Vastus

Saatja: Illimar Pärnamägi <[email protected]> Saadetud: 18.02.2022 11:54 Adressaat: TTJA <[email protected]> Teema: FW: Küsimused seoses poliitilise reklaami ja valimistega Manused: image001.png; image002.jpg Palun registreerida deltas ja suunata täitmiseks minule. Tänud, Illimar From: Illimar Pärnamägi Sent: Friday, February 18, 2022 11:54 AM To: 'Külli Kapper' <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: RE: Küsimused seoses poliitilise reklaami ja valimistega Tere Vabandan vastuse viibimise pärast, allpool vastused. Sissejuhatuseks annan TTJA vaate edasi veidi üldisemalt, ent kirja lõpus on vastused ka konkreetsetele küsimustele. Praegune reklaamiseadus võib normi sõnastuse hõlmata järgi ka poliitilist reklaami Nõustuma peab sellega, et mõiste reklaam on kehtivas õiguses sõnastatud laialt, mistõttu ei saa välistada, et see võib normisõnastuse järgi hõlmata ka poliitilistel motiividel tehtavat reklaami. Kui nn poliitilise reklaami puhul on tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, siis kohaldub sellele ka kogu reklaamiseadus. Selles osas on Riigikohtu lahend arusaadav ja loogiline (RKPJKo 3-4-1-3-17). Lisaks ei ole teada ka ühtegi argumenti, miks ei peaks ka poliitiline reklaam alluma nendele üldistele nõudmistele, mis kehtivad mistahes reklaamidele, s.o RekS §-s 3 sätestatud reklaami põhinõuetele, mille näol peaks tegemist olema üldisest ühiskondlikest väärtushinnangutest tulenevate nõuetega. TTJA seadusloomeline soovitus oleks siiski reguleerida poliitiline reklaam muust reklaamist eraldi Samas pole mõiste „poliitiline reklaam“ Eestis seadustes määratletud. Selle põhiline sisu seisneb valimiskampaania käigus tehtavas valimisreklaamis (valimispropaganda). Kuna Eestis ei pea olema reklaam seotud sellest saadava ärilise kasuga või või muul viisil erahuvides, siis võib ka poliitiline reklaam kvalifitseeruda definitsiooni kärgi „avalikes huvides suunamise eesmärgil“ tehtavaks sotsiaalreklaamiks RekS § 2 lg 1p 3 tähenduses. Siiski on oluline rõhutada, et valimiskampaania ja valimisreklaam on omavahel tihedalt seotud. RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses sotsiaalreklaami idee ei ole ilmselt kunagi olnud hõlmata poliitilist reklaami. Kuna valimisreklaamil on spetsiifiline eesmärk põhiseaduslikus ja poliitilises süsteemis, siis võib see siiski vajada tulevikku vaadates teatud erireegleid (varem nt kehtisid poliitilise välireklaami piirangud – hetkel siiski kaotatud). Selliste spetsiaalselt valimisreklaamile suunatud reeglite sätestamisel tasub hoida see lahus üldisest reklaamireeglitest, mis on ennekõike siiski suunatud ärilise reklaami reguleerimisele. Erakonnad kasutavad nimelt valimisreklaami spetsiaalselt enda ja oma poliitilise programmi esitlemiseks häälte kogumiseks. Erakondade tegevust ning põhiseadusega kaitstud valimisi reguleerivad teised seadused (mitte RekS). Valimiskampaania alguse ja lõpu kohta pole seaduslikku regulatsiooni. Valimiskampaania faasi ei saa täpselt määratleda. Põhimõtteliselt saab eristada valimiskampaanias ettevalmistavat etappi, valimiseelset kampaaniaaega ja "kuuma" kampaaniafaasi (lõpufaas). Erakondade valimiseelne faas algab juba kuid enne konkreetseid valimisi, nn "kuum" valimiskampaania faas algab ilmselt umbes kuus kuni neli nädalat enne valimispäeva. Kõikides eeltoodud faasides võib olla vaja teatud erisustega reegleid poliitilise reklaami tegemisel - samas eeltoodud regulatsiooni loomine praeguses RekS-s väljuks selle seaduse piiridest. Kuigi reklaam võib olla teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta lisaks ärieesmärkidele ka isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil (RekS § 2 lg 1 p 3), ei saa erakondade eesmärke oma valimiskampaanias samastada alati avaliku huviga. Erakonnad soovivad oma valimiskampaaniaga motiveerida oma püsivalijaid, tutvustades oma eesmärke ja kandidaate, veenda teiste erakondade valijaid üle minema oma erakonnale ning innustada mittevalijaid hääletama oma erakonna poolt. Igal juhul on valimiskampaania eesmärk saavutada võimalikult suur hulk poolthääli oma erakonnale. Poliitilise reklaami spetsiifilist eesmärki ilmestab lisaks ka see riigiõiguslik eripära, et RekS on nn lihtseadus, aga poliitilise reklaami piirangud on varasemalt olnud valimisseadustes, mis on PS § 104 järgi ainult Riigikogu häälteenamusega vastu võetavad seadused (nn konstitutsioonilised seadused). See näitab, et RekS-i eesmärk tegelikult ei ole olnud reguleerida nn ehtsat poliitilist reklaami. Eeltoodust tulenevalt vajaks kogu poliitilise reklaami teema seadusloome vaatenurgast tervikuna läbi mõtlemist ja ilmnenud vastuolud tuleks kõrvaldada (nt hetkel on kohalikel valimistel hääletada lubada ka lastel, ent koolis vaadete tutvustamine oleks keelatud jms). Vastused konkreetsetele küsimustele - Poliitiline reklaam on keelatud koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kasutuses olevates ruumide (RekS § 8 lg 5). - Poliitilisele reklaamile kohaldub täna kehtiv reklaamiseadus täismahus, s.t mitte üksnes põhimõtted. - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitati viimastel valimistel poliitilise reklaami kohta teave ühe juhtumi kohta, mille osas viidi läbi ja riikliku järelevalve menetlus. Üks Tartu kandidaat kasutas oma valimisreklaamis lapsi (lapsed ratsutasid tallis). Lapsevanemad said pahaseks ning esitasid kaebuse. Tegemist oli reklaamiga ja lapse kasutamine reklaamis ilma vanema nõusolekuta on keelatud (RekS § 9). Tegu on näitega, kus TTJA ei hinnanud poliitilise reklaami sisu, vaid reageeris üldise nõude alusel, mis keelab last kasutada reklaamis ilma esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab järelevalvet poliitilise reklaami seaduspärasuse üle järelevalvet üldises korras nii nagu teistegi reklaamide puhul, s.t sekkutakse rikkumise või ohu korral (millest harilikult saadakse teada läbi märgukirjade). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist tegeleb reklaamiseaduse alase järelevalvega ettevõtlusosakond. Nimetatud osakonnas on reklaami valdkonna järelevalveks moodustatud eraldi talitus, mille juhata Helen Rohtla on ([email protected]; 6201737). Poliitilise reklaami teema kontaktisikuks on selle üksuse nõunik Diana Lints ([email protected]; 6201907). Lugupidamisega  Illimar Pärnamägi Õiguse valdkonna juht Telefon 6672025| +372 56977458 | [email protected] | www.ttja.ee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A, 10142 Tallinn From: Külli Kapper <[email protected]> Sent: Monday, December 27, 2021 2:46 PM To: Illimar Pärnamägi <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Küsimused seoses poliitilise reklaami ja valimistega Tere! Vastavavalt reklaamiseaduse § 30 teostab reklaamiseaduses kehtestatud nõuete ülest riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Riigikohus on leidnud, et kuna Riigikogu valimise seadus ei määratle, mis on reklaam või poliitiline reklaam, tuleb poliitilise välireklaami mõiste sisustamisel juhinduda reklaamiseaduses sätestatud reklaami mõistest (https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-17). Eespool tulenevat silmas pidades pöördun Teie poole riigi valimisteenistusest palvega meiega kaasa mõelda poliitilise reklaami teemas. Täpsemalt ootaksime Teie tagasisidet järgmistes küsimustes, mis tõusetusid viimaste kohalike valimiste ajal: - Kas poliitilise reklaami tegemine haridusasutuste siseruumides on keelatud (reklaamiseaduse § 8 lg 5)?; - Millised reklaamiseaduse põhimõtted veel lisaks eespool nimetatule laienevad poliitilisele reklaamile?; - Kas ja milliseid kaebusi või märkusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitati viimastel valimistel poliitilise reklaami kohta? - Kas ja kuidas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab järelevalvet poliitilise reklaami seaduspärasuse üle? - Kes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist reklaamiseaduse alase järelevalvega tegeleb, kes oleks selles teemas kontaktpunktiks nii meile kui Politsei- ja Piirivalveametile? Tagasisidele lootma jäädes Külli Kapper Riigi valimisteenistuse asejuht Tel: 52 95 189