Aruanne

Nakkushaiguste esinemine, immunoprofülaktika ja järelevalve tulemused Eestis 2015. aastal © Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused ................................................................................................................. 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) ............................................................... 6 Salmonelloosid (A02) ............................................................................................................ 6 Šigelloos (A03) .................................................................................................................... 13 Kampülobakterenteriit (A04.5) ............................................................................................ 15 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) ...................................................................................... 19 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) ............................................................................... 20 Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................... 22 Norwalk-viirusnakkus (A08.1)............................................................................................. 25 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) ................................................................................................................................... 27 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) ......................................................................................... 29 Amöbiaas (A06) ................................................................................................................... 30 Krüptosporidioos (A07.2) .................................................................................................... 31 Piisknakkushaigused ................................................................................................................ 31 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) .................................... 31 Gripi hooaeg 2014/2015 ....................................................................................................... 32 Läkaköha (A37.0)................................................................................................................. 36 Difteeria (A36) ..................................................................................................................... 39 Leetrid (B05) ........................................................................................................................ 40 Punetised (B06; P35.0) ......................................................................................................... 40 Mumps (B26) ....................................................................................................................... 41 Meningokokknakkus (A39).................................................................................................. 42 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2).............................................. 43 Sarlakid (A38) ...................................................................................................................... 43 Tuulerõuged (B01) ............................................................................................................... 44 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ............................................................................ 45 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ......................................................... 47 Viirushepatiidid ja HIV ............................................................................................................ 49 A-viirushepatiit (B15) .......................................................................................................... 49 Äge B-viirushepatiit (B16) ................................................................................................... 50 Äge C-viirushepatiit (B17.1) ................................................................................................ 52 E-viirushepatiit (B17.2) ........................................................................................................ 55 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) .......................................................................... 55 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................... 56 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) .......................................................................... 57 Muud zoonoosid ....................................................................................................................... 63 Leptospiroos (A27) .............................................................................................................. 63 Tulareemia (A21) ................................................................................................................. 63 1  Listerioos (A32) ................................................................................................................... 64 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5) .......................................................... 65 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) ............................................................................. 66 Toksoplasmoos (B58; P37.1) ............................................................................................... 67 Puukidega levivad nakkushaigused .......................................................................................... 68 Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................... 68 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ............................................................................. 70 Sugulisel teel levivad haigused ................................................................................................ 73 Süüfilis (A50-A53) ............................................................................................................... 73 Gonokokknakkus (A54) ....................................................................................................... 74 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)......................................................... 76 Muud nakkushaigused .............................................................................................................. 79 Poliomüeliit (A80)................................................................................................................ 79 Malaaria (B50-B54) ............................................................................................................. 79 Leegionärihaigus (A48.1)..................................................................................................... 80 Teetanus (A33-A35) ............................................................................................................. 81 Dengue hemorraagiline palavik (A90) ................................................................................. 82 Helmintiaasid ........................................................................................................................... 83 Difüllobotriaas (B70.0) ........................................................................................................ 83 Trihhinelloos (B75) .............................................................................................................. 84 Ehhinokokoos (B67) ............................................................................................................ 85 Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames ....... 86 Reisimisega seotud nakkushaigused ........................................................................................ 90 Nakkushaigete hospitaliseerimine ............................................................................................ 93 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................... 94 Järelevalve tulemused .............................................................................................................. 95 2  Soolenakkushaigused Joonis 1. Soolenakkustesse haigestumise struktuur 1995, 2005 ja 2015 Joonis 2. Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2015 (haigete arv) Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, tõus oli kevadel märtsist maini. Tõus on põhjustatud peamiselt rotaviirusnakkusest. 3 63,8% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 28,5% bakteriaalsed soolenakkused ja 7,7% algloomade poolt põhjustatud soolenakkused. Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004–2015 Võrreldes 2014. aastaga ei muutunud summaarne haigestumine soolenakkustesse märgatavalt. Haigestumine Norwalk-viirusnakkusesse on suurenenus 9,4% võrra, muudesse täpsustatud soolenakkustesse 2,0 korda, amöbiaasi 80,0% võrra, kampülobakterenteriiti 18,2% võrra, salmonelloosi 26,9% võrra, šigelloosi 20,0% võrra, samuti suurenes haigestumine krüptosporidioosi. Haigestumine Yersinia enterocolitica enteriiti vähenes 14,5% võrra, rotaviirusenteriiti 28,5% võrra, lambliaasi 18,1% võrra. Haigestumine E. coli soolenakkusesse on 2014. aastaga võrdne. Joonis 4. Soolenakkuste haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 4 Soolenakkustesse haigestumus oli suurem (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi) Ida- Virumaal (424,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (363,4), Tallinnas (215,3) ja Võrumaal (212,4). Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2015 5 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) Registreeriti kaks kõhutüüfuse haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2014. aastal esines üks sissetoodud haigusjuht). Mõlemad diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Üks haigusjuht registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja üks Harumaal (0,6). Haiged olid vanusrühmast 5-9 ja 20-29 aastat, mees ja naine, hospitaliseeriti, paranenud. Nakatumine toimus tõenäoliselt Egiptuses ja Bangladeshis. Paratüüfuse haigusjuhte ei esinenud. 2015. a uusi bakterikandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse bakterikandjaid arvel 18 ja kroonilisi paratüüfus B bakterikandjaid oli teada üks. 27,8% kõhutüüfuse bakterikandjatest elas Tartumaal, 16,7% Pärnumaal, a’ 11,1% Tallinnas, Ida-Virumaal ja Raplamaal ning a’ 5,6% Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne- Virumaal. Paratüüfuse B bakterikandja elab Tallinnas. Viimase 15 aastaga on Eestis krooniliste bakterikandjate arv vähenenud 2,7 korda. Bakterikandjate keskmine vanus on 72,4 aastat. Tabel 1. Kõhutüüfuse ja paratüüfus B krooniliste bakterikandjate arv, 2000–2015 Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kõhutüüfus 43 37 36 35 31 27 26 26 25 24 20 20 18 18 18 18 Paratüüfus B 9 8 8 7 6 6 5 3 3 3 3 2 2 2 1 1 2015. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 1 498 inimest, neist 0-14 a lapsi – 68, noorukeid (15-17 a) – 49, täiskasvanuid – 1 381. Revaktsineeriti 101 täiskasvanud isikut. Salmonelloosid (A02) Registreeriti 118 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 9,0. Võrreldes eelneva aastaga suurenes registreeritud juhtude arv 26,9% võrra (2014. a oli 93 haiget ehk 7,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati mikrobioloogiliselt 99,2% juhtudest, 0,8% juhtudest põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhtudega. Joonis 6. Salmonelloos, 1994–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 6 Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Saaremaa ja Võrumaa. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (30,8 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (11,9), Pärnumaal (8,5) ja Lääne-Virumaal (8,4). Joonis 7. Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 44,9% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 aastat, 17,8% – isikud vanuses üle 60 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 22,9% haigestunutest olid töötavad inimesed, 33,9% – eelkooliealised lapsed. Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (30,5% juhtudest), S Infantis (20,3%), S. Typhimurium (18,6%) ja monofaasiline S. Typhimurium (10,2%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S. Adelaide (1), S. Apeyeme (1), S. Concord (1), S. Corvallis (1), S. Derby 7 (1), S. Java (2), S. Kottbus (1), S. Rissen (1), S. Saintpaul (1), S. Stanley (2), S. Zanzibar (1), S. Telelkebir (1), S. Virchow (1), S. Worthington (1). Joonis 8. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2015 Tabel 2. Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2000–2015 2000-2015 Kokku 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Salmonellade serotüübid S. Aba 1 1 S. Abony 2 2 S. Adelaide 1 1 S. Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 2 25 2 44 S. Alagbon 1 1 S. Altona 1 1 S. Amsterdam 1 1 S. Apeyeme 1 1 S. Arizona 2 1 1 4 S. Bareilly 1 1 S. Be 1 1 S. Blockley 1 2 3 S. Bovismorbificans 6 1 1 8 S. Braenderup 1 1 1 1 4 S. Brandenburg 1 1 1 1 2 2 1 9 S. Bredeney 1 1 S. Canada 1 1 2 8  2000-2015 Kokku 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Salmonellade serotüübid S. Chester 1 1 2 S. Choleraesuis 1 1 1 1 4 S. Claibornei 1 1 S. Coeln 1 1 2 S. Concord 2 1 3 S. Corvallis 1 1 1 1 4 S. Denver 1 1 S. Derby 1 1 1 3 10 1 1 18 S. Dublin 1 1 2 S. Eastbourne 1 1 S. Edinburg 1 1 S. Emek 1 1 S. Enteritidis 476 233 279 150 89 247 370 352 535 204 325 232 218 62 27 36 3835 S. Essen 1 1 S. Galiena 1 1 S. Give 1 1 S. Hadar 1 2 1 1 1 6 S. Heidelberg 1 1 2 S. Hidalgo 1 1 S. Indiana 1 1 S. Infantis 5 3 2 10 3 2 5 22 2 6 8 24 92 S. Isangi 1 1 2 S. Java 1 1 1 2 5 S. Kaapstad 1 1 S. Kentucky 1 1 4 1 1 8 S. Kingston 1 1 S. Kottbus 1 1 1 3 S. Lagos 4 4 S. Lexington 1 1 S. Lindenburg 1 1 S. Litchfield 1 2 3 S. Livingstone 12 12 S. Lomita 1 1 S. Manchester 1 1 S. Manhattan 1 1 S. Mbandaka 1 1 1 2 1 6 S. Mikawasima 4 4 S. Mission 1 1 S. Montevideo 1 2 1 4 S. Muenchen 1 1 S. Muenster 1 1 9  2000-2015 Kokku 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Salmonellade serotüübid S. Newport 1 1 1 2 5 S. Norton 1 1 S. Ohio 1 1 S. Orientalis 1 1 S. Orion 1 1 S. Papuana 1 2 3 S. Poona 1 1 2 S. Rissen 1 1 1 3 S. Saintpaul 2 2 2 2 1 9 S. Sandiego 1 1 1 3 S. Sanjuan 1 1 S. Schwarzengrund 1 1 2 S. Singapore 1 1 S. Stanley 3 1 2 1 2 9 S. Zanzibar 1 5 1 1 8 S. Telelkebir 1 1 S. Thompson 1 1 2 S. Tshiongwe 3 1 2 1 2 9 S. Tudu 1 1 S. Typhimurium 31 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 41 24 24 27 22 494 S. Typhimurium 12 4 12 28 monofaasiline S. Weltevreden 1 1 S. Westhampton 1 1 2 S. Wippra 1 1 S. Virchow 1 1 4 3 1 2 1 1 1 15 S. Virginia 1 1 S. Worthington 1 1 Tabel 3. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2015 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 91,5 74,0 26,0 Gentamütsiin 78,8 98,9 1,1 Klooramfenikool 78,8 96,8 3,2 Kolistiin 39,8 100,0 0,0 Meropeneem 73,7 100,0 0,0 Sulfametoksasool 78,8 74,2 25,8 Tetratsükliin 78,8 78,5 21,5 Trimetoprim 79,7 93,6 6,4 Tsefotaksiim 90,7 100,0 0,0 Tseftasidiim 92,4 100,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 92,4 89,0 11,0 10 Tabel 4. Salmonellade resistentsus, 2006–2015 (%) Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Ampitsilliin 12,2 11,7 15,7 15,1 11,6 16,7 16,1 20,5 25,3 26,0 Gentamütsiin 0,0 2,1 3,6 1,5 0,0 0,9 4,2 3,0 0,0 1,1 Kanamütsiin 0,0 1,5 2,8 1,2 2,1 0,5 1,1 1,2 Klooramfenikool 0,9 3,8 4,3 4,6 3,7 1,9 1,1 10,8 5,5 3,2 Kolistiin 0,0 Meropeneem 0,0 0,0 Nalidiksiinhape 6,9 7,1 7,6 8,5 8,6 7,0 20,8 10,4 Streptomütsiin 4,4 11,4 9,9 6,4 10,4 5,8 11,0 19,1 Sulfametoksasool 34,5 25,8 Sulfoonamiid 9,1 7,3 8,4 5,0 11,6 7,0 10,3 21,0 Tetratsükliin 7,6 17,0 12,2 7,3 9,8 5,2 11,9 19,1 12,8 21,5 Trimetoprim 6,1 1,4 5,4 3,4 4,2 3,1 2,2 6,4 6,2 6,4 Tsefotaksiim 0,7 1,0 3,5 3,3 3,1 1,1 0,8 0,6 1,2 0,0 Tseftasidiim 0,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 0,5 1,6 0,6 2,0 2,1 1,1 3,4 7,6 15,0 11,0 2015. a teostati Terviseameti Kesklaboris kultuuri tundlikkuse lisauuringu 78,8% (2014. a – 79,6%, 2013. a – 86,2%, 2012. a – 64,1%, 2011. a – 54,3%, 2010. a – 45,6%, 2009. a – 65,9%, 2008. a – 40,4%, 2007. a – 31,8%). Avastati 15 multiresistentset salmonellat (kolme ja rohkem preparaadi suhtes). 71,2% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 11,0% haigetest registreeriti kolletes kahe ja kolme haigega. Ida-Virumaal esines S. Infantis puhang 21 haigusjuhuga. Maksimaalselt haigestus inimesi juunis-augustis (49,2% üldarvust). Hospitaliseeriti 63,6% haigetest. Joonis 9. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2015 (haigete arv) 11 32 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias neli, Egiptuses üks, Filipiinidel kaks, Ghanas üks, Hiinas üks, Indoneesias üks, Itaalias üks, Mehhikos üks, Myanmaris üks, Tais neli, Türgis 9, Ukrainas kaks, Venemaal neli). Joonis 10. Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005–2015 (% haigete üldarvust) Joonis 11. Salmonelloosi haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999–2015 (100 000 el. kohta) 12 Šigelloos (A03) Haigestus 12 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9 (2014. a oli 10 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 12. Šigelloos, 1994–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 13. Šigelloosi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,2 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (1,2), Pärnumaal (4,8) ja Raplamaal (2,9). 41,7% juhtudest oli tegemist Sh. flexneri, 33,3% Sh. sonnei ja 25,0% Sh. spp põhjustatud šigelloosiga. 66,7% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 33,3% lapsed vanuses 1-9 a. 41,7% haigetest oli naissoost. 25,0% moodustasid töötavad, 25,0% mittetöötavad isikud, 25,0% eelkooliealised lapsed. 13 Joonis 14. Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2015 Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud, augustist detsembrini haigestus 58,3% haigete üldarvust. Enamus haigusjuhtudest olid sporaadilised, esines üks kodune kolle kolme juhuga. Hospitaliseeriti 75,0% haigetest. 7 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: Egiptuses (Sh. spp), Gruusias (Sh. sonnei), Indias (Sh. sonnei ja Sh. flexneri), Kambodžas (Sh. flexneri), Mongoolias (Sh. sonnei) ja Suurbritannias (Sh. sonnei). Joonis 15. Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004–2015 14 Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 364, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 27,7 (2014. a diagnoositi 308 haigusjuhtu ehk 23,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 16. Kampülobakterenteriit, 1999–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 15 Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (69,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (44,0), Raplamaal (34,6) ja Harjumaal (32,3). Joonis 17. Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 45,8% haigetest olid lapsed vanuses 0-9 aastat, 21,7% – isikud vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 53,6%, naisi 46,4%. 30,7% haigestunutest olid koolieelikud, 20,1% – kooliõpilased ja 19,5% – töötavad inimesed. Joonis 18. Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2015 16 73,4% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (267 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 22 juhul tuvastati C. coli, 75 juhul (20,6%) tekitaja jäi tüpeerimata. Kõik diagnoosid olid kinnitatud laboratoorselt. Kinnitavaks meetodiks oli PCR 46 juhul, PCR järgneva külvaga 19 juhul, külv 299 juhul. Joonis 19. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005–2015 Haigestumise tõus oli kevadel-suvel, maist augustini haigestus 50,5% registreeritud haigetest. 97,8% kampülobakterenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 2,2% haigetest registreeriti kolletes kahe haigega. Puhanguid ei esinenud. 17 Joonis 20. Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2015 (haigete arv) Hospitaliseeriti 58,0% haigetest. Joonis 21. Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005–2015 (% haigete üldarvust) 22 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Austrias üks, Bulgaarias kaks, Egiptuses üks, Hiinas üks, Hispaanias kolm, Horvaatias üks, Malaisias üks, Nepalis üks, Saksamaal üks, Tais kaks, Tšehhis üks, Türgis kolm, Valgevenes kaks ja Venemaal kaks). Tabel 5. Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2015 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) 18  Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Erütromütsiin 82,4 96,7 3,0 Tetratsükliin 82,1 31,1 68,6 Tsiprofloksatsiin 83,0 13,6 86,1 Tabel 6. Campylobacter’i resistentsus, 2007–2015 (%) Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Gentamütsiin - - 0,0 - 1,5 1,0 0,0 - - Ampitsilliin - 0,0 0,0 - 35,5 41,1 34,7 - - Amoksitsilliin/ - - 0,0 - 9,8 6,4 0,6 - - Klavulaanhape Erütromütsiin 6,5 6,7 0,0 0,0 2,1 1,3 0,9 0,4 3,0 Tetratsükliin 21,9 26,5 21,0 20,5 28,8 19,2 21,2 45,2 68,6 Nalidiksiinhape 51,2 19,2 45,8 31,2 42,3 67,3 59,2 - - Tsiprofloksatsiin 50,0 37,0 49,7 45,7 57,4 65,3 60,3 78,8 86,1 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) Registreeriti 8 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6. 2014. a oli samuti 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta. Joonis 22. E. coli soolenakkus, 2000-2015 (100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid kinnitati nukleiinhappe või toksiini määramise meetodiga. Haigusjuhte oli Tallinnas (0,7 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Ida-Virumaal (2,3), Pärnumaal (1,2) ja Tartumaal (0,7). 37,5% haigetest olid 1-9-aastased lapsed, 50,0% – 50-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 62,5%, naisi 37,5%. 25,0% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 37,5% - töötavad isikud. Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. 19 Joonis 23. E. coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000–2015 Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Hollandis ja Kreekas). 87,5% haigetest haigestusid esimesel poolaastal veebruarist juulini. Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 53 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,0 (2014. a oli 62 haiget ehk 4,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (9,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (8,2) ja Harjumaal (8,1). 22 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3 ja ühel juhul – O:3+O9 serogrupiga. Joonis 24. Yersinia enterocolitica enteriit, 1994–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 20 Joonis 25. Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 34,0% haigetest olid lapsed vanused 0–4 aastat ning 26,4% - lapsed vanuses 5-14 aastat. 60,4% haigetest oli meessoost, 41,5% koolieelikud ning 22,6% – kooliõpilased. Rühmaviisilist haigestumist ei esinenud. Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Tais üks ja Türgis kaks). Hospitaliseeriti 47,2% haigetest. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Mõõdukas haigestumise tõus esines suvel-sügisel. 21 Joonis 26. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2015 (haigete arv) Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigusjuhte oli 963, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 73,2 (2014. a oli 1 347 haiget ehk 102,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 27. Rotaviirusenteriit, 1999–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 22 Haigeid registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (165,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (143,7), Harjumaal (83,8) ning Tallinnas (83,2). Joonis 28. Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist maini haigestus 52,4% haigete üldarvust. Joonis 29. Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2012–2015 (haigete arv) 23 Haigetest 73,9% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (84,2%). Haigetest oli mehi 51,6%, naisi 48,4%. 81,6% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 18,4% haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga. Hospitaliseeriti 90,9% haigetest. 20 juhul nakatuti väljaspool Eestit (Ameerika Ühendriikides 1, Araabia Ühendemiraatides 1, Bulgaarias 1, Egiptuses 1, Hispaanias 2, Lõuna-Aafrika Vabariigis 1, Pakistanis 1, Poolas 1, Soomes 2, Tais 3, Tšehhis 1, Türgis 2, Valgevenes 1, Venemaal 2). 2015. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 11 076 last. Joonis 30. Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999–2015 Tabel 7. Laste hõlmatus immuniseerimisega rotaviirusnakkuse vastu, 2015 (%) RV1(2) RV2(3) Vakts-tud Vaktsineerimisest Vakts-tud Alal. v/n 0-3 kuud 4-6 kuud 7- 11kuud keeldunud 1a 0-4a 29 päeva 29 päeva 29 päeva 0-4a KOKKU 61,2 60,7 84,1 65,6 0,1 3,2 Tallinn 66,0 57,9 81,0 63,7 0,1 3,8 Harjumaa 52,8 53,2 77,4 65,5 0,0 4,0 Hiiumaa 31,3 46,7 85,0 52,7 0,0 5,0 Ida-Virumaa 50,8 53,7 93,5 55,0 0,3 1,3 Narva 53,2 62,4 81,7 66,0 0,1 3,7 Jõgevamaa 66,2 69,6 96,6 75,6 0,0 1,1 Järvamaa 57,1 69,2 88,7 81,6 0,3 2,0 Läänemaa 56,0 63,2 92,6 63,5 0,1 2,2 Lääne-Virumaa 53,1 62,2 85,2 78,6 0,1 1,6 Põlvamaa 55,3 57,1 86,2 76,0 0,2 2,6 Pärnumaa 56,9 67,0 86,2 71,5 0,1 3,2 Raplamaa 59,6 74,7 91,3 60,9 0,0 1,9 Saaremaa 59,0 42,2 92,7 69,8 0,0 1,8 Tartumaa 69,0 70,3 87,0 62,2 0,2 3,5 Valgamaa 43,1 69,0 78,4 66,5 0,0 4,5 24 Viljandimaa 55,8 63,5 89,7 73,2 0,0 2,1 Võrumaa 68,0 54,3 84,0 66,5 0,2 2,7 Norwalk-viirusnakkus (A08.1) Haigusjuhte oli 396, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 30,1 (2014. a oli 362 haiget ehk 27,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 31. Norwalk-viirusnakkus, 2002–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigeid registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli Võrumaal (194,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (63,8) ja Narvas (50,2). 76,3% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 7,3% haigetest registreeriti kolletes 2–4 juhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine 65 juhuga sõjaväeosas. Joonis 32. Norwalk-viirusnakkuse haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 25 Haigetest 61,4% olid 0-4-aastased lapsed, 12,6% isikud vanuses 20-29 aastat. Enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (63,4%) ja ajateenijad (16,4%). Mehi oli 61,1%, naisi 38,9%. Hospitaliseeriti 76,0% haigetest. Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Tais). Maksimaalne haigestumine oli novembris (24,0% haigete üldarvust). Joonis 33. Norwalk-viirusnakkuse haigestumise vanuseline struktuur, 2005–2015 26 Joonis 34. Norwalk-viirusnakkusesse haigestumine kuude kaupa, 2015 (haigete arv) Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) Registreeriti 398 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 30,2 (2014. a oli 197 juhtu ehk 15,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (138,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida- Virumaal (79,7) ja Saaremaal (56,7). 52,0% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, 26,6% – üle 60-aastased isikud. Naissoost haigeid oli 53,3% ja meessoost 46,7%. 55,6% haigestunutest olid koolieelikud, 28,9% – mittetöötavad isikud. Joonis 35. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 27 Mõõdukas haigestumise tõus oli märtsist juunini. Joonis 36. Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa, 2015 (haigete arv) Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Ameerika Ühendriikides, Itaalias ja Türgis). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 79,9% haigetest. Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 47,0% adenoviirus, 21,1% Clostridium difficile, 13,6% Clostridium perfringens, 12,1% enteroviirused, 3,5% Aeromonas spp. Üksikjuhtudel oli tekitajaks astroviirus (4), Blastocystis hominis (1), Citrobacter freundii (1), Clostridium welchii (2), Klebsiella spp (1) ja Staphylococcus aureus (1). Joonis 37. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005–2015 28 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 181 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 13,8 (2014. a oli 221 juhtu ehk 16,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Joonis 38. Lambliaas, 1991-2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 29 Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (27,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (25,3) ja Tallinnas (23,8). Haigetest 82,4% olid lapsed vanuses 1-14 a. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 56,4% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 30,9% – koolilapsed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud, oli kaks mõõdukat tõusu talvel (jaanuar-märts) ja sügisel (september-november). Joonis 39. Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Amöbiaas (A06) Registreeriti 9 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,7 (2014. aastal oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haigeid registreeriti Viljandimaal (8 haigusjuhtu ehk 16,9 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Ida-Virumaal (üks haigusjuht ehk 1,1 juhtu 100 000 el. kohta). Haigetest 55,6% olid lapsed vanuses 1-14 a. Mehi oli 44,4%, naisi 55,6%. 33,3% haigestunutest moodustasid eelkooliealised lapsed, 22,2% koolilapsed. 77,8% haigetest haigestusid märtsist juulini. Joonis 40. Amöbiaas, 1997–2004 ja 2013–2015 (haigete arv) 30 Krüptosporidioos (A07.2) Registreeriti 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,3 (2014. aastal oli 2 juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Kaks haigusjuhtu registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja kaks Tartumaal (1,3). Joonis 41. Krüptosporidioos, 1985–2015 (haigete arv) 75,0% haigetest olid vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 25,0%, naisi 75,0%. 50,0% haigetest olid üliõpilased. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. Piisknakkushaigused Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 2015. aastal registreeriti 163 806 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 12 449,0 (2014. aastal oli 158 260 juhtu ehk 11 987,8 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 89,8% Eestis registreeritud nakkushaigustest. Haigetest oli mehi 45,9% ja naisi 54,1%. 48,3% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 21,9% vanuses 20-39 a. Kõige suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (15 418,3 100 000 el. kohta), Narvas (14 739,7) ja Tallinnas (14 020,5). 31 Maksimaalne haigete arv (6 513 juhtu) registreeriti 8. nädalal (2014. aastal – 5 896 juhtu 9. nädalal). 2015. aastal registreeriti 3 703 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 281,4 (2014. aastal oli 2 077 juhtu ehk 157,8 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 46,0% ja naisi 54,0%. 33,1% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 31,6% – üle 50-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Valgamaal (536,9 100 000 el. kohta), Tallinnas (441,5) ja Pärnumaal (326,0). Maksimaalne haigete arv registreeriti 9. nädalal – 526 gripijuhtu (2014. aastal – 9. nädalal 297 haigusjuhtu). Tabel 8. Gripi vastu vaktsineerimine, 2004–2015 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vaktsineeritute arv 24066 29277 23648 23983 20750 32666 17375 17119 13618 18130 17382 20331 sh lapsi kuni 14a 2100 2479 1923 1441 2074 3757 1714 1421 939 1274 1184 1458 Vaktsineeritud elanikkonnast % 1,8 2,2 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3 1,3 1,0 1,4 1,3 1,5 Gripi hooaeg 2014/2015 Eestis haigestus 2014/2015 hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi 55 000 kuni 60 000 inimest. Gripp jõudis meile tavapäraselt. Haigestumus hakkas kasvama jaanuarist ja jõudis haripunkti veebruari lõpuks. Haigestumuse intensiivsus püsis keskmisel tasemel neli nädalat. Ülejäänud nädalatel hinnati haigestumuse intensiivsus madalaks. Võrreldes eelmise hooajaga suurenes haigestunute arv keskmiselt 5-7% võrra. Hooaega võib üldhaigestumuse näitajate järgi hinnata keskmiseks (Joonis 42). Joonis 42. Gripilaadsete viirusnakkuste esinemine: hooaegade võrdlus 2013/2014 -2014/2015 32 Nagu varasematelgi aastatel haigestusid grippi kõige enam lapsed, haigestumus kõikides vanusrühmades jäi varasemate aastate tavatasemele (Joonis 43). Joonis 43. Haigestumus vanusrühmade järgi Võrreldes eelmise hooajaga jäi haigestumus kuni 4.a laste ja täiskasvanute (kuni 64a) vanusrühmades eelmise aasta tasemele. Koolilaste seas kasvas haigestumus keskmiselt 10 ning vanemaealiste (65 ja enam) hulgas 14 protsenti. Gripiviiruste etioloogia Gripiviiruste suhtes oli hooaeg polüetioloogiline. Laboratoorselt kinnitati 1316 gripiviirust, neist 904 A gripiviirust ja 412 B gripiviirust. Alatüpeeriti 79 A gripiviirust ja 21 B- gripiviirust. A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et 74 (93,7%) korral oli tegemist A/(H3N2) gripiviiruse tüvega, 5 juhul leiti A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm09. Alatüpeeritud B gripiviirustest leiti B gripiviiruse Yamagata tüve. Ringluses olev gripiviirus A/Switzerland/9715293/2013 erines hooajalise gripi vaktsiini viirusest A/Texas/50/2012. See antigeenne nihe mõjutas negatiivselt vaktsiini (H3N2) 33 komponendi tõhusust, kuid vaktsiin tagas siiski immunoloogilise ristkaitse efekti. Teised vaktsiini komponendid - gripiviirused (A(H1N1)pdm09 ning B-gripiviirused langesid hästi kokku ringlevate viirustega. Grippi haigestumise raskusaste Raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeriti 653 inimest, haiglaravi vajanud patsientide arv suurenes 40 protsendi võrra. Nagu varasematel aastatel, nii ka seekord olid 70% hospitaliseerinutest täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid. Hospitaliseerimise sageduse suhe vastava vanusrühma inimeste hulgas näitab, et vanemaealiste haigestunute seas oli hospitaliseerimise sagedus sõltuvalt nädalast 7 – 27 korda kõrgem laste hospitaliseerimise sagedusest. Kui kõikidest haigestunutest kokku vajas hospitaliseerimist 0,5%, siis vanemaealiste (65 ja vanem) patsientide seas vajas hospitaliseerimist 10% haigestunutest (Joonis 44). Joonis 44. Hospitaliseerimise sagedus vanusrühmade järgi Raskekujulised gripid Kokkuvõte tugineb Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu haigla ning Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt saadetud andmetel. Gripi tõttu vajas intensiivravi kokku 44 inimest vanuses 10 – 100 eluaastat, neist vanemaealisi (65 ja vanem) oli 34 ehk 77,3%, vanuses 50-64 eluaastat oli 7 inimest ehk 17,6%, kaks inimest vanuses 30-50 ehk 4,5% ning üks kümmeaastane laps. Eelmiste aastatega võrreldes suurenes oluliselt vanemaealiste patsientide intensiivravi vajadus (20%). Eelmistel hooaegadel moodustas vanemaealiste patsientide intensiivravi vajadus kuni 58%. Intensiivravi osakonda sattus 6,9% kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, kuid vanemaealiste seas - 10,2%. Intensiivravisse sattunutest suri 47,7 %, neist üle 90% olid vanemaealised patsiendid. Intensiivravisse sattunutest olid kaasuvad haigused 36-l inimesel ehk 81,8%. Kaks inimest olid (nende endi väitel) eelnevalt terved, ülejäänute kuue inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, kuna nad saabusid haiglasse üliraskes seisundis, mis ei võimaldanud koguda andmeid anamneesi kohta. Kaasuvatest haigustest olid esikohal südame-veresoonkonnahaigused haigused – 68,2%, neist puhtalt kardiovaskulaarsed haigused olid 46,6% inimestel, ülejäänutel lisandusid ka muud 34 haigused nagu diabeet (20%), neeruhaigused (10%). Teisel kohal olid kopsuhaigused (11,4%). Ligi 7% haigestunutest olid ülekaalulised. Hapnikuravi läbi maski said või olid juhitaval hingamisel/kunstlikul ventileerimisel kõik patsiendid. Kuus patsienti (10,5%) olid enne hospitaliseerimist kõrge palavikuga kodus või hooldekodus keskmiselt 9 päeva (4 kuni 16 päeva), antiviraalset ravi hakkasid haiged saama alles haiglas, kõik surid. Kuue patsiendi kohta (13,6%) võib oletada haiglasisest nakkust, kuna need inimesed olid hospitaliseeritud muude tervisehäirete tõttu ning gripi diagnoos pandi neile hiljem. Surmajuhud Kuue haigla andmetel suri gripi tõttu 21 inimest. Surnutest kaks olid vanuses 52a, ülejäänud vanuses 65 ja vanemad. Kõik gripi tõttu surnud kuulusid riskirühmadesse, kõikidel lisandusid kaasuvad haigused. Kaasuvatest haigustest oli 13 juhul tegemist kardiovaskulaarsete haigustega, neist kolmel oli lisaks südameveresoonkonna haigustele ka diabeet, ülekaalulisus ja onkoloogilised haigused. Üksikute juhtudena esines kaasuvatest haigustest diabeet, onkoloogilised ja kopsuhaigused. Kaks patsienti olid voodihaiged krooniliste psühhiaatriliste diagnoosidega. Ükski polnud vaktsineeritud. 21-st patsiendist sai gripiviirusevastast ravi 48 tunni jooksul vaid viis haiget, üks ei saanud üldse viirusvastast ravi, 11 said antiviiraalset ravi alates 5-st päevast ja hiljem. Kuue surnu kohta andmed puuduvad. Kuus patsienti (10,5%) olid enne hospitaliseerimist kõrge palavikuga kodus/hooldekodus keskmiselt 9 päeva (4 kuni 16 päeva). Kuue gripi tõttu surnud patsiendi puhul võib oletada haiglasisest nakkust. Surma vahetuks põhjuseks oli kõikidel juhtudel kahepoolne pneumoonia ja kuuel juhul sepsis. Peamised põhjused, mis viisid surmani olid: gripi vastu vaktsineerimata patsiendid, hiline pöördumine arsti poole, antiviraalse ravi ebapiisav kasutamine. Joonis 45. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994–2015 35 Läkaköha (A37.0) Registreeriti 77 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,9 (2014. a oli 43 juhtu ehk 3,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Võrumaal (18,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (17,1), ja Narvas (13,0). Joonis 46. Läkaköha, 1945–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigestusid peamiselt 1-14-aastased lapsed (37,7%) ning 30-aastased ja vanemad isikud (54,6%). Haigete keskmine vanus oli 31,2 aastat. Joonis 47. Läkaköha haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 36 Joonis 48. Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2015 Eelkooliealised lapsed moodustasid 18,2%, töötavad isikud 37,7% ja kooliõpilased 23,4% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 55,8%, mehi 44,2%. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Saksamaal ja Suurbritannias). Hospitaliseeriti 7,8% haigetest. Mõõdukad haigestumise tõusud esinesid talvel ja sügisel, septembrist detsembrini haigestus 37,7% haigete üldarvust. Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 92,2% üldarvust. 7,8% haigetest registreeriti kolletes 2-4 juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigetest oli 50,6% isikut vaktsineeritud. Joonis 49. Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2015 (haigete arv) 37 Tabel 9. Immuniseeritud läkaköha haigete viimase kaitsepookimise ja haigestumise vaheline intervall, 2015 üle 6 aasta 7-12 kuud Teadmata 2 nädalat 3 nädalat KOKKU 2-6 kuud 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 1 nädal 1 aasta 1 kuu 1 doos 1 1 2 doosi 1 1 3 doosi 1 1 2 4 doosi 2 1 2 1 1 2 4 3 16 5 doosi 2 1 1 4 2 1 2 13 6 doosi 1 1 Teadmata dooside arv 1 1 1 2 5 KOKKU 0 0 0 1 5 3 3 7 3 3 2 1 5 6 39 Tabel 10. Laste hõlmatus immuniseerimisega läkaköha vastu, 2015 (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n I revakts. II revakts. Vaktsineerimisest 7k.-10a. 2a. 0-10a. 2-10a. 7-10a. keeldunud 0-10a KOKKU 95,5 94,0 0,1 93,2 89,0 3,4 Tallinn 94,8 92,0 0,1 92,1 86,8 3,9 Harjumaa 95,1 92,9 0,1 93,2 92,5 3,1 Hiiumaa 96,2 94,7 0,1 96,7 96,5 3,5 Ida-Virumaa 98,7 97,2 0,1 97,4 95,0 1,0 Narva 97,2 94,7 0,1 96,3 95,3 2,4 Jõgevamaa 98,8 98,2 0,0 98,5 97,0 1,0 Järvamaa 97,7 93,6 0,0 97,3 92,5 2,0 Läänemaa 97,4 96,2 0,1 95,5 93,6 1,5 Lääne-Virumaa 97,8 96,4 0,1 96,9 94,0 1,9 Põlvamaa 96,9 94,7 0,0 95,9 92,6 2,6 Pärnumaa 96,5 94,0 0,0 94,9 91,4 3,0 Raplamaa 98,2 97,4 0,1 97,5 97,6 2,4 Saaremaa 97,5 97,8 0,3 95,5 93,6 1,8 Tartumaa 96,8 95,2 0,1 95,3 92,1 2,7 Valgamaa 96,1 91,2 0,1 94,9 94,6 3,7 Viljandimaa 96,7 96,5 0,0 96,2 94,7 2,4 Võrumaa 97,2 95,1 0,1 97,0 94,8 2,3 38 Joonis 50. Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999–2015 2015. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 13 666 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 554, noorukeid (15-17 a) – 10 ja täiskasvanuid – 102. Revaktsineeriti 36 294 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 24 919, noorukeid (15-17 a) – 10 848 ja täiskasvanuid – 527. Difteeria (A36) 2015. aastal ei registreeritud difteeria haigusjuhte (viimane haigusjuht esines Eestis 2001. aastal). Difteeria tekitaja suhtes uuriti 743 tonsilliidihaiget. Tabel 11. Laste hõlmatus immuniseerimisega difteeria ja teetanuse vastu, 2015 (%) Vakts-tud Vakts-tud I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest 2a 7k.-14a. 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 94,0 96,2 94,6 91,9 0,1 2,9 Tallinn 92,0 94,9 92,2 87,4 0,1 3,9 Harjumaa 92,9 95,1 93,2 92,5 0,1 3,1 Hiiumaa 94,7 96,2 96,7 96,5 0,1 3,5 Ida-Virumaa 97,2 98,8 97,5 96,5 0,1 1,0 Narva 94,7 97,2 96,3 95,9 0,1 2,4 Jõgevamaa 98,2 98,9 98,6 97,1 0,0 1,0 Järvamaa 93,6 97,7 97,3 92,5 0,0 2,0 Läänemaa 96,2 97,4 95,5 93,6 0,1 1,5 Lääne-Virumaa 96,4 97,8 96,9 94,0 0,1 1,9 Põlvamaa 94,7 97,0 95,9 92,9 0,0 2,6 Pärnumaa 94,0 96,6 94,9 91,7 0,0 3,0 Raplamaa 97,4 98,2 97,5 97,6 0,1 2,4 Saaremaa 97,8 97,5 95,5 93,7 0,3 1,8 Tartumaa 95,3 96,8 95,9 92,8 0,1 2,6 Valgamaa 91,2 96,1 94,9 94,7 0,1 3,7 Viljandimaa 96,5 96,7 96,3 95,8 0,0 2,4 Võrumaa 95,1 97,2 97,0 94,8 0,1 2,3 2015. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 13 772 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 567, noorukeid (15-17 a) – 13 ja täiskasvanuid – 192. Revaktsineeriti 60 633 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 24 953, noorukeid (15-17 a) – 10 960 ja täiskasvanuid – 24 720. 39 Leetrid (B05) 2015. aastal registreeriti 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2014. a ei olnud). Leetrite suhtes uuriti 328 vereseerumi proovi. Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Üks haigusjuht registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja kolm Harjumaal (1,9). Kõik haiged olid vanuses 30-49 aastat. Mehi oli 25,0%, naisi 75,0%. 100,0% haigetest olid töötavad isikud. Andmed immuniseerimisstaatuse kohta puudusid kõikidel haigetel. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Araabia Ühendemiraadid ühel juhul ja Indoneesia kahel juhul). Hospitaliseeriti kõik haiged. Esines rühmaviisiline haigestumine kolme haigusjuhuga (kaks sissetoodud ja üks sekundaarne kohalik haigusjuht). Joonis 51. Leetrid, 2000–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Punetised (B06; P35.0) 2015. aastal punetiste haigusjuhte ei olnud (2014. a samuti ei esinenud). Punetiste suhtes uuriti 670 vereseerumi proovi. Joonis 52. Punetiste ja leetrite laboriseire, 2004–2015 (uuritud proovide arv) 40 Mumps (B26) Registreeriti 3 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2014. a oli 10 haiget ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel kahel ning kliinilise pildi ja laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga seose alusel ühel haigel. Joonis 53. Mumps, 2000–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Tartumaal (0,7). Kõik haiged olid vanuses 30-49 aastat, töötavad isikud. Mehi oli 33,3%, naisi 66,7%. Rühmaviisilisi haigestumisi ei olnud, esines üks kolle kahe juhuga elukohas. Kõik haiged viibisid kodusel ravil. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Haigestunutest oli üks vaktsineerimata isik, kahel haigel puudusid andmed immuniseerimise kohta. Joonis 54. Mumpsi diagnoosi kinnituse meetod, 2005–2015 2015. aastal vaktsineeriti leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 13 142 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 12 867, noorukeid (15-17 a) – 22 ja täiskasvanuid – 253. Revaktsineeriti 10 327 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 9 965, noorukeid (15-17 a) – 114 ja täiskasvanuid – 248. 41 Tabel 12. Laste hõlmatus immuniseerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2015 (%) MMR Leetrid Punetised Mumps Vakts- Vaktsineeri- Vakts- Revakts. Alal. Vakts-tud Revakts. Vakts- Revakts. tud misest keeld tud 13-14a. v/n 1-14a. 13-14a. tud 13-14a. 2a. 0-14a 1-14a. 1-14a 1-14a. KOKKU 93,2 3,3 95,5 87,7 0,2 95,5 87,7 95,5 87,7 Tallinn 90,6 4,6 93,7 82,0 0,2 93,7 82,0 93,7 82,0 Harjumaa 90,3 3,3 94,4 90,3 0,1 94,4 90,3 94,4 90,3 Hiiumaa 93,0 3,8 95,8 91,0 0,3 95,8 91,0 95,8 91,0 Ida-Virumaa 97,0 0,9 98,5 91,5 0,1 98,5 91,5 98,5 91,5 Narva 94,9 2,2 97,4 94,2 0,2 97,4 94,2 97,4 94,2 Jõgevamaa 97,8 1,3 98,5 96,3 0,1 98,5 96,3 98,5 96,3 Järvamaa 94,9 2,0 97,4 82,2 0,0 97,4 82,2 97,4 82,2 Läänemaa 94,8 1,5 96,2 82,9 0,2 96,2 82,9 96,2 82,9 Lääne-Virumaa 96,1 1,9 97,4 91,0 0,2 97,4 91,0 97,4 91,0 Põlvamaa 94,7 2,7 96,8 89,9 0,1 96,8 89,9 96,8 89,9 Pärnumaa 94,0 3,3 95,9 88,7 0,1 95,9 88,7 95,9 88,7 Raplamaa 96,8 2,1 97,9 93,0 0,1 97,9 93,0 97,9 93,0 Saaremaa 96,2 1,7 97,1 94,1 0,4 97,1 94,1 97,1 94,1 Tartumaa 95,9 3,1 96,4 89,5 0,1 96,4 89,5 96,4 89,5 Valgamaa 91,6 3,3 95,7 81,4 0,1 95,7 81,4 95,7 81,4 Viljandimaa 95,2 2,4 96,6 92,7 0,2 96,6 92,7 96,6 92,7 Võrumaa 94,8 2,5 97,0 87,9 0,2 97,0 87,9 97,0 87,9 Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 4 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2014. a oli 6 haiget ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana (üks haigusjuht) ja meningiidina (kolm juhtu). Letaalseid juhte ega nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (11,6), Ida- Virumaal (1,1) ja Tartumaal (0,7). Haigestunutest 50,0% olid lapsed vanuses 0-14 a ja 50,0% – 40-49-aastased isikud. Mehi oli 75,0%, naisi 25,0%. Joonis 55. Meningokokknakkus, 1991–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 42 Haigusjuhud olid sporaadilised. 75% haigetest haigestus märtsikuus. 100,0% haigetest hospitaliseeriti. Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks ühel juhul N. meningitidis serogrupp C ning kolmel juhul serogrupp ei ole teada. 2015. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 188 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 9, noorukeid (15-17 a) – 25 ja täiskasvanuid – 154. Revaktsineeriti 26 täiskasvanud isikut. Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 49 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,7 (2014. a oli 36 juhtu ehk 2,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul meningiidina, 46 juhul kopsupõletikuna ja kahel juhul täpsustamata nakkusena. Oli kaks letaalset juhtu. Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumine oli Pärnumaal (27,8 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (18,5) ja Harjumaal (3,7). Enamus haigestunutest olid üle 50-aastased isikud (91,8%). Mehi oli 53,1%, naisi 46,9%. 75,5% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigestumise esines kevadel, veebruarist maini haigestusid 49,0% registreeritud haigestunutest. Hospitaliseeriti 98,0% haigetest. Tabel 13. Laste hõlmatus immuniseerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu, 2015. a (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts Vaktsineerimisest 7k-14a 2a. 0-14a 2-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 82,9 94,1 0,1 73,7 2,7 Tallinn 86,9 92,3 0,1 77,1 3,4 Harjumaa 86,0 92,9 0,1 79,9 2,9 Hiiumaa 77,6 94,7 0,1 75,5 3,5 Ida-Virumaa 78,5 97,2 0,1 65,2 0,9 Narva 78,9 94,7 0,1 64,3 2,3 Jõgevamaa 78,5 98,2 0,0 64,8 1,0 Järvamaa 78,7 93,6 0,0 70,0 2,0 Läänemaa 78,0 96,2 0,0 68,5 1,3 Lääne-Virumaa 80,6 96,4 0,1 73,2 1,8 Põlvamaa 79,0 94,7 0,0 68,2 2,2 Pärnumaa 80,7 94,0 0,0 70,8 2,9 Raplamaa 81,6 97,4 0,1 79,8 2,0 Saaremaa 80,9 97,8 0,1 65,9 1,6 Tartumaa 80,6 95,2 0,1 73,7 2,5 Valgamaa 75,6 91,2 0,0 64,6 3,5 Viljandimaa 78,8 96,5 0,0 70,4 2,2 Võrumaa 80,4 95,1 0,1 69,4 2,1 2015. aastal vaktsineeriti Haemophilus influenzae tüüp B vastu 13 507 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 470 ja täiskasvanuid – 36. Revaktsineeriti 12 036 last ja üks täiskasvanud. Sarlakid (A38) Registreeriti 413 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 31,4 (2014. a vastavalt 361 ja 27,4). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Järvamaa. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (65,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (52,6), Harjumaal (46,6) ja Tallinnas (44,3). Haigestunutest 93,2% moodustasid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 55,9%, naisi 44,1%. 80,8% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 18,4% – kooliõpilased. Haigestumise tõus oli esimesel 43 poolaastal. Jaanuarist maini haigestus 67,1% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 5,3% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit võib oletada ühel juhul (Soomes). Joonis 56. Sarlakite haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Joonis 57. Sarlakid, 1990–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Tuulerõuged (B01) Registreeriti 6 819 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 518,2 (2014. a vastavalt 8258 ja 627,6). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Narvas (961,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (669,8) ja Tartumaal (643,9). Haigestunutest 56,2% moodustasid 1-4-aastased ja 32,8% – 5-9-aastased lapsed. 69,7% haigestunutest moodustasid organiseeritud koolieelikud, 17,0% kodused lapsed ja 10,4% kooliõpilased. Mehi oli 51,2%, naisi 48,8%. Rohkem haigusjuhte oli esimesel poolaastal, märtsist juunini haigestus 47,0% haigete üldarvust. 44 Joonis 58. Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Joonis 59. Tuulerõuged, 1985–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 2015. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 501 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 323, noorukeid (15-17 a) – 10 ja täiskasvanuid – 168. Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) Registreeriti 90 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,8 (2014. a oli 66 juhtu ehk 5,1 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 14,4% juhtudest, meningiidina 5,6% juhtudest, septitseemia+kopsupõletikuna 6,7%, kopsupõletikuna 73,3% juhtudest. Oli 8 letaalset juhtu. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. 45 Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (33,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (21,8) ja Ida-Virumaal (11,4). Joonis 60. Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005–2015 Terviseameti laboris toimus 2013.-2015. a S. pneumoniae kultuuride tüpeerimine, avastati 23 erinevat serotüüpi. Serotüüp 3 moodustas 25,0% kõikidest tekitajatest, 14 – 12,5%, 23F – 9,1%, 7F – 7,5%. Joonis 61. S. pneumoniae serotüübid, 2013-2015 (n=120) Haigetest 73,3% olid 50-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 63,3%, naisi 36,7%. 60,0% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 28,9% töötavad isikud. Haigestumise tõus oli kevadel, märtsis-mais haigestus 42,2% haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 100,0% haigetest hospitaliseeriti. 46 Joonis 62. Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 2015. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 1069 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 810, noorukeid (15-17 a) – 8 ja täiskasvanuid – 251. Revaktsineeriti 64 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 51, täiskasvanuid – 13. Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 18 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,4 (2014. a oli 29 juhtu ehk 2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). 50,0% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. 8 juhul (44,4%) esines enteroviirusmeningiit ja –entsefaliit, ühel juhul tekitajaks oli Varicella- Zoster viirus. Haigusjuhte registreeriti kuues maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (3,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (3,4) Tartumaal (3,3) ja Jõgevamaal (3,2). Joonis 63. Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 47 Haigetest 44,5% olid 20-39-aastased isikud, 16,7% – 10-14-aastased lapsed. Mehi oli 61,1%, naisi 38,9%. 22,2% haigestunutest olid kooliõpilased, 27,8% – töötavad isikud. Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, augustist oktoobrini haigestus 55,6% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Joonis 64. Muude viirusentsefaliitide ja -meningiitide haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 48  Viirushepatiidid ja HIV A-viirushepatiit (B15) Esines 6 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2014. a haigestus 12 inimest ehk 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogiliselt. Joonis 65. A-viirushepatiit, 2005–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigestunuid registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 el. kohta), Harjumaal (2,5) ja Narvas (1,6). Joonis 66. A-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Indias, Kõrgõzstanis ja Peruus). 66,7% haigusjuhtudest olid sporaadilised. Esines üks kodune kolle kahe juhuga. 66,7% haigetest olid vanuses 40-49 aastat. Mehi oli 66,7%, naisi 33,3%. 66,7% haigestunutest olid töötavad isikud. 49 2015. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 3 097 inimest, neist 0-14 a lapsi – 702, noorukeid (15-17 a) – 76, täiskasvanuid – 2 319. Revaktsineeriti 4 last ja 9 täiskasvanud isikut. Joonis 67. A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999–2015 Äge B-viirushepatiit (B16) Registreeriti 6 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2014. a oli 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 68. Äge B-viirushepatiit, 1990–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,2 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Lääne-Virumaal (5,0) ja Pärnumaal (1,2). 50 Haigestunutest oli 20-39-aastaseid 33,3% ja üle 50-aastaseid 50,0%. Esines üks haigusjuht alla 20-aastasel isikul. Mehi oli 66,7%, naisi 33,3%. Joonis 69. Ägeda B-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Joonis 70. Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1990–2015 50,0% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 33,3% töötavad inimesed. 66,7% haigetest jäid haigeks sügisel (septembris-oktoobris). Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Hospitaliseeriti 83,3% haigetest. Riskitegurid jäid välja selgitamata viiel juhul, ühel juhul võib oletada nakatumist heteroseksuaalsel teel. Joonis 71. 51  Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990–2015 Tabel 14. Laste hõlmatus B-viirushepatiidi immuniseerimisega, 2015 (%) Vakts-tud Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/näid. Vaktsineeri 7k-14a 2a 13-14a. 0-14a. misest keeld 0-14a KOKKU 95,2 93,4 95,2 0,1 3,5 Tallinn 94,1 91,3 96,5 0,1 4,4 Harjumaa 94,3 91,4 95,4 0,0 3,4 Hiiumaa 96,4 94,7 98,8 0,1 2,8 Ida-Virumaa 98,4 97,7 98,3 0,0 1,2 Narva 97,1 94,3 98,6 0,1 2,4 Jõgevamaa 97,9 97,8 96,7 0,0 1,4 Järvamaa 97,2 94,5 96,5 0,1 2,2 Läänemaa 95,7 94,8 92,6 0,1 2,2 Lääne-Virumaa 96,5 96,5 93,3 0,1 2,4 Põlvamaa 95,8 92,8 93,4 0,0 3,7 Pärnumaa 95,3 93,7 92,9 0,0 3,7 Raplamaa 97,4 96,4 96,2 0,1 2,2 Saaremaa 96,3 96,8 93,6 0,3 2,3 Tartumaa 95,1 94,9 92,6 0,1 4,1 Valgamaa 93,2 90,8 88,7 0,1 5,7 Viljandimaa 95,8 95,9 94,5 0,2 2,8 Võrumaa 96,2 94,8 94,8 0,1 2,9 2015. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 17 471 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 16 482, noorukeid (15-17 a) – 55 ja täiskasvanuid – 934. Revaktsineeriti 11 last ja 235 täiskasvanud isikut. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati 7 juhul (lastele 0-14 a). Äge C-viirushepatiit (B17.1) Registreeriti 10 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2014. a oli 20 juhtu ehk 1,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). 52 Joonis 72. Äge C-viirushepatiit, 1994–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik haigusjuhud olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Ida- Virumaal (3,4), Järvamaal (3,3), Pärnumaal (1,2) ja Raplamaal (2,9). Joonis 73. Ägeda C-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 40,0% haigestunutest olid 20-29-aastased ning 60,0% – 30-49-aastased isikud. Mehi oli 60,0% ja naisi 40,0%. 60,0% moodustasid töötavad ja 40,0% mittetöötavad inimesed. 53 Joonis 74. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 1994–2015 Joonis 75. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001–2015 Haiged haigestusid aastaringselt. Hospitaliseeriti 80,0% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 30,0% juhtudest, sugulisel teel 20,0% juhtudest, töötamine verega 10,0% juhtudest. 40,0% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2014. a – 39,3%, 2013. a – 39,3%, 2012. a – 58,3%, 2011. a – 46,5%, 2010. a – 94,1%, 2009. a – 64,2%, 2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%). 54 Joonis 76. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003–2015 E-viirushepatiit (B17.2) 2015. aastal registreeriti üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2014. aastal oli samuti üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1). Haigusjuht registreeriti Tartumaal, laboratoorselt kinnitatud. Nakatumine toimus arvatavasti Lätis. Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) Registreeriti 26 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,0 (2014. a oli samuti 26 juhtu ehk 2,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 77. Krooniline B-viirushepatiit, 2004–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,7 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,9), Narvas (9,7), Lääne-Virumaal (3,4), Pärnumaal (13,3) ja Tartumaal (0,7). 57,7% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50 aastat ja rohkem ning 30,8% – 30-49- aastased isikud. Mehi oli 57,7%, naisi 42,3%. Tegevusala järgi: 50,0% haigetest olid töötavad ja 38,5% – mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 15,4% haigetest. 55 Oletatavad nakatumise viisid oo teada kahel juhul (heteroseksuaalselt). 92,3% juhtudest jäi riskitegur teadmata. Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) Registreeriti 229 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 17,4 (2014. a vastavalt 311 ja 23,6). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Joonis 78. Krooniline C-viirushepatiit, 2004–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti 6 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Tartumaal (74,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (53,5) ja Ida-Virumaal (14,8). 62,0% haigestunutest olid vanuses 30-49 aastat, 18,8% moodustasid 20-29-aastased isikud. Töötavad isikud moodustasid 23,6% haigetest, mittetöötavad isikud 70,3% haigetest (sealhulgas kinnipeetavad, kelle osakaal haigete üldarvust oli 49,3%). Mehi oli 78,6%, naisi 21,4%. Hospitaliseeriti 4,8% haigetest. Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 49,8% juhtudest. C-hepatiidi viiruse genotüüp on teada 118 juhul: 1a – 16 juhtu, 1b – 49 juhtu, 2 – 3 juhtu, 3a – 50 juhtu. Joonis 79. Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010–2015 56 Joonis 80. Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004–2015 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2015. a) HIV-nakkust diagnoositud 9263 inimesel. 2015. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 270, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,5 (2014. a vastavalt 291 ja 22,0). Enim 2015. a avastatud nakatunuid elab Tallinnas (48,9%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 41,5%). Joonis 81. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 57  Tabel 15. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987–2015 Kokku 1987- 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 1999 Tallinn 64 25 528 377 323 262 263 263 240 216 150 165 205 148 185 138 132 3684 Harjumaa 6 3 56 22 39 25 15 12 15 14 43 11 12 7 4 284 Hiiumaa 1 1 2 Ida- 11 56 454 261 245 224 147 150 143 123 114 97 81 79 73 63 59 2380 Virumaa Narva 1 302 409 215 183 193 121 162 170 160 75 71 54 52 50 59 53 2330 (eraldi) Jõgevamaa 1 1 1 1 4 Järvamaa 1 3 1 1 2 2 3 1 2 16 Läänemaa 1 1 1 1 4 Lääne- 2 1 8 3 20 11 6 9 17 10 2 4 6 3 5 4 2 113 Virumaa Põlvamaa 1 1 1 1 1 5 Pärnumaa 4 1 2 1 3 1 2 6 3 1 2 2 3 31 Raplamaa 4 3 1 1 2 1 1 3 1 17 Saaremaa 2 1 2 1 1 1 8 Tartumaa 1 4 13 20 16 64 66 40 20 19 15 20 16 8 9 10 341 Valgamaa 1 2 1 1 1 1 7 Viljandimaa 3 1 2 1 2 1 2 2 1 1 1 17 Võrumaa 2 1 1 4 Muu 11 4 1 16 Kokku: 96 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 370 315 325 291 270 9263 Joonis 82. HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995–2015 (registreeritud juhtude arv) Vanusrühmas 0-4 a ei olnud ühtegi juhtu diagnoositud. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 30-39 (37,0%) ja 20-29 (30,4%). HIV-nakatunutest 61,9% on mehed ja 38,1% naised. 58 Joonis 83. HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2000–2015 (%) Joonis 84. HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000–2015 (%) Oletatavad levikuteed on teada 80,7% 2015. aasta jooksul avastatud HIV-positiivsetest: emalt lapsele – 1 (0,4% üldarvust), parenteraalne (narkootiliste ainete süstimine) – 55 (20,4%), heteroseksuaalne – 140 (51,9%), homoseksuaalne – 18 (6,7%), täpsustamata seksuaalne – 4 (1,5%). 2015. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 158 577 isikut (2014. aastal – 151 789, 2013. aastal – 151 641, 2012. aastal – 144 589, 2011. aastal – 147 453, 2010. aastal – 142040, 2009. aastal – 139 471, 2008. aastal – 136 699, 2007. aastal – 116 790). Kokku uuriti aasta jooksul 221 340 proovi. 59  Joonis 85. HIV-nakkuse oletatavad levikuteed ja riskifaktorid, 2012-2015 Tabel 16. HIV-nakkuse suhtes uuritud isikud uuringupõhjuste kaupa, 2009–2015 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed Uuritud kontingent Neist Neist Neist Neist Neist Neist Neist HIV-tõvestunutega seksuaalvahekorras 6 5 5 4 5 4 olnud isikud Narkootiliste ainete 12 13 8 5 1 tarvitajad Suguhaiged 2 1 Abordilõppega 3 rasedused Vere- ja 52 226 8 59 395 7 58 393 3 65 164 4 63 972 4 63199 2 62683 4 elundidoonorid Rasedad 32 570 45 30 558 30 31 633 20 21049 19 18 554 15 16546 17 17281 14 Vere ja organite retsipiendid Relvajõududes 212 19 57 73 1 2 1 teenivad isikud Kinnipeetavad isikud 4 944 68 4 431 72 3 970 53 3937 46 3456 29 3534 31 3178 28 Kliinilistel näidu- 6 2 4 stustel uuritud isikud Anonüümselt uuritud 8 510 46 4 591 35 4 035 26 6 058 27 5 390 42 6324 27 8307 36 isikud Tervishoiutöötajad 741 771 773 1 401 913 894 Profülaktiliselt 38 788 199 42 112 202 48 632 244 47 551 206 58 795 225 61271 204 66233 184 uuritud isikud Epidemioloogilistel näidustustel uuritud isikud Muud 2 433 45 60 Tabel 17. Testimine HIV-nakkuse suhtes maakonniti, 2015 Piirkond Testitud isikute arv Testide arv Tallinn 88 224 128 970 Harjumaa Hiiumaa 157 157 Ida-Virumaa 5 530 6 155 Narva 5 328 5 438 Jõgevamaa 149 149 Järvamaa 723 723 Läänemaa 884 884 Lääne-Virumaa 1 162 1 162 Põlvamaa 464 464 Pärnumaa 10 153 10 153 Raplamaa 485 485 Saaremaa Tartumaa 43 587 64 725 Valgamaa 421 565 Viljandimaa 1 310 1 310 Võrumaa Kokku 158 577 221 340 HIV-tõbe diagnoositi 19 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1,4 (2014. aastal 20 juhtu ehk 1,5 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2015. a) HIV-tõbi diagnoositud 453 inimesel. Tabel 18. HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988–2015 Kokku 1988- 2000- 1999 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Maakond/aasta Tallinn 7 3 11 10 11 27 27 15 5 10 15 11 10 7 169 Harjumaa 1 2 1 4 1 2 1 10 4 5 2 2 1 36 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 1 4 9 7 13 21 12 6 6 9 5 1 4 98 Narva (eraldi) 5 7 8 11 13 10 8 3 15 5 2 5 2 94 Jõgevamaa 1 1 2 Järvamaa 1 1 2 Läänemaa 1 1 Lääne-Virumaa 1 1 1 1 1 3 3 11 Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 3 1 5 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 1 Tartumaa 1 1 1 1 4 Valgamaa 1 1 1 3 Viljandimaa 0 Võrumaa 0 Muu/teadmata 23 1 24 Kokku: 23 9 11 27 30 34 57 61 38 25 39 36 24 20 19 453 61 2015. aastal nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal. Suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (5,0 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (4,6), Järvamaal (3,3) ja Narvas (3,2). 42,1% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 30-39 aastat, 36,8% – 40-59 aastat. Mehi oli 63,2%, naisi 36,8%. Tabel 19. Haigused ja seisundid, mille alusel diagnoositi HIV-tõbi, 2015 Indikaatorhaigus Haigete arv Aju toksoplasmoos 2 Hingamiselundite kandidiaas 1 Entsefalopaatia 1 Kandidaseptitseemia 1 Kaposi sarkoom 1 Korduv pneumoonia 2 Kopsuväline krüptokokk 1 Kurtumussündroom + söögitorukandidiaas 1 Täpsustamata lümfoom 1 Pneumocystis jirovecii pneumoonia 4 Progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia 1 Söögitoru kandidiaas 2 Teadmata 1 62  Muud zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti 2 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2014. a oli samuti 2 juhtu ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Jõgevamaal (3,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Raplamaal (2,9). Joonis 86. Leptospiroos, 1995–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Mõlemad diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud (Leptospira spp). Haiged olid meessoost ja naissoost, vanuses 40-49 ja > 60 a, üks viibis kodusel ravil, teine hospitaliseeriti, paranesid. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Tulareemia (A21) 2015. aastal ei registreeritud tulareemia haigusjuhte (2014. aastal esines üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1). Joonis 87. Tulareemia, 1995–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 63 Listerioos (A32) Registreeriti 11 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2014. a oli 1 juht ehk 0,1 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigus esines Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal ((0,6), Ida-Virumaal (2,3), Lääne-Virumaal (1,7), Pärnumaal (2,4), Tartumaal (0,7) ja Viljandimaal (2,1). Joonis 88. Listerioos, 2004–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid oli laboratoorselt kinnitatud. Kliiniliselt avaldusid haigusjuhud järgmiselt: meningiit 45,4%, septitseemia 27,3%, muud vormid või täpsustamata listerioos 27,3%. Kõik haiged olid vanuses üle 50 aastat, vanaduspensionärid moodustasid 90,9% haigetest. Hospitaliseeriti 100% haigetest. Esines 3 surmajuhtu. Joonis 89. Listerioosi kliinilised vormid, 2004–2015 (n=44) 64 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5) Registreeriti 14 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2014. a oli 26 juhtu ehk 2,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 90. Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud, 1999–2015 (haigete arv) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti 5 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Saaremaal (6,3 100 000 el. kohta), Lääne- Virumaal (5,0) ja Narvas (4,9). Joonis 91. Neerusündroomiga hemorraagilise palaviku (A98.5) haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 64,3% haigetest moodustasid 20-49-aastased isikud ning 35,7% – üle 50-aastased isikud. Mehi oli 78,6% ja naisi 21,4%. 85,7% olid töötavad ja 14,3% – mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 92,8% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. 50,0% haigetest haigestus sügisel (oktoobris-novembris). 65 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) 2015. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. a). Registreeriti 1 329 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 101,0 (2014. a vastavalt 1343 ja 102,1). Joonis 92. Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2000–2015 Enim registreeriti loomahammustusi Põlvamaal (227,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (205,7), Saaremaal (170,0) ja Ida-Virumaal (168,6). Joonis 93. Loomahammustused maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (67,7%) ja kassid (27,6%). Inimesi rünnanud loomade seas olid ahv, deegu, hamster, hiir, hobune, jänes, kukk, kährik, küülik, metssiga, mutt, nahkhiir, nirk, nugis, papagoi, pesukaru, rebane, rott, saarmas, siil, tuhkur. Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 27,3%, 50-aastaseid ja vanemaid – 32,7%. Mehi oli 44,1%, naisi 55,9%. 66 Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei olnud 2015. aastal marutaudi loomadel (2012.-2014. a ei olnud, 2011. a – 1, 2010. a ei olnud, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2015. a vaktsineeriti marutõve vastu 449 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 57, noorukeid (15-17 a.) – 11, täiskasvanuid – 381. Revaktsineeriti 152 täiskasvanud isikut. Immuunglobuliinprofülaktikat ei rakendanud. Toksoplasmoos (B58; P37.1) Registreeriti 1 toksoplasmoosi haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2014. a oli 2 juhtu ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud toksoplasmoosi ei registreeritud. Joonis 94. Toksoplasmoos, 1997–2015 (haigete arv) Diagnoos kinnitati laboratoorselt. Haigusjuht registreeriti Tallinnas. Haige oli naine vanusrühmast 30-39 a, töötav isik, viibis kodusel ravil. 67  Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 116 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,8 (2014. a oli 83 juhtu ehk 6,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 95. Puukentsefaliit, 1970–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 99,1% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt, 0,9% – kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Raplamaa ja Valgamaa. Kõige suurem haigestumus oli Hiiumaal (69,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (22,0) ja Pärnumaal (18,1). 44,8% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 31,1% – isikud vanuses 30-49 aastat. Mehi oli 48,3%, naisi 51,7%. Joonis 96. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2015 (%) 68 32,8% moodustasid mittetöötavad ja 47,4% – töötavad inimesed. Kõik haiged haigestusid aprillist novembrini, juunis-septembris haigestus 83,6% haigete üldarvust. Joonis 97. Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Joonis 98. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2015 Hospitaliseeriti 74,1% haigestunutest. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 12 juhul. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Harjumaal (12,9% haigete üldarvust), Saaremaal (6,9%) ja Hiiumaal (5,2%). Kahel juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit (Soomes). Nakatumise koht jäi teadmata 44,8% juhtudest. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt alimentaarsel teel. 2015. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 10 084 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 3 287, noorukeid vanuses 15-17 a – 468 ja täiskasvanuid 6 329. Revaktsineeriti 18 008, neist lapsi vanuses 0-14 a – 3 188, noorukeid vanuses 15-17 a – 978 ning täiskasvanuid 13 842. 69 Joonis 99. Puukentsefaliidi haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999–2015 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) Registreeriti 1 402 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 106,5 (2014. aastal oli 1 289 juhtu ehk 98,0 100 000 elaniku kohta). Joonis 100. Lyme’i tõbi, 1992–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) 69,7% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 30,3% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Suurem haigestumus oli Saaremaal (610,9 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (370,0) ja Põlvamaal (184,5). 70 Joonis 101. Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 54,3% haigetest oli vanuses 50 aastat ja vanemad, 28,6% – 30-49-aastased isikud. Mehi oli 37,0%, naisi 63,0%. 52,8% moodustasid töötavad ja 32,9% – mittetöötavad inimesed. 70,6% haigetest haigestusid juulis-oktoobris. Joonis 102. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2015 (%) Hospitaliseeriti 3,7% haigestunutest. Nakatuti sagedamini Harjumaal (19,7% haigete üldarvust), Saaremaal (11,0%) ja Tartumaal (3,9%). Nakatumise koht jäi teadmata 37,7% juhtudest. 12 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias üks, Norras kaks, Rootsis neli, Soomes üks, Suurbritannias üks ja Venemaal kolm). 71 Joonis 103. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2015 (haigete arv) 72  Sugulisel teel levivad haigused Süüfilis (A50-A53) Registreeriti 25 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 1,9 (2014. a oli 34 haiget ehk 2,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 44,0% haigete üldarvust. Joonis 104. Süüfilise haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Joonis 105. Süüfilis, 2001–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti 6 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 56,0% juhtude üldarvust (2014. a – 44,1%, 2013. a – 44,7%, 2012. a – 48,8%, 2011. a – 58,2%, 2010. a – 53,6%, 2009. a – 35,6%, 2008. aastal – 66,2%). Suurem haigestumus oli Raplamaal (8,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (6,4), Tallinnas (3,4) ja Valgamaal (3,3). 73 60,0% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 30-49 a, 20,0% – 50-59 a. Mehi oli 52,0%, naisi 48,0%. Joonis 106. Varajase süüfilise osakaal, 2000–2015 (%) Joonis 107. Süüfilise haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2015 (%) Gonokokknakkus (A54) Registreeriti 121 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 9,2 (2014. a oli 136 juhtu ehk 10,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Põlvamaa, Raplamaa ja Valgamaa. Tallinnas registreeriti 36,4% juhtude üldarvust. (2014. a – 39,0%, 2013. a – 40,4%, 2012. a – 48,4%, 2011. a – 56,2%, 2010. a – 45,9%, 2009. a – 41,7%). Suurem haigestumus oli Pärnumaal (21,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (17,0) ja Jõgevamaal (16,1). Haigetest 47,1% olid vanuses 20-29 aastat, 20,7% – 15-19 aastat. Mehi oli 33,9%, naisi 66,1%. 74 Joonis 108. Gonokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Joonis 109. Gonokokknakkus, 2001–2015 (100 000 el. kohta) Tabel 20. Neisseria gonorrhoeae tundlikkuse uurimise tulemused, 2015. a Preparaat Uuritud Tundlik (%) Mõõdukalt Resistentne kultuuride arv tundlik (%) (%) Azitromütsiin 19 57,9 36,8 5,3 Tseftriaksoon 17 100,0 0,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 19 68,4 0,0 31,6 Tsefiksiim 19 100,0 0,0 0,0 Penitsilliin 19 68,4 31,6 0,0 Tsefotaksiim 19 100,0 0,0 0,0 75 Tabel 21. Neisseria gonorrhoeae resistentsus, 2014–2015 (%) Preparaat, kultuuride arv 2014 (13) 2015 (19) Azitromütsiin 0,0 5,3 Tseftriaksoon 0,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 15,4 31,6 Tsefiksiim 0,0 0,0 Penitsilliin - 0,0 Tsefotaksiim - 0,0 Joonis 110. Gonokokknakkuse haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2015 (%) Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) Registreeriti 1 351 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 102,7 (2014. a oli 1524 juhtu ehk 115,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Tallinnas registreeriti 39,2% juhtude üldarvust (2014. a – 36,5%, 2013. a – 30,9%, 2012. a – 34,4%, 2011. a – 35,8%, 2010. a – 37,4%, 2009. a – 38,0%, 2008. aastal – 40,3%). Suurem haigestumus oli Pärnumaal (175,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (137,3) ja Tallinnas (128,7). Haigetest 57,3% olid vanuses 20-29 aastat, 22,6% – 15-19 aastat ja 13,9% – 30-39-aastat. Mehi oli 11,2%, naisi 88,8%. 76 Joonis 111. Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused, 2001–2015 (100 000 el. kohta) Joonis 112. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) 77 Joonis 113. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste jaotus soo järgi, 2000–2015 Joonis 114. Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2015 (%) 78  Muud nakkushaigused Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 61 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 20 proovis (32,8%). Tabel 22. Laste hõlmatus immuniseerimisega poliomüeliidi vastu, 2015 (%) Vakts-tud Vakts- I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest 7k.-14a. tud 2a 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 96,2 94,0 94,6 91,9 0,1 2,9 Tallinn 94,9 92,0 92,3 87,5 0,1 3,9 Harjumaa 95,1 92,9 93,2 92,5 0,1 3,1 Hiiumaa 96,2 94,7 96,7 96,5 0,1 3,5 Ida-Virumaa 98,8 97,2 97,5 96,5 0,1 1,0 Narva 97,2 94,7 96,3 95,9 0,1 2,4 Jõgevamaa 98,9 98,2 98,5 97,0 0,0 1,0 Järvamaa 97,7 93,6 97,3 92,5 0,0 2,0 Läänemaa 97,4 96,2 95,5 93,6 0,1 1,5 Lääne-Virumaa 97,8 96,4 96,9 94,0 0,1 1,9 Põlvamaa 97,0 94,7 95,9 93,0 0,0 2,6 Pärnumaa 96,6 94,1 94,9 91,7 0,0 3,0 Raplamaa 98,2 97,4 97,5 97,6 0,1 2,4 Saaremaa 97,5 97,8 95,5 93,7 0,3 1,8 Tartumaa 96,8 95,2 95,9 92,8 0,1 2,6 Valgamaa 96,1 91,2 94,9 94,8 0,1 3,7 Viljandimaa 96,7 96,5 96,2 95,8 0,0 2,4 Võrumaa 97,2 95,1 97,0 94,8 0,1 2,3 2015. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 13 728 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 565, noorukeid (15-17 a) – 16 ja täiskasvanuid – 147. Revaktsineeriti 25 031 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 24 910, noorukeid (15-17 a) – 6 ja täiskasvanuid – 115. Malaaria (B50-B54) Registreeriti 4 sissetoodud haigusjuhtu, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2014. aastal – vastavalt 3 ja 0,2). Nakkust registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Raplamaal (2,9). Kõik diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium falciparum kolmel juhul, Plasmodium vivax ühel juhul). Haiged olid töötavad isikud (75,0%) ja üliõpilane (25,0%), kolm meest ja üks naine. Haiged olid vanusrühmast 20-39 aastat. 75,0% haigetest olid hospitaliseeritud, 25,0% viibis kodusel ravil. Letaalseid juhte ei olnud. Oletatav nakatumine toimus Aafrikas (Nigeerias, Sierra Leone Vabariigis, Tansaanias ja Ugandas). 79 Joonis 115. Malaaria, 2000–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 116. Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962–2015 Leegionärihaigus (A48.1) Registreeriti 6 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2014. a oli 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkust registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Narvas (1,6), Järvamaal (3,3) ja Tartumaal (0,7). Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. 33,3 haigetest olid vanusrühmast 50-59-aastat, ülejäänud – üle 60-aastased. Mehi oli 83,3%, naisi 16,7%. 66,7% haigetest moodustasid töötavad isikud. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Surmajuhtumeid ei olnud. 50,0% patsientidest haigestusid sügisel (septembris-oktoobris). 80 Joonis 117. Leegionärihaigus, 1999–2015 (haigestumus 100 000 el. kohta) Teetanus (A33-A35) Haigusjuhte ei registreeritud (2014. aastal ei registreeritud, 2013. aastal – üks haigusjuht, 2012. aastal ei registreeritud, 2011. aastal – kaks haigusjuhtu). Joonis 118. Teetanus, 1995–2015 (haigete ja surmajuhtude arv) 2015. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 13 772 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 567, noorukeid (15-17 a) – 13 ja täiskasvanuid – 192. Revaktsineeriti 60 633 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 24 953, noorukeid (15-17 a) – 10 960 ja täiskasvanuid – 24 720. Sealhulgas trauma puhul vaktsineeriti 239 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 231, noorukeid (15-17 a) – 3 ja täiskasvanuid – 5. Revaktsineeriti 18 067 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 18, noorukeid (15-17 a) – 15 ja täiskasvanuid – 18 034. 81 Joonis 119. Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995–2015 (vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast) Dengue hemorraagiline palavik (A90) 2014. aastal registreeriti 12 sissetoodud haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,9 (2014. a oli vastavalt 9 ja 0,7; varem Eestis ei diagnoosinud). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,2 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Jõgevamaal (3,2), Põlvamaal (3,6), Pärnumaal (2,4) ja Tartumaal (1,3). 75,0% haigetest olid vanuses 20-39 aastat, 25,0% vanuses 40-59 aastat. Mehi oli 58,3%, naisi 41,7%. 91,7% haigestunutest olid töötavad isikud. 58,3% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. 58,3% haigestunutest haigestusid jaanuaris-märtsis. Nakatumine toimus väljaspool Eestit (Filipiinidel üks, Indias üks, Indoneesias kaks, Kambodžas kaks, Malaisias üks, Maldiividel kaks, Tais kolm). 82  Helmintiaasid 2015. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 22 041 roojaproovi ja 1 174 perianaalkaabet. Avastati 32 difüllobotriaasi nakkuse juhtu. Registreeriti kaks trihhinelloosi haigusjuht. Joonis 120. Elanike koprohelmintoloogilised uuringud, 1990–2015 (% elanikkonnast) Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 32 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,4 (2014. aastal vastavalt 37 ja 2,8). Joonis 121. Difüllobotriaas, 2000–2015 (100 000 el. kohta) Juhtusid registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (32,1), Põlvamaal (7,2) ja Pärnumaal (7,2). 83 Joonis 122. Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2015 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 68,7% olid 40-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 62,5%, naisi 37,5%. 46,9% haigestunutest olid töötavad ja 53,1% – mittetöötavad isikud. Haiguse esinemist registreeriti aastaringselt. Trihhinelloos (B75) 2015. aastal registreeriti 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,2 (2014. aastal ei olnud). Haigusjuhud registreeriti Tartumaal (haigestumus 100 000 el. kohta 1,4). Esines üks kolle kahe juhuga. Nakkusallikaks oli metssealiha. Joonis 123. Trihhinelloos, 1985-2015 (haigete arv) 84 Ehhinokokoos (B67) 2015. aastal ehhinokokoosi haigusjuhte ei olnud (2014. aastal oli 1 haigusjuht ehk 0,1 100 000 el. kohta). Joonis 124. Ehhinokokoos, 2000-2015 (haigete arv) 85  Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames Sotsiaalministri 8.01.2014.a määrusega nr 2 on kehtestatud uus immuniseerimiskava, mille kohaselt immuniseeritakse lapsi 11 nakkushaiguse vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophylius influenzae tüüp b. Immuniseerimiskavas on ettenähtud täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Viimase viie aasta jooksul esines immuniseerimistega hõlmatuse osas vähene langustrend (va vaktsineerimine B-viirushepatiidi vastu). Tabel 23. Immuniseerimisega hõlmatuse tendentsid Eestis 2011-2015 (%) Vaktsineerimine nakkushaiguste vastu 2011 2012 2013 2014 2015 (hõlmatud laste vanused) Difteeria, teetanus (7 k. – 14 a.) 97,1 97,0 96,7 96,4 96,2 Läkaköha (7 k. – 10 a.) 96,3 96,3 96,0 95,7 95,4 Hib-nakkus (2 a.) 95,3 95,1 95,1 95,0 94,1 Leetrid, punetised, mumps 96,6 96,3 96,0 95,7 95,5 (1 – 14 a.) B-hepatiit (7 k.-14 a.) 78,8 84,4 89,6 93,3 95,2 Poliomüeliit (7 k. – 14 a.) 97,1 97,0 96,7 96,4 96,2 Tuberkuloos (0 – 11 k.) 97,0 97,9 95,9 95,1 95,5 Rotaviirus-nakkus (1 a.) - - - - 65,6 Märkus: WHO laste vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase difteeria, teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi, poliomüeliidi vastu on 95,0% ja läkaköha vastu 90,0%. B-viirushepatiit Eestis hakati vaktsineerima teismelisi B-viirushepatiidi vastu 1999. a. Alates 2000. a. alustati vastsündinute vaktsineerimisega Tallinnas ja 2003. a. kogu Eestis. 2015. a moodustas vaktsineerimisega hõlmatus B-viirushepatiidi vastu 1-aastastel 91,3% ja 13-aastastel 94,6%. Enne vaktsineerimisega alustamist haigestus Eestis B-viirushepatiiti sadu inimesi aastas, enamik neist olid lapsed ja noored täiskasvanud. 2015. a registreeriti Eestis 6 ägedat B- viiruhepatiidi haigusjuhtu, üks neist esines 18-aastasel noorukil. Alates 2010. a ei esine haigusjuhte laste seas. Tuberkuloos Immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi tuberkuloosi vastu 1-5. elupäeval ühe vaktsiinidoosiga. Korduvvaktsineerimine ei ole näidustatud. Üle 3 kuu vanustele lastele on vajalik enne BCG-vaktsiini manustamist teha tuberkuloosi test, sel juhul immuniseeritakse BCG-vaktsiiniga vaid negatiivse tuberkuloosi testiga lapsi. BCG vaktsinatsioonijärgse immuunsuse kestuse aeg on teadmata, kuid on alust arvata, et see väheneb 10. aasta pärast. Hõlmatus tuberkuloosi vastase vaktsineerimisega lastel püsis Eestis ajalooliselt kõrgel tasemel (92 kuni 99%). 2015. a. suurenes kuni 1-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega võrreldes 2014. a. ning moodustas 95,5%. 31. detsembri 2015. a. seisuga on Eestis 5675 vaktsineerimata last vanuses 0 kuni 14 aastat, neist 63,5% (3606) on Tallinnas ja Harjumaal. Vaktsineerimata lapsed moodustavad tuberkuloosi riskirühma. Enne vaktsineerimise rakendamist (1948. a.) esines Eestis tuhandeid haigusjuhtu aastas. 2015. a. registreeriti Eestis 166 tuberkuloosi haigusjuhtu. 86 Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophylius influenzae tüüp b Eestis alustati vaktsineerimisega difteeria vastu 1945-1949. a., teetanuse vastu -1951. a., läkaköha vastu – 1957. a. ja poliomüeliidi vastu 1959. a. 2015. a. moodustas vaktsineerimisega hõlmatus 1-aastastel lastel difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 93,2% ning Haemophylius influenzae tüüp b vastu 93,1%. Pärast vaktsineerimisega alustamist on vähenenud tunduvalt ülalmainitud haiguste koormus. 2015. a. registreeriti Eestis vaid 77 läkaköha haigusjuhtu. Viimased poliomüeliidi haigusjuhud esinesid Eestis 1961. a., viimased difteeria haigusjuhud olid registreeritud 2001.a. Vaktsineerimine b-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 2005.a., selle eesmärgiks on invasiivsete haigusvormide ennetamine väikelastel. Pärast vaktsineerimise rakendamist ei esinenud invasiivseid haigusvorme vaktsineeritud laste seas. Mumps, punetised, leetrid Eestis alustati vaktsineerimisega leetrite vastu 1967. a., mumpsi vastu – 1981. a. ja punetiste vastu 1993. a. 31. detsembri 2015. a. seisuga on MMR vaktsiiniga immuniseeritud 95,5% lastest vanuses 1- 14 aastat. Vaktsineerimata laste arv vanuserühmas 3-14 aastat on 6 149, neist 3839 ehk 62,4% on Tallinnas ja Harjumaal. Vaktsineerimisega hõlmatus mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 2- aastastel on 93,2%. WHO Euroopa Regionaalselt Verifitseerimiskomisjonilt otsuse kohaselt on leetrite ja punetiste endeemiline levik Eestis lõppenud ning ülalmainitud haigused on elimineeritud. Eestis esineb endiselt sporaadilisi leetrite haigusjuhte. WHO hinnangul tuleb stabiilse epidemioloogilise olukorra säilitamiseks jätkata leetrite ja punetiste elimineerimisele suunatud tegevusi (haiguste seire, varajane diagnostika, teavitamine ja nakkustõrje meetmete rakendamine sh laste ning täiskasvanute vaktsineerimine). Rotaviirusnakkus Vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 1. juulist 2014. a. Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus olid peamised põhjused rotaviirusnakkuse vaktsineerimise lisamiseks riiklikusse immuniseerimiskavasse. 2014. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 5 174 last, 2015. a - 11 076 last, mille tulemusel vähenes Eestis tunduvalt rotaviirusenteriitide arv. Tabel 24. Rotaviirusnakkuse vastase vaktsineerimise mõju haiguskoormusele ja ravikuludele, 2015 vs 2013 (infoallikas: Haigekassa) Näitaja Vanus 2013 2015 Vähenemise % Haigestunute arv 0-11 kuud 212 64 69,8 % (Rotaviirusenteriit, 0-5 aastat 1 132 737 34,9 % A 08.0) Kõik 1 427 988 30,8 % vanused Hospitaliseerimiste 0-11 kuud 201 57 71,6 % arv 0-5 aastat 1041 691 33,6 % (Rotaviirusenteriit, Kõik 1208 839 30,5 % A 08.0) vanused Ravikulud (€) 0-11 kuud 74 946 22 654 69,8 % (Rotaviirusenteriit, 0-5 aastat 332 930 231 388 30,5 % A 08.0) Kõik 397 026 295 827 25,5 % vanused 87 Korduvvaktsineerimised 2015. a. jätkusid probleemid korduvvaktsineerimiste õigeaegsusega. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu suurenes võrreldes 2014. a. ja moodustas 2-aastastel 82,5% (2014. a. - 81,8%). Hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega vähenes võrreldes 2014. a. ja moodustas 7-aastastel 78,3% (2014. a - 79,7%). Teise korduvvaktsineerimisega 95% hõlmatuse tase saavutati Eestis alles 11-aastastel. Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17-aastastel vähenes võrreldes 2014. a. ja moodustas 89,5% (2014. a. – 90,7 %). Hõlmatus leetrite, punetiste ja mumpsi korduvvaktsineerimisega 14-aastastel vähenes võrreldes 2014. a. ja moodustas 92,1 % (2014. a. - 93,3%). Täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu Täiskasvanute difteeria-teetanuse vastane korduvvaktsineerimine on immuniseerimiskavas alates 2008. a. Traumapuhust teetanuse immuunprofülaktikat tehakse difteeria ja teetanuse toksoidiga, mis tagab täiskasvanutel immuunsuse püsimise ka difteeria vastu. 2015. a. korduvvaktsineeriti difteeria ja teetanuse vastu 24720 täiskasvanut, neist 73% seoses traumaga. Tabel 25. Täiskasvanute difteeria ja teetanuse vastu korduvvaktsineerimine, 2004-2015 Aasta Difteeria Teetanus (korduvvaktsineeritud inimeste arv) (korduvvaktsineeritud Kokku sh trauma puhul sh plaaniliselt inimeste arv) 2004 26850 27500 21243 6257 2005 27167 28786 20019 8767 2006 32207 32343 20719 11624 2007 32888 32987 20040 12947 2008 30606 31498 19325 12173 2009 27082 27168 17028 10140 2010 26091 26225 17392 8833 2011 28710 28771 17292 11479 2012 27710 27714 17700 10014 2013 25424 25424 17468 7956 2014 23537 23537 17881 5656 2015 24720 24720 18034 6686 Keeldumised vaktsineerimisest Viimase viie aasta jooksul esines vaktsineerimisest keeldumise osas vähene kasvutrend. Tabel 26. Keeldumised vaktsineerimisest ja vaktsineerimata laste arvud, 2015 Vaktsineerimine Keeldumiste % Vaktsineerimata laste arv (vanuserühm) Difteeria-teetanus (1–14 a.) 2,8% 6727 Läkaköha (1–14 a.) 3,4% 7078 Mumps, punetised, leetrid (2–14 a.) 3,3% 7066 Poliomüeliit (1–14 a.) 2,9% 6865 B-viirushepatiit (1–14 a.) 3,5% 8668 Haemophilus influenzae b (1-5 a.) 2,7% 3623 Tuberkuloos (0-14 a.) 2,1% 5675 Rotaviirusnakkus 4577 (1-aastastel) 88 Terviseameti sihtuuring 2015. a. korraldas Terviseamet sihtuuringu perearstide seas, mille käigus selgitati välja vaktsineerimisest keeldumise ja immuniseerimiskava õigeaegse täitmata jätmise põhilisi põhjusi. Vaktsineerimisest keeldumise põhjused:  kahtlused vaktsiinide efektiivsuses;  kahtlused vaktsiinide ohutuses, vaktsiinide kõrvaltoimed;  vale arusaamine vaktsiinide vastunäidustustest, valed vastunäidustused;  vaktsineerimisvastaste tegevus ja selle mõju;  ebapiisav info vaktsineerimisest immuniseerija poolt;  nakkushaiguste ohu alahindamine;  vastuoluline info vaktsineerimisest internetis ja meedias; Immuniseerimiskava õigeaegse täitmata jätmise põhjused:  immuniseerimisele mitteilmumine (põhjusega või ilma );  lapse haigestumine (tihti loetakse vastunäidustuseks, aga tegelikult ei ole);  immuniseerimise põhjendamata edasi lükkamine, mille põhjuseks on lapsevanemate vale arusaamine laste immuunsüsteemist ja vaktsiinide omadustest, nt. „laps on vaktsineerimiseks liiga väike ja tema immuunsüsteem ei ole võimeline antigeenide manustamisele adekvaatselt reageerima“;  vanemate kirjaliku nõusoleku puudumine koolilapse vaktsineerimisel (lapsevanem ei ole kättesaadav, lapsevanem ei viitsi süveneda; üks lapsevanematest on lapse vaktsineerimisega nõus, teine aga vastu jne);  laps elab vanematega välismaal (last ei vaktsineerita üldse või vaktsineeritakse teise riigi immuniseerimiskava järgi);  lapsel on tõelised vastunäidustused vaktsineerimiseks. 89  Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 27. Reisimisega seotud nakkushaigused, 2015 Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud India 1, A-viirushepatiit 6 3 Kõrgõzstan 1, Peruu 1 Filipiinid 1, India 1, Indoneesia 2, Dengue palavik 12 12 Kambodža 2, Malaisia 1, Maldiivid 2, Tai 3 E. coli soolenakkus 8 2 Holland 1, Kreeka 1 E-viirushepatiit 1 1 Läti Gonokokknakkus 121 1 Austraalia 1 Austria 1, Bulgaaria 2, Egiptus 1, Hiina 1, Hispaania 3, Horvaatia 1, Malaisia 1, Kampülobakterenteriit 364 22 Nepal 1, Saksamaa 1, Tai 2, Tšehhi 1, Türgi 3, Valgevene 2, Venemaa 2 Krüptosporidioos 4 1 Ameerika Ühendriigid Kõhutüüfus 2 2 Bangladesh 1, Egiptus 1 Lambliaas (giardiaas) 181 2 Ecuador 1, India 1 Leegionärihaigus 6 1 Moldova Araabia Ühendemiraadid 1, Leetrid 4 3 Indoneesia 2 Läti 2, Saksamaa 1, Loomahammustused 1329 9 Sri Lanka 2, Tai 2, Venemaa 2 Saksamaa 1, Läkaköha 77 2 Suurbritannia 1 Nigeeria 1, Malaaria (P. falciparum) 3 3 Tansaania 1, Uganda 1 Malaaria (P. vivax) 1 1 Sierra Leone Norwalk-viirusnakkus 396 3 Ameerika Ühendriigid 1, 90  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Soome 1, Tai 1 Puukentsefaliit 116 2 Soome 2 Bulgaaria 1, Norra 2, Rootsi 4, Puukborrelioos (Lyme`i tõbi) 1402 12 Soome 1, Suurbritannia 1, Venemaa 3 Ameerika Ühendriigid 1, Araabia Ühendemiraadid 1, Bulgaaria 1, Egiptus 1, Hispaania 2, Lõuna-Aafrika Vabariik 1, Pakistan 1, Rotaviirusenteriit 963 20 Poola 1, Soome 2, Tai 3, Tšehhi 1, Türgi 2, Valgevene 1, Venemaa 2 Sarlakid 413 1 Soome Bulgaaria 4, Egiptus 1, Filipiinid 2, Ghana 1, Hiina 1, Indoneesia 1, Salmonelloos 118 32 Itaalia 1, Mehhiko 1, Myanmar (Birma) 1, Tai 4, Türgi 9, Ukraina 2, Venemaa 4 Sugulisel teel levivad Holland 1, 1351 2 klamüüdiahaigused Mosambiik 1 Egiptus 1, Gruusia 1, India 2, Šigelloos 12 7 Kambodža 1, Mongoolia 1, Suurbritannia 1 Ameerika Ühendriigid 1, Hispaania 1, Tuulerõuged 6819 4 Suurbritannia 1, Venemaa 2 91  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Ameerika Ühendriigid 1, Soole muud täpsustatud bakter- 398 3 Itaalia 1, ja viirusnakkused Türgi 1 Yersinia enterocolitica enteriit 53 3 Tai 1, Türgi 2 KOKKU 154 Joonis 125. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004–2015 Joonis 126. Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005–2015 92  Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 28. Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2015 Nakkushaigus % E-viirushepatiit 100,0 Kõhutüüfus 100,0 Leegionärihaigus 100,0 Leetrid 100,0 Listerioos 100,0 Meningokokknakkus 100,0 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid 100,0 Pneumokokknakkus 100,0 Trihhinelloos 100,0 Äge lõtv halvatus 100,0 Haemophilus influenzae nakkus 98,0 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud 92,8 Rotaviirusenteriit 90,9 B-viirushepatiit, äge 83,3 C-viirushepatiit, äge 80,0 Muud täpsustatud soolenakkused 79,9 Norwalk-viirusnakkus 76,0 Malaaria 75,0 Šigelloos 75,0 Puukentsefaliit 74,1 A-viirushepatiit 66,7 Salmonelloos 63,6 Dengue palavik 58,3 Kampülobakterenteriit 58,0 E. coli soolenakkus 50,0 Krüptosporidioos 50,0 Leptospiroos 50,0 Yersinia enterocolitica enteriit 47,2 Süüfilis 24,0 B-viirushepatiit, krooniline 15,4 Amöbiaas 11,1 Läkaköha 7,8 Sarlakid 5,3 C-viirushepatiit, krooniline 4,8 Lambliaas 3,9 Lyme'i tõbi 3,7 Gonokokknakkus 3,3 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused 1,1 Tuulerõuged 0,6 Difüllobotriaas 0,0 Mumps 0,0 Toksoplasmoos 0,0 93  Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 29. Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003–2015 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Nakkushaigus KOKKU Pneumokokknakkus 2 5 3 4 1 3 6 6 9 8 47 H. influenzae nakkus 1 2 2 2 4 2 13 Pneumokokk- ja H. 1 1 Influenzae seganakkus Meningokokknakkus 4 1 1 1 2 1 1 11 Listerioos 2 2 1 3 8 Leegionärihaigus 1 2 1 2 2 4 2 14 Leptospiroos 1 1 Läkaköha 1 1 Neerusündroomiga 1 1 hemorraagiline palavik Salmonelloos 1 1 1 1 2 1 1 8 Šigelloos 1 1 Malaaria 1 1 2 Äge A-viirushepatiit 2 2 Äge B-viirushepatiit 1 1 Krooniline B- 1 1 viirushepatiit Creutzfeldt-Jakobi tõbi sp 1 3 4 Kampülobakterenteriit 1 1 Teetanus 1 1 Norwalk-viirusnakkus 1 1 2 Soole muud täpsustatud 1 2 3 bakternakkused E. coli soolenakkus 1 1 Rotaviirusenteriit 1 1 Gripp ? ? ? ? ? ? 13 8 10 4 8 22 21 86 KOKKU 1 6 3 9 10 8 19 13 21 16 24 43 38 211 2015. aastal ei registreeritud paratüüfusi, botulismi, brutselloosi, difteeriat, erlihhioosi, kaasasündinut süüfilist, katku, koolerat, leeprat, marutõbi, ornitoosi, poliomüeliiti, siberi katku. 94  Järelevalve tulemused Tabel 30. Järelevalve immuniseerimiskohtade üle, 2015. a Tegutsevate Kontrollitud Kontrollitud Kontrolli- Talitus Esindus objektide objektide objektide miste arv arv % üldarv Harjumaa 487 167 34,3 169 Raplamaa 35 25 71,4 25 Põhja Järvamaa 31 22 71,0 22 talitus Kokku/ 553 214 38,7 216 talituse keskmine Tartumaa 144 81 56,3 81 Jõgevamaa 31 14 45,2 15 Põlvamaa 29 24 82,8 24 Lõuna Valgamaa 29 26 89,7 26 talitus Viljandimaa 59 27 45,8 27 Võrumaa 38 31 81,6 31 Kokku/ 330 203 61,5 204 talituse keskmine Pärnumaa 74 30 40,5 30 Läänemaa 28 10 35,7 10 Lääne Saaremaa 24 13 54,2 13 talitus Hiiumaa 7 7 100,0 8 Kokku/ 133 60 45,1 61 talituse keskmine Ida-Virumaa 153 49 32,0 49 Lääne-Virumaa 65 21 32,3 24 Ida talitus Kokku/ 218 70 32,1 73 talituse keskmine Kokku/ Eesti keskmine 1234 547 44,3 554 95 Tabel 31. Järelevalve nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje meetmete täitmise üle, 2015. a Tegutsevate Kontrollitud Kontrollitud Kontrolli Talitus Esindus ojektide objektide objektide miste arv arv % üldarv Ida talitus Ida-Virumaa 130 66 47 66 Lääne Virumaa 43 14 33 16 Kokku/talituse keskmine 173 80 40 82 Lääne talitus Pärnumaa 25 15 60 15 Läänemaa 20 10 50 10 Hiiumaa 5 5 100 6 Saaremaa 19 16 84 16 Kokku/talituse keskmine 69 46 74 47 Lõuna talitus Jõgevamaa 22 14 64 15 Põlvamaa 26 21 81 21 Tartumaa 120 56 47 56 Valgamaa 20 17 85 17 Viljandimaa 40 17 43 17 Võrumaa 27 22 81 22 Kokku/talituse keskmine 255 147 67 148 Põhja talitus Harjumaa 363 58 16 58 Järvamaa 25 11 44 11 Raplamaa 28 22 79 22 Kokku/talituse keskmine 416 91 46 91 Kokku/ Eesti keskmine 913 364 57 368 96