Aruanne

Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2013. aastal © Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused .............................................................................................................3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) .............................................................5 Salmonelloosid (A02) .........................................................................................................6 Šigelloos (A03) ................................................................................................................11 Kampülobakterenteriit (A04.5) .........................................................................................13 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) ...................................................................................17 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) .............................................................................17 Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................19 Norwalk-viirusnakkus (A08.1) .........................................................................................21 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) ..............................................................................................................................23 Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) ...............................24 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1).......................................................................................24 Amöbiaas (A06) ...............................................................................................................25 Piisknakkushaigused.............................................................................................................26 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) ...................................26 Gripi hooaeg 2012/2013 ...................................................................................................27 Läkaköha (A37.0) .............................................................................................................29 Difteeria (A36) .................................................................................................................33 Leetrid (B05) ....................................................................................................................33 Punetised (B06; P35.0) .....................................................................................................34 Mumps (B26) ...................................................................................................................34 Meningokokknakkus (A39) ..............................................................................................36 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) ............................................37 Sarlakid (A38) ..................................................................................................................37 Tuulerõuged (B01) ...........................................................................................................38 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ..........................................................................39 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ........................................................40 Viirushepatiidid ja HIV ........................................................................................................42 A-viirushepatiit (B15).......................................................................................................42 Äge B-viirushepatiit (B16)................................................................................................43 Äge C-viirushepatiit (B17.1).............................................................................................45 E-viirushepatiit (B17.2) ....................................................................................................48 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) ........................................................................49 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................49 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) ........................................................................51 Muud zoonoosid ...................................................................................................................56 Leptospiroos (A27) ...........................................................................................................56 Tulareemia (A21) .............................................................................................................56 Listerioos (A32) ...............................................................................................................57 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5) ..........................................................57 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1)...........................................................................58 Puukidega levivad nakkushaigused .......................................................................................60 Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................60 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ...........................................................................62 1 Sugulisel teel levivad haigused .............................................................................................65 Süüfilis (A50-A53) ...........................................................................................................65 Gonokokknakkus (A54)....................................................................................................66 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) .......................................................67 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60).....................................................................69 Muud nakkushaigused ..........................................................................................................70 Poliomüeliit (A80) ............................................................................................................70 Malaaria (B50-B54)..........................................................................................................70 Nakkuslik mononukleoos (B27)........................................................................................70 Leegionärihaigus (A48.1) .................................................................................................71 Sügelised (B86) ................................................................................................................71 Teetanus (A33-A35) .........................................................................................................72 Helmintiaasid .......................................................................................................................73 Difüllobotriaas (B70.0) .....................................................................................................73 Askaridiaas (B77) .............................................................................................................73 Enterobiaas (B80) .............................................................................................................73 Ehhinokokoos (B67) .........................................................................................................73 Trihhinelloos (B75) ..........................................................................................................73 Riikliku immuniseerimiskava täitmine..................................................................................74 Reisimisega seotud nakkushaigused .....................................................................................77 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................80 Nakkushaigete hospitaliseerimine .........................................................................................81 2  Soolenakkushaigused Joonis 1. Soolenakkustesse haigestumise struktuur, 1993 & 2003 & 2013 100% E. coli nakkus 80% Jersinioos Muud soolenakkused 60% Norwalk-viirusnakkus 40% Rotaviirusenteriit 20% Shigelloos 0% Kampülobakterenteriit 1993 2003 2013 n=3319 n=1852 n=3123 Salmonelloos Joonis 2. Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2013 (haigete arv) Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus – tõus oli kevadel märtsist maini. Tõus on põhjustatud peamiselt rotaviirusnakkusest. 76,8% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused ja 23,2% - bakteriaalsed soolenakkused. Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkusi alates 1. aprillist 2013. a ei registreerita. 3 Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004-2013 Võrreldes 2012. aastaga on summaarne haigestumine soolenakkustesse suurenenud 33,0% võrra. Haigestumine Norwalk-viirusnakkusesse suurenes 2,0 korda, rotaviirusenteriiti – 56,7% võrra, Yersinia enterocolitica enteriiti – 53,2% võrra, kampülobakterenteriiti – 43,6% võrra. Haigestumine šigelloosi vähenes 2,8 korda, salmonelloosi – 35,2% võrra, muudesse täpsustatud soolenakkustesse – 22,7% võrra, lambliaasi – 23,2% võrra. Joonis 4. Soolenakkuste haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Soolenakkustesse haigestumus oli suur (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi) Võrumaal (792,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (412,0) ja Järvamaal (355,8). 4 Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2013 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) Registreeriti kaks kõhutüüfuse haigusjuhtu Tallinnas, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2012. aastal esines üks sissetoodud haigusjuht). Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud (Salmonella Typhi külv verest). Haiged olid töötavad isikud ühest leibkonnast, mees ja naine, vanuses 20-35 a, hospitaliseeriti ja paranesid. Nakatusid tõenäoliselt Indias. Paratüüfuse haigusjuhte ei esinenud. 2013. a uusi bakterikandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse bakterikandjaid arvel 18 ja kroonilisi paratüüfus B bakterikandjaid oli teada kaks. 27,8% kõhutüüfuse bakterikandjatest elas Tartumaal, 16,7% Pärnumaal, a’ 11,1% Tallinnas, Ida-Virumaal ja Raplamaal ning a’ 5,6% Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne- Virumaal. Mõlemad paratüüfuse B bakterikandjad elavad Tallinnas. Viimase 14 aastaga on Eestis krooniliste bakterikandjate arv vähenenud 2,6 korda. Bakterikandjate keskmine vanus on 71,3 aastat. Tabel 1. Kõhutüüfuse ja paratüüfus B krooniliste bakterikandjate arv, 2000–2013 Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kõhutüüfus 43 37 36 35 31 27 26 26 25 24 20 20 18 18 Paratüüfus B 9 8 8 7 6 6 5 3 3 3 3 2 2 2 2013. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 1 564 inimest, neist 0-14. a lapsi – 59, noorukeid (15-17 a) – 56, täiskasvanuid – 1 449. Revaktsineeriti 93 inimest, neist lapsi 0-14. a – 1, täiskasvanuid – 92. 5 Salmonelloosid (A02) Registreeriti 186 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 14,1. Võrreldes eelneva aastaga vähenes registreeritud juhtude arv 35,2% võrra (2012. a oli 287 haiget ehk 21,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati mikrobioloogiliselt 98,4% juhtudest, 1,6% juhtudest põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhtudega. Joonis 6. Salmonelloos, 1994-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 60 Haigestumus 100 000 el. kohta 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Valgamaa. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (71,2 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (22,4) ja Võrumaal (17,7). Joonis 7. Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) 36,0% haigetest olid lapsed vanuses 1–14 aastat, 16,7% - isikud vanuses 20-29 aastat. Haigetest oli mehi 90 (48,4%) ja naisi 96 (51,6%). 25,8% haigestunutest olid töötavad inimesed, 30,7% - koolieelsed lapsed. 6 Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (33,3% juhtudest), S. Typhimurium (15,0%) ja S. Agona (13,4%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S. Braenderup (üks juht), S. Brandenburg (2), S. Choleraesuis (1), S. Coeln (1), S. Corvallis (1), S. Derby (10), S. Dublin (1), S. Heidelberg (1), S. Infantis (6), S. Livingstone (9), S. Livingstone + S. Typhimurium (3), S. Mbandaka (2), S. Newport (1), S. Ohio (1), S. Poona (1), S. Rissen (1), S. Singapore (1), S. Stanley (2), S. Zanzibar (5), S. Weltevreden (1), S. Virchow (1). Joonis 8. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2013 Tabel 2. Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2000-2013 2000-2013 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 serotüübid S. Aba 1 1 S. Abony 2 2 S. Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 2 25 42 S. Alagbon 1 1 S. Altona 1 1 S. Amsterdam 1 1 S. Arizona 2 1 1 4 S. Be 1 1 S. Blockley 1 2 3 S. Bovismorbificans 6 1 7 S. Braenderup 1 1 1 1 4 S. Brandenburg 1 1 1 1 2 2 8 S. Bredeney 1 1 S. Canada 1 1 2 S. Chester 1 1 2 S. Choleraesuis 1 1 1 3 7  2000-2013 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 serotüübid S. Claibornei 1 1 S. Coeln 1 1 2 S. Concord 2 2 S. Corvallis 1 1 1 3 S. Denver 1 1 S. Derby 1 1 1 3 10 16 S. Dublin 1 1 2 S. Eastbourne 1 1 S. Edinburg 1 1 S. Emek 1 1 S. Enteritidis 476 233 279 150 89 247 370 352 535 204 325 232 218 62 3772 S. Essen 1 1 S. Galiena 1 1 S. Give 1 1 S. Hadar 1 2 1 1 1 6 S. Heidelberg 1 1 2 S. Hidalgo 1 1 S. Indiana 1 1 S. Infantis 5 3 2 10 3 2 5 22 2 6 60 S. Isangi 1 1 2 S. Java 1 1 1 3 S. Kaapstad 1 1 S. Kentucky 1 1 4 1 1 8 S. Kingston 1 1 S. Kottbus 1 1 S. Lagos 4 4 S. Lexington 1 1 S. Lindenburg 1 1 S. Litchfield 1 1 S. Livingstone 12 12 S. Lomita 1 1 S. Manchester 1 1 S. Manhattan 1 1 S. Mbandaka 1 1 1 2 5 S. Mikawasima 4 4 S. Mission 1 1 S. Montevideo 1 2 1 4 S. Muenchen 1 1 S. Muenster 1 1 S. Newport 1 1 1 3 S. Norton 1 1 8  2000-2013 Kokku Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 serotüübid S. Ohio 1 1 S. Orientalis 1 1 S. Orion 1 1 S. Papuana 1 2 3 S. Poona 1 1 2 S. Rissen 1 1 2 S. Saintpaul 2 2 2 2 8 S. Sandiego 1 1 1 3 S. Sanjuan 1 1 S. Schwarzengrund 1 1 2 S. Singapore 1 1 S. Stanley 3 1 2 6 S. Zanzibar 1 5 6 S. Thompson 1 1 2 S. Tshiongwe 3 1 2 1 2 9 S. Typhimurium 31 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 41 36 28 461 S. Weltevreden 1 1 S. Westhampton 1 1 2 S. Wippra 1 1 S. Virchow 1 1 4 3 1 2 1 1 14 S. Virginia 1 1 Tabel 3. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2013 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 91,0 79,0 20,5 Klooramfenikool 88,3 89,2 10,8 Streptomütsiin 86,2 70,4 19,1 Sulfoonamiid 86,2 79,0 21,0 Tetratsükliin 86,2 77,8 19,1 Trimetoprim 91,0 93,6 6,4 Tsiprofloksatsiin 91,0 92,4 7,6 Gentamütsiin 87,2 97,0 3,0 Kanamütsiin 86,7 98,8 1,2 Nalidiksiinhape 86,7 89,6 10,4 Tsefotaksiim 91,5 98,2 0,6 Tabel 4. Salmonellade resistentsus, 2006-2013 (%) Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Ampitsilliin 12,2 11,7 15,7 15,1 11,6 16,7 16,1 20,5 Klooramfenikool 0,9 3,8 4,3 4,6 3,7 1,9 1,1 10,8 Streptomütsiin 4,4 11,4 9,9 6,4 10,4 5,8 11,0 19,1 Sulfoonamiid 9,1 7,3 8,4 5,0 11,6 7,0 10,3 21,0 9 Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tetratsükliin 7,6 17,0 12,2 7,3 9,8 5,2 11,9 19,1 Trimetoprim 6,1 1,4 5,4 3,4 4,2 3,1 2,2 6,4 Tsiprofloksatsiin 0,5 1,6 0,6 2,0 2,1 1,1 3,4 7,6 Gentamütsiin 0,0 2,1 3,6 1,5 0,0 0,9 4,2 3,0 Kanamütsiin 0,0 1,5 2,8 1,2 2,1 0,5 1,1 1,2 Nalidiksiinhape 6,9 7,1 7,6 8,5 8,6 7,0 20,8 10,4 Tsefotaksiim 0,7 1,0 3,5 3,3 3,1 1,1 0,8 0,6 2013. a uuriti 86,2% salmonellade tundlikkust 10–11 preparaadi suhtes (2012. a – 64,1%, 2011. a – 54,3%, 2010. a – 45,6%, 2009. a – 65,9%, 2008. a – 40,4%, 2007. a – 31,8%). Avastati 33 multiresistentset salmonellat (kolme ja rohkem preparaadi suhtes). 77,4% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 11,8% haigetest registreeriti kolletes 2–4 juhuga, 10,8% – rühmaviisilist haigestumist 20 haigusjuhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine 20 juhuga elukohas (haigestus 28 isikut, registreeriti 20 juhtu). Maksimaalselt haigestus inimesi suvel – 46,8% juunis-augustis. Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. Joonis 9. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2013 (haigete arv) Joonis 10. Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005-2013 (% haigete üldarvust) 60 50 40 30 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 10 19 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses kolm, Keenias üks, Lätis kolm, Malaisias üks, Sloveenias üks, Tais kolm, Tansaanias üks, Türgis kaks, Valgevenes kolm, Venemaal üks). Joonis 11. Salmonelloosi haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2013 (100 000 el. kohta) Šigelloos (A03) Haigestus 12 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9 (2012. a oli 34 juhtu ehk 2,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 12. Šigelloos, 1994-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 70 60 Haigestumus 100 000 el. kohta 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad 11 Joonis 13. Šigelloosi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (2,3 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (1,2), ja Pärnumaal (1,2). 41,7% juhtudest oli tegemist Sh. flexner, 50,0% - Sh. sonnei ja 8,3% - Sh. dysenteriae põhjustatud šigelloosiga. 83,3% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast. 66,7% haigetest oli naissoost. 66,7% moodustasid töötavad isikud. Joonis 14. Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2013 Maksimaalne haigestumine oli kevadel (märtsist maini) – 58,3% haigete üldarvust. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 41,7% haigetest. 12 Joonis 15. Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004-2013 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% sissetoodud haigusjuhud 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Viiel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: Egiptuses kaks (Sh. sonnei ja Sh. dysenteriae), Indias kaks (mõlemad Sh. sonnei), Sri Lankas üks (Sh. sonnei). Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 385, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 29,2 (2012. a diagnoositi 268 haigusjuhtu ehk 20,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 16. Kampülobakterenteriit, 1999-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 35 Haigestumus 100 000 el. kohta 30 25 20 15 10 5 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Põlvamaa ja Võrumaa. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (57,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (48,3), Pärnumaal (35,9) ja Harjumaal (35,8). 13 Joonis 17. Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) 41,6% haigetest olid lapsed vanuses 1–9 aastat, 21,6% - isikud vanuses 20-39 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 42,1% haigestunutest olid koolieelikud, 18,2% – kooliõpilased ja 19,5% – töötavad inimesed. Joonis 18. Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2013 100% 90% 80% 60+ 70% 50-59 40-49 60% 30-39 50% 20-29 40% 10-19 30% 5-9 20% 0-4 10% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 80,3% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (309 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 9 juhul tuvastati C. coli, ühel juhul C. fetus ning 63 juhul (16,4%) tekitaja jäi tüpiseerimata. Kolmel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt kinnitatud juhtudega. 14 Joonis 19. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005-2013 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% tüpiseerimata 30% C. fetus 20% C. lari 10% C. coli 0% C. jejuni 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juulist septembrini haigestus 42,8% registreeritud haigetest. Esines 9 rühmaviisilist haigestumist kahe-nelja haigega. Joonis 20. Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2013 (haigete arv) 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Hospitaliseeriti 57,7% haigetest. 15 Joonis 21. Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005-2013 (% haigete üldarvust) 80 70 60 50 % 40 30 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad 18 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias üks, Egiptuses neli, Hispaanias üks, Indias kaks, Leedus üks, Lõuna-Aafrika Vabariigis üks, Marokos üks, Mehhikos üks, Norras kaks, Tuneesias üks, Türgis üks, Venemaal üks ja Vietnamis üks). Joonis 22. Kampülobakterenteriidi haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2013 (100 000 el. kohta) Tabel 5. Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2013 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Gentamütsiin 43,4 99,4 0,0 Ampitsilliin 43,7 44,3 34,7 Amoksitsilliin/Klavulaanhape 43,7 89,2 0,6 Erütromütsiin 86,6 99,1 0,9 Tetratsükliin 80,4 78,8 21,2 Nalidiksiinhape 44,2 40,2 59,2 Tsiprofloksatsiin 93,7 39,7 60,3 16 Tabel 6. Campylobacter’i resistentsus, 2007-2013 (%) Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Gentamütsiin - - 0,0 - 1,5 1,0 0,0 Ampitsilliin - 0,0 0,0 - 35,5 41,1 34,7 Amoksitsilliin/Klavulaanhape - - 0,0 - 9,8 6,4 0,6 Erütromütsiin 6,5 6,7 0,0 0,0 2,1 1,3 0,9 Tetratsükliin 21,9 26,5 21,0 20,5 28,8 19,2 21,2 Nalidiksiinhape 51,2 19,2 45,8 31,2 42,3 67,3 59,2 Tsiprofloksatsiin 50,0 37,0 49,7 45,7 57,4 65,3 60,3 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) Registreeriti 12 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9. 2012. a oli 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta. 7 juhul kinnitati diagnoos Shiga-toksiini määramise meetodiga, viiel juhul - bakterioloogiliselt. Joonis 23. E. coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000-2013 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% epid. seose alusel 30% toksiini määramine 20% külv 10% 0% 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Haigusjuhte oli Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (9,7 100 000 el. kohta), Pärnumaal (4,8) ja Läänemaal (4,1). 58,4% haigetest olid 1-9-aastased lapsed. Mehed ja naised haigestusid võrdselt, 50,0% haigetest olid eelkooliealised lapsed. Hospitaliseeriti 83,3% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit ei esinenud. 58,3% haigetest haigestusid juulist oktoobrini. Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 72 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,5 (2012. a oli 47 haiget ehk 3,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (19,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (12,3) ning Pärnumaal (12,0). 22 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3 serogrupiga. 17 Joonis 24. Yersinia enterocolitica enteriit, 1994-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 9 8 7 Haigestumus 100 000 el. kohta 6 5 4 3 2 1 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Joonis 25. Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) 44,5% haigetest olid lapsed vanused 0–4 aastat ning 14,9% - inimesed vanuses üle 50 aasta. 54,2% haigetest oli meessoost, 50,0% koolieelikud ning 19,4% – kooliõpilased. Rühmaviisilist haigestumist ei esinenud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Türgis). Hospitaliseeriti 61,1% haigetest. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Esines kolm mõõdukat haigestumise tõusu (jaanuaris, juunis ja novembris). 18 Joonis 26. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2013 (haigete arv) Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigusjuhte oli 1 398, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 105,9 (2012. a oli 892 haiget ehk 66,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 27. Rotaviirusenteriit, 1994-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 180 160 140 Haigestumus 100 000 el. kohta 120 100 80 60 40 20 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Haigeid registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Raplamaal (156,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (146,7), Narvas (142,2) ning Harjumaal (129,1). 19 Joonis 28. Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Maksimaalne haigete arv oli kevadel – märtsist maini haigestus 60,8% haigete üldarvust. Joonis 29. Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2011-2013 (haigete arv) 600 500 400 300 200 100 0 jaan.11 märts.11 mai.11 märts.12 juuli.11 sept.11 jaan.12 mai.12 juuli.12 sept.12 jaan.13 märts.13 mai.13 juuli.13 sept.13 nov.11 nov.12 nov.13 Haigetest 78,7% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (84,8%). Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 82,0% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 16,1% haigetest registreeriti kolletes 2–7 juhuga, esines üks rühmaviisiline haigestumine haiglas 27 juhuga. Hospitaliseeriti 90,8% haigetest. 33 juhul nakatuti väljaspool Eestit (Bulgaarias 11, Egiptuses 10, Hispaanias üks, Soomes üks, Tais üks, Tansaanias üks, Türgis 7, Usbekistanis üks). 2013. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 1 963 inimest, neist lapsi vanuses 0-14. a 1 961 ja täiskasvanuid 2. 20 Joonis 30. Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999-2013 100% 90% 80% ³ 60 70% 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 % 50% 15-19 40% 10-14 5-9 30% 1-4 0 20% 10% 0% 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Norwalk-viirusnakkus (A08.1) Haigusjuhte oli 837, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 63,4 (2012. a oli 423 haiget ehk 31,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 31. Norwalk-viirusnakkus, 2002–2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 70 60 Haigestumus 100 000 el. kohta 50 40 30 20 10 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Haigeid registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli Võrumaal (736,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (135,5) ja Läänemaal (109,7). 58,2% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 6,0% haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga. Esines kolm rühmaviisilist haigestumist – 10 ja 42 juhuga haiglas ning 248 juhuga sõjaväeosas. 21 Joonis 32. Norwalk-viirusnakkuse haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Haigetest 46,2% olid 0-4-aastased lapsed, 28,2% - 20-29-aastased isikud. Enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (49,5%) ja ajateenijad (29,7%). Mehi oli 66,4%, naisi – 33,6%. Hospitaliseeriti 61,0% haigetest. Viiel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses üks, Hiinas üks, Itaalias üks, Soomes üks, Ukrainas üks). Maksimaalne haigestumine oli jaanuarist märtsini (70,5% haigete üldarvust). Joonis 33. Norwalk-viirusnakkusesse haigestumine kuude kaupa, 2013 (haigete arv) 22 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) Registreeriti 221 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 16,7 (2012. a oli 286 juhtu ehk 21,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades, v. a Hiiumaa. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (64,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (32,5) ja Narvas (24,0). 59,7% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, 14,0% - üle 60-aastased isikud. Naissoost haigeid oli 51,1% ja meessoost – 48,9%. 67,0% haigestunutest olid koolieelikud, 16,3% – mittetöötavad isikud. Joonis 34. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Mõõdukas haigestumise tõus oli talvel- kevadel. Joonis 35. Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa, 2013 (haigete arv) 23 Nakatumist väljaspool Eestit ei esinenud. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 88,7% haigetest. Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 52,5% adenoviirus, 13,6% enteroviirused, 12,7% Clostridium perfringens, 7,7% astroviirus, 7,7% Clostridium difficile. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Aeromonas spp (5), Citrobacter freundii (1), Clostridium welchii (1), Klebsiella oxytoca (2), Proteus mirabilis (3) ja Pseudomonas aeruginosa (1). Joonis 36. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005-2013 Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) Alates 1. aprillist 2013. a ei registreerita enam soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkusi. Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 195 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 14,8 (2012. a oli 254 juhtu ehk 19,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Joonis 37. Lambliaas, 1991-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 24 Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades, v. a. Hiiumaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa. Suurem haigestumus oli Harjumaal (29,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (28,1) ja Põlvamaal (21,6). Haigetest 88,2% olid lapsed vanuses 1–14. Mehi oli 53,3%, naisi 46,7%. 62,1% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 32,8% - koolilapsed. Jaanuarist maini haigestus 61,5% registreeritud haigetest. Joonis 38. Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Amöbiaas (A06) Registreeriti 6 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,4 (2012. aasta andmed puuduvad, kuna registreeritakse nakkushaigus alates 1. aprillist 2013). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haigeid registreeriti Ida-Virumaal (üks haigusjuht ehk 1,0 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Viljandimaal (5 haigusjuhtu ehk 9,1 juhtu 100 000 el. kohta). Haigetest 83,3% olid lapsed vanuses 1–14. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 50,0% haigestunutest moodustasid lasteasutuses käivad koolieelikud, 33,3% - koolilapsed. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. 25  Piisknakkushaigused Joonis 39. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994 – 2013 100% 80% Leetrid 60% Punetised Mumps 40% Läkaköha 20% 0% 1994 n=2227 1995 n=740 1996 n=584 1997 n=844 1998 n=1946 1999 n=894 2000 n=945 2001 n=638 2002 n=347 2003 n=706 2004 n=609 2005 n=100 2006 n=202 2007 n=438 2008 n=503 2009 n=641 2010 n=1308 2011 n=493 2012 n=157 2013 n=71 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 2013. aastal registreeriti 188 796 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 14 300,8 (2012. aastal oli 156 025 juhtu ehk 11 642,0 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 89,8% Eestis registreeritud nakkushaigustest. Haigetest oli mehi 44,7% ja naisi 55,3%. 47,0% moodustasid lapsed vanuses kuni 14 a, 22,6% vanuses 20–39. a. Kõige suurem haigestumus oli Läänemaal (17 520,9 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (16 452,5) ja Tallinnas (15 514,5). Maksimaalne haigete arv (9 554 juhtu) registreeriti 9. nädalal (2012. aastal – 5 700 juhtu 9. nädalal). 2013. aastal registreeriti 5 529 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 418,8 (2012. aastal oli 1 711 juhtu ehk 127,7 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 48,5% ja naisi 51,5%. 36,5% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0–14 a, 22,4% - üle 50-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (1118,7 100 000 el. kohta), Ida- Virumaal (706,5) ja Pärnumaal (503,1). Maksimaalne haigete arv registreeriti 8. nädalal – 676 gripijuhtu (2012. aastal – 11. nädalal 184 haigusjuhtu). Tabel 7. Gripi vastu vaktsineerimine, 2002–2013 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Vaktsineeritute arv 20685 26854 24066 29277 23648 23983 20750 32666 17375 17119 13618 18130 sh lapsi kuni 14a 1532 2600 2100 2479 1923 1441 2074 3757 1714 1421 939 1274 Vaktsineeritud elanikkonnast % 1,5 2 1,8 2,2 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3 1,3 1,0 1,4 26  Gripi hooaeg 2012/2013 Eestis haigestus 2012/2013 hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 90 000 inimest (hooajal 2011/2012 - 50 000; pandeemia ajal kuni 120 000). Käesolev gripihooaeg osutus üheks karmimaks viimase kolme aasta gripihooaegade võrdluses. Haigestunute arv kahekordistus eelmiste hooaegadega võrreldes, kuid tegemist ei olnud millegi erakordsega, pigem olid eelneval kolmel aastal meie gripihooajad leebemad (Joonis 1). Joonis 40. Hooaegade võrdlus 2005/2006 kuni 2012/2013 Selle hooaja omapäraks oli: 1. kolme gripiviiruse tüübi üheaegne ringlemine: A gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm09, A gripiviiruse alatüüp H3N2. B gripi viirus, millega oligi seotud selle hooaja haiguse raskusaste ja epidemioloogilise ohtlikkuse tase. 2. suhteliselt kõrge hospitaliseerimise sagedus täiskasvanute kuni 65.a vanusrühmas, mis ületas väikelaste hospitaliseerimise sageduse. Üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tõttu. Gripi etioloogia Gripihooajal diagnoositi Eestis laboratoorselt kinnitatud grippi 1069 juhul, neist 699 olid A- gripi ja 370 B-gripi viirused. Alltüpeeriti 55 A-gripiviirust, neist 39 olid A gripiviiruse alatüüp (H3N2) ja 16 A(H1N1)pdm09. Respiratoorsete viiruste etioloogilises struktuuris domineeris haigestumise haripunktis gripiviirus - kuni 70 protsendil uuritud proovidest leiti nii A kui ka B-gripiviirused. Grippi haigestumise raskusaste E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel hospitaliseeriti hooaja algusest gripi tõttu 633 inimest, neist üle poole olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid. Hospitaliseerimist vajavate inimeste arv suurenes võrreldes hooajaga 2011/2012 kõikides vanusrühmades keskmiselt 2,5 korda (143 protsenti), neist täiskasvanute vanusrühmas 20-65 kuus korda (ehk 562,5 protsendi ), vanemaealiste vanusrühmas oli suurenemine 2,7 korda (178 protsendi), laste vanusrühmas 0-4 ja vanusrühmas 4-15 vastavalt 1,6 ja 1,8 korda (ehk 55 ja 87 protsendi võrra). (Joonis 2) 27 Joonis 41. Hospitaliseerimist vajanud haigete vanuseline jaotus (%). Hooaegade 2011/2012 ja 2012/2013 võrdlus % 45 40 35 30 25 2011/2012 20 2012/2013 15 10 5 0 0 - 4 a. 5 - 9 a. 10 - 14 a. 15 - 19 a. 20 - 64 a. 65 ja vanemad Vanusrühmad Hospitaliseerimise sageduse suhe (inimeste arv vanusrühmas, kes vajasid gripi tõttu hospitaliseerimist kogu sama vanusrühma haigusjuhtumite arvu kohta) kinnitab, et olenevalt nädalast oli vanemealiste haigestunute hospitaliseerimise sagedus kaks kuni üheksa korda kõrgem laste hospitaliseerimise sagedusest (joonis 3). Joonis 42. Hospitaliseerimise sagedus haigete vanusrühmade järgi, 2012/2013 30,00 25,00 Hospitaliseerimise sagedus % 20,00 Hospit. Rate 0-4 Hospit. Rate 5-14 15,00 Hospit. Rate 15-65 Hospit. Rate 65+ 10,00 5,00 0,00 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Nädalad 28 Raskekujuline gripp Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajanud gripijuhtude) ülevaade põhineb Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Pärnu haigla andmetel. Nelja haigla andmeil vajas alates novembrist gripi tõttu intensiivravi kokku 37 inimest vanuses 1 – 84 eluaastat, neist riskirühmadesse kuulus 29 inimest ehk 78,3. Seitsme inimese puhul andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid. 18 (48,6%) inimest olid vanuses 65. a ja vanemad, 13 (35,1%) inimest vanuses 51-65. a ning vaid kuus (16,2%) vanuses kuni 50. a. Intensiivosakonda sattus 5,8% kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, neist risk sattuda intensiivosakonda oli kolm korda kõrgem vanemealistel patsientidel. Kaasuvatest haigustest olid esikohal südame-veresoonkonna haigused - 16, neist 11-l lisandusid ka kopsu või onkoloogilised haigused ning diabeet. 14-l patsiendil oli rohkem kui üks kaasuv haigus. Üksikute juhtudena esines kaasuvatest haigustest krooniline neerupuudulikus, alkoholism, hematoloogiline haigus ning HIV. Hapnikuravi (läbi maski) said või olid juhitaval hingamisel/kunstlikul ventileerimisel kõik patsiendid. Andmed vaktsineerimise kohta haigetel kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Eeldada võib, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata. Nelja haigla andmetel suri gripi tõttu 7 inimest vanuses 53 kuni 79 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse. Viis neist oli vanuses 65 ja enam, neist neljal lisandusid kaasuvad haigused. Noorematel, vanuses 53 ja 61 olid kaasuvad haigused. Kaasuvad haigused: kahel oli krooniline südame- ja hingamispuudulikkus, kahel onkoloogilised haigused, ühel alkoholism. Surma vahetuks põhjuseks oli kolmel juhul hingamispuudulikkus, ühel südame- ja hingamispuudulikkus, kahel multiorganpuudulikkus ja ühel bilateraalne massiivne subarahnoidaalne hemorraagia. Ükski haige polnud vaktsineeritud. Läkaköha (A37.0) Registreeriti 55 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,2 (2012. a oli 149 juhtu ehk 11,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (9,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (9,1), Ida-Virumaal (6,7) ja Harjumaal (6,2). Joonis 43. Läkaköha, 1945-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 600 Haigestumus 100 000 el. kohta 500 400 300 200 100 0 1945 1947 1949 1951 1953 1955 1957 1959 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 29 Joonis 44. Läkaköha haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Haigestusid peamiselt 1–9-aastased lapsed (27,2%) ja 20–39-aastased isikud (29,1%%). Joonis 45. Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2013 Kooliõpilased moodustasid 25,5%, töötavad isikud – 34,5% ja eelkooliealised lapsed – 23,6% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 60,0%, mehi – 40,0%. 30 Joonis 46. Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999-2013 25,0 22,9 21,1 21,3 20,5 19,9 20,0 18,0 17,0 16,3 15,1 15,0 Vanus aastates 15,0 14,1 14,0 12,7 10,7 10,0 8,6 5,0 0,0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Neljal juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Indoneesias kaks, Soomes üks, Tansaanias üks). Haigestumise sesoonsus ei ole selgelt välja kujunenud. Hospitaliseeriti 12,7% haigetest. Joonis 47. Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2013 (haigete arv) Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 80,0% üldarvust. 20,0% haigetest registreeriti kolletes 2-3 juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigetest oli 36,4% isikut vaktsineeritud. 31 Tabel 8. Immuniseeritud läkaköha haigete viimase kaitsepookimise ja haigestumise vaheline intervall, 2013 üle 6 aasta 7-12 kuud Teadmata 2 nädalat 3 nädalat 2-6 kuud KOKKU 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 1 nädal 1 aasta 1 kuu 1 doos 1 1 2 doosi 0 3 doosi 2 2 4 doosi 2 1 1 5 3 12 5 doosi 0 Teadmata dooside arv 5 5 KOKKU 0 0 0 0 0 1 2 1 0 1 0 0 7 8 20 Tabel 9. Laste hõlmatus läkaköha immuniseerimisega, 2013 (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n I revakts. II revakts. Vaktsineerimisest 7k.-10a. 2a. 0-10a. 2-10a. 7-10a. keeldunud 0-10a KOKKU 96,0 94,8 0,1 93,7 88,8 2,9 Tallinn 95,3 93,8 0,1 91,5 69,2 3,5 Harjumaa 95,4 92,5 0,1 94,0 92,1 3,0 Hiiumaa 97,4 93,6 0,1 97,2 74,8 2,3 Ida-Virumaa 98,7 97,2 0,1 97,5 69,9 0,8 Narva 97,7 95,7 0,2 96,3 75,0 1,5 Jõgevamaa 99,0 98,0 0,1 98,2 72,7 0,9 Järvamaa 98,0 93,8 0,0 96,8 79,6 1,4 Läänemaa 97,8 98,7 0,2 96,1 70,9 1,3 Lääne-Virumaa 98,0 96,6 0,2 97,0 67,7 1,4 Põlvamaa 97,6 94,7 0,0 96,0 70,6 1,9 Pärnumaa 95,7 95,0 0,1 94,6 69,4 2,5 Raplamaa 98,5 97,9 0,1 97,8 63,3 2,3 Saaremaa 97,8 98,1 0,2 96,1 70,0 1,5 Tartumaa 97,1 95,4 0,1 95,9 72,4 2,4 Valgamaa 97,0 93,3 0,2 95,7 66,6 2,6 Viljandimaa 97,6 96,0 0,1 97,1 71,7 1,6 Võrumaa 97,8 97,0 0,1 96,8 59,4 1,5 2013. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 14 091 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 14 049, noorukeid (15-17. a) – 2 ja täiskasvanuid – 40. Revaktsineeriti 39 141 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 25 426, noorukeid (15-17. a) – 11 736 ja täiskasvanuid – 1 979. 32 Difteeria (A36) 2013. a ei registreeritud difteeria haigusjuhte. Difteeria tekitaja suhtes uuriti 800 tonsilliidihaiget. Avastati üks mittetoksigeense C. diphtheriae var. gravis kandja Tallinnas. Tabel 10. Laste hõlmatus difteeria ja teetanuse immuniseerimisega, 2013 (%) Vakts- Vakts-tud I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest tud 2a 7k.-14a. 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 94,8 96,7 95,0 92,4 0,1 2,5 Tallinn 93,8 95,4 92,5 87,9 0,1 3,4 Harjumaa 92,5 95,5 94,1 92,5 0,1 3,0 Hiiumaa 93,6 97,4 97,2 97,0 0,1 2,3 Ida-Virumaa 97,2 98,8 98,0 96,6 0,0 0,8 Narva 95,7 97,8 96,5 95,5 0,1 1,5 Jõgevamaa 98,0 99,0 98,5 96,5 0,1 0,9 Järvamaa 93,8 98,0 96,8 93,8 0,0 1,4 Läänemaa 98,7 97,8 96,1 93,9 0,2 1,3 Lääne- Virumaa 96,6 98,2 97,4 94,1 0,2 1,4 Põlvamaa 94,7 97,7 96,0 94,3 0,0 1,9 Pärnumaa 95,0 97,0 95,4 93,6 0,0 2,5 Raplamaa 97,9 98,5 97,8 98,3 0,1 2,4 Saaremaa 98,1 97,9 96,3 94,0 0,2 1,5 Tartumaa 95,6 97,3 96,4 93,3 0,1 2,3 Valgamaa 93,3 97,0 95,7 93,3 0,2 2,6 Viljandimaa 96,0 97,6 97,2 96,0 0,1 1,6 Võrumaa 97,0 97,8 96,8 95,1 0,1 1,5 2013. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 14 155 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 14 060, noorukeid (15-17. a) – 4 ja täiskasvanuid – 91. Revaktsineeriti 62 795 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 25 444, noorukeid (15-17. a) – 11 927 ja täiskasvanuid – 25 424. Leetrid (B05) Registreeriti 2 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2012. a 4 haigusjuhtu või 0,3 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati positiivse seroloogilise uuringu alusel. Leetrite suhtes uuriti 206 vereseerumi proovi. Joonis 48. Leetrid, 1995-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 2,5 2 1,5 1 0,5 0 33 Mõlemad haiged olid Tallinnast, vaktsineerimata kodused lapsed vanusrühmast 1-4 ja 5-9 aastat, üks poiss ja üks tüdruk. Toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Tais). Tekkis üks kolle kahe sissetoodud haigusjuhuga. Hospitaliseeriti üks haige. Mõlemad haiged haigestusid märtsikuus. Punetised (B06; P35.0) 2013. aastal registreeriti 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (eelmine haigusjuht registreeriti Eestis 2009. aastal). Üks diagnoos on püstitatud positiivse seroloogilise uuringu alusel, teine – kliinilise pildi ja laboratoorselt kinnitatud juhuga epidemioloogilise seose alusel. Punetiste suhtes uuriti 539 vereseerumi proovi. Joonis 49. Punetiste ja leetrite laboriseire, 2004-2013 (uuritud proovide arv) 600 Punetised 500 Leetrid Proovide arv 400 300 200 100 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Mumps (B26) Registreeriti 12 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9 (2012. a oli 4 haiget ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel neljal ja kliinilise pildi alusel 8 haigel. Joonis 50. Mumps, 1979-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 12 800 10 Haigestumus 100 000 el. kohta 700 8 Haigestumus 100 000 el. kohta 6 600 4 500 2 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 400 300 200 100 0 34 Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (3,1), Järvamaal (3,2) ja Läänemaal (4,1). 50,0% haigetest olid lapsed vanuses kuni 14 a, 41,7% - 20-29-aastased isikud. Mehi oli 58,3%, naisi – 41,7%. Koolieelikud moodustasid 33,4% haigete üldarvust, kooliõpilased – 25,0% ja töötavad isikud – 25,0%. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 41,7% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Enamus haigetest (83,3%) haigestusid märtsist juunini. Haigestunutest oli vaktsineeritud 8 isikut (66,7%), vaktsineerimata kolm (25,0%) ja puudusid andmed immuniseerimise kohta ühel haigel. Joonis 51. Mumpsi diagnoosi kinnituse meetod, 2005-2013 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% Seroloogiline 20% Kliiniline 10% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tabel 11. Laste hõlmatus leetrite, punetiste ja mumpsi immuniseerimisega, 2013 (%) MMR Leetrid Punetised Mumps Vakts- Vaktsineeri- Vakts- Revakts. Alal. Vakts-tud Revakts. Vakts- Revakts. tud misest keeld tud 13-14a. v/n 1-14a. 13-14a. tud 13-14a. 2a. 0-14a 1-14a. 1-14a 1-14a. KOKKU 93,7 2,8 96,0 88,1 0,2 96,0 88,1 96,0 88,1 Tallinn 91,8 3,9 94,4 82,8 0,3 94,4 82,8 94,4 82,8 Harjumaa 92,4 3,4 95,0 91,1 0,1 95,0 91,1 95,0 91,1 Hiiumaa 88,3 2,9 96,7 90,7 0,3 96,7 90,7 96,7 90,7 Ida-Virumaa 97,2 0,7 98,8 91,7 0,1 98,8 91,7 98,8 91,7 Narva 95,5 1,4 97,9 93,9 0,3 97,9 93,9 97,9 93,9 Jõgevamaa 97,6 1,4 98,4 95,6 0,1 98,4 95,6 98,4 95,6 Järvamaa 94,7 1,5 97,8 96,0 0,0 97,8 96,0 97,8 96,0 Läänemaa 95,6 1,6 96,3 72,4 0,3 96,3 72,4 96,3 72,4 Lääne-Virumaa 95,8 1,5 97,7 92,7 0,2 97,7 92,7 97,7 92,7 Põlvamaa 93,0 2,1 97,2 86,7 0,0 97,2 86,7 97,2 86,7 Pärnumaa 94,0 2,7 96,4 91,9 0,1 96,4 91,9 96,4 91,9 Raplamaa 97,6 1,9 98,3 94,3 0,2 98,3 94,3 98,3 94,3 Saaremaa 96,8 1,9 97,0 94,9 0,4 97,0 94,9 97,0 94,9 Tartumaa 95,1 3,0 96,3 88,2 0,1 96,3 88,2 96,3 88,2 Valgamaa 92,6 2,4 96,3 81,9 0,2 96,3 81,9 96,3 81,9 Viljandimaa 94,8 1,7 97,5 87,1 0,2 97,5 87,1 97,5 87,1 Võrumaa 95,5 1,7 97,2 85,4 0,1 97,2 85,4 97,2 85,4 35 2013. aastal vaktsineeriti leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 12 754 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 12 683, noorukeid (15-17. a) – 7 ja täiskasvanuid – 64. Revaktsineeriti 10 862 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 10 740, noorukeid (15-17. a) – 87 ja täiskasvanuid – 35. Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 8 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6 (2012. a oli 6 haiget ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 7 juhul diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, ühel juhul põhineb diagnoos kliinilise pildi alusel. Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana (kaks juhtu), meningiidina (viis juhtu) ja täpsustamata meningokokknakkusena (üks juht). Esines üks letaalne juht. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Venemaal). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Ida- Virumaal (1,1), Pärnumaal (2,3) ja Viljandimaal (2,1). Haigestunutest 50,0% olid lapsed vanuses 0-14 a, 25,0% - isikud 20-39 a ning 25,0% - üle 50-aastased isikud. Mehi oli 62,5%, naisi – 37,5%. Haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Kõik haiged hospitaliseeriti. Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks ühel juhul N. meningitidis serogrupp B, ühel juhul N. meningitidis serogrupp C, ühel juhul mittegruppeeruv N. meningitidis ning. Neljal juhul serogrupp ei ole teada. Joonis 52. Meningokokknakkus, 1991-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 4 3,5 Haigestumus 100 000 el. kohta 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aastad 2013 Joonis 53. Meningokokknakkuse lõpe, 2000-2012 (%) 100% 80% 60% 40% Surnud 20% Paranenud 0% 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 36 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20  2013. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 206 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 50, noorukeid (15-17 a.) – 29 ja täiskasvanuid – 127. Revaktsineeriti 29 täiskasvanud isikut. Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 40 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,0 (2012. a oli 43 juhtu ehk 3,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul septitseemiana, ühel juhul meningiidina, 37 juhul kopsupõletikuna ja ühel juhul täpsustamata nakkusena. Oli üks letaalne juht. Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumine oli Pärnumaal (13,1 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Raplamaal (5,7) ja Tallinnas (5,2). Enamus haigestunutest olid üle 50-aastased isikud (60,0%). Mehi oli 60,0% ja naisi 40,0%. 65,0% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Enamus haigetest haigestusid veebruarist maini (55,0% üldarvust). Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Tabel 12. Laste hõlmatus Haemophilus influenzae tüüp b immuniseerimisega, 2013. a (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts Vaktsineerimisest 7k-14a 2a. 0-14a . 2-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 70,7 95,1 0,1 59,3 2,1 Tallinn 75,6 94,6 0,1 63,6 2,7 Harjumaa 74,4 92,5 0,0 66,2 2,8 Hiiumaa 61,4 93,6 0,1 58,0 2,0 Ida-Virumaa 64,3 97,2 0,0 47,8 0,7 Narva 67,1 95,7 0,1 50,9 1,5 Jõgevamaa 63,7 98,0 0,1 49,6 0,9 Järvamaa 60,8 93,8 0,0 49,5 1,4 Läänemaa 64,6 98,7 0,1 60,2 0,9 Lääne-Virumaa 67,2 96,6 0,1 57,7 1,3 Põlvamaa 67,2 94,7 0,0 54,8 1,7 Pärnumaa 66,9 95,0 0,0 57,2 2,3 Raplamaa 73,7 97,9 0,1 70,5 1,9 Saaremaa 68,7 98,1 0,1 53,2 1,3 Tartumaa 69,6 95,4 0,1 57,9 1,9 Valgamaa 63,6 93,3 0,2 48,9 2,6 Viljandimaa 64,4 96,0 0,0 53,9 1,5 Võrumaa 64,9 97,0 0,1 57,5 1,2 2013. aastal vaktsineeriti Haemophilus influenzae tüüp B vastu 14 009 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 977 ja täiskasvanuid – 32. Revaktsineeriti 12 966 last. Sarlakid (A38) Registreeriti 470 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 35,6 (2012. a vastavalt 740 ja 55,2). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Raplamaa. Suurem haigestumus oli Tartumaal (81,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Võrumaal (71,0) ja Saaremaal (56,6). 37 Joonis 54. Sarlakite haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Joonis 55. Sarlakid, 1990-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigestunutest 93,4% moodustasid 1–9-aastased lapsed. Mehi oli 54,3%, naisi 45,7%. 82,6% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 16,2% – kooliõpilased. Haigestumise tõus oli talvel- kevadel. Jaanuarist maini haigestus 65,1% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 4,2% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Tuulerõuged (B01) Registreeriti 6 299 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 477,1 (2012. a vastavalt 9070 ja 676,8). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Järvamaal (876,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (832,9) ja Põlvamaal (812,5). 38 Joonis 56. Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Joonis 57. Tuulerõuged, 1985-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigestunutest 60,8% moodustasid 1-4-aastased ja 28,5% – 5-9-aastased lapsed. Mehi oli 51,6%, naisi 48,4%. Rohkem haigusjuhte oli talvel-kevadel, jaanuaris-mais registreeriti 59,5% haigete üldarvust. 2013. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 545 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 364, noorukeid (15-17 a) – 7 ja täiskasvanuid – 174. Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) Registreeriti 110 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,3 (2012. a oli 104 juhtu ehk 7,8 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 13,6% juhtudest, meningiidina 3,6% juhtudest, kombineeritud vormina (meningiit+septitseemia, septitseemia+kopsupõletik) 4,5%, kopsupõletikuna 78,2% juhtudest. Oli 6 letaalset juhtu. 39 Joonis 58. Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005-2013 120 kopsupõletik 100 meningiit 80 septitseemia Haigete arv 60 40 20 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (56,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (14,3) ja Ida-Virumaal (12,3). Joonis 59. Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Haigetest 70,0% olid 50-aastased ja vanemad isikud ning 11,8% olid 0-9-aastased lapsed. Mehi oli 53,6%, naisi 46,4%. 60,0% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 22,7% - töötava isikud ning 11,9% - koolieelsed lapsed. Haigestumise tõus oli jaanuaris-mais, haigestusid 61,8% haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 98,2% haigetest hospitaliseeriti. Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Venemaal). 2013. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 927 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 751, noorukeid (15-17 a.) – 7 ja täiskasvanuid – 169. Revaktsineeriti 67 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 63, täiskasvanuid – 4. 2013. aastal jätkuvalt tüpiseeriti S. pneumoniae kultuure verest ja liikvorist. Uuriti 28 kultuuri, tuvastati 9 erinevat tekitaja serogruppi (serotüüpe ei määranud). Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 309 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 23,4 (2012. a oli 26 juhtu ehk 1,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). 87,7% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. 40 263 juhul esines enteroviirusmeningiit ja –entsefaliit. Tekitajaks oli 26 juhul ECHO 30, ühel juhul – Coxsackie B, 5 juhul – muud tsütopaatilised enteroviiruslikud agensid, 231 juhul – tüpiseerimata enteroviirused. Joonis 60. Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Saaremaa. Suurem haigestumus oli Jõgevamaal (72,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (56,0) ja Tartumaal (47,0). Haigetest 29,1% olid 5-9-aastased ning 27,2% – 10-14-aastased lapsed. Mehi oli 56,3%, naisi 43,7%. 52,1% haigestunutest olid kooliõpilased, 26,2% – eelkooliealised lapsed. Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juunist septembrini haigestus 90,6% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. 83,8% haigusjuhtudest olid sporaadilised, 7,1% juhtudest esines kolletes 2-4 juhuga. Hospitaliseeriti 98,4% haigetest. Joonis 61. Muude viirusentsefaliitide ja -meningiitide haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) 41  Viirushepatiidid ja HIV A-viirushepatiit (B15) Esines 6 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2012. a haigestus 63 inimest ehk 4,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogiliselt. Joonis 62. A-viirushepatiit, 1990-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 140 Haigestumus 100 000 el. kohta 120 100 80 60 40 20 0 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Haigestunuid registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 el. kohta), Narvas (3,2), Lääne-Virumaal (1,7) ja Tartumaal (1,3). Joonis 63. A-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Araabia Ühendemiraatides, Egiptuses ja Horvaatias). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 33,3% haigetest olid vanuses 20-29 aastat, 66,7% - üle 40 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 66,7% haigestunutest olid töötavad ja 33,3% - mittetöötavad inimesed. 2013. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 3 468 inimest, neist 0-14. a lapsi – 670, noorukeid (15-17. a) – 150, täiskasvanuid – 2 648. Revaktsineeriti 18 täiskasvanud isikut. 42 Joonis 64. A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999-2013 8000 7000 6000 Isikute arv 5000 4000 3000 2000 1000 0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Aastad Äge B-viirushepatiit (B16) Registreeriti 11 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2012. a oli 9 juhtu ehk 0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 65. Äge B-viirushepatiit, 1990–2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 45 Haigestumus 100 000 el. kohta 40 35 30 25 20 15 10 5 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (1,2 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (2,2), Narvas (3,2) ja Tartumaal (1,3). 43 Joonis 66. Ägeda B-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Haigestunutest oli 20–39-aastaseid 81,9%. Ei esinenud ühtegi haigusjuhtu alla 20-aastastel isikul. Mehi oli 72,7%, naisi – 27,3%. Joonis 67. Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1990-2013 100% 90% 60 ja > 50-59 80% 40-49 70% 30-39 60% 20-29 15-19 50% 10-14 40% 7-9 5-6 30% 3-4 20% 1-2 10% 0 0% 54,5% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 36,4% töötavad inimesed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Venemaal). Hospitaliseeriti 72,7% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: meditsiiniliste manipulatsioonide kaudu 9,1% juhtudest, narkootikumide parenteraalne kasutamine 27,3% juhtudest, seksuaalne tee 27,3%. 36,4% juhtude puhul jäi riskitegur välja selgitamata (2012. a – 55,6%, 2011. a – 43,8%, 2010. a – 43,5%, 2009. a – 75,9%, 2008. a – 67,9%, 2007. a – 56,8%). 44 Joonis 68. Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990-2013 100% 90% Võimalik ohutegur ebaselge 80% Muu iluteenus 70% Tätoveerimine 60% Suguakt 50% Narkomaania 40% Perinataalne nakatumine Töötamine verega 30% Meditsiinilised manipulatsioonid 20% Vere või plasma ülekanne 10% 0% Tabel 13. Laste hõlmatus B-viirushepatiidi immuniseerimisega, 2013 (%) Vakts-tud Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/näid. Vaktsineeri 7k-14a 2a 13-14a. 0-14a. misest keeld 0-14a KOKKU 89,6 94,7 93,4 0,1 3,2 Tallinn 93,3 93,9 92,8 0,1 4,0 Harjumaa 89,5 92,0 92,1 0,0 3,5 Hiiumaa 84,7 90,4 90,1 0,2 0,0 Ida-Virumaa 91,8 97,2 96,6 0,0 1,2 Narva 95,9 96,2 95,7 0,1 2,3 Jõgevamaa 86,7 98,0 97,6 0,1 1,4 Järvamaa 85,8 94,7 96,0 0,1 1,8 Läänemaa 86,6 98,7 91,2 0,1 1,9 Lääne-Virumaa 86,1 96,6 93,8 0,2 2,5 Põlvamaa 84,8 94,7 95,4 0,0 2,8 Pärnumaa 84,9 95,2 91,9 0,1 3,1 Raplamaa 88,3 97,9 94,4 0,1 2,2 Saaremaa 87,2 97,8 96,7 0,2 2,0 Tartumaa 87,5 95,5 92,3 0,1 3,6 Valgamaa 80,9 91,9 90,5 0,1 4,7 Viljandimaa 85,0 94,4 94,9 0,1 2,3 Võrumaa 83,4 95,5 94,5 0,0 1,9 2013. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 24 122 inimest, nendest 0-14 a. lapsi – 22 629, noorukeid (15-17. a) – 66 ja täiskasvanuid – 1 427. Revaktsineeriti 133 täiskasvanud isikut. Äge C-viirushepatiit (B17.1) Registreeriti 28 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,1 (2012. a oli 24 juhtu ehk 1,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). 45 Joonis 69. Äge C-viirushepatiit, 1994-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 30 25 Haigestumus 100 000 el. kohta 20 15 10 5 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Kõik haigusjuhud olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (2,7 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Ida- Virumaal (6,7), Narvas (11,2), Lääne-Virumaal (1,7), Tartumaal (0,7) ja Valgamaal (3,3). Joonis 70. Ägeda C-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) 60,7% haigestunutest olid 20–39-aastased ning 28,6% - 40-59-aastased isikud. Mehi oli 46,4% ja naisi 53,6%. 64,3% moodustasid mittetöötavad ja 28,6% - töötavad inimesed. 46 Joonis 71. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 1994-2013 Joonis 72. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001-2013 100% 90% 80% ≥ 60 50-59 70% 40-49 60% 30-39 20-29 50% 15-19 40% 10-14 5-9 30% 1-4 20% 0 10% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Hospitaliseeriti 57,1% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 28,6% juhtudest, sugulisel teel – 25,0% juhtudest, tätoveerimisel – 3,6% juhtudest, perinataalselt – 3,6% juhtudest. 39,3% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2012. a – 58,3%, 2011. a – 46,5%, 2010. a – 94,1%, 2009. a – 64,2%, 2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%). 47 Joonis 73. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003-2013 100% 90% Tätoveerimine 80% Suguakt 70% Narkomaania 60% Med. 50% manipulatsioonid Perinataalne 40% nakatumine 30% 20% 10% 0% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Joonis 74. Ägeda C-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2012 100% Teadmata 90% On teada 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 E-viirushepatiit (B17.2) 2013. aastal ei ole registreeritud E-viirushepatiidi haigusjuhte. 48 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) Registreeriti 24 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,8 (2012. a oli 45 juhtu ehk 3,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 75. Krooniline B-viirushepatiit, 2004-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 4 3,5 3 Haigestumus 100 000 el. kohta 2,5 2 1,5 1 0,5 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (2,0 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Ida-Virumaal (7,8), Narvas (1,6), Lääne-Virumaal (6,6), Pärnumaal (1,2) ja Tartumaal (1,3). 37,5% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50 aastat ja rohkem ning 45,8% - 30-49- aastased isikud. Mehi oli 41,7%, naisi 58,3%. Tegevusala järgi: 50,0% haigetest olid mittetöötavad ja 41,7% - töötavad isikud. Hospitaliseeriti 33,3% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 12,5% juhtudest, sugulisel teel 4,2% juhtudest, perinataalselt – 4,2%. 79,2% juhtudest jäi riskitegur teadmata. Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) Registreeriti 236 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 17,9 (2012. a vastavalt 220 ja 16,4). Joonis 76. Krooniline C-viirushepatiit, 2004-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 49 Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigusjuhte registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Tartumaal (50,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (47,9) ja Ida-Virumaal (24,6). 39,4% haigestunutest olid vanuses 30–39 aastat, 24,2% moodustasid 20-29-aastased isikud. 70,8% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 19,9% - töötavad isikud. Mehi oli 73,3%, naisi 26,7%. Hospitaliseeriti 7,6% haigetest. Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 58,9% juhtudest. Joonis 77. Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010-2013 Tätoveerimine 100% 90% Suguakt 80% 70% Narkootikumide 60% kasutamine 50% Perinataalne nakatumine 40% 30% Töötamine verega 20% 10% Med. manipulatsioonid 0% 2010 2011 2012 2013 Vereülekanne Joonis 78. Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004-2013 100% Ägedad viirushepatiidid 90% HCV krooniline 80% HBV krooniline 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 50  HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2013. a) HIV-nakkust diagnoositud 8702 inimesel. 2013. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 325, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 24,6 (2012. a vastavalt 315 ja 23,5). Enim 2013. a avastatud nakatunuid elab Tallinnas (56,9%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 37,8%). Joonis 79. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Tabel 14. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987-2013 Kokku 1987- 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 1999 Tallinn 64 25 528 377 323 262 263 263 240 216 150 165 205 148 185 3414 Harjumaa 6 3 56 22 39 25 15 12 15 14 43 11 12 273 Hiiumaa 1 1 2 Ida-Virumaa 11 56 454 261 245 224 147 150 143 123 114 97 81 79 73 2258 Narva (eraldi) 1 302 409 215 183 193 121 162 170 160 75 71 54 52 50 2218 Jõgevamaa 1 1 1 3 Järvamaa 1 3 1 1 2 2 3 13 Läänemaa 1 1 2 Lääne-Virumaa 2 1 8 3 20 11 6 9 17 10 2 4 6 3 5 107 Põlvamaa 1 1 1 1 4 Pärnumaa 4 1 2 1 3 1 2 6 3 1 2 26 Raplamaa 4 3 1 1 2 1 1 13 Saaremaa 2 1 2 1 1 7 Tartumaa 1 4 13 20 16 64 66 40 20 19 15 20 16 8 322 Valgamaa 1 2 1 1 1 6 Viljandimaa 3 1 2 1 2 1 2 2 1 15 Võrumaa 2 1 3 Muu 11 4 1 16 Kokku: 96 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 370 315 325 8702 51 Joonis 80. HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995-2013 (registreeritud juhtude arv) 1600 70 1400 60 HIV nakkus 1200 AIDS 50 HIV-nakkus, juhtude arv 1000 HIV-tõbi, juhtude arv 40 800 30 600 20 400 10 200 0 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Vanusrühmas 0-4 a diagnoositi HIV-nakkus 2 lapsel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 20–29 (36,9%) ja 30–39 (31,1%). HIV-nakatunutest 61,5% on mehed ja 38,5% naised. Joonis 81. HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2001-2013 (%) 100% 90% 80% >50 70% 40-49 60% 30-39 20-29 50% 15-19 10-14 40% 5-9 1-4 30% 0 20% 10% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Oletatavad levikuteed on teada 76,3% 2013. aasta jooksul avastatud HIV-positiivsetest: emalt lapsele – 2 (0,6% üldarvust), parenteraalne – 72 (22,2%), seksuaalne – 174 (53,5%). 2013. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 151 641 isikut (2012. aastal – 144 589, 2011. aastal – 147 453, 2010. aastal – 142040, 2009. aastal – 139 471, 2008. aastal – 136 699, 2007. aastal – 116 790). Kokku uuriti aasta jooksul 212 506 proovi. 52  Joonis 82. HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000-2013 (%) 45 42,2 40,9 40,9 38,7 38,4 38,5 40 37 35,8 35 33,1 33,6 29,7 30 27,8 25 23,5 % 20 20 15 10 5 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Tabel 15. HIV-nakkuse suhtes uuritud isikud uuringupõhjuste kaupa, 2007-2013 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Neist positiivsed Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritud kontingent HIV-tõvestunutega seksuaalvahekorras 22 1 6 5 5 4 olnud isikud Narkootiliste ainete 213 20 58 26 12 13 8 5 tarvitajad Suguhaiged 324 4 77 2 1 Abordilõppega 2 535 9 3 rasedused Vere- ja 55 198 7 54 867 5 52 226 8 59 395 7 58 393 3 65 164 4 63 972 4 elundidoonorid Rasedad 34 515 52 32 394 41 32 570 45 30 558 30 31 633 20 21049 19 18 554 15 Vere ja organite 3 retsipiendid Relvajõududes 64 212 19 57 73 1 teenivad isikud Kinnipeetavad isikud 3 982 63 4 160 61 4 944 68 4 431 72 3 970 53 3937 46 3456 29 Kliinilistel näidustustel uuritud 3 853 87 6 2 isikud Anonüümselt uuritud 7 837 243 7 475 180 8 510 46 4 591 35 4 035 26 6 058 27 5 390 42 isikud Tervishoiutöötajad 613 741 771 773 1 401 Profülaktiliselt 20 503 87 37 668 232 38 788 199 42 112 202 48 632 244 47 551 206 58 795 225 uuritud isikud Epidemioloogilistel näidustustel uuritud 1 860 60 isikud Muud 2 433 45 53 Tabel 16. Testimine HIV-nakkuse suhtes maakonniti, 2013 Piirkond Testitud isikute arv Testide arv Tallinn 80 746 120 975 Harjumaa Hiiumaa 241 241 Ida-Virumaa 7 176 8 338 Narva 5 020 5 141 Jõgevamaa 252 253 Järvamaa 629 629 Läänemaa 835 835 Lääne-Virumaa 1 138 1 145 Põlvamaa 498 498 Pärnumaa 9 965 9 967 Raplamaa 513 513 Saaremaa 628 630 Tartumaa 42 338 61 547 Valgamaa 381 513 Viljandimaa 1 281 1 281 Võrumaa Kokku 151 641 212 506 HIV-tõbe diagnoositi 24 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1,8 (2012. aastal 36 juhtu ehk 2,7 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2013. a) HIV-tõbi diagnoositud 414 inimesel. Tabel 17. HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988-2013 Kokku 1988- 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Maakond/aasta Tallinn 3 2 2 3 11 10 11 27 27 15 5 10 15 11 152 Harjumaa 1 2 1 4 1 2 1 10 4 5 2 33 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 1 4 9 7 13 21 12 6 6 9 5 93 Narva (eraldi) 5 7 8 11 13 10 8 3 15 5 2 87 Jõgevamaa 1 1 2 Järvamaa 1 1 Läänemaa 1 1 Lääne-Virumaa 1 1 1 1 1 3 8 Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 3 4 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 1 Tartumaa 1 1 2 Valgamaa 1 1 1 3 Viljandimaa 0 Võrumaa 0 Muu/teadmata 23 1 24 Kokku: 23 3 2 4 11 27 30 34 57 61 38 25 39 36 24 414 54 Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Järvamaal ja Lääne- Virumaal. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (5,6 100 000 elaniku kohta), Lääne- Virumaal (5,0), Narvas (3,2) ja Järvamaal (3,2). 58,3% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39 aastat, 29,2% - 50-59 aastat. Mehi oli 75,0%, naisi 25,0%. 55  Muud zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti 2 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2012. a oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Valgamaal (6,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 83. Leptospiroos, 1994-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 0,9 0,8 0,7 Haigestumus 100 000 el.kohta 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aasta Mõlemad diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud (tüpiseerimata Leptospira spp). Mõlemad haiged olid mehed vanuses 15-19 ja 40-49 a, hospitaliseeritud, paranesid. Nakatumine toimus ühel juhul oletatavalt metsas viibimise ajal, ühel juhul – väljaspool Eestit (Tais). Tulareemia (A21) Registreeriti üks tulareemia haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,08 (2012. aastal ei olnud). Haigusjuht esines Harjumaal (0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 84. Tulareemia, 1995-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 1,8 1,6 1,4 1,2 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0,0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Diagnoos oli laboratoorselt kinnitatud. Haige oli mees vanuses üle 60 a, hospitaliseeritud, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt puugi hammustuse tagajärjel. 56 Listerioos (A32) Registreeriti 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2012. a oli 3 juhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigus esines Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Pärnumaal (1,2). Joonis 85. Listerioos, 2004-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) Mõlemad diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus mõlemal juhul listeeria septitseemiana. Joonis 86. Listerioosi kliinilised vormid, 2004-2013 (n=32) Mõlemad haiged olid vanuses üle 60 aastat, pensionärid. Haiged hospitaliseeriti, letaalseid juhte ei esinenud. Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5) Registreeriti 19 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,4 (2012. a oli samuti 19 juhtu ehk 1,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 57 Joonis 87. Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumine, 1999-2013 (haigete arv) 20 18 16 14 Haigete arv 12 10 8 6 4 2 0 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (6,6 100 000 el. kohta), Saaremaal (6,3) ja Raplamaal (2,9). Joonis 88. Neerusündroomiga hemorraagilise palaviku haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) 57,9% haigetest moodustasid 20-49-aastased isikud ning 36,8% - üle 60-aastased isikud. Mehi oli 84,2% ja naisi 15,8%. 52,6% olid töötavad ja 47,4% - mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 94,7% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Soomes ja Venemaal). Enamus haigetest haigestus septembris-novembris (52,6%). Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) 2013. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. a). Registreeriti 1 465 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 111,0 (2012. a vastavalt 1608 ja 120,0). 58 Joonis 89. Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2003-2013 5000 Loomahammustused 900 4500 Marutaudi põdenud loomad 800 Marutaudi põdenud loomad (abs. arv) Loomahammustused (abs. arv) 4000 700 3500 600 3000 500 2500 400 2000 300 1500 200 1000 500 100 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Enim registreeriti loomahammustusi Põlvamaal (222,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (220,5), Tartumaal (193,3) ja Saaremaal (188,6). Joonis 90. Loomahammustused maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (68,9%) ja kassid (27,4%). Inimesi rünnanud loomade seas olid ahv, deegu, hiir, hobune, kährik, metssiga, mutt, mäger, mügri, nahkhiir, naarits, orav, rebane, rott, siga, tuhkur. Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 26,0%, 50-aastaseid ja vanemaid – 21,9%. Mehi oli 47,0%, naisi – 53,0%. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei olnud 2013. aastal marutaudi loomadel (2012. a – ei olnud, 2011. a – 1, 2010. a – ei olnud, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2012. a vaktsineeriti marutaudi vastu 36 589 looma, neist koeri 61,0%, kasse 38,9%, tuhkruid 0,05%. 2013. a vaktsineeriti marutõve vastu 613 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 97, noorukeid (15-17 a.) – 21, täiskasvanuid – 495. Revaktsineeriti 138 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 9, noorukeid (15- 17 a.) – 4, täiskasvanuid – 125. Immuunglobuliinprofülaktikat ei rakendatud. 59  Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 114 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,6 (2012. a oli 178 juhtu ehk 13,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 91. Puukentsefaliit, 1970-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 30 Haigestumus 100 000 el. kohta 25 20 15 10 5 0 1970 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 100,0% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaa, Järvamaa ja Raplamaa. Kõige suurem haigestumus oli Hiiumaal (34,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (33,5), Saaremaal (28,3) ja Võrumaal (14,8). 49,2% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 23,7% - isikud vanuses 30–49 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Joonis 92. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002-2013 (%) 40,4% moodustasid mittetöötavad ja 37,7% - töötavad inimesed, 12,3% olid koolilapsed. Kõik haiged haigestusid maist detsembrini, maksimaalne haigestunute arv oli juunis- septembris (79,8% haigete üldarvust). 60 Joonis 93. Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Joonis 94. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2013 Hospitaliseeriti 86,8% haigestunutest. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 16 juhul. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Pärnumaal (17,5% haigete üldarvust), Harjumaal (14,0%), Tartumaal (7,0%) ning Võrumaal (6,1%). Nakatumist väljaspool Eestit ei esinenud. Nakatumise koht jäi teadmata 37,7% juhtudest. Nakatumist alimentaarsel teel ei esinenud. 2013. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 13 324 inimest, neist lapsi vanuses 0-14. a 4 063, noorukeid vanuses 15-17. a – 693 ja täiskasvanuid 8 568. Revaktsineeriti 17 029, neist lapsi vanuses 0-14. a – 3 399, noorukeid vanuses 15-17. a – 1 048 ning täiskasvanuid 12 582. 61 Joonis 95. Puukentsefaliidi haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999-2013 20 12,0 Hõlmatus imuniseerimisega, % Haigestumus 100 000 el. kohta 18 16 10,0 14 8,0 12 10 6,0 8 6 4,0 4 2,0 2 0 0,0 Aasta Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) Registreeriti 1 132 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 85,7 (2012. aastal oli 1 546 juhtu ehk 115,4 100 000 elaniku kohta). Joonis 96. Lyme’i tõbi, 1992-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta) 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 1992 1995 1998 2001 2004 2007 2010 2013 72,4% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 27,6% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (584,6 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (231,5) ja Läänemaal (142,1). 62 Joonis 97. Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) 53,7% haigetest oli vanuses 50 aastat ja vanemad, 28,6% - 30-49-aastased isikud. Mehi oli 34,4%, naisi 65,6%. 49,2% moodustasid töötavad ja 34,7% - mittetöötavad inimesed. 39,4% haigetest haigestusid juulis-septembris. Joonis 98. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002-2013 (%) 63 Joonis 99. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2013 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Hospitaliseeriti 5,7% haigestunutest. Nakatuti sagedamini Harjumaal (19,4% haigete üldarvust), Saaremaal (8,8%) ja Pärnumaal (4,6%). Nakatumise koht jäi teadmata 38,9% juhtudest. 10 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Leedus üks, Lätis üks, Prantsusmaal üks, Saksamaal kaks, Soomes kaks, Suurbritannias üks ja Venemaal kaks). 64  Sugulisel teel levivad haigused Joonis 100. Sugulisel teel levivate haiguste haigestumus, 1994-2013 400 Süüfilis Gonokokknakkus 350 Klamüüdiahaigused Haigestumus 100 000 el. kohta 300 Anogen gerpesviirusnakkus 250 200 150 100 50 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Aastad Süüfilis (A50-A53) Registreeriti 38 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 2,9 (2012. a oli 41 haiget ehk 3,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 50,0% haigete üldarvust. Joonis 101. Süüfilise haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Tabel 18. Süüfilise haigestumus, 2001-2013 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Haigestumus (100 000 29,2 20,9 17,3 13,6 8,2 9,3 5,7 5,3 4,4 5,1 5,0 3,1 2,9 elaniku kohta) 65 Nakkushaigust registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 44,7% juhtude üldarvust (2012. a – 48,8%, 2011. a – 58,2%, 2010. a – 53,6%, 2009. a – 35,6%, 2008. aastal – 66,2%). Suurem haigestumus oli Narvas (8,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Valgamaal (6,5), Tallinnas (4,2) ja Viljandimaal (4,2). 60,5% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 30-49. a, 26,3% - 20-29. a. Mehi oli 55,3%, naisi 44,7%. Joonis 102. Varajase süüfilise osakaal, 2000-2013 120 100 80 60 40 20 0 Joonis 103. Süüfilise haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005-2013 (%) Gonokokknakkus (A54) Registreeriti 136 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,3 (2012. a oli 217 juhtu ehk 16,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Jõgevamaa ja Järvamaa. Tallinnas registreeriti 40,4% juhtude üldarvust. (2012. a – 48,4%, 2011. a – 56,2%, 2010. a – 45,9%, 2009. a – 41,7%). Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (19,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (18,0), Pärnumaal (15,5) ja Viljandimaal (14,5). Haigetest 50,7% olid vanuses 20–29 aastat, 24,3% - 30-39 aastat. Mehi oli 30,9%, naisi 69,1%. 66 Joonis 104. Gonokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Tabel 19. Gonokokknakkuse haigestumus, 2001–2013 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Haigestumus 48,1 39,5 34,0 38,5 21,4 20,8 13,0 10,9 9,5 8,1 13,1 16,2 10,3 100 000 elaniku kohta Joonis 105. Gonokokknakkuse haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005-2013 (%) Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) Registreeriti 1 625 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 123,1 (2012. a oli 1596 juhtu ehk 119,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Tallinnas registreeriti 30,9% juhtude üldarvust (2012. a – 34,4%, 2011. a – 35,8%, 2010. a – 37,4%, 2009. a – 38,0%, 2008. aastal – 40,3%). Suurem haigestumus oli Pärnumaal (243,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (165,0) ja Lääne-Virumaal (160,3). Haigetest 58,6% olid vanuses 20–29 aastat, 21,4% - 15-19 aastat ja 13,0% - 30–39-aastat. Mehi oli 10,9%, naisi 89,1%. 67 Tabel 20. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus, 2001-2013 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Haigestumus 100 306,3 293,1 219,1 199,4 188,6 188,0 184,8 163,9 150,3 129,6 131,6 119,1 123,1 000 elaniku kohta Joonis 106. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Joonis 107. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste jaotus soo järgi, 2000-2013 68 Joonis 108. Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus vanusrühmade kaupa, 2005-2013 (%) Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60) Alates 1. aprillist 2013. a ei ole anogenitaalsed herpesviirusnakkused enam registreeritavad nakkushaigused. 69  Muud nakkushaigused Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 30 proovis (50,0%). 2013. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 14 172 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 14 054, noorukeid (15-17 a) – 5 ja täiskasvanuid – 113. Revaktsineeriti 25 423 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 352, noorukeid (15-17 a) – 2 ja täiskasvanuid – 69. Malaaria (B50-B54) Registreeriti kolm sissetoodud haigusjuhtu, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2012. aastal – vastavalt 6 ja 0,4). Nakkust registreeriti Tallinnas (üks haigusjuht ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (üks haigusjuht ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Järvamaal (üks haigusjuht ehk 2,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium falciparum). Kõik haiged olid töötavad mehed. Kaks haiget olid vanusrühmast 30-39 aastat, üks - vanusrühmast 15-19 aastat. Kaks haiget olid hospitaliseeritud. Letaalseid juhte ei olnud. Oletatav nakatumine toimus Aafrikas (Djibouti Vabariigis üks, Nigeerias kaks). Joonis 109. Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962-2013 Nakkuslik mononukleoos (B27) Alates 1. aprillist 2013. a ei ole nakkuslik mononukleoos enam registreeritav nakkushaigus. 70 Leegionärihaigus (A48.1) Registreeriti 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2012. a oli 3 juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkust registreeriti Tallinnas (kolm haigusjuhtu ehk 0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (vastavalt kolm ja 2,3), Hiiumaal (kaks ja 20,0), Ida-Virumaal (üks ja 1,0) ja Pärnumaal (üks ja 1,1). 30,0% patsientidest haigestusid jaanuarikuus, 30,0% - juulikuus. Joonis 110. Leegionärihaiguse haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Joonis 111. Leegionärihaigus, 1999-2013 (haigestumus 100 000 el. kohta)) 0,8 0,7 Haigestumus 100 000 el. kohta 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Üks haige oli vanusrühmast 30-39-aastat, kolm – 40-49 aastat, üks – 50-59 aastat ning viis – üle 60 aastat. Mehi oli 80,0%, naisi – 20,0%. 50,0% haigetest moodustasid vanadus- ja 20,0% - töövõimetuspensionärid. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Esines neli letaalset juhtu. Sügelised (B86) Alates 1. aprillist 2013. a ei ole sügelised enam registreeritav nakkushaigus. 71 Teetanus (A33-A35) Registreeriti üks haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2012. aastal haigusjuhte ei registreeritud, 2011. aastal – kaks haigusjuhtu). Haigusjuht registreeriti Ida-Virumaal (haigestumus 100 000 el. kohta 1,0). Haige oli naine, vanaduspensionär vanuses üle 60 a, paranes. Joonis 112. Teetanus, 1995-2013 (haigete ja surmajuhtude arv) 2013. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 14 155 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 14 060, noorukeid (15-17. a) – 4 ja täiskasvanuid – 91. Revaktsineeriti 62 195 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 25 444, noorukeid (15-17. a) – 11 927 ja täiskasvanuid – 24 824. Sealhulgas trauma puhul vaktsineeriti 22 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 2, noorukeid (15-17. a) – 1 ja täiskasvanuid – 19. Revaktsineeriti 17 507 inimest, nendest 0-14. a lapsi – 5, noorukeid (15- 17. a) – 34 ja täiskasvanuid – 17 468. Joonis 113. Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995-2013 (vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast) 72  Helmintiaasid 2013. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 18 018 roojaproovi ja 968 perianaalkaabet. Avastati 56 difüllobotriaasi nakkuse juhtu. Registreeriti kolm ehhinokokoosi haigusjuhtu ja üks trihhinelloosi juht. Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 56 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,2 (2012. aastal vastavalt 67 ja 5,0). Juhtusid registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (34,8), Tartumaal (15,7) ja Pärnumaal (8,4). Joonis 114. Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2013 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 67,9% olid 40-aastased ja vanemad, 26,8% - 20-39-aastased. Mehi oli 53,6%, naisi 46,4%. 48,2% haigestunutest olid mittetöötavad ja 44,6% - töötavad isikud. Parasiithaiguse esinemist registreeriti aastaringselt. Maksimaalne haigusjuhtude arv registreeriti juunis (10) ja septembris (10). Askaridiaas (B77) Alates 1. Aprillist 2013. A ei ole askaridiaas enam registreeritav nakkushaigus. Enterobiaas (B80) Alates 1. Aprillist 2013. A ei ole enterobiaas enam registreeritav nakkushaigus. Ehhinokokoos (B67) Registreerit kolm ehhinokokoosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2012. aastal oli samuti kolm haigusjuhtu ehk 0,2 100 000 el. kohta). Nakkust registreeriti Jõgevamaal (2,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (3,3) ja Viljandimaal (1,8). Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Kõik haiged olid naised vanuses üle 50 a. Kaks haiget hospitaliseeriti, üks viibis kodusel ravil, paranesid. Nakatumise asjaolud ei selgunud. Trihhinelloos (B75) Registreerit üks trihhinelloosi haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,08 (2012. aastal ei olnud). Haigusjuht registreeriti Tartumaal (0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigus on diagnoositud kliinilise pildi alusel. Haige oli mees vanuses 50-59 a, töövõimetu, viibis kodusel ravil, paranes. Nakatumine toimus metssea liha söömisel. 73  Riikliku immuniseerimiskava täitmine Uus immuniseerimiskava on kehtestatud 2012. aastal sotsiaalministri 1. juulil 2011.a määrusega nr 30. Hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega Immuniseerimist teostav tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama aruanded «Laste, õpilaste ja noorukite hõlmatus immuniseerimisega» Terviseameti regionaalsele talitusele üks kord aastas 10. jaanuariks. Vaktsineerimise ja hõlmatuse andmed kogutakse, analüüsitakse ja tulemused avalikustatakse Terviseameti koduleheküljel. Immuniseerimiskavasse kuuluvad vaktsineerimised, mille kohta on esitatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitatud hõlmatuse tasemed. Leetrid, mumps ja punetised Leetrite-, mumpsi- ja punetiste-vastase vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastaste laste seas suurenes võrreldes 2012. a. ja oli 2013. a. 93,7% (WHO soovitus – 95%). 2-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Põlvamaal, Viljandimaal ja Valgamaal. Hõlmatus revaktsineerimisega 14-aastaste laste seas moodustas 92,3%. Difteeria ja teetanus 1-aastaste laste hõlmatus difteeria- ja teetanuse-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2012. a. ja moodustas 2013. a. 93,6% (WHO soovitus – 95%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Pärnumaal, Viljandimaal ja Valgamaal. 2- aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,8%. 7-aastaste laste seas vähenes hõlmatuse tase teise korduvvaktsineerimisega võrreldes 2012. aastaga ning oli 2013. aastal 78,2 % (revaktsineerimata laste arv oli 3 322). Poliomüeliit 1-aastaste laste hõlmatus poliomüeliidi-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2012. a. ja moodustas 2013. a. 93,6% (WHO soovitus – 95%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Pärnumaal, Viljandimaal ja Valgamaal. 2- aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,8%. 7-aastaste laste seas vähenes hõlmatuse tase teise korduvvaktsineerimisega võrreldes 2012. aastaga ning oli 2013. aastal 78,2 % (revaktsineerimata laste arv oli 3 322). Läkaköha 1-aastaste laste hõlmatus läkaköha-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2012. a. ja moodustas 2013. a. 93,6% (WHO soovitus – 90%). 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Pärnumaal, Viljandimaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,8%. 7-aastaste laste seas vähenes hõlmatuse tase teise korduvvaktsineerimisega võrreldes 2012. aastaga ning oli 2013. aastal 74,7 % (revaktsineerimata laste arv oli 3 378). Tuberkuloos Eestis vaktsineeritakse lapsi tuberkuloosi vastu alates 1948. a. Ajavahemikul 1948 kuni 1992.a kasutati tuberkuloosi vastaseks vaktsineerimiseks Venemaal toodetud BCG elusvaktsiine. Perioodil 1992-1993 saabusid Eestisse humanitaarabi korras Prantsusmaal, Šveitsis ja Inglismaal toodetud vaktsiinid. Alates 1993. a kuni käesoleva ajani on Eestis kasutusel BCG VACCINE SSI (Taani). 1 ml kasutamisvalmis BCG vaktsiini sisaldab 0,75 mg Mycobacterium bovis (BCG) Taani tüve 1331. Immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi tuberkuloosi vastu 1-5. elupäeval. Vaktsineeritud lapsed muutuvad tuberkuliin-positiivseteks tavaliselt 6. nädala möödudes. Üle 3 kuu vanustele lastele on vajalik enne BCG-vaktsiini manustamist teha tuberkuloosi test. BCG-vaktsiiniga immuniseeritakse vaid negatiivse tuberkuliini testiga lapsi. BCG vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestvus on teadmata, kuid on alust arvata, et see väheneb pärast 10. aastat. 74 Laste hõlmatus tuberkuloosi vastase vaktsineerimisega püsis Eestis ajalooliselt kõrgel tasemel (92 kuni 99%). 2013. a vähenes kuni 1-aastaste laste hõlmatus tuberkuloosi-vastase vaktsineerimisega võrreldes 2012. a ning moodustas 95,9%. 31. detsembri 2013. a seisuga on Eestis 3879 vaktsineerimata last vanuses 0 kuni 10 aastat. 65,6% neist elavad Harjumaal, 10,7% - Tartumaal, 5,5% - Pärnumaal, 4,8% - Ida-Virumaal ja 13,4% - teistes maakondades. Vaktsineerimata lapsed on potentsiaalselt vastuvõtlikud ning moodustavad tuberkuloosi riskirühma. Vaktsineerimisest keeldumiste osakaal suureneb viimastel aastatel, 2013. a moodustas see näitaja 1,7%. B-viirushepatiit Vastsündinute B-viirushepatiidi-vastast vaktsineerimist alustati 2000. aastal Tallinnas ja 2003. aastal kogu Eestis. Teismelisi vanuses 13 aastat hakati vaktsineerima Eestis alates 1999. aastast. 1-aastaste laste hõlmatus B-viirushepatiidi-vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2012.a. ja moodustas 2013. a. 93,4%. 1-aastaste laste seas jäi nõutav hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Pärnumaal, Tartumaal, Viljandimaal ja Valgamaal. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 94,7%. 7-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase võrreldes 2012. a ning moodustas 2013. a 96,5% üleriigiliselt ja 95,7% Tallinnas. Vaktsineerimata laste arv enne kooli õppima asumist oli 532 (Tallinnas - 202). 13-aastaste laste seas suurenes hõlmatuse tase võrreldes 2012. a ning moodustas 2013. a 92,7% üleriigiliselt ja 93,4% Tallinnas. Haemophilus influenzae b Haemophilus influenzae b vaktsiin lülitati immuniseerimiskavasse 2005. a 1-aastaste laste hõlmatus Haemophilus influenzae b vastase vaktsineerimisega vähenes võrreldes 2012. a ja moodustas 2013. a. 93,6%. 2-aastaste laste seas oli hõlmatus vaktsineerimisega 95,1%. Vanuserühmas 7 kuud kuni 14 aastat suurenes hõlmatus vaktsineerimisega võrreldes 2012. a ning moodustas 2013. a 70,7%. Täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu Täiskasvanute difteeria-teetanuse vastane vaktsineerimine on alates 2008. aastast lisatud riiklikku immuniseerimiskavasse. Traumapuhust teetanuse immuunprofülaktikat tehakse difteeria ja teetanuse toksoidiga, mis tagab täiskasvanutel immuunsuse püsimise ka difteeria vastu. 2013. aastal revaktsineeriti teetanuse vastu 25 424 täiskasvanut, neist 68,7% seoses traumadega. Tabel 21. Täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu, 2000-2013 Aasta Difteeria Teetanus Kokku sh trauma puhul sh plaaniliselt 2000 17188 27965 19342 8623 2001 16243 25525 18297 7228 2002 22152 26040 19056 6984 2003 28186 29140 21498 7642 2004 26850 27500 21243 6257 2005 27167 28786 20019 8767 2006 32207 32343 20719 11624 2007 32888 32987 20040 12947 2008 30606 31498 19325 12173 2009 27082 27168 17028 10140 2010 26091 26225 17392 8833 2011 28710 28771 17292 11479 2012 27710 27714 17700 10014 2013 25424 25424 17468 7956 75 Immuniseerimise õigeaegsus 2013. aastal jätkusid probleemid immuniseerimise õigeaegsusega ning korduvvaktsineerimise mittepiisav tase oli murettekitav. Näiteks difteeria, teetanuse esimese korduvvaktsineerimisega 95% hõlmatuse tase saavutati Eestis alles 6-aastastel, teise korduvvaktsineerimisega – 12-aastastel. Vaktsineerimise alalised vastunäidustused ja keeldumised 2013. a. ei ole alaliste vastunäidustuste arv võrreldes 2012. a. muutunud, kuid keeldumiste arv suurenes 0,3 – 0,4% võrra. Tabel 22. Alalised vastunäidustused ja vaktsineerimisest keeldumised 0-14. aastaste laste seas, 2013 Vaktsineerimised Alaliste vastunäidustustega Keeldumiste % laste % Difteeria-teetanus 0,1% 2,5% Läkaköha (0-10.a) 0,1% 2,9% Mumps 0,2% 2,8% Punetised Leetrid Poliomüeliit 0,1% 2,5% B-viirushepatiit 0,1% 3,2% Haemophilus influenzae b 0,1% 2,1% Tuberkuloos 0,1% 1,7% Muudatused immuniseerimiskavas 2014. a Vastavalt sotsiaalministri allkirjastatud määrusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/115012014002) hakatakse alates 1. juulist 2014. a vaktsineerima riikliku immuniseerimiskava kohaselt kõiki väikelapsi rotaviirusnakkuse vastu. Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse. Eesti ravimiregistris on registreeritud kaks rotaviirusnakkusevastast vaktsiini, mis mõlemad on ohutud ning tõhusad rotaviirusnakkuse ennetamisel väikelastel. Vaktsiine manustatakse suukaudselt sõltuvalt vaktsiinist 2 või 3 doosi immuniseerimiskava alusel vanuses 2, 3 ja 4,5 kuud. Rotaviirusnakkuse vastane vaktsineerimine hoiab väikelastel ära rotaviirusnakkusest tingitud mao-peensoolepõletikku, hospitaliseerimist ning vähendab surmajuhtumite tõenäosuse olematuks. Vaktsineerimisega hoitakse ära rotaviirusnakkuse puhanguid väikelaste kollektiivides. Kuna haigust esineb väga sageli ning selle keskmine kestus on kuni nädal, siis vähendab vaktsineerimine lapsevanemate vajadust ajutiseks töövõimetuseks, lapse hooldamiseks ning põetamiseks. 76  Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 23. Reisimisega seotud nakkushaigused, 2013 Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Araabia Ühendemiraadid 1, A-viirushepatiit 6 3 Egiptus 1, Horvaatia 1 B-viirushepatiit, äge 11 1 Venemaa Difüllobotriaas 56 1 Venemaa Filippiinid 1, Enteroviirusmeningiit 262 3 Keenia 1, Rootsi 1 Norra 2, Gonokokknakkus 136 3 Tai 1 India 1, Lõuna-Aafrika Vabariik 1, Gripp 5529 5 Sri Lanka 1, USA 1, Valgevene 1 H. influenzae nakkus 40 1 Suurbritannia Bulgaaria 1, Egiptus 4, Hispaania 1, India 2, Leedu 1, Lõuna-Aafrika Vabariik 1, Kampülobakterenteriit 385 18 Maroko 1, Mehhiko 1, Norra 2, Tuneesia 1, Türgi 1, Venemaa 1, Vietnam 1 Kõhutüüfus 2 2 India Egiptus 1, Lambliaas (giardiaas) 195 2 Gruusia 1 Leetrid 2 2 Tai Leptospiroos 2 1 Tai India 1, Soome 1, Loomahammustused 1465 8 Tai 3, Venemaa 3 Indoneesia 2, Läkaköha 55 4 Soome 1, Tansaania 1 Djibouti 1, Malaaria (P. falciparum) 3 3 Nigeeria 2 Meningokokknakkus 8 1 Venemaa Muud viirusentsefaliidid ja – 41 1 Venemaa 77  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud meningiidid Austria 1, Hispaania 1, Nakkuslik mononukleoos* 4 Suurbritannia 1, USA 1 Neerusündroomiga Soome 1, 19 2 hemorraagiline palavik Venemaa 1 Egiptus 1, Hiina 1, Norwalk-viirusnakkus 837 5 Itaalia 1, Soome 1, Ukraina 1 Pneumokokknakkus 110 3 Venemaa Leedu 1, Läti 1, Prantsuse Lõunaalad 1, Puukborrelioos (Lyme`i tõbi) 1131 10 Saksamaa 2, Soome 2, Suurbritannia 1, Venemaa 2, Bulgaaria 11, Egiptus 10, Hispaania 1, Soome 1, Rotaviirusenteriit 1398 33 Tai 1, Tansaania 1, Türgi 7, Usbekistan 1 Egiptus 3, Keenia 1, Läti 3, Malaisia 1, Sloveenia 1, Salmonelloos 186 19 Tai 3, Tansaania 1, Türgi 2, Valgevene 3, Venemaa 1 Austria 2, Sugulisel teel levivad Iirimaa 1, 1625 6 klamüüdiahaigused Soome 2, Tai 1 Egiptus 2, Šigelloos 12 5 India 2, Sri Lanka 1 Norra 1, Soome 1, Tuulerõuged 6299 6 Suurbritannia 2, Venemaa 2 78  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Tuberkuloos** 1 Soome Egiptus 1, Täpsustamata soolenakkused* 3 Malaisia 1, Soome 1 Norra 1, Sügelised* 2 Soome 1 Yersinia enterocolitica enteriit 72 1 Türgi KOKKU 159 *2013. a kolme kuu andmed; alates 1. aprillist 2013. ei kuulu Eestis registreerimisele; **2013. a kolme kuu andmed; alates 1. aprillist 2013. ei kuulu Eestis registreerimisele nakkushaiguste registris. Joonis 115. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004-2013 Joonis 116. Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005-2013 79  Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 24. Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003-2013 Nakkushaigus 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 KOKKU Pneumokokknakkus 2 5 3 4 1 3 6 6 30 H. influenzae nakkus 1 2 2 2 7 Pneumokokk- ja H. 1 1 Influenzae seganakkus Meningokokknakkus 4 1 1 1 2 1 1 11 Listerioos 2 2 1 5 Leegionärihaigus 1 2 1 2 2 4 12 Leptospiroos 1 1 Läkaköha 1 1 Neerusündroomiga 1 1 hemorraagiline palavik Salmonelloos 1 1 1 1 2 6 Šigelloos 1 1 Malaaria 1 1 2 Äge A-viirushepatiit 2 2 Äge B-viirushepatiit 1 1 Krooniline B- 1 1 viirushepatiit Creutzfeldt-Jakobi tõbi sp 1 1 Kampülobakterenteriit 1 1 Teetanus 1 1 Norwalk-viirusnakkus 1 1 Soole muud täpsustatud 1 1 bakternakkused Gripp ? ? ? ? ? ? 13 8 10 4 8 43 KOKKU 1 6 3 9 10 8 19 13 21 16 24 130 80  Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 25. Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2013 (kokku 3575 juhtu) Nakkushaigus % Creutzfeldt-Jakobi tõbi (sporaadiline) 100,0 Haemophilus influenzae nakkus 100,0 Kõhutüüfus/paratüüfused 100,0 Leegionärihaigus 100,0 Leptospiroos 100,0 Listerioos 100,0 Meningokokknakkus 100,0 Muud ja täpsustamata viirushepatiidid 100,0 Teetanus 100,0 Tulareemia 100,0 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid 98,4 Pneumokokknakkus 98,2 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik 94,7 Rotaviirusenteriit 90,8 Muud täpsustatud soolenakkused 88,7 Puukentsefaliit 87,6 E. coli soolenakkus 83,3 B-viirushepatiit, äge 72,7 Täpsustamata soolenakkused* 70,1 Ehhinokokoos 66,7 Malaaria 66,7 Jersinioos 61,1 Norwalk-viirusnakkus 61,0 Kampülobakterenteriit 57,4 C-viirushepatiit, äge 57,1 A-viirushepatiit 50,0 Leetrid 50,0 Salmonelloos 50,0 Mumps 41,7 Šigelloos 41,7 Nakkuslik mononukleoos* 36,5 B-viirushepatiit, krooniline 33,3 Läkaköha 12,7 Lambliaas 10,2 C-viirushepatiit, krooniline 7,6 Sügelised* 7,6 Lyme'i tõbi 5,7 Askaridiaas* 5,4 Süüfilis 5,3 Sarlakid 4,2 Difüllobotriaas 3,6 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused* 2,5 Gonokokknakkus 2,2 Enterobiaas* 1,6 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused 1,3 Loomahammustused 1,2 81  Nakkushaigus % Tuulerõuged 0,7 Amöbiaas 0,0 Punetised 0,0 Trihhinelloos 0,0 *kolme kuu andmed 2013. aastal ei registreeritud paratüüfusi, botulismi, brutselloosi, difteeriat, erlihhioosi, kaasasündinut süüfilist, katku, koolerat, krüptosporidioosi, leeprat, marutõbi, ornitoosi, poliomüeliiti, siberi katku, toksoplasmoosi. 82