Aruanne

Nakkushaiguste esinemine, immunoprofülaktika ja järelevalve tulemused Eestis 2014. aastal © Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused .............................................................................................................3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) .............................................................5 Salmonelloosid (A02) .........................................................................................................5 Šigelloos (A03) ................................................................................................................12 Kampülobakterenteriit (A04.5) .........................................................................................14 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) ...................................................................................17 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) .............................................................................17 Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................19 Norwalk-viirusnakkus (A08.1) .........................................................................................21 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) ..............................................................................................................................23 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1).......................................................................................25 Amöbiaas (A06) ...............................................................................................................26 Krüptosporidioos (A07.2) .................................................................................................27 Piisknakkushaigused.............................................................................................................28 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) ...................................28 Gripi hooaeg 2013/2014 ...................................................................................................29 Läkaköha (A37.0) .............................................................................................................33 Difteeria (A36) .................................................................................................................36 Leetrid (B05) ....................................................................................................................37 Punetised (B06; P35.0) .....................................................................................................37 Mumps (B26) ...................................................................................................................38 Meningokokknakkus (A39) ..............................................................................................39 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) ............................................40 Sarlakid (A38) ..................................................................................................................41 Tuulerõuged (B01) ...........................................................................................................42 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ..........................................................................43 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ........................................................44 Viirushepatiidid ja HIV ........................................................................................................46 A-viirushepatiit (B15).......................................................................................................46 Äge B-viirushepatiit (B16)................................................................................................47 Äge C-viirushepatiit (B17.1).............................................................................................50 E-viirushepatiit (B17.2) ....................................................................................................52 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) ........................................................................53 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................53 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) ........................................................................55 Muud zoonoosid ...................................................................................................................60 Leptospiroos (A27) ...........................................................................................................60 Tulareemia (A21) .............................................................................................................60 Listerioos (A32) ...............................................................................................................61 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) .............................................62 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1)...........................................................................63 Toksoplasmoos (B58; P37.1) ............................................................................................64 Puukidega levivad nakkushaigused .......................................................................................65 Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................65 1  Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ...........................................................................67 Sugulisel teel levivad haigused .............................................................................................70 Süüfilis (A50-A53) ...........................................................................................................70 Gonokokknakkus (A54)....................................................................................................71 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) .......................................................73 Muud nakkushaigused ..........................................................................................................76 Poliomüeliit (A80) ............................................................................................................76 Malaaria (B50-B54)..........................................................................................................76 Leegionärihaigus (A48.1) .................................................................................................77 Teetanus (A33-A35) .........................................................................................................78 Dengue hemorraagiline palavik (A90) ..............................................................................79 Helmintiaasid .......................................................................................................................80 Difüllobotriaas (B70.0) .....................................................................................................80 Ehhinokokoos (B67) .........................................................................................................81 Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames ........82 Reisimisega seotud nakkushaigused .....................................................................................85 Nakkushaigete hospitaliseerimine .........................................................................................88 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................89 Järelevalve tulemused ...........................................................................................................90 2  Soolenakkushaigused Joonis 1. Soolenakkustesse haigestumise struktuur 1994, 2004 ja 2014 Joonis 2. Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2014 (haigete arv) Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, tõus oli talvel-kevadel veebruarist maini. Tõus on põhjustatud peamiselt rotaviirusnakkusest. 69,8% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 21,4% – bakteriaalsed soolenakkused ja 8,7% – algloomade poolt põhjustatud soolenakkused. 3 Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004–2014 Võrreldes 2013. aastaga on summaarne haigestumine soolenakkustesse vähenenud 21,4% võrra. Haigestumine lambliaasi on suurenenud 13,3% võrra. Haigestumine Norwalk- viirusnakkusesse vähenes 2,3 korda, salmonelloosi – 2,0 korda, shigelloosi – 16,7% võrra, muudesse täpsustatud soolenakkustesse – 10,8% võrra, E. coli soolenakkusesse – 33,3% võrra, kampülobakterenteriiti – 20,0% võrra, Yersinia enterocolitica enteriiti – 13,9% võrra. Haigestumine amöbiaasi ja rotaviirusenteriiti võrreldes 2013. aastaga ei muutunud. Joonis 4. Soolenakkuste haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) 4 Soolenakkustesse haigestumus oli suurem (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi) Ida- Virumaal (303,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (284,8) ja Läänemaal (275,5). Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2014 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) Registreeriti üks kõhutüüfuse haigusjuht Tallinnas, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,08 (2013. aastal esines kaks sissetoodud haigusjuhtu). Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud (Salmonella Typhi külv verest). Haige oli töötav isik, 49-aastane mees, hospitaliseeriti ja paranes. Nakatumine toimus tõenäoliselt Türgis. Paratüüfuse haigusjuhte ei esinenud. 2014. a uusi bakterikandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse bakterikandjaid arvel 18 ja kroonilisi paratüüfus B bakterikandjaid oli teada üks. 27,8% kõhutüüfuse bakterikandjatest elas Tartumaal, 16,7% Pärnumaal, a’ 11,1% Tallinnas, Ida-Virumaal ja Raplamaal ning a’ 5,6% Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne- Virumaal. Paratüüfuse B bakterikandja elab Tallinnas. Viimase 14 aastaga on Eestis krooniliste bakterikandjate arv vähenenud 2,7 korda. Bakterikandjate keskmine vanus on 71,5 aastat. Tabel 1. Kõhutüüfuse ja paratüüfus B krooniliste bakterikandjate arv, 2000–2014 Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kõhutüüfus 43 37 36 35 31 27 26 26 25 24 20 20 18 18 18 Paratüüfus B 9 8 8 7 6 6 5 3 3 3 3 2 2 2 1 2014. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 1 377 inimest, neist 0-14 a lapsi – 43, noorukeid (15-17 a) – 21, täiskasvanuid – 1 313. Revaktsineeriti 96 inimest, neist lapsi 0-14. a – 3, täiskasvanuid – 93. Salmonelloosid (A02) Registreeriti 93 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 7,1. Võrreldes eelneva aastaga vähenes registreeritud juhtude arv 2,0 korda (2013. a oli 186 haiget ehk 14,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). 5 Diagnoos kinnitati mikrobioloogiliselt 98,9% juhtudest, 1,1% juhtudest põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhtudega. Joonis 6. Salmonelloos, 1994–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Jõgevamaa, Saaremaa ja Valgamaa. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (26,3 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (13,7) ja Läänemaal (12,3). Joonis 7. Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) 38,8% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 aastat, 14,0% – isikud vanuses üle 60 aastat. Haigetest oli mehi 48,4% ja naisi 51,6%. 28,0% haigestunutest olid töötavad inimesed, 30,1% – eelkooliealised lapsed. Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (29,0% juhtudest) ja S. Typhimurium (29,0%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S. Agona (kaks juhtu), S. Bareilly (1), S. Bovismorbificans (1), S. Brandenburg (1), S. Choleraesuis var Kunzendorf (1), S. Derby (1), S. enterica ss enterica (1), S. Infantis (8), S. Kottbus (1), S. Litchfield (2), S. Mbandaka (1), S. Newport (2), S. Stanley (1), S. Zanzibar (1), S. Tudu (1). 6 Joonis 8. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2014 Tabel 2. Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2000–2014 2000-2014 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 serotüübid S. Aba 1 1 S. Abony 2 2 S. Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 2 25 2 44 S. Alagbon 1 1 S. Altona 1 1 S. Amsterdam 1 1 S. Arizona 2 1 1 4 S. Bareilly 1 1 S. Be 1 1 S. Blockley 1 2 3 S. Bovismorbificans 6 1 1 8 S. Braenderup 1 1 1 1 4 S. Brandenburg 1 1 1 1 2 2 1 9 S. Bredeney 1 1 S. Canada 1 1 2 S. Chester 1 1 2 S. Choleraesuis 1 1 1 1 4 S. Claibornei 1 1 S. Coeln 1 1 2 S. Concord 2 2 S. Corvallis 1 1 1 3 S. Denver 1 1 S. Derby 1 1 1 3 10 1 17 7  2000-2014 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 serotüübid S. Dublin 1 1 2 S. Eastbourne 1 1 S. Edinburg 1 1 S. Emek 1 1 S. Enteritidis 476 233 279 150 89 247 370 352 535 204 325 232 218 62 27 3799 S. Essen 1 1 S. Galiena 1 1 S. Give 1 1 S. Hadar 1 2 1 1 1 6 S. Heidelberg 1 1 2 S. Hidalgo 1 1 S. Indiana 1 1 S. Infantis 5 3 2 10 3 2 5 22 2 6 8 68 S. Isangi 1 1 2 S. Java 1 1 1 3 S. Kaapstad 1 1 S. Kentucky 1 1 4 1 1 8 S. Kingston 1 1 S. Kottbus 1 1 2 S. Lagos 4 4 S. Lexington 1 1 S. Lindenburg 1 1 S. Litchfield 1 2 3 S. Livingstone 12 12 S. Lomita 1 1 S. Manchester 1 1 S. Manhattan 1 1 S. Mbandaka 1 1 1 2 1 6 S. Mikawasima 4 4 S. Mission 1 1 S. Montevideo 1 2 1 4 S. Muenchen 1 1 S. Muenster 1 1 S. Newport 1 1 1 2 5 S. Norton 1 1 S. Ohio 1 1 S. Orientalis 1 1 S. Orion 1 1 S. Papuana 1 2 3 S. Poona 1 1 2 S. Rissen 1 1 2 8  2000-2014 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 serotüübid S. Saintpaul 2 2 2 2 8 S. Sandiego 1 1 1 3 S. Sanjuan 1 1 S. Schwarzengrund 1 1 2 S. Singapore 1 1 S. Stanley 3 1 2 1 7 S. Zanzibar 1 5 1 7 S. Thompson 1 1 2 S. Tshiongwe 3 1 2 1 2 9 S. Tudu 1 1 S. Typhimurium 31 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 41 36 28 27 488 S. Weltevreden 1 1 S. Westhampton 1 1 2 S. Wippra 1 1 S. Virchow 1 1 4 3 1 2 1 1 14 S. Virginia 1 1 Tabel 3. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2014 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 85,9 74,7 25,3 Gentamütsiin 77,2 100,0 0,0 Klooramfenikool 79,3 93,2 5,5 Meropeneem 77,2 100,0 0,0 Sulfametoksasool 63,0 65,5 34,5 Tetratsükliin 76,1 87,1 12,8 Trimetoprim 87,0 93,8 6,2 Tsefotaksiim 87,0 98,8 1,2 Tseftasidiim 81,5 100,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 87,0 83,8 15,0 Tabel 4. Salmonellade resistentsus, 2006–2014 (%) Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Ampitsilliin 12,2 11,7 15,7 15,1 11,6 16,7 16,1 20,5 25,3 Gentamütsiin 0,0 2,1 3,6 1,5 0,0 0,9 4,2 3,0 0,0 Kanamütsiin 0,0 1,5 2,8 1,2 2,1 0,5 1,1 1,2 Klooramfenikool 0,9 3,8 4,3 4,6 3,7 1,9 1,1 10,8 5,5 Meropeneem 0,0 Nalidiksiinhape 6,9 7,1 7,6 8,5 8,6 7,0 20,8 10,4 Streptomütsiin 4,4 11,4 9,9 6,4 10,4 5,8 11,0 19,1 Sulfametoksasool 34,5 Sulfoonamiid 9,1 7,3 8,4 5,0 11,6 7,0 10,3 21,0 Tetratsükliin 7,6 17,0 12,2 7,3 9,8 5,2 11,9 19,1 12,8 9 Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Trimetoprim 6,1 1,4 5,4 3,4 4,2 3,1 2,2 6,4 6,2 Tsefotaksiim 0,7 1,0 3,5 3,3 3,1 1,1 0,8 0,6 1,2 Tseftasidiim 0,0 Tsiprofloksatsiin 0,5 1,6 0,6 2,0 2,1 1,1 3,4 7,6 15,0 2014. a teostati Terviseameti Kesklaboris kultuuri tundlikkuse lisauuringu 79,6% (2013. a – 86,2%, 2012. a – 64,1%, 2011. a – 54,3%, 2010. a – 45,6%, 2009. a – 65,9%, 2008. a – 40,4%, 2007. a – 31,8%). Avastati 10 multiresistentset salmonellat (kolme ja rohkem preparaadi suhtes). 91,4% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 8,6% haigetest registreeriti kolletes kahe haigega. Puhanguid ei esinenud. Maksimaalselt haigestus inimesi suvel – 38,7% juunis-augustis. Hospitaliseeriti 63,4% haigetest. Joonis 9. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2014 (haigete arv) 17 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Aserbaidžaanis üks, Bulgaarias üks, Egiptuses kolm, Poolas üks, Soomes üks, Suurbritannias üks, Tais neli, Türgis kaks, Valgevenes üks, Venemaal kaks). 10 Joonis 10. Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005–2014 (% haigete üldarvust) Joonis 11. Salmonelloosi haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999–2014 (100 000 el. kohta) 11 Šigelloos (A03) Haigestus 10 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2013. a oli 12 juhtu ehk 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 12. Šigelloos, 1994–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 13. Šigelloosi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,5 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Narvas (1,7), Pärnumaal (1,2) ja Tartumaal (0,7). 50,0% juhtudest oli tegemist Sh. flexneri ja 50,0% – Sh. sonnei põhjustatud šigelloosiga. 80,0% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast. 40,0% haigetest oli naissoost. 70,0% moodustasid töötavad isikud. 12 Joonis 14. Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2014 Maksimaalne haigestumine oli suvel-sügisel, juulist novembrini haigestus 60,0% haigete üldarvust. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 70,0% haigetest. Kuuel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: Costa-Ricas (Sh. flexneri), Dominikaani Vabariigis (Sh. flexneri), Egiptuses (Sh. flexneri), Indias (Sh. sonnei), Kesk- Aafrika Vabariigis (Sh. flexneri) ja Tais (Sh. sonnei). Joonis 15. Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004–2014 13 Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 308, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 23,4 (2013. a diagnoositi 385 haigusjuhtu ehk 29,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 16. Kampülobakterenteriit, 1999–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (52,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (40,1), Pärnumaal (35,0) ja Harjumaal (24,2). Joonis 17. Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) 14 43,9% haigetest olid lapsed vanuses 0-9 aastat, 21,7% – isikud vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 53,9%, naisi 46,1%. 38,9% haigestunutest olid koolieelikud, 17,2% – kooliõpilased ja 27,3% – töötavad inimesed. Joonis 18. Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2014 100% 90% 80% 60+ 70% 50-59 40-49 60% 30-39 50% 20-29 40% 10-19 30% 5-9 20% 0-4 10% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 80,5% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (248 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 8 juhul tuvastati C. coli, 51 juhul (16,6%) tekitaja jäi tüpeerimata. Ühel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt kinnitatud juhuga. Joonis 19. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005–2014 Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juulist septembrini haigestus 38,0% registreeritud haigetest. 96,8% kampülobakterenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 3,2% haigetest registreeriti kolletes kahe haigega. Puhanguid ei esinenud. 15 Joonis 20. Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2014 (haigete arv) Hospitaliseeriti 56,2% haigetest. Joonis 21. Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005–2014 (% haigete üldarvust) 18 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Aserbaidžaanis üks, Brasiilias üks, Indias kolm, Kesk-Aafrika Vabariigis kaks, Lätis kaks, Marokos üks, Portugalis kaks, Rootsis kaks, Ukrainas üks, Valgevenes üks, Venemaal üks ja Vietnamis üks). Tabel 5. Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2014 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Erütromütsiin 85,7 99,6 0,4 Tetratsükliin 77,8 54,8 45,2 Tsiprofloksatsiin 89,2 21,2 78,8 16 Tabel 6. Campylobacter’i resistentsus, 2007–2014 (%) Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Gentamütsiin - - 0,0 - 1,5 1,0 0,0 - Ampitsilliin - 0,0 0,0 - 35,5 41,1 34,7 - Amoksitsilliin/Klavulaanhape - - 0,0 - 9,8 6,4 0,6 - Erütromütsiin 6,5 6,7 0,0 0,0 2,1 1,3 0,9 0,4 Tetratsükliin 21,9 26,5 21,0 20,5 28,8 19,2 21,2 45,2 Nalidiksiinhape 51,2 19,2 45,8 31,2 42,3 67,3 59,2 - Tsiprofloksatsiin 50,0 37,0 49,7 45,7 57,4 65,3 60,3 78,8 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) Registreeriti 8 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6. 2013. a oli 12 juhtu ehk 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. Neljal juhul kinnitati diagnoos antigeeni määramise meetodiga, neljal juhul – bakterioloogiliselt. Haigusjuhte oli Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Kõrgem haigestumus oli Lääne-Virumaal (6,7 100 000 el. kohta), Pärnumaal (1,2) ja Ida-Virumaal (1,1). 37,5% haigetest olid 1-9-aastased lapsed, 37,5% – 60-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 37,5%, naisi 62,5%. 37,5% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 37,5% - mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 62,5% haigetest. Joonis 22. E. coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000–2014 100% 90% 80% 70% 60% 50% epid. seose alusel 40% 30% toksiini määramine 20% 10% külv 0% 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Esines üks rühmaviisiline haigestumine nelja juhuga (kodune kolle). Nakatumist väljaspool Eestit ei esinenud. 75,0% haigetest haigestusid maist juulini. Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 62 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,7 (2013. a oli 72 haiget ehk 5,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (17,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (9,9) ja Pärnumaal (9,7). 17 25 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3, ühel juhul – O:5,27 ja ühel juhul – O:3+O9 serogrupiga. Joonis 23. Yersinia enterocolitica enteriit, 1994–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 24. Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) 46,8% haigetest olid lapsed vanused 0–4 aastat ning 22,6% - lapsed vanuses 5-14 aastat. 53,2% haigetest oli meessoost, 50,0% koolieelikud ning 14,2% – kooliõpilased. Rühmaviisilist haigestumist ei esinenud. Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Norras, Portugalis ja Tais). Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Esines kaks mõõdukat haigestumise tõusu (jaanuaris ja juunis). 18 Joonis 25. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2014 (haigete arv) Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigusjuhte oli 1 347, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 102,4 (2013. a oli 1 398 haiget ehk 105,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 26. Rotaviirusenteriit, 1999–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigeid registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (189,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (155,6), Ida-Virumaal (121,9) ning Pärnumaal (120,7). 19 Joonis 27. Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist maini haigestus 50,8% haigete üldarvust. Joonis 28. Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2012–2014 (haigete arv) Haigetest 79,7% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (87,1%). Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 83,2% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 15,6% haigetest registreeriti kolletes 2–6 juhuga, esines üks rühmaviisiline haigestumine haiglas 16 juhuga. Hospitaliseeriti 91,8% haigetest. 19 juhul nakatuti väljaspool Eestit (Bulgaarias 5, Egiptuses 6, Indias üks, Soomes üks, Türgis 5, Venemaal üks). 2014. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 5174 last. 20 Joonis 29. Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999–2014 Tabel 7. Laste hõlmatus immuniseerimisega rotaviirunakkuse vastu, 2014 (%) RV1(2) RV2(3) Vakts-tud Vaktsineerimisest Vakts-tud Alal. v/n 0-3 kuud 4-6 kuud 7- 11kuud keeldunud 1a 0-4a 0-4a 29 päeva 29 päeva 29 päeva KOKKU 61,8 57,7 39,1 8,4 0,1 1,3 Tallinn 61,4 55,7 39,9 10,8 0,1 1,6 Harjumaa 61,8 53,2 38,3 12,5 0,1 1,7 Hiiumaa 62,5 47,1 7,7 1,9 0,0 3,1 Ida-Virumaa 61,9 59,0 28,3 3,7 0,0 0,5 Narva 48,1 45,5 32,8 4,6 0,0 1,0 Jõgevamaa 63,9 52,3 37,3 3,9 0,0 0,4 Järvamaa 53,1 58,5 57,8 1,3 0,1 0,7 Läänemaa 56,9 72,7 18,2 5,8 0,0 0,7 Lääne-Virumaa 62,2 63,5 45,7 12,9 0,1 0,5 Põlvamaa 45,9 62,7 50,0 5,2 0,0 0,6 Pärnumaa 57,9 57,0 41,5 3,8 0,0 1,2 Raplamaa 72,5 58,3 29,2 3,9 0,1 0,9 Saaremaa 55,1 51,9 31,3 1,9 0,0 0,5 Tartumaa 66,1 70,0 40,5 8,7 0,0 1,3 Valgamaa 50,0 45,7 43,7 2,4 0,1 2,4 Viljandimaa 72,7 64,8 46,6 9,2 0,0 1,0 Võrumaa 82,4 46,0 32,7 1,8 0,0 0,8 Norwalk-viirusnakkus (A08.1) Haigusjuhte oli 362, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 27,5 (2013. a oli 837 haiget ehk 63,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 21 Joonis 30. Norwalk-viirusnakkus, 2002–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigeid registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Võrumaa. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (66,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (64,8) ja Põlvamaal (47,0). 78,4% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 18,8% haigetest registreeriti kolletes 2–9 juhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine 10 juhuga haiglas. Joonis 31. Norwalk-viirusnakkuse haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Haigetest 57,7% olid 0-4-aastased lapsed, 20,4% – 60 ja vanemad isikud. Enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (62,8%) ja mittetöötavad isikud (23,2%). Mehi oli 46,7%, naisi 53,3%. Hospitaliseeriti 92,0% haigetest. 22 Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses ja Türgis). Maksimaalne haigestumine oli oktoobrist detsembrini (45,8% haigete üldarvust). Joonis 32. Norwalk-viirusnakkuse haigestumise vanuseline struktuur, 2005–2014 Joonis 33. Norwalk-viirusnakkusesse haigestumine kuude kaupa, 2014 (haigete arv) Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) Registreeriti 197 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 15,0 (2013. a oli 221 juhtu ehk 16,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (88,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (40,9) ja Läänemaal (32,9). 23 50,3% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, 24,9% – üle 60-aastased isikud. Naissoost haigeid oli 44,7% ja meessoost 55,3%. 55,9% haigestunutest olid koolieelikud, 24,9% – mittetöötavad isikud. Joonis 34. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Mõõdukas haigestumise tõus oli augustist oktoobrini. Joonis 35. Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa, 2014 (haigete arv) Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Marokos, Soomes ja Türgis). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 74,6% haigetest. Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 36,0% adenoviirus, 18,3% Clostridium perfringens, 16,2% enteroviirused, 12,2% Clostridium difficile, 7,1% astroviirus ja 5,1% Clostridium welchii. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Aeromonas spp (2), Blastocystis hominis (2), Klebsiella pneumoniae (2), Parvoviirus (1), Plesiomonas shigelloides (1) ja Staphylococcus aureus (2). 24 Joonis 36. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005–2014 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 221 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 16,8 (2013. a oli 195 juhtu ehk 14,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Joonis 37. Lambliaas, 1991-2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades, v. a. Hiiumaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa ja Võrumaa. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (36,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (32,1) ja Harjumaal (26,1). Haigetest 85,1% olid lapsed vanuses 1-14 a. Mehi oli 47,5%, naisi 52,5%. 60,6% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 32,6% – koolilapsed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. 25 Joonis 38. Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Amöbiaas (A06) Registreeriti 5 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,4 (2013. aastal oli 6 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haigeid registreeriti Viljandimaal (neli haigusjuhtu ehk 10,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Pärnumaal (üks haigusjuht ehk 1,2 juhtu 100 000 el. kohta). Haigetest 80,0% olid lapsed vanuses 1-14 a. Mehi oli 40,0%, naisi 60,0%. 60,0% haigestunutest moodustasid koolilapsed. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Joonis 39. Amöbiaas, 1997–2004 ja 2013–2014 (haigete arv) 26 Krüptosporidioos (A07.2) Registreeriti 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,2 (eelmine haigusjuht esines Eestis 2000. aastal). Mõlemad diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Üks haigusjuht registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja üks Harumaal (0,6). Joonis 40. Krüptosporidioos, 1985–2014 (haigete arv) Haiged olid lapsed vanuses 5-14 aastat, üks poiss ja üks tüdruk, üks kodune ja üks koolilaps. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. 27  Piisknakkushaigused Joonis 41. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994–2014 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 2014. aastal registreeriti 158 260 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 11 987,8 (2013. aastal oli 188 796 juhtu ehk 14 300,8 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 89,4% Eestis registreeritud nakkushaigustest. Haigetest oli mehi 45,3% ja naisi 54,7%. 49,6% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 22,4% vanuses 20-39 a. Kõige suurem haigestumus oli Läänemaal (15 847,6 100 000 el. kohta), Ida- Virumaal (13 739,7) ja Tallinnas (13 199,8). Maksimaalne haigete arv (5 896 juhtu) registreeriti 9. nädalal (2013. aastal – 9 554 juhtu 9. nädalal). 2014. aastal registreeriti 2 077 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 157,8 (2013. aastal oli 5 529 juhtu ehk 418,8 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 45,9% ja naisi 54,1%. 29,4% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 33,8% – üle 50-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Pärnumaal (272,9 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (238,3) ja Võrumaal (203,4). Maksimaalne haigete arv registreeriti 9. nädalal – 297 gripijuhtu (2013. aastal – 8. nädalal 676 haigusjuhtu). Tabel 8. Gripi vastu vaktsineerimine, 2003–2014 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Vaktsineeritute arv 26854 24066 29277 23648 23983 20750 32666 17375 17119 13618 18130 17382 sh lapsi kuni 14a 2600 2100 2479 1923 1441 2074 3757 1714 1421 939 1274 1184 Vaktsineeritud elanikkonnast % 2 1,8 2,2 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3 1,3 1,0 1,4 1,3 28  Gripi hooaeg 2013/2014 Eestis haigestus lõppeval hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 50 000 inimest (hooajal 2012/2013 – 90 000; pandeemia ajal kuni 120 000). Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haigestumus gripitaolistesse haigustesse ja grippi 44%, laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv vähenes 59% võrra. Gripp jõudis meile kuu hiljem kui tavaliselt. Haigestumus hakkas kasvama veebruarist ja jõudis haripunkti veebruari lõpuks. Haigestumuse intensiivsus jäi varasemate aastate samade perioodidega võrreldes pigem madalaks. Hooaega võiks üldhaigestumuse näitajate järgi hinnata leebemaks. Samas on selle hooaja iseärasuseks, vaatamata madalale haigestumuse intensiivsusele, gripihaiguse raskem kulg võrreldes eelmiste hooaegadega. Joonis 42. Hooaegade võrdlus 2005/2006 kuni 2013/2014 Gripiviiruste etioloogia Gripiviiruse suhtes oli hooaeg monoetioloogiline. Eestis valitses A gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm09 ehk pandeemiline gripiviirus. Laboratoorselt kinnitati 550 A gripiviirust, neist alatüpeeriti 161 gripiviirust. A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et 136 (84,5%) korral oli tegemist A(H1N1)pdm09 gripiviirusega, 22 juhul leiti A-gripiviiruse alatüüp (H3N2) ning vaid 3 korral leiti B gripiviirust. Eelmisel hooajal oli ringluses üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi peaaegu võrdsetes proportsioonides, millega oli seotud haigestumuse kõrgem intensiivsus. Nagu ka varasematel aastatel haigestusid grippi kõige enam lapsed, haigestumus kõikides vanusrühmades jäi varasemate aastate tavatasemele. 29 Joonis 43. Haigestumus vanusrühmade järgi Grippi haigestumise raskusaste Selle hooaja iseärasuseks oli grippi haigestumise raskusaste. Kuigi kõikide gripi tõttu hospitaliseeritute arv vähenes 45% võrra, kasvas samal ajal intensiivravi vajanute arv tervelt 35% võrra. E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel hospitaliseeriti hooaja algusest gripi tõttu 376 inimest, mis on 45% võrra vähem kui eelmisel hooajal (2012/13 – 633). Hospitaliseerimist vajanud inimeste arv vähenes laste ja noorukite vanusrühmades väikelaste (0-4) vanusrühmas 1,5 korda, kolmekordselt koolilaste seas, noorukitel vanuses 15-19 - viiekordselt. Samas täiskasvanute ja vanemaealiste vanusrühmas kasvas hospitaliseerimist vajanud inimeste arv keskmiselt 1,5 korda. Joonis 44. Hospitaliseerimist vajanud haigestunute vanuseline jaotus (%) hooaegade võrdlus 2011/2012–2013/2014 30 Nagu ka eelmisel hooajal olid üle poole hospitaliseerinutest täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid. Hospitaliseerimise sageduse suhe vastava vanusrühma inimeste hulgas näitab, et vanemaealiste haigestunute seas oli hospitaliseerimine 23 korda kõrgem laste hospitaliseerimise sagedusest. Suhteliselt kõrge on hospitaliseerimise sagedus ka täiskasvanute kuni 65 a vanusrühmas, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel. Joonis 45. Hospitaliseerimise sagedus vanusrühmade järgi Raskekujulised gripid Kokkuvõte tugineb Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla ning Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt saadetud andmetel gripiga seotud intensiivravi vajanud patsientide kohta. Sel hooajal edastasid andmeid täiendavalt ka Ida-Viru Keskhaigla ja Lõuna-Eesti Haigla, kuid nende andmed ei muutnud kardinaalselt üldpilti, kuna puudutasid ainult kolme haigusjuhtu. Gripi tõttu vajas intensiivravi kokku 57 inimest vanuses 28–88 eluaastat, neist vanemaealisi (65 ja vanem) oli 33 ehk 57,9%, vanuses 50-64 oli 17 inimest (29,8%) ja 7 inimest olid vanuses 28-49 (12,3%). Eelmisel hooajal oli intensiivravi vajanute arv 37. Sel hooajal kasvas intensiivravi vajanute arv 35% võrra, samas kogu gripi tõttu hospitaliseeritute arv vähenes 45% võrra. Ükski gripi tõttu haiglasse sattunud laps intensiivravi möödunud hooajal ei vajanud. Intensiivravi osakonda sattus 15,2% kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest ehk iga kuues inimene (eelmisel hooajal vaid 5,8% ehk iga seitsmeteistkümnes), kusjuures gripi tõttu hospitaliseeritutest suri 5,9 % kõikidest hospitaliseerinutest ehk igas seitsmeteistkümnes, eelmisel aastal 1,3% ehk iga kaheksakümnes; intensiivravi vajanutest suri 38,6% ehk iga kolmas (21,6% ehk igas viies eelmisel hooajal). 31 Joonis 46. Raskekujuliste gripihaiguste iseloomustus: hooaegade võrdlus (%) Kaasuvad haigused olid 53-l inimesel ehk 93%. Kaks inimest olid eelnevalt terved, kahe inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed. Kuuel intensiivravi vajanud patsiendil diagnoositi gripp röntgenoloogilise ja kliinilise pildi alusel, kuna kiirtest ja IF meetod andsid negatiivse tulemuse. Kaasuvatest haigustest olid esikohal südame- veresoonkonna haigused – 39 patsiendil, neist 19-l lisandusid ka muud haigused nagu diabeet, onkoloogilised haigused, kopsuhaigused ja neeruhaigused. Sel aastal teisel kohal oli diabeet. Diabeet kaasuva haigusena oli 9 patsiendil ja kahel juhul iseseisva haigusena. Kaks patsienti olid voodihaiged krooniliste psühhiaatriliste diagnoosidega. Hapnikuravi läbi maski said või olid juhitaval hingamisel/kunstlikul ventileerimisel kõik patsiendid. 10 patsiendi kohta (17,5%) võib oletada haiglasisest nakkust, kuna need inimesed olid hospitaliseeritud muude tervisehäirete tõttu, olid haiglas olnud rohkem kui kaks-kolm nädalat ning gripi diagnoos pandi neile hiljem, neist 5 suri. Kuus patsienti (10,5%) olid enne hospitaliseerimist kõrge palavikuga kodus keskmiselt 9 päeva (4 kuni 16 päeva), antiviraalset ravi hakkasid saama haiglas, kõik surid. Surmajuhud Kuue haigla andmetel suri gripi tõttu 22 inimest. Viimase viie aasta jooksul on see kõige suurem surmajuhtude arv. Surnutest neli olid vanuses 28-49, neli – vanuses 50-64 ja neliteist – vanuses 65 ja vanemad. 20-l inimesel oli gripp laboratoorselt kinnitatud, kahel patsiendil kahtlustati grippi, kuna röntgenoloogiline ja kliiniline pilt oli gripile iseloomulik. Kõik gripi tõttu surnud kuulusid riskirühmadesse, kõikidel lisandusid kaasuvad haigused. Kaasuvatest haigustest oli 13 juhul tegemist kardiovaskulaarsete haigustega, neist kolmel oli lisaks südameveresoonkonna haigustele ka diabeet, ülekaalulisus ja onkoloogilised haigused. Üksikute juhtudena esines kaasuvatest haigustest – diabeet, onkoloogilised ja kopsuhaigused. Kaks patsiendi olid voodihaiged krooniliste psühhiaatriliste diagnoosidega. Ükski polnud vaktsineeritud. 22-st patsiendist sai gripiviirusevastast ravi 48 tunni jooksul vaid neli haiget, neli ei saanud üldse viirusvastast ravi, 12 said antiviraalset ravi alates 5-st päevast ja hiljem, kahe surnu kohta andmed puuduvad. Kuus patsienti (10,5%) olid enne hospitaliseerimist kõrge palavikuga kodus keskmiselt 9 päeva (4 kuni 16 päeva) ning antiviraalset ravi said ainult haiglas, kõik surid. 32 10 patsiendist, kelle puhul võib oletada haiglasisest nakkust, surid 5. Surma vahetuks põhjuseks oli kõikidel juhtudel kahepoolne pneumoonia ja kuuel juhul sepsis. 2010. aastal viidi Terviseameti tellimusel Tartu Ülikooli spetsialistide poolt läbi uuring „Fataalsete pandeemilise A/H1N1 2009 gripijuhtude analüüs perioodil nov. 2009 – dets.2010“. Uuringu ülesandeks oli muuhulgas hinnata võimalikke meetmeid, mis edaspidi aitaksid gripi haigusjuhte vältida ning nende ravitulemust parandada. Uuring näitas, et põhipõhjused, mis viisid surmani olid: patsientide mittevaktsineerimine; patsientide hiline pöördumine arsti poole, antiviraalse ravi ebapiisav kasutamine. Lõppenud hooaeg näitas, et olukord ei ole muutunud. Läkaköha (A37.0) Registreeriti 43 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,3 (2013. a oli 55 juhtu ehk 4,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 6 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Ida- Virumaal (9,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (6,7), ja Võrumaal (6,0). Joonis 47. Läkaköha, 1945–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigestusid peamiselt 1-9-aastased lapsed (34,9%) ning 60-aastased ja vanemad isikud (18,6%). Haigete keskmine vanus oli 28,6 aastat. 33 Joonis 48. Läkaköha haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Joonis 49. Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2014 Eelkooliealised lapsed moodustasid 30,3%, töötavad isikud 30,2% ja kooliõpilased 18,6% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 65,1%, mehi 34,9%. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Kreekas ja Suurbritannias). Hospitaliseeriti 7,0% haigetest. Haigestumise tõus esines sügisel, augustist novembrini haigestus 48,8% haigete üldarvust. Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 90,7% üldarvust. 9,3% haigetest registreeriti kolletes kahe juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigetest oli 44,2% isikut vaktsineeritud. 34 Joonis 50. Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999–2014 Joonis 51. Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2014 (haigete arv) Tabel 9. Immuniseeritud läkaköha haigete viimase kaitsepookimise ja haigestumise vaheline intervall, 2014 üle 6 aasta 7-12 kuud Teadmata 2 nädalat 3 nädalat 2-6 kuud KOKKU 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 1 nädal 1 aasta 1 kuu 1 doos 0 2 doosi 0 3 doosi 1 1 2 4 doosi 3 1 2 2 2 10 5 doosi 2 1 1 4 Teadmata dooside arv 3 3 KOKKU 0 0 0 0 5 2 2 1 0 2 0 0 2 5 19 35 Tabel 10. Laste hõlmatus immuniseerimisega läkaköha vastu, 2014 (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n I revakts. II revakts. Vaktsineerimisest 7k.-10a. 2a. 0-10a. 2-10a. 7-10a. keeldunud 0-10a KOKKU 95,7 94,5 0,1 93,5 89,6 3,2 Tallinn 95,0 92,8 0,1 92,3 83,1 3,7 Harjumaa 95,0 92,1 0,1 92,5 92,3 3,5 Hiiumaa 96,4 93,9 0,1 96,6 86,3 3,2 Ida-Virumaa 98,7 98,2 0,1 97,8 85,9 0,8 Narva 97,6 95,8 0,1 96,5 85,6 1,8 Jõgevamaa 98,9 98,2 0,1 98,2 88,1 0,9 Järvamaa 97,9 98,2 0,0 97,2 90,8 1,8 Läänemaa 97,3 95,9 0,1 94,9 83,5 1,5 Lääne-Virumaa 98,0 95,9 0,1 96,8 80,3 1,6 Põlvamaa 97,0 97,9 0,0 95,7 80,8 2,5 Pärnumaa 96,5 94,5 0,1 94,8 81,6 2,6 Raplamaa 98,4 98,4 0,1 97,7 98,1 2,6 Saaremaa 97,8 96,8 0,2 96,0 83,3 1,5 Tartumaa 97,1 95,6 0,1 94,8 84,2 2,5 Valgamaa 96,6 95,3 0,1 96,0 83,4 3,0 Viljandimaa 97,0 95,2 0,0 96,6 83,9 2,3 Võrumaa 97,7 95,0 0,1 96,9 83,1 1,9 2014. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 13 206 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 141, noorukeid (15-17 a) – 3 ja täiskasvanuid – 62. Revaktsineeriti 36 384 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 547, noorukeid (15-17 a) – 10 214 ja täiskasvanuid – 623. Difteeria (A36) 2014. aastal ei registreeritud difteeria haigusjuhte (viimane haigusjuht esines Eestis 2001. aastal). Difteeria tekitaja suhtes uuriti 773 tonsilliidihaiget. Tabel 11. Laste hõlmatus immuniseerimisega difteeria ja teetanuse vastu, 2014 (%) Vakts-tud Vakts-tud I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest 2a 7k.-14a. 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 94,5 96,4 94,7 92,4 0,1 2,8 Tallinn 92,8 95,1 92,6 88,6 0,1 3,7 Harjumaa 92,1 95,0 92,5 92,3 0,1 3,5 Hiiumaa 93,9 96,4 96,6 96,3 0,1 3,2 Ida-Virumaa 98,2 98,7 98,0 96,9 0,1 0,8 Narva 95,8 97,6 96,7 95,3 0,1 1,8 Jõgevamaa 98,2 99,0 98,6 94,9 0,0 0,9 Järvamaa 98,2 97,9 97,2 94,2 0,0 1,8 Läänemaa 95,9 97,3 94,9 93,3 0,1 1,5 Lääne-Virumaa 95,9 98,0 97,1 94,3 0,1 1,6 Põlvamaa 97,9 97,1 95,8 93,2 0,0 2,4 Pärnumaa 94,5 96,6 95,1 92,8 0,0 2,6 Raplamaa 98,4 98,4 97,7 98,1 0,1 2,6 Saaremaa 96,8 97,9 96,1 94,4 0,2 1,5 Tartumaa 95,5 97,1 96,0 92,7 0,1 2,5 Valgamaa 95,3 96,6 96,0 94,9 0,1 3,0 36  Vakts-tud Vakts-tud I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest 2a 7k.-14a. 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a Viljandimaa 95,2 97,0 96,6 94,7 0,0 2,3 Võrumaa 95,0 97,7 96,9 94,9 0,1 1,9 2014. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 13 283 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 154, noorukeid (15-17 a) – 5 ja täiskasvanuid – 124. Revaktsineeriti 59 583 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 584, noorukeid (15-17 a) – 10 462 ja täiskasvanuid – 23 537. Leetrid (B05) 2014. aastal leetrite haigusjuhte ei olnud (2013. a 2 haigusjuhtu või 0,1 100 000 elaniku kohta). Leetrite suhtes uuriti 305 vereseerumi proovi. Joonis 52. Leetrid, 2000–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Punetised (B06; P35.0) 2014. aastal punetiste haigusjuhte ei olnud (2013. a oli 2 haigusjuhtu või 0,1 100 000 elaniku kohta). Punetiste suhtes uuriti 640 vereseerumi proovi. Joonis 53. Punetiste ja leetrite laboriseire, 2004–2014 (uuritud proovide arv) 37 Mumps (B26) Registreeriti 10 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2013. a oli 12 haiget ehk 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel 7 ja kliinilise pildi alusel kolmel haigel. Joonis 54. Mumps, 2000–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (1,3) ja Ida- Virumaal (1,1). 80,0% haigetest olid isikud vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 90,0%, naisi 10,0%. Töötavad isikud moodustasid 70,0% haigete üldarvust. Rühmaviisilisi haigestumisi ei olnud, esines üks kolle kahe juhuga elukohas. Hospitaliseeriti 20,0% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Enamus haigetest (90,0%) haigestusid aprillis-mais. Haigestunutest oli üks vaktsineeritud isik (10,0%). 9 haigel puudusid andmed immuniseerimise kohta. Joonis 55. Mumpsi diagnoosi kinnituse meetod, 2005–2014 38 Tabel 12. Laste hõlmatus immuniseerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2014 (%) MMR Leetrid Punetised Mumps Vakts- Vaktsineeri- Vakts- Revakts. Alal. Vakts-tud Revakts. Vakts- Revakts. tud misest keeld tud 13-14a. v/n 1-14a. 13-14a. tud 13-14a. 2a. 0-14a 1-14a. 1-14a 1-14a. KOKKU 93,4 3,1 95,7 89,0 0,2 95,7 89,0 95,7 89,0 Tallinn 91,2 4,3 94,2 86,2 0,3 94,2 86,2 94,2 86,2 Harjumaa 89,5 3,4 94,2 92,0 0,1 94,2 92,0 94,2 92,0 Hiiumaa 93,9 2,8 96,9 84,6 0,2 96,9 84,6 96,9 84,6 Ida-Virumaa 98,2 0,8 98,6 92,6 0,3 98,6 92,6 98,6 92,6 Narva 95,6 1,8 97,6 94,1 0,2 97,6 94,0 97,6 94,1 Jõgevamaa 97,7 1,1 98,7 92,9 0,1 98,7 92,9 98,7 92,9 Järvamaa 97,9 1,9 97,5 93,6 0,1 97,5 93,6 97,5 93,6 Läänemaa 95,4 1,6 96,6 86,2 0,2 96,6 86,2 96,6 86,2 Lääne-Virumaa 95,6 1,6 97,5 86,9 0,2 97,5 86,9 97,5 86,9 Põlvamaa 97,5 2,8 96,7 84,2 0,1 96,7 84,2 96,7 84,2 Pärnumaa 93,9 3,1 96,0 90,2 0,1 96,0 90,2 96,0 90,2 Raplamaa 98,4 2,0 98,0 97,4 0,1 98,0 97,4 98,0 97,4 Saaremaa 95,1 1,9 96,8 95,4 0,4 96,8 95,4 96,8 95,4 Tartumaa 95,4 3,1 96,1 89,4 0,1 96,1 89,4 96,1 89,4 Valgamaa 94,9 2,7 96,3 85,7 0,2 96,3 85,7 96,3 85,7 Viljandimaa 93,7 2,2 96,7 84,5 0,2 96,7 84,5 96,7 84,5 Võrumaa 93,8 1,9 97,3 81,6 0,1 97,3 81,6 97,3 81,6 2014. aastal vaktsineeriti leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 12 678 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 12 609, noorukeid (15-17 a) – 8 ja täiskasvanuid – 61. Revaktsineeriti 10 861 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 10 715, noorukeid (15-17 a) – 74 ja täiskasvanuid – 72. Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 6 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2013. a oli 8 haiget ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Viiel juhul diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, ühel juhul põhineb diagnoos kliinilise pildi alusel. Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana (üks haigusjuht), meningiidina (kolm juhtu) ja täpsustamata meningokokknakkusena (kaks juhtu). Letaalseid juhte ega nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,2) ja Ida- Virumaal (2,3). Haigestunutest 33,3% olid lapsed vanuses 0-14 a ja 50,0% – 20-39-aastased isikud. Mehi oli 83,3%, naisi 16,7%. Haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. 66,7% haigetest hospitaliseeriti. Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks ühel juhul N. meningitidis serogrupp B, ühel juhul N. meningitidis serogrupp W135, ühel juhul mittegruppeeruv N. meningitidis ning kolmel juhul serogrupp ei ole teada. 39 Joonis 56. Meningokokknakkus, 1991–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 57. Meningokokknakkuse lõpe, 2000–2014 (%) 2014. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 173 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 5, noorukeid (15-17 a) – 4 ja täiskasvanuid – 164. Revaktsineeriti 48 täiskasvanud isikut. Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 36 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,7 (2013. a oli 40 juhtu ehk 3,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul septitseemiana, kolmel juhul meningiidina, 31 juhul kopsupõletikuna ja ühel juhul täpsustamata nakkusena. Oli neli letaalset juhtu. Nakkushaigust registreeriti viies maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumine oli Pärnumaal (13,1 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (11,6) ja Raplamaal (5,7). Enamus haigestunutest olid üle 50-aastased isikud (69,5%). Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 72,2% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed. 40 Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Soomes). Haigestumise sesoonsus ei olnud välja kujunenud, väike haigestumise tõus esines oktoobris-novembris. Hospitaliseeriti 97,2% haigetest. Tabel 13. Laste hõlmatus immuniseerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu, 2014. a (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts Vaktsineerimisest 7k-14a 2a. 0-14a 2-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 76,8 95,0 0,1 66,6 2,5 Tallinn 80,7 94,3 0,1 71,1 3,2 Harjumaa 82,7 92,1 0,1 75,2 3,3 Hiiumaa 70,4 93,9 0,1 67,6 2,8 Ida-Virumaa 71,2 98,2 0,1 50,3 0,6 Narva 72,9 95,8 0,1 58,0 1,8 Jõgevamaa 71,1 98,2 0,0 58,4 0,9 Järvamaa 65,6 98,2 0,0 54,5 1,7 Läänemaa 72,1 95,9 0,0 67,1 1,2 Lääne-Virumaa 72,6 95,9 0,1 64,2 1,5 Põlvamaa 73,4 97,9 0,0 63,2 2,0 Pärnumaa 73,8 94,5 0,0 63,2 2,5 Raplamaa 77,3 98,4 0,1 73,3 2,4 Saaremaa 74,9 96,8 0,2 60,5 1,4 Tartumaa 75,8 95,5 0,0 66,2 2,3 Valgamaa 69,6 95,3 0,1 54,6 2,8 Viljandimaa 72,0 95,2 0,0 63,1 2,0 Võrumaa 71,2 95,0 0,1 62,8 1,6 2014. aastal vaktsineeriti Haemophilus influenzae tüüp B vastu 13 119 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 093 ja täiskasvanuid – 26. Revaktsineeriti 12 558 last. Sarlakid (A38) Registreeriti 361 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 27,4 (2013. a vastavalt 470 ja 35,6). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Suurem haigestumus oli Tartumaal (55,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (39,7) ja Tallinnas (32,4). Haigestunutest 93,1% moodustasid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 54,6%, naisi 45,4%. 82,3% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 16,6% – kooliõpilased. Haigestumise tõus oli esimesel poolaastal. Jaanuarist maini haigestus 65,4% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 4,7% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. 41 Joonis 58. Sarlakite haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Joonis 59. Sarlakid, 1990–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Tuulerõuged (B01) Registreeriti 8 258 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 627,6 (2013. a vastavalt 6299 ja 477,1). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Raplamaal (1093,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (888,6) ja Jõgevamaal (834,8). Haigestunutest 60,2% moodustasid 1-4-aastased ja 29,5% – 5-9-aastased lapsed. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Rohkem haigusjuhte oli esimesel poolaastal, jaanuarist maini registreeriti 68,9% haigete üldarvust. 42 Joonis 60. Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Joonis 61. Tuulerõuged, 1985–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) 2014. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 365 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 229, noorukeid (15-17 a) – 3 ja täiskasvanuid – 133. Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) Registreeriti 66 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,0 (2013. a oli 110 juhtu ehk 8,3 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 15,2% juhtudest, meningiidina 3,0% juhtudest, kopsupõletikuna 81,8% juhtudest. Oli 9 letaalset juhtu. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Soomes). Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (27,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (11,6) ja Läänemaal (8,2). Terviseameti laboris toimus 2013.-2014. a S. pneumoniae kultuuride tüpeerimine, avastati 18 erinevat serotüüpi. Serotüüp 3 moodustas 25,0% kõikidest tekitajatest, 14 – 19,2%, 23F – 13,5%, 7F – 5,8%. 43 Joonis 62. Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005–2014 Joonis 63. Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Haigetest 71,2% olid 50-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 62,1%, naisi 37,9%. 59,1% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 19,7% töötavad isikud. Haigestumise tõus oli jaanuaris-aprillis, haigestusid 47,0% haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 98,5% haigetest hospitaliseeriti. 2014. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 914 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 705, noorukeid (15-17 a) – 13 ja täiskasvanuid – 196. Revaktsineeriti 170 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 96, noorukeid (15-17 a) – 17, täiskasvanuid – 57. Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 29 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,2 (2013. a oli 309 juhtu ehk 23,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 72,4% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. 17 juhul (58,6%) esines enteroviirusmeningiit ja –entsefaliit. Haigusjuhte registreeriti kuues maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Tallinnas (3,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (3,9) Järvamaal (3,3) ja Valgamaal (3,3). 44 Joonis 64. Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigetest 41,4% olid 20-29-aastased isikud, 17,2% – 5-9-aastased lapsed. Mehi oli 69,0%, naisi 31,0%. 27,6% haigestunutest olid kooliõpilased, 20,7% – töötavad isikud. Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juunist septembrini haigestus 72,4% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Joonis 65. Muude viirusentsefaliitide ja -meningiitide haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) 45  Viirushepatiidid ja HIV A-viirushepatiit (B15) Esines 12 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9 (2013. a haigestus 6 inimest ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogiliselt. Joonis 66. A-viirushepatiit, 1990–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigestunuid registreeriti Tallinnas (1,7 juhtu 100 el. kohta), Harjumaal (1,2), Hiiumaal (11,6), Pärnumaal (1,2) ja Tartumaal (0,7). Joonis 67. A-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Kuuel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Filipiinidel kaks, Kõrgõzstanis neli). 58,3% haigusjuhtudest olid sporaadilised. Esines üks rühmaviisiline haigestumine (sissetoodud ja sellega seotud sekundaarsed haigusjuhud). 41,7% haigetest olid vanuses 30-39 aastat, 25,0% – üle 50 aastat. Mehi oli 58,3%, naisi 41,7%. 75,0% haigestunutest olid töötavad isikud. 46 2014. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 3 033 inimest, neist 0-14 a lapsi – 457, noorukeid (15-17 a) – 138, täiskasvanuid – 2 438. Revaktsineeriti 12 täiskasvanud isikut. Joonis 68. A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999–2014 Äge B-viirushepatiit (B16) Registreeriti 8 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6 (2013. a oli 11 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 69. Äge B-viirushepatiit, 1990–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,7 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (2,3), Narvas (1,6), Lääne-Virumaal (1,7) ja Pärnumaal (1,2). 47 Joonis 70. Ägeda B-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Haigestunutest oli 20-39-aastaseid 75,0%. Esines üks haigusjuht alla 20-aastasel isikul. Mehi oli 25,0%, naisi 75,0%. Joonis 71. Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1990–2014 37,5% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 37,5% töötavad inimesed. 50,0% haigetest jäid haigeks suvel (juunist augustini). Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. Riskitegurid jäid välja selgitamata. 48 Joonis 72. Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990–2014 Tabel 14. Laste hõlmatus B-viirushepatiidi immuniseerimisega, 2014 (%) Vakts-tud Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/näid. Vaktsineeri 7k-14a 2a 13-14a. 0-14a. misest keeld 0-14a KOKKU 93,3 94,1 94,1 0,1 3,5 Tallinn 94,1 92,6 95,6 0,1 4,3 Harjumaa 92,4 91,2 93,6 0,0 4,2 Hiiumaa 92,6 98,0 94,9 0,0 0,4 Ida-Virumaa 97,5 98,2 96,9 0,1 1,2 Narva 97,1 95,8 96,7 0,1 2,2 Jõgevamaa 93,4 98,2 95,9 0,0 1,3 Järvamaa 91,9 98,2 96,7 0,1 2,2 Läänemaa 91,1 96,4 88,9 0,0 2,1 Lääne-Virumaa 91,9 95,9 93,1 0,1 2,4 Põlvamaa 89,6 97,1 93,0 0,0 3,7 Pärnumaa 94,5 94,4 92,0 0,1 3,5 Raplamaa 93,7 98,1 95,1 0,1 2,4 Saaremaa 93,5 96,4 95,9 0,2 2,1 Tartumaa 91,9 94,4 90,3 0,1 3,9 Valgamaa 87,2 94,1 87,8 0,1 5,2 Viljandimaa 91,1 94,7 93,5 0,1 3,2 Võrumaa 90,5 93,8 96,0 0,1 2,4 2014. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 20 823 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 19 377, noorukeid (15-17 a) – 84 ja täiskasvanuid – 1 362. Revaktsineeriti 218 täiskasvanud isikut. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati kuuel juhul (lastele 0-14 a). 49 Äge C-viirushepatiit (B17.1) Registreeriti 20 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,5 (2013. a oli 28 juhtu ehk 2,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 73. Äge C-viirushepatiit, 1994–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik haigusjuhud olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (2,2 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Ida- Virumaal (5,7), Narvas (3,2), Järvamaal (3,3), Läänemaal (4,1) ja Lääne-Virumaal (1,7). Joonis 74. Ägeda C-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) 50,0% haigestunutest olid 20-39-aastased ning 35,0% – 40-59-aastased isikud. Mehi oli 60,0% ja naisi 40,0%. 55,0% moodustasid töötavad ja 20,0% mittetöötavad inimesed. 50 Joonis 75. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 1994–2014 Joonis 76. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001–2014 Rohkem haigeid haigestus augustist oktoobrini (55,0%). Hospitaliseeriti 45,0% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 25,0% juhtudest, sugulisel teel 15,0% juhtudest, tätoveerimisel 5,0% juhtudest. 39,3% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2013. a – 39,3%, 2012. a – 58,3%, 2011. a – 46,5%, 2010. a – 94,1%, 2009. a – 64,2%, 2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%). 51 Joonis 77. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003–2014 Joonis 78. Ägeda C-viirushepatiidi riskitegurid, 2003–2014 E-viirushepatiit (B17.2) 2014. aastal registreeriti üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,08 (2013. aastal ei olnud). Haigusjuht registreeriti Tallinnas, laboratoorselt kinnitatud. Nakatumine toimus arvatavasti Indias. 52 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) Registreeriti 26 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,0 (2013. a oli 24 juhtu ehk 1,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 79. Krooniline B-viirushepatiit, 2004–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (1,0 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Ida-Virumaal (4,6), Narvas (16,2), Pärnumaal (6,0) ja Tartumaal (1,3). 46,2% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50 aastat ja rohkem ning 42,3% – 30-49- aastased isikud. Mehi oli 65,4%, naisi 34,6%. Tegevusala järgi: 69,2% haigetest olid mittetöötavad ja 30,8% – töötavad isikud. Hospitaliseeriti 15,4% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 30,8% juhtudest, sugulisel teel 11,5% juhtudest, tätoveerimisel – 7,7%. 50,0% juhtudest jäi riskitegur teadmata. Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) Registreeriti 311 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 23,6 (2013. a vastavalt 236 ja 17,9). Joonis 80. Krooniline C-viirushepatiit, 2004–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) 53 Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Tartumaal (105,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (89,1) ja Pärnumaal (30,2). 44,7% haigestunutest olid vanuses 30-39 aastat, 20,6% moodustasid 20-29-aastased isikud. 75,2% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 18,3% – töötavad isikud. 51,1% moodustasid kinnipeetavad isikud. Mehi oli 80,7%, naisi 19,3%. Hospitaliseeriti 6,1% haigetest. Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 59,5% juhtudest. C-hepatiidi viiruse genotüüp on teada 173 juhul: 1a – 23 juhtu, 1b – 58 juhtu, 1a+1b – üks juht, 2 – 7 juhtu, 3a – 84 juhtu. Joonis 81. Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010–2014 Joonis 82. Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004–2014 54  HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2014. a) HIV-nakkust diagnoositud 8993 inimesel. 2014. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 291, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 22,0 (2013. a vastavalt 325 ja 24,6). Enim 2014. a avastatud nakatunuid elab Tallinnas (47,4%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 41,9%). Joonis 83. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Tabel 15. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987–2014 Kokku 1987- 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 1999 Tallinn 64 25 528 377 323 262 263 263 240 216 150 165 205 148 185 138 3552 Harjumaa 6 3 56 22 39 25 15 12 15 14 43 11 12 7 280 Hiiumaa 1 1 2 Ida-Virumaa 11 56 454 261 245 224 147 150 143 123 114 97 81 79 73 63 2321 Narva 1 302 409 215 183 193 121 162 170 160 75 71 54 52 50 59 2277 (eraldi) Jõgevamaa 1 1 1 3 Järvamaa 1 3 1 1 2 2 3 1 14 Läänemaa 1 1 1 3 Lääne- 2 1 8 3 20 11 6 9 17 10 2 4 6 3 5 4 111 Virumaa Põlvamaa 1 1 1 1 1 5 Pärnumaa 4 1 2 1 3 1 2 6 3 1 2 2 28 Raplamaa 4 3 1 1 2 1 1 3 16 Saaremaa 2 1 2 1 1 1 8 Tartumaa 1 4 13 20 16 64 66 40 20 19 15 20 16 8 9 331 Valgamaa 1 2 1 1 1 1 7 Viljandimaa 3 1 2 1 2 1 2 2 1 1 16 Võrumaa 2 1 3 Muu 11 4 1 16 Kokku: 96 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 370 315 325 291 8993 55 Joonis 84. HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995–2014 (registreeritud juhtude arv) Vanusrühmas 0-4 a diagnoositi HIV-nakkus 3 lapsel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 30-39 (35,1%) ja 20-29 (28,9%). HIV-nakatunutest 62,2% on mehed ja 37,8% naised. Joonis 85. HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2001–2014 (%) Oletatavad levikuteed on teada 81,4% 2014. aasta jooksul avastatud HIV-positiivsetest: emalt lapsele – 5 (1,7% üldarvust), parenteraalne (narkootiliste ainete süstimine) – 67 (23,0%), heteroseksuaalne – 133 (45,7%), homoseksuaalne – 3 (1,0%), täpsustamata seksuaalne – 29 (10,0%). 2014. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 151 789 isikut (2013. aastal – 151 641, 2012. aastal – 144 589, 2011. aastal – 147 453, 2010. aastal – 142040, 2009. aastal – 139 471, 2008. aastal – 136 699, 2007. aastal – 116 790). Kokku uuriti aasta jooksul 214 254 proovi. 56  Joonis 86. HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000–2014 (%) Tabel 16. HIV-nakkuse suhtes uuritud isikud uuringupõhjuste kaupa, 2008–2014 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritud kontingent HIV-tõvestunutega seksuaalvahekorras 6 5 5 4 5 olnud isikud Narkootiliste ainete 58 26 12 13 8 5 1 tarvitajad Suguhaiged 77 2 1 Abordilõppega 3 rasedused Vere- ja 54 867 5 52 226 8 59 395 7 58 393 3 65 164 4 63 972 4 63199 2 elundidoonorid Rasedad 32 394 41 32 570 45 30 558 30 31 633 20 21049 19 18 554 15 16546 17 Vere ja organite retsipiendid Relvajõududes 212 19 57 73 1 2 teenivad isikud Kinnipeetavad isikud 4 160 61 4 944 68 4 431 72 3 970 53 3937 46 3456 29 3534 31 Kliinilistel näidustustel uuritud 6 2 4 isikud Anonüümselt uuritud 7 475 180 8 510 46 4 591 35 4 035 26 6 058 27 5 390 42 6324 27 isikud Tervishoiutöötajad 741 771 773 1 401 913 Profülaktiliselt 37 668 232 38 788 199 42 112 202 48 632 244 47 551 206 58 795 225 61271 204 uuritud isikud Epidemioloogilistel näidustustel uuritud isikud Muud 2 433 45 57 Tabel 17. Testimine HIV-nakkuse suhtes maakonniti, 2014 Piirkond Testitud isikute arv Testide arv Tallinn 86 325 127 422 Harjumaa Hiiumaa 196 206 Ida-Virumaa 5 011 6 140 Narva 6 029 6 191 Jõgevamaa 316 316 Järvamaa 874 875 Läänemaa 860 860 Lääne-Virumaa 1 342 1 342 Põlvamaa 503 503 Pärnumaa 7 991 7 991 Raplamaa 584 581 Saaremaa 617 617 Tartumaa 39 162 59 081 Valgamaa 569 716 Viljandimaa 1 410 1 410 Võrumaa Kokku 151 789 214 254 HIV-tõbe diagnoositi 20 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1,5 (2013. aastal 24 juhtu ehk 1,8 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2014. a) HIV-tõbi diagnoositud 434 inimesel. Tabel 18. HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988–2014 Kokku 1988- 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Maakond/aasta Tallinn 3 2 2 3 11 10 11 27 27 15 5 10 15 11 10 162 Harjumaa 1 2 1 4 1 2 1 10 4 5 2 2 35 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 1 4 9 7 13 21 12 6 6 9 5 1 94 Narva (eraldi) 5 7 8 11 13 10 8 3 15 5 2 5 92 Jõgevamaa 1 1 2 Järvamaa 1 1 Läänemaa 1 1 Lääne-Virumaa 1 1 1 1 1 3 8 Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 3 1 5 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 1 Tartumaa 1 1 1 3 Valgamaa 1 1 1 3 Viljandimaa 0 Võrumaa 0 Muu/teadmata 23 1 24 Kokku: 23 3 2 4 11 27 30 34 57 61 38 25 39 36 24 20 434 58 Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Pärnumaal ja Tartumaal. Suurem haigestumus oli Narvas (8,0 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (2,5), Harjumaal (1,2) ja Pärnumaal (1,2). 45,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 30-39 aastat, 45,0% – 40-59 aastat. Mehi oli 70,0%, naisi 30,0%. 59  Muud zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti 2 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2013. a oli 2 juhtu ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tartumaal (0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Viljandimaal (2,1). Joonis 87. Leptospiroos, 1994–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Mõlemad diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud (tüpiseerimata Leptospira spp). Mõlemad haiged olid mehed vanuses 15-19 ja 50-59 a, hospitaliseeritud, paranesid. Ühel juhul nakatumine toimus oletatavalt väljaspool Eestit (Indoneesias). Tulareemia (A21) Registreeriti üks tulareemia haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2013. aastal üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,08). Haigusjuht esines Tartumaal (0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 88. Tulareemia, 1995–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) 60 Diagnoos oli laboratoorselt kinnitatud. Haige oli naine vanuses üle 60 a, hospitaliseeritud, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt looduslikus koldes viibimise ajal. Listerioos (A32) Registreeriti 1 haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,08 (2013. a oli 2 juhtu ehk 0,1 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigus esines Harjumaal (0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 89. Listerioos, 2004–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Diagnoos oli laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus Listeeriameningiidina. Haige oli vanuses üle 60 aastat, pensionär, hospitaliseeriti, paranes. Joonis 90. Listerioosi kliinilised vormid, 2004–2014 (n=33) 61 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) Registreeriti 26 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,0 (2013. a oli 19 juhtu ehk 1,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 22 juhul diagnoos oli Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5), neljal juhul – Muud täpsustatud hemorraagilised viiruspalavikud (A98.6). Joonis 91. Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud, 1999–2014 (haigete arv) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (10,1 100 000 el. kohta), Pärnumaal (4,8), Järvamaal (3,3) ja Tartumaal (2,9). Joonis 92. Neerusündroomiga hemorraagilise palaviku (A98.5) haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) 57,7% haigetest moodustasid 20-49-aastased isikud ning 26,9% – üle 60-aastased isikud. Mehi oli 61,5% ja naisi 38,5%. 69,2% olid töötavad ja 23,1% – mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 80,8% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. 30,8% haigetest haigestus suvel. 62 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) 2014. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. a). Registreeriti 1 343 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 102,1 (2013. a vastavalt 1465 ja 111,0). Joonis 93. Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2000–2014 Enim registreeriti loomahammustusi Põlvamaal (209,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (188,9), Tartumaal (184,6) ja Ida-Virumaal (154,9). Joonis 94. Loomahammustused maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (72,2%) ja kassid (24,1%). Inimesi rünnanud loomade seas olid ahv, hiir, hobune, kobras, kukk, kährik, küülik, merisiga, naarits, nahkhiir, orav, rebane, rott, tuhkur, veekilpkonn, veis. Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 25,2%, 50-aastaseid ja vanemaid – 32,6%. Mehi oli 46,0%, naisi 54,0%. 63 Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei olnud 2014. aastal marutaudi loomadel (2013. a ei olnud, 2012. a ei olnud, 2011. a – 1, 2010. a ei olnud, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2014. a vaktsineeriti marutaudi vastu 39 304 looma, neist koeri 62,4%, kasse 37,5%, tuhkruid 0,06%, hobuseid 0,03%. 2014. a vaktsineeriti marutõve vastu 559 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 71, noorukeid (15-17 a.) – 8, täiskasvanuid – 480. Revaktsineeriti 109 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 4, täiskasvanuid – 105. Immuunglobuliinprofülaktikat rakendati ühel juhul (täiskasvanud isikule). Toksoplasmoos (B58; P37.1) Registreeriti 2 toksoplasmoosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (eelmised haigusjuhud registreeriti Eestis 2010. aastal). Kaasasündinud toksoplasmoosi ei registreeritud. Joonis 95. Toksoplasmoos, 1997–2014 (haigete arv) Diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigusjuhud registreeriti Saaremaal ja Tartumaal. Haigetest oli üks laps vanusrühmast 1-4 a ja üks isik vanusrühmast 40-49 a, üks koolieelik ja üks töötav isik. Mõlemad haiged olid meessoost. Üks haige viibis kodusel ravil, üks hospitaliseeriti. 64  Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 83 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,3 (2013. a oli 114 juhtu ehk 8,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 96. Puukentsefaliit, 1970–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) 30 Haigestumus 100 000 el. kohta 25 20 15 10 5 0 1970 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 98,8% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt, 1,2% – kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Järvamaa ja Võrumaa. Kõige suurem haigestumus oli Hiiumaal (46,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (44,1) ja Raplamaal (20,2). 39,8% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 30,1% – isikud vanuses 30-49 aastat. Mehi oli 53,0%, naisi 47,0%. Joonis 97. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2014 (%) 65 34,9% moodustasid mittetöötavad ja 37,3% – töötavad inimesed. Kõik haiged haigestusid märtsist oktoobrini, maksimaalne haigestunute arv haigestus juunis- septembris (81,9% haigete üldarvust). Joonis 98. Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Joonis 99. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2014 Hospitaliseeriti 80,7% haigestunutest. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti kuuel juhul. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Saaremaal (15,7% haigete üldarvust), Harjumaal (14,4%), Pärnumaal (7,2%) ning Hiiumaal (6,0%). Nakatumist väljaspool Eestit ei esinenud. Nakatumise koht jäi teadmata 32,5% juhtudest. Nakatumist alimentaarsel teel ei esinenud. 2014. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 8 980 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 3 265, noorukeid vanuses 15-17 a – 606 ja täiskasvanuid 5 109. Revaktsineeriti 16 595, neist lapsi vanuses 0-14 a – 3 100, noorukeid vanuses 15-17 a – 1 106 ning täiskasvanuid 12 389. 66 Joonis 100. Puukentsefaliidi haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999–2014 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) Registreeriti 1 289 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 98,0 (2013. aastal oli 1 132 juhtu ehk 85,7 100 000 elaniku kohta). Joonis 101. Lyme’i tõbi, 1992–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) 72,2% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 27,8% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Suurem haigestumus oli Saaremaal (554,2 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (337,6) ja Läänemaal (267,2). 67 Joonis 102. Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) 52,2% haigetest oli vanuses 50 aastat ja vanemad, 30,9% – 30-49-aastased isikud. Mehi oli 34,8%, naisi 65,2%. 53,4% moodustasid töötavad ja 32,0% – mittetöötavad inimesed. 62,1% haigetest haigestusid juulis-oktoobris. Joonis 103. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2014 (%) Hospitaliseeriti 4,6% haigestunutest. Nakatuti sagedamini Harjumaal (19,7% haigete üldarvust), Saaremaal (9,3%), Põlvamaal (3,5%) ja Tartumaal (3,4%). Nakatumise koht jäi teadmata 38,6% juhtudest. 10 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Lõuna-Aafrika Vabariigis üks, Lätis kolm, Rootsis üks, Seišelli saartel üks, Soomes üks, Suurbritannias üks, Tšehhis üks ja Venemaal üks). 68 Joonis 104. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2014 (haigete arv) 69  Sugulisel teel levivad haigused Süüfilis (A50-A53) Registreeriti 34 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 2,6 (2013. a oli 38 haiget ehk 2,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 50,0% haigete üldarvust. Joonis 105. Süüfilise haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Joonis 106. Süüfilis, 2001–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 44,1% juhtude üldarvust (2013. a – 44,7%, 2012. a – 48,8%, 2011. a – 58,2%, 2010. a – 53,6%, 2009. a – 35,6%, 2008. aastal – 66,2%). Suurem haigestumus oli Valgamaal (6,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (6,2), Narvas (4,8) ja Tallinnas (3,7). 70 76,5% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 30-49 a, 23,5% – 20-29 a. Mehi oli 73,5%, naisi 26,5%. Joonis 107. Varajase süüfilise osakaal, 2000–2014 Joonis 108. Süüfilise haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2014 (%) Gonokokknakkus (A54) Registreeriti 136 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,3 (2013. a oli 136 juhtu ehk 10,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Narva. Tallinnas registreeriti 39,0% juhtude üldarvust. (2013. a – 40,4%, 2012. a – 48,4%, 2011. a – 56,2%, 2010. a – 45,9%, 2009. a – 41,7%). Suurem haigestumus oli Pärnumaal (14,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (13,7), Tallinnas (13,1) ja Valgamaal (13,1). Haigetest 52,2% olid vanuses 20-29 aastat, 21,3% – 30-39 aastat. Mehi oli 39,7%, naisi 60,3%. 71 Joonis 109. Gonokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Joonis 110. Gonokokknakkus, 2001–2014 (100 000 el. kohta) Tabel 19. Neisseria gonorrhoeae tundlikkuse uurimise tulemused, 2014. a Preparaat Uuritud Tundlik (%) Mõõdukalt Resistentne kultuuride arv tundlik (%) (%) Azitromütsiin 13 84,6 15,4 0,0 Tseftriaksoon 13 100,0 0,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 13 84,6 0,0 15,4 Tsefiksiim 13 100,0 0,0 0,0 72 Joonis 111. Gonokokknakkuse haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2014 (%) Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) Registreeriti 1 524 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 115,8 (2013. a oli 1625 juhtu ehk 123,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Tallinnas registreeriti 36,5% juhtude üldarvust (2013. a – 30,9%, 2012. a – 34,4%, 2011. a – 35,8%, 2010. a – 37,4%, 2009. a – 38,0%, 2008. aastal – 40,3%). Suurem haigestumus oli Pärnumaal (200,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (135,5) ja Tartumaal (133,4). Haigetest 61,1% olid vanuses 20-29 aastat, 18,6% – 15-19 aastat ja 13,6% – 30-39-aastat. Mehi oli 10,7%, naisi 89,3%. Joonis 112. Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused, 2001–2014 (100 000 el. kohta) 73 Joonis 113. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Joonis 114. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste jaotus soo järgi, 2000–2014 74 Joonis 115. Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2014 (%) 75  Muud nakkushaigused Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 61 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 31 proovis (50,8%). 2014. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 13 222 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 154, noorukeid (15-17 a) – 3 ja täiskasvanuid – 65. Revaktsineeriti 25 690 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 549, noorukeid (15-17 a) – 8 ja täiskasvanuid – 133. Malaaria (B50-B54) Registreeriti kolm sissetoodud haigusjuhtu, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2013. aastal – vastavalt 3 ja 0,2). Nakkust registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium falciparum kahel juhul, Plasmodium vivax ühel juhul). Kõik haiged olid töötavad isikud, kaks meest ja üks naine. Haiged olid vanusrühmast 20-49 aastat. Kõik haiged olid hospitaliseeritud. Letaalseid juhte ei olnud. Oletatav nakatumine toimus kahel juhul Aafrikas (Ghanas ja Sierra Leone Vabariigis) ja ühel juhul Aasias (Indias). Joonis 116. Malaaria, 2000–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) 76 Joonis 117. Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962–2014 Leegionärihaigus (A48.1) Registreeriti 8 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6 (2013. a oli 10 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkust registreeriti Tallinnas (viis haigusjuhtu ehk 1,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Tartumaal (kolm ja 2,0). 62,5% patsientidest haigestusid ajavahemikus 2013. a detsembrist 2014. a veebruarini, 25,0% – juulikuus. Joonis 118. Leegionärihaigus, 1999–2014 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Üks haige oli vanusrühmast 30-39-aastat, ülejäänud – üle 60-aastased. Mehi oli 62,5%, naisi 37,5%. 62,5% haigetest moodustasid töötavad isikud, 37,5% – vanaduspensionärid. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Esines kaks letaalset juhtu. 77 Teetanus (A33-A35) Haigusjuhte ei registreeritud (2013. aastal – üks haigusjuht, 2012. aastal ei registreeritud, 2011. aastal – kaks haigusjuhtu). Joonis 119. Teetanus, 1995–2014 (haigete ja surmajuhtude arv) 2014. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 13 283 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 154, noorukeid (15-17 a) – 5 ja täiskasvanuid – 124. Revaktsineeriti 59 583 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 584, noorukeid (15-17 a) – 10 462 ja täiskasvanuid – 23 537. Sealhulgas trauma puhul vaktsineeriti 40 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 2, noorukeid (15-17 a) – 2 ja täiskasvanuid – 36. Revaktsineeriti 17 938 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 7, noorukeid (15-17 a) – 50 ja täiskasvanuid – 17 881. Joonis 120. Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995–2014 (vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast) 78 Dengue hemorraagiline palavik (A90) 2014. aastal registreeriti 9 sissetoodud haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,7 (varem Eestis ei diagnoosinud). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,0 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Lääne-Virumaal (3,4), Raplamaal (2,9) ja Tartumaal (0,6). Kõik haiged olid vanuses 20-49. Mehi oli 44,4%, naisi 55,6%. 66,7% haigestunutest olid töötavad ja 22,2% – mittetöötavad isikud. 66,7% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Nakatumine toimus väljaspool Eestit (Austraalias üks, Indoneesias neli, Tais kaks, Vietnamis kaks) 79  Helmintiaasid 2014. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 18 456 roojaproovi ja 730 perianaalkaabet. Avastati 37 difüllobotriaasi nakkuse juhtu. Registreeriti üks ehhinokokoosi haigusjuht. Joonis 121. Elanike koprohelmintoloogilised uuringud, 1990–2014 (% elanikkonnast) Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 37 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,8 (2013. aastal vastavalt 56 ja 4,2). Joonis 122. Difüllobotriaas, 2000–2014 (100 000 el. kohta) Juhtusid registreeriti 6 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (22,5), Põlvamaal (7,2) ja Narvas (6,5). 80 Joonis 123. Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2014 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 83,7% olid 40-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 51,4%, naisi 48,6%. 59,5% haigestunutest olid töötavad ja 32,4% – mittetöötavad isikud. Parasiithaiguse esinemist registreeriti aastaringselt. Ehhinokokoos (B67) Registreeriti üks ehhinokokoosi haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,08 (2013. aastal oli 3 haigusjuhtu ehk 0,2 100 000 el. kohta). Nakkust registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud. Haige oli mittetöötav mees vanuses üle 60 a, hospitaliseeriti, paranes. Nakatumise toimus oletatavalt väljaspool Eestit (Egiptuses). 81  Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames Muudatused immuniseerimiskavas 2014. a Uus immuniseerimiskava on kehtestatud sotsiaalministri 8. jaanuari 2014. a määrusega nr 2. Alates 1. juulist 2014. a vaktsineeritakse kõiki väikelapsi rotaviirusnakkuse vastu. Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse. Vaktsineerimiseks kasutati vaktsiini Rota Teq (Merck Sharp & Dohme Corp). Vaktsiini manustatakse suu kaudu kolm annust immuniseerimiskava alusel vanuses 2, 3 ja 4,5 kuud. 2014. aasta jooksul väljastati perearstidele 23 310 vaktsiinidoosi ja vaktsineeriti 5 174 last. Rotaviirusnakkuse vastane vaktsineerimine hoiab väikelastel ära rotaviirusnakkusest tingitud mao-peensoolepõletikku, hospitaliseerimist ning vähendab surmajuhtumite tõenäosuse olematuks. Vaktsineerimisega hoitakse ära rotaviirusnakkuse puhanguid väikelaste kollektiivides. Kuna haigust esineb väga sagedasti ning selle keskmine kestus on kuni nädal, siis vähendab vaktsineerimine lapsevanemate vajadust ajutiseks töövõimetuseks lapse hooldamiseks ning põetamiseks. Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi 11 nakkushaiguse vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophilus influenzae tüüp b. Immuniseerimiskava täitmine Leetrid, mumps ja punetised Leetrite-, mumpsi- ja punetiste-vastase vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastaste laste seas suurenes võrreldes 2013. a ja oli 2014. a 93,4% (WHO soovitus – 95%). 2-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Põlvamaal, Viljandimaal ja Valgamaal. Hõlmatus revaktsineerimisega 14-aastaste laste seas moodustas 93,3%. Difteeria ja teetanus 1-aastaste laste hõlmatus difteeria- ja teetanuse-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2013. a ja moodustas 2014. a 93,3% (WHO soovitus – 95%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Järvamaal, Hiiumaal, Narvas, Pärnumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Võrumaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,5%. 7-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase teise korduvvaktsineerimisega võrreldes 2013. aastaga ning oli 2014. aastal 79,8 % (revaktsineerimata laste arv oli 3 402). Poliomüeliit 1-aastaste laste hõlmatus poliomüeliidi-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2013. a ja moodustas 2014. a 93,3% (WHO soovitus – 95%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Järvamaal, Hiiumaal, Narvas, Pärnumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Võrumaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,5%. 7-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase teise korduvvaktsineerimisega võrreldes 2013. aastaga ning oli 2014. aastal 79,8 % (revaktsineerimata laste arv oli 3 388). Läkaköha 1-aastaste laste hõlmatus läkaköha-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2013. a ja moodustas 2014. a 93,3% (WHO soovitus – 95%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse 82 tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Järvamaal, Hiiumaal, Narvas, Pärnumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Võrumaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,5%. 7-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase teise korduvvaktsineerimisega võrreldes 2013. aastaga ning oli 2014. aastal 79,8 % (revaktsineerimata laste arv oli 3 391). Tuberkuloos Hõlmatus tuberkuloosi vastase vaktsineerimisega lastel püsis Eestis ajalooliselt kõrgel tasemel (92 kuni 99%). 2014. a vähenes kuni 1-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega võrreldes 2013. aastaga ning moodustas 95,1%. B-viirushepatiit 1-aastaste laste hõlmatus B-viirushepatiidi-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2013.a ja moodustas 2014. a 92,9%. 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Põlvamaal, Läänemaal, Pärnumaal, Tartumaal, Võrumaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,1%. 7-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase võrreldes 2013. a ning moodustas 2014. a 96,3% üleriigiliselt ja 95,7% Tallinnas. Vaktsineerimata laste arv enne kooli õppima asumist oli 622 (Tallinnas - 217). 13-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase võrreldes 2013. a ning moodustas 2014. a 93,4% üleriigiliselt ja 96,3% Tallinnas. Vanuserühmas 7 kuni 14 aastat on 7894 vaktsineerimata õpilast. Haemophilus influenzae b Haemophilus influenzae b vaktsiini lülitati immuniseerimiskavasse 2005. aastal. 1-aastaste laste hõlmatus Haemophilus influenzae b vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2013. a ja moodustas 2014. a 93,3%. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 95,0%. Vanuserühmas 7 kuud kuni 14 aastat suurenes hõlmatus vaktsineerimisega võrreldes 2013. a ning moodustas 2014. a 76,8%. Täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu Täiskasvanute difteeria-teetanuse vastane vaktsineerimine on alates 2008. aastast lisatud immuniseerimiskavasse. Traumapuhust teetanuse immuunprofülaktikat tehakse difteeria ja teetanuse toksoidiga, mis tagab täiskasvanutel immuunsuse püsimise ka difteeria vastu. 2014. aastal revaktsineeriti teetanuse vastu 23537 täiskasvanut, neist 76% (17881) revaktsineeriti traumajärgselt. Tabel 20. Täiskasvanute difteeria ja teetanuse vastu korduvvaktsineerimine, 2004–2014 Aasta Difteeria Teetanus Kokku sh trauma puhul sh plaaniliselt 2004 26850 27500 21243 6257 2005 27167 28786 20019 8767 2006 32207 32343 20719 11624 2007 32888 32987 20040 12947 2008 30606 31498 19325 12173 2009 27082 27168 17028 10140 2010 26091 26225 17392 8833 2011 28710 28771 17292 11479 2012 27710 27714 17700 10014 2013 25424 25424 17468 7956 2014 23537 23537 17881 5656 Immuniseerimise õigeaegsus 2014. aastal jätkusid probleemid immuniseerimise õigeaegsusega. Võrreldes 2013. aastaga vähenes 2014. a hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega 2-aastastel lastel moodustas 83 81,8%. Suurenes võrreldes 2013. aastaga hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega ja moodustas 7-aastastel lastel 79,8%. Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse 15-17-aastastel noorukitel püsis samal tasemel ja moodustas 79,9%. Hõlmatus korduvvaktsineerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 14-aastastel moodustas 93,3%. Alalised vastunäidustused ja keeldumised vaktsineerimisest 2014. a ei ole alaliste vastunäidustuste arv võrreldes 2013. a. muutunud, kuid vaktsineerimisest keeldumiste arv suurenes 0,2 – 0,3% võrra. Tabel 21. Alalised vastunäidustused ja vaktsineerimisest keeldumised 0-14.aastaste laste seas, 2014 Vaktsineerimised Alaliste vastunäidustustega Keeldumiste % laste % Difteeria-teetanus 0,1% 2,8% Läkaköha (0-10.a) 0,1% 3,2% Mumps 0,2% 3,1% Punetised Leetrid Poliomüeliit 0,1% 2,8% B-viirushepatiit 0,1% 3,5% Haemophilus influenzae b 0,1% 2,5% Tuberkuloos 0,1% 1,9% Rotaviirusnakkus 0,1% 1,3% 84  Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 22. Reisimisega seotud nakkushaigused, 2014 Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud A-viirushepatiit 12 6 Filipiinid 2, Kõrgõzstan 4 Amöbiaas 5 1 Filipiinid Austraalia 1, Indoneesia 4, Dengue palavik 9 9 Tai 2, Vietnam 2 Ehhinokokoos 1 1 Egiptus E-viirushepatiit 1 1 India Gonokokknakkus 136 2 Itaalia 1, Leedu 1 Küpros 1, Lõuna-Aafrika Vabariik 1, Gripp 2077 4 Portugal 1, Sri Lanka 1 H. influenzae nakkus 36 1 Soome Aserbaidžaan 1, Brasiilia 1, India 3, Kesk-Aafrika Vabariik 2, Läti 2, Maroko 1, Kampülobakterenteriit 308 18 Portugal 2, Rootsi 2, Ukraina 1, Valgevene 1, Venemaa 1, Vietnam 1 Kõhutüüfus 1 1 Türgi Lambliaas (giardiaas) 221 1 Mali Leegionärihaigus 8 1 Gruusia Leptospiroos 2 1 Indoneesia Gibraltar 1, Leedu 2 Loomahammustused 1344 8 Läti 2, Rumeenia 1, Tai 2 Läkaköha 43 2 Kreeka 1, Suurbritannia 1 Malaaria (P. falciparum) 2 2 Ghana 1, Sierra Leone 1 Malaaria (P. vivax) 1 1 India Muud viirusentsefaliidid ja – Bulgaaria 1, 29 2 meningiidid Kesk-Aafrika Vabariik 1 Norwalk-viirusnakkus 362 2 Egiptus 1, Türgi 1 Pneumokokknakkus 66 1 Soome Lõuna-Aafrika Vabariik 1, Puukborrelioos (Lyme`i tõbi) 1289 10 Läti 3, Rootsi 1, 85  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Seišellid 1, Soome 1, Suurbritannia 1, Tšehhi 1, Venemaa 1 Bulgaaria 5, Egiptus 6, India 1, Rotaviirusenteriit 1347 19 Soome 1, Türgi 5, Venemaa 1 Aserbaidžaan 1, Bulgaaria 1, Egiptus 3, Poola 1, Soome 1, Salmonelloos 93 17 Suurbritannia 1, Tai 4, Türgi 2, Valgevene 1, Venemaa 2 Austraalia 1, Sugulisel teel levivad 1524 3 Belgia 1, klamüüdiahaigused Soome 1 Costa Rica 1, Dominikaani Vabariik 1, Egiptus 1, Šigelloos 10 6 India 1, Kesk-Aafrika Vabariik 1, Tai 1 Egiptus 1, Tuulerõuged 8258 4 Kreeka 1, Venemaa 2 Maroko 1, Soole muud täpsustatud bakter- 197 3 Soome 1, ja viirusnakkused Türgi 1 Filipiinid 1, Prantsusmaa 1, Süüfilis 34 5 Saksamaa 1, Tai 1, Venemaa 1 Norra 1, Yersinia enterocolitica enteriit 62 3 Portugal 1, Tai 1 KOKKU 135 86 Joonis 124. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004–2014 Joonis 125. Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005–2014 87  Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 23. Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2014 Nakkushaigus % Creutzfeldti-Jakobi tõbi 100,0 Kõhutüüfus 100,0 Leegionärihaigus 100,0 Leptospiroos 100,0 Listerioos 100,0 Tulareemia 100,0 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid 100,0 Ehhinokokoos 100,0 Malaaria 100,0 Krüptosporidioos 100,0 E-viirushepatiit 100,0 Pneumokokknakkus 98,5 Haemophilus influenzae nakkus 97,2 Norwalk-viirusnakkus 92,0 Rotaviirusenteriit 91,8 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud 80,8 Puukentsefaliit 80,7 Muud täpsustatud soolenakkused 74,6 Šigelloos 70,0 Meningokokknakkus 66,7 Dengue palavik 66,7 Salmonelloos 63,4 E. coli soolenakkus 62,5 A-viirushepatiit 58,3 Kampülobakterenteriit 56,2 B-viirushepatiit, äge 50,0 Yersinia enterocolitica enteriit 50,0 Toksoplasmoos 50,0 C-viirushepatiit, äge 45,0 Mumps 20,0 B-viirushepatiit, krooniline 15,4 Süüfilis 11,8 Läkaköha 7,0 C-viirushepatiit, krooniline 6,1 Lambliaas 5,9 Difüllobotriaas 5,4 Sarlakid 4,7 Lyme'i tõbi 4,6 Gonokokknakkus 4,4 Tuulerõuged 0,9 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused 0,8 Amöbiaas 0,0 88  Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 24. Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003–2014 2014 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 KOKKU Nakkushaigus Pneumokokknakkus 2 5 3 4 1 3 6 6 9 39 H. influenzae nakkus 1 2 2 2 4 11 Pneumokokk- ja H. 1 1 Influenzae seganakkus Meningokokknakkus 4 1 1 1 2 1 1 11 Listerioos 2 2 1 5 Leegionärihaigus 1 2 1 2 2 4 2 14 Leptospiroos 1 1 Läkaköha 1 1 Neerusündroomiga 1 1 hemorraagiline palavik Salmonelloos 1 1 1 1 2 1 7 Šigelloos 1 1 Malaaria 1 1 2 Äge A-viirushepatiit 2 2 Äge B-viirushepatiit 1 1 Krooniline B- 1 1 viirushepatiit Creutzfeldt-Jakobi tõbi sp 1 3 4 Kampülobakterenteriit 1 1 Teetanus 1 1 Norwalk-viirusnakkus 1 1 2 Soole muud täpsustatud 1 1 bakternakkused E. coli soolenakkus 1 1 Gripp ? ? ? ? ? ? 13 8 10 4 8 22 65 KOKKU 1 6 3 9 10 8 19 13 21 16 24 43 173 2014. aastal ei registreeritud paratüüfusi, botulismi, brutselloosi, difteeriat, erlihhioosi, kaasasündinut süüfilist, katku, koolerat, leeprat, marutõbi, ornitoosi, poliomüeliiti, siberi katku. 89  Järelevalve tulemused Tabel 25. Järelevalve immuniseerimiskohtade üle, 2014. a Tegutsevate Kontrollitud Kontrollitud Kontrolli- Talitus Esindus objektide objektide objektide miste arv arv % üldarv Harjumaa 486 176 36,2 176 Raplamaa 38 24 63,2 24 Põhja Järvamaa 31 23 74,2 23 talitus Kokku/ talituse keskmine 555 223 40,2 223 Tartumaa 144 93 64,6 93 Jõgevamaa 31 10 32,3 10 Põlvamaa 29 23 79,3 23 Lõuna Valgamaa 29 29 100,0 29 talitus Viljandimaa 58 29 50,0 29 Võrumaa 38 35 92,1 35 Kokku/ talituse keskmine 329 219 66,6 219 Pärnumaa 75 42 56,0 46 Läänemaa 28 14 50,0 14 Saaremaa 30 18 60,0 18 Lääne talitus Hiiumaa 8 8 100,0 8 Kokku/ talituse keskmine 141 82 58,2 86 Ida-Virumaa 152 65 42,8 65 Lääne-Virumaa 65 18 27,7 21 Ida talitus Kokku/ talituse keskmine 217 83 38,2 86 Eesti Kokku/keskmine 1242 607 48,9 614 90 Tabel 26. Järelevalve nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje meetmete täitmise üle, 2014. a Tegutsevate Kontrollitud Kontrollitud Kontrolli Talitus Esindus ojektide objektide objektide miste arv arv % üldarv Ida talitus Ida-Virumaa 149 91 61 91 Lääne Virumaa 43 15 35 15 Kokku/talituse keskmine 192 106 48 106 Lääne talitus Pärnumaa 25 13 52 13 Läänemaa 24 16 66 16 Hiiumaa 6 6 100 6 Saaremaa 21 12 57 12 Kokku/talituse keskmine 76 47 69 47 Lõuna talitus Jõgevamaa 22 10 45 10 Põlvamaa 26 20 77 20 Tartumaa 120 69 57 69 Valgamaa 20 18 90 18 Viljandimaa 42 20 47 20 Võrumaa 27 23 85 23 Kokku/talituse keskmine 257 160 67 160 Põhja talitus Harjumaa 362 107 30 107 Järvamaa 25 13 52 13 Raplamaa 31 18 58 18 Kokku/talituse keskmine 418 138 47 138 Kokku/ Eesti keskmine 943 451 58 451 91