Käskkiri

Raudtee arendused Jõgeva valla üldplaneeringus 02.12.2021 veebikohtumise MEMO Kohtumisel osalesid Jõgeva Vallavalitsus: Angela Saksing, Viktor Svjatõšev, Triin Pärsim Planeeringukonsultant: Kadri Vaher, Moonika Lipping Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM): Ain Tatter, Indrek Laineveer Eesti Raudtee (ER): Arvo Smiltinš, Urmas Leinfeld, Riho Vjatkin, Argo Kangur Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA): Maarja Moks, Liina Roosimägi Rahandusministeerium (RaM): Eleri Kautlenbach (PLO), Kadi-Kaisa Kaljuveer (REHO), Taivo Tali (REHO Jõgeva talitus), Agnes Lihtsa (REHO Jõgeva talitus), Tuuli Veersalu (REHO) Kohtumise eesmärk MKM pöördus 15.11.2021 RaM-i poole murega. RaM kutsus kohtumise kokku, et arutada valla juhtide osavõtul raudtee õgvenduste planeerimise võimalust Jõgeva valla üldplaneeringus ja sellega seotud projekteerimistingimuste andmist. Olulisem arutelust Eesmärk üleriigilisest planeeringust – vähendada Tallinn-Tartu aegruumilist vahemaad, saavutada raudteel reisirongide kiirus kuni 160 km/h. Ühtlasi on Eesti riigil rahvusvaheline kohustus vähendada transpordi heitgaaside jalajälge aastaks 2030. Raudtee elektrifitseerimine täidab kaks ühes eesmärki. Riik soetab 6 elektrirongi (saabuvad 2024. a lõpus). Projekt on ajakriitiline - kui ei õnnestu 2024-ks aastaks elektrifitseerimine + 160 km/h (ja selleks õgvendamine), võib jääda eesmärk täitmata. Projekti teostatakse Euroopa Liidu vahenditest, millest tulenevad piirangud hilisemale ümberehitamisele. Hiljem õgvendamise juurde tagasi tulemine, kui raudtee on elektrifitseeritud ei ole sellel kümnendil võimalik ja kaasnevad kulud, mis võivad osutuda ebaratsionaalseks. Eesti Raudteel on ülesanne moderniseerida kogu raudtee taristu, sh saavutada reisirongide kiirus kuni 160 km/h. Esimene prioriteet on Tallinn – Tapa – Tartu liin, kus 2024. a lõpuks peab olema kasutusvalmidus. Ehitusõigust on vaja hiljemalt 2023. a alguses (5. jaanuariks), selleks ajaks peavad maad olema riigi omandis MKM-i valitsemisalas. ER koos MKM-iga on alustanud maade võõrandamise teemal eeltööd Maa-ametiga. Omavalitsusliidud, sh SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, on teinud pöördumise 20. mai 2020.a Eesti Raudtee poole, millega avaldati toetust raudtee arengutele ja reisirongide liikumiskiiruse tõstmisele. ER tellis 2020.a suvel koostöös riigiga uuringu – töötati välja trassi geomeetria kiirusele 160 km/h. Saadi konkreetsed õgvendused, mis saadeti kõikidele KOV-idele – eesmärgiga integreerida perspektiivne trass üldplaneeringutesse (ÜP). Õgvendused ei ole tänaseks ÜP jaoks muutunud ja on täpsed. Samaaegselt (2020 oktoober) saadeti KOV-idele ja TTJA-le kiri küsimusega, kas õgvendamistele on vaja eraldi planeeringut. Vastasid kõik, välja arvatud Jõgeva vald ja Tartu vald. Kõik KOV-id integreerisid õgvendused koostatavatesse ÜP-sse. Planeeringute teemaline arutelu toimus 2021. a aprillis. Arutelu tulemuseks oli järeldus, et projekteerimistingimustest piisab ja täiendavat planeeringut ei ole vaja. Tänaseks on väljastatud projekteerimistingimused (PT) kõikides valdades, välja arvatud Tartu ja Jõgeva vallad. PT menetluses on TTJA leidnud, et Jõgeva vallas ei saa PT-d väljastada kuna PT peab vastama kehtivale ÜP-le. Kehtivad ÜP-d tänase Jõgeva valla territooriumil käsitlevad raudtee õgvendusi vaid osaliselt. Tänaseks on TTJA leidnud lahenduse – PT antakse lõikudes, kus raudtee õgvendus jääb olemasoleva raudteemaa piiresse. Kohtades, kus õgvendus väljub olemasolevast raudteemaast, antakse PT kõrvaltingimusega – PT hakkab kehtima pärast ÜP kehtestamist. ER saab aja võitmiseks hakata projekteerima omal riisikol. Juhul kui Jõgeva vald ÜP-ga õgvendusi ei planeeri, siis PT tühistatakse. PT avatud menetluse käigus kaasas TTJA asjakohased riigiasutused, kes on esitanud ka oma ettepanekud. Raudtee arendused Jõgeva valla üldplaneeringus 02.12.2021 veebikohtumise MEMO Olemas on maade võõrandamise vajaduse kaardistus. Jõgeva vallas on TTJA avatud PT menetluse raames saatnud otse teated 19 erakinnistu omanikule. Jõgeva valla ÜP 2020. a avalikustatud eelnõu (eskiis) lahenduses olid raudtee õgvendused planeeritud. Kerkinud vajadus Natura täishindamiseks ÜP KSH osana oli üks põhjustest, mille tõttu jäeti õgvendused lahendusest välja. ÜP eelnõu 09.11.2021 kooskõlastamisele saadetud lahenduses raudtee õgvendusi planeeritud ei ole. Tänaseks on RaM koostöös Keskkonnaametiga (KeA) leidnud lahenduse Natura 2000 alaga piirneva raudtee lõigu jaoks. Nimetatud lõigus ei välju rekonstrueeritav (tulenevalt EhS-i lisast 1 raudteerajatise rekonstrueerimine ei eelda planeeringut) raudtee olemasoleva raudteemaa piiridest, muudatus üldplaneeringu joonisel oleks umbes üks mm. Kohtades, kus raudtee rekonstrueerimine ei välju olemasoleva raudteemaa piiridest saab TTJA anda välja, ja on juba andnud, projekteerimistingimused, peale mida on tegemist olukorraga, kus tegevust on asutud ellu viima. Eeltoodust tulenevalt nimetatud kohtades puudub vajadus planeerida raudteed koostatava üldplaneeringuga, millest omakorda tuleneb, et üldplaneeringu KSH ei pea hindama mõjusid / Natura mõjusid. Kuivõrd tavapäraselt üldplaneeringu KSH hindab eelkõige üldplaneeringuga planeeritud tegevuse elluviimisega kaasnevaid mõjusid. Kohtades, kus Jõgeva vallas raudtee õgvendused väljuvad olemasolevast raudteemaast - Natura 2000 aladega puutumus puudub. Jõgeva valla jaoks on olnud raskuseks raudtee planeerimine üldplaneeringus, viimane on eelkõige omavalitsuse enda arenguvajaduste ja huvide jaoks koostatav planeering. Vallal ei ole ÜP-s enam võimalik osaleda trassikoridori valikus, pakkuda alternatiive. Erimeelsusi on põhjustanud kohalikku elu mõjutav raudtee ületuskohtade sulgemise kavatsused. Puudu on olnud infost maade võõrandamiseks tehtud eeltööde kohta. Viivitusi ÜP menetluses on põhjustanud COVID ja ebaselgus Natura hindamise kohta ÜP- s. Vald on hinnanud ÜP valmimise (ilma raudtee õgvenduste planeerimiseta) poole aasta võrra hilisemaks (ehk 2022. a suveks) kui algselt plaaniti. RaM hinnangul on ajaraami arvestades ainuke võimalus õgvendusi kavandada Jõgeva valla koostatava üldplaneeringuga (näiteks riigi eriplaneeringu koostamine võtab ligikaudu 5 a). Lepiti kokku 1. Jõgeva Vallavalitsus on valmis raudtee õgvendused planeeringu lahendusse uuesti sisse tooma, tulenevalt minema menetluses sammu tagasi, hindama lisanduvate tegevuste aja- ja ressursikulukust. Valla jaoks on oluline, et koostöö toimuks vastastikusel infovahetusel ja osapooled täidaks oma ülesandeid. Vallal ei ole võimalik minna maaomanikega otsesuhtlusesse ilma riigi poolse toeta. Segituste jagamisel ja sõnumite koostamisel on vajalik MKM-i poolne tugi – vt punkt 4. 2. Õgvenduste määramisel ÜP-ga seatakse kinnisomandile kitsendus. ÜP protsessis PlanS-ist tulenevate menetlusnõuete korrektseks järgimiseks on vajalik, lisaks tavapärasele kaasamisele ja ajalehe kaudu avalikustamisest teavitamisele, omavalitsusel saata neile maaomanikele, kelle maale kitsendus seatakse otse teated (PlanS § 77 lg 8). Iga huvitatud isik peab saama ÜP protsessis arvamust avaldada ja olla ära kuulatud. ÜP heakskiitmise menetluses RaM REHO kontrollib menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele. 3. Väga oluline elanike poole pöördumisel on selge ja hästi juhitud kommunikatsioon. Selgitada inimestele arusaadavalt, miks ja mida tehakse ÜP ning mida PT menetluses ja kummagi tähendus maaomaniku jaoks. Jõgeva Vallavalitsus ei saa ÜP protsessis delegeerida edasi PlanS-ist planeeringu koostamise korraldajale tulenevat kaasamise ja teavitamise kohustust (PlanS § 4 lg 2), kuid sõnumite koostamist, sh huvitatud isikutele vahetult selgituste jagamist, kirjade vastuste koostamist on võimalik teha koostöös – vt punkt 4. 4. RaM-i tungiv soovitus (punktis ei lepitud kokku), arvestades kiirema raudtee realiseerumise võimaluse ajakriitilisust, on määrata MKM-i juurde konkreetne isik, kes juhib kommunikatsiooni, koordineerib koostööd ja otsuste tegemist, haldab kogu infot (mh maade võõrandamise kohta), Raudtee arendused Jõgeva valla üldplaneeringus 02.12.2021 veebikohtumise MEMO toetab valda punktides 1 ja 3 toodud küsimustes, osaleb töökoosolekutel ning vajadusel kutsub koosolekuid kokku. Eesti Raudtee aitab tehnilistes küsimustes. 5. Eesti Raudtee on valmis koostööks ja lahenduste otsimiseks. Jõgeva Vallavalitsus koostöös Eesti Raudteega selgitab õgvenduste kavandamisest tulenevate lisakulutuste korral nende kompenseerimise võimaluse. 6. Planeerimisseadus ei võimalda anda ÜP koostamisel rahastamist üle huvitatud isikule, mistõttu menetlustoimingutega seotud kulud tuleb kanda vallal. 7. TTJA jagab ÜP konsultandile teavet projekteerimistingimuste ja neile tehtud ettepanekute kohta. 8. RaM toetab kõiki osapooli planeeringumenetluse küsimustes ja vajadusel mõjuhindamisega seotud küsimuste kerkimisel. Aitab valda ja konsultanti koostöös Keskkonnaametiga. Tänase teadmisega on vajalik traditsiooniline ÜP KSH, mingeid erisusi ei tohiks kaasneda. Vajadusel selgitab RAM kooskõlastavale osapoolele olukorra ajakriitilisust ja tähtsust. RaM-i selgitus menetlusetapi kordamise kohta (16.12.2021): Tulenevalt haldusmenetluse seadusest võimaldab planeeringumenetlus minna menetluses tagasi ja teatud etappi korrata. Kohalik omavalitsuse pädevuses on hinnata, millisesse etappi on vajalik tagasi pöörduda, et näiteks võtta arvesse varem mitte teada olnud planeeringu põhilahendust mõjutavat olulist asjaolu või parandada tehtud menetlusviga. Juhul kui on vajalik minna tagasi kooskõlastamise etappi, on kooskõlastamise kordamine vajalik selle riigiametiga/nende riigiametitega, kelle haldusalasse puutuvat muudatus mõjutab. Seejuures on vajalik pidada silmas ka võimalike kaitsevöönditega seonduvat (näiteks puutumus muinsuskaitse aluse objekti vmt objekti kaitsevööndiga). Kirja pani Tuuli Veersalu RaM REHO planeeringute nõunik  VAIDEOTSUS 18.02.2022 nr 2-5/22/0008/12 Vaide esitaja Juriidilise nimi: AS Eesti Raudtee Registrikood: 11575838 Asukoht: Telliskivi tn 60/2, 15073 Tallinn Esindaja: vandeadvokaadid Asko Pohla ja Martin Männik Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi [email protected]; [email protected] Vaidlustatud haldusaktid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.12.2021 otsus nr 1-7/21-523 ja otsus nr 1-7/21- 524. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS Eesti Raudtee 21.01.2022 vaie täies ulatuses ja tunnistada kehtetuks 28.12.2021 otsuse nr 1-7/21-523 punktid 4.4. ja 4.5. ning väljastada AS-le Eesti Raudtee projekteerimistingimused vastavalt taotlusele nr 2111002/04027 ka õgvenduse D6 osas taotlejale teatavaks tegemise hetkest, mis kehtiks EhS § 33 lg 1 kohaselt viis aastat arvates haldusakti väljastamise kuupäevast; 2. Rahuldada AS Eesti Raudtee 21.01.2022 vaie täies ulatuses ja tunnistada kehtetuks 28.12.2021 otsuse nr 1-7/21-524 punktid 4.4. ja 4.5 ning väljastada AS-le Eesti Raudtee projekteerimistingimused vastavalt taotlusele nr 2111002/04028 ka õgvenduste D8 ja D9 osas taotlejale teatavaks tegemise hetkest, mis kehtiks EhS § 33 lg 1 kohaselt viis aastat arvates haldusakti väljastamise kuupäevast. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]).  2 FAKTILISED ASJAOLUD 1. 26.03.2021 esitas AS Eesti Raudtee (edaspidi ER) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) projekteerimistingimuste taotluse nr 2111002/04027 (edaspidi Jõgeva taotlus) ja taotluse nr 2111002/04028 (edaspidi Tartu taotlus), millega taotleti projekteerimistingimusi Tallinn-Tartu raudtee ümberehitamiseks eesmärgiga projekteerida rööbasteed ja nendega seonduvad raudteerajatised parameetritega, mis võimaldavad tõsta raudteel projektkiirust kuni 160 km/h, vastavalt taotlusele ja selle lisadele. 2. 07.04.2021 võttis TTJA mõlemad taotlused menetlusse. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 31 lg-st 1 korraldati projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena. 3. 14.04.2021 edastas TTJA Jõgeva taotluse projekteerimistingimuste eelnõu vastavalt EhS § 31 lg-le 4 asjasse puutuvatele isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. 4. 20.04.2021 edastas TTJA Tartu taotluse projekteerimistingimuste eelnõu vastavalt EhS § 31 lg-le 4 asjasse puutuvatele isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. 5. 26.04.-11.05.2021 esitasid ehitisregistri kaudu oma seisukohad ja kooskõlastused nii Jõgeva taotluse kui Tartu taotluse suhtes ning projekteerimistingimuste eelnõu, mis nägid ette projekteerimistingimuste andmist kõikidele kavandatavatele õgvendustele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), Muinsuskaitseamet, Maa-Amet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Tartu vallavalitsus (kes lisas märkustesse, et tuleb teha koostööd maaomanikega ning esitada valmis projektlahendus ka Tartu vallale ülevaatamiseks), PTA ning Jõgeva Vallavalitsus (Jõgeva taotluses suhtes, kooskõlastati märkusteta). 6. 30.06.2021 edastas TTJA Rahandusministeeriumile (edaspidi RaM) päringu seoses projekteerimistingimuste väljastamisega üldplaneeringu koostamise ajal, kuivõrd projekteerimistingimuste taotluses toodud raudteeõgvendusi ei ole kajastatud kehtivates Tartu valla ja Jõgeva valla üldplaneeringutes. 7. 09.07.2021 esitas RaM seisukoha, milles kinnitas, et õiguslikult siduv on vaid kehtiv haldusakt. Samas viitas RaM, et lähtuvalt haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) ei tule arvestada vaid sellega, mis tuleneb õigusaktidest, vaid ka asukohas väljakujunenud keskkonnaga tuues välja, et „Seega ei ole haldusakti andjal keelatud haldusakti välja andmise kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva üldplaneeringu eesmärke.“ 8. 09.07.2021 edastas TTJA ER-ile Tartu taotluse kooskõlastamisel esitatud märkused lahendamiseks. 9. 13.07.2021 edastas TTJA ER poolt muudetud Tartu taotluse Muinsuskaitseametile uuesti kooskõlastamiseks. 10. 19.07.2021 kooskõlastas Muinsuskaitseamet Tartu taotluse. 11. 24.07.2021 toimus RaM eestvedamisel kohtumine, kus osalesid lisaks RaM esindajatele ka MKM esindaja, TTJA esindajad ning ER-i esindaja. Kohtumisel tegi RaM ülevaate raudteeõgvenduste teostamiseks vajalikest planeeringutest. Kohtumisel otsustati, et riigi eriplaneeringu algatamine ei ole antud juhul vajalik. 12. 09.09.2021 teavitas TTJA ER-i, et võimalik on vaid kõrvaltingimusega projekteerimistingimuste väljastamine selliselt, et juhul, kui üldplaneeringu  3 vastuvõtmisel satuvad projekteerimistingimused või selle osa vastuollu üldplaneeringuga, siis on haldusakti andjal õigus selle osa projekteerimistingimustest tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. 13. 17.09.2021 edastas TTJA projekteerimistingimuste eelnõud koos järgmise kõrvaltingimusega „Juhul, kui üldplaneeringu vastuvõtmisel satuvad projekteerimistingimused või selle osa vastuollu üldplaneeringuga, siis on haldusakti andjal õigus selle osa projekteerimistingimustest tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada.“ ER-ile arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 14. 23.09.2021 esitas ER oma seisukoha ning palus projekteerimistingimustesse sisse viia sõnastuse parandused ja täiendada projekteerimistingimusi maavõõrandamist puudutavaga. Lisaks esitas ER küsimuse Natura hindamise kohta Jõgeva valla üldplaneeringu koostamise käigus. TTJA viis parandused sisse ja palus ER-l üldplaneeringut puudutavate küsimuste korral pöörduda Jõgeva valla poole. 15. 13.10.2021 toimus Jõgeva valla, RaMi, TTJA, Keskkonnaameti, ER-i esindajate ja konsultantide kohtumine, kus olid teemaks raudteeõgvendused ning Natura 2000 hindamine. Arutelul tõi TTJA välja, et projekteerimistingimused saab väljastada tingimusel, et ehituloa taotlemisel peab kehtima üldplaneering, mis näeb ette vastavad õgvendused. 16. 10.11.2021 edastas TTJA ER-ile projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsuse eelnõu arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud ikkagi teada, kas ja kuna vastavad raudteeõgvendused viiakse sisse planeeringusse. 17. 24.11.2021 esitas ER projekteerimistingimuste eelnõu kohta oma arvamuse ja vastuväited. 18. 02.12.2021 toimus Jõgeva Vallavalitsuse, MKM, ER, TTJA ja RaM esindajate veebikohtumine, kus lepiti kokku, et Jõgeva Vallavalitsus toob raudtee õgvendused menetluses olevasse üldplaneeringu lahendusse uuesti sisse. 19. 08.12.2021 esitas TTJA ER-ile Jõgeva ja Tartu projekteerimistingimuste eelnõud arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 20. 16.12.2021 esitas ER projekteerimistingimuste eelnõu kohta oma arvamuse ja vastuväited. 21. 28.12.2021 otsusega nr 1-7/21-523 (edaspidi Jõgeva PT otsus) andis TTJA Jõgeva valla õgvenduste projekteerimistingimused ja otsusega nr 1-7/21-524 Tartu valla õgvenduste projekteerimistingimused (edaspidi Tartu PT otsus). ER projekteerimistingimuste taotlustes tähistatud õgvenduste D6 (Jõgeva vallas) ning D8 ja D9 (Tartu vallas) osas väljastas TTJA projekteerimistingimused kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustuvad kõnealuste õgvenduste osas projekteerimistingimused Jõgeva valla ja Tartu valla üldplaneeringute kehtestamise hetkel ning eeldusel, et projekteerimistingimused on kooskõlas kehtestatavate üldplaneeringutega. 22. 21.01.2022 esitas ER vaide nii Jõgeva PT kui Tartu PT otsustele. ER leiab, et TTJA on projekteerimistingimuste andmisel rikkunud nii ärakuulamisõigust, kaalutlusõigust kui ka põhjendamiskohustust. ER taotleb Jõgeva PT ja Tartu PT otsuste kehtetuks tunnistamist ning uute projekteerimistingimuste väljastamist mh õgvenduste D6, D8 ja D9 osas, mis jõustuksid ER-ile teatavaks tegemise hetkest. 23. TTJA leiab, et ER vaided on esitatud tähtaegselt ja vastavad vaidele esitatavatele nõuetele. TTJA lahendab mõlemad vaided käesoleva vaideotsusega.  4 VAIDEOTSUSE PÕHJENDUS Puuduvad asja sisulist otsustamist mõjutavad menetlus-ja vormivead 24. ER teeb vaietes mitmeid etteheiteid nii läbviidud menetluse kui väljastatud projekteerimistingimuste sisulise õiguspärasuse kohta. TTJA käsitleb esmalt ER menetluslikke etteheiteid ning seejärel materiaalõiguslikke vastuväiteid. 25. TTJA hinnangul on alusetu ER väide, nagu oleks TTJA Jõgeva PT ja Tartu PT otsuste tegemisel rikkunud ER õigust olla ärakuulatud. HMS §-s 40 menetlusosalisele ette nähtud õiguse, esitada enne haldusakti andmist või toimingu sooritamist asja kohta oma arvamus ja vastuväited, eesmärk on ühest küljest õige ja õiglase otsuse tegemiseks vajaliku informatsiooni kogumine ning teisest küljest otsuse aktsepteeritavuse ja menetlusosalise kaasatuse tagamine. Riigikohus on leidnud, et isik saab oma õigust olla ära kuulatud kõige paremini kasutada siis, kui tal on võimalik olla informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest, kusjuures isikul ei pea olema võimalik tutvuda just akti eelnõuga1. ER on olnud projekteerimistingimuste menetlusse igakülgselt kaasatud, sh saanud avaldada oma arvamust ja esitada vastuväiteid kõigi menetluse kestel koostatud projekteerimistingimuste eelnõude suhtes. Kokku esitati ER-ile projekteerimistingimuste eelnõud arvamuse ja vastuväidete esitamiseks kolmel korral, millest 17.09.2021 edastas TTJA projekteerimistingimuste andmise eelnõu kõigi õgvenduste osas, kuid peale asjaolude välja selgitamist ning õigusnorme järgides leidis, et projekteerimistingimusi ei saa välja anda, kui õgvendusi ei ole kajastatud kehtivates üldplaneeringutes. TTJA saatis 10.11.2021 projekteerimistingimuste eelnõu, millega keelduti kõikide õgvenduste osas projekteerimistingimuste väljastamisest ja 08.12.2021 projekteerimistingimuste andmise koos kõrvaltingimusega otsuse eelnõu ER-le arvamuse avaldamiseks. Seega vaidlus puudub selle üle, et ER on tegelikult saanud ärakuulamisõigust teostada. 26. Alusetu on ka ER väide nagu oleks projekteerimistingimuste väljastamisele sätestatud menetlustähtaja ületamine tingitud sellest, et TTJA soovib vältida kohtuvaidlust. Tegemist on tavapärasest keerukama menetlusega, kuna projekteerimistingimuste väljastamise õiguslikud alused ei ole antud juhul üheselt selged ning erinevatel osapooltel on erinevad ja kohati vastandlikud seisukohad projekteerimistingimuste väljastamise võimalikkuse suhtes. Samas on TTJA kogu menetluse vältel püüdnud leida õiguslikke lahendusi, kuidas ER projekteerimistingimuste väljastamise taotlused võimalikult suures ulatuses rahuldada. Seetõttu on ER vastupidised väited pahatahtlikud. 27. ER menetluslikke etteheiteid kokkuvõttes leiab TTJA, et ei ole rikkunud ER ärakuulamisõigust ega venitanud menetluse läbiviimisega põhjendamatult. Küll aga peab TTJA nõustuma ER etteheidetega osas, mis puudutavad vastandlike huvide kaalumist ja tasakaalustamist planeerimisotsuses. Selle vea kõrvaldab TTJA uutes projekteerimistingimuste väljastamise otsustes. 1 RKHKo 28.04.2012 haldusasi nr 3-3-1-52-13, p 34.  5 Üldplaneering kui projekteerimistingimuste väljastamise alus 28. Järgnevalt käsitleb TTJA projekteerimistingimuste väljastamise otsustele esitatud sisulisi vastuväiteid. 29. Muude keeldumise aluste kõrval sätestab ehitusseadustik (edaspidi EhS), et üldplaneeringuga vastuolus olevaid projekteerimistingimusi ei ole lubatud anda (EhS § 32 p 2). Menetluse käigus on TTJA tuvastanud, et taotletavate projekteerimistingimuste kohaselt hõlmaks ehitustegevus muuhulgas ka kinnisasju, mis jäävad kehtivas üldplaneeringus määratletud raudtee ja selle kaitsevööndi alast väljapoole, hõlmates osaliselt ka kolmandete isikute omandis olevaid kinnisasju. 30. Seega saaks projekteerimistingimuste kohane ehitustegevus aset leida eeldusel, et kolmandate isikutega on sõlmitud vastavad kokkulepped või siis on läbi viidud seaduslik kinnisasja avalikes huvides kitsendamise menetlus vastava seaduse alusel (vt kinnisasja avalikes huvides võõrandamise seaduse, edaspidi KAHOS § 1 lg 1). Eestis kehtiva ehitus- ja planeerimismudeli järgi peab kinnisasja avalikes huvides olevaks märkimine üldjuhul toimuma kõigepealt läbi planeerimisseaduses (edaspidi PlanS) reguleeritud üldplaneeringu instituudi (PlanS § 74). 31. Üldplaneeringule omistatud üldsõnalist eesmärki (PlanS § 74 lg 1) konkretiseerivad PlanS § 75 lg 1 p-des 1-31 loetletud ülesanded. Seejuures leidub üldplaneeringu ülesannete seas väga erinevaid funktsioone, mis võivad oma sisult varieeruda suhteli- selt palju. Osad ülesanded on määratletud laiemalt ning omavad abstraktsemat mõju (nt liikluskorralduse üldiste põhimõtete määratlemine, PlanS § 75 lg 1 p 23), ent mitmed ülesanded on määratletud kitsamalt ning omavad konkreetset mõju (nt tänava kaitsevööndi laiendamine, PlanS § 75 lg 1 p 8). Eeltoodu põhjal ei ole võimalik teha järeldust, nagu ei peaks muutused kindlaks määratud raudtee ja selle kaitsevööndi asukoha suhtes olema üldplaneeringu esemeks. 32. Pigem võib õigusnorme tervikuna vaadates järeldada, et üldplaneeringu üheks läbivaks põhimõtteliseks funktsiooniks on kinnisasjadele avalikust huvist tingitud kitsenduste kindlaks määramine. Just taoliste kitsenduste fikseerimine on ka PlanS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha määramise funktsiooni oluline komponent. Selliste kitsenduste määramise ülesande näevad erinevatel juhtudel ette ka mitmed teised üldplaneeringu eripalgelised funktsioonid (PlanS § 75 lg 1 p 2, p 3, p 10, p 15, p 20, p 28, p 30). Eraldi on seadusandja veel rõhutanud üldplaneeringu eesmärki kajastades, et kinnisomandile kitsenduste seadmine toimub üldplaneeringu alusel (PlanS § 74 lg 3). 33. Tulenevalt eeltoodust järeldub kokkuvõttes õigusnormidest, et projekteerimistingimuste alusel ehitustegevuse elluviimine kolmandate isikute omandis olevatel kinnisasjadel eeldab esmalt seda, et üldplaneeringus on kindlaks määratud avalikes huvides kitsendav territoorium (raudtee ja selle kaitsevöönd). Seejärel on võimalik vajadusel läbi viia vajalik sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise menetlus KAHOS § 1 lg 1 tähenduses. Eeltoodu valguses on EhS § 32 p 2-s sätestatud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alus arusaadav ja loogiline.  6 Taotletavate projekteerimistingimuste vastavus üldplaneeringule 34. Vaidlus puudub täna selles, et raudteekoridori piiridesse jäävatele raudteeõgvendustele projekteerimistingimuste andmine on kooskõlas kehtivate üldplaneeringutega. Raudteekoridori muudatused (õgvendused D6, D8 ja D9) ulatuvad kehtivates üldplaneeringutes märgitud raudteekoridorist väljapoole ning planeeringutest ei tulene tingimusi, mis väljaspool raudteemaad õgvendusi rajada lubaksid. Nagu TTJA otsustes viitab, toetab TTJA käsitlust ka RaM-i, kes nii 25.11.2021 TTJA, ER-i ning MKM-i osalusel toimunud kohtumisel kui ka Jõgeva vallaga 02.12.2021 toimunud kohtumisel selgitas, et olukorrad, kus raudtee õgvendus ulatub olemasolevast raudteemaast väljapoole, tuleb lahendada üldplaneeringuga. 35. ER toob vaietes välja, et projekteerimistingimuste väljastamise taotlused vastavad raudteekoridori muudatuste (õgvenduste D6, D8 ja D9) osas kõrgemalseisvatele planeeringutele - üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ning Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringutele. Peame eeltoodud argumenti oluliseks. 36. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ seletuskirjas on raudteevõrgustiku arenguvajadusena toodud mh välja vajadust tõsta reisirongiliikluse konkurentsivõimet, mis eeldab sihipäraseid ja järjepidevaid investeeringuid taristusse. Täiendavalt selgitatakse, et „Tehniliselt heal tasemel raudteeliiklus võimaldab sõita kiirusel 120– 160 km/h, laseb ajasäästlikult sõita (sh iga päev tööl käia) ja kaugemale reisida. Lisaks kiirusele on olulised ka kasutusmugavus ja sõidu ohutus./…/ Reisirongiliiklus võimaldab tuntavalt vähendada saastavat, suurema ohuriskiga ja teid koormavat sõiduautoliiklust pikkadel vahemaadel.“.2 37. Eeltoodud transpordivõrgustiku arengusuudumustega arvestavad ka Jõgevamaa maakonnaplaneering ja Tartumaa maakonnaplaneering. Jõgevamaa maakonnaplaneeringus nähakse ette, et raudtee tohib väljuda üldplaneeringuga lubatud raudteekoridorist. Nimetaud maakonnaplaneeingu seletuskiri sätestab, et „Arenduse esimese tegevusena õgvendatakse Kaarepere ja Tabivere jaamade vaheline Tabivere ja Palamuse valdade piiril olev lõik. Õgvendus väljub raudteemaa piiridest. Ülejäänud vajalikud õgvendused 160 km/h saavutamiseks Jõgeva maakonna ulatuses Tapa-Tartu raudteeliinil ei välju raudteemaa piiridest (ei nõua täiendavat maaeraldust).3 Tartumaa maakonnaplaneeringu seletuskirjas selgitatakse et „Reisirongide kiiruse tõstmiseks õgvendatakse Tapa suunal raudteelõigud Tabivere - Kärkna ja Kärkna - Tartu. Kärkna - Tartu õgvendus vajab uue Emajõe raudteesilla ehitamist.“4 Seega on üldplaneering vastuolus kõrgemalseisvate planeeringutega osas, milles see ei kajasta hetkel vaidluse all olevaid raudteekoridori muudatusi ehk õgvendusi. Planeeringu seletuskiri on siduv tulenevalt PlanS § 3 lg-st 2, mis sätestab, et planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 38. Eeltoodust tulenevalt tugineb TTJA projekteerimistingimuste väljastamisel otse maakonnaplaneeringule ja üleriigilisele planeeringule (omistades nimetatud 2 Vt Eesti üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seletuskiri, lk 30-31 (https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf) 3 Vt Jõgevamaa maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri, lk 61 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/jogevamaa/jogeva-maakonnaplaneering-2030/ 4 Vt Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri, lk 25 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ – Tartumaa Omavalitsuste Liit  7 planeerimisdokumentidele vaidlusaluses küsimuses sisuliselt üldplaneeringut äramuutva toime). Tulenevalt planeerimissüsteemi hierarhilisest ülesehitusest on üleriigiline planeering aluseks maakonnaplaneeringule (PlanS § 13 lg 5) ning maakonnaplaneering aluseks üldplaneeringule (PlanS § 55 lg 2). Seega tuleb TTJA projekteerimistingimuste väljastamisel planeeringute vastuolu korral lugeda siduvaks üldplaneeringu lahendusest hierarhiliselt kõrgemal seisev planeering – seega tuleb hetkel vaidlusaluses küsimuses tugineda maakonnaplaneeringule. 39. Lisaks vajab tähelepanu, et vaidlusaluses osas kavandatavad raudteekoridoride muudatused ei oleks vastoluolus üldplaneeringuid koostavate omavalitsusüksuste sisulise tahtega. Täna on nii Jõgeva kui Tartu vallal pooleli vastavalt Jõgeva valla üldplaneeringu menetlus ja Tartu valla üldplaneeringu menetlus. Tartu valla üldplaneeringu eelnõu näeb ette raudtee õgvendamisi (õgvendused D8 ja D9) väljaspool olemasolevat raudteekoridori (planeering on leitav aadressil: https://tartuvald.ee/koostamisel-olev-uldplaneering, Tartu valla üldplaneering (hendrikson.ee). 09.11.2021 kooskõlastamiseks edastatud Jõgeva valla üldplaneeringu eelnõu raudteeõgvendusi ette ei näinud, kuid 02.12.2021 Jõgeva Vallavalitsuse, MKM, ER, TTJA ja RaM esindajate kohtumisel lepiti kokku, et üldplaneeringu eelnõusse lisatakse juurde ka kõnealused õgvendused (vt Lisa 1). 40. Eeltoodut, et Tartu vald ja Jõgeva vald on maakonnaplaneeringutest tulenevate muudatustega sisuliselt nõus, näitab ka see, et nad on kooskõlastanud TTJA projekteerimistingimuste eelnõude tööversioonid, mis nägid ette projekteerimistingimuste väljastamise ka raudtekoridori õgvendustele D6, D8 ja D9 jõustumist edasilükkava tingimuseta. 41. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades saab asuda seisukohale, et raudteekoridori muudatuste (õgvenduste D6, D8 ja D9) kavandamine on ka omavalitsusüksustes üldplaneeringute koostamisel juba põhimõtteliselt kokkulepitud, kuigi Tartu valla ja Jõgeva valla üldplaneeringuid veel kehtestatud ei ole. 42. Lisaks on TTJA haldusmenetluse käigus kogutud andmeid uurides tuvastanud, et raudteekoridori muudaduste (õgvenduste D6, D8 ja D9) lubamine ei lähe vastuolu ruumilise planeerimise üldise põhimõttega, et kavandatav objekt peab ümbrusesse sobima. Võttes arvesse ka piirkonnas juba väljakujunenud olustikku (PlanS § 1 lg-d 2 ja 3) sobib taotletavate projekteerimistingimuste alusel ehitatav raudtee ümbrusesse. 43. Seega arvestades kõrgemal seisvaid planeeringuid, Jõgeva ja Tartu valdade üldplaneeringute eelnõudes kajastuvat sisulist tahet ning põhimõtet, et kavandatav objekt peab ümbrusesse sobima, leiab TTJA, et antud juhul on võimalik lugeda projekteerimistingimuste taotlused vastavaks Tartu ja Jõgeva valla üldplaneeringutele ning taotlused rahuldada.  8 Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3, § 85 punkti 1 ja § 86 alusel otsustan rahuldada AS Eesti Raudtee esitatud vaided. Mariann Salomets tugiteenuse osakonna õigusnõunik Lisa 1. 02.12.2021 Jõgeva Vallavalitsuse, MKM, ER, TTJA ja RaM esindajate kohtumise memo Mariann Salomets 6672037; [email protected] Illimar Pärnamägi 6672025; [email protected]