäiku.
ET 64 ET
2010/31/EL (kohandatud)
uus
42. Energiamärgisele kantakse soovitused hoone või hoone osade kulutõhusa või
kulutasuva energiatõhususe kulutõhusaks parandamiseks ja kasutamisest tulenevate
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks , välja arvatud siis, kui asjaomane hoone
või hoone osa juba vastab heitevabade hoonete suhtes kohaldatavatele asjakohastele
ehitusstandarditele nõuetel selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus kehtivate
energiatõhususe nõuetega võrreldes.
Energiamärgisele kantavad soovitused hõlmavad järgmist:
a) hoone välispiirete või tehnosüsteemi(de) või -süsteemide olulise
rekonstrueerimisega seoses võetud meetmed; ja
b) meetmed, mis hõlmavad üksikuid ehitusdetaile ning on sõltumatud välispiirete
või tehnosüsteemi(de) või -süsteemide olulisest rekonstrueerimisest.
53. Energiamärgisele kantavad soovitused peavad olema asjaomase hoone puhul
tehniliselt teostatavad ja andma hinnangu energiasäästu ning asjaomase hoone kasutamisest
tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohta. Soovitused ning võivad
sisaldada hinnangutanda hinnangu nende tasuvusaja või tasuvuse kohta majandusliku
olelusringi vältel.
uus
6. Soovitused hõlmavad hinnangut selle kohta, kas kütte- või kliimaseadet saab
kohandada nii, et see töötaks madalamatel temperatuuridel (kasutades näiteks veepõhiste
küttesüsteemide jaoks ette nähtud madalatemperatuurilisi kiirgureid), sealhulgas
väljundsoojusvõimsuse projekteerimisnõuete ja temperatuuri/vooluhulgaga seotud nõuete
kohta.
2010/31/EL
uus
74. Energiamärgisele märgitakse, kust saab omanik või üürnik lisateavet energiamärgisele
kantud soovituste, sealhulgas nende kulutasuvuse kohta. Kulutasuvuse hinnangu puhul
võetakse aluseks hulk standardtingimusi, nt hinnanguline energiasääst ja hinnangulised
energiahinnad ning esialgne kuluprognoos. Lisaks sellele peab märgis sisaldama teavet
soovituste rakendamiseks astutavate sammude kohta. Omanikule või üürnikule võib anda ka
muud teavet asjakohastelähedaste teemade kohta, nagu energiaaudit, rahalised või muud
stiimulid ja rahastamisvõimalused või nõuandeid hoone kliimamuutustele vastupanuvõime
suurendamise kohta .
5. Kui siseriiklikust õigusest ei tulene teisiti, julgustavad liikmesriigid riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutusi võtma arvesse nende juhtivat rolli, mida nad etendavad hoonete
energiatõhususe valdkonnas, muu hulgas rakendades nende omandis olevatele hoonetele
väljastatud energiamärgises esitatud soovitusi selle kehtivusaja jooksul.
86. Hoone osade energiamärgise väljastamine võib põhineda:
a) hoonele tervikuna antud energiamärgisel; või
ET 65 ET
b) teise samasse hoonesse kuuluva sama tüüpi, samade energiaomadustega hoone
osa hindamisel.
97. Ühepereelamute energiamärgise väljastamine võib põhineda teise, sarnase projekti ja
suurusega ning sarnase tegeliku energiatõhususega tüüphoone hindamisel, kui kõnealuse
sarnasuse tagab energiamärgist väljastav ekspert.
108. Energiamärgis kehtib kuni kümme viis aastat. Selliste hoonete puhul, mille
lõike 2 kohane energiatõhususe klass on A, B või C, kehtib energiamärgis kuni kümme
aastat. 9. Konsulteerides asjaomaste sektoritega, võtab komisjon 2011. aastaks vastu
vabatahtliku Euroopa Liidu ühise mitteeluruumide energiatõhususe sertifitseerimise kava.
Kõnealune meede võetakse vastu vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.
Liikmesriike julgustatakse kava tunnustama või kasutama või mõnda selle osa kasutama,
kohandades seda riiklikele oludele.
uus
11. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks energiamärgise ajakohastamise lihtsustatud korra,
mille puhul uuendatakse ainult üksikuid elemente (üksikud või eraldiseisvad meetmed).
Liikmesriigid teevad energiamärgise ajakohastamise lihtsustatud korra kättesaadavaks siis,
kui on rakendatud renoveerimispassis kindlaks määratud meetmed.
2010/31/EL (kohandatud)
uus
Artikkel 1712
Energiamärgiste väljastamine
1. Liikmesriigid tagavad, et digitaalne energiamärgis väljastatakse:
a) ehitatavatele, oluliselt rekonstrueeritud, müüdavatele või uuele üürnikule
üüritavatele hoonetele või hoone osadele ning sellistele hoonetele või hoone
osadele, mille puhul uuendatakse üürilepingut ; ja
b) üle 500 m2 kasuliku põrandapinnaga hoonetele mida omavad või milles
asuvad avalik-õiguslikud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ning
mida inimesed sageli külastavad. 9. juulil 2015 vähendatakse 500 m2 suurune
künnis 250 ruutmeetrile.
Energiamärgise väljastamise nõuet ei kohaldata, kui asjaomasele hoonele või hoone osale
direktiivi 2010/31/EL 2002/91/EÜ või käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud märgis
on olemas ja kehtib.
2. Liikmesriigid nõuavad, et hoone või hoone osa ehitamisel, müümisel, või üürile
andmisel või üürilepingu uuendamise korral näidatakse energiamärgist või selle koopiat
tulevasele ostjale või uuele üürnikule ja et energiamärgis antakse ostjale või uuele üürnikule
üle.
3. Hoone müümisel või üürile andmisel enne selle valmimist või olulist
rekonstrueerimist võivad liikmesriigid nõuda, et müüja esitaks hinnangu hoone tulevase
energiatõhususe kohta, erandina lõigetest 1 ja 2; sellisel juhul väljastatakse energiamärgis
hiljemalt hoone valmimisel või renoveerimistööde lõpetamisel asjaomase hoone
teostusjärgset olekut kajastav energiamärgis.
ET 66 ET
4. Liikmesriigid nõuavad, et kui hooneid, millel on energiamärgis, hoone osasid
hoonetes, millel on energiamärgis, ning hoone osasid, millel on energiamärgis, hoonel või
hoone osal, mida pakutakse müügiks või üüriks, peab olema energiamärgis , ja
et lisatakse kas hoone või hoone osa energiamärgisele kantud energiatõhususarv ja
energiatõhususklass lisatakse internetis või mujal, sealhulgas kinnisvaraportaalide
veebisaitidel kommertsmeedias avaldatud kuulutustesse.
uus
Liikmesriigid teevad valimipõhiseid või muid kontrolle, et tagada nende nõuete
täitmine.
2010/31/EL
5. Käesoleva artikli sätteid rakendatakse vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele
ühisomandi või ühise kinnisvara sätetele.
6. Liikmesriigid võivad artikli 4 lõikes 2 osutatud hoonete liigid käesoleva artikli lõigete
1, 2, 4 ja 5 kohaldamisest välja arvata.
67. Energiamärgiste võimaliku mõju üle kohtumenetluses otsustatakse vajaduse korral
vastavalt siseriiklikule õigusele.
uus
7. Liikmesriigid tagavad, et kõik väljastatud energiamärgised laaditakse üles artiklis 19
osutatud hoonete energiatõhususe andmebaasi. Üles tuleb laadida kogu energiamärgis,
sealhulgas kõik hoone energiatõhususe arvutamiseks vajalikud andmed.
2010/31/EL (kohandatud)
Artikkel 1813
Energiamärgise paigutamine
1. Liikmesriigid võtavad meetmed tagamaks, et hoones, milles on rohkem kui 500 m2
kasulikku põrandapinda, millele on artikli 1712 lõike 1 kohaselt väljastatud energiamärgis,
ning milles asuvad riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, mida inimesed sageli
külastavad, paigutatakse energiamärgis silmatorkavasse ja avalikkusele selgelt nähtavassele
kohtakohale. 9. juulil 2015 vähendatakse 500 m2 suurune künnis 250 ruutmeetrile.
2. Liikmesriigid nõuavad, et kui inimesed külastavad tihti üle 500 m2 kasuliku
põrandapinnaga hoonet, millele on artikli 1712 lõike 1 kohaselt väljastatud energiamärgis,
paigutatakse energiamärgis silmatorkavasse ja avalikkusele selgelt nähtavale kohale.
3. Käesoleva artikli Lõigete 1 ja 2 sätted ei kohusta energiamärgisesse kantud
soovitusi välja panema.
ET 67 ET
uus
Artikkel 19
Hoonete energiatõhususe andmebaasid
1. Iga liikmesriik loob hoonete energiatõhususe riikliku andmebaasi, mis võimaldab
koguda andmeid hoonete energiatõhususe ja riigi hoonefondi üldise energiatõhususe kohta.
Andmebaas võimaldab koguda andmeid sinna kantud hoonete energiamärgiste, ülevaatuste,
renoveerimispassi, nutivalmiduse näitaja ning arvutatud või mõõdetud energiatarbimise kohta.
2. Andmebaas on vastavalt liidu ja riiklikele andmekaitse-eeskirjadele üldsusele
kättesaadav. Liikmesriigid tagavad hoone omanikele, üürnikele ja haldajatele ning
finantseerimisasutustele, kui tegemist on nende investeerimisportfelli kuuluvate hoonetega,
juurdepääsu kõikidele asjaomase hoone energiamärgisega seotud andmetele. Üüriks või
müügiks pakutavate hoonete puhul tagavad liikmesriigid potentsiaalsetele üürnikele või
ostjatele juurdepääsu kõikidele asjaomase hoone energiamärgisega seotud andmetele.
3. Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe energiamärgist omavate hoonete
osakaalu kohta riigi hoonefondis ning koond- või anonüümitud andmed asjaomaste hoonete
energiatõhususe kohta. Avalikustatud teavet ajakohastatakse vähemalt kaks korda aastas.
Liikmesriigid teevad koond- või anonüümitud andmed taotluse korral kättesaadavaks avaliku
sektori ja teadusasutustele, näiteks riiklikele statistikaametitele.
4. Liikmesriigid tagavad, et riiklikus andmebaasis sisalduv teave edastatakse vähemalt
kord aastas hoonefondi vaatluskeskusele.
5. Komisjon võtab 30. juuniks 2024 vastu asjakohase rakendusakti, mis sisaldab ühtset
näidisvormi teabe edastamiseks hoonefondi vaatluskeskusele.
Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
6. Teabe sidususe ja järjepidevuse huvides tagavad liikmesriigid, et hoonete
energiatõhususe riiklik andmebaas on koostalitlusvõimeline ja integreeritud muude hoonetega
seotud teavet sisaldavate haldusandmebaasidega, nagu riiklik hoonekataster ja hoonete
digitaalsed logiraamatud.
2018/844 artikli 1 lõige 7
(kohandatud)
uus
Artikkel 2014
Küttesüsteemide ülevaatus Ülevaatus
1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada hoones ruumide kütmiseks
või kombineeritud kütmiseks ja ventileerimiseks ette nähtud üle 70 kW efektiivse
nimivõimsusega küttesüsteemide, nagu soojusgeneraatori, kontrollisüsteemi ja
tsirkulatsioonipumba (-pumpade) juurdepääsetavate osade kütte- ja
ventilatsioonisüsteemide ning kliimaseadmete korrapärane ülevaatus. Süsteemi või
seadme efektiivne nimivõimsus põhineb küttesüsteemi ja kliimaseadme generaatorite
nimivõimsuste summal.
ET 68 ET
uus
2. Liikmesriigid kehtestavad elu- ja mitteeluhoonete süsteemide ning seadmete
kontrollimiseks eraldi ülevaatuskorra.
3. Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt süsteemi või
seadme tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest, võttes arvesse asjaomase süsteemi või seadme
ülevaatusega seotud kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat prognoositavat energiakulude
säästu. Süsteemid ja seadmed vaadatakse üle vähemalt iga viie aasta järel. Üle 290 kW
efektiivse nimivõimsusega generaatoritel põhinevate süsteemide ja seadmete ülevaatus peab
toimuma vähemalt iga kahe aasta järel.
4. Ülevaatus hõlmab generaatori(te), ringluspumpade, ventilaatorite ja juhtimissüsteemi
hindamist. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada ülevaatuskorda kõikide I lisas nimetatud
täiendavate hoonesüsteemide suhtes.
2018/844 artikli 1 lõige 7
(kohandatud)
uus
Selline ülevaatus hõlmab hoone küttevajadusest lähtuvat soojusgeneraatori või
generaatorite ja selle/nende põhikomponentide tõhususe ja võimsuse hindamist ning võtab
vajaduse korral arvesse süsteemi või seadme kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi
võimekust oma tõhusust tüüpilistes või keskmistes kasutustingimustes optimeerida.
Vajaduse korral hinnatakse ülevaatuse käigus, kas asjaomast süsteemi või seadet on
võimalik kasutada mõnes muus ja tõhusamas temperatuuriseadistuses, tagades samas selle
süsteemi või seadme ohutu toimimise.
uus
Selline ülevaatuste kava hõlmab hoone vajadusest lähtuvat ventilatsioonisüsteemi võimsuse
hindamist ning võtab arvesse ventilatsioonisüsteemi võimekust oma tõhusust tüüpilistes või
keskmistes kasutustingimustes optimeerida.
2018/844 artikli 1 lõige 7
(kohandatud)
uus
Kui küttesüsteemi või seadet kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ei ole muudetud
või hoone kütte vajadused ei ole pärast käesoleva artikli lõike kohast ülevaatust
muutunud, võivad liikmesriigid otsustada, et soojusgeneraatori põhikomponendi
võimsuse hindamist või selle toimimise hindamist eri temperatuuride puhul ei pea
kordama.
52. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on
sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste
tingimustega, milles on täpsustatud energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, näiteks
energiatõhususe lepingutega või hoone tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või
võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse seetõttu tõhususe jälgimise meetmeid süsteemi
poolel, kui sellise lahenduse üldine mõju on samaväärne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest
tuleneva mõjuga.
ET 69 ET
63. Alternatiivina lõikele 1 ja tTingimusel, et üldine mõju on samaväärne lõike 1 kohase
mõjuga, võivad liikmesriigid otsustada võtta meetmeid tagamaks, et kasutajatele antakse nõu
soojusgeneraatorite asendamise, küttesüsteemidevõi kombineeritud kütte- ja
ventilatsioonisüsteemide muude muudatuste ja alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata
kõnealuste süsteemide tõhusust ja sobivat suurust.
Enne käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud alternatiivsete meetmete kohaldamist esitab
iga liikmesriik komisjonile aruande, milles tõendatakse kõnealuste meetmete ning lõikes 1
osutatud meetmete samaväärsust.
2018/1999 artikli 53 lõige 5
Selline aruanne esitatakse komisjonile osana määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 osutatud
liikmesriikide lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest.
2018/844 artikli 1 lõige 7
uus
74. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et mitte-eluhooned, mille küttesüsteemi
või kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW,
oleksid hiljemalt 31. detsembriks 2024 aastaks2025 varustatud automatiseerimis- ja
juhtimissüsteemiga, kui see on tehniliselt ning majanduslikult teostatav. Efektiivse
nimivõimsuse künnist alandatakse 31. detsembriks 2029 70 kW-ni.
Hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteem suudab
a) energiatarbimist pidevalt jälgida, registreerida ja analüüsida ning võimaldab
seda kohandada;
b) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, tuvastada hoone tehnosüsteemide
tõhususe vähenemist ja teavitada hoone eest vastutavat isikut või hoone
tehnosüsteemide haldajat energiatõhususe suurendamise võimalustest; ning
c) võimaldada andmevahetust süsteemiga ühendatud hoone tehnosüsteemide ja
muude hoones asuvate seadmetega ning koostalitlust omandiõigusega kaitstud
eri liiki tehnilisi lahendusi ja eri seadmeid hõlmavate ning eri tootjatelt pärit
hoone tehnosüsteemidega.
85. Liikmesriigid kehtestavad võivad kehtestada nõuded tagamaks, et alates 1.
jaanuarist 2025 on uued on eluhooned ja oluliselt rekonstrueeritavad eluhooned
varustatud
a) pideva elektroonilise jälgimise lahendusega, mis mõõdab süsteemide tõhusust
ja teavitab hoone omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt vähenenud ja kui
mõni süsteem vajab hooldust; ning
b) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia optimaalse tootmise, jaotamise,
salvestamise ja kasutamise.
96. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hooned, mis on vastavuses
lõikega 74 või 85.
ET 70 ET
uus
10. Liikmesriigid kehtestavad ülevaatuskorra või alternatiivsed meetmed, sealhulgas
digitaalsed vahendid, tõendamaks, et üleantud ehitus- ja renoveerimistööd vastavad
kavandatud energiatõhususe tasemele ja ehituseeskirjades sätestatud energiatõhususe
miinimumnõuetele.
11. Liikmesriigid lisavad ülevaatuskorra ja selle tulemuste kokkuvõtliku analüüsi artiklis 3
osutatud hoone renoveerimiskavale. Liikmesriigid, kes on otsustanud kasutada käesoleva
artikli lõikes 6 osutatud alternatiivseid meetmeid, lisavad kokkuvõtva analüüsi ja
alternatiivsete meetmete rakendamisel saadud tulemused.
2018/844 artikli 1 lõige 7
Artikkel 15
Kliimaseadmete ülevaatus
1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada üle 70 kW efektiivse
nimivõimsusega kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide
juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone
jahutusvajadusest lähtuvat kliimaseadme tõhususe ja võimsuse hindamist ning võtab vajaduse
korral arvesse kliimaseadme või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemi võimekust
oma tõhusust tüüpilistes või keskmistes kasutustingimustes optimeerida.
Kui kliimaseadet või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemi ei ole muudetud ja
hoone jahutusvajadus ei ole pärast käesoleva lõike kohast ülevaatust muutunud, võivad
liikmesriigid otsustada, et kliimaseadme võimsuse hindamist ei pea kordama.
Liikmesriigid, kes säilitavad artikli 1 lõike 3 kohaselt karmimad nõuded, vabastatakse
kohustusest komisjoni nendest teavitada.
2. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on
sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste
tingimustega, milles on täpsustatud energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, näiteks
energiatõhususe lepingutega või hoone tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või
võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse seetõttu tõhususe jälgimise meetmeid süsteemi
poolel, kui sellise lahenduse üldine mõju on samaväärne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest
tuleneva mõjuga.
3. Alternatiivina lõikele 1 ja tingimusel, et üldine mõju on samaväärne lõike 1 kohase
mõjuga, võivad liikmesriigid otsustada võtta meetmeid tagamaks, et kasutajatele antakse nõu
kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide asendamise,
kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide muude muudatuste ja
alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata kõnealuste süsteemide tõhusust ja sobivat suurust.
Enne käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud alternatiivsete meetmete kohaldamist esitab
iga liikmesriik komisjonile aruande, milles tõendatakse kõnealuste meetmete ning lõikes 1
osutatud meetmete samaväärsust.
ET 71 ET
2018/1999 artikli 53 lõige 6
Selline aruanne esitatakse komisjonile osana määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 osutatud
liikmesriikide lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest.
2018/844 artikli 1 lõige 7
4. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et mitte-eluhooned, mille kliimaseadmete
või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW,
oleksid aastaks 2025 varustatud automatiseerimis- ja juhtimissüsteemiga, kui see on tehniliselt
ja majanduslikult teostatav.
Hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteem suudab
a) energiatarbimist pidevalt jälgida, registreerida ja analüüsida ning võimaldab
seda kohandada;
b) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, tuvastada hoone tehnosüsteemide
tõhususe vähenemist ja teavitada hoone eest vastutavat isikut või hoone
tehnosüsteemide haldajat energiatõhususe suurendamise võimalustest; ning
c) võimaldada andmevahetust süsteemiga ühendatud hoone tehnosüsteemide ja
muude hoones asuvate seadmetega ning koostalitlust omandiõigusega kaitstud eri
liiki tehnilisi lahendusi ja eri seadmeid hõlmavate ning eri tootjatelt pärit hoone
tehnosüsteemidega.
5. Liikmesriigid võivad kehtestada nõuded tagamaks, et eluhooned on varustatud
a) pideva elektroonilise jälgimise lahendusega, mis mõõdab süsteemide tõhusust
ja teavitab hoone omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt vähenenud ja kui mõni
süsteem vajab hooldust, ning
b) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia optimaalse tootmise, jaotamise,
salvestamise ja kasutamise.
6. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hooned, mis on vastavuses
lõikega 4 või 5.
2010/31/EL (kohandatud)
uus
Artikkel 2116
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ning ja kliimaseadmete ülevaatuse aruanded
1. Pärast kütte-süsteemi ja ventilatsioonisüsteemi või kliimaseadme ülevaatust
antakse välja ülevaatuse aruanne. Ülevaatuse aruanne sisaldab vastavalt artiklile 2014või 15
läbiviidud ülevaatuse tulemusi ning soovitusi üle vaadatud süsteemi energiatõhususe
kulutasuvaks parandamiseks.
Nimetatud soovitused võivad tugineda kontrollitava süsteemi energiatõhususe võrdlusele
parima võimaliku teostatava süsteemi energiatõhususega ja sellise sarnast tüüpi süsteemi
energiatõhususega, mille kõik osad vastavad kehtivate õigusaktidega kehtestatud
energiatõhususele.
ET 72 ET
2. Ülevaatuse aruanne antakse üle hoone omanikule või üürnikule.
uus
3. Ülevaatuse aruanne laaditakse üles artikli 19 kohasesse riiklikku hoonete
energiatõhususe andmebaasi.
2010/31/EL (kohandatud)
uus
Artikkel 2217
Sõltumatud eksperdid
1. Liikmesriigid tagavad, et hoonete energiamärgise väljastavad, renoveerimispassi ja
nutivalmiduse hinnangu koostavad ning küttesüsteemide- ja kliimaseadmete ülevaatuse
viivad läbi sõltumatud erialase ettevalmistusega ja/või sertifitseeritud akrediteeritud
eksperdid, kes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötavad avaliku sektoriavalik-
õiguslikus asutuses või eraõiguslikus ettevõtjas.
EksperdidEkspertide akrediteerimisel sertifitseeritakse vastavalt direktiivi (EL).../...
[energiatõhususe direktiiv (uuesti sõnastatud)] artiklile 26, võttes võetakse arvesse nende
pädevust.
2. Liikmesriigid avalikustavad teabe koolituste ja akrediteerimiste sertifitseerimise
kohta. Liikmesriigid tagavad kas erialase ettevalmistusega ja/või akrediteeritud
sertifitseeritud ekspertide korrapäraselt ajakohastatud nimekirjade või selliste ekspertide
teenuseid pakkuvate akrediteeritud sertifitseeritud ettevõtete korrapäraselt ajakohastatud
nimekirjade avalikustamise.
uus
Artikkel 23
Ehitusspetsialistide sertifitseerimine
1. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt [energiatõhususe direktiivi (uuesti sõnastatud)]
artiklile 26 integreeritud renoveerimistöid tegevatel ehitusspetsialistidel on omandanud
asjakohased teadmised.
2. Kui see on asjakohane ja teostatav, tagavad liikmesriigid, et integreeritud
renoveerimistööde pakkujatel on võimalik kasutada sertifitseerimist või muid samaväärseid
kvalifitseerimissüsteeme, kui see ei ole hõlmatud direktiivi (EL) 2018/2001 [taastuvenergia
direktiiv (muudetud)] artikli 18 lõikega 3 või direktiivi (EL).../... [uuesti sõnastatud
energiatõhususe direktiiv] artikliga 26.
2010/31/EL (kohandatud)
uus
Artikkel 2418
Sõltumatu kontrollisüsteem
ET 73 ET
1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas II lisaga energiamärgiste jaoks kehtestatakse
vastavalt VI lisale sõltumatud kontrollisüsteemid energiamärgiste jaoks ja et
sõltumatud kontrollisüsteemid kehtestatakse ka renoveerimispasside, nutivalmiduse
näitajate ning küttesüsteemide- ja kliimaseadmete ülevaatuse aruannete jaoks.
Liikmesriigid võivad kehtestada eraldi süsteeme energiamärgiste , renoveerimispasside ja
nutivalmiduse näitajate kontrollimiseks ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse aruannete
kontrollimiseks.
2. Liikmesriigid võivad delegeerida sõltumatute kontrollisüsteemide rakendamise
ülesanded ametiasutustele.
Kui liikmesriigid otsustavad delegeerimise kasuks, tagavad nad sõltumatute
kontrollisüsteemide rakendamise kooskõlas VIII lisaga.
3. Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud energiamärgised , renoveerimispassid,
nutivalmiduse näitajad ja ülevaatuse aruanded tehakse nõudmisel kättesaadavaks
pädevatele asutustele või organitele.
2018/844 artikli 1 lõige 8
(kohandatud)
uus
Artikkel 2519
Läbivaatamine
Komisjon, keda abistab artiklis3026 alusel loodud osutatud komitee, vaatab käesoleva
direktiivi läbi hiljemalt 2027. aasta lõpuks 1. jaanuariks 2026, võttes seejuures arvesse
direktiivi kohaldamise käigus saadud kogemusi ja tehtud edusamme, ning teeb vajaduse
korral ettepanekuid.
Läbivaatamise osana hindab komisjon, kas 2050. aastaks täielikult dekarboniseeritud ja
heitevaba hoonefondi saavutamiseks piisab sellest, et kohaldatakse käesolevat direktiivi ja
muid õigusakte, milles käsitletakse energiatõhusust ja hoonete kasvuhoonegaaside heite
vähendamist, eelkõige CO2 hinnastamise kaudu, või tuleks kogu hoonefondi suhtes võtta liidu
tasandil kasutusele täiendavad siduvad meetmed, eelkõige kohustuslikud energiatõhususe
miinimumstandardid. Lisaks Läbivaatamise osanaanalüüsib komisjon, kuidas
liikmesriigid saaksid kohaldada liidu ehitus- ja energiatõhususe poliitikas piirkondlikku ja
naabruskondlikku integreeritud käsitust, tagades kõikide hoonete vastavuse energiatõhususe
miinimumnõuetele, näiteks üldiste renoveerimiskavadega, mida kohaldatakse üksikhoone
asemel ruumilises kontekstis mitme hoone suhtes. Komisjon hindab eelkõige seda, kas
artikli 11 kohaseid energiamärgiseid on vaja täiendavalt parandada.
2018/844 artikli 1 lõige 9
(kohandatud)
Artikkel 19 a
Teostatavusuuring
Komisjon korraldab enne 2020. aastat teostatavusuuringu, täpsustades võimalusi ja ajakava
eraldiseisvate ventilatsioonisüsteemide ülevaatuse kehtestamiseks ja hoonete vabatahtliku
energiamärgiseid täiendava renoveerimispassi kasutuselevõtuks, et esitada konkreetse hoone
ET 74 ET
pikaajaline järkjärgulise renoveerimise kava, mis on koostatud kvaliteedikriteeriumide alusel
ja pärast energiaauditi tegemist ning milles on esitatud asjakohased meetmed ja
renoveerimistööd, mis võiksid energiatõhusust parandada.
2010/31/EL
uus
Artikkel 2620
Teavitamine
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teavitada hoonete või hoone osade
omanikke ja üürnikke ning kõiki asjaomaseid turuosalisi erinevatest meetoditest ja
tavadest, mis aitavad suurendada energiatõhusust. Eelkõige võtavad liikmesriigid vajalikke
meetmeid, et anda vähekaitstud leibkondadele kohandatud teavet.
2018/844 artikli 1 lõige 10
2. Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete omanikele ja üürnikele teavet
energiamärgiste, sealhulgas nende otstarbe ja eesmärkide kohta, kulutasuvate meetmete kohta
ning vajaduse korral ka hoone energiatõhususe suurendamise rahastamisvahendite kohta ja
fossiilkütustel töötavate kuumaveekatelde säästlikumate alternatiividega asendamise kohta.
Liikmesriigid esitavad teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu, nagu
renoveerimisalane nõustamine ja ühtsed kontaktpunktid tarbijate jaoks.
2010/31/EL (kohandatud)
uus
Liikmesriikide taotlusel abistab komisjon liikmesriike lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu
kohaldamiseks vajalike teabekampaaniate korraldamisel, mis võib toimuda liidu programmide
raames.
3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid isikuid
juhendatakse ja koolitatakse. Juhendamisel ja koolitamisel tuleb pöörata tähelepanu
energiatõhususe parandamise olulisusele ning see peab võimaldama võtta arvesse
energiatõhususe parandamise, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia tarbimise ning kaugkütte ja -jahutuse tarbimise optimaalset
kombineerimist tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja
rekonstrueerimisel. Selliste juhendamiste ja koolituste käigus võidakse käsitleda ka
struktuurseid täiustusi, kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise
aktiivsusega seotud riske, ohtlike ainete, sealhulgas asbesti kõrvaldamist, õhusaasteainete
(sealhulgas tahkete peenosakeste) heidet ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi.
4. Komisjoni kutsutakse üles pidevalt parandama oma teabeteenuseid, eriti hoonete
energiatõhususe Euroopa portaalina mõeldud veebisaiti, mis on suunatud kodanikele,
erialatöötajatele ja asutustele, et abistada liikmesriike, kes teevad jõupingutusi, et parandada
teavitustööd ja asjaosaliste teadlikkust. Nimetatud veebisaidil avaldatud teave võib sisaldada
linke asjakohastele Euroopa Liidu, riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele õigusaktidele, linke
EUROPA veebisaitidele, kus on avaldatud riiklikud energiatõhususe tegevuskavad, linke
olemasolevatele rahastamisvahenditele ning parimate tavade näidetele riiklikul, piirkondlikul
ja kohalikul tasandil. Seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga , Ühtekuuluvusfondi ja
ET 75 ET
Õiglase Ülemineku Fondiga jätkab komisjon oma teabeteenuseid ja tugevdab neid veelgi,
et lihtsustada olemasolevate vahendite kasutamist, andes huvitatud sidusrühmadele,
sealhulgas riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele, abi ja teavet
rahastamisvõimaluste kohta, võttes arvesse õigusraamistiku viimaseid muudatusi.
Artikkel 2721
Konsulteerimine
Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi tõhusat rakendamist, konsulteerivad
liikmesriigid vajaduse korral ja kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega asjaomaste
sidusrühmadega, sealhulgas piirkondlike ja kohalike asutustega. Nimetatud konsulteerimine
on eriti oluline artiklite 9 ja 2620 kohaldamiseks.
Artikkel 2822
I lisa kohandamine tehnika arenguga
Komisjon kohandab I lisa punkte 3 ja 4 tehnika arenguga võtab delegeeritud
õigusaktide abil vastavalt artiklitele 2923, 24 ja 25 vastu delegeeritud õigusakte ,
milles käsitletakse I lisa punktide 4 ja 5 kohandamist tehnika arenguga .
2018/844 artikli 1 lõige 11
uus
Artikkel 2923
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Artiklites 65, 7, 10, 118 138 ja 2822 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte antakse komisjonile piiramata ajaks viieks aastaks alates [käesoleva
direktiivi jõustumise kuupäevast] 9. juulist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste
kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste
delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui
Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga
ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 65, 7, 10, 1318 ja 2822 osutatud
volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses
nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba
jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artiklite 65, 7, 10, 118 138 võija 2822 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt
jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast
ET 76 ET
õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes
vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist
komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel
pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
2018/844 artikli 1 lõige 13
Artikkel 3026
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011
tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
2010/31/EL (kohandatud)
uus
Artikkel 3127
Karistused
Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu
võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada
kõnealuste eeskirjade rakendamine. Sätestatud karistused peavad oleva tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad kõnealused sätted komisjonile
hiljemalt 9. jaanuariks 2013 ja teavitavadteatavad komisjoni viivitamata nende
edasistest kõikidest direktiivi 2010/31/EL artikli 27 kohaselt teatatud sätetega seotud
muudatustest .
Artikkel 3228
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad kehtestavad artiklite 2–18, 1–3, 5–
26, 29 ja 32 ning 20 ja 27 I–III ja V–IX lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid hiljemalt […] 9. juuliks 2012. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti
ja vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad artiklitega 2, 3, 9, 11, 12, 13, 17, 18, 20 ja 27 seotud norme hiljemalt alates 9.
jaanuarist 2013. Nad kohaldavad artiklitega 4, 5, 6, 7, 8, 14, 15 ja 16 seotud norme hoonete
suhtes, milles asuvad riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, hiljemalt alates 9. jaanuarist
2013 ja muude hoonete suhtes hiljemalt alates 9. juulist 2013. Nad võivad lükata edasi artikli
12 lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikute välja üüritud hoone osade suhtes kuni 31. detsembrini
2015. Sellega ei tohi aga kaasneda väljaantud märgiste väiksem arv kui arv, mis oleks
saavutatud direktiivi 2002/91/EÜ kohaldamisel asjaomases liikmesriigis. Kui liikmesriigid
need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või meetmetenende ametlikul avaldamisel
nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates
õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud
ET 77 ET
direktiivile 2002/91/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise
viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas
nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 3329
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2010/31/EL 2002/91/EÜ, mida on muudetud VIIIIV lisa A osas
loetletud õigusaktidega nimetatud määrusega, tunnistatakse kehtetuks alates […] 1.
veebruarist 2012, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VIIIIV lisa B
osas nimetatud direktiivi direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade
ja nende kohaldamise kuupäevadega tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 2002/91/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale
direktiivile ja neid loetakse vastavalt IXV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 3430
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Artikleid 4, 27, 28, 30, 31 ja 33–35 ning IV lisa kohaldatakse alates [üks päev pärast
artikli 32 esimese lõigus sätestatud kuupäeva].
Artikkel 3531
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 78 ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 15.12.2021
COM(2021) 802 final
ANNEXES 1 to 9
LISAD
järgmise ettepaneku juurde:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)
{SEC(2021) 430 final} - {SWD(2021) 453 final} - {SWD(2021) 454 final}
ET ET
2010/31/EL
I LISA
HOONETE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTAMISE ÜHINE ÜLDRAAMISTIK
(osutatud artiklis 43)
2018/844 artikkel 1.14 ja lisa
punkti 1 alapunkt a (kohandatud)
uus
1. Hoone energiatõhusus määratakse kindlaks arvutusliku või tegeliku mõõdetud
energiakasutuse alusel ning see kajastab ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee
soojendamise, ventileerimise, sisseehitatud valgustuse ja hoone muude tehnosüsteemidega
seotud tüüpilist energiatarbimist. Liikmesriigid tagavad, et tüüpiline energiakasutus
kajastab iga asjaomase hooneliigi puhul tegelikke kasutustingimusi ja kasutaja tüüpilist
käitumist. Võimaluse korral peavad tüüpiline energiakasutus ja kasutaja tüüpiline käitumine
põhinema kättesaadaval riiklikul statistikal, ehituseeskirjadel ja mõõdetud andmetel.
uus
Kui hoonete energiatõhususe arvutamise aluseks on mõõdetud energiakasutus, peab
arvutusmetoodika võimaldama kindlaks teha elanike käitumise ja kohaliku kliima mõju, mis
ei tohi arvutuse tulemust mõjutada. Hoonete energiatõhususe arvutamiseks kasutatavad
mõõdetud energiakasutuse andmed peavad sisaldama näitu, mis on mõõdetud vähemalt iga
tunni järel, ja peavad eristama energiakandjaid.
Liikmesriigid võivad kasutada mõõdetud energiakasutust tavapärastes töötingimustes, et
kontrollida arvutatud energiakasutuse õigsust ning võimaldada arvutatud ja tegeliku
energiatõhususe võrdlemist. Kontrollimiseks ja võrdlemiseks kasutatav mõõdetud
energiatarbimine võib põhineda igakuistel näitudel.
2018/844 artikkel 1.14 ja lisa
punkti 1 alapunkt a (kohandatud)
uus
Hoone energiatõhusust mõõdetakse primaarenergia kasutust väljendava arvulise näitaja abil
, mis väljendab primaarenergia kasutust võrdluspõrandapindala ühiku kohta aastas ,
ühikutes kWh/(m2 aastas) energiatõhususe sertifitseerimise energiamärgise väljaandmise ja
energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil. Hoone
energiatõhususe kindlakstegemiseks kasutatavad meetodid peavad olema läbipaistvad ja
uuendustele avatud.
Liikmesriigid kirjeldavad oma riigisisest arvutusmeetodit lähtuvalt volituse M/480 alusel
Euroopa Standardikomitees (CEN) välja töötatud üldiste hoonete energiatõhusust
käsitlevate peamiste Euroopa standardite, nimelt EN ISO 52000-1, EN ISO
52003-1, EN ISO 52010-1, EN ISO 52016-1, ja EN ISO 52018-1,
EN 16798-1 ja EN 17423 või neid asendavate dokumentide A lisast riiklikest
lisadest. Käesolev säte ei tähenda kõnealuste standardite õiguslikku kodifitseerimist.
ET 1 ET
uus
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid varustatakse kaugkütte-
või -jahutussüsteemidega, tunnustatakse sellisest energia tarnimisest saadavat kasu ja
võetakse seda arvutusmetoodikas arvesse individuaalselt sertifitseeritud või tunnustatud
primaarenergiateguritega.
2018/844 artikkel 1.14 ja lisa
punkti 1 alapunkt b
uus
2. Arvutatakse ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise,
valgustuse ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud energiavajadus ja energiakasutus ,
kasutades tunniajaseid või väiksemaid ajaarvestuse vahemikke, et võtta arvesse muutuvaid
tingimusi, mis oluliselt mõjutavad süsteemi toimimist ja tõhusust ning sisetingimusi ning et
optimeerida liikmesriikide poolt riigi või piirkondlikul tasandil kindlaks määratud tervise,
siseõhu kvaliteedi ja mugavuse taset.
uus
Kui määruse 2009/125/EÜ alusel vastu võetud energiamõjuga tooteid käsitlevad
tootespetsiifilised eeskirjad sisaldavad konkreetseid tootekirjelduse nõudeid käesoleva
direktiivi kohase energiatõhususe arvutamiseks, ei tohi riiklike arvutusmeetodite jaoks olla
vaja lisateavet.
2018/844 artikkel 1.14 ja lisa
punkti 1 alapunkt b (kohandatud)
uus
Primaarenergia vajaduse arvutamisel lähtutakse iga energiakandja primaarenergia- või
kaaluteguritest (eristades taastumatu, taastuva ja summaarse primaarenergia tegureid) ,
mis on tunnustatud riigi ametiasutuste poolt. Need primaarenergiategurid võivad
põhineda riiklikul, piirkondlikul või kohalikul teabel. Primaarenergiategurid võivad
põhineda aasta, ning võimaluse korral ka hooaja, või kuu päeva või tunni põhistel
andmetel kaalutud keskmisel või konkreetse piirkonna süsteemide süsteemi kohta
kättesaadavaks tehtud täpsematel andmetel.
Primaarenergia- või kaalutegurid määravad kindlaks liikmesriigid. Tehtud valikud ja
andmeallikad esitatakse vastavalt standardile EN 17423 või seda asendavale dokumendile.
Liikmesriigid võivad valida direktiivi (EL).../... [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv]
kohaselt kindlaks määratud ELi keskmise primaarenergiateguri elektrienergia jaoks, selle
asemel et kasutada primaarenergia tegurit, mis kajastab riigi elektrienergia allikate jaotust.
Energiatõhususe arvutamisel neid tegureid kohaldades tagavad liikmesriigid, et püütakse
saavutada hoone välispiirde optimaalne energiatõhusus.
Primaarenergiategurite arvutamisel hoone energiatõhususe arvutamise eesmärgil võivad
liikmesriigid võtta arvesse taastuvatest allikatest pärit energiat, mis on tarnitud energiakandja
kaudu, ja taastuvatest allikatest pärit energiat, mis on toodetud ja mida kasutatakse kohapeal,
kui seda tehakse mittediskrimineerival viisil.
ET 2 ET
2018/844 artikkel 1.14 ja lisa
punkti 1 alapunkt c
uus
32a. Hoone energiatõhususe märkimiseks võivad liikmesriigid kindlaks määrata täiendavad
arvulised näitajad energia kogukasutuse, taastumatu ja taastuva primaarenergia kasutuse
kohta, samuti kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta
väljendatuna CO2-ekvivalentkilogrammides m2 kohta aastas).
2010/31/EL (kohandatud)
43. Metoodika kehtestamisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi aspekte:
a) hoone, kaasa arvatud selle sisevaheseinte järgmised tegelikud soojuslikud
omadused:
i) soojusmahtuvus;
ii) isolatsioon;
iii) passiivküte;
iv) jahutuselemendid; ning
v) külmasillad;
b) kütteseadmed ja kuumaveevarustus, sealhulgas nende isolatsiooniomadused;
c) kliimaseadmed;
d) loomulik ja mehaaniline ventilatsioon, mis võib hõlmata ka õhupidavust;
e) sisseehitatud valgustusseadmed (peamiselt mitteelamusektoris);
f) hoone konstruktsioon, asukoht ja paigutus, sealhulgas väliskliima;
g) passiivsed päikeseenergiasüsteemid ja päiksekaitse;
h) sisekliima tingimused, sealhulgas kavandatud sisekliima;
i) sisekoormus.
2018/844 artikkel 1.14 ja lisa
punkti 1 alapunkt d
54. Võetakse arvesse järgmiste tegurite positiivset mõju:
2010/31/EL
a) kohalik päikesevalguse hulk, aktiivsed päikeseenergiasüsteemid ning muud
kütte- ja elektrisüsteemid, mis põhinevad taastuvatest energiaallikatest toodetud
energial;
b) koostootmisel saadud elekter;
c) kaug- või lokaalküte või -jahutus;
d) loomulik valgus.
ET 3 ET
65. Selle arvutuse tarvis tuleks hooned liigitada asjakohaselt järgmistesse liikidesse:
a) eri tüüpi ühepereelamud;
b) korterelamud;
c) kontorihooned;
d) haridusasutuste hooned;
e) haiglad;
f) hotellid ja restoranid;
g) spordirajatised;
h) hulgi- ja jaekaubanduse hooned;
i) energiat tarbivad muud tüüpi hooned.
ET 4 ET
uus
II LISA
RIIKLIKU HOONETE RENOVEERIMISE KAVA NÄIDISVORM
(millele on osutatud artiklis 3)
Hoonete energiatõhususe
direktiivi Kohustuslikud näitajad Vabatahtlikud näitajad / märkused
artikkel 3
Hoonete arv ja üldpõrandapind (m²):
a) Riigi hoonefondi Hoonete arv ja üldpõrandapind (m2):
— hoone vanuse kohta
ülevaade — hooneliikide kaupa (sh üldkasutatavad hooned ja
— hoone suuruse kohta
sotsiaalkorterid)
— kliimavöötme kohta
— energiatõhususe klassi kohta
— lammutamine (arv ja üldpõrandapind)
— liginullenergiahooned
— halvimate tõhususnäitajatega (sealhulgas selle määratlus)
Energiamärgiste arv: Energiamärgiste arv:
— hooneliikide kaupa (sh üldkasutatavad hooned) - ehitusperioodi kohta
— energiatõhususe klassi kohta
ET 1 ET
Iga-aastased renoveerimismäärad: hoonete arv ja üldpõrandapind
(m2):
— hooneliigi kohta
— liginullenergiahoone tasemele
— renoveerimise põhjalikkuse kohta (renoveerimismäära
kaalutud keskmine)
— põhjalik renoveerimine
— üldkasutatavad hooned
Aastane primaar- ja lõppenergia tarbimine (tuhandetes Energiakulude vähenemine (eurodes) leibkonna kohta
naftaekvivalenttonnides): (keskmine)
— hooneliigi kohta
— lõppkasutuse kohta Hoone primaarenergia vajadus, mis vastab ELi
kliimataksonoomia delegeeritud õigusakti kohaselt
Energiasääst (tuhandetes naftaekvivalenttonnides):
kõrgeima energiatõhususega 15 %-le (olulise panuse
— hooneliigi kohta piirmäär) ja 30 %-le („ei kahjusta oluliselt“ piirmäär)
— üldkasutatavad hooned riigi hoonetest.
Taastuvenergia osakaal ehitussektoris (toodetud MW):
— erinevaks kasutuseks Küttesüsteemi osakaal ehitussektoris
katla/küttesüsteemi liigi kohta
— kohapeal
— väljaspool tegevuskohta
Aastane kasvuhoonegaaside heitkogus (CO2
ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas):
— hooneliikide kaupa (sh üldkasutatavad hooned)
Aastane kasvuhoonegaaside heitkogus (CO2
ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas):
— hooneliikide kaupa (sh üldkasutatavad hooned)
ET 2 ET
Turutõkked ja turutõrked (kirjeldus): Turutõkked ja turutõrked (kirjeldus):
— huvide lahknemine — halduslikud
— ehitus- ja energiasektori võimekus — finantsalased
— tehnilised
— teadlikkusealased
— muud
Ülevaade ehitus-, energiatõhususe ja taastuvenergia sektori
võimekustest Arv:
— energiateenuseid osutavad ettevõtted
— ehitusettevõtted
— arhitektid ja insenerid
— oskustöölised
— ühtsed kontaktpunktid
— ehitus- ja renoveerimissektori VKEd
Ehitustööjõu prognoosid:
- pensionile jäävad arhitektid/insenerid /
kvalifitseeritud töötajad
- turule sisenevad arhitektid/insenerid /
kvalifitseeritud töötajad
- noori sektoris
- naisi sektoris
Ehitusmaterjalide hinnamuutuste ülevaade ja
prognoos ning riikide turusuundumused
ET 3 ET
Energiaostuvõimetus (määratlus):
— energiaostuvõimetusest mõjutatud inimeste protsent
— energiakulude osakaal leibkonna kasutatavas tulus
— selliste inimeste arv, kes elavad ebapiisavates
elutingimustes (nt lekkiv katus) või ebapiisava
soojusmugavuse tingimustes
Primaarenergiategurid:
— energiakandja kohta
— taastumatu primaarenergia tegur
— taastuva primaarenergia tegur
— summaarne primaarenergiategur
Liginullenergiahoone määratlus uutele ja olemasolevatele ülevaade õigus- ja haldusraamistikust
hoonetele
Kulutõhusad miinimumnõuded uutele ja olemasolevatele
hoonetele
b) Tegevuskava aastateks
2030, 2040 ja 2050 Iga-aastaste renoveerimismäärade eesmärgid: hoonete arv ja Renoveeritud hoonete osakaalu (%) eesmärk:
üldpõrandapind (m2): — hooneliigi kohta
— hooneliigi kohta
renoveerimise põhjalikkuse kohta
— halvimate tõhususnäitajatega hooned
ET 4 ET
Aastase primaar- ja lõppenergia tarbimise sihttase (tuhandetes Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
naftaekvivalenttonnides): osakaal ehitussektoris (toodetud MW)
— hooneliigi kohta
— lõppkasutuse kohta
Eeldatav energiasääst
— hooneliigi kohta
Kasvuhoonegaaside heitkoguste sihttasemed (CO2 Jaotus direktiivi 2003/87/EÜ III peatükiga
ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas): [statsionaarsed käitised], IVa peatükiga [uus hoonete
— hooneliigi kohta
ja maanteetranspordi saastekvootidega kauplemine]
hõlmatud heitkoguste ja muude hoonete heitkoguste
Kasvuhoonegaaside heitkoguste eeldatava vähendamise vahel;
sihttasemed (%):
— hooneliigi kohta
Oodatav laiem kasu — SKP kasv (osakaal ja arvväärtus miljardites
— uute töökohtade loomine eurodes)
— energiaostuvõimetusest mõjutatud inimeste arvu
vähenemine protsentides
Panus liikmesriigi siduvasse riiklikku kasvuhoonegaaside heitega
seotud eesmärki vastavalt [jõupingutuste jagamise muudetud
määrusele]
Panus liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamisse kooskõlas Panus liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamisse
direktiiviga (EL).../.... [uuesti sõnastatud energiatõhususe kooskõlas direktiiviga (EL).../... [uuesti sõnastatud
direktiiv] (osakaal ja arvväärtus tuhandetes energiatõhususe direktiiv] (osakaal ja arvväärtus
naftaekvivalenttonnides, primaar- ja lõpptarbimine): tuhandetes naftaekvivalenttonnides, primaar- ja
— võrreldes üldise energiatõhususe eesmärgiga
lõpptarbimine):
ET 5 ET
— võrreldes energiatõhususe direktiivi artikli 8
kohase eesmärgiga (energiasäästukohustusega)
Panus liidu taastuvenergia eesmärkide saavutamisse vastavalt
direktiivile (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv]
(osakaal, toodetud MW):
— võrreldes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
üldeesmärgiga
— võrreldes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
osakaalu soovitusliku eesmärgiga ehitussektoris
Panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi ja 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse määruse (EL)
2021/1119 kohaselt (CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri
kohta aastas):
— võrreldes üldise CO2 heite vähendamise eesmärgiga
Ülevaade rakendatud ja Poliitikasuunad ja meetmed seoses järgmiste elementidega: Poliitikasuunad ja meetmed seoses järgmiste
kavandatud elementidega:
poliitikasuundadest ja a) eri hooneliikide ja kliimavöötmete jaoks asjakohaste a) hoonete kliimamuutustele vastupanuvõime
meetmetest kulutõhusate lahenduste kindlakstegemine renoveerimise puhul, suurendamine;
võttes arvesse asjakohaseid võimalikke otsustavaid hetki hoone b) energiateenuste turu edendamine;
olelusringis; c) tuleohutuse suurendamine;
d) katastroofiohule (sealhulgas intensiivse seismilise
b) artikli 9 kohased riiklikud energiatõhususe
tegevusega seotud riskidele) vastupanuvõime
miinimumstandardid ning muud poliitikasuunad ja meetmed, mis
suurendamine;
on suunatud riigi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega e) ohtlike ainete, sealhulgas asbesti eemaldamine ning
segmentidele; f) ligipääsetavuse tagamine puuetega inimeste jaoks.
c) hoonete põhjaliku renoveerimise, sealhulgas etapiviisilise
põhjaliku renoveerimise edendamine;
d) vähekaitstud tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja kaitsmine
ning energiaostuvõimetuse leevendamine, sealhulgas direktiivi
ET 6 ET
(EL).../... [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv] artikli 22
kohased poliitikasuunad ja meetmed ning eluaseme Kõigi poliitikasuundade ja meetmete puhul:
taskukohasus; – haldusressursid ja -suutlikkus
– hõlmatud piirkond/piirkonnad:
e) ühtsete kontaktpunktide või sarnaste mehhanismide loomine
— halvimate tõhususnäitajatega hooned
tehnilise, haldus- ja finantsnõustamise ja -abi pakkumiseks;
— energiatõhususe miinimumstandardid
f) kütte ja jahutuse CO2 heite vähendamine, sealhulgas
— energiaostuvõimetus, sotsiaalelamud
kaugkütte- ja -jahutusvõrkude kaudu, ning fossiilkütuste
— üldkasutatavad hooned
järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kütte- ja jahutussektoris,
eesmärgiga fossiilkütused hiljemalt 2040. aastaks täielikult — eluase (ühele või mitmele perekonnale)
kasutuselt kõrvaldada; — mitteeluruumid
g) taastuvate energiaallikate edendamine hoonetes kooskõlas — tööstussektor
direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv]
— taastuvad energiaallikad
artikli 15a lõikes 1 sätestatud soovitusliku eesmärgiga
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta — fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt
ehitussektoris; kõrvaldamine kütte- ja jahutussektoris
h) hoonete ehitamisel, renoveerimisel, käitamisel ja kasutusea — kogu olelusringi jooksul tekkivad
lõpus kogu olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside kasvuhoonegaaside heitkogused
heitkoguste vähendamine ning süsiniku sidumise kasutuselevõtt; — ringmajandus ja jäätmed
i) ehitus- ja lammutusjäätmete vältimine ja kvaliteetne käitlemine — ühtsed kontaktpunktid
kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ, eelkõige seoses — renoveerimispassid;
jäätmehierarhia ja ringmajanduse eesmärkidega;
— arukad tehnoloogiad
j) piirkondlikud ja naabruskondlikud lähenemisviisid, sealhulgas
— kestlik liikuvus hoonetes
taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade
roll; — piirkondlikud ja naabruskondlikud
lähenemisviisid
k) avalik-õiguslikele asutustele kuuluvate hoonete
energiatõhususe parandamine, sealhulgas [uuesti sõnastatud — oskused, koolitus
energiatõhususe direktiivi] artiklite 5, 6 ja 7 kohased — teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja
poliitikasuunad ja meetmed; nõustamisvahendid
l) kestliku liikuvuse jaoks aruka tehnoloogia ja taristu
ET 7 ET
edendamine hoonetes;
m) turutõkete ja turutõrgete kõrvaldamine;
n) tegelemine oskuste nappusest ja sobivate inimressursside
vähesusest tulenevate probleemidega ning hariduse, koolituse,
oskuste täiendamise ja ümberõppe edendamine ehitussektoris ja
energiatõhususe ning taastuvenergia sektoris; ning
o) teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja muud
nõustamisvahendid.
Kõigi poliitikasuundade ja meetmete puhul:
— poliitikasuuna või meetme nimetus
— lühikirjeldus (täpne kohaldamisala, eesmärk ja
tegutsemisviisid)
— kvantifitseeritud eesmärk
— poliitikasuuna või meetme liik (nt seadusandlik;
majanduslik; eelarveline; koolitus- või teadlikkusalane)
— kavandatud eelarve ja rahastamisallikad
— poliitikasuuna rakendamise eest vastutavad üksused
— eeldatav mõju
— rakendamise seis
— jõustumise kuupäev
— rakendusperiood
d) Investeerimisvajaduste — kogu investeerimisvajadus 2030., 2040. ja 2050. aastaks Tagatud eelarve
ülevaade, eelarveallikad ja
(miljonites eurodes)
haldusressursid
— avaliku sektori investeeringud (miljonites eurodes)
— erainvesteeringud (miljonites eurodes)
ET 8 ET
— eelarvevahendid
— tagatud eelarve
ET 9 ET
uus
III LISA
NÕUDED UUTELE JA RENOVEERITUD HEITEVABADELE HOONETELE NING ELUTSÜKLI
GLOBAALSE SOOJENDAMISE POTENTSIAALI (GWP) ARVUTAMINE
(millele on osutatud artikli 2 lõikes 2 ja artiklis 7)
I. Nõuded heitevabadele hoonetele
Iga-aastane primaarenergia kogukasutus uues heitevabas hoones peab vastama järgmises
tabelis esitatud piirmääradele.
ELi kliimavööde1 Eluhooned Büroohooned Muud mitteeluhooned*
vähem kui riigi tasandil
vähem kui 60 kWh vähem kui 70 kWh määratletud
Vahemereline ruutmeetri kohta ruutmeetri kohta liginullenergiahoone
aastas aastas primaarenergia
kogukasutus
vähem kui riigi tasandil
vähem kui 60 kWh vähem kui 85 kWh määratletud
Ookeaniline ruutmeetri kohta ruutmeetri kohta liginullenergiahoone
aastas aastas primaarenergia
kogukasutus
vähem kui riigi tasandil
vähem kui 65 kWh vähem kui 85 kWh määratletud
Mandriline ruutmeetri kohta ruutmeetri kohta liginullenergiahoone
aastas aastas primaarenergia
kogukasutus
vähem kui riigi tasandil
vähem kui 75 kWh vähem kui 90 kWh määratletud
Põhjamaine ruutmeetri kohta ruutmeetri kohta liginullenergiahoone
aastas aastas primaarenergia
kogukasutus
*Märkus: piirmäär peaks olema väiksem kui primaarenergia kogutarbimise piirmäär, mis on
kehtestatud liikmesriigi tasandil liginullenergiahoonete (v.a büroohooned) jaoks.
Uue või renoveeritud heitevaba hoone aastane primaarenergia kogukasutus kaetakse aasta
netokasutusena täielikult järgmiselt:
1
Vahemereline: CY, HR, IT, EL, MT, ES, PT, ookeaniline: BE, DK, IE, DE, FR, LU, NL,
mandriline: AT, BG, CZ, HU, PL, RO, SL, SK, põhjamaine: EE, FI, LV, LT, SE.
ET 1 ET
– kohapeal toodetud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mis vastab
direktiivi (EL) 2018/2001 [muudetud taastuvenergia direktiiv] artikli 7
kriteeriumidele,
– taastuvenergiakogukonna toodetud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001
[muudetud taastuvenergia direktiiv] artikli 22 tähenduses või
– tõhusast kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemist saadav taastuvenergia ja heitsoojus
kooskõlas direktiivi (EL).../... [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv] artikli 24
lõikega 1.
Heitevaba hoone ei põhjusta kohapeal fossiilkütustest pärinevat CO2 heidet.
Ainult juhul, kui hoone olemuse tõttu või juurdepääsu puudumise tõttu
taastuvenergiakogukondadele või asjakohastele kaugkütte- ja -jahutussüsteemidele ei ole
tehniliselt võimalik täita esimeses lõigus esitatud nõudeid, võib primaarenergia aastase
kogutarbimise katta ka riigi tasandil kehtestatud kriteeriumidele vastavast võrgust saadud
energiaga.
II. Uute hoonete elutsükli globaalse soojendamise potentsiaali (GWP) arvutamine vastavalt
artikli 7 lõikele 2
Uute hoonete elutsükli globaalse soojendamise potentsiaali (GWP) arvutamiseks vastavalt
artikli 7 lõikele 2 esitatakse GWP numbrilise näitajana iga olelusringi etapi kohta,
väljendatuna CO2 ekvivalentkilogrammides kasuliku põrandapinna ruutmeetri kohta,
arvutatuna 50-aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena. Andmete valik,
stsenaariumide määratlemine ja arvutused tehakse vastavalt standardile EN 15978 (EN
15978:2011. Ehitustööde kestlikkus. Hoonete keskkonnatoime hindamine. Arvutusmeetod).
Arvessevõetavad ehitusdetailid ja tehnilised seadmed on kindlaks määratud ELi ühises
raamistikus Level(s) näitaja 1.2 puhul. Kui on olemas riiklik arvutusvahend või kui seda on
vaja avalikustamiseks või ehituslubade saamiseks, võib seda vahendit kasutada nõutava
avalikustamise tagamiseks. Kasutada võib ka muid arvutusvahendeid, kui need vastavad ELi
ühises raamistikus sätestatud miinimumkriteeriumidele. Võimaluse korral kasutatakse
konkreetsete ehitustoodete kohta käivaid andmeid, mis on arvutatud vastavalt [muudetud
ehitustoodete määrusele].
ET 2 ET
2018/844 artikkel 1.14 ja lisa
punkt 2
IVIA LISA
HOONETE NUTIVALMIDUSE HINDAMISE ÜHINE ÜLDRAAMISTIK
1. Komisjon määratleb nutivalmiduse näitaja ja kehtestab metoodika selle arvutamiseks,
et hinnata hoone või selle osa võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu
vajadustele ning parandada oma energiatõhusust ja üldisi tõhususnäitajaid.
Nutivalmiduse näitaja hõlmab tõhustatud energiasäästu, võrdlusanalüüsi ja paindlikkust
iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud funktsionaalsust ja suutlikkust, mis tulenevad
omavahel paremini ühendatud ja arukatest seadmetest.
Metoodikas võetakse arvesse selliseid tegureid nagu arukad arvestid, hoone automatiseerimis-
ja juhtimissüsteemid, isereguleerivad seadmed toatemperatuuri reguleerimiseks, sisseehitatud
kodumasinad, elektrisõidukite laadimispunktid, energia salvestamine ja üksikasjalikud
funktsionaalsusnäitajad ning kõnealuste tegurite koostalitlusvõime, samuti siseruumide
kliimatingimuste, energiatõhususe, tulemusnäitajate ja võimaldatud paindlikkuse paranemine.
2. Metoodika põhineb hoone ja selle tehnosüsteemidega seotud kolmel kesksel
funktsionaalsusnäitajal:
(a) võime säilitada hoone energiatõhusus ja toimivus energia tarbimise
kohandamise abil, näiteks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
kasutamise abil;
(b) võime kohandada oma toimimisviisi vastavalt kasutaja vajadustele, pöörates
nõuetekohast tähelepanu kasutajasõbralikkusele, siseruumide tervislike
kliimatingimuste säilitamisele ja võimele anda aru energia tarbimisest ning
(c) hoone elektrienergia kogunõudluse paindlikkus, sh selle võime võimaldada
aktiivset ja passiivset ning otsest ja kaudset osalemist tarbimiskajas, seoses
võrguga, näiteks paindlikkuse ja koormuse nihutamise võimekuse abil.
3. Veel võib metoodika võtta arvesse
(a) süsteemide koostalitlusvõimet (arukad arvestid, hoone automatiseerimis- ja
juhtimissüsteemid, sisseehitatud kodumasinad, isereguleerivad seadmed
toatemperatuuri reguleerimiseks ning siseõhu kvaliteedi andurid ja
ventilatsioon) ning
(b) olemasolevate sidevõrkude soodsat mõju, eriti sellise kiiret ühendust toetava
hoonesisese füüsilise taristu nagu vabatahtlike lairibavalmiduse märgiste ning
korterelamute juurdepääsupunktide olemasolu vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/61/EL artiklile 8.2
4. Metoodika ei avalda negatiivset mõju kehtivatele riiklikele energiatõhususe
sertifitseerimiskavadele ning see põhineb riikliku tasandi seonduvatel algatustel, võttes
kooskõlas asjakohaste andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusaktidega ning
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side
võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.5.2014, lk 1).
ET 1 ET
küberjulgeoleku parima võimaliku tehnoloogiaga arvesse kasutaja omandiõiguse,
andmekaitse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtteid.
5. Metoodikas kehtestatakse nutivalmiduse näitaja parameetri kõige sobivam kuju ning
metoodika peab olema lihtne, läbipaistev ning tarbijatele, omanikele, investoritele ja
tarbimiskaja turu osalistele kergesti mõistetav.
ET 2 ET
uus
V LISA
ENERGIAMÄRGISE NÄIDISVORM
(millele on osutatud artiklis 16)
1. Energiamärgise esiküljel on vähemalt järgmised elemendid:
a) energiatõhususe klass;
b) arvutatud aastane primaarenergiakasutus (kWh/(m2 aasta));
c) arvutatud aastane primaarenergia tarbimine (kWh või MWh);
d) arvestuslik aastane lõppenergia kasutus (kWh/(m² aasta));
e) arvutatud aastane lõppenergia tarbimine (kWh või MWh);
f) taastuvenergia tootmine (kWh või MWh);
g) taastuvenergia osakaal energiakasutuses (%);
h) kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkogus (CO2 kg / (m2 aasta);
i) kasvuhoonegaaside heiteklass (vajaduse korral).
2. Lisaks võib energiamärgis sisaldada järgmisi näitajaid:
a) energiatarbimine, tippkoormus, generaatori või süsteemi mõõtmed, peamine
energiakandja ja põhielemendi liik iga kasutusviisi puhul: küte, jahutus, tarbevee
soojendamine, ventilatsioon ja sisseehitatud valgustus;
b) kohapeal toodetud taastuvenergia, peamine energiakandja ja taastuvenergiaallika liik;
c) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone puhul on tehtud globaalse soojendamise
potentsiaali arvutus;
d) olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvväärtus (kui see on olemas);
e) teave süsiniku sidumise kohta, mis tuleneb süsiniku ajutisest säilitamisest hoonetes või
nende katusel;
e) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone jaoks on olemas renoveerimispass;
f) hoone välispiirete läbipaistmatute elementide keskmine U-väärtus;
g) hoone välispiirete läbipaistvate elementide keskmine U-väärtus;
h) kõige tavalisema läbipaistva elemendi liik (nt topeltklaasiga aken);
i) ülekuumenemise riski analüüsi tulemused (kui need on kättesaadavad);
j) siseõhu kvaliteedi taset jälgivate paiksete andurite olemasolu;
k) siseõhu kvaliteedile reageerivate paiksete kontrollsüsteemide olemasolu;
l) elektrisõidukite laadimispunktide arv ja liik;
m) energiasalvestussüsteemide olemasolu, liik ja mõõtmed;
n) võimalus kohandada küttesüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel
temperatuuriseadetel;
ET 1 ET
o) võimalus kohandada kliimaseadet nii, et see toimiks tõhusamatel
temperatuuriseadetel;
p) arvestiga mõõdetud energiatarbimine;
q) kasutamisest tulenev tahkete peenosakeste (PM2,5) heide.
Energiamärgis võib sisaldada järgmisi seoseid muude algatustega, kui need on asjaomases
liikmesriigis kohaldatavad:
a) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone puhul on tehtud nutivalmiduse hindamine;
b) nutivalmiduse hindamise väärtus (kui see on olemas);
c) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone jaoks on olemas hoone digitaalne logiraamat.
Puuetega inimestel peab olema võrdne juurdepääs energiamärgistel olevale teabele.
ET 2 ET
2010/31/EL (kohandatud)
VIII LISA
SÕLTUMATUD SÜSTEEMID ENERGIAMÄRGISTE JA ÜLEVAATUSE ARUANNETE KONTROLLIMISEKS
uus
1. Energiamärgise kvaliteedi määratlus
Liikmesriigid esitavad selge määratluse selle kohta, mida peetakse kehtivaks
energiamärgiseks.
Kehtiva energiamärgise määratlusega tagatakse:
2010/31/EL
1 2018/844 artikkel 1.14 ja lisa
punkti 3 alapunkt a
uus
1. 1 Pädevad asutused või asutused, kellele pädevad asutused on delegeerinud
vastutuse sõltumatu kontrollisüsteemi rakendamise eest, koostavad kõikide igal aastal
antavate energiamärgiste seast juhusliku valimi ja kontrollivad neid märgiseid. Valim peab
olema nõuetekohasust käsitlevate statistiliselt oluliste tulemuste saamiseks piisavalt suur.
Kontrollimine tugineb allpool esitatud võimalustele või nendega samaväärsetele meetmetele:
a) hoone energiamärgise väljastamise aluseks olnud sisendandmete
(sealhulgas kohapealsete kontrollide) ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse
kontroll;
uus
b) arvutuste paikapidavus;
c) ehitise energiatõhususe maksimumhälve, mida eelistatavalt väljendatakse
primaarenergia kasutamise arvulise näitajaga (kWh/(m² aastas));
d) minimaalne arv elemente, mis erinevad vaike- või standardväärtustest.
2010/31/EL
b) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste, sh antud soovituste
kontroll;
c) hoone energiamärgise väljastamise aluseks olnud sisendandmete täielik
kontroll, märgisele kantud tulemuste, sh antud soovituste täielik kontroll ning
võimaluse korral hoone kohapealne külastus, et kontrollida energiamärgisele kantud
andmete ja asjaomase hoone vastavust.
2. Pädevad asutused või asutused, kellele pädev asutus on delegeerinud sõltumatu
kontrollisüsteemi rakendamise, teevad juhusliku valiku vähemalt statistiliselt olulise protsendi
aasta jooksul väljastatud ülevaatuse aruannete hulgast ja kontrollivad neid.
ET 1 ET
uus
Liikmesriigid võivad lisada kehtiva energiamärgise määratlusse lisaelemente, näiteks
konkreetsete sisendandmete väärtuste maksimumhälbeid.
2. Energiamärgiste kontrollisüsteemi kvaliteet
Liikmesriigid määratlevad selgelt kvaliteedieesmärgid ja statistilise usaldusväärsuse taseme,
mille energiamärgiste raamistik peaks saavutama. Sõltumatu kontrollisüsteem peab tagama, et
hindamise ajavahemikul, mille kestus ei ületa ühte aastat, on vähemalt 90 % kehtivatest
väljastatud energiamärgistest statistilise usaldusväärsusega 95 %.
Kvaliteedi ja usaldusväärsuse taset mõõdetakse juhuvalimi põhjal ning nende puhul tuleb
arvesse võtta kõiki kehtiva energiamärgise määratluses nimetatud elemente. Kui sõltumatu
kontrollsüsteemi rakendamine on delegeeritud valitsusvälistele organitele, peavad
liikmesriigid nõudma, et vähemalt 25 % juhuvalimi hindamistest kontrolliksid üle kolmandad
isikud.
Sisendandmete kehtivust kontrollitakse sõltumatu eksperdi esitatud teabe alusel. Selline teave
võib sisaldada tootesertifikaate, spetsifikaate või ehitusplaane, mis sisaldavad üksikasju
energiamärgise eri elementide toimivuse kohta.
Sisendandmete kehtivust kontrollitakse kohapealsete kontrollidega vähemalt 10 % nende
energiamärgiste puhul, mis kuuluvad juhuvalimisse, mida kasutatakse süsteemi üldise
kvaliteedi hindamiseks.
Liikmesriigid võivad üldise kvaliteeditaseme kindlaksmääramiseks kasutada lisaks
minimaalsele juhuvalimile ka eri strateegiaid, mille eesmärk on välja selgitada ja kõrvaldada
energiamärgiste kvaliteedivead ning parandada süsteemi üldist kvaliteeti? Sellist sihipärast
analüüsi ei saa kasutada süsteemi üldise kvaliteedi mõõtmise alusena.
Liikmesriigid võtavad kasutusele ennetavad ja reageerivad meetmed, et tagada kogu
energiamärgise raamistiku kvaliteet. Need meetmed võivad hõlmata sõltumatute ekspertide
täiendkoolitust, sihipärase valimi kasutamist, kohustust energiamärgised uuesti taotleda,
proportsionaalseid trahve ning ajutisi või alalisi tegutsemiskeelde ekspertidele.
Andmebaasi lisatava teabe puhul saab pädev asutus teha seire ja kontrolli eesmärgil kindlaks
asjaomase teabe lisaja.
3. Energiamärgise kättesaadavus
Sõltumatu kontrollisüsteem kontrollib energiamärgiste kättesaadavust võimalikele ostjatele ja
üürnikele, tagamaks, et nende ostu- või rendiotsuses on võimalik arvesse võtta hoone
energiatõhusust.
Sõltumatu kontrollisüsteem kontrollib energiatõhususe näitaja ja energiaklassi nähtavust
reklaamivahendites.
4. Hoone liigi arvessevõtmine
Sõltumatus kontrollisüsteemis võetakse arvesse erinevaid hooneliike, eelkõige neid, mis on
kinnisvaraturul kõige levinumad, näiteks ühepereelamud, korterelamud, büroohooned või
jaekaubanduspinnad.
5. Avalikustamine
Liikmesriigid avaldavad riiklikus energiamärgiste andmebaasis korrapäraselt vähemalt
järgmise teabe kvaliteedikontrolli süsteemi kohta:
ET 2 ET
a) kvaliteedi määratlemine energiamärgistes;
b) energiamärgise süsteemi kvaliteedieesmärgid;
c) kvaliteedi hindamise tulemused, sealhulgas hinnatud sertifikaatide arv ja suhteline
suurus asjaomasel ajavahemikul välja antud sertifikaatide koguarvu suhtes (hooneliigi kohta);
d) eriolukorra meetmed energiamärgiste üldise kvaliteedi parandamiseks.
2018/844 artikkel 1.14 ja lisa
punkti 3 alapunkt b
3. Andmebaasi lisatava teabe puhul saab pädev asutus teha seire ja kontrolli eesmärgil
kindlaks asjaomase teabe lisaja.
ET 3 ET
2010/31/EL
uus
VIIIII LISA
VÕRDLEVA METOODIKA RAAMISTIK HOONETE JA EHITUSDETAILIDE ENERGIATÕHUSUSE
NÕUETE KULUTÕHUSA TASEME KINDLAKSMÄÄRAMISEKS
Võrdleva metoodika raamistik peab võimaldama liikmesriikidel teha kindlaks hoonete ja
ehitusdetailide energiatõhususe ja heite ning energiatõhususega ja heitega seotud
meetmete majanduslikud aspektid ning siduda need kulutõhusa taseme kindlaksmääramisega.
Võrdleva metoodika raamistikule lisatakse suunised, kuidas raamistikku kohaldada
energiatõhususe kulutõhusate tasemete arvutamisel.
Võrdleva metoodika raamistik võimaldab võtta arvesse tavasid, väliseid kliimatingimusi ja
nende tulevasi muutusi vastavalt parimale olemasolevale kliimateadusele ,
investeerimiskulusid, hooneliiki, hooldus- ja käituskulusid (sh energiakulusid ja
energiasäästu), ning juhul kui need on asjakohased, ka toodetud energiast saadud tulu,
energiakasutuse välismõjusid keskkonnale ja tervisele, ja ning jäätmete kõrvaldamise
jäätmekäitluse kulusid. Raamistik peaks tuginema asjakohastele käesoleva direktiiviga
seotud Euroopa standarditele.
Komisjon peab ka
– lisama võrdleva metoodika raamistiku juurde suuniseid; liikmesriigid kasutavad
nimetatud suuniseid allpool loetletud meetmete võtmiseks;
– andma teavet energiahindade eeldatava pikaajalise kujunemise kohta.
Võrdleva metoodika raamistiku rakendamiseks liikmesriikide poolt kehtestatakse
liikmesriikide tasandil parameetrites väljendatud üldtingimused.
Võrdleva metoodika raamistik nõuab liikmesriikidelt, et nad
– määravad kindlaks võrdluse aluseks olevad hooned, mis on oma funktsiooni ja
geograafilise asukoha poolest iseloomulikud ja tüüpilised, arvestades nii sisemisi kui
väliseid kliimatingimusi. Võrdluse aluseks olevate hoonete hulgas on peab olema nii
elamuid kui ka mitte-elamuid, nii uusi kui ka olemasolevaid hooneid;
– määravad kindlaks võrdluse aluseks olevate hoonete puhul hindamisele kuuluvad
energiatõhususe meetmed. Need võivad olla üksikute hoonete jaoks tervikuna,
üksikute ehitusdetailide või ehitusdetailide kombinatsiooni jaoks mõeldud meetmed;
– hindavad lõpp- ja primaarenergia vajadust ja sellest tulenevaid heitkoguseid
selliste võrdluse aluseks olevate hoonete puhul, mille suhtes lõplikku ja
primaarset energiavajadust ning võrdluse aluseks olevate hoonete energiavajadust,
mille puhul on kohaldatud kindlaksmääratud energiatõhususe meetmeid;
– arvutavad välja (teises taandes osutatud) energiatõhususe meetmete maksumuse (st
nüüdispuhasväärtuse) eeldatava majandusliku olelusringi vältel, mida kohaldatakse
(esimeses taandes osutatud) võrdluse aluseks olevate hoonete suhtes, kohaldades
selleks võrdleva metoodika raamistiku põhimõtteid.
Energiatõhususe meetmete maksumuse arvutamisel eeldatava majandusliku olelusringi vältel
hindavad liikmesriigid energiatõhususe miinimumnõuete eri tasemete kulutõhusust. See
võimaldab määrata kindlaks energiatõhususe nõuete kulutõhusad tasemed.
ET 1 ET
2010/31/EL (kohandatud)
VIIIIV LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos selle hilisema muudatusega
(osutatud artiklis 29)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/91/EÜ (EÜT L
1, 4.1.2003, lk 65).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1137/2008 üksnes lisa punkt 9.9
(ELT L 311, 21.11.2008, lk 1).
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(osutatud artiklis 29)
Direktiiv Ülevõtmise tähtpäev Kohaldamise tähtpäev
2002/91/COD 4. jaanuar 2006 4. jaanuar 2009 üksnes artiklite 7, 8 ja 9
Ettepanek: puhul
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv
koos hilisemate muudatustega
(osutatud artiklis 33)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2010/31/EL,
(ELT L 153, 18.6.2010, lk 13)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ainult artikkel 1
(EL) 2018/844,
(ELT L 156, 19.6.2018, lk 75)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ainult artikkel 53
(EL) 2018/1999,
(ELT L 328, 21.12.2018, lk 1)
ET 1 ET
B OSA
Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(osutatud artiklis 33)
Direktiiv Ülevõtmise tähtpäev Kohaldamise tähtpäev
2010/31/EL 9. juuli 2012 artiklite 2, 3, 9, 11, 12, 13,
17, 18, 20 ja 27 puhul 9.
jaanuar 2013;
artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 14, 15 ja
16 puhul 9. jaanuar 2013
ametiasutuste kasutuses
olevate hoonete kohta ja 9.
juuli 2013 muude hoonete
kohta
(EL) 2018/844 teisipäev, 10. märts 2020
ET 2 ET
2010/31/EL (kohandatud)
IXV LISA
Vastavustabel
Direktiiv 2002/91/EÜ Käesolev direktiiv
2010/31/EL
Artikkel 1 Artikkel 1
Artikli 2 punkt 1 Artikli 2 punkt 1
— Artikli 2 punkt 2
Artikli 2 punkt 2 Artikli 2 punkt 3
— Artikli 2 punktid 4 ja 5
Artikli 2 punktid 3, 3a, 4 ja 5 Artikli 2 punktid 6, 7, 8 ja 9
— Artikli 2 punktid 10, 11 ja 12
Artikli 2 punktid 6, 7, 8 ja 9 Artikli 2 punktid 13, 14, 15 ja 16
— Artikli 2 punktid 17, 18, 19 ja 20
Artikli 2 punkt 10 Artikli 2 punkt 21
— Artikli 2 punktid 22, 23, 24, 25, 26 ja 27
Artikli 2 punktid 11, 12, 13 ja Artikli 2 punktid 28, 29, 30 ja 31
14
— Artikli 2 punktid 32, 33, 34, 35, 36 ja 37
Artikli 2 punkt 15 Artikli 2 punkt 37
Artikli 2 punktid 15, 15a, 15b, Artikli 2 punktid 38, 39, 40, 41, 42 ja 43
15c, 16 ja 17
Artikli 2 punkt 18 —
Artikli 2 punkt 19 Artikli 2 punkt 44
— Artikli 2 punktid 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51,
52, 53, 54, 55, 56 ja 57
Artikli 2 punkt 20 —
Artikkel 2a Artikkel 3
ET 3 ET
Artikkel 3 Artikkel 4
Artikkel 4 Artikkel 5
Artikkel 5 Artikkel 6
Artiklid 6 ja 9 Artikkel 7
Artikkel 7 Artikkel 8
— Artikkel 9
— Artikkel 10
Artikli 8 lõiked 1 ja 9 Artikkel 11
Artikli 8 lõiked 2–8 Artikkel 12
Artikli 8 lõiked 10 ja 11 Artikkel 13
— Artikkel 14
Artikkel 10 Artikkel 15
Artikkel 11 Artikkel 16
Artikkel 12 Artikkel 17
Artikkel 13 Artikkel 18
— Artikkel 19
Artiklid 14 ja 15 Artikkel 20
Artikkel 16 Artikkel 21
Artikkel 17 Artikkel 22
— Artikkel 23
Artikkel 18 Artikkel 24
Artikkel 19 Artikkel 25
Artikkel 19a —
Artikkel 20 Artikkel 26
Artikkel 21 Artikkel 27
Artikkel 22 Artikkel 28
Artikkel 23 Artikkel 29
ET 4 ET
Artikkel 26 Artikkel 30
Artikkel 27 Artikkel 31
Artikkel 28 Artikkel 32
Artikkel 29 Artikkel 33
Artikkel 30 Artikkel 34
Artikkel 31 Artikkel 35
I lisa I lisa
— II lisa
— III lisa
IA lisa IV lisa
— V lisa
II lisa VI lisa
III lisa VII lisa
IV lisa VIII lisa
V lisa IX lisa
Artikkel 1 Artikkel 1
Artikli 2 punkt 1 Artikli 2 punkt 1
— Artikli 2 punktid 2 ja 3
Artikli 2 punkt 2 Artikli 2 punkt 4 ja I lisa
— Artikli 2 punktid 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11
Artikli 2 punkt 3 Artikli 2 punkt 12
Artikli 2 punkt 4 Artikli 2 punkt 13
— Artikli 2 punkt 14
Artikli 2 punkt 5 Artikli 2 punkt 15
Artikli 2 punkt 6 Artikli 2 punkt 16
Artikli 2 punkt 7 Artikli 2 punkt 17
Artikli 2 punkt 8 Artikli 2 punkt 18
ET 5 ET
— Artikli 2 punkt 19
Artikkel 3 Artikkel 3 ja I lisa
Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõige 2 —
Artikli 4 lõige 3 Artikli 4 lõige 2
— Artikkel 5
Artikkel 5 Artikli 6 lõige 1
— Artikli 6 lõiked 2 ja 3
Artikkel 6 Artikkel 7
— Artiklid 8, 9 ja 10
Artikli 7 lõike 1 esimene lõik Artikli 11 lõige 8 ja artikli 12 lõige 2
Artikli 7 lõike 1 teine lõik Artikli 11 lõige 6
Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik Artikli 12 lõige 6
Artikli 7 lõige 2 Artikli 11 lõiked 1 ja 2
— Artikli 11 lõiked 3, 4, 5, 7 ja 9
— Artikli 12 lõiked 1, 3, 4, 5 ja 7
Artikli 7 lõige 3 Artikli 13 lõiked 1 ja 3
— Artikli 13 lõige 2
Artikli 8 punkt a Artikli 14 lõiked 1 ja 3
— Artikli 14 lõige 2
Artikli 8 punkt b Artikli 14 lõige 4
— Artikli 14 lõige 5
Artikkel 9 Artikli 15 lõige 1
— Artikli 15 lõiked 2, 3, 4 ja 5
— Artikkel 16
Artikkel 10 Artikkel 17
— Artikkel 18
ET 6 ET
Artikli 11 sissejuhatav tekst Artikkel 19
Artikli 11 punktid a ja b —
Artikkel 12 Artikli 20 lõige 1 ja artikli 20 lõike 2 teine
lõik
— Artikli 20 lõike 2 esimene lõik ning artikli 20
lõiked 3 ja 4
— Artikkel 21
Artikkel 13 Artikkel 22
— Artiklid 23, 24 ja 25
Artikli 14 lõige 1 Artikli 26 lõige 1
Artikli 14 lõiked 2 ja 3 —
— Artikli 26 lõige 2
— Artikkel 27
Artikli 15 lõige 1 Artikkel 28
Artikli 15 lõige 2 —
— Artikkel 29
Artikkel 16 Artikkel 30
Artikkel 17 Artikkel 31
Lisa I lisa
— II–V lisa
ET 7 ET
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 15.12.2021
COM(2021) 802 final
2021/0426 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on the energy performance of buildings (recast)
(Text with EEA relevance)
{SEC(2021) 430 final} - {SWD(2021) 453 final} - {SWD(2021) 454 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
The revision of the Energy Performance of Buildings Directive (EPBD) is part of the 2021
Commission Work Programme “Fit for 55” package and complements the other components
of the package proposed in July 2021 1, setting the vision for achieving a zero-emission
building stock by 2050. As already indicated in the Climate Action Plan 2, it is a key
legislative instrument to deliver on the 2030 and 2050 decarbonisation objectives. It follows
up on key components of the three focus areas 3 of the Renovation Wave Strategy 4, including
the intention to propose mandatory minimum energy performance standards, following an
impact assessment looking at their scope, timeline, phasing in and accompanying support
policies. Given the need for appropriate consultation and impact assessment processes, the
proposed revision could only come slightly later than the first set of “Fit for 55” initiatives
adopted in July 2021.
The proposal is particularly important because buildings account for 40% of energy consumed
and 36% of energy-related direct and indirect greenhouse gas emissions. In the EU, heating,
cooling and domestic hot water account for 80% of the energy that households consume.
Making Europe more resilient calls for renovation of EU buildings, making them more energy
efficient and less dependent on fossil fuels. Renovation is key for reducing the energy
consumption of buildings, for bringing down emissions and for reducing energy bills. In
addition, renovation generates local jobs and economic growth. Given the long lead-in time
required to induce changes in the building sector, a timely revision of the Directive is needed
to support achieving the “Fit for 55” objectives.
1.1. Interplay “Fit for 55” package and notably the new ETS
The “Fit for 55” package consists of a set of inter-connected proposals backed by impact
assessment analysis taking this into account. The analysis 5 showed that an over-reliance on
strengthened regulatory policies would lead to unnecessarily high economic burdens, while
carbon pricing alone would not overcome persistent market failures and non-economic
barriers. The chosen policy mix therefore carefully balances pricing, targets, standards and
support measures. The proposed EPBD revision is set within the same frame. As a
consequence, a change in the balance of the overall mix would call for adjusting different
parts of policy. A weakening in pricing and targets measures fostering the decarbonisation of
the building sector would call for correspondingly more stringent regulatory measures in the
EPBD revision, most notably with regard to fossil fuel phase out and mandatory minimum
energy performance standards.
The relevant Commission’s impact assessments have shown that the achievement of targets
would be less certain and more costly in the absence of a carbon price signal on heating fuels,
such as the proposed new emissions trading system (ETS) for buildings and road transport.
This works best hand in hand with EU regulatory measures and complementary national
1
https://ec.europa.eu/clima/news-your-voice/news/delivering-european-green-deal-2021-07-14_en
2
Climate Target Plan: Stepping up Europe’s 2030 climate ambition Investing in a climate-neutral future
for the benefit of our people, COM/2020/562 final
3
Tackling energy poverty and worst-performing buildings; public buildings and social infrastructure
showing the way; and decarbonising heating and cooling.
4
A Renovation Wave for Europe - greening our buildings, creating jobs, improving lives
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0550&from=EN
EN 1 EN
measures, as incentivised by the proposed higher ambition in the Effort Sharing Regulation
(ESR), the Energy Efficiency Directive (EED) and the Renewable Energy Directive (RED).
The new ETS creates economic incentives for building decarbonisation and generates
revenues for public support, targeted in particular to support vulnerable households. The
revised EPBD addresses non-economic barriers to renovation 6. It creates an enabling
framework to provide financial support to renovation without directly mobilizing the required
funding. A revised EPBD could contribute significantly to achieving the 2030 objectives. The
EPBD Impact Assessment 7 shows that, in its absence, the overall emission reductions needed
will fall short by roughly half of what is needed in the residential and services sector to
achieve the 2030 goal.
Without these revisions, more measures at Member State level would be necessary to make
up for this gap, but uncertainty around their effectiveness, timeliness and consistency with the
2050 decarbonisation objective enshrined in the European Climate Law 8 would dull
incentives for a rapid scale up in renovation rates. In the absence of strengthened EU or
national regulatory measures boosting the rate of renovations, carbon price would need to be
higher 9 and ultimately non-economic barriers to renovations would remain unaddressed.
It will be important to preserve consistency across all building-related provisions in the
package during negotiations to agree on a coherent and robust framework for buildings to
meet the EU’s 2030 and 2050 targets.
1.2. Issues around vulnerability, affordability and energy poverty
A main novelty of the revision is the introduction of minimum energy performance standards
to trigger the required transformation of the sector. Building renovation has two widely
recognised positive economic impacts: 1. decreasing energy costs, alleviating energy poverty,
and 2. increasing the value of more energy performing buildings. Other benefits include better
quality of living and shorter average vacancy periods.
The benefits of lower energy bills are even more relevant in a context of high energy prices.
People living in worst-performing buildings and those facing energy poverty would benefit
from renovated and better buildings and from reduced energy costs, and be buffered from
further market price increases and volatility.
On the other hand, landlords may be tempted to pass renovation costs to tenants to cover for
their upfront investment. Also, a more pronounced focus on addressing the shortcomings of
existing worst-performing buildings could reduce further their prices in market transactions,
even if a certain correlation between energy performance classes and value already exists
today.
6
Directing renovation towards the buildings with the highest potential and the highest structural barriers
of risk aversion, split incentives and co-ownership structures and to stimulate the more complex deeper
renovations.
7
SWD (2021) 453, Commission Staff Working Document, Impact Assessment Report, Accompanying
the document, Directive of the European Parliament and of the Council on the energy performance of
buildings (recast)
8
Regulation of the European Parliament and of the Council establishing the framework for achieving
climate neutrality and amending Regulations (EC) No 401/2009 and (EU) 2018/1999 (‘European
Climate Law’) (https://data.consilium.europa.eu/doc/document/PE-27-2021-INIT/en/pdf)
9
See the MIX-CP scenario underpinning the ETS Impact Assessment: https://ec.europa.eu/energy/data-
analysis/energy-modelling/policy-scenarios-delivering-european-green-deal_en
EN 2 EN
EU-wide minimum energy performance standards have been carefully designed to mitigate
possible negative social effects and maximise their social benefits, notably as regards
improving living conditions in worst-performing buildings and alleviating or even preventing
energy poverty. Member States will be required to support compliance with minimum energy
performance standards with an adequate support framework that includes financial support,
technical assistance, removal of barriers and monitoring of social impacts, in particular on the
most vulnerable.
National building renovation plans will pay attention to monitoring the reduction of people
affected by energy poverty and of population living in inadequate housing (e.g. leaking walls
or roofs) or with inadequate thermal comfort conditions. The plans will present an overview
of national policies and measures empowering and protecting vulnerable households,
alleviating energy poverty and ensuring housing affordability.
The measures in this proposal are coherent with policy and measures across EU instruments
supporting a socially just transition. These include reporting on progress towards national
indicative objectives to reduce the number of households in energy poverty under the
National Energy and Climate Plans and planned investments to mitigate distributional effects
and to promote structural solutions – notably energy renovation of buildings including energy
efficiency improvement measures or integration of energy production from renewable energy
sources, decarbonisation of their heating and cooling systems – to reduce fossil fuel reliance
in line with the proposed Social Climate Plans, as well as the Energy Poverty Advisory Hub,
which supports Member States’ efforts in alleviating and monitoring energy poverty.
1.3. Availability of financing, EU funds and national support measures
The proposal is well coordinated with other relevant instruments, notably as regards EU and
national funds. The Recovery and Resilience Facility (RRF) is triggering significant
investments into building renovation thanks to the strong ‘Renovate’ flagship components
across national recovery and resilience plans. This will continue between now and 2025-2026
paving the way for improvements triggered by the EPBD to come in.
Under the current Multiannual Financial Framework (‘MFF’), there is availability of EU
funds across different programmes, which have identified the buildings sector as a priority:
regional funds under Cohesion Policy, Just Transition Fund, and Invest EU are key in this
regard. They are complemented by the dedicated technical support and assistance from the
European Commission to national public administrations in order to facilitate the necessary
reforms and the preparations for investments to be effective.
The proposed new ETS’s Social Climate Fund would bridge the gap between the RRF, and
the transition between this current MFF and the post-2027 period, and mobilise EUR 72.2
billion for the period 2025-2032 to support households, notably those living in worst-
performing buildings. This Fund would cover the upfront costs and ease compliance of low-
income households with the minimum energy performance standards proposed in the EPBD.
The investments under the national Social Climate Plans will be an integral part of the
financing measures contained in the National building renovation plans under the EPBD.
In order to be classified as a sustainable economic activity under the EU Taxonomy Climate
Delegated Act, building renovation needs to either achieve 30% energy savings, comply with
minimum energy performance requirements for major renovation or consist of specific
individual measures classified as sustainable. Renovation to comply with the proposed Union-
wide minimum energy performance standards is typically in line with the EU Taxonomy
criteria related to building renovation activities.
EN 3 EN
In addition, the Commission is currently revising the relevant state aid framework and aims to
make it more conducive to the needs of the EPBD revision and in particular of the EU-level
minimum energy performance standards (MEPS). The resulting state aid provisions would be
important to incentivize early compliance with minimum energy performance standards set at
EU level in relation to improving the worst-performing buildings.
1.4. Objectives of the proposal
The main objectives of this revision are reducing buildings’ greenhouse gas (GHG) emissions
and final energy consumption by 2030 and setting a long-term vision for buildings towards
EU-wide climate neutrality in 2050. In order to meet them, the initiative is grounded in
several specific objectives: to increase the rate and depth of buildings renovations, to improve
information on energy performance and sustainability of buildings, and to ensure that all
buildings will be in line with the 2050 climate neutrality requirements. Strengthened financial
support and modernisation and system integration are levers to deliver on these objectives.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
As explained above, the proposed revision aims at fostering both push and pull factors
supporting buildings’ decarbonisation in conjunction with the incentives for national action
established in the ESR and the carbon pricing impacts of the new emissions trading system
for buildings and road transport 10. The proposal revises an existing legislative tool. As such, it
cannot substitute for a target, such as those set under the ESR, but it supports their
achievement. It works hand in hand with the proposed new ETS, one fostering the
decarbonisation of heating fuels and technologies and the other reducing energy consumption.
The EPBD will set the overall vision for new and existing buildings that applies across
building-related provisions of the other “Fit for 55” initiatives 11. By upscaling actions to
reduce energy consumption in the building sector, the EPBD will also contribute to the
delivery of the overall energy efficiency targets set in the Energy Efficiency Directive (EED).
The higher number of renovations triggered by the EPBD proposal and by the requirement for
new buildings to install heating systems with zero direct greenhouse gas emissions and to
integrate renewable energies to become zero-emission buildings will enable the indicative
2030 target for the share of renewables in buildings’ final energy consumption in line with the
Renewable Energy Directive (RED). The proposal will support the replacement of inefficient
fossil-fuel boilers by systems with no direct GHG emissions, such as heat pumps and other
renewable based technologies.
The proposal upgrades private recharging infrastructure in car parks in and adjacent to
buildings, complementing the updated Alternative Fuel Infrastructure Regulation (AFIR)
setting stronger ambitions on the overall targets, including on publicly available recharging
infrastructure for electric vehicles. In line with the European Green and the new EU Urban
mobility framework also includes provisions for improving bicycle parking infrastructure.
The proposal similarly complements products legislation, e.g. the Energy Labelling
Regulation (ELR), which incentivises consumers to purchase best-in-class energy-related
products and appliances placed in buildings. The EPBD works in tandem with the Ecodesign
10
As shown in the relevant impact assessment, the parameters for the new ETS on road transport and
buildings were fixed consistently with the energy efficiency target level in the proposal for a revision of
the Energy Efficiency Directive and the expected increase in the renovation rate to be brought about by
what was then the forthcoming EPBD revision proposal.
11
List of proposals: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-
deal/delivering-european-green-deal_en#renovating-buildings-for-greener-lifestyles
EN 4 EN
Directive (ED), which sets energy performance and other environmental performance
requirements on energy-related products, in particular for technical building systems (e.g.
boilers, heat pumps or light sources) and equipment used in buildings (e.g. household
appliances). The performance of construction products is addressed in the Construction
Products Regulation (CPR) and the proposal also contributes to continuous progress towards
climate adaptation, through the provisions related to strengthening of the climate resilience of
buildings.
In parallel, the strengthened information tools of the EPBD, which will include also a carbon
metric, will help financial investors monetise the benefits of buildings decarbonisation and
household or commercial actors to better factor in the economic benefits of building
renovations and their repayment plans. These aspects are also aligned with the building-
related elements of the EU taxonomy for sustainable activities 12.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The proposal is based on Article 194(2) of the Treaty on the Functioning of the European
Union, the legal basis for Union policy on energy. The proposed measures aim at
‘promot[ing] energy efficiency and energy saving and the development of new and renewable
forms of energy’ (Article 194(1)(c) TFEU).
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
2.1. The need for EU action
Energy policy is a shared competence between the EU and Member States and an area of
well-established EU policy. To a large extent the proposed changes in the EPBD reflect the
need to update it in order to reflect the increased ambition of the EU climate and energy
targets. This is in addition to the fact that the assessment of the EU-wide impact of the
National Energy & Climate Plans (‘NECP’) that the Commission published in September
2020 13 showed an ambition gap as regards energy efficiency: 2.8 percentage points for
primary energy consumption and 3.1 points for final energy consumption in the EU, as
compared to the 2030 goals currently in force. Further EU wide measures in the revised
EPBD are thus needed in line with what is foreseen in the Energy Union Governance
Regulation 14.
Buildings are local infrastructures but insufficient renovation rates and depth are a common
issue faced by all Member States in the EU. The underlying causes are mostly of non-
economic nature and relevant across Member States. Setting a common EU framework for the
decarbonisation trajectory of buildings and related requirements while allowing for adaptation
to national circumstances would thus bring much needed certainty for all actors across the
supply chain of renovation and construction, and predictability and readiness to all
stakeholders, from industries, to local and national workforces, private investors and financial
institutions. Past experience with the long-term renovation strategies underlines the
importance of better ensuring the right mix between flexibility and harmonised requirements
to spur sufficient efforts across all Member States for the achievement of EU-level targets.
12
https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/sustainable-finance/eu-
taxonomy-sustainable-activities_en
13
https://ec.europa.eu/info/news/commission-publishes-assessment-national-energy-climate-plans-2020-
sep-17_en
14
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1999&from=EN
EN 5 EN
2.2. EU added value
A strengthened common EU framework will provide the incentives for Member States with
different levels of ambition to accelerate, in a coordinated way and at the necessary scale, the
energy transition towards more energy efficient and performant buildings.
Sufficiently strong regulatory signals – for both the existing stock and new buildings - will
drive investments into building renovation, create jobs, stimulate innovation, increase the
benefits of the internal market for construction products and appliances and have a positive
impact on the competitiveness of the construction ecosystem and related sectors. This,
together with a reinforced ‘shared language’ of common standards and access to information,
will also ensure that the buildings sector reduces its GHG emissions in the most cost-effective
way, e.g. through economies of scale.
Buildings do not move across borders, but building-related financing as well as the
technologies and solutions that are installed therein do, from insulation, to heat pumps,
efficient glazing, or photovoltaic panels. EU action leads to a modernisation of national
regulations in the building sector to meet the decarbonisation objectives, opening wider
markets for innovative products globally and enabling cost reductions when they are most
needed, and industrial growth.
Finally, EU action through the revised EPBD brings multiple benefits, from better health and
wellbeing for citizens, local job creation supporting recovery, alleviation of energy poverty,
social inclusion, improved living conditions, reduced greenhouse gas emissions, climate
resilience, to the reduction of energy consumption and energy costs. It is also in accordance
with the New European Bauhaus initiative 15, which invites to combine sustainability of
buildings and the built environment with quality of living and social inclusion.
• Proportionality
The measures included in the legislative proposal are considered proportionate and build to
the maximum on the existing design of the original 2002 Directive and the 2010 and 2018
revisions. As detailed in section 3 below, the concerns expressed by the Regulatory Scrutiny
Board in its negative opinions on the proportionality and the level of EU harmonisation of the
preferred option identified in the accompanying impact assessment report have been
addressed by modifying the proposal to ensure the respect of the subsidiarity and
proportionality principles.
• Choice of the instrument
The proposal entails substantive amendments to the EPBD, which was already amended in
2018 16. This proposal therefore is for a recast of the existing Directive, in line with the
Commission’s commitment under paragraph 46 of the Inter-institutional Agreement on better
law-making 17. The new legal act will replace and repeal the earlier Directive (EU)
2010/31/EU.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
15
https://europa.eu/new-european-bauhaus/system/files/2021-09/COM%282021%29_573_EN_ACT.pdf
16
In 2018 by Directive (EU) 2018/844
17
OJ L 123, 12 May 2016, p.1.
EN 6 EN
• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation
The EPBD was evaluated in 2016 18. The measures stemming from the last review of the
EPBD (2018) were transposed recently (2020), not allowing to gather sufficient data on their
impact to make a new evaluation relevant.
• Stakeholder consultations
Complementary methods have been used to allow for a comprehensive consultation process
enabling all stakeholders to have a say.
– An Inception Impact Assessment (Roadmap) was published on the Commission
Have Your Say portal on 22 February 2021. It was open for feedback during 4 weeks
and received 243 replies;
– A public consultation, based on a structured online questionnaire in the EU Survey
tool and in line with the Commission Better Regulation rules was published on the
Have Your Say portal from 30 March 2021, for 12 weeks. It covered the scope, type
and design of possible policy options, based on multiple-choice and open questions.
Like the Roadmap, it was open to all. 535 replies were received. The majority of
participants were business associations and companies (52%), followed by EU
citizens (15%), NGOs (12%) and local and national public authorities (7%).
– Five dedicated and targeted workshops were organised between 31 March and 3 June
2021. These events were organised thematically to address specific areas for policy
options, on “Setting a vision for buildings and a decarbonised building stock”,
“Minimum energy performance standards for existing buildings”, “Strengthening
buildings information tools (with a focus on energy performance certificates)”,
“Fostering the green and digital transition” and “Accessible and affordable financing
– energy poverty”. More than 200 participants took part in each workshop on
average.
– Additional engagement with stakeholders has taken place on an ad hoc basis.
The Commission also informed national delegations and administrations and collected their
views at meetings of the Energy Working Party, the Energy Performance of Buildings
Committee and the Concerted Action plenary meetings.
3.1. Summary of stakeholders’ views
A clear majority of respondents to the public consultation expressed support for minimum
energy performance standards (75% of respondents in favour). 61% of participants expressed
the view that the EPBD provisions on the Long-Term Renovation Strategies should be
modified and 89% supported the option to strengthen the monitoring of objectives identified
by Member States in their Long-Term Renovation Strategies. 84% were in favour of defining
zero-emission buildings in the EPBD. 73% of respondents were of the opinion that the EPBD
could contribute to making a wider range of building-related energy performance data
available and accessible. Energy performance certificates need to be updated and the quality
improved according to a clear majority (65%) and an even stronger one (76%) backed
harmonising energy performance certificates.
More than two thirds of respondents (68%) favoured including in the EPBD measures to
report on whole life-cycle carbon emissions (manufacturing and construction, use and end of
18
COM(2016) 765 final https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/swd-2016-408-final_en_0.pdf
EN 7 EN
life). On e-mobility, respondents expressed support overall for strengthened requirements.
More than three quarters (77%) were in favour of linking renovation funding support to the
depth of renovation and 68% were of the view that it would be beneficial to provide a legal
definition of “deep renovation”. Finally, on financing, the general view expressed, also in the
workshops, was that it should be more accessible, through a combination of direct grants, tax
incentives, energy efficiency mortgages and other types of incentive mechanisms, and that it
should come together with provisions on access to one-stop-shops. Targeted financial support
for lower and middle-income households was identified as being the most important policy
measure addressing energy poverty.
The policy workshops concurred with the public consultation in terms of overall direction and
provided useful additional insights.
• Collection and use of expertise
This proposal builds on the 2016 evaluation and on data and experiences from the
implementation of the EPBD. The JRC provided support on the analysis and assessment of
compliance and of national practices. The EPBD Concerted Action initiative produced
analysis of the national experiences of implementation of the EPBD. In addition, the
Commission bases itself on the growing body of peer-reviewed empirical research and makes
use of several support contracts ongoing or recently completed.
The quantitative and qualitative assessment of impacts and administrative costs and the
analysis of the input from stakeholders was supported by a specific technical support
contract 19. The analysis within this contract was conducted using a set of modelling tools to
represent the building stock and the broader macro-economic and social impacts. The main
statistics and data used, also to populate the dataset underlying the models used, refer to the
Building Stock Observatory and EUROSTAT indicators. Results from several ongoing
research and innovation projects funded under the Horizon2020 programme were also
assessed and provided input to the analysis.
This proposal benefits also from the evidence gathered in the impact assessment of the 2030
Climate Target Plan, and relevant evidence compiled in other Green Deal initiatives. As other
proposals of the “Fit for 55” policy package, the baseline for assessment considers the
updated EU Reference Scenario, a projection of the evolution of EU and national energy
systems and greenhouse gas emissions under the current policy framework which includes
COVID-19 impacts.
• Impact assessment
The analysis in the impact assessment confirmed that the EPBD framework is insufficient for
the achievement of the 2030 climate objectives. In particular, no specific measure is in place
to address non-economic barriers limiting energy renovation of buildings.
The draft impact assessment was submitted twice to the Commission’s Regulatory Scrutiny
Board. Following a first negative opinion, the Board issued a final second negative opinion 20 ,
which underlined the need for political guidance on whether, and under which conditions, the
proposal for the EPBD review could proceed further. The Board explained that it maintained
19
Technical assistance for policy development and implementation on buildings policy and renovation
Support for the ex-ante impact assessment and revision of Directive 2010/31/EU on energy
performance of buildings Service request 2020/28 – ENER/CV/FV2020-608/07; DG Climate Action
CLIMA.A4/FRA/2019/0011.
20
https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/
EN 8 EN
its negative opinion because the draft impact assessment report failed to (1) clearly identify
the additional gap the EPBD revision would have to fill given the rest of the “Fit for 55”
proposals; (2) convincingly show the need for harmonised EU level measures given the
heterogeneity of the building sector in Member States; and (3) sufficiently clarify the reason
for the selection of the various individual components of the preferred package of policy
options.
The working methods of the European Commission empower the Vice President for Inter-
Institutional Relations and Foresight to approve the continuation of an initiative that has been
subject to a second negative opinion by the Regulatory Scrutiny Board.
Because of the political importance of this initiative, its role within the Fit for 55 package of
proposals of July 2021, the urgency of action in the field of building renovation and the fact
that the need for policy guidance expressed by the Regulatory Scrutiny Board could be
satisfactorily met in the adapted legal proposal, the Commission, also in the light of the
agreement by the Vice President for Inter-Institutional Relations and Foresight, has
considered it opportune to proceed with the EPBD revision.
The Commission considers the Board’s finding with regard to the insufficient clarity on the
role of the EPBD within the “Fit for 55” package to reflect its assessment of the quality of the
draft impact assessment report rather than a fundamental concern about the overall policy mix
of the “Fit for 55” package. It is important to flag also that the opinions of the Regulatory
Scrutiny Board are an assessment of the quality of the draft impact assessment and not an
assessment of the related legislative proposals. The interplay between regulatory measures,
pricing mechanisms and targets was explained in the preceding sections of this explanatory
memorandum. It frames the proposed EPBD revision in the same manner as it framed all
other proposals of the “Fit for 55” package, which were all supported by individual impact
assessment reports positively assessed by the Board.
The Commission has carefully considered the Board’s view that the draft impact assessment
report did not provide sufficiently solid evidence supporting the preferred set of policy
measures, most notably with regard to the degree of EU harmonisation proposed therein.
Against this background, the Commission has deviated from the option indicated in the draft
impact assessment to introduce a phased-in and time-bound tightening of EU-level minimum
energy performance standards (MEPS) for certain type of buildings coupled with an
obligation for Member States to introduce national MEPS for all other buildings. Now, the
national MEPS are proposed as voluntary and differences in national building stocks are
better taken into consideration by giving greater flexibility to Member States in drawing up
their plans to achieve the goal of a zero-emission building stock by 2050.
However, EU-level minimum energy performance standards for the very worst-performing
buildings have been retained to ensure sufficient initial effort from all on those buildings
where the biggest energy efficiency gains, GHG emissions reductions and societal co-benefits
can be achieved. Member States are left free to establish the specific timelines for these
buildings to achieve higher energy performance classes by 2040 and 2050. Where Member
States establish national MEPS, they should be designed with a view to the national roadmap
and the national targets for 2030, 2040 and 2050 that Member States will establish as part of
their National building renovation plans to reach the overall decarbonisation objective by
2050.
Crucially, the very worst-performing buildings covered by the EU-level minimum energy
performance standards are also the buildings where deeper renovation efforts are required and
for which the incentives provided by carbon prices are most likely to fall short, given the
pervasive market failures affecting this sub-sector across all Member States. Importantly, as
EN 9 EN
the residential segment of those buildings is also that where the most vulnerable households
tend to live, the proposed measure (and its supporting financial framework) is considered
crucial for a climate transition that leaves no one behind. In addition, the proposal gives
longer timelines for residential buildings to phase-in and comply with the EU-level minimum
energy performance standards, as compared to buildings owned by public bodies and to other
non-residential buildings.
In addition to the above, the proposal has also been modified making a significant number of
elements in the Energy Performance Certificates optional. Compared to the preferred option
in the draft impact assessment where most measures were obligatory, the present proposal
provides further flexibility to Member States. Existing mechanisms have also been prioritised
over the creation of new requirements, notably by slimming down the requirements for
National Building Renovation Plans and fully integrating them with the NECPs.
The resulting proposal leaves a large margin for manoeuvre to Member States to adapt their
buildings regulatory and financing policies to national and local circumstances with a view to
meet a common overall ambition. The contribution of the EPBD revision to the overall “Fit
for 55” package is not diminished but the key responsibility for its realisation falls more upon
Member States than originally envisaged, with due respect for the principle of subsidiarity.
Member States are called to design and implement appropriately ambitious National Building
Renovation Plans taking into due account of their ESR targets and of the proposed cap on the
emission from the use of heating fuels in the building sector. The Commission will assess the
National Building Renovation Plans against this background.
The review clause makes explicit reference to the Commission assessment of whether EU-
building related measures, including carbon pricing, will bring sufficient improvements to
deliver a fully decarbonised, zero-emission building stock by 2050, or whether further binding
measures at Union level, such as strengthened EU-wide minimum energy performance
standards, need to be introduced, at the latest by the end of 2027.
More specific comments about the Board’s findings can be found in Annex I to the impact
assessment accompanying this proposal. The impact assessment provides an analysis of the
problem and identifies possible measures to increase renovation rates and depth, enable
decarbonisation of new and existing buildings and increase the modernisation of buildings
enabled by digitalisation. It packages them within four main options, representing a
progressive increase in the level of ambition: low, moderate, high and higher ambition.
Option 3 is identified therein as the preferred one. Following the Regulatory Scrutiny Board’s
findings on the latter, the EPBD proposal was revised and is now based on a mix of option 2
(with moderate ambition) for existing buildings and option 3 (with high ambition) for
information tools and new buildings.
• Regulatory fitness and simplification
A key objective of the revision of the EPBD in 2018 was to reduce administrative burden. It
had been estimated that taken together, the measures of the preferred policy option would
reduce administrative burden by almost EUR 100 million per year. 21
The key purpose of this revision together with the building-related aspects of the other “Fit
for 55” proposals is to align the building sector with the Union’s enhanced climate ambitions.
To ensure effectiveness, new and updated requirements are necessary. Those requirements
21
https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:4908dc52-b7e5-11e6-9e3c-
01aa75ed71a1.0023.02/DOC_1&format=PDF
EN 10 EN
will mainly impact administrative authorities at national and local level in the Member States
and, to a lesser extent, building owners, and will mainly rely on existing procedures and
structures already in place. They have the right level of ambition – on the one hand to reach
our Green Deal targets and at the same time to give business and end consumers the time to
adapt.
As indicated in the impact assessment, the digitalisation of Energy Performance Certificates
and the new provisions on data exchange and databases shall nonetheless reduce
administrative and compliance costs and facilitate administrative procedures linked to
building renovations.
• Fundamental rights
The Proposal is in line with Article 37 of the Charter of Fundamental Rights 22 of the
European Union, which requires that a high level of environmental protection and the
improvement of the quality of the environment be integrated into the policies of the Union
and ensured in accordance with the principle of sustainable development.
It is designed in respect of the right to property laid down in Article 17 of the Charter, and
builds on Article 34 of the Charter which “recognises and respects the right to […] housing
assistance so as to ensure a decent existence for all those who lack sufficient resources, in
accordance with the rules laid down by Union law and national laws and practices.”
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
This proposal does not have any implication for the EU budget. It amends an existing
Directive and largely relies on structures and rules that are already in place.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
After adoption by the co-legislators of this Recast Directive, the Commission will undertake
the following actions to facilitate its transposition:
– Draft a correlation table that serves as transposition check-list for both Member
States and the Commission;
– Organise meetings with Member States’ experts in charge of transposing the
different parts of the Directive to discuss how to transpose them and solve doubts,
either in the context of the Concerted Action for the EPBD (CA-EPBD) or in a
committee format;
– Be available for bilateral meetings and calls with Member States in case of specific
questions on the transposition of the Directive;
– After the transposition deadline, the Commission will carry out a comprehensive
assessment of whether Member States have completely and correctly transposed the
Directive.
The proposal complements the Governance Regulation 23, which ensures that a transparent and
reliable planning, reporting and monitoring system is in place, based on the NECPs and
streamlined progress reports by Member States. From 2023, Member States must report
22
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT
23
Regulation (EU) 2018/1999 on the Governance of the Energy Union and Climate Action
EN 11 EN
biennially on the progress made in implementing the plans and in addition, by 30 June 2023
they must notify the Commission of their draft updates of the plans, with the final updates due
on 30 June 2024. The submission of building renovation plans will follow the cycles of the
national energy and climate plans (NECP), except for the first building renovation plan.
• Explanatory documents (for directives)
Article 32(1) provides that Member States shall communicate their transposition measures
together with a correlation table. This is in line with the ruling of the European Court of
Justice (case C-543/17), pursuant to which Member States must accompany their notifications
of national transposition measures with sufficiently clear and precise information, indicating
which provisions of national law transpose which provisions of a directive. This must be
provided for each obligation, not only at “article level”. If Member States comply with this
obligation, they would not need, in principle, to send explanatory documents on the
transposition to the Commission.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
Directive 2010/31/EU is amended as follows to align provisions on new and existing
buildings, and on information tools, to the European Green Deal, to update its content in light
of technical progress and simplify its set-up and to ensure reinforced finance and enforcement
mechanisms:
– The subject matter is amended to underline that the proposal for a recast EPBD sets
the vision for achieving a zero-emission building stock by 2050 and to reflect a new
complementary carbon metric to orient choices towards decarbonised solutions.
While the focus of the proposal is the reduction of operational greenhouse gas
emissions, first steps are taken to address carbon emissions over the whole life-cycle
of a building.
– A new definition of zero-emission building is introduced in Article 2: a building with
a very high energy performance in line with the energy efficiency first principle, and
where the very low amount of energy still required is fully covered by energy from
renewable sources at the building or district or community level where technically
feasible (notably those generated on-site, from a renewable energy community or
from renewable energy or waste heat from a district heating and cooling system).
Zero-emission buildings become the new standard for new buildings, the level to be
attained by a deep renovation as of 2030 and the vision for the building stock in
2050. Article 2 also clarifies the definition of “nearly zero-energy building”, which
remains the standard for new buildings until the application of the zero-emission
building standard, and becomes the level to be attained by a deep renovation until
2030. It newly defines “deep renovation” as a gold standard for building renovation
and “staged deep renovation” to ease its delivery. Article 2 introduces a definition of
“mortgage portfolio standards”) as a mechanism to incentivise mortgage lenders to
improve the energy performance of their portfolio of buildings, and encourage
potential clients to make their properties more energy performing.
– Article 3 on National building renovation plans (previously named long-term
renovation strategies) is made more operational. The monitoring framework is
strengthened by introducing an assessment of the draft national building renovation
plans by the Commission and the issuing of recommendations as part of the NECP
process. To facilitate the presentation of the information and its assessment by the
Commission and improve comparability of national plans, a common template with
mandatory and voluntary elements is provided in Annex II. Mandatory elements to
EN 12 EN
report upon encompass district and neighbourhood approaches, including the role of
renewable energy communities and citizen energy communities. The building
renovation plans shall be submitted as part of the NECPs and their updates;
exceptionally, the first draft plan is to be submitted by 30 June 2024 to take into
account the time for adoption and entry into force of the revised EPBD. Progress in
achieving the national targets and the contribution of the building renovation plans to
national and Union targets will be reported as part of the biennial reporting under the
Governance Regulation.
– Article 4 (ex-Article 3) on the methodology for calculating the energy performance
of buildings in conjunction with Annex I is updated to clarify the possible use of
metered energy use to calculate energy performance, and verify the correctness of
calculated energy use. The article specifies how to account for the on-site use of
energy from renewable sources, such as for recharging points, and for energy
supplied from energy communities.
– Article 5 (ex-Article 4) on the setting of minimum energy performance requirements
is amended to adapt the previously possible total exemption of protected buildings to
technical progress, which allows improving the energy performance of such
buildings without altering their technical character and appearance.
– Article 6 (ex-Article 5) on the calculation of cost-optimal levels is aligned to the
Green Deal, specifying that the costs of greenhouse gas allowances as well as
environmental and health externalities of energy use are to be considered when
determining the lowest costs. The Commission will revise the cost-optimal
methodology by 30 June 2026.
– Article 7 brings together all provisions on new buildings:
(a) It specifies that as of 2030, new buildings must be zero-emission buildings;
new public buildings must be zero-emission as of 2027. The specific
requirements for zero-emission buildings are laid down in Annex III;
(b) The life-cycle Global Warming Potential (GWP) of new buildings will have to
be calculated as of 2030 in accordance with the Level(s) framework, thus
informing on the whole-life cycle emissions of new construction. Whole-life
cycle emissions are particularly relevant for large buildings, which is why the
obligation to calculate them already applies to large buildings (with a useful
floor area larger than 2000 square meters) as of 2027.
(c) Member States shall address for new buildings important dimensions going
beyond energy performance, namely healthy indoor climate conditions,
adaptation to climate change, fire safety, risks related to intense seismic
activity and accessibility for persons with disabilities. They shall also address
carbon removals associated to carbon storage in or on buildings.
– Article 8 – 10 and 15 on existing buildings and financial support combine:
(a) The current provisions on major renovation, which offer an opportunity to
apply minimum energy performance requirements in place (to ensure minimum
renovation depth), and also to address structural improvements, adaptation to
climate change, removing hazardous substances including asbestos, and
accessibility for persons with disabilities, are complemented with new EU-
level minimum energy performance standards (triggering an increase in
renovation rates) for the worst-performing public (i.e. buildings and building
units owned by public bodies) and non-residential buildings. They require EPC
EN 13 EN
class G buildings to be renovated and improved to at least energy performance
class F at the latest by 2027 and to at least energy performance class E at the
latest by 2030, and the worst-performing residential buildings to at least class F
by 2030 and to at least class E by 2033. The focus on the very lowest
performing classes of the building stock ensures that efforts focus on buildings
with the highest potential for decarbonisation, energy poverty alleviation and
extended social and economic benefits. Member States shall also, as part of the
national building renovation plans, establish specific timelines for achieving
higher energy performance classes (for buildings falling in the scope of Article
9(1)) by 2040 and 2050, in line with their pathway for transforming the
national building stock into zero-emission buildings. In addition to the
minimum energy performance standards in accordance with Article 9(1),
Member States have the option to introduce national minimum energy
performance standards in their national renovation plans. Member States must
support compliance with minimum energy performance standards with an
enabling framework including financing support, in particular targeting
vulnerable households and people affected by energy poverty or living in social
housing, technical assistance, and monitoring mechanisms. The proposed
provisions allow Member States to exclude several categories of buildings
from the obligation to comply with minimum energy performance standards.
(b) The introduction of voluntary renovation passports to equip building owners
planning a staged renovation of their building. Member States will have to
introduce a scheme of renovation passports based on the common framework
to be developed by the Commission by the end of 2024, in order to give their
citizens access to the use of this tool.
(c) Stronger provisions on the removal of obstacles and barriers to renovation, and
on the mobilisation of financial incentives with one-stop-shops accessible to all
building ecosystem’s stakeholders, so that all barriers to building renovation,
not only the costs, are addressed and Member States promote appropriate
training. Higher financial incentives and technical support measures are
directed to deep renovation projects and those targeting a sizeable number of
buildings and leading to considerable overall energy savings. With the same
objective in mind, since based on standard lifespans a boiler bought in the mid-
2020s may still be in use in 2050, Member States should not be allowed to
subsidise fossil-fuel boilers as of 2027.
(d) To encourage the swift deployment of heating systems with zero direct
emissions, and to avoid that investments in new generations of fossil fuel-based
boilers become stranded assets, zero-emission buildings should not generate
carbon emissions on-site and Member States may opt for the use of a primary
energy factor for electricity aligned with the EU average 24.
(e) Finally, Member States are required to focus their financial support on the
alleviation of energy poverty and to support social housing, and to shield
tenants from disproportionate rent levels following renovation.
As a follow up to the opinions of the Regulatory Scrutiny Board, the retained option on
Minimum Energy Performance Standards does not directly correspond to any of the four
options analysed in the draft impact assessment submitted to the Board. The proposal has
24
In line with the Energy Efficiency Directive.
EN 14 EN
carefully been amended in view of subsidiarity and proportionality, taking into account the
differences across building stocks in different Member States and giving flexibility to
Member States in how they address their specific circumstances and achieve the necessary
improvements of their national building stock. It places an EU-wide focus on the 15% worst-
performing buildings in the corresponding national building stocks in order to maximise
energy savings, cost-effectiveness and energy poverty alleviation impacts as well as more
comprehensive social and economic co-benefits associated with achieving the EU’s climate
and energy objectives.
– The previous Article 8 is restructured. Article 11 focusses on technical building
systems only, and a clear legal basis for national bans of boilers based on fossil fuels
is introduced, allowing Member States to set requirements for heat generators based
on greenhouse gas emissions or the type of fuel used. Several Member States
consider such measures as essential to achieve a decarbonised building stock and to
improve air quality and health. This provision addresses the current legal uncertainty
on whether such bans are permitted under Article 6(1) of the Ecodesign Directive
and free market rules under the Treaties. In recognition of the importance of good
indoor air quality to ensure healthy buildings, the installation of measuring and
control devices for the monitoring and regulation of indoor air quality is required in
new buildings and, where feasible, in existing buildings undergoing major
renovations.
– Article 12 on infrastructure for sustainable mobility is aligned with the increased
climate ambition, strengthening the current requirements. Pre-cabling becomes the
norm for all new buildings and buildings undergoing major renovation, and the roll-
out of recharging points in new and renovated office buildings is reinforced in
particular. Recharging points need to enable smart charging and Member States shall
remove barriers to the installation of recharging points in residential buildings,
ensuring a “right to plug” in line with the relevant provisions in the proposal for an
Alternative Fuels Infrastructure Regulation. In addition, mandatory bicycle parking
spaces in new buildings and buildings undergoing major renovation are introduced in
order to remove barriers to cycling as a central element of sustainable, zero-emission
mobility.
– Articles 13 reinforces the Smart Readiness Indicator for large non-residential
buildings as of 2026. To facilitate development of new services related to buildings,
a new Article 14 specific to building data ensures that the building owner, tenant
and manager or third parties can have access to building systems’ data. New rules on
data interoperability and access to data are to be laid down by the Commission by
means of an implementing act.
– Articles 16 to 19 improve the already existing provisions on energy performance
certificates, their issuing and display, and their databases:
(a) To ensure comparability across the Union, by 2025 all energy performance
certificates must be based on a harmonised scale of energy performance classes
and comply with the template laid down in Annex V.
(b) The energy performance classes will be rescaled with a view to the common
vision for a zero-emission building stock by 2050, while taking into account
national differences of building stocks: the highest class A represents a zero-
emission building, while the lowest class G shall include the 15% worst-
performing buildings in the national building stock. This rescaling will ensure
comparable efforts across Member States to comply with the Union-wide
EN 15 EN
minimum energy performance standards pursuant to Article 9. The indicator on
the basis of which buildings are to be rated (primary energy use in
kWh/(m2.y)) remains unchanged, and is complemented by an indicator on
operational greenhouse gas emissions and renewable energy. Other indicators
remain voluntary for Member States to choose from, offering a toolbox
approach that can be adjusted to national conditions.
(c) The validity of energy performance certificates of the lower D to G classes is
reduced to five years in order to ensure that they contain up-to-date information
that helps citizens reduce their consumption. Simplified procedures must be
available for the updates of energy performance certificates in certain simple
cases and energy performance certificates must be issued in a digital format.
Measures to increase reliability of the issued certificates are introduced (on-site
visit and quality control).
(d) Better coverage of the building stock with EPCs is a precondition for its
improvement, but at the same time Member States would need to ensure that
they are affordable. The obligation to have an energy performance certificate is
extended to buildings undergoing major renovation, buildings for which a
rental contract is renewed and all public buildings. Buildings or building units
which are offered for sale or rent must have an energy performance certificate,
and the energy performance class and indicator should be stated in all
advertisements, ensuring the relevance of energy performance on the market
for sale and rental. All buildings occupied by public authorities and frequently
visited by the public must display their energy performance certificate,
irrespective of their size.
(e) Member States shall set up national databases for energy performance
certificates of buildings, which also allow to gather data related to building
renovation passports and smart readiness indicators. Information from the
national databases shall be transferred to the Building Stock Observatory,
based on a template to be developed by the Commission.
– Current provisions on inspections are grouped together and clarified to facilitate their
implementation, whilst including ventilation systems as part of the EPBD measures
aimed at addressing indoor air quality. To ensure the quality and reliability of
renovations or of new construction works, it is foreseen that national inspection
schemes or alternative tools shall be set up to verify that delivered construction and
renovation works meet the designed energy performance and improve citizens’
satisfaction and trust. In the same vein, providers of integrated renovation works
must have access to certification or qualification schemes to ensure reliable quality
of those works. The threshold for the mandatory installation of building automation
and control systems should be lowered for non-residential buildings as of 2030, and
new residential buildings and residential buildings undergoing major renovations
must be equipped with certain monitoring and control functionalities to improve and
optimise their management and operation.
– Enforcement of buildings policy is key to ensure that it makes real progress on the
ground. Current independent control systems are extended to include renovation
passports and smart readiness indicators. Monitoring and enforcement, including
through penalties, will focus in particular on minimum energy performance standards
and the improvement of the existing building stock.
EN 16 EN
Final provisions and review clause: with a view to the review of the EPBD in 2021 in the
context of delivering on the Green Deal, the date for the next review pursuant to Article 25 is
set to the end of 2027, at the latest. The review clause makes explicit reference to the
Commission assessment of whether building-related measures in EU legislation, including
carbon pricing, will bring sufficient improvements to deliver a fully decarbonised, zero-
emission building stock by 2050, or whether further binding measures at Union level such as
strengthened minimum energy performance need to be introduced. Article 32 on transposition
clarifies that Member States shall provide a correlation table together with their transposition
measures.
EN 17 EN
2010/31/EU
2021/0426 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on the energy performance of buildings (recast)
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 194(2) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee 25,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions 26,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
2010/31/EU recital 1 (adapted)
(1) Directive 2002/91/EC 2010/31/EU of the European Parliament and of the
Council 27 of 16 December 2002 on the energy performance of buildings 28 has been
substantially amended several times 29. Since further substantive
amendments are to be made, it that Directive should be recast in the interests of
clarity.
new
(2) Under the Paris Agreement, adopted in December 2015 under the United Nations
Framework Convention on Climate Change (UNFCCC), its Parties have agreed to
hold the increase in the global average temperature well below 2°C above pre-
industrial levels and to pursue efforts to limit the temperature increase to 1,5 °C above
pre-industrial levels. Reaching the objectives of the Paris Agreement is at the core of
25
OJ C […], […], p. […].
26
OJ C […], […], p. […].
27
Directive 2010/31/EU of the European Parliament and of the Council of 19 May 2010 on the energy
performance of buildings (OJ L 153, 18.6.2010, p. 13).
28
OJ L 1, 4.1.2003, p. 65.
29
See Annex VIIIIV, Part A.
EN 18 EN
the Commission Communication on “The European Green Deal” of 11 December
2019 30. The Union committed itself to reduce the Union’s economy-wide net
greenhouse gas emissions by at least 55 % by 2030 below 1990 levels in the updated
nationally determined contribution submitted to the UNFCCC Secretariat on 17
December 2020.
(3) As announced in the Green Deal, the Commission presented its Renovation Wave
strategy on 14 October 2020 31. The strategy contains an action plan with concrete
regulatory, financing and enabling measures, with the objective to at least double the
annual energy renovation rate of buildings by 2030 and to foster deep renovations. The
revision of the Energy Performance of Buildings Directive is necessary as one of the
vehicles to deliver on the Renovation Wave. It will also contribute to delivering on the
New European Bauhaus initiative and the European mission on climate-neutral and
smart cities.
(4) Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council 32, the
‘European Climate Law’, enshrines the target of economy-wide climate neutrality by
2050 in legislation and establishes a binding Union domestic reduction commitment of
net greenhouse gas emissions (emissions after deduction of removals) of at least 55 %
below 1990 levels by 2030.
(5) The “Fit for 55” legislative package announced in the European Commission 2021
Work Programme aims to implement those objectives. It covers a range of policy areas
including energy efficiency, renewable energy, land use, land change and forestry,
energy taxation, effort sharing, emissions trading and alternative fuels infrastructure.
The revision of Directive 2010/31/EU is an integral part of that package.
2010/31/EU recital 2
An efficient, prudent, rational and sustainable utilisation of energy applies, inter alia, to oil
products, natural gas and solid fuels, which are essential sources of energy, but also the
leading sources of carbon dioxide emissions.
2010/31/EU recital 3 (adapted)
new
(6) Buildings account for 40 % of final total energy consumption in the Union
and 36% of its energy-related greenhouse gas emissions . The sector is
expanding, which is bound to increase its energy consumption. Therefore, reduction of
energy consumption , in line with the energy efficiency first principle as laid down
in Article 3 [revised EED] and defined in Article 2(18) of Regulation (EU) 2018/1999
of the European Parliament and of the Council 33 and the use of energy from
30
The European Green Deal, COM(2019) 640 final.
31
A Renovation Wave for Europe - greening our buildings, creating jobs, improving lives,
COM/2020/662 final.
32
Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council of 30 June 2021 establishing
the framework for achieving climate neutrality and amending Regulations (EC) No 401/2009 and (EU)
2018/1999 (‘European Climate Law’) (OJ L 243, 9.7.2021, p. 1).
33
Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the
Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and
(EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC,
2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and
EN 19 EN
renewable sources in the buildings sector constitute important measures needed to
reduce the Union’s energy dependency and greenhouse gas emissions. Together with
an increased use of energy from renewable sources, measures taken to reduce energy
consumption in the Union would allow the Union to comply with the Kyoto Protocol
to the United Nations Framework Convention on Climate Change (UNFCCC), and to
honour both its long term commitment to maintain the global temperature rise below
2 °C, and its commitment to reduce, by 2020, overall greenhouse gas emissions by at
least 20 % below 1990 levels, and by 30 % in the event of an international agreement
being reached. Reduced energy consumption and an increased use of energy from
renewable sources also have an important part to play in reducing the Union’s
energy dependency, promoting security of energy supply, and technological
developments and in creating opportunities for employment and regional development,
in particular in islands and rural areas.
new
(7) Buildings are responsible for greenhouse gas emissions before, during and after their
operational lifetime. The 2050 vision for a decarbonised building stock goes beyond
the current focus on operational greenhouse gas emissions. The whole life-cycle
emissions of buildings should therefore progressively be taken into account, starting
with new buildings. Buildings are a significant material bank, being repositories for
resources over many decades, and the design options largely influence the whole life-
cycle emissions both for new buildings and renovations. The whole life-cycle
performance of buildings should be taken into account not only in new construction,
but also in renovations through the inclusion of policies for the reduction of whole
life-cycle greenhouse gas emissions in Member States’ building renovation plans.
(8) Minimizing the whole life-cycle greenhouse gas emissions of buildings requires
resource efficiency and circularity. This can also be combined with turning parts of the
building stock into a temporary carbon sink.
(9) The global warming potential over the whole life-cycle indicates the building’s overall
contribution to emissions that lead to climate change. It brings together greenhouse
gas emissions embodied in construction products with direct and indirect emissions
from the use stage. A requirement to calculate the life-cycle global warming potential
of new buildings therefore constitutes a first step towards increased consideration of
the whole life-cycle performance of buildings and a circular economy.
(10) Buildings are responsible for about half of primary fine particulate matter (PM2.5)
emissions in the EU that cause premature death and illness. Improving energy
performance of buildings can and should reduce pollutant emissions at the same time,
in line with Directive (EU) 2016/2284 of the European Parliament and the Council 34.
of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No
525/2013 of the European Parliament and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1).
34
Directive (EU) 2016/2284 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2016 on the
reduction of national emissions of certain atmospheric pollutants, amending Directive 2003/35/EC and
repealing Directive 2001/81/EC (OJ L 344, 17.12.2016, p.1).
EN 20 EN
2010/31/EU recital 4
Management of energy demand is an important tool enabling the Union to influence the
global energy market and hence the security of energy supply in the medium and long term.
2010/31/EU recital 5 (adapted)
The European Council of March 2007 emphasised the need to increase energy efficiency in
the Union so as to achieve the objective of reducing by 20 % the Union’s energy consumption
by 2020 and called for a thorough and rapid implementation of the priorities established in the
Commission Communication entitled ‘Action plan for energy efficiency: realising the
potential’. That action plan identified the significant potential for cost-effective energy
savings in the buildings sector. The European Parliament, in its resolution of 31 January 2008,
called for the strengthening of the provisions of Directive 2002/91/EC, and has called at
various times, on the latest occasion in its resolution of 3 February 2009 on the Second
Strategic Energy Review, for the 20 % energy efficiency target in 2020 to be made binding.
Moreover, Decision No 406/2009/EC of the European Parliament and of the Council of 23
April 2009 on the effort of Member States to reduce their greenhouse gas emissions to meet
the Community’s greenhouse gas emission reduction commitments up to 2020 35, sets national
binding targets for CO 2 reduction for which energy efficiency in the building sector will be
crucial, and Directive 2009/28/EC of the European Parliament and of the Council of 23 April
2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources 36 provides for the
promotion of energy efficiency in the context of a binding target for energy from renewable
sources accounting for 20 % of total Union energy consumption by 2020.
2010/31/EU recital 6 (adapted)
The European Council of March 2007 reaffirmed the Union’s commitment to the Union-wide
development of energy from renewable sources by endorsing a mandatory target of a 20 %
share of energy from renewable sources by 2020. Directive 2009/28/EC establishes a common
framework for the promotion of energy from renewable sources.
2010/31/EU recital 7 (adapted)
It is necessary to lay down more concrete actions with a view to achieving the great
unrealised potential for energy savings in buildings and reducing the large differences
between Member States’ results in this sector.
2010/31/EU recital 8 (adapted)
new
(11) Measures to improve further the energy performance of buildings should take into
account climatic conditions, including adaptation to climate change, and
local conditions as well as indoor climate environment and cost-effectiveness. These
Those measures should not affect other requirements concerning buildings
35
OJ L 140, 5.6.2009, p. 136.
36
OJ L 140, 5.6.2009, p. 16.
EN 21 EN
such as accessibility , fire safety and seismic safety and the intended use of the
building.
2010/31/EU recital 9
new
(12) The energy performance of buildings should be calculated on the basis of a
methodology, which may be differentiated at national and regional level. That
includes, in addition to thermal characteristics, other factors that play an increasingly
important role such as heating and air-conditioning installations, application of energy
from renewable sources, building automation and control systems, smart
solutions, passive heating and cooling elements, shading, indoor air-quality,
adequate natural light and design of the building. The methodology for calculating
energy performance should be based not only on the season in which heating or air-
conditioning is required, but should cover the annual energy performance of a
building. That methodology should take into account existing European standards.
The methodology should ensure the representation of actual operating conditions
and enable the use of metered energy to verify correctness and for comparability, and
the methodology should be based on hourly or sub-hourly time-steps. In order to
encourage the use of renewable energy on-site, and in addition to the common general
framework, Member States should take the necessary measures so that the benefits of
maximising the use of renewable energy on-site, including for other-uses (such as
electric vehicle charging points), are recognised and accounted for in the calculation
methodology.
2010/31/EU recital 10 (adapted)
new
(13) It is the sole responsibility of Member States should to set minimum
requirements for the energy performance of buildings and building elements. Those
requirements should be set with a view to achieving the cost-optimal balance between
the investments involved and the energy costs saved throughout the lifecycle of the
building, without prejudice to the right of Member States to set minimum
requirements which are more energy efficient than cost-optimal energy efficiency
levels. Provision should be made for the possibility for Member States to review
regularly their minimum energy performance requirements for buildings in the light of
technical progress.
2010/31/EU recital 11
The objective of cost-effective or cost-optimal energy efficiency levels may, in certain
circumstances, for example in the light of climatic differences, justify the setting by Member
States of cost-effective or cost-optimal requirements for building elements that would in
practice limit the installation of building products that comply with standards set by Union
legislation, provided that such requirements do not constitute an unjustifiable market barrier.
new
(14) Two-thirds of the energy used for heating and cooling of buildings still comes from
fossil fuels. In order to decarbonise the building sector, it is of particular importance to
EN 22 EN
phase out fossil fuel in heating and cooling. Therefore, Member States should indicate
their national policies and measures to phase out fossil fuels in heating and cooling in
their building renovation plans, and no financial incentives should be given for the
installation of fossil fuel boilers under the next Multiannual Financial Framework as of
2027, with the exception of those selected for investment, before 2027, under the
European Regional Development Fund and on the Cohesion Fund. A clear legal basis
for the ban of heat generators based on their greenhouse gas emissions or the type of
fuel used should support national phase-out policies and measures.
2010/31/EU recital 12
new
(15) Energy performance requirements for technical building systems should apply to
whole systems, as installed in buildings, and not to the performance of standalone
components, which fall under the scope of product-specific regulations under
Directive 2009/125/EC. When setting energy performance requirements for
technical building systems, Member States should use, where available and
appropriate, harmonised instruments, in particular testing and calculation methods and
energy efficiency classes developed under measures implementing Directive
2009/125/EC of the European Parliament and of the Council of 21 October 2009
establishing a framework for the setting of ecodesign requirements for energy-related
products 37 and Directive 2010/30/EU19 May 2010 on the indication by labelling and
standard product information of the consumption of energy and other resources by
energy-related products 38 Regulation (EU) 2017/1369 of the European Parliament and
of the Council 39, with a view to ensuring coherence with related initiatives and
minimise, to the extent possible, potential fragmentation of the market.
2010/31/EU recital 13
(16) This Directive is without prejudice to Articles 107 and 108 of the Treaty on the
Functioning of the European Union (TFEU). The term ‘incentive’ used in this
Directive should not therefore be interpreted as constituting State aid.
2010/31/EU recital 14 (adapted)
new
(17) The Commission should lay down a comparative methodology framework for
calculating cost-optimal levels of minimum energy performance requirements. A
review of this framework should enable the calculation of both energy and emission
performance and should take into account environmental and health externalities, as
well as the ETS extension and carbon prices. Member States should use this
that framework to compare the results with the minimum energy performance
requirements which they have adopted. Should significant discrepancies, i.e.
37
Directive 2009/125/EC of the European Parliament and of the Council of 21 October 2009 establishing
a framework for the setting of ecodesign requirements for energy-related products (OJ L 285,
31.10.2009, p. 10).
38
See page 1 of this Official Journal.
39
Regulation (EU) 2017/1369 of the European Parliament and of the Council of 4 July 2017 setting a
framework for energy labelling and repealing Directive 2010/30/EU (OJ L 198, 28.7.2017, p. 1).
EN 23 EN
exceeding 15 %, exist between the calculated cost-optimal levels of minimum energy
performance requirements and the minimum energy performance requirements in
force, Member States should justify the difference or plan appropriate steps to reduce
the discrepancy. The estimated economic lifecycle of a building or building element
should be determined by Member States, taking into account current practices and
experience in defining typical economic lifecycles. The results of this that
comparison and the data used to reach these those results should be regularly
reported to the Commission. These Those reports should enable the
Commission to assess and report on the progress of Member States in reaching cost-
optimal levels of minimum energy performance requirements.
2010/31/EU recital 15
Buildings have an impact on long-term energy consumption. Given the long renovation cycle
for existing buildings, new, and existing buildings that are subject to major renovation, should
therefore meet minimum energy performance requirements adapted to the local climate. As
the application of alternative energy supply systems is not generally explored to its full
potential, alternative energy supply systems should be considered for new buildings,
regardless of their size, pursuant to the principle of first ensuring that energy needs for heating
and cooling are reduced to cost-optimal levels.
2010/31/EU recital 16
(18) Major renovations of existing buildings, regardless of their size, provide an
opportunity to take cost-effective measures to enhance energy performance. For
reasons of cost-effectiveness, it should be possible to limit the minimum energy
performance requirements to the renovated parts that are most relevant for the energy
performance of the building. Member States should be able to choose to define a
‘major renovation’ either in terms of a percentage of the surface of the building
envelope or in terms of the value of the building. If a Member State decides to define a
major renovation in terms of the value of the building, values such as the actuarial
value, or the current value based on the cost of reconstruction, excluding the value of
the land upon which the building is situated, could be used.
2010/31/EU recital 17
Measures are needed to increase the number of buildings which not only fulfil current
minimum energy performance requirements, but are also more energy efficient, thereby
reducing both energy consumption and carbon dioxide emissions. For this purpose Member
States should draw up national plans for increasing the number of nearly zero-energy
buildings and regularly report such plans to the Commission.
new
(19) The enhanced climate and energy ambition of the Union requires a new vision for
buildings: the zero-emission building, the very low energy demand of which is fully
covered by energy from renewable sources where technically feasible. All new
buildings should be zero-emission buildings, and all existing buildings should be
transformed into zero-emission buildings by 2050.
EN 24 EN
(20) Different options are available to cover the energy needs of an efficient building by
energy from renewable sources: on-site renewables such as solar thermal, solar
photovoltaics, heat pumps and biomass, renewable energy provided by renewable
energy communities or citizen energy communities, and district heating and cooling
based on renewables or waste heat.
(21) The necessary decarbonisation of the Union building stock requires energy renovation
at a large scale: almost 75% of that building stock is inefficient according to current
building standards, and 85-95% of the buildings that exist today will still be standing
in 2050. However, the weighted annual energy renovation rate is persistently low at
around 1%. At the current pace, the decarbonisation of the building sector would
require centuries. Triggering and supporting building renovation, including a shift
towards emission-free heating systems, is therefore a key goal of this Directive.
(22) Minimum energy performance standards are the essential regulatory tool to trigger
renovation of existing buildings on a large scale, as they tackle the key barriers to
renovation such as split incentives and co-ownership structures, which cannot be
overcome by economic incentives. The introduction of minimum energy performance
standards should lead to a gradual phase-out of the worst-performing buildings and a
continuous improvement of the national building stock, contributing to the long-term
goal of a decarbonised building stock by 2050.
(23) Minimum energy performance standards set at Union level should focus on the
renovation of the buildings with the highest potential in terms of decarbonisation,
energy poverty alleviation and extended social and economic benefits, in particular on
the very worst-performing buildings, which need to be renovated as a priority.
(24) As regards the rest of the national building stock, Member States are free to decide
whether they wish to introduce minimum energy performance standards, designed at
national level and adapted to national conditions. When reviewing this Directive, the
Commission should assess whether further binding minimum energy performance
standards need to be introduced in order to achieve a decarbonised building stock by
2050.
(25) The introduction of minimum energy performance standards should be accompanied
by an enabling framework including technical assistance and financial measures.
Minimum energy performance standards set at national level do not amount to “Union
standards” within the meaning of State aid rules, while Union-wide minimum energy
performance standards might be considered constituting such “Union standards”. In
line with revised State aid rules, Member States may grant State aid to building
renovation to comply with the Union-wide energy performance standards, namely to
achieve a certain energy performance class, until those Union-wide standards become
mandatory. Once the standards are mandatory, Member States may continue to grant
State aid for the renovation of buildings and building units falling under the Union-
wide energy performance standards as long as the building renovation aims at a higher
standard than the specified minimum energy performance class.
(26) The EU Taxonomy classifies environmentally sustainable economic activities across
the economy, including for the building sector. Under the EU Taxonomy Climate
Delegated Act, building renovation is considered a sustainable activity where it
achieves at least 30% energy savings, complies with minimum energy performance
requirements for major renovation of existing buildings, or consists of individual
measures related to the energy performance of buildings, such as the installation,
maintenance or repair of energy efficiency equipment or of instruments and devices
EN 25 EN
for measuring, regulating and controlling the energy performance of buildings, where
such individual measures comply with the criteria set out. Building renovation to
comply with Union-wide minimum energy performance standards is typically in line
with the EU Taxonomy criteria related to building renovation activities.
(27) The Union-wide minimum energy performance standards should be based on
harmonised energy performance classes. By defining the lowest energy performance
class G as the worst-performing 15% of each Member State’s national building stock,
the harmonisation of energy performance classes ensures similar efforts by all Member
States, while the definition of the best energy performance class A ensures the
convergence of the harmonised energy performance class scale towards the common
vision of zero-emission buildings.
(28) Minimum energy performance requirements for existing buildings and building
elements were already contained in the predecessors of this Directive and should
continue to apply. While the newly introduced minimum energy performance
standards set a floor for the minimum energy performance of existing buildings and
ensure that renovation of inefficient buildings takes place, minimum energy
performance requirements for existing buildings and building elements ensure the
necessary depth of renovation when a renovation takes place.
(29) To achieve a highly energy efficient and decarbonised building stock and the
transformation of existing buildings into zero-emission buildings by 2050, Member
States should establish national building renovation plans, which replace the long-term
renovation strategies and become an even stronger, fully operational planning tool for
Member States, with a stronger focus on financing and ensuring that appropriately
skilled workers are available for carrying out building renovations. In their building
renovation plans, Member States should set their own national building renovation
targets. In line with Article 21(b)(7) of Regulation (EU) 2018/1999 and with the
enabling conditions set under Regulation (EU) 2021/60 of the European Parliament
and of the Council 40, Member States should provide an outline of financing measures,
as well as an outline of the investment needs and the administrative resources for the
implementation of their building renovation plans.
(30) The national building renovation plans should be based on a harmonised template in
order to ensure comparability of plans. In order to ensure the required ambition, the
Commission should assess the draft plans and issue recommendations to Member
States.
(31) The national building renovation plans should be closely linked with the integrated
national energy and climate plans under Regulation (EU) 2018/1999, and progress in
achieving the national targets and the contribution of the building renovation plans to
national and Union targets should be reported as part of the biennial reporting under
Regulation (EU) 2018/1999. Considering the urgency to scale up renovation based on
solid national plans, the date for the submission of the first national building
renovation plan should be set as early as possible.
40
Regulation (EU) 2021/1060 of the European Parliament and of the Council of 24 June 2021 laying
down common provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund
Plus, the Cohesion Fund, the Just Transition Fund and the European Maritime, Fisheries and
Aquaculture Fund and financial rules for those and for the Asylum, Migration and Integration Fund, the
Internal Security Fund and the Instrument for Financial Support for Border Management and Visa
Policy (OJ L 231, 30.6.2021, p. 159).
EN 26 EN
(32) Staged renovation can be a solution to address the issues of high upfront costs and
hassle for the inhabitants that may occur when renovating ‘in one go’. However, such
staged renovation needs to be carefully planned in order to avoid that one renovation
step precludes necessary subsequent steps. Renovation passports provide a clear
roadmap for staged renovation, helping owners and investors plan the best timing and
scope for interventions. Therefore, renovation passports should be made available as a
voluntary tool to building owners across all Member States.
(33) The concept of ‘deep renovation’ has not yet been defined in Union legislation. With a
view to achieving the long-term vision for buildings, deep renovation should be
defined as a renovation that transforms buildings into zero-emission buildings; in a
first step, as a renovation that transforms buildings into nearly zero-energy buildings.
This definition serves the purpose of increasing the energy performance of buildings.
A deep renovation for energy performance purposes is a prime opportunity to address
other aspects such as living conditions of vulnerable households, increasing climate
resilience, resilience against disaster risks including seismic resilience, fire safety, the
removal of hazardous substances including asbestos, and accessibility for persons with
disabilities.
(34) In order to foster deep renovation, which is one of the goals of the Renovation Wave
strategy, Member States should give enhanced financial and administrative support to
deep renovation.
(35) Member States should support energy performance upgrades of existing buildings that
contribute to achieving a healthy indoor environment, including through the removal
of asbestos and other harmful substances, preventing the illegal removal of harmful
substances, and facilitating compliance with existing legislative acts such as Directives
2009/148/EU 41 and (EU) 2016/2284 42 of the European Parliament and of the Council.
(36) Electric vehicles are expected to play a crucial role in the decarbonisation and
efficiency of the electricity system, namely through the provision of flexibility,
balancing and storage services, especially through aggregation. This potential of
electric vehicles to integrate with the electricity system and contribute to system
efficiency and further absorption of renewable electricity should be fully exploited.
Charging in relation to buildings is particularly important, since this is where electric
vehicles park regularly and for long periods of time. Slow charging is economical and
the installation of recharging points in private spaces can provide energy storage to the
related building and integration of smart charging services and system integration
services in general.
(37) Combined with an increased share of renewable electricity production, electric
vehicles produce fewer greenhouse gas emissions. Electric vehicles constitute an
important component of a clean energy transition based on energy efficiency
measures, alternative fuels, renewable energy and innovative solutions for the
management of energy flexibility. Building codes can be effectively used to introduce
targeted requirements to support the deployment of recharging infrastructure in car
41
Directive 2009/148/EC of the European Parliament and of the Council of 30 November 2009 on the
protection of workers from the risks related to exposure to asbestos at work (OJ L 330, 16.12.2009, p.
28).
42
Directive (EU) 2016/2284 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2016 on the
reduction of national emissions of certain atmospheric pollutants, amending Directive 2003/35/EC and
repealing Directive 2001/81/EC (OJ L 344, 17.12.2016, p. 1).
EN 27 EN
parks of residential and non-residential buildings. Member States should remove
barriers such as split incentives and administrative complications which individual
owners encounter when trying to install a recharging point on their parking space.
(38) Pre-cabling provides the right conditions for the rapid deployment of recharging points
if and where they are needed. Readily available infrastructure will decrease the costs
of installation of recharging points for individual owners and ensure that electric
vehicle users have access to recharging points. Establishing requirements for
electromobility at Union level concerning the pre-equipping of parking spaces and the
installation of recharging points is an effective way to promote electric vehicles in the
near future while enabling further development at a reduced cost in the medium to
long term. Where technically feasible, Member States should ensure the accessibility
of recharging points for persons with disabilities.
(39) Smart charging and bidirectional charging enable the energy system integration of
buildings. Recharging points where electric vehicles typically park for extended
periods of time, such as where people park for reasons of residence or employment,
are highly relevant to energy system integration, therefore smart charging
functionalities need to be ensured. In situations where bidirectional charging would
assist further penetration of renewable electricity by electric vehicle fleets in transport
and the electricity system in general, such functionality should also be made available.
(40) Promoting green mobility is a key part of the European Green Deal and buildings can
play an important role in providing the necessary infrastructure, not only for
recharging of electric vehicles but also for bicycles. A shift to soft mobility such as
cycling can significantly reduce greenhouse gas emissions from transport. As set out
in the 2030 Climate Target Plan, increasing the modal shares of clean and efficient
private and public transport, such as cycling, will drastically lower pollution from
transport and bring major benefits to individual citizens and communities. The lack of
bike parking spaces is a major barrier to the uptake of cycling, both in residential and
non-residential buildings. Building codes can effectively support the transition to
cleaner mobility by establishing requirements for a minimum number of bicycle
parking spaces.
(41) The agendas of the Digital Single Market and the Energy Union should be aligned and
should serve common goals. The digitalisation of the energy system is quickly
changing the energy landscape, from the integration of renewables to smart grids and
smart-ready buildings. In order to digitalise the building sector, the Union’s
connectivity targets and ambitions for the deployment of high-capacity
communication networks are important for smart homes and well-connected
communities. Targeted incentives should be provided to promote smart-ready systems
and digital solutions in the built environment. This would offer new opportunities for
energy savings, by providing consumers with more accurate information about their
consumption patterns, and by enabling the system operator to manage the grid more
effectively.
(42) In order to facilitate a competitive and innovative market for smart building services
that contributes to efficient energy use and integration of renewable energy in
buildings and support investments in renovation, Member States should ensure direct
access to building systems’ data by interested parties. To avoid excessive
administrative costs for third parties, Member States shall facilitate the full
interoperability of services and of the data exchange within the Union.
EN 28 EN
(43) The smart readiness indicator should be used to measure the capacity of buildings to
use information and communication technologies and electronic systems to adapt the
operation of buildings to the needs of the occupants and the grid and to improve the
energy efficiency and overall performance of buildings. The smart readiness indicator
should raise awareness amongst building owners and occupants of the value behind
building automation and electronic monitoring of technical building systems and
should give confidence to occupants about the actual savings of those new enhanced-
functionalities. The smart readiness indicator is particularly beneficial for large
buildings with high energy demand. For other buildings, the scheme for rating the
smart readiness of buildings should be optional for Member States.
2010/31/EU recital 18 (adapted)
new
(44) Access to sufficient funding is crucial to meet the 2030 and 2050 energy efficiency
targets. Union financial instruments and other measures are being have been
put into place or adapted with the aim of supporting the energy performance of
buildings stimulating energy efficiency-related measures. The most recent
initiatives to increase the availability of financing at Union level include, inter alia, the
‘Renovate’ flagship component of the Recovery and Resilience Facility established by
Regulation (EU) 2041/241 of the European Parliament and the Council 43 and the
Social Climate Fund established by Regulation (EU) …/…. Several other key EU
programmes can support energy renovation under the 2021-2027 Multiannual
Financial Framework, including the cohesion policy funds and the InvestEU Fund
established by Regulation (EU) 2021/523 of the European Parliament and of the
Council 44. Through Framework Programmes for research and innovation, the Union
invests in grants or loans to push the best technology and improve the energy
performance of buildings, including through partnerships with industry and Member
States such as the Clean Energy Transition and Built4People European
Partnerships. Such financial instruments at Union level include, inter alia,
Regulation (EC) No 1080/2006 of the European Parliament and of the Council of 5
July 2006 on the European Regional Development Fund 45, amended to allow
increased investments in energy efficiency in housing; the public-private partnership
on a ‘European energy-efficient buildings’ initiative to promote green technologies
and the development of energy-efficient systems and materials in new and renovated
buildings; the EC-European Investment Bank (EIB) initiative ‘EU sustainable energy
financing initiative’ which aims to enable, inter alia, investments for energy efficiency
and the EIB-led ‘Marguerite Fund’: the 2020 European Fund for Energy, Climate
Change and Infrastructure; Council Directive 2009/47/EC of 5 May 2009 amending
Directive 2006/112/EC as regards reduced rates of value added tax 46, structural and
cohesion funds instrument Jeremie (Joint European Resources for micro to medium
enterprises); the Energy Efficiency Finance Facility; the Competitiveness and
Innovation Framework Programme including the Intelligent Energy Europe II
43
Regulation (EU) 2021/241 of the European Parliament and of the Council of 12 February 2021
establishing the Recovery and Resilience Facility (OJ L 57, 18.2.2021)
44
Regulation (EU) 2021/523 of the European Parliament and of the Council of 24 March 2021
establishing the InvestEU Programme and amending Regulation (EU) 2015/1017 (OJ L 107, 26.3.2021,
p. 30).
45
OJ L 210, 31.7.2006, p. 1.
46
OJ L 116, 9.5.2009, p. 18.
EN 29 EN
Programme focused specifically on removing market barriers related to energy
efficiency and energy from renewable sources through for example the technical
assistance facility ELENA (European Local Energy Assistance); the Covenant of
Mayors; the Entrepreneurship and Innovation programme; the ICT Policy Support
Programme 2010, and the Seventh Research Framework Programme. The European
Bank for Reconstruction and Development also provides funding with the aim of
stimulating energy-efficiency-related measures.
2010/31/EU recital 19
new
(45) Union financial instruments should be used to give practical effect to the objectives of
this Directive, without however substituting national measures. In particular, due to
the scale of the renovation effort needed, they should be used for providing
appropriate and innovative means of financing to catalyse investment in energy
performance of buildings efficiency measures. They could play an important role
in the development of national, regional and local energy efficiency funds,
instruments, or mechanisms, which deliver such financing possibilities to private
property owners, to small and medium-sized enterprises and to energy efficiency
service companies.
new
(46) Financial mechanisms, incentives and the mobilisation of financial institutions for
energy renovations in buildings should play a central role in national building
renovation plans and be actively promoted by Member States. Such measures should
include encouraging energy efficient mortgages for certified energy efficient building
renovations, promoting investments for public authorities in an energy efficient
building stock, for example by public-private partnerships or energy performance
contracts or reducing the perceived risk of the investments.
(47) Financing alone will not deliver on the renovation needs. Together with financing,
setting up accessible and transparent advisory tools and assistance instruments such as
one-stop-shops that provide integrated energy renovation services or facilitators, as
well as implementing other measures and initiatives such as those referred to in the
Commission’s Smart Finance for Smart Buildings Initiative, is indispensable to
provide the right enabling framework and break barriers to renovation.
(48) Inefficient buildings are often linked to energy poverty and social problems.
Vulnerable households are particularly exposed to increasing energy prices as they
spend a larger proportion of their budget on energy products. By reducing excessive
energy bills, building renovation can lift people out of energy poverty and also prevent
it. At the same time, building renovation does not come for free, and it is essential to
ensure that the social impact of the costs for building renovation, notably on
vulnerable households, is kept in check. The renovation wave should leave no one
behind and be seized as an opportunity to improve the situation of vulnerable
households, and a fair transition towards climate neutrality should be ensured.
Therefore, financial incentives and other policy measures should as a priority target
vulnerable households, people affected by energy poverty and people living in social
housing, and Member States should take measures to prevent evictions because of
renovation. The Commission proposal for a Council Recommendation on ensuring a
EN 30 EN
fair transition towards climate neutrality provides a common framework and shared
understanding of comprehensive policies and investments needed for ensuring that the
transition is fair.
2010/31/EU recital 20
In order to provide the Commission with adequate information, Member States should draw
up lists of existing and proposed measures, including those of a financial nature, other than
those required by this Directive, which promote the objectives of this Directive. The existing
and proposed measures listed by Member States may include, in particular, measures that aim
to reduce existing legal and market barriers and encourage investments and/or other activities
to increase the energy efficiency of new and existing buildings, thus potentially contributing
to reducing energy poverty. Such measures could include, but should not be limited to, free or
subsidised technical assistance and advice, direct subsidies, subsidised loan schemes or low
interest loans, grant schemes and loan guarantee schemes. The public authorities and other
institutions which provide those measures of a financial nature could link the application of
such measures to the indicated energy performance and the recommendations from energy
performance certificates.
2010/31/EU recital 21
In order to limit the reporting burden on Member States it should be possible to integrate the
reports required by this Directive into the Energy Efficiency Action Plans referred to in
Article 14(2) of Directive 2006/32/EC of the European Parliament and of the Council of 5
April 2006 on energy end-use efficiency and energy services 47. The public sector in each
Member State should lead the way in the field of energy performance of buildings, and
therefore the national plans should set more ambitious targets for the buildings occupied by
public authorities.
2010/31/EU recital 22 (adapted)
new
(49) In order to ensure that the energy performance of buildings can be taken into
account by prospective buyers or tenants early in the process, buildings or building
units which are offered for sale or rent should have an energy performance certificate,
and the energy performance class and indicator should be stated in all
advertisements. The prospective buyer or and tenant of a building or
building unit should, in the energy performance certificate, be given correct
information about the energy performance of the building and practical advice on
improving such performance. Information campaigns may serve to further encourage
owners and tenants to improve the energy performance of their building or building
unit. Owners and tenants of commercial buildings should also be encouraged to
exchange information regarding actual energy consumption, in order to ensure that all
the data are available to make informed decisions about necessary improvements. The
energy performance certificate should also provide information about the actual
impact of heating and cooling on the energy needs of the building, on its primary
47
OJ L 114, 27.4.2006, p. 64.
EN 31 EN
energy consumption , on its renewable energy production and on its
operational greenhouse gas carbon dioxide emissions.
new
(50) The monitoring of the building stock is facilitated by the availability of data collected
by digital tools, thereby reducing administrative costs. Therefore, national databases
for energy performance of buildings should be set up, and the information contained
therein should be transferred to the EU Building Stock Observatory.
2010/31/EU recital 23
Public authorities should lead by example and should endeavour to implement the
recommendations included in the energy performance certificate. Member States should
include within their national plans measures to support public authorities to become early
adopters of energy efficiency improvements and to implement the recommendations included
in the energy performance certificate as soon as feasible.
2010/31/EU recital 24 (adapted)
new
(51) Buildings occupied by public authorities and buildings frequently visited by the public
should set an example by showing that environmental and energy considerations are
being taken into account and therefore those buildings should be subject to energy
certification on a regular basis. The dissemination to the public of information on
energy performance should be enhanced by clearly displaying these those
energy performance certificates, in particular in buildings of a certain size which are
occupied by public authorities or which are frequently visited by the public, such as
town halls, schools, shops and shopping centres, supermarkets, restaurants,
theatres, banks and hotels.
2010/31/EU recital 25 (adapted)
(52) Recent years have seen a rise in the number of air-conditioning systems in European
countries. This That creates considerable problems at peak load times,
increasing the cost of electricity and disrupting the energy balance. Priority should be
given to strategies which enhance the thermal performance of buildings during the
summer period. To that end, there should be focus on measures which avoid
overheating, such as shading and sufficient thermal capacity in the building
construction, and further development and application of passive cooling techniques,
primarily those that improve indoor climatic conditions and the micro-climate around
buildings.
2010/31/EU recital 26
new
(53) Regular maintenance and inspection of heating , ventilation and air-conditioning
systems by qualified personnel contributes to maintaining their correct adjustment in
accordance with the product specification and in that way ensures optimal
performance from an environmental, safety and energy point of view. An independent
EN 32 EN
assessment of the entire heating , ventilation and air-conditioning system should
occur at regular intervals during its lifecycle in particular before its replacement or
upgrading. In order to minimise the administrative burden on building owners and
tenants, Member States should endeavour to combine inspections and certifications as
far as possible.
2010/31/EU recital 27 (adapted)
new
(54) A common approach to the energy performance certification of buildings ,
renovation passports, smart readiness indicators and to the inspection of heating and
air-conditioning systems, carried out by qualified and/or certified accredited
experts, whose independence is to be guaranteed on the basis of objective criteria, will
contribute to a level playing field as regards efforts made in Member States to energy
saving in the buildings sector and will introduce transparency for prospective owners
or users with regard to energy performance in the Union property market. In order to
ensure the quality of energy performance certificates , renovation passports, smart
readiness indicators and of the inspection of heating and air-conditioning systems
throughout the Union, an independent control mechanism should be established in
each Member State.
2010/31/EU recital 28
(55) Since local and regional authorities are critical for the successful implementation of
this Directive, they should be consulted and involved, as and when appropriate in
accordance with applicable national legislation, on planning issues, the development
of programmes to provide information, training and awareness-raising, and on the
implementation of this Directive at national or regional level. Such consultations may
also serve to promote the provision of adequate guidance to local planners and
building inspectors to carry out the necessary tasks. Furthermore, Member States
should enable and encourage architects and planners to properly consider the optimal
combination of improvements in energy efficiency, use of energy from renewable
sources and use of district heating and cooling when planning, designing, building and
renovating industrial or residential areas.
2010/31/EU recital 29
(56) Installers and builders are critical for the successful implementation of this Directive.
Therefore, an adequate number of installers and builders should, through training and
other measures, have the appropriate level of competence for the installation and
integration of the energy efficient and renewable energy technology required.
2010/31/EU recital 30
Member States should take account of Directive 2005/36/EC of the European Parliament and
of the Council of 7 September 2005 on the recognition of professional qualifications 48 with
regard to the mutual recognition of professional experts which are addressed by this Directive,
48
OJ L 255, 30.9.2005, p. 22.
EN 33 EN
and the Commission should continue its activities under the Intelligent Energy Europe
Programme on guidelines and recommendations for standards for the training of such
professional experts.
2010/31/EU recital 31 (adapted)
In order to enhance the transparency of energy performance in the Union’s non-residential
property market, uniform conditions for a voluntary common certification scheme for the
energy performance of non-residential buildings should be established. In accordance with
Article 291 TFEU, rules and general principles concerning mechanisms for control by
Member States of the Commission’s exercise of implementing powers shall be laid down in
advance by a regulation adopted in accordance with the ordinary legislative procedure.
Pending the adoption of that new regulation, Council Decision 1999/468/EC of 28 June 1999
laying down the procedures for the exercise of implementing powers conferred on the
Commission 49 continues to apply, with the exception of the regulatory procedure with
scrutiny, which is not applicable.
2010/31/EU recital 32 (adapted)
new
(57) In order to further the aim of improving the energy performance of buildings, the
power The Commission should be empowered to adopt delegated acts in
accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the Commission in
respect of the adaptation to technical progress of certain parts of the general
framework set out in Annex I, and in respect of the establishment of a methodology
framework for calculating cost-optimal levels of minimum energy performance
requirements , in respect of adapting the thresholds for zero-emission buildings and
the calculation methodology for life-cycle Global Warming Potential, in respect of the
establishment of a common European framework for renovation passports and in
respect of a Union scheme for rating the smart readiness of buildings . It is of
particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during
its preparatory work, including at expert level , and that those consultations be
conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional
Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making 50. In particular, to ensure equal
participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the
Council receive all documents at the same time as Member States’ experts, and their
experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing
with the preparation of delegated acts .
new
(58) In order to ensure an effective implementation of the provisions laid down in this
Directive, the Commission supports Member States through various tools, such as the
Technical Support Instrument 51 providing tailor-made technical expertise to design
and implement reforms, including those aimed at increasing the annual energy
49
OJ L 184, 17.7.1999, p. 23.
50
OJ L 123, 12.5.2016, p. 1.
51
Regulation (EU) 2021/240 of the European Parliament and of the Council of 10 February 2021
establishing a Technical Support Instrument (OJ L 57, 18.2.2021, p. 1).
EN 34 EN
renovation rate of residential and non-residential buildings by 2030 and to foster deep
energy renovations. The technical support relates to, for example, strengthening of
administrative capacity, supporting policy development and implementation, and
sharing of relevant best practices.
2010/31/EU recital 33 (adapted)
new
(59) Since the objective objectives of this Directive, namely of enhancing the
energy performance of buildings and reducing the greenhouse gas emissions from
buildings , cannot be sufficiently achieved by the Member States, due to the
complexity of the buildings sector and the inability of the national housing markets to
adequately address the challenges of energy efficiency, and but can
rather, by the reason of the scale and the effects of the action, be better
achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the
principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In
accordance with the principles of proportionality, as set out in that Article, this
Directive does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective
those objectives .
new
(60) The legal basis of this initiative is Article 194(2) TFEU, which empowers the Union to
establish the measures necessary to achieve the objectives of the Union with regard to
policy on energy. The proposal contributes to the Union’s energy policy objectives as
outlined in Article 194(1) TFEU, in particular improving the energy performance of
buildings and reducing their greenhouse gas emissions, which contributes to preserve
and improve the environment.
2010/31/EU recital 36 (adapted)
new
(61) In accordance with point 4434 of the Interinstitutional Agreement on Bbetter Llaw-
Mmaking 52, Member States are encouraged to should draw up, for themselves
and in the interest of the Union, their own tables, illustrating, as far as possible, the
correlation between this Directive and the transposition measures, and make them
public. In accordance with the Joint Political Declaration of 28 September 2011 of
Member States and the Commission on explanatory documents, Member States have
undertaken to accompany, in justified cases, the notification of their transposition
measures with one or more documents explaining the relationship between the
components of a directive and the corresponding parts of national transposition
instruments. With regard to this Directive, the legislator considers the transmission of
such documents to be justified, in particular following the judgment of the European
Court of Justice in Case Commission vs Belgium (case C-543/17).
52
OJ C 321, 31.12.2003, p. 1.
EN 35 EN
2010/31/EU recital 34 (adapted)
(62) The obligation to transpose this Directive into national law should be confined to those
provisions which represent a substantive change amendment as compared with
to the earlier Directive 2002/91/EC. The obligation to transpose the provisions
which are unchanged arises under that the earlier Directive.
2010/31/EU recital 35 (adapted)
(63) This Directive should be without prejudice to the obligations of the Member States
relating to the time-limits for the transposition into national law and the
dates of application of the Directive 2002/91/EC. Directives set out in Annex
VIII, Part B.
2010/31/EU (adapted)
new
HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE:
Article 1
Subject matter
1. This Directive promotes the improvement of the energy performance of buildings
and the reduction of greenhouse gas emissions from buildings within the Union, with
a view to achieving a zero-emission building stock by 2050 taking into account outdoor
climatic and local conditions, as well as indoor climate requirements and cost-effectiveness.
2. This Directive lays down requirements as regards:
(a) the common general framework for a methodology for calculating the integrated
energy performance of buildings and building units;
(b) the application of minimum requirements to the energy performance of new
buildings and new building units;
(c) the application of minimum requirements to the energy performance of:
(i) existing buildings, and building units and building elements that are
subject to major renovation;
(ii) building elements that form part of the building envelope and that have a
significant impact on the energy performance of the building envelope when
they are retrofitted or replaced; and
(iii) technical building systems whenever they are installed, replaced or upgraded;
new
(d) the application of minimum energy performance standards to existing buildings and
existing building units;
(e) renovation passports;
(f) national building renovation plans;
EN 36 EN
(g) sustainable mobility infrastructure in and adjacent to buildings; and
(h) smart buildings;
2010/31/EU (adapted)
new
(d) national plans for increasing the number of nearly zero-energy buildings;
(ie) energy performance certification of buildings or building units;
(jf) regular inspection of heating , ventilation and air-conditioning systems in
buildings; and
(kg) independent control systems for energy performance certificates , renovation
passports, smart readiness indicators and inspection reports.
3. The requirements laid down in this Directive are minimum requirements and shall not
prevent any Member State from maintaining or introducing more stringent measures. Such
measures shall be compatible with the TFEU Treaty on the Functioning of the
European Union. They shall be notified to the Commission.
Article 2
Definitions
For the purpose of this Directive, the following definitions shall apply:
1. ‘building’ means a roofed construction having walls, for which energy is used to
condition the indoor climate;
new
2. ‘zero-emission building’ means a building with a very high energy performance, as
determined in accordance with Annex I, where the very low amount of energy still
required is fully covered by energy from renewable sources generated on-site, from a
renewable energy community within the meaning of Directive (EU) 2018/2001
[amended RED] or from a district heating and cooling system, in accordance with the
requirements set out in Annex III;
2010/31/EU (adapted)
new
32. ‘nearly zero-energy building’ means a building with that has a very high
energy performance, as determined in accordance with Annex I , which cannot be
lower than the 2023 cost-optimal level reported by Member States in accordance
with Article 6(2) and where .tThe nearly zero or very low amount of energy
required should be is covered to a very significant extent by energy from
renewable sources, including energy from renewable sources produced on-site or
nearby;
EN 37 EN
new
4. ‘minimum energy performance standards’ means rules that require existing buildings
to meet an energy performance requirement as part of a wide renovation plan for a
building stock or at a trigger point on the market (sale or rent), in a period of time or
by a specific date, thereby triggering renovation of existing buildings;
5. ‘public bodies’ means ‘contracting authorities’ as defined in Article 2(1) of Directive
2014/24/EU of the European Parliament and of the Council 53;
2018/844 Art. 1.1(a)
new
63. ‘technical building system’ means technical equipment for space heating, space
cooling, ventilation, domestic hot water, built-in lighting, building automation and
control, on-site renewable energy electricity generation and storage , or a
combination thereof, including those systems using energy from renewable sources,
of a building or building unit;
2018/844 Art. 1.1(b)
73a. ‘building automation and control system’ means a system comprising all products,
software and engineering services that can support energy efficient, economical and
safe operation of technical building systems through automatic controls and by
facilitating the manual management of those technical building systems;
2010/31/EU (adapted)
84. ‘energy performance of a building’ means the calculated or metered
measured amount of energy needed to meet the energy demand associated with a
typical use of the building, which includes, inter alia, energy used for heating,
cooling, ventilation, hot water and lighting;
95. ‘primary energy’ means energy from renewable and non-renewable sources which
has not undergone any conversion or transformation process;
new
10. ‘non-renewable primary energy factor’ means non-renewable primary energy for a
given energy carrier, including the delivered energy and the calculated energy
overheads of delivery to the points of use, divided by the delivered energy;
11. ‘renewable primary energy factor’ means renewable primary energy from an on-site,
nearby or distant energy source that is delivered via a given energy carrier, including
the delivered energy and the calculated energy overheads of delivery to the points of
use, divided by the delivered energy;
53
OJ L 94, 28.3.2014, p. 65.
EN 38 EN
12. ‘total primary energy factor’ means the weighted sum of renewable and non-
renewable primary energy factors for a given energy carrier;
2010/31/EU (adapted)
new
136. ‘energy from renewable sources’ means energy from renewable non-fossil sources,
namely wind, solar (solar thermal and solar photovoltaic) , aerothermal,
and geothermal energy , hydrothermal ambient energy, tide,
wave and other ocean energy, hydropower, biomass, landfill gas, sewage
treatment plant gas, and biogases;
147. ‘building envelope’ means the integrated elements of a building which separate its
interior from the outdoor environment;
158. ‘building unit’ means a section, floor or apartment within a building which is
designed or altered to be used separately;
169. ‘building element’ means a technical building system or an element of the building
envelope;
new
17. ‘dwelling’ means a room or suite of rooms in a permanent building or a structurally
separated part of a building which is designed for habitation by one private
household all year round;
18. ‘renovation passport’ means a document that provides a tailored roadmap for the
renovation of a specific building in several steps that will significantly improve its
energy performance;
19. ‘deep renovation’ means a renovation which transforms a building or building unit
(a) before 1 January 2030, into a nearly zero-energy building;
(b) as of 1 January 2030, into a zero-emission building;
20. ‘staged deep renovation’ means a deep renovation carried out in several steps,
following the steps set out in a renovation passport in accordance with Article 10;
2010/31/EU (adapted)
2110. ‘major renovation’ means the renovation of a building where:
(a) the total cost of the renovation relating to the building envelope or the technical
building systems is higher than 25 % of the value of the building, excluding the
value of the land upon which the building is situated; or
(b) more than 25 % of the surface of the building envelope undergoes renovation;
Member States may choose to apply option (a) or (b).
EN 39 EN
new
22. “operational greenhouse gas emissions” means greenhouse gas emissions associated
with energy consumption of the technical building systems during use and operation
of the building;
23. ‘whole life-cycle greenhouse gas emissions’ means the combined greenhouse gas
emissions associated with the building at all stages of its life-cycle, from the ‘cradle’
(the extraction of the raw materials that are used in the construction of the building)
over the material production and processing, and the building’s operation stage, to
the ‘grave’ (the deconstruction of the building and reuse, recycling, other recovery
and disposal of its materials);
24. ‘Life-cycle Global Warming Potential (GWP)’ means an indicator which quantifies
the global warming potential contributions of a building along its full life-cycle;
25. ’split incentives’ means split incentives as defined in Article 2(52) of [recast EED];
26. ‘energy poverty’ means energy poverty as defined in Article 2(49) of [recast EED];
27. ‘vulnerable households’ means households in energy poverty or households,
including lower middle-income ones, that are particularly exposed to high energy
costs and lack the means to renovate the building they occupy;
2010/31/EU (adapted)
2811. ‘European standard’ means a standard adopted by the European Committee for
Standardisation, the European Committee for Electrotechnical Standardisation or the
European Telecommunications Standards Institute and made available for public use;
2912. ‘energy performance certificate’ means a certificate recognised by a Member State or
by a legal person designated by it, which indicates the energy performance of a
building or building unit, calculated according to a methodology adopted in
accordance with Article 43;
3013. ‘cogeneration’ means simultaneous generation in one process of thermal energy and
electrical and/or mechanical energy;
3114. ‘cost-optimal level’ means the energy performance level which leads to the lowest
cost during the estimated economic lifecycle, where:
(a) the lowest cost is determined taking into account:
new
i) the category and use of building concerned:
2010/31/EU
new
ii) energy-related investment costs based on official forecasts ;,
iii) maintenance and operating costs, (including energy costs and savings,
taking into account the cost of greenhouse gas allowances;
EN 40 EN
new
iv) environmental and health externalities of energy use;
2010/31/EU (adapted)
new
v) the category of building concerned, earnings from energy produced) on-
site , where applicable;,
vi) and disposal waste management costs, where applicable; and
(b) the estimated economic lifecycle is determined by each Member State. It
and refers to the remaining estimated economic lifecycle of a building
where energy performance requirements are set for the building as a whole, or
to the estimated economic lifecycle of a building element where energy
performance requirements are set for building elements.
The cost-optimal level shall lie within the range of performance levels where the cost benefit
analysis calculated over the estimated economic lifecycle is positive;
new
32. ‘recharging point’ means a recharging point as defined in Article 2(41) of [AFIR];
33. ‘micro isolated system’ means any system with consumption less than 500 GWh in
the year 2022, where there is no connection with other systems;
34. ‘smart charging’ means smart charging as defined in Article 2(14l) of Directive (EU)
2018/2001 [amended RED];
35. ‘bidirectional charging’ means bidirectional charging as defined in Article 2(14n) of
Directive (EU) 2018/2001 [amended RED];
36. 'mortgage portfolio standards’ means mechanisms incentivising mortgage lenders to
increase the median energy performance of the portfolio of buildings covered by
their mortgages and to encourage potential clients to make their property more
energy-performant along the Union’s decarbonisation ambition and relevant energy
targets in the area of energy consumption in buildings, relying on the definition of
sustainable economic activities in the EU Taxonomy;
37. ‘digital building logbook’ means a common repository for all relevant building data,
including data related to energy performance such as energy performance
certificates, renovation passports and smart readiness indicators, which facilitates
informed decision making and information sharing within the construction sector,
among building owners and occupants, financial institutions and public authorities;
2010/31/EU
3815. ‘air-conditioning system’ means a combination of the components required to
provide a form of indoor air treatment, by which temperature is controlled or can be
lowered;
EN 41 EN
2018/844 Art. 1.1(c)
new
3915a. ‘heating system’ means a combination of the components required to provide a form
of indoor air treatment, by which the temperature is increased;
4015b. ‘heat generator’ means the part of a heating system that generates useful heat for
uses identified in Annex I, using one or more of the following processes:
(a) the combustion of fuels in, for example, a boiler;
(b) the Joule effect, taking place in the heating elements of an electric resistance
heating system;
(c) capturing heat from ambient air, ventilation exhaust air, or a water or ground
heat source using a heat pump;
4115c. ‘energy performance contracting’ means energy performance contracting as defined
in point (27) of Article 2, point (29), of Directive (EU) …/… [recast Energy
Efficiency Directive]Directive 2012/27/EU of the European Parliament and of the
Council 54;
2010/31/EU
4216. ‘boiler’ means the combined boiler body-burner unit, designed to transmit to fluids
the heat released from burning;
4317. ‘effective rated output’ means the maximum calorific output, expressed in kW,
specified and guaranteed by the manufacturer as being deliverable during continuous
operation while complying with the useful efficiency indicated by the manufacturer;
18. ‘heat pump’ means a machine, a device or installation that transfers heat from natural
surroundings such as air, water or ground to buildings or industrial applications by
reversing the natural flow of heat such that it flows from a lower to a higher
temperature. For reversible heat pumps, it may also move heat from the building to
the natural surroundings;
4419. ‘district heating’ or ‘district cooling’ means the distribution of thermal energy in the
form of steam, hot water or chilled liquids, from a central source of production
through a network to multiple buildings or sites, for the use of space or process
heating or cooling;
new
45. ‘useful floor area’ means the area of the floor of a building needed as parameter to
quantify specific conditions of use that are expressed per unit of floor area and for
the application of the simplifications and the zoning and (re-)allocation rules;
46. ‘reference floor area’ means the floor area used as reference size for the assessment
of the energy performance of a building, calculated as the sum of the useful floor
54
Directive 2012/27/EU of the European Parliament and of the Council of 25 October 2012 on energy
efficiency, amending Directives 2009/125/EC and 2010/30/EU and repealing Directives 2004/8/EC and
2006/32/EC (OJ L 315, 14.11.2012, p. 1).
EN 42 EN
areas of the spaces within the building envelope specified for the energy performance
assessment;
47. ‘assessment boundary’ means the boundary where the delivered and exported energy
are measured or calculated;
48. ‘on-site’ means the premises and the land on which the building is located and the
building itself;
49. ‘energy from renewable sources produced nearby’ means energy from renewable
sources produced within a local or district level perimeter of the building assessed,
which fulfils all the following conditions:
(a) it can only be distributed and used within that local and district level perimeter
through a dedicated distribution network;
(b) it allows for the calculation of a specific primary energy factor valid only for
the energy from renewable sources produced within that local or district level
perimeter; and
(c) it can be used on-site of the building assessed through a dedicated connection to
the energy production source, that dedicated connection requiring specific
equipment for the safe supply and metering of energy for self-use of the
building assessed;
50. ‘energy performance of buildings (EPB) services’ means the services, such as
heating, cooling, ventilation, domestic hot water and lighting and others for which
the energy use is taken into account in the energy performance of buildings;
51. ‘energy needs’ means the energy to be delivered to, or extracted from, a conditioned
space to maintain the intended space conditions during a given period of time
disregarding any technical building system inefficiencies;
52. ‘energy use’ means energy input to a technical building system providing a EPB-
service intended to satisfy an energy need;
53. ‘self-used’ means part of on-site or nearby produced renewable energy used by on-
site technical systems for EPB services;
54. ‘other on-site uses’ means energy used on-site for uses other than EPB services, and
may include appliances, miscellaneous and ancillary loads or electro-mobility
charging points;
55. ‘calculation interval’ means the discrete time interval used for the calculation of the
energy performance;
56. ‘delivered energy’ means energy, expressed per energy carrier, supplied to the
technical building systems through the assessment boundary, to satisfy the uses taken
into account or to produce the exported energy;
57. ‘exported energy’ means, expressed per energy carrier and per primary energy factor,
the proportion of the renewable energy that is exported to the energy grid instead of
being used on site for self-use or for other on-site uses.
EN 43 EN
2018/844 Art. 1.1(d)
20. ‘micro isolated system’ means micro isolated system as defined in point 27 of Article
2 of Directive 2009/72/EC of the European Parliament and of the Council 55.
2018/844 Art. 1.2 (adapted)
Article 32a
National building renovation plan Long-term renovation strategy
2018/1999 Art. 53.1(a)
new
1. Each Member State shall establish a long-term renovation strategy national building
renovation plan to support ensure the renovation of the national stock of residential
and non-residential buildings, both public and private, into a highly energy efficient and
decarbonised building stock by 2050, facilitating the cost-effective transformation of with
the objective to transform existing buildings into nearly zero-energy zero-emission
buildings.
Each long-term renovation strategy building renovation plan shall encompass:
2018/844 Art. 1.2
new
(a) an overview of the national building stock for different building types,
construction periods and climatic zones , based, as appropriate, on statistical
sampling and expected share of renovated buildings in 2020 the national database
for energy performance certificates pursuant to Article 19, an overview of market
barriers and market failures and an overview of the capacities in the construction,
energy efficiency and renewable energy sectors ;
(b) the identification of cost-effective approaches to renovation relevant to the
building type and climatic zone, considering potential relevant trigger points, where
applicable, in the life-cycle of the building;
(c) policies and actions to stimulate cost-effective deep renovation of buildings,
including staged deep renovation, and to support targeted cost-effective measures
and renovation for example by introducing an optional scheme for building
renovation passports;
(d) an overview of policies and actions to target the worst performing segments of
the national building stock, split-incentive dilemmas and market failures, and an
outline of relevant national actions that contribute to the alleviation of energy
poverty;
55
Directive 2009/72/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 concerning
common rules for the internal market in electricity and repealing Directive 2003/54/EC (OJ L 211,
14.8.2009, p. 55).
EN 44 EN
(e) policies and actions to target all public buildings;
(f) an overview of national initiatives to promote smart technologies and well-
connected buildings and communities, as well as skills and education in the
construction and energy efficiency sectors; and
(g) an evidence-based estimate of expected energy savings and wider benefits,
such as those related to health, safety and air quality.
new
(b) a roadmap with nationally established targets and measurable progress indicators,
with a view to the 2050 climate neutrality goal, in order to ensure a highly energy
efficient and decarbonised national building stock and the transformation of existing
buildings into zero-emission buildings by 2050;
(c) an overview of implemented and planned policies and measures, supporting the
implementation of the roadmap pursuant to point (b); and
(d) an outline of the investment needs for the implementation of the building renovation
plan, the financing sources and measures, and the administrative resources for
building renovation.
The roadmap referred to in point (b) shall include national targets for 2030, 2040 and 2050 as
regards the annual energy renovation rate, the primary and final energy consumption of the
national building stock and its operational greenhouse gas emission reductions; specific
timelines for buildings to achieve higher energy performance classes than those pursuant to
Article 9(1), by 2040 and 2050, in line with the pathway for transforming the national
building stock into zero-emission buildings; an evidence-based estimate of expected energy
savings and wider benefits; and estimations for the contribution of the building renovation
plan to achieving the Member State's binding national target for greenhouse gas emissions
pursuant to Regulation (EU) .../… [revised Effort Sharing Regulation], the Union’s energy
efficiency targets in accordance with Directive (EU) …/…. [recast EED], the Union’s
renewable energy targets, including the indicative target for the share of energy from
renewable sources in the building sector in accordance with Directive (EU) 2018/2001
[amended RED], and the Union’s 2030 climate target and 2050 climate neutrality goal in
accordance with Regulation (EU) 2021/1119.
2. Every five years, each Member State shall prepare and submit to the Commission a
draft of its building renovation plan, using the template in Annex II. Each Member State shall
submit its draft building renovation plan as part of its draft integrated national energy and
climate plan referred to in Article 9 of Regulation (EU) 2018/1999 and, where the Member
States submits a draft update, its draft update referred to in Article 14 of that Regulation. By
way of derogation from Article 9(1) and Article 14(1) of that Regulation, Member States shall
submit the first draft building renovation plan to the Commission by 30 June 2024.
2018/844 Art. 1.2
new
2. In its long-term renovation strategy, each Member State shall set out a roadmap with
measures and domestically established measurable progress indicators, with a view to the
long-term 2050 goal of reducing greenhouse gas emissions in the Union by 80-95 %
compared to 1990, in order to ensure a highly energy efficient and decarbonised national
building stock and in order to facilitate the cost-effective transformation of existing buildings
EN 45 EN
into nearly zero-energy buildings. The roadmap shall include indicative milestones for 2030,
2040 and 2050, and specify how they contribute to achieving the Union’s energy efficiency
targets in accordance with Directive 2012/27/EU.
3. To support the mobilisation of investments into the renovation needed to achieve the
goals referred to in paragraph 1, Member States shall facilitate access to appropriate
mechanisms for:
(a) the aggregation of projects, including by investment platforms or groups, and
by consortia of small and medium-sized enterprises, to enable investor access as well
as packaged solutions for potential clients;
(b) the reduction of the perceived risk of energy efficiency operations for investors
and the private sector;
(c) the use of public funding to leverage additional private-sector investment or
address specific market failures;
(d) guiding investments into an energy efficient public building stock, in line with
Eurostat guidance; and
(e) accessible and transparent advisory tools, such as one-stop-shops for
consumers and energy advisory services, on relevant energy efficiency renovations
and financing instruments.
4. The Commission shall collect and disseminate, at least to public authorities, best
practices on successful public and private financing schemes for energy efficiency renovation
as well as information on schemes for the aggregation of small-scale energy efficiency
renovation projects. The Commission shall identify and disseminate best practices on
financial incentives to renovate from a consumer perspective taking into account cost-
efficiency differences between Member States.
35. To support the development of its long-term renovation strategy building
renovation plan , each Member State shall carry out a public consultation on its draft
building renovation plan long-term renovation strategy prior to submitting it to the
Commission. The public consultation shall involve in particular local and regional
authorities and other socio-economic partners, including civil society and bodies working
with vulnerable households. Each Member State shall annex a summary of the results of its
public consultation to its long-term renovation strategy draft building renovation plan .
Each Member State shall establish the modalities for consultation in an inclusive way during
the implementation of its long-term renovation strategy.
new
4. The Commission shall assess the national draft building renovation plans, in particular
whether:
(a) the level of ambition of the nationally established targets is sufficient and in
line with the national commitments on climate and energy laid down in the
national integrated energy and climate plans;
(b) the policies and measures are sufficient to achieve the nationally established
targets;
(c) the allocation of budgetary and administrative resources is sufficient for the
implementation of the plan;
EN 46 EN
(d) the public consultation pursuant to paragraph 3 has been sufficiently inclusive;
and
(e) the plans comply with the requirements of paragraph 1 and the template in
Annex II.
After consulting the Committee established by Article 30, the Commission may issue country-
specific recommendations to Member States in accordance with Article 9(2) and Article 34 of
Regulation (EU) 2018/1999.
With regard to the first draft building renovation plan, the Commission may issue country-
specific recommendations to Member States no later than six months after the Member State
has submitted that plan.
5. Each Member State shall take due account of any recommendations from the
Commission in its final building renovation plan. If the Member State concerned does not
address a recommendation or a substantial part thereof, it shall provide a justification to the
Commission and make public its reasons.
6. Every five years, each Member State shall submit its building renovation plan to the
Commission, using the template in Annex II. Each Member State shall submit its building
renovation plan as part of its integrated national energy and climate plan referred to in Article
3 of Regulation (EU) 2018/1999 and, where the Member States submits an update, its update
referred to in Article 14 of that Regulation. By way of derogation from Article 3(1) and
Article 14(2) of that Regulation, Member States shall submit the first building renovation plan
to the Commission by 30 June 2025.
2018/844 Art. 1.2
new
76. Each Member State shall annex the details of the implementation of its most recent
long-term renovation strategy or building renovation plan to its next final building
renovation plan long-term renovation strategy, including on the planned policies and
actions. Each Member State shall state whether its national targets have been achieved.
new
8. Each Member State shall include in its integrated national energy and climate progress
reports, in accordance with Articles 17 and 21 of Regulation (EU) 2018/1999, information on
the implementation of the national targets referred to in paragraph 1, point (b) of this Article
and the contribution of the building renovation plan to achieving the Member State's binding
national target for greenhouse gas emissions pursuant to Regulation (EU) .../… [revised Effort
Sharing Regulation], the Union’s energy efficiency targets in accordance with Directive
(EU)…/… [recast EED], the Union’s renewable energy targets, including the indicative target
for the share of energy from renewable sources in the building sector in accordance with
Directive (EU) 2018/2001 [amended RED], and the Union’s 2030 climate target and 2050
climate neutrality goal in accordance with Regulation (EU) 2021/1119.
2018/844 Art. 1.2
7. Each Member State may use its long-term renovation strategy to address fire safety
and risks related to intense seismic activity affecting energy efficiency renovations and the
lifetime of buildings.
EN 47 EN
2018/1999 Art. 53.1(b)
8. Each Member State's long-term renovation strategy shall be submitted to the
Commission as part of its final integrated national energy and climate plan referred to in
Article 3 of Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council 56. As
a derogation from Article 3(1) of that Regulation, the first long-term renovation strategy
under paragraph 1 of this Article shall be submitted to the Commission by 10 March 2020.
2010/31/EU (adapted)
new
Article 43
Adoption of a methodology for calculating the energy performance of buildings
Member States shall apply a methodology for calculating the energy performance of buildings
in accordance with the common general framework set out in Annex I.
This That methodology shall be adopted at national or regional level.
Article 54
Setting of minimum energy performance requirements
1. Member States shall take the necessary measures to ensure that minimum energy
performance requirements for buildings or building units are set with a view to at least
achieving cost-optimal levels. The energy performance shall be calculated in accordance with
the methodology referred to in Article 43. Cost-optimal levels shall be calculated in
accordance with the comparative methodology framework referred to in Article 65 once the
framework is in place.
Member States shall take the necessary measures to ensure that minimum energy performance
requirements are set for building elements that form part of the building envelope and that
have a significant impact on the energy performance of the building envelope when they are
replaced or retrofitted, with a view to achieving at least cost-optimal levels.
When setting requirements, Member States may differentiate between new and existing
buildings and between different categories of buildings.
These Those requirements shall take account of general indoor climate conditions, in
order to avoid possible negative effects such as inadequate ventilation, as well as local
conditions and the designated function and the age of the building.
A Member State shall not be required to set minimum energy performance requirements
which are not cost-effective over the estimated economic lifecycle.
56
Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the
Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and
(EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC,
2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and
of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No
525/2013 of the European Parliament and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1).
EN 48 EN
Member States shall review their mMinimum energy performance requirements shall
be reviewed at regular intervals which shall not be longer than five years and shall , if
necessary, shall be updated update them in order to reflect technical progress in the
building sector , the results of the cost-optimal calculation set out in Article 6, and updated
national energy and climate targets and policies .
new
2. Member States may decide to adapt the requirements referred to in paragraph 1 to
buildings officially protected as part of a designated environment or because of their special
architectural or historical merit, in so far as compliance with certain minimum energy
performance requirements would unacceptably alter their character or appearance.
2010/31/EU (adapted)
new
32. Member States may decide not to set or apply the requirements referred to in
paragraph 1 to the following categories of buildings:
(a) buildings officially protected as part of a designated environment or because of
their special architectural or historical merit, in so far as compliance with
certain minimum energy performance requirements would unacceptably alter
their character or appearance;
(ab) buildings used as places of worship and for religious activities;
(bc) temporary buildings with a time of use of two years or less, industrial sites,
workshops and non-residential agricultural buildings with low energy demand
and non-residential agricultural buildings which are in use by a sector covered
by a national sectoral agreement on energy performance;
(cd) residential buildings which are used or intended to be used for either less than
four months of the year or, alternatively, for a limited annual time of use and
with an expected energy consumption of less than 25 % of what would be the
result of all-year use;
(de) stand-alone buildings with a total useful floor area of less than 50 m2.
Article 65
Calculation of cost-optimal levels of minimum energy performance requirements
1. The Commission shall is empowered to establish by means of adopt
delegated acts in accordance with Articles 2923, 24 and 25 by 30 June 2011
concerning a comparative methodology framework for calculating cost-optimal levels
of minimum energy performance requirements for buildings and building elements. By 30
June 2026, the Commission shall revise the comparative methodology framework for
calculating cost-optimal levels of minimum energy performance requirements in existing
buildings undergoing major renovation and for individual building elements.
The comparative methodology framework shall be established laid down in
accordance with Annex VIIIII and shall differentiate between new and existing buildings and
between different categories of buildings.
EN 49 EN
2. Member States shall calculate cost-optimal levels of minimum energy performance
requirements using the comparative methodology framework established in accordance with
paragraph 1 and relevant parameters, such as climatic conditions and the practical
accessibility of energy infrastructure, and compare the results of this that calculation
with the minimum energy performance requirements in force.
Member States shall report to the Commission all input data and assumptions used for those
calculations and the results of those calculations. Member States shall update and submit
those reports to the Commission at regular intervals, which shall not be longer than five years.
The first report shall be submitted by 30 June 2012. The first report based on the revised
methodology framework pursuant to paragraph 1 shall be submitted by 30 June 2028.
3. If the result of the comparison performed in accordance with paragraph 2 shows that
the minimum energy performance requirements in force are more than 15% significantly
less energy efficient than cost-optimal levels of minimum energy performance requirements,
the Member State concerned shall include in the report justify this difference in writing
to the Commission in the report referred to in paragraph 2, accompanied, to the extent that the
gap cannot be justified, by a plan outlining appropriate steps to significantly reduce the gap by
the next review of the energy performance requirements as referred to in Article 54(1).
4. The Commission shall publish a report on the progress of the Member States in
reaching cost-optimal levels of minimum energy performance requirements.
2018/844 Art. 1.3
Article 76
New buildings
new
1. Member States shall ensure that from the following dates, new buildings are zero-
emission buildings in accordance with Annex III:
(a) as of 1 January 2027, new buildings occupied or owned by public authorities;
and
(b) as of 1 January 2030, all new buildings;
2018/844 Art. 1.3 (adapted)
new
1. Until the application of the requirements under the first subparagraph, Member States
shall take the necessary measures to ensure that all new buildings are at least nearly
zero-energy buildings and meet the minimum energy performance requirements laid down
in accordance with Article 55.
new
2. Member States shall ensure that the life-cycle Global Warming Potential (GWP) is
calculated in accordance with Annex III and disclosed through the energy performance
certificate of the building:
EN 50 EN
(a) as of 1 January 2027, for all new buildings with a useful floor area larger than
2000 square meters; and
(b) as of 1 January 2030, for all new buildings.
3. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 29 to
supplement this Directive in order to adapt Annex III to technological progress and
innovation, to set adapted maximum energy performance thresholds in Annex III to renovated
buildings and to adapt the maximum energy performance thresholds for zero-emission
buildings.
4. Member States shall address, in relation to new buildings, the issues of healthy indoor
climate conditions, adaptation to climate change, fire safety, risks related to intense seismic
activity and accessibility for persons with disabilities. Member States shall also address
carbon removals associated to carbon storage in or on buildings.
2018/844 Art. 1.3
2. Member States shall ensure that, before construction of new buildings starts, the
technical, environmental and economic feasibility of high-efficiency alternative systems, if
available, is taken into account.
2010/31/EU (adapted)
Article 87
Existing buildings
1. Member States shall take the necessary measures to ensure that when buildings
undergo major renovation, the energy performance of the building or the renovated part
thereof is upgraded in order to meet minimum energy performance requirements set in
accordance with Article 54 in so far as this that is technically, functionally and
economically feasible.
Those requirements shall be applied to the renovated building or building unit as a whole.
Additionally or alternatively, requirements may be applied to the renovated building elements.
2. Member States shall in addition take the necessary measures to ensure that when a
building element that forms part of the building envelope and has a significant impact on the
energy performance of the building envelope, is retrofitted or replaced, the energy
performance of the building element meets minimum energy performance requirements in so
far as this that is technically, functionally and economically feasible.
Member States shall determine these minimum energy performance requirements in
accordance with Article 4.
2018/844 Art. 1.4 (adapted)
new
3. Member States shall encourage, in relation to buildings undergoing major renovation,
high-efficiency alternative systems, in so far as this that is technically, functionally
and economically feasible. Member States , and shall address , in relation to
buildings undergoing major renovation, the issues of healthy indoor climate conditions,
adaptation to climate change, fire safety, and risks related to intense seismic activity ,
EN 51 EN
the removal of hazardous substances including asbestos and accessibility for persons with
disabilities .
new
Article 9
Minimum energy performance standards
1. Member States shall ensure that
(a) buildings and building units owned by public bodies achieve at the latest
(i) after 1 January 2027, at least energy performance class F; and
(ii) after 1 January 2030, at least energy performance class E;
(b) non-residential buildings and building units, other than those owned by public
bodies, achieve at the latest
(i) after 1 January 2027, at least energy performance class F; and
(ii) after 1 January 2030, at least energy performance class E;
(c) residential buildings and building units achieve at the latest
(i) after 1 January 2030, at least energy performance class F; and
(ii) after 1 January 2033, at least energy performance class E;
In their roadmap referred to in Article 3(1)(b), Member States shall establish specific
timelines for the buildings referred to in this paragraph to achieve higher energy performance
classes by 2040 and 2050, in line with the pathway for transforming the national building
stock into zero-emission buildings.
2. In addition to the minimum energy performance standards established pursuant to
paragraph 1, each Member State may establish minimum energy performance standards for
the renovation of all other existing buildings.
Where established, the minimum energy performance standards shall be designed with a view
to the national roadmap and the 2030, 2040 and 2050 targets contained in the Member State’s
building renovation plan and to the transformation of the national building stock into zero-
emission buildings by 2050.
3. In accordance with Article 15, Member States shall support compliance with
minimum energy performance standards by all the following measures:
(a) providing appropriate financial measures, in particular those targeting
vulnerable households, people affected by energy poverty or living in social
housing, in line with Article 22 of Directive (EU) .../…. [recast EED];
(b) providing technical assistance, including through one-stop-shops;
(c) designing integrated financing schemes;
(d) removing non-economic barriers, including split incentives; and
(e) monitoring social impacts, in particular on the most vulnerable.
4. Where a building is renovated in order to comply with a minimum energy
performance standard, Member States shall ensure compliance with the minimum energy
EN 52 EN
performance requirements for building elements pursuant to Article 5 and, in case of major
renovation, with the minimum energy performance requirements for existing buildings
pursuant to Article 8.
5. Member States may decide not to apply the minimum energy performance standards
referred to in paragraphs 1 and 2 to the following categories of buildings:
(a) buildings officially protected as part of a designated environment or because of
their special architectural or historical merit, in so far as compliance with the
standards would unacceptably alter their character or appearance;
(b) buildings used as places of worship and for religious activities;
(c) temporary buildings with a time of use of two years or less, industrial sites,
workshops and non-residential agricultural buildings with low energy demand
and non-residential agricultural buildings which are used by a sector covered
by a national sectoral agreement on energy performance;
(d) residential buildings which are used or intended to be used for either less than
four months of the year or, alternatively, for a limited annual time of use and
with an expected energy consumption of less than 25 % of what would be the
result of all-year use;
(e) stand-alone buildings with a total useful floor area of less than 50 m2.
6. Member States shall take the measures necessary to ensure the implementation of minimum
energy performance standards referred to in paragraphs 1 and 2, including appropriate
monitoring mechanisms and penalties in accordance with Article 31.
Article 10
Renovation passport
1. By 31 December 2023, the Commission shall adopt delegated acts in accordance with
Article 29 supplementing this Directive by establishing a common European framework for
renovation passports, based on the criteria set out in paragraph 2.
2. By 31 December 2024, Member States shall introduce a scheme of renovation
passports based on the common framework established in accordance with paragraph 1.
3. The renovation passport shall comply with the following requirements:
(a) it shall be issued by a qualified and certified expert, following an on-site visit;
(b) it shall comprise a renovation roadmap indicating a sequence of renovation
steps building upon each other, with the objective to transform the building
into a zero-emission building by 2050 at the latest;
(c) it shall indicate the expected benefits in terms of energy savings, savings on
energy bills and operational greenhouse emission reductions as well as wider
benefits related to health and comfort and the improved adaptive capacity of
the building to climate change; and
(d) it shall contain information about potential financial and technical support.
EN 53 EN
2018/844 Art. 1.5 (adapted)
new
Article 118
Technical building systems, electromobility and smart readiness indicator
1. Member States shall, for the purpose of optimising the energy use of technical
building systems, set system requirements in respect of the overall energy performance, the
proper installation, and the appropriate dimensioning, adjustment and control of the technical
building systems which are installed in new or existing buildings. Member States may
also apply these system requirements to new buildings. When setting up the requirements,
Member States shall take account of design conditions and typical or average operating
conditions.
System requirements shall be set for new, replacement and upgrading of technical building
systems and shall be applied in so far as they are technically, economically and functionally
feasible.
new
Member States may set requirements related to the greenhouse gas emissions of, or to the type
of fuel used by heat generators provided that such requirements do not constitute an
unjustifiable market barrier.
Member States shall ensure that the requirements they set for technical building systems reach
at least the latest cost-optimal levels.
2018/844 Art. 1.5
2. Member States shall require new buildings, where technically and economically
feasible, to be equipped with self-regulating devices for the separate regulation of the
temperature in each room or, where justified, in a designated heated zone of the building unit.
In existing buildings, the installation of such self-regulating devices shall be required when
heat generators are replaced, where technically and economically feasible.
new
3. Member States shall require zero-emission buildings to be equipped with measuring
and control devices for the monitoring and regulation of indoor air quality. In existing
buildings, the installation of such devices shall be required, where technically and
economically feasible, when a building undergoes a major renovation.
4. Member States shall ensure that, when a technical building system is installed, the
overall energy performance of the altered part, and where relevant, of the complete altered
system, is assessed. The results shall be documented and passed on to the building owner, so
that they remain available and can be used for the verification of compliance with the
minimum requirements laid down pursuant to paragraph 1 and the issue of energy
performance certificates.
EN 54 EN
2018/844 Art. 1.5 (adapted)
new
Article 12
Infrastructure for sustainable mobility
12. With regard to new non-residential buildings and non-residential buildings undergoing
major renovation, with more than ten five parking spaces, Member States shall ensure:
(a) the installation of at least one recharging point within the meaning of Directive
2014/94/EU of the European Parliament and of the Council 57;
new
(b) the installation of pre-cabling for every parking space to enable the installation
at a later stage of recharging points for electric vehicles; and
(c) at least one bicycle parking space for every car parking space;
2018/844 Art. 1.5 (adapted)
and ducting infrastructure, namely conduits for electric cables, for at least one in every five
parking spaces to enable the installation at a later stage of recharging points for electric
vehicles where (a) the car park is located inside the building, and, for major renovations,
renovation measures include the car park or the electrical infrastructure of the building,; or (b)
the car park is physically adjacent to the building, and, for major renovations, renovation
measures include the car park or the electrical infrastructure of the car park.
new
Member States shall ensure that the pre-cabling is dimensioned so as to enable the
simultaneous use of the expected number of recharging points.
By way of derogation from the first subparagraph, point (a), for new office buildings and
office buildings undergoing major renovation, with more than five parking spaces, Member
States shall ensure the installation of at least one recharging point for every two parking
spaces.
2018/844 Art. 1.5 (adapted)
new
The Commission shall report to the European Parliament and the Council by 1 January 2023
on the potential contribution of a Union building policy to the promotion of electromobility
and shall, if appropriate, propose measures in that regard.
23. With regard to Member States shall lay down requirements for the installation
of a minimum number of recharging points for all non-residential buildings with more than
57
Directive 2014/94/EU of the European Parliament and of the Council of 22 October 2014 on the
deployment of alternative fuels infrastructure (OJ L 307, 28.10.2014, p. 1).
EN 55 EN
twenty parking spaces, by 1 January 2025 Member States shall ensure the installation of at
least one recharging point for every ten parking spaces, and at least one bicycle parking space
for every car parking space, by 1 January 2027. In case of buildings owned or occupied by
public authorities, Member States shall ensure pre-cabling for at least one in two parking
spaces by 1 January 2033.
new
3. Member States may adjust requirements for the number of bicycle parking spaces in
accordance with paragraphs 1 and 2 for specific categories of non-residential buildings where
bicycles are typically less used as a means of transport.
2018/844 Art. 1.5
new
4. Member States may decide not to lay down or apply the requirements referred to in
paragraphs 2 and 3 to buildings owned and occupied by small and medium-sized enterprises
as defined in Title I of the Annex to Commission Recommendation 2003/361/EC 58.
45. With regard to new residential buildings and residential buildings undergoing major
renovation, with more than ten three parking spaces, Member States shall ensure:
(a) the installation of ducting infrastructure, namely conduits for electric cables,
pre-cabling for every parking space to enable the installation, at a later
stage, of recharging points for electric vehicles;, and
new
(b) at least two bicycle parking spaces for every dwelling.
2018/844 Art. 1.5 (adapted)
where: (a) the car park is located inside the building, and, for major renovations,
renovation measures include the car park or the electric infrastructure of the building,; or (b)
the car park is physically adjacent to the building, and, for major renovations,
renovation measures include the car park or the electrical infrastructure of the car park.
new
Member States shall ensure that the pre-cabling is dimensioned to enable the simultaneous use
of recharging points on all parking spaces. Where, in the case of major renovation, ensuring
two bicycle parking spaces for every dwelling is not feasible, Member States shall ensure as
many bicycle parking spaces as appropriate.
58
Commission Recommendation of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-
sized enterprises (OJ L 124, 20.5.2003, p. 36).
EN 56 EN
2018/844 Art. 1.5
new
56. Member States may decide not to apply paragraphs 12, 23 and 45 to specific categories of
buildings where: (a) with regard to with regard to paragraphs 2 and 5, building permit
applications or equivalent applications have been submitted by 10 March 2021;(b) the pre-
cabling ducting infrastructure required would rely on micro isolated systems or the buildings
are situated in the outermost regions within the meaning of Article 349 TFEU, if this would
lead to substantial problems for the operation of the local energy system and would endanger
the stability of the local grid.
(c) the cost of the recharging and ducting installations exceeds 7 % of the total cost
of the major renovation of the building;
(d) a public building is already covered by comparable requirements according to
the transposition of Directive 2014/94/EU.
new
6. Member States shall ensure that the recharging points referred to in paragraphs 1, 2
and 4 are capable of smart charging and, where appropriate, bidirectional charging, and that
they are operated based on non-proprietary and non-discriminatory communication protocols
and standards, in an interoperable manner, and in compliance with any legal standards and
protocols in the delegated acts adopted pursuant to Article 19(6) and Article 19(7) of
Regulation (EU) …/… [AFIR].
7. Member States shall encourage that operators of non-publicly accessible recharging
points operate them in accordance with Article 5(4) of Regulation (EU) .../….[AFIR], where
applicable.
2018/844 Art. 1.5 (adapted)
new
87. Member States shall provide for measures in order to simplify the deployment of
recharging points in new and existing residential and non-residential buildings and address
possible remove regulatory barriers, including permitting and approval procedures,
without prejudice to the property and tenancy law of the Member States. Member States
shall remove barriers to the installation of recharging points in residential buildings with
parking spaces, in particular the need to obtain consent from the landlord or co-owners for a
private recharging point for own use.
new
Member States shall ensure the availability of technical assistance for building owners and
tenants wishing to install recharging points.
2018/844 Art. 1.5 (adapted)
new
98. Member States shall consider the need for coherent ensure the coherence of
policies for buildings, soft and green mobility and urban planning.
EN 57 EN
9. Member States shall ensure that, when a technical building system is installed,
replaced or upgraded, the overall energy performance of the altered part, and where relevant,
of the complete altered system, is assessed. The results shall be documented and passed on to
the building owner, so that they remain available and can be used for the verification of
compliance with the minimum requirements laid down pursuant to paragraph 1 of this Article
and the issue of energy performance certificates. Without prejudice to Article 12, Member
States shall decide whether to require the issuing of a new energy performance certificate.
Article 13
Smart readiness of buildings
110. The Commission shall, by 31 December 2019, adopt a delegated act acts in
accordance with Article 2923, supplementing this Directive by establishing
concerning an optional common Union scheme for rating the smart readiness of
buildings. The rating shall be based on an assessment of the capabilities of a building or
building unit to adapt its operation to the needs of the occupant and the grid and to improve its
energy efficiency and overall performance.
In accordance with Annex IVIa, the optional common Union scheme for rating the smart
readiness of buildings shall lay down :
(a) establish the definition of the smart readiness indicator; and
(b) establish a methodology by which it is to be calculated.
new
2. The Commission shall, by 31 December 2025, adopt a delegated act in accordance
with Article 29, requiring the application of the common Union scheme for rating the smart
readiness of buildings, in accordance with Annex IV, to non-residential buildings with an
effective rated output for heating systems, or systems for combined space heating and
ventilation of over 290 kW.
2018/844 Art. 1.5 (adapted)
311. The Commission shall, by 31 December 2019, and after having consulted the relevant
stakeholders, adopt an implementing act detailing the technical modalities for the effective
implementation of the scheme referred to in paragraph 110 of this Article, including a
timeline for a non-committal test-phase at national level, and clarifying the complementary
relation of the scheme to the energy performance certificates referred to in Article 1611.
That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure
referred to in Article 3026(3).
new
4. The Commission shall, by 31 December 2025, and after having consulted the relevant
stakeholders, adopt an implementing act detailing the technical modalities for the effective
implementation of the application of the scheme referred to in paragraph 2 to non-residential
buildings with an effective rated output for heating systems, or systems for combined heating
and ventilation of over 290 kW.
EN 58 EN
That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure
referred to in Article 30(3).
Article 14
Data exchange
1. Member States shall ensure that the building owners, tenants and managers can have
direct access to their building systems’ data. At their request, the access or data shall be made
available to a third party. Member States shall facilitate the full interoperability of services
and of data exchange within the Union in accordance with paragraph 6.
For the purpose of this Directive, building systems data shall include at least all data related to
the energy performance of building elements, the energy performance of building services,
building automation and control systems, meters and charging points for e-mobility.
2. When laying down the rules regarding the management and exchange of data, Member
States or, where a Member State has so provided, the designated competent authorities, shall
specify the rules on the access to building systems data by eligible parties in accordance with
this Article and the applicable Union legal framework.
3. No additional costs shall be charged to the building owner, tenant or manager for
access to their data or for a request to make their data available to a third party. Member
States shall be responsible for setting the relevant charges for access to data by other eligible
parties such as financial institutions, aggregators, energy suppliers, energy services providers
and National Statistical Institutes or other national authorities responsible for the
development, production and dissemination of European statistics. Member States or, where
applicable, the designated competent authorities, shall ensure that any charges imposed by
regulated entities that provide data services are reasonable and duly justified.
4. The rules on access to data and data storage for the purpose of this Directive shall
comply with the relevant Union law. The processing of personal data within the framework of
this Directive shall be carried out in accordance with Regulation (EU) 2016/679 of the
European Parliament and of the Council 59.
5. The Commission shall adopt implementing acts detailing interoperability requirements
and non-discriminatory and transparent procedures for access to the data. Those implementing
acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 30(2).
2010/31/EU
Article 9
Nearly zero-energy buildings
1. Member States shall ensure that:
(a) by 31 December 2020, all new buildings are nearly zero-energy buildings; and
(b) after 31 December 2018, new buildings occupied and owned by public
authorities are nearly zero-energy buildings.
59
Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of
such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 4.5.2016,
p. 1).
EN 59 EN
Member States shall draw up national plans for increasing the number of nearly zero-energy
buildings. These national plans may include targets differentiated according to the category of
building.
2. Member States shall furthermore, following the leading example of the public sector,
develop policies and take measures such as the setting of targets in order to stimulate the
transformation of buildings that are refurbished into nearly zero-energy buildings, and inform
the Commission thereof in their national plans referred to in paragraph 1.
3. The national plans shall include, inter alia, the following elements:
(a) the Member State’s detailed application in practice of the definition of nearly
zero-energy buildings, reflecting their national, regional or local conditions, and
including a numerical indicator of primary energy use expressed in kWh/m2 per year.
Primary energy factors used for the determination of the primary energy use may be
based on national or regional yearly average values and may take into account
relevant European standards;
(b) intermediate targets for improving the energy performance of new buildings,
by 2015, with a view to preparing the implementation of paragraph 1;
(c) information on the policies and financial or other measures adopted in the
context of paragraphs 1 and 2 for the promotion of nearly zero-energy buildings,
including details of national requirements and measures concerning the use of energy
from renewable sources in new buildings and existing buildings undergoing major
renovation in the context of Article 13(4) of Directive 2009/28/EC and Articles 6 and
7 of this Directive.
4. The Commission shall evaluate the national plans referred to in paragraph 1, notably
the adequacy of the measures envisaged by the Member State in relation to the objectives of
this Directive. The Commission, taking due account of the principle of subsidiarity, may
request further specific information regarding the requirements set out in paragraphs 1, 2 and
3. In that case, the Member State concerned shall submit the requested information or propose
amendments within nine months following the request from the Commission. Following its
evaluation, the Commission may issue a recommendation.
2018/1999 Art. 53.3
5. As part of its State of the Energy Union report referred to in Article 35 of Regulation
(EU) 2018/1999, the Commission shall report every four years to the European Parliament
and to the Council on the progress of Member States in increasing the number of nearly zero-
energy buildings. On the basis of this reported information the Commission shall, where
necessary, develop an action plan and propose recommendations and measures in accordance
with Article 34 of Regulation (EU) 2018/1999 to increase the number of those buildings and
encourage best practices as regards the cost-effective transformation of existing buildings into
nearly zero-energy buildings.
2010/31/EU
6. Member States may decide not to apply the requirements set out in points (a) and (b)
of paragraph 1 in specific and justifiable cases where the cost-benefit analysis over the
economic lifecycle of the building in question is negative. Member States shall inform the
Commission of the principles of the relevant legislative regimes.
EN 60 EN
Article 1510
Financial incentives and market barriers
1. In view of the importance of providing appropriate financing and other instruments to
catalyse the energy performance of buildings and the transition to nearly zero-energy
buildings, Member States shall take appropriate steps to consider the most relevant such
instruments in the light of national circumstances.
new
1. Member States shall provide appropriate financing, support measures and other
instruments able to address market barriers and stimulate the necessary investments in energy
renovations in line with their national building renovation plan and with a view to the
transformation of their building stock into zero-emission buildings by 2050.
2. Member States shall take appropriate regulatory measures to remove non-economic
barriers to building renovation. With regard to buildings with more than one building unit,
such measures may include removing unanimity requirements in co-ownership structures, or
allowing co-ownership structures to be direct recipients of financial support.
3. Member States shall make best cost-effective use of national financing and financing
available established at Union level, in particular the Recovery and Resilience Facility, the
Social Climate Fund, cohesion policy funds, InvestEU, auctioning revenues from emission
trading pursuant to Directive 2003/87/EC [amended ETS] and other public funding sources.
4. To support the mobilisation of investments, Member States shall promote the roll-out
of enabling funding and financial tools, such as energy efficiency loans and mortgages for
building renovation, energy performance contracting, fiscal incentives, on-tax schemes, on-
bill schemes, guarantee funds, funds targeting deep renovations, funds targeting renovations
with a significant minimum threshold of targeted energy savings and mortgage portfolio
standards. They shall guide investments into an energy efficient public building stock, in line
with Eurostat guidance on the recording of Energy Performance Contracts in government
accounts.
5. Member States shall facilitate the aggregation of projects to enable investor access as
well as packaged solutions for potential clients.
Member States shall adopt measures to ensure that energy efficiency lending products for
building renovations are offered widely and in a non-discriminatory manner by financial
institutions and are visible and accessible to consumers. Member States shall ensure that
banks and other financial institutions and investors receive information on opportunities to
participate in the financing of the improvement of energy performance of buildings.
6. Member States shall ensure the establishment of technical assistance facilities,
including through one-stop-shops, targeting all actors involved in building renovations,
including home owners and administrative, financial and economic actors, including small-
and medium-sized enterprises.
7. Member States shall put in place measures and financing to promote education and
training to ensure that there is a sufficient workforce with the appropriate level of skills
corresponding to the needs in the building sector.
EN 61 EN
2010/31/EU
new
84. The Commission shall, where appropriate, assist upon request Member States in
setting up national or regional financial support programmes with the aim of increasing the
energy performance of efficiency in buildings, especially of existing buildings, by
supporting the exchange of best practice between the responsible national or regional
authorities or bodies.
The Commission shall collect and disseminate best practices on successful public and private
financing schemes and incentives for renovation and other policies and measures as well as
information on schemes for the aggregation of small-scale energy renovation projects. The
Commission shall identify and disseminate best practices on financial incentives to renovate
from a consumer perspective, taking into account cost-efficiency differences between
Member States.
5. In order to improve financing in support of the implementation of this Directive and
taking due account of the principle of subsidiarity, the Commission shall, preferably by 2011,
present an analysis on, in particular:
(a) the effectiveness, the appropriateness of the level, and the actual amount used,
of structural funds and framework programmes that were used for increasing energy
efficiency in buildings, especially in housing;
(b) the effectiveness of the use of funds from the EIB and other public finance
institutions;
(c) the coordination of Union and national funding and other forms of support that
can act as a leverage for stimulating investments in energy efficiency and the
adequacy of such funds for achieving Union objectives.
On the basis of that analysis, and in accordance with the multiannual financial framework, the
Commission may subsequently submit, if it considers this appropriate, proposals with respect
to Union instruments to the European Parliament and the Council.
2018/844 Art. 1.6
new
96. Member States shall link their financial measures for energy performance
efficiency improvements in the renovation of buildings to the targeted or achieved energy
savings, as determined by one or more of the following criteria:
(a) the energy performance of the equipment or material used for the renovation;
in which case, the equipment or material used for the renovation is to be
installed by an installer with the relevant level of certification or qualification
and shall comply with minimum energy performance requirements for
building elements ;
(b) standard values for calculation of energy savings in buildings;
(c) the improvement achieved due to such renovation by comparing energy
performance certificates issued before and after renovation;
(d) the results of an energy audit;
EN 62 EN
(e) the results of another relevant, transparent and proportionate method that
shows the improvement in energy performance.
new
10. From 1 January 2027 at the latest, Member States shall not provide any financial
incentives for the installation of boilers powered by fossil fuels, with the exception of those
selected for investment, before 2027, in accordance with Article 7(1)(h)(i) third hyphen of
Regulation (EU) 2021/1058 of the European Parliament and the Council 60 on the European
Regional Development Fund and on the Cohesion Fund and with Article 73 of Regulation
(EU) 2021/2115 of the European Parliament and the Council 61 on the CAP Strategic Plans.
11. Member States shall incentivise deep renovation and sizeable programmes that
address a high number of buildings and result in an overall reduction of at least 30 % of
primary energy demand with higher financial, fiscal, administrative and technical support.
Member States shall ensure that a staged deep renovation which receives public financial
incentives follows the steps set out in a renovation passport.
12. Financial incentives shall target as a priority vulnerable households, people affected
by energy poverty and people living in social housing, in line with Article 22 of Directive
(EU) .../…. [recast EED].
13. When providing financial incentives to owners of buildings or building units for the
renovation of rented buildings or building units, Member States shall ensure that the financial
incentives benefit both the owners and the tenants, in particular by providing rent support or
by imposing caps on rent increases.
2018/844 Art. 1.6
6a. Databases for energy performance certificates shall allow data to be gathered on the
measured or calculated energy consumption of the buildings covered, including at least public
buildings for which an energy performance certificate, as referred to in Article 13, has been
issued in accordance with Article 12.
6b. At least aggregated anonymised data compliant with Union and national data
protection requirements shall be made available on request for statistical and research
purposes and to the building owner.
2010/31/EU
new
7. The provisions of this Directive shall not prevent Member States from providing
incentives for new buildings, renovations or building elements which go beyond the cost-
optimal levels.
60
Regulation (EU) 2021/1058 of the European Parliament and of the Council of 24 June 2021 on the
European Regional Development Fund and on the Cohesion Fund (OJ L 231, 30.6.2021, p. 60).
61
Regulation (EU) 2021/2115 of the European Parliament and of the Council of 2 December 2021
establishing rules on support for strategic plans to be drawn up by Member States under the common
agricultural policy (CAP Strategic Plans) and financed by the European Agricultural Guarantee Fund
(EAGF) and by the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) and repealing
Regulations (EU) No 1305/2013 and (EU) No 1307/2013 (OJ L 435, 6.12.2021, p. 1).
EN 63 EN
Article 1611
Energy performance certificates
1. Member States shall lay down the necessary measures to establish a system of
certification of the energy performance of buildings.
The energy performance certificate shall include the energy performance of a building
expressed by a numeric indicator of primary energy use in kWh/(m2.y), and reference
values such as minimum energy performance requirements , minimum energy performance
standards, nearly zero-energy building requirements and zero-emission building
requirements, in order to make it possible for owners or tenants of the building or building
unit to compare and assess its energy performance. The energy performance certificate may
include additional information such as the annual energy consumption for non-residential
buildings and the percentage of energy from renewable sources in the total energy
consumption.
new
2. By 31 December 2025 at the latest, the energy performance certificate shall comply
with the template in Annex V. It shall specify the energy performance class of the building,
on a closed scale using only letters from A to G. The letter A shall correspond to zero-
emission buildings as defined in Article 2, point (2) and the letter G shall correspond to the
15% worst-performing buildings in the national building stock at the time of the introduction
of the scale. Member States shall ensure that the remaining classes (B to F) have an even
bandwidth distribution of energy performance indicators among the energy performance
classes. Member States shall ensure a common visual identity for energy performance
certificates on their territory.
3. Member States shall ensure the quality, reliability and affordability of energy
performance certificates. They shall ensure that energy performance certificates are issued by
independent experts following an on-site visit.
2010/31/EU (adapted)
new
42. The energy performance certificate shall include recommendations for the cost-
effective improvement of the energy performance and the reduction of operational
greenhouse gases emissions of a building or building unit, unless the building or
building unit already complies with the relevant zero-emission building standard there is no
reasonable potential for such improvement compared to the energy performance requirements
in force.
The recommendations included in the energy performance certificate shall cover:
(a) measures carried out in connection with a major renovation of the building
envelope or technical building system(s) or systems ; and
(b) measures for individual building elements independent of a major renovation
of the building envelope or technical building system(s) or systems .
53. The recommendations included in the energy performance certificate shall be
technically feasible for the specific building and shall provide an estimate for the energy
savings and the reduction of operational greenhouse gas emissions. Theyand may provide
an estimate for the range of payback periods or cost-benefits over its economic lifecycle.
EN 64 EN
new
6. The recommendations shall include an assessment of whether the heating or air-
conditioning system can be adapted to operate at more efficient temperature settings, such as
low temperature emitters for water based heating systems, including the required design of
thermal power output and temperature/flow requirements.
2010/31/EU (adapted)
new
74. The energy performance certificate shall provide an indication as to where the owner
or tenant can receive more detailed information, including as regards the cost-effectiveness of
the recommendations made in the energy performance certificate. The evaluation of cost
effectiveness shall be based on a set of standard conditions, such as the assessment of energy
savings and underlying energy prices and a preliminary cost forecast. In addition, it shall
contain information on the steps to be taken to implement the recommendations. Other
information on related topics, such as energy audits or incentives of a financial or other nature
and financing possibilities , or advice on how to increase the climate resilience of the
building, may also be provided to the owner or tenant.
5. Subject to national rules, Member States shall encourage public authorities to take into
account the leading role which they should play in the field of energy performance of
buildings, inter alia, by implementing the recommendations included in the energy
performance certificate issued for buildings owned by them within its validity period.
86. Certification for building units may be based:
(a) on a common certification of the whole building; or
(b) on the assessment of another representative building unit with the same energy-
relevant characteristics in the same building.
97. Certification for single-family houses may be based on the assessment of another
representative building of similar design and size with a similar actual energy performance
quality if such correspondence can be guaranteed by the expert issuing the energy
performance certificate.
108. The validity of the energy performance certificate shall not exceed 10 five years.
However for buildings with an energy performance class A, B or C established pursuant to
paragraph 2, the validity of the energy performance certificate shall not exceed 10 years. 9.
The Commission shall, by 2011, in consultation with the relevant sectors, adopt a
voluntary common European Union certification scheme for the energy performance of non-
residential buildings. That measure shall be adopted in accordance with the advisory
procedure referred to in Article 26(2). Member States are encouraged to recognise or use the
scheme, or use part thereof by adapting it to national circumstances.
new
11. Member States shall make simplified procedures for updating an energy performance
certificate available where only individual elements are upgraded (single or standalone
measures).
EN 65 EN
Member States shall make simplified procedures for updating an energy performance
certificate available where measures identified in a renovation passport are put in place.
2010/31/EU (adapted)
new
Article 1712
Issue of energy performance certificates
1. Member States shall ensure that an a digital energy performance certificate is
issued for:
(a) buildings or building units which are constructed , have undergone a major
renovation, are sold or rented out to a new tenant or for which a rental
contract is renewed ; and
(b) buildings where a total useful floor area over 500 m2 is owned or
occupied by a public bodies authority and frequently visited by the
public. On 9 July 2015, this threshold of 500 m2 shall be lowered to 250 m2.
The requirement to issue an energy performance certificate does not apply where a certificate,
issued in accordance with either Directive 2010/31/EU 2002/91/EC or this Directive,
for the building or building unit concerned is available and valid.
2. Member States shall require that, when buildings or building units are constructed,
sold or rented out or when rental contracts are renewed , the energy performance
certificate or a copy thereof is shown to the prospective new tenant or buyer and handed over
to the buyer or new tenant.
3. Where a building is sold or rented out in advance of construction or major
renovation , Member States may require the seller to provide an assessment of its future
energy performance, as a derogation from paragraphs 1 and 2; in this that case, the
energy performance certificate shall be issued at the latest once the building has been
constructed or renovated and shall reflect the as-built state .
4. Member States shall require that when:buildings having an energy performance
certificate,building units in a building having an energy performance certificate, andbuilding
units having an energy performance certificate, buildings or buildings units which are
offered for sale or for rent have an energy performance certificate , and that the
energy performance indicator and class of the energy performance certificate of the
building or the building unit, as applicable, is stated in the online and offline
advertisements , including in property search portal websites in commercial media.
new
Member States shall carry out sample checks or other controls to ensure compliance with
these requirements.
2010/31/EU
5. The provisions of this Article shall be implemented in accordance with applicable
national rules on joint ownership or common property.
EN 66 EN
6. Member States may exclude the categories of buildings referred to in Article 4(2) from
the application of paragraphs 1, 2, 4 and 5 of this Article.
67. The possible effects of energy performance certificates in terms of legal proceedings,
if any, shall be decided in accordance with national rules.
new
7. Member States shall ensure that all energy performance certificates issued are
uploaded to the database for energy performance of building referred to in Article 19. The
upload shall contain the full energy performance certificate, including all necessary data
required for the calculation of the energy performance of the building.
2010/31/EU (adapted)
Article 1813
Display of energy performance certificates
1. Member States shall take measures to ensure that where a total useful floor area over
500 m2 of a building for which an energy performance certificate has been issued in
accordance with Article 1712(1) is occupied by public authorities and frequently visited by
the public, the energy performance certificate is displayed in a prominent place clearly visible
to the public.On 9 July 2015, this threshold of 500 m2 shall be lowered to 250 m2.
2. Member States shall require that where a total useful floor area over 500 m2 of a
building for which an energy performance certificate has been issued in accordance with
Article 1712(1) is frequently visited by the public, the energy performance certificate is
displayed in a prominent place clearly visible to the public.
3. The provisions of this Article paragraphs 1 and 2 do not include an obligation
to display the recommendations included in the energy performance certificate.
new
Article 19
Databases for energy performance of buildings
1. Each Member State shall set up a national database for energy performance of
buildings which allows data to be gathered on the energy performance of the buildings and on
the overall energy performance of the national building stock.
The database shall allow data to be gathered related to energy performance certificates,
inspections, the building renovation passport, the smart readiness indicator and the calculated
or metered energy consumption of the buildings covered.
2. The database shall be publicly accessible, in compliance with Union and national data
protection rules. Member States shall ensure access to the full energy performance certificate
for building owners, tenants and managers, and to financial institutions as regards the
buildings in their investment portfolio. For buildings offered for rent or sale, Member States
shall ensure access to the full energy performance certificate for prospective tenants or
buyers.
EN 67 EN
3. Member States shall make publicly available information on the share of buildings in
the national building stock covered by energy performance certificates and aggregated or
anonymised data on the energy performance of the buildings covered. The public information
shall be updated at least twice per year. Member States shall make anonymised or aggregated
information available to public and research institutions such as National Statistics Institutes,
upon request.
4. At least once per year, Member States shall ensure the transfer of the information in
the national database to the Building Stock Observatory.
5. The Commission shall, by 30 June 2024, adopt an implementing act with a common
template for the transfer of the information to the Building Stock Observatory.
That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure
referred to in Article 30(3).
6. For the purpose of ensuring coherence and consistency of information, Member States
shall ensure that the national database for energy performance of buildings is interoperable
and integrated with other administrative databases containing information on buildings, such
as the national building cadastre and digital building logbooks.
2018/844 Art. 1.7 (adapted)
new
Article 2014
Inspection of heating systems Inspections
1. Member States shall lay down the necessary measures to establish regular inspections
of the accessible parts of heating , ventilation and air conditioning systems or of systems
for combined space heating and ventilation, with an effective rated output of over 70 kW,
such as the heat generator, control system and circulation pump(s) used for heating buildings.
The effective rating of the system shall be based on the sum of the rated output of the
heating and air-conditioning generators.
new
2. Member States shall establish separate inspection schemes for the inspections of
residential and non-residential systems.
3. Member States may set different inspection frequencies depending on the type and
effective rated output of the system whilst taking into account the costs of the inspection of
the system and the estimated energy cost savings that may result from the inspection. Systems
shall be inspected at least every five years. Systems with generators of an effective rated
output of more than 290 kW shall be inspected at least every two years.
4. The inspection shall include the assessment of the generator or generators, circulation
pumps, fans and control system. Member States may decide to include in the inspection
schemes any additional building systems identified under Annex I.
EN 68 EN
2018/844 Art. 1.7 (adapted)
new
The inspection shall include an assessment of the efficiency and sizing of the heat generator
or generators and of its main components compared with the heating requirements of the
building and, where relevant, consider the capabilities of the heating system or of the system
for combined space heating and ventilation to optimise its performance under typical or
average operating conditions. Where relevant, the inspection shall assess the feasibility of
the system to operate under different and more efficient temperature settings, while ensuring
the safe operation of the system.
new
The inspections scheme shall include the assessment of the sizing of the ventilation system
compared with the requirements of the building and consider the capabilities of the ventilation
system to optimise its performance under typical or average operating conditions.
2018/844 Art. 1.7 (adapted)
new
Where no changes have been made to the heating system or to the system for combined space
heating and ventilation or to the heating requirements of the building following an inspection
carried out pursuant to this Article paragraph, Member States may choose not to
require the assessment of the heat generator main component sizing or the assessment
of operation under different temperatures to be repeated.
52. Technical building systems that are explicitly covered by an agreed energy
performance criterion or a contractual arrangement specifying an agreed level of energy
efficiency improvement, such as energy performance contracting, or that are operated by a
utility or network operator and therefore subject to performance monitoring measures on the
system side, shall be exempt from the requirements laid down in paragraph 1, provided that
the overall impact of such an approach is equivalent to that resulting from paragraph 1.
63. As an alternative to paragraph 1 and provided that the overall impact is equivalent to
that resulting from paragraph 1, Member States may opt to take measures to ensure the
provision of advice to users concerning the replacement of heat generators, other
modifications to the heating system or to the system for combined space heating and
ventilation and alternative solutions to assess the performance, efficiency and
appropriate size of those systems.
Before applying the alternative measures referred to in the first subparagraph of this
paragraph, each Member State shall, by means of submitting a report to the Commission,
document the equivalence of the impact of those measures to the impact of the measures
referred to in paragraph 1.
2018/1999 Art. 53.5
Such a report shall be submitted to the Commission as part of the Member States' integrated
national energy and climate plans referred to in Article 3 of Regulation (EU) 2018/1999.
EN 69 EN
2018/844 Art. 1.7 (adapted)
new
74. Member States shall lay down requirements to ensure that, where technically and
economically feasible, non-residential buildings with an effective rated output for heating
systems or systems for combined space heating and ventilation of over 290 kW are equipped
with building automation and control systems 31 December 2024 by2025. The
threshold for the effective rated output shall be lowered to 70 kW by31 December 2029.
The building automation and control systems shall be capable of:
(a) continuously monitoring, logging, analysing and allowing for adjusting energy
use;
(b) benchmarking the building’s energy efficiency, detecting losses in efficiency of
technical building systems, and informing the person responsible for the
facilities or technical building management about opportunities for energy
efficiency improvement; and
(c) allowing communication with connected technical building systems and other
appliances inside the building, and being interoperable with technical building
systems across different types of proprietary technologies, devices and
manufacturers.
85. Member States shall may lay down requirements to ensure that from 1
January 2025, new residential buildings and residential buildings undergoing major
renovations are equipped with:
(a) the functionality of continuous electronic monitoring that measures systems’
efficiency and informs building owners or managers when it has fallen
significantly and when system servicing is necessary; and
(b) effective control functionalities to ensure optimum generation, distribution,
storage and use of energy.
96. Buildings that comply with paragraph 74 or 85 shall be exempt from the requirements
laid down in paragraph 1.
new
10. Member States shall put in place inspection schemes or alternative measures including
digital tools, to certify that the delivered construction and renovation works meet the designed
energy performance and are compliant with the minimum energy performance requirements
as laid down in by the building codes.
11. Member States shall include a summarised analysis of the inspection schemes and
their results as an annex to the building renovation plan referred to in Article 3. Member
States that have chosen the alternative measures indicated in paragraph 6 of this Article shall
include a summarised analysis and the results of the alternative measures.
EN 70 EN
2018/844 Art. 1.7
Article 15
Inspection of air-conditioning systems
1. Member States shall lay down the necessary measures to establish regular inspections
of the accessible parts of air-conditioning systems or of systems for combined air-
conditioning and ventilation, with an effective rated output of over 70 kW. The inspection
shall include an assessment of the efficiency and sizing of the air-conditioning system
compared with the cooling requirements of the building and, where relevant, consider the
capabilities of the air-conditioning system or of the system for combined air-conditioning and
ventilation to optimise its performance under typical or average operating conditions.
Where no changes have been made to the air-conditioning system or to the system for
combined air-conditioning and ventilation or to the cooling requirements of the building
following an inspection carried out pursuant to this paragraph, Member States may choose not
to require the assessment of the sizing of the air-conditioning system to be repeated.
Member States that maintain more stringent requirements pursuant to Article 1(3) shall be
exempt from the obligation to notify them to the Commission.
2. Technical building systems that are explicitly covered by an agreed energy
performance criterion or a contractual arrangement specifying an agreed level of energy
efficiency improvement, such as energy performance contracting, or that are operated by a
utility or network operator and therefore subject to performance monitoring measures on the
system side, shall be exempt from the requirements laid down in paragraph 1, provided that
the overall impact of such an approach is equivalent to that resulting from paragraph 1.
3. As an alternative to paragraph 1 and provided that the overall impact is equivalent to
that resulting from paragraph 1, Member States may opt to take measures to ensure the
provision of advice to users concerning the replacement of air-conditioning systems or
systems for combined air-conditioning and ventilation, other modifications to the air-
conditioning system or system for combined air-conditioning and ventilation and alternative
solutions to assess the efficiency and appropriate size of those systems.
Before applying the alternative measures referred to in the first subparagraph of this
paragraph, each Member State shall, by means of submitting a report to the Commission,
document the equivalence of the impact of those measures to the impact of the measures
referred to in paragraph 1.
2018/1999 Art. 53.6
Such a report shall be submitted to the Commission as part of the Member States' integrated
national energy and climate plans referred to in Article 3 of Regulation (EU) 2018/1999.
2018/844 Art. 1.7
4. Member States shall lay down requirements to ensure that, where technically and
economically feasible, non-residential buildings with an effective rated output for systems for
air-conditioning or systems for combined air-conditioning and ventilation of over 290 kW are
equipped with building automation and control systems by 2025.
EN 71 EN
The building automation and control systems shall be capable of:
(a) continuously monitoring, logging, analysing and allowing for adjusting energy
use;
(b) benchmarking the building’s energy efficiency, detecting losses in efficiency
of technical building systems, and informing the person responsible for the facilities
or technical building management about opportunities for energy efficiency
improvement; and
(c) allowing communication with connected technical building systems and other
appliances inside the building, and being interoperable with technical building
systems across different types of proprietary technologies, devices and
manufacturers.
5. Member States may lay down requirements to ensure that residential buildings are
equipped with:
(a) the functionality of continuous electronic monitoring that measures systems’
efficiency and informs building owners or managers when it has fallen significantly
and when system servicing is necessary, and
(b) effective control functionalities to ensure optimum generation, distribution,
storage and use of energy.
6. Buildings that comply with paragraph 4 or 5 shall be exempt from the requirements
laid down in paragraph 1.
2010/31/EU (adapted)
new
Article 2116
Reports on the inspection of heating , ventilation and air-conditioning systems
1. An inspection report shall be issued after each inspection of a heating ,
ventilation or air-conditioning system. The inspection report shall contain the result of the
inspection performed in accordance with Article 2014 or 15 and include recommendations for
the cost-effective improvement of the energy performance of the inspected system.
The Those recommendations may be based on a comparison of the energy
performance of the system inspected with that of the best available feasible system and a
system of similar type for which all relevant components achieve the level of energy
performance required by the applicable legislation.
2. The inspection report shall be handed over to the owner or tenant of the building.
new
3. The inspection report shall be uploaded into the national database for energy
performance of buildings pursuant to Article 19.
EN 72 EN
2010/31/EU (adapted)
new
Article 2217
Independent experts
1. Member States shall ensure that the energy performance certification of buildings ,
the establishment of renovation passports, the smart readiness assessment, and the
inspection of heating systems and air-conditioning systems are carried out in an independent
manner by qualified and/or certified accredited experts, whether operating in a self-
employed capacity or employed by public bodies or private enterprises.
Experts shall be accredited certified in accordance with Article 26 of Directive (EU) …/…
[recast EED] taking into account their competence.
2. Member States shall make available to the public information on training and
accreditations certifications . Member States shall ensure that either regularly updated
lists of qualified and/or accredited certified experts or regularly updated lists of
accredited certified companies which offer the services of such experts are made
available to the public.
new
Article 23
Certification of building professionals
1. Member States shall ensure the appropriate level of competence for building
professionals carrying out integrated renovation works in line with Article 26 [recast EED].
2. Where appropriate and feasible, Member States shall ensure that certification or
equivalent qualification schemes are available for providers of integrated renovation works
where this is not covered by Article 18(3) of Directive (EU) 2018/2001 [amended RED] or
Article 26 of Directive (EU) …/….[recast EED].
2010/31/EU (adapted)
new
Article 2418
Independent control system
1. Member States shall ensure that independent control systems for energy performance
certificates are established in accordance with Annex VI, and that independent control
systems for renovation passports, smart readiness indicators and reports on the inspection
of heating and air-conditioning systems are established in accordance with Annex II. Member
States may establish separate systems for the control of energy performance certificates ,
renovation passports, smart readiness indicators and for the control of reports on the
inspection of heating and air-conditioning systems.
EN 73 EN
2. The Member States may delegate the responsibilities for implementing the
independent control systems.
Where the Member States decide to do so, they shall ensure that the independent control
systems are implemented in compliance with Annex VIII.
3. Member States shall require the energy performance certificates , the renovation
passports, the smart readiness indicators and the inspection reports referred to in paragraph
1 to be made available to the competent authorities or bodies on request.
2018/844 Art. 1.8 (adapted)
new
Article 2519
Review
The Commission, assisted by the Committee established by referred to in Article
3026, shall review this Directive by the end of 2027 1 January 2026 at the latest, in the
light of the experience gained and progress made during its application, and, if necessary,
make proposals.
As part of that review, the Commission shall assess whether the application of this
Directive in combination with other legislative instruments addressing energy efficiency and
greenhouse gas emissions from buildings, notably through carbon pricing, deliver sufficient
progress towards achieving a fully decarbonised, zero-emission building stock by 2050, or
whether further binding measures at Union level, in particular mandatory minimum energy
performance standards across the whole building stock, need to be introduced. tThe
Commission shall also examine in what manner Member States could apply integrated
district or neighbourhood approaches in Union building and energy efficiency policy, while
ensuring that each building meets the minimum energy performance requirements, for
example by means of overall renovation schemes applying to a number of buildings in a
spatial context instead of a single building. The Commission shall, in particular, assess the
need for further improvement of energy performance certificates in accordance with Article
11.
2018/844 Art. 1.9 (adapted)
Article 19a
Feasibility study
The Commission shall, before 2020, conclude a feasibility study, clarifying the possibilities
and timeline to introduce the inspection of stand-alone ventilation systems and an optional
building renovation passport that is complementary to the energy performance certificates, in
order to provide a long-term, step-by-step renovation roadmap for a specific building based
on quality criteria, following an energy audit, and outlining relevant measures and renovations
that could improve the energy performance.
EN 74 EN
2010/31/EU
new
Article 2620
Information
1. Member States shall take the necessary measures to inform the owners or tenants of
buildings or building units and all relevant market actors of the different methods and
practices that serve to enhance energy performance. In particular, Member States shall take
the necessary measures to provide tailor-made information to vulnerable households.
2018/844 Art. 1.10
2. Member States shall in particular provide information to the owners or tenants of
buildings on energy performance certificates, including their purpose and objectives, on cost-
effective measures and, where appropriate, financial instruments, to improve the energy
performance of the building, and on replacing fossil fuel boilers with more sustainable
alternatives. Member States shall provide the information through accessible and transparent
advisory tools such as renovation advice and one-stop-shops.
2010/31/EU (adapted)
new
At the request of the Member States, the Commission shall assist Member States in staging
information campaigns for the purposes of paragraph 1 and the first subparagraph of this
paragraph, which may be dealt with in Union programmes.
3. Member States shall ensure that guidance and training are made available for those
responsible for implementing this Directive. Such guidance and training shall address the
importance of improving energy performance, and shall enable consideration of the optimal
combination of improvements in energy efficiency, reduction of greenhouse gas emissions,
use of energy from renewable sources and use of district heating and cooling when
planning, designing, building and renovating industrial or residential areas. Such guidance
and training may also address structural improvements, adaptation to climate change, fire
safety, risks related to intense seismic activity, the removal of hazardous substances including
asbestos, air pollutant emissions (including fine particulate matter) and accessibility for
persons with disabilities.
4. The Commission is invited to continuously improve its information services, in
particular the website that has been set up as a European portal for energy efficiency in
buildings directed towards citizens, professionals and authorities, in order to assist Member
States in their information and awareness-raising efforts. Information displayed on this
that website might include links to relevant European Union and national, regional and
local legislation, links to Europa websites that display the National Energy Efficiency Action
Plans, links to available financial instruments, as well as best practice examples at national,
regional and local level. In the context of the European Regional Development Fund, the
Cohesion Fund and the Just Transition Fund, the Commission shall continue and further
intensify its information services with the aim of facilitating the use of available funds by
providing assistance and information to interested stakeholders, including national, regional
EN 75 EN
and local authorities, on funding possibilities, taking into account the latest changes in the
regulatory framework.
Article 2721
Consultation
In order to facilitate the effective implementation of the this Directive, Member States
shall consult the stakeholders involved, including local and regional authorities, in accordance
with the national legislation applicable and as relevant. Such consultation is of particular
importance for the application of Articles 9 and 2620.
Article 2822
Adaptation of Annex I to technical progress
The Commission shall adapt points 3 and 4 of Annex I to technical progress by means of
adopt delegated acts in accordance with Articles 2923, 24 and 25 concerning the
adaptation of points 4 and 5 of Annex I to technical progress .
2018/844 Art. 1.11 (adapted)
new
Article 2923
Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Articles 65, 7, 10 118 138 and
2822 shall be conferred on the Commission for a an indeterminate period of time
of five years from [date of entry into force of this Directive] 9 July 2018. The
Commission shall draw up a report in respect of the delegation of power not later than nine
months before the end of the five-year period. The delegation of power shall be tacitly
extended for periods of an identical duration, unless the European Parliament or the Council
opposes such extension not later than three months before the end of each period.
3. The delegation of power referred to in Articles 65, 7, 10, 1318 and 2822 may be
revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall
put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day
following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a
later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in
force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional
Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Articles 65, 7, 10, 118 138 or 2822 shall
enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or
the Council within a period of two months of notification of that act to the European
EN 76 EN
Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament
and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period
shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the
Council.
2018/844 Art. 1.13
Article 3026
Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a
committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011
shall apply.
3. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011
shall apply.
2010/31/EU (adapted)
new
Article 3127
Penalties
Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of the
national provisions adopted pursuant to this Directive and shall take all measures necessary to
ensure that they are implemented. The penalties provided for must be effective, proportionate
and dissuasive. Member States shall communicate those provisions to the Commission by 9
January 2013 at the latest and shall notify it the Commission without delay of any
subsequent amendment affecting them the provisions communicated in accordance with
Article 27 of Directive 2010/31/EU .
Article 3228
Transposition
1. Member States shall adopt and publish, by 9 July 2012 at the latest, bring into
force the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with
Articles 2 to 18, 1 to 3, 5 to 26, 29 and 32 and with Articles 20 and 27 Annexes I to
III and V to IX by […] . They shall immediately communicate the text of those
measures and a correlation table to the Commission.
They shall apply those provisions as far as Articles 2, 3, 9, 11, 12, 13, 17, 18, 20 and 27 are
concerned, from 9 January 2013 at the latest. They shall apply those provisions as far as
Articles 4, 5, 6, 7, 8, 14, 15 and 16 are concerned, to buildings occupied by the public
authorities from 9 January 2013 at the latest and to other buildings from 9 July 2013 at the
latest.They may defer the application of Article 12(1) and (2) to single building units that are
rented out, until 31 December 2015. This shall however not result in fewer certificates being
issued than would have been the case under the application of the Directive 2002/91/EC in the
Member State concerned. When Member States adopt those measures, they shall
EN 77 EN
contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of
their official publication. They shall also include a statement that references in existing laws,
regulations and administrative provisions to the Directive 2002/91/EC repealed by
this Directive shall be construed as references to this Directive. Member States shall
determine how such reference is to be made and how that statement is to be formulated.
2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions
of national law which they adopt in the field covered by this Directive.
Article 3329
Repeal
Directive 2010/31/EU 2002/91/EC, as amended by the Regulation acts listed
indicated in Annex VIIIIV, Part A, is hereby repealed with effect from […] 1 February
2012, without prejudice to the obligations of the Member States relating to the time limit
time-limits for the transposition into national law and the dates of
application of the Directive Directives set out in Annex VIIIIV, Part B.
References to the repealed Directive 2002/91/EC shall be construed as references to
this Directive and shall be read in accordance with the correlation table in Annex IXV.
Article 3430
Entry into force
This Directive shall enter into force on the 20th twentieth day following that of
its publication in the Official Journal of the European Union.
Articles 4, 27, 28, 30, 31 and 33 to 35 and Annex IV shall apply from [the day after the
date in the first subparagraph of Article 32].
Article 3531
Addressees
This Directive is addressed to the Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 78 EN