Vastus

Saatja: Harri Puskar </o=Majandus-Teede-Sideministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=b03b2619f0cf4491a4cbc0e6f> Saaja: '[email protected]' Teema: RE: digiligipääsetavuse küsimused Tere Made! Suur tänu kirjutamast ja vabandan, et allolevaid vastuseid tuli teil nädal aega oodata. 1. Veebilehe sisu kasutusjuhis. Kasutusjuhisele on eraldi nõuded ning kasutusjuhis peab olema natuke teistmoodi kui tänane Eesti praktika. Nõuded avaliku sektori veebide ja mobiilirakenduste kasutusjuhistele on kehtestatud Euroopa Komisjoni otsusega 2018/1523 <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1523> ning see otsus on kohustuslik olnud terves Euroopa Liidus juba mitu aastat (Eesti seadusandlusesse võeti need nõuded üle vastava ministri määrusega 2019. aastal <https://www.riigiteataja.ee/akt/105032019027> ). Kahjuks hakkas Eesti tõsisemalt tegelema digiligipääsetavuse nõuete tagamisega alles eelmise aasta teises pooles, kui TTJA’le anti vastav kompetents. Kuna valdkonnaga on alles alustatud, pole TTJA veel jõudnud koostada juhendmaterjale arendajatele ja sisutoimetajatele kehtivatest nõuetest, aga me teeme seda lähimatel kuudel kindlasti (te olete esimene, kellele ma teen sel teemal üksikasjaliku ülevaate). Kui teil on aega mõni kuu, siis soovitan ära oodata juhendmaterjalid, kui ei ole aega, saab kasutajajuhise loomisel kasutada seda meili ning minuga jooksvalt neid asju konsulteerida. Nupp kasutusjuhisele. Vastavalt Komisjoni otsusele peab link kasutusjuhisele „olema silmatorkavalt kuvatud veebisaidi kodulehel või olema kättesaadav igal veebilehel, näiteks staatilises päises või jaluses“. TTJA soovitab jätkata teie mainitud ning tänast Eestis laialt levinud praktikat, kus link asub iga alamlehe päises, on üks esimesi linke, on selgelt eristatud ja millele klikkides avaneb kasutusjuhis. Nupu ning kasutusjuhise nimi. See ei ole täpselt reguleeritud. Senimaani on Eestis nupu nimeks olnud üldjuhul „juurdepääsetavus“ ja näiteks Komisjoni otsus ütleb kasutusjuhise kohta „juurdepääsetavuse avaldus“. Nii võib ka, ehkki TTJA soovitab kasutada sõna „ligipääsetavus“. Peamine põhjus selleks on see, et erivajadustega inimesed eelistavad seda sõna ning see sõna on tähistamas sama teemat ka teistes kontekstides (näiteks hoonete ligipääsetavus, Ligipääsetavuse seadus, Ligipääsetavuse rakkerühm jne). Nõuded, mis on esitatud kasutusjuhisele: * Seda tuleb üle vaadata ja ajakohastada vähemalt kord aastas. * Kasutusjuhis tuleb teha ligipääsetavas vormingus (ehk soovitatavalt domeeni alamlehena ning järgides selle koostamisel kõiki kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid). * Kasutusjuhis on koostatud asutuse enda või mõne partneri (näiteks arendaja või hindamist pakkuva ettevõtte) poolt tehtud hindamise põhjal. Info, mida peab kasutusjuhis sisaldama: * Asutuse nimi. * Veebileht, mille kohta avaldus käib. * Nõuetele vastavuse seis koos viitega kohustuslikele nõuetele. Täielikult vastav on juhul kui eranditult kõik nõuded on täidetud. Osaliselt vastav on juhul kui on mõningaid mittevastavusi nõuetele. Mittevastav on siis, kui enamik nõudeid ei ole täidetud. * Kirjeldus, mis osad sisust ei ole ligipääsetav (näiteks tagasisidevormis ei saa klaviatuuriga navigeerida). Juurde on märgitud põhjus (mittevastavus õigusnormidele, nõutele vastavaks muutmine koormab ebamõistlikult palju, sisule ei pea rakendama ligipääsetavuse nõudeid) ning olemasolul ka ligipääsetavad alternatiivid (näiteks tagasiside saab anda telefonitsi ka klienditoele). * Juhise koostamise või uuendamise/läbi vaatamise kuupäev ning lisainfo, kas kasutusjuhis on tehtud enesehindamise või mõne partneri poolt läbi viidud hindamise põhjal. * Ülevaade võimalustest ühendust võtta teie asutusega. * Info sellest, et TTJA teeb järelevalvet digiligipääsetavuse nõuete järgimise üle. Saan teid aidata avalduse koostamisega (näiteks koostada kondikava, kuhu sisse saate lisada Rahvusraamatukogu info). 2. Kõrgkontrastsus. Jah, kehtivate nõuete kohaselt kõrgkontrastset vaadet ei pea olema, kui tavavaade vastab täielikult kontrastsuse nõuetele (teksti kontrastsus enamikel juhtudel vähemalt 4,5:1; kasutajaliidese elementide, nuppude, ikoone jne kontrastsus vähemalt 3:1’le). Kui see moodul ikkagi luua, siis peab olema kasutajateekond selle mooduli aktiveerimiseks kasutatav erivajadustega inimesele (näiteks kõrgkontrastse vaate korral peavad olema kõik nupud, mida tuleb aktiveerimiseks vajutada, kõrgema kontrastsusega). Tartu.ee leht on hea näide selle nõude järgimisest. Valge kirjaga tumehall nupp „Vaegnägijale“ on valgel taustal lehekülje päises. Sellele klikkides avanevad valikud vaegnägijale, sh on kõrgkontrastuse valik kollases kirjas mustal taustal ning valikut aktiveeriv tumesinine nupp valge kirjaga „Rakenda seaded“ tumehallil taustal. See nõue ei tulene WCAG’st, aga see on ikkagi kohustuslik ligipääsetavuse nõue. Nimelt ei tule järgida WCAG’d, vaid Euroopa digiligipääsetavuse standardit EN 301 549 <https://www.etsi.org/deliver/etsi_en/301500_301599/301549/03.02.01_60/en_301549v030201p.pdf> , mis sisaldab peale WCAG nõuete veel nõudeid (manuses on standardi tutvustus). Ainult WCAG’st räägitakse seetõttu, et EN 301 549 võtab suurema osa sellest üle ning WCAG punktid on ka selgemalt sõnastatud kui standardi mitte-WCAG nõuded ehk kergem on ainult WCAG’ga piirduda. Rohkem nõudeid kõrgkontrastsuse aktiveerimisnupu paiknemisele ei ole. Alamlehed peavad alluma kõrgkontrastsusele vaid juhul kui nende tavavaadetes on kontrastsusvigu. 3. Veebilehe viimine nõuetele vastavaks. Seoses sellega, et TTJA on digiligipääsetavuse tagamisega äsja alustanud, pole meil ka häid eestikeelseid materjale kehtivatest nõuetest. WCAG kohta on parim eestikeelne ülevaade koostatud TWN’i poolt ( https://accessibility.twn.ee/ ), Euroopa standardi kohta kahjuks eestikeelseid ülevaateid ei ole. Kehtiv õigus näeb ette, et üldjuhul tuleb kõik veebid teha nii ligipääsetavaks ehk nõuetele vastavaks kui võimalik. On mõned erandid (näiteks kolmandate isikute pakutav sisu) ning võimalus jätta mõned ligipääsetavuse puudujäägid alles (sel juhul tuleb olla valmis tõestama, et mõnele nõudele vastavaks muutumine nõuab ebamõistlikult suurt pingutust). Selle kohta saab lugeda TTJA vastavalt alamlehelt pealkirja „Ligipääsetavuse nõuete kehtima hakkamisest“ alt <https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-nouded> . Võib-olla aitab teid ka ülevaade testidest, mis TTJA eelmise aasta põhjaliku seire (st. 11’le veebile tehtud testide) käigus veebilehtedel tegi (manuses). See on kohati vananenud (EN 301 549 uuenes mõni päev tagasi), aga üldjoontes täpne. 4. Rahvusraamatukogu tulemused eelmise aasta seires. Rahvusraamatukogu ei olnud tõesti põhjaliku seire valimis (selles valimis me testisime vastavust igale kohustuslikule kriteeriumile, kokku 11 veebi), kuid oli lihtsustatud seire valimis (testisime automaattestidega vaid mõnda kriteeriumit, kokku 102 veebi). Kokku on Rahvusraamatukogu raportis (manuses) mainitud 5 korda, sh nendest 3 korda on märkmed aruande lisades esitatud suurtes tabelites lihtsustatud seire mõõtmistulemustega. Automaattestid eelmise aasta lihtsustatud seire valimile on jätkunud ka selle aasta algul (need toimuvad 42 päevase intervalliga ning me pole veel 2022. aasta valimit koostanud). 1. dets testide tulemused saatsin ma 23. dets vist Margus Mithile ning 12. jaanuari testide tulemused saatsin hetk aega tagasi teile eraldi meiliga otse automaattestide platvormilt. Küsimuste-ettepanekute korral saame täpsemalt suhelda. Tervitades Harri Puskar digiligipääsetavuse ekspert +372 667 2032| [email protected] <mailto:[email protected]> | www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn From: Made Viljur-Voit <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, February 9, 2022 12:19 PM To: TTJA <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: digiligipääsetavuse küsimused Tere Mul on mõned küsimused digiligipääsetavuse nõuete kohta. 1. Ligipääsetavuse nõuete üks baasosa on veebilehe sisu kasutusjuhis. Kas sellele kasutusjuhisele on ka olemas eraldi nõuded? Kus see baasosa juhis peab asuma, milline see peab olema, mida peab täpselt sisaldama? Enamasti asub see veebilehtede päises Juurdepääsetavuse nupu all ja avaneb eraldi lehena. TWN juhistes ja ka vanades MKM ja AKi juhistes oli selge sõnaga öeldud, et veebilehe kolm esimest linki peavad olema Liigu põhisisu juurde, Juurdepääsetavus ja Lülita kõrgkontrastust. Kas see on endiselt nii? Viimasel ajal on siginenud lahendused, kus juurdepääsetavus nupu alt päisest avaneb hoopis midagi muud nt ka teie oma lehel ja link juurdepääsetavusele on kusagil mujal nt jaluses nagu teil. Mind huvitab, mis on õige? 2. Kõrgkontrastususe teema. Kas kõrgkontrastsuse nõue kehtib endiselt kõikidele lehtedele? TWN spetsialist ütles järelepärimise peale, et seda ei pea ilmtingimata tegema, kui leht ise juba vastab kontrastsuse nõuetele. Ja kui see moodul ikkagi luuakse, siis kust peab seda käivitama? Ülehüppamislingilt? Juurdepääsetavuse lehe seest kontrastsuse sektsioonist? Kas kõrgkontrastusele peavad alluma kõik veebilehe alamlehed? 3. Kui me nüüd oma asutuses tahame uute veebilehtede puhul asuda WCAG nõuetele vastavaks viimist, siis kus ikkagi on kõige täpsemad eesti keelsed nõuded, mida tuleb kindlasti veebilehtede juures täita? Olen koostanud ise asutuse siseselt väikese juhise ja ka testimisjuhise. Aga kui põhjalikult ikkagi peaks lähtuma WCAG 2.1 nõuetest uute veebide puhul ja kui põhjalikult vanade puhul? Mis on need esmased kriteeriumid, mille puhul lehte kohe eksib nõuete vastu? Ei ole ju mõeldav, et vanad lehed saab kõik uute nõuete järgi korda teha. 4. Saan aru, et Rahvusraamatukogu oli eelmise aasta seire valimis, aga mitte 11 viimase testitud lehe hulgas. Vähemalt avaldatud aruanne seda ei kajasta. Kas saan õigesti aru, et automaatsete testimisvahenditega meie veebilehte läbi ei testitud? Made Viljur-Voit IT arenduskeskus, testijuht Eesti Rahvusraamatukogu 6307373 Email: [email protected] <mailto:[email protected]>