Aruanne

Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2020. aastal Tallinn 2021 1 Sisukord Soolenakkushaigused ............................................................................................................. 4 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) ........................................................ 7 Salmonelloosid (A02) .......................................................................................................... 8 Šigelloos (A03) ................................................................................................................... 14 Kampülobakterenteriit (A04.5) ......................................................................................... 16 Enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3) ................................................................ 19 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) ........................................................................... 20 Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................. 21 Norwalk-viirusnakkus (A08.1) .......................................................................................... 24 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04,7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.2–A08.3; A08.5) .......................................................................................................... 25 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1)..................................................................................... 27 Amöbiaas (A06) ................................................................................................................. 29 Krüptosporidioos (A07.2) .................................................................................................. 29 Piisknakkushaigused ............................................................................................................ 30 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) ........................ 30 COVID-19 (U07.1) ............................................................................................................. 32 Läkaköha (A37.0) .............................................................................................................. 33 Difteeria (A36) .................................................................................................................... 37 Leetrid (B05) ....................................................................................................................... 37 Punetised (B06; P35.0)..................................................................................................... 38 Mumps (B26) ...................................................................................................................... 38 Meningokokknakkus (A39) ............................................................................................... 40 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) ..................................... 41 Sarlakid (A38)..................................................................................................................... 42 Tuulerõuged (B01)............................................................................................................. 43 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ...................................................................... 45 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ..................................................... 47 Viirushepatiidid ja HIV ........................................................................................................... 50 A-viirushepatiit (B15) ......................................................................................................... 50 Äge B-viirushepatiit (B16)................................................................................................. 52 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1)....................................................................... 53 Äge C-viirushepatiit (B17.1) ............................................................................................. 55 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) .................................................................................. 56 E-viirushepatiit (B17.2) ..................................................................................................... 58 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24)........................................................................ 59 Muud zoonoosid..................................................................................................................... 66 Leptospiroos (A27) ............................................................................................................ 66 Tulareemia (A21) ............................................................................................................... 67 Listerioos (A32) .................................................................................................................. 67 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) ....................................... 68 Marutõbi (A82) ................................................................................................................... 69 Kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1) ........................................................................ 70 Botulism (A05.1) ................................................................................................................ 70 Brutselloos (A23) ............................................................................................................... 71 Puukidega levivad nakkushaigused ................................................................................... 71 Puukentsefaliit (A84) ......................................................................................................... 71 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) .......................................................................... 74 Erlihhioos (A79.8) .............................................................................................................. 75 Sugulisel teel levivad haigused ........................................................................................... 76 2  Süüfilis (A50-A53).............................................................................................................. 76 Gonokokknakkus (A54) .................................................................................................... 78 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56).................................................. 79 Muud nakkushaigused .......................................................................................................... 82 Poliomüeliit (A80) .............................................................................................................. 82 Malaaria (B50-B54) ........................................................................................................... 82 Leegionärihaigus (A48.1) ................................................................................................. 83 Teetanus (A33-A35) .......................................................................................................... 85 Dengue hemorraagiline palavik (A90) ............................................................................ 86 Helmintiaasid .......................................................................................................................... 87 Difüllobotriaas (B70.0) ...................................................................................................... 87 Ehhinokokoos (B67) .......................................................................................................... 88 Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames .................................................................................................................................................. 89 Reisimisega seotud nakkushaigused ................................................................................. 92 Nakkushaigete hospitaliseerimine ...................................................................................... 94 Nakkushaiguste surmajuhud ............................................................................................... 95 3 2020 oli erakordne aasta. Maailmas oli välja kuulutatud COVID-19 pandeemia. Eestis tuvastati esimene COVID-19 nakatunu 27. veebruaril 2020. 12. märtsil kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise levikuga Eestis. Rakendatud tõrjemeetmed ja piirangud (haridusasutuste, söögikohtade, kultuuriasutuste sulgemine; massiürituste keelamine; sotsiaalne distantseerumine; reisikeeld jm) aitasid kaasa ka teiste nakkushaiguste esinemissageduse vähenemisele. Soolenakkushaigused Joonis 1. Soolenakkustesse haigestumise struktuur 2000, 2010 ja 2020 Soolenakkushaigustesse haigestumise struktuuris on viimaste aastate jooksul vähenes salmonelloosi, lambliaasi, rotaviirusnakkuse ja šigelloosi osatähtsus. Norwalk-viirusnakkuse ja kampülobakterenteriidi osakaal on märgatavalt suurenenud. Joonis 2. Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2019-2020 (haigete arv) 4 Soolenakkustesse haigestumine oli 2020. aastal ebatavaliselt madal. Enne eriolukorda (jaanuar-märts) oli haigestumine 2019. aasta tasemel, alates aprillikuust on mitmekordselt vähenenud. Bakteriaalsete soolenakkuste osakaal kasvas suvel- sügisel 2019. aasta tasemeni. Viirusliku etioloogiaga soolenakkuste osakaal oli väike ning juunis-oktoobris moodustasid viiruslikud soolenakkused 22% 2019. aasta samal perioodil registreeritud haigusjuhtudest. 45,4% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustasid viiruslikud soolenakkused, 45,5% bakteriaalsed soolenakkused ja 9,1% algloomade poolt põhjustatud soolenakkused. 2019. aastal oli vastavalt 60,8%, 32,8% ja 6,4%. Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004–2020 Võrreldes 2019. aastaga on vähenenud summaarne haigestumine soolenakkustesse 47,7% võrra (2020. a 1078 juhtu ehk 81,1 juhtu 100 000 el. kohta; 2019. a 2 062 juhtu ehk 156,3 juhtu 100 000 el. kohta). Väheneb rotaviirusnakkuse osakaal, suureneb kampülobakterenteriidi osakaal. Norwalk-viirusenteriit moodustab stabiilselt üks kolmandik kõikidest registreeritud soolenakkustest. Võrreldes 2019. aastaga haigestumine enterohemorraagilise E. coli soolenakkusesse suurenes 66,7% võrra. Haigestumine salmonelloosi vähenes 40,2% võrra, šigelloosi 7,2 korda, kampülobakterenteriiti 23,8% võrra, lambliaasi 28,9% võrra, rotaviirusenteriiti 3,8 korda, Norwalk-viirusnakkusesse 2,2 korda, muudesse täpsustatud soolenakkustesse 29,4% võrra, amöbiaasi 36,4% võrra. 2019. aastaga võrreldes ei muutunud märgatavalt haigestumine Yersinia enterocolitica enteriiti. Soolenakkustesse haigestumus oli suurem (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi) Järvamaal (142,0), Läänemaal (117,0) ja Ida-Virumaal (104,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). 5 Joonis 4. Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2020 6 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) Kõhutüüfuse ja paratüüfuse haigusjuhte ei esinenud (2019. a oli 2 kõhutüüfuse haigusjuhtu ehk 0,2 100 000 el. kohta). 2020. a uusi bakterikandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse bakterikandjaid arvel 16 ja kroonilisi paratüüfus B bakterikandjaid oli teada üks. Joonis 6. Kõhutüüfuse ja paratüüfus B krooniliste bakterikandjate arv, 2000–2020 25,0% kõhutüüfuse bakterikandjatest elab Tartumaal, 18,8% Pärnumaal, 12,5% Ida- Virumaal, 12,5% Raplamaal, 6,2% Tallinnas, 6,2% Harjumaal, 6,2% Jõgevamaal, 6,2% Järvamaal ja 6,2% Lääne-Virumaal. Paratüüfuse B bakterikandja elab Tallinnas. 20 aastaga on Eestis krooniliste bakterikandjate arv vähenenud 3,0 korda. Bakterikandjate keskmine vanus on 76 aastat. 2020. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 631 inimest, nendest lapsi vanuses 0-14 a 31, noorukeid vanuses 15-17a 9 ja täiskasvanuid 591. Revaktsineeriti 83 täiskasvanud inimest. 7 Salmonelloosid (A02) Registreeriti 92 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,9 (2019. a oli 154 haiget ehk 11,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 91 juhul, ühel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhuga. Joonis 7. Salmonelloos, 1994–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Salmonelloos registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Lääne- Virumaal (18,5 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (17,0) ja Järvamaal (13,2). Joonis 8. Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) 41,3% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 30,4% isikud vanuses üle 50 aastat. Mehi oli 56,5%, naisi 43,5% haigetest. 34,8% haigestunutest olid töötavad isikud, 16,3% mittetöötavad isikud, 15,2% kooliõpilased, 16,3% koolieelsed organiseeritud lapsed ning 12,0% koolieelsed kodused lapsed. 8 Joonis 9. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2020 Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (46,7% juhtudest), S. Typhimurium (14,1%) ja monofaasne S. Typhimurium (10,9%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S. Bareilly (1), S. Bredeney (1), S. Derby (2), S. Hadar (1), S Infantis (1), S. Paratyphi B var Java (2), S. Muenchen (1), S. Newport (1), S. Senftenberg (1), S. Stachus (1), S. Thompson (2). Üks serotüüp kunagi varem Eestis ei tuvastatud (S. Stachus). Tabel 1. Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2003–2020 Salmonellade 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 serotüübid S. Aba 1 S. Abony 2 S. Adelaide 1 S. Agona 1 3 1 1 1 1 6 2 25 2 1 S. Alagbon 1 S. Albany 1 S. Altona 1 S. Amsterdam 1 S. Anatum 1 S. Apeyeme 1 S. Bareilly 1 1 S. Be 1 S. Bispebjerg 1 1 S. Blockley 2 1 S. Bovismorbifi- 6 1 1 1 cans S. Braenderup 1 1 1 1 1 S. Brandenburg 1 1 1 1 2 2 1 9 Salmonellade 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 serotüübid S. Bredeney 1 S. Canada 1 1 S. Chester 1 1 1 S. Choleraesuis 1 1 1 S. Cholerasuis 1 var kunzendorf S. Claibornei 1 S. Coeln 1 1 2 2 S. Colorado 1 S. Concord 2 1 S. Corvallis 1 1 1 1 1 S. Denver 1 S. Derby 1 1 1 3 10 1 1 2 3 3 5 2 S. Dublin 1 1 2 S. Eastbourne 1 S. Edinburg 1 S. Emek 1 S. Enterica subsp 1 1 arizonaa S. Enteritidis 150 89 247 370 352 535 204 325 232 218 62 27 36 122 124 213 63 43 S. Galiema 1 S. Give 1 S. Glostrup 1 S. Hadar 1 2 1 1 1 1 S. Haifa 1 S. Havana 3 S. Heidelberg 1 S. Hvittingfoss 1 S. Indiana 1 S. Infantis 5 3 2 10 3 2 5 22 2 6 8 24 113 6 6 1 1 S. Isangi 1 2 S. Isaszeg 1 S. Paratyphi B 1 1 1 2 1 4 2 var Java S. Javiana 1 2 S. Kentucky 1 1 4 1 1 1 S. Kenya 1 S. Kingston 1 S. Kottbus 1 1 1 2 S. Lagos 4 1 S. Leeuwarden 1 S. Lindenburg 1 S. Litchfield 1 2 1 S. Livingstone 12 3 10 Salmonellade 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 serotüübid S. Lomita 1 S. Manchester 1 S. Manhattan 1 S. Mbandaka 1 1 1 2 1 1 3 S. Mikawasima 4 S. Montevideo 1 2 1 S. Muenchen 1 1 2 1 S. Muenster 1 1 1 1 S. Napoli 2 1 S. Newport 1 1 1 2 1 1 S. Norton 1 S. Ohio 1 S. Oranienburg 1 1 2 S. Orientalis 1 S. Orion 1 1 S. Papuana 2 S. Poona 1 1 2 S. Rissen 1 1 1 S. Saintpaul 2 2 2 2 1 S. Sandiego 1 1 1 3 S. Sanjuan 1 S. Schwarzen- 1 1 grund S. Senftenberg 1 S. Singapore 1 S. Stachus 1 S. Stanley 3 1 2 1 2 1 3 S. Stanleyville 1 2 S. Zanzibar 1 5 1 1 S. Telelkebir 1 1 S. Thompson 1 1 3 1 2 S. Tornow 1 S. Tshiongwe 2 1 2 S. Tudu 1 S. Typhimurium 8 18 33 51 32 48 26 50 41 24 24 27 22 74 77 15 20 13 S. Typhimurium 12 4 12 13 26 13 27 10 monofaasne S. Virchow 4 3 1 2 1 1 1 1 3 2 S. Virginia 1 S. Weltevreden 1 S. Westhampton 1 1 S. Worthington 1 11 Terviseameti Kesklaboris 2020. aastal teostati 99 kultuuri tundlikkuse lisauuringu, mille käigus avastati 22 multiresistentset salmonellat (kolme ja enama preparaadi suhtes). Tabel 2. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2020 Preparaat Uuritud tüvede arv Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 99 78,8 21,2 Gentamütsiin 99 99,0 1,0 Klooramfenikool 99 89,9 10,1 Kolistiin 99 82,8 17,2 Meropeneem 99 100,0 Nalidiksiinhape 99 86,9 13,1 Sulfoonamiid 99 77,8 22,2 Tetratsükliin 99 76,8 23,2 Tigetsükliin 99 100,0 Trimetoprim 99 97,0 3,0 Tsefotaksiim 99 100,0 Tseftasidiim 99 100,0 Tsiprofloksatsiin 99 85,8 14,2 Tabel 3. Salmonellade resistentsus, 2008–2020 (%) Preparaat 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ampitsilliin 15,7 15,1 11,6 16,7 16,1 20,5 25,3 26,0 33,6 7,4 2,7 26,8 21,2 Gentamütsiin 3,6 1,5 0,0 0,9 4,2 3,0 0,0 1,1 1,4 0,4 0,4 0,6 1,0 Klooramfenikool 4,3 4,6 3,7 1,9 1,1 10,8 5,5 3,2 2,3 1,2 2,7 5,4 10,1 Kolistiin 0,0 0,0 0,4 4,1 8,3 17,2 Meropeneem 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Nalidiksiinhape 7,6 8,5 8,6 7,0 20,8 10,4 11,0 31,6 11,9 12,7 32,9 13,1 Sulfoonamiid 8,4 5,0 11,6 7,0 10,3 21,0 28,9 32,6 16,1 8,9 31,6 22,2 Tetratsükliin 12,2 7,3 9,8 5,2 11,9 19,1 12,8 21,5 33,0 9,6 7,9 26,2 23,2 Tigetsükliin 0,0 0,0 0,0 Trimetoprim 5,4 3,4 4,2 3,1 2,2 6,4 6,2 6,4 25,6 2,3 1,4 4,2 3,0 Tsefotaksiim 3,5 3,3 3,1 1,1 0,8 0,6 1,2 0,0 0,0 0,7 0,7 1,2 0,0 Tseftasidiim 0,0 0,0 0,0 0,7 0,7 1,8 0,0 Tsiprofloksatsiin 0,6 2,0 2,1 1,1 3,4 7,6 15,0 11,0 31,2 11,4 13,4 33,3 14,2 8 juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Egiptuses üks, Singapuris üks, Slovakkias üks, Soomes kaks ja Tais kolm). Sissetoodud haigusjuhud moodustavad 8,7% üldarvust. 83,7% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 16,3% haigetest registreeriti kolletes 2-3 haigega. Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juulist oktoobrini haigestus 50,0% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 52,2% haigetest. 12 Joonis 10. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2020 (haigete arv, haigestumise kuupäeva järgi) Joonis 11. Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005–2020 (% haigete üldarvust) 13 Šigelloos (A03) Haigestus 4 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2019. a oli 29 juhtu ehk 2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 12. Šigelloos, 1994–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6) ja Viljandimaal (2,2). 50,0% juhtudest oli tegemist Sh. sonnei ja 50,0% Sh. spp põhjustatud šigelloosiga. Joonis 13. Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2020 75,0% haigetest olid täiskasvanud alates 30. eluaastast ja 25,0% noorukid vanuses 10-19 a. Kõik haiged olid naised. 50,0% moodustasid töötavad isikud, 25,0% mittetöötavad isikud ja 25,0% kooliõpilased. Haigestumise sesoonsus ei olnud välja kujunenud. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 25,0% haigetest. Kahel juhul (50,0% üldarvust) toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses ja Indoneesias, mõlemad Sh. sonnei). 14 Viimaste aastate jooksul reisimisega seotus haigusjuhtude osakaal on 50-85%. Joonis 14. Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004–2020 Terviseameti Kesklaboris 2020. aastal teostati kolme kultuuri tundlikkuse lisauuringu, mille käigus avastati kaks multiresistentset ESBL-positiivset Shigella Sonnei (kolme preparaadi suhtes). Kõik tekitajatest olid resistentsed ampitsilliini suhtes, 66,7% tsefotaksiimi suhtes. Ampitsilliini, tsefotaksiimi ja tseftasidiimi suhtes resistentsus on kasvutrendis. Tabel 4. Shigella sp. antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2020 (n=3) Preparaat Uuritud tüvede arv Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 3 100,0 Asitromütsiin 3 100,0 Gentamütsiin 3 100,0 Klooramfenikool 3 100,0 Meropeneem 3 100,0 Tigetsükliin 3 100,0 Trimetoprim- sulfametoksasool 1 100,0 Tsefotaksiim 3 33,3 66,7 Tseftasidiim 3 66,7 33,3 Tsiprofloksatsiin 3 66,7 33,3 Tabel 5. Shigella sp. resistentsus, 2010–2020 (%) Preparaat 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kultuuride arv (30) (10) (29) (5) (8) (7) (17) (13) (11) (15) (3) Ampitsilliin 37,9 70,0 8,0 60,0 71,4 40,0 28,6 37,5 45,5 60,0 100,0 Asitromütsiin 33,3 0,0 0,0 Trimetoprim 84,0 90,0 90,9 80,0 42,9 57,1 81,2 46,2 90,9 75,0 100,0 Tsefotaksiim 0,0 10,0 0,0 20,0 0,0 0,0 13,3 8,3 27,3 35,7 66,7 Tseftasidiim - - - - 14,3 0,0 7,1 12,5 0,0 14,3 33,3 Tsiprofloksatsiin 0,0 0,0 0,0 20,0 37,5 57,1 6,7 15,4 30,0 66,7 33,3 15 Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 265, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,0 (2019. a diagnoositi 348 haigusjuhtu ehk 26,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 15. Kampülobakterenteriit, 1997–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Saaremaa. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (46,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (36,6), Läänemaal (34,1) ja Pärnumaal (32,6). Joonis 16. Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) 47,5% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 aastat, 20,0% – isikud vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 51,3%, naisi 48,7%. 35,8% haigestunutest olid koolieelikud, 30,2% töötavad inimesed ja 18,9% kooliõpilased. 16 Joonis 17. Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2020 161 juhul (60,8% üldarvust) oli tegemist C. jejuni poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 15 juhul tuvastati C. coli, kahel juhul C. upsaliensis, ühel juhul C. Lari, 86 juhul (32,4%) jäi tekitaja tüpiseerimata. Tüpiseerimata tekitajate osakaal kasvab ning moodustab viimastel aastatel umbes üks kolmandik üldarvust. Kõik haigusjuhud olid laboratoorselt kinnitatud, kinnitavaks laboratoorseks meetodiks oli nukleiinhappe määramine 86 juhul, külv 179 juhul. Joonis 18. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005–2020 Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juunist oktoobrini haigestus 65,7% haigetest. 17 Joonis 19. Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2020 (haigete arv) 94,7% kampülobakterenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 5,3% haigetest registreeriti kolletes kahe haigega. Kahel juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Prantsusmaal ja Tais). Hospitaliseeriti 48,7% haigetest. Joonis 20. Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005–2020 (% haigete üldarvust) Terviseameti Kesklaboris 2020. aastal teostati 279 kultuuri tundlikkuse lisauuringu, mille käigus avastati kolm multiresistentset kampülobakterit (kolme preparaadi suhtes). 81,2% tüvedest on resistentsed tsiprofloksatsiini suhtes. 18 Tabel 6. Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2020 Uuritud tüvede Preparaat arv Tundlik (%) Resistentne (%) Erütromütsiin 278 98,6 1,4 Gentamütsiin 278 100,0 Tetratsükliin 278 50,7 49,3 Tsiprofloksatsiin 278 19,8 81,2 Tabel 7. Campylobacter’i resistentsus, 2008–2020 (%) Preparaat 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Erütromütsiin 6,7 0,0 0,0 2,1 1,3 0,9 0,4 3,0 4,6 1,7 6,8 4,6 1,4 Gentamütsiin - 0,0 - 1,5 1,0 0,0 - - - 0,4 0,6 0,3 0,0 Tetratsükliin 26,5 21,0 20,5 28,8 19,2 21,2 45,2 68,6 58,1 47,4 69,7 52,3 49,3 Tsiprofloksatsiin 37,0 49,7 45,7 57,4 65,3 60,3 78,8 86,1 83,4 83,2 85,4 91,8 81,2 Enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3) 2020. aastal registreeriti 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2019. a oli 6 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 21. Enterohemorraagilise E. coli nakkuse haigestumus, 2004-2020 (100 000 el. kohta) Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt, laboratoorse kinnituse meetodiks oli külv kolmel juhul, nukleiinhappe määramine 7 juhul. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,7 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Raplamaal (3,0), Pärnumaal (2,3), Tartumaal (1,3) ja Valgamaal (3,5). 40,0% haigetest olid 0-14-aastased lapsed, 30,0% vanusrühmast 20-49 aastat ning 20,0% vanuses üle 60 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 30,0% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 10,0% kooliõpilased, 20,0% töötavad isikud, 30,0% mittetöötavad isikud, 10,0% juhtudest tegevusala ei ole teata. Hospitaliseeriti 80,0% haigetest. Rühmaviisilisi haigestumisi ja nakatumisi väljaspool Eestit ei esinenud. Letaalseid juhte ei olnud. Haigestumise tõus oli suvel, 40,0% haigetest haigestusid juulis-augustis. 19 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 44 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,3 (2019. a oli 42 haiget ehk 3,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (19,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (10,5), Raplamaal (9,0) ja Järvamaal (6,6). Joonis 22. Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Joonis 23. Yersinia enterocolitica enteriit, 1994–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) 14 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3 serogrupiga. 75,0% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 aastat, 13,6% isikud vanuses 20-59 aastat ning 4,5% olid isikud vanused üle 60 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 45,4% haigetest olid koolieelikud, 36,4% kooliõpilased, 9,1% töötavad ning 6,8% mittetöötavad isikud. Esines üks rühmaviisiline haigestumine kahe haigusjuhuga. 20 Kahel juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Poolas ja Ukrainas). Hospitaliseeriti 56,8% haigetest. Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juulist oktoobrini haigestusid 54,5% haigetest. Joonis 24. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2020 (haigete arv) Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigusjuhte oli 146, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 11,0 (2019. a oli 558 haiget ehk 42,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 25. Rotaviirusenteriit, 1990–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigeid registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (39,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (19,8) ja Raplamaal (18,0). 21 Joonis 26. Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Haigestumise tõus oli jaanuaris-veebruaris, millal haigestus 47,9% haigete üldarvust. Joonis 27. Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2018–2020 (haigete arv) Haigetest 61,6% olid 0-4-aastased lapsed, 24,0% 5-9-aastased lapsed. Enamik haigestunutest olid koolieelikud (76,0%). Mehi oli 47,9%, naisi 52,1%. 91,8% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 8,2% haigetest registreeriti kolletes kahe juhuga. Hospitaliseeriti 75,3% haigetest. 22 Joonis 28. Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999–2020 Kahel juhul nakatuti väljaspool Eestit (Filipiinidel ja Venemaal). 2020. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 10 213 inimest, nendest 0-14 a lapsi 10 205 ja täiskasvanuid 8. Tabel 8. Laste hõlmatus immuniseerimisega rotaviirusnakkuse vastu, 2020 (%) Vakts-tud Pooleli Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Vakts-st 7k - 11k 1a 1a 7k-4a 0a keeld. 29p 0a KOKKU 82,0 2,1 83,8 84,7 0,7 12,6 Tallinn 82,9 2,7 82,8 83,5 0,5 12,6 Harjumaa 79,1 2,4 82,2 81,8 0,6 13,0 Ida-Virumaa 88,2 0,0 88,8 89,0 1,1 5,0 Narva 85,6 0,0 93,0 90,9 1,3 6,8 Järvamaa 86,5 0,0 84,2 88,0 1,6 11,7 Jõgevamaa 80,6 0,9 89,9 91,8 0,6 11,2 Lääne- Virumaa 87,3 0,6 87,0 90,3 0,2 10,2 Läänemaa 89,5 0,0 86,2 87,0 1,6 8,2 Pärnumaa 78,4 3,9 77,0 81,3 0,1 17,9 Põlvamaa 84,4 1,8 76,1 75,4 0,0 16,4 Raplamaa 68,5 2,1 85,1 84,8 0,4 14,0 Saaremaa 75,8 3,0 79,2 84,2 1,2 12,8 Tartumaa 82,8 1,8 85,8 87,5 1,1 12,5 Valgamaa 75,5 0,5 90,9 82,9 0,0 20,3 Viljandimaa 79,1 1,3 87,4 85,3 1,6 13,2 Võrumaa 80,5 2,5 83,4 85,2 0,0 14,7 Hiiumaa 76,2 1,5 66,2 76,9 0,0 20,0 23 Norwalk-viirusnakkus (A08.1) Haigusjuhte oli 265, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,0 (2019. a oli 573 haiget ehk 43,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Võrreldes 2019. aastaga vähenes haigestumine 2,1 korda. Joonis 29. Norwalk-viirusnakkus, 2002–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigeid registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli Viljandimaal (47,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (39,6) ja Narvas (26,8). Joonis 30. Norwalk-viirusnakkuse haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Haigetest 73,2% olid 0-4-aastased lapsed, 6,8% 5-14-aastased lapsed ning 9,0% isikud vanuses üle 60 aastat. Enamik haigestunutest olid koolieelikud (76,6%), mittetöötavad isikud (11,7%) ja kooliõpilased (5,3%). Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Hospitaliseeriti 83,4% haigetest. 24 Joonis 31. Norwalk-viirusnakkuse haigestumise vanuseline struktuur, 2005–2020 92,5% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 7,5% haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga. Puhanguid ei esinenud. Kahel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Dominikaani Vabariigis ja Tais). Haigestumisel oli välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli talvel, jaanuarist märtsini haigestus 74,4% haigetest. Joonis 32. Norwalk-viirusnakkusesse haigestumine kuude kaupa, 2019-2020 (haigete arv) Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04,7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.2–A08.3; A08.5) Registreeriti 154 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 11,6 (2019. a oli 218 juhtu ehk 16,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). 25 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Saaremaal (45,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (23,4), Ida-Virumaal (20,9) ja Pärnumaal (18,6). Joonis 33. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) 47,4% haigetest olid 0-4-aastased lapsed, 31,8% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 51,9%, naisi 48,1%. 53,9% haigestunutest olid koolieelikud, 32,5% – mittetöötavad isikud. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Tekkis üks adenoviirusenteriidi kodukolle kahe haigusjuhuga. Puhanguid ei esinenud. Hospitaliseeriti 76,0% haigetest. Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 43,5% adenoviirus, 41,6% Clostridium difficile, 5,2% enteroviirused. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Aeromonas sp. (1), astroviirus (3), Clostridium sp. (1), Enterobacter sp. (3), Klebsiella oxytoca (1), Proteus mirabilis (1) ja Staphylococcus aureus (4). Haigestumise tõus oli talvel (jaanuaris-veebruaris) ja suvel-sügisel. Joonis 34. Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa, 2019-2020 (haigete arv) 26 Joonis 35. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005–2020 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 86 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,5 (2019. a oli 121 juhtu ehk 9,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Joonis 36. Lambliaas, 1991-2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) 27 Joonis 37. Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti 11 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Hiiumaal (32,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (15,0), Harjumaal (9,8) ja Tallinnas (9,2). Haigetest 86,0% olid lapsed vanuses 1-14 a, 9,3% olid isikud vanuses 15-19 a. Mehi oli 58,1%, naisi 41,9%. 59,3% haigestunutest moodustasid koolieelsed lapsed (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 36,0% koolilapsed. Esines üks kodukolle kahe juhuga. Puhanguid ei esinenud. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Hospitaliseeriti 11,6% haigetest. Registreeritud haigusjuhtude arv oli suurem märtsis ja oktoobris-novembris. Joonis 38. Lambliaasi haigestumine kuude kaupa, 2019-2020 (haigete arv) 28 Amöbiaas (A06) Registreeriti 7 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,5 (2019. aastal oli 11 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Ida-Virumaal (1,3), Tartumaal (2,0) ja Viljandimaal (2,2). 28,6% haigetest olid lapsed vanuses 5-14 aastat, 42,8% vanuses 30-59 aastat ja 14,3% vanuses üle 60 aastat. Mehi oli 42,9%, naisi 57,1%. 42,9% haigestunutest moodustasid kooliõpilased, 28,6% töötavad ja 28,6% mittetöötavad isikud. 14,3% haigetest viibisid haiglaravil. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Iisraelis ja Indias). Enamus haigetest haigestus talvel (57,1%) ja septembris (28,6%). Joonis 39. Amöbiaas, 1997–2004 ja 2013–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Krüptosporidioos (A07.2) 2020. aastal registreeriti 5 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,4 (2019. aastal haigusjuhte ei registreerinud). Joonis 40. Krüptosporidioos, 1985–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) 29 Haigusjuhte registreeriti Läänemaal (4,9 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Pärnumaal (4,7). Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Kõik haiged olid lapsed vanuses 1-9 aastat. Poiste osakaal oli 60,0% ja tüdrukute 40,0%. 60,0% haigestunutest moodustasid organiseeritud eelkooliealised lapsed, 20,0% kodused eelkooliealised lapsed ning 20,0% kooliõpilased. Kõik haiged viibisid haiglaravil. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Lapsed haigestusid augustis (40,0%) ja oktoobris (60,0%). Piisknakkushaigused Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 2020. aastal registreeriti 154 336 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 11 649,6 (2019. aastal oli 146 679 juhtu ehk 11 119,3 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 78,2% Eestis registreeritud nakkushaigustest. Haigetest oli mehi 44,8% ja naisi 55,2%. 34,2% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 29,6% vanuses 20-39 a. Kõige suurem haigestumus oli Tartumaal (16545,6 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (15119,1), Tallinnas (13 350,7) ja Läänemaal (13 039,4). Maksimaalne haigete arv (6 215 juhtu) registreeriti 14. nädalal (2019. aastal 6 424 juhtu 5. nädalal, 2018. aastal 7 493 juhtu 9. nädalal). Joonis 41. Ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste registreerimine nädalate kaupa, 2019-2020 2020. aastal registreeriti 4 198 gripi haigestumist, haigestumus 100 000 el. kohta oli 316,9 (2019. aastal oli 11 668 juhtu ehk 884,5 100 000 el. kohta). Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 52,8% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 19,0% isikud vanuses 20-39 a ja 18,2% üle 50-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Tallinnas (527,0 100 000 el. kohta), Järvamaal (429,2), Ida-Virumaal (381,6) ja Viljandimaal (355,8). Maksimaalne haigete arv registreeriti 8. nädalal – 588 gripijuhtu (2019. aastal 5. nädalal 1576 haigusjuhtu, 2018. aastal 10. nädalal 1 479 haigusjuhtu). 30  Tabel 9. Gripi vastu vaktsineerimine, 2008–2020 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Vaktsineeritute 20750 32666 17375 17119 13618 18130 17382 20331 34665 52142 92906 134109 115066 arv sh lapsi kuni 2074 3757 1714 1421 939 1274 1184 1458 3204 4807 9477 14018 3458 14a sh 65+ isikud 2445 3306 2321 2058 2020 2602 3393 3852 7039 12387 22315 39536 32191 Vaktsineeritud elanikkonnast 1,5 2,4 1,3 1,3 1,0 1,4 1,3 1,5 2,6 4,0 7,0 10,2 8,7 % GRIPOIHOOAJA KOKKUVÕTE 2019/2020 Hooaeg 2019/2020 osutus hooaeg üheks leebemaks viimase 5 aasta jooksul. Haigestumuse intensiivsus püsis haiges väga madalal tasemel. 2018/2019 gripihooajal haigestus grippi (arvesse võetud ainult laboratoorse kinnitatud juhud või epidemioloogilise seose alusel pandud diagnoos) 11 917 inimest. 2019/2020 hooajal aga 4621 inimest. Eelmise hooaja sama perioodiga võrreldes vähenes haigestunute arv keskmiselt 61,2% võrra. Terviseameti andmeil hospitaliseeriti raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 581 inimest (1662 hooajal 2018/2019). Intensiivravi vajas 21 inimest (130 inimest hooajal 2018/2019). Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 haigestunut (57 inimest hooajal 2018/2019). Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haiglaravi vajanud patsientide arv 65,3%, intensiivravi vajanute arv 83,8% ning surnute arv vähenes 78,9% võrra. Laboratoorselt kinnitati üle Eesti 1341 gripiviirust, neist 884 osutusid A- ja 457 B- gripiviirusteks. Täpsemalt määratleti 61 A-gripiviirust, nendest 40 olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm ja 21 (H3). Põhjused miks haigestumuse intensiivsus oli madal: 1. Sel hooajal domineeris A gripiviirus A(H1N1)pdm09. Ta on ringluses alatest 2009. a, oli ka eelmisel (2018/2019) hooajal domineerivaks viiruseks. Seetõttu peaks elanikkonna seas olema säilinud selle tüve vastu teatud immuunsust, suure tõenäosusega kulges haigus ka paljudel juhtudel kergelt. 2. Terviseameti andmetel vaktsineeriti hooajal 2019/2020 kokku 134 109 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 10,1% (eelmisel hooajal 2018/2019 - 7,02%), sh vanemaealiste seas 15,1% (hooajal 2018/2019 10,2%). 2019. aastal võimaldati esimest korda tasuta gripivastast vaktsineerimist hooldekodudes. Vaktsineerimisega hõlmatus hooldekodudes moodustas keskmiselt 67,4%. 3. Viroloogide hinnangul Eestis, Soomes, Rootsis ja Lätis oli grippi haigestumise intensiivsus madal ka märja ja sooja talve tõttu. Gripiviirus eelistab ikka külma ja kuiva talve. Kõige olulisemaks põhjuseks võib pidada 12.03. välja kuulutatud eriolukord, mil kõik haigused nii gripp kui ka ägedad respiratoorsed haigused hüppeliselt vähenenud. Suurt rolli mängis sotsiaalne distantseerumine ning inimeste teadlikkuse kasv - haigena püsida kodus, vältida massüritusi, hakati järgima hügieeni reegleid. Samas kahjuks, ei olnud võimalik määrata millise patogeeniga võis haigestumise olla seotud, laboratoorsete uuringute arv on märkimisväärselt langenud, kuna perearstid ei kutsunud sümptomitega patsiente vastuvõtule ning konsulteerisid patsiente pigem telefonitsi. 31 Vaktsineerimine Võrreldes eelmise hooajaga, toimus märkimisväärne progress elanikkonna vaktsineerimisega hõlmatuses. Vaktsineerimisega hõlmatus kogu elanikkonna seas kasvas 44,9% võrra. Kõige rohkem võrreldes eelmise hooajaga kasvas vaktsineerimisega hõlmatus 0-4 vanuseliste laste seas 55,2% ja vanemaealiste seas 50,8% võrra. Tööealiste ja laste vanuses 5-14 oli juurdekasv vastavalt 42,1% ja 41,2%. 2019. aastal võimaldati esimest korda tasuta gripivastast vaktsineerimist hooldekodudes. Gripivastast vaktsineerimist viisid läbi perearstid 2019. aasta septembrist kuni oktoobri lõpuni. Kogu kulu vaktsineerimise eest tasus perearstidele Eesti Haigekassa. Vaktsineerimise alustamisel oli Eestis vaktsineerimise üld- ja erihooldekodudes 10 963 elavat inimest. Kokku vaktsineeriti 7391 inimest. Vaktsineerimisega hõlmatus hooldekodudes moodustas keskmiselt 67,4%. COVID-19 (U07.1) 2020. aastal registreeriti 28 406 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2144,1 (2019. aastal ei olnud). Haigetest oli mehi 46,2% ja naisi 53,8%. 7,0% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 30,2% vanuses 20-39 a ja 39,2% üle 50-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (koos Narvaga, 4 150,8 100 000 el. kohta), Harjumaal (koos Tallinnaga, 2 560,8), Saaremaal (2 186,8) ja Hiiumaal (1 832,3). Esimene haigusjuht tuvastati Eestis 27.02.2020. a. Maksimaalne haigete arv (965 juhtu) oli 29.12.2020. a. Esines kaks haigestumise tõusu – märtsis-aprillis (esimene laine) ja novembris-detsembris (teise laine algus). Joonis 42. COVID-19 registreerimine päevade kaupa, 2020 1329 juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Afganistanis 2, Albaanias 1, Ameerika Ühendriikides 17, Araabia Ühendemiraatides 6, Argentiinas 1, Armeenias 2, Aserbaidžaanis 4, Austrias 41, Belgias 15, Bulgaarias 3, Egiptuses 2, Filipiinidel 4, Gruusias 6, Hispaanias 23, Hollandis 11, Horvaatias 2, Iirimaal 8, Indias 11, Iraagis 1, Iraanis 1, Islandis 1, Itaalias 56, Jordaanias 1, Kanadas 1, Kasahstanis 1, Keenias 1, Kreekas 5, Küprosel 16, Leedus 16, Lätis 25, Luksemburgis 1, Lõuna- Aafrika Vabariigis 1, Malis 2, Maltal 2, Mehhikos 6, Moldovas 10, Nigeerias 2, Norras 12, Poolas 40, Portugalis 4, Prantsusmaal 27, Põhja-Makedoonias 4, Rootsis 98, Rumeenias 4, Saksamaal 51, Serbias 1, Slovakkias 1, Soomes 170, Sri Lankal 1, 32 Suurbritannias 69, Šveitsis 13, Taanis 23, Tadžikistanis 2, Tais 3, Tansaanias 3, Tšehhis 7, Tuneesias 3, Türgis 7, Ukrainas 152, Ungaris 7, Usbekistanis 1, Valgevenes 24, Venemaal 285, Vietnamis 1, teadmata 8). Haiglaravil viibinud 2092 isikut (7,4% üldarvust), neist ventileerimist vajanud 116 isikut (5,5% hospitaliseeritud isikute üldarvust). Esines 233 surmajuhtu (0,8% üldarvust). Joonis 43. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994–2020 Läkaköha (A37.0) Registreeriti 44 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,3 (2019. a oli 135 juhtu ehk 10,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Võrumaal (33,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (4,9), Ida-Virumaal (3,9), Tallinnas (3,5) ja Jõgevamaal (3,5). Joonis 44. Läkaköha haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) 33 Joonis 45. Läkaköha, 1945–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) 22,7% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 15,9% olid isikud vanuses 20-39 aastat ja 50,0% olid isikud vanuses üle 40 aastat. 0-4-aastaste laste osakaal on märgatavalt vähenenud, üle 40-aastaste isikute osakaal kasvab. Haigete keskmine vanus oli 37,0 aastat. Joonis 46. Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2020 34 Joonis 47. Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999–2020 Töötavad isikud moodustasid 47,7% haigete üldarvust, kooliõpilased 20,4%, mittetöötavad isikud 15,9%, ja koolieelsed lapsed 13,6%. Haigestunutest oli mehi 47,7%, naisi 52,3%. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Poolas). Hospitaliseeriti 6,8% haigetest. Haigestumise tõus esines talvel, jaanuaris-veebruaris haigestus 43,2% haigete üldarvust. Joonis 48. Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2019-2020 (haigete arv) Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 81,8% üldarvust. 18,2% haigetest registreeriti kolletes kahe juhuga. Haigetest 31,8% olid vaktsineeritud. 35 Tabel 10. Vaktsineeritud läkaköha haigete viimase kaitsepookimise ja haigestumise vaheline intervall, 2020 üle 6 aasta Teadmata 7-12 kuud 2 nädalat 3 nädalat 2-6 kuud 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat KOKKU 1 nädal 1 aasta 1 kuu 1 doos 0 2 doosi 0 3 doosi 0 4 doosi 1 1 2 5 doosi 1 1 6 doosi 0 Teadmata 11 11 dooside arv KOKKU 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 2 11 14 Tabel 11. Laste hõlmatus immuniseerimisega läkaköha vastu, 2020 (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n I revakts. II revakts. Vaktsineerimise 7k-14a 2a 0-14a 2-14a 7-14 a st keeldunud 0- 14a KOKKU 94,2 91,0 0,1 92,3 90,8 5,0 Tallinn 93,2 90,4 0,1 90,5 88,0 5,9 Harjumaa 93,2 90,2 0,1 91,0 90,8 6,0 Ida-Virumaa 97,1 92,7 0,0 96,2 94,1 2,6 Narva 96,2 94,2 0,0 94,8 95,2 3,4 Järvamaa 95,6 92,4 0,0 94,6 93,6 3,8 Jõgevamaa 97,8 95,4 0,1 97,5 96,9 2,0 Lääne-Virumaa 94,9 92,7 0,1 93,9 92,6 4,8 Läänemaa 95,1 92,3 0,1 92,8 91,4 4,3 Pärnumaa 93,9 90,7 0,0 91,9 90,0 5,4 Põlvamaa 94,1 90,9 0,1 91,6 90,1 5,4 Raplamaa 94,7 90,7 0,1 94,4 93,3 4,8 Saaremaa 95,9 91,4 0,1 94,6 92,5 3,7 Tartumaa 95,4 92,5 0,1 94,1 92,9 3,8 Valgamaa 93,3 84,5 0,1 91,4 92,6 6,3 Viljandimaa 94,2 89,5 0,0 93,3 93,1 4,8 Võrumaa 93,6 86,3 0,1 90,9 87,0 5,3 Hiiumaa 95,0 98,1 0,0 94,1 90,2 4,7 2020. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 13 127 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13_033, noorukeid (15-17 a) 11 ja täiskasvanuid 83. Revaktsineeriti 32 962 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 672, noorukeid (15-17 a) 10 475 ja täiskasvanuid 815. 36 Difteeria (A36) 2020. aastal ei registreeritud difteeria haigusjuhte (viimane haigusjuht esines Eestis 2001. aastal). Tuvastati üks mittetoksigeenne Corynebacterium diphtheriae. Tabel 12. Laste hõlmatus immuniseerimisega difteeria ja teetanuse vastu, 2020 (%) Vakts-tud Vakts-tud I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest 2a 7k.-14a. 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 91,1 94,3 92,4 91,0 0,1 5,0 Tallinn 90,4 93,2 90,6 88,3 0,1 5,8 Harjumaa 90,2 93,3 91,4 91,3 0,1 6,0 Ida-Virumaa 92,7 97,1 96,2 94,1 0,0 2,6 Narva 94,2 96,2 94,8 95,2 0,0 3,4 Järvamaa 92,4 95,6 94,6 93,6 0,0 3,8 Jõgevamaa 95,4 97,9 97,6 96,9 0,1 2,0 Lääne-Virumaa 92,7 94,9 93,9 92,6 0,1 4,8 Läänemaa 92,3 95,1 92,8 91,4 0,1 4,3 Pärnumaa 90,7 93,9 91,9 90,0 0,0 5,4 Põlvamaa 90,9 94,1 91,6 90,1 0,1 5,4 Raplamaa 90,7 94,7 94,4 93,3 0,1 4,8 Saaremaa 91,4 95,9 94,6 92,5 0,1 3,7 Tartumaa 93,1 95,7 94,4 92,9 0,1 3,8 Valgamaa 84,5 93,3 91,4 92,6 0,1 6,3 Viljandimaa 89,5 94,3 93,3 93,1 0,0 4,8 Võrumaa 86,3 93,6 90,8 87,0 0,1 5,3 Hiiumaa 98,1 95,0 94,1 90,2 0,0 4,7 2020. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 13 261 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 041, noorukeid (15-17 a) 20 ja täiskasvanuid 200. Revaktsineeriti 52 349 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 688, noorukeid (15-17 a) 10 557 ja täiskasvanuid 20 104. Leetrid (B05) 2020. aastal leetrite haigusjuhte ei olnud (2019. a oli 27 haigusjuhtu ehk 2,1 juhtu 100 000 el. kohta). Leetrite suhtes uuriti 108 vereseerumi proovi. Joonis 49. Leetrid, 2000–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) 37 Punetised (B06; P35.0) 2020. aastal punetiste haigusjuhte ei olnud (eelmine haigusjuht registreeriti 2013. aastal). Punetiste suhtes uuriti 81 vereseerumi proovi. Mumps (B26) Registreeriti 3 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2019. a oli 4 haiget ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt ühel juhul, kahel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhuga. Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Läänemaal (4,9). Joonis 50. Mumps, 2000–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haiged on vanuses 30-49 aastat, töötavad isikud. Mehi oli 66,7%, naisi 33,3%. Joonis 51. Mumpsi diagnoosi kinnituse meetod, 2005–2020 38 Esines üks kodune kolle kahe haigusjuhuga. Kõik haiged olid kodusel ravil. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Kõik haiged haigestusid jaanuaris-veebruaris. Kõik haigestunud olid vaktsineeritud (dooside arv ja intervall vaktsineerimise ja haigestumise vahel ei ole teada). 2020. aastal vaktsineeriti leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 12 721 inimest, nendest 0-14 a lapsi 11 782, noorukeid (15-17 a) 24 ja täiskasvanuid 915. Revaktsineeriti 13_527 inimest, nendest 0-14 a lapsi 11 234, noorukeid (15-17 a) 477 ja täiskasvanuid 1 816. Tabel 13. Laste hõlmatus immuniseerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2020 (%) MMR Leetrid Punetised Mumps Vakts- Vaktsinee- Vakts- Revakts. Alal. Vakts- Revakts. Vakts- Revakts. tud rimisest tud 13-14a v/n 1- tud 13-14a tud 13-14a 2a. keeld 1-14a 14a 1-14a 1-14. (%) 0-14a KOKKU 90,8 5,3 93,9 80,7 0,1 93,9 80,7 93,9 80,7 Tallinn 89,9 6,4 92,7 80,3 0,1 92,8 80,3 92,8 80,3 Harjumaa 89,7 6,2 92,9 81,8 0,1 92,9 81,8 92,9 81,8 Ida-Virumaa 92,7 2,7 96,9 75,2 0,1 96,9 75,2 96,9 75,2 Narva 94,0 3,3 96,1 91,3 0,1 96,1 91,3 96,1 91,3 Järvamaa 91,7 3,7 95,6 79,7 0,1 95,6 79,7 95,6 79,7 Jõgevamaa 94,5 2,2 97,6 83,0 0,1 97,6 83,0 97,6 83,0 Lääne- Virumaa 92,7 5,0 94,6 80,2 0,1 94,6 80,2 94,6 80,2 Läänemaa 93,8 4,7 94,3 28,7 0,1 94,3 28,7 94,3 28,7 Pärnumaa 90,0 5,7 93,2 82,1 0,1 93,2 82,1 93,2 82,1 Põlvamaa 88,9 5,1 93,1 71,9 0,4 93,1 71,9 93,1 71,9 Raplamaa 89,7 4,7 94,6 79,1 0,1 94,6 79,1 94,6 79,1 Saaremaa 93,4 3,6 95,8 90,9 0,2 95,8 90,9 95,8 90,7 Tartumaa 93,0 3,9 95,6 85,5 0,1 95,6 85,5 95,6 85,5 Valgamaa 84,0 6,2 93,0 87,9 0,1 93,0 87,9 93,0 87,9 Viljandimaa 89,1 4,5 94,0 78,1 0,0 94,0 78,1 94,0 78,1 Võrumaa 86,7 6,5 92,7 75,6 0,2 92,7 75,6 92,7 75,6 Hiiumaa 98,1 4,3 94,7 63,8 0,0 94,7 63,8 94,7 63,8 39 Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 4 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2019. a oli samuti 4 haiget ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt kolmel juhul, ühel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil. Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana (kaks haigusjuhtu), meningiidina (üks juht) ja muu meningokokknakkusena (üks juht). Letaalseid juhte ei olnud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (2,6) ja Lääne-Virumaal (1,7). Haigestunutest 50,0% olid 0-vanuses lapsed, 25,0% 5- 9-astased lapsed ja 25,0% 30-39-aastased isikud. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. 100,0% haigetest viibisid haiglaravil. Mikrobioloogiliselt oli tekitajaks ühel juhul N. meningitidis serogrupp B, ühel juhul N. meningitidis serogrupp w135 ja ühel juhul mittetüpeeruv N. meningitidis. 2020. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 315 inimest, nendest 0-14 a lapsi 33, noorukeid (15-17 a.) 14 ja täiskasvanuid 268. Revaktsineeriti 48 isikut, nendest 0-14 a lapsi 7 ja täiskasvanuid 41. Joonis 52. Meningokokknakkus, 1991–2019 (haigestumus 100 000 el. kohta) On andmed 6 N. meningitidis antimikroobse tundlikkuse uurimise kohta. Tabel 14. N. meningitidis antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2020 Preparaat Uuritud Tundlik (%) Mõõdukalt Resistentne tüvede arv tundlik (%) (%) Meropeneem 3 100,0 Penitsilliin 6 83,3 16,7 Rifampitsiin 1 100,0 Tsefotaksiim 6 100,0 Tseftriaksoon 5 100,0 Tsiprofloksatsiin 2 100,0 40 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 36 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,7 (2019. a oli 69 juhtu ehk 5,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus kahel juhul septitseemiana, 33 juhul kopsupõletikuna ja ühel juhul täpsustamata paikme nakkusena. Ühel juhul lõppes haigus surmaga. Nakkushaigust registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumine oli Pärnumaal (17,5 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (10,1) ja Läänemaal (4,9). Joonis 53. Haemophilus influenzae nakkuse haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) 75,0% haigestunutest olid üle 60-aastased isikud, 19,4% isikud vanuses 40-59 aastat ja 5,6% isikud vanuses 30-39 aastat. Septitseemia haiged olid vanusgruppidest 40- 49 ja 60+ aastat. Mehi oli 61,1%, naisi 38,9%. 75,0% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed (vanadus- või töövõimetupensionärid), 19,4% töötavad isikud, 5,6% juhtudest tegevusala ei ole teada. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Soomes). 97,2% kõikidest isikutest haigestus ajavahemikus november 2019. a - juuni 2020. a, 2020. a teisel poolaastal esines ainult üks haigusjuht. Haigestumise tõus esines talvel-kevadel, 2019. aasta detsembrist 2020. aasta märtsini haigestusid 72,2% registreeritud haigestunutest. Hospitaliseeriti 91,7% haigetest. Tabel 15. Laste hõlmatus immuniseerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu, 2020. a (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts. Vaktsineerimisest 7k-5a 2a 0-5a 2-5a keeldunud 0-5a KOKKU 91,4 90,8 0,1 85,7 6,9 Tallinn 90,6 90,4 0,1 85,0 7,4 Harjumaa 88,1 88,8 0,1 82,5 8,8 Ida-Virumaa 95,2 92,7 0,1 82,4 3,7 Narva 94,4 94,2 0,0 91,1 4,7 Järvamaa 94,0 92,4 0,1 82,9 5,3 41  Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts. Vaktsineerimisest 7k-5a 2a 0-5a 2-5a keeldunud 0-5a Jõgevamaa 96,4 95,4 0,2 96,0 3,3 Lääne-Virumaa 93,3 92,7 0,1 90,0 6,1 Läänemaa 92,3 92,3 0,2 85,6 6,2 Pärnumaa 90,8 90,7 0,0 83,6 8,3 Põlvamaa 84,0 82,2 0,1 85,2 7,4 Raplamaa 92,3 90,7 0,2 91,2 6,5 Saaremaa 93,1 91,4 0,1 82,9 6,1 Tartumaa 93,9 93,1 0,1 89,1 5,3 Valgamaa 89,4 84,5 0,1 83,5 9,6 Viljandimaa 91,5 89,5 0,0 88,7 7,4 Võrumaa 89,9 86,3 0,3 77,4 7,7 Hiiumaa 91,5 98,1 0,0 88,7 7,9 2020. aastal vaktsineeriti Haemophilus influenzae tüüp B vastu 12 823 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 739, noorukeid (15-17 a) 2 ja täiskasvanuid 82. Revaktsineeriti 11 242, nendest 0-14 a lapsi 11 237 ja täiskasvanuid 5. Sarlakid (A38) Registreeriti 178 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 13,4 (2019. a vastavalt 263 ja 19,9). Haigestumine on vähenemise trendis. Joonis 54. Sarlakid, 1990–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Viljandimaa. Suurem haigestumus oli Harjumaal (22,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (14,3) ja Põlvamaal (12,0). 42 Joonis 55. Sarlakite haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 94,9% moodustasid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 56,2%, naisi 43,8%. 76,4% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 22,5% kooliõpilased. Haigestumise tõus oli talvel ja sügisel. Jaanuarist maini haigestus 59,0% ning oktoobris-novembris 20,8% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 9,0% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Tuulerõuged (B01) Registreeriti 4 794 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 361,9 (2019. a vastavalt 7 358 ja 557,8). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Läänemaal (297,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (288,9) ja Narvas (256,2). Joonis 56. Tuulerõuged, 1985–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) 43 Joonis 57. Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 57,8% moodustasid 1-4-aastased ja 31,1% 5-9-aastased lapsed. 86,3% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused) ja 11,3% kooliõpilased. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 0,4% haigetest viibisid haiglaravil. Haigestumisel on selgelt kujunenud sesoonsus haigestumise tõusuga talvel-kevadel ja sügisel. Jaanuarist märtsini haigestus 49,1% ja novembris-detsembris 26,8% haigete üldarvust. Joonis 58. Tuulerõugetesse haigestumine kuude lõikes, 2019-2020 (haigete arv) 2020. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 810 inimest, nendest 0-14 a lapsi 603, noorukeid (15-17 a) 30 ja täiskasvanuid 177. Immunoglobuliinprofülaktikat ei rakendanud. 44 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) 2020. aastal registreeriti 82 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,2 (2019. a oli 220 juhtu ehk 16,7 100 000 elaniku kohta). Invasiivset pneumokokknakkust oli 24, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,8 (2019. a oli 62 juhtu ehk 4,7 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (28,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (16,3) ja Lääne-Virumaal (6,7). Suurem haigestumus invasiivsesse pneumokokknakusesse oli Ida-Virumaal (10,5), Läänemaal (4,9), Tallinnas (2,3) ja Viljandimaal (2,2). Joonis 59. Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 21 juhul (25,6% üldarvust), meningiidina 3 juhul (3,6%) ja kopsupõletikuna 58 juhul (70,7%). Joonis 60. Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005–2020 45 Terviseameti laboris toimus 2013.-2017. a verest ja liikvorist isoleeritud S. pneumoniae kultuuride tüpeerimine (kokku 354 kultuuri, neist tüpeeriti lõpuni 269), avastati 32 erinevat serotüüpi. Serotüüp 3 moodustas 27,5% kõikidest tekitajatest, 14 – 13,4%, 4 – 7,4%, 7F – 6,3%, 9V – 4,1%. 2019. aastal uuriti 162 kultuuri verest ja liikvorist, neist serotüüp määrati 129 juhul, serogrupp 30 juhul. Avastati 22 erinevat serotüüpi. Kõige sagedamini esinenud serotüübid olid 3 ja 14 (18,6% tekitajatest), 23F (10,9%), 4 (7,0%) ja 19A (6,2%). 2020. aastal uuriti 74 kultuuri serogrupi tasemel. Tuvastati 17 erinevat serogrupi. Kõige sagedamini esinenud serogrupid olid 3 (20,3% tekitajatest), 19 (16,2%), 6 (9,4%) ja 7 (9,4%). Joonis 61. S. pneumoniae serogrupid, 2020 (n=74) Tabel 16. S. pneumoniae serogrupid vanusrühma järgi, 2020 (n=74) Vanusgrupp 0 5 10 15 20 30 40 50 60 70 80 teadmata - - - - - - - - - - ja Kokku 4 9 14 19 29 39 49 59 69 79 > Serotüüp 1 1 1 Serotüüp 3 1 1 2 5 2 4 15 Serotüüp 4 2 1 1 4 Serogrupp 6 1 2 4 7 Serogrupp 7 1 1 2 1 2 7 Serotüüp 8 1 1 Serogrupp 9 1 1 Serogrupp 10 1 1 Serogrupp 11 1 1 Serogrupp 12 1 1 Serotüüp 14 1 1 5 7 Serogrupp 15 1 1 Serogrupp 18 1 1 1 3 Serogrupp 19 2 4 2 4 12 Serogrupp 22 1 1 2 46 Vanusgrupp 0 5 10 15 20 30 40 50 60 70 80 teadmata - - - - - - - - - - ja Kokku 4 9 14 19 29 39 49 59 69 79 > Serogrupp 23 1 1 4 6 Serogrupp 33 1 1 Muu (mitte- 1 1 1 3 vaktsiinigrupp) Kokku 4 1 1 0 0 10 6 7 9 12 23 1 74 Haigetest 67,1% olid 50-aastased ja vanemad isikud, 18,3% olid 30-49-aastased isikud ning 11,0% lapsed vanuses 1-14 aastat. Mehi oli 59,8%, naisi 40,2%. 62,2% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 20,7% töötavad isikud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigete seas on üks 3 doosiga vaktsineeritud laps vanuses 1-4 aastat (intervall vaktsineerimise ja haigestumise vahel ei ole teada). Esines haigestumise tõus talvel-kevadel. Ajavahemikul detsemeb 2019. a – märts 2020. a haigestus 64,6% haigete üldarvust (70,8% invasiivsetest haigusjuhtudest). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 97,6% haigetest hospitaliseeriti (100,0% invasiivsetest haigusjuhtudest). 7 juhul haigus lõppes surmaga. Joonis 62. Pneumokokknakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2018-2020 (haigete arv) 2020. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 3 552 inimest, nendest 0-14 a lapsi 1 202, noorukeid (15-17 a) 40 ja täiskasvanuid 2 310. Revaktsineeriti 206 inimest, nendest 0-14 a lapsi 44 ja täiskasvanuid 102. Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 11 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2019. a oli 28 juhtu ehk 2,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). 72,7% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Neljal juhul tekitajaks oli enteroviirus ja ühel juhul herpesviirus. 47 Joonis 63. Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti neljas maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Järvamaal (3,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (3,0) ja Harjumaal (1,8). Joonis 64. Muude viirusentsefaliitide ja -meningiitide haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Haigetest 18,2% olid 0-14-aastased lapsed, 36,4% 20-39-aastased isikud, 36,4% 40- 59-aastased isikud ning 9,1% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 72,7% ja naisi 27,3%. 18,2% haigestunutest olid kodused koolieelsed lapsed, 45,4% töötavad isikud, 9,1% mittetöötavad isikud ning 27,3% tegevusala ei ole teada. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigestumise tõus oli suvel, juunist augustini haigestus 63,6% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti kõik haiged. 48 Joonis 65. Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumine kuude lõikes, 2019-2020 (haigete arv) 49  Viirushepatiidid ja HIV A-viirushepatiit (B15) Esines 30 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,3 (2019. a haigestus 20 inimest ehk 1,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 24 juhul, kuuel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhuga. Joonis 66. A-viirushepatiit, 2000–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 67. A-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Haigestunuid registreeriti 7 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Läänemaal (14,6 juhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (10,1) ja Harjumaal (4,3). Esines kaks haigestumise tõusu: 2019. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta veebruarini (haigestus 33,3% haigetest) ning augustist oktoobrini (haigestus 43,3% haigetest). 50 Joonis 68. A-viirushepatiiti haigestumine kuude lõikes, 2019-2020 (haigete arv) Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Araabia Ühend- emiraatides kaks ja Egiptuses üks). 53,3% haigusjuhtudest olid sporaadilised. Esines kolm rühmaviisilist haigestumist 3-6 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 36,7% haigetest. 36,7% haigetest olid lapsed vanuses 5-14 aastat, 43,3% isikud vanuses 20-49 aastat, 16,7% üle 50 aastat. Mehi oli 36,7%, naisi 63,3%. 43,3% haigestunutest olid töötavad isikud, 36,7% kooliõpilased, 20,0% mittetöötavad isikud ning 6,7% koolieelsed organiseeritud lapsed. 2020. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 2 489 inimest, neist 0-14 a lapsi 506, noorukeid (15-17 a) 112, täiskasvanuid 1 871. Revaktsineeriti 317 inimest, neist 0-14 a lapsi 58, noorukeid (15-17 a) 10, täiskasvanuid 249. Joonis 69. A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999–2020 51 Äge B-viirushepatiit (B16) Registreeriti 2 ägeda B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2019. a oli 3 juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 70. Äge B-viirushepatiit, 1990–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Mõlemad haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Harjumaal (0,6 haigusjuhtu 100 000 el. kohta) ja Tartumaal (0,7). Haigestunud olid naised vanusrühmast 30-39 ja üle 60 aastat. Alates 2016. aastat ei esinenud ühtegi haigusjuhtu alla 20-aastastel isikutel. Joonis 71. Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1996–2020 52 50,0% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 50,0% töötavad inimesed. Mõlemad haiged hospitaliseeriti. Ühel juhul toimus nakatumine heteroseksuaalsel teel, ühel juhul nakatumise riskitegurid jäi välja selgitamata. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Joonis 72. Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990–2020 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) Registreeriti 21 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,6 (2019. a oli 15 juhtu ehk 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 73. Krooniline B-viirushepatiit, 2004–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (2,5 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (3,7), Ida-Virumaal (1,3), Lääne-Virumaal (1,7), Pärnumaal (1,2) ja Tartumaal (0,7). 53 61,9% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50 aastat ja rohkem ning 33,3% 30-49-aastased isikud. Mehi oli 66,7%, naisi 33,3%. Tegevusala järgi: 47,6% haigetest olid töötavad ja 28,6% mittetöötavad isikud. 23,8% juhtudest tegevusala on teadmata. 19,0% haigetest viibisid haiglaravil. Esines üks surmajuht. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Oletatav nakatumise viis on teada ühel juhul (narkootikumide süstimine). 95,2% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata. Tabel 17. Laste hõlmatus B-viirushepatiidi immuniseerimisega, 2020 (%) Vakts-tud Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/näid. Vaktsineerimisest 7k-14a 2a 13-14a 0-14a keeld 0-14a KOKKU 93,4 90,8 96,2 0,2 5,3 Tallinn 92,2 90,1 95,6 0,3 6,2 Harjumaa 92,8 90,2 94,9 0,0 6,0 Ida-Virumaa 96,8 92,7 98,8 0,0 2,8 Narva 95,6 94,2 98,3 0,0 3,3 Järvamaa 95,6 92,8 98,0 0,0 3,8 Jõgevamaa 97,5 95,0 98,9 0,1 2,3 Lääne-Virumaa 94,7 92,4 96,2 0,1 4,4 Läänemaa 94,3 92,3 96,3 0,1 4,9 Pärnumaa 92,9 90,0 97,0 0,0 5,7 Põlvamaa 93,0 90,9 96,0 1,6 4,8 Raplamaa 94,6 90,7 96,5 0,0 4,9 Saaremaa 95,1 91,1 97,7 0,1 3,9 Tartumaa 94,7 92,7 96,5 0,1 4,5 Valgamaa 92,5 84,0 96,8 0,1 7,1 Viljandimaa 92,4 89,5 93,5 0,0 4,7 Võrumaa 91,8 85,4 96,3 0,1 5,4 Hiiumaa 93,6 98,1 91,3 0,0 6,1 2020. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 13 777 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 824, noorukeid (15-17 a) 22 ja täiskasvanuid 931. Revaktsineeriti 9 128 inimest, nendest 0-14 a lapsi 8 754, noorukeid (15-17 a) 1 ja täiskasvanuid 373. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati kuuel juhul lastele 0-14 a. 54 Äge C-viirushepatiit (B17.1) Registreeriti 12 ägeda C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9 (2019. a oli 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 74. Äge C-viirushepatiit, 1997–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (1,2 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (1,8), Lääne-Virumaal (3,4), Raplamaal (3,0) ja Saaremaa (3,0). 66,7% haigestunutest olid 30-49-aastased ja 33,3% isikud vanuses üle 50 aastat. Väheneb noorte isikute osakaal. Mehi oli 75,0% ja naisi 25,0%. 50,0% moodustasid töötavad ja 25,0% mittetöötavad inimesed. Tegevusala jäi teadmata 25,0% juhtudest. 33,3% haigetest viibisid haiglaravil. Joonis 75. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001–2020 55 Joonis 76. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003–2020 Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Tais). Oletatavad nakatumise viisid olid: sugulisel teel (heteroseksuaalselt) 16,7%, sugulisel teel (homoseksuaalselt) 8,3%, narkootikumide kasutamisel 25,0%. 50,0% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata. Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) Registreeriti 137 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,3 (2019. a vastavalt 132 ja 10,0). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Joonis 77. Krooniline C-viirushepatiit, 2004–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) 56 Haigusjuhte registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (36,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (15,1), Tartumaal (12,4), Tallinnas (10,8) ja Jõgevamaal (10,4). 57,7% haigestunutest olid vanuses 30-49 aastat, 15,3% vanuses 50-59 aastat ja 19,0% vanuses üle 60 aastat. Mittetöötavad isikud moodustasid 48,9% haigetest (sealhulgas kinnipeetavad, kelle osakaal haigete üldarvust oli 19,0%), töötavad isikud 33,6% haigetest. 16,8% juhtudest tegevusala on teadmata. Mehi oli 65,7%, naisi 34,3%. Hospitaliseeriti 10,2% haigetest. Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 22,6% juhtudest, sh narkootikumide tarvitamisel (14,6% juhtude üldarvust), heteroseksuaalselt (3,6%), töötamisel verega (0,7%), meditsiinilistel manipulatsioonidel (0,7), vereülekandel (2,2%) ja perinataalselt (0,7%). Joonis 78. Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010–2020 Joonis 79. Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004–2020 57 E-viirushepatiit (B17.2) Registreeriti 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2019. aastal ei esinenud). Haigusjuht registreeriti Harjumaal (0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Pärnumaal (1,2). Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haiged olid töötavad mehed vanuses 40-49 ja üle 60 a, viibisid haiglaravil, paranesid. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Joonis 80. E-viirushepatiit, 2012–2020 (haigete arv) 58 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) Kokku on Eestis aastate jooksul diagnoositud (seisuga 31.12.2020. a) HIV-nakkus 10_226 inimesel. 2019. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 147, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 11,1 (2019. a vastavalt 178 ja 13,5). Joonis 81. HIV-nakkus, 1995–2020 (registreeritud juhtude arv) 2020. a avastatud nakatunutest suurem osa elab Tallinnas (51,7%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 26,5%). Suurem haigestumus 100 000 el. kohta oli Ida-Virumaal (30,1), Narvas (26,8) ja Tallinnas (17,5). Joonis 82. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) 59  Tabel 18. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987–2020 1987-1999 2000-2007 Kokku 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tallinn 64 2281 216 150 165 205 148 185 138 132 111 94 82 95 76 4142 Harjumaa 6 187 14 43 11 12 7 4 3 10 19 11 6 333 Hiiumaa 1 1 1 3 Ida-Virumaa 11 1680 123 114 97 81 79 73 63 59 55 48 34 23 23 2563 Narva 1 1755 160 75 71 54 52 50 59 53 34 33 24 21 16 2458 (eraldi) Jõgevamaa 3 1 1 1 1 1 8 Järvamaa 10 3 1 2 2 1 1 20 Läänemaa 2 1 1 1 2 1 1 9 Lääne- 2 75 10 2 4 6 3 5 4 2 8 3 8 9 3 144 Virumaa Põlvamaa 3 1 1 5 Pärnumaa 12 2 6 3 1 2 2 3 2 9 4 3 7 56 Raplamaa 9 2 1 1 3 1 3 2 1 1 24 Saaremaa 7 1 4 3 1 1 1 18 Tartumaa 1 223 20 19 15 20 16 8 9 10 6 11 7 3 9 377 Valgamaa 3 1 1 1 1 2 7 2 18 Viljandimaa 9 1 2 2 1 1 1 1 1 3 22 Võrumaa 3 1 2 1 2 1 10 Muu 11 5 16 Kokku: 96 6268 545 411 372 370 315 325 291 270 229 219 190 178 147 10226 Diagnoositi 3 HIV-nakkust vastsündinutel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 30-39 (34,7%) ja 40-49 (34,7%). Isikuid vanuses 20-29 a oli 14,3%, üle 50 a 12,9%. HIV-nakatunutest 59,9% on mehed ja 40,1% naised. 60 Joonis 83. HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2000–2020 (%) Oletatavad levikuteed on teada 63,3% 2020. aasta jooksul avastatud HIV- positiivsetest: parenteraalne (narkootiliste ainete süstimine) 10 (6,8% üldarvust), heteroseksuaalne 69 (46,9%), homoseksuaalne 8 (5,4%), täpsustamata seksuaalne 3 (2,0%), emalt lapsele 3 (2,0%). Joonis 84. HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000–2020 (%) 61 Joonis 85. HIV-nakkuse oletatavad levikuteed ja riskifaktorid, 2012-2020 Joonis 86. HIV-nakkus lastel vanuses 0-4 a, 2000-2020 (juhtude arv) 2020. aastal uuriti HI-viiruse suhtes 191 374 proovi. 62 Joonis 87. HI-viiruse suhtes teostatus analüüside arv, 2006–2020 Tabel 19. Testimine HI-viiruse suhtes maakonniti, 2020 Piirkond Testide arv Tallinn 125843 Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa 4755 Narva 6075 Jõgevamaa 312 Järvamaa 869 Läänemaa 727 Lääne-Virumaa 1114 Põlvamaa 341 Pärnumaa 8960 Raplamaa Saaremaa 1243 Tartumaa 38623 Valgamaa 433 Viljandimaa 1265 Võrumaa 814 Kokku 191374 HIV-tõbe diagnoositi 26 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 2,0 (2019. aastal oli 28 juhtu ehk 2,1 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2020. a) HIV-tõbi diagnoositud 593 inimesel. 63 Joonis 88. HIV-tõbi, 1995–2020 (registreeritud juhtude arv) Tabel 20. HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988–2020 Maakond/ 1988-1999 2000-2005 aasta Kokku 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tallinn 31 11 27 27 15 5 10 15 11 10 7 26 10 12 13 14 244 Harjumaa 4 4 1 2 1 10 4 5 2 2 1 5 1 3 4 6 55 Hiiumaa 1 1 2 Ida-Virumaa 14 7 13 21 12 6 6 9 5 1 4 1 1 2 4 1 107 Narva (eraldi) 20 11 13 10 8 3 15 5 2 5 2 2 3 3 1 103 Jõgevamaa 1 1 1 3 Järvamaa 1 1 1 3 Läänemaa 1 1 2 Lääne- 1 1 1 1 1 3 3 2 3 3 2 21 Virumaa Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 3 1 2 2 3 12 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 3 1 1 1 7 Tartumaa 1 1 1 1 4 Valgamaa 1 1 1 3 Viljandimaa 0 Võrumaa 1 1 Muu/teadmata 23 1 24 Kokku: 23 77 34 57 61 38 25 39 36 24 20 19 41 20 25 28 26 593 2020. aastal registreeriti nakkushaigust Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal. Suurem haigestumus oli Harjumaal (3,6 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (3,5), Lääne-Virumaal (3,4) ja Tallinnas (3,2). 46,2% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 30-39 aastat, 30,8% vanuses 40-49 aastat, 19,2% vanuses üle 50 aastat. Mehi oli 80,8%, naisi 19,2%. 64 Tabel 21. Haigused ja seisundid, mille alusel diagnoositi HIV-tõbi, 2020 Indikaatorhaigus Haigete arv Aju toksoplasmoos 2 Entsefalopaatia, HIV-nakkuse poolt põhjustatud 2 Kurtumussündroom 2 Lümfoom 1 Mycobacterium tuberculosis etioloogiaga kopsutuberkuloos 3 Pneumocystis jirovecii pneumoonia 6 Progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia 2 Söögitoru kandidiaas 2 Teadmata 6 65  Muud zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti 10 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2019. a oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (3,0), Saaremaal (6,0), Tartumaal (1,3), Viljandimaal (4,3) ja Võrumaal (2,8). Joonis 89. Leptospiroos, 1995–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt (ühel juhul Leptospira grippotyphosa, kahel juhul Leptospira hebdomadis, kahel juhul Leptospira icterohaemorrhagiae, viiel juhul Leptospira spp). Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 30,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50-59 aastat, 30,0% vanuses üle 60 aastat, 20,0% vanuses 30-39 aastat ja 20,0% vanuses 40-49 aastat. 70,0% haigetest moodustasid töötavad isikud ja 30,0% vanaduspensionärid. 90,0% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ega nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Enamus haigusjuhtudest esinenud suvel, juunist augustini haigestus 60,0% haigetest. 66 Tulareemia (A21) 2020. aastal registreeriti 1 tulareemia haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2019. aastal oli 2 haigusjuhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 el. kohta). Haigusjuht registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud. Haige oli mees vanuses üle 60 a, töötav isik, viibis haiglaravil, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt väljaspool Eestit (Lätis). Joonis 90. Tulareemia, 1995–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Listerioos (A32) Registreeriti 3 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2019. a oli 22 juhtu ehk 1,7 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 100 000 el. kohta) ja Tartumaal (1,3). Joonis 91. Listerioos, 2004–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Listeria täisgenoomi sekveneerimisel tuvastati kaks alamtüüpi: ST87 ühel juhul ja ST8 kahel juhul. Kliiniliselt avaldusid 67 haigusjuhud meningiidi või entsefaliidina 33,3%, muu/täpsustamata vormina 66,7%. Vastsündinu listerioosi ei olnud. Kõik haiged hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. 66,7% haigetest moodustasid üle 60-aastased ja 33,3% 40-49-aastased isikud. Mehi oli 66,7%, naisi 33,3%. Haigetest 66,7% olid mittetöötavad (vanaduspensionärid), 33,3% töötavad isikud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) Registreeriti 17 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3 (2019. a oli 26 juhtu ehk 2,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 92. Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud, 1999–2020 (100 000 el. kohta) Joonis 93. Hantaviirusliku hemorraagilise palaviku (A98.5) haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) 68 Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti 6 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (8,4 100 000 el. kohta), Viljandimaal (6,5), Läänemaal (4,9) ja Saaremaal (3,0). 52,9% haigetest moodustasid 30-49-aastased isikud, 41,2% isikud vanuses üle 50 a. Mehi oli 58,8%, naisi 41,2%. Haigetest 47,0% olid töötavad ja 35,3% mittetöötavad isikud. Tegevusala on teadmata 11,8% juhtudest. Hospitaliseeriti 76,5% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Esines kaks mõõdukat haigestumise tõusu – talvel-kevadel ja suvel-sügisel. Ajavahemikul detsember 2019. a – veebruar 2020. a haigestus 41,2% haigetest. Joonis 94. Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud. Haigestumine kuude kaupa, 2019-2020 (haigete arv) Marutõbi (A82) 2020. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. a). Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel ei registreeritud 2020. aastal marutaudi loomadel (2012.-2019. a - 0, 2011. a – 1, 2010. a - 0, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2020. aastal vaktsineeriti marutõve vastu 350 inimest, nendest 0-14 a. lapsi 19, noorukeid (15-17 a.) 1, täiskasvanuid 330, neist plaaniliselt vaktsineeriti lapsi 4, noorukeid 1, täiskasvanuid 199. Revaktsineeriti 203 täiskasvanud inimest, nendest plaaniliselt 197. Immuunglobuliinprofülaktikat ei rakendanud. 69 Kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1) 2020. aastal haigusjuhte ei registreerinud (eelmine haigusjuht registreeriti 2018. aastal). Joonis 95. Kaasasündinud toksoplasmoos, 1997–2020 (haigete arv) Botulism (A05.1) Botulismi haigusjuhte ei registreerinud, eelmised haigusjuhud olid 2018. aastal (kolm haigusjuhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta). Joonis 96. Botulism, 1985–2020 (haigete arv) 70 Brutselloos (A23) 2020. aastal haigusjuhte ei registreerinud (2019. aastal oli 1 haigusjuht ehk 0,1 100 000 el. kohta). Joonis 97. Brutselloos, 1947–2020 (haigete arv) Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 70 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,3 (2019. a oli 83 juhtu ehk 6,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 98. Puukentsefaliit, 1970–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) 71 Joonis 99. Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) 97,1% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt, 2,9% kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (36,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (24,0), Pärnumaal (14,0), Viljandimaal (10,8) ja Valgamaal (10,6). 48,6% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 27,1% isikud vanuses 30-49 aastat ning 10,0% lapsed vanuses 5-14 aastat. Joonis 100. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2020 (%) Mehi oli 44,3%, naisi 55,7%. 34,3% moodustasid töötavad, 37,1% mittetöötavad inimesed ja 10,0% kooliõpilased. 17,1% juhtudest tegevusala ei ole teada. Kõik haiged haigestusid aprillist novembrini, juunis-augustis haigestus 64,3% haigete üldarvust. 72 Joonis 101. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2018-2020 Hospitaliseeriti 70,0% haigestunutest. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 4 juhul (5,7% üldarvust). Haigestunutest kuus olid osaliselt või täielikult vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Pärnumaal (10,0% haigete üldarvust), Tartumaal (10,0%), Põlvamaal (7,1%) ja Saaremaal (7,1%). Nakatumise koht jäi teadmata 52,8% juhtudest. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Lätis). Nakatumist alimentaarsel teel (kitsepiima tarbimisel) ei olnud. 2020. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 25 222 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 8 344, noorukeid vanuses 15-17 a 845 ja täiskasvanuid 16 033. Revaktsineeriti 19_778, neist lapsi vanuses 0-14 a 3 716, noorukeid vanuses 15-17 a 1 295 ning täiskasvanuid 14 767. Joonis 102. Puukentsefaliidi haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999–2020 73 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) Registreeriti 2 752 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 207,7 (2019. aastal oli 2 313 juhtu ehk 175,3 100 000 elaniku kohta). 73,0% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 27,0% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Suurem haigestumus oli Saaremaal (1005,8 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (532,7), Läänemaal (356,0), Pärnumaal (292,1), Põlvamaal (291,9) ja Raplamaal (291,2). Joonis 103. Lyme’i tõbi, 1992–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 104. Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) 56,3% haigetest olid vanuses 50 aastat ja vanemad, 29,2% olid 30-49-aastased isikud. Mehi oli 33,6%, naisi 66,4%. 54,4% moodustasid töötavad ja 32,2% mittetöötavad inimesed. 68,1% haigusjuhtudest diagnoositi juulis-oktoobris. Hospitaliseeriti 1,2% haigestunutest. 74 Joonis 105. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2020 (%) Joonis 106. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haiguse diagnoosimise kuude kaupa, 2019-2020 (haigete arv) Nakatuti sagedamini Harjumaal (9,4% haigete üldarvust, koos Tallinnaga), Saaremaal (8,2%) ja Tartumaal (4,2%). Nakatumise koht jäi teadmata 60,2% juhtudest. Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Kuubal, Rootsis ja Soomes). Erlihhioos (A79.8) 2020. aastal erlihhioosi haigusjuhte ei olnud registreeritud (2018-2019. aastal ei olnud, 2017. a oli 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,2). 75  Sugulisel teel levivad haigused Süüfilis (A50-A53) Registreeriti 30 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 2,3 (2019. a oli 40 haiget ehk 3,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 40,0% haigete üldarvust. Nakkushaigust registreeriti viies maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Läänemaal (4,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (3,7) ja Tallinnas (3,5). Kuus haiget (20,0% üldarvust) viibisid haiglaravil. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Prantsusmaal). Joonis 107. Süüfilise haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Joonis 108. Süüfilis, 2001–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) 76 Joonis 109. Varajase süüfilise osakaal, 2000–2020 (%) Joonis 110. Süüfilise haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2020 (%) Haigestumisel on vähenemise trend. 40,0% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 30-49 a, 20,0% vanusrühmast üle 60 a, 16,7% vanusrühmas 20-29 a ja 16,7% vanusrühmast 50-59 a. Mehi oli 73,3%, naisi 26,7%. 77 Gonokokknakkus (A54) Registreeriti 23 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,7 (2019. a oli 81 juhtu ehk 6,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 111. Gonokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (3,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (3,1), Saaremaal (3,0) ja Tartumaal (0,7). Kõik haiged viibisid kodusel ravil. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Belgias). Joonis 112. Gonokokknakkus, 2001–2020 (100 000 el. kohta) 78 Joonis 113. Gonokokknakkuse haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2020 (%) Haigetest 13,0% olid vanuses 15-19 aastat, 43,5% vanuses 20-29 aastat, 26,1% vanuses 30-39 aastat ja 17,4% vanuses 40-49 aastat. Mehi oli 52,2%, naisi 47,8%. 2020. aastal uuriti Terviseameti Kesklaboris kaks N. gonorrhoeae kultuuri antimikroobse tundlikkuse suhtes. Mõlemad kultuurid olid tundlikud asitromütsiini ja tseftriaksooni suhtes ning resistentsed tsiprofloksatsiini suhtes. Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) Registreeriti 935 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 70,6 (2019. a oli 1 090 juhtu ehk 82,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 114. Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused, 2001–2020 (100 000 el. kohta) 79 Joonis 115. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Tartumaal (68,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (65,2), Harjumaal (63,6) ja Läänemaal (58,5). Üks haige viibis haiglaravil. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigetest 59,5% olid vanuses 20-29 aastat, 21,4% vanuses 15-19-aastat ja 14,3% vanuses 30-39 aastat. Mehi oli 12,6%, naisi 87,4%. Oletatav levikutee on teada 35% juhtudest (heteroseksuaalne 319 juhul, homoseksuaalne 7 juhul). Joonis 116. Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2020 (%) 80 Joonis 117. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste jaotus soo järgi, 2000–2020 81  Muud nakkushaigused Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht registreeriti Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 52 heitveeproovi, enteroviirust leiti 23 proovis (44%). 2020. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 13 262 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 053, noorukeid (15-17 a) 14 ja täiskasvanuid 195. Revaktsineeriti 21 763 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 614, noorukeid (15-17 a) 38 ja täiskasvanuid 111. Tabel 22. Laste hõlmatus immuniseerimisega poliomüeliidi vastu, 2020 (%) Vakts-tud Vakts-tud Revakts. Revakts Al. v/n Vaktsineerimisest 7k-14a 2a I II 0-14a keeldunud 0-14a 2-14a 7-14a KOKKU 94,3 91,1 92,4 90,9 0,1 5,0 Tallinn 93,2 90,4 90,6 88,2 0,1 5,8 Harjumaa 93,3 90,2 91,4 91,3 0,1 6,0 Ida-Virumaa 97,1 92,7 96,2 94,1 0,0 2,6 Narva 96,2 94,2 94,8 95,2 0,0 3,4 Järvamaa 95,6 92,4 94,6 93,6 0,0 3,8 Jõgevamaa 97,8 95,4 97,5 96,9 0,1 2,0 Lääne-Virumaa 94,9 92,7 93,9 92,6 0,1 4,8 Läänemaa 95,1 92,3 92,8 91,4 0,1 4,3 Pärnumaa 93,9 90,7 91,9 90,0 0,0 5,3 Põlvamaa 94,1 90,9 91,6 90,1 0,1 5,4 Raplamaa 94,7 90,7 94,4 93,3 0,1 4,8 Saaremaa 95,9 91,4 94,6 92,5 0,1 3,7 Tartumaa 95,7 93,2 94,4 92,9 0,1 3,8 Valgamaa 93,3 84,5 91,4 92,6 0,1 6,3 Viljandimaa 94,2 89,5 93,3 93,1 0,0 4,8 Võrumaa 93,7 86,3 90,8 86,0 0,1 5,2 Hiiumaa 95,0 98,1 94,1 90,2 0,0 4,7 Malaaria (B50-B54) Registreeriti 1 sissetoodud haigusjuht, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2019. a oli 3 juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuht registreeriti Tartumaal (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium falciparum). Haige oli töötav mees vanusrühmast 40-49 aastat, hospitaliseeriti, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt Libeerias. 82 Joonis 118. Malaaria, 2000–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Leegionärihaigus (A48.1) Registreeriti 18 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,4 (2019. a oli 12 juhtu ehk 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 119. Leegionärihaigus, 1999–2020 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkust registreeriti viies maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Ida- Virumaal (6,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Valgamaal (3,5) ja Tallinnas (2,1). 83 Joonis 120. Leegionärihaiguse haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. 72,2% haigetest olid üle 60-aastased isikud, 22,2% isikud vanuses 40-59 aastat. Mehi oli 83,3%, naisi 16,7%. 83,3% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 16,7% töötavad isikud. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Kahel juhul lõppes haigus surmaga. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Hispaanias). 44,4% haigetest haigestus suvel (juunis-juulis). Joonis 121. Leegionärihaigus. Haigusjuhtude jaotus kuude kaupa, 2018-2020 (haigete arv) 84 Teetanus (A33-A35) 2020. aastal haigusjuhte ei esinenud (2019. aastal ei esinenud, eelmine haigusjuht registreeriti 2018. aastal). Joonis 122. Teetanus, 1995–2020 (haigete ja surmajuhtude arv) 2020. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 13 261 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13_041, noorukeid (15-17 a) 20 ja täiskasvanuid 200. Revaktsineeriti 52 349 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 688, noorukeid (15-17 a) 10 557 ja täiskasvanuid 20 104. Sealhulgas trauma puhul vaktsineeriti 18 inimest, nendest noorukeid (15-17 a) 1 ja täiskasvanuid 17. Trauma puhul revaktsineeriti 14 776 inimest, nendest 0-14 a lapsi 27, noorukeid (15-17 a) 22 ja täiskasvanuid 14 727. Joonis 123. Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995–2020 (vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast) 85 Dengue hemorraagiline palavik (A90) 2020. aastal registreeriti 3 sissetoodud haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,2 (2019. a oli 6 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,5 100 000 elaniku kohta) ja Pärnumaal (1,2). 66,7% haigetest olid vanuses 50-59 aastat ja 33,3% vanuses 30-39 aastat. Mehi oli 33,3%, naisi 66,7%. Kaks haiget olid töötavad isikud, ühel juhul tegevusala oli teadmata. Kõik haiged hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. Kõik haiged haigestusid jaanuaris- veebruaris. Nakatumine toimus väljaspool Eestit (Indoneesias, Filipiinidel ja Tais). 86  Helmintiaasid Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 5 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2019. aastal vastavalt 10 ja 0,8). Joonis 124. Difüllobotriaas, 2000–2020 (100 000 el. kohta) Juhtusid registreeriti neljas maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (3,5), Ida-Virumaal (1,3) ja Pärnumaal (1,2). Joonis 125. Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2020 (100 000 el. kohta) Kõik haigestunud olid 40-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 60,0%, naisi 40,0%. 80,0% haigestunutest olid töötavad ja 20,0% mittetöötavad isikud. 80,0% haigusjuhtudest diagnoositi juulis-augustis. 87 Ehhinokokoos (B67) 2020. aastal registreeriti 1 haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2019. aastal oli 2 haigusjuhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti Pärnumaal (1,2 100 000 el. kohta). Haige oli naine vanuses 20-29 aastat, mittetöötav isik, viibis haiglaravil. Joonis 126. Ehhinokokkoos, 2000–2020 (haigete arv) 88  Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames Immuniseerimiskava kohaselt immuniseeritakse Eesti lapsi 12 nakkushaiguse vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, inimese papilloomiviirusnakkus (HPV), mumps, punetised, leetrid ja Haemophilus influenzae tüüp b (Hib). Immuniseerimiskavas on ettenähtud täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu iga kümne aasta järel. Gripivastane immuniseerimine tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatele ja kogukonnas elamise teenuse saajatele. Viimase üheksa aasta jooksul on esinenud Eestis immuniseerimistega hõlmatuse osas langustrend. Tabel 23. Immuniseerimisega hõlmatus Eestis, 2011-2020 (%) Vaktsineerimine (vanuserühm) 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Difteeria, teetanus (7 kuud – 14 aastat) 97,1 97 96,7 96,4 96,2 95,9 95,5 95,2 94,8 94,2 Läkaköha (7 kuud – 14 aastat) 96,3 96,3 96 95,7 95,4 95,2 94,7 95,2 94,8 94,2 Hib (2 aastat) 95,3 95,1 95,1 95 94,1 93,8 94 93,3 92,1 90,8 MMR1 (1 – 14 aastat) 96,6 96,3 96 95,7 95,5 95,4 95 94,7 94,4 93,9 HepB (7 kuud - 14 aastat) 95 94,7 94,7 94,1 93,4 95,1 94,6 94,4 93,5 93,4 Polio (7 kuud– 14 aastat) 97,1 97 96,7 96,4 96,2 95,9 95,5 95,2 94,8 94,2 Tuberkuloos (alla 1-aastased) 97 97,9 95,9 95,1 95,5 95,2 94,5 92,1 92,6 91,1 Rotaviirus (1 -aastased) - - - - 65,6 86,8 88,7 87,1 83,1 83,8 2-aastaste laste hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu moodustas 2020. a 80,1% (2019. a – 80,7%). Keeldumised vaktsineerimisest on viimastel aastatel tõusutrendis. Tabel 24. Keeldumised vaktsineerimisest (%) ja vaktsineerimata laste arvud, 2017-2020 Vaktsineerimine vanuserühmas Keeldumiste % Vaktsineerimata 2017 2018 2019 2020 laste arv, 2020 Difteeria-teetanus 1–14-aastastel 3,7 4,0 4,3 4,8 10769 Läkaköha 1–10-aastastel 4,3 4,0 4,3 5,5 8895 Mumps, punetised, leetrid 2–14-aastastel 4,1 4,3 4,6 5,3 10274 Poliomüeliit 1–14-aastastel 3,7 4,0 4,3 4,8 10777 B-viirushepatiit 1–14-aastastel 4,2 4,4 4,7 5,1 12476 Haemophilus influenzae b 1-5-aastastel 5,1 2,1 5.9 6,6 5555 Tuberkuloos alla 1-aastastel 3,1 2,1 4,8 7,7 1048 Rotaviirusnakkus 0-4-aastastel 7,5 9,9 11,7 12,5 13729 B-viirushepatiit Enne vaktsineerimisega alustamist haigestus Eestis B-viirushepatiiti sadu inimesi aastas, enamik neist olid lapsed ja noored täiskasvanud. Eestis hakati vaktsineerima teismelisi B-viirushepatiidi vastu 1999. a. Alates 2000. a. alustati vastsündinute vaktsineerimisega Tallinnas ja 2003. a. kogu Eestis. 2020. a moodustas 89 vaktsineerimisega hõlmatus B-viirushepatiidi vastu 1-aastastel 90,4% ja 13-aastastel 96,9%. 2020. a registreeriti Eestis 2 ägedat B-viiruhepatiidi haigusjuhtu. Alates 2010. a ei esine haigusjuhte laste seas. Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b Eestis alustati vaktsineerimisega difteeria vastu 1945-1949. a., teetanuse vastu - 1951. a., läkaköha vastu – 1957. a. ja poliomüeliidi vastu 1959. a. 2020. a. moodustas vaktsineerimisega hõlmatus 1-aastastel lastel difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vastu 90,9% (2019. a – 91,4%). Pärast vaktsineerimisega alustamist on tunduvalt vähenenud ülalmainitud haiguste koormus. 2020. a. registreeriti Eestis vaid 44 läkaköha haigusjuhtu. Viimased poliomüeliidi haigusjuhud esinesid Eestis 1961. a., viimased difteeria haigusjuhud registreeriti 2001.a. Vaktsineerimine b-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 2005.a., selle eesmärgiks on invasiivsete haigusvormide ennetamine väikelastel. Rotaviirusnakkus Vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 1. juulist 2014. a. Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus olid peamised põhjused rotaviirusnakkuse vaktsineerimise lisamiseks riiklikusse immuniseerimiskavasse. 2014. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 5 174, 2015. a - 11 076, 2016. a – 12 466, 2017. a – 9 997, 2018. a – 10 802, 2019. a – 11237 ja 2020.a 10205 väikelast, mille tulemusel vähenes Eestis tunduvalt rotaviirusenteriitide arv (146 haigusjuhtu 2020.a vs 1398 haigusjuhtu 2013.a). Mumps, punetised, leetrid Eestis alustati laste vaktsineerimisega leetrite vastu 1967. a., mumpsi vastu 1981. a. ja punetiste vastu 1993. a. Pärast vaktsineerimisega alustamist on tunduvalt vähenenud ülalmainitud haiguste koormus. WHO Euroopa Regionaalse Verifitseerimiskomisjoni 12-14. juunil 2019.a tehtud otsuse kohaselt on leetrite ja punetiste endeemiline levik Eestis lõppenud ning ülalmainitud haigused on elimineeritud. Vaatamata leetrite endeemilise leviku puudumisele Eestis võib iga välismaalt sissetoodud leetrijuht põhjustada piiratud või ulatuslikke puhanguid. 2019.a esines Eestis 27 leetrite haigusjuhtu, neist 12 sissetoodud (Ukraina 7, Egiptus 1, Sri Lanka 1, Venemaa 1, Araabia EÜ 1, Türgi 1). Vaktsineerimata/immuunsuseta tervishoiutöötajad on leetrite ja muude epideemilise potentsiaaliga vaktsiinvälditavate nakkushaiguste korral oluline riskirühm nii endale kui patsientidele, seda kinnitasid nii 2018. aasta Saaremaa kui ka 2006. aasta Tallinna leetripuhang. Arvestades leetriviiruste kiiret ja kerget levikut ning suurt nakatamisvõimet, tagab elanike nakkusohutuse eeskätt laste ja noorukite vaktsineerimisega hõlmatus ≥ 95% MMR-vaktsiini kahe annusega. 31. detsembri 2020. a. seisuga on Eestis MMR vaktsiiniga immuniseeritud 93,9% lastest vanuses 1-14 aastat. Vaktsineerimisega hõlmatus mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 2-aastastel on 90,8%; revaktsineerimisega hõlmatus 14-aastastel oli 87,7%. Vaktsineerimata laste arv vanuserühmas 2-14 aastat on 9 732. 2020.a registreeriti Eestis 3 mumpsi haigusjuhtu, leetreid ja punetisi ei ole esinenud. Viimased punetiste juhud esinesid Eestis 2001. aastal. 90 Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliõde. Koolis korduvvaktsineeritakse õpilasi difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, punetiste, mumpsi ja leetrite vastu ning vaktsineeritakse tütarlapsi inimese papilloomiviiruse vastu. 2020. a oli hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 7-aastastel lastel 78,7% (2019. a - 78,8%). Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17- aastastel noorukitel oli 82,1% (2019. a - 82,2%). Hõlmatus leetrite, punetiste ja mumpsi korduvvaktsineerimisega 14-aastastel vähenes võrreldes 2019. aastaga ja moodustas 87,7% (2019. a - 89,5%). HPV vaktsineerimine on Eesti immuniseerimiskavas alates 1. jaanuarist 2018. Tabel 25. Sihtrühma tütarlaste vaktsineerimine HPV vastu, 2020 Tütarlaste Tütarla Vaktsineeritud seisuga Keeldujad Hõlmatus sünniaasta ste arv 31.12. 1. 2. 3. Keeldu Keeldu 1. 2. 3. doos doos doos jate arv jate % doos doos doos 2003 4445 2592 2540 150 1614 36,3 58,3 57,1 3,4 2004 5283 3350 3330 41 1802 34,1 63,4 63,0 0,8 2005 5949 3865 3859 16 1937 32,6 65,0 64,9 0,3 2006 6133 3991 3933 17 2019 32,9 65,1 64,1 0,3 2007 6729 4531 4088 24 1965 29,2 67,3 60,8 0,4 2008 5889 3481 460 22 1458 24,8 59,1 7,8 0,4 Kokku 34428 21810 18210 270 10795 31,4 63,3 52,9 0,8 2020. a suurenes hõlmatus HPV vaktsineerimisega (nii 1. kui 2. doosiga) võrreldes 2019. a kõikides vanuserühmades ja vähenes vaktsineerimisest keeldujate osakaal. Kuna kõige madalamat hõlmatust vaktsineerimisega oli täheldatud 12-aastaste hulgas, otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon laiendada HPV vaktsineerimise sihtrühma. Kui 2020. aastal vaktsineeriti koolides ainult 12-aastaseid tüdrukuid, siis selle aasta algusest tehti rakendusjuhises täiendus, et lisaks 12-aastastele tüdrukutele on lubatud kaasata ka 13–14-aastaseid tüdrukuid, kes on varasematel aastatel HPV vastu vaktsineerimisest kõrvale jäänud. Sellega loodetakse suurendada hõlmatust vaktsineerimisega 11-13%. Ka COVID-19 pandeemia ajal jätkusid koolides plaanilised vaktsineerimised. 2020. aastal suurenes hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega (nii 1. kui 2. doosiga) võrreldes 2018. aastaga kõikides maakondades. Kogu vaktsineerimisperioodi vältel oli kõrgeim hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega Ida-Virumaal (sh Narvas) ja Jõgevamaal. 2020.a on oluliselt paranenud hõlmatus HPV vaktsineerimisega ka Valgamaal. 91  Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 26. Reisimisega seotud nakkushaigused, 2020 Haigete nendest Nakkushaigus üldarv Nakatumise riigid imporditud aastas Amöbiaas 7 2 India, Iisrael A-viirushepatiit 30 3 Araabia Ühendemiraadid 2, Egiptus 1 Afganistan 2, Albaania 1, Ameerika Ühendriigid 17, Araabia Ühend- emiraadid 6, Argentiina 1, Armeenia 2, Aserbaidžaan 4, Austria 41, Belgia 15, Bulgaaria 3, Egiptus 2, Filipiinid 4, Gruusia 6, Hispaania 23, Holland 11, Horvaatia 2, Iirimaa 8, India 11, Iraak 1, Iraan 1, Island 1, Itaalia 56, Jordaania 1, Kanada 1, Kasahstan 1, Keenia 1, Kreeka 5, Küpros 16, Leedu 16, Läti 25, Luksemburg 1, Lõuna- COVID-19 28406 1329 Aafrika Vabariik 1, Mali 2, Malta 2, Mehhiko 6, Moldova 10, Nigeeria 2, Norra 12, Poola 40, Portugal 4, Prantsusmaa 27, Põhja-Makedoonia 4, Rootsi 98, Rumeenia 4, Saksamaa 51, Serbia 1, Slovakkia 1, Soome 170, Sri Lanka 1, Suurbritannia 69, Šveits 13, Taani 23, Tadžikistan 2, Tai 3, Tansaania 3, Tšehhi 7, Tuneesia 3, Türgi 7, Ukraina 152, Ungari 7, Usbekistan 1, Valgevene 24, Venemaa 285, Vietnam 1, teadmata 8 C-viirushepatiit, äge 12 1 Tai Denge palavik 3 3 Filipiinid, Indoneesia, Tai Gonokokknakkus 23 1 Belgia Gripp (gripiviirus 4198 4 Austria, Kuuba, Saksamaa, Tai tuvastatud) H. influenzae nakkus 36 1 Soome Jersinioos 44 2 Poola, Ukraina Kampülobakterenteriit 265 2 Prantsusmaa, Tai Leegionärihaigus 18 1 Hispaania Läkaköha 44 1 Poola Lyme’i tõbi 2752 3 Kuuba, Rootsi, Soome Malaaria 1 1 Libeeria (P.falciparum) Noroviirusnakkus 265 2 Dominikaani Vabariik, Tai Pneumokokknakkus 82 1 Soome Puukentsefaliit 70 1 Läti Rotaviirusenteriit 146 2 Filipiinid, Venemaa Salmonelloos 8 Egiptus 1, Singapur 1, Slovakkia 1, 92 Soome 2, Tai 3 Süüfilis 30 1 Prantsusmaa 92  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv Nakatumise riigid imporditud aastas Šigelloos 4 2 Egiptus , Indoneesia Tulareemia 1 1 Läti Tuulerõuged 4794 2 Egiptus, Venemaa KOKKU 1374 Joonis 127. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2005–2020 Joonis 128. Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005–2020 93  Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 27. Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2020 Nakkushaigus % B-viirushepatiit, äge 100,0 Dengue palavik 100,0 Ehhinokokoos 100,0 E-viirushepatiit 100,0 Krüptosporidioos 100,0 Leegionärihaigus 100,0 Listerioos 100,0 Malaaria 100,0 Meningokokknakkus 100,0 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid 100,0 Tulareemia 100,0 Pneumokokknakkus 97,6 Haemophilus influenzae nakkus 91,7 Leptospiroos 90,0 Norwalk-viirusnakkus 83,4 Enterohemorraagilise E. coli soolenakkus 80,0 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud 76,5 Muud täpsustatud soolenakkused 76,0 Rotaviirusenteriit 75,3 Puukentsefaliit 70,0 Jersinioos 56,8 Salmonelloos 52,2 Muud ja täpsustamata viirushepatiidid 50,0 Kampülobakterenteriit 48,7 A-viirushepatiit 36,7 C-viirushepatiit, äge 33,3 Šigelloos 25,0 Süüfilis 20,0 B-viirushepatiit, krooniline 19,0 Amöbiaas 14,3 Lambliaas 11,6 C-viirushepatiit, krooniline 10,2 Sarlakid 9,0 COVID-19 7,4 Läkaköha 6,8 Lyme'i tõbi 1,2 Tuulerõuged 0,4 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused 0,1 Difüllobotriaas 0,0 94  Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 28. Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2009–2020 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Nakkushaigus KOKKU A-viirushepatiit 2 1 3 B-viirushepatiit, äge 1 1 2 COVID-19 233 233 Creutzfeldt-Jakobi tõbi 1 3 1 5 Enterohemorraagilise 1 1 E. coli soolenakkus Gripp 13 8 10 4 8 22 21 29 40 97 52 12 316 H. influenzae nakkus 2 2 4 2 4 2 1 17 Kampülobakterenteriit 1 1 2 Leegionärihaigus 2 2 4 2 3 2 4 2 2 23 Leptospiroos 1 1 Listerioos 2 1 3 2 1 7 3 19 Lyme'i tõbi 1 1 Malaaria 1 1 2 Meningokokknakkus 1 1 1 1 4 Norwalk-viirusnakkus 1 1 1 1 3 7 Pneumokokknakkus 1 3 6 6 9 8 11 11 10 7 7 79 Pneumokokk- ja H. 1 1 Influenzae seganakkus Rotaviirusenteriit 1 1 2 Salmonelloos 1 1 1 2 1 1 1 1 9 Soole muud täpsustatud 1 2 10 7 2 7 2 31 bakternakkused Teetanus 1 1 KOKKU 19 13 21 16 23 42 38 62 64 123 80 258 759 95