Aruanne

Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2024. aastal Tallinn 2025  2 Sisukord Soolenakkushaigused ................................................................................................ 4 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) .................................................. 6 Salmonelloosid (A02) .............................................................................................. 6 Šigelloos (A03)...................................................................................................... 13 Kampülobakterenteriit (A04.5) .............................................................................. 16 Enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3) ........................................................ 19 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) .................................................................. 20 Rotaviirusenteriit (A08.0) ...................................................................................... 22 Noroviirusenteriit (A08.1) ...................................................................................... 24 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04,7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.2–A08.3; A08.5) .............................................................................................. 26 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) ........................................................................... 27 Amöbiaas (A06) .................................................................................................... 28 Krüptosporidioos (A07.2) ...................................................................................... 29 Piisknakkushaigused ................................................................................................ 31 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J00, J02, J04, J05 ja J06) ja gripp (J10-J11) ............................................................................................................... 31 COVID-19 (U07.1 ja U07.2) .................................................................................. 32 Läkaköha (A37.0) .................................................................................................. 34 Difteeria (A36) ....................................................................................................... 36 Leetrid (B05) ......................................................................................................... 36 Mumps (B26) ........................................................................................................ 37 Punetised (B06; P35.0) ......................................................................................... 38 Meningokokknakkus (A39) .................................................................................... 38 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) ................................ 39 Sarlakid (A38) ....................................................................................................... 40 Tuulerõuged (B01) ................................................................................................ 42 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) .............................................................. 43 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87)............................................... 47 Viirushepatiidid ja HIV .............................................................................................. 49 A-viirushepatiit (B15) ............................................................................................. 49 Äge B-viirushepatiit (B16) ..................................................................................... 50 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) .............................................................. 51 Äge C-viirushepatiit (B17.1) .................................................................................. 52 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2)......................................................................... 53 E-viirushepatiit (B17.2) .......................................................................................... 55 HIV-nakkus (Z21; B23.0; B23.1) ja HIV-tõbi (B20-B22; B23.2; B23.8; B24) .......... 56 Muud zoonoosid ....................................................................................................... 61 Leptospiroos (A27) ................................................................................................ 61 Tulareemia (A21) .................................................................................................. 62 Listerioos (A32) ..................................................................................................... 63 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) .................................. 64 Marutõbi (A82) ...................................................................................................... 66 Kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1) ................................................................ 66 Botulism (A05.1) ................................................................................................... 66 Brutselloos (A23) .................................................................................................. 67 Puukidega levivad nakkushaigused .......................................................................... 68 Puukentsefaliit (A84) ............................................................................................. 68 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ................................................................. 70 Erlihhioos (A79.8) ................................................................................................. 72 Seksuaalsel teel levivad nakkused ........................................................................... 72 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  3 Süüfilis (A50-A53) ................................................................................................. 72 Gonokokknakkus (A54) ......................................................................................... 73 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) ........................................... 75 Muud nakkushaigused .............................................................................................. 76 Poliomüeliit (A80) .................................................................................................. 76 Malaaria (B50-B54) ............................................................................................... 76 Leegionärihaigus (A48.1) ...................................................................................... 77 Teetanus (A33-A35) .............................................................................................. 78 Dengue hemorraagiline palavik (A90, A91)........................................................... 78 Ahvirõuged (B04) .................................................................................................. 80 Helmintiaasid ............................................................................................................ 81 Difüllobotriaas (B70.0) .......................................................................................... 81 Ehhinokokoos (B67) .............................................................................................. 81 Trihhinelloos (B75) ................................................................................................ 82 Laste hõlmatus immuniseerimisega ......................................................................... 83 Reisimisega seotud nakkushaigused ....................................................................... 84 Nakkushaigete hospitaliseerimine ............................................................................ 86 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................... 87 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  4 Soolenakkushaigused Joonis 1. Soolenakkustesse haigestumise struktuur 2004, 2014 ja 2024 Soolenakkushaigustesse haigestumise struktuuris on viimaste aastate jooksul vähenes lambliaasi, rotaviirusnakkuse ja šigelloosi osatähtsus. Noroviirusenteriidi, kampülobakterenteriidi ja muude soolenakkuste osakaal on märgatavalt suurenenud. Joonis 2. Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2023-2024 (haigete arv) 2024. aastal registreeritud soolenakkuste üldarvust 67,0% moodustasid viiruslikud soolenakkused, 31,5% bakteriaalsed soolenakkused ja 1,5% algloomade poolt põhjustatud soolenakkused. 2023. aastal oli vastavalt 67,7%, 31,0% ja 1,3%. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  5 Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2005–2024 Võrreldes 2023. aastaga ei muutunud märgatavalt summaarne haigestumine soolenakkustesse (2024. a 2212 juhtu ehk 161,9 juhtu 100 000 el. kohta; 2023. a 2239 juhtu ehk 1168,1 juhtu 100 000 el. kohta). Suurenes jersinioosi, noro- ja adenoviirusnakkuse osakaal. Võrreldes 2023. aastaga suurenes haigestumine šigelloosi 71,4% võrra, Yersinia enterocolitica enteriiti 40,4% võrra, noroviirusenteriiti 24,9% võrra, lambliaasi 18,2% võrra, amöbiaasi 22,2% võrra, paratüüfusesse. 2023. aastaga võrreldes vähenes haigestumine salmonelloosi 39,0% võrra, enterohemorraagilise E. coli soolenakkusesse 2,1 korda, rotaviirusenteriiti 26,6% võrra. Haigestumine kampülobakterenteriiti, krüptosporidioosi, muudesse täpsustatud soolenakkustesse ja kõhutüüfusesse on 2023. aastaga võrdne. Soolenakkustesse haigestumus oli suurem (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi) Pärnumaal (265,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (211,4), Narvas (192,5) ja Tallinnas (190,4). Joonis 4. Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  6 Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2024 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) Registreeriti 1 kõhutüüfuse haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2023. a oli samuti 1 haigusjuht ehk 0,1 juhtu 100 000 el. kohta). Haigusjuht registreeriti Tartumaal (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), on laboratoorselt kinnitatud. Haige oli mees vanuses 10-14 aastat, kooliõpilane, viibis kodusel ravil, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt Tansaanias. Registreeriti 3 paratüüfuse haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2023. aastal ei esinenud). Kaks haigusjuhtu registreeriti Tallinnas (0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja üks Harjumaal (0,5). Haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud. Haigetest oli üks mees ja kaks naist, üks on vanusrühmast 10-14 aastat ning kaks vanusrühmast 30-39 aastat. Tegevusala järgi oli üks kooliõpilane, üks töötav ja üks mittetöötav isik. Kaks haiget viibisid haigla ja üks kodusel ravil, paranesid. Kahel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Indias ja Bangladeshis). Ühel juhul nakatumise asjaolud ei selgunud. 2024. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 1 381 inimest, nendest 0-14 a lapsi 75, noorukeid (15-17 a) 23 ja täiskasvanuid 1 381. Revaktsineeriti 204 inimest, nendest 0-14 a lapsi 3 ja täiskasvanuid 201. Salmonelloosid (A02) Registreeriti 103 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 7,5 (2023. a oli 169 haiget ehk 12,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud. Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Läänemaa. Kõrgem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (14,4), Pärnumaal (11,4) ja Tallinnas (10,6). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  7 Joonis 6. Salmonelloos, 1994–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 7. Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  8 Joonis 8. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2024 Registreeritud haigusjuhtudest sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (37,9%), monofaasne S. Typhimurium (11,7%) ja S. Typhimurium (9,7%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S. Agona (1), S. Apeyeme (1), S. Bareilly (1), S. Bispebjerg (1), S. Bovismorbificans (1), S. Braenderup (2), S. Chester (2), S. Derby (2), S. Fillmore (1), S. Fischerhuette (1), S. Infantis (3), S. London (3), S. Mbandaka (1), S. Mikawasima (1), S. Muenchen (1), S. Paratyphi B var Java (5), S. Saintpaul (2), S. Strathcona (1), S. Virchow (1). Lisaks sellele on referentteenuse raames tuvastatud järgmised harvaesinevad serotüübid: S. Eastbourne (1), S. Kentucky (1), S. Ohio (1), S. Umbilo (1) ja S. Vejle (1). Tabel 1. Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2007–2024 Salmonellade 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 serotüübid S. Aba 1 S. Abony 2 S. Adelaide 1 S. Agona 1 1 1 6 2 25 2 1 3 1 S. Alagbon 1 S. Albany 1 S. Altona 1 S. Anatum 1 1 1 S. Apeyeme 1 1 S. Bareilly 1 1 1 3 1 S. Be 1 S. Bispebjerg 1 1 1 1 S. Blockley 2 1 S. Bovis- 6 1 1 1 4 1 morbificans S. Braenderup 1 1 1 1 1 2 S. Brandenburg 2 2 1 1 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  9 Salmonellade 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 serotüübid S. Bredeney 1 1 S. Canada 1 S. Chester 1 1 1 2 S. Choleraesuis 1 1 1 1 S. Coeln 1 1 2 2 2 2 S. Colorado 1 S. Concord 1 S. Corvallis 1 1 1 1 1 S. Derby 3 10 1 1 2 3 3 5 2 4 5 1 2 S. Dublin 1 1 2 1 S. Eastbourne 1 S. Edinburg 1 S. Emek 1 S. Enterica 1 1 1 subsp arizonaa S. Enteritidis 352 535 204 325 232 218 62 27 36 122 124 213 63 43 39 61 105 39 S. Fillmore 1 S. 1 Fischerhuette S. Galiema 1 S. Gallinarum 1 S. Glostrup 1 S. Hadar 1 1 1 1 S. Haifa 1 1 S. Havana 3 S. Heidelberg 1 S. Hvittingfoss 1 S. Indiana 1 1 S. Infantis 10 3 2 5 22 2 6 8 24 113 6 6 1 1 1 1 3 3 S. Isangi 1 2 S. Isaszeg 1 S. Java 1 1 2 1 4 2 3 2 S. Javiana 1 2 S. Kentucky 1 4 1 1 1 1 2 1 S. Kenya 1 S. Kottbus 1 1 1 2 1 S. Kuru 1 S. Lagos 1 S. Leeuwarden 1 S. Litchfield 1 2 1 S. Livingstone 12 3 S. London 3 S. Mapo 1 S. Mbandaka 1 1 2 1 1 3 4 1 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  10 Salmonellade 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 serotüübid S. Mikawasima 4 1 S. Minnesota 2 S. Montevideo 1 1 S. Muenchen 1 1 2 1 1 1 S. Muenster 1 1 1 1 1 S. Napoli 2 1 16 S. Newport 1 1 1 2 1 1 2 S. Ohio 1 1 2 1 S. Oranienburg 1 1 2 S. Orientalis 1 S. Orion 1 1 S. Papuana 1 S. Poona 1 1 2 S. Rissen 1 1 1 S. Saintpaul 2 2 2 1 2 S. Sandiego 1 1 3 S. Sanjuan 1 S. Schwarzen- 1 grund S. Senftenberg 1 1 S. Singapore 1 S. Stachus 1 S. Stanley 3 1 2 1 2 1 3 1 1 S. Stanleyville 1 2 1 S. Strathcona 1 1 S. Zanzibar 1 5 1 1 S. Telelkebir 1 1 S. Thompson 1 1 3 1 2 1 S. Tornow 1 S. Tshiongwe 1 2 S. Tudu 1 S. Typhimurium 32 48 26 50 41 24 24 27 22 74 77 15 20 13 16 8 14 10 S. Typhimurium 12 4 12 13 26 13 27 10 28 30 24 12 1.4.[5].12:I:- S. Umbilo 1 S. Vejle 1 S. Weltevreden 1 S. 1 1 Westhampton S. Virchow 3 1 2 1 1 1 1 3 2 1 S. Virginia 1 S. Worthington 1 1 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  11 Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juunis-oktoobris haigestus 56,3% haigete üldarvust. Joonis 9. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2024 (haigete arv, haigestumise kuupäeva järgi) Joonis 10. Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005–2024 (% haigete üldarvust) 23 juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Bulgaarias üks, Horvaatias üks, Itaalias üks, Kreekas üks, Lõuna-Koreas üks, Lätis üks, Saksamaal üks, Türgis 8, Tais neli, Tansaanias üks, Valgevenes üks, Venemaal kaks). Sissetoodud haigusjuhud moodustavad 22,3% üldarvust. 78,6% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 21,4% haigetest registreeriti kolletes 2-8 haigega. Hospitaliseeriti 49,5% haigetest. Surmajuhte ei esinenud. Terviseameti nakkushaiguste laboris 2024. aastal teostati referentsteenuse raames 127 kultuuri tüpiseerimise ja tundlikkuse lisauuringu, mille käigus avastati 14 multiresistentset salmonellat (kolme ja enama preparaadi suhtes). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  12 Tabel 2. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2024 Preparaat Uuritud tüvede arv Tundlik (%) Resistentne (%) Amikatsiin 121 99,2 0,8 Ampitsilliin 127 87,4 12,6 Asitromütsiin 119 99,2 0,8 Gentamütsiin 127 97,6 2,4 Klooramfenikool 127 97,6 2,4 Kolistiin 125 96,0 4,0 Meropeneem 127 100,0 0,0 Nalidiksiinhape 127 74,0 26,0 Sulfoonamiidid 127 89,0 21,0 Tetratsükliin 127 89,0 21,0 Tigetsükliin 127 98,4 1,6 Trimetoprim 127 96,8 3,2 Tsefotaksiim 127 99,2 0,8 Tseftasidiim 127 99,2 0,8 Tsiprofloksatsiin 127 77,2 22,8 Tabel 3. Salmonellade resistentsus, 2012–2024 (%) Preparaat 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Amikatsiin 0,0 0,6 0,8 Ampitsilliin 16,1 20,5 25,3 26,0 33,6 7,4 2,7 26,8 21,2 35,5 21,8 19,5 12,6 Asitromütsiin 0,0 0,8 Gentamütsiin 4,2 3,0 0,0 1,1 1,4 0,4 0,4 0,6 1,0 0,0 1,4 1,6 2,4 Klooramfenikool 1,1 10,8 5,5 3,2 2,3 1,2 2,7 5,4 10,1 2,1 5,4 4,8 2,4 Kolistiin 0,0 0,0 0,4 4,1 8,3 17,2 19,1 12,9 6,5 4,0 Meropeneem 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 Nalidiksiinhape 20,8 10,4 11,0 31,6 11,9 12,7 32,9 13,1 22,7 14,3 21,0 26,0 Sulfoonamiid 10,3 21,0 28,9 32,6 16,1 8,9 31,6 22,2 36,2 21,8 19,4 21,0 Tetratsükliin 11,9 19,1 12,8 21,5 33,0 9,6 7,9 26,2 23,2 35,5 23,1 19,4 21,0 Tigetsükliin 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 1,6 1,6 Trimetoprim 2,2 6,4 6,2 6,4 25,6 2,3 1,4 4,2 3,0 2,1 1,4 3,2 3,2 Tsefotaksiim 0,8 0,6 1,2 0,0 0,0 0,7 0,7 1,2 0,0 0,0 0,7 0,5 0,8 Tseftasidiim 0,0 0,0 0,0 0,7 0,7 1,8 0,0 0,0 0,7 0,5 0,8 Tsiprofloksatsiin 3,4 7,6 15,0 11,0 31,2 11,4 13,4 33,3 14,2 24,8 14,3 21,0 22,8 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  13 Šigelloos (A03) Haigestus 12 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9 (2023. a oli 7 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 11. Šigelloos, 2001–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,5), Ida- Virumaal (1,3), Pärnumaal (2,3), Saaremaal (3,1), Tartumaal (1,8) ja Võrumaal (2,9). Joonis 12. Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2024 Kolmel juhul oli tegemist Sh. sonnei, kahel juhul Sh. flexneri ja ühel juhul Sh. boydii poolt põhjustatud šigelloosiga. Kuuel juhul kinnitati diagnoos DNA määramisega ning jäi Shigella alamtüüp määramata. 16,7% haigetest olid lapsed vanuses 5-9 a, 58,3% täiskasvanud isikud vanuses 20- 49, 25,0% vanuses 50-69 aastat. Mehi oli 41,7% ja naisi 58,3%. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  14 58,3% haigetest haigestusid talvel. 25,0% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ega rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Joonis 13. Šigelloosi haigestumine kuude kaupa, 2024 (haigete arv) 9 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Austrias üks, Beninis üks, Cabo Verdes üks, Egiptuses kolm, Kenias üks, Mehhikos üks ja Tansaanias üks). Viimaste aastate jooksul reisimisega seotus haigusjuhtude osakaal on 43-75%. Joonis 14. Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004–2024 Terviseameti Kesklaboris 2024. aastal teostati viie kultuuri tundlikkuse lisauuringu, mille käigus avastati üks multiresistentne tekitaja (Sh. flexneri, kolme preparaadi suhtes). 80,0% tekitajatest olid resistentsed ampitsilliini, 40,0% klooramfenikooli, 20,0% tsefotaksiimi ja 20,0% tsiprofloksatsiini suhtes. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  15 Tabel 4. Shigella sp. antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2024 (n=5) Preparaat Uuritud Tundlik Mõõdukalt Resistentne tüvede arv (%) tundlik (%) (%) Amikatsiin 5 100,0 Ampitsilliin 5 20,0 80,0 Asitromütsiin 5 100,0 Gentamütsiin 5 100,0 Klooramfenikool 5 60,0 40,0 Meropeneem 5 100,0 Tigetsükliin 2 100,0 Tsefotaksiim 5 80,0 20,0 Tseftasidiim 5 100,0 Tsiprofloksatsiin 5 80,0 20,0 Tabel 5. Shigella sp. resistentsus, 2014–2024 (%) Preparaat 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kultuuride arv (8) (7) (17) (13) (11) (15) (3) (3) (7) (10) (5) Amikatsiin 0,0 0,0 0,0 Ampitsilliin 71,4 40,0 28,6 37,5 45,5 60,0 100,0 100,0 100,0 70,0 80,0 Asitromütsiin 33,3 0,0 0,0 33,3 42,9 10,0 0,0 Gentamütsiin 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Klooramfenikool 7,7 0,0 66,7 14,3 0,0 40,0 Meropeneem 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tigetsükliin 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Trimetoprim 42,9 57,1 81,2 46,2 90,9 75,0 100,0 50,0 Tsefotaksiim 0,0 0,0 13,3 8,3 27,3 35,7 66,7 0,0 85,7 50,0 20,0 Tseftasidiim 14,3 0,0 7,1 12,5 0,0 14,3 33,3 0,0 42,8 10,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 37,5 57,1 6,7 15,4 30,0 66,7 33,3 0,0 83,3 30,0 20,0 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  16 Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 270, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 19,8 (2023. a diagnoositi samuti 270 haigusjuhtu ehk 20,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Jõgevamaa. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Pärnumaal (42,3), Ida-Virumaal (35,9) ja Harjumaal (22,3). Joonis 15. Kampülobakterenteriit, 1997–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 16. Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) 35,2% haigetest olid lapsed vanuses 0-9 aastat, 21,5% – isikud vanuses 10-19 aastat ning 19,6% vanuses 50 ja rohkem. Mehi oli 53,3%, naisi 46,7%. 31,1% haigestunutest olid koolieelikud, 23,7% kooliõpilased, 14,8% töötavad ja 11,5% mittetöötavad inimesed. 16,7% juhtudest tegevusala ei ole teada. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  17 Joonis 17. Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2024 165 juhul (61,1% üldarvust) oli tegemist C. jejuni poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 14 juhul tuvastati C. coli, ühel juhul tuvastati C. upsaliensis. 89 juhul (33,0%) jäi tekitaja tüpiseerimata. Tüpiseerimata tekitajate osakaal kasvab ning moodustab viimastel aastatel 32-49% üldarvust. 269 haigusjuhtu olid laboratoorselt kinnitatud, kinnitavaks laboratoorseks meetodiks oli nukleiinhappe või antigeeni määramine 86 juhul, külv 183 juhul. Ühel juhul põhineb diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt kinnitatud juhuga. Joonis 18. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005–2024 Haigestumise tõus oli suvel. Juunis-augustis haigestus 35,9% haigetest. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  18 Joonis 19. Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2024 (haigete arv) 97,0% kampülobakterenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 3,0% haigetest registreeriti kolletes kahe haigega. Hospitaliseeriti 60,7% haigetest. Surmajuhte ei esinenud. Joonis 20. Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005–2024 (% haigete üldarvust) 20 juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Aserbaidžaanis kaks, Austrias üks, Bulgaarias kaks, Hispaanias üks, Hollandis üks, Indias üks, Indoneesias üks, Lätis kaks, Marokos üks, Portugalis üks, Suurbritannias üks, Tais üks, Tšehhis üks, Türgis kolm, Valgevenes üks). On olemas referentfunktsiooni raames uuritud 319 kultuuri tundlikkuse määramise tulemused. On tuvastatud 14 multiresistentset (kolme ja rohkem preparaadi suhtes) tekitajat – kaks C. coli (üks kolme ja üks nelja preparaadi suhtes) ja 12 C. jejuni (11 kolme preparaadi suhtes ja üks nelja preparaadi suhtes). 80,2% tüvedest on resistentsed tsiprofloksatsiini suhtes ja 66,8% tetratsükliini suhtes. 14,1% tüvedest on tundlikud kõikide preparaatide suhtes. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  19 Tabel 6. Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2024 Uuritud tüvede Preparaat arv Tundlik (%) Resistentne (%) Erütromütsiin 319 94,4 5,6 Gentamütsiin 319 98,4 1,6 Tetratsükliin 319 33,2 66,8 Tsiprofloksatsiin 319 19,8 80,2 Tabel 7. Campylobacter’i resistentsus, 2012–2024 (%) Preparaat 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Erütromütsiin 1,3 0,9 0,4 3,0 4,6 1,7 6,8 4,6 1,4 3,7 2,0 2,3 5,6 Gentamütsiin 1,0 0,0 - - - 0,4 0,6 0,3 0,0 0,0 0,4 0,3 1,6 Tetratsükliin 19,2 21,2 45,2 68,6 58,1 47,4 69,7 52,3 49,3 57,9 65,6 68,7 66,8 Tsiprofloksatsiin 65,3 60,3 78,8 86,1 83,4 83,2 85,4 91,8 81,2 87,9 91,1 84,5 80,2 Enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3) 2024. aastal registreeriti 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2023. a oli 21 juhtu ehk 1,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt, laboratoorse kinnituse meetodiks oli külv viiel juhul ja nukleiinhappe määramine viiel juhul. Kolmel juhul oli tekitajaks E. coli O26, ühel juhul E. coli O11. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (1,1 100 000 el. kohta), Narvas (1,7), Pärnumaal (1,1), Raplamaal (5,8) ja Tartumaal (0,6). Joonis 21. Enterohemorraagilise E. coli nakkuse haigestumus, 2004-2024 (100 000 el. kohta) 80,0% haigetest olid 0-14-aastased lapsed ja 20,0% vanusrühmast 20-39 aastat. Mehi oli 40,0%, naisi 60,0%. 70,0% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 10,0% kooliõpilased, 10,0% töötavad ning 10,0% juhtudest tegevusala oli teadmata. Hospitaliseeriti 70,0% haigetest. Surmajuhte ei esinenud. 80,0% olid sporaadilised juhud, esines üks rühmaviisiline haigestumine kahe juhuga. Kahel juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Aserbaidžaanis ja Egiptuses). Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  20 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 80 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,9 (2023. a oli 57 haiget ehk 4,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 22. Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (18,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (7,9) ja Järvamaal (6,7). Joonis 23. Yersinia enterocolitica enteriit, 1994–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Diagnoosi kinnitamise meetodiks oli külv 45 juhul, nukleiinhappe määramine 33 juhul, antikehade määramine kahel juhul. 27 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3, viiel juhul Y. enterocolitica mitte O:3, O:5, O:8, O:9 serogrupiga. 56,2% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 10,0% noorukid vanuses 15-19 aastat, 20,0% isikud vanuses 20-59 aastat ning 24,4% olid isikud vanused üle 60 aastat. Mehi oli 45,0%, naisi 55,0%. 27,5% haigetest olid koolieelikud, 36,2% Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  21 kooliõpilased, 7,5% töötavad ning 13,8% mittetöötavad isikud. 13,8% juhtudest tegevusala ei ole teada. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Neljal juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Mehhikos üks, Norras üks, Soomes kaks). Hospitaliseeriti 75,0% haigetest. Surmajuhte ei esinenud. Joonis 24. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2024 (haigete arv) Haigestumise tõus oli sügisel. Maksimaalne haigete arv haigestus mais (12) ja oktoobris (12). Tabel 8. Yersinia enterocolitica antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2024 Uuritud tüvede Preparaat arv Tundlik (%) Resistentne (%) Tetratsükliin 4 75,0 25,0 Trimetoprim+ sulfametoksasool 17 100,0 0,0 Tsefotaksiim 8 100,0 0,0 Tseftasidiim 6 100,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 17 94,1 5,9 Tabel 9. Yersinia enterocolitica resistentsus, 2013–2024 (%) Preparaat 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tüvede arv 58 53 35 35 43 57 34 28 21 24 17 17 Ampitsilliin 96,6 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Tetratsükliin 0,0 0,0 20,0 25,0 Trimetoprim+ 0,0 2,8 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sulfametoksasool Tsefotaksiim 3,2 3,8 0,0 0,0 0,0 0,0 14,3 0,0 0,0 0,0 Tseftasidiim 3,8 0,0 0,0 0,0 0,0 16,7 0,0 0,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 0,0 0,0 0,0 2,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,9 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  22 Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigusjuhte oli 394, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 28,8 (2023. a oli 537 haiget ehk 40,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 25. Rotaviirusenteriit, 1990–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigeid registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (58,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (48,6) ja Harjumaal (46,1). Joonis 26. Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Haigestumise tõusud oli talvel-kevadel, veebruaris-mais haigestus 50,0% haigete üldarvust. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  23 Joonis 27. Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2024 (haigete arv) Haigetest 46,7% olid 0-4-aastased lapsed, 29,7% 5-9-aastased lapsed. Enamik haigestunutest olid koolieelikud (64,7%). Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 84,5% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 15,5% haigetest registreeriti kolletes 2-8 juhuga. Hospitaliseeriti 91,1% haigetest. Surmajuhte ei esinenud. Joonis 28. Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999–2024 15 juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses kolm, Indoneesias üks, Maltal üks, Montenegros üks, Soomes üks, Tais kaks, Türgis viis, Vietnamis üks). 2024. aastal vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 10 299 inimest, nendest 0-14 a lapsi 10 295, noorukeid (15-17 a) 1 ja täiskasvanuid 3. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  24 Noroviirusenteriit (A08.1) Haigusjuhte oli 803, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 58,8 (2023. a oli 643 haiget ehk 48,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 29. Noroviirusenteriit, 2002–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigeid registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (96,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (80,0), Tallinnas (77,6), ja Raplamaal (64,2). Joonis 30. Noroviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Haigetest 56,0% olid 0-4-aastased lapsed, 28,4% 5-14-aastased lapsed ning 6,8% isikud vanuses üle 60 aastat. Enamik haigestunutest olid koolieelikud (65,5%), kooliõpilased (23,0%) ja mittetöötavad isikud (7,2%). Mehi oli 48,8%, naisi 51,2%. Hospitaliseeriti 91,4% haigetest. Esines üks surmajuht. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  25 Joonis 31. Noroviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 2005–2024 88,6% noroviirusenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 11,4% haigetest registreeriti kolletes 2–75 juhuga. 20 juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Albaanias üks, Egiptuses neli, Hispaanias kaks, Indoneesias üks, Kasahstanis üks, Kreekas kaks, Leedus üks, Tais üks, Türgis kuus, Ukrainas üks). Haigestumisel oli välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli talvel-kevadel, januaris-märtsis haigestus 42,3% haigetest. Joonis 32. Noroviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  26 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04,7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.2–A08.3; A08.5) Registreeriti 502 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 36,8 (2023. a oli 505 juhtu ehk 37,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (58,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (53,8) ja Narvas (51,6). Joonis 33. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) 40,0% haigetest olid 0-4-aastased lapsed, 27,1% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 48,4%, naisi 51,6%. 46,8% haigestunutest olid koolieelikud, 28,5% mittetöötavad isikud. Joonis 34. Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa, 2023-2024 (haigete arv) Haigestumise tõus oli sügisel-talvel. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  27 Kuuel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Aserbaidžaanis kaks, Egiptuses kaks, Indoneesias üks, Türgis üks). Tekkis üks astroviirusenteriidi kodukolle kahe juhuga, neli adenoviirusenteriidi kodukollet kahe juhuga ja üks sapoviirusenteriidi kodukolle kahe juhuga. Hospitaliseeriti 88,0% haigetest. Surmaga lõppes 9 haigusjuhtu (kõik Clostridium difficile enterokoliit). Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 38,6% Clostridium difficile, 25,5% adenoviirus, 14,1% sapoviirus, 12,5% astroviirus ja 3,4% enteroviirused. Samuti oli tekitajaks E. coli (8), Plesiomonas shigelloides (4), Klebsiella pneumoniae (1), Klebsiella oxytoca (1), rinoviirus (1), Staphylococcus aureus (1), Vibrio sp (2). Joonis 35. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005–2024 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 13 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,0 (2023. a oli 11 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). 12 diagnoosi kinnitati laboratoorselt, ühel juhul põhineb diagnoos kliinilisel pildil. Joonis 36. Lambliaas, 1991-2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  28 Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (3,3), Lääne-Virumaal (1,7), Pärnumaal (2,3) ja Viljandimaal (4,4). Haigetest 38,5% olid lapsed vanuses 1-9 a, 38,5% olid isikud vanuses 20-49 a. Mehi oli 53,8%, naisi 46,2%. 23,1% haigestunutest moodustasid koolieelsed lapsed, 23,1% koolilapsed ja 30,8% töötavad isikud. 23,1% juhtudest tegevusala ei ole teada. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Küprosel ja Lõuna-Aafrika Vabariigis). Hospitaliseeriti 53,8% haigetest. Surmajuhte ei olnud. Haigestumise tõus oli suvel, juulis-augustis haigestus 46,2% haigete üldarvust. Joonis 37. Lambliaasi haigestumine kuude kaupa, 2023-2024 (haigete arv) Amöbiaas (A06) 2024. aastal registreeriti 11 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,8 (2023. aastal oli 9 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). 9 juhul diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, kahel juhul põhinevad kliinilise pildi alusel. Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,6), Hiiumaal (11,9), Ida-Virumaal (4,0) ja Narvas (3,5). Joonis 38. Amöbiaas, 1997–2004 ja 2013–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  29 45,5% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 36,4% isikud vanuses 30-49 aastat ja 18,2% vanuses 60+. Mehi oli 81,8%, naisi 18,2%. 18,2% haigestunutest moodustasid eelkooliealised lapsed, 27,3% kooliõpilased, 27,3% töötavad isikud ja 18,2% vanaduspensionärid. 7 juhul (63,6% üldarvust) oli tegemist Dientamoeba fragilis poolt põhjustatud nakkusega, ühel juhul tuvastati Entamoeba histolytica. Kolmel juhul (27,3%) tekitaja tüüp ei ole teada. Hospitaliseeriti 9,1% haigetest. Surmajuhte ei olnud. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Kenyas). Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Joonis 39. Amöbiaasi haigestumine kuude kaupa, 2023-2024 (haigete arv) Krüptosporidioos (A07.2) 2024. aastal registreeriti 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,7 (2023. aastal oli 9 juhtu ehk 0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 40. Krüptosporidioos, 1991–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  30 Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,1), Ida-Virumaal (1,3), Pärnumaal (4,6), Raplamaal (2,9) ja Tartumaal (0,6). Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. 70,0% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 10,0% noorukid vanuses 15-19 a, 20,0% isikud vanuses 20-49 aastat. Meeste osakaal oli 60,0% ja naiste 40,0%. 60,0% haigestunutest moodustasid eelkooliealised lapsed, 20,0% kooliõpilased, 20,0% juhtudest tegevusala ei ole teada. 70,0% haigetest viibisid haiglaravil. Surmajuhte ega rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Neljal juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Madagaskaril üks, Soomes üks, Türgis kaks). Suvel-sügisel oli haigestumise tõus, 70,0% haigetest haigestusid juulis-septembris. Joonis 41. Krüptosporidioosi haigestumine kuude kaupa, 2023-2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  31 Piisknakkushaigused Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J00, J02, J04, J05 ja J06) ja gripp (J10- J11) Tervise Infosüsteemi andmetel, 2024. aastal registreeriti 221 469 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 16 110,5 (2023. aastal oli 264 045 juhtu ehk 19 331,4 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 76,4% Eestis registreeritud nakkushaigustest (välja arvatud COVID-19). Haigetest oli mehi 45,0% ja naisi 55,0%. 41,0% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 26,0% vanuses 20-39 a ning 9,5% vanuses üle 60 a. Kõige suurem haigestumus oli Tartumaal (20 259,6 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (18 8332,7), Järvamaal (17 896,6) ja Viljandimaal (16 441,6). Maksimaalne haigete arv (6 641 juhtu) registreeriti 1. nädalal (2023. aastal 10 692 juhtu 50. nädalal, 2022. aastal 21 996 juhtu 7. nädalal). Joonis 42. Ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste haigusjuhud nädalate lõikes, 2023-2024 2024. aastal registreeriti kokku 12 054 gripi haigestumist, haigestumus 100 000 el. kohta oli 876,5 (2023. aastal oli 12 660 juhtu ehk 926,9 100 000 el. kohta). Mehi oli 46,9%, naisi 53,1%. 41,0% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 22,6% isikud vanuses 20-39 a ja 11,0% üle 60-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (1164,9 juhtu 100 000 el. kohta), Tartumaal (1163,2), Võrumaal (1130,7) ja Jõgevamaal (1073,1). Maksimaalne haigete arv registreeriti 4. nädalal – 1204 gripijuhtu (2023. aastal 51. nädalal 1797 haigusjuhtu). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  32 Joonis 43. Gripi haigusjuhud nädalate lõikes, 2023-2024 Tabel 10. Gripi vastu vaktsineerimine, 2021–2024 2021 2022 2023 2024 Vaktsineeritute arv 155610 148421 167949 167658 hõlmatus,% 11,7 11,1 12,3 12,2 sh lapsi kuni 14a. 6121 7385 10978 13654 hõlmatus,% 2,8 3,4 4,9 6,2 60 a. ja vanemad isikud 97368 89879 97559 89600 hõlmatus,% 27,3 25,1 26,8 24,3 COVID-19 (U07.1 ja U07.2) Tervise Infosüsteemi andmetel, 2024. aastal registreeriti kokku 38 422 haigusjuhtu, millest kinnitatud juhtu (U07.1) oli 5 331 ehk 13,9%. Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2 795,0 (2023. aastal oli kokku registreeritud 92 736 juhtu ehk 6 789,5 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 39,0% ja naisi 61,0%. 8,2% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 26,1% vanuses 20-39 a ja 30,3% üle 60-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Võrumaal (3 956,1 100 000 el. kohta), Jõgevamaal (3 646,4), Põlvamaal (3 444,7) ja Tartumaal (3 382,6). Erinevalt teistest ägedatest respiratoorsetest nakkushaigustest, sealhulgas gripist, ei ole COVID-19 puhul seni täheldatud selget hooajalisust, vaid haigestumine on esinenud lainetena. 2023. aasta novembris alanud haigestumise tõus kestis 2024. aasta veebruarini, järgmine haigestumise tõus toimus aga augustist oktoobrini. Samas ei ületanud haigusjuhtude arv sel perioodil 2 000 juhtu nädalas. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  33 Joonis 44. COVID-19 haigusjuhud nädalate lõikes, 2023-2024 Joonis 45. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994–2024 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  34 Läkaköha (A37.0) Registreeriti 250 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 18,3 (2023. a oli 30 juhtu ehk 2,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 46. Läkaköha, 2000–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti 14 maakonnas (nakatumis ei esinenud ainult Põlva maakonnas). Suurem haigestumus oli Järva (73,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Võru maakonnas (49,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 47. Läkaköha haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) 47,6% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 10,8% noorukid vanuses 15-19 aastat, 12,8% isikud vanuses 20-39 aastat, 20,0% vanuses 40-59 aastat ja 8,8% vanuses 60+. Haigete keskmine vanus oli 24,8 aastat ning mediaan vanus 15 (7-42). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  35 Joonis 48. Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2024 Joonis 49. Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999–2024 10 juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Leedus kaks, Lätis kaks, Prantsusmaal üks, Rootsis üks, Rumeenias üks, Soomes üks, Türgis kaks). Hospitaliseeriti 8,4% haigetest. Surmajuhte ei olnud. Haigetest 25,6% olid vaktsineeritud, 40,0% vaktsineerimata, 34,4% juhtudest andmed vaktsineerimise kohta puuduvad. Haigestumise tõus oli sügisel, septembris-novembris haigestus 52,4% haigete üldarvust. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  36 Joonis 50. Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2023-2024 (haigete arv) 2024. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 13 868 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13_280, noorukeid (15-17 a) 564 ja täiskasvanuid 24. Revaktsineeriti 37 227 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 226, noorukeid (15-17 a) 13 430 ja täiskasvanuid 2 571. Difteeria (A36) 2024. aastal ei registreeritud difteeria haigusjuhte (viimane haigusjuht esines Eestis 2001. aastal). Tuvastati kaheksa mittetoksigeenset Corynebacterium diphtheriae, kõikidel juhtudel tüüp gravis. 2024. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 13 898 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 280, noorukeid (15-17 a) 564 ja täiskasvanuid 54. Revaktsineeriti 59 917 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 226, noorukeid (15-17 a) 13 465 ja täiskasvanuid 25 226. Difteeria seerumit ei manustatud. Leetrid (B05) 2024. aastal oli 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2023. a samamoodi 4 haigusjuhtu ehk 0,3). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Järvamaal (3,4) ja Tartumaal (0,6). Haigusjuhud esinesid eri vanustes, 25,0% haigetest olid isikud vanuses 0, 25,0% haigetest olid isikud vanuses 10-14, 25,0% haigetest olid isikud vanuses 30-39 ja 25,0% isikud vanuses 50-59 aastat. Haigestunutest oli naisi 75,0%, mehi 25,0%. Kolm haigusjuhtu olid sporaadilised, üks oli puhangu esimene haigusjuhtum. Nakatumine toimus oletatavalt väljaspool Eestit kahel juhul (Iirimaa ja Ukraina) ning kahel juhul Eesti siseselt. Hospitaliseeriti 25,0% haigetest. Surmajuhte ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. 50,0% haigetest olid vaktsineeritud. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  37 Joonis 51. Leetrite haigestumus 100 000 elaniku kohta 2000.-2024. aastatel 2024. aastal vaktsineeriti leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 13 036 inimest, nendest 0-14 a lapsi 10 384, noorukeid (15-17 a) 60 ja täiskasvanuid 2 592. Revaktsineeriti 13_777 inimest, nendest 0-14 a lapsi 11 638, noorukeid (15-17 a) 870 ja täiskasvanuid 1 269. Mumps (B26) 2024. aastal oli 5 haiget ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta (2023. a oli 7 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Harjumaal (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (0,2), Pärnumaal (1,1), Viljandimaal (2,2) ja Tartumaal (0,6). Joonis 52. Mumps, 2000–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Üks haigusjuht on laboratoorselt kinnitatud, neljal juhul põhineb diagnoos kliinilisel pildil. 20,0% haigetest olid lapsed vanuses 1-4 aastat, 40,0% vanuses 5-9 aastat, 40,0% vanuses 10-14 aastat. Koolieelsed organiseeritud lapsed moodustasid 20,0% Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  38 ja kooliõpilased 80,0% haigete üldarvust. Haigestunutest oli mehi 20,0%, naisi 80,0%. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. 20% haigetest viibisid haiglaravil. Enamus haigusjuhtudest (60%) esinenud kevadel. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigetest 80% olid vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga. Punetised (B06; P35.0) 2024. aastal punetiste haigusjuhte ei olnud (eelmine haigusjuht registreeriti 2013. aastal). Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 6 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2023. a oli 9 haiget ehk 0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 53. Meningokokknakkus, 1991–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Harjumaal Tallinnas (1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja LääneVirumaal (1,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt (kõikidel juhtudel külv). Kõikidel juhtudel tegu oli mittegrupeeritava tüvega. Kliiniliselt avaldus haigus kõikidel nakatunutel muu või täpsustamata meningokokknakkusena. 50% haigetest viibisid haiglaravil. Letaalseid juhte ei esinenud. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Haigetest 16,6% olid lapsed vanuses 1-4, 16,6% noorukid vanuses 15-19 aastat, 33,3% isikud vanuses 20-29 aastat ning 33.3% isikud vanuses üle 60 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. 2024. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 608 inimest, nendest 0-14 a lapsi 80, noorukeid (15-17 a) 32 ja täiskasvanuid 496. Revaktsineeriti 165 inimest, nendest 0-14 a lapsi 6, noorukeid (15-17 a) 4 ja täiskasvanuid 155. On olemas andmed ühe N. meningitidis antimikroobse tundlikkuse uuringu kohta. Tüvi on tundlik kõikide uuritud antibiootikumide suhtes (penitsilliini, tsefotaksiimi, tseftriaksooni ja tsiprofloksatsiini). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  39 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 88 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,4 (2023. a oli 54 juhtu ehk 4,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 54. Haemophilus influenzae nakkusesse haigestumus 100 000 elaniku kohta, 2005–2024 Joonis 55. Haemophilus influenzae nakkuse haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (30,9 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (11,7), Võrumaal (11,7) ja Järvamaal (10,0). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus kahel juhul meningiidina, neljal juhul septitseemiana, 77 juhul kopsupõletikuna ja viiel juhul täpsustamata paikme nakkusena. Ühel juhul lõppes haigus surmaga. Haigetest 5,7% olid lapsed vanuses 1-4, 1,1% lapsed vanuses 5-9, 1,1% lapsed vanuses 10-14, 2,3% noorukid vanuses 15-19 aastat, 1,1% isikud vanuses 20-29 aastat, 4,5% isikud vanuses 30-39, 2,3% isikud vanuses 40-49, 13,6% isikud Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  40 vanuses 50-59 ja 68,2% vanuses üle 60 aastat. Meningiidi haiged olid vanusegrupist 30-39 ja 60+. Septitseemia haiged olid 75,0% vanusgrupist 60+ aastat ning 25,0% 50-59 vanusgrupist. Mehi oli 42,0%, naisi 58,0%. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses ja Suurbritannias). 94,3% haigetest hospitaliseeriti. Joonis 56. Haemophilus influenzae nakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2023-2024 2024. aastal vaktsineeriti hemofiilus-nakkuse vastu 12 317 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 146, noorukeid (15-17 a) 2 ja täiskasvanuid 169. Revaktsineeriti 10 174 inimest, nendest 0-14 a lapsi 10 170 ja täiskasvanuid 4. Sarlakid (A38) Registreeriti 423 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 31,0 (2023. aastal oli 1414 juhtu ehk 106,2 100 000 elaniku kohta). Joonis 57. Sarlakid, 1990–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  41 Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Suurem haigestumus oli Raplamaal (64,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (57,7) ja Tartumaal (53,6). Joonis 58. Sarlakite haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 86,8% moodustasid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 52,7%, naisi 47,3%. 69,7% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 28,4% kooliõpilased. Haigestumise tõus algas 2022. aasta sügisel. Suurem haigestumine esines 2023. aasta kevadel, 2024. aastal haigestumine langes. Hospitaliseeriti 6,1% haigetest. Surmajuhte ei olnud. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses). Joonis 59. Sarlakitesse haigestumine kuude lõikes, 2023-2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  42 Tuulerõuged (B01) Registreeriti 5 116 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 374,6 (2023. a vastavalt 10 815 ja 812,1). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Hiiumaal (1534,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (791,1) ja Võrumaal (670,2). Joonis 60. Tuulerõuged, 1985–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 61. Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 47,8% moodustasid 1-4-aastased ja 38,0% 5-9-aastased lapsed. 60,2% haigestunutest moodustasid lasteasutuses käivad koolieelikud, 12,4% kodused koolieelikud ja 18,1% kooliõpilased. Mehi oli 51,4%, naisi 48,6%. 0,8% haigetest viibisid haiglaravil. Surmajuhte ei olnud. 11 juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses üks, El Salvadoris üks, Gruusias üks, Hispaanias üks, Kreekas üks, Montenegros üks, Norras üks, Tais kaks, Türgis üks, Ukrainas üks). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  43 Haigestumisel on selgelt kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus esines kevadel ja sügisel. Maksimaalne haigete arv haigestus märtsis-mais (39,5% haigete üldarvust). Joonis 62. Tuulerõugetesse haigestumine kuude lõikes, 2023-2024 (haigete arv) 2024. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 2 044 inimest, nendest 0-14 a lapsi 1_735, noorukeid (15-17 a) 34 ja täiskasvanuid 275. Revaktsineeriti 1 689 inimest, nendest 0-14 a lapsi 1 473, noorukeid (15-17 a) 30 ja täiskasvanuid 186. Kahel juhul manustati immuunglobuliini. Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) 2024. aastal registreeriti 285 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,9 (2023. a oli 174 ehk 100 000 elaniku kohta 13,1). Invasiivset pneumokokknakkust oli 81, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,0 (2023. a oli 54 juhtu ehk 4,1 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Joonis 63. Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatu Hiiumaa. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (54,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (49,9, Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  44 Narva linn sisse arvatud) ja Põlvamaal (54,4). Invasiivse pneumokokknakkuse haigusjuhud registreeriti Tallinnas (7,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (4,2), Ida-Virumaal sealhulgas Narvas (16,6), Lääne-Virumaal (10,1), Pärnumaal (4,6), Põlvamaal (4,2), Tartumaal (3,6) ja Viljandimaal (2,2). Kliiniliselt avaldus haigus septitseemiana 76 juhul (26,7% üldarvust), meningiidina viiel juhul (1,8%) ja kopsupõletikuna 204 juhul (71,6%). Joonis 64. Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005–2024 Haigetest 14,0% olid lapsed vanuses 0-4 ja 6,3% lapsed vanused 5-9 aastat, 17,9% olid 20-49-aastased isikud, 10,2% olid 50-59 aastased isikud ning 49,8% olid 60- aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 59,3%, naisi 40,7%. 1,4% haigete üldarvust moodustasid koolieelsed lapsed, 3,5% moodustasid lasteasutuses käivad koolieelikud, 5,3% töötavad isikud ning 22,5% vanaduspensionärid või muud pensionärid. 56,0% juhtudest tegevusala ei ole teada. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigete seas vaktsineeritud oli 2 isikut (0,7%). Esines üks haiguskolle 13 haigega, kõik mehed, kõik nakatunud hospitaliseeriti, keskmine vanus 43 (noorim 27 aastat ning vanim 57 aastat). Haigestumist põhjustas S. pneumoniae serotüüp 4. Joonis 65. Pneumokokknakkusesse haigestumine nädalate lõikes, 2022-2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  45 Haigestumise tõus esines talvel-kevadel. Invasiivsed pneumokokknakkused esinesid kogu aasta vältel kuid rohkem talvel-kevadel ning sügisel. 96,8% haigetest hospitaliseeriti. 11 juhul haigus lõppes surmaga. Joonis 66. Pneumokokknakkuse jaotus kuude kaupa kliinilise pildi järgi, 2024 (haigete arv) 2024. aastal uuriti Terviseameti laboris serogrupi tasemel 177 kultuuri verest ja liikvorist. Serotüüp oli määratud 172 juhul. Tuvastati 21 erinevat serotüüpi. Kõige sagedamini esinenud serotüübid olid 14 (23,3%), 3 (21,5%), 4 (10,5%), 19A (5,8%), 7F (4,7%), 22F/22A (4,7%) ning 20 (4,1%). Joonis 67. S. pneumoniae serotüübid, 2024 (n=172) * Sinisega värvitud pneumokokkivastases 23-valentses vaktsiinis (PPV23) mitte-kaetud serotüübid Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  46 Tabel 11. S. pneumoniae serotüübid vanusrühma järgi, 2024 (n=172) Vanusgrupp 0- 5- 10 15 20 30 40 50 60 70 80 Kokku Tead- 4 9 - - - - - - - - ja mata Serotüüp 14 19 29 39 49 59 69 79 > 3 1 2 4 4 12 7 5 2 37 4 1 3 8 1 4 1 18 6A 1 1 1 3 6B 1 2 1 4 6C 1 2 3 7C 1 1 7F 1 1 2 3 1 8 8 1 1 1 3 9N 1 3 1 5 9V 1 1 1 3 11A 1 2 3 14 8 3 1 1 3 3 5 8 6 2 40 18C 1 1 1 1 4 19A 1 1 1 2 5 10 19F 1 2 1 1 1 6 20 3 1 2 1 7 22F/22A 1 1 2 4 8 23A 1 1 23B 1 1 23F 1 1 1 1 2 6 34 1 1 Kokku 11 6 1 0 3 14 20 18 30 29 35 5 172 Terviseameti Kesklaboris 2024. aastal teostati 169 kultuuri tundlikkuse lisauuringu. 17,9% tüvedest olid resistentsed erütromütsiini suhtes, 5,9% oksatsilliini suhtes. Tsefotaksiimi suhtes 0,6% tüvedest oli mõõdukalt tundlikud, resistentseid tüvesid ei olnud. 6,5% tüvedest olid penitsilliini suhtes mittetundlikud (4,7% mõõdukalt tundlikud ning 1,8% resistentsed). Tabel 12. Penitsilliini suhtes mittetundlikud S. pneumoniae tüved (%), 2016-2024 Aasta 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tüvede üldarv 81 143 141 168 73 104 127 184 169 Mittetundlike % 4,9 3,5 4,2 5,4 2,7 5,8 7,9 5,4 6,5 2024. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 3 375 inimest, nendest 0-14 a lapsi 2 019, noorukeid (15-17 a) 20 ja täiskasvanuid 1 336. Revaktsineeriti 53 inimest, nendest 0-14 a lapsi 3, noorukeid (15-17 a) 2 ja täiskasvanuid 48. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  47 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 25 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,8 (2023. a oli 29 juhtu ehk 2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 68. Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) 64,0% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. 11 juhul tekitajaks oli enteroviirus, kahel juhul adenoviirus 6, kolmel juhul tuulerõugeviirus. Haigusjuhte registreeriti kuues maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (4,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (3,1) ja Tallinnas (3,1). Joonis 69. Muude viirusentsefaliidi ja –meningiidi haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Haigetest 36,0% olid 0-14-aastased lapsed, 12,0% 15-19-aastased noorukid, 32,0% 20-39-aastased isikud ning 20,0% üle 50-aastased isikud. Mehi oli 56,0% ja naisi 44,0%. 16,0% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 32,0% kooliõpilased, 16,0% töötavad isikud, 8,0% mittetöötavad isikud ning 28,0% tegevusala ei ole teada. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Malaisias). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  48 Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juulist novembrini haigestus 76,0% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 96,0% haigetest. Surmajuhte ei olnud. Joonis 70. Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumine kuude lõikes, 2023-2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  49 Viirushepatiidid ja HIV A-viirushepatiit (B15) Esines 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2023. a haigestus 59 inimest ehk 4,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 10 juhul. Joonis 71. A-viirushepatiit, 2000–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigestunuid registreeriti Tallinnas (0,9 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (1,1), Ida- Virumaal (1,3), Jõgevamaal (3,7) ja Pärnumaal (2,3). 60,0% haigetest olid isikud vanuses 20-49 aastat, 40,0% isikud vanuses üle 60 aastat. Mehi oli 40,0%, naisi 60,0%. 10,0% haigestunutest olid töötavad isikud, 10,0% mittetöötavad isikud ning 80,0% juhtudest tegevusala teadmata. Enamus haigusjuhtudest esinenud I poolaastal. Joonis 72. A-viirushepatiiti haigestumine kuude lõikes, 2023-2024 (haigete arv) Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Colombias ja Ugandas). 80,0% haigusjuhtudest olid sporaadilised, 20,0% esinenud koldes kahe juhuga. Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. Surmajuhte ei olnud. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  50 2024. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 4 297 inimest, nendest 0-14 a lapsi 643, noorukeid (15-17 a) 112 ja täiskasvanuid 3 542. Revaktsineeriti 2 702 inimest, nendest 0-14 a lapsi 326, noorukeid (15-17 a) 74 ja täiskasvanuid 2 302. Äge B-viirushepatiit (B16) 2024. aastal registreeriti 2 ägeda B-viirushepatiidi haigusjuhtu. Haigestumus100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2023. aastal registreeriti 4 juhtu ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 73. Äge B-viirushepatiit, 1990–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhud registreeriti Harju- ja Viljandi maakonnas. Mõlemad nakatunud olid meessoost. Nakatunud kuulusid 30–39 aastaste ja 50–59 aastaste vanuserühmadesse. Alla 20-aastastel pole ägedat B-viirushepatiiti diagnoositud alates 2016. aastast. Joonis 74. Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1996–2024 (%) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  51 2024. aastal registreeritud juhud haiguse tõttu hospitaliseerimist ei vajanud. Ägeda B- viirushepatiidi oletatavad levikuteed jäid mõlemal juhul teadmata. 2024. aastal registreeritud juhtude puhul välisriigis nakatumist ei raporteeritud. Joonis 75. Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990-2024 (%) Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) 2024. aastal registreeriti 33 kroonilise B-viirushepatiidi haigusjuhtu. Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,4 (2023. aastal registreeriti 29 juhtu ehk 2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kroonilist B-viirushepatiiti registreeriti Narvas (6,9 juhtu 100 000 inimese kohta), Lääne-Virumaal (6,7), Ida-Virumaal (6,6), Tartumaal (5,5), Põlvamaal (4,2), Valgamaal (3,6), Pärnumaal (3,4), Võrumaal (2,9), Raplamaal (2,9), Viljandimaal (2,2) ja Tallinnas (0,7). Joonis 76. Krooniline B-viirushepatiit, 2004–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  52 Oletatav nakatumise viis oli teada vaid kahel juhul (meditsiinilised manipulatsioonid ja töötamine verega). 93,9% registreeritud juhtudest oli levikutee teadmata. 51,5% nakatunutest viibisid haiglaravil. Välisriigis nakatumist ning surmajuhte ei raporteeritud. 2024. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 15 595 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 280, noorukeid (15-17 a) 39 ja täiskasvanuid 2 276. Revaktsineeriti 172 täiskasvanud inimest. 7 juhul manustati immuunglobuliini. Äge C-viirushepatiit (B17.1) 2024. aastal registreeriti 9 ägeda C-viirushepatiidi juhtu. Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2023. aastal registreeriti 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik 2024. aastal registreeritud haigusjuhud olid laboratoorselt kinnitatud. Ägedat C-viirushepatiiti registreeriti Ida-Virumaal (1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta, Harjumaal (1,1) ja Tallinnas (0,2). Joonis 77. Äge C-viirushepatiit, 1997–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 78. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001–2024 (%) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  53 Registreeritud juhtude hulgas oli 5 naist (55,6%) ja 4 meest (44,4%). 3 inimest (33,3%), olid 20–29 aastaste vanuserühmas, 3 inimest (33,3%) 30–39 aastaste vanuserühmas, üks nakatunu (11,1%) oli 40–49 aastaste vanuserühmas, kaks nakatunut (22,2%) olid 60–69 aastaste vanuserühmas. 3 inimest (33,3%) viibisid haiglaravil. Surmajuhte ei raporteeritud. 7 juhul (77,8%) jäi nakatumise oletatav levikutee teadmata. Ühel juhul (11,1%) toimus arvatav nakatumine narkootikumide süstimise käigus, ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine töötamisel verega. Joonis 79. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003–2024 (%) Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) 2024. aastal registreeriti 147 kroonilise C-viirushepatiidi juhtu. Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,8 (2023. aastal registreeriti 119 juhtu ehk 8,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 80. Krooniline C-viirushepatiit, 2004–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  54 Nakkust registreeriti kõikides maakondades v.a Läänemaal. Nakkust registreeriti enim Tallinnas (n=55, 12,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 81. Kroonilise C-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) 27,9% registreeritud juhtudest olid 30–39 aastaste vanuserühmas. Alla 19-aastaste hulgas kroonilist C-hepatiiti ei registreeritud. Joonis 82. Kroonilise C-viirushepatiidi juhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2004–2024 (%) Kroonilist C-hepatiiti registreeriti 2024. aastal 93 mehel (63,3%) ja 54 naisel (36,7%). 23,8% (n=35) registreeritud juhtudest hospitaliseeriti. Nakkuse oletatav levikutee oli teada 20,4% (n=30) juhtudest. Teadaoleva levikuteega juhtudest oli ligi poolte hulgas (43,3%, n=13) nakkus levinud narkootikumide süstimise teel. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  55 Joonis 83. Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010–2024 (%) E-viirushepatiit (B17.2) 2024. aastal registreeriti 8 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 0,6 (2023. aastal oli 4 haigusjuhtu ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,5) ja Pärnumaal (3,4). Kõik diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt. 37,5% haigetest olid vanuses 40-49 aastat, 25,0% vanuses 50-59 aastat ja 37,5% vanuses üle 60 aastat. Mehi oli 37,5%, naisi 62,5%. 25,0% haigetest olid töötavad isikud, 37,5% mittetöötavad isikud, 37,5% tegevusala ei ole teada. 50,0% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Hispaanias ja Itaalias). Joonis 84. E-viirushepatiit, 2012–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  56 HIV-nakkus (Z21; B23.0; B23.1) ja HIV-tõbi (B20-B22; B23.2; B23.8; B24) 2024. aastal teostati 193 133 HIVi analüüsi. Teostatud analüüside arv vähenes võrreldes 2023. aastaga 4,7% (2023. aastal n=202 677). Joonis 85. Teostatud HIVi analüüsid, 2006–2024 31.12.2024 seisuga on Eestis registreeritud HIV-nakkus 10 917 inimesel. Kuni 2008. aasta lõpuni sisaldusid riiklikus HIVi statistikas ka anonüümselt registreeritud juhud, mis võib mõnel juhul olla põhjustanud topelt registreerimist 2024. aastal registreeriti HIV-nakkus 133 inimesel. Registreeritud juhtude arv 100 000 elaniku kohta oli 9,7 (2023 aastal registreeriti 183 juhtu ehk 13,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 86. Registreeritud HIV-nakkuse juhud, 1995–2024 2024. aastal registreeriti 58,6% HIV-nakkuse juhtudest Tallinnas ja Harjumaal (n=78). Narvas ja Ida-Virumaal registreeriti 20,3% juhtudest (n=27). Hiiu, Saare, Lääne, Rapla, Põlva ja Võru maakonnas 2024. aastal uusi juhte ei registreeritud. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  57 Tabel 13. Registreeritud HIV-nakkuse juhud Tallinnas, Narvas ja maakondades, 1987–2024 Kokku 1987- 2000- 1999 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tallinn 64 2647 165 205 148 185 138 132 111 94 82 95 76 72 159 104 70 4547 Harjumaa 6 244 11 12 7 4 3 10 19 11 6 3 5 10 8 359 Hiiumaa 1 1 1 1 4 Ida-Virumaa 11 1917 97 81 79 73 63 59 55 48 34 23 23 15 20 20 18 2636 Narva 1 1990 71 54 52 50 59 53 34 33 24 21 16 13 12 9 9 2501 Jõgevamaa 3 1 1 1 1 1 2 1 11 Järvamaa 13 1 2 2 1 1 3 1 24 Läänemaa 2 1 1 1 2 1 1 2 1 12 Lääne-Virumaa 2 87 4 6 3 5 4 2 8 3 8 9 3 1 11 4 1 161 Põlvamaa 4 1 1 2 8 Pärnumaa 14 6 3 1 2 2 3 2 9 4 3 7 4 10 3 8 81 Raplamaa 11 1 1 3 1 3 2 1 1 1 1 26 Saaremaa 7 1 4 3 1 1 1 5 1 24 Tartumaa 1 262 15 20 16 8 9 10 6 11 7 3 9 10 18 19 14 438 Valgamaa 4 1 1 1 2 7 2 3 1 3 2 27 Viljandimaa 10 2 2 1 1 1 1 1 3 2 1 1 1 27 Võrumaa 3 1 2 1 2 1 1 4 15 Muu 11 5 16 Kokku 96 7224 372 370 315 325 291 270 229 219 190 178 147 125 250 183 133 10917 33,8% 2024. aastal registreeritud juhtudest olid 30-39-aastaste vanuserühmas (n=45). 40-49-aastaste vanuserühmas registreeriti 31,6% uutest juhtudest (n=42). Alla 15-aastaste hulgas registreeriti kolm juhtu (2,3%). Joonis 87. Registreeritud HIV-nakkuse juhud vanuserühmade kaupa, 2000-2024 (%) Alla 4-aastaste hulgas registreeriti 2024. aastal üks juht. Alla 1-aastaste hulgas 2024. aastal uusi HIV-nakkuse juhte ei registreeritud. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  58 Joonis 88. Registreeritud HIV-nakkuse juhud 0-4 aastaste vanuserühmas, 2000–2024 Meeste hulgas registreeriti 2024. aastal 54,9% uutest juhtudest (n=73). Naiste osakaal registreeritud HIV-nakkuse juhtude hulgas on suurenenud. Joonis 89. Registreeritud HIV-nakkuse juhtude osakaal meeste ja naiste hulgas, 2000–2024 (%) 18,8% registreeritud HIV-nakkuse juhtudest (n=25) olid migrandid, kes olid välismaal diagnoosi saanud, kuid registreeriti Eestis esimest korda. Kohalikke juhtusid oli 2024. aastal registreeritud 108 (81,2%). 2024. aastal registreeritud HIV-nakkuse juhtude hulgas on nakkuse oletatav levikutee teada 37,6% (n=50) juhtudest. Teadaoleva levikuteega juhtudest oli sagedaseim levikutee nakkuse seksuaalne ülekanne (86,0%, n=43). Neist omakorda 70,0% moodustas heteroseksuaalne kohtakt (n=35), meestega seksuvate meeste hulgas registreeriti 14,0% (n=7) juhtudest. Ühel juhul oli tegemist täpsustamata seksuaalse kontaktiga (2,0%). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  59 Neljal juhul (8,0% teadaoleva levikuteega juhtudest) oli nakkus arvatavasti omandatud narkootikumide süstimise käigus. 2024. aastal registreeriti HIV-nakkust kolmel alla 14-aastasel lapsel, kes tõenäoliselt said nakkuse oma emalt. Joonis 90. Registreeritud HIV-nakkuse juhtude levikuteed, 2012–2024 (%) HIV-tõbe ehk AIDS registreeriti 2024. aastal 9 inimesel. 31.12.2024 seisuga on Eestis registreeritud HIV-tõbi kokku 638 inimesel. Haigestumus 100 000 elaniku kohta 2024. aastal oli 0,6 (2023. aastal registreeritud juhtude arv oli 11 ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 91. Registreeritud HIV-tõve ehk AIDSI juhtude arv, 1995–2024 2024. aastal registreeriti HIV-tõve Harjumaal (n=5), Ida-Virumaal (n=2), Tartumaal (n=1) ja Viljandimaal (n=1). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  60 HIV-tõbi registreeriti 2024. aastal kuuel mehel ja kolmel naisel. Isikud, kellel HIV-tõbi registreeriti, olid 37-57 aastat vanad, keskmine vanus 44,6. Tabel 14. Registreeritud HIV-tõve juhud Tallinnas, Narvas ja maakondades, 1988-2024 Kokku 1988- 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tallinn 42 27 27 15 5 10 15 11 10 7 26 10 12 13 14 9 4 8 265 Harjumaa 8 1 2 1 10 4 5 2 2 1 5 1 3 4 6 2 5 1 5 68 Hiiumaa 1 1 1 3 Ida-Virumaa 21 13 21 12 6 6 9 5 1 4 1 1 2 4 1 1 1 2 111 Narva 31 13 10 8 3 15 5 2 5 2 2 3 3 1 103 Jõgevamaa 1 1 1 3 Järvamaa 1 1 1 3 Läänemaa 1 1 2 Lääne-Virumaa 1 1 1 1 1 3 3 2 3 3 2 21 Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 3 1 2 2 3 1 1 14 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 3 1 1 1 1 8 Tartumaa 1 1 1 1 1 1 6 Valgamaa 2 1 3 Viljandimaa 1 1 Võrumaa 1 1 Muu/teadmata 24 24 Kokku 134 57 61 38 25 39 36 24 20 19 41 20 25 28 26 12 13 11 9 638 HIV-tõve indikaatorhaigused olid 2024. aastal registreeritud juhtude hulgas järgnevad: Pneumocystis jirovecii pneumoonia (n=2), entsefalopaatia (n=2), kurtumussündroom (n=1), aju toksoplasmoos (n=1), korduv pneumoonia (n=1), täpsustamata mükobakterinakkused (n=1), täpsustamata oportunistlikud nakkused (n=1). Ühel juhul ei olnud HIV-tõve teatisele indikaatorhaigust märgitud. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  61 Muud zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti 19 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,4 (2023. a oli 14 juhtu ehk 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 92. Leptospiroos, 1995–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti 8 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (8,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (6,6), Pärnumaal (4,6) ja Valgamaa (3,6). Joonis 93. Leptospiroosi haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) 19 juhul diagnoosid kinnitati laboratoorselt (Leptospira IgM). Mehi oli 47,4%, naisi 52,6%. 15,8% haigestunutest moodustasid isikud vanuses 20-39 aastat, 57,8% vanuses 40-59 aastat ja 26,3% üle 60 aastat. 5,3% haigetest moodustasid üliõpilased, 21,0% töötavad, 21,0% mittetöötavad isikud. 52,6% juhtudest tegevusala Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  62 ei ole teada. 73,7% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Iirimaal ja Indoneesias). Haigestumise tõus esines suvel-sügisel. Joonis 94. Leptospiroos. Haigestumine kuude kaupa, 2024 (haigete arv) Tulareemia (A21) 2024. aastal registreeriti 7 tulareemia haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,5 (2023. aastal oli 4 haigusjuhtu ehk 0,3 juhtu 100 000 el. kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (3,6), Põlvamaal (4,2), Tartumaal (1,8) ja Valgamaal (3,6). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Joonis 95. Tulareemia, 1995–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Mehi oli 71,4%, naisi 28,6%. Haigestunutest 14,3% kuulus vanuserühma 20–29, 42,9% vanuserühma 40–59 ning 42,9% olid vanemad kui 60 aastat. Tööhõive andmetel olid 28,6% haigestunutest töötavad, 42,9% mittetöötavad ning 28,6% puhul tegevusala ei olnud teada. Hospitaliseerimist vajas 42,9% haigetest. Surmajuhte ega nakatumisi välismaal ei registreeritud.85,7% juhtudest on esinenud suvel-sügisel. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  63 Joonis 96. Tulareemia. Haigestumine kuude kaupa, 2023-2024 (haigete arv) Listerioos (A32) Registreeriti 7 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2023. a oli 5 juhtu ehk 0,4 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,1 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (3,1) ja Viljandimaal (2,2). Joonis 97. Listerioos, 2004–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kliiniliselt avaldusid haigusjuhud meningiidi või entsefaliidina 42,8%, sepsisena 28,6%, muu vormina 28,6%. Vastsündinu listerioosi ei olnud. Kõik haiged hospitaliseeriti. Surmajuhte ei esinenud. 85,7% haigetest moodustasid üle 60-aastased ja 14,3% 50-59-aastased isikud. Mehi oli 28,6%, naisi 71,4%. Haigetest 85,7% olid mittetöötavad isikud. 14,3% juhtudest tegevusala ei ole teada. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Listeria täisgenoomi sekveneerimise teostati kuuel juhul, tuvastatud alamtüübid: ST8, ST 18, ST 20 ja ST155. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  64 Tabel 15. Listeria monocytogenes. Täisgenoomi sekveneerimise tulemused, 2015-2024 ST1247 ST504 ST451 ST155 ST173 ST403 ST18 ST20 ST26 ST37 ST59 ST87 ST5 ST7 ST1 ST4 ST6 ST8 Tüüp 2015 1 1 3 3 1 2016 1 7 2 1 2017 1 1 1 1 2018 1 1 4 1 19 1 6 2019 2 1 4 14 1 2020 2 1 2021 2 1 1 1 2022 1 1 1 1 2 1 2023 1 1 1 2 2024 2 1 1 1 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) Registreeriti 30 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,2 (2023. a oli 19 juhtu ehk 1,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 98. Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud, 1999–2024 (100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  65 Joonis 99. Hantaviirusliku hemorraagiliste palaviku haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Viljandimaal (15,3 100 000 el. kohta), Võrumaal (8,7), Saaremaal (6,3), Läänemaal (4,8), Ida-Virumaal (4,4), Narvas (3,4),Järvamaal (3,3), Tartumaal (3,1), Pärnumaal (1,1), Tallinnas (0,9) ja Harjumaal (0,5). Diagnoos oli laboratoorselt kinnitatud 96% juhtudest (27/28). Haigetest 36,7% olid vanuses 20–49 eluaastat ning 60,0% olid üle 50-aastased. Mehi oli 43,3% ja naisi 56,7%. Töötavaid isikuid oli 13,3%, mittetöötavaid 43,3% ning 43,3% juhtudel jäi tegevusala teadmata. Hospitaliseerimist vajas 86,7% haigetest. Surmajuhte ei olnud. Ühel juhul oli tegemist haigusjuhuga, mis registreeriti Soomest saabunud reisijal. Enamik haigestumistest toimus kevad-suvisel perioodil – märtsist juulini haigestus 50,0% patsientidest. Joonis 100. Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud. Haigestumine kuude kaupa, 2022-2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  66 Marutõbi (A82) 2024. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. aastal). Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel ei registreeritud 2024. aastal marutaudi loomadel (2012.-2023. a - 0, 2011. a – 1, 2010. a - 0, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2024. aastal vaktsineeriti marutõve vastu 650 inimest, nendest 0-14 a lapsi 29, noorukeid (15-17 a) 6 ja täiskasvanuid 615. Revaktsineeriti 134 inimest, nendest 0-14 a lapsi 4 ja täiskasvanuid 130. Immuunglobuliini ei manustanud. Kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1) 2024. aastal haigusjuhte ei registreerinud (eelmine haigusjuht registreeriti 2018. aastal). Joonis 101. Kaasasündinud toksoplasmoos, 1997–2024 (haigete arv) Botulism (A05.1) 2024. aastal botulismi haigusjuhte ei registreerinud, eelmised haigusjuhud olid 2018. aastal (kolm haigusjuhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta). Joonis 102. Botulism, 1985–2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  67 Brutselloos (A23) 2024. aastal haigusjuhte ei registreerinud (eelmine haigusjuht oli 2019. aastal, 0,1 100 000 el. kohta). Joonis 103. Brutselloos, 1947–2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  68 Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 138 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,1 (2023. a oli 208 juhtu ehk 15,6 juhtu 100 000 el. kohta). Joonis 104. Puukentsefaliit, 1970–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 105. Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Saaremaal (34,5 juhtu 100 000 el. kohta), Läänemaal (24,2), Hiiumaal (23,6), Pärnumaal (21,7) ja Jõgevamaal (21,6). 60,1% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 23,2% isikud vanuses 20-49 aastat ning 16,7% lapsed vanuses 1-14 aastat. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  69 Joonis 106. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2024 (%) Meestest moodustus 46,4%, naistest 53,6%. 30,4% haigestunutest olid mittetöötavad, 18,1% töötavad isikud, 10,9% kooli- või ülikooliõpilased ning 2,2% koolieelsed lapsed. 38,4% juhtudel ei olnud tegevusala teada. Haigusjuhte registreeriti märtsist detsembrini, üksikjuht oli registreeritud jaanuaris. Haigestumiste arv oli suurim juulis ja augustis. Joonis 107. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2022-2024 Hospitaliseeriti 73,2% haigestunutest. Üks haigusjuht lõppes surmaga. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 19 juhul (14,0% kõigist juhtudest). Oletatav nakatumine toimus sagedamini Harjumaal (27,5% haigete üldarvust), Pärnumaal (13,8%), Saaremaal (9,4%) ja Tartumaal (8,7%). Nakatumise koht jäi teadmata 6,5% juhtudest. Kahel juhtudel toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit - Soomes. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  70 Nakatumist alimentaarsel teel (pastöriseerimata kitsepiima tarbimisel) ei olnud. 2024. aastal vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 51 395 inimest, nendest 0-14 a lapsi 14 613, noorukeid (15-17 a) 1 218 ja täiskasvanuid 35 564. Revaktsineeriti 51 322 inimest, nendest 0-14 a lapsi 8 808, noorukeid (15-17 a) 2 135 ja täiskasvanuid 40 379. Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) 2024. aastal registreeriti 3 843 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 281,4 (2023. aastal oli 4 520 juhtu ehk 339,4 juhtu 100 000 el. kohta). Joonis 108. Lyme’i tõbi, 1992–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) 81,8% haigusjuhtudest kinnitati laboratoorselt, 18,2% diagnoositi kliinilise pildi ja puugiründe seose alusel. Haigusjuhte registreeriti kõigis maakondades. Suurem haigestumus oli Saaremaal (1 272,0 juhtu 100 000 el. kohta), Hiiumaal (613,6), Raplamaal (434,8) ja Läänemaal (406,0). Joonis 109. Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  71 57,5% haigetest olid vanuses 50 aastat ja vanemad, 28,1% olid 30–49-aastased ning 9,6% alla 19-aastased. Mehi oli 36,6% ja naisi 63,4%. Töötavad isikud moodustasid 40,0% ja mittetöötavad 31,9% haigetest. 49,9% haigusjuhtudest diagnoositi perioodil juuli–september. Hospitaliseeriti 2,3% haigestunutest. Surmajuhtumeid ei registreeritud. Tuvastati 10 neuroborrelioosi juhtu (2023. aastal oli neid 19). Sagedasemad nakatumiskohad olid Harjumaa (koos Tallinnaga, 30,6% juhtudest), Saaremaa (15,9%), Pärnumaa (9,8%) ja Tartumaa (8,2%). Nakatumise koht jäi teadmata 4,7% juhtudest. Oletatav nakatumine toimus 18 juhul väljaspool Eestit: Suurbritannias (1), Ukrainas (1), Rumeenias (1), USAs (1), Poolas (1), Prantsusmaal (2), Rootsis (3), Norras (2) ja Soomes (6). Joonis 110. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2024 (%) Joonis 111. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haiguse diagnoosimise kuude kaupa, 2022-2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  72 Erlihhioos (A79.8) Erlihhioosi haigusjuhte ei registreerinud. Viimati registreeriti haigus 2022. aastal, mil esines 1 haigusjuht – 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta. Seksuaalsel teel levivad nakkused Süüfilis (A50-A53) 2024. aastal registreeriti 46 süüfilise juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4 (2023. aastal registreeritud juhtude arv oli 50, 100 000 elaniku kohta 3,8). Kaasasündinud süüfilist ei registreeritud. Joonis 112. Süüfilise haigestumus 100 000 elaniku kohta, 2001–2024 Varajane süüfilis moodustas 2024. aastal 34,8% nakatunute üldarvust (2023. aastal 46,0%). Joonis 113. Varajase süüfilise osakaal registreeritud süüfilise juhtudest, 2000–2024 (%) Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (5,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (3,8), Narvas (3,4), Jõgevamaal (3,6), Järvamaal (10,0), Pärnumaal (2,3), Raplamaal (2,9), Saaremaal (3,1), Tartumaal (1,2) ja Viljandimaal (4,4). Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  73 28,3% registreeritud juhtudest (n=13) olid 20-29 aastaste vanuserühmas, 26,1% (n=12) olid 40-49 aastaste vanuserühmas. Joonis 114. Registreeritud süüfilise juhud vanuserühmade kaupa, 2005–2024 (%) 34,8% (n=16) registreeritud süüfilise juhtudest olid naised. Arvatav levikutee oli teada 56,5% (n=26) süüfilise juhtudest. Teadaoleva levikuteega juhtudest 53,8 (n=14) moodustas heteroseksuaalne kontakt, 46,2% juhtudest (n=12) registreeriti meestega seksivate meeste hulgas. Välisriigis nakatumist ei raporteeritud. Gonokokknakkus (A54) 2024. aastal registreeriti 111 gonokokknakkuse juhtu. Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,1 (2022. aastal registreeritud juhtude arv oli 139 ehk 10,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 115. Registreeritud gonokokknakkuse juhud 100 000 elaniku kohta, 2001–2024 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  74 Joonis116. Gonokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2024 (100 000 el. kohta) Gonokokknakkust registreeriti 2024. aastal enim Tallinnas (16,7 juhtu 100 000 elaniku kohta, n=76). Nakkust ei registreeritud Hiiumaal, Saaremaal, Läänemaal, Valgamaal ja Lääne-Virumaal. 78,4% 2024. aastal registreeritud juhtudest moodustasid mehed (n=87). 37,8% registreeritud juhtudest (n=42) olid 20-29 aastaste vanuserühmas, 30,6% registreeritud juhtudest (n=34) olid 30-39 aastaste vanuserühmas. Oletatav levikutee oli teada 68,5% (n=76) juhtudest. Teadaoleva levikuteega juhtudest 75% (n=57) levis nakkus meestega seksivate meeste hulgas. Kolmel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Läti, Tai, Maroko). Joonis 117. Registreeritud gonokokknakkuse juhud vanuserühmade kaupa, 2005–2024 (%) 2024. aastal Terviseameti nakkushaiguste laboris ei analüüsitud N. gonorrhoeae kultuure antimikroobse tundlikkuse suhtes. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  75 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) 2024. aastal registreeriti 814 sugulisel teel leviva klamüüdiahaiguse haigusjuhtu. Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 59,6. 2023. aastal oli registreeritud 991 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 74,4. Joonis 118. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus 100 000 elaniku kohta, 2001–2024 Sugulisel teel levivaid klamüüdiahaigusi registreeriti 2024. aastal kõigis maakondades. Enim registreeriti nakkust Tallinnas (n=323, 71,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Tartu maakonnas registreeriti 165 juhtu (101,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 119. Registreeritud sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused vanuserühmade kaupa, 2005-2024 (%) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  76 Naiste osakaal registreeritud sugulisel teel levivate klamüüdiahiguse juhtudest oli 86,4% (n=703). Valdav osa juhtudest registreeriti 20-29 aastaste vanuserühmas (53,8%, n=438). Levikutee oli teada 64,9% juhtudest (n=528). Teadaoleva levikuteega juhtudest 94,7% (n=500) olid levinud heteroseksuaalsel kontakti vahendusel. 28 juhul (5,3%) levis nakkus meestega seksivate meeste seas. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Marokos). Muud nakkushaigused Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht registreeriti Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust leiti 23 proovis (38%). 2024. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 13 309 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13_280, noorukeid (15-17 a) 21 ja täiskasvanuid 8. Revaktsineeriti 21 847 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 226, noorukeid (15-17 a) 24 ja täiskasvanuid 597. Malaaria (B50-B54) 2024. aastal registreeriti neli sissetoodud malaariasse haigestumise juhtu; haigestumus oli 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta (2023. aastal registreeriti 1 juht, haigestumus 0,1). Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,9 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,5) ja Tartumaal (0,6). Diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud: kuuel juhul tuvastati Plasmodium falciparum ning ühel juhul Plasmodium sp. Haigestunutest 16,7% olid alla 19-aastased, 33,3% vanuses 30–39 ning 50,0% vanuses üle 50 aasta. Mehi oli 66,7% ja naisi 33,3%. Töötavad isikud moodustasid 66,7% haigestunutest; 33,3% juhtudel tegevusala ei ole teada. Nakatumine toimus neljal juhul Tansaanias, ühel juhul Nigeerias ja ühel juhul Kamerunis. Joonis 120. Malaaria, 2000–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  77 Leegionärihaigus (A48.1) Registreeriti 22 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,6 (2023. a oli 20 juhtu ehk 1,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkust registreeriti Tallinnas (2,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (2,3), Tartumaal (6,2) ja Viljandimaal (2,2). Joonis 121. Leegionärihaigus, 1999–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud (nukleiinhape määramine 9 juhul, antigeeni määramine uriinis 11 juhul, külv kahel juhul). 27,3% haigetest olid isikud vanuses 40-59 aastat ja 72,7% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 59,1%, naisi 40,9%. 45,4% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 9,1% töötavad isikud. 45,4% juhtudest tegevusala ei ole teada. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Kahel juhul lõppes haigus surmaga. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Poolas). 59,1% haigetest haigestus kevadel-suvel (märtsis-augustis). Joonis 122. Leegionärihaigus. Haigusjuhtude jaotus kuude kaupa, 2023-2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  78 Teetanus (A33-A35) 2024. aastal esines üks haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2023. aastal samuti esines üks haigusjuhtum, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1). Haigusjuht registreeriti Viljandi maakonnas (2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haige oli naine vanuses üle 60 aastat, viibis haiglaravil, paranes. Joonis 123. Teetanus, 1995–2024 (haigete ja surmajuhtude arv) 2024. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 13 898 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13_280, noorukeid (15-17 a) 564 ja täiskasvanuid 54. Revaktsineeriti 59 917 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 226, noorukeid (15-17 a) 13 465 ja täiskasvanuid 25 226. Dengue hemorraagiline palavik (A90, A91) 2024. aastal registreeriti 18 sissetoodud haigusjuhtu; haigestumus oli 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta (2023. aastal oli 8 haigusjuhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 el. kohta). Joonis 124. Dengue hemorraagiline palavik, 2014–2024 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  79 Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (2,2 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (2,7) ja Raplamaal (8,8). Haigetest olid 16,7% alla 19-aastased, 22,2% vanuses 20–39 aastat ning 61,1% üle 40-aastased. Meestest moodustasid 55,6%, naistest 44,4%. Töötavaid isikuid oli 44,4%, kooli- või ülikooliõppureid 16,7% ja mittetöötavaid 5,6%; 33,3% juhtude puhul tegevusala ei olnud teada. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumised toimusid järgmistel välisriikides: ühel juhul Brasiilias, ühel juhul Curaçaol, kaheksal juhul Indoneesias, ühel juhul Maldiividel, ühel juhul Dominikaani Vabariigis, ühel juhul Prantsusmaal ja viiel juhul Tais. Joonis 125. Dengue hemorraagiline palavik, nakatumise riigid, 2014-2024 (haigete arv) 66,7% haigusjuhtudest vajas hospitaliseerimist. Registreeriti üks surmajuht. Haiguse esinemine koondus peamiselt talve- ja kevadperioodile: 44,4% haigetest haigestus talvel, 44,4% kevadel ning 11,1% suvel. Joonis 126. Dengue hemorraagiline palavik, haigestumine kuude kaupa, 2014-2024 (haigete arv) 2024. aastal vaktsineeriti dengepalaviku vastu 10 inimest, nendest 0-14 a lapsi 4 ja täiskasvanuid 6. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  80 Ahvirõuged (B04) 2024. aastal ei registreeritud ühtegi haigusjuhtu. Viimati registreeriti haigus 2022. aastal, mil esines 11 juhtu (haigestumus 0,8 juhtu 100 000 el. kohta). Ahvirõugete vastu vaktsineeriti 2024. aastal 36 täiskasvanut. Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  81 Helmintiaasid Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 2 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2023. aastal oli 5 juhtu ehk 0,4 100 000 elaniku kohta). Joonis 127. Difüllobotriaas, 2000–2024 (100 000 el. kohta) Juhtumeid registreeriti Jõgevamaal (3,7 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Lääne- Virumaal (1,7). Haigestunud olid isikud vanusrühmast 60-aastased ja vanemad, pensionärid. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Ehhinokokoos (B67) Registreeriti 3 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2023. aastal ei olnud). Joonis 128. Ehhinokokkoos, 2000–2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  82 Juhtumeid registreeriti Jõgevamaal (3,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (3,1) ja Viljandimaal (2,2). 33,3% haigestunutest olid vanusrühmast 50-59 aastat, 66,7% vanusrühmast 60- aastased ja vanemad. Mehi oli 66,7%, naisi 33,3%. Tegevusala on teadmata. Kolmel juhul tegemist oli Echinococcus multilocularis-nakkusega. Haiglaravil viibis üks haige (33,3%). Surmajuhte ega nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Trihhinelloos (B75) Haigusjuhte ei registreeritud (2023. aastal samuti ei olnud). Joonis 129. Trihhinelloos, 1985–2024 (haigete arv) Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  83 Laste hõlmatus immuniseerimisega Tabel 16. 1-aastaste laste hõlmatus immuniseerimisega, 2024 (%) Difteeria ja Läka- Polio- B-hepatiit H. influ- Tuberku- Rota- teetanus köha müeliit enzae loos viirus tüüp B Eesti kokku 80,5 80,5 80,5 80,5 80,5 87,2 76,8 Harjumaa 80,2 80,2 80,2 80,2 80,2 85,6 69,5 sh Tallinn 75,1 75,1 75,1 75,1 75,1 81,5 70,8 Hiiumaa 78,6 78,6 78,6 78,6 78,6 83,3 61,4 Ida-Virumaa 82,3 82,3 82,3 82,3 82,3 85,5 76,2 sh Narva linn 79,0 79,0 79,0 79,0 79,0 85,4 74,2 Jõgevamaa 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 94,7 70,0 Järvamaa 81,3 81,3 81,3 81,3 81,3 94,0 70,1 Läänemaa 77,6 77,6 77,6 77,6 77,6 88,4 68,6 Lääne-Virumaa 81,8 81,8 81,8 81,8 81,8 89,2 63,6 Põlvamaa 78,8 78,8 78,8 78,8 78,8 96,6 71,0 Pärnumaa 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 87,0 63,5 Raplamaa 78,0 78,0 78,0 78,0 78,0 87,7 64,1 Saaremaa 77,2 77,2 77,2 77,2 77,2 88,6 59,3 Tartumaa 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 90,2 76,2 sh Tartu linn 81,5 81,5 81,5 81,5 81,5 82,8 77,7 Valgamaa 68,6 68,6 68,6 68,6 68,6 83,6 46,5 Viljandimaa 78,0 78,0 78,0 78,0 78,0 87,7 73,2 Võrumaa 78,1 78,1 78,1 78,1 78,1 85,8 58,8 Tabel 17. 2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimisega, 2024 (%) Difteeria ja Läkaköha Polio- Leetrid, B-hepatiit H. teetanus müeliit mumps, influenzae punetised tüüp B Eesti kokku 83,3 83,3 83,3 83,3 83,3 83,3 Harjumaa 81,6 81,6 81,6 81,8 81,6 81,6 sh Tallinn 77,9 77,9 77,9 78,1 77,9 77,9 Hiiumaa 81,0 81,0 81,0 82,8 81,0 81,0 Ida-Virumaa 83,6 83,6 83,6 84,7 83,6 83,6 sh Narva linn 84,8 84,8 84,8 84,5 84,8 84,8 Jõgevamaa 81,3 81,3 81,3 81,7 81,3 81,3 Järvamaa 86,6 86,6 86,6 87,0 86,6 86,6 Läänemaa 81,3 81,3 81,3 78,4 81,3 81,3 Lääne-Virumaa 83,0 83,0 83,0 81,6 83,0 83,0 Põlvamaa 80,3 80,3 80,3 83,7 80,3 80,3 Pärnumaa 83,7 83,7 83,7 85,0 83,7 83,7 Raplamaa 88,5 88,5 88,5 88,5 88,5 88,5 Saaremaa 81,2 81,2 81,2 81,9 81,2 81,2 Tartumaa 90,0 90,0 90,0 89,9 90,0 90,0 sh Tartu linn 89,6 89,6 89,6 90,5 89,6 89,6 Valgamaa 72,5 72,5 72,5 69,8 72,5 72,5 Viljandimaa 82,9 82,9 82,9 80,5 82,9 82,9 Võrumaa 83,4 83,4 83,4 82,8 83,4 83,4 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  84 Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 18. Reisimisega seotud nakkushaigused, 2024 Haigusjuhtude Nakkushaigus Nakatumise riigid arv Amöbiaas 1 Kenya A-viirushepatiit 2 Colombia, Uganda C-viirushepatiit, 3 Ukraina krooniline Denge palavik 18 Brasiilia 1, Curacao 1, Dominikaani Vabariik 1, Indoneesia 8, Maldiivid 1, Prantsusmaa 1, Tai 4, Vietnam 1 Enterohemorraagilise 2 Aserbaidžaan, Egiptus E. coli nakkus E-viirushepatiit 1 Hispaania Gonokokknakkus 3 Läti, Maroko, Tai Haemophius 2 Egiptus, Suurbritannia influenzae nakkus Neerusündroomiga 1 Soome hemorraagiline palavik Jersinioos 4 Mehhiko 1, Norra 1, Soome 2 Kampülobakterenteriit 20 Aserbaidžaan 2, Austria 1, Bulgaaria 2, Hispaania 1, Holland 1, India 1, Indoneesia 1, Läti 2, Maroko 1, Portugal 1, Suurbritannia 1, Tai 1, Tšehhi 1, Türgi 3, Valgevene 1 Klamüüdiahaigused, 2 Maroko, Saksamaa suguliselt levivad Krüptosporidioos 4 Madagaskar 1, Soome 1, Türgi 2 Kõhutüüfus 1 Tansaania Lambliaas 2 Küpros, Lõuna-Aafrika Vabariik Leegionärihaigus 1 Poola Leetrid 2 Iirimaa, Ukraina Leptospiroos 2 Iirimaa, Indoneesia Läkaköha 10 Leedu 2, Läti 2, Prantsusmaa 1, Rootsi 1, Rumeenia 1, Soome 1, Türgi 2 Lyme’i tõbi 18 Ameerika Ühendriigid 1, Norra 2, Poola 1, Prantsusmaa 2, Rootsi 3, Rumeenia 1, Soome 6, Suurbritannia 1, Ukraina 1 Malaaria 6 Kamerun 1, Nigeeria 1, Tansaania 4 Noroviirusenteriit 20 Albaania 1, Egiptus 4, Hispaania 2, Indoneesia 1, Kasahstan 1, Kreeka 2, Leedu 1, Tai 1, Türgi 6, Ukraina 1 Paratüüfus A 2 Bangladesh, India Pneumokokknakkus 1 Poola Puukentsefaliit 2 Soome Rotaviirusenteriit 15 Egiptus 3, Indoneesia 1, Malta 1, Montenegro 1, Soome 1, Tai 2, Türgi 5, Vietnam 1 Salmonelloos 23 Bulgaaria 1, Horvaatia 1, Itaalia 1, Kreeka 1, Lõuna- Korea 1, Läti 1, Saksamaa 1, Türgi 8, Tai 4, Tansaania 1, Valgevene 1, Venemaa 2 Sarlakid 1 Egiptus Soolenakkused, 6 Aserbaidžaan 2, Egiptus 2, Indoneesia 1, Türgi 1 muud Süüfilis 2 Hispaania, Ukraina Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  85 Haigusjuhtude Nakkushaigus Nakatumise riigid arv Šigelloos 9 Austria 1, Benin 1, Cabo Verde 1, Egiptus 3, Kenya 1, Mehhiko 1, Tansaania 1 Tuulerõuged 11 Egiptus 1, El Salvador 1, Gruusia 1, Hispaania 1, Kreeka 1, Montenegro 1, Norra 1, Tai 2, Türgi 1, Ukraina 1 Viirusmeningiit 1 Malaisia KOKKU 197 Joonis 130. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2005–2024 Joonis 131. Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005–2024 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  86 Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 19. Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2024 Nakkushaigus % Creutzfeldti-Jakobi tõbi 100,0% Leegionärihaigus 100,0% Listerioos 100,0% Teetanus 100,0% Äge lõtv halvatus 100,0% Pneumokokknakkus 96,8% Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid 96,0% Haemophilus influenzae nakkus 94,3% Noroviirusnakkus 91,5% Rotaviirusenteriit 91,1% Muud täpsustatud soolenakkused 88,0% Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud 86,7% Malaaria 83,3% Jersinioos 75,0% Leptospiroos 73,7% Puukentsefaliit 73,2% Enterohemorraagilise Escherichia Coli nakkus 70,0% Krüptosporidioos 70,0% Dengue palavik 66,7% Paratüüfus 66,7% Kampülobakterenteriit 61,1% A-viirushepatiit 60,0% Lambliaas 53,8% Krooniline B-viirushepatiit 51,5% Salmonelloos 50,5% Meningokokknakkus 50,0% Äge E-hepatiit 50,0% Ehhinokokoos 33,3% Äge C-hepatiit 33,3% Tulareemia 28,6% Leetrid 25,0% Šigelloos 25,0% Krooniline C-viirushepatiit 23,8% Mumps 20,0% Süüfilis 13,0% Amöbiaas 9,1% Läkaköha 8,4% Sarlakid 6,1% Suguliselt levivad klamüüdiahaigused 4,5% Gonokokknakkus 2,6% Lyme'i tõbi 2,3% Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet  87 Nakkushaigus % Tuulerõuged 0,8% Difüllobotriaas 0,0% Kõhutüüfus 0,0% Äge B-viirushepatiit 0,0% Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 20. Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2009–2024 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Nakkushaigus KOKKU A-viirushepatiit 2 1 3 B-viirushepatiit, äge 1 1 2 COVID-19 233 1706 929 310 129 3307 Creutzfeldt-Jakobi tõbi 1 3 1 2 2 9 C-viirushepatiit, äge 1 1 Enterohemorraagilise E. coli 1 1 2 soolenakkus Gripp 13 8 10 4 8 22 21 29 40 97 52 12 0 10 53 56 435 Hantaviiruslikud 1 1 2 hemorraagilised palavikud H. influenzae nakkus 2 2 4 2 4 2 1 1 1 19 Kampülobakterenteriit 1 1 1 3 Leegionärihaigus 2 2 4 2 3 2 4 2 2 2 2 2 29 Leptospiroos 1 1 Listerioos 2 1 3 2 1 7 3 1 1 21 Lyme'i tõbi 1 1 1 3 Malaaria 1 1 1 3 Meningokokknakkus 1 1 1 1 4 Noroviirusenteriit 1 1 1 1 3 1 8 Pneumokokknakkus 1 3 6 6 9 8 11 11 10 7 7 2 4 9 14 108 Pneumokokk- ja H. 1 1 Influenzae seganakkus Puukentsefaliit 1 2 1 1 5 Rotaviirusenteriit 1 1 2 Salmonelloos 1 1 1 2 1 1 1 1 1 10 Soole muud täpsustatud 1 2 10 7 2 7 2 4 2 7 9 53 nakkused Teetanus 1 1 KOKKU 19 13 21 16 23 42 38 62 64 123 80 258 1720 952 387 214 4032 Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Terviseamet